Maris Lauri
Justiitsministeerium Teie 09.04.2021 nr 10-4/2398-1
[email protected]
Tõnismägi 5a Meie 28.04.2021 nr 2-2/21/0038/0841
15191, Tallinn
TTJA arvamus võlaõigusseaduse ja
tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
kohta
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tutvus eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringile
esitatud võlaõigusseaduse (VÕS) ja tarbijakaitseseaduse (TKS) muutmise seaduse eelnõuga ning
edastab allolevaga omapoolsed märkused.
TTJA tervitab uue võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõud, kuna sellega
täpsustatakse tarbijalepingute ja tarbija õiguste regulatsiooni tulenevalt uutest tehnoloogiatest ja
digitaalsetest võimalustest. TTJA hinnangul on oluline kindlaks määrata, millised reeglid kohalduvad
digitaalse sisu, digitaalse teenuse ja digitaalse elemendiga asja lepingutele. TTJA nõustub, et tarbijale
peaks olema tagatud lepinguõiguslik kaitse ka juhul, kui raha maksmise asemel esitab tarbija
kauplejale enda isikuandmeid. Oluline on lepingueelse teabe andmise kohustuse täiendamine digitaalse
sisu, teenuse ja digitaalse elemendiga asja korral teabega nii selle funktsionaalsusest, ühilduvusest kui
ka koostalitlusvõimest.
Ühtlasi on oluline internetipõhise kauplemiskoha pidaja kohustus teavitada tarbijat, kes on isik,
kellega ta lepingu sõlmib, ning kas see isik on ettevõtja või tarbija. Nii on tarbijal võimalik olla
teadlik, kas EL tarbijakaitsereeglid kohalduvad või mitte. Lisaks tekib kauplejal kohustus anda
tarbijale lepingueelselt infot pakkumiste järjestuse parameetrite kohta.
TTJA tervitab, et tarbija kasuks ümber pööratud tõendamiskoormise tähtaeg pikeneb kuuelt kuult
ühele aastale. TTJA hinnangul suurendab antud säte tarbijate usaldust, eelkõige tehnikakaupade
või mootorsõidukite ostmise korral. Säte võib aidata kaasa jätkusuutlikumate ja vastupidavamate
tarbeesemete tootmisele, mis võib omakorda viia ressursside mõistlikuma kasutuse ja jäätmete
vähenemiseni.
TTJA tervitab ka, et digitaalse sisu või teenuse kestva üleandmise või osutamise korral kehtib
ümberpööratud tõendamiskoormis kogu lepingu kestel. Samas digitaalse sisu või teenuse
ühekordse üleandmise või osutamise korral kehtib ümberpööratud tõendamiskoormis üksnes ühe
aasta jooksul digitaalse sisu üleandmisest või teenuse osutamisest. Seda isegi juhul, kui digitaalsele
sisule või teenusele paigaldatakse pärast ühe aasta möödumist uuendusi. TTJA märgib, et
digitaalne sisu või teenus on tavaliselt täielikult ettevõtja kontrolli all. Ettevõtjal on olemas
vajalikud teadmised ja tehnilised võimalused digitaalse sisu või teenuse lepingutingimustele
vastavuse tagamiseks. Tarbijal on väga keeruline tõestada, millest lepingutingimustele
Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
mittevastavus tuleneb, kui tal ei ole ettevõtjaga võrreldavaid teadmisi või tehnilisi võimekusi,
näiteks ligipääsu teenusepakkuja andmebaasile või lähtekoodile.
TTJA hinnangul on eelnõus olulised täpsustused, millega selgitatakse mõningaid seni ebaselgeks
jäänud küsimusi. Nii on eelnõu § 1 punktis 20 täpsustatud VÕS § 53 lg 4 p 8, et tarbija
taganemisõigus ei kohaldu üksnes enampakkumisel, kus tarbija viibib kohal või talle on antud
võimalus kohal viibida. Seega digitaalsete oksjonite puhul on tarbijal sidevahendi teel sõlmitud
lepingust taganemise õigus. Oluline on eelnõu § 1 punktis 45 toodud VÕS § 218 lg 31 täpsustus,
et asja parandamise korral müüja poolt algab tarbija kaheaastane pretensiooni esitamise tähtaeg
kõrvaldatud puuduse suhtes parandamisest arvates uuesti. Taolisel juhul on tagatud, et müüja
teostab parandustöö kvaliteetselt ning tarbijal võib olla võimalik asja kasutada ka pärast
kaheaastase pretensiooni esitamise tähtaja lõppu.
TTJA teeb võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
järgmised märkused:
1. TTJA-d teevad murelikuks eelnõu § 1 punktides 34 ja 73 toodud VÕS § 6222 lg 1 ja § 237 lg
1 muudatused, millega tarbija ja kaupleja võivad pärast asjal puuduse ilmnemist kokku leppida,
et tarbija loobub mõnedest enda õiguskaitsevahenditest. TTJA märgib, et tarbijad ei pruugi
olla oma õigustest teadlikud, mistõttu võivad nad nendest liiga kergekäeliselt loobuda, näiteks
võib tarbija olulise lepingurikkumise korral loobuda enda lepingust taganemise õigusest.
Tarbijad tuginevad suuresti kaupleja poolt esitatud teabele, mistõttu on äärmiselt oluline, et
kaupleja poolt esitatud teave vastaks seaduses sätestatule ega oleks sellega vastuolus. Samas
on tarbijale tema õiguste kohta ebaõige teabe avaldamine käsitletav ebaausa kauplemisvõtte
kasutamisena. Uue tarbijakaitseseaduse eelnõu § 1 punktiga 6 antakse tarbijale ebaausate
kauplemisvõtete kasutamise korral kaupleja suhtes ka õiguskaitsevahendite kasutamise
võimalus.
2. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktiga 52 lisatavat VÕS § 223 lg 1 p 3 ning sõnastada
see järgmiselt:
3) mis tahes lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hoolimata müüja püüdlusest asi
lepingutingimustega vastavusse viia;
Selgitus: Kui lisada punkti algusesse väljend „mis tahes“, siis annab säte paremini edasi
direktiivi eesmärki, et taganemisõiguse tekkimiseks ei pea tegemist olema sama puudusega,
vaid mis tahes lepingutingimustele mittevastavusega. Kuigi antud säte on seletuskirjas lahti
selgitatud, peaks antud asjaolu selguma ilma igasuguse kahtluseta ka seadust lugedes. Eriti
arvesse võttes asjaolu, et antud lõikes on ammendavalt loetletud alused, mille esinemise korral
on tarbijal võimalik lepingust taganeda.
3. TTJA märgib seoses eelnõu § 1 punktiga 52 lisatava VÕS § 223 lg 1 p 5, et antud säte muudab
tarbijale ebamugavuste põhjustamise hindamist, mis seni oli sätestatud VÕS § 223 lg 2. Kui
eelmise sõnastuse kohaselt võisid ebamugavused olla „põhjendamatud“, siis nüüd on kaupleja
müügilepingut rikkunud juhul, kui tarbijale põhjustatud ebamugavused on „olulised“. Lisaks
peavad uue sätte alusel ebamugavused asjaoludest selgelt nähtuma, kui varem piisas üksnes
nende esinemisest. Tarbijaid nende õiguste osas nõustava asutusena sooviks TTJA võimalusel
rohkem selgitusi, millisel juhul on kaupleja tarbijale ebamugavuste põhjustamisega lepingut
rikkunud. Tarbijale põhjustatud ebamugavuste „olulisus“ ja „selgelt nähtumine“ võivad
tekitada vaidlusi, kui puudub suunis nende mõistete tõlgendamise osas.
4. Seevastu eelnõu § 1 punktiga 55 lisatav VÕS § 223 lg 6 on tarbija suhtes võrreldes kehtiva
seadusega soodsam, kuna tarbijal ei ole enam kohustust lepingust taganeda mõistliku aja
jooksul. Nii võib tarbijal lepingust taganemise õigus säilida ka juhul, kui ta alles hiljem
2 (4)
õigusnõustamise käigus saab teadlikuks, et antud asjaoludel on tal õigus lepingust taganeda.
Siiski sooviks TTJA võimalusel rohkem selgitusi, kas ja kuidas on säte seotud VÕS § 220 lg
1 tuleneva kahekuulise puudustest teavitamise tähtajaga, eriti uue VÕS § 223 lg 1 p 4 toodud
taganemisaluse puhul, mis annab müügilepingust kohese taganemise õiguse.
5. TTJA-le jääb ebaselgeks eelnõu § 1 punktis 55 lisatud VÕS § 223 lg 7 vajalikkus, millega võib
müüja isegi olulise lepingurikkumise korral keelduda raha tagastamisest, kuni tarbija ei ole
talle tagastanud asja või selle tagasisaatmist tõendanud. Antud säte välistab VÕS § 111
tuleneva kohustuste vastastikuse täitmise kui ühe tarbija võimaliku õiguskaitsevahendi. TTJA
märgib, et antud säte on toodud paragrahvis, mis reguleerib tarbija lepingust taganemise õigust
asja lepingutingimustele mittevastavuse ning müüjapoolse müügilepingu rikkumise korral.
Taolisel juhul on müüja juba korra lepingut rikkunud ning jätnud oma kohustused täitmata. Nii
võib olla ebaproportsionaalne panna tarbijale kohustus enne raha tagasi saamist tagastada asi
mitteusaldusväärsele müüjale. Kui kaupleja rikub ka oma raha tagastamise kohustust või
muutub vahepeal maksejõuetuks, siis on tarbija ilma nii oma rahast kui ka asjast. Isegi
puudusega asjal võib olla väärtus kasutatud asjade järelturul või varuosadena. Seega võib
väärtuslikumate asjade puhul olla mõistlik näiteks asja deposiiti andmise võimaluse loomine,
et tarbijal oleks võimalus vähemalt asi uuesti tagasi saada.
6. TTJA hinnangul võib eelnõu § 1 punktis 34 lisatud VÕS § 6217 lg 2 tulemus olla tarbijale
ebasoodus. Antud sättega antakse kauplejale võimalus tarbija sõnaselgel nõusolekul teha
lepingurikkumise tõttu tarbija lepingust taganemisel talle tagasimakse ka teistsuguse
makseviisiga, nt poe vautšeri või kinkekaardiga. TTJA märgib, et kui tarbija nõustub
teistsuguse makseviisiga lepingu sõlmimise ajal, siis ei pruugi teistsuguse makseviisiga
nõustumise võimalikud tagajärjed olla talle ettenähtavad ja arusaadavad. Tähele tuleb panna,
et tarbija annab lepingu sõlmimise ajal palju nõusolekuid. Ühtlasi ei mõtle tarbija heauskselt
lepingut sõlmides üldjuhul sellele, mis juhtub, kui lepingut rikutakse. Eelnevast tulenevalt ei
pruugi nõusoleku õiguslik tagajärg olla tarbijale arusaadav.
Ühtlasi, kui tarbija on lepingurikkumise tõttu lepingu lõpetanud, siis ei soovi ta üldjuhul enam
olla kauplejaga lepingulistes suhetes, kuna antud kaupleja pole usaldusväärne. Taolisel juhul
ei ole tagasimakse tegemine poekrediidis mõistlik, kuna piirab tarbija valikuvabadust – tarbija
on sunnitud jääma lepingulistesse suhetesse kauplejaga, keda ta ei usalda.
Samas märgib TTJA, et teistsuguse makseviisiga nõustumiseks peab tarbija andma enda
sõnaselge nõusoleku. Tarbija sõnaselge nõusoleku olemasolu tõendamiseks peab kaupleja
suutma tõendada, et tarbijale anti enne lepingu sõlmimist antud asjaolu kohta teavet eraldi,
selgelt, ühemõtteliselt ja arusaadavalt. Lisaks peab kaupleja tõestama, et tarbijal oli võimalik
antud teabega tutvuda ja sellega aktiivselt nõustuda. Tarbija ei ole andnud oma sõnaselget
nõusolekut, kui antud tingimus sisaldub üksnes tüüptingimustes või on toodud eeltäidetud
kastikeses. Tarbija peab panema ise vastavasse kasti linnukese ning kinnitama, et ta on antud
tingimusega tutvunud ja nõustub sellega. TTJA märgib, et tagasimakse saamine teistsuguses
makseviisis, kui tarbija kasutas tellimuse tegemisel, peaks olema tarbijatele vabatahtlik ega
tohiks olla kohustuslik lepingutingimus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
3 (4)
Kaur Kajak
peadirektor
Maarja Mere
[email protected]
4 (4)