dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 6. aprill 2021
Viit
2-2/21/0036/0727
Registreeritud
6. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Õigusloome ja õigusteenindus 2020 - ...
Sari
2-2 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
2-2/21/0036
Vastutaja
Eva-Maria Uusman (Kasutajad, Tehnikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
20. aprill 2021

Failid

  • 📎2-121-03022187 06.04.2021 Väljaminev kiri.asice2122 KB
  • 📎E-kiri.pdf69 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Meie 06.04.2021 nr 2-1/21-0302/2187 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Jalatsite ning rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“ kooskõlastamine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Jalatsite ning rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“ eelnõu ja seletuskirja koos lisadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1. eelnõu 2. seletuskiri 3. eelnõu lisa 1 4. eelnõu lisa 2 5. seletuskirja lisa (vastavustabel) Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Kaupmeeste Liit Merike Koppel 625 6411 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri …a määrus nr … „Jalatsite ning rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“ lisa 1 Jalatsi peamiste osiste määratlused ja piktogrammid ning kirjalikud märked nende kohta 1. Pealne – välistalla külge kinnitatud strukturaalelemendi välimine osa. F – Tige; D – Obermaterial; IT – Tomaia; NL – Bovendeel; EN – Upper; DK – Overdel; GR – ΕΠΑΝΩ ΜΕΡΟΣ; ES – Empeine; P – Parte Superior; FI – Päällinen; IS – Efri hluti; N – Overdel; S – Ovandel; CZ – Vrch; EST – Pealne; LV – Virsa; LT – Viršus; HU – Felsöresz; M – Wiċċ; PL – Wierzch; SI – Zgornji del; SK – Vrch; BG – лицeва чacт; RO – faţă; HR – Gornjište. 2. Vooder ja sisetald – pealse ja sisetalla vooderdus, mis moodustab jalatsi sisepoole. F – Doublure et semelle de propretè; D – Futter und Decksohle; IT – Fodera e Sottopiede; NL – Voering en inlegzool; EN – Lining and sock; DK – Foring og bindsàl; GR – ΦΟΔΡΕΣ; ES – Forro y plantilla; P – Forro e Palmilha; FI – Vuori ja sisäpohja; IS – Fóður og bindsóli; N – Fór og bindsàle; S – Foder och bindsula; CZ – Podšivka a stèlka; EST – Vooder ja sisetald; LV – Odere un ieliekamā saistzole; LT – Pamušalas ir įklotė; HU – Bèlès ès fedötalpbèlès; M – Inforra u suletta; PL – Podszewka z wyściółką; SI – Podloga in vložek (steljka); SK – Podšivka a stielka; BG – подплата и стелка; RO – căptuşeală şi acoperiş de branţ; HR – Podstava i uložna tabanica. 3. Välistald – jalatsi alumine osa, mis on kinnitatud pealse külge ja peab taluma tugevat kulumist. F – Semelle extėrieure; D – Laufsohle; IT – Suola esterna; NL – Buitenzool; EN – Outer sole; DK – Ydersàl; GR – ΣΟΛΑ; ES – Suela; P – Sola; FI – Ulkopohja; IS – Slitsóli; N – Yttersále; S – Slitsula; CZ – Podešev; EST – Välistald; LV – Ārējā zole; LT – Padas; HU – Jàrótalp; M – Pett ta' barra; PL – Spód; SI – Podplat; SK – Podošva; BG – външно ходило; RO – talpă exterioară; HR – Potplat (donjište). Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri …a määrus nr … „Jalatsite ning rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“ lisa 2 Jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide määratlused ja piktogrammid ning kirjeldavad märked nende kohta 1. Nahk (pargitud nahk) – üldine termin naha kohta, mille algupärane kiudjas struktuur on peaaegu rikkumata ja mis on parkimisega muudetud kõdunemiskindlaks. Karv või vill võib olla või mitte olla eemaldatud. Pargitud nahk võib olla valmistatud ka sellisest nahast, mis on enne või pärast parkimist lõhestatud kihtideks. Pargitud nahaks ei loeta sellist materjali, mille puhul nahk kas mehaaniliselt või keemiliselt või üheaegselt mõlemal viisil on lahutatud kiulisteks osakesteks, väikesteks tükkideks või pulbriks ja seejärel koos siduva ainega või ilma selleta pressitud lehtedeks või antud talle muu vorm. Kui nahale on ükskõik millisel kujul kantud pinnakate või viimistlus, ei tohi selle pealispinna kiht olla paksem kui 0,15 mm. Täiendavas tekstilises informatsioonis võib kasutada väljendit «täistoimnahk» naha kohta,millel on marrasnaha eemaldamisel saadud algupärane toimne pind ja mida ei ole täiendavalt lihvitud, poleeritud või muul viisil töödeldud. F – Cuir; D – Leder; IT – Cuoio; NL – Leder; EN – Leather; DK – Læder; GR – ΔΕΡΜΑ; ES – Cuero; P – Couros e peles curtidas; FI – Nahka; IS – Leður; N – Lær; S – Läder; CZ – Useň; EST – Nahk; LV – Āda; LT – Oda; HU – Bör; M – Ġilda; PL – Skóra; SI – Usnje; SK – Useň; BG – кoжа; RO – piei cu faţă naturală; HR – Koža. 2. Kaetud nahk – nahk, mille pealispinnale kantud kate ei ületa üht kolmandikku selle kogupaksusest, kuid mille pealispinna kiht on paksem kui 0,15 mm. F – Cuir enduit; D – Beschichtetes Leder; IT – Cuoio rivestito; NL – Gecoat leder; EN – Coated leather; DK – Overtrukket læder; GR – ΕΠΕΝΔΕΔΥΜΕΝΟ ΔΕΡΜΑ; ES – Cuero untado; P – Couro revestido; FI – Pinnoitettu nahka; IS – Húðað leður; N – Belagt lær; S – Överdraget läder; CZ – Povrstvenà useň; EST – Kaetud nahk; LV – Pārklāta āda; LT – Padengta oda; HU – Bevonatos bör; M – Ġilda miksija; PL – Skóra pokryta; SI – Krito usnje; SK – Povrstvenà useň; BG – кожа c покритие; RO – piei cu faţă corectată; HR – Koža korigiranog lica. 3. Naturaalsed tekstiilmaterjalid ja sünteetilised või mittekootud tekstiilmaterjalid – tekstiilkiudude nimetusi ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamist ja tähistamist reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1007/2011 hõlmatud toodetele kohaselt F – Textile; D – Textil; IT – Tessili; NL – Textiel; EN – Textile; DK – Tekstil-materialer; GR – ΥΦΑΣΜΑ; ES – Textil; P – Téxteis; FI – Tekstiilit; IS – Textilefni; N – Tekstil-materialer; S – Textil-material; CZ – Textilie; EST – Tekstiil; LV – Tekstilmateriāls; LT – Tekstilė; HU – Textil; M – Tessut; PL – Materiał włókienniczy; SI – Tekstil; SK – Textil; BG – текстил; RO – textile; HR – Tekstil. 1. Kõik teised materjalid – jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalid, mis ei ole loetletud punktides 1–3 F – Autres matériaux; D – Sonstiges Material; IT – Altre materie; NL – Overige materialen; EN – Other materials; DK – Andre materialer; GR – ΑΛΛΑ ΥΛΙΚΑ; ES – Otros materiales; P – Outros materiais; FI – Muut materiaalit; IS – Öll önnur efni; N – Andre materialer; S – Övriga material; CZ – Ostatni materiály; EST – Teised materjalid; LV – Citi materiāli; LT – Kitos medžiagos; HU – Egyéb anyag; M – Materjal iehor; PL – Inny materiał; SI – Drugi materiali; SK – In`y materiál; BG – всички други материали; RO – alte materiale; HR – Drugi materjali. EELNÕU 30.03.2021 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Jalatsite ning rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded1 Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 5 lõike 71 alusel. § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse tarbijale pakutavate või müüdavate jalatsite ning rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise täpsemad nõuded. (2) Määrust ei kohaldata: 1) kaitsejalatsitele, millele kohalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51—98); 2) mänguasjajalatsitele ja -rõivastele ning -tekstiiltoodetele. § 2. Jalatsid Käesoleva määruse tähenduses loetakse jalatsiks kõiki tallaga tooteid ja nende toodete määruse lisas 1 nimetatud eraldi turustatavaid peamised osised, mis on mõeldud jala katmiseks või kaitsmiseks. § 3. Nõuded jalatsi märgistusele (1) Jalatsi peamiste osiste määratlused ja nende märgistamiseks kasutatavad piktogrammid ning kirjalikud märked on esitatud määruse lisas 1. (2) Jalatsi märgistus peab sisaldama teavet piktogrammide või kirjalike märgetena jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide kohta, mis moodustavad vähemalt 80 protsenti jalatsi pealse, voodri ning sisetalla välispinnast ja vähemalt 80 protsenti välistalla mahust. Jalatsis kasutatavate materjalide määratlused, vastavad piktogrammid ja kirjalikud märked on esitatud määruse lisas 2. (3) Jalatsi pealses kasutatud materjali märgistamisel ei arvestata selles kasutatud aksessuaare ja tugevdusi nagu pahkluu toestused, randid, ornamendid, pandlad, ehispaelad, paelaaugu toestused ja muud samalaadsed lisandid. (4) Kui jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide puhul on nende osatähtsus alla 80 protsendi, peab märgistus sisaldama teavet jalatsi valmistamisel kasutatud kahe põhilise materjali kohta. (5) Teave jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide kohta esitatakse iga jalatsipaari vähemalt ühel jalatsil või ühe jalatsi juures piktogrammina või eestikeelse kirjaliku märkena. Nimetatud teave võib olla jalatsile trükitud, kleebitud või pressitud või esitatud jalatsi külge kinnitatud etiketil. Määruse lisa 2 kohased piktogrammid või kirjalikud märked kasutatud materjalide kohta peavad asetsema kõrvuti määruse lisa 1 kohaste jalatsi vastavaid peamisi osiseid kujutavate piktogrammide või kirjalike märgetega. 1 § 4. Nõuded rõiva ja tekstiiltoote märgistusele (1) Käesolevas määruses kasutatakse mõistet tekstiiltoode vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1007/2011 tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ (ELT L 272, 18.10.2011, lk 1—64) artikli 3 punkti 1 alapunktides a ja b sätestatule. (2) Rõiva ja tekstiiltoote kohta esitatakse märgistamisel vähemalt järgmine teave: 1) tootenimetus; 2) teave toote suuruse kohta; 3) juhised toote hooldamiseks. (3) Karusnahast ja nahast rõiva märgistamisel esitatakse lisaks lõikes 1 nimetatule vähemalt järgmine teave: 1) materjali liik; 2) naturaalse karusnaha puhul looma liik. (4) Teabe andmisel toote suuruse kohta on soovitatav lähtuda Eesti standardist EVS-EN 13402 või muust samaväärsest standardist ning hooldusjuhiste andmisel on soovitatav lähtuda Eesti standardist EVS-EN ISO 3758 või muust samaväärsest standardist. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler Lisa 1 Jalatsi peamiste osiste määratlused ja piktogrammid ning kirjalikud märked nende kohta Lisa 2 Jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide määratlused ja piktogrammid ning kirjeldavad märked nende kohta 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/11/EÜ tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.04.1994, lk 37–41), muudetud nõukogu direktiividega 2006/96 (ELT L 363, 20.12.2006) ja 2013/15/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 172–183). 2 30.03.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Jalatsite ning rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Tulenevalt kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamisest 2021. aasta 1. maist kaotavad kehtivuse ka nimetatud seaduse alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004. a määrus nr 69 „Jalatsite märgistamise nõuded“1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004. a määrus nr 68 „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded.“2 Volitusnorm nimetatud määruste kehtestamiseks lisati tarbijakaitseseadusesse (edaspidi TKS). Jalatsite märgistamise nõuded ning rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded on viidud kokku ühte määrusesse. Eelnõuga kavandatavad jalatsite märgistamise nõuded ei erine sisuliselt 12. aprilli 2004. a ministri määrusega nr 69 kehtestatud nõuetest. Nõuete kehtestamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/11/EÜ, tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta3. Jalatsite märgistamise nõuete kehtestamis eesmärk on nii tarbijate kui jalatsitööstuse huvides luua ühtne süsteem, mille abil anda täpset teavet jalastite peamistes osistes kasutatavate materjalide kohta, vähendada pettuse ohtu ning kõrvaldada võimalikud kaubandustõkked siseturul. Eelnõuga kavandatavad rõivaste märgistamise nõuded on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1007/2011 „Tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ“4 . 12. aprilli 2004. a ministri määruses nr 68 kehtestatud suurus- ja hooldustähistuse nõuded on kaetud TKS § 5 lõigetes7 1–7 ja lõikes 8 (Kauba märgistuse üldnõuded) tulenevate nõuetega ja eraldi määruses kehtestamist ei vaja. Eelnõuga reguleeritakse teabe andmine müügikohas, mis võib toimuda läbi toote märgistuse või muul viisil teabe andmisega. Eelnõuga viidatakse ka asjakohastele standarditele, mida ettevõtjatel on suurus- ja hooldustähistuse puhul võimalik kasutada. Standardite kasutamine ei ole ettevõtjale kohustuslik. Tulenevalt EL määrusest nr 1007/2011 on tekstiiltoodete puhul kohustuslik esitada nende märgistuses kiukoostis. Nimetatud määruses sätestatakse ka asjakohased märgistus- ja tähistusnõuded. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse tarbijakaitse nõunik Riina Piliste (6256 420; [email protected]) ja ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna kaubanduse ja teenuste talituse õigusnõunik Merike Koppel (6256 411; [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (6256 351; [email protected]). 1 Kättesaadav veebis 29.03.2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/117012014019 2 Kättesaadav veebis 29.03.2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/104052012003 3 Kättesaadav veebis 29.03.2021 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A01994L0011-20130701&qid=1612434827475 4 Kättesaadav veebis 29.03.2021 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02011R1007-20180215&from=EN 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatavad nõuded puudutavad tarbijatele pakutavate või müüdavate jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide ning rõivaste ja tekstiiltoodete kohta teabe andmist nende asjakohase märgistamise kaudu. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad kõik tarbijatele pakutavad ja müüdavad jalatsid, välja arvatud juba kantud jalatsid, mänguasjana mõeldud jalatsid (nt mängu- või karnevalikostüümide juurde kuuluvad jalatsid) ning spetsiaalsed isikukaitsevahenditena kasutatavad kaitsejalatsid, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid. Määrusega kehtestatud nõudeid ei kohaldata ka mänguasjana mõeldud rõivastele ja tekstiiltoodetele. Nõuded mänguasjadele on kehtestatud majandus-ja kommunikatsiooniministri 3. septembri 2010. a määrusega nr 57 „Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Eelnõu §-s 2 sätestatakse jalatsi määratlus. Jalatsiks loetakse kõiki jala katmiseks või kaitsmiseks mõeldud tallaga tooteid, mis on mõeldud tavapäraseks sees- või väljas kandmiseks. Jalatseid on väga erinevaid ja nende hulka kuuluvad sees või väljas kandmiseks mõeldud erineva kontsaga kingad, erineva sääre pikkusega saapad, erinevad sandaalid, supluskingad, espadrillid ja teised vaba aja jalatsid, jooksu- ja spordijalatsid, sh spetsiaalsed spordijalatsid, tantsukingad, ühes tükis peamiselt kummist või plastikust vormitud jalatsid, teiste jalatsite peal kandmiseks mõeldud pealiskingad, ühekordselt kasutatavad tallaga jalatsid ja ortopeedilised jalatsid. Jalatsiks ei loeta ühekordseks kasutamiseks mõeldud paberist, plastikkilest või muust õhukesest materjalist ilma külgepandud tallata tooteid. Spetsiaalsed spordijalatsid on jalatsid, mille külge on kinnitatud või on võimalik kinnitada naelu, nuppe, nagasid, klambreid, tõkkeid, takisteid, riive, jääuiske, rulluiske või muud taolist, samuti uisu-, suusa-, maadlus-, poksi-, lumelaua-, jalgpalli-, pesapallisaapad, jalgrattasõidukingad. Eelnõu §-s 3 kehtestatakse nõuded jalatsite märgistusele. Lõigetes 1 ja 2 määratletakse jalatsite peamised osised ja nende kirjeldamiseks kasutatavad piktogrammid vastavalt määruse lisale 1. Jalatsi peamisteks osisteks on pealne, vooder ja sisetald ning välistald. Lõikes 3 kehtestatakse nõue, et avaldada tuleb teave jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide kohta. Teavet materjalide kohta võib esitada piktogrammidena või kirjaliku märkena vastavalt määruse lisale 2. Teavet tuleb esitada materjali kohta, mis moodustab vähemalt 80% jalatsi pealse ja voodri ning sisetalla välispinnast ja vähemalt 80% välistalla mahust. Jalatsites kasutatavate materjalide määratlused sisalduvad lisas 2. Lõikes 4 on sätestatud tingimused, mida jalatsi peamistes osistes kasutatud materjali märgistamisel arvestada. Jalatsi pealses kasutatud materjali kohta teabe andmisel ei võeta arvesse jalatsi aksessuaare ega tugevdusi, milleks võivad olla randid, pandlad, ornamendid, ehispaelad, paelaaugu toestused, pahkluu toestused ja muud samalaadsed toestused või lisandid. Lõikes 5 on täpsustatud, et kui jalatsi peamistes osistes kasutatud ükski materjal ei moodusta vähemalt 80%, tuleb teavet anda kahe peamise jalatsi koostises kasutatud materjali kohta. Lõikes 6 on kehtestatud nõuded jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalide kohta teabe esitamise viisile. Teave peab olema esitatud iga jalatsipaari vähemalt ühel jalatsil kas piktogrammina või kirjalike märgetena. Teave võib olla trükitud, pressitud või kleebitud jalatsile või olla esitatud jalatsi külge kinnitatud etiketil. Jalatsite märgistus peab olema nähtav ja loetav ega tohi olla tarbijat eksitav. Jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide kohta teabe andmiseks kasutatud piktogrammid või märked peavad asetsema kõrvuti jalatsi vastavaid osiseid kujutavate piktogrammide või kirjalike märgetega. Eelnõu §-s 4 kehtestatakse nõuded rõivaste ja tekstiiltoodete märgistusele Lõikes 1 on toodud, et mõistet tekstiiltoode määratletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1007/2011, mis on kehtinud alates 2011.aastast. Tekstiiltoote määratlusega on hõlmatud ka tekstiilmaterjalist rõivad. Eelnõus on samuti sätestatud, et määrus ei kohaldu kantud ja kasutatud rõivastele ja tekstiiltoodetele juhul, kui tooted on vastavalt määratletud. See tähendab, et toodet ostes peab olema võimalik tarbijal üheselt veenduda, et tegemist on kasutatud tootega. Tekstiiltooted on igasugused töötlemata tooted, osaliselt töödeldud tooted, töödeldud tooted, pooltooted, valmistooted, poolvalmis või valmis õmblustooted, mis koosnevad ainult tekstiilkiududest, olenemata kasutatud segamis- või ühendusmenetlusest. Lõikes 2 on sätestatud minimaalne teave, mis tuleb rõivaste ja tekstiiltoodete kohta tarbijale esitada. Rõivaste all on silmas peetud mittetekstiilsetest materjalidest valmistatud riideesemeid. Rõivaste ja tekstiiltoodete müümisel ja pakkumisel esitatakse teave nende toodete kohta kas toote märgistusel või muul viisil toote müügikohas. Tooted peavad olema märgistatud või tähistatud või muul viisil varustatud teabega toote nimetuse kohta, toote suuruse ja toote hooldamise kohta. Info on vajalik, et vältida tarbija eksitamist. Kui toote olemusest on üheselt selge toote nimetus ja selle puudumine ei saa tarbijat eksitada, siis võib teavet nimetuse kohta mitte esitada. Kaubandustegevuse seaduse alusel kehtestati 12. aprillil 2004.a majandusministri määrus nr 68 „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“. Nimetatud määrus muutub kehtetuks seoses kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamisega alates 1. maist 2021. a. Eelnõuga kavandatavate nõuete puhul on lähtutud aastast 2004 kehtinud nõuetest ja ei kehtestata uusi ega täiendavaid nõudeid. Seega ei peaks muutuma ka senine rakendamispraktika nende nõuete täitmise tagamiseks. Lõikes 3 on sätestatud karusnahast ja nahast rõivaste kohta täiendavalt esitatav teave. Karusnahast ja nahast rõivaste puhul peab olema müügikohas rõivale märgitud või muul viisil esitatud teave materjali liigi (naturaalne nahk, tehisnahk, naturaalne karusnahk, tehiskarusnahk) kohta. Naturaalse karusnaha puhul tuleb esitada teave ka looma liigi kohta. Eelnõuga kavandatavate nõuete puhul on lähtutud aastast 2004 kehtinud nõuetest ja ei kehtestata uusi ega täiendavaid nõudeid. Seega ei peaks muutuma ka senine rakendamispraktika nende nõuete täitmise tagamiseks. Lõikes 4 on viidatud asjakohastele standarditele, mis võiksid olla kasulikud ettevõtjatele rõivaste ja tekstiiltoodete müümisel. Teabe andmisel toote suuruse kohta saab lähtuda näiteks Eesti standardist EVS-EN 13402 ning hooldusjuhiste andmisel on soovitatav lähtuda Eesti standardist EVS-EN ISO 3758. Eelnõu §-s 5 kehtestatakse määruse jõustumise ajaks 2021. aasta 1.mai. Sellest kuupäevast muutub kehtetuks kaubandustegevuse seadus ja selle alusel kehtestatud alamaktid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/11/EÜ, tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 100/37, 19.04.1994, lk 173– 177). Nimetatud direktiivi ja eelnõu vastavustabel on esitatud eelnõu seletuskirja lisas. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsekohalduva määrusega (EL) nr 1007/2011 „Tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ“ (ELT L 272, 18.10.2011, lk 1– 64). 4. Määruse mõjud Eelnõu kehtestamine määrusena ei too kaasa mingeid mõjusid, kuna 24. aprillist 2004. a kehtinud nõudeid ei muudeta. Samuti ei ole sellel ajavahemikul muudetud punktis 3 nimetatud direktiivi ega otsekohalduvat määrust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei eelda täiendavaid tegevusi ega too kaasa täiendavaid kulutusi ega mõjuta tulusid. 6. Määruse jõustumine Eelnõu määrusena jõustumine on 2021. aasta 1. mail. Jõustumise kuupäev on seotud kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamisega 2021. aasta 1. maist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamisele Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Kaupmeeste Liidule infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitatakse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks seoses kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamisega ja asjakohase volitusnormi lisamisega tarbijakaitseseadusesse. Justiitsministeerium osundas, et varem kaubandustegevuse seaduse alusel antud määrused tuleb uuesti kehtestada ja juhul kui tegemist direktiivide ülevõtmisega, siis ka koos eelnõu vastavustabeliga. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri …a määrus nr „Jalatsite ning rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa Jalatsite märgistamise direktiivi 94/11/EÜ ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Jalatsite ning rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“ eelnõu vastavustabel Direktiivi Sätte Sätte sisuliseks Kommentaarid 94/11/EÜ säte ülevõtmise rakendamiseks eelnõus kohustus kavandatav norm JAH Eelnõu § 1 ja § 2 lõiked 1 ja 2 Art 1(1) JAH Eelnõu § 3 lõiked 1–5, eelnõu Art 1(2) lisad 1 ja 2 EI Nõuetele Art 2 mittevastavuse korral rakendatakse meetmeid vastavalt tarbijakaitseseadusele EI Art 3 JAH Eelnõu § 3 lg 5 Art 4(1) JAH Eelnõu § 3 lg 6 Art 4(2) JAH Eelnõu § 3 lg 6 Art 4(3) JAH TKS § 5 kauba Art 4(4) märgistuse üldnõuded JAH Art 4(5) Toote nõuetele vastavuse seaduse §- d 11 ja 12, tootja ja levitaja kohustused JAH TKS § 4 tarbija õigus Art 5 saada teavet. Lisaks nõutavale teabele täiendava teabe esitamine ei ole keelatud EI Art 6 JAH Eelnõu lisad 1 ja 2 I LISA EI Näitlik loetelu II LISA jalatsitest esitatud seletuskirjas. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 06.04.2021 13:52 Adressaat: TTJA <[email protected]> Teema: [EIS] Eelnõu kooskõlastamine: : MKM/21-0430 - "Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Jalatsite ning rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“ kooskõlastamine" EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/21-0430 - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Jalatsite ning rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“ kooskõlastamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.04.2021 23:59 Kooskõlastatavad dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/59db0f75-08a2-4c2f-878a- 95bdc50e7d65 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/59db0f75-08a2-4c2f-878a- 95bdc50e7d65?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel