COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 rPCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine

Rahandusministeerium Meie 14.06.2021 nr 1.2-2/87-1 Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri käskkirja „COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 rPCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuste 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“ ja 15.1.2 „COVID vaktsineerimine“ toetuse andmise tingimusi. Palume tagasiside edastada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. Ministri käskkirja eelnõu 2. Toetuse andmise tingimused 3. Toetuse andmise tingimuste seletuskiri 4. TAT lisa Lisaadressaadid: Eesti Perearstide Selts Terviseamet Eesti Haigekassa Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Marilin Sternhof 626 9136 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 08.06.2021 MINISTRI KÄSKKIRI nr COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 rPCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: kinnitan toetuse andmise tingimused „COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 rPCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine“ koos lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister  Tervise- ja tööministri käskkirja „COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 rPCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine“ toetuse andmise tingimused eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus 2020. aasta veebruaris alguse saanud COVID-19 puhangust tekkinud rahvatervishoiu eriolukord Eestis tingis haiguse leviku piiramiseks ja elanikkonnale kiireloomulise abi pakkumiseks erakorraliste meetmete kasutusele võtmise ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamisega seotud lisainvesteeringute tegemise vajaduse. Uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 varajane avastamine ja diagnoosimine ning testimise kättesaadavuse tagamine on määrava tähtsusega haiguse leviku piiramiseks. Terviseamet on loonud riigi tervishoiuvaru kriitiliselt vajalike vahendite tagamiseks, kuhu kuuluvad eelkõige vältimatu abi toimepidevuseks vajalikud ravimid ja meditsiinitarvikud (meditsiiniseadmed). Selleks, et pidurdada COVID-19 haiguse levikut, tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus ning naasta ühiskonna tavapärase toimimise juurde on oluline tagada elanikkonna vaktsineerimine. Käesoleva eelnõuga kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) REACT-EU ERFi prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuste 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“ ja 15.1.2 „COVID vaktsineerimine“ raames toetuse andmise tingimused „COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 rPCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine” (edaspidi TAT). REACT-EU Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi REACT-EU ERF) vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt STS § 12 lõikele 3 antud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldusele nr 165 on Sotsiaalministeerium rakendusasutus (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksus (edaspidi RÜ) järgmistele REACT-EU ERFist rahastatavatele prioriteetse suuna 15 meetme tegevustele: 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“; 15.1.2 „COVID-19 vaktsineerimine“; 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“; 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“; 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“. RA võib STS § 16 lõikest 1 tulenevalt rakenduskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta koostada TAT käskkirja kui TAT toetavate tegevuste elluviija (edaspidi toetuse saaja) on rakendusasutuseks olev ministeerium. Kõikide TAT tegevuste toetuse saaja on Sotsiaalministeerium. Lisaks toetuse saajale viivad TAT partnerina tegevusi ellu MTÜ Eesti Perearstide Selts (edaspidi EPS), Terviseamet, Eesti Haigekassa ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK). TAT eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna välisvahendite juht Marilin Sternhof (tel 626 9136, [email protected]). TAT eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). TAT eelnõu on keeletoimetamata. II Eelnõu sisu TAT kinnitatakse tervise- ja tööministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel. TAT koosneb viiest peatükist: 1. peatükk „TAT kirjeldus“; 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“; 3. peatükk „Näitajad“; 4. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”; 5. peatükk „TAT rakendamine“. TAT eelarve kinnitatab RA TAT lisana. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis 1.2.3. Tegevuste, toetuse saaja, partnerite ja aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisas (TAT eelarve jagunemine aastate kaupa). Selline TAT ülesehitus annab piisava paindlikkuse tegevuste planeerimisel ja ülevaate, mida konkreetselt ühe või teise tegevuse raames tehakse ning aitab ära hoida vaidlusi elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse küsimuses. TAT lisa aitab kaasa paremale finantsjuhtimisele, kuna on võimalik varakult näha kitsaskohti, sh vahendite üle- või alaplaneerimist. 1. peatükk „TAT kirjeldus“ TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme nimetus ning eesmärgid. See osa on üldine ning sarnane kõikidele TAT-dele, mille tegevusi viiakse ellu ühest meetmest. Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärke, tulemusi ja eelarvet. TAT sihtrühm on TAT tegevuse all eraldi välja toodud juhul, kui see on määratud. TAT tegevuse üldine ajaraam on TAT abikõlblikkuse periood. Iga TAT tegevuse puhul on määratletud TAT tegevuse ajaraam. Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 valmisoleku tagamine. COVID-19 haiguse leviku piiramiseks on määrava tähtsusega koroonaviiruse SARS-CoV-2 varajane avastamine ja diagnoosimine ning testimise kättesaadavuse tagamine. Selleks, et pidurdada COVID-19 haiguse levikut, tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus ning naasta ühiskonna tavapärase toimimise juurde on oluline tagada elanikkonna vaktsineerimine. Vaktsineerimise eesmärk on vähendada ja ennetada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kaitsta enim haavatavaid Eesti elanikke, kellel on suurem tõenäosus nakatuda (nt tervishoiutöötajad ning hoolekandeasutuste elanikud ja töötajad) ja kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt (eakad ja riskirühmad), kaitsta elutähtsa teenuse osutajaid, et kindlustada ühiskonna normaalne toimimine ning kaitsta elanikkonda COVID-19 haiguse leviku eest. Oluline on tagada ka piisav riigi tervishoiu varu ravimitele ja meditsiinitarvikutele. 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks" Peatükis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja toetuse saaja koos partneri(te)ga. TAT tegevuste toetuse saaja on Sotsiaalministeerium, kellel tekivad kulud TAT tegevuse 2.1 elluviimisel. Kõikide TAT tegevuste elluviimisel on Sotsiaalministeeriumi partneriks Terviseamet, lisaks on TAT tegevuse 2.1 eeluviimisel partneriteks EPS, Eesti Haigekassa ja TEHIK. TAT tegevuste toetuse saajal ja partneritel on kohustus järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS) tervikuna, kui nad on hankijad RHS § 5 lõike 2 tähenduses. 2 Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega Järgnevalt on välja toodud kuidas TAT on seotud teiste samas meetmes elluviidavate TAT-dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel seotud. TAT tegevused viiakse ellu REACT-EU ERFi meetme tegevustest 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“ ja 15.1.2 „COVID-19 vaktsineerimine“, mis on osa prioriteetsest suunast 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine“, mille vahendite kasutamise eesmärk on COVID-19 valmisoleku tagamine. TAT-l on seos ennekõike järgmiste REACT-EU ERFi meetmete 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine” ja 15.2 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“ tegevustega:  15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse” toetatakse haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA) haiglate olemasolevate palatite ümberehitamist isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomist, sh hapnikravi võimekuse tõstmist statsionaarsetes või erakorralise meditsiini osakondades vastavalt HVA haigla vajadustele ning valmisoleku ja raviteenuste jätkamise võimestamist pikaajaliste elektri- ja sidekatkestuste korral. Projektide elluviimist ning toetuse andmise tulemusena luuakse COVID-19 patsientide jaoks vähemalt 150 täiendavat voodikohta. Toetust antakse avatud taotlemisel.  15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ toetatakse COVID-19 vastases võitluses vähemalt 100 üksust. Toetust antakse avatud taotlemisel.  15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ toetatakse HVA haiglate infrastrutuuri projekte, mille tulemusena kaasajastatakse ennekõike palatiosakondi, erakorralise meditsiini osakondi ja haiglasiseseid liikumisteekondi, et vältida nakkushaiguste levikut. Toetust antakse tervise- ja tööministri käskkirja „„Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ toetuse andmise tingimused“ alusel. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks ERF REACT-EU toetusega ei ole  TAT tegevuste elluviimise eelarve on läbi võimalik TAT tegevusi täielikult ellu viia mõeldud, selle koostamisel on tuginetud asjakohastele prognoosidele ja kaasatud on erialaspetsialiste TAT tegevuste eesmärke ei ole võimalik  Tegevuskavva on planeeritud ajaline puhver abikõlblikkuse perioodil ellu viia võimalike probleemide ja viivituste lahendamiseks, tegevuskavast peetakse kinni  Osapoolte vahel toimub probleemide vältimiseks aktiivne koostöö ja kommunikatsioon  Kõik vajalikud tegevused tehakse ja lubade taotlused esitatakse õigeks ajaks, tegevustega ei viivitata Riigihangete luhtumine, vaidlused  TAT toetuse saaja ja partnerid kaasavad riigihangetes pädevad juristid, hankespetsialistid  Riigihanke eelteade avaldatakse riigihangete registris  Riigihankes ei ole piiravaid tingimusi, riigihange on kooskõlas riigihangete seaduses sätestatuga  Riigihanke luhtumise korral on TAT toetuse saaja ja partnerid arvestanud tegevuste ajakava planeerimisel puhverajaga, esimesel võimalusel kuulutatakse välja uus riigihange 3   Riigihanke ajakavas on võimaluse korral arvestatud täiendava ajakuluga võimalike vaidlustuste lahendamiseks Finantskorrektsioon  TAT toetuse saaja ja partnerid järgivad riigihanke alustdokumentide koostamisel riigihangete seadust Riigihanke hankelepinguid ei täideta  Õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuste kohaselt (müüjad ei suuda  TAT toetuse saaja ja partnerid kaasavad tarnida õigel ajal vajalikus koguses või pädevad juristid, hankespetsialistid, kes järgivad vajaliku kvaliteediga asju; hankijad ei jälgi hankelepingus sätestatud nõuete täitmist lepingutes sätestatud nõudeid asjade vastuvõtmise vormistamisel Personalirisk TAT toetuse saaja ja  Kogu projektiga seotud info dokumenteeritakse partnerite projektimeeskonnas ja tehakse projektimeeskonnale kättesaadavaks 3. peatükk „Näitajad“ TAT näitajad aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ka ajaliselt. Peatükis tuuakse välja rakenduskava väljundi- ja tulemusnäitaja ning TAT-spetsiifilised näitajad, nende algtasemed (kõikide näitajate algtase on 0), sihttase aastateks 2022 ja 2023 ning selgitus, kuidas TAT näitajad panustavad rakenduskava näitajatesse, sh millise TAT tegevusega näitaja seotud on. TAT panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse „Vaktsineeritute osakaal 16 ja vanemate elanike hulgas“ ning rakenduskava väljundinäitajatesse „COVID-19 testimisvõimekuse toetamine“, „COVID-19 vaktsiinide ja vaktsineerimise kulud“, „Ostetud vaktsiini dooside arv“ ja „EL toetusest vaktsineeritud inimeste arv“. Lisaks on TAT-spetsiifiline näitaja „COVID-19 tarbeks ostetud ravimite väärtus“. TAT tulemusnäitaja andmeallikas on Terviseamet, rakenduskava ja TAT-spetsiifiliste väljundinäitajate andmeallikas on RÜ. 4. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega” Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud valdkonna arengukavadega. 5. peatükk „TAT rakendamine“ Peatükk koosneb kümnest alapeatükist: 5.1 „Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused“ 5.2 „Rakendusüksuse kohustused“ 5.3 „Rakendusasutuse õigused ja kohustused“ 5.4 „Kulude abikõlblikkus“ 5.5 „Riigiabi“ 5.6 „Toetuse maksmine“ 5.7 „TAT muutmine“ 5.8 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine“ 5.9 „Finantskorrektsioon“ 5.10 „Vaiete menetleja“ 5.1. Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused Lisaks TAT-s nimetatule kohalduvad TAT tegevuse toetuse saajale ja partneritele kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale ja partnerile sätestatud kohustused. 4 Toetuse saaja ja partnerid on RA nõudmisel kohustatud esitama TAT eelarve jagunemine aastate kaupa (TAT lisa). Eelarve allkirjastab RA juht (vormistatakse TAT lisana). Vastav nõue on vajalik infona riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. RA küsib enne kinnitamist RÜ-lt hinnangut, sest RÜ-l on juurdepääs hankelepingutele, parem ülevaade maksetaotlustest ja (võimalikest) finantskorrektsioonidest). Kui toetuse saaja või partnerid soovivad TAT tegevuste kirjeldust muuta, tuleb RA-le esitada muudatustaotlus. Toetuse saaja peab teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab omakorda RA-d. Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Toetuse saaja ja partnerid peavad tähelepanu pöörama RHS-i järgimisele. Reguleeritud on toetuse saaja ja partnerite kohustus edastada RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta. Toetuse saaja ja partnerid peavad võimaldama RÜ-le vaatlejana juurdepääsuõigused riigihangete registris ning teavitama RÜ-d kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest ja nende muudatuste esitamisest riigihangete registrile. Lisaks peavad toetuse saaja ja partnerid edastama RÜ-le hankelepingu muudatused kümme tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmist. RÜ ei kooskõlasta edastatud riigihanke alusdokumente ega - lepinguid, vaid juhib vajaduse korral toetuse saaja ja partnerite tähelepanu sellele, kas riigihanke korraldamisel on järgitud RHS-is sätestatut. Eesmärk on finantskorrektsioonide ennetamine ja ärahoidmine. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ §-s 21 on sätestatud finantskorrektsiooni protsendimäärad ning §-des 22 kuni 228 määratletud erinevad rikkumise alused ja neile kohaldatavad finantskorrektsiooni protsendimäärad. TAT-s on sätestatud toetuse saaja ja partneri õigus ärakuulamisele. Toetuse saajale ja partnerile antakse tulenevalt STS § 23 lõike 2 punktidest 1 ja 3 võimalus esitada oma seisukohad enne ettekirjutuse ja finantskorrektsiooni otsuse tegemist. 5.2. Rakendusüksuse kohustused Sätestatud on RÜ kohustused lisaks STS § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele. RÜ peab RA-d teavitama toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT eesmärgi saavutamise, TAT tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise. RÜ peab viie tööpäeva jooksul edastama RA-le teadmiseks tehtud finantskorrektsiooni otsused. 5.3. Rakendusasutuse kohustused ja õigused Sätestatakse RA õigus küsida toetuse saajalt täpsustusi TAT tegevuste eelarve jagunemise kohta aastate kaupa (TAT lisa) ning kohustus vaadata läbi toetuse saaja esitatud TAT tegevuste kirjelduse muudatustaotlus 25 tööpäeva jooksul, sh RA õigus muudatustaotluse kinnitamisest keelduda. 5.4. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus). 5 Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse toetuse saaja ja partneri poolt TAT abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. TAT tegevuste elluviimiseks tehtud kulud makstakse välja üldjuhul tegelike kulude alusel. Erandiks on TAT tegevuse 2.1 vaktsineerimise tasustamisega seotud kulud. Vaktsineerimise tasustamisel kasutatakse REACT-EU ERFi toetuse väljamaksmisel standardiseeritud ühikuhinda, sh RA ei tööta välja eraldi ühikuhinna metoodikat, vaid võetakse üle kasutusel olev siseriiklik hind, mis tugineb Eesti Haigekassa välja töötatud metoodikale ning mis kinnitatakse haigekassa juhatuse otsusega teatud ajaperioodiks. TAT eelnõu ettevalmistamise ajal on haigekassa kehtestanud vaktsineerimise tasustamise ühikuhinnad kuni augusti lõpuni 2021. Sealt edasi kinnitatavad ühikuhinnad võtab RA jooksvalt üle. Perioodi 1. jaanuar 2021 kuni 30. aprill 2021 ühikuhinna aluseks on Eesti Haigekassa 27. jaanuari 2021. a juhatuse otsus, mis tehti Vabariigi Valitsuse 15. jaanuari 2021. a korralduse nr 9 „Eesti Haigekassa reservkapitali kasutusele võtmine“, Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 “Eesti Haigekassa põhikiri” § 20 punkti 25 ja § 331 lg 1 punkti 5 alusel ning millega kehtestati „Tervishoiuteenuste osutajatele ja kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tasumise põhimõtete kinnitamine 2021. aasta eest“. Perearstiabi, õendusabi ja eriarstiabi teenuse osutajaid rahastatakse teenuse „COVID-19 vaktsineerimine“ (kood 3199) alusel. Tasu maksmise kohustus võetakse üle kõigi läbi viidud COVID-19 vaktsineerimiste eest, välja arvatud oma asutuse töötajate vaktsineerimine. Lisaks rahastatakse eraldi eriarstiabi osutajaid (antud kontekstis HVA haiglaid) teenuse „Vaktsineerimine varasema anafülaksia riskiga patsiendile“ (kood 3198) alusel. Tasu maksmise kohustus võetakse üle kõigi läbi viidud COVID-19 vaktsineerimiste eest inimestele, kellel on anafülaksia risk ja vaktsineerimine on läbiviidud haigla tingimustes. 12. mai 2021. a Eesti Haigekassa juhatuse otsus nr 4 „Tervishoiuteenuste osutajatele ja kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tasumise põhimõtete kinnitamine perioodil aprill–august 2021. aastal“ kehtestati Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a korralduse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri” § 20 punkti 25 ja § 331 lg 1 punkti 5 alusel. Otsuse lisast 2 nähtub, et vaktsineerimist SARS- CoV-2 viirusest põhjustatud COVID-19 haiguse vastu (kood 3199) rahastatakse ühikuhinnaga 5,30 eurot, vaktsineerimist SARS-CoV-2 viirusest põhjustatud COVID-19 haiguse vastu nädalavahetusel ja riigipühadel (kood 3197) rahastatakse ühikuhinnaga 7,30 eurot ning vaktsineerimist varasema anafülaksia riskiga patsiendile (koodid 3199 ja 3198) rahastatakse ühikuinnaga 17,55 eurot. Seega kehtestatud siseriikliku ühikuhinna alusel rahastatakse vaktsineerimist tööpäevadel hinnaga 5,30 eurot ning vaktsineerimist riigipühadel, nädalavahetustel, väljaspool tavapärast tegevuskohta ning vaktsineerimiskeskustes rahastatakse hinnaga 7,30 eurot. Varasema anafülaksia riskiga patsientide vaktsineerimisel rakendatakse ühikuhinda 17,55 eurot. Eraldi ühikuhinnaga tasustatakse kodus vaktsineerimist juhul, kui kodus vaktsineerimise ühikuhinnale lisandub koduõe visiiditasu 36,25 eurot (kood 3026). Kui vaktsineerimine toimub tavapärase koduõenduse visiidi käigus, siis arvet selle eest ei edastata. Vaktsineerimise tasustamisel on eraldi kood märgitud e-arvetel, mille alusel on võimalik eristada, kas vaktsineerimine tehti tööpäeval või nädalavahetusel. Vaktsineerimise eest tasumine toimub ravi rahastamise lepingute alusel (perearstid, HVA haiglad, hankepartnerid) ja uute vaktsineerimise lepingute alusel (nt OÜ Arstikeskus Confido). Ravi rahastamise lepingu partnerid edastavad haigekassale vaktsineerimise kohta isikupõhised raviarved sarnaselt tavapärasele ravile. Raviarvel märgitakse vaktsineeritu isikukood, teenuse osutamise kuupäev ja muu asjakohane info. Raviarve põhjal on võimalik detailselt võrrelda vaktsineerimise infot immuniseerimisteatisega (nt kuupäevade vastavuse, vaktsineerimist teostanud asutuse osas). Raviarvete infot säilitatakse haigekassa andmelaos ning neid andmeid võimalik näha 10+ aastat. 6 Haigekassa vaktsineerimise lepingupartnerid esitavad haigekassale vaktsineerimise osas e-arve (üldisemad andmed). Haigekassa on lepingupartneritega kokku leppinud, et arvel on vaja eristada erinevate hindadega vaktsineerimised. Vaktsineerimisteatiste põhjal on võimalik üldisemal tasemel kontrollida arve vastavust tegelikkusele (nt kui palju oli annustamist nädalavahetusel). E-arved säilivad haigekassa arhiivis 7 aastat. Raviarvete ja e-arvete korrektsuses veendub haigekassa immuniseerimisteatisele märgitud andmete põhjal. Raviarvete ja e-arvete näol on seega kontrolljälg olemas. Abikõlblikud on COVID-19 vaktsiinide ja vaktsineerimise korraldamise tarvikute soetamine ning kõik vaktsineerimise ja selle korraldusega seotud kulud, kõik COVID-19 testimisega seotud kulud ning kõik riigi tegevusvaru ravimite (sh meditsiinitarvikute) soetamise ja ladustamise ning käitlemisega seotud kulud. Käibemaks on abikõlblik kulu kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole TAT tegevuse elluviimise raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Haiglate põhitegevus ei ole käibemaksuga maksustatav tegevus ja sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse käibemaksuseaduses (edaspidi KMS) sätestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise põhimõtetest (KMS § 32). KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema maksustatavalt käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Seega ei saa sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik ERFist finantseerimiseks, kui: 1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS §-des 19 ja 20 sätestatule; 2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16 sätestatud maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule. Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks. KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult. Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad maksustatava ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu käibelt ning seda ei ole võimalik seostada konkreetse arvega, siis on võimalus, et käibemaksu hüvitamisel ERFist makstakse käibemaksu tagasi ka arvetelt, mis ei ole projektiga seotud. Kuna Maksu- ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka muudelt arvetelt, on tehniliselt keerukas kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline projektiga mitteseotud arvetelt. Seega, kuigi proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha arvata ainult osaliselt, ei ole võimalik ülejäänud osa sisendkäibemaksust proportsionaalse meetodi korral abikõlblikuks lugeda. Käibemaks on finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. 7 Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud REACT-EU ERFist rahastatava tegevusega, ning juhul, kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja jaoks lõplik kulu. 5.5. Riigiabi RA hindas TAT väljatöötamisel võimalikku puutumust riigiabiga. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. peatükk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul ettevõtjale antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb teenuste pakkumisega liberaliseeritud turul või mitte. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on asutatud eesmärgiga teenida kasumit. Määravaks on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Eestis võib riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks peale tavapäraste äriühingute ka mittetulundusühinguid, seltsinguid, kohaliku omavalitsuse üksusi ja teisi ametiasutus. Seda siiski vaid eelduse, et: • nad pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust, • mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Seega tuleb hinnata, mis on tegevuse sisu ja kas turul on avatud turg (kas keegi veel pakub). Kui tegemist on ettevõtjaga riigiabi mõistes, tuleb lisaks vaadata, kas toetust antakse majandusliku tegevuse või mittemajandusliku tegevuse jaoks. Käeoleval juhul on TAT raames abi saajaks toetuse saajana Sotsiaalministeerium ning partneritena Terviseamet, Eesti Haigekassa, TEHIK ja EPS. Kaudseks abi saajaks on tervishoiuteenuste osutajad (nii üldarstiabi osutajad kui ka HVA haiglad, eriarstiabi osutajad, hooldekodud) ja Eesti elanikkond. TAT tegevuste elluviimisel peavad toetuse saaja ja partnerid järgima RHSi. Sotsiaalministeerium, Terviseamet, Eesti Haigekassa ja TEHIK ei tegele majandustegevusega ega paku vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. EPSi puhul on tegemist mittetulundusliku eraõigusliku juriidilise isikuga, mis põhineb perearstide vabatahtlikul ühendusel. EPSi eesmärk on peremeditsiini kui tervishoiuteenuse arendamine ning oma liikmete õiguste ja huvide kaitsmine. Seega, EPSi MTÜks olemine ei välista tema riigiabi kontekstis ettevõtjaks lugemist. Ettevõtjaks saaks EPSi lugeda siiski vaid eeldusel, et ta pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Seletuskirja V peatüki 4. Toetuse saaja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia on põhjendatud EPSi roll ja ülesanded, millest nähtub, et alternatiivsed organisatsioonid või ettevõtted TAT partnerina tegevuse elluviimisel on välistatud, kuna vastavasisulisi eksperte rohkem ei ole. Arvestades, et TAT tegevuste elluviimiseks antakse toetust avaliku ülesande täitmiseks, et pidurdada COVID-19 haiguse levikut ja tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus selleks, et ühiskond saaks tavapärase toimimise juurde naaseda, on RA seisukohal, et tegemist ei ole riigiabiga. 5.6. Toetuse maksmine Toetuse väljamaksed tehakse reeglina proportsionaalselt omafinantseeringuga, aga käesolevas TAT-s on toetuse saaja omafinantseeringu asemel riiklik kaasfinantseering. Toetuse ja kaasfinantseeringu proportsioon on kinnitatud TAT punktis 1.2.3. Makseid tehakse tegelike kulude 8 alusel, va kaudsete kulude puhul, mis loetakse abikõlblikuks ja hüvitatakse lihtsustatud korras otseste tegelike personalikulude alusel. Korraldusasutusel (edaspidi KA) on õigus keelata RÜ-l toetuse väljamaksmine. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d peatama toetuse maksmine või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teatab toetuse saajale või partnerile ning palub toetuse saajal või partneril korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja või partner puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja, partneri või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA peatamise tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisisest toetuse maksete peatamist, kuid KA võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, TAT tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimase väljamakse teeb RÜ pärast lõpparuande kinnitamist. 5.7. TAT muutmine TAT tegevusi on TAT toetuse saaja ettepanekul lubatud muuta. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord 12 kuu jooksul ei ole TAT-d muuta mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT peab põhinema põhjalikele analüüsidele ja planeerimisele, välistades sagedaste paranduste vajaduse, samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärgi täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas meetme sama tegevuse avatud taotlusvoorudesse või meetme teistesse tegevustesse. RA otsustab TAT muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates muudatustaotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb RA-l muudatused kooskõlastada RÜ, KA, Rahandusministeeriumi ja valdkondliku seirekomisjoniga ning teiste rakendusasutustega, 9 kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuste või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Seega võib kogu muutmisprotsess aega võtta kuni kolm kuud. TAT muutmist ei eelda TAT lisas näidatud toetuse muutumine aastate kaupa (punkt 5.1.1). Viimasel juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. See tähendab, et kuluridade vahelisi eelarve tõsted ei eelda TAT lisa muutmist, sh ei pea TAT lisa muutma juhul kui eelarve aastal ei kasutata TAT lisas prognoositud eelarvet täielikult ära. Sellisel juhul kandub kasutamata eelarve automaatselt järgmisesse aastasse. 5.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine TAT toetuse saajal tuleb esitada RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja 20. juuliks 30. juuni seisuga vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu. TAT lõpparuanne esitatakse 30 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks 2023. Kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. Sätestatud on ka vahe- ja lõpparuannete menetlemise ning TAT toetuse saaja puuduste likvideerimise tähtajad. 5.9. Finantskorrektsioon Nimetatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistik. 5.10. Vaiete menetleja Nimetatakse vaiete menetlejad. Kui toetuse saaja peab vajalikuks rakendusüksuse otsust või toimingut vaidlustada, lahendatakse vaidlus vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 lõigetele 1 ja 3. III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. IV TAT mõjud Seoses COVID-19 puhangust tingitud kriisi mõjule reageerimisega tehakse investeeringuid, et suurendada tervishoiusektori vastupanuvõimet ning võtta kasutusele meetmeid ühiskonna tavapärase toimimise juurde naasmiseks. Selleks eraldatakse vahendid testimisvõimekuse tagamiseks, riigi tervishoiuvaru suurendamiseks ja elanikkonna üldise vastupanuvõime loomiseks COVID-19 vaktsineerimise läbi. Meetme tegevuse 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“ eelarve on 13 000 000 eurot, mis moodustab 100% TAT tegevuste 2.2 ja 2.3 eelarvest ning meetme tegevuse 15.1.2 „COVID vaktsineerimine“ eelarve on 25 151 421 eurot, mis moodustab 100% TAT 10 tegevuse 2.1 eealrvest. TAT tegevuste elluviimiseks ei ole vaja toetuse saaja ja partnerite omafinantseeringut ega riiklikku kaasfinantseeringut. Programmiperioodi lõppemisel välisvahenditest rahastamise lõppemisega seotud kulusid riigieelarvesse ei planeerita, sest TAT tegevuste elluviimise tulemusena on TAT tegevuste kokkulepitud eesmärk täidetud. TAT mõju läbivatele teemadele Hinnatud on TAT mõju järgmistele teemadele:  keskkonnahoid ja kliima  võrdsed võimalused, sh tuleb eraldi hinnata panust o soolisse võrdsusesse o võrdsesse kohtlemisse  infoühiskond  regionaalareng  riigivalitsemine Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisel puudub mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärkidele. Võrdsed võimalused1 jah ei Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)2 jah ei TAT tegevuste elluviimisel puudub otsene mõju soolise võrdsuse edendamisele ning see ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Võrdne kohtlemine jah ei TAT eesmärkide täitmine mõjutab võrdsete võimaluste tagamist ühiskonnas. Kõikidele Eesti elanikele on vastavalt kehtivatele vaktsineerimissoovitustele ja kooskõlas ravimiinfoga, olenemata nende rahvusest, soost, kodakondsusest või puudest, võrdsetel alustel tagatud juurdepääs COVID- 19 haiguse vastu vaktsineerimisele. Vaktsineerimispunktid ja vaktsineerimise kohta edastatav info on ligipääsetavad ka kõigile erivajadustega inimestele. COVID-19 teste tehakse samuti igas vanuses inimestele: haigusnähtudega ja meditsiinilise näidustusega, asümptomaatilistele ja epidemioloogilisel näidustusel, samuti kõikidele viirushaiguse tunnustega haiglaravil olevatele inimestele. COVID-19 testimise vajalikkuse üle otsustab perearst. Igal Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus registreeruda perearsti nimistusse, sh määratakse Eestis sündinud vastsündinu automaatselt tema ema perearsti nimistusse ja Terviseamet registreerib nimistutesse mitteregistreerunud isikuid. Perearstid suunavad COVID-19 testimisele ka nimistuvälised ja ravikindlustamata isikud, samuti tehakse vajaduse korral laustestimisi (nt hoolekandeasutustes). Kõikidel suunatud isikutel on võimalik minna testimisele üle Eesti asuvatesse proovivõtukohtadesse. Lisaks suurematele haiglatele on riigi, perearstide ja erameditsiiniettevõtete koostöö tulemusena loodud ajutisi drive-in põhimõttel proovivõtukohti. Riigi tegevusvaru (ravimid, meditsiinitarvikud) võetakse kasutusele hädaolukorras, sh nii suurõnnetuste kui ka epideemiate ja pandeemiate ning ulatuslikest mürgitustest tingitud abivajajate hulga suurenamisel ning on tagatud patsiente võrdne kohtlemine. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 2 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 11 Infoühiskond jah ei TAT tegevuste elluviimisel puudub oluline mõju infoühiskonna edendamisele. TAT tegevusest 2.1 toetatakse 500 000 euroga COVID-19 vaktsineerimisega seotud IT-lahenduste arendamise ja elluviimisega seotud tegevusi, kuid see moodustab TAT kogu eelarvest niivõrd väikse osa, mistõttu ei saa öelda, et TAT tegevuste elluviimisel oleks oluline mõju infoühiskonna edendamisele. Regionaalareng jah ei TAT edukal elluviimisel on mõju regionaalarengule, luues eeldused, et kõikidel Eesti elanikel ja Eestis viibivatel isikutel on vajaduse korral või COVID-19 sümptomite ilmnemisel või epidemioloogilisel näidustusel võimalik pääseda COVID-19 testimisele üle Eesti. Samuti on kõikidel Eesti elanikel kooskõlas kehtivate vaktsineerimissoovitustega võimalik end üle Eesti COVID-19 haiguse vastu vaktsineerida. Riigivalitsemine jah ei TAT tegevuste elluviimisel on oluline mõju riigivalitsemisele. Planeeritud TAT tegevuste edukas elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist terves riigis. Suurem integreeritus ja koordineeritus valitsemistasandite vahel aitab valitsusel toime tulla mitut valdkonda läbivate probleemidega. Senisest paindlikum ühtsete eesmärkide nimel koostöötamine aitab tõhustada ressursikasutust. Koostöö avalike teenuste osutamisel tagab kodanikusõbralikuma teenindamise ja tõhusalt toimiva süsteemi. COVID-19 puhangust tekkinud rahvatervishoiu eriolukord Eestis tingis haiguse leviku piiramiseks ja elanikkonnale kiireloomulise abi pakkumiseks erakorraliste meetmete kasutusele võtmise vajaduse ning tervishoiuteenuste osutamisega seotud lisainvesteeringute tegemise. Seetõttu toetati ERFi meetme tegevusest 4.6.1 „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ tervishoiuteenuste osutamise varustuse (isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendid) ja hingamisaparaatide soetamist ning COVID-19 testimist (testide soetamise ja tegemise kulud). REACT-EU ERFi vahenditest jätkatakse investeeringute tegemist COVID-19 valmisoleku tagamiseks. Lisaks käesoleva TATi eesmärkide elluviimisele, toetatakse REACT-EU ERFist sotsiaal- ja tervishoiuasutuste infrastruktuuri investeeringuid. Meetme tegevusest 15.1.3 „COVID- 19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ tehakse investeeringuid HVA haiglate olemasolevate palatite ümberehitamiseks isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomiseks, sh hapnikravi võimekuse tõstmisega statsionaarsetes või erakorralise meditsiini osakondades vastavalt HVA haigla vajadustele ning valmisoleku ja raviteenuste jätkamise võimestamist pikaajaliste elektrikatkestuste korral. Meetme tegevusest 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ toetatakse üldhooldekodude nakkuskindlamaks muutmist. Kõikide REACT-EU ERFi investeeringute eesmärk on parandada tervishoiusüsteemi vastupidavust COVID-19 levikust tingitud kriisile (sh arvestades ka võimalike sarnaseid kriise tulevikus). Toetatavad tegevused on kooskõlas tervisesüsteemi plaaniga COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal, Eesti 2035 sihtidega ja 2020. a riigipõhiste soovitustega. TAT toetatavad tegevused on mh kokku lepitud ja kinnitatud valitsuskabineti otsustega. Seega panustab TAT tegevuste elluviimine riigivalitsemisse. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 12 V TAT kooskõla valikukriteeriumitega TAT tulemusena vastavad koroonaviirusega võitlemise investeeringud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele. 1. Mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi „mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ puhul võetakse arvesse meetme 15.1 eesmärki teha investeeringuid COVID-19 valmisoleku tagamiseks. Seoses COVID-19 haiguse puhanguga ja sellest tingitud kriisi mõjudele reageerimisega, on vaja suurendada Eestis tervishoiukriisidele reageerimise suutlikkust. Uudse koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku varajane avastamine ja diagnoosimine ning testimise kättesaadavuse tagamine on määrava tähtsusega. Oluline on ka riigi tegevusvaru ravimite ja meditsiinitarvikute vähemalt ühe kuu varu tagamine, et tagada HVA haiglate ja kiirabipidajate vältimatu abi toimepidevus, kuna kriisiolukordades on ravimahud oluliselt suuremad. Seetõttu toetatakse meetme tegevusest 15.1.1 COVID-19 rPCR testide soetamist, testimise läbiviimist ja vajalike laboriseadmete soetamist (TAT tegevus 2.2) ning riigi tervishoiuvaru suurendamist (TAT tegevus 2.3). Selleks, et pidurdada COVID-19 haiguse levikut ja tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus ning ühiskond saaks naaseda tavapärase toimimise juurde, on oluline tagada elanikkonna võimalikult kõrge vaktsineeritus. Selleks toetatakse meetme tegevusest 15.1.2 COVID- 19 vaktsiinide ostmist, vaktsineerimiseks vajalike tarvikute soetamist ja vaktsineerimise korraldamisega seotud kulusid (TAT tegevus 2.1). Seetõttu on kõikidel TAT tegevustel oluline mõju meetme eesmärkide saavutamisele. 2. Põhjendatus Projekti põhjendatuse hindamisel lähtutakse TAT tegevuste vajalikkusest. Arvestades REACT-EU ERFi meetme tegevuste 15.1.1 ja 15.1.2 eesmärke ja TAT eelarvet, toetatakse COVID-19 rPCR testimise ja vaktsineerimisega seotud kulusid ning riigi tegevusvaru ravimite, sh meditsiinitarvikute vähemalt ühe kuu varu tagamisest. TAT tegevused on nimetatud nii Sotsiaalministeeriumis välja töötatud ja valitsuskabineti 22. detsembri 2020. a nõupidamisel heaks kiidetud tervisesüsteemi plaanis COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal kui ka 11. veebruaril 2021. a valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud REACT-EU rahastamiskava ettepanekus. Lisaks on käesoleva TAT rahastus REACT-EU ERFi meetme tegevustest 15.1.1 ja 15.1.2 kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldusega nr 165 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine. 2019. a lõpus hakkas Hiinas, täpsemalt Wuhanis, levima uus koroonaviirus SARS-CoV-2. Eestis tuvastati esimene koroonajuhtum 27. veebruaril 2020. a, kinnitatud haigusjuhte on 9. juuni 2021. a seisuga 130 310, neist haiglaravi vajanud patsiente 7986. Kokku on Eestis surnud 1265 koroonaviirusesse nakatunud inimest. COVID-19 haigust põhjustab uudne koroonaviirus SARS-CoV-2, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad. COVID-19 haiguse sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste (vanemaealised, krooniliste haigustega inimesed) puhul võib haigus halvimal juhul lõppeda ka surmaga. Koroonaviirus on gripist nakkavam, iga SARS-CoV-2 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest, hinnanguline peiteaeg on 2–14 päeva. Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu, aga ka pindadelt, mistõttu on oluline enda tervise kaitmiseks ja viiruse leviku pidurdamiseks pesta käsi, järgida hügieenireegleid ja haiguse kahtluse korral hoiduda lähikontaktidest teiste inimestega. 13 Määrava tähtsusega on koroonaviiruse SARS-CoV-2 varajane avastamine ja diagnoosimine ning testimise kättesaadavuse tagamine. SARS-CoV-2 peamised sümptomid on kõrge palavik, köha ja hingamisraskused (teatud juhtudel ka kurguvalu ja maitsmismeele kadumine), mistõttu võidakse viirust segamini ajada ka gripi või tavapärase külmetushaigusega. Paljud inimesed põevad haigust asümptomaatilselt. Seega võib haigust levitada ka enesele teadmata, mille tulemusena võivad tekkida uued nakkuskolded, mis halvimal juhul asuvad sotsiaal-, tervishoiu- või hoolekandeasutuses, kuhu on koondunud kõige haavatavamad ühiskonnaliikmed (tervishoiutöötajad, vanemaealised, krooniliste haigustega inimesed). WHO ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (edaspidi ECDC) poolt heakskiidetud metoodika SARS- CoV-2 tuvastamiseks on viiruse RNA (ribonukleiinhappe) määramine, mille puhul võetakse proovimaterjal ninaneelukaapest. Testimiseks on vaja (lisaks testide soetamisele ja tegemisele ning võetud proovide testimisele) suurendada olemasolevate laborite võimekust. Testimise kättesaadavus annab kinnitatud pildi epideemia levikust, võimaldab kiiret tegevust lähikontaktsete väljaselgitamiseks ning on aluseks epideemiatõrje meetmete rakendamisel ja nakkuskolletes haiguse leviku piiramisel. SARS-CoV-2 pideva muteerumise tulemusel tekivad uued viiruse variandid. Valdavalt ei oma uued mutatsioonid olulist mõju viiruse omadustele, kuid samal ajal on tuvastatud ka mutatsioone ja nende kombinatsioone, mis võivad tõsta viiruse levikupotentsiaali, raskete juhtude esinemissagedust ning madalamat tundlikkust vaktsineerimise ja läbipõdemise järgsele immuunvastusele. Nende tunnuste suhtes on oluline tuvastada eelkõige mutatsioone DEL 69/70, N501Y ja E484K ning nende kombinatsioone. Seetõttu on vajadus koroonaviiruse genotüpiseerimiseks. Tegemist on SARS- CoV-2 PCR analüüsi jätkuanalüüsiga, mis määrab tuvastatud SARS-CoV-2 viiruse genoomis viirusetüvesid eristavaid mutatsioone (näiteks Ühendkuningriigi, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Brasiilia ja India viirustüved). Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ja Eesti inimeste usaldus vaktsineerimise suhtes on kõrge. COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise abil loodetakse viiruse levikule piir panna, et elanikkond saaks harjumuspärase elu juurde tagasi pöörduda. Sotsiaalministeeriumis välja töötatud COVID- 19 vaktsineerimise plaani alusel on Eestis seatud eesmärgiks kaitsta enim haavatavaid inimrühmi ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda kui teistel või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt (nt tervishoiutöötajad ning hoolekandeasutuste elanikud ja töötajad). Samuti vähendada ja ennetada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust majandusele ja tervishoiusüsteemile, kaitsta elutähtsaid ja elanikele kriitilisi teenuseid osutavaid töötajaid, et kindlustada ühiskonna normaalne toimimine ning kaitsta elanikkonda COVID-19 haiguse leviku eest. Eesti eesmärgiks on saavutada võimalik kõrge hõlmatus vaktsineerimisega riskirühmade hulgas ja eesliinitöötajate seas ning võimaldada kõigile Eesti elanikele vaktsineerimist COVID-19 haiguse vastu. COVID-19 vaktsineerimise prioriteetsed sihtrühmad on määratletud Sotsiaalministeeriumile nõuandvas immunoprofülaktika ekspertkomisjonis. Esmajärjekorras võimaldati vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele: tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed (ca 30 000), hoolekande asutuste töötajad ja elanikud (ca 25 000), kõik üle 70-aastased inimesed ja/või teatud diagnoosidega inimesed, kellel võib haigus kulgeda väga raskelt (ca 370 000). Risk COVID-19 haigust raskelt põdeda suureneb vanusega. Seejärel võimaldati vaktsineerimist ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajatele: elutähtsate teenuste töötajad (hädaolukorra seaduse tähenduses, ca 35 000) ja teised kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad. 2021. a maist on kõikidel soovijatel võimalus end COVID-19 haiguse vastu vaktsineerida. Terviseamet on loonud riigi tervishoiuvaru kriitiliselt vajalike vahendite tagamiseks, kuhu kuuluvad eelkõige vältimatu abi toimepidevuseks vajalikud ravimid ja meditsiinitarvikud (meditsiiniseadmed). 14 Eesmärk on tagada haiglavõrgu arengukava haiglate ja kiirabipidajate vältimatu abi toimepidevus. Riigi tervishoiuvaru võetakse kasutusele hädaolukordades, epideemiate ja pandeemiate korral ning ulatuslikust mürgitustest tingitud abivajajate hulga suurenemisel, et võimalikke kannatanuid ja haigeid igas ravietapis ravida. Riigi tervishoiuvaru on oluline, sest tervishoiusüsteemi pärsivad ravimite ja meditsiinitarvikute tarnehäired, mille kestvus võib ulatuda mõnest nädalast isegi mõne aastani. Seetõttu peab olema riiklik varu, millest on võimalik ka tarnaraskuste korral HVA haiglatele ja kiirabipidajatele vajalike ravimeid ja meditsiinitarvikuid jaotada selleks, et ravi saaks jätkuda. Kriisiolukorras on ravimahud tunduvalt suuremad just teatud spetsiifikaga patsientide osas, mistõttu on oluline, et vajadusel saaks patsientide ravi katta riigi tervishoiuvarust. Toetuse saaja ja partnerite põhjendus kajastub punktis 4 „Toetuse saaja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia“. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve jagunemist TAT tegevuste vahel on kirjeldatud TAT lisas (eelarve). Kõikide TAT tegevuste eelarve on kokku lepitud Sotsiaalministeeriumis välja töötatud ja valitsuskabineti 22. detsembri 2020. a nõupidamisel heaks kiidetud tervisesüsteemi plaanis COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal ning 11. veebruaril 2021. a valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud REACT-EU rahastamiskava ettepanekus. Lisaks on käesoleva TAT rahastus REACT-EU ERFi meetme tegevustest 15.1.1 ja 15.1.2 kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldusega nr 165 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine. 4. Toetuse saaja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia TAT toetuse saajaks on Sotsiaalministeeriumi finantsosakond, TAT tegevuse 2.1 puhul tekivad kulud Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonnal ja tervisesüsteemi arendamise osakonnal. TAT tegevuse 2.1 elluviimisel on Sotsiaalministeeriumi partneriteks EPS, Terviseamet, Eesti Haigekassa ja TEHIK, TAT tegevuste 2.2 ja 2.3 elluviimisel on partneriks Terviseamet. MTÜ Eesti Perearstide Selts on valdavat enamust Eestis nimistuga perearstina tegutsevaid perearste koondav mittetulundusühing. EPS on Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Terviseameti pikaajaline aktiivne partner esmatasandi tervishoiu arendamisel. Ühendades enamust perearste kõigist Eesti piirkondadest on EPSil Eesti perearstide suur usaldus ning EPSi sisene teabe liikumine olnud Eesti detsentraliseeritud ja keerulist esmatasandi tervishoiu süsteemi arvesse võttes operatiivne ja sihtrühma jaoks kohale jõudev. Sisuliselt kujunes EPSist pandeemia jooksul riigi struktuuridele asendamatu partner esmatasandi tervishoiuga seotud rakenduslike ülesannete lahendamisel. Pandeemia olukorras on EPSi esindajad erinevates piirkondades tegutsevate perearstide näol ekspertidena olnud kaasatud pandeemia hädaolukorra lahendamisse ning elanikkonna vaktsineerimise korraldamisse esmatasandi tervishoius. Esmatasandil on võtmeroll nii COVID-19 haiguse diagnoosimisel ja testimisele suunamisel, kodusel ravil viibivate haigete jälgimisel kui ka riskigruppide vaktsineerimisel. EPSi aktiivsetest liikmetes moodustatud ekspertide rühm erinevate piirkondade perearstidest on vahendanud ja vahendavad jätkuvalt teavet vaktsineerimise juhtrühma ja kriisistaapide ning kõikide piirkondade perearstide vahel. Tundes hästi igapäevast praktikat ja erinevate piirkondade perearstide probleeme, on nende ekspertide poolt tehtud ja tehakse väärtuslikke ettepanekuid vaktsineerimise korralduse, vaktsiinide tellimissüsteemide ja IT-lahenduste paremaks toimimiseks. Eksperdid on regulaarselt korraldanud riigi ülesandel ja vajaduspõhiselt teabe- ja koolitusüritusi perearstidele nii eesti kui vene keeles, jaganud häid praktikaid ning juhendanud kolleege praktiliselt kohapeal probleemsetes piirkondades, kus elanikkonna vaktsineerimise kulg on vajanud rohkem tuge ja tähelepanu. Koostatud on mitmeid visualiseeritud juhendmaterjale nii eesti kui vene keeles, perearstidele ja - õdedele arusaadavalt ja praktiliseks igapäevaseks kasutamiseks. 15 Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille tegevusvaldkondadeks on tervishoid ning nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje (lisaks veel kemikaaliohutus ja meditsiiniseadmete ohutus ning keskkonnatervis). Seadustest tulenevalt on Terviseametil nimetatud valdkondades nii korraldava kui ka järelevalvet tegeva asutuse kohustused. Seetõttu on Terviseametil juhtiv roll ka COVID-19 puhanguga seotud kriisile reageerimisel. Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi partneriks ka ERFi meetme tegevuse 4.6.1 „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ elluviimisel. TEHIK on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonna e- teenuste kompetentsikeskus. TEHIKu ülesandeks on mh dubleerivate infosüsteemide ja nende arendamisega seotud kulude vähendamine ning tervishoiuteenuse osutajatele andmevahetuse tagamine tervise infosüsteemiga. TAT tegevuse 2.1 elluviimisel vastutab TEHIK COVID-19 vaktsineerimisega seotud vajalike IT-lahenduste arendamise eest. Eesti Haigekassa korraldab riiklikku ravikindlustust, et võimaldada kindlustatud inimestele vajalike tervishoiuteenuste, ravimite, meditsiiniseadmete ja rahaliste hüvitiste kättesaadavus. TAT tegevuse 2.1 elluviimisel toimub COVID-19 vaktsineerimise (st Eesti elanike vaktsineerimise) rahastamine Eesti Haigekassa kaudu. Eesti Haigekassa rahastab esitatud raviarvete alusel nii üldarstiabi osutajaid kui ka HVA haiglaid, samuti lepingu- ja hankepartnereid, kes viivad läbi Eesti elanikkonna COVID-19 vaktisneerimist. Rahastatakse ka ravikindlustamata isikute vaktsineerimist. 5. Mõju läbivatele teemadele Läbivatele teemadele projekti mõju hindamisel hinnati projekti mõju regionaalarengule, keskkonnale ja kliimale, infoühiskonna edendamisele, ühtsele riigivalitsemisele ja võrdsetele võimalustele, mida on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis TAT mõjud. VI TAT kinnitamine TAT kinnitab tervise- ja tööminister oma käskkirjaga. VII TAT kooskõlastamine TAT eelnõu esitatatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks EPSile, Terviseametile, Eesti Haigekassale ja TEHIKule. 16  EELNÕU tervise- ja tööministri …..06.2021 käskkiri nr …… Lisa „COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine , vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 rPCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine“ toetuse andmise tingimused TAT abikõlblikkuse periood 01.02.2020–31.12.2023 Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium Rakendusüksus (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partnerid MTÜ Eesti Perearstide Selts, Eesti Haigekassa, Terviseamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus SISUKORD 1. TAT KIRJELDUS............................................................................................................................................................ 3 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ...................................................................................................................................... 3 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 3 1.1.2. MEETME EESMÄRK......................................................................................................................................................... 3 1.2. TAT ........................................................................................................................................................................ 3 1.2.1. EESMÄRK ..................................................................................................................................................................... 3 1.2.2. TULEMUS ..................................................................................................................................................................... 3 1.2.3. EELARVE ...................................................................................................................................................................... 3 1.2.4. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 4 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................... 4 2.1. COVID-19 VAKTSIINI JA VAKTSINEERIMISTARVIKUTE SOETAMINE, VAKTSINEERIMISE KORRALDAMINE ............................................. 4 2.1.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 5 2.1.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 5 2.1.3. TOETUSE SAAJA JA PARTNERID .......................................................................................................................................... 5 2.2. COVID-19 RPCR TESTIMINE ........................................................................................................................................... 5 2.2.1. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 6 2.2.2. TOETUSE SAAJA JA PARTNERID .......................................................................................................................................... 6 2.3. RIIGI TERVISHOIUVARU SUURENDAMINE ............................................................................................................................. 6 2.3.1. LÕPPSAAJATE SIHTRÜHM ................................................................................................................................................. 6 2.3.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 6 2.3.3. TOETUSE SAAJA JA PARTNERID .......................................................................................................................................... 6 3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................... 6 4. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................................. 7 5. TAT RAKENDAMINE .................................................................................................................................................... 9 5.1. TOETUSE SAAJA JA PARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ......................................................................................................... 9 5.2. RAKENDUSÜKSUSE KOHUSTUSED....................................................................................................................................... 9 5.3. RAKENDUSASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ..................................................................................................................... 9 5.4. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 10 5.5. RIIGIABI ..................................................................................................................................................................... 10 5.6. TOETUSE MAKSMINE .................................................................................................................................................... 10 5.7. TAT MUUTMINE .......................................................................................................................................................... 11 5.8. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA ARUANNETE ESITAMINE ....................................................................................... 11 5.9. FINANTSKORREKTSIOON ................................................................................................................................................ 12 5.10. VAIETE MENETLEJA....................................................................................................................................................... 12 Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. Tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund ELi vahendite kasutamise eesmärk 13: COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevuseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuste 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“ ja 15.1.2 „COVID vaktsineerimine“ elluviimiseks. 1.1.2. Meetme eesmärk Meetme eesmärk on COVID-19 valmisoleku tagamine. 1.2. TAT 1.2.1. Eesmärk Võttes arvesse TAT eelarve mahtu ja ulatust, on TAT eesmärk toetada investeeringuid, mis tehakse COVID-19 haiguse vastase vaktsiinie ja vaktsineerimise korraldamiseks vajalike tarvikute soetamiseks ning vaktsineerimise läbiviimiseks (sh komplekteerimine, lao- ja transporditeenus, teavitustegevused ja koolitused, vaktsineerimise tasustamine ja ajutiste vaktsineerimiskeskuste rajamine, kommunikatsioon, IKT arendused), COVID-19 testimiseks (testide soetamise ja testimise kulud, seadmed) ning riigi tervishoiuvaru ravimite (sh meditsiinitarvikute) koguste kuni ühe kuu varu (osade ravimite puhul on arvestatud kahe kuu vajadusega võimalike tarneraskuste tõttu) tagamiseks. 1.2.2. Tulemus TAT tulemusena on Eestis COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimisega saavutatud võimalikult kõrge hõlmatus, sh riskirühmades (2022. a aprilli lõpuks on vaktsineeritud vähemalt 70% vanuses 16+ Eesti elanikkonnast), tagatud on piisaval hulgal nakkuse tuvastamiseks vajalikke vahendeid ning suurendatud riigi tervishoiuvaru ravimite (sh meditsiinitarvikute) koguseid. Selleks on tehtud investeeringuid COVID-19 haiguse vastase vaktsiini ja vaktsineerimise korraldamiseks vajalike tarvikute soetamiseks ja vaktsineerimise läbiviimiseks, COVID-19 testimiseks (testide soetamise ja testimise kulud) ning riigi tervishoiuvaru ravimite (sh meditsiinitarvikute) koguste kuni ühe kuu varuni (osade ravimite puhul on arvestatud kahe kuu vajadusega võimalike tarneraskuste tõttu) tagamiseks. 1.2.3. Eelarve Summa Osakaal 1 ERF REACT-EU meetme 100% tegevuse 15.1.1 toetus 13 000 000 2 ERF REACT-EU meetme 100% Täpsem eelarve tegevuse 15.1.2 toetus 25 151 421 jaotus ERF 3 ERF REACT-EU meetme 0 REACT-EU tegevuste 15.1.1 ja 15.1.2 meetme tegevuste riiklik kaasfinantseering 0 15.1.1 ja 15.1.2 4 ERF REACT-EU meetme 0 toetuse saaja ja tegevuste 15.1.1 ja 15.1.2 partnerite lõikes, sh omafinantseering 0 aastate kaupa, on 5 TAT eelarve kokku, ERF 100% esitatud TAT REACT-EU toetus 38 151 421 lisana. 1.2.4. Sihtrühm Sihtrühmad on määratletud TAT tegevuste all. 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine TAT tegevuse 2.1 tulemusena toetatakse vähemalt 70%-le vanuses 16+ Eesti elanikkonnast (s.o 767 840 inimest) vaktsineerimiseks vajalikus koguses COVID-19 haiguse vastaste vaktsiinide ostmist, hoiustamist, transporti ja vaktsineerimise korraldamisega seotud kulusid. Vaktsiinitootja vastutab vaktsiinide transpordi eest Terviseameti kesklattu. Kesklaos või Terviseameti logistikapartneri laos tagatakse vajalikud tingimused vaktsiinide ladustamiseks, mis vajavad tavapärasest madalamat temperatuuri (-15°C kuni -70°C). Terviseameti kesklaos ja logistikapartneri laos toimub vaktsiinide hoiustamine, laialijaotamine vastavalt vaktsiinide jaotuskavale ja vaktsineerijate vajadustele. Vaktsineerijatele jagatakse koos vaktsiinidega vaktsiini lahustamiseks ja manustamiseks vajalikud süstlad, nõelad ja lahusti. Eesti sisene transport madalaid temperatuure nõudvate vaktsiinide korral vaktsineerimiskohtadesse toimub vastavalt vajadusele. Seetõttu toetatakse vaktsiinide lao- ja transporditeenuseid: kuivjää ja meditsiiniliste külmikute soetamine, vaktsiinide pakendamine koos selleks vajalike vahenditega, vaktsiinide mehitatud turvamist, tellimiskeskkonnaga seotud kulusid ning vaktsiinide ladustamist, samuti Eesti-siseseid transpordikulusid ning Terviseameti lisanduvaid tööjõu- ja majandamiskulusid. Vaktsineerimise korraldamiseks vajalikud tarvikuid hangib Terviseamet, sh jagatakse need vastavalt vajadusele üldarstiabi teenuse osutajatele, haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA) haiglatele, erasektorile, hooldekodudele ja nakkuskliinikutele või vaktsineerimiskabinettidele. Vaktsineerimist viivad läbi arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul. Samuti tehakse immuniseerijatele COVID-19 vaktsiinispetsiifilisi koolitusi, mida on võimalik läbida vahetult pärast vastava vaktsiini EL müügiloa saamist, kuna koolituse alusmaterjaliks on vaktsiiniomaduste kokkuvõtted, mis kinnitatakse ja tehakse avalikuks koos EL müügiloaga. Vaktsineerimise teavitus- ja koolituskulude raames toetatakse vaktsineeri.ee lehe täiendamise ja tõlkimisega seotud kulusid, juhendmaterjalide väljatöötamist (sh esmatasandi tervishoiutöötajatele ja patsientidele suunatud visualiseeritud juhendmaterjalid), koolitus- ja teabepäevade läbiviimist vaktsineerijatele, sh eraldi perearstidele, vaktsineerijate praktilist juhendamist kohapeal probleemsetes piirkondades ning ekspertide kaasamist. Ekspertide kaasamisel on nende ülesandeks teha ettepanekuid protsesside sujuvamaks korraldamiseks ja kitsaskohtade lahendamiseks riskirühmade ja elanikkonna vaktsineerimise läbiviimisel esmatasandil, koondada ja vahendada teavet perearstide ja vaktsineerimise juhtrühma vahel. Vaktsineerimise tasustamist toetatakse Eesti Haigekassa kaudu, vastavalt Eesti Haigekassa kui pädeva asutuse poolt kehtestatud siseriiklikule ühikuhinnale. Lisaks püsivatele vaktsineerimiskohtadele esmatasandil, HVA haiglates ja eratervishoiuasutustes rajatakse vajadusel suurematesse tõmbekeskustesse üle Eesti ka ajutisi või mobiilseid vaktsineerimispunkte, kus kõigil soovijatel on võimalik end COVID-19 haiguse vastu vaktsineerida. Määrava tähtsusega on ka COVID-19 vaktsineerimisega seotud kommunikatsioon ja vajalike IT- lahenduste väljatöötamine. Eesmärk on tagada tõenduspõhise ja operatiivse info jõudmine kõikide Eesti inimesteni, olenemata nende rahvusest, soost, vanusest või puudest, et toetada COVID-19 vastase vaktsineerimise sujuvat toimimist ja võimaldada inimestel teha informeeritud otsuseid. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik anda infot vaktsiinide, nende tõhususe, ohutuse ja võimalike kõrvalmõjude kohta, samuti vaktsiinide hankimise ja vaktsineerimise korralduse kohta Eestis. Oluline on pärssida faktiliselt eksliku ja pahatahtliku väärinfo levikut. COVID-19 vaktsineerimisega seotud IT-lahenduste puhul toetatakse nii arendustegevusi kui ka tööjõu- ja majanduskulusid. COVID-19 vaktsineerimisega seotud IT-lahendused on suunatud eelkõige sujuva andmevahetuse ning andmete ristkasutamise tagamisele. COVID-19 vaktsineerimise kommunikatsiooni juhib Sotsiaalministeerium, IT-lahenduste eest vastutab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. TAT tegevuse 2.1 tulemusena soetatakse lisaks vaktsiinidele ka kuiva jääd, vaktsineerimiseks vajalike süstlaid, nõelu ja lahusteid, külmikuid. Toetatakse vaktsiinide hoiustamist, komplekteerimist ning vaktsiinide jagamisega seotud transpordikulusid (sh Eestisse tarnimise transpordikulud), vaktsineerijate teavitus- ja koolituskulusid (sh ekspertide kaasamine), vajalike IT-lahendustega seotud kulusid ja kommunikatsioonikulusid ning vaktsineerimise kulusid (nii vaktsineerimise tasustamine siseriikliku ühikuhinna alusel kui ka TAT partnerite vaktsineerimise korraldusega seotud tegevusi). TAT tegevust 2.1 toetatakse REACT-EU ERFi meetme tegevusest 15.1.2 „COVID-19 vaktsineerimine“. 2.1.1. Sihtrühm Eesti elanikkond 2.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.02.2020–31.12.2023 2.1.3. Toetuse saaja ja partnerid TAT toetuse saaja on Sotsiaalministeerium. TAT tegevust 2.1 viivad, lisaks Sotsiaalministeeriumile, partneritena ellu MTÜ Eesti Perearstide Selts, Terviseamet, Eesti Haigekassa ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2.2. COVID-19 rPCR testimine TAT tegevuse 2.2 tulemusena toetatakse COVID-19 testimisvõimekuse tõstmist. Selleks suurendatakse laborite võimekust, hangitakse testimiseks vajalikke seadmeid, ostetakse teste ja testimisteenust, korraldatakse täiendavaid proovivõtmise asukohti ning viiakse läbi koroonaviiruse genotüpiseerimine. Testitakse haigussümptomitega inimesi, riskigruppi kuulujaid, välisriigist Eestisse saabujaid ja meditsiinilise näidustuse saanud patsiente, aga ka asümptomaatilisi inimesi epidemioloogilisel näidustusel ning vajaduse korral tehakse laustestimisi. Testi tegemise vajalikkuse üle otsustab perearst, laustestimise korral Terviseamet. Juhuvalimi alusel testitakse ka neid, kes oma töö tõttu puutuvad kokku paljudega ning võivad olla ise viiruse kandjad. Koroonaviiruse genotüpiseerimise puhul on tegemist SARS-CoV-2 PCR analüüsi jätkuanalüüsiga, mis määrab tuvastatud SARS-CoV-2 viiruse genoomis viirusetüvesid eristatavaid mutatsioone. Selle tulemusena on võimalik hinnata Ühendkuningriigi, Lõuna- Aafrika Vabariigi, Brasiilia, India ja muude viirustüvede levikut Eestis. SARS-CoV-2 PCR positiivsete proovide mutatsioonianalüüsi qPCR metoodikal sihitud mutatsioonide seire võimaldab uuringut teostada vähemalt 24 tunni jooksul peale SARS-CoV-2 RNA positiivse tulemuse kinnitamist. Eesmärk on võimalikult varakult COVID-19 nakatunud avastada ja nakkuskolded isoleerida, sh saada infot erinevate Eestis levivate viirustüvede kohta. TAT tegevust 2.2 toetatakse REACT-EU ERFi meetme tegevusest 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek”. 2.2.1. Tegevuse üldajaraam 01.02.2020–31.12.2023 2.2.2. Toetuse saaja ja partnerid TAT toetuse saaja on Sotsiaalministeerium, kellel ei teki TAT tegevuse 2.2 elluviimisel kulusid. TAT tegevust 2.2 viib partnerina ellu Terviseamet. 2.3. Riigi tervishoiuvaru suurendamine TAT tegevuse 2.3 tulemusena suurendatakse olemasolevat riigi tegevusvaru tervishoiuvaldkonna toimimise tagamiseks (ehk tervishoiuvaru) ravimite ja meditsiinitarvikute koguseid kuni 1 kuu varuni (osade ravimite puhul on arvestatud 2 kuu vajadusega võimalike tarneraskuste tõttu) ning tagatakse tsentraalne haldamine, sh kohustusega tagada varu ringlus. Terviseamet riigi tegevusvaru omanikuna on TAT tegevuse 2.3. partneriks. TAT tegevust 2.3 toetatakse REACT-EU ERFi meetme tegevusest 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek”. 2.3.1. Lõppsaajate sihtrühm Vältimatu abi osutajad 2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.02.2020–31.12.2023 2.3.3. Toetuse saaja ja partnerid TAT toetuse saaja on Sotsiaalministeerium, kellel ei teki TAT tegevuse 2.3 elluviimisel kulusid. TAT tegevust 2.3 viib partnerina ellu Terviseamet. 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Alg- Sihttase Selgitus tase (2023) Rakenduskava Vaktsineeritute 0 70% Rakenduskava tulemusnäitaja osakaal 16 ja tulemusnäitaja vanemate elanike sihttaseme hulgas saavutamiseks panustab TAT tegevuse 2.1 Rakenduskava/ COVID-19 0 229 135 Võimalik testide arv. meetme testimisvõimekuse Rakenduskava tegevuse 15.1.1 toetamine väljundinäitaja väljundinäitaja sihttaseme saavutamiseks  panustab TAT tegevus 2.2 Rakenduskava/ COVID-19 0 25 151 421 Rakenduskava meetme vaktsiinide ja väljundinäitaja tegevuse 15.1.2 vaktsineerimise sihttaseme väljundinäitaja kulud saavutamiseks panustab TAT tegevus 2.1 Ostetud 0 1 535 680 70% 16+ Eesti vaktsiinidooside arv elanikkonnast vaktsineeritakse kahe doosiga. Rakenduskava väljundnäitaja sihttaseme saavutamiseks panustab TAT tegevus 2.1 EL toetusest 0 767 840 Panustab otseselt vaktsineeritud rakenduskava inimeste arv väljundnäitajasse. 70% 16+ Eesti elanikkonnast. Rakenduskava väljundinäitaja sihttaseme saavutamiseks panustab TAT tegevus 2.1 TATi COVID-19 tarbeks 0 1 000 000 TAT tegevuse 2.3 spetsiifilised ostetud ravimite, spestiilfine näitaja, näitajad meditsiinitarvikute, tegemist ei ole sh seadmete, rakenduskava väärtus väljundinäitajaga 4. Seos valdkondlike arengukavadega  „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 6.2.5 sõnastab nakkushaiguste ennetamise ja leviku tõkestamise (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus, HIV ja hepatiit): Nakkushaigus on haigus või haigustunnusteta haiguse kandmine, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi. Nakkushaigused levivad otseselt või kaudselt inimeselt inimesele või loomalt inimesele, kuid ka saastunud keskkonna ja esemete kaudu. Nakkushaiguste levikut mõjutab elanike teadlikkus nakkushaigustest ja nende ennetamise võimalustest. Eestis nakatutakse valdavalt ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse (st piisknakkustesse), mis moodustavad 86,1% kõigist nakatumistest (Terviseamet, 2018) ning see trend ei ole viimase seitsme aasta jooksul muutunud. Nakkushaiguste leviku ennetamiseks tuleb välja töötada terviklik ja kaasaegne poliitika ning seda tuleb järjepidevalt koostöös eri osapooltega rakendada. Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine on väga tihedalt põimunud tervist toetava keskkonna ja inimkeskse tervishoiu alaeesmärkidega. Seetõttu planeeritakse vajalikud tegevused ja teenused kõikide alaeesmärkide elluviimiseks koostatavatesse programmidesse. Prioriteedid sekkumiste puhul: o infektsioonikontrolli ja tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkuste puhul kaasajastatud tervikliku poliitika loomine (sh infektsioonikontrolli aluspõhimõtete uuendamine ja õigusruumi kaasajastamine, riiklike infektsioonikontrolli juhiste koostamine, infektsioonikontrolli nõuete täitmise seire); o elanikkonna teadlikkuse suurendamine nakkushaigustest ja nende ennetamisest; o seroepidemioloogiliste uuringute tegemine, et tagada tõenduspõhised otsused vaktsineerimise valdkonnas; o epideemiateks ja nakkushaiguste puhanguteks valmisoleku tagamine. Vaktsineerimine on kõige tõhusam viis nakkushaiguste vältimiseks. Laste ja noorukite õigeaegse vaktsineerimisega hõlmatuse tagamiseks on kehtestatud riiklik immuniseerimiskava. Selleks vajalikud vaktsiinid hangib riik ja need on kõigile tasuta. Riikliku immuniseerimiskava kohase vaktsineerimisega hõlmatus on Eesti elanike seas hea, kuid märgata on mõningast langustrendi. WHO soovituse kohaselt peaks kaheaastaste laste hõlmatus immuniseerimisega olema 95% – see on tase, mille puhul peetakse nakkushaiguste puhanguid vähetõenäoliseks ning need on kiirelt kontrolli alla saadavad. Eestis jäi 2019.aastal kaheaastaste laste hõlmatus sõltuvalt vaktsiinist vahemikku 91–94% (Tervise Arengu Instituut, 2019).Riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega hõlmatuse vähenemine suurendab raskete nakkushaiguste epideemiate puhangu riski. Samuti on murekohaks väga väike hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega, eriti riskirühmade seas.2018.aastal oli Eesti elanikkonna hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega 7%, mis on 2019.aastaks suurenenud (10%) (Terviseamet, 2020). Nii nagu teistes riikides, on ka Eestis suurenemas vaktsineerimises kõhklejate ja keeldujate arv. Eestis tuleb hoida senist kõrget vaktsineerimisega hõlmatuse taset, et hoida ära raskete nakkushaiguste puhangud. Prioriteedid sekkumiste puhul: o Vaktsineerimise pikaajalise tegevuskava koostamine koostöös osapooltega; o Vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamine kogu elukaare ulatuses; o Vaktsineerimisalase järjepideva kommunikatsiooniplaani väljatöötamine ja rakendamine koostöös eri osapooltega; o Vaktsineerimise kättesaadavusest ja vajalikkusest tõenduspõhise teabe jagamine elanikkonnale ning tervishoiutöötajate vaktsineerimisalase teadlikkuse, hoiakute ja oskuste parandamine; o Vaktsineerimise kättesaadavuse parandamine, sealhulgas immuniseerimiskava väliste vaktsiinidega; Infotehnoloogiliste lahenduste laialdasem rakendamine vaktsineerimisalase andmestiku parandamiseks. Alaeesmärk 8.2.4 sõnastab tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamise: Võimalikult ohutu tervishoiuteenuste osutamine on seotud ka ravimite olemasoluga – ohutud, kvaliteetsed ja toimivad ravimid peavad olema kättesaadavad ja ravimite tarnehäired ei tohi ohustada patsientide tervist.  „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 üks alaeesmärk on ennetav ja turvaline elukeskkond – Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajaduse korral neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondade ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ning panus iseenda ja kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. 5. TAT rakendamine 5.1. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused Toetuse saajale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning partnerile struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustused lisaks käesolevas TAT-s sätestatule. Lisaks peavad toetuse saaja ja partner täitma struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale ja partnerile sätestatud muid kohustusi. Ühtlasi on toetuse saaja ja partnerid kohustatud: 5.1.1 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate kaupa (TAT lisa); 5.1.2 TAT tegevuste kirjelduse muutmise soovi korral esitama RA-le muudatustaotluse; 5.1.3 teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsele tegevustele on taotletud või saadud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 5.1.4 rakendama TAT vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 5.1.5 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 5.1.5.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 5.1.5.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest kümne tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 5.1.5.3 edastama hankelepingu muudatused kümme tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist. 5.1.6. Lisaks on partnerid kohustatud esitama toetuse saaja nõudmisel TAT punktis 5.6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid ning edastama toetuse saajale vahe- ja lõpparuande koostamiseks vajalikku informatsiooni. 5.1.7. Toetuse saajal ja partnerill on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuetega ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. Toetuse saajal on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 2 punktidele 1 ja 3 õigus esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. 5.2. Rakendusüksuse kohustused RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 5.2.1 teavitama RA-d punkti 5.1.3 kohasest infost ja toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise; 5.2.3 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates; 5.2.4 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. 5.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused 5.3.1. RA-l on õigus küsida TAT toetuse saajalt täpsustusi punktis 5.1.1 nimetatud TAT tegevuste eelarve jagunemise kohta aastate kaupa (TAT lisa) ning põhjendatud juhtudel teha ettepanek eelarve korrigeerimiseks. 1 eelnõu 5.3.2. RA-l on kohustus vaadata läbi toetuse saaja punktis 5.1.2. kirjeldatud muudatustaotlus 20 tööpäeva jooksul ning õigus muudatustaotluse kinnitamisest keelduda. 5.4. Kulude abikõlblikkus 5.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 2, 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 5.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 5.4.3 Abikõlblikud on järgmised käesoleva TAT tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt TAT punktis 1.2.4 sätestatud osakaalule: 5.4.3.1 COVID-19 vaktsiinide soetamine ja kõik sellega seotud kulud (sh transpordikulud); 5.4.3.2 COVID-19 vaktsineerimise korraldamise tarvikute soetamine ja kõik vaktsineerimise korraldamisega seotud kulud (sh transpordi- ja kommunikatsioonikulud, IT-kulud, teavitus- ja koolituskulud, ekspertide kaasamine); 5.4.3.3 COVID-19 vaktsineerimise tasustamise kulud vastavalt standardiseeritud ühikuhinnale; 5.4.3.4 kõik COVID-19 testimisega seotud kulud, sh laborite võimekuse suurendamine, testimiseks vajalike seadmete ja tarvikute hankimine, testide ja testimisteenuse ostmine, testide tegemine (koos tarvikutega), testimisega seotud transpordi-, proovivõtu- ja korraldamiskulud; 5.4.3.5 kõik riigi tegevusvaru ravimite (sh meditsiinitarvikute) soetamise ja ladustamise ning käitlemisega seotud kulud. 5.4.4. Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole TAT tegevuste raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. 5.5. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 5.6. Toetuse maksmine 5.6.1. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel, välja arvatud TAT tegevuse 2.1 vaktsineerimise tasustamise kulud, mis makstakse välja ühikuhinna alusel. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11–14 ja § 15 lõikes 2 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast. 5.6.2. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab TAT toetuse saaja esitama RÜ-le: 5.6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 5.6.2.2 RHS-i tähenduses hankijaks olemisel koopia riigihangete korrast asutuses. 5.6.3. Punktis 5.6.2.2 nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui TAT toetuse saaja on varasema TAT rakendamisel hankekorra esitanud ja seda ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. TAT toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna postkasti kaudu. 5.6.4.Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu. Pärast maksetaotluse saamist kontrollib RÜ maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist üldjuhul 20 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest RÜ-le. 5.6.5. Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. 5.6.6. RÜ võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. 5.6.7. Toetus makstakse välja vastavalt TAT punktis 1.2.3 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma. 5.6.8. Korraldusasutus (edaspidi KA) võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. KA võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 5.6.8. KA keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. KA võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 5.6.10. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist RÜ poolt. 5.7. TAT muutmine 5.7.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemust, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab TAT toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse e-posti teel. 5.7.2. RA vaatab punktis 5.7.1 viidatud muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 5.7.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 5.7.8 nimetatud kooskõlastamist. 5.7.3. Puuduste esinemise korral annab RA TAT toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 5.7.4. RA edastab muutmise taotluse arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 5.7.5. RÜ võib TAT toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT vahearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT tegevuste eduka elluviimise tagamiseks. 5.7.6. TAT toetuse saaja ei saa TAT muutmist taotleda sagedamini kui üks kord 12 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA nõusolek. 5.7.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses või kantakse jääk järgmisesse kalendriaastasse. 5.7.8. TAT muutmine kooskõlastatakse reeglina KA-ga, Rahandusministeeriumiga, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuste või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale kooskõlastamist esitab RA TAT tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. RA edastab kinnitatud TAT RÜ-le. 5.7.9. TAT muutmiseks punkti 5.7.1 tähenduses ei loeta lisas 1 näidatud toetuse muutumist aastati (punkt 5.1.1) tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 5.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 5.8.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja 20. juuliks 30. juuni seisuga vahearuande e-toetuse keskkonna vahendusel. 5.8.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates TAT tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast või meetme tegevuse eelarve täitumisel, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks 2023. 5.8.3. RÜ kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 5.8.4. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT aruande e-toetuse keskkonnas viie tööpäeva jooksul. 5.8.5. Aruandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT toetuse saajale üldjuhul kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT seirearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 5.9. Finantskorrektsioon 5.9.1. RÜ teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. 5.9.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. 5.9.3. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. 5.10. Vaiete menetleja RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. Lisa. TAT eelarve jagunemine aastate kaupa