Pöördumine

Mari-Liis Englas-Nokelin [email protected] Teie 27.04.2021 / Meie 10.05.2021 nr 1.5-1.2/1401-3 Vastus ja täiendav selgitus Lugupeetud Mari-Liis Englas-Nokelin Vastame Teie täiendavatele küsimustele seoses lapse terviseandmete nägemisega Patsiendiportaalis peale tema surma. Teie edastatud küsimustele vastasime eelnevalt ka 20.04.2021 saadetud vastuskirjas. Mõistame Teie väljatoodut, et ootamatult võib mõjuda olukord, kui lapse surma puhul Patsiendiportaali vaade tema seaduslikule esindajale kaob. Tervise infosüsteem lähtub andmete kuvamisel automaatselt rahvastikuregistri esindusõiguste andmetest. Patsiendiportaali lahendus, kus lapsevanem näeb alaealise lapse andmeid, on otseselt seotud rahvastikuregistris kajastatud esindusõigusega. Nagu ka eelnevas kirjas selgitasime, isiku esindamisõigus kaob kui esindatav on surnud. Tegemist on tehnilise lahendusega, mis on loodud tuginedes rahvastikuregistrist tulenevatele andmetele, mis tõestab isiku esindusõigust oma lapse üle ja seeläbi õigust tema andmeid näha. Peale lapse surma ja sellekohast rahvastikuregistri kannet, ei ole võimalik tervise infosüsteemil välja selgitada, kas seos lapse ja tema vanema vahel on kehtiv, kuna kehtivat seost ja esindusõigust enam ei ole. Seega Patsiendiportaali vaadet tagada ei ole võimalik ning lapsevanemal kui lapse pärijal on õigus küsida andmete väljastamist andmekogust. Pärija õiguslik alus terviseandmeid töödelda ja surnud isiku andmete töötlemine Surnud lapse andmed on võimalik väljastada isiku pärijale. Lapsevanemal on võimalik saada andmeid nii tervise infosüsteemist (riiklik andmekogu) kui ka haiglast (teenuse osutaja andmekogu) juhul, kui lapsevanem on isiku pärijaks, kelle andmeid töödelda soovitakse. Teavet surma fakti ja surma põhjuse kohta on õigus teada lähedastel. Pärijana käsitatakse pärijat pärimisseaduse § 4 lõike 1 ja § 130 lõike 1 tähenduses. Selleks, et teabevaldaja saaks andmeid väljastada, tuleb veenduda pärijaks olemises. Viimast saab tõendada näiteks esitades koos taotlusega pärimistunnistuse. Kuigi alaealiste puhul võib eeldada lapsevanemat kui seadusjärgset pärijat, ei pruugi see alati nii olla. Pärimisseaduse § 27 alusel loetakse sobivaks testeerimisealiseks vähemalt 15 aasta vanust alaealist, kes võib teha testamendi notariaalselt tõestatud vormis, mille tegemisel ei vaja ta oma seadusliku esindaja nõusolekut. Samuti võib alaealine ise olla lapsevanemaks, mille korral on pärijaks tema laps. Käesoleval juhul tuginedes Teie kirjas toodule võib surnud lapse andmete väljastamiseks olla piisav ka rahvastikuregistris toodud andmetest. Surnud lapse puhul peab olema tõendatud, et surnud isikul puuduvad alanejad sugulased (rahvastikuregistri kannete alusel) ja, et nimetatud isik ei ole teinud testamenti (pärimisregistri alusel, sh ka juhul, kui kohus on perekonnaseaduse alusel laiendanud vähemalt 15 aastase1 alaealise õigust abielluda ja abikaasadel on vormistatud abikaasade vastastikune testament). Seega, kui eelnimetatud andmete alusel nähtub, et vanemate seadusjärgset pärimist võib eeldada, võib andmed väljastada ka ilma 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst), leitav: EUR-Lex - 32016R0679 - EN - EUR-Lex (europa.eu) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 pärimistunnistuseta ja tuginedes rahvastikuregistri andmetele. Palume selleks pöörduda eelnevas kirjas viidatud kontaktil [email protected]. Peale isiku surma ei väljastata andmeid kõrvalistele isikutele ning andmeid on võimalik töödelda vastavalt tervise infosüsteemi eesmärgile2 või muudel õigusaktides sätestatud juhtudel3. Kui soovite teada, kes on lapse andmeid töödelnud, on võimalik välja küsida logid nii paberkandjal kui ka digitaalsel kujul. Sealt saate infot, kes andmeid vaadanud on. Kõik dokumendid, mis on tervise infosüsteemi tervishoiuteenuse osutamise käigus saadetud, sinna salvestuvad ning hiljem on võimalik inimesel endal või peale surma tema pärijal neid dokumente/andmeid välja küsida. Kui tervishoiuteenuse osutaja soovib hiljem dokumenti täiendada ja/või parandada, saadab ta infosüsteemi uue täiendatud dokumendi, kuid vana dokument süsteemis säilib. Pärijal on võimalik välja küsida kõik isiku kohta käivad infosüsteemis olevad dokumendid, kui andmesubjekt ei ole oma elu ajal määranud teisti. Surnud isikuandmete töötlemine ravikvaliteedi vaidluse korral Kui Teil on kahtlusi osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedis, siis on pärijal võimalik kohtuväliselt pöörduda ka tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole (tegutseb Sotsiaalministeeriumi juures)4, kellel on õigus andmeid töödelda tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 alusel. Nimetatud komisjoni töö eesmärgiks on tegeleda konfliktsete olukordadega ja pakkuda vaidlevatele osapooltele võimalust taotleda hinnangut tasuta ja kohtuväliselt ning püüda vältida edasisi samasisulisi konflikte (tehes ettepanekuid asjade muutmiseks paremas suunas, sealhulgas teha ettepanekuid teenuse osutajale töökorralduse muutmiseks). Samuti on Teil õigus pöörduda uurimisasutuse poole, kes menetleb juhtumit vastavalt eriseadustele või kohtusse. Täiendavalt märgime, et haiglale kehtivad andmete väljastamiseks samad eelpool toodud alused ning keeldumise korral on Teil võimalik pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole (vt lehelt > pöördumisvormid), kelle pädevuses on riiklik järelevalve isikuandmete kaitse üldmääruse ja seda täiendava siseriikliku isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku teabe seaduse täitmise tagamine. Kui vajate täiendavaid selgitusi, oleme igati nõus Teid lisaküsimuste korral abistama. Otsekontakti leiate kirja lõpust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Killar e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Lisaadressaadid: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Mai-Liis Kullama 6269 702 [email protected] 2 Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 591 lg 1 3 Nt TTKS § 593 (nt lg 5 riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti eksperdil ekspertiisi läbiviimiseks) ja isikuandmete kaitse seaduse § 6 (teadusuuringu eesmärgil ning eetikakomitee ja vastutava töötleja loal töötlemine) 4 Avalduse võib edastada kas postiaadressil Sotsiaalministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn või e- postiga: [email protected]