Tagasiside riigihangete seaduse eelnõule

Evelin Karindi-Kask Rahandusministeerium Teie 18.03.2021 nr 1.1-10.1/2147-1/ [email protected] Meie 26.04.2021 nr 1-6/121-2 Endla 13 10122, TALLINN Tagasiside riigihangete seaduse muutmise eelnõule Saatsite 18.03.2021 kirjaga nr 1.1-10.1/2147-1 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele riigihangete seaduse muutmise eelnõu ja seletuskirja arvamuse avaldamiseks. Käesolevaga saadame Teile eelnõu ja seletuskirjaga tutvumisel tekkinud tagasiside, lootuses, et see on Teile abiks seaduse muudatuse ettevalmistamisel. Eelnõu punkt 1, § 4 punkt 81 - sõna „peamiselt“ asemel soovitame kasutada sõna „näiteks“. Vastasel juhul ei ole piisavalt selgesõnaliselt tagatud hankijatele õigus kasutada menetlust ka muudes valdkondades, kuivõrd seaduse seletuskiri ei ole õigustloova akti jõuga. Loetelu väljatoomisel palume viidata ka IKT-valdkonnale ja soovitame täpsustada, mida peetakse silmas andmetöötluse valdkonna all. Alternatiivselt soovitame loetelu sõnastusest välja jätta. Eelnõu punkt 5 ja punkt 7, § 10 lg 1 ja lg 3 muutmine - soovitame reguleerida täpsemalt ka võimaluse, kuidas peaks hankemenetluse käigus (pärast hanketeate esitamist kuid enne pakkumuste esitamise tähtaega) viima läbi infopäeva, kus hankija soovib tutvustada hanke eesmärki jms. Kas hankijal tuleks RHRis viia infopäev läbi eraldi menetlusena või on hankija tegevus kooskõlas ja piisav ka siis, kui viiakse läbi infopäev juba avaldatud riigihanke raames, sellest hanke alusdokumentides teada andes. Hetkel võimaldab muudatusettepanek turu-uuringuna infopäevi korraldada vaid hanget planeerides. Konkurentsi suurendamisele aitab aga märkimisväärselt kaasa infopäeva läbiviimine enne pärast hanketeate avaldamist, kuid enne pakkumuste esitamise tähtaega. Teeme ka ettepaneku täpsustada sätte pealkirja, kuivõrd hankija plaanidest huvitatud isikute teavitamine ei eelda alati uurimisküsimuse püstitamist. Kui avaldada tuleb ka ettevõtja esitatud teave (eelnõu punkt 7), tuleks RHR funktsionaalsust täiendada selliselt, et ettevõtjate poolt esitatu oleks automaatselt nähtav kõikidele osalejatele. Kui hankija peab esitatud eraldi nähtavaks muutma või sellest kokkuvõtte esitama, see võib põhjustada inimlikke eksimusi. Register peaks sellisel juhul ettevõtjaid informeerima, et vaikimisi on esitatav info avalik ja kui ettevõtte saadetav teave puudutab ärisaladust, siis seda ei lisataks. Samuti võiks olla selgelt välja toodud, et turu-uuring ei ole riigihanke menetlus (vt koosmõjus eelnõu § 4 p 171). Eelnõu punkt 14, § 15 lg 12 muutmise tagajärjel jääb segaseks väikehangete korraldamise lubatavus RHR-s ja milline on sellisel juhul kohustuslik kohaldatav kord. RHR-s on ka väikehanke korraldamisel valik: Avalda hanget alustav teade: ⁠Jah / Ei. Uus-Tatari 25 / 10134 Tallinn / 794 3900 / [email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770  2 RHR-is selgitust juurde lisatud ei ole, seega jääb arusaamatuks valikute tagajärg. Eelnõu seletuskirjas räägitakse väikehankest, kuid see termin ei ole RHS-s sisustatud, mida soovitame uue termini kasutuselevõtmisel kindlasti selguse huvides teha. Samuti on ebatäpne RHR-is valik hankemenetluse liik: väikehange. Kas plaanitakse teha vastavad muudatused RHR-is, kuivõrd tegemist on „Riigihanke menetlusega“? Samuti on väikehanke puhul RHR-is väli „hankega kaasneb: Hankelepingu sõlmimine“ ebatäpne, kuna sellele ei rakendata nt § 123. Eelnõu punkt 35, § 47 lg 4 p 11, toodud regulatsiooni osas palume täpsustust viitega RHS sättele, millal hankija sellise otsuse teeb. Eelnõu seletuskirjas tuleks eelnõu punkti 36, § 47 lõikega 41 täiendamine, juures avada senisele kohtupraktikale tuginedes, millised on tagajärjed, kui hankija ooteaja märkimisel on eksinud. Eelnõu punkt 51, § 77 lg 3 muudatust me ei toeta, kuna selle kohaselt peab hankija eraldi põhjendama teabe konfidentsiaalsena hoidmise vajadust. Seletuskirjas on küll välja toodud, et piisab märkest, kuid praktikas võib kaasneda etteheide struktuurfondide vahendite kasutamist kontrollivalt asutuselt või vaidlus, kas hankija on põhjendamiskohustuse täitnud piisavalt. Samuti jääb nii eelnõus kui seletuskirjas lõplikult selgitamata, kus peab põhjendus toodud olema. RHS tervikuna nõuab hankijalt paljude otsustuste ja valikute põhjendamist hanke alusdokumentides. Seadusandja ja registri pidaja võiksid kujundada ühetaolise süsteemi, kus kõik seaduses nõutud põhjendused esitatakse ja aidata seeläbi kaasa sellele, et ekslikult ei jää hankijatel ükski oluline põhjendus lisamata. Eelnõu punkt 52, § 77 lg 4 p 21 lisamine - täienduse tagajärjel toetame ka vastavat RHR registri arendust. Eelnõu punkt 56, § 81 lõige 2 – seadusandja võiks reguleerida suurema paindlikkuse tagamiseks tähtaegade edasilükkamise aluseks sellised katkestused, mis on toimunud näiteks tööpäevadel ja vahetul tööajal. Kui 16-minutiline katkestus toimub öösel, on äärmiselt ebatõenäoline, et pakkumuste esitamine oli reaalselt takistatud. Toetame ka tundide aja vähendamist (nt 2-4 tunnile). Kui pakkumuse esitamise tähtaeg on hommikul kell 9 või 10, langeb sellele eelnev 8 tundi täielikult tööpäeva välisele öisele ajale, mis pakkujad suure tõenäosusega siiski pakkumusi ei koosta. Eelnõu punkt 59, § 83 lõikega 31 täiendamine - teeme ettepaneku, et rahastaja on lubatud märkida ka hankelepingu lõpetamise hetkel, kuivõrd aeg-ajalt esinevad praktikas olukorrad, kus hankija on lepinguga ette näinud arve maksmise kohustuse üleandmise teisele riigiasutusele lepingu käigus ning see ei pruugi olla teada lepingu sõlmimise hetkel. Eelnõu punkt 63, § 85 lõike 1 täiendamine - palume täpsustada väljapakutud sõnastust selgemalt, et oleks üheselt oleks arusaadav, kas nimetatud keeld kehtib siis, kui nimetatut ei kasutata samaaegselt kvalifitseerimisel või on keeld absoluutne. Eelnõu punktid 64-65, milles muudetakse RHS § 85 lõikeid 9 ja 10 - vajalik on täpsem regulatsioon, tagamaks õigusselgus. Kas pakkujad saavad edaspidi pakkuja edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise kaudu vaidlustada ka hindamiskriteeriume/-metoodikat, kuivõrd hankija otsus osakaalude lõpliku kindlaksmääramise kohta saab pakkujatele teatavaks sellisel alles hindamise järgselt. Näeme, et planeeritud muudatus võib tuua vähemalt avatud menetlustes kaasa väga ulatusliku kontrollimatuse isegi juhul, kui ei muudeta tähtsuse järjekorda või kohaldatakse osakaalude  3 vahemikke. Selline lahendus võiks arutlusele tulla vaid minikonkursside korraldamisel raamlepingu alusel või erimenetlustes. Ka ei ole selge, kuidas toimuks vahemike sisestamine RHR-s. Eelnõu punkt 80, § 95 lõike 4 punktide 9 ja 10 täiendamine – palume jätta muudatus sellisel kujul sisse viimata. Direktiivi sõnastus ei viita tahtluse tuvastamise kohustusele ega pakkuja soovile andmeid hankija eest varjata. Selline sõnastus muudab tarbetult keeruliseks hankija tegevuse kõrvaldamise aluste kontrollimisel ja rakendamisel, mistõttu on oht, et muudatuse tulemusena muutub punkti rakendamine võimatuks. Eelnõu punkt 82, § 95 täiendatakse lõikega 41 – soovitame see õigus vabatahtliku kõrvaldamise alusena jätta alles kõigile hankijatele, kel selline teave olemas on. Eelnõu punkt 111, § 104 täiendatakse lõige 82 – soovitame sõnastada selgelt, mida peab seadusandja silmas lõike 8 kohaldamise all. Nimetatud lõige viitab võimalusele jätta kontroll teostamata paragrahvis esitatud välistuste puhul, mistõttu on lõige 82 raskelt mõistetav. Soovitame sõnadega välja kirjutada, mida võib hankija kohaldada, et tagada ühene arusaadavus. Eelnõu punkt 116, § 112 lg 2 muutmine – väljudes eelnõu soovituste piirest, soovitame siinkohal hoopis RHR lahenduse muutmist selliselt, et tähtaja saabumise kohta saadetaks registri poolt teavitused automaatselt, vähendades seeläbi hankija koormust ja tahtmatuid eksimusi. Eelnõu punkt 122, § 120 lg 3 muutmine – ooteaja kohaldamata jätmise õigus võiks sarnaselt kohalduda ka lihthankes. Palume sõnastada ka seaduses selgesõnaliselt põhimõte, millele olete seletuskirjas viidanud – ooteaega ei pea kohaldama siis, kui kõik otsused on jõustunud (nt mittevastava pakkuja tagasilükkamise otsuse vaidlustusaeg peab olema lõppenud). Eelnõu punkt 140, § 125 lõike 4 muutmine – palume jätta muudatus sisse viimata. Lihthankemenetlus peab olema ka ajakulu mõttes võimalik korraldada kiiremini ja lihtsamini. Lihthange on võimalik korraldada ajasäästlikult, kui kohustuslikud miinimumtähtajad ei ole ülemäära pikad. Selle muudatuse sisseviimise tagajärjel võib tekkida olukord, kus hankijal ei ole piisavalt aega lihthanke korraldamiseks ning tuleb pigem otsustada kiireloomulisuse tõttu väljakuulutamiseta menetluse kasuks. Viis tööpäeva on piisav aeg menetluses pakkumuse esitamiseks, kui lihthankes ei ole seatud ülemääraseid nõudeid. Hankijal on alati võimalik lihthanke sisust lähtudes anda pakkumuste esitamiseks pikem tähtaeg. Ühtlasi läheneb lihthankemenetlus selliselt veelgi enam avatud menetlusele, mistõttu tekib küsimus, kas lihthanke regulatsioonil üleüldse on sisuline väärtus, kui ta erineb avatud menetluses niivõrd vähesel määral. Sellisel juhul ei ole tegemist enam lihtsama valikuga, vaid pelgalt täiendava menetlusliigiga, mille osas hankijal tuleb menetlusreeglid välja mõelda ilma sellest märkimisväärset kasu saamata. Eelnõu punkt 145, § 126 lõige 3 täiendamine – tuleb täpsustada, mida seadusandja peab silmas mitme-etapilisuse all, kuivõrd kõik hankemenetlused koosnevad mitmest etapist. Termin võib olla segadust tekitav. Eelnõu punkt 206, § 189 lõike 41 täiendamine – muudatuse tegemisel jääb ebaselgeks, mis selle õigusega kaasneb. Ooteaega seaduseelnõus ette nähtud ei ole, hankijal pole ka kohustust teha väikehankel (alla lihthanke piirmäära jääv menetlus) otsust ja ettevõtetele sellest teavitada, sh ei ole reguleeritud, mis saab olukorras, kus hankeleping on juba sõlmitud. Hankijal on õigus hankeleping sõlmida ilma ooteajata, mistõttu jääb ebaselgeks, mida pakkujad vaidlustada saaksid ja kas VAKO saab keelata näiteks hankelepingu sõlmimise või tuvastada selle tühisuse? Seaduse täiendamine  4 selge vaidlustusaja ettenägemisel on õigusselguse tagamiseks tervitatav, kuid üksnes selle aja fikseerimine vaidlustuse esitamiseks ei näi piisav. Lisaks Teie poolt ettevalmistatud muudatustele palume üle vaadata RHS § 82 lg 1 sõnastus. Nimelt on sättes sõnastatud alternatiivid, kuna välja toodud alused on sidesõnaga „või“ eraldatud. Selle sõnastuse mitmeti mõistetavusele on viidatud RHS kommenteeritud väljaandes ja samuti on see jäänud praktikas kohaldamisel segaseks (nt EL struktuurfondide vahendite kasutamist kontrollivates asutustes). „Või“ viitab üheselt alternatiividele. Praktikas on aga leitud, et RHS § 82 lg 1 ei ole siiski alternatiividena kohaldatav, mistõttu tuleks sõnastus muuta paremini mõistetavaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Reinhold Direktor Kerli Lubja [email protected]