Lp Liis Prii Teie: nr
Ravimiamet
[email protected] Meie: 23.04.2021 nr 2.1.-5/21/1265
Vastus täiendavale nõudekirjale
Soovite täpsustusi ja tingimusi, mille alusel võiks ajutise lahenduse e-apteekides teisele isikule
ravimite müümiseks kasutusele võtta. Ühtlasi andsite teada, et Sotsiaalministeeriumi hinnangul
saaks kogu süsteemi korrastada 2-3 aasta jooksul.
Esiteks näib meile, et Sotsiaalministeeriumi hinnang kogu süsteemi korrastamiseks on pisut
liiga üldine ja kuna ajutise süsteemi kasutuselevõtu valikute osas heakskiidu andmine sõltub ka
sellest, mis ajaraamis jõutakse püsivate lahendusteni, on hetkel AKI-l keerukas hinnangut anda.
Meile näib, et süsteemi korrastamise saaks jagada etappidesse ning hädavajalikumad
muudatused saaks teha kiiremini – eelkõige seadusjärgse esindusõiguse kontrollimine
rahvastikuregistri kaudu, et lahendada lastele ja eestkostetavatele ravimite ostmine. Seetõttu
teeme ettepaneku täpsustada kogu süsteemi korrastamise etappe ning ajaplaani. Vajadusel
oleme valmis osalema vastavasisulisel arutelul.
Vastuseks konkreetselt Ravimiameti küsimusele, siis AKI hinnangul piisab ajutises lahenduses
sellest, kui ostja tuvastab end turvaliselt ning esitab vestluses reaalse apteekriga isiku nime ja
isikukoodi, kelle ravimit ta osta soovib ning retseptinumbri. Vajalik oleks, et inimene, kelle
retsept on välja ostetud, saaks pärast ka logide kaudu lihtsasti vaadata, kes tema ravimeid välja
ostnud on. Samuti kellele on avaldatud mistahes tervise- sh retseptiravimi andmeid, kui pärast
vajalike küsimustele vastuse saamist toimub apteekri poolt mingigi selliste andmete avaldamine
potentsiaalsele ostjale, kuid ravim jääb ostmata. Täpsema protsessikirjelduse peab siiski iga
apteek, kes sellise lahenduse kasutusele võtab, andmekaitsealases mõjuhinnangus avama.
Lisaks tuleks kaaluda, kas retseptinumbri alusel teisele inimesele ravimite ostmise lahenduse
võiks samal ajal kasutusele võtta ka füüsilistes apteekides, kuivõrd ka füüsilistes apteekides
teisele isikule ravimite ostmine ei ole eriliigiliste isikuandmete töötlemise õigusliku aluse osas
selge ega piisav. Tõsi, risk nö andmete kalastamiseks on füüsilises apteegis siiski väiksem kui
oli e-apteegis. Samas ei saa välistada mõne andmesubjekti kaebust oma isikuandmete
töötlemise õiguspärasuse osas ka füüsilises apteegis ning ei ole välistatud, et selline
järelevalvemenetlus võiks päädida mingis osas andmetöötluse peatamise ettekirjutusega.
Mis puudutab Sotsiaalministeeriumi küsimust seoses määratlemata väljaostja liigiga
retseptidega, siis siin tuleks ilmselt täiendavalt arutada, kas sellise väljaostja liigi järgi üldse
jääb vajadus, kui laiendatakse ja parandatakse inimese võimalusi ka tagantjärgi ja erinevate
retseptide osas volitatud väljaostja määrata ja kui nt hooldekodudes viibivate inimeste osas
luuakse seadusesse eraldi õiguslik alus ravimite välja ostmiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Pille Lehis
peadirektor
Teadmiseks:
Sotsiaalministeerium
Eesti Haigekassa
Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Liisa Ojangu 6274131
[email protected]
2 (2)