Pöördumine

Lp Liis Prii Teie 01.04.2021 Ravimiamet [email protected] Meie 07.04.2021 nr 2.1.-5/21/1265 Vastus nõudekirjale Otsite lahendust, kuidas saaks praeguses pandeemia olukorras vähemalt lapsevanem oma lapsele e-apteegist ravimeid osta. Teie teadmisel Haigekassa küll tegeleb lahenduste otsimisega, kuidas liidestada rahvastikuregister ja retseptikeskus, et kontrollida seaduslikku esindusõigust, kuid lähikuudel tulemust oodata ei ole. Pakute erinevaid võimalusi, kuidas ajutiselt lastele ja vanuritele e-apteegist ravimite ostmine siiski toimuda võiks. Pakutud võimalustest saab ainukesena kõne alla tulla retseptinumbri alusel teisele isikule ravimite ostmine. Retseptinumbrile on juurdepääs isikul endal digiloo kaudu, samuti isikul, keda ta on digiloos volitanud oma retseptiandmeid vähemalt vaatama ning ka retsepti kirjutanud arstil. On vähetõenäoline, et selleks volitamata isik retseptinumbri inimese tahte vastaselt kuskilt teada saab, kuigi see sõltub ka arstide ja õdede praktikast kas ja kellele nad näiteks e- posti või telefoni teel retseptide kohta infot annavad. Siiski toonitan, et selline retseptinumbri alusel teisele isikule ravimite ostmine saab olla vaid ajutine lahendus ja AKI saab selle lõplikult heaks kiita siis, kui on teada, millal lahendatakse teisele isikule retseptide ostmise korraldus terviklikult. AKI on valmis aktiivselt osalema kogu süsteemi korrastamise aruteludes. Esimene samm peab aga olema retseptikeskuse ja rahvastikuregistri liidestamine, et oleks võimalik kontrollida seaduslike esindajate esindusõigust. AKI-le on arusaamatu, miks sellise liidestuse loomine on seni viibinud. Samuti ei peaks retseptinumbri alusel teisele isikule ravimite ostmine jääma püsivaks lahenduseks, kuivõrd näiteks metsaäris on hangitud andmeid seeläbi, et huviline on genereerinud erinevaid võimalikke metsateatiste numbreid ning katsetab nende numbrite alusel, kas ehk süsteemis on sellise numbriga metsateatis. Seega peab ka retseptinumbri alusel ostmisel ostja teadma vähemalt isiku nime ja isikukoodi, kellele ta ravimit ostma hakkab, et vältida suvaliste retseptinumbrite alusel nö kalastamine. Toimiva terviklahenduse puhul peaks vajadus retseptinumbri alusel ostmiseks üldse ära langema. Lisaks võib retseptinumbri alusel ravimite ostmine suurendada arstide ja õdede töökoormust, kes peavad tegelema inimestega, kes ise oma retseptiandmeid digiloost vaadata ei suuda. Sünnitõendi alusel ravimite ostmine ei lahenda ära mure, et lapse sünnivanemaks olemine ei võrdu ka lapse osas hooldusõiguse omamisega, seda saab kontrollida vaid rahvastikuregistrist. Ravimi nimetuse ja ravitava haiguse teadmine ei ole samane inimese nõusolekuga, kuivõrd endine elukaaslane, ämm, kauge tuttav jms isikud võivad selliseid andmeid teada ilma, et inimene oleks teda palunud oma retseptide väljaostmisega tegeleda. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Järgnevalt lühidalt, milline peaks AKI hinnangul olema nö ideaalsüsteem teisele isikule retseptiravimite ostmiseks:  Otsustusvõimelise isiku puhul saab tema retseptiravimite andmete kolmandale isikule edastamise õiguslikuks aluseks olla vaid tema nõusolek isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 9 lg 2 punkti a tähenduses.  Seaduslike esindajate esindusõiguse kontrollimiseks on retseptikeskus liidestatud rahvastikuregistriga.  Säilida võib senine retseptide liigitus privaatne, volitatud, määramata isik.  Vaikimisi peaksid retseptid olema volitatud liigiga, mis tähendab, et ravimi saab osta kas isik ise või isik, keda ta on digiloos või muul moel volitanud (nt öelnud arstile nime, kes saab välja osta või on ise apteegis kohal olles apteekrile väljendanud, et edaspidi võib tema ravimeid see teatud isik osta). Kaaluda tasub ka vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volikirja alusel müümise lubamine, kuid siis peaksid volikirjale olema seatud teatud miinimumnõuded. Oluline on, et inimesel oleks mitu alternatiivi, kuidas kedagi teist volitada, sest ilmselt jääb alati leiduma inimesi, kes digilugu kasutada ei saa või ei oska. Lisaks tuleb mõelda, kas ja kuidas saaksid ravimeid osta või volitada seda tegema teisi isikuid Eestis elavad välismaalased.  Privaatne retsept tähendaks, et mitte keegi teine ei saa ühelgi moel inimese retseptiravimeid välja osta ega näha.  Määratlemata väljaostja liigiga retsepti valimisele peaks eelnema selge ja lihtne selgitus, et inimene saaks valikut tehes aru, et sellise retsepti andmeid võibki igaüks tema isikukoodi teades näha ja välja osta.  Inimesel peaks olema võimalik tagantjärgi retsepti liiki ja ka volitatud isikut muuta, soovitatavalt iga retsepti osas eraldi.  Seadusesse tasuks luua õiguslik alus (IKÜM art 9 lg 2 punkti h alusel) selliste inimeste retseptide välja ostmiseks, kes viibivad hooldusasutuses või raviasutuses (nt hooldekodude kliendid, haiglad aga ka laste turvakodud) ehk sellised inimesed, kellele eestkostet seatud pole, kuid kes ise iseseisvalt otsustada ja tegutseda ei suuda. Selliste inimeste puhul võiks retseptiravimite väljaostu õigus olla asutusel või selle töötajal, kus ta viibib.  Arst peaks saama määrata ise, patsiendi tahteta retsepti väljaostmisviisi, kui ta teab, et patsient on otsusevõimetus olukorras (IKÜM art 9 lg 2 punkt c olukord).  E-apteegis saab retseptiravimeid osta vaid tugeva autentimisvahendiga isikusamasuse tuvastamisel ning e-apteek peaks näitama andmesubjektile tema retsepti vaatamiste logisid koos vaataja isikukoodiga (näiteks iga kord, kui inimene ise e-apteeki sisse logib). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Lehis peadirektor peadirektori volitusel 2 (3) Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Eesti Haigekassa Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Liisa Ojangu 6274131 [email protected] 3 (3)