Vastus

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus TIME \@ "dd.MM.yyyy" 08.10.2024 Järve 34a, 11314 Tallinn V ASTUVÄIDE ASJAOLUD Projektibüroo OÜ ( Projektibüroo ) ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ( RKIK ) on 06.02.2024 sõlminud piiratud hankemenetluse „Linnaku 87DL ehitusprojekti ekspertiis“ (vr 274323) tulemusel töövõtulepingu nr 3-6/24/89-1 ( leping ). 01.04 .2024 pöördus Projektibüroo RKIKi poole palvega tõsta lepingu hinda. 11.04.2024 vastas RKIK Projektibüroole keelduvalt. 29.05.2024 esitas Projektibüroo RKIKile uue taotluse lepingu hinna tõstmiseks 4900 eurot + km võrra. Projektibüroo selgitas, et tal on õigus lepingu muutmist nõuda lepingu punkti 1.3 ja võlaõigusseaduse ( VÕS ) § 97 lg 1 alusel ja RKIKil on hankijana õigus lepingut muuta riigihangete seaduse ( RHS ) § 123 lg 1 p 2 ja p 3 alusel. 14.06.2024 vastas RKIK taotlusele keelduvalt. RKIKi väitel pidi Projektibüroo saama aru tööde tegelikust sisust, samuti pole RKIKil väidetavalt õigust lepingut muuta. RKIK on maksnud Projektibüroole juurde lisatasu 10%. Projektibüroo on endiselt arvamusel, et lepingu p 1.3 järgi peaks lisatasu maksma juurde 50%. Projektibüroo esitab seega käesolevaga vastuväite RKIKi 14.06.2024 kirjale. PÕHJENDUS Vigaste hankedokumentide eest vastutab hankija RKIKi väitel ei ole „eluliselt usutav“, et Projektibüroo ei saanud aru, et tehnilises kirjelduses on valed andmed – et universaalhalli tegelik pindala ei ole 600 m 2 , nagu kirjas, vaid hoopis üle kahe korra suurem. RKIKi väide on asjakohatu. Riigikohus on selgitanud, et p uudulikult koostatud riigihanke alusdokumen tide eest vastutab eranditult alati ning üksnes hankija. Kui hankija koostab hankedokumendid ebapiisaval või ebaselgel viisil, ei saa selle eest karistada pakkujat. Hankijast on väär nõuda, et tema puuduliku töö negatiivsed tagajärjed lükataks pakkuja õlule. Pakkuja ei pea eeldama, et hankija ei ole suutnud hanketingimustes kajastada oma tegelikku tahet. Projektibürool ei olnud kuidagi võimalik tehnilisest kirjeldusest tuletada, milline on tegelik universaalhalli pindala. Nagu Riigikohus on suunanud, peab RKIK hankijana võtma puuduliku tehnilise kirjelduse eest vastutuse. Ebaõige on ka RKIKi väide, et Projektibüroo oleks ise pidanud vigasest tehnilisest kirjeldusest hankemenetluse ajal teada andma. Hankija kohustus riigihangete direktiivide ja Euroopa Kohtu praktika järgi on sätestada selged hanketingimused, millest pakkujad ühetaoliselt aru saavad. Pakkuja võib tõstata ebaselguse kohta küsimuse, kuid küsimuse esitamata jätmist ei saa kasutada pakkuja vastu. RKIKil on õigus maksta lisatasu ja töövõtjal õigus nõuda lisatasu maksmist Projektibüroo ei ole nõus RKIKi väitega , et RHS § 123 lg 1 p-d 2 ja 3 ei anna talle õigust lepingut muuta. RKIKi põhjendab oma väidet sellega, et Projektibüroo pidi juba algselt aru saama universaalhalli tegelikust mahust, mille tõttu ei ole lepingu p 1.3 ega RHS § 123 lg 1 p 3 kontekstis tegemist täiendava tööga. Algses RHADis oli selgelt kirjutatud, et universaalhalli suletud netopind on 600 m 2 . Tehnilist kirjeldust ei olnud võimalik lugeda teisiti ning töövõtja ei vastuta vigase tehnilise kirjelduse eest. Kuna lepingu sõlmimise järgselt saadetud projektis on väljendatud oluliselt suurem tööde maht, on tegemist täiendavate töödega, mis on vajalikud hankelepingu edukaks täitmiseks ja mille tõttu seega on Projektibürool õigus taotleda lepingu p 1.3 alusel täiendavat tasu 50% ulatuses hankelepingu algsest maksumusest. Selgitame täiendavalt, et hanketingimuste puhul on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõistes. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks , s.t hankija kahjuks (VÕS § 39 lg 1 ls 2). Isegi kui tehniline kirjeldus oleks mitmeti mõistetav – kas univer saalhalli tegelik pindala on 600 m 2 , nagu kirjas, või hoopis üle kahe korra suurem – tuleb tõlgendada Projektibüroo kasuks, et universaalhalli tegelik pindala on väiksem. Põhimõtteliselt ebaõige on ka RKIKi arusaam, et kui muudatus ei ole lubatav RHS § 123 lg 1 alusel, ei ole töövõtjal õigus muudatuse tegemist ka nõuda. RHS § 123 kohaldub hankijale, mitte ettevõtjale. Säte näeb ette, millal on hankijal õigus omavoliliselt hankelepingut muuta. Säte ei näe ettevõtjale ette mis tahes piiranguid esitada nõudeid võlaõigusseaduse alusel, kuna hankelepingule kohaldatakse VÕSis sätestatut (RHS § 8 lg 2). Kui hankeleping näeb ette, et „töövõtjal on õigus nõuda lisatasu täiendavate tööde tegemise eest“, on töövõtjal õigus täiendavate tööde tegemise korral nõuda tellijalt lisatasu maksmist ehk lepingu täitmist VÕS § 108 lg 2 alusel olenemata sellest, kas muudatus on RHS § 123 alusel lubatav. Projektibüroo taotleb eeltoodust tulenevalt jätkuvalt lepingu hinna tõstmist summas 4900 eurot + km, s.t kokku täiendav 5978 eurot. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ilja Jevlanov Projektibüroo OÜ seaduslik esindaja