Atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seadus(taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine)

24.10.2024 nr 1-4/24/5090 Lisatud märkustesse. Atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) Austatud koostööpartner Esitame kooskõlastamiseks atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine). Kooskõlastamiseks on aega kolm nädalat kirjal märgitud kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender kliimaminister Lisad: 1. Vastavustabel 2. Eelnõu mõisted 3. Eelnõu rakendusaktid 4. Eelnõu 5. Seletuskiri Hans Markus Kalmer, 6269120 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 30.08.2024 Atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 79 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 120 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise korra ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika kehtestab saasteainete heitkoguste piiramise eesmärgil valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 3) paragrahvi 1231 lõiked 3 ja 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui tarnija vähendab kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid biokütuste abil, peavad need vastama käesoleva seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele. (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele vastavuse tõendamine peab toimuma vedelkütuse seaduse §-s 23 sätestatud tingimuste kohaselt.“; 4) paragrahvi 1231 lõige 32 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 1233 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „vajalike konstruktsioonielementidega.“ tekstiosaga „Tehnosüsteemiks loetakse muuhulgas ka ehitise toimimiseks vajalikke päikeseenergiaseadmeid, soojuspumpasid ja energiasalvesteid, sealhulgas elektri- ja soojusenergia salvesteid, samuti vahendeid, mis on vajalikud selliste päikeseenergiaseadmete, soojuspumpade ja salvestite võrguga ühendamiseks ning taastuvenergia integreerimiseks kütte- ja jahutusvõrkudesse.“; 2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kui alla 100 kW päikeseenergiaseadme ehitamisel rajatisena või hoone tehnosüsteemi osana ei ole pädev asutus andnud ehitusteatise menetluses kontrolli tulemusel haldusakti lõikes 6 viidatud tähtaja jooksul, siis võib alustada ehitamist.“; 3) ehitusseadustiku lisa 1 tabeli hoonete osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Teg Püstitamine Ümberehita Ümberehi Laienda Osa Lammutami evu Rajamine mine, ainult tamine või mine üle asendamine ne laiendami 33% samaväärsega s tehnosüsteemi ne kuni osa 33% Hoone Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone Ehitisealuse Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge Ehitisealuse Ehituste Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitus Puudub Ehituste pinnaga 20–60 atis ja teatis atis ja m2 ja kuni 5 m ehituspr ja ehituspr kõrge ojekt ehitus ojekt projek t Ehitisealuse Ehitusluba Ehitustea Ehitusteati Ehitusluba Puudub Ehitusluba pinnaga 0–60 m2 tis ja s ja ehituspro ehitusproje ja üle 5 m kõrge jekt kt Ehitisealuse Ehitusluba Ehitusteatis ja Ehitusteatis ja Ehitusluba Puudub Ehitusluba pinnaga ehitusprojekt ehitusprojekt üle 60 m2 Mitteelamu Ehitisealuse Ehitusteatis Puudub Puudub Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge Ehitisealuse Ehituste Ehitustea Ehitusteati Ehitus Puudub Ehituste pinnaga 20–60 atis ja tis ja s ja teatis atis ja ehituspr ehituspro ehitusproje ja ehituspr m2 ja kuni 5 m ojekt jekt kt ehitus ojekt kõrge projek t Ehitisealuse Ehitusluba Ehitustea Ehitusteati Ehitusluba Puudub Ehitusluba pinnaga 0–60 m2 tis ja s ja ja üle 5 m ehituspro ehitusproje kõrge jekt kt Ehitisealuse Ehitusluba Ehitusteatis ja Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba pinnaga ehitusprojekt üle 60 m2 4) ehitusseadustiku lisa 1 alajaotise „Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised“ rida „Elektritootmisrajatis kuni 100 kW“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Elektrito Ehitusteatis ja Ehitusteatis ja Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis otmisraj ehitusprojekt ehitusprojekt atis, kuni 100 kW 2 5) ehitusseadustiku lisa 2 tabeli hoonete osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Teg Püstitamine Ümberehitamin Ümberehit Laiendam Osa Kasutusotstarb evu rajamine e, ainult amine või ine üle asendamine e muutmine laiendamin 33% samaväärse s tehnosüsteemi e kuni 33% ga osa Hoone Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone Ehitisealuse Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge Ehitisealuse Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub Kasutusteatis pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge Ehitisealuse Kasutusluba Kasutuste Kasutusteat Kasutusluba Puudub Kasutusteatis pinnaga 0–60 m2 atis ja is ja ehitusproj ehitusprojek ja üle 5 m kõrge ekt t Ehitisealuse Kasutusluba Kasutusteatis ja Kasutusteatis ja Kasutusluba Puudub Kasutusteatis pinnaga ehitusprojekt ehitusprojekt üle 60 m2 Mitteelamu Ehitisealuse Kasutusteatis Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge Ehitisealuse Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub Kasutusteatis pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge Ehitisealuse Kasutusluba Kasutuste Kasutusteat Kasutusluba Puudub Kasutusteatis pinnaga 0–60 m2 atis ja is ja ja üle 5 m ehitusproj ehitusprojek kõrge ekt t Ehitisealuse Kasutusluba Kasutusteatis ja Kasutusluba Kasutusluba Puudub Kasutusteatis pinnaga ehitusprojekt üle 60 m2 6) ehitusseadustiku lisa 2 alajaotis „Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised“ rida „Elektritootmisrajatis kuni 100 kW“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Elektritootmisrajatis, Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub kuni 100 kW § 3. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 201, 37, 38, 39, 40, 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „201) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtida ning aitab võrgul toimida, kaasates 3 elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid, süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid, agregaatoreid ja soojusettevõtteid; 37) seisukord – näitaja, mis kirjeldab aku üldseisundit ja kindlaksmääratud jõudluse saavutamise suutlikkust võrreldes selle esialgse seisundiga; 38) laetustase – aku saadaolev mahutavus, mida väljendatakse protsendina nimimahutavusest; 39) võimsuse seadeväärtus – akujuhtimissüsteemis olev muutuvteave, mille alusel määratakse kindlaks aku seisukorra ja kasutuse optimeerimiseks vajalik elektrilise võimsuse režiim, milles aku peaks laadimise või tühjendamise ajal optimaalselt töötama; 40) nutilaadimine – laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel dünaamiliselt; 41) kahesuunaline laadimine – nutikas laadimistoiming, mille puhul saab elektrivoolu suunda muuta, võimaldades elektrivoolul akust voolata laadimispunkti, millega see on ühendatud; 42) üldsusele juurdepääsetav alternatiivkütuste taristu – alternatiivkütuste taristu, mis asub üldsusele avatud kohas või territooriumil, olenemata sellest, kas alternatiivkütuste taristu asub avalikul või eramaal ning kas kohaldatakse piiranguid või tingimusi kohale või valdusele juurdepääsuks, ning olenemata alternatiivkütuste taristu kasutamise suhtes kohaldatavatest tingimustest.“; 2) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kontekstis saab ühe tegevusloaga jaotus- või põhivõrguettevõtja liitumispunkti taga olla üks tootmisseade.“; 3) paragrahvi 584 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiale toetuskava kavandamisel: 1) tagatakse metsa biomassi astmeline kasutamine, lähtudes selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisaväärtusest; 2) tagatakse, et toetust ei maksta saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamiseks energia tootmisel. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 ei kohaldata juhul, kui biokütustest, vedelatest biokütustest või biomasskütusest toodetud energiat on vaja energiavarustuskindluse tagamiseks või kui kohalik tööstussektor ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks, kui lähteained pärinevad järgmisest tegevusest: 1) metsamajandustegevus, mille eesmärk on tagada kommertskasutusele eelnev harvendamine või mida tehakse kooskõlas riigisisese õigusega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks suure riskiga piirkondades; 2) sanitaarraie pärast dokumenteeritud looduslikke häiringuid või 3) sellise puidu raie, mille omadused kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi. (6) Toetust ei anta ega pikendata energiamajanduse korralduse seaduse § 2 lõike 211 tähenduses metsa biomassist toodetud elektrienergia tootmiseks ainult elektrienergiat tootvatele käitistele, välja arvatud juhul, kui selline elektrienergia vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) seda toodetakse piirkonnas, mis on tahketest fossiilkütustest sõltuvuse tõttu kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas, ning see vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 322 lõikes 14 sätestatud nõuetele; 4 2) selle tootmisel kasutatakse biomassist tekkinud süsihappegaasi kogumist ja säilitamist ning see vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 322 lõikes 14 sätestatud nõuetele.“; 4) paragrahvi 591 lõiget 7 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses: „25) kauplemisperioodi kaupa hinnapiirkonnas tarnitud kasvuhoonegaaside heite määra ja nende prognoosid;“; 5) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „12) Keskkonnaamet teostab järelevalvet ja tagab, et Eesti territooriumile paigaldatud uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud laadimispunktid võimaldavad kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest ning kahesuunalise laadimise funktsioone kooskõlas määruse 2023/1804 artikli 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega.“. § 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 152 järgmises sõnastuses: „152) istandik – on istandik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 206), artikli 2 punkti 11 tähenduses;“; 2) paragrahvi 2 punkt 212 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „212) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused – vedelad ja gaasilised kütused, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvenergia allikatest kui biomass;“; 3) paragrahvi 2 punkti 261 täiendatakse pärast tekstiosa „elektrituruseaduse tähenduses“ tekstiosaga „, kes väljastab kõikide energiakandjate üleselt käesoleva seaduse § 327 lõikes 1 nimetatud päritolutunnistusi ja haldab § 3210 lõikes 1 nimetatud elektroonilist andmebaasi“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 265–2616 järgmises sõnastuses: „265) päikeseelektrisõiduk – mootorsõiduk, mille jõuülekanne sisaldab ainult mitteperifeerseid elektriseadmeid energiamuundurina koos elektrilise energiasalvestussüsteemiga, mida saab väljastpoolt laadida, ning mis on varustatud sõidukisse integreeritud päikesepaneelidega; 266) energia summaarne lõpptarbimine – kogu energia, mis tarnitakse tööstus-, transpordi-, teenindus- ja põllumajandussektorile ning kodumajapidamistele, elektri- ja soojusenergia tarbimine energiasektoris elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel; 267) süsteemi tõhusus – energiatõhusate lahenduste valimine, kui need võimaldavad ka kulutõhusat süsinikuheite vähendamise suundumust, lisapaindlikkust ja ressursside tõhusat kasutamist; 268) taastuvenergia – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia, geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia; 269) taastuvelektrienergia – taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia; 2610) osmootne energia – energia, mis tekib looduslikult kahe vedeliku, tavaliselt magevee ja soolase vee soolasisalduse erinevusest; 5 2611) taastuvenergiajaam – jaam, mis toodab elektrit tuuleenergiast (tuuleelektrijaam), päikeseenergiast (päikeseenergiaseade), geotermilisest energiast, osmootsest energiast, ümbritseva keskkonna energiast, loodete, lainete ja muust ookeanienergiast, hüdroenergiast või käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist või biogaasist (biometaanijaam) või taastuvenergia tootmiseks mitut eespool loetletud taastuvenergia liiki kasutav elektrijaam; 2612) taastuvkütused – biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused atmosfääriõhukaitse seaduse tähenduses ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused; 2613) taastuvvesinik – vesinik, mis on toodetud taastuvenergiast käesoleva seaduse § 2 punkti 265 tähenduses; 2614) sünteetiline kütus – kütus, mis on toodetud sünteetiliste keemiliste protsesside abil; 2615) taastuv sünteetiline kütus – sünteetiline kütus, mis on toodetud taastuvenergiast käesoleva seaduse § 2 punkti 265 tähenduses.“; 5) paragrahvi 2 teksti täiendatakse punktidega 272 ja 273 järgmises sõnastuses: „272) tööstuslik ümarpuit – saepalgid, vineeripakud, paberipuit (ümar või lõhutud), samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused, näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks, mille liikmesriigid on asjakohaste metsa- ja turutingimuste põhjal kindlaks teinud ja igakülgselt põhjendanud; 273) tööstussektor – majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE REV. 2) B, C ja F jakku ning J jao 63 ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006;“; 6) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse viide „2012/27/EL VIII lisa“ viitega „2023/1791 (EL) X lisa“; 7) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruande koostamise käigus analüüsib energiasäästu koordinaator kütte- ja jahutussektoris taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja jahutusenergia kasutamise potentsiaali, mis sisaldab asjakohasel juhul piirkondade, mis sobivad sellise energia kasutuselevõtuks ja kus sellega seotud ökoloogiline risk on väike, ning väikeste majapidamisprojektide analüüsi. Hindamisel võetakse arvesse kättesaadavat ja majanduslikult teostatavat tehnoloogiat tööstuslikuks ja koduseks kasutuseks, et kehtestada vahe- eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris ning asjakohasel juhul heitsoojus- ja heitjahutusenergia ulatuslikumaks kasutamiseks kaugküttes ja - jahutuses. Hindamise eesmärk on kehtestada pikaajaline riiklik strateegia kütte- ja jahutussektorist pärineva kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähendamiseks. Kõnealune hindamine tehakse kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega. (7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus annab hoonete omanikele või üürnikele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele teavet kulutõhusate meetmete ning rahastamisvahendite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus esitab teabe ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu.“; 8) paragrahvi 321 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Aastaks 2030 moodustab uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia osakaal vähemalt 5 protsenti uuest paigaldatud taastuvenergia võimsusest. 6 (12) Uuenduslik taastuvenergiatehnoloogia on taastuvenergia tootmise tehnoloogia, mis parandab võrreldavat tipptasemel taastuvenergia tehnoloogiat vähemalt ühel viisil või muudab kasutatavaks veel täielikult turustamata või selge riskitasemega taastuvenergiatehnoloogia.“; 9) paragrahvi 321 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Aastaks 2030 moodustab muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus vähemalt 42 protsenti ja aastaks 2035 vähemalt 60 protsenti tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatud vesinikust. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud muuks kui energiatootmiseks kasutamine tähendab kütuse kasutamist toorainena tööstuslikus protsessis, välja arvatud energia tootmine.“; 10) paragrahvi 322 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Muudest kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud energia võetakse arvesse sektoris, kus seda käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi tarbitakse. Ilma et see piiraks lõikes 2 sätestatut, on võimalik spetsiaalse koostöölepingu kaudu kokku leppida, et ühes riigis tarbitavat muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused võetakse täiel määral või osaliselt arvesse selle riigi taastuvenergia summaarses lõpptarbimises, kus need kütused toodeti. Nimetatud koostööleping peab sisaldama muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste kogust, mida arvestatakse tervikuna ja iga riigi kohta, ning kuupäeva, mil koostööleping hakkab toimima.“; 11) paragrahvi 322 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Taastuvelektrienergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergia kogukondade ning muudest kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud elektrienergia kogus. Taastuvelektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel tuleb välja arvata elektrienergia kogus, mis on varem toodetud pumphüdroelektrijaamades või muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks.“; 12) paragrahvi 322 lõiget 15 täiendatakse pärast tekstiosa „Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel“ tekstiosaga „ning investeeringutoetuse või elektrituruseaduse §-des 59, 594, 595 ja 596 sätestatud tegevustoetuse maksmisel.“; 13) paragrahvi 322 täiendatakse lõigetega 16–18 järgmises sõnastuses: (16) Käesoleva seaduse § 321 lõikes 4 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse nimetajas arvesse lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatava vesiniku energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse vesinikku: 1) mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks; 2) mis on toodetud tööstuslike jääkgaaside dekarboniseerimise teel ja mida kasutatakse nende konkreetsete gaaside asendamiseks, millest seda toodetakse; 3) mis on toodetud kõrvalsaadusena või saadud tööstusrajatiste kõrvalsaadustest. (17) Käesoleva seaduse § 321 lõikes 4 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse lugejas arvesse tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid, mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks. (18) Käesoleva paragrahvi lõigetes 14 ja 15 nimetatud nimetaja ja lugeja arvutamisel kasutatakse kütuste energiasisalduse väärtusi, millele viidatakse käesoleva seaduse § 324 lõikes 7.“; 7 14) paragrahvi 323 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) põlismets ja muu metsamaa, täpsemalt kohalike puuliikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud, ning loodusmetsad, nagu need on määratletud riigis, kus mets asub;“; 15) paragrahvi 323 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „bioloogilise mitmekesisusega“ sõnaga „elurikkusega“; 16) paragrahvi 323 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) nõmmed.“; 17) paragrahvi 323 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmine omamaise metsa biomassist peab olema kooskõlas kohustuste ja eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 artiklis 4, ning abinõude ja meetmetega, mis on kirjeldatud määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.“; 18) paragrahvi 323 lõike 4 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) rahvusvahelise või riigisisese õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad, rohumaad, nõmmed ja turbaalad, on kaitstud eesmärgiga säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine ülestöötamine ei olnud nende looduskaitse eesmärkidega vastuolus; 3) ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi, elurikkuse ja metsa pikaajalise tootmisvõime säilitamist või suurendatakse seda;“; 19) paragrahvi 323 lõiget 4 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) ülestöötamine on kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega, sealhulgas hoidutakse kändude ja juurte kogumisest, põlismetsade ja loodusmetsade seisundi halvendamisest ja nende istandikeks muutmisest ning tundlike muldadega metsade ülestöötamisest; 5) ülestöötamine on kooskõlas suurte lageraiete ülemmääradega ning kohalikes tingimustes ja ökoloogiliselt sobivate lagupuidu eemaldamise ülemmääradega ning järgitakse selliste raiesüsteemide kasutamise nõudeid, mille puhul kahjulik mõju pinnase kvaliteedile, sealhulgas pinnase tihenemisele, samuti elurikkuse aspektidele ja elupaikadele, on võimalikult väike.“; 20) paragrahvi 323 lõikes 9 asendatakse number „20“ numbriga „7,5“; 21) paragrahvi 323 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Gaasilisi biomasskütuseid tootev käitis peab vastama käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele, kui biometaani keskmine voolukiirus on: 1) suurem kui 200 m3 metaaniekvivalenti tunnis, mõõdetuna standardtingimustele vastaval temperatuuril ja rõhul, nimelt temperatuuril 0 °C ja atmosfäärirõhul 1 bar; 2) suurem kui 200 m3, kui biogaas koosneb metaani ja mittepõleva muu gaasi segust, ümberarvutatuna metaani mahuosa põhjal segus.“; 22) paragrahvi 323 lõiget 10 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) auditi jaoks ettevõtte tasandi siseprotsessidele tugineva kinnitatud avalduse, et metsa biomass ei pärine § 323 lõike 1 punktides 1 ja 2, ning 4–7 ning lõike 6 punktis 1 nimetatud aladelt.“; 8 23) paragrahvi 327 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „biometaani, vesiniku,“ tekstiosaga „sünteetilise kütuse,“; 24) paragrahvi 327 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Biometaani, vesiniku,“ tekstiosaga „sünteetilise kütuse,“; 25) paragrahvi 327 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Iga toodetud biometaani, vesiniku, sünteetilise kütuse, veeldatud biometaani või elektri-, soojus- või jahutusenergia megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus. Päritolutunnistuse standardühik on 1 MWh. Süsteemihaldaja võib jagada standardühiku murdosaks, tingimusel, et see on Wh kordne.“; 26) paragrahvi 327 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tarbijale tarnitud ja tarbija tarbitud energiaühiku päritolu tõendamiseks kasutatakse vastavat liiki päritolutunnistust, võttes arvesse võrgu asjakohaseid omadusi. Kui energiat ei tarnita võrgu vahendusel, tuleb tõendamiseks tagada ka tõendatava energia füüsiline tarne tarbimiskohta. Nimetatud eesmärgil kasutatud päritolutunnistus märgitakse tarbimise tõendamiseks kustutatuks, mille järel seda enam kasutada ei saa.“; 27) paragrahvi 328 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse päritolutunnistus väljastatakse, kui selline kütus vastab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184, 10. veebruar 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks, sätestatud nõuetele.“; 28) paragrahvi 329 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna „taastuvenergia“; 29) paragrahvi 329 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) energia edastusviis; 8) kütuse või energia süsinikuheite mahukus.“; 30) paragrahvi 329 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „on kehtestatud“ tekstiosaga „käesoleva seaduse §-s 323“; 31) paragrahvi 329 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 329 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Vesiniku või sünteetilise kütuse tootmise kohta väljastatud päritolutunnistustel esitatakse: 1) toodetud kütuse tüüp käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt; 2) kütuse alumine kütteväärtus; 3) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse puhul teave kütuse energiaühiku vastavuse kohta kriteeriumitele, mis on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184, 10. veebruar 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks. 9 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud toodetud kütuse tüüp on muu kui bioloogilist päritolu taastuvvesinik, muud kui bioloogilist päritolu taastuvat päritolu sünteetilised kütused, taastuvvesinik käesoleva seaduse § 2 lõike 267 tähenduses, taastuvatest energiaallikatest toodetud sünteetiline kütus, muu vesinik või sünteetiline kütus.“; 33) paragrahvi 3210 lõike 1 lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses: „Süsteemihaldaja loob elektroonilise ühenduse liidu andmebaasiga, et tagada andmevahetus taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi eest riigisiseselt väljastatud ja tarbimise tõendamiseks kustutatud päritolutunnistustest.“; 34) paragrahvi 3210 lõike 2 lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses: „Alla 50 kW võimsusega tootmisseadmete korral ja taastuvenergiakogukondadele rakendatakse soodustingimustel registreerimistasusid.“; 35) paragrahvi 3210 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Elektrienergia ja sünteetiliste kütuste tarnija ning gaasi, sealhulgas vesiniku ja biometaani võrgust tarnija esitab tarbijale andmed päritolutunnistustega tõendatud osa kohta ja päritolutunnistustega tõendamata osa kohta, kasutades põhivõrguettevõtja avaldatud segajääki.“; 36) paragrahvi 3210 lõiget 10 täiendatakse pärast sõnu „vähempakkumise korras“ tekstiosaga „või kui tootja tõendab süsteemihaldurile, et müüb energiat kas konkurentsitingimustes või taastuvelektri müügilepinguga, ning süsteemihaldaja väljastab ja kannab üle energiakogusele vastavad päritolutunnistused asjakohases lepingus märgitud tarnijale või kustutab lepingus märgitud tarbija kasuks“; 37) paragrahvi 3210 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(13) Süsteemihaldaja loob elektroonilise ühenduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 nimetatud liidu andmebaasiga, et tagada andmevahetus taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi eest riigisiseselt väljastatud ja tarbimise tõendamiseks kustutatud päritolutunnistustest.“; 38) täiendatakse peatükki 83 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ § 3215 – § 3219:„ § 3215. Taastuvenergia alad (1) Taastuvenergia ala on käesoleva seaduse tähenduses riiklikust energia- ja kliimakavast lähtudes taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks vajalik taastuvenergiajaama ja sellega seotud taristu ala maismaal või merealal. (2) Taastuvenergia alade kaardistamise ja kaardistuse ajakohastamise korraldab Kliimaministeerium. (3) Taastuvenergia eelisarendusala on taastuvenergia ala maismaal, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud tuuleelektrijaama rajamise eelduseks olevas kehtestatud detailplaneeringus või eriplaneeringus, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine ja millel puudub oluline piirülene keskkonnamõju; 2) alal tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks on asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed; 10 3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, I ja II kategooria taimeliikide kasvukohti, kaitstavat looduse üksikobjekti ja Natura elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool kaitstavaid alasid; 4) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole alal tuvastatud peamisi lindude ja käsitiivaliste rändeteid. § 3216. Taastuvenergia projekti menetlus (1) Taastuvenergia projekti menetlus koosneb taastuvenergiajaama, vajaliku taristu ja samas asukohas asuva salvestusseadme rajamiseks, käitamiseks, ajakohastamiseks ning võrguga ühendamiseks (edaspidi taastuvenergiajaama rajamine) vajalike tegevuslubade, eeskätt ehitusloa, ehitusteatise, meretuulepargi hoonestusloa, kasutusloa, kasutusteatise ja keskkonnakaitselubade menetlusest ning asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamisest. (2) Taastuvenergiajaama ajakohastamine on taastuvenergiat tootva jaama ja selle võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks. (3)Taastuvenergiajaamaga samas asukohas paiknev salvestusseade koosneb energiasalvestusseadmest ja taastuvenergiajaamast, mis on ühendatud sama võrgu juurdepääsupunkti. (4) Taastuvenergia projekti menetluse kestuse hulka ei loeta: 1) käesoleva seaduse § 3217 lõikes 3 nimetatud taotluse täielikkuse hindamise ja puuduste kõrvaldamise aega; 2) taastuvenergiajaama ehitamise või ajakohastamise aega; 3) taastuvenergiajaama võrgutaristuga ühendamiseks, võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse tagamiseks tehtavate tegevuste aega; 4) projekti menetlusega seotud õiguskaitsevahendite kasutamise aega. (5) Taastuvenergia projekti menetluse kestusele käesoleva seaduse §-s 3219 seatud tähtaegade jooksul tehakse kõik projekti elluviimiseks vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlused. § 3217. Taastuvenergia projekti menetluse alustamine (1) Taastuvenergia projekti menetluse käesoleva seaduse §-s 3219 nimetatud tähtaja kulgemine algab taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti kaudu sellekohase taotluse esitamisest: 1) maismaal ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisest. Kui kavandatav tegevus eeldab keskkonnakaitseluba, tuleb ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel esitada ka keskkonnakaitseloa taotlus. Võimaliku kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju korral tuleb ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele ja keskkonnakaitseloa lisada andmed leevendusmeetmete kohta; 2) merel meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest. (2) Taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti ülesandeid täidab ehitisregister. (3) Taastuvenergia projekti menetluses hinnatakse enne tegevusloa taotluse menetlusse võtmist taotluse täielikkust järgmiselt: 11 1) kui taastuvenergia projekti elluviimiseks tuleb taotleda keskkonnakaitseluba, teeb Keskkonnaamet keskkonnakaitseloa taotluse menetlusse võtmise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest, hinnates esitatud andmed on loa menetluse algatamiseks nõuetekohased, ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; 2) kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletakse meretuulepargi hoonestusluba, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotluse esitamisest 90 päeva jooksul menetlusse võtmise otsuse, hinnates, kas esitatud taotlus ja andmed on hoonestusloa menetluse algatamiseks nõuetekohased, ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaja kestuse hulka ei loeta konkureerivate hoonestuslubade taotluste menetlusega seotud toiminguid. (4) Kui Keskkonnaamet ei ole käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul 30 päeva jooksul teinud taotluse läbi vaatamata jätmise otsust, loetakse taotlus menetlusse võetuks. § 3218. Taastuvenergia projekti menetlemine (1) Taastuvenergia projekti menetlus koosneb projekti elluviimiseks vajaliku tegevusloa ja keskkonnamõju hindamise menetlusest asjakohase tegevusloa taotlemist ja andmist ning keskkonnamõju hindamist reguleerivate normide alusel käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (2) Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletava tegevusloa andmiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine, tehakse projekti menetluses üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus ja tehakse üks kõikide tegevuslubade andmiseks vajalikku teavet koondav keskkonnamõju hindamine. (3) Keskkonnamõju hindamist ei algatata järgmiste taastuvenergia projektide menetluses: 1) ehitistele päikeseenergiaseadmete ja samas asukohas paiknevate energiasalvestite paigaldamine; 2) päikeseenergiaseadmete ajakohastamine, kui sellega ei suurene kasutatav ala ega kaasne lisaleevendusmeetmete võtmise vajadust. (4) Taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku tegevusloa, välja arvatud meretuulepargi hoonestusluba, taotluse menetleja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta 30 päeva jooksul tegevusloa taotluse menetlusse võtmisest. (5) Kui ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 või 21 kohase eelhinnangu andmise käigus selgub keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus ja taastuvenergia projekti elluviimiseks on vaja taotleda ka keskkonnakaitseluba, teeb ehitusloa andja: 1) ettepaneku Keskkonnaametile ühise keskkonnamõju hindamise algatamiseks; 2) keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ettepaneku alusel Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamist ei algata. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul peatub ehitusloa menetlus kuni keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise või keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseni. (7) Käesoleva seaduse §-s 3219 nimetatud taastuvenergiaprojekti menetluse tähtaja kulgemine lõpeb, kui kõigi taastuvenergiajaama rajamiseks vajalike tegevuslubade menetlus on lõppenud. 12 § 3219. Taastuvenergia projekti menetluse kestus (1) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetluse kestus on: 1) kuni kaks aastat; 2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel kuni üks aasta; 3) taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamisel kuni üks aasta; 4) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni üks aasta. (2) Merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetluse kestus on: 1) kuni kolm aastat; 2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel kuni kaks aastat; 3) taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamisel kuni kaks aastat; 4) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kaks aastat. (3) Käesoleva seaduse § 3215 lõikes 3 nimetatud eelisarendusalale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetluse kestus on: 1) kuni üks aasta; 2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel kuni kuus kuud; 3) taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamisel kuni kuus kuud; 4) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kuus kuud. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud tähtaegu on võimalik põhjendatud juhul ja erakorraliste asjaolude tuvastamisel pikendada järgmiselt: 1) lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud tähtaega kuni kuus kuud; 2) lõike 1 punktides 2−4, lõike 2 punktides 2−4 ja lõike 3 punktides 2−4 nimetatud tähtaega kuni kolm kuud. § 3220. Eelisarendusalale rajatava taastuvenergiajaama projekti loamenetluse erandid (1) Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses kontrollib tegevusloa taotluse menetleja muuhulgas järgmisi asjaolusid: 1) kas kavandatava projektiga ei kaasne ettenägematut olulist keskkonnamõju, sealhulgas piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud käesoleva seaduse § 3215 lõike 3 punktis 1 nimetatud keskkonnamõju strateegilisel hindamisel; 2) kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad. (2) Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses võib keskkonnamõju hindamise algatada üksnes juhul, kui: 1) projekt avaldab tõenäoliselt ettenägematut olulist keskkonnamõju, mida ei olnud võimalik ette näha varasemal keskkonnamõju strateegilisel hindamisel; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud mõju leevendamiseks ei ole piisavaid leevendusmeetmeid või hüvitusmeetmeid juhul, kui võimalikku kahju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud on selgelt tõendatud. 13 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tehakse keskkonnamõju hindamise algatamise otsus 30 päeva jooksul tuuleelektrijaama tegevusloa taotluse menetluse algusest. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korral selle kohta eraldi otsust ei tehta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul viiakse keskkonnamõju hindamine läbi kuni kuue kuu või erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest.“; 39) seadust täiendatakse §-dega 401 ja 402 järgmises sõnastuses: „§ 401. Taastuvenergiaalade kaardistamise sätete kohaldamine Kliimaministeerium korraldab 2025. aasta 21. maiks käesoleva seaduse § 3215 lõikes 2 nimetatud taastuvenergiaalade kaardistuse koostamise. § 402. Taastuvenergia projekti menetluse sätete kohaldamine (1) Kui taotleja on enne käesoleva sätte jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku ehitusloa ja keskkonnakaitseloa taotluse, tehakse nende tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui: 1) taotleja seda vähemalt ühes loamenetluses taotleb ja 2) kummagi loa menetluses ei ole enne käesoleva sätte jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust. (2) Kui taotleja on enne käesoleva sätte jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku keskkonnakaitseloa taotluse, aga ei ole esitanud ehitusloa taotlust, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajaduse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui: 1) taotleja seda keskkonnakaitseloa taotluse menetluses taotleb; 2) keskkonnakaitseloa menetluses ei ole enne käesoleva sätte jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja 3) taotleja esitab ehitusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks. (3) Kui taotleja on enne käesoleva sätte jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku ehitusloa taotluse ja projekti elluviimiseks on vajalik keskkonnakaitseluba, aga taotleja ei ole keskkonnakaitseloa taotlust esitanud, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui: 1) taotleja seda ehitusloa taotluse menetluses taotleb; 2) ehitusloa menetluses ei ole enne käesoleva sätte jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja 3) taotleja esitab keskkonnakaitseloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab Keskkonnaamet. 14 (5) Kui avaliku veekogu ja majandusvööndi piiritletud alal tehakse tuulepargi hoonestusloa menetlus ehitusseadustiku §1131 lõikes 1 nimetatud hoonestusloa menetlusena, ei loeta hoonestusloa menetluse aega taastuvenergia projekti menetlusaja sisse. (6) Käesoleva seaduse § 3220 ei kohaldata enne käesoleva sätte jõustumist algatatud taastuvenergia projekti loamenetlusele. (7) Käesoleva seaduse §-e 3211, 3213 ja 3214 kohaldatakse alates 2022. aasta 30. detsembrist esitatud tegevusloa taotluse menetluses.“. § 5. Kaugkütteseaduse muutmine 1) Kaugkütteseaduse § 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Soojusettevõtja avaldab oma veebilehel järgmise teabe: 1) kaugküttevõrgus kasutatud taastuvast energiaallikast toodetud soojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa; 2) tõhusa koostootmise režiimil toodetud soojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa; 3) jääksoojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa; 4) eelneva kalendriaasta keskmine suhteline soojuskadu võrgus koos sama aasta tarbimistihedusega.“. § 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 281 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 281. Taastuvenergia projekti keskkonnamõju hindamise erandid“; 2) paragrahvi 281 lõiked 1–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid kohaldatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 3216 lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti keskkonnamõju hindamisele. (2) Kui otsustaja teeb keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi otsustaja määratud tähtaja jooksul. (3) Maismaale rajatava taastuvenergia projekti korral keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist ei korraldata. Otsustaja edastab taastuvenergiajaama keskkonnamõju hindamise programmi viivitamata asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikutele ettepanekute esitamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seisukohad ja ettepanekud esitatakse 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates otsustajale, kes edastab need 14 päeva jooksul arendajale koos oma seisukohaga keskkonnamõju hindamise programmi kohta, arvestades lõikes 3 nimetatud seisukohti ja ettepanekuid. (5) Arendaja koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga teeb keskkonnamõju hindamise programmis käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt esitatud seisukohtade ja ettepanekute alusel vajalikud parandused ja täiendused, selgitab nendega arvestamist või arvestamata jätmist, vastab 15 seisukohtade ja ettepanekute esitajatele ning esitab programmi otsustajale nõuetele vastavaks tunnistamiseks otsustaja määratud tähtaja jooksul. (6) Otsustaja kontrollib maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavust 14 päeva jooksul pärast keskkonnamõju hindamise programmi saamist. (7) Otsustaja määrab arendajale tähtaja käesoleva seaduse § 18 lõike 6 kohaseks täiendatud programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamiseks, § 20 lõike 1 kohaseks keskkonnamõju hindamise aruande koostamiseks ning § 22 lõike 1 kohaseks nõuetele vastavaks tunnistamiseks esitamiseks. (8) Nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmiga määratud keskkonnamõju hindamise käigus kogutava teabe ulatust ei laiendata.“; 3) paragrahvi 281 täiendatakse lõigetega 9–12 järgmises sõnastuses: „(9) Merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral määrab otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 7 ka käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja. (10) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral määrab otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 7 ka käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud tähtaja. (11) Kui arendaja ei ole esitanud otsustaja määratud tähtaja jooksul käesoleva paragrahvi lõike 2 või 5 kohaselt keskkonnamõju hindamise programmi või lõike 7, 9 või 10 või käesoleva seaduse § 22 lõike 9 kohaselt keskkonnamõju hindamise aruannet, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja lõpetab haldusmenetluse. (12) Taastuvenergia projekti keskkonnamõju hindamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 11 lõikeid 2, 21, 22 ja 7 ning § 18 lõiked 7 ja 8.“; 4) paragrahvi 282 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 282. Taastuvenergiajaama ajakohastamise keskkonnamõju hindamise erand“; 5) paragrahvi 282 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid kohaldatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 3216 lõikes 2 nimetatud taastuvenergiajaama ajakohastamise keskkonnamõju hindamise menetluses.“; 6) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Merealal asuva taastuvenergiajaama ajakohastamise projekti keskkonnamõju hindamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 281 maismaal asuva taastuvenergiajaama keskkonnamõju hindamisele sätestatud erandeid.“; 7) paragrahvi 282 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva seaduse § 6 lõike 21 kohane eelhinnang sisaldab vaid taastuvenergiajaama ajakohastamisega kaasnevat keskkonnamõju.“; 16 9) paragrahvi 282 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus sisaldab keskkonnamõju hindamise käigus kogutava teabe ulatust, mis piirdub ajakohastamisest eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga võrreldes olemasoleva taastuvenergiajaamaga, arvestades tegevusloa taotluse menetlemise tähtaega. (5) Juhtekspert või eksperdirühm koostöös arendajaga koostab keskkonnamõju hindamise aruande, juhindudes keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest, ning esitab aruande otsustajale avaliku väljapaneku korraldamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks otsustaja määratud tähtajaks.“; 10) paragrahvi 282 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Arendaja saadab otsustaja määratud tähtaja jooksul elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise aruande kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused isikutele ja asjaomastele asutustele ning esitab aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.“; 11) paragrahvi 282 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks. § 7. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 21. mail. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn „…“ ………….. 2024 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „….“ ……………. 2024 allkirjastatud digitaalselt 17  Atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu seletuskiri Sisukord 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1.1. Sisukokkuvõte ................................................................................................................. 3 1.2. Eelnõu ettevalmistaja ....................................................................................................... 3 1.3. Märkused ......................................................................................................................... 4 2. Seaduse eesmärk ................................................................................................................... 5 2.1. Riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite alameesmärgid ning nende arvutamise põhimõtted .............................................................................................................................. 5 2.2. Päritolutunnistused .......................................................................................................... 6 2.3. Metsa biomass, säästlikkuse, KHG vähendamise kriteeriumid, küte ja jahutus ............. 6 2.4. Taastuvelektri elektrisüsteemi integreerimise hõlbustamine (artikkel 20a) .................... 7 2.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine .................................................................. 8 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................ 8 Eelnõu § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine ........................................................ 8 Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine............................................................................. 9 Eelnõu § 3. Elektrituruseaduse muutmine ........................................................................ 11 Eelnõu § 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine ......................................... 13 Eelnõu § 5. Kaugkütte seaduse muutmine........................................................................ 35 Eelnõu § 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus (KeHJS) ............ 35 4. Eelnõu terminoloogia ......................................................................................................... 40 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele .......................................................................... 40 6. Seaduse mõju ...................................................................................................................... 40 6.1. Päritolutunnistused ........................................................................................................ 40 6.1.1. Vesinikule ja sünteetilistele kütustele päritolutunnistuste väljastamise võimaluse sätestamine ning süsteemihaldaja mõiste täpsustamine ................................................... 40 6.1.2. Päritolutunnistuste väljastamine otse tarbijale või tarnijale ................................... 41 6.1.3. Standardühiku murdosaks tegemine ....................................................................... 42 6.1.4. Päritolutunnistuste sidumine konkreetsete võrkudega ........................................... 42 6.2. Metsa biomass, säästlikkuse, KHG vähendamise kriteeriumid, küte- ja jahutus .......... 43 6.3. Muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutuselevõtt tööstussektoris ................. 45 6.4. Taastuvelektri energiasüsteemi lõimimise hõlbustamine .............................................. 45 6.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine ................................................................ 47 6.5.1. Taastuvenergia alade kaardistus ............................................................................. 47 6.5.5. KeHJSi §-de 281 ja 282 muudatuste mõjude hinnang ............................................. 50 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud .......................................................................................................................... 50 1 8. Rakendusaktid .................................................................................................................... 50 9. Seaduse jõustumine ............................................................................................................ 50 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ............. 50 2 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2023. aasta 20. novembril jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudeti direktiivi 2018/2001 (edaspidi taastuvenergia direktiiv või direktiiv). Direktiiviga kehtestatakse ühine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu edendamiseks, tuginedes 2018. ja 2009. aasta direktiivile. Direktiiv peab Eesti õigusesse üle võetud olema hiljemalt 21. maiks 2025. Loamenetlust puudutav osa jõustamistähtaeg oli 1. juuli 2024. Käesolev eelnõu käsitleb direktiivi kõiki aspekte, v.a transport. Transpordiga seonduv võetakse üle eraldi eelnõuga, mis valmib septembris 2024. Mahukas direktiiv sisaldab erinevaid taastuvenergiaga seotud aspekte alates taastuvenergia projektide loamenetlusest, muud kui bioloogilist päritolu kütuste kasutuselevõtust tööstuses, lõpetades biomassi säästlikkuse kriteeriumitega. Eelnõu eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisele – saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aastate tasemega vähemalt 55%. Lisaks annab direktiiv olulise panuse Euroopa energiajulgeolekusse ja konkurentsivõime parandamisse. Taastuvenergial on nende eesmärkide saavutamisel oluline osa. Selleks nähakse eelnõuga taastuvenergia direktiivi alusel ette järgmised olulised muudatused: • Edendatakse elektrisõidukite nutilaadimisega seotud andmevahetust ning tarbimise juhtimise (tarbimiskaja) lahenduste kasutuselevõttu • Seatakse eesmärgid tööstussektorile 2030. ja 2035. aastaks muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutamisel • Laiendatakse biomassi kasutatavate käitiste arvu, mis peavad vastama säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumitele (summaarne nimisoojusvõimsus vähemalt 7,5 MW, RED II ülevõtmise järgselt oli piiriks 20 MW) • Kiirendatakse taastuvenergia projektide loamenetlust ehk kogu protsessi taastuvenergia ehitiste ehitamiseks, ajakohastamiseks ja käitamiseks vajalike lubade täielikkuse kinnitamisest kuni tegevusloa andmise või tegevusloa andmisest keeldumiseni. Selleks määratakse eelisarendusalad, mis vabastatakse keskkonnamõjude hindamisest (KMH- st) ja seatakse konkreetsed tähtajad menetluse kestvusele Taastuvenergia juurutamise kitsaskohtade tekke vältimiseks muudab direktiiv taastuvenergia projektide lubade andmise protsessid lihtsamaks ja kiiremaks (sh lühemad menetlusajad ja taastuvenergia eelisarendusalade loomine). Euroopa Komisjoni seatud loamenetluse osa jõustamistähtaeg oli 1. juuli 2024, kuna seda ajaliselt ei jõutud teha, võetakse need üle alles käesoleva eelnõuga. Kõik teised direktiivist tulenevad muudatused peavad olema jõustunud 21. maiks 2025. Direktiivi transpordi osa ülevõtmisele kehtib sama kuupäev ja vastavad muudatused võetakse üle teise eelnõuga, mis on veel koostamisel ja valmib septembris 2024. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia ekspert Hans Markus Kalmer ([email protected], 5449 0016), energeetikaosakonna rohepöörde projektijuht Sille Uusna-Rannap (625 4443, 3 [email protected]), õigusosakonna nõunik Triin Nymann (626 2927, [email protected]), keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna Vahter (5698 5440, [email protected]), taastuvenergia ja energiatõhususe ekspert Ketli Lindus (639 7610, [email protected]), soojus- ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Mark (627 2388, [email protected]), metsaosakonna nõunik Rauno Reinberg (626 2933, [email protected]), metsaosakonna juhataja Meelis Seedre (626 2913, [email protected], elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merit Otsus (626 2903, [email protected], ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste (5885 1149, [email protected]), liikuvuse arengu ja investeeringute peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova ([email protected], 5885 1057). Lisaks panustasid eelnõu koostamisse Mairika Kõlvart, Silver Sillak, Romario Siimer, Tarmo Tambur, kes ei tööta enam Kliimaministeeriumis. Õigusekspertiisi tegi Eda Pärtel ([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, tuginedes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutud, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Eelnõu on seotud Riigikogus menetluses oleva eelnõuga 359 SE (energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seadus), millega on kavas kehtestada raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, leevendus- ja hüvitusmeetmed ja sätestatakse, et taastuvenergiaprojektide puhul eeldatakse ülekaalukat avalikku huvi. Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2023/2413 ülevõtmiseks. Direktiiviga 2023/2413 muudeti direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistati kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652. Eelnõu on koostatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, aga toetab ka Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a kinnitatud tegevusprogrammi punkti 6.1.1 saavutamist. Eelnõuga muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone: 1) atmosfääriõhu kaitse seadus (21.06.2024, RT I, 11.06.2024, 2); 2) ehitusseadustik (21.06.2024, RT I, 11.06.2024, 5); 3) elektrituruseadus (01.07.2024, RT I, 02.05.2024, 5); 4) energiamajanduse korralduse seadus (01.07.2023, RT I, 30.06.2023, 8); 5) kaugkütte seadus (19.08.2022, RT 1, 09.08.2022,6); 6) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (21.06.2024, RT I, 11.06.2024, 7); Eelnõuga ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 4 2. Seaduse eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ja aidata sel viisil kaasa Eesti ning Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisele. Muudatuste eesmärk on suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu, parandada energiatõhusust ja energiajulgeolekut, vähendada saasteainete heidet ning soodustada õiglasi ja taskukohaseid energiahindu. Täpsemalt puudutavad eelnõuga ülevõetavad sätted taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks vajalikke võrgu- ja salvestustaristu alasid, taastuvenergiajaamade rajamisel ja ajakohastamisel loamenetluste korraldust, päikeseenergiaseadmete ja soojuspumpade paigaldamiseks vajalike loamenetluste kestust, ülekaaluka avaliku huvi arvestamist taastuvenergiajaamade loamenetlustes. Lisaks puudutab eelnõu muud kui bioloogilist päritolu kütuste kasutuselevõttu, biomassi säästlikkuse kriteeriumeid, kütte- ja jahutussüsteemi ajakohastamist, transpordisektorile taastuvenergia kasutuse eesmärkide seadmist. Direktiivi muudatuste ülevõtmisega tehtavad muudatused saab sisu ja teemakäsitluste järgi jagada seitsmeks: 1) riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite alameesmärgid ning nende arvutamise põhimõtted; 2) päritolutunnistused; 3) küte ja jahutus; 4) taastuvelektri elektrisüsteemi integreerimise hõlbustamine; 5) taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine; 6) biomassi säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside (KHG) kriteeriumid; 7) transpordisektori KHG heite vähendamine. Valdav osa transpordisektorit puudutavaid sätteid võetakse üle teise eelnõuga, mis on hetkel koostamisel. 2.1. Riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite alameesmärgid ning nende arvutamise põhimõtted Uue taastuvenergia direktiivi kohaselt peab Euroopa Liidu taastuvenergia osakaal moodustama energia summaarsest lõpptarbimisest aastal 2030 vähemalt 42,5%. Sealjuures on eeldatud, et liikmesriigid püüdlevad 45% eesmärgini samaks aastaks. Eesmärgi täitmisse panustavad liikmesriigid enda seatud riiklike eesmärkide kohaselt. Eesti eesmärgiks on, et riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest aastal 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% (vt EnKS § 321 lg 1) Lisaks on seatud kohustus, et 2030. aastaks on kokku riiklikult lisandunud taastuvenergia võimsusest vähemalt 5% uuenduslik paigaldatud taastuvenergia võimsus. Üldeesmärgi kõrval sätestab direktiiv ka sektorite alameesmärgid: 1) Taastuvenergia osatähtsus jahutuse- ja kütteenergia summaarses lõpptarbimises – alates 2020. aastal saavutatud tasemest peab iga liikmesriik suurenema vähemalt 0,8 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2025 kohta, ja keskmiselt vähemalt 1,1 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemiku 2026–2030 kohta. Eesmärk on saavutada taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest selles sektoris 60%. Kuna Eesti on juba ületanud 60% piiri, siis seda eesmärki eraldi kohaldama ei pea. Lisaeesmärk on suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses keskmiselt soovitusliku 2,2 protsendipunkti võrra aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2030 kohta, võttes aluseks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses aastal 2020. 5  2) Uus eesmärk seatakse tööstussektorile, mille kohaselt tuleb sektoris suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate energiaallikate puhul keskmiselt vähemalt 1,6 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 kohta. Lisaks tuleb tagada, et lõppenergia tootmiseks ja muuks otstarbeks kasutatavast vesinikust moodustab muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus (RFNBO) 2030. aastaks vähemalt 42% ja 2035. aastaks 60%. Käesoleval ajal puuduvad Eestis ettevõtted, millele nimetatud eesmärk kohalduks. Eesti taastuvenergia eesmärki ning selleni jõudmise teekond on kirjeldatud ELi energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 alusel dokumendis „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK), mille ajakohastamisega tegeleb praegu Kliimaministeerium ja esitab selle seejärel Euroopa Komisjonile. Eesmärgi kohaselt saavutab Eesti kliimaneutraalsuse aastaks 2050 ja sihiks on katta aastal 2030 Eesti elektrienergia tarbimisest 100% taastuvelektriga. Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 65%. 2022. aasta seisuga moodustas taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimisest 38,5% ja elektrienergia tarbimisest 29,1%1. 2.2. Päritolutunnistused Uue taastuvenergia direktiivi alusel sätestatakse eelnõus päritolutunnistuste väljastamine ka vesinikule ja sünteetilistele kütustele. Uuesti sõnastatud direktiivi (EL) 2018/2001 on täiendatud muid kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid käsitlevad sätted. Muudeks kui bioloogilist päritolu taastuvkütusteks loetakse vedelaid ja gaasilisi kütuseid, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Lisaks laiendatakse päritolutunnistuste väljastamine otse tarbijatele ja tarnijatele. 2.3. Metsa biomass, säästlikkuse, KHG vähendamise kriteeriumid, küte ja jahutus Märkimisväärne osa Eestis toodetud elektri- ja soojusenergiast on saadud biomasskütustest; peamiselt tahketest, vähemal määral ka gaasilistest ja vedelatest biokütustest. Biomassi osakaal kaugküttes 63%, lokaalküttes 81% (20222), elektri tootmises 25% (20233), Kaugküttesektori kütusetarbimisest üle 60% moodustab biomass; lokaalküttesektoris on see väärtus üle 80%. Eestis toodetavast elektrienergiast kasutatakse ligikaudu 18% biomassi. Kõik eelmainitud sektorid peavad direktiivi kohaselt olema hiljemalt 2050. aastaks süsinikuneutraalsed. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga soovitakse seada eesmärgiks jõuda aastaks 2040 CO2 neutraalse soojuse tootmiseni. Nende eesmärkide täitmisel võivad aga tekkida tahtmatud negatiivsed tagajärjed elurikkusele, kui biomasskütuste tootmisel ei arvestata piisavalt biomassi päritoluga. Tehtavate muudatuste üks eesmärk on saavutada olukord, kus biomasskütuste tootmise ja tarbimise mõju elurikkusele on minimaalne ning biomasskütuste tarbijad saavad olla kindlad, et sellest toodetav energia on taastuvenergia. Teine eesmärk on vähendada kütte- ja jahutussektori süsinikuheidet, soodustades nendes sektorites laialdasemat heitsoojuse kasutamist ning elektrifitseerimist. Taastuvenergia direktiiv sätestab esmakordselt kaskaadpõhimõtte rakendamise. Selle põhimõtte kohaselt peavad liikmesriigid kujundama oma toetusmeetmed niiviisi, et puidulist biomassi kasutatakse selle suurima majandusliku ja keskkondliku lisandväärtuse kohaselt, 1 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/energia-ja-transport/energeetika 2 https://keskkonnaministeerium- my.sharepoint.com/personal/aleks_mark_kliimaministeerium_ee/Documents/Materjalid/EE/Uuringud/SEI/Transi tioning%20to%20a%20carbon%20neutral%20heating%20and%20cooling%20in%20Estonia%20by%202050.pd f?CT=1705052692718&OR=ItemsView 3 https://www.elering.ee/toodang-ja-prognoos 6 seades esikohale puittoodete tootmise. Lisaks keelab direktiiv toetada ainult elektrit tootvaid biomassirajatisi, mida Eestis ei ole. Biomassi kasutavad käitised peavad võtma meetmeid, et tagada, et kõik üle 7,5 MW võimsusega rajatised kasutaksid kütuseid, mis vastavad RED III säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside kriteeriumitele. Direktiivi ülevõtmisega keelatakse toetuste maksmise toormele, mis on saematerjal, spoonipalk, tööstuslik ümarpuit, kännud või juured. Tööstuslik ümarpuit on määratletud kui kogu tööstuslikuks otstarbeks sobiv puit, välja arvatud puit, mida liikmesriigid on määratlenud ja nõuetekohaselt põhjendanud kui tööstuslikuks kasutamiseks sobimatut asjakohaste metsandus- ja turutingimuste põhjal. Käesoleva seaduseelnõu koostamise ajal makstakse toetust biomassist 14 jaamale. Eelmine aasta moodustas kogu toetussumma ligi 25 miljonit eurot4. Enamustel käitistel on toetused lähiaastatel lõppemas. Metsabiomassi säästlikkuse kriteeriumid peavad tagama suure bioloogilise mitmekesisusega alade (vanad metsad) või suure süsinikuvaruga alade (nagu märgalad ja turbaalad) kaitse. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et biomassikütuste tootmine kodumaisest metsabiomassist oleks kooskõlas liikmesriikide kohustuste ja eesmärkidega, nagu on sätestatud LULUCFi (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse) määruse (EL) 2018/841 artiklis 4, mis nõuab liikmesriikidelt, et heitkogused ei ületaks sidumist. Direktiiviga laienevad säästlikkuse kriteeriumid ka vanadele metsadele ja nõmmedele. 2.4. Taastuvelektri elektrisüsteemi integreerimise hõlbustamine Direktiivi kohaselt peavad ülekande- ja jaotussüsteemi operaatorid esitama andmeid tarnitud elektrienergia kohta, st taastuvelektri osakaalu ja KHGde heitkoguste kohta. Samuti tuleb liikmesriikidel edendada tarkade võrkude uuendamist ja tarbimiskaja andmete kättesaadavust. Andmed peavad olema digitaalselt ligipääsetavad ja koostalitlusvõimelised, tagades, et neid saavad kasutada turuosalised ja nutiseadmed. Põhivõrguettevõtja Elering avaldabki juba veebilehel5 andmeid taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kohta, kuid andmed puuduvad KHGde heite määra ja prognooside kohta. Haldusliku lahendusena eeldab nende andmete kättesaadavaks tegemine Eleringilt uuendusi süsteemides. Seega saab direktiivi ülevõtmisel tugineda asjaolule, et võrku antud taastuvenergia kogused on juba kättesaadavad. Jaotusvõrguettevõtjale sellise kohustuse seadmisel tuleks luua dubleeriv keskkond, kus neid samu andmeid kuvada. Lisaks peab kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude akuhaldussüsteemis olev põhiteave reaalajas tasuta ligipääsetav. Direktiivi kohaselt peavad uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud tavalaadimispunktid võimaldama kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest, kui liikmesriigid need kasutusele võtavad, ning kahesuunalise laadimise funktsioone. Lisaks tuleb tagada, et väikesed või mobiilsed energiasüsteemid, nagu koduakud ja elektriautod, saavad osaleda elektriturgudel, sh ülekoormuse juhtimise haldamise ja paindlikkuse teenustes. Muudatuse eesmärk on edendada nutikate energiasüsteemide kasutust ja elektrisüsteemi paindlikkust. Muudatus võimaldab tarbijale ülevaadet akudest ja kasutada teenusepakkujat tema akuhaldussüsteemi juhtimiseks. 4 https://elering.ee/taastuvelektri-toetus 5 https://dashboard.elering.ee/ 7 2.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine Taastuvenergia arendamisel on ühe takistusena välja toodud, et sobivate alade valik ja vajalikud loamenetlused on aeganõudvad, seda eeskätt biogaasijaamade puhul. Haldusmenetlused kestavad Eestis ebamõistlikult kaua, mistõttu olulised investeeringud venivad või jäävad ellu viimata ning halvimal juhul realiseeritakse teistes riikides. Teiste riikide kogemus näitab, et oluliselt kiiremad haldusmenetlused on võimalikud, kuid see eeldab eelkõige halduspraktika olulist muutmist ja mõningate regulatiivsete takistuste kõrvaldamist. Senises loamenetluses on lähtutud põhimõttest, et üks menetlus ja üks otsustaja/projektijuht korraga. Soodsate ja vajalike investeerimisotsuste tegemine eeldab, et haldusmenetlus oleks ettenähtav ega veniks. Protsessi saab tõhustada tõhusa koostöö ja paralleelsete menetluste rakendamisega. Ka taastuvenergiaaudit toob ühe peamise takistusena taastuvenergiasse investeerimisel välja pikad ja keerulised haldusmenetlused6. Taastuvenergia direktiivi ülevõtmine aitab mõnel määral kaasa selle probleemi lahendamisele. Direktiivis sätestatud loamenetluse protsessis käsitletakse kõiki taastuvenergia arenduste ehitamiseks, käitamiseks ja ajakohastamiseks vajalikke lube alates taotluse esitamisest kuni tegevusloa andmise või tegevusloa andmisest keeldumiseni. Lisaks konkreetset seadet või rajatist puudutavatele lubadele läbivad loamenetluse protsessi ka tarvilikud load võrguga ühendamiseks ja kütte- ja jahutusvõrkudesse integreerimiseks ning keskkonnamõju hindamine (KMH), kui see on nõutav. KMH menetluse aeg, sh vajalikud uuringud, on direktiivikohase loamenetluse protsessi tähtaja sees. Seega võib lihtsustatult öelda, et loamenetlus on ehitusloast kasutusloani. Direktiiv näeb muuhulgas ette, et taastuvenergia projektide puhul tuleb kohaldada kõige kiiremat riigisisest kohtumenetlust. Justiitsministeerium on juba algatanud halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsuse7, milles analüüsitakse võimalusi kiirendada taastuvenergia projektide kohtumenetlusi. 1. augusti 2024 seisuga on eelnõu koostamise etapis. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu käsitleb taastuvenergia direktiivist tulenevaid muudatusi, mis on vajalikud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu edendamiseks ja kiirendamiseks. Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Punktiga 1 tunnistatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 79 lõige 6 kehtetuks – kaob nõue, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Teised keskkonnakaitselube reguleerivad eriseadused sellist nõuet ei sätesta ning puudub põhjus, miks erinevalt teistest keskkonnakaitselubadest ei peaks saama menetleda õhusaasteluba paralleelselt ehitusloaga. Muudatus on vajalik, et kiirendada taastuvenergia projektide loamenetlust, võimaldades õhusaasteloa ja ehitusloa paralleelset menetlust ning vajaduse korral üht KMH protsessi, kui enne ühe või mõlema tegevusloa andmise otsustamist tuleb teha KMH. 6 Riigikantselei. Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit. 2022. Kättesaadav: https://valitsus.ee/valitsuse- eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia arendamine?view_instance=0&current_page=1. 7 Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsus. 8 Punktiga 2 muudetakse AÕKSi § 120 lõiget 1, asendades varasema säästlikkuse nõude kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõudega. Muudatusega täpsustatakse, et viidatud määrusega kehtestatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, mitte säästlikkuse kriteeriumid, kuna viimased on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323. Punktiga 3 muudetakse AÕKSi § 1231 lõikeid 3 ja 31, muutes biokütustele kehtestatud reegleid. Täpsustatakse, et viidatud määrusega on sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste KHG-de heite vähendamise kriteeriumid, mitte säästlikkuse kriteeriumid, kuna need on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323. Punktiga 4 tunnistatakse AÕKSi § 1231 lõige 32 kehtetuks eesmärgi ajakohastamise tõttu. Lõige sätestatakse ühtlustamise eesmärgil uuesti keskkonnaministri määruses nr 73, kus asuvad teised sarnased sätted. Määruse kavand esitatakse koos transporti puudutava eelnõuga. Punktiga 5 tunnistatakse AÕKSi § 1233 lõiked 3–5 kehtetuks. Kehtiva õiguse alusel oli tarnijal AÕKSi alusel võimalik vähendada kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid mootoribensiini, diislikütuse, surumaagaasi või veeldatud naftagaasi töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamisel tekkinud kvootide (UER) kasutamisega, kuid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2413, millega muudeti direktiivi 98/70/EÜ, jäetakse artiklid 7a–7e välja, mis selle võimaluse annavad. Muudatus aitab kaasa KHG-de lokaalsele vähendamisele, sest kaob võimalus osta kvooti teistes riikide töötlemiseelses etapis tekkiva KHG-de heite vähendamisel tekkinud kvoote. UER-id on Euroopa Liidus kütuse kvaliteedi direktiivi (Fuel Quality Directive - FQD) raames tunnustatud kui üks võimalus kütuste kasvuhoonegaaside vähendamise intensiivsuse eesmärke saavutada. UER-id võimaldavad tarnijatel saavutada osa sellest eesmärgist, keskendudes heitkoguste vähendamisele kütuse tarneahela varasemates etappides. UER-e väljastatakse kriteeriumitele vastavate tegevuste eest. Juba väljastatud UER sertifikaadid võidakse müüa kütusetarnijatele, kes neid omakorda saavad arvestada eesmärgi täitmisel. Näiteks 2022. aastaks seatud eesmärk saavutati töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamise projektidega, mille tulemusel vähenes kasvuhoonegaaside heide 151 409 t CO2 ekv, mis moodustas transpordisektoris kasvuhoonegaaside 6% vähendamise nõudest tervelt 3,7%. 2023. aastal kasutasid UER-e järgnevad ettevõtted: Alexela AS, Olerex AS, Neste Eesti AS, Terminal AS, Circle K Eesti AS, Jetoil AS, Bioforce Infra OÜ. Pärast töötlemiseelses etapis tekkiva KHG-de heite vähendamise kvootide raporteerimise võimaluse kaotamist tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel tarnijatel väiksema KHG-de mahukusega kütuste kasutamisega puuduolev osa täita. Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine Direktiivist tuleneb kohustus menetleda päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks tehisrajatistele, mille põhieesmärk ei ole energia tootmine, taotletav luba kolme kuuga. Selliste parkide puhul ei nõuta keskkonnamõju hindamist ning riikidel on lubatud teatavad alad või struktuurid kohaldamisalast välja jätta, et kaitsta kultuuri- või ajaloopärandit või riigikaitse huvides või ohutusega seotud põhjustel. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb nii hoonetele paigaldatud päikesepaneelide kui ka eraldi rajatisena paigaldatud päikesepaneelide korral taotleda kõigepealt ehitusõigus (ehitusluba või ehitusteatis). Kui päikesepaneelid on hoone tehnosüsteemi osa, tuleb vaadata hoonete ümberehitamise sätteid, ja kui on eraldi rajatis, siis elektritootmisrajatise püstitamise sätteid. Ehitusloa menetlus on reguleeritud ja ehitusluba tuleb anda ehitusseadustiku (EhS) § 42 lõike 5 alusel 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist 9 vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada ehitamist (EhS § 36 lg 2). Kui pädev asutus kontrollib andmeid uuesti, lähtutakse edaspidi ehitusloa menetluse sätetest, sealhulgas 30-päevasest tähtajast (EhS § 36 lg 6). Üldjuhul ei ole vaja päikeseparkide puhul taotleda keskkonnakaitseluba (keskkonnaluba ja keskkonnakompleksluba). Seega mahub päikeseparkidele kuluv loamenetlus direktiivis nõutud kolmekuulise tähtaja sisse. Päikeseparkide puhul tavaliselt KMH eelhinnangut ei tehta, aga loaandjal on õigus otsustada nii KMH eelhinnangu andmise kui ka KMH algatamise vajaduse üle. Praegu puudub päikeseparkidele otsene vabastus keskkonnamõjude hindamisest. Direktiivi ülevõtmisel tehtava muudatusega välistatakse KMH algatamise võimalus päikeseenergiat tootvate seadmete paigaldamisel tehisrajatistele, mille põhieesmärk ei ole energia tootmine. Samuti vabastatakse KMH-st ja KMH eelhinnangu nõudest need päikesepargid, mille ajakohastamisega ei suurene kasutatav ruum ning mis vastavad algse päikeseenergia paigaldise suhtes kohaldatavatele keskkonnaalastele leevendusmeetmetele. Punktiga 1 muudetakse EhSi § 4 lõiget 5, millega täpsustatakse ja ajakohastatakse tehnosüsteemi mõistet. Praktikas on vaieldud, kas hoonele paigutatud ja hoone tehnosüsteemiga ühendatud päikesepaneelid saavad olla hoone tehnosüsteemi osaks. Selguse huvides lisatakse tehnosüsteemi mõiste juurde täpsustus, et ka päikesepaneelid saavad olla tehnosüsteemi osa, kui need teenindavad ehitist ja on vajalikud selle toimimiseks, kasutamiseks ja ohutuse tagamiseks. Kui paneelide peamine funktsioon ei ole ehitise teenindamine, on menetluslikult tegemist elektritootmisrajatise püstitamise menetlusega. Punktiga 2 muudetakse EhSi § 36 lõiget 7, millega kiirendatakse haldusmenetlust päikeseenergiaseadmete puhul, mille võimsus ei ületa 100 kW. Direktiivi kohaselt ei tohi kuni 100 kW võimsusega päikeseenergiaseadme loamenetlus kesta üle ühe kuu. Muudatuse tulemusel vajab hoonete tehnosüsteemi ümberehitamine ja kuni 100 kW päikesepaneelide rajamise menetlus senise ehitusloa ja kasutusloa asemel ehitusteatist ja kasutusteatist. Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Nimetatud kümme päeva võib direktiivi artikli 16 kohaselt pidada loataotluse täielikkuse hindamise etapiks, mida ei arvestata loamenetluse aja hulka. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest kontrollida uuesti ehitusteatises esitatud andmeid, võib alustada ehitamist (EhS § 36 lg 2). Kui pädeval asutusel on vaja teha uus kontroll, lähtutakse edaspidi ehitusloa menetluse sätetest, sealhulgas 30-päevasest tähtajast (EhS § 36 lg 6). Eelnõu kohaselt tekib päikesepaneelide paigaldamisel ehitusõigus, kui pädev asutus ei ole 30 päeva jooksul andnud kõrvaltingimustega haldusakti. Kuigi direktiiv lubab siduda automaatselt tekkiva ehitusõiguse ka juhul, kui päikeseenergiaseadme võimsus ei ole suurem kui jaotusvõrgu võrguühenduse olemasolev võimsus, siis Eesti ei seo ehitusõiguse tekkimist selle tingimusega. Seda kaalutlusel, et ehitusõiguse võib saada olenemata võrgu vabade võimsuste olemasolust. Võrguühenduse loomiseks tuleb esitada liitumistaotlus jaotusvõrguettevõttele, kes koostab selle põhjal liitumislepingu. Direktiivis sätestatud võimalust jätta teatud alad või struktuurid kas kultuuri- või ajaloopärandi või riigikaitse huvides või ohutusega seotud põhjustel välja, on Eesti õigusaktides seotud muinsuskaitseseaduse §-des 58 ja 52 nimetatud Kultuuriministeeriumi kooskõlastuse ning EhSi §-s 120 nimetatud Kaitseministeeriumi kooskõlastuse kohustuslikkusega. Ehitusloa eelnõu või ehitusteatis tuleb esitada kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutusele (EhS § 120 lg 1). Kaitseministeeriumil või volitatud valitsusasutusel on õigus teatud tingimustel kooskõlastusest keelduda ja seega ei anna pädev asutus ehitusluba. Ehitusloast keeldumise alusena on sätestatud ka olukord, kus ehitise 10 või ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja seda ei ole võimalik vältida ega välistada (EhS § 44 punkt 101). Punktidega 3–6 täiendatakse ehitusseadustiku lisasid (1 ja 2). HÕNTE § 34 lõikes 6 on võimalus põhjendatud juhul asendada seaduse lisa ka osaliselt, kui muudatused ei ole suuremahulised. Eelnõuga muudetakse hoonete osa kahe tulba pealkirja ning muudetakse paaris kohas menetlusliike. Tulpi ega ridu juurde ei lisata ja seega on põhjendatud lisade osaline asendamine. Muudatused on küll väikesed (kahe tulba pealkiri ja üle 60 m2 mitteelamu ümberehitamise ühe menetlusliigi muutmine), aga selguse ja loetavuse ning arusaadavuse huvides tuuakse eelnõus esile terve hoonete osa tabel. Lisade muudatused on vajalikud, et viia kõik päikeseenergiaseadmete paigaldamise menetlused (hoonete ümberehitamine uue tehnosüsteemi paigaldamise korral või uue tehnorajatise püstitamine) ehitusteatise menetlusse, sest eelnõuga luuakse päikeseenergiaseadmetele, mis on alla 100 kW, vaikimisi ehitusõiguse tekkimise võimalus (punkti 2 selgitused). Kuna „ümberehitamine“ ja „laiendamine kuni 33%“ on samade menetlusliikidega, siis nihutati „ümberehitamise“ menetlusliik „laiendamine kuni 33%“ samasse tulpa. Samuti muudeti rajatiste osas (kuni 100 kW) elektritootmisrajatiste püstitamise ja ümberehitamise menetluseliike. Analoogsed muudatused lisati EhS lisa 2 tabelisse. Kaaluti ka mitteelamute ümberehitamise menetluse liigi muutmist (ehitusloa kohustuselt ehitusteatise peale), aga see tooks kaasa väga suure muudatuse mitteelamute ümberehitamise valdkonnas, mis vajaks põhjalikumat analüüsi ja seega seda eelnõuga ei muudetud. Kliimaministeeriumis on ette valmistamisel ehitusseadustiku suurem muudatus, milles kaalutakse võimalusi, kuidas eristada suuremahulisi ümberehitustöid väiksematest ning määrata neile erinevad menetlusliigid. Eelnõu § 3. Elektrituruseaduse muutmine Punktiga 1 täiendatakse § 3 punktidega 201, 37, 38, 39, 40, 41 ja 42, mis tulenevad otseselt taastuvenergia direktiivist ja on vajalikud õigusselguse tagamiseks. Punktiga 2 täiendatakse § 58 lõikega 22. Täiendus on vajalik õigusselguse tagamiseks. Turuosalistele ei ole selge, kuidas piiritleda tootmisseadet ning mitu tootmisseadet võib ühe liitumispunkti taga olla. Kehtiva korra kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise (ainsuses) täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Seejuures on liitumispunkt elektrituruseaduse (ELTS) § 3 punktide 9 ja 25 mõttes tootmisseadme oluline komponent, kuna just tegevusloaga võrguettevõtja liitumispunkti suhtes määratakse tootmisseadme asukoht ja maksimumvõimsus tootmismooduli tüübi määramisel elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja ja komisjoni määruse (EL) 2016/631 järgi. Seetõttu saab toetuse saamise kontekstis ühe liitumispunkti taga olla vaid üks tootmisseade, mis samas võib koosneda mitmest tootmisseadme etapist. Seejuures tuleb kogu tootmisseadme elektrilise võimsuse piiritlemisel lähtuda tegevusloaga jaotus- või põhivõrguettevõtja liitumispunkti taga asuvate tootmiseks mõeldud elektripaigaldiste elektrilise võimsuse summast. Punktiga 3 täiendatakse § 584 lõigetega 4, 5 ja 6, mis sätestavad põhimõtted taastuvenergia toetuste kavandamisel. Lõikes 4 sätestatakse taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 3 lõike 3 kohane kohustus biomassi astmelise kasutamise põhimõtte kohaldamiseks. Kohustus astmelise biomassi kasutusega arvestada sätestatakse iga kord toetuse tingimusena. Muudatusega sätestatakse, et uute toetuskavade kavandamisel biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiale lähtutakse puitbiomassi astmelisest kasutamisest selle suurima majandusliku ja keskkonnaga seotud lisaväärtuse järgi esmatähtsuse järjekorras: 1) puidupõhised tooted; 11 2) puidupõhiste toodete kasutusea pikendamine; 3) korduskasutamine; 4) ringlussevõtt; 5) bioenergia ning 6) kõrvaldamine. Samuti tagatakse, et toetust ei maksta saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamiseks energia tootmiseks. Lõikes 5 sätestatakse erand sama paragrahvi lõike 4 punktile 1 ning lubatakse toetust maksta ka bioenergiale, mis ei vasta eespool kirjeldatud eelisjärjekorrale, kui see ohustab energiavarustuskindlust või kohalik tööstussektor ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks. Viimane tingimus kehtib vaid järgmistest tegevusest pärinevale toorainele: 1) metsamajandustegevus, mille eesmärk on tagada kommertskasutusele eelnev harvendamine või mida tehakse kooskõlas riigisisese õigusega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks suure riskiga piirkondades; 2) sanitaarraie pärast dokumenteeritud looduslikke häiringuid või 3) sellise puidu raie, mille omadused kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi. Harvendusraie peamine eesmärk on viia lõpule puistu liigilise koosseisu kujundamine, suurendades sellega ühtlasi puistu väärtust. Harvendusraietega saab kujundada metsa kasutamise eesmärkide järgi puistu koosseisu ja vormi, mõjutada puude ja puistu kui terviku kasvu ja arengut. Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele ning putukkahjuritele ja seenhaigustele. Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid. Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puude olulised tunnused kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Vt ka metsaseaduse § 31. Kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi näiteks hall-lepikute raie, mida on SMI andmetel 226 800 ha tagavaraga 31,739 mln tm8. Kuna astmelise kasutamise ehk nn kaskaadkasutuse põhimõte rakendub ainult tulevikus loodavatele puitbiomassi toetuskavadele, ei ole praegu kavas järelevalvet põhimõtte rakendamisel teha. Taastuvenergia direktiivi artikkel 6 ei luba käesoleval ajal olemasolevatele toetuskavadele kaskaadkasutuse põhimõtet rakendada ja Vabariigi Valitsus ei plaani uusi toetuskavasid puitbiomassile tulevikus luua. Kui olukord peaks muutuma ja vajalikuks peaks osutuma ka sellest tulenevalt kaskaadkasutuse põhimõtte rakendamine, tuleb lahendada ka järelevalveküsimus. Muudatus tuleb aga praegusel juhul teha direktiivi ülevõtmiseks. Lõikes 6 sätestatakse, et toetust ei maksta metsa biomassist toodetud elektrienergia tootmiseks ainult elektrienergiat tootvatele käitistele. 2024. aasta seisuga puuduvad Eesti ainult metsa biomassist elektrienergiat tootvad käitised. Punktiga 4 täiendatakse § 591 lõiget 7 punktiga 25, millega kohustatakse põhivõrguettevõtet avalikustama oma veebilehel teavet igal kauplemisperioodil hinnapiirkonnas tarnitud kasvuhoonegaaside heite määra ja nende prognooside kohta vähemalt ühetunnise ajavahemiku 8 Vt lk 12 tabel 5. https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Mets/SMI2022_tulemused.pdf. 12 kaupa. Põhivõrguettevõtjad avalikustavad oma veebilehel andmed taatsuvatest allikatest toodetud elektrienergia osakaalu, kasvuhoonegaaside heite määra ja nende prognoosid. Põhivõrguettevõtja Elering avaldab juba veebilehel https://dashboard.elering.ee/ andmed taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kohta. Platvormil puuduvad andmed kasvuhoonegaaside heite määra ja prognooside kohta. Elering otsib võimalusi, et mainitud andmeid kuvada. Punktiga 5 täiendatakse § 93 lõikega 12, mille kohaselt teeb Keskkonnaamet (edaspidi KeA) järelevalvet ja tagab, et Eesti territooriumile paigaldatud uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud laadimispunktid võimaldavad kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest, ning kahesuunalise laadimise funktsioone kooskõlas määruse 2023/1804 artikli 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega. KeA on järelevalveasutusena pädev tegema direktiiviga 2023/2413 reguleeritud seadmete kasutamise järelevalvet. Kuid praegu piirneb KeA pädevus eeskätt keskkonna vaates seadmete ohutuse tagamisega. Asutusel ei ole seadusega kehtestatud õigust kohustada kedagi konkreetseid seadmeid või kindlate funktsioonidega seadmeid kasutama või andmevahetusteenuseid pakkuma. Paragrahvi 12 lisamise eesmärk on sätestada KeA-le järelevalvekohustus direktiivi 2023/2413 nõuete täitmiseks. Eelnõu § 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine Punktiga 1 lisatakse § 2 punktiga 152 mõiste „istandik“. Mõiste tuleb otseselt taastuvenergia direktiiviga (EL 2023/2413) sätestatud definitsioonist number 44a. Määruse (EL) 2023/1115 kohaselt on istandik intensiivselt majandatav istutatud mets, mis istutamise ajal ja puistu küpsusvanuses vastab kõigile järgmistele kriteeriumitele: üks või kaks puuliiki, sama puude vanus ja puude korrapärane paiknemine; see hõlmab lühikese raieringiga istandikke puidu, kiu ja energia saamiseks, kuid ei reguleeri kaitse eesmärgil või ökosüsteemi taastamiseks istutatud metsa ega istutatud või külvatud metsa, mis puistu küpsusvanuses sarnaneb looduslikult uueneva metsaga. Samuti ei mõelda siin metsa uuendamist kodumaiste puuliikidega, näiteks ei loeta istandikuks aru- ja sookase ning hariliku kuuse segametsa. Punktiga 2 lisatakse § 2 punktiga 212 mõiste „muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused“. Muudatus sätestab muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste taastuvkütuste mõiste, mis ei piirdu vaid transpordisektoriga. Uuendatud ELi taastuvenergia direktiiv lubab taastuvenergia osakaalu eesmärkide täitmiseks arvestada ka muid kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid ning seetõttu sätestatakse need kütused ka energiamajanduse korralduse seaduses. Direktiivi kohaselt on need vedelad või gaasilised kütused, mis ei ole biokütused ega biogaas ning mis on toodetud muust taastuvast energiaallikast kui biomass. Punktiga 3 täpsustakse § 2 punktiga 261 päritolutunnistuste süsteemihaldaja mõistet. Muudatusega viiakse säte kooskõlla direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõigetega 5 ja 6, mille järgi päritolutunnistuste väljastamine, ülekandmise ja kustutamisega seotud järelevalveks pädevad asutused on sõltumatud tootmise, kauplemise ja tarnimisega seotud tegevustest ning päritolutunnistuste väljastamine, ülekandmine ja kustutamine toimub elektrooniliselt ja need on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. Tegemist on tehnilise täpsustusega õigusselguse tagamiseks. Ka EnKS § 327 lõikest 1 tuleneb, et päritolutunnistuse süsteemi haldaja väljastab päritolutunnistusi erinevate energiakandjate tootjatele, kuid täpsustusega ühtlustatakse päritolutunnistuse süsteemihaldaja mõiste selliselt, et üks ja sama sõltumatu asutus on kõikide energiakandjate päritolutunnistuse süsteemihaldaja. See tähendab, et ka nende energiakandjate puhul, millele ei ole viidatud maagaasiseaduses ega elektrituruseaduses, on päritolutunnistuste süsteemihaldaja üks ja sama sõltumatu asutus – s.o maagaasiseaduse ja elektrituruseaduse 13 viidete järgi Elering AS. Näiteks on ka soojus- või jahutusenergia ning vesiniku päritolutunnistuste väljastamiseks pädevaks asutuseks ehk päritolutunnistuse süsteemihaldajaks süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses. Punktiga 4 täiendatakse ja täpsustatakse § 2 punktidega 265–2616 mõisteid, nagu päikeseelektrisõiduk, energia summaarne lõpptarbimine, süsteemi tõhusus, taastuvenergia, taastuvenergiajaam, taastuvkütused, taastuvvesinik, taastuvat päritolu sünteetiline kütus. Päikeseelektrisõiduki puhul on tegemist mootorsõidukiga, mille jõuülekanne sisaldab ainult mitteperifeerseid elektriseadmeid energiamuundurina koos elektrilise energiasalvestussüsteemiga, mida saab väljastpoolt laadida, ning mis on varustatud sõidukisse integreeritud päikesepaneelidega. Päikeseelektrisõiduk on ökoloogiliselt sõbralikum alternatiiv traditsioonilistele sisepõlemismootoriga sõidukitele, kuna päikeseenergia on taastuv ressurss, ning sellise sõiduki kasutamine vähendab sõltuvust fossiilkütustest ja vähendab CO2 heidet. Taastuvenergia direktiivi aluselt täiendatakse § 2 punktiga 268, mis sätestab taastuvenergia mõiste. Sellega määratletakse seaduses täpselt taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia liike, mida loeme taastuvenergiaks ning mida saab nii üldeesmärgi kui ka sektorite eesmärkide täitmisel arvesse võtta. Täpsustuse mõttes lisatakse ka taastuvelektrienergia ja osmootse energia mõisted vastavalt punktidega 269 ja 2610. Paragrahvi 2 punktiga 2612 lisatakse mõistena taastuvkütused, et koondada biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused ühise raamtermini alla. Lisaks defineeritakse taastuvvesiniku mõiste, mis ei kuulu muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse termini alla. Seetõttu tehakse taastuvvesiniku mõiste määratlemiselt viide sama seaduse § 2 punktile 268, mis sätestab taastuvenergia termini. Taastuvenergia direktiivi põhjal defineeritakse eraldi sünteetilise kütuse ja taastuva sünteetilise kütuse mõisted punktidega 2614 ja 2615. Taastuvat päritolu sünteetilist kütust toodetakse taastuvenergiast punkti 268 mõistes. Oluline on tagada nimetatud kütuse eristamine muudest kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest. Punktiga 5 täiendatakse § 2 punktidega 272 ja 273, mis käsitlevad mõisteid „tööstuslik ümarpuit“ ja „tööstussektor“. Tööstusliku ümarpuidu mõiste tuleb taastuvenergia direktiivis (EL 2023/2413) sätestatud definitsioonist number 1a. Tööstuslik ümarpuit on saepalgid, vineeripakud, paberipuit (ümar või lõhutud), samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused, näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks, mille liikmesriigid on asjakohaste metsa- ja turutingimuste põhjal kindlaks teinud ja põhjendanud. Tööstussektor on defineeritud kui majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE REV. 2) B, C ja F jakku ning J jao 63. ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006. Punktiga 6 uuendatakse viidet direktiivi lisale, millele energiasäästu koordinaator peab tuginema. Varasem viide on aegunud. Punktiga 7 täiendatakse § 8 lõigetega 6 ja 7, mille aluseks on taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 23 lõige 1b ja punkt 2. Muudatusega kohustatakse Kliimaministeeriumi hindama taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja jahutusenergia kasutamise potentsiaali kütte- ja jahutussektoris. Hinnatakse eelkõige asjakohasel juhul 14 piirkondi, mis sobivad sellise energia kasutuselevõtuks ja kus sellega seotud ökoloogiline risk on väike, ning analüüsitakse väikeseid majapidamisprojekte. Hindamisel võetakse arvesse kättesaadavat ja majanduslikult teostavat tehnoloogiat tööstuslikuks ja koduseks kasutuseks, et kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris ning asjakohasel juhul heitsoojus- ja heitjahutusenergia ulatuslikumaks kasutamiseks kaugküttes ja -jahutuses. Eesmärk on kehtestada pikaajaline riiklik strateegia kütte- ja jahutussektorist pärineva kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähendamiseks. Kõnealune hindamine tehakse koos põhjaliku kütte- ja jahutussektori hindamisega kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega ning hinnang on riikliku energia- ja kliimakava osa. Selliseid analüüse on juba tehtud, aga need ei vasta täpselt artikli 23 tingimustele. Piirkondade kohta taastuvate energiaallikate analüüs puudub. Ainus teadaolev piirkonnapõhine analüüs on tehtud heitsoojusallikate kohta Balti riikides9. Lisaks on juba tehtud heitsoojuse10 ja Eesti süsinikuneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse uuring11. Samast pargrahvist tuleneb juba varasemalt kohustus esitada aruanne Euroopa Komisjonile tõhusa koostootmise ja tõhusa kaugkütte ning -jahutuse kohaldamise võimaluste kohta. Muudatusega täiendatakse aruande sisu. Kaugkütte aruanne esitatakse Euroopa Komisjonile koos REKKiga iga nelja aasta järel. Uuringu teostamine võtab ajaliselt aega üks aasta. Lõige 7 paneb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kohustuse anda hoonete omanikele või üürnikele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele teavet kulutõhusate meetmete ning rahastamisvahendite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus esitab teabe ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu. Nõustamisvahendid saaksid töötada sarnaselt Kredexi olemasolevatele nõustamisvahenditele. Kredex korraldab juba omavalitsustes korteriühistute nõustamist nii elektrooniliselt kui ka suuliselt, muudatusega laieneb see korteriühistutelt suuremale ringile. Punktiga 8 täiendatakse § 321 lõigetega 11 ja 12, mille kohaselt peab aastaks 2030 moodustama uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia osakaal vähemalt 5% uuest paigaldatud taastuvenergia võimsusest. Uuenduslik taastuvenergiatehnoloogia on taastuvenergia tootmise tehnoloogia, mis parandab võrreldavat tipptasemel taastuvenergia tehnoloogiat vähemalt ühel viisil või muudab kasutatavaks veel täielikult turustamata või selge riskitasemega taastuvenergiatehnoloogia. Näiteks kvalifitseerub uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia alla AS Utilitas Tallinn mereveesoojuspump. Punktiga 9 täiendatakse § 321 lõigetega 5 ja 6, mille kohaselt peab aastaks 2030 moodustama muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus vähemalt 42% ja aastaks 2035 60% tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja toorainena tööstuslikus protsessis kasutamiseks tarvitatud vesinikust. Muud kui bioloogilist päritolu vedelad ja gaasilised kütused, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Käesoleval ajal puuduvad Eestis ettevõtted, kellele eesmärk kohalduks. Taastuvenergia direktiiv käsitleb tööstusena tegevusi, mis kuuluvad klassifikaatori NACE REV.2 alusel B (mäetööstus), C (töötlev tööstus), F (ehitus) ja J63 (infoalane tegevus) jakku. Praegu kasutatakse ja toodetakse teatud mahus Eestis küll vesinikku, kuid seda kasutatakse muudes valdkondades (nt Eesti Energia elektrienergia tootmisel jahutamises, mis kuulub jakku D). Küll kohaldub eesmärk tulevikus mitmele projektile, mille valmimistähtaeg on 2026. a juuni ja edasi. Vesiniku tootmine kuulub neil juhtudel juba eespool nimetatud valdkondadesse. 9 https://www.nordicenergy.org/wordpress/wp-content/uploads/2021/04/Heat-Pump-Potential-in-the-Baltic- States.pdf. 10 https://energy.ec.europa.eu/document/download/e878724d-6883-4a71-b3cb- b7105898308f_en?filename=et_ca_2020_et.pdf. 11 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-12/D7%20%282%29.pdf. 15 Punktiga 10 täiendatakse § 322 lõikega 31, mis sätestab, et taastuvenergia osakaalu arvutamisel tuleks muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid võtta arvesse sektoris, kus neid tarbitakse (elektri-, kütte- ja jahutus- või transpordisektoris). Selliste kütuste tootmiseks kasutatud taastuvelektrit ei tohiks topeltarvestuse ärahoidmiseks arvesse võtta. Samuti võimaldaks see pidada arvestust tegeliku tarbitud energia üle ning võtta seejuures arvesse nende kütuste tootmisel tekkivat energiakadu. Seadusesse lisatakse võimalus spetsiaalse koostöölepinguga kokku leppida, et ühes liikmesriigis tarbitavaid muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid võetakse arvesse selle liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarses lõpptarbimises, kus need toodeti. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kehtib üldine soovitus pärast selliste koostöölepingute sõlmimist võtta muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid, mis on toodetud muus liikmesriigis kui see, kus neid tarbitakse, arvesse järgmiselt: kuni 70% nende mahust riigis, kus neid tarbitakse, ja kuni 30% nende mahust riigis, kus neid toodetakse. Punktiga 11 täiendatakse § 322 lõiget 4, mille kohaselt tuleb summaarse elektrienergia lõpptarbimises arvesse võtta nii oma tarbeks toodetud ja tarbitud taastuvat elektrienergiat kui ka muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud elektrienergiat. Kuid taastuvelektrina ei tohi käsitada elektrienergiat, mis on toodetud pumphüdroelektrijaamades või muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks. Muudatus tuleneb taastuvenergia direktiivi uuendusest, mille tulemusel saab lõpptarbimisel arvesse võtta ka muudest kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud elektrienergiat. Punktiga 12 täiendatakse § 322 lõiget 15, mis tagab, et taastuvenergia toetust maksatakse vaid biomassi säästlikkuse ning KHG vähendamise kriteeriumitele vastava energia tootmiseks. Säästlikkuse kriteeriumite kohaselt ei loeta tõendamata biomassist toodetud energiat taastuvenergiaks ja seega käsitletakse kasutatud kütusest tekkivat heidet kui fossiilset heidet, millele kohaldub ELi heitkogustega kauplemise süsteem. Samuti toetab muudatus juba elektrituruseaduses sätestatut, mille § 57 nimetab taastuvad energiaallikad, millele taastuvenergia toetusi tohib maksta. Punktiga 13 täiendatakse § 322 lõigetega 16, 17 ja 18, mis näevad ette arvutusmetoodika tööstussektorile muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste kasutamise osakaalu arvutamiseks. Eesmärk on esitatud punktis 9. Punktiga 14 täiendatakse § 323 lõike 1 punkti. Nimekirja lisatakse loodusmetsad. Põlismetsade käsitlust on täiendatud Euroopa Komisjoni 2023. a avaldatud põlis- (primary forest) ja loodusmetsade (old-growth forest) määratlemise juhendis12, mis annab suunised nimetatud metsade defineerimiseks ja kaitseks. Tegemist on metsadega, mis on inimese tegevusest vähesel määral mõjutatud või üldse mõjutamata. Põlis- ja loodusmetsa staatusele vastavad metsad, kus on looduslik metsa koosseis, kus inimese tegevuse (raie, kuivendamise) mõju puudub või ei ole selgelt tuvastatav, kus mets uueneb ise (ei ole raie järel istutatud või külvatud), metsal on looduslik järjepidevus (on püsinud läbi aja metsana). Kuivõrd kohustus kehtib ka imporditud toorainele, siis on sõnastus jäetud üldiseks, kuid Eesti kontekstis on sellisteks metsadeks hetke teadmise kohaselt asjakohane lugeda kaardistatud vääriselupaiku (metsaseaduse § 23) ja loodusdirektiivi13 I lisa kohaseid metsaelupaiku ning kaitstavate alade metsi, mis definitsioonile vastavad. Nende andmetega toimetab Keskkonnaamet Eesti looduse infosüsteemi asutamise ja 12 Euroopa Komisjoni juhend Guidelines for Defining, Mapping, Monitoring and Strictly Protecting EU Primary and Old-Growth forest https://environment.ec.europa.eu/publications/guidelines-defining-mapping-monitoring- and-strictly-protecting-eu-primary-and-old-growth-forests_en. 13 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. 16 andmekogu pidamise põhimääruse14 alusel. Vääriselupaikade kaitse on tagatud riigimaal, eramaal kaitstakse lepinguga, looduslikud metsad kaitstavatel aladel on kaitstud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) ja kaitse-eeskirjadega. Suure bioloogilise mitmekesisusega mets ja muu metsamaa (mida nimetatakse direktiivi artikli 29 punktis 3b) on liigirikas ja rikkumata maa-ala või mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks. Eesti kontekstis on direktiivi punktide 1–3 kirjeldusele vastavate metsade puhul tegemist loodusdirektiivi I lisa metsaelupaikade, metsaseaduse tähenduses vääriselupaikade ja LKSi alusel kaitse all olevate aladega. Andmed nende metsade kohta leiab Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasist. Punktiga 15 muudetakse § 323 lõike 1 punkti 2, asendades lauseosa „bioloogilise mitmekesisusega“ sõnaga „elurikkusega“. Mõisted on sisu poolest sama tähendusega, ent eesti keeles eelistatakse sõna „elurikkus“. Punktiga 16 täiendatakse § 323 lõiget 1 punktiga 8, millega lisatakse loendisse nõmmed, nimetades alad, kust pärit toorainest toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused ei lähe taastuvenergia alla. Nõmmed on Eesti kontekstis üldiselt juba inventeeritud kaitstavatel aladel, sh Natura elupaigatüübid, millelt toorme hankimine on välistatud juba kehtiva energiamajanduse korralduse seaduse alusel (§ 323 lg 2). Seega muudatus märkimisväärseid mõjusid kaasa ei too. Punktiga 17 täiendatakse § 323 lõiget 3 punktiga 3. See muudatus on vajalik tagamaks, et biokütuste tootmine omamaisest metsa biomassist ei läheks vastuollu määruse 2018/841 ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse kohase kohustuse täitmisega. Eesti kliimaseaduse eelnõus seatakse muu hulgas LULUCFi sektori riiklik kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustus ja selle täitmiseks vajalikud põhimõtted, mis peavad olema kooskõlas selles punktis viidatud määruse kohase kohustuse täitmisega ning on mõeldud selle jõustamiseks. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskirjas selgitatakse, milliste meetmetega kavandatakse tagada selle kohustuse täitmine ning samal ajal ajakohastatakse ka riiklik kliima- ja energiakava (REKK), mille ajakohastatud versioonis esitatakse samuti nimekiri nendest meetmetest, mida kavatsetakse rakendada nimetatud kohustuse täitmiseks.. Selle punkti jõustumise korral peab riik niisiis jälgima, et biokütuste tootmise soodustamiseks omamaisest metsa biomassist ei rakendataks meetmeid, mis lähevad vastuollu kliimaseaduse seletuskirjas ja REKKi ajakohastatud versioonis kirjeldatutega. Punktiga 18 täiendatakse § 323 lõike 4 punkte 2 ja 3. Muudatus on vajalik, et ka teistest ja kolmandatest riikidest pärit biomassi korral peab olema tagatud biomassi pärinemine aladelt, mis ei ole elurikkad. Lõikesse 2 lisati täpsustuse „eesmärgiga säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist“, et tagada elupaikade kaitse. Lõike 4 punkti 3 muudetakse õigusselguse tagamiseks. Punktiga 19 täiendatakse § 323 lõiget 4 punktidega 4 ja 5. See muudatus on vajalik taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 29 lõike 6 punkti a alapunktide iv ja v ülevõtmiseks. Nendes on sätestatud kriteeriumid teisest liikmesriigist või kolmandast riigist pärineva metsa biomassist toodetud biomasskütusele, et energiat saaks kehtiva EnKS § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse võtta. Nii nagu erinevad metsad, erinevad riikide nõuded metsa kasvatamisele, sh ülestöötamisele, ja seetõttu on oluline vastavus riigisisesele õigusele. Näiteks Eesti metsaseadus käsitleb pinnasega seotut § 40 lõikes 6 ja § 67 lõike 2 punktis 4, tundlikke muldi § 29 lõikes 11 ja lageraie määrad on sätestatud §-s 29. Lisaks reguleerib nimetatud teemasid jms metsa majandamise eeskiri. 14 RT I, 13.07.2023, 6. 17 Punktiga 20 muudetakse § 323 lõiget 9, asendades arvu „20“ arvuga „7,5“. Taastuvenergia direktiiviga (EL 2023/2413) tuuakse käitise summaarne nimisoojusvõimsus 20 MW-lt 7,5 MW-le, millega laiendatakse säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumite ulatust, mida kohaldatakse suurema hulga käitiste suhtes. Teadaolevalt on üle 7,5 MW soojus- ja elektrienergiat tootvaid käitisi ja oma tarbeks sooja tootvaid käitiseid 82. 46 neist on üle 20 MW, mis tähendab, et muudatus puudutab veel 36 käitist (suurem kui 7,5 MW, aga väiksem kui 20 MW). Andmed pärinevad 2022. aastast keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS (edaspidi ka KOTKAS). Nende andmete põhjal laieneb kohustus veel 25 ettevõttele: Leca Eesti Osaühing, AS VIREEN, AS E-Piim tootmine, Aktsiaselts ELVESO, Aktsiaselts Saku Maja, SW ENERGIA OÜ, Combimill Reopalu OÜ, AS Graanul Invest, N.R. Energy Osaühing, OÜ Vara Saeveski, Osaühing Elva Soojus, Combimill Sakala OÜ, OÜ Ebavere Graanul, OÜ Helme Graanul, Osaühing Põrguvälja Soojus, Danspin AS, Aktsiaselts Kadrina Soojus, Tamsalu Kalor AS, Aktsiaselts OG Elektra Tootmine, Thermory AS, Osaühing Valmos, Aktsiaselts Barrus, Aktsiaselts Salutaguse Pärmitehas, Aktsiaselts TOFTAN, Estonian Plywood AS, GreenGas OÜ. Säästlikkuse kriteeriumitele vastamiseks on direktiivi kohaselt kolm võimalust: 1) kas riiklik sertifitseerimissüsteem; 2) vabatahtlikud sertifitseerimisskeemid või; 3) auditi tellimine. Kiireim on auditi tegemine, aga ettevõtted võivad kasutada ka vabatahtlikke sertifitseerimisskeeme, kus ettevõtted annavad biomassile kaasa kinnituse, et see vastab säästlikkuse kriteeriumitele. Eestis on juba varasemalt kasutusel kaks viimast lahendust. Ettevõtted peavad iga kalendriaasta kohta kogutud ja auditeeritud andmed esitama Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Auditikohutus ei rakendu, kui ettevõte on end sertifitseerinud vastavalt Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud sertifitseerimisskeemile. Punktiga 21 täiendatakse § 323 lõikega 91. Taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 29 lõike 1 täiendusega sätestati gaasilisi biomasskütuseid tootva käitise kohustus vastata säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumitele biometaani voolukiiruse näitajate põhjal. Seetõttu on vaja EnKSi § 323 täiendada lõikega 91. Biomasskütuseid tootvate käitiste kriteeriumid on välja toodud ühikuga metaanekvivalenti tunnis, sest käitistes toodetava biogaasi metaanisisaldus võib oluliselt erineda. Katlamaja või soojuselektrijaama puhul on võimsuse arvutamine lihtne, aga biogaasi või biometaani tootvaid käitisi on praktilisem võrrelda toodetava metaani hulga järgi. Eestis on vähemalt neli gaasilist biomasskütust tootvat käitist, mille aastas toodetava biogaasikoguse ning biogaasi metaanisisalduse järgi on väga tõenäoline, et nende biometaani keskmine voolukiirus ületab 200 m3/h. Metaanisisaldus biogaasis jääb jaamadel vahemikku 50–75%. Samas kõigi jaamade metaanisisalduse kohta andmed puuduvad ja seega on arvutused tehtud eeldusel, et metaanisisaldus on vähemalt 50%. Punktiga 22 täiendatakse § 323 lõiget 10 punktiga 4. Muudatusega võetakse üle taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 29 lõike 6 punkti a alapunktid vi ja vii, mille kohaselt tuleb ettevõttel metsa biomassi kohta esitada kinnitatud avaldus, et biomass ei pärine aladelt, mis on nimetatud: artikli 29 lõike 3 punktides a, b, d ja e; lõike 4 punktis a ning lõikes 5. Need alad on põlismets, loodusmets, rohumaa, nõmm, märgala ja turbaala. Põlis- ja loodusmets. Tegemist on metsaseaduse tähenduses vääriselupaikadega, looduskaitseseaduse alusel kaitse all olevate aladega, loodusdirektiivi I lisa metsaelupaikadega riigimaal, kus need vastavad esitatud määratlusele. Andmed nende metsade kohta leiab Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasist. 18 Rohumaa. Looduslikud rohumaad on rohumaad, mis inimese sekkumiseta jääks rohumaaks ja mis säilitavad loodusliku liigilise koostise ja ökoloogilised omadused ning protsessid. Selliseid Eestis ei ole, kuid kriteerium kehtib endiselt väljaspool Eestit toodetud või hangitud, kuid Eestis tarbitud kütuse kohta. Mittelooduslikud (ehk poollooduslikud) rohumaad on rohumaad, mis inimese sekkumiseta ei jääks rohumaaks ja mis on liigirikkad ja rikkumata. Eesti kontekstis on nendeks peaasjalikult poollooduslikud kooslused (pärandniidud). Nõmmed. Need on alad, mis asuvad Eestis juba kaitstavatel aladel, sh loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid. Märgala. Märgalade ja püsivalt metsaste alade kohta leiab infot Eesti topograafia andmekogust (ETAK). Turbaala. Turbaalad on alad, kus esineb looduslik turbakiht. Näiteks on turbaala (https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad) ja 2008. aastast ning hilisemate maaparandussüsteemide (KLIM avalik geoserver https://gsavalik.envir.ee/geoserver/ows) välispiiriga kattuvus Harjumaal 16 ha, Järvamaal 49 ha, Tartumaal 1,5 ha, teistes maakondades kattuvust ei näita. Viimasel kümnel aastal on aastas keskmiselt rajatud uute maaparandussüsteemide pindala olnud 66 ha/a, sh nii põllu- kui ka metsamaal. Punktidega 23 ja 24 võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõiked 2 ja 8a ning laiendatakse päritolutunnistuste andmise võimalust muule kui bioloogilise päritoluga taastuvvesinikule ehk taastuvat päritolu (v.a biomassist toodetud) vesinikule. See tähendab, et edaspidi eristatakse kolme tüüpi vesinikku: rohevesinik, taastuv mitte-bioloogilist päritolu vesinik (RFNBO) ja fossiilne vesinik. Taastuva mittebioloogilist päritolu vesiniku tuvastamiseks nõuab päritolutunnistuste väljastaja tootjalt sellise vesiniku tootmise sertifikaati. Tõendamaks, et vesinik on mitte-bioloogilist päritolu, võib tootja kasutada vabatahtlikke skeeme, nagu ISCC, REDcert, CertifHy või KZR INiG System. Päritolutunnistuse väljastab riiklik väljastaja ehk põhivõrguettevõtja. (RFNBO: Aastas üks sert, edasiulatuvalt GO-d, kuni järgmise serdini). Taastuvvesinik on vesinik, mis on eelnõu kohaselt toodetud taastuvenergiast (vt mõiste ülal. Punktiga 25 võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõige 2 ning sätestatakse süsteemihaldajale võimalus jagada päritolutunnistus standardühiku (1 MWh) murdosaks tingimusel, et murdosa on Wh kordne. Punktiga 26 võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 8a teine ja kolmas lõik. See tagab, et pärituolutunnistused on seotud konkreetsete võrkudega. Näiteks kui vesinikuvõrk on eraldi maagaasivõrgust, siis päritolutunnistusega ei saa tõendada vesiniku tarbimist gaasivõrgus ning vastupidi. Samuti ei saa tõendada võrku sisestatud energia tarbimist võrguvälises tarbimispunktis ning vastupidi. Kui energiat ei tarnita võrgu vahendusel, vaid võrguga ühendamata viisil, siis näiteks võrguga ühendamata mittebioloogilist päritolu taastuvvesiniku tanklas saab päritolutunnistustega tõendada vaid füüsiliselt sinna tarnitud vesiniku tarbimist. Lisaks viiakse säte kooskõlla juba varem tehtud energiamajanduse korralduse seaduse muudatustega luua võimalus väljastada päritolutunnistusi ka mittetaastuvast energiaallikast toodetud energiale direktiivi artikli 19 lõike 8a kolmanda lõigu järgi. Punktiga 27 täiendatakse § 328 lõikega 41, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõiked 2 ja 8a. Punktiga 28 viiakse säte kooskõlla juba varem tehtud energiamajanduse korralduse seaduse muudatustega luua võimalus väljastada päritolutunnistusi ka mittetaastuvast energiaallikast toodetud energiale direktiivi artikli 19 lõike 8a kolmanda lõigu järgi. 19 Punktiga 29 täiendatakse § 329 lõiget 1 punktidega 7 ja 8, et tagada, et päritolutunnistusele kantavad andmed toetaksid igati päritolutunnistuste täpsust, usaldusväärsust ja pettusekindlust, nagu on sätestatud direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõikes 6, ning aitaksid vältida taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaühiku topeltarvestust artikli 19 lõike 2 kohaselt. Punktis 7 märgitud energia edastusviis (ingl k dissemination level) näitab, millisel viisil on energia edastatud – näiteks, kas elektrienergia on antud võrku või edastatud otseliini kaudu tarbijale või kas biometaan on edastatud võrku või tarbitud võrguväliselt. Tegemist on ühtlasi tehnilise eeldusega, et eristada võrku või muul viisil edastatava energia eest väljastatavaid päritolutunnistusi ning vältida topeltarvestust. Punkti 8 lisamisega viiakse päritolutunnistusel esitatavad andmed kooskõlla juba varem täpsustatud päritolutunnistuse definitsiooniga § 327 lõikes 1, mille kohaselt on päritolutunnistuse otstarve tõendada toodetud energiaühiku päritolu ja süsinikuheidet. Süsinikuheide kui üldmõiste tähendab nii kasvuhoonegaaside heidet kui ka CO2 heidet. Punktiga 30 sätestatakse § 329 lõike 2 punktis 1, et päritolutunnistuse väljastamisel arvestatakse ka energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323 sätestatud biomassi säästlikkuse kriteeriumitega, mis reguleerivad, millisest toorainest toodetud biometaani saab lugeda taastuvaks. Punktiga 31 tunnistatakse § 329 lõike 2 punkt 4 kehtetuks. Eelnõuga § 329 lõikesse 1 lisatav punkt 8 „kütuse või energia süsinikuheite mahukus“ kantakse edaspidi kõikidele päritolutunnistustele. Seega on sama paragrahvi lõike 2 punkti 4 kehtetuks tunnistamine normitehniline täpsustus, kuna süsinikuheide kui üldmõiste tähendab nii kasvuhoonegaaside heidet kui ka CO2 heidet. Punktiga 32 täiendatakse § 329 lõigetega 4 ja 5, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõiked 2 ja 8a. Lõige 4 sätestab, et muule kui biolooglist päritolu vesinikule päritolutunnistust väljastades tuleb tootjal esitada teave ka kütuse energiaühiku vastavuse kohta komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184 kehtestatud kriteeriumitele. Taastuva mittebioloogilist päritolu vesiniku tuvastamiseks nõuab päritolutunnistuste väljastaja tootjalt sellise vesiniku tootmise sertifikaati. Tõendamaks, et vesinik on mittebioloogilist päritolu, võib tootja kasutada vabatahtlikke skeeme, nagu ISCC, REDcert, CertifHy või KZR INiG System. Päritolutunnistuse väljastab riiklik väljastaja ehk põhivõrguettevõtja. Päritolutunnistusi väljastatakse muule kui bioloogilist päritolu taastuvvesinikule kuni hetkeni, mil selgub, et tegemist ei ole muu kui bioloogilist päritolu taastuvvesinikuga. Lõike 4 punkti 2 alusel tuleb tootjal esitada ka toodetud vesiniku tüüp. Lõige 5 selgitab, et vesiniku tüüpe on kolm: muu kui bioloogilist päritolu taastuvvesinik, taastuvvesinik ning muu vesinik (ehk fossiilne vesinik). Punktiga 33 täiendatakse § 3210 lõiget 1, sätestades, et süsteemihaldaja loob elektroonilise ühenduse liidu andmebaasiga, et tagada andmevahetus taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi eest riigisiseselt väljastatud ja tarbimise tõendamiseks kustutatud päritolutunnistustest. Andmevahetuse täpne sisu on selginemisel ja sealjuures on oluline, et turuosalised ei esita andmeid otse liidu andmebaasi. Muudatuse kohaselt toimub taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi tootmise ja tarbimise andmete vahetus elektrooniliselt riikliku päritolutunnistuste süsteemi kaudu. Punktiga 34 täiendatakse § 3210 lõiget 2, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 2 teine lõik. Eestis (praegu) puuduvad registreerimistasud, kuid säte on oluline, kui registreerimistasude süsteem osutub vajalikuks tulevikus. Siis peab registreerimistasud luues arvestama erisusega alla 50 kW võimsusega tootmisseadmete ja taastuvenergiakogukondadega. 20 Punktiga 35 täiendatakse § 3210 lõikega 91, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 8 esimese lõigu punkt a ja teise lõigu punkt a, kohustades elektri ja gaasi tarnijaid tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiaallikate jaotuses päritolutunnistustega ning võimaldades kasutada ülejäänud osa päritolu tõendamiseks vastava energialiigi segajääki. Punktiga 36 täiendatakse § 3210 lõiget 10, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 2 neljanda lõigu punkt c, punkt 8 ja punkti 8a esimene lõik ning lisatakse võimalus väljastada päritolutunnistusi juhul, kui tootja on saanud investeeringu- või tegevustoetust. Sellisel juhul väljastatakse päritolutunnistused otse tarnijale või kustutatakse tarbija kasuks. Tarnija või tarbija on isik, kes ostab energiat kas konkurentsitingimustes või elektrituruseaduse § 3 punkti 83 kohaste taastuvelektri müügilepingutega. Punktiga 37 muudetakse § 3210 lõike 13 sõnastust, kuna liidu andmevahetuse sisu ning protsessid pole veel täpselt teada. Samuti on Eesti olemasolevaid lahendusi silmas pidades oluline, et turuosalised ei edastaks andmeid otse liidu andmebaasi, seega varasem sõnastus „samal ajal, kui taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi saadetis registreeritakse liidu andmebaasis“ ei vasta Eesti lahendustele. Muudatuse kohaselt toimub taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi tootmise ja tarbimise andmete vahetus elektrooniliselt riikliku päritolutunnistuste süsteemi kaudu. Punktiga 38 täiendatakse seadust peatükiga 83 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“, mille eesmärk on aidata kaasa taastuvenergia eesmärkide täitmisele. Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3215 „Taastuvenergia alad“, mis koosneb kolmest lõikest. Eelnõu ja seletuskirja EnKS peatüki 83 numeratsioon arvestab Riigikogus menetluses olevat SE 359. Taastuvenergia direktiivi 2023/2413 artiklist 15b tuleneb liikmesriikidele kohustus kaardistada alad, mis on vajalikud, et anda riiklik panus Euroopa Liidu 2030. a taastuvenergia üldeesmärgi saavutamisesse. Taastuvenergia aladena kaardistatakse nii maismaa- kui merealad, mis on taastuvenergia arendamiseks kasutusele võetud või mis selleks potentsiaalselt sobivad. Kaardistust ja selle ajakohastamist korraldab Kliimaministeerium. Keskkonnaagentuur on juba alustanud selleks ettevalmistavaid töid ja vastav lahendus peab valmima 21. maiks 2025. Kaardil näidatakse riigi taastuvenergia potentsiaali ning olemasolevaid alasid, mis sobivad taastuvenergiajaamade rajamiseks ning nendega seotud taristuks. Taristu all peetakse silmas vajalikku energiavõrku ja salvestust. Alade kaardistamisel lähtutakse riiklikes energia- ja kliimakavades (edaspidi REKK) taastuvenergiatehnoloogiate prognoositavatest koguvõimsustest. Arvestatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kättesaadavust, eri liiki tehnoloogia potentsiaali taastuvenergia tootmiseks, prognoositavat energianõudlust ja asjakohase energiataristu olemasolu või selle rajamise või uuendamise potentsiaali. Soositud on alade mitmeotstarbeline kasutus. Info taastuvenergia arenduste ja potentsiaali kohta koondatakse automaatselt uuenevasse kaardirakendusse. Alade kaardistamisel arvestatakse mh energianõudlust (arvestatud ka REKKi trajektoorides) ning arvesse võetakse olemasoleva ruumilise planeerimise dokumendid. Kaardirakenduses on plaanis kasutada võimalikult palju olemasolevate andmekogude andmeid. Lisaks Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri hallatavatesse andmekogudesse kogutavatele andmetele on kavas kasutada ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Maa- ameti (2025. a Maa- ja Ruumiamet), Eleringi ja Elektrilevi kogutavaid andmeid. Kaardistuse ettevalmistamisel on juhtroll Keskkonnaagentuuril, kes on kaardistuse koostamiseks vajalikke 21 tegevusi juba alustanud. Kaardistusse koondatakse andmed Eestis olemasolevate taastuvenergiajaamade kohta, samuti kajastatakse kaardistuses võimalused taastuvenergiaallikate kasutamiseks. Andmete koondamine on oluline nii taastuvenergia eesmärkide saavutamise seisu hindamiseks ja valdkonnapoliitiliste otsuste kujundamiseks, aga ka uute taastuvenergiarajatiste planeerimiseks. Seni on iga taastuvenergia tehnoloogia kohta kogutud andmeid eraldi, kõik kavandatavad taastuvenergiajaamad ei pruugi eeldada planeerimismenetluse läbimist ja kogu taastuvenergia tervikpildi koostamine on eeldanud selle info vajajatelt lisatööd ja kaardikihtide kombineerimist. Direktiivist tulenev tähtaeg kaardistuse valmimiseks on 21. mai 2025. Paragrahvi 3215 lõikega 3 sätestatakse seaduses uue mõistena eelisarendusalad, mis on osa taastuvenergia aladest, täpsemalt taastuvenergia ala maismaal, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud selle rajamise eelduseks olevas detailplaneeringus või eriplaneeringus, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine ja puudub oluline piirülene keskkonnamõju; 2) alal tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks on asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed; 3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, I ja II kategooria taimeliikide kasvukohti, kaitstavat looduse üksikobjekti ja Natura elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool kaitstavaid alasid; 4) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole tuvastatud, et alal paikneks peamisi lindude ja käsitiivaliste rändeteid. Eelisarendusalaks on ala, mis vastab kõigile nimetatud neljale kriteeriumile. Eelisarendusalade määramisel lähtutakse looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõust, mille kohaselt on eesmärk kaitsta riiklikult Eesti maa-alast 30 protsenti. Alad, mis kuuluvad riikliku kaitse 30 protsendi hulka, ei kuulu eelisarendusalade hulka. Käesoleval ajal puudub ülevaade sellest, kus täpselt kulgevad rändeteed (eelkõige lindude, aga ka nahkhiirete rändeteed), tavaliselt käsitletakse neid planeeringutes eraldi. Keeruline on sealjuures teadaolevate andmete põhjal tõmmata ka kõigi liikide puhul täpselt piire. Peamiste rändeteede tingimuse hindamisel on aluseks keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Kui KSHs viidatakse selgesõnaliselt, et tegemist on peamise rändeteega, ei vasta ala eelisarendusala tingimustele. Rändeteede kaitse on juba riigisiseselt kehtestatud LKSi §-s 52, kus lõike 1 kohaselt tuleb ehitamisel tagada kaitsealuste liikide isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused ning lõike 2 kohaselt on võimalik seada ajutisi liiklemispiiranguid loomade rändeteede kaitseks. Erinevalt Natura 2000 võrgustiku aladest ja riigisiseselt kaitstavatest aladest, kuhu ei ole võimalik planeerimismenetluses tuuleenergiarajatisi planeerida, on peamiste rändeteedega alade puhul see siiski võimalik, kui võetakse tarvidusele leevendusmeetmed. Sellisel juhul on tegemist väljaspool eelisarendusala elluviidava taastuvenergia projektiga, mille maksimaalseks menetluse tähtajaks näeb direktiiv ette maismaal kaks aastat. Samas kui eelisarendusalal on taastuvenergia projekti menetluse maksimaalseks pikkuseks aasta. Eelisarendusalade määramise mõte on leida taastuvenergiajaamade rajamiseks sobivaimad alad, millele nähakse ette üldisest korrast lühemad loamenetluse tähtajad ja KMH tegemine üksnes erandlikel juhtudel. Direktiivi kohaselt tuleb maismaa eelisarendusalal projekti loamenetlus teha ühe aastaga, merel kahe aastaga. Direktiiv jätab siinjuures liikmesriigi otsustada, millist taastuvenergia allikat ja tehnoloogiat eelisarendusalade määramine puudutab. Kuivõrd Eestis on taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks esmane tuuleenergia, puudutab eelisarendusalade määramine eelnõu kohaselt vaid tuuleenergia tootmist maismaal, sest maismaa on enam uuritud ja maismaal toimuva tegevuse mõjud on planeerimismenetluses 22 järjest enam ammendavalt hinnatud. Seega on seatud tingimused, et planeeringutes peavad olema määratud sobilikud alad just tuuleenergiale. Merealasid direktiivi kohaseks eelisarendusalaks ei määrata, kuivõrd merel on tegevusega kaasnevat mõju vaja uurida suuremas mahus ja pikema aja jooksul. Vajalike uuringute tegemata jätmisega kaasneksid riskid, mille mõju ja ulatust on senise teadmise pinnalt keeruline hinnata (alates hävitavast mõjust merekeskkonnale kuni väljastatud lubade kehtetuks tunnistamiseni võimalikes kohtumenetlustes). Lisaks on mereala projektidel ka piiriülene mõju, mis välistab direktiivis ettenähtud KMH tegemata jätmise. Eestis eelneb tuulepargi loamenetlusele väga põhjalik planeerimismenetlus ja KSH. Sellistes tingimustes ei ole mõistlik luua veel üht protsessi eelisarendusalade väljaselgitamiseks ja seetõttu on iga uut planeeringut käsitletud uue eelisarendusala määramisena. Seetõttu uueneb ajas ka taastuvenergia eelisarendusalade loetelu. Kõik maismaal asuvad alad, millele on kehtestatud planeering, on nii põhjalikult uuritud ja analüüsitud, et planeeringu kehtestamisega juba antakse hinnang tuuleenergia arenduse sobivusele. Kuna üldplaneeringule järgneb täpsem detailplaneering, siis eelnõu kohaselt üldplaneeringu kehtestamisega ala eelisarendusalaks ei saa. Küll aga loetakse eelnõu kohaselt eelisarendusalaks kõik maismaal asuvad alad, mis on detailplaneeringu või eriplaneeringuga tunnistatud tuuleenergia tootmiseks sobivaks ja vastavad lõikes 3 sätestatud tingimustele. Sealjuures kohalduvad eelisarendusala reeglid sõltumata sellest, kas eriplaneering on tehtud detailse lahendusega või ilma selleta. Teoreetiliselt ei saa välistada võimalust, kus üldplaneeringus valitakse asukoht täpsustusastmes, mis projekteerimistingimusi väljastada võimaldab. Sellisel juhul on see sarnane asukoha eelvaliku otsuse alusel KOVi kehtestatava eriplaneeringuga, millele järgneb samuti projekteerimistingimuste andmine. Senise praktika kohaselt ei ole ühtki üldplaneeringut tehtud sellise täpsusega, et üldplaneeringust oleks otse võimalik liikuda loamenetlusse. Seetõttu ei ole eelnõu kohaselt üldplaneeringu kehtestamisega võimalik eelisarendusala nõuetele vastavust saavutada. Eriplaneering on 2024. a alguse seisuga algatatud 21 kohaliku omavalitsuse üksuses (KOV), mis tähendab, et tegemist on ka potentsiaalsete eelisarendusaladega. Tuuleenergia potentsiaali puudutav üldplaneering on algatatud 15 KOVis. Kui üldplaneeringutest jõutakse detailplaneeringu kehtestamiseni aladel, mis ei ole seniste eriplaneeringu menetlustega hõlmatud, on ka detailplaneeringutega alad eelisarendusalad. Direktiivi eesmärk on kiirendada taastuvenergia loamenetlusi. Eelisarendusalal näeb direktiiv ette kiirema menetlusena loamenetluse üheaastase kestuse, sh ka KMH kestus. KMHd maismaatuuleparkide projektide senistes menetlustes üldjuhul tehtud ei ole, sest peamiselt on tuuleparkide keskkonnamõju hinnatud juba planeerimismenetluse käigus. Ilma KMH-ta koosneb maismaatuulepargi loamenetlus ehitusloa ja kasutusloa menetlusest, mille tähtaeg on juba kehtiva õiguse kohaselt 30 päeva ehk kokku 60 päeva. Seega on maismaatuulepargi loamenetlus lühem kui tähtaeg, mille direktiiv näeb ette eelisarendusalade n-ö kiirendatud loamenetlusele. Paragrahviga 3216 lisatakse EnKSi taastuvenergia projekti menetlust käsitlevad sätted. Lõikes 1 sätestatakse, millistest etappidest taastuvenergia projekti menetlus koosneb. Menetlus (loamenetlus) koosneb ajast, mis kulub taastuvenergiajaama, vajaliku taristu ja samas asukohas asuva salvestusseadme rajamiseks, käitamiseks, ajakohastamiseks ning võrguga ühendamiseks vajalikele tegevuslubadele, eeskätt ehitusluba, ehitusteatis, meretuulepargi hoonestusluba, kasutusluba, kasutusteatist ja keskkonnakaitseluba (eelkõige keskkonnaload ja keskkonnakompleksload, edaspidi kompleksluba)) menetluseks ning asjakohasel juhul KMH-st. Samuti kuulub loamenetlusprotsessi võrgu jaoks nõuetekohaseks tunnistamise 23 protsess, mille all peetakse silmas võrguühenduse valmimise järel võrguettevõttega võrgulepingu sõlmimist. Loamenetluse protsessi tähtaeg sisaldab üksnes selliseid menetlusetappe, mille kiirus sõltub haldusorganist. Siinkohal ei loeta tegevuslubade hulka maapinna ettevalmistamiseks vajalikke dokumente, näiteks metsateatisi, puu- ja põõsarinde raie nõusolekuid jne. Kõigi vajalike tegevuslubade menetluste peale kokku on võimalik teha vaid üks KMH. Riigisiseselt on üksikute lubade tähtajad sätestatud vastavat luba reguleerivates eriseadustes. Kehtivad tegevuslubade menetlustähtajad on toodud tabelis 1. Tabel 1. Tegevuslubade menetlustähtajad (hõlmab aega ehitusloa taotlusest kuni kasutusloani, tähtaeg ei hõlma keskkonnamõju võimalikule hindamisele kuluvat aega) Luba Menetlustähtaeg (p) Loa andja Seadus Ehitusluba/kasutusluba 30/30 KOV/TTJA EhS15 Ehitusteatis/kasutusteatis 10 (+30) /10 (+30)* KOV EhS Kompleksluba 180 KeA THS16 Keskkonnaluba 90 KeA KeÜS17 Hoonestusluba 180+90** TTJA EhS *Kui kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ei alusta täiendavat kontrolli esimese kümne päeva jooksul, võib alustada ehitamist/kasutamist. Uue kontrolli vajaduse korral lisandub menetlusele kuni 30 päeva. **Esmalt antakse 30 päeva asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks. Seejärel avaldatakse Ametlikes Teadaannetes teade ning 60 päeva jooksul on võimalik esitada konkureerivaid taotlusi. Pärast seda tehakse 90 päeva jooksul hoonestusloa algatamise otsus. See esmane protsess on mõeldud lõpliku taotleja välja selgitamiseks ega kuulu direktiivi mõistes loamenetluse aja hulka. Pärast KMHd ei ole määratud tähtaega hoonestusloa andmise otsustamiseks. Meretuulepargi ühendloa sätete kohaselt tehakse hoonestusloa andmise otsus 90 päeva jooksul pärast lisaandmete esitamist, milleks on taotlejal aega 180 päeva pärast KMH aruande nõutele vastavaks tunnistamisest. Eestis enam levinud taastuvenergiajaamade (päikeseparkide, tuuleparkide ja biogaasijaamade) keskmine tegelik loamenetluse kestus erineb olulisel määral (vt tabel 2). Tabel 2. Keskmised menetlusajad sõltuvalt taastuvenergiajaamast enne eelnõu Ehitusluba/ Keskkonnaluba/ KMH KOKKU kasutusluba (päevi) kompleksluba (kuud) (kuud) (päevi) Maismaa 42/42* - Pole seni 84 tuulepargid tehtud Päikesepargid 33/40 ** - Pole seni 73 (>100 kW) tehtud Biogaasijaamad 110/93 *** 11/12**** Pole seni 568 tehtud *Perioodil 2020–2024 keskmine menetlusaeg, millest on välja arvatud 2020. aasta kasutusloa ajakulu anomaalia. Sellega arvestamisel oleks kasutusloa menetlusaeg 70 päeva. **Perioodil 2020–2024 keskmine menetlusaeg, millest on välja arvatud mõned üksikud anomaaliad, mis on võtnud aega üle 98 või 152 päeva. Nendega arvestamisel oleks keskmine ehitusloa menetlusaeg 42 päeva ja kasutusloa menetlusaeg 66 päeva. ***Ehitusloa keskmise menetlustähtaja arvestuses on menetlused tähtaegadega nii 26 kui ka 312 päeva ja kasutusloa keskmise menetlustähtaja arvestuses on menetlused tähtaegadega nii 63 kui ka 134. 15 Ehitusseadustik. 16 Tööstusheite seadus. 17 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. 24 ****Keskmine aeg taotluse esitamisest loa väljastamiseni perioodil 2018–2024. Sees on ka aeg, mil taotlus oli taotleja käes täiendamiseks, st tegelik menetlusele kulunud aeg on lühem. Keskkonnakaitselubasid (keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba) annab KeA. Ehituslubade ja kasutuslubade puhul on pädev asutus kas KOV või TTJA, hoonestuslubade puhul TTJA. Ehitustegevusega seotud taotlused esitatakse ehitisregistris (edaspidi EHR). Kui ehitusloa taotlust ja sellega seotud dokumente ei ole võimalik esitada EHRi kaudu, esitatakse need pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed EHRi. Keskkonnakaitselubade taotlemine ja menetlemine ning loaga seotud kohustuste täitmine toimub keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Ehitusseadustikus reguleeritud lubade ja keskkonnaseadustiku üldosa seadusega reguleeritud keskkonnalubade menetluse oluline erinevus on, et keskkonnakaitseloa taotlus võetakse menetlusse alles siis, kui selles esinevad puudused on kõrvaldatud ning see vastab nõuetele, kui seadusega ei ole sätestatud teisti. Ehitusseadustiku kohane taotlus võetakse menetlusse ka juhul, kui taotluses esinevad puudused, s.o hakkab kulgema menetlusaeg. Keskkonnakaitseloa taotluse vaatab KeA läbi 21 päeva jooksul selle esitamisest ning vajaduse korral küsitakse enne taotluse menetlusse võtmist lisateavet. Taotluses esinevate puuduste kõrvaldamisele seatakse tähtaeg. Sama, 21-päevane tähtaeg hakkab kulgema alati uuesti, kui esitatakse täiendatud taotlus. Seega võib keskkonnakaitselubade taotluste menetlusse võtmise aeg sõltuvalt kavandatava tegevuse keerukusest ja taotluse ettevalmistamise kvaliteedist küündida mitme kuuni. Keskmine biogaasijaama taotluse menetlusse võtmise aeg on olnud kuus kuud. Ehitusloa taotlus võetakse menetlusse kohe esitamisest ja puuduste kõrvaldamiseks antakse vajaduse korral tähtaeg pärast taotluse menetlusse võtmist. Puuduste kõrvaldamise aega menetlusaja hulka ei loeta. Taotluse menetlusse võtmisele ei eelne taotluse täielikkuse kontrolli ja kogu loamenetlusele kehtib üks 30-päevane menetlustähtaeg ehk loataotluse formaalsete ja materiaalsete nõuete kontroll toimub sama tähtaja jooksul ning nende eristamine on EhSis üksnes mõtteline. Maismaatuuleparkide ja päikeseparkide loamenetluses tuleb taotleda ehitusluba ja kasutusluba või teatud juhtudel, näiteks alla 100 kW võimsusega elektritootmisrajatiste puhul, esitada ehitusteatis ja kasutusteatis. Maismaatuuleparkidele ja päikeseparkidele ei ole tavaliselt vaja taotleda keskkonnakaitseluba. Meretuulepargi rajamiseks tuleb alates 01.08.2024 jõustunud muudatuste tulemusel taotleda ühendloana meretuulepargi hoonestusluba. Varem algatatud menetlustes oli meretuulepargi rajamiseks vaja taotleda eraldi hoonestusluba, ehitusluba ja vee-erikasutuse keskkonnaluba. Biogaasijaamade rajamisel on lisaks ehitusseadustikust tulenevatele lubadele vaja taotleda keskkonnakaitseluba. Lõikega 2 lisatakse seadusesse säte, mis kirjeldab, mida tähendab taastuvenergiajaama ajakohastamine. See on taastuvenergiat tootva jaama ja taastuvenergiajaama võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sh paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks. Lõikega 3 täiendatakse seadust taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseade mõistega, mille kohaselt koosneb see energiasalvestusseadmest ja taastuvenergiajaamast, mis on ühendatud sama võrgu juurdepääsupunkti. Lõikega 4 täpsustakse seadust, et oleks üheselt arusaadav, mida taastuvenergiaprojekti menetluse kestuse hulka ei loeta: 25  1. eelnõukohase seaduse § 3217 lõikes 3 nimetatud taotluse täielikkuse hindamise ja puuduste kõrvaldamise aega; 2. taastuvenergiajaama ehitamise või ajakohastamise aega, sest loamenetlusega kaasnevad load annavad juba õiguse rajatis ehitada; 3. taastuvenergiajaama võrgutaristuga ühendamiseks, võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse tagamiseks tehtavate tegevuste aega; 4. projekti menetlusega seotud õiguskaitsevahendite kasutamise aega (vaided, kohtuvaidlus). Sealjuures ei loeta loamenetlusprotsessi hulka maakasutuse piirangutega seotud menetlusi (nt omaniku nõusolek), kaevandusalade korrastamist. Projekti menetlemise aja kulgemise arvestusse ei loeta ka aega, mille jooksul taotleja kõrvaldab taotluses puudusi. Puuduste kõrvaldamiseks määrataval tähtajal on n-ö edasilükkav mõju ja haldusorganile asja lahendamiseks ettenähtud tähtaja kulgemine peatub 18. Puudustega taotlust ei saa menetleda, mistõttu juhul, kui taotluse läbivaatamiseks ettenähtud tähtaeg ei peatuks puuduste kõrvaldamise ajaks, seaks see ohtu menetlustulemuse õiguspärasuse, kuna järelejäänud aeg ei pruugi olla piisav menetlemiseks ja kõigi asjaolude väljaselgitamiseks. Lõikes 5 viidatakse seaduse §-le 3219, mis sätestab, missuguste tähtaegade jooksul viiakse läbi kõik taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalikud menetlused. Kontaktpunkt kuvab lubade menetlustähtaegu, sh loa menetlemiseks veel järele jäänud aega. Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3217 „Taastuvenergia projekti menetluse alustamine“, mis koosneb neljast lõikest. Direktiivi muudatustega on täienenud kontaktpunkti ülesanded. Kontaktpunkti ülesanded on aidata läbipaistval viisil taotlejal läbida kõigi tegevuseks vajalike tegevuslubade haldusmenetlus kuni pädevate asutuste ühe või mitme otsuseni loamenetluse lõpus; anda taotlejale kogu vajalik teave, sh juhised, ja kaasata asjakohasel juhul muid haldusasutusi; tagada kogu menetluse vältel ainult ühe KMH tegemine ja tagada direktiivis sätestatud tähtaegadest kinnipidamine. Direktiivi kohaselt arvestatakse projekti menetluse kestuse sisse ka KMH, mis konkreetse loamenetluse puhul loamenetluse kestuse kulgemise peatab. Kontaktpunkti funktsioneerimisel on aluseks eeskätt EhS, keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS), atmosfääriõhukaitse seadus (edaspidi AÕKS), jäätmeseadus (edaspidi JäätS), tööstusheite seadus (edaspidi THS), veeseadus (edaspidi VeeS), maapõuseadus (edaspidi MaaPS) ja metsaseadus (edaspidi MS). Lõikes 1 kirjeldatakse taastuvenergia projekti menetluse kulgu. Menetlus algab taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti kaudu asjakohase taotluse esitamisest: 1) maismaal ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisest. Kui kavandatav tegevus eeldab keskkonnakaitseluba, tuleb ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel esitada ka keskkonnakaitseloa taotlus. Võimaliku kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju korral tuleb ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele ja keskkonnakaitseloa lisada andmed leevendusmeetmete kohta; 2) merel meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest. Meretuuleparkide puhul eelneb menetlusele alustamisele n-ö taotleja väljaselgitamise protsess, mille aeg ei kuulu aja arvestamise hulka. Taotluse esitamine ei käivita kohe loa saamise menetlust, vaid käivitab taotleja valiku menetluse. 18 Haldusmenetluse seaduse (HMS) käsiraamat lk 138 26 Lõikes 2 sätestatakse, et kontaktpunkti ülesandeid täidab ehitisregister (EHR), (EhS § 36 lg 1, § 40 lg 1, 42 lg 8). Kontaktpunkti sätted on kavas üle võtta digitaalse kontaktpunkti loomisega, kuivõrd ehitusloa ja ehitusteatiste menetlused ning keskkonnaloa ja kompleksloa menetlused on riigisiseses õiguses elektroonilisele kujule viidud. Seega füüsilist asutust kontaktpunkti ülesannete täitmiseks ei looda ega nimetata. Samuti ei looda uut andmekogu ega keskkonda. Loamenetluse ühise kontaktpunkti ülesandeid täidab EHR. Olukorras, kus EHRis taotluse esitamisel võivad esineda ajutiselt tehnilised tõrked, saab küll esitada taotluse paberil, aga pädev asutus kannab andmed ja dokumendid siiski registrisse. Taastuvenergia projekti menetlus kontaktpunkti toel on kirjeldatud ka tabelis 3 ja joonisel 1. 2024. aastal suvel valmisid EHRi arendused, mis tulenesid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise seadusest. Seda eelnõud puudutavad täiendavad arendused valmivad direktiivi ülevõtmise tähtajaks aastal 2025. Samuti toimub ka keskkonnakaitselubade taotlemine ja menetlemine keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Lisaks on plaanis mitu loamenetlusprotsessi digitaliseerivat tegevust, näiteks e-ehituse platvormi elluviimine ja KMH digitaliseerimine. Digitaalse kontaktpunkti loomiseks e-ehituse platvormi või EHR keskkonda tuleb kontaktpunktiks oleva keskkonnaga liidestada KOTKASega. Eraldi valmis 2024. a juunis Ehitusgiidi veebileht19, millele kontaktpunkt saab vajaduse korral viidata ning mis aitab kõigil huvilistel paremini orienteeruda ehitusvaldkonnale kohalduvates nõuetes. Kehtivate nõuete avalikkusele paremaks selgitamiseks arendatakse e-ehituse platvormi osaks olevat keskkonda, mille abil on võimalik anda eri profiiliga kasutajatele esmane info ehitistega seotud nõuete ja mõistete kohta ning suunata kasutaja valdkonna eest vastutava asutuse/organisatsiooni vastavat infot sisaldavale kodulehele või asjakohasele õigusaktile, standardile, juhendile või muule dokumendile. Sellega on täidetud ka direktiivi artikli 16 punkt 4 teha kättesaadavaks menetluste käsiraamat. Lisaks on juba koostatud „Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat“20. Samuti on oluline varustada asjasse puutuvad isikud keskkonnavaldkonna lubade tarvis läbiviidavate menetlusprotsesside juhendmaterjalidega. Ka MKMi tellitud analüüs toob ühe vajadusena välja ühise platvormi loomise planeerimismenetluseks21. Seda peavad just KOVid oluliseks, mistõttu on juba alustatud asjakohaseid IT-arendusi. Tabel 3. Taastuvenergia projekti menetlus kontaktpunkti toel Projekti Taotleja esitab EHRis andmed kavandatava projekti kohta, sh menetluse keskkonnakaitseluba eeldava tegevuse ja leevendusmeetmete kohta, alustamine ning ehitusloa taotluse Projekti KOV KeA menetlus Ehitusloa taotluse menetlus Kui projekti elluviimiseks on vaja algab taotluse esitamisest taotleda keskkonnakaitseluba, suunatakse taotleja KOTKASesse taotlust esitama Toimub taotluse täielikkuse kontroll (kuni 30 p) Taotlus hinnatakse nõuetekohaseks ning võetakse menetlusse Leevendus- KOV saadab leevendusmeetmed KeA hindab leevendusmeetmete meetmed KeAle kooskõlastamiseks piisavust ja asjakohasust 19 https://www.ehitusgiid.ee/. 20 https://www.sei.org/wp-content/uploads/2022/01/kov-tuule-ja-paikeseenergia-kasiraamat.pdf. 21 https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2024-03/investeeringute-t%C3%B5hustamise- anal%C3%BC%C3%BCs.MKM_.2023-11-30.est_.pdf. 27  KeA võib kooskõlastada leevendusmeetmeid, mille tulemuslikkust ei ole laialdaselt testitud, seades lisatingimusi meetmete toimivuse ja piisavuse seireks ning vajaduse korral lisaleevendusmeetmete rakendamiseks Kui loa taotlusega ei esitata leevendusmeetmeid või kui need ei ole sobivad või piisavad, määratakse need vajaduse korral KMH käigus KMH KOV teeb ehitusloa andmise KeA teeb keskkonnaloa või eelhinnang menetluses KMH eelhinnangu kompleksloa andmise menetluses KMH eelhinnangu Kui ehitusloa KMH Kui keskkonnaloa või kompleksloa eelhinnangus selgub KMH KMH eelhinnangus selgub KMH vajadus, teeb KOV KeAle KMH vajadus, teeb KeA KMH algatamise algatamise ettepaneku ning otsuse ehitusloa menetlus peatub KMH Kui KeAle on esitatud ehitusloa menetluses selgunud KMH algatamise ettepanek, sh nt leevendus- (ja hüvitus)meetmete väljatöötamiseks, teeb KeA ühise otsuse nii ehitusloa kui ka keskkonnakaitseloa KMH algatamise või algatamata jätmise kohta (30 p jooksul alates keskkonnakaitseloa taotluse menetlusse võtmisest). Ehitusloa menetlus peatub, kuni Keskkonnakaitseloa menetlus peatub KeA teeb KMH algatamata KMH aruande nõuetele vastavaks jätmise otsuse või kuni KMH tunnistamiseni aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni Kui KeA eelhinnangu põhjal puudub keskkonnakaitseloa menetluses KMH algatamiseks vajadus, teeb KeA KMH algatamata jätmise otsuse Kui KeA teeb algatamata jätmise otsuse, võib KOV vajaduse korral teha KMH algatamise otsuse Luba Ehitusloa ja keskkonnakaitseloa menetlus jätkub, kui tehakse KMH algatamata jätmise otsus või kui KMH aruanne tunnistatakse nõuetele vastavaks KOV annab välja ehitusloa või KeA annab välja keskkonnakaitseloa keeldub selle andmisest või keeldub selle andmisest Projekti Projekti menetluse tähtaja kulgemine lõpeb, kui antakse viimane menetluse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalik tegevusluba lõppemine 28 Joonis 1. Kontaktpunkti ülesehitus Lõikes 3 sätestatakse, et taastuvenergia projekti menetluses hinnatakse enne tegevusloa taotluse menetlusse võtmist taotluse täielikkust. Direktiivi kohaselt tuleb pädeval asutusel eelisarendusaladel tehtava projekti puhul 30 päeva jooksul ja väljaspool eelisarendusala tehtava projekti puhul 45 päeva jooksul taotluse saamisest kinnitada, kas taotlus on täielik või on vaja esitada lisainfot. Loamenetluse tähtaeg algab, kui on kinnitatud taotluse täielikkust. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 15 on reguleeritud taotluses puuduste kõrvaldamise kord, sh on lõikes 3 sätestatud, et kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. HMSi kohaselt algab menetlus taotluse esitamisest, mitte puuduste kõrvaldamisest, ja seega on HMSi regulatsioon juba praegu taotlejale soodsam ja menetlustähtaegade kontekstis kiirem, kui direktiiv ette näeb, v.a keskkonnalubade puhul. Eelnõu kohaselt puudutab taotluse täielikkuse kontroll eeskätt biogaasijaamade loamenetlust, sest tuuleparkide ja päikeseparkide rajamiseks tavaliselt keskkonnakaitselubasid ei nõuta. Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks tuleb taotleda keskkonnakaitseluba, teeb Keskkonnaamet 30 päeva jooksul keskkonnakaitseloa taotluse menetlusse võtmise otsuse, hinnates, kas esitatud andmed on menetluse algatamiseks nõuetekohased ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletakse meretuulepargi hoonestusluba, teeb TTJA hoonestusloa taotluse esitamisest 90 päeva jooksul taotluse menetlusse võtmise otsuse, hinnates, kas esitatud taotlus ja andmed on hoonestusloa menetluse algatamiseks nõuetekohased ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaja kestuse hulka ei loeta konkureerivate hoonestuslubade taotluste menetlusega seotud toiminguid, sest konkurss kestab oluliselt pikemat aega. Ehituslubade menetluses säilib senine kord, kus 30 päeva jooksul tuleb taotluses kõrvaldada nii puudused kui ka viia läbi loamenetlus. Lõikes 4 sätestatakse, et juhul kui Keskkonnaamet ei ole 30 päeva jooksul teinud keskkonnakaitseloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsust, loetakse taotlus menetlusse võetuks. Nimetatud tähtaja hulka ei loeta aega, mille jooksul taotleja kõrvaldab taotluses puudusi. Ehitusõiguses eristatakse ehitusõiguse tekkimiseks ehitusloa taotlemist ning ehitusteatise esitamist. Konkreetsemalt ei ole ehitusloa taotluse esitamisel toodud välja vormiliste eelduste kontrollimise etappi. Ehitusloa menetluses kontrollitakse nii formaalset kui ka materiaalset vastavust korraga ja seaduse järgi on selleks 30 päeva. Ehitusteatise menetluses on pädeval asutusel aega kõigepealt kümme päeva, et veenduda, et esitatud taotlus ei vaja lisakontrolli. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada ehitamist. Kui on andmeid vaja siiski veelkord kontrollida, lähtutakse ehitusloa menetluse, sh ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel 29 esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina. Seega võib ehitusteatise menetlus olla 10 päeva + 30 päeva ning vältimaks menetlusprotsesside lisamist ning loamenetlusprotsessi pikendamist ei lisata ehitusõigusesse taotluse täielikkuse hindamise etappi. Hoonestusloa puhul tehakse 90 päevaga otsus algatada hoonestusloa menetlus, kui konkureerivad taotlused puuduvad. Sellega hinnatakse ka taotluse täielikkust. Kui aga konkureerivad taotlused eksisteerivad, hinnatakse need 90 päeva jooksul. Oksjonile kulunud aega hoonestusloa loamenetluse hulka ei arvestata, sest selle käigus alles selgub taotleja, kelle suhtes hoonestusloa menetlus algatatakse. Tavapäraselt tehakse menetlusse võtmise otsus ja oksjoni võitja väljakuulutamine samal ajal. Kehtiva korra kohaselt otsustab Keskkonnaamet KeÜSi § 49 lõike 1 kohaselt keskkonnaloa andmise nõuetekohase taotluse saamisest arvates, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Keskkonnaamet hindab kõigepealt taotluse nõuetele vastavust (taotlus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele) ehk kas andmekoosseis on piisav. Seejärel võetakse taotlus menetlusse. Nõuetele vastavuse hindamisele õigusaktides tähtaega ei ole sätestatud. Riigisiseses õiguses tuginetakse ennekõike HMS i§ 5 lõigetele 2 ja 4, mis sätestavad, et menetlus peab toimuma võimalikult kiirelt ja lihtsalt ning toiminguid tehakse viivituseta. Muudatuse kohaselt on Keskkonnaametil taotluse nõuetekohasuse hindamiseks aega 21 päeva. Keskkonnakaitselube puudutavad otsused on seni olnud avalikult kättesaadavad KOTKASe kaudu ja jäävad seda ka tulevikus, kui otsused tehakse avalikuks ka digitaalse kontaktpunkti vahendusel. Sellega tagatakse vastavus taastuvenergia direktiivist tulenevale kohustusele teha loamenetlust puudutavad otsused üldsusele kättesaadavaks. Haldusorgani rollist kontaktpunkti ülesannete täitmisel. EhSi kohaselt annab ehitusloa enamasti kohaliku omavalitsuse üksus (EhS § 39 lg 1). Samal asutusel on ka õigus otsustada KMH vajadus (EhS § 42 lg 2). KOV on haldusorgan (HMS § 8 lg 1) ja seega on seatud talle ka haldusmenetluse seadusest tulenev selgituskohustus. Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil digitaalse kontaktpunkti vahendusel menetlusosaliste õiguseid ja kohustusi, haldusmenetluse tähtaega ja selle kiirendamise võimalusi, vajaminevaid taotlusi ja tõendeid ning kohustuslikke toiminguid (HMS § 36 lg 1). Haldusorgan vastutab oma loamenetluse, sh tähtaegade jälgimise eest. Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3218 „Taastuvenergia projekti menetlemine“, mis koosneb seitsmest lõikest. Direktiivi kohaselt tehakse juhul, kui KMH on vajalik, kõikides loamenetluse etappides ainult üks KMH. See peab olema kõikide seda taastuvenergia projekti puudutavate lubade jaoks ammendav. Kuna tegevuslubade taotlemise järjekord eri otsustajatelt ei ole Eesti õiguses sätestatud, kuid direktiivi järgi kõigi tegevuseks vajalike tegevuslubade menetluste peale kokku saab algatada vaid ühe KMH (vajaduse korral), peab selle algatatava KMHga tegema kõigi vajalike tegevuslubade andmiseks vajalikud uuringud ja hindamised. Seega peavad selle KMH algatamise ja läbiviimise menetlusse olema kaasatud kõik haldusorganid, kellelt on vaja saada mingiks tegevuseks vajalik luba. See tähendab ka seda, et taotlused kõigi vajalike lubade jaoks tuleb esitada samal ajal. Näiteks kui ehitusloa taotlus esitatakse KOVile, suhtleb KOV tegevuseks vajalike lubade andjatega (nt KeAga) ning annab arendajale teada, et ta peab esitama ka näiteks keskkonnakaitseloa taotluse. KOV on antud juhul kontaktpunkt ainult oma loamenetluse kontekstis. See vajab seaduse tasandil regulatsiooni, mistõttu on EnKSi täiendatud §-dega 3217 ja 3218. Ainult sellisel juhul on võimalik ühe ammendava KMH tegemine. 30 Lõikes 1 sätestatakse, et taastuvenergia projekti puhul viiakse läbi tegevusloa ja KMH menetlus. Need toimuvad tegevusloa ja KMH menetlust reguleerivatele normide kohaselt, kuid EnKSis sätestatud erisustega. Lõikes 2 sätestatakse, et kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletava tegevusloa andmiseks on vajalik KMH, tehakse taastuvenergia projekti menetluses üks KMH algatamise otsus. Sealjuures tehakse üks kõikide tegevuslubade andmiseks vajalikku teavet koondav KMH. Muudatuse tulemusel on juhtroll just KeAl, kes kooskõlastab otsuse KOViga. KMHde liitmine aitab kaasa menetluste kvaliteedi parandamisele ja vähendab dubleerivaid otsuseid. Samale järeldusele jõuti ka Advokaadibüroo Sorainen OÜ koostatud analüüsis22. Lõikes 3 sätestatakse erand, et KMHd ei algatata ehitistele päikeseenergiaseadmete ja samas asukohas paiknevate energiasalvestite paigaldamisel ja kõigi päikeseenergiaseadmete ajakohastamisel, kui sellega ei suurene kasutav ruum ega vajadus võtta lisaleevendusmeetmeid. Ehitised on nii rajatised kui ka hooned. Lõikes 4 sätestatakse, et taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku tegevusloa andja teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta 30 päeva jooksul tegevusloa taotluse menetlusse võtmisest. See erand ei kehti meretuulepargi hoonestusloa puhul. Lõikes 5 sätestatakse, et kui KeHJSi § 6 lõike 2 või 21 kohase ehitusloa menetluses eelhinnangu andmise käigus selgub KMH algatamise vajadus ja taastuvenergia projekti elluviimiseks on vaja taotleda ka keskkonnakaitseluba, teeb ehitusloa andja ehk KOV Keskkonnaametile ettepaneku ühise KMH algatamiseks. Kui Keskkonnaamet ettepaneku järel KMHd ei algata, teeb ehitusloa andja ise KMH algatamise otsuse. Seega kui KOV peab KMH tegemist vajalikuks, on tal õigus algatada KMH sõltumata asjaolust, et KeA seda keskkonnakaitseloa menetlemisel ei tee. Üldjuhul peaks ehitusloa menetluses KMH otsus tulema enne kui keskkonnaloa puhul, kuna KeAl on 30 päeva aega taotluse nõuetekohasust kontrollida ja menetlusse võtmisest 30 päeva eelhinnangu koostamiseks. Ehitusloa menetlus peatub kuni KeA KMH otsuseni. Senise praktika kohaselt ei ole KOVid taastuvenergia loamenetlustes KMH algatamist üldjuhul vajalikuks pidanud, sest planeerimisprotsessis on keskkonnamõju hinnatud planeeringu KSH käigus. Lõikes 6 sätestatakse, et tegevusloa taotluse menetlus peatub kuni KMH algatamata jätmise või KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Lõikes 7 sätestatakse, et taastuvenergia projekti menetlus kestus loetakse lõppenuks, kui projekti elluviimiseks kõigi vajalike tegevuslubade menetlus on lõppenud. Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3219 „Taastuvenergia projekti menetluse kestus“, mis koosneb neljast lõikest. Need muudatused hõlmavad kõiki loamenetlusi, mis algatatakse pärast eelnõu seadusena jõustumist. Sätestatud tähtajad kehtivad projekti kogumenetlusele (ei kehti üksikutele tegevuslubadele), st projekti menetluse kestuse jooksul tuleb menetleda kõik vajalikud tegevusload ja teha vajaduse korral KMH. Kehtestatavad tähtajad on esitatud tabelis 3. Lõige 1 sätestab taastuvenergia projekti menetluse kestuse maismaal, mis on kuni kaks aastat. Kuni üks aasta alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel, taastuvenergiajaamaga 22 https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2024-03/investeeringute-t%C3%B5hustamise- anal%C3%BC%C3%BCs.MKM_.2023-11-30.est_.pdf. 31 samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamisel ja taastuvenergiajaama ajakohastamisel. Lõige 2 sätestab taastuvenergia projekti menetluse kestuse merealal, mis on kuni kolm aastat. Alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel, taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamisel ja taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kaks aastat. Enne eelnõu jõustumist meretuulepargi rajamise eesmärgil algatatud hoonestusloa menetluste puhul, milles on mindud üle ühendloa menetlusse, kohalduvad menetlustähtajad vastavalt sellele, kuidas on esitatud keskkonnakaitseloa ja ehitusloa taotlus. Nende menetluste puhul, mis uue meretuulepargi hoonestusloa menetlusse üle ei lähe, ei loeta hoonestusloa menetluse aega taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse. Sellise lahenduse põhjuseks on asjaolu, et EhSis sätestatud hoonestusluba on olemuselt avaliku veekogu kasutamise õigus, mida eelnõu kohaselt ei loeta taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse. Lõige 3 sätestab taastuvenergia projekti menetluse kestuse eelisarendusalal, mis on kuni üks aasta. Kuni kuus kuud alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel, taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme ja võrguühenduse rajamisel ja taastuvenergiajaama ajakohastamisel. Lõige 4 näeb ette, et nimetatud tähtaegu on võimalik põhjendatud juhul ja erakorraliste asjaolude tuvastamisel pikendada. Tabelis 4 on taastuvenergia projektide loamenetluse tähtajad. Tähtaegade pikendamise aluseks olevate erakorraliste asjaolude hulka ei ole võimalik lugeda ajamahukaid uuringuid, mille tegemine on ette nähtud juba planeerimismenetluses. Erakorraliste asjaoludena peetakse silmas looduskeskkonna ootamatut muutust (näiteks uue elupaiga avastamist vms), millega ei saanud eelnevas menetluses arvestada. Samuti on siinkohal oluline rõhutada, et kestuse hulka ei loeta § 3216 lõikes 4 nimetatud aega, näiteks ehitamist, kohtuvaidlusi, taotluse täiendamist. Seega hõlmab tabelis 4 toodud tähtaeg ainult ametiasutuste toiminguid. Tabel 4. Taastuvenergia projektide loamenetluse tähtajad Menetluse Menetluse kestus pikendamine Taastuvenergia projekt maismaal Üldjuhul kuni 2 aastat kuni 6 kuud Kuni 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamine kuni 1 aasta kuni 3 kuud Taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamine kuni 1 aasta kuni 3 kuud Taastuvenergiajaama ajakohastamine kuni 1 aasta kuni 3 kuud Taastuvenergia projekt merealal Üldjuhul kuni 3 aastat kuni 6 kuud Kuni 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamine kuni 2 aastat kuni 3 kuud Taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamine kuni 2 aastat kuni 3 kuud Taastuvenergiajaama ajakohastamine kuni 2 aastat kuni 3 kuud Taastuvenergia projekt eelisarendusalal Üldjuhul kuni 1 aasta kuni 6 kuud Alla 150kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamine kuni 6 kuud kuni 3 kuud Taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamine kuni 6 kuud kuni 3 kuud 32  Taastuvenergiajaama ajakohastamine kuni 6 kuud kuni 3 kuud Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3220 „Eelisarendusalale rajatava taastuvenergiajaama projekti loamenetluse erandid“, mis koosneb neljast lõikest. Direktiivi kohaselt üldjuhul eelisarendusalal projekti loamenetluses KMHd ega ka KMH eelhinnangut ei tehta. Direktiivi alusel on eelnõusse kavandatud säte, mille kohaselt loamenetluse alguses võrreldakse projekti omadusi ja leevendusmeetmeid kehtestatud planeeringus sätestatuga. Sellise läbivaatamise eesmärk on veenduda, et projekt vastab planeeringu tingimustele, ei ületa planeeringus sätestatud piire ega ehitusõiguse alaseid näitajad, samuti tuvastatakse läbivaatamisel, et võrreldes planeerimismenetluse ja KSHga ei ole keskkonnaseisundis toimunud olulisi ettenägematuid muudatusi. Selleks sätestatakse lõikega 1, et eelisarendusalal tuuleelektrijaama loamenetluses kontrollib tegevusloa taotluse menetleja (KOV) muuhulgas asjaolusid, kas kavandatava projektiga ei kaasne ettenägematut olulist keskkonnamõju, sh piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud keskkonnamõju strateegilisel hindamisel; kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad. Tegemist ei ole KeHJSi-kohase KMH eelhinnanguga. Kui ettenägematut olulist keskkonnamõju loamenetluses ei tuvastata, siis KMH algatamata jätmise otsust ei tehta, kuid loa andmise otsuses mh selgitatakse kontrollitavaid asjaolusid. Piirülese mõju korral ei kehti eelnõu kohane kiirendatud menetlus, vaid kehtib tavapärane KMH korraldus. Kui planeerimismenetluses antakse planeeringu kehtestamisega heakskiit taastuvenergia projekti põhimõttelisele lahendusele ja tuuakse loetelu leevendusmeetmetest, mida on võimalik kasutada, siis loamenetluses on juba selge nii konkreetne projekt kui ka valik, milliseid leevendusmeetmeid on kavas konkreetse projekti mõju leevendamiseks kasutada. Seega on oluline tegevusloa loamenetluses menetleja hinnang, kas konkreetse projekti mõjud on meetmetega leevendatavad, vältimaks vaidlusi protsessi järgmistes etappides. Lõige 2 sätestab, et eelisarendusalal võib KMH algatada, kui on selgelt tõendatud järgmised asjaolud: 1) projekt avaldab tõenäoliselt ettenägematut olulist keskkonnamõju, mida ei olnud võimalik ette näha varasemal keskkonnamõju strateegilisel hindamisel; 2) ettenägematu olulise keskkonnamõju leevendamiseks ei ole piisavaid leevendusmeetmeid või hüvitusmeetmeid juhul, kui võimalikku kahju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada. Planeerimismenetluses pakutakse välja ka võimalikke leevendusmeetmeid (direktiivis kasutatud ka terminit mitigation rulebook), mis ei ole veel esitatud konkreetse projekti täpsusega. Leevendusmeetmete variandid pakub välja arendaja või KeA. Loamenetluse alustamisel on arendaja teinud lõpliku projekti valiku ja valinud välja ka konkreetse projekti jaoks sobivad leevendusmeetmed. Kaalukatel põhjustel saab leevendusmeetmeid hiljem muuta, tagamaks, et leevendusmeetmed täidaksid eesmärki. Eelisarendusalal antakse projekti loamenetluses hinnang (Keskkonnaameti kooskõlastus), kas konkreetse projekti jaoks valitud leevendusmeetmed on sobivad ja asjakohased. Kui loamenetluses ilmnevad erakorralised asjaolud ning selgub, et leevendusmeetmete rakendamine ei ole piisav, on ka eelisarendusalal võimalik loamenetluse protsessis välja töötada hüvitusmeetmed. See võib olla ka üks põhjus, miks eelisarendusalal algatatakse KMH. Kui tuvastatakse, et erakorralised asjaolud võivad põhjustada olulist keskkonnamõju või kavandatud leevendusmeetmed on ebapiisavad, on võimalik ka KMH algatamine. Eelisarendusalade puhul on tingimus, et projektiga tekitatav oluline mõju peab olema 33 leevendatav leevendusmeetmetega. Seega kui planeeringus nähakse ette ülekaaluka avaliku huvi kohaldamine ning hüvitusmeetmed tegevusega tekitatava olulise keskkonnamõju kompenseerimiseks, ei ole tegemist eelisarendusalaga. Seega juhtudel, kui maismaatuulepargile eelnevas planeeringus on ette nähtud hüvitusmeetmed, ei ole loamenetlusse liikudes tegemist taastuvenergia projekti menetlusega eelisarendusalal, vaid taastuvenergia projekti menetlusega n-ö üldkorras. Seetõttu sätestatakse lõikes 3, et kui eelisarendusalal tehakse KMH, tehakse KMH algatamise otsus 30 päeva jooksul tuuleelektrijaama tegevusloa taotluse menetluse algusest. KMH algatamata jätmise korral eraldi otsust ei tehta ja loamenetlus liigub vastavalt tähtajale lõpuni. Kuna antud juhul pole tegu KeHJSi-kohase eelhinnanguga ja eelhinnangut ei tehta, siis ei tehta eraldi ka algatamata jätmise otsust. Kui KOV annab ehitusloa, peab ta HMSi kohaselt selgitama ja põhjendama oma otsust (põhjendamiskohustus). Lõike 4 kohaselt viiakse KMH läbi kuni kuue kuu jooksul või erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul KMH algatamise otsuse tegemisest. Punktiga 39 täiendatakse EnKSi rakendussätteid §-ga 401, mille kohaselt korraldab Kliimaministeerium 2025. aasta 21. maiks taastuvenergia alade kaardistuse koostamise. Rakendussätte § 402 lõigetega 1, 2 ja 3 sätestatakse tingimused, mis on vajalikud ühe KMH algatamise otsuse jaoks, kui taotleja on enne käesoleva sätte jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku ehitusloa ja keskkonnakaitseloa taotluse või ainult ehitusloa või ainult keskkonnakaitseloa. Kõik loetletud tingimused peavad olema täidetud. Rakendussäte on vajalik, et tagada arendaja õiguspärane ootus, kuna direktiiv kohaldub alles siis kui see on siseriiklikult üle võetud. Kui loa taotleja on esitanud ehitusloa ja keskkonnakaitseloa taotluse, tehakse nende tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui: 1) taotleja seda vähemalt ühes loamenetluses taotleb ja 2) kummagi loa menetluses ei ole enne käesoleva sätte jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust. Kui loa taotleja on esitanud ainult keskkonnakaitseloa taotluse, tehakse taastuvenergiaprojekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajaduse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui: 1) taotleja seda keskkonnakaitseloa taotluse menetluses taotleb; 2) keskkonnakaitseloa menetluses ei ole enne käesoleva sätte jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja 3) taotleja esitab ehitusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks. Kui loa taotleja on esitanud ainult ehitusloa taotluse ja vaja on keskkonnakaitseluba, mida esitatud ei ole, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui: 1) taotleja seda ehitusloa taotluse menetluses taotleb; 2) ehitusloa menetluses ei ole enne käesoleva sätte jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja 3) taotleja esitab keskkonnakaitseloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks. 34 Paragrahvi 402 lõikes 4 sätestatakse, et KMH algatamise või algatamata jätmise otsustab Keskkonnaamet. Lõikes 5 sätestatakse, et juhul kui avaliku veekogu ja majandusvööndi piiritletud alal viiakse tuulepargi hoonestusloa menetlus läbi EhSi §1131 lõikes 1 nimetatud hoonestusloa menetlusena, ei loeta hoonestusloa menetluse aega taastuvenergia projekti menetlusaja sisse. Meretuuleparkide rajamiseks näeb EhS ette meretuuleparkide ühendloa. Kehtiva õiguse kohaselt nõutavate hoonestus-, ehitus- ja veeloa asemel tuleb edaspidi taotleda ühtset meretuulepargi hoonestusluba ning selle raames tehakse ka üks ja terviklik KMH. Seega täidab ühendluba ühtlasi ka direktiivist tuleneva nõude ühe KMH kohta kogu projekti menetluse jooksul. Kui ei minda üle meretuulepargi hoonestusloa menetlusse, kohalduvad rakendussätted vastavalt sellele, kuidas on esitatud keskkonnakaitseloa ja ehitusloa taotlus. Nende menetluste puhul, mis uue meretuulepargi hoonestusloa menetlusse üle ei lähe, ei loeta hoonestusloa menetluse aega taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse. Taastuvenergia projekti kogumenetluse aega loetakse andmete sisestamisest EHRi ehitusloa ja veeloa taotlemiseks, sellest hetkest algab eelnõust tulenev uue taastuvenergia direktiivi kohane menetlus. Sellise lahenduse põhjuseks on asjaolu, et EhSis sätestatud hoonestusluba on olemuselt avaliku veekogu kasutamise õigus, mida eelnõu kohaselt ei loeta taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse. Lõikes 6 sätestatakse, et § 3220 taastuvenergia projekti loamenetluse erandeid eelisarendusaladel ei kohaldata enne käesoleva sätte jõustumist algatatud taastuvenergia projekti loamenetlustele. Lõikes 7 sätestatakse, et EnKSi §-e 3211, 3213 ja 3214 (ülekaalukat avalikku huvi, leevendus- ja hüvitusmeetmeid) kohaldatakse vaid loamenetlustes, mis on algatatud pärast nõukogu määruse 2022/2577 jõustumist ehk 30. detsembrit 2022. Rakendussäte on vajalik, et tagada määrusega (otsekohalduv ülekaalukas avalik huvi) kehtivuse järjepidevus. Nimetatud paragrahvid on hõlmatud Riigikogus menetluses olevas SE-s 359. Eelnõu § 5. Kaugkütte seaduse muutmine Kaugkütte seaduse muudatusega täiendatakse § 4 lõiget 3, millega kohustatakse soojusettevõtjaid avaldama oma veebilehel vastavat teavet. Juba varasemalt on ettevõtted olnud kohustatud esitama teavet. Direktiivi üle võtuga lisandub teabe esitamise kohustus ka eelneva kalendriaasta keskmise suhtelise soojuskao kohta võrgus koos sama aasta tarbimistihedusega. Eestis on soojusettevõtteid, kellele muudatus kohaldub Konkurentsiameti 2024. aasta andmete põhjal kokku 70, tegevuslubadega soojusettevõtteid 28. Muudatusest teavitab asjaosalisi Konkurentsiamet. Eelnõu § 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus (KeHJS) Punktiga 1 kehtestatakse KeHJSi § 281 uues sõnastuses. Kehtiv § 281 jõustus 17. märtsil 2023. aastal ning käsitleb maismaatuulejaama keskkonnamõju hindamise erandit. Sätte kehtestamise tingis kiireloomuline vajadus luua kiirem ja efektiivsem loamenetlus, sh KMH, taastuvenergia projektidele, et kiirendada ühelt poolt energiakriisist, teiselt poolt kliimakriisist tulenevat taastuvenergia kasutuselevõttu. Seoses direktiivi 2018/2001 kolmanda muudatuste paketiga, millega nähakse taastuvenergia projektidele ette limiteeritud loamenetluse tähtajad, on vaja paragrahvi laiendada kõigile taastuvenergia projektidele. Direktiiviga ettenähtud tähtaja sisse peavad mahtuma kõigi taastuvenergiajaama rajamiseks ja käitamiseks vajalike tegevuslubade menetlused, sh KMH. Direktiivis ettenähtud tähtajad on 35 erinevad sõltuvalt taastuvenergia projekti asukohast (maal, merel, eelisarendusalal) ja mahust (uue taastuvenergiajaama rajamine või olemasoleva ajakohastamine) ning ulatuvad kuuest kuust kolme aastani (erijuhtudel võimalik ka pikendada). Nende tähtaegade järgimise eest vastutavad tegevuslubade andjad. Selleks, et vältida mitme KMH menetluse detailset sätestamist KeHJSis, laiendatakse kehtivat § 281 eelnõukohase seadusega nii, et sama paragrahvi sätteid on võimalik kohaldada kõigile taastuvenergia projektidele. Selleks jäetakse menetlustoimingute tähtajad, milleks on vajalik arendaja kui tegevusest huvitatud isiku panus, otsustaja määrata. Need on eelkõige tähtajad KMH programmi ja aruande esitamiseks ning täiendamiseks. Otsustaja peab nende tähtaegade määramisel lähtuma konkreetse toimingu sisust ja mahust nii, et tähtaeg oleks loamenetluse kogutähtaja raames mõistlik ja proportsionaalne. Otsustajale endale mõeldud tähtajad sätestatakse seaduses, et tagada menetluse optimaalne kulgemine. Seni ei ole üldjuhul maismaal päikese- ja tuuleparkidele KMHsid algatatud, kuna planeeringu koostamisel on tehtud KSH. KeHJSi § 6 lõike 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ nähakse ette künnised, mille korral tuleb tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta anda KeHJSi § 6 lõigete 2 ja 21 kohane eelhinnang. Eelhinnangu kohustusega on viie ja enama tuulikuga elektrijaama, mille koguvõimsus on üle 7,5 MW, rajamine maismaal (määruse § 2 p 2), samuti hüdroelektrijaama rajamine teatud veekogudel (määruse § 11 p 4). Välistada ei saa aga eelhinnangu vajadust ka teiste taastuvenergia projektide korral, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (määruse § 15 p 8 või § 16 alusel). Meretuulepargi korral on KMH kohustuslik (KeHJS § 6 lg 1 p 5), samuti hüdroelektrijaama korral, kui kinnihoitav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri (KeHJS § 6 lg 1 p 211). Eelnõukohase § 281 lõiked 1, 2, 6–8, 11 ja 12 kehtivad kõigile taastuvenergiajaamadele. Lõikega 1 seotakse kogu paragrahvi kohaldamisala, milleks on energiamajanduse korralduse seaduse § 3212 lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti KMH. Lõikega 2 nähakse ette, et kui otsustaja otsustab KMH algatada (eelhinnangu tulemusel või kohustuslikus korras), määrab ta arendajale KMH programmi esitamiseks konkreetse tähtaja. Erinevus KMH tavamenetlusest on, et algatamise otsusele ei küsita asjaomaste asutuste arvamust (§ 11 lg 22 ei kohaldata vastavalt § 281 lõikele 12) ning ka asjaolu, et KMH programmi esitamiseks on tavapäraselt arendajal 18 kuud (§ 18 lg 7). Tähtaja seadmine on tingitud eelnõukohase seadusega EnKSi lisatavatest tähtaegadest taastuvenergia projektide loamenetlustele. Paragrahvi 281 lõikega 6 nähakse otsustajale ette 14päevane tähtaeg KMH programmi nõuetele vastavuse kontrolliks ning lõikega 7 antakse erandina kohustus määrata arendajale teatud etappideks tähtajad. Lõikega 8 võetakse üle taastuvenergia direktiivi artikli 16 b lõike 2 nõue, et juhul, kui otsustaja on kinnitanud KMH ulatuse (Eesti mõttes programmi), siis seda enam hiljem laiendada ei tohi. Lõikega 11 nähakse ette, et juhul, kui arendaja ei järgi otsustaja määratud tähtaegu dokumentide esitamiseks või täiendamiseks, siis jäetakse tegevusloa taotlus läbi vaatamata ja haldusmenetlus lõpeb. Säte on vajalik, et tagada otsustajale võimalus järgida talle pandud loamenetluse üldtähtaegade järgimise kohustust ning anda arendajatele selge sõnum tähtaegade mittejärgimise tagajärgedest. 36 Lõikes 12 loetletakse KeHJSi sätted, mida taastuvenergia projektide KMH läbiviimisel ei kohaldata. Nendeks on § 11 lõige 2 (KMH algatamise või mittealgatamise otsustamise tähtaeg), lõige 21 (selle otsustamise pikendamise võimalus), lõige 22 (KMH algatamise või mittealgatamise otsustamise otsuse eelnõu kooskõlastamine) ja lõige 7 (KMHde liitmine) ning § 18 lõige 7 (tähtaeg arendajale programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamiseks) ja lõige 8 (tähtaeg arendajale aruande esitamiseks). Eelnõukohase §-ga 281 sõnastatakse eraldi sätted, mis kohalduvad kas ainult maismaal asuvatele projektidele või meretuuleparkidele. Meretuuleparkide erisus on tingitud asjaolust, et nende loamenetluse kogupikkuseks on kolm aastat (maismaal 1–2 aastat). Eelduslikult on tegemist suuremahuliste projektidega, mistõttu peab ka keskkonnamõju hindamise menetlus olema põhjalikum ning seega pole õigustatud teha tavamenetlusest olulisi erinevusi. Nii näiteks ei kohaldata meretuuleparkidele eelnõukohase § 281 lõikeid 3–5, mille kohaselt jäetakse ära KMH programmi avalikustamine. Maismaal on KMH programmi avalikustamise asemel ette nähtud konsulteerimine asjaomaste asutustega ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud puudutatud isikutega, kellele antakse võimalus esitada oma seisukoht (lg 3). Lõike 4 kohaselt tuleb seisukohad ja ettepanekud esitada 14 päeva jooksul otsustajale, kellel seejärel on samuti 14 päeva aega nendega tutvuda ning kujundada seejärel oma terviklik seisukoht KMH programmi kohta. Lõige 5 kohustab arendajat esitatud seisukohtadele ja ettepanekutele vastama ning programmi täiendama ning täiendatud programmi otsustajale esitama viimase määratud tähtajaks. Seejärel on otsustaja kohustatud selle läbi vaatama ja tunnistama nõuetele vastavaks (või tagastama täiendamiseks) 14 päeva jooksul. Taastuvenergia projektide KMH korral ei tohi ära unustada ka võimalikke olulise piiriülese keskkonnamõjuga projekte, mille korral tuleb lähtuda piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ja võimalike kahepoolsete lepingutega kokkulepitust. Kuigi Eestil kui päritoluriigil võib tähtaegade järgimisega esineda teatavaid väljakutseid, tuleb arvestada, et ka mõjutatavatele riikidele kehtivad taastuvenergeetika direktiivist tulenevad limiteeritud loamenetluse tähtajad, mistõttu võib eeldada tõhusamat kaasumist võimalikesse olulise piiriülese keskkonnamõjuga projektide menetlustesse. Kuivõrd teatud taastuvenergia projekte puudutavad sätted tulenevad eelnõukohastest EnKSi täiendavates sätetest, on tabelis 5 ja 6 esitatud kronoloogilises järjekorras nimekiri menetlustoimingutest koos tähtaegade ja õiguslike alustega. Tabel 5. Maismaal asuva taastuvenergia projekti KMH Tegevus Tegija Tähtaeg Alus päevades 1. Loataotluse täielikkuse Otsustaja 30 EnKS § 3217lg 3 hindamine* 2. KMH algatamine või Otsustaja 30 EnKS § 3218 lg 1– mittealgatamise otsus (sh 6 KMH eelhinnang) KeHJS § 11 (v.a lõiked 2, 21, 22 ja 7), § 281 lg 12 3. Programmi koostamine Arendaja Otsustaja KeHJS § 281 lg 2 määratud 4. Seisukohtade esitamine Asjaomased 14 KeHJS § 281 lg 4 asutused, puudutatud isikud 37  5. Seisukohtade läbivaatamine, Otsustaja 14 KeHJS § 281 lg 4 enda seisukoha kujundamine, arendajale esitamine 6. Programmi täiendamine Arendaja Otsustaja KeHJS § 281 lg 5 määratud 7. Programmi nõuetele vastavuse Otsustaja 14 KeHJS § 281 lg 6 kontroll 8. Vajaduse korral programmi Arendaja Otsustaja KeHJS § 281 lg 7 täiendamine määratud 9. KMH aruande koostamine Arendaja Otsustaja KeHJS § 281 lg 7 määratud 10. Aruande nõuetele vastavuse Otsustaja 14 KeHJS § 21 lg 2 esmane kontroll 11. Avalikustamisest teavitamine Otsustaja 14 KeHJS § 21 lg 1, § 16 lg 2, 3 12. Avalik väljapanek, Otsustaja, 30 + avalik KeHJS § 21 lg , § seisukohtade esitamine, avalik asjaomased arutelu 16 lg 41, 5 arutelu asutused, huvitatud isikud 13. Esitatud seisukohtade Otsustaja 21 KeHJS § 21 lg 4 läbivaatamine 14. Avalikustamise käigus Arendaja Otsustaja KeHJS § 281 lg 10 esitatud seisukohtadele määratud vastamine 15. Aruande esitamine nõuetele Arendaja Otsustaja KeHJS § 281 lg 7 vastavaks tunnistamiseks määratud 16. Aruande nõuetele vastavuse Otsustaja 30 KeHJS § 22 lg 5 kontroll 17. Vajaduse korral aruande Arendaja Otsustaja KeHJS § 22 lg 9 täiendamine määratud Tabel 6. Meretuulepargi hoonestusloa KMH Tegevus Tegija Tähtaeg Alus päevades 1. Loataotluse täielikkuse Otsustaja 90 EnKS § 3217 lg 3 hindamine* 2. KMH algatamine Otsustaja 30 EnKS § 3218 lg 1– 6 KeHJS § 11, § 281 3. Programmi koostamine Arendaja Otsustaja KeHJS § 281 lg 2 määratud 4. Programmi nõuetele vastavuse Otsustaja 10 KeHJS § 16 lg 12 esmane kontroll 5. Vajaduse korral programmi Arendaja Otsustaja KeHJS § 16 lg 12 täiendamine määratud 6. Avalikustamisest teavitamine Otsustaja 14 KeHJS §16 lg 2, 3 7. Avalik väljapanek, Otsustaja, 21 + avalik KeHJS § 16 lg 1 seisukohtade esitamine, avalik asjaomased arutelu arutelu asutused, 38  huvitatud isikud 8. Esitatud seisukohtade Otsustaja 14 KeHJS § 17 lg 11 läbivaatamine, oma seisukoha kujundamine 9. Esitatud seisukohtadele Arendaja 21 KeHJS § 17 lg 3 vastamine 10. Programmi täiendamine Arendaja Otsustaja KeHJS § 281 lg 9, määratud § 18 lg 1 11. Programmi nõuetele vastavuse Otsustaja 30 KeHJS § 18 lg 2 kontroll 12. Vajaduse korral programmi Arendaja Otsustaja KeHJS § 18 lg 6 täiendamine määratud 13. KMH aruande koostamine Arendaja Otsustaja KeHJS § 281 lg 7 määratud 14. Aruande nõuetele vastavuse Otsustaja 14 KeHJS § 21 lg 2 esmane kontroll 15. Avalikustamisest teavitamine Otsustaja 14 KeHJS § 21 lg 1, § 16 lg 2 16. Avalik väljapanek, Otsustaja, 30 KeHJS § 21 lg , § seisukohtade esitamine asjaomased 16 lg 41, 5 asutused, huvitatud isikud 17. Esitatud seisukohtade Otsustaja 21 KeHJS § 21 lg 4 läbivaatamine 18. Avalikustamise käigus Arendaja 30 KeHJS § 21 lg 5 esitatud seisukohtadele vastamine 15. Aruande esitamine nõuetele Arendaja Otsustaja KeHJS § 281 lg 7 vastavaks tunnistamiseks määratud 16. Aruande nõuetele vastavuse Otsustaja 30 KeHJS § 22 lg 5 kontroll 17. Vajaduse korral aruande Arendaja Otsustaja KeHJS § 22 lg 9 täiendamine määratud * Ei lähe taastuvenergia projekti menetluse tähtajas arvesse (alus: EnKS § 3216 lg 4 p 1) Punktiga 2 muudetakse kehtiva KeHJSi § 282, mis käsitleb taastuvenergia projektide ajakohastamise KMH erisusi. Paragrahvi pealkirjas ja lõikes 1 muudetakse mõiste „taastuvelektrijaam“ mõisteks taastuvenergiajaam ning seotakse see vastava mõistega eelnõukohase seadusega EnKSi lisatava § 3212 lõikega 2. Ühtlasi jäetakse välja ka viide nõukogu määrusele 2022/2577, mille kehtivus lõpeb 30.06.2025 (osaliselt juba 30.06.2024). Kuna ajakohastamise mõiste lisatakse eelnõukohase seadusega EnKSi, ei ole selle kordamine paragrahvi lõikes 2 enam vajalik ega otstarbekas. Paragrahvi täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt merel asuva taastuvenergiajaama ajakohastamisel lähtutakse KMH läbiviimisel KeHJSi §-s 281 sätestatud maismaa taastuvenergia projekti KMH erisuste sätetest. Tegemist on kiirema KMH menetlusega kui uue meretuulepargi korral, samas on merealal ajakohastamise loamenetluste tähtaeg pikem kui maismaa taastuvenergiajaama korral, mistõttu ei pea menetluse kiiruse tõttu kohaldama kõige minimaalsemat KMH menetlust, mis on ette nähtud KeHJSi § 282 ülejäänud sätetega. Viimase puhul on lähtutud vaid hädapärastest nõuetest, mis tagaksid kiire ja samas siiski sisult õige tegevusloa väljastamiseks vajaliku info kogumise. 39 Võrreldes kehtiva §-ga 282 täpsustatakse eelnõukohase seadusega, et taastuvenergia projektide ajakohastamisel peab nii eelhinnangu andmisel kui võimaliku KMH ulatuse määramisel lähtuma vaid ajakohastamisega kaasneva muudatuse mõjuga, st ei arvestata olemasoleva tegevuse enda mõjuga (lõiked 21 ja 4). Paragrahvi 282 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks, kuna nõukogu määrus 2022/2577 muutub kehtetuks ning selle sisu on võetud üle taastuvenergia direktiiviga. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga tuuakse sisse uued mõisted AÕKSi, EhSi, EnKSi, ELTSi. Uute mõistete kohta on esitatud info seletuskirja peatükis 3 ja lisas 2. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab direktiivile 2023/2413 (ülevõtmise kohustus), vt lisa 1 vastavustabel. 6. Seaduse mõju Eelnõu seadusena jõustumisel kaasnevad olulisemad mõjud on rühmitatud viide valdkonda, mis tulenevad taastuvenergia direktiivist. 6.1. Päritolutunnistused 6.1.1. Vesinikule ja sünteetilistele kütustele päritolutunnistuste väljastamise võimaluse sätestamine ning süsteemihaldaja mõiste täpsustamine Sihtrühmad: vesiniku ja/või sünteetilise kütuse tootjaid, tarnijaid ja tarbijaid, Elering Sihtrühma 1 suurus: käesoleval ajal ei ole võimalik hinnata. Sihtrühma 2 suurus: Elering, EMTA Sihtrühmale 1 avalduva mõju suurus: ettevõtted peavad oma tegevuses arvestama päritolutunnistuste nõudega. Sihtrühmale 2 avalduva mõju suurus: Elering ja EMTA peavad tegema IT-arendused. Probleem ja praegune olukord Uuesti sõnastatud direktiiviga (EL) 2018/2001 on sisse toodud muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused. Muudeks kui bioloogilist päritolu taastuvkütusteks loetakse vedelaid ja gaasilisi kütuseid, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Selleks, et tõendada, millist tüüpi on toodetud ja tarbitud kütus, tuleb võimaldada päritolutunnistuste väljastamine biometaani ning vesiniku kõrval ka sünteetilistele kütustele. Lisaks tuleb täpsustada, millised on need vesiniku ja sünteetilise kütuse tüübid ning millistele tingimustele need peavad vastama. Lahendus Kui soovitakse tõendada muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse tootmist, peab see vastama kriteeriumitele, mis on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184, 10. veebruar 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks. Lisaks täpsustatakse süsteemihaldaja mõistet, et ka vesiniku, sünteetiliste kütuste ning soojusenergia päritolutunnistuste väljastajaks oleks sõltumatu osapool. 40 Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, IT-arendused Sünteetilise kütuse lisamine ning erinevate kütusetüüpide lisandumine nõuab arendusi päritolutunnistuste jaoks energiamajanduse korralduse seaduse § 3210 lõike 1 alusel loodud elektroonilises andmebaasis ja vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalses keskkonnas (edaspidi päriolutunnistuste elektrooniline andmebaas ja transpordistatistika kauplemisplatvorm). Lisaks on vaja täiendada kütuste tarbimisse andmise tõendamise lahendusi ja tagada andmete elektrooniline liikumine kütuse käitlemise andmekogusse. Euroopa Komisjonil on kavas kasutusele võtta liidu andmebaas muuhulgas gaasiliste kütuste väärtusahelate jälgimiseks ja kütuste Euroopa Liidu biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse kontrollimiseks. Kuna riigi ülesanne on tagada andmebaasis olevate andmete õigsus, siis on vaja luua päriolutunnistuste elektroonilise andmebaasi ja transpordistatistika kauplemisplatvormi elektrooniline ühendus liidu andmebaasiga, et kohalikud turuosalised saaksid raporteerida toodangust ja tarbimisse andmisest kohalike infosüsteemide kaudu. Arendused teeb valdavalt päritolutunnistuste süsteemi haldaja ehk põhivõrguettevõte, kütuse käitlemise andmekogu arendused tehakse EMTA juhtimisel. Arendused valmivad hiljemalt direktiivi ülevõtmise ajaks ehk maiks 2025. Päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi ja transpordistatistika kauplemisplatvormi rahastus tuleneb taastuvenergiatasust. Arendusega ei ole seotud kolmandad isikud. Mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Muudatus puudutab vesiniku ja/või sünteetilise kütuse tootjaid, tarnijaid ja tarbijaid. Tootjatele tekib võimalus tõendada enda toodetud kütuse päritolu ning seeläbi suurendada enda usaldusväärsust energia/kütuse siseriiklikus müügis. Tarnijatel ja tarbijatel (nt tööstus- ja transpordisektor) tekib võimalus tõendada, et nende tarbitav või edasi müüdav energiaühik on jätkusuutlikult toodetud, ja tekib võimalus toodangu realiseerimiseks kohalikele kütusemüüjatele. Mõju majandusele – halduskoormus Lahendusega kaasneb mõju halduskoormusele. Ettevõtetele halduskoormus kasvu on kavas minimeerida protsesside digitaliseerimise ja infotehnoloogiliste lahenduste kasutusevõtmisega. Hinnata ettevõtete infokohustust: kui kütust tootev ettevõte soovib tõendada, et toodetud on muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust, tuleb tal oma toodang sertifitseerida, mis tähendab ettevõtjale lisakoormust ja -kulu. 6.1.2. Päritolutunnistuste väljastamine otse tarbijale või tarnijale Probleem ja praegune olukord Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõike 2 alapunktiga c on antud võimalus liikmesriikidel väljastada päritolutunnistusi otse tarnijatele või tarbijatele, kes energiat soetavad. Seni ei ole Eestis seda võimalust rakendatud. Lahendus Muudatusega luuakse võimalus väljastada energia tarnijale või tarbijale päritolutunnistus otse, kui tootja ise on saanud investeeringu- või tegevustoetust. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale – IT-arendused Otse tarbijale päritolutunnistuse väljastamiseks tuleb päritolutunnistuste väljastajal ehk süsteemihaldajal täiendada päritolutunnistuste elektroonilist platvormi. Arendused valmivad hiljemalt direktiivi ülevõtmise ajaks ehk maiks 2025. 1. Selgeks teha, kes on saanud toetust – vältida topeltkasu. 2. Tagada päritolutunnistuste automaatne ülekanne tarbijale või tarnijale. Mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus 41 Ettevõtetel, kes said investeeringutoetust taastuvenergia tootmisseadmete rajamiseks, puudus võimalus tõendada müüdud toodangu päritolu. Tarnijad ja tarbijad saavad nüüd võimaluse päritolutunnistuse omandamiseks, ilma et tootja vahel oleks. Samuti on seni jäänud kasutamata päritolutunnistused, mis on väljastatud tootjale, kes on saanud investeeringutoetust või muud toetust riikliku toetuskava kaudu. Seega suureneb päritolutunnistuste hulk turul ja sellel on positiivne mõju energia tarnijatele ja tarbijatele. 6.1.3. Standardühiku murdosaks tegemine Probleem ja tänane olukord Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõike 2 esimese lõiguga antakse võimalus päritolutunnistuse standardühikut 1 MWh jagada murdosaks, tingimusel, et murdosa on 1 Wh kordne. Seni on Eestis rakendatud jäägipõhist lähenemist ehk kalendrikuu toodang ületab MWh, siis üle jääv toodang (alla 1 MWh) kantakse järgmisesse tootmisperioodi. Lahendus Muudatusega antakse süsteemihaldajale võimalus kasutada väiksemat ühikut päritolutunnistuste väljastamisel, mis tähendab, et muudatuse elluviimisel saab kogu toodetud energia samal tootmisperioodil päritolutunnistustega katta ning tarnijatele/tarbijatele edasi kanda. Samuti võimaldab paremini jälgida riigisiseseid füüsilisi energiavooge. Piiriüleste ülekannete tegemisel on vaja jälgida päritolutunnistuste vastuvõtja riigis kehtivaid reegleid. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale – IT-arendused Lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi. Päritolutunnistuste väljastajal ehk süsteemihaldajal tuleb muudatuse lubamiseks täiendada päriolutunnistuste elektroonilist andmebaasi ja transpordistatistika kauplemisplatvormi hiljemalt direktiivi ülevõtmise ajaks ehk maiks 2025. Mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Muudatus lubab üle minna reaalajas päritolutunnistuste turule, mis on oluline tarbimis- ja tootmisprofiili kokkuviimisel ning tulevikus energia tarbimise tõendamisel. 6.1.4. Päritolutunnistuste sidumine konkreetsete võrkudega Probleem ja praegune olukord Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõike 8 eelviimane lõik viitab, et liikmesriigid peavad tagama, et kustutatud päritolutunnistused vastavad võrgu asjakohastele omadustele. Lahendus Riigisisese õiguse direktiivi muudatustega kooskõlla viimiseks on sätestatud kohustus siduda päritolutunnistused konkreetsete võrkudega, näiteks gaasi- või vesinikuvõrk. Samuti sätestatakse, et võrguväliselt toodetud energia päritolutunnistusega ei tohiks tõendada võrgust võetud energia tarbimist. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale – IT-arendused Lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi. Päritolutunnistuste väljastajal ehk süsteemihaldajal tuleb muudatuse lubamiseks täiendada päriolutunnistuste elektroonilist andmebaasi ja transpordistatistika kauplemisplatvormi hiljemalt direktiivi ülevõtmise ajaks ehk maiks 2025. Mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Päritolutunnistused, mis puudutavad gaasivõrku, on praegu kasutusel transpordisektoris tarbitava biometaani päritolu tõendamisel ning seega on mõjutatud ennekõike biometaani tootjad, tarnijad ja tarbijad. Ligikaudu pooled biometaani eest väljastatud päritolutunnistustest väljastatakse tootjatele, kes toodavad biometaani võrguväliselt, ja osaliselt toimub biometaani transport võrku sisestamata tootmiskohast otse gaasitanklasse. Ekspordi puhul ei pruugi 42 vastuvõttev riik aktsepteerida võrguväliselt toodetud biometaani, mistõttu on vaja see teave kajastada päritolutunnistusel. 6.2. Metsa biomass, säästlikkuse, KHG vähendamise kriteeriumid, küte- ja jahutus Sihtrühm: biomasskütust tootvad ettevõtted, ca 90. Sihtrühma suurus: teadaolevalt on üle 7,5 MW sooja- ja elektrienergiat tootvaid käitiseid ja oma tarbeks sooja tootvaid käitiseid 82. Biomasskütustega seotud muudatuste eesmärk on ära hoida taastuvkütuste eluringiga tekkivaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Valdav osa säästlikkuse kriteeriumitega reguleeritavatest biomasskütustest Eestis peaksid juba nendele kriteeriumitele vastama, sh tulenes biomassi säästlikkuse kriteeriumi nõue juba RED II-ga. Seega suureneb küll käitiste võimsuse piiri nihutamisega osa ettevõtete ja riigiasutuste koormus, aga seda on võimalik minimaliseerida IT-lahendusega. Teadaolevalt on üle 7,5 MW sooja- ja elektrienergiat tootvaid käitiseid ja oma tarbeks sooja tootvaid käitiseid 82. 46 neist on üle 20 MW, mis tähendab, et täiendavalt puudutab muudatus 36 käitist (suurem kui 7,5 MW aga väiksem kui 20 MW). Andmed pärinevad 2022. aastast keskkonnaotsuste infosüsteemist (KOTKAS). Nende andmete põhjal laieneb kohustus veel 25 ettevõttele: Leca Eesti Osaühing, AS VIREEN, AS E-Piim tootmine, Aktsiaselts ELVESO, Aktsiaselts Saku Maja, SW ENERGIA OÜ, Combimill Reopalu OÜ, AS Graanul Invest, N.R. Energy Osaühing, OÜ Vara Saeveski, Osaühing Elva Soojus, Combimill Sakala OÜ, OÜ Ebavere Graanul, OÜ Helme Graanul, Osaühing Põrguvälja Soojus, Danspin AS, Aktsiaselts Kadrina Soojus, Tamsalu Kalor AS, Aktsiaselts OG Elektra Tootmine, Thermory AS, Osaühing Valmos, Aktsiaselts Barrus, Aktsiaselts Salutaguse Pärmitehas, Aktsiaselts TOFTAN, Estonian Plywood AS, GreenGas OÜ. Valdavalt on tegu aga ettevõtete, millele juba kohustus kehtib, väiksema nimivõimsusega käitistega. Sihtrühmale avalduva mõju suurus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 säästlikkuse kriteeriumid ja sellega seotud nõuded on üle võetud energiamajanduse korralduse seaduse §-ga 323 ja kliimaministri määrusega nr 35. Praegu on kohaldusalas elektri- , soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvad ettevõtted, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. Kohaldusalasse jäävad ettevõtjad on pidanud järgima säästlikkuse kriteeriumeid ja sellega seotud nõudeid. Nõuded on vajalikud, et ettevõtja saaks tõendada, et kasutatud biomasskütuseid saab pidada taastuvenergiaks. Seega ei kaasne muudatusega olulist lisakoormust neile ettevõtetele, sh infokohustuse ja vastavuskuludena. Märkimisväärne osa Eestis toodetud elektri- ja soojusenergiast on saadud biomasskütustest; peamiselt tahketest, väiksemal määral ka gaasilistest ja vedelatest biokütustest. Kaugküttesektori kütusetarbimisest üle 60% moodustab biomass; lokaalküttesektoris on see väärtus üle 80%. Elektrienergia tootmisest moodustab biomass ca 18%. Kõik eelmainitud sektorid peavad olema hiljemalt 2050. aastaks süsinikuneutraalsed. Ei ole välistatud, et need eesmärgid tuleb täita juba 2040. aastaks. Eesmärgi täitmisel võivad aga tekkida tahtmatud negatiivsed tagajärjed elurikkusele, kui biomasskütuste tootmisel ei arvestata piisavalt biomassi päritoluga. Kui olemasolev biomasskütuste tootmist ja kasutamist reguleeriv seadust ei muudetaks, on oht, et suurenev nõudlus taastuvkütuste järele suurendab kahju elurikkusele. Muudatuste üks eesmärke on saavutada olukord, kus biomasskütuste tootmise ja tarbimise mõju elurikkusele on minimaalne ning biomasskütuste tarbijad saavad olla kindlad, et toodetav energia on taastuvenergia. Teine eesmärk on vähendada kütte- ja jahutussektori süsinikuheidet, soodustades nendes sektorites laialdasemat heitsoojuse kasutamist ning elektrifitseerimist. See lihtsustab esimese eesmärgi täitmist, sest vähendab nõudlust biomasskütuste järele. Biomasskütuseid kasutavad elektri-, soojus-, või jahutusenergiat tootvad käitised peavad vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkogust. Selline kohustus on oluline, sest käitistel pole keelatud kasutada säästlikkuse kriteeriumitele mittevastavat kütust. Kriteeriumitele mittevastavast kütusest toodetud energia pole sellisel juhul enam küll taastuvenergia ja selle süsinikuheidet arvestatakse sarnaselt fossiilkütuse heitega. Vältimaks olukorda, kus näiteks odava heitmekvoodi ühiku hinna või 43 kõrgete biomasskütuste hindade puhul suureneks säästlikkuse kriteeriumitele mittevastavate biomasskütuste kasutamine, on mõistlik nõuda käitistelt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist võrreldes fossiilkütustega. See tähendab, et valdav osa suuremates käitistes kasutatavast biomasskütusest peaks vastama säästlikkuse kriteeriumitele, sest muidu ei täida need käitised KHG heitkoguste vähendamise eesmärki. Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju Maagaasi ja muude fossiilkütuste hinnatõusu korral suurenevad inimeste küttekulud. See mõjutab eriti tugevalt madala sissetulekuga inimesi. Muudatuste üks eesmärkidest on suurendada heitsoojuse ja taastuvkütuste kasutamist soojusenergia tootmisel. Importkütuste osakaalu vähenemine soojusenergia tootmisel vähendab ka järskude hinnatõusude tõenäosust juhul, kui maagaasi hind peaks maailmaturul järsult tõusma. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatustel on positiivne mõju riigi energiajulgeolekule, sest säästlikkuse kriteeriumitele vastavad biomasskütused ning muud taastuvenergiaallikad on pärit kas Eestist või riikidest, nagu Soome ja Läti. Samas fossiilkütused on tihtipeale pärit kaugemalt. Mõju majandusele Muudatus mõjutab ca 90 biomasskütust kasutavat käitist, mis peavad hakkama tulevikus näitama, et nende kasutatav biomasskütus vastab säästlikkuse kriteeriumitele. Importkütuste osakaalu vähenemine annab võimaluse luua rohkem töökohti, mis on seotud biokütuste ja taastuvenergia tootmisega. Märkimisväärset negatiivset majanduslikku mõju muudatustel ettevõtetele ega tarbijatele tõenäoliselt pole. Kohaldusalasse lisanduvate ettevõtjate jaoks tähendab rakendamine lisanduvat halduskoormust, kuna tuleb tõendada, et kasutatud biokütuseid saab pidada taastuvenergiaks, et seda saaks arvesse võtta Euroopa eesmärkide ja riiklike panuste saavutamisel. Otsesed kulud (st sertifitseerimine või auditeerimise tasud) tarneahela sertifikaadi eest on näiteks esimese auditeerimise, mille järel väljastatakse FSC või PEFC sertifikaat, kulu suurusjärgus 2000–2500 eurot/a, SBP sertifikaadi kulu on kaks korda suurem: 5000+ eurot. Lisandub iga-aastase auditi kulu. Kaudsete kulude kohta on vähe teada, näiteks mis sisaldab teatud sertifitseerimisstandardite täitmise kulusid, samas lisanduv konsultatsiooniteenus jääb suurusjärku 1000 eurot. Ettevõttel võib tekkida vajadus lisatööjõu rakendamiseks. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Muudatused peaksid vähendama biomasskütuste tootmise mõju elu- ja looduskeskkonnale. Lisaks peaks heitsoojuse ja muude taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine kütte- ja jahutusmajanduses vähendama fossiilkütuste põletamise mõju õhu kvaliteedile. Samas tuleb siinjuures välja tuua, et senine praktika säästlikkuse kriteeriumite täitmisel ei ole olnud edukas. Puudujäägid metsade majandamisel ja auditeerimisel on viinud tulemuseni, kus puit ja sellest tehtud tooted võivad kanda näiteks FSC märgist ka siis, kui tegevusega järjepidevalt loodus- ja kultuuriväärtusi kahjustatakse. See on seotud eeskätt agendiprobleemiga, kus sertifikaadi väljastaja on huvitatud väljastamisega seotud tulust, jättes süsteemselt kontrollimata tegelikkusele vastavuse. Mõju regionaalarengule Muudatusega kaasnev teavitustöö kulutõhusate meetmete ning rahastamismeetodite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides, on suurima mõjuga vaesemates omavalitsustes, sest erinevad renoveerimistoetused koonduvad tihtipeale jõukamatesse omavalitsustesse, kus korteriühistud ja majaomanikud on teadlikumad rahastamismeetoditest. 44 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste korraldusele Ettevõtete arv, keda aruandluskohustuse laienemine mõjutab, pole väga suur. Praegu on võimalik aruandlusdokumente (auditi aruanne) esitada digitaalsete failidena keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Kavandamisel on aruandluskohustuse täitmise automatiseerimine ning arenduste rahastamiseks on ministri käskkirjaga 27.06.2024 nr 1-2/24/268 eraldatud 200 000 eurot Kliimaministeeriumi energeetikaosakonnale. Täpne lahendus ning võimalusel olemasoleva süsteemi juurde lahenduse loomine on selgumisel, näiteks KOTKASele alamsüsteemi lisamine. Kuna tervikuna vajab biomassi säästlikkuse kriteeriumite täitmine järelevalvet, on plaanis suurendada KeA osa järelevalve teotamisel. 6.3. Muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutuselevõtt tööstussektoris Sihtrühmad: 1) tööstusettevõtted, mis kuuluvad majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE REV. 2) B, C ja F jakku ning J jao 63 ossa liigitatud jakku; 2) Elering, kui tulevikus tekivad sellised ettevõtted, kes peab hakkama korraldama RFNBO päritolutunnistustega seotut. Sihtrühm 1: 2024. a seisuga puudub Sihtrühm 2: Elering Sihtrühmale 1 avalduva mõju kirjeldus: praegu konkreetsed ettevõtted puuduvad, seega mõju puudub. Uuesti sõnastatud direktiivis (EL) 2018/2001 on sätestatud ja määratletud muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused. Muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütusteks loetakse vedelaid ja gaasilisi kütuseid, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Sealjuures seatakse direktiiviga eraldi eesmärk vastava kütuse kasutuselevõtuks tööstussektoris. Puudutatud sihtrühmad täna puuduvad. Muudatusega võtab Eesti kohustuse, et tulevikus tekkiv tööstussektor, mis kasutab vesinikku lõppenergia tootmisel, kasutaks muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust (RFNBO) aastaks 2030 vähemalt 42%. See kohustus sätestatakse seaduses, et seeläbi ergutada laialdasemat RFNBO kasutuselevõttu. Sihtrühmale 2 avalduva mõju kirjeldus: mõju käesolevalt Eleringile puudub. Mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus 2024. aasta juuli seisuga puuduvad Eestis ettevõtted, keda nimetatud muudatus puudutaks. Küll ei saa välistada, et tulevikus sellised ettevõtted tekivad. Sel oleks positiivne mõju: tekiksid uued töökohad ja suureneks maksutulu. Mõju majandusele – halduskoormus Kuna käesoleval ajal erasektorile ega avalikule sektorile lisakoormust ei teki, võib tulevikus kohustuse täitmise kontrollimiseks olla vaja luua tõendamismehhanism, mistõttu võib suureneda mõningal määral halduskoormus. Mõju keskkonnale – kliimamuutused RFNBO laialdasem kasutuselevõtt on asenduseks suurema KHG heitega fossiilkütustel põhinevatele sisenditele ja vähendab seeläbi kliimamuutusi põhjustavat KHG heidet. 6.4. Taastuvelektri energiasüsteemi lõimimise hõlbustamine Sihtrühmad: 1) sõidukitootjad, kodumajapidamistes kasutavate akude ja patareide tootjad; 2) tarbijad; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Sihtrühma 1 suurus: täpne sõidukitootjate, kodumajapidamistes kasutavate akude ja patareide tootjate arv on teadmata 45 Sihtrühma 2 suurus: kõik kõnealuseid tooted soetanud/soetamas Eesti elanikud Sihtrühma 3 suurus: Elering, KeA, Elektrilevi Sihtrühmale 1 avalduva mõju kirjeldus: suureneb koormus, kuna need ettevõtted peavad tegema kättesaadavaks andmed akude, sõidukite ja patareide kohta. Sihtrühmale 2 avalduva mõju kirjeldus: avaneb võimalus panustada tarbimiskajasse. Tarbijad on teadlikumad, millist elektrienergiat tarbivad. Väikestel detsentraliseeritud elektritootmis- ja salvestussüsteeme omavatel ettevõtetel avaneb võimalus oma toodetega osaleda elektriturgudel, sh ülekoormuse juhtimises ning paindlikkus- ja tasakaalustamisteenuste osutamises. Sihtrühmale 3 avalduva mõju kirjeldus: KeAle võivad lisanduda kulud järelevalve tegevuse tarvis uute ametikohtade loomisest või IT-arenduste tegemisest. Võrguettevõtetele lisakulu ei teki, sest muudatuste tööprotsess on juba käimas. Ei kaasne olulisi mõjusid. Eleringis juba käib tööprotsess andmete (hinnapiirkonnas tarnitud taastuvatest allikatest elektrienergia osakaal, kasvuhoonegaaside heite määr ja nende prognoosid.) kogumiseks ja avalikustamiseks. Andmete kättesaadavaks tegemine parandab potentsiaalselt tarbijate teadlikkust ja võimaldab ettevõtetel uusi innovaatilisi ärisuundi arendada. Muudatusega ei kaasne muid olulisi mõjusid, sh mõjusid avaliku sektori töökorraldusele. Muudatuste tulemusel jagunevad mõjud tarbijate, jaotusvõrguettevõtjate ja järelevalveasutuste (KeA) vahel. Mõju majandusele Muudatused, mis suurendavad nutilaadimise funktsioonide, kahesuunalise laadimise kasutamist ja akuhaldussüsteemis olevale põhiteabe avalikustamist, toetavad sellega seotud ettevõtete arengut, sest võimalik on pakkuda tarbimise juhtimise teenust suuremale osale tarbijatest. Lisaks soodustab elektrienergia taastuvenergia ja KHG määra jagamise teave taastuvenergia projektide arendusi, sest tarbijad on aina enam keskkonnateadlikumad ja soovivad tarbida madalama CO2-sialdusega elektrit. Muudatused tarbimisharjumustes avavad uusi võimalusi ettevõtetele ja digilahendustele. Muudatused aitavad ära kasutada elektrisõidukites ja majapidamiste akudes peituvat võimalust koguda taastuvelektrit ajal, mil seda on külluses, ning suunata see tagasi võrku ajal, mil seda napib, et aidata kaasa suunata muutlikust taastuvenergia allikast toodetud elektrit süsteemi. Nuti- ja kahesuunaline laadimine aitab kaasa taastuvelektri veelgi ulatuslikumale kasutuselevõtule elektrisõidukiparkides transpordisektoris ning elektrisüsteemis tervikuna. Seega võib eeldada, et muudatused panustavad ka elektrihinna alandamisse. Mõju ettevõtluskeskkonnale Eleringil lasub kohustus avalikustada teave tarnitud elektrienergia KHG määra ja prognoosi kohta. Sellega ei kaasne Eleringile olulist lisatööd ega rahakulu, sest ettevõte juba edastab teavet taastuvenergia osakaalust. Mõju halduskoormusele Akude ja sõidukite tootjad peavad tegema kättesaadavaks akude ja patareide andmed. See suurendab mõnevõrra tootjate halduskoormust, kuid IT-lahenduste toel on võimalik seda minimeerida. Mõju keskkonnateadlikkusele Inimesed on teadlikumad ja teevad teadlikmaid tarbimisvalikuid. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Muudatused aitavad kaasa tarbimiskaja suurenemisele ja soodustavad laiemat rohelise elektri kasutuselevõttu. Selle tulemusel väheneb fossiilenergia tarbimine nii transpordis kui ka energeetikas ja seega on võimalik panustada kliima- ja elurikkusekriisi pidurdamisele. 46 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste korraldusele Peamine mõju avaldub KeAle, kes peab tegema muudatustega kaasnevate kohustuste täitmise järelevalvet. Selleks on KeAle ette nähtud tööjõukulu 47 000 eurot (üks täiskoht). Lisaks on võimalik, et tarvilikud on IT-lahendused, mille maksumus ja vajadus täpsustub tulevikus. Mõju infotehnoloogilistele arendustele Elering uuendab oma kodulehte, et oleks võimalik edastada paralleelselt teave KHG määra ja prognoosi kohta. See arendus on teostatav Eleringi veebilehel ja vajab uue funktsiooni loomist. 6.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine 6.5.1. Taastuvenergia alade kaardistus Sihtrühmad: taastuvenergia arendajad, Keskkonnaagentuur. Uuesti sõnastatud direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 15b on sätestatud kohustus kaardistada alad, mis on vajalikud Euroopa Liidu 2030. a taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks. Seni on puudunud terviklik vaade, milline on Eesti taastuvenergia potentsiaal ja millised alad on taastuvenergia arendamiseks sobilikud ning andmed sobivuse kohta olnud laiali erinevates andmebaasides.. Sihtrühma 1 suurus: tuuleenergia arendusega tegelevaid ettevõtteid on ligikaudu 15 Sihtrühma 2 suurus: keskkonnaorganisatsioonid Sihtrühmale 1 avalduva mõju: muudatuse tulemusel koondatakse andmed Eestis olemasolevate taastuvenergiajaamade kohta, samuti kajastatakse kaardistuses uued võimalused (näiteks päikesepaneelide paigaldamiseks sobivad hooned) taastuvenergiaallikate kasutamiseks. Taastuvenergia andmete koondamine on oluline nii taastuvenergia eesmärkide saavutamise seisu hindamiseks ja valdkonnapoliitiliste otsuste kujundamiseks, aga ka uute taastuvenergiarajatiste planeerimiseks. Info taastuvenergia arenduste ja potentsiaali kohta koondatakse automaatselt uuenevasse kaardirakendusse. Kaardirakenduses on plaanis kasutada võimalikult palju olemasolevate andmekogude andmeid. Lisaks Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri hallatavatesse andmekogudesse kogutavatele andmetele on kavas kasutada ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Maa-ameti (2025. a Maa- ja Ruumiamet), Eleringi ja Elektrilevi kogutavaid andmeid. Kaardistus annab nii taastuvenergia arendajatele kui ka keskkonnaorganisatsioonidele aimu, kuhu on planeerimisel taastuvenergia projektid. Sihtrühmale 2 avalduva mõju: kaardistuse ettevalmistamisel on juhtroll Keskkonnaagentuuril, kes on kaardistuse koostamiseks vajalikke tegevusi juba alustanud. Direktiivist tulenev tähtaeg kaardistuse valmimiseks on 21. mai 2025. a. Selleks on Keskkonnaagentuurile raha eraldatud. Mõju riigivalitsemisele – riigieelarve Kaardistuse koostamise kulud kantakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks ettenähtud eelarvest. Keskkonnaagentuurile nähakse tegevuseks ette 35 000 eurot. 6.5.2. Eelisarendusalad, ühine kontaktpunkt ja taastuvenergia projekti menetlus Sihtrühmad 1) Ettevõtjad, kes arendavad maismaatuuleparke ja päikeseparke ning nendega seotud võrguühendusi, ümbritseva keskkonna energia projekte ja biogaasi ja -metaani tootmise projekte. Tuuleenergia arendusega tegelevaid ettevõtteid on ligikaudu 15, lisanduvad ainult päikeseenergiale keskenduvad ettevõtted, Eestis projektide arendamisest huvitatud välismaa ettevõtted ning tulevikus loodavad ettevõtted. Kuivõrd muudatused kohalduvad uutele või parasjagu planeerimisjärgus olevatele tootmisüksustele, on keeruline hinnata, kui palju biogaasi- või biometaanijaamu ning ümbritseva keskkonna energiat kasutavaid käitiseid tulevikus rajatakse. Eestis tegutseb praegu 17 biogaasi- ja 47  biometaanijaama. Ümbritseva keskkonna energiat kasutavad käitised ning neid käitavad ettevõtted on peaasjalikult soojatootjad. Oluline on aga märkida, et kõik soojatootjad ei pruugi olla paigaldanud ümbritseva keskkonna energiat kasutavaid seadmeid. 2) Lubade menetlemisega seotud asutused on KOVid, kelle territooriumile taastuvenergiaehitisi rajatakse, ja KeA, kes annab keskkonnakaitselubasid, samuti peab KeA hindama ja kontrollima KMH ärajätmisel väljapakutud leevendus- ja hüvitusmeetmete sobivust ja piisavust. KOVi üldplaneeringuga kavandatakse tuuleenergia kasutuselevõttu 19 KOVis (Saaremaa, Lääne-Harju, Lääneranna. Pärnu linn, Saarde, Tori, Põhja-Pärnumaa, Rapla, Paide linn, Valga, Väike-Maarja, Vinni, Rakvere vald, Viru-Nigula, Lüganuse, Lääne-Nigula, Kehtna, Türi ja Alutaguse). Nendest neli üldplaneeringut on juba kehtestatud (Lääne-Nigula, Kehtna, Türi ja Alutaguse). KOVi eriplaneering on 2024. aasta juuli seisuga käimas 21 omavalitsuses, sealhulgas on Tori vallas ja Põhja-Sakala vallas käimas kaks erinevat KOVi eriplaneeringu menetlust, Lüganuse vallas neli menetlust. Kokku on 21 valla peale 25 menetlust, kuna Tori ja Pärnu veavad ühte planeeringut koos. Lisaks kuuluvad siia loa andjad TTJA (meretuuleparkide puhul) ja KeA (keskkonnakaitseload). Sihtrühmale 1 avalduva mõju kirjeldus Sätestatud taastuvenergiajaamade loamenetluse tähtajad kiirendavad eeskätt biogaasijaamade loamenetluse kogukestust, sest muudatuste tulemusel on ehitusloa ja keskkonnakaitseloa menetlus paralleelne. Nii tuuleparkide kui ka päikeseparkide lubade menetlus on riigisisese õiguse kohaselt kiirem, kui direktiiv miinimumina ette näeb. Seega direktiivi ülevõtmine ei mõjuta vahetult menetlustähtaegu. Kuivõrd KMH võtab tavapäraselt aega vähemalt 1,5 aastat, suuremate projektide puhul oluliselt kauem, siis on vahetu positiivne mõju just neile projektidele, mis KMHd vajavad. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt avatakse aastaks 2030 5 – 7 uut biogaasijaama. Käesoleval ajal on koostamisel Kliimaministeeriumi tellitud analüüs, mis peaks andma täpsema hinnangu biogaasijaamade potentsiaalist Eestis. Eelisarendusalade määramisest tulenev mõju on eeldatavalt väike. Eestis on seni maismaale rajatavate tuuleparkide loamenetlus olnud kiirem, kui on direktiivi kontekstis n-ö kiirendatud menetlus (maismaal 1 a). Direktiivi kohaselt peaks kiirem loamenetlus tulenema sellest, et eelisarendusalade korral loamenetluses KMHd ei tehta. Samas on Eestis planeerimismenetlus ja KSH nii põhjalikud, et seniste maismaatuuleparkide loamenetluste käigus pole üldjuhul jõutud KMH algatamise otsuseni. Samas võib muudatustel olla mõju tulevikus. Näiteks juhul, kui väga paljud projektid jõuavad samal ajal loamenetluse etappi või jääb planeerimis- ja loamenetluse vahele pikem periood, mille jooksul keskkonnaseisund muutub. Kui KMH vajadus eelisarendusalal tekib, tuleb projekti mõjude hindamiseks KMH teha kuue kuuga (erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul). KeA standardiseeritud taotlused ja juhendmaterjal tagab, et taotlused on kvaliteetsemad ja menetlus toimub kiiremini. Sihtrühmale 2 avalduva mõju kirjeldus Ühine kontaktpunkt lihtsustab KeA ja KOVi taastuvenergia projektide infovahetust ja koostööd. EHRi liidestus KOTKASega annab võimaluse jälgida paralleelselt mõlema loamenetluse tähtaegu ning kuvada taotlejale projekti menetlemise tähtaeg, mida saavad ka pädevad asutused kontrollida. Taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluste KMHd liidetakse ja juhul, kui taotleda tuleb ka keskkonnaluba, on KMH menetluse läbiviimisel juhtroll Keskkonnaametil. Keskkonnakaitseloa taotlus võetakse senise keskmise kuue kuu (arvestatud on nii KeA taotluse nõuetekohasuse kontrolli aeg, kui taotleja aeg taotluse täiendamisel) asemel menetlusse 30 päevaga, mis suurendab KeA töökoormust. Töökulusid on plaanis rahastada Eesti taaste- ja vastupidavuskavast, kus on KeAle, kes teeb mitmeid määruse 48 rakendamiseks vajalikke tegevusi, arvestatud lisaraha (22 töökohta ehk 3,4 miljonit eurot kuni aastani 2026) mõju hindamise kiirendamiseks. Tekib ühtne platvorm, mis sisaldab infot kogu projekti menetluse kohta. Projekti algatamine EHRis tagab selle, et osaliselt saab esitada andmeid üks kord ning EHR jagab terviklikku infot menetluse ajajoonest. Muudatus võib kaasa tuua kõige olulisema mõju KeAle nende töömahu kasvamisega, mis sõltub sellest, kas ja kui palju eelnõukohase menetlusega tegevusloa taotlusi ning leevendus- ja hüvitusmeetmeid kooskõlastada tuleb. Samas on KeAle loodud lisaks töökohti, et tagada loamenetlusega seotud ülesannete täitmine. Lisaks on oluline kaaluda paralleelselt ka teatud nõuete kaotamist, näiteks biogaasijaamade puhul eelhinnangu tegemise kohustusest loobumine. See ei pruugi olla tarvilik, kui kasutusele on võetud parem tehnoloogiline lahendus (paremad filtrid vms). Mõju majandusele Eesmärgil kehtestada raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks on majandusele kaudne positiivne mõju. Eesti kliimaambitsiooni suurendamise võimaluste analüüsi andmetel tuleb kliimaneutraalse Eestini jõudmiseks panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, KOVidel, valdkondadel ning füüsilistel ja juriidilistel isikutel, samuti eeldab see muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad arenevad pidevalt, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergialahendused on muutunud odavamaks ja majanduslikult otstarbekaks. See omakorda motiveerib taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energiatootjaid kui ka energiatarbijaid. Muudatused loamenetluses lühendavad protsessi kestust ja see loob eeldused alustada ka majandustegevust kiiremini. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Muudatustel on laiem positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale, sest need aitavad kaasa taastuvenergiale üleminekule ja seeläbi vähendavad nõudlust KHG õhku paiskava fossiilenergia järele. Ometi ei saa eitada teatavat negatiivset mõju, mis võib kaasneda lühemast loamenetlusest, sest suureneb surve pädevate asutuste tööle ja seega ka vigade arv. Selle vältimiseks on äärmiselt oluline taotluste standardiseeritud vormide ja juhendmaterjali olemasolu. KeA loodavad juhendid vähendaksid oluliselt tüüpvigade teket. Mõju regionaalarengule Eelisarendusalade määramine võiks viia kiirema taastuvenergia kasutuselevõtuni. Taastuvenergia laiem kasutuselevõtt toob kaasa ka kohaliku kasu instrumendi (tuulikutasu), mis toetab regionaalset arengut. Muudatustel on positiivne mõju maapiirkondades ning äärealadel ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parandamiseks, kaasneb uute töökohtade loomine. Eelisarendusalade määramine ja loamenetluses tehtavad muudatused ei too kaasa olulist negatiivset mõju piirkondade arengule. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõjutatud on peaasjalikult KOVid, kellel on koos KeAga kontaktpunkti ülesannete täitmisel suur tähtsus. Mõlemad mõjutatud sihtrühmad peavad hakkama oluliselt rohkem ja kiiremini omavahel suhtlema, jälgima ühise kontaktpunkti kaudu kogu projekti loamenetluse kestust ja arvestama ühise KMH tegemise nõudega. Lühemad menetlustähtajad, mis võivad tuua kaasa vigade tegemise ohu, vajavad selle vältimiseks taotluste standardiseeritud vormide ja juhendmaterjali olemasolu. KeA loodav materjal peab tagama, et arendaja esitatud taotlus on kvaliteetsem ja täiuslik, mis tagab omakorda ka kiirema menetluse. Sealjuures aitavad loodavad materjalid kaasa selle riski vähendamisele, et taotlus lükatakse tagasi ja arendaja peab leidma juurde ressurssi taotluse muutmisele. Kvaliteetsemad taotlused on lõpptulemusena kasulikud nii arendajale kui ka riigiasutustele ja KOVile nii ajaliselt kui ka rahaliselt. 49 6.5.5. KeHJSi §-de 281 ja 282 muudatuste mõjude hinnang Eelnõukohase § 281 muudatusega laiendatakse KMH kiirendatud menetlust kõigile taastuvenergia projektidele (seni kehtis see vaid maismaa tuuleelektrijaama rajamisele) ning täpsustatakse § 282 ajakohastamise korral tehtava KMH detaile. Muudatus võimaldab tegevuslubade menetlejatel kontrollida efektiivsemalt KMH menetluse kestust, et tagada taastuvenergia direktiivist tulenevate loamenetluse tähtaegade järgimine. Muudatuse mõju kattub taastuvenergia projektide kiirendamise mõjuga. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse jõustumisega kaasnevad tegevused on kirjeldatud eelmises peatükis. Direktiivi rakendamisega seotud kulud on seotud KeA töökoormusega, mille suurenemine sõltub sellest, kas ja kui palju taotlusi esitatakse. Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohaselt on reformi 8.1 elluviimiseks kava „RePowerEU“ raames ka KeAle, kes teeb mitmeid määruse rakendamiseks vajalikke tegevusi, arvestatud lisaraha (22 töökohta ehk 3,4 miljonit eurot kuni aastani 2026) mõju hindamiste kiirendamiseks. Sellega peaks olema tagatud Keskkonnaameti suutlikkus teha seaduses sätestatavaid toiminguid. Lisaks suureneb KeA töökoormus seoses taastuvelektri energiasüsteemi suunamise hõlbustamisega. Selleks on ette nähtud tööjõukulu 47 000 eurot (1 täiskoht). Ühise kontaktpunkti kasutuselevõtuks on EHRi ja KOTKASe IT-arendusteks Eesti taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 raames ette nähtud 400 000 eurot. Biomassi säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside kriteeriumite rakendamisega suureneb KeA töökoormus ja täiendada on vaja biomassi säästlikkuse kriteeriumite vastavushindamise süsteemi, milleks on juba eraldatud ministri käskkirjaga 27.06.2024 nr 1-2/24/268 200 000 eurot Kliimaministeeriumi energeetikaosakonnale. 8. Rakendusaktid Taastuvenergia direktiivi artikli 20a lõike 3 järgi tuleb valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrus, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millele on sätestatud nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1542, 12. juuli 2023. Päritolutunnistustega seotud muudatuste tõttu on vaja muuta 13. septembri 2022. a määrust nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“. Rakendusaktide kavandid on seletuskirjas lisas 3. 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma üldkorras. Seaduses üleminekuaega ei sätestata, sest direktiiv peab Eesti õigusesse olema üle võetud hiljemalt 21. maiks 2025. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, 50 Kaitseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks ka Elering AS, OÜ-le Elektrilevi, OÜ Viru Elektrivõrgud, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Keskkonnaametile, Transpordiametile, Konkurentsiametile, Eesti Omanike Keskliit MTÜ, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Inseneride Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonile, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing, Eesti Energia AS, Cleantech Estoniale, Sunly AS, Eesti Erametsaliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, AS Graanul Invest, OÜ Utilitas Wind, Eesti Gaasiliidule, AS Alexela, Neste Eesti AS, Olerex AS, JetOil AS, AS Terminal, Orlen Eesti OÜ, Circle K Eesti AS, Eesti Transpordikütuste Ühing, AS Eesti Gaas. Teadmiseks saadetakse eelnõu Haridus- ja Teadusministeeriumile. Direktiivi ülevõtmisele eelnes neli kaasamisüritust huvirühmade esindajatega, mis jagunesid nelja valdkonda: 1) taastuvenergia tööstuses ja hoonetes, päritolutunnistused, andmete kättesaadavus; 2) biomassi säästlikkuse ja KHG vähendamise kriteeriumid, küte ja jahutus; 3) loamenetlus, eelisarendusalad, kontaktpunkt; 4) transport. Eelnõu kohta esitasid kaasamise raames märkused ja ettepanekud AS Graanul Invest, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, OÜ Utilitas Wind, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Keskkonnaamet. Huvirühmade tehtud muudatused ja ettepanekud on arvesse võetud ja võimaluse korral lisatud sätete selgitustesse. 51  LISA 2 Atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) Uued mõisted Atmosfääriõhu kaitse seadus paragrahvi 120 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „Taastuvkütused on taastuvkütused energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses.“; Ehitusseadustik paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „vajalike konstruktsioonielementidega.“ Tekstiosaga: „Tehnosüsteemiks loetakse muuhulgas ka ehitise toimimiseks vajalikke päikeseenergiaseadmeid, soojuspumpasid ja samas asukohas paiknevaid energiasalvesteid, sealhulgas elektri- ja soojusenergia salvesteid, samuti vahendeid, mis on vajalikud selliste päikesepaneelide, soojuspumpade ja salvestite võrguga ühendamiseks ning taastuvenergia integreerimiseks kütte- ja jahutusvõrkudesse.“; Elektrituruseadus 201) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtida ning aitab võrgul toimida, kaasates elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid, süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid, agregaatoreid ja soojusettevõtteid.“ 37) seisukord - näitaja, mis kirjeldab aku üldseisundit ja kindlaksmääratud jõudluse saavutamise suutlikkust võrreldes selle esialgse seisundiga; 38) laetustase – aku saadaolev mahutavus, mida väljendatakse protsendina nimimahutavusest; 39) võimsuse seadeväärtus – akujuhtimissüsteemis olev muutuvteave, mille alusel määratakse kindlaks aku seisukorra ja kasutuse optimeerimiseks vajalik elektrilise võimsuse režiim, milles aku peaks laadimise või tühjendamise ajal optimaalselt töötama; 40) nutilaadimine – laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel dünaamiliselt; 41) kahesuunaline laadimine – nutikas laadimistoiming, mille puhul saab elektrivoolu suunda muuta, võimaldades elektrivoolul akust voolata laadimispunkti, millega see on ühendatud; 42) üldsusele juurdepääsetav alternatiivkütuste taristu – alternatiivkütuste taristu, mis asub üldsusele avatud kohas või territooriumil, olenemata sellest, kas alternatiivkütuste taristu asub avalikul või eramaal ning kas kohaldatakse piiranguid või tingimusi seoses kohale või valdusele juurdepääsuga, ning olenemata alternatiivkütuste taristu kasutamise suhtes kohaldatavatest tingimustest Energiamajanduse korralduse seadus paragrahvi 2 teksti täiendatakse punktiga 152 järgmises sõnastuses: „152) istandik – on istandik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 206) artikli 2 punkti 11 tähenduses;“; paragrahvi 2 lõike 1 punkt 212 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „212) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused – vedelad ja gaasilised kütused, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass;“; paragrahvi 2 teksti täiendatakse punktidega 265–2616 järgmises sõnastuses: „265) päikeseelektrisõiduk - mootorsõiduk, mille jõuülekanne sisaldab ainult mitteperifeerseid elektriseadmeid energiamuundurina koos elektrilise energiasalvestussüsteemiga, mida saab väljastpoolt laadida, ning mis on varustatud sõidukisse integreeritud päikesepaneelidega; 266) energia summaarne lõpptarbimine - kogu energia, mis tarnitakse tööstus-, transpordi-, teenindus- ja põllumajandussektorile ning kodumajapidamistele, elektri- ja soojusenergia tarbimine energiasektoris elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel; 267) süsteemi tõhusus - energiatõhusate lahenduste valimine, kui need võimaldavad ka kulutõhusat süsinikuheite vähendamise suundumust, lisapaindlikkust ja ressursside tõhusat kasutamist; 268) taastuvenergia - taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia, geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia; 269) taastuvelektrienergia - taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia; 2610) osmootne energia - energia, mis tekib looduslikult kahe vedeliku, tavaliselt magevee ja soolase vee soolasisalduse erinevusest; 2611) taastuvenergiajaam – jaam, mis toodab elektrit tuuleenergiast (tuuleelektrijaam), päikeseenergiast (päikeseenergiaseade), geotermilisest energiast, osmootsest energiast, ümbritseva keskkonna energiast, loodete, lainete ja muust ookeanienergiast, hüdroenergiast või käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist või biogaasist (biometaanijaam) või taastuvenergia tootmiseks mitut eelnevat loetletud taastuvenergia liiki kasutav elektrijaam; 2612) taastuvkütused - biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused atmosfääriõhukaitse seaduse tähenduses ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused; 2613) taastuvvesinik - vesinik, mis on toodetud taastuvenergiast käesoleva seaduse § 2 punkti 265 tähenduses; 2614) sünteetiline kütus - kütus, mis on toodetud sünteetiliste keemiliste protsesside abil; 2615) taastuv sünteetiline kütus - sünteetiline kütus, mis on toodetud taastuvenergiast käesoleva seaduse § 2 punkti 265 tähenduses;“; paragrahvi 2 teksti täiendatakse punktidega 271 ja 272 järgmises sõnastuses: „271) tööstuslik ümarpuit – saepalgid, vineeripakud, paberipuit (ümar või lõhutud), samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused, näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks, mille liikmesriigid on vastavalt asjakohastele metsa- ja turutingimustele kindlaks teinud ja igakülgselt põhjendanud; 272) tööstussektor – majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE REV. 2) B, C ja F jakku ning J jao 63 ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006;“; (1) Taastuvenergia ala on käesoleva seaduse tähenduses riiklikust energia- ja kliimakavast lähtudes taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks vajalik taastuvenergiajaama ja sellega seotud taristu ala maismaal või merealal. (3) Taastuvenergia eelisarendusala on taastuvenergia ala maismaal, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud tuuleelektrijaama rajamise eelduseks olevas detailplaneeringus või eriplaneeringus, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine ja puudub oluline piirülene keskkonnamõju; 2) alal tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks on asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed; 3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, I ja II kategooria taimeliikide kasvukohti, kaitstavat looduse üksikobjekti ja Natura elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool kaitstavaid alasid; 4) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole tuvastatud, et alal paikneks peamisi rändeteid. Taastuvenergiajaama ajakohastamine on taastuvenergiat tootva jaama ja taastuvenergiajaama võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks.  LISA 3 MÄÄRUSE KAVAND 1 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määruses nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“ muutmine § 1. Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määruses nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „tunniajase täpsusega päritolutunnistusi pikaajalise elektrienergia ostulepingu“ tekstiosaga „turuarvelduse sageduse perioodi või tunniajase perioodi jooksul toodetud energiaühiku kohta päritolutunnistus, mida kasutatakse elektrienergia müügilepingu“. Selgitus: Muudatuse esimene osa on seotud tunnipõhiselt turuarveldusperioodilt 15-minutilisele turuarveldusperioodile üleminekuga ning võimaldab tulevikus väljastada päritolutunnistusi 15-minuti ja/või ühetunnise toodangu kohta, olenevalt turu ootustest ja vajadustest. Muudatuse teise osaga asendatakse tekstiosa „pikaajalise elektrienergia ostulepingu“ tekstiosaga „elektrienergia müügilepingu“, et viia määruse tekst energiamajanduse korralduse seaduse ning elektrituru seaduse sõnastusega kooskõlla. 2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 4 asendatakse tähemärk „.“ tähemärgiga „;“ ning lõiget täiendatakse uue punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) biometaani ja vesiniku korral tarbimise mõõtepunkti kood.“’ Selgitus: Päritolutunnistuse kustutamiseks tuleb gaasiliste kütuste (biometaan ja vesinik) korral esitada ka tarbimise mõõtepunkti kood, kuna gaasiliste kütuste puhul järgitakse massibilansi põhimõtet, kuid teiste energiakandjate puhul toimub hetkel tarbimise tõendamine tarbija (registrikoodi või isikukoodi) vastu.  MÄÄRUSE KAVAND 2 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Akude tootjatele esitatavad nõuded 1. peatükk ÜLDSÄTTED Määrus kehtestatakse «Toote nõuetele vastavuse seaduse» § 5 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2010. a määruse nr 123 «Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamise korra kehtestamiseks ning turujärelevalveasutuse määramiseks» § 1 lõike 1 punkti 1 ja § 1 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrust kehtestab kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude tootjatele tarbijatele ja nõuded andmete kättesaadavaks tegemise kohta. (2) Käesolevat määrust kohaldatakse tootele, millele on sätestatud nõuded Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2023/1542, 12. juuli 2023, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ. § 2. Mõisted 1) akuhaldussüsteem – elektrooniline seade, mis kontrollib või juhib aku elektrilisi ja soojuslikke funktsioone, et tagada aku ohutus, jõudlus ja kasutusiga, haldab ja salvestab andmeid aku seisukorra ja eeldatava kasutusea kindlaksmääramise parameetrite kohta 2) kodumajapidamistes kasutatav aku – eraldiseisev aku, mille nimimahutavus vastab energiahulgale üle 2 kWh ja mis sobib kodukeskkonnas paigaldamiseks ja kasutamiseks 3) tööstuslik aku - energiasalvestusüksus, mis on spetsiaalselt projekteeritud tööstuslikuks kasutuseks, mis on ette nähtud tööstuslikuks kasutuseks pärast kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamist või kasutusotstarbe muutmist, või mis tahes muu energiasalvestusüksus, mis kaalub rohkem kui 5 kg ja mis ei ole sõidukiaku § 3. Andmete kättesaadavus (1) Kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude tootjad võimaldavad patareide ja akude omanikele ja kasutajatele, samuti omanike ja kasutajate selgesõnalisel nõusolekul nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele, näiteks hoonete energiajuhtimisega tegelevatele ettevõtjatele ja elektrituru osalistele mittediskrimineerivatel tingimustel ja kooskõlas andmekaitsenormidega reaalajas tasuta juurdepääsu akuhaldussüsteemis olevale põhiteabele, näiteks andmetele aku mahutavuse, seisukorra, laetustaseme ja võimsuse seadeväärtuse kohta. 2 § 4. Turujärelevalveasutus Käesoleva määruse nõuete täitmise üle teeb turujärelevalvet Keskkonnaamet. Selgitus: Direktiiv seab nõuded akuhaldussüsteemide tootjatele, mida kodumajapidamised ja ettevõtted kasutavad, teha tarbijatele ja nendele teenust osutavatele ettevõttele kättesaadavaks andmed akuhaldussüsteemide kohta. Muudatuse eesmärk on edendada nutikate energiasüsteemide kasutust ja elektrisüsteemi paindlikkust. Muudatus võimaldab tarbijal omada ülevaadet akudest ja kasutada teenusepakkujat tema akuhaldussüsteemi juhtimiseks. 3  Energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastavustabel EL 2023/2413 EL 2023/2413 EL 2023/2413 sisuliseks rakendamiseks Kommentaarid ülevõtmise kehtestatavad riigisisesed õigusaktid kohustus (jah, Paragrahv, Pealkiri ei, valikuline) lõige, punkt Artikkel 1 „taastuvatest energiaallikatest Jah § 2 p 265 EnKS toodetud energia“ või „taastuvenergia“ – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotoelektriliselt saadud päikeseenergia), geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia; 1a) „tööstuslik ümarpuit“ – Jah § 2 p 271 EnKS saepalgid, vineeripakud, paberipuit (ümar või lõhutud), samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused, näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks, mille liikmesriigid on vastavalt asjakohastele metsa- ja 1 turutingimustele kindlaks teinud ja igakülgselt põhjendanud; „summaarne energia lõpptarbimine“ Jah § 2 p 263 EnKS – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise eesmärgil tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, sealhulgas avalike teenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, elektrienergia ja soojuse tarbimine energiasektoris elektrienergia ja soojuse tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel;“; 9a) „taastuvenergia eelisarendusala“ Jah § 3215 lg 3 EnKS – konkreetne asukoht või ala maismaal, meres või siseveekogus, mille liikmesriik on määranud taastuvenergiajaamade rajamiseks kõige sobivamaks alaks; 9b) „päikeseenergiaseadmed“ – Jah § 2 p 268 EnKS seadmed, mis muundavad päikeseenergia soojus- või elektrienergiaks, eelkõige päikesesoojusenergia seadmed ja fotoelektriliselt saadava päikeseenergia seadmed; „„pakkumisvöönd“ – Euroopa Ei Ei ole tarvilik kohaldada. Pakkumisvöönd on sama mis hinnapiirkond ELTS-is. Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 ( 5 ) artikli 2 punktis 65 määratletud pakkumisvöönd; 14b) „uuenduslik Jah § 321 lg 12 EnKS taastuvenergiatehnoloogia“ – taastuvenergia tootmise tehnoloogia, mis parandab võrreldavat tipptasemel taastuvenergia tehnoloogiat vähemalt ühel viisil või 2 muudab kasutatavaks veel täielikult turustamata või selget riskitaset hõlmava taastuvenergiatehnoloogia; 14c) Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis EnKS § 2 p 22 (nutiarvesti) ja ELTS § 3 p 12 „nutiarvestisüsteem“ – Euroopa (kauglugemisseade) Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 ( 6 ) artikli 2 punktis 23 määratletud nutiarvestisüsteem; 14d) Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis ELTS § 3 p 131 „laadimispunkt“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1804 ( 7 ) artikli 2 punktis 48 määratletud laadimispunkt; 14e) „turuosaline“ – määruse (EL) Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis. 2019/943 artikli 2 punktis 25 ELTS § 5: „Turuosalised on elektriettevõtja, tarbija, energiakogukond, bilansihaldur ja määratletud turuosaline; elektribörsi korraldaja.“ ELTS § 6 lg 1: „Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarbija ja kes tegeleb elektrienergia: 1) tootmisega; 2) ülekandmisega; 3) jaotamisega; 4) agregeerimisega; 5) tarbimise juhtimisega; 6) salvestamisega; 7) müümisega või 8) ostmisega.“ ELTS § 7 lg 1: „Tootja on elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil.“ ELTS § 8 lg 1: „Võrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu.“ ELTS § 8 lg 2: „Põhivõrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust põhivõrgu kaudu.“ ELTS § 10: „Müüja on elektrienergiat müüv elektriettevõtja.“ ELTS § 3 lg 12: „agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur“ ELTS § 3 lg 14: „aktiivne võrguteenuse kasutaja – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab või müüb elektrienergiat, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul (edaspidi omatoodetud elektrienergia), osutab paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud elektrienergiaga hoone energiatõhususe parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema peamine äri- või kutsetegevus;“ 3 14f) „elektriturg“ – direktiivi (EL) Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis. ELTS § 3 p 72 2019/944 artikli 2 punktis 9 määratletud elektriturg; 14g) „kodumajapidamistes Jah §2p2 Kliimaministri kasutatav aku“ – eraldiseisev aku, määrus „Akude mille nimimahutavus vastab tootjatele esitatavad energiahulgale üle 2 kWh ja mis nõuded“ sobib kodukeskkonnas paigaldamiseks ja kasutamiseks; 14h) „elektrisõidukiaku“ – Euroopa Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis. Määruse "Mootorsõiduki ja selle haagise Parlamendi ja nõukogu määruse tehnonõuded ning nõuded varustusele" § 3 p 119. Ei ole vajalik eraldi defineerida, (EL)2023/1542 ( 8 ) artikli 3 lõike 1 kuna mõiste on defineeritud siseriiklikus määruses. punktis 14 määratletud elektrisõidukiaku; Elektrisõidukitel on kahte tüüpi akud, üks nendest on veoaku. RED3 on eeldatavasti mõeldud veoakut. Teisest ei ole mõtet rääkida, kuna see on sama nagu tavalise mootorsõiduki aku. 14i) „tööstuslik patarei või aku“ – Jah §2p3 Kliimaministri määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 määrus „Akude lõike 1 punktis 13 määratletud tootjatele esitatavad tööstuslik patarei või aku; nõuded“ 14j) Jah § 3 p 37 ELTS „seisukord“ – määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis 28 määratletud seisukord; 14k) „laetustase“ – määruse (EL) Jah § 3 p 38 ELTS 2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis 27 määratletud laetustase; 14l) „võimsuse seadeväärtus“ – Jah § 3 p 39 ELTS akujuhtimissüsteemis olev muutuvteave, mille alusel määratakse kindlaks aku seisukorra ja kasutuse optimeerimiseks vajalik elektrilise võimsuse režiim, milles aku peaks laadimise või tühjendamise ajal optimaalselt töötama; 14m) „nutilaadimine“ – Jah § 3 p 40 ELTS laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel 4 dünaamiliselt; 14n) „reguleeriv asutus“ – määruse Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis. ELTS § 93 lg 1. (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 2 määratletud reguleeriv asutus; 14o) „kahesuunaline laadimine“ – Jah § 3 p 41 ELTS määruse (EL) 2023/1804 artikli 2 punktis 11 määratletud kahesuunaline laadimine; 14p) „tavalaadimispunkt“ – Euroopa Jah § 3 p 131 ELTS Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1804 artikli 2 punktis 37 määratletud tavalaadimispunkt; 14q) „taastuvenergia ostuleping“ – Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis EnKS § 2 p 262 leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik lepib kokku taastuvenergia ostmises otse tootjalt ning mis hõlmab muu hulgas taastuvelektri ostulepinguid (nagu sätestatud ELTS-is) ning taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse ostulepinguid; „18a) „tööstussektor“ – majanduse Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis. tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE REV. 2) B, C EMTAK 2008 ja F jakku ning J jao 63 ossa B Mäetööstus liigitatud ettevõtjad ja tooted, nagu C Töötlev tööstus on sätestatud Euroopa Parlamendi ja F Ehitus nõukogu määruses (EÜ) nr J 63 Infoalane tegevus 1893/2006 (*5); 18b) „kasutamine muul otstarbel kui Jah § 321 lg 5 EnKS energia saamiseks“ – kütuse kasutamine toorainena tööstuslikus protsessis, mitte energia tootmiseks; „22a) „taastuvkütused“ – Jah § 2 p 269 EnKS biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused; 5 22b) „energiatõhususe esikohale Jah Võetakse üle koos direktiiviga (EU/2024/1275) seadmine“ – energiatõhususe esikohale seadmine, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 18;“; „36) „muud kui bioloogilist päritolu Jah § 2 p 212 EnKS taastuvkütused“ – vedelad ja gaasilised kütused, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass;“; 44a) „istandik“ – määruse (EL) Jah § 2 p 152 EnKS 2023/1115 ( 10 ) artikli 2 punktis 11 määratletud istandik; 44b) „osmootne energia“ – energia, Jah § 2 p 267 EnKS mis tekib looduslikult kahe vedeliku, tavaliselt nagu magevee ja soolase vee soolasisalduse erinevusest; 44c) „süsteemi tõhusus“ – Jah § 2 p 264 EnKS energiatõhusate lahenduste valimine, juhul kui need võimaldavad ka kulutõhusat CO2 heite vähendamise suundumust, lisapaindlikkust ja ressursside tõhusat kasutamist; 44d) „samas asukohas paiknev Jah § 3216 lg 3 EnKS energiasalvesti“ – kombineeritud energiasalvestusrajatis ja taastuvenergiat tootev rajatis, mis on ühendatud sama võrgu juurdepääsupunkti; 44eg) „päikeseelektrisõiduk“ – Jah § 2 p 262 EnKS mootorsõiduk, mille jõuülekanne sisaldab ainult mitteperifeerseid elektriseadmeid energiamuundurina koos elektrilise energiasalvestussüsteemiga, mida saab väljastpoolt laadida, ning mis on varustatud sõidukisse integreeritud päikesepaneelidega; Artikkel 3 6 a) lõige 1 asendatakse järgmisega: Jah § 321 lg 1 ja 11 EnKS EnKS § 321 lg 1: „Aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti „1. Liikmesriigid tagavad ühiselt, et riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest taastuvatest energiaallikatest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti ja soojuse toodetud energia osakaal liidu summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis summaarses energia lõpptarbimises kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris on 2030. aastal vähemalt 42,5 %. tarbitud energiast.“ Liikmesriigid püüavad ühiselt Uuendusliku paigaldatud taastuvenergia võimsuse alla kvalifitseerub ELWINDi suurendada taastuvatest projekt. energiaallikatest toodetud energia osakaalu liidu summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastaks 45%- ni. Liikmesriigid seavad kavandatava eesmärgi, et 2030. aastaks on uuest taastuvenergia võimsusest vähemalt 5 % uuenduslik paigaldatud taastuvenergia võimsus.“; 7 b) lõige 3 asendatakse järgmisega: Jah § 584 lg 4 ELTS „3. Liikmesriigid võtavad meetmeid selle tagamiseks, et biomassist toodetakse energiat viisil, mille puhul biomassi tooraineturu põhjendamatud moonutused ja kahjulik mõju elurikkusele, keskkonnale ja kliimale on minimaalsed. Sel eesmärgil võtavad nad arvesse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat ning tagavad kaskaadkasutuse põhimõtte kohaldamise, keskendudes toetuskavadele ja võttes nõuetekohaselt arvesse riikide eripära. Liikmesriigid kavandavad biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia toetuskavad nii, et vältida mittekestlike kasutusviiside stimuleerimist ja materjalisektoritega konkureerimise moonutamist, eesmärgiga tagada puitbiomassi kasutamine lähtuvalt selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisaväärtusest järgmises prioriteetsuse järjekorras: a) puidupõhised tooted; b) puidupõhiste toodete kasutusea pikendamine; c) korduskasutamine; d) ringlussevõtt; e) bioenergia ning f) kõrvaldamine; 8 3a. Liikmesriigid võivad teha lõikes Jah § 584 lg 5 ELTS 3 osutatud kaskaadkasutuse põhimõttest erandeid, lähtudes vajadusest tagada energiavarustuskindlus. Liikmesriigid võivad kaskaadkasutuse põhimõttest erandeid teha juhul, kui kohalik tööstus ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks, kui lähteained on järgmist päritolu : a) vajalik metsamajandustegevus, mille eesmärk on tagada kommertskasutusele eelnev harvendamine või kooskõlas siseriiklikue õigusegaaktide järgimine metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks suure riskiga piirkondades; b) sanitaarraie pärast dokumenteeritud looduslikke häiringuid; või c) sellise puidu raie, mille omadused kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi. 3b. Mitte rohkem kui üks kord Ei Uusi toetusskeeme biomassile ei looda. Seega pole tarvidust teha ka erandeid. aastas esitavad liikmesriigid komisjonile kokkuvõtte esimeses lõiguslõikes 3a osutatud kaskaadkasutuse põhimõtte kohaldamisest tehtavatest eranditest, selliste erandite põhjendused ja geograafilise asukoha, kus neid kohaldatakse. Komisjon avalikustab saadud teated ja võib mistahes sellise teatenende kohta avaldada avaliku arvamuse. 9 3c. Liikmesriigid ei anna otsest Jah § 584 lg 4 2 ELTS b punkt sisaldub juba Eesti õigussüsteemis ELTS § 591 lõige 2 p 8 rahalist toetust a) saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamiseks energia tootmiseks; b) jäätmete põletamise teel taastuvenergia tootmiseks, väljaarvatud juhul kui direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud liigiti kogumise kohustus on täidetud. 3d. Erandina lõikest 3 ei anna Jah § 584 lg 6 ELTS Eestis kõik CHP. Ei ole ühtegi ainult elektrit tootvat ja metsa biomassi kasutavat liikmesriigid metsa biomassist jaama. elektrienergia tootmiseks uut toetust Uusi toetuseid ei anta ega pikendata. ega pikenda mis tahes muu toetuse andmist üksnes elektrienergiat tootvates käitistes, välja arvatud juhul, kui selline elektrienergia vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: a) seda toodetakse piirkonnas, mis on tahketest fossiilkütustest sõltuvuse tõttu kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056* kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas, ning see vastab kõnealuse direktiivi artikli 29 lõikes 11 sätestatud asjakohastele nõuetele; b) selle tootmisel kasutatakse biomassist tekkinud CO2 kogumist ja säilitamist ning see vastab artikli 29 lõike 11 teises lõigus sätestatud nõuetele; c) seda toodetakse EL toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimas piirkonnas piiratud aja jooksul ja eesmärgiga vähendada metsa biomassi kasutamist nii palju kui võimalik, ilma et see mõjutaks ohutu ja turvalise energia kättesaadavust. Komisjon esitab avalikustab 2027. aastaks aruande 10 liikmesriikide biomassi toetuskavade mõju kohta, käsitledes muu hulgas elurikkust, kliimat ja keskkonda ning võimalikke turumoonutusi, ning hindab võimalust seada lisapiiranguid metsa biomassiga seotud toetuskavade suhtes. c) lisatakse järgmine lõige 4 a: Jah Arvestatakse ENMAKis, Eleringi varustuskindluse analüüsis „Study „4a. Liikmesriigid loovad to determine Estonian electricity demand scenarios, 20/09/2022, Elering“. raamistiku, mis võib hõlmata toetuskavu ja taastuvelektri Uuringu alusel vaadatakse üle tarbimise vajadus taastuvenergias kategooriate lõikes. ostulepingute kasutuselevõtu soodustamise meetmeid ning võimaldab taastuvelektri kasutamisel jõuda määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punkti a alapunktis 2 osutatud kavandatavale trajektoorile vastavas tempos tasemeni, mis vastab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud liikmesriikide riiklikule panusele. Eelkõige keskendutakse selles raamistikus olemasolevatele takistustele taastuvelektri suure osakaalu saavutamisel, sealhulgas loamenetluste ning vajaliku ülekandejaotus- ja salvestustaristu, sealhulgas samas asukohas paiknevate salvestusrajatiste arendamisega seotud takistustele. Selle raamistiku kavandamisel võtavad liikmesriigid arvesse, kui palju on vaja taastuvelektrit juurde toota, et rahuldada nõudlust transpordi-, tööstus-, ehitus- ning kütte- ja jahutussektoris ning muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks. Liikmesriigid võivad lisada raamistiku raames võetavate poliitika- ja muude meetmete kokkuvõtte ning nende rakendamise 11 hinnangu oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ning kõnealuse määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruannetesse. Artikkel 7 a) lõike 1 teine lõik asendatakse Jah § 322 lg 3 EnKS järgmisega: „Esimese lõigu punkti a, b või c puhul võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse vaid üks kord. Muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud energia võetakse arvesse sektoris, kus seda tarbitakse: elektrisektoris, kütte- ja jahutussektoris või transpordisektoris. Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid spetsiaalse koostöölepingu kaudu kokku leppida, et ühes liikmesriigis tarbitavad muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused võetakse täiel määral või osaliselt arvesse selle liikmesriigi taastuvenergia summaarses lõpptarbimises, kus need kütused toodeti. Selleks et jälgida, et samu muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid ei võetaks arvesse nii selles liikmesriigis, kus neid toodetakse, kui ka liikmesriigis, kus neid tarbitakse, ning registreerida arvesse võetud summa, teavitavad liikmesriigid komisjoni igast sellisest koostöölepingust. 12 Koostööleping peab sisaldama muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste kogust, mida arvestatakse tervikuna ja iga liikmesriigi kohta, ning kuupäeva, mil koostööleping hakkab toimima.“; b) lõike 2 esimene lõik asendatakse Jah § 322 lg 4 EnKS järgmisega: „Lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, mis hõlmab elektrienergiat, mille on tootnud oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad ja taastuvenergiakogukonnad, ning muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud elektrienergiat, ei hõlma aga eelnevalt kõrgemale pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades toodetud elektrienergiat ega muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks kasutatud elektrienergiat.“; c) lõike 4 punkt a asendatakse Jah § 324 lg 1 EnKS järgmisega: „a) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris arvutatakse kõiki selles sektoris tarbitud biokütuseid, biogaasi ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid hõlmava summana. See hõlmab taastuvkütuseid, mida tarnitakse rahvusvahelistesse merepunkrivarudesse.“. 13  Artikkel 9 a) lisatakse lõige 1 järgmine lõige: Jah Tuuleparkidega seotud projekte, mis kvalifitseeruvad selle alla on juba kaks tükki. B „1a. Iga liikmesriik lepib 31. punkt Eestile ei rakendu, on sõlmitud MoU Elwind kohta. Loode-Penuja projekt on detsembriks 2025 ühe või mitme saanud CB-RES listi https://cinea.ec.europa.eu/news-events/news/cef-energy-two- teise liikmesriigiga kokku new-projects-obtain-status-join-cb-res-list-2023-09-19_en. Ühishuviprojektid taastuvenergia tootmise Soomega ja Lätiga. ühisprojektide koostööraamistiku loomises järgmiselt: a) liikmesriigid püüavad 31. detsembriks 2030 leppida kokku vähemalt kahe ühisprojekti loomises; b) liikmesriigid, kelle aastane elektritarbimine on suurem kui 100 TWh, püüavad 31. detsembriks 2033 leppida kokku ka kolmanda ühisprojekti loomises. Ühiste avamereprojektide kindlaksmääramine peab olema sidus vajadustega, mis on kindlaks tehtud kõrgetasemelistes strateegilistes lõimitud avamerevõrgu arengukavades iga merepiirkonna kohta ja määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1 punktis b viidatud kogu liitu hõlmava võrgu kümneaastases arengukavas, kuid ei pruugi nende vajadustega piirduda ning sellesse võib kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning eraettevõtjaid. Liikmesriigid teevad tööd selle nimel, et saavutada ühisprojektide kulude ja tulude õiglane jaotus. Selleks võtavad liikmesriigid asjakohastes koostöölepingutes arvesse kõiki ühisprojektiga seotud kulusid ja tulusid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni koostöölepingutest, sealhulgas kuupäevast, mil ühisprojektid 14 eeldatavalt käivitatakse. Asjaomaste liikmesriikide puhul sobivad esimeses lõigus osutatud kohustuste täitmiseks komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1294* loodud liidu taastuvenergia rahastamismehhanismi raames liikmesriikide panustest rahastatavad projektid. „7a. Iga merepiirkonna avamere Jah Hiiu ja Pärnu planeeringud enne 2022. aastat. taastuvenergia tootmise kavandatud Eesti Merealaplaneering aastal 2022. eesmärkide alusel, mis on kindlaks Kontaktpunkt merel TTJA näol (EhS) määratud kooskõlas määruse (EL) 2022/869 artikliga 14, avaldavad asjaomased liikmesriigid teabe avamere taastuvenergia mahtude kohta, mida nad kavandavad hangete kaudu saavutada, võttes arvesse võrgutaristu tehnilist ja majanduslikku teostatavust ning juba toimuvat tegevust. Liikmesriigid püüavad eraldada avamere taastuvenergia projektidele oma mereala ruumilistes planeeringutes ruumi, võttes arvesse mõjutatud piirkondades juba toimuvat tegevust. Et hõlbustada avamere taastuvenergia ühisprojektidele lubade andmist, vähendavad liikmesriigid loamenetluse keerukust ning suurendavad selle tõhusust ja läbipaistvust ning tõhustavad omavahelist koostööd, kui see on asjakohane, luues ühtse kontaktpunkti. Selleks et suurendada üldsuse heakskiitu, võivad liikmesriigid kaasata avamere taastuvenergia ühistesse projektidesse ka taastuvenergiakogukondi.“. 15  Artikkel 15 a) lõike 1 esimene lõik asendatakse Jah Võetakse üle koos direktiiviga (EU/2024/1275) järgmisega: „1. Liikmesriigid tagavad, et kõik loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad riigisisesed õigusnormid, mida kohaldatakse taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete ning nendega seotud ülekande- ja jaotusvõrkude suhtes, protsesside suhtes, millega biomass muundatakse biokütuseks, vedelaks biokütuseks, biomasskütuseks või muudeks energiatoodeteks, ning muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste suhtes, on proportsionaalsed ja vajalikud ning aitavad rakendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet.“; b) lõiked 2 ja 3 asendatakse Ei Olemas kehtivas ELTS § 108. järgmisega: „2. Liikmesriigid määravad selgelt Elektrisüsteemi varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded tootmisseadmetele ja kindlaks kõik tehnilised kirjeldused, lihtsustatud tingimused alla 15 kW võimsusega taastuvat energiaallikat tootmiseks millele taastuvenergiaseadmed ja - kasutavate tootmisseadmete ühendamiseks võrguga on sätestatud võrgueeskirjas: süsteemid peavad vastama, et Võrgueeskiri § 1 lg 1, § 2, § 18, § 26, § 261, § 27 lg 4 võimaldada toetuskavadest kasu saada ja olla riigihangeteks kõlbulikud. Harmoneeritud standardite või Euroopa standardite, sealhulgas Euroopa standardiorganisatsioonide kehtestatud tehniliste võrdlussüsteemide olemasolu korral lähtutakse kõnealuste tehniliste kirjelduste puhul nendest standarditest. Eelistatult kasutatakse harmoneeritud standardeid, mille viited on Euroopa liidu õigusnormide, sealhulgas näiteks 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369* või ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ** toetamiseks avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Nende puudumisel kasutatakse muid harmoneeritud standardeid või Euroopa standardeid sellises järjekorras. Tehniliste kirjeldustega ei nähta ette seadmete ja süsteemide sertifitseerimise asukohta ning need ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist." 2a. Liikmesriigid edendavad pädeva Jah Kirjas REKK-is. asutuse järelevalve all uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate testimist, et toota, jagada ja salvestada taastuvenergiat katseprojektide raames reaalses keskkonnas ja piiratud aja jooksul kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega ja võttes asjakohaseid kaitsemeetmeid, et tagada energiasüsteemi turvaline toimimine ja vältida ebaproportsionaalset mõju siseturu toimimisele.“; 17 „3. Liikmesriigid tagavad, et nende Jah Juba sisaldub Eesti õigusruumis (EnKs §5 lg 10). Lisaks PlanS §12 lg 3. Lisaks pädevad asutused riigi, piirkonna ja korraldatakse Eestis elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks näiteks iga-aastaselt üleriiklik kohalikul tasandil lisavad energiasäästunädalat ning tehakse tihedat koostööd erialaliitudega. Lisaks viib MKM linnataristu, tööstus-, kaubandus- ja ja SA KredEx läbi mitmeid kampaaniaid ja ka seminare (näiteks seminar „Praktiliselt elamupiirkondade ning energia- ja liginullenergia- ja energiatõhusatest hoonetest“). Maksu- ja Tolliamet jagab teavet transporditaristu, sealhulgas elektri-, eluaseme renoveerimiseks võetud laenude intresside tulumaksust vabastamise kohta kaugkütte- ja kaugjahutus-, gaasi- ja oma veebilehel ning täiendavalt on energiaettevõtted välja arendanud tarbijatele alternatiivkütusevõrkude suunatud erinevad teabekeskkonnad. planeerimisel, sealhulgas esialgsel Ühtlasi hoonefondiga seonduv sisaldub ehitusseadustiku vastavates sätetes ning ruumilisel planeerimisel, hoonete energiatõhususe miinimumnõuetes. Planeeringutega seonduva osas tegi MKM projekteerimisel, ehitamisel ja ettepaneku täiendada Rahandusministeeriumil Planeerimisseaduse § 12 lõiget 3. renoveerimisel, sätted taastuvenergia, sealhulgas omatarbeks ja taastuvenergiakogukondade toodetud taastuvenergia lõimimise ja kasutuselevõtu ning vältimatult tekkiva heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise kohta. Eelkõige ergutavad liikmesriigid kohalikke ja piirkondlikke haldusasutusi lisama taastuvatest energiaallikatest toodetava kütte ja jahutuse asjakohasel juhul linnataristu planeerimisse ning konsulteerima võrguettevõtjatega, et kajastada energiatõhususe ja tarbimiskaja programmide ning omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist ja taastuvenergiakogukondi käsitlevate konkreetsete sätete mõju ettevõtjate taristu arendamise kavadele. c) lõiked 4 ja 7 jäetakse välja; Jah - 18 d) lõige 8 asendatakse järgmisega: Jah Juba sisaldub Eesti õigusruumis, ELTS § 93 lg 6 p 9 1 „8. Liikmesriigid hindavad pikaajaliste taastuvenergia ostulepingutega seotud regulatiivseid ja haldustõkkeid ning kõrvaldavad selliste lepingute kasutuselevõttu takistavad põhjendamatud tõkked ja edendavad selliste lepingute kasutuselevõttu, analüüsides sel eesmärgil muu hulgas võimalusi vähendada nendega seotud rahalisi riske, eelkõige krediiditagatiste kasutamise kaudu. Liikmesriigid tagavad, et nende lepingute suhtes ei kohaldata ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid menetlusi ega tasusid ning et taastuvenergia ostulepinguga saab taastuvenergia ostjale üle kanda kõik asjaomased päritolutagatised. Liikmesriigid kirjeldavad oma poliitikat ja meetmeid, millega edendatakse taastuvenergia ostulepingute kasutuselevõttu, määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning nimetatud määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimaalastes eduaruannetes. Liikmesriigid esitavad kõnealustes aruannetes ka andmed taastuvenergia ostulepingutega kaetud toodetud taastuvelektri kohta. Pärast esimeses lõigus kohast osutatud hindamist analüüsib komisjon pikaajaliste energiaostulepingute ja eelkõige piiriüleste taastuvenergia ostulepingute kasutuselevõtu takistusi ning annab välja suunised nende takistuste kõrvaldamiseks. 19 9. Komisjon kaalub hiljemalt 21. Ei - novembriks 2025, kas on vaja võtta lisameetmeid, et toetada liikmesriike käesolevas direktiivis sätestatud loamenetluse rakendamisel, töötades muu hulgas välja soovituslikud peamised tulemusnäitajad. Artikkel 15a 1. Liikmesriigid määravad kindlaks Jah Kirjeldatud REKKis hoonesektoris taastuvenergia tootmise ja kasutamise edendamiseks kohapeal või lähikonnas toodetud või võrgust võetud taastuvenergia kavandatud riikliku osakaalu energia lõpptarbimises nende hoonesektoris aastal 2030; see eesmärk peab olema kooskõlas kavandatud eesmärgiga, et liidu hoonesektoris on 2030. aastal taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal vähemalt 49 % energia lõpptarbimisest hoonetes. Liikmesriigid esitavad oma kavandatud riikliku osakaalu määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning samuti teabe selle kohta, kuidas nad kavatsevad selle saavutada. 2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 Valikuline Ei võta üle osutatud soovitusliku riikliku osakaalu saavutamiseks arvestada selle hulka kuni 20 % heitsoojus- ja heitjahutusenergiat. Kui nad otsustavad seda teha, suurendatakse kavandatud riiklikku osakaalu poole võrra kasutatud heitsoojus- ja heitjahutusenergia protsendimäärast, mida osakaalu saavutamiseks arvesse võetakse. 20 3. Liikmesriigid lisavad oma Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis. riigisisestesse õigusaktidesse ja ehitusalastesse eeskirjadesse ning EhS § 2 lg 5 ja § 65 lg 3. kui see on kohaldatav, oma EIM määrus nr 63 §6 lg3 „Liginullenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa toetuskavadesse asjakohased 2 tabelis 1 esitatud piirväärtust, kui energiaarvutuses ei arvestata lokaalset elektri meetmed taastuvatest tootmist taastuvast energiaallikast.“ Säte jõustub 1.03.2025 energiaallikatest kohapeal või Tõhusa kaugkütte ja -kaugjuhutusega liitumine on soodustatud energiatõhususe lähikonnas toodetud ja võrgust miinimumnõuetele vastavuse tõendamise metoodikas läbi kaalumistegurite EIM võetava taastuvelektrienergia ning määrus nr 63 § 9 lg 1. soojus- ja jahutusenergia osakaalu suurendamiseks hoonefondis. MTM määrus nr 81 § 6. Toetatavad tegevused. Sellised meetmed võivad hõlmata Lg 71 „ hoone kaugküttevõrguga liitumise tasu ja liitumisega kaasnevad tööd kinnistu riiklikke meetmeid seoses oma piirides“; tarbeks toodetud taastuvenergia lg 10 „ Lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja olulise suurendamise, paigaldamine“ taastuvenergiakogukondade, kohapeal energia salvestamise, nuti- MTM määrus nr 13 § 2. Toetuse andmise eesmärgid, väljund- ja tulemusnäitajad lg 1 ja kahesuunalise laadimise ja muude p 3 „taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine“ paindlikkusteenustega, nagu § 6. Toetatavad tegevused lg 11 „lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike tarbimiskaja, millele lisandub seadmete soetamine ja paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd“; energiatõhususe suurendamine Lg 1 p 16) hoone kaugküttevõrguga liitumise tasu ja liitumisega kaasnevad tööd koostootmise ja põhjaliku kinnistu piirides; renoveerimise abil, mis suurendab Lg 2 p 1) gaasi-, elektri- või ahiküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme liginullenergiahoonete ja hoonete asendamine lokaalset taastuvenergiat kasutava kütteseadmega; arvu, mis lähevad kaugemale lg 2 p 2) korterelamu ühendamine kaugküttevõrguga. direktiivi 2010/31/EL artiklis sätestatud energiatõhususe KliM määrus nr 25 § 2 Toetuse eesmärk ja saavutatav tulemus lg 4 soodustada miinimumnõuetest. Lõikes 1 taastuvenergia kasutuselevõttu. sätestatud taastuvate energiaallikate MTM määrus nr 99 „Väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesüsteemide kavandatud osakaalu saavutamiseks uuendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ kehtestavad liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 2010/31/EL kui see on majanduslikult, tehniliselt ja funktsionaalselt teostatav, oma riigisiseste õigusaktide ja ehitusalaste reeglitega ning kui see on kohaldatav, oma toetuskavade või muude samaväärse mõjuga meetmetega nõuded uutes hoonetes ja olemasolevates põhjalikult renoveeritavates või küttesüsteemi uuendamist vajavates hoonetes kasutatava taastuvatest 21 energiaallikatest kohapeal või lähikonnas toodetud ja võrgust võetava energia miinimummäärade kohta. Liikmesriigid võimaldavad nendele miinimummääradele vastavuse saavutamiseks muu hulgas kasutada tõhusat kaugkütet ja -jahutust. Olemasolevate hoonete puhul kohaldatakse esimest lõiku relvajõudude suhtes vaid sellises ulatuses, et see ei lähe vastuollu relvajõudude tegevuse laadi ja põhieesmärgiga, ning ei kohaldata materjali puhul, mida kasutatakse üksnes sõjalisel otstarbel. 4. Liikmesriigid tagavad vastavalt Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (EnKS § 5-6, EhS §65, Majandus- ja taristu ministri direktiivi 2010/31/EL artiklile 9 ja määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“). Lisaks on välja töötatud direktiivi 2012/27/EL artiklile 5, et erinevad meetmed: Riigihalduse ministri määrus nr 10 „Keskvalitsuse hoonete riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ ja Riigihalduse üldkasutatavad hooned on ministri määrus nr 40 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete kasutatava taastuvenergia osakaalu energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste energiatõhusate hoonete poolest eeskujuks. Liikmesriigid rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ võivad selle kohustuse täitmiseks muu hulgas ette näha, et kolmandad isikud kasutavad üldkasutatavate või Avaliku sektori vabatahtlik keskne hankija elektrienergiale on Riigi Kinnisvara AS korraga nii era- kui ka üldkasutuses (RKAS). Riigi Kinnisvara AS sai ülesande läbi viia kõikide valitsemisalade jaoks olevate hoonete katuseid taastuvelektri ühishange, et panustada eesmärki avaliku sektori järkjärguliseks taastuvatest energiaallikatest üleminekuks taastuvenergia tarbimisele. Hankega viiakse ligi 50% avaliku sektori energiat tootvate seadmete tarbimisest (keskvalitsus) taastuvenergiale. Hanke (Rohehange) tulemusena paigaldamiseks. fikseeritakse 10 aastase lepingu ja fikseeritud hinnaga taastuvenergia kasutamine avalikus sektoris. (Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 - REKK2030) EnKS §5 5. Kui seda peetakse asjakohaseks, Jah Rahandusministeeriumil on koostatud keskkonnahoidlik riigihangete strateegia: võivad liikmesriigid edendada „Riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted“ 2023 a. Keskkonnahoidlik ehitussektoris kohalike riigihange – on tavapärane avaliku sektori läbiviidud hange, mille puhul võetakse ametiasutuste ja arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Keskkonnahoidliku riigihanke taastuvenergiakogukondade vahelist strateegiliste ootuste kaudu panustatakse ka Taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery koostööd, eelkõige riigihangete and Resilience Plan’I - RRP) kaudu energeetikasse ja energiatõhususse. Riigihanked kasutamise kaudu. osalevad energeetikasektoris tehtavates soetustes ning strateegiliste ootuste mõjud ulatuvad ka energeetikasektorisse. Energiatõhusus on üks riigi prioriteete, mis tuleb strateegia järgi integreerida riigi ostupoliitikasse läbi keskkonnahoidlike riigihangete ja energiatõhusate lahenduste eelistamise hankeprotsessides. 22 6. Lõikes 1 sätestatud taastuvenergia Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (EhS §66-68, Majandus- ja taristuministri määrus nr kavandatud osakaalu saavutamiseks 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ edendavad liikmesriigid taastuvenergiapõhiste kütte- ja Tõhusa kaugkütte ja -kaugjuhutusega liitumine on soodustatud energiatõhususe jahutussüsteemide ja -seadmete miinimumnõuetele vastavuse tõendamise metoodikas läbi kaalumistegurite EIM kasutamist ning võivad edendada määrus nr 63 § 9 lg 1. uuenduslikku tehnoloogiat, näiteks arukaid ja taastuvenergiapõhiseid Eesti hoonete energiatõhususe regulatsioon on tehnoloogianeutraalne ja elektrifitseeritud kütte- ja sooritusvõimepõhine („tark hoone“). Energiatõhususe määrustes (MTM määrus nr 63, jahutussüsteeme ja -seadmeid, mida MTM määrus nr 36, MTM määrus nr 58) toodud metoodika on tehnoloogianeutraalne täiendatakse hoonete ja uuenduslikule tehnoloogiale avatud. Määrused võimaldavad kasutada uuenduslikke energiatarbimise aruka juhtimisega, „tarku“ energiatõhususmeetmeid sh taastuvenergial põhinevat kütet ja jahutust. kui see on kohaldatav. Sel otstarbel Ainsaks eelduseks on dünaamiliste simulatsiooni-tarkvarade võimekus innovaatilisi kasutavad liikmesriigid kõiki meetmeid mudeldada. asjakohaseid meetmeid, vahendeid ja stiimuleid, sealhulgas määruse Toetusmeetmed (EL) 2017/1369 alusel välja töötatud energiamärgiseid, direktiivi Kõigi toetusmeetmete puhul on toetatav taastuvenergia tootmisseadmete soetamine ja 2010/31/EL artikli 11 kohaseid paigaldamine. energiatõhususe sertifikaate ja muid asjakohaseid liidu või riigi tasandil Korterelamutele: välja töötatud sertifikaate või standardeid, ning tagavad piisava MTM määrus nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine, Ida-Viru maakonda teabe ja nõu andmise äärmiselt suunatud, RRFist rahastatav, avatud 2024 aasta alguses; energiatõhusate taastuvenergiapõhiste alternatiivide MTM määrus nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuste tingimused“, üleriigiline, kohta, samuti olemasolevate SF 21+ raha, uus voor 2024 avaneb keskel; rahastamisvahendite ja stiimulite kohta, millega edendatakse vanade ÕÜFist rahastatav Ida-Viru tervikliku rekonstrueerimise meede on alles küttesüsteemide kiiremat asendamist väljatöötamisel, rahad aastani 2026 (k.a). ja üha ulatuslikumat taastuvenergiapõhistele lahendustele Väikeelamutele: üleminekut. Väikeelamutele valmistatakse ette uut toetusmeedet RRFist, avaneb märtsis 2024. Lisaks elamute toetusmeede liitumiseks kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks: MTM määrus nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“14.08.2023. One-stop-shop energiatõhususe teemadel (Kredex, TREA, MAK-id) www.hoiamekokku.ee 23  www.energiatalgud.ee Artikkel 15b 1. Hiljemalt 21. maiks 2025 Jah § 3215 lg 2 ja § EnKS kaardistavad liikmesriigid 401 kooskõlastatult taastuvenergia kasutuselevõtuks oma territooriumil, et teha kindlaks oma riigi potentsiaal ning olemasolevad maapealsed, maa-alused mere- ja siseveealad, mis on vajalikud taastuvenergiajaamade rajamiseks ning nendega seotud taristu jaoks, näiteks võrgu- ja salvestusrajatised, sealhulgas soojusenergia salvestamiseks, mis on vajalikud, et anda vähemalt oma riiklik panus käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud 2030. aastaks seatud liidu üldise taastuvenergiaeesmärgi saavutamisse. Liikmesriigid võivad sel eesmärgil kasutada olemasolevaid ruumilise planeerimise dokumente või planeeringuid või neile tugineda, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/89/EL ( 16 ) kohaselt koostatud mereruumi planeeringud. Liikmesriigid tagavad, et vajalike alade kaardistamisel kooskõlastatakse seda asjakohasel juhul kõigi asjaomaste riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste ning üksustega, sealhulgas võrguettevõtjatega. Liikmesriigid tagavad, et sellised alad, sealhulgas olemasolevad taastuvenergiajaamad ja koostöömehhanismid, on vastavuses määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud riiklikes energia- ja kliimakavades 24 taastuvenergiatehnoloogiate kaupa esitatud eeldatavate trajektooride ja kavandatud ülesseatud koguvõimsusega. 25 2. Lõikes 1 osutatud alade Jah § 3215 EnKS Kajastatud seletuskirjas. kindlakstegemiseks võtavad liikmesriigid eelkõige arvesse järgmist: a) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kättesaadavus ning eri liiki tehnoloogia potentsiaal taastuvenergia tootmiseks maapealsetel, maa-alustel, mere- ja siseveealadel; b) prognoositav energianõudlus, võttes arvesse aktiivse tarbimiskaja potentsiaalset paindlikkust, oodatavat energiatõhususe kasvu ja energiasüsteemide lõimitust; c) asjakohase energiataristu, sealhulgas võrkude, salvestus- ja muude paindlikkusvahendite olemasolu või sellise võrgutaristu ja salvestusvahendite rajamise või uuendamise potentsiaal. 3. Liikmesriigid soosivad lõikes 1 Jah § 3215 EnKS Kajastatud seletuskirjad. osutatud alade mitmeotstarbelist kasutust. Taastuvenergiaprojektid peavad olema kooskõlas nende alade olemasolevate kasutusviisidega. 4. Liikmesriigid vaatavad käesoleva Jah § 3215 EnKS Kajastatud seletuskirjas artikli lõikes 1 osutatud alad korrapäraselt läbi ja ajakohastavad neid eelkõige määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud riiklike kliima- ja energiakavade ajakohastamise raames. Artikkel 15c 26 1. Hiljemalt 21. veebruariks 2026 Jah § 3215 EnKS tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused võtavad vastu ühe või mitu kava, millega määratakse artikli 15b lõikes 1 osutatud alade alarühmaks taastuvenergia eelisarendusalad üht või mitut liiki taastuvate energiaallikate jaoks. Liikmesriigid võivad välja jätta biomassi põletavad jaamad ja hüdroelektrijaamad. Nendes kavades pädevad asutused a) määravad piisavalt homogeensed maismaa-, sisevee- ja merealad, kus konkreetset liiki taastuva energiaallika kasutuselevõtt ei avalda eeldatavasti olulist keskkonnamõju, võttes arvesse valitud ala eripära, järgmiselt: i) eelistavad tehis- ja ehitatud pindu, nagu hoonete katused ja fassaadid, transporditaristu ja selle vahetu ümbrus, parkimisalad, põllumajandusettevõtted, prügilad, tööstuspiirkonnad, kaevandused, tehissiseveekogud, -järved või - veehoidlad ning asjakohasel juhul asulareoveepuhastid, samuti degradeerunud maa, mis ei ole põllumajanduses kasutatav; ii) jätavad välja Natura 2000 alad ja riiklike looduse ja elurikkuse kaitse kavadega kindlaks määratud alad, peamised linnurändeteed ja mereimetajate rändeteed ning muud tundlikkuskaartide ja punktis iii osutatud vahendite alusel kindlaks tehtud alad, välja arvatud nendel 27 aladel asuvad tehis- ja ehitatud pinnad, nagu katused, parkimisalad või transporditaristu; iii) kasutavad kõiki asjakohaseid ja proportsionaalseid vahendeid ja andmestikke, sealhulgas eluslooduse tundlikkuse kaardistamist, et teha kindlaks alad, kus taastuvenergiajaamad ei avaldaks olulist keskkonnamõju, võttes seejuures arvesse andmeid, mis on kättesaadavad seoses sidusa Natura 2000 võrgustiku arendamisega, nii nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ( 17 ) kohaste elupaigatüüpide ja liikide kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ( 18 ) alusel kaitstud lindude ja alade puhul; 28 b) Jah SE 359 EnKS § 3213 kehtestavad taastuvenergia eelisarendusalasid käsitlevad asjakohased reeglid, sealhulgas tulemuslike leevendusmeetmete kohta, mida tuleb võtta taastuvenergiajaamade ja samas asukohas paiknevate energiasalvestite ning selliste taastuvenergiajaamade ja salvestite võrguga ühendamiseks vajalike vahendite rajamiseks, et vältida võimalikku kahjulikku keskkonnamõju, või kui see ei ole võimalik, siis seda märkimisväärselt vähendada, tagades asjakohaste leevendusmeetmete proportsionaalse ja aegsa kohaldamise, et tagada direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 1, direktiivi 2009/147/EMÜ artiklis 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ ( 19 ) artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud kohustuste täitmine ning vältida seisundi halvenemist ja saavutada hea ökoloogiline seisund või hea ökoloogiline potentsiaal vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punktile a. Esimese lõigu punktis b osutatud reeglites võetakse arvesse iga kindlakstehtud taastuvenergia eelisarendusala eripära, igal alal kasutusele võetava taastuvenergiatehnoloogia liiki või liike ning kindlaks tehtud keskkonnamõju. 29 Ilma et see piiraks käesoleva Jah SE 359 EnKS § 3213 direktiivi artikli 16a lõigete 4 ja 5 kohaldamist, eeldatakse, et kui üksikprojektide puhul järgitakse käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud reegleid ja rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid, siis projektid kõnealuseid reegleid ei riku. Kui selliste uudsete leevendusmeetmete tõhusust ei ole laialdaselt testitud, mille eesmärk on vältida direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ alusel kaitstud liikide tapmist või häirimist või muud keskkonnamõju nii palju kui võimalik, võivad liikmesriigid lubada nende kasutamist ühes või mitmes katseprojektis piiratud aja jooksul, tingimusel et selliste leevendusmeetmete tulemuslikkust jälgitakse tähelepanelikult ja kui need ei osutu tulemuslikuks, võetakse viivitamata asjakohaseid meetmeid. Pädevad asutused selgitavad Jah § 3215 lg 3 EnKS esimeses lõigus osutatud taastuvenergia eelisarendusalade määramise kavades hindamist, mis tehti iga määratud taastuvenergia eelisarendusala kindlakstegemiseks esimeses lõigu punktis a sätestatud kriteeriumide alusel ja asjakohaste leevendusmeetmete väljaselgitamiseks. 2. Enne kui võetakse vastu kavad, Jah § 3215 lg 3 EnKS millega määratakse taastuvenergia eelisarendusalad, tehakse keskkonnamõju hindamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ ( 20 ) ning kui kavadel võib olla oluline mõju Natura 2000 aladele, tehakse ka asjakohane hindamine vastavalt 30 direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikele 3. 3. Liikmesriigid otsustavad Jah § 3215 EnKS taastuvenergia eelisarendusalade suuruse selle järgi, millised on selle tehnoloogia liigi eripära ja nõuded, mille jaoks nad taastuvenergia eelisarendusalad määravad. Säilitades kaalutlusõiguse nende alade suuruse üle otsustamisel, seavad liikmesriigid eesmärgiks, et nende alade kogusuurus oleks märkimisväärne ja et need aitaksid kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisele. Kavad, millega määratakse käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud taastuvenergia eelisarendusalad, tehakse üldsusele kättesaadavaks ja vaadatakse asjakohasel juhul korrapäraselt läbi, eelkõige määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohase lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamise raames. 31 4. Hiljemalt 21. maiks 2024 võivad Ei Ei kohaldata. liikmesriigid määrata taastuvenergia eelisarendusaladeks sellised alad, mis on juba määratud ühte või mitut liiki taastuvenergiatehnoloogia kiirendatud kasutuselevõtu jaoks sobivaks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: a) sellised alad asuvad väljaspool Natura 2000 alasid, riiklike looduse ja elurikkuse kaitse kavadega määratud alasid ja kindlakstehtud linnurändeteid; b) kavadele, millega sellised alad kindlaks tehakse, on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt direktiivile 2001/42/EÜ ja asjakohasel juhul vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikele 3; c) nendel aladel asuvate projektide puhul rakendatakse võimaliku kahjuliku keskkonnamõju käsitlemiseks asjakohast ja proportsionaalset korda ja meetmeid. 5. Pädevad asutused kohaldavad Jah § 3216 EnKS taastuvenergia eelisarendusaladel asuvate individuaalsete projektide puhul artiklis 16a osutatud loamenetlusi ja tähtaegu. Artikkel 15d 32 1. Liikmesriigid tagavad üldsuse Jah Toimub KSH raames ehk lahendatakse PlanS kaudu osalemise kavades, millega määratakse artikli 15c lõike 1 esimeses lõigus osutatud taastuvenergia eelisarendusalad kooskõlas direktiivi 2001/42/EÜ artikliga 6, sealhulgas tehakse kindlaks üldsus, keda see mõjutab või tõenäoliselt mõjutab. 2. Liikmesriigid edendavad Jah Viiakse sisse PlanS taastuvenergiaprojektide üldsuse heakskiitu kohalike kogukondade otsese ja kaudse osalemise kaudu nendes projektides. Artikkel 15e 1. Liikmesriigid võivad vastu võtta Valikuline Ei rakendata. ühe või mitu kava, millega määratakse sihtotstarbelised taristualad võrgu- ja salvestusprojektide arendamiseks, mis on vajalikud taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks, kui sellisel arendusel ei ole eeldatavasti olulist keskkonnamõju, kui sellist mõju on võimalik nõuetekohaselt leevendada või kui see ei ole võimalik, siis hüvitada. Selliste alade eesmärk on taastuvenergia eelisarendusalasid toetada ja täiendada. Nendes kavades tuleb a) võrguprojektide puhul vältida Valikuline Ei ole kohustuslik, ei rakendata. Natura 2000 alasid ning riiklike looduse ja elurikkuse kaitse kavadega määratud alasid, välja arvatud juhul, kui nende kasutuselevõtuks puuduvad proportsionaalsed alternatiivid, võttes arvesse ala eesmärke; b) salvestusprojektide puhul jätta Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada. välja Natura 2000 alad ja riiklike looduskaitsekavade alusel määratud 33 alad; c) tagada koostoime taastuvenergia Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada. eelisarendusalade määramisega d) teha keskkonnamõju hindamine Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada. vastavalt direktiivile 2001/42/EÜ ja kui see on kohaldatav, hindamine vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikele 3; ning e) kehtestada asjakohane ja Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada. proportsionaalne kord, sealhulgas proportsionaalsed leevendusmeetmed, mis võetakse võrgu- ja salvestusprojektide arendamiseks, et vältida võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale, või kui sellist mõju ei ole võimalik vältida, seda märkimisväärselt vähendada. Selliste kavade ettevalmistamisel Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada. konsulteerivad liikmesriigid asjaomaste taristu võrguettevõtjatega. 2. Erandina Euroopa Parlamendi ja Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada. nõukogu direktiivi 2011/92/EL* artikli 2 lõikest 1 ja artikli 4 lõikest 2, I lisa punktist 20 ja II lisa punkti 3 alapunktist b ning direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikest 3 võivad liikmesriigid põhjendatud asjaoludel, sealhulgas juhul, kui see on vajalik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, et saavutada käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu 2030. aasta taastuvenergia üldeesmärk, vabastada direktiivi 2011/92/EL artikli 2 lõike 1 kohasest keskkonnamõju hindamisest võrgu- ja salvestusprojektid, mis on vajalikud taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks, 34 direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt kaitstud Natura 2000 aladele avalduva mõju hindamisest ning nende mõju hindamisest liikide kaitsele vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 12 lõikele 1 ja direktiivi 2009/147/EÜ artiklile 5, tingimusel et võrgu- või salvestusprojekt asub käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud sihtotstarbelisel taristualal ning vastab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud korrale ja meetmetele. Neid erandeid võib kohaldada taristualade suhtes, mis on määratud enne ...[käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev], kui nende suhtes viidi läbi keskkonnamõju hindamine vastavalt direktiivile 2001/42/EÜ. Sellist erandit ei tehta projektidele, millel on tõenäoliselt oluline kahjulik keskkonnamõju mõnes teises liikmesriigis või mille puhul liikmesriik, keda projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab, seda hindamist taotleb, nagu on sätestatud direktiivi 2011/92/EL artiklis 7. 3. Kui liikmesriigid vabastavad Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada. käesoleva artikli lõikes 2 osutatud võrgu- või salvestus projektid kõnealuses lõikes osutatud hindamisest, vaatavad liikmesriikide pädevad asutused sihtotstarbelistel taristualadel asuvad projektid läbi. Selline läbivaatamisprotsesse põhineb direktiivi 2001/42/EÜ kohasest keskkonnamõju hindamisest saadud olemasolevatel andmetel. Pädev asutus võib nõuda taotluse esitajalt kättesaadava lisateabe esitamist. Läbivaatamisprotsesse viiakse 35 lõpule 30 päeva jooksul. Selle eesmärk on teha kindlaks, kas mõni selline projekt, arvestades selle geograafilise ala keskkonna tundlikkust, kus projekt asub, väga tõenäoliselt avaldab olulist ettenägematut kahjulikku mõju, mida ei tehtud kindlaks direktiivi 2001/42/EÜ ja asjakohasel juhul direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt läbi viidud keskkonnamõju hindamise käigus, mis käsitles kavasid, millega määrati sihtotstarbelised taristualad. 4. Kui läbivaatamisprotsessi käigus Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada. tehakse kindlaks, et projektil on suure tõenäosusega lõikes 3 osutatud oluline ettenägematu kahjulik mõju, tagab pädev asutus olemasolevate andmete põhjal, et sellise mõju kõrvaldamiseks kohaldatakse asjakohaseid ja proportsionaalseid leevendusmeetmeid. Kui selliste leevendusmeetmete kohaldamine ei ole võimalik, tagab pädev asutus, et käitaja võtab selle mõjuga tegelemiseks asjakohaseid hüvitusmeetmeid, mis võivad olla rahalise hüvitise vormis liikide kaitsekavade eest, kui muud proportsionaalsed hüvitusmeetmed ei ole kättesaadavad, et tagada mõjutatud liikide kaitsestaatus või seda parandada 36 5. Kui taastuvenergia Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada. elektrisüsteemi integreerimiseks on vaja võrgutaristut tugevdada sihtotstarbelistel taristualadel või väljaspool ning sellise integreerimisprojekti suhtes tuleb kohaldada käesoleva artikli lõike 3 kohast läbivaatamisprotsessi, et kindlaks teha, kas projekti puhul on vajalik keskkonnamõju hindamine vastavalt direktiivi 2011/92/EL artiklile 4, piirdub selline läbivaatamisprotsess, kindlakstegemine või keskkonnamõju hindamine võimaliku mõjuga, mis tuleneb projekti muutmisest või laiendamisest võrreldes algse võrgutaristuga. Artikkel 16 1. Loamenetlus hõlmab kõiki Jah § 3217 EnKS asjakohaseid halduslube, et ehitada, ajakohastada ja käitada taastuvenergiajaamu, sealhulgas eri taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat ühendavaid jaamu , soojuspumpasid, sama asukohaga energia salvestamist, sealhulgas elektri- ja soojusrajatisi, samuti varasid , mis on vajalikud nende võrku ühendamiseks ning taastuvenergia integreerimiseks kütte- ja jahutusvõrkudesse, sealhulgas võrguga ühendamise lubasid ja keskkonnamõju hindamisi, kui neid nõutakse. Loamenetlus hõlmab kõiki haldusetappe alates loataotluse täielikkuse kinnitamisest vastavalt lõikele 2 kuni loamenetluse tulemusi käsitleva lõpliku otsuse teatavakstegemiseni asjaomase 37 pädeva asutuse või asjaomaste pädevate asutuste poolt. 2. Pädev asutus kinnitab taotluse Jah § 3217 lg 3 ja 4 EnKS täielikkust taastuvenergia eelisarendusaladel asuvate taastuvenergiajaamade puhul 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist ja väljaspool taastuvenergia eelisarendusala asuvate taastuvenergiajaamade puhul 45 päeva jooksul pärast loataotluse saamist või kui taotleja ei ole saatnud kogu teavet, mida on vaja taotluse menetlemiseks, palub pädev asutus taotlejal esitada põhjendamatu viivituseta täieliku taotluse. Loamenetluse alguseks loetakse kuupäeva, mil pädev asutus kinnitab taotluse täielikkust. 3. Liikmesriigid loovad või Jah § 3217 EnKS määravad ühe või mitu kontaktpunkti. Kontaktpunktid annavad taotleja soovi korral talle juhiseid kogu haldusliku loa taotlemise ja andmise menetluse jooksul ning aitavad seda menetlust läbida. Taotlejal ei ole kogu menetluse kestel vaja võtta ühendust rohkem kui ühe kontaktpunktiga. Kontaktpunkt aitab läbipaistval viisil taotlejal läbida halduslikku loamenetlust, sealhulgas keskkonnakaitsega seotud etappe, kuni pädevate asutuste ühe või mitme otsuseni loamenetluse lõpus, annab taotlejale kogu vajaliku teabe ja kaasab asjakohasel juhul muid haldusasutusi. Kontaktpunkt tagab käesolevas direktiivis sätestatud loamenetluse tähtaegadest kinnipidamise. Taotlejatel lubatakse esitada asjakohased dokumendid 38 digitaalsel kujul. Hiljemalt 21. novembriks 2025 tagavad liikmesriigid, et kogu loamenetlus toimub elektroonilisel kujul. 4. Kontaktpunkt teeb Jah Loodud eraldi veebileht www.ehitusgiid.ee taastuvenergiajaamade arendajatele kättesaadavaks menetluste käsiraamatu ja esitab selle teabe veebis, käsitledes eraldi ka väikesemahulisi taastuvenergiaprojekte, oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate projekte ja taastuvenergiakogukondi. Veebis esitatavas teabes märgitakse taotluse seisukohast asjakohane kontaktpunkt. Kui liikmesriigil on mitu kontaktpunkti, märgitakse veebis esitatavas teabes taotluse seisukohast asjakohane kontaktpunkt. 5. Liikmesriigid tagavad, et Jah Vastav osa on hõlmatud juba HMS 5. peatükis Vaidemenetlus taotlejatel ja üldsusel on võimalik kergesti kasutada lihtsaid vaidluste lahendamise menetlusi, sealhulgas alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme, kui see on kohaldatav, et lahendada vaidlusi, mis on seotud loamenetlusega ning taastuvenergiajaamade ehitamise ja käitamise lubade väljastamisega. 39 6. Liikmesriigid tagavad, et Jah Justiitsministeerium on algatanud VTK HKMSi muutmiseks taastuvenergiajaama, sellega seotud https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6206e1dd-a165-4a58-8006- võrguühenduse arendusprojekti ning d805e20472f3 energiataristuvõrkude arendamiseks vajalike varadega, mis on vajalikud Eelnõu on 01.08.2024 seisuga ettevalmistamisel. taastuvatest energiaallikatest toodetud energia süsteemi integreerimiseks, sealhulgas keskkonnaaspektidega seotud halduslike ja kohtulike edasikaebamiste puhul kohaldatakse kõige kiiremat asjaomasel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil olemas olevat haldus- ja kohtumenetlust. 7. Liikmesriigid näevad ette Jah Kajastatud REKK-is. piisavad vahendid, et tagada oma pädevate asutuste kvalifitseeritud töötajad, oskuste täiendamine ja ümberõpe kooskõlas nende määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ette nähtud kavandatud ülesseatud taastuvenergia tootmisvõimsusega. Liikmesriigid abistavad piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, et hõlbustada loamenetlust. 40 8. Loamenetluse kestuse sisse ei Jah §3216 lg 4 EnKS B ja c osa hõlmatud juba täna. HMS § 61 näeb ette haldusakti kehtivuse eeldused. arvestata järgmist aega, välja Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, õiguse arvatud juhul, kui see langeb kokku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. loamenetluse muude haldusetappidega: HKMS § 251 lg 1 p 1 kohaselt võib halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega a) peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. aeg, mille jooksul ehitatakse või ajakohastatakse taastuvenergiajaamasid, nende võrguühendusi ning, pidades silmas võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse tagamist, nendega seotud vajalikku võrgutaristut, b) selliste haldusetappide aeg, mida on vaja võrgu märgatavaks uuendamiseks, et tagada võrgu stabiilsus, töökindlus ja ohutus, c) aeg, mis kulub kohtulikele edasikaebustele ja õiguskaitsevahendite kohaldamisele, muudele kohtumenetlustele ning alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismidele, sealhulgas kaebemenetlustele, kohtuvälistele edasikaebamistele ja õiguskaitsevahendite kohaldamisele. 9. Eespool nimetatud Jah Juba sisaldub meie õigussüsteemis. EhS § 58 lg 1: „Ehitisregistri eesmärk on hoida, loamenetlustest tulenevad otsused anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning tehakse üldsusele kättesaadavaks nendega seotud menetluste kohta.“ kooskõlas kehtiva õigusega.“. Artikkel 16a 41 1. Liikmesriigid tagavad, et Jah §3219 lg 3, §3215 EnKS Eelisarendusalasid Eestis ei määrata avamerel ei määrata, mistõttu lõigu 1 teine osa taastuvenergia eelisarendusaladel lg 3 pole relevantne. asuvate taastuvenergia projektide puhul ei kesta artikli 16 lõikes 1 osutatud loamenetlus kauem kui 12 kuud. Avamere taastuvenergia projektide puhul ei kesta loamenetlus kauem kui kaks aastat. Kui see on igati põhjendatud erakorraliste asjaoludega, võivad liikmesriigid nimetatud tähtaegu kuni kuue kuu võrra pikendada. Liikmesriigid teavitavad projekti arendajat selgelt erakorralistest asjaoludest, mille tõttu on pikendamine põhjendatud. 2. Loamenetlus, mis puudutab Jah §3219 lg 3 EnKS taastuvelektrijaamade ajakohastamist, alla 150 kW elektrivõimsusega uute käitiste rajamist, samas asukohas paiknevaid energiasalvesteid, sealhulgas elektri- ja soojusenergia salvesteid ning nende taastuvenergia eelisarendusaladel paiknevaid võrguühendusi, ei kesta kauem kui kuus kuud. Meretuuleenergia projektide puhul ei kesta loamenetlus kauem kui 12 kuud. Kui see on igati põhjendatud erakorraliste asjaoludega, näiteks tõsiste ohutusprobleemidega, võivad liikmesriigid juhul, kui ajakohastamise projekt mõjutab oluliselt võrku või käitise esialgset võimsust, suurust või tõhusust, nimetatud kuuekuulist tähtaega pikendada kolme kuu võrra ja meretuuleenergia projektide puhul pikendada 12-kuulist tähtaega kuue kuu võrra. Liikmesriigid teavitavad projekti arendajat selgelt erakorralistest asjaoludest, mille 42 tõttu on pikendamine põhjendatud. 3. Ilma et see piiraks käesoleva Jah §3220 lg 1 ja 2 EnKS artikli lõigete 4 ja 5 kohaldamist erandina direktiivi 2011/92/EL artikli 4 lõikest 2 ning II lisa punkti 3 alapunktidest a, b, d, h ja i ning punkti 6 alapunktist c eraldi või koostoimes punkti 13 alapunktiga a, vabastatakse taastuvenergiaprojektide puhul, uued taotlused, mis käsitlevad taastuvelektrijaamasid, sealhulgas eri liiki taastuvenergiatehnoloogiat kombineerivaid jaamu ja taastuvenergiajaamade ajakohastamist vastava tehnoloogia jaoks määratud taastuvenergia eelisarendusaladel, ja samas asukohas paiknevaid energiasalvesteid ning selliste taastuvenergiajaamade ja salvestite võrguga ühendamist, direktiivi 2011/92/EL artikli 2 lõike 1 kohasest nõudest teha spetsiaalne keskkonnamõju hindamine, tingimusel et nende projektide puhul järgitakse käesoleva direktiivi artikli 15c lõike 1 punkti b. Erandit ei tehta projektidele, millel on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju mõnes teises liikmesriigis või mille puhul liikmesriik, keda projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab, seda hindamist taotleb, nagu on sätestatud direktiivi 2011/92/EL artiklis 7. Erandina direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikest 3 ei hinnata käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud taastuvenergiajaamade mõju Natura 2000 aladele, tingimusel et nende taastuvenergiaprojektide puhul järgitakse käesoleva direktiivi artikli 43 15c lõike 1 punkti b kohaselt kehtestatud korda ja meetmeid. 4. Pädevad asutused vaatavad Jah §3220 lg 1 EnKS Lisaks on eelhinnangut puudutav juba KeHJS §61 käesoleva artikli lõikes 3 osutatud taotlused läbi. Sellise läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks, kas mõni taastuvenergiaprojekt võib suure tõenäosusega avaldada olulist ettenägematut kahjulikku mõju, võttes arvesse selle geograafilise ala keskkonnatundlikkust, kus projekt asub, ja mida ei tuvastatud direktiivi 2001/42/EÜ ja asjakohasel juhul direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt tehtud keskkonnamõju hindamise käigus, mis käsitles kavasid, millega määrati käesoleva direktiivi artikli 15c lõike 1 esimeses lõigus osutatud taastuvenergia eelisarendusalad. Sellise läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks ka see, kas mõni taastuvenergiaprojekt jääb direktiivi 2011/92/EL artikli 7 kohaldamisalasse, kuna see avaldab teises liikmesriigis tõenäoliselt olulist keskkonnamõju, või seetõttu, et liikmesriik, keda see tõenäoliselt oluliselt mõjutab, seda taotleb. Läbivaatamise jaoks esitab projekti arendaja teabe taastuvenergiaprojekti omaduste kohta, selle kohta, kuidas projekti puhul järgitakse artikli 15c lõike 1 punkti b kohaselt taastuvenergia eelisarendusala jaoks kindlaks määratud korda ja meetmeid, projekti raames arendaja poolt kasutusele võetud lisameetmete kohta ning selle kohta, kuidas nende meetmetega vähendatakse keskkonnamõju. Pädev asutus võib nõuda projekti arendajalt kättesaadava lisateabe esitamist. 44 Uutele taastuvenergiajaamadele lubade andmise taotluste läbivaatamine viiakse lõpule 45 päeva jooksul alates selleks piisava teabe esitamise kuupäevast. Alla 150 kW elektrivõimsusega käitiste loataotluse puhul ja taastuvelektrijaamade ajakohastamist käsitlevate uute taotluste puhul viiakse läbivaatamine lõpule 30 päeva jooksul. 5. Pärast läbivaatamist antakse Jah §3220 lg 3 EnKS SE 359 EnKS § 3213 , SE 359 EnKS § 3214 käesoleva artikli lõikes 3 osutatud taotlustele keskkonna seisukohast luba ilma, et selleks oleks vaja pädeva asutuse sõnaselget otsust, välja arvatud juhul, kui pädev asutus võtab vastu selgetel tõenditel põhineva igati põhjendatud haldusotsuse selle kohta, et konkreetne projekt, arvestades selle geograafilise ala keskkonnatundlikkust, kus projekt asub, võib suure tõenäosusega avaldada olulist ettenägematut kahjulikku mõju, mida ei saa leevendada nende meetmete abil, mis on esitatud kavades, millega määrati taastuvenergia eelisarendusalad, või meetmetega, mille projekti arendaja on välja pakkunud. Sellised otsused tehakse üldsusele kättesaadavaks. Selliseid taastuvenergiaprojekte hinnatakse direktiivi 2011/92/EL alusel, ja kui see on kohaldatav, direktiivi 92/43/EMÜ alusel ning selline hindamine tehakse kuue kuu jooksul pärast haldusotsuse tegemist, millega tehti kindlaks olulist ettenägematu kahjuliku mõju avaldumise suur tõenäosus. Kui see 45 on igati põhjendatud erakorraliste asjaoludega, võib nimetatud kuuekuulist tähtaega kuni kuue kuu võrra pikendada. Põhjendatud asjaoludel, sealhulgas juhul, kui see on vajalik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, et saavutada kliima- ja taastuvenergiaeesmärgid, võivad liikmesriigid tuule- ja fotoelektrilise päikeseenergia projektid sellistest hindamistest välja jätta. Kui liikmesriigid jätavad tuule- ja fotoelektrilise päikeseenergia projektid kõnealustest hindamistest välja, peab ettevõtja kahjuliku mõju leevendamiseks võtma proportsionaalseid leevendusmeetmeid või kui selliseid leevendusmeetmeid ei ole võimalik võtta, võtma hüvitusmeetmeid, mis võivad olla rahalise hüvitise vormis, kui muid proportsionaalseid hüvitusmeetmeid ei ole võimalik võtta. Kui selline kahjulik mõju avaldub liikide kaitsele, maksab ettevõtja taastuvenergiajaama käitamise ajal liikide kaitsekavade eest rahalist hüvitist, et tagada mõjutatud liikide kaitsestaatus või seda parandada. 46 6. Kui asjaomased pädevad asutused Jah Hõlmatud taotluse täielikkuse hindamise osas ei vasta lõigetes 1 ja 2 osutatud Üldist vaikimisi heakskiidu põhimõtet Eestis ei ole. Igal konkreetsel menetluse ja loamenetlemisel ettenähtud tähtaja toimingu puhul on see õigusaktis eraldi ette nähtud. jooksul, tagavad liikmesriigid, et konkreetsed vahepealsed 1) projekteerimistingimuste menetluses EhS § 316 Kui kooskõlastaja või arvamuse haldustoimingud loetakse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates heakskiidetuks, välja arvatud juhul, kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja kui konkreetse pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi taastuvenergiaprojekti puhul tuleb kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste teha lõike 5 kohane keskkonnamõju eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. hindamine või kui asjaomase 2) ehitusloa menetluses EhS § 42 lg 9: Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole liikmesriigi õigussüsteemis ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud olemas haldusliku vaikimisi või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa heakskiidu põhimõtet. Seda lõiget ei eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse kohaldata loamenetluse tulemusi andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud käsitlevate lõplike otsuste suhtes, teisiti. mis peavad olema selged. Kõik 3) kasutusloa menetluses EhS § 54 lg 8 Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole otsused tehakse üldsusele kümne päeva jooksul kasutusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest kättesaadavaks. keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse kasutusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi kasutusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4) TAK paketis meretuulepargi hoonetusluba: Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul meretuulepargi hoonestusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse hoonestusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi hoonestusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Artikkel 16b 47 1. Liikmesriigid tagavad, et Jah §3219 lg 1, 2, 4 EnKS väljaspool taastuvenergia eelisarendusalasid asuvate taastuvenergiaprojektide puhul ei kesta artikli 16 lõikes 1 osutatud loamenetlus kauem kui kaks aastat. Avamere taastuvenergia projektide puhul, kus see ei kesta loamenetlus kauem kui kolm aastat. Kui see on igati põhjendatud erakorraliste asjaoludega, sealhulgas juhul, kui kohaldatava liidu keskkonnaõigusega tehtavateks hindamisteks on vaja pikendatud tähtaegu, võib nimetatud tähtaegu kuni kuue kuu võrra pikendada. Sellisel juhul teavitavad liikmesriigid projekti arendajat selgelt erakorralistest asjaoludest, mille tõttu pikendus on põhjendatud. 2. Kui direktiivi 2011/92/EL või Jah § 3218 lg 2 EnKS Sealhulgas KeHJS § 22 lg 10, SE 359 EnKS § 3213 direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt tuleb teha keskkonnamõju hindamine, viiakse see läbi ühe menetlusena, mis hõlmab kõiki konkreetse taastuvenergiaprojekti asjakohaseid hindamisi. Kui selline keskkonnamõju hindamine on vajalik, esitab pädev asutus projekti arendaja esitatud teavet arvesse võttes arvamuse sellise teabe ulatuse ja üksikasjalikkuse kohta, mille projekti arendaja peab keskkonnamõju hindamise aruandes esitama ja mille ulatust hiljem ei laiendata. Kui taastuvenergiaprojektis on võetud vajalikke leevendusmeetmeid, ei loeta direktiivi 92/43/EMÜ artikli 12 lõike 1 ja direktiivi 2009/147/EÜ artikli 5 alusel kaitstavate liikide tapmist või häirimist tahtlikuks. Kui selliste uudsete leevendusmeetmete 48 tulemuslikkust ei ole laialdaselt testitud, mille eesmärk on vältida direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ alusel kaitstud liikide tapmist või häirimist või mis tahes muud keskkonnamõju nii palju kui võimalik, võivad liikmesriigid lubada nende kasutamist ühes või mitmes katseprojektis piiratud aja jooksul, tingimusel et selliste meetmete tulemuslikkust jälgitakse tähelepanelikult ja kui need ei osutu tulemuslikuks, võetakse viivitamata asjakohaseid meetmeid. Loamenetlus, mis puudutab Jah §3219 lg 2 EnKS taastuvenergiajaamade ajakohastamist ja uute, alla 150 kW elektrivõimsusega käitiste rajamist, samas asukohas paiknevaid salvestusrajatisi ning nende võrguühendusi väljaspool taastuvenergia eelisarendusalasid, ei kesta kauem kui üks aasta, sealhulgas keskkonnamõju hindamised, kui need tuleb asjakohaste õigusaktide kohaselt teha. Avamere taastuvenergia projektide puhul, kus see ei kesta loamenetlus kauem kui kaks aastat. Kui see on igati põhjendatud erakorraliste asjaoludega, võib nimetatud tähtaegu kuni kolme kuu võrra pikendada. Liikmesriigid teavitavad projekti arendajaid selgelt erakorralistest asjaoludest, mille tõttu pikendus on põhjendatud.“. Artikkel 16c 49 1. Kui ajakohastamise tulemusel ei Ei Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri § 21 lg 1 ja §22 lg 1. Muudatusettepanekut suurene taastuvenergiajaama pole vaja teha. ehitusluba antakse 30p jooksul. võimsus rohkem kui 15 % ja ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaselt nõutud võimaliku keskkonnamõju hindamist, tagavad liikmesriigid, et ülekande- või jaotusvõrgu ühenduste loamenetlused ei kesta kauem kui kolme kuud jooksul pärast asjaomasele üksusele taotluse esitamist, välja arvatud juhul, kui esinevad põhjendatud ohutusprobleemid või süsteemi osad ei ühildu tehniliselt. 2. Kui taastuvenergiajaama või Jah § 282 KeHJS sellega seotud võrgutaristu ajakohastamisel, mis on vajalik taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks, kohaldatakse artikli 16a lõikes 4 sätestatud läbivaatamisprotsessi, tuleb kindlaks teha, kas projekti puhul on vaja keskkonnamõju hindamine või keskkonnamõju hindamist vastavalt direktiivi 2011/92/EL artiklile 4, piirdub selline läbivaatamisprotsess või keskkonnamõju hindamine võimaliku mõjuga, mis tuleneb projekti muutmisest või laiendamisest võrreldes algprojektiga. 3. Kui päikeseenergiaseadmete Jah § 3218 lg 3 p 2 EnKS ajakohastamisega ei kaasne täiendava ruumi kasutamist ja see vastab algse päikeseenergiaseadme suhtes kehtestatud kohaldatavatele keskkonnaalastele leevendusmeetmetele, vabastatakse projekt nõudest viia läbi artikli 16a lõikes 4 sätestatud läbivaatamisprotsess, et teha kindlaks, kas projekti puhul peab 50 läbi viima keskkonnamõju hindamise, või viia läbi keskkonnamõju hindamine vastavalt direktiivi 2011/92/EL artiklile 4. Artikkel 16d 1. Liikmesriigid tagavad, et Jah EnkS §3218 lg 3 EnKS Lisaks sisaldub ka juba Eesti õigussüsteemis: päikeseenergiaseadmete ja samas EhS §42 lg 5 asukohas paiknevate EhS § 54 p 4 energiasalvestusvahendite MUKS §58 lg 1 ja 2 paigaldamise, sealhulgas EhS §8 ehitisintegreeritud päikeseenergiaseadmete paigaldamise puhul olemasolevatele või tulevastele tehisrajatistele (välja arvatud tehisveepinnad) ei kesta artikli 16 lõikes 1 osutatud loamenetlus kauem kui kolm kuud, tingimusel et selliste rajatiste põhieesmärk ei ole päikeseenergia tootmine või energia salvestamine. Erandina direktiivi 2011/92/EL artikli 4 lõikest 2 ja II lisa punkti 3 alapunktidest a ja b üksi või koostoimes punkti 13 alapunktiga a, vabastatakse selline päikeseenergiaseadmete paigaldamine kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 kohasest nõudest teha spetsiaalne keskkonnamõju hindamine, kui selline nõue on kohaldatav. Liikmesriigid võivad teatavad alad või struktuurid esimese lõigu kohaldamisalast välja jätta, et kaitsta kultuuri- või ajaloopärandit, riigikaitse huvides või ohutusega seotud põhjustel. 51 2. Liikmesriigid tagavad, et Jah § 36 lg 7, EhS EhS Eesti õigusaktid võimaldavad kuni 15kW tootmisseadme (nii oma tarbeks tootja kui loamenetlus kuni 100 kW lisa 1 ja toodetud elektrit võrku anda soovija) võrguga lihtsustatud korras ühendada. Vastavalt võimsusega päikeseenergiaseadmete muudatused määruse RFG (Requirements for Generators) 2016/631 artikli 3 punktile 1 ei või paigaldamiseks, sealhulgas oma asjaomane võrguettevõtja lubada ühendada tootmismoodulit, mis ei vasta määruses tarbeks toodetud taastuvenergia sätestatud nõuetele, kuid elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja §19 lg 2 järgi tarbijate ja puudub võrguettevõtjal õigus nõuda §19 lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente (sh taastuvenergiakogukondade jaoks, ei planeeringu kehtestamise otsused, projekteerimistingimused, ehitusluba, KMH jne.), kesta kauem kui üks kuu. Kui kui võrguga ühendatakse kuni 15kW võimsusega tootmismoodul. Vabastus pädevad asutused või üksused ei ole lisatingimuste täitmisest kiirendab oluliselt tootmismooduli võrguga ühendamist. vastanud ettenähtud tähtaja jooksul Olenemata asjaolust, et lihtsustatud tingimused on võrgueeskirja asemel sätestatud täieliku taotluse esitamisest, elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas, on ELTS § 42 lõike 1 punktis 2 1 sätestatud loetakse luba antuks, eeldusel et lihtsustatud tingimused alla 15kW võimsusega taastuvast allikast elektrienergia päikeseenergiaseadme võimsus ei tootjate võrguga ühendamiseks kehtivad ning tootmisüksuse võrguga ühendamine ole suurem kui jaotusvõrgu (kuid mitte tingimata elektrienergia võrku andmine, milleks on vajalik paigaldada võrguühenduse olemasolev võimsus. kommertsmõõteseade) on võimalik. Kui esimeses lõigus osutatud võimsuskünnise kohaldamine toob Sealhulgas vt EhS 48 lg 2. elektrivõrgu toimimisele kaasa olulise halduskoormuse või piirangu, võivad liikmesriigid kohaldada madalamat künnist, tingimusel et see jääb üle 10,8 kW. Artikkel 16e 1. Liikmesriigid tagavad, et kuni 50 Ei Juha sisaldub Eesti õigussüsteemis: MW elektritootmisvõimsusega EhS §36 lg 2. soojuspumpade paigaldamise EhS § 48 lg 2 loamenetlus ei kesta kauem kui üks EhS § 8 kuu. Maasoojuspumpbade Maasoojuspumbad: loamenetlus, mille puhul see ei kesta EhS §42 lg 5 kauem kui kolm kuud. EhS § 54 p 4 2. Välja arvatud juhul, kui esinevad Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis. Elektri süsteemi võrgueeskirjas (§19 ja §20), et põhjendatud ohutusprobleemid, on võrgutööde tegemiseks tuleb esitada jaotusvõrgule taotlus, kui seda taotlust ei esitada vaja teha võrguühendusi siis võib eeldada, et täiendavaid töid vaja ei ole ja menetlust kui sellist vaja ei ole. puudutavaid täiendavaid töid või Väiksed soojuspumbad ühendatakse tavaliselt lihtsalt stepslisse. süsteemi osad ei ühildu tehniliselt, tagavad liikmesriigid, et ülekande- või jaotusvõrguga ühenduse loomiseks antakse luba kahe nädala jooksul pärast asjaomase üksuse teavitamist a) selliste soojuspumpade puhul, mille elektritootmise võimsus on 52 kuni 12 kW, ning b) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate poolt paigaldatud soojuspumpade puhul, mille elektritootmisvõimsus on kuni 50 kW, tingimusel et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate taastuvenergiaseadmete elektritootmisvõimsus on vähemalt 60 % soojuspumba elektritootmisvõimsusest. 3. Liikmesriigid võivad teatavad Ei Eesti riigisiseses õiguses juba arvestatakse muinsus- ja riigikaitselisi piiranguid alad või struktuurid lõigete 1 ja 2 (Muinsuskaitseseadus §58 ja §52; EhS § 120) ja Kultuuri- ning Kaitseministeeriumi kohaldamisalast välja jätta, et kaitsta kooskõlastused on vajalikud, siis Eesti kasutab antud artikli lõiget 2 ning ei pea kultuuri- või ajaloopärandit, vajalikuks sätestada täiendavaid välistusi. riigikaitse huvides või ohutusega seotud põhjustel. 4. Kõik käesoleva artikli lõigetes 1 Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis. EhS § 58 lg 1 ja 2 osutatud loamenetlustest tulenevad otsused avalikustatakse tehakse üldsusele kättesaadavaks kooskõlas kehtivate kohustustegaõigusega. Artikkel 16f Hiljemalt 21. veebruariks 2024 kuni Jah EnKS SE 359 EnKS § 3211 kliimaneutraalsuse saavutamiseni tagavad liikmesriigid, et loamenetluses eeldatakse, et taastuvenergiajaamade planeerimine, ehitamine ja käitamine, selliste jaamade võrguga ühendamine, seotud võrk ise ning salvestusvahendid vastavad ülekaalukale avalikule huvile ning edendavad rahvatervist ja ohutust, kui üksikjuhtumite puhul kaalutakse õiguslikke huve direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c, direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 7 ja direktiivi 2009/147/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti a kohaldamiseks. 53 Liikmesriigid võivad igakülgselt põhjendatud ja eriasjaoludel kooskõlas nende määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud prioriteetidega otsustada piirata käesoleva artikli kohaldamist oma territooriumi teatavate osade ning teatavat liiki tehnoloogia või teatavate tehniliste omadustega projektide suhtes. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellisest piirangust koos põhjendustega. Artikkel 18 Artikli 18 lõiked 3 ja 4 asendatakse Jah Juba sisaldub meie õigusruumis. Kutseomistamise õiguslikraamistik on sätestatud järgmisega: kutseseaduses (KS). (KS § 3 lg 2, § 5, § 7 lg 9-10, § 9 lg 2 p 1-2, § 10 lg 1 ja 10, § 14 „3. Liikmesriigid tagavad, et nende lg 1, § 15 lg 5). Kutse saanute nimekirjad ja kutsestandardid on avalikud kutseregistris. sertifitseerimiskavad või Leitav siit: https://www.kutseregister.ee/et/standardid/? samaväärsed kvalifitseerimiskavad on kättesaadavad mis tahes liiki Välisriikide kvalifikatsioonide tunnustamist puudutavalt välisriigi taastuvenergiapõhiste kütte- ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus, mis näeb ette reguleeritud ametikohal või jahutussüsteemide paigaldajatele ja kutsealal töötamiseks välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise alused, tingimused projekteerijatele hoone-, tööstus- ja ja korra. põllumajandussektoris, fotogalvaaniliste päikeseenergiasüsteemide, sealhulgas energiasalvestussüsteemide paigaldajatele ning laadimispunktide jaoks, mis võimaldavad tarbimiskaja. Nendes kavades võib vastavalt vajadusele arvesse võtta olemasolevaid kavu ja struktuure ning kavad peavad põhinema IV lisas esitatud kriteeriumidel. Iga liikmesriik tunnustab sertifikaati, mille teine liikmesriik on välja andnud vastavuses nende kriteeriumidega. 54 Liikmesriigid kehtestavad Jah Kutsekoja kehtestatud kutsestandard: raamistiku tagamaks, et koolitatud Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 - õpetatakse Pärnumaa ja kvalifitseeritud paigaldajaid on Kutsehariduskeskuses (riigi kutseõppeasutus). Elektrituuliku tehnik, tase 5 - õpetatakse piisavalt palju, et esimeses lõigus Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (riigi kutseõppeasutus) Elektrituuliku labade osutatud tehnoloogialahendustega hooldaja, tase 4 – õpetatakse Kuressaare Ametikoolis (riigi kutseõppeasutus ) oleks võimalik tagada taastuvenergia kasv, mida on vaja käesolevas direktiivis sätestatud eri eesmärkide saavutamiseks. Kõnealuse piisava arvu paigaldajate Jah KOV tuule- ja päikeseparkide käsiraamat (MKM uuringute all) ja projekteerijate olemasolu kindlustamiseks tagavad liikmesriigid, et tehakse kättesaadavaks piisavalt koolitusprogramme, mille läbimisel saadakse taastuvenergiapõhist kütte- ja jahutustehnoloogiat ning sellealaseid uusimaid uuenduslikke lahendusi hõlmav sertifikaat või kvalifikatsioon, tingimusel, et need on kooskõlas sertifitseerimiskavadega või samaväärsete kvalifitseerimiskavadega. Liikmesriigid kehtestavad meetmed sellistes koolitusprogrammides osalemise propageerimiseks eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning füüsilisest isikust ettevõtjate seas. Liikmesriigid võivad ette näha vabatahtlike kokkulepete sõlmimise asjakohase tehnoloogia pakkujate ja müüjatega, et koolitada piisaval arvul paigaldajaid turul kättesaadavate uusimate uuenduslike lahenduste ja tehnoloogiavõimaluste teemal; see arv võib põhineda hinnangulisel müügimahul. 55 Kui liikmesriigid tuvastavad Jah Tööturu vajaduste kaardistamiseks ning koolitusvajaduse väljaselgitamiseks on olemasoleva ja vajaliku arvu alustatud OSKA tuuleenergia uuringut, mis valmib 2024.a. lõpus koolitatud ja kvalifitseeritud paigaldajate vahel olulise lõhe, võtavad nad meetmeid selle puudujäägi kõrvaldamiseks. 4. Liikmesriigid teevad lõikes 3 Jah Juba sisaldub meie õigusruumis (Kutseseadus §12 lg 1). Kutsestandardid energeetika osutatud sertifitseerimiskavu või valdkonnas on leitavad kutseregistrist (nt elektrituuliku tehnik, tase 5) samaväärseid kvalifitseerimiskavu käsitleva teabe üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid teevad läbipaistval ja kergesti ligipääsetaval viisil üldsusele kättesaadavaks ka lõike 3 kohaselt sertifitseeritud või kvalifitseeritud paigaldajate korrapäraselt ajakohastatava nimekirja.“. Artikkel 19 a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt: Jah EnKS §327 lg 3 EnKS Sealhulgas EnKS pt 82 §328 lg 2 ja 11; §327 lg 3 i) esimene lõik asendatakse järgmisega: „Selleks tagavad liikmesriigid, et päritolutagatis antakse välja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, sealhulgas muud kui bioloogilist päritolu gaasiliste taastuvkütuste, näiteks vesiniku tootja taotluse alusel, välja arvatud siis, kui liikmesriigid otsustavad päritolutagatise turuväärtuse arvesse võtmiseks sellist päritolutagatist mitte anda tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust. Liikmesriigid võivad korraldada päritolutagatiste väljaandmise taastumatutest energiaallikatest toodetud energia puhul. Päritolutagatiste väljaandmisel võib kohaldada võimsuse miinimummäära. Päritolutagatise standardühik on 1 MWh. Asjakohasel juhul võib sellise 56 standardühiku jagada murdosaks, tingimusel et murdosa on 1 Wh kordne. Iga toodetud energiaühiku kohta antakse välja üks päritolutagatis.“; ii) teise lõigu järele lisatakse Jah EnKS § 3210 lg 2 EnKS järgmine lõik: „Alla 50 kW võimsusega väikeste käitiste ja taastuvenergiakogukondade jaoks kehtestatakse lihtsustatud registreerimiskord ja vähendatud registreerimistasud.“; iii) neljanda lõigu punkt c Jah § 3210 lg 10 EnKS EnKS pt 82 § 3210 lg 10 asendatakse järgmisega: „c) kui päritolutagatisi ei anta otse GO määrus §3 lg 1 tootjale, vaid tarnijale või tarbijale, kes ostab energiat kas konkurentsi Päritolutunnistuste väljastamine EnkS §328 lg 81 tingimustes või pikaajaliste taastuvelektri ostulepingutega.“; b) lõiked 3 ja 4 asendatakse Ei Juba sisaldub Eesti õigusruumis. EnKS pt 82 § 327 lg 4 ja § 3210 lg 8. järgmisega: „3. Lõike 1 kohaldamisel kehtivad päritolutagatised tehingute tegemiseks 12 kuud pärast asjaomase energiaühiku tootmist. Liikmesriigid tagavad, et kõik päritolutagatised, mida ei ole tühistatud, kaotavad kehtivuse hiljemalt 18 kuud pärast energiaühiku tootmist. Liikmesriigid võtavad kehtivuse kaotanud päritolutagatisi arvesse energia segajäägi arvutamisel. 57 4. Seoses lõigetes 8 ja 13 osutatud Ei Juba sisaldub Eesti õigusruumis. EnKS pt 82 § 3210 lg 9 teabe avaldamisega tagavad liikmesriigid, et energiaettevõtjad tühistavad päritolutagatised hiljemalt kuus kuud pärast päritolutagatise kehtivusaja lõppu. Lisaks tagavad liikmesriigid ... [18 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist], et nende energia segajääki käsitlevad andmed avaldatakse igal aastal.“; c) lõike 7 punkt a asendatakse Ei Juba sisaldub Eesti õigusruumis. EnKS pt 82 § 329 lg 1 punktid 1-6, lg 2 punktid 1-6, lg järgmisega: 3 punktid 1-5. „a) energiaallikas, millest energia toodeti, ning tootmise algus- ja lõppkuupäev, mida võidakse täpsustada i) taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, sealhulgas muud kui bioloogilist päritolu gaasiliste taastuvkütuste ning taastuvenergial põhineva kütte ja jahutuse puhul tunniajaste või väiksemate vahemikega; ii) taastuvelektri puhul vastavalt tasakaaluarveldusperioodile, nagu on määratletud määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 15.“; 58 d) lõige 8 asendatakse järgmisega: Ei Juba sisaldub Eesti õigusruumis. EnKS pt 82 § 327 lg 1; ELTS § 751 lg 5-6; „8. Kui elektrienergia tarnija peab Päritolutunnistuste määruses (MKM 13.09.2022 nr 69) § 5 lg 2 vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artikli 3 lõike 9 punktile a tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiaallikate jaotuses, kasutab ta selleks päritolutagatisi, välja arvatud a) selle osa puhul oma energiaallikate jaotuses, mis vastab mittejälgitavatele kaubanduslikele pakkumistele, kui selliseid pakkumisi on tehtud; kõnealuse osa puhul võib tarnija kasutada energia segajääki, või b) kui liikmesriik otsustab päritolutagatist mitte anda tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust. 8a. Kui gaase, sealhulgas muud kui Jah EnKS § 327 lg 1 EnKS bioloogilist päritolu gaasilisi EnkS § 3210 lg 91 taastuvkütuseid ja biometaani, tarnitakse vesiniku- või maagaasivõrgust, peab tarnija direktiivi (EL) 2009/73/EÜ I lisa kohaldamisel tõendama lõpptarbijatele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiaallikate jaotuses. Tarnija kasutab selleks päritolutagatisi, välja arvatud a) selle osa puhul oma energiaallikate jaotuses, mis vastab mittejälgitavatele kaubanduslikele pakkumistele, kui selliseid pakkumisi on tehtud; kõnealuse osa puhul võib tarnija kasutada energia segajääki, või b) kui liikmesriik otsustab päritolutagatist mitte anda tootjale, 59 kes saab toetuskavast rahalist toetust. Kui tarbija tarbib gaase, sealhulgas Jah § 327 lg 5 EnKS muud kui bioloogilist päritolu gaasilisi taastuvkütuseid ja biometaani vesiniku- või maagaasivõrgust, nagu on näidatud tarnija kaubanduslikus pakkumises, tagavad liikmesriigid, et tühistatud päritolutagatised vastavad võrgu asjakohastele omadustele. Kui liikmesriigid on korraldanud Jah Juba hõlmatud tänases seadusandluses. EnKS pt 82 § 327 lg 1; ELTS § 751 lg 5-6; päritolutagatiste väljaandmise Päritolutunnistuste määruses (MKM 13.09.2022 nr 69) § 5 lg 2 muude energialiikide puhul, kasutavad tarnijad avaldamiseks tarnitud energiale vastavat liiki päritolutagatisi. Direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 10 kohaselt loodud päritolutagatisi võib kasutada ka selleks, et täita tõhusas elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamas toodetud elektrienergia koguse tõendamise nõudeid. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmisega taastuvatest energiaallikatest, võib välja anda ainult ühe päritolutagatise, milles täpsustatakse mõlemad näitajad. e) lõige 13 asendatakse järgmisega: Ei Komisjoni haldusala „13. Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 vastu aruande, milles hinnatakse võimalusi luua kogu liitu hõlmav ökomärgis, et edendada uutest käitistest toodetud taastuvenergia kasutamist. Sellise märgise nõuete täitmise tõendamiseks kasutavad tarnijad päritolutagatistes sisalduvat teavet.; 60 13a. Komisjon jälgib Ei Komisjoni haldusala päritolutagatiste süsteemi toimimist ja hindab 30. juuniks 2025 turu päritolutagatiste pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning teeb tasakaalustamatuse korral kindlaks pakkumist ja nõudlust mõjutavad asjakohased tegurid.“. Artikkel 20 Artikli 20 lõige 3 asendatakse Jah Ei kohaldata. järgmisega: „3. Lähtuvalt määruse (EL) Uut taristu vajadust kinnitab uuring "Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt jahutusmajandusele aastaks 2050", uuringu tegevuskava on olemas. esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud hindamisest ning kooskõlas kõnealuse määruse I lisaga, mille eesmärk on selgitada välja taastuvenergiapõhise kaugkütte ja -jahutuse jaoks uue taristu ehitamise vajadus käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu üldeesmärgi täitmiseks, võtavad liikmesriigid vajaduse korral vajalikud meetmed tõhusa kaugkütte ja -jahutuse taristu väljakujundamiseks, et edendada kütet ja jahutust, mis põhineb taastuvallikatest toodetud energial, nagu päikese soojusenergia, fotogalvaaniline päikeseenergia, taastuvelektri jõul töötavad soojuspumbad, mis kasutavad ümbritseva keskkonna energiat ja geotermilist energiat, muud geotermilise energia tehnoloogiad, biomass, biogaas, vedelad biokütused ning heitsoojus- ja - jahutusenergia, millele lisandub soojusenergia salvestamine, tarbimiskaja süsteemid ja elektri- soojusjaamad, kui see on võimalik.“. 61  Artikkel 20a Lisatakse järgmine artikkel 20a: Jah § 591 lg 7 p 25 ELTS „Artikkel 20a Taastuvelektri energiasüsteemi lõimimise hõlbustamine „1. Liikmesriigid kohustavad oma territooriumil tegutsevaid põhivõrguettevõtjaid, ja kui andmed on neile kättesaadavad, jaotusvõrguettevõtjaid tegema igas pakkumisvööndis tarnitud elektrienergia puhul kättesaadavaks taastuvelektri osakaalu ja kasvuhoonegaaside heite määra käsitlevad võimalikult täpsed andmed ajavahemike järel, mis on vähemalt võrdsed turuarvelduse sagedusega, kuid mitte pikema ajavahemiku järel kui üks tund, koos prognoosandmetega, kui need on kättesaadavad. Liikmesriigid tagavad, et jaotusvõrguettevõtjatel on juurdepääs vajalikele andmetele. Kui jaotusvõrguettevõtjatel ei ole riigisisese õiguse kohaselt juurdepääsu kõigile vajalikele andmetele, kohaldavad nad olemasolevat Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku andmete edastamise süsteemi kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 sätetega. Liikmesriigid stimuleerivad tarkvõrkude uuendamist, et paremini jälgida võrgu tasakaalu ja teha kättesaadavaks reaalajas andmed. 62 Kui see on tehniliselt võimalik, Valikuline Pole sätestatud kohustust andmed teha summeeritult kättesaadavaks. teevad jaotusvõrguettevõtjad Elektrituru toimise võrgueeskiri tagab, et iga turuosaline saab enda kohta andmed kätte kättesaadavaks ka anonüümitud ja saab need kättesaadavaks teha energiateenuse osutajale. koondandmed tarbimiskaja potentsiaali ning oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade toodetud ja võrku sisestatud taastuvelektri kohta. 2. Lõikes 1 osutatud andmed Jah Hõlmatud juba Eesti seadusandlusse. Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 8. Andmete tehakse digitaalselt kättesaadavaks saamine andmevahetusplatvormilt viisil, mis tagab ühtlustatud andmevormingutel ja standarditud andmekogumitel põhineva koostalitlusvõime, nii et elektrituru osalised, energiavahendajad, tarbijad ja lõppkasutajad saaksid neid mittediskrimineerival viisil kasutada ning et neid saab lugeda selliste elektrooniliste sidevahendite abil nagu nutiarvestisüsteemid, elektrisõidukite laadimispunktid, kütte- ja jahutussüsteemid ning hoonete energiajuhtimissüsteemid. 63 3. Peale määruses (EL) 2023/1542 Jah §3 Määruse kavand nr 2 sätestatud nõuete kohaldamise „Akude tootjatele tagavad liikmesriigid, et kehtivad nõudnu“ kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude tootjad võimaldavad patareide ja akude omanikele ja kasutajatele, samuti omanike ja kasutajate selgesõnalisel nõusolekul nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele, näiteks hoonete energiajuhtimisega tegelevatele ettevõtjatele ja elektrituru osalistele mittediskrimineerivatel tingimustel ja kooskõlas andmekaitsenormidega reaalajas tasuta juurdepääsu akuhaldussüsteemis olevale põhiteabele, näiteks andmetele aku mahutavuse, seisukorra, laetustaseme ja võimsuse seadeväärtuse kohta. Lisaks Euroopa Parlamendi ja Ei Ei kohaldu, sest Eestis pole sõidukitetootjaid. nõukogu määruses (EL) 2018/858 ( 22 ) sätestatud tüübikinnituse ja turujärelevalvega seotud õigusnormide kohaste täiendavate nõuete kohaldamisele võtavad liikmesriigid meetmeid, millega nõutakse, et sõidukitootjad teeksid elektrisõidukite omanikele ja kasutajatele, samuti nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele, näiteks elektrituru osalistele ja elektromobiilsuse teenuste osutajatele mittediskrimineerivatel tingimustel ja kooskõlas andmekaitsenormidega reaalajas tasuta kättesaadavaks sõidukisisesed andmed aku seisukorra, laetustaseme, võimsuse seadeväärtuse ja mahutavuse kohta, samuti asjakohasel juhul elektrisõiduki asukohaandmed. 64 4. Peale määruses (EL) 2023/1804 Jah § 93 ELTS sätestatud nõuete kohaldamise tagavad liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused, et nende territooriumile paigaldatud uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud tavalaadimispunktid võimaldavad kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest, kui liikmesriigid need kasutusele võtavad, ning kahesuunalise laadimise funktsioone kooskõlas nimetatud määruse artikli 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega. 5. Peale määruses (EL) 2019/943 Jah Hõlmatud juba Eesti seadusandluses ELTS § 121 ja direktiivis (EL) 2019/944 sätestatud nõuete kohaldamise tagavad liikmesriigid, et riigi õigusraamistik võimaldab väikestel või mobiilsetel süsteemidel, näiteks kodumajapidamistes kasutatavatel akudel ja elektrisõidukitel ning muudel väikestel detsentraliseeritud energiaallikatel põhinevat osalemist elektriturgudel, sealhulgas seoses ülekoormuse juhtimisega ning paindlikkus- ja tasakaalustamisteenuste pakkumisega, sealhulgas agregeerimise kaudu. Selleks kehtestavad liikmesriigid tihedas koostöös kõigi turuosaliste ja reguleerivate asutustega elektriturgudel osalemise tehnilised nõuded, mis põhinevad kõnealuste süsteemide tehnilistel omadustel. 65 Liikmesriigid tagavad väikestele Jah Hõlmatud juba Eesti seadusandluses ELTS § 583 lg 2 detsentraliseeritud energiaressurssidele või mobiilsetele süsteemidele võrdsed võimalused ja mittediskrimineeriva osalemise elektriturgudel. Artikkel 22a Lisatakse järgmised artiklid: Jah Kajastatud REKK-is. „Artikkel 22a Taastuvenergia ulatuslik kasutamine tööstussektoris 1. Liikmesriigid püüavad kavandatult suurendada tööstussektoris taastuvate energiaallikate osakaalu lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate energiaallikate seas keskmiselt vähemalt 1,6 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 kohta. Liikmesriigid võivad esimeses Valikuline Valikuline, ei kohalda. lõigus osutatud keskmise aastase suurenemismäära puhul võtta arvesse heitsoojust ja -jahutust kuni 0,4 protsendipunkti ulatuses, tingimusel et heitsoojus- ja heitjahutusenergia saadakse tõhusast kaugküttest ja -jahutusest, välja arvatud võrgud, mis tarnivad soojust ainult ühele hoonele või kus kogu soojusenergiat tarbitakse ainult kohapeal ja kus soojusenergiat ei müüda. Kui nad otsustavad seda teha, suurendatakse esimeses lõigus osutatud keskmist aastast suurenemismäära poole võrra kasutatud arvesse võetud heitsoojuse ja -jahutuse protsendipunktidest. 66 Liikmesriigid lisavad selle esialgse Jah Kajastatud REKK-is. Täidame eesmärgi võrguenergias TE osakaalu suurenemisega. suurenemismäära saavutamiseks kavandatud ja võetud poliitikasuunad ja meetmed oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikku energia- ja kliimakavasse ning kõnealuse määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruandesse. Kui elektrifitseerimist peetakse Valikuline Valikuline, esialgu ei plaani kohaldada. kulutõhusaks valikuks, edendatakse nende poliitikasuundade ja meetmetega tööstusprotsesside taastuvenergiapõhist elektrifitseerimist. Nende poliitikasuundade ja meetmetega püütakse luua soodsad turutingimused selleks, et oleksid kättesaadavad majanduslikult elujõulised ja tehniliselt teostatavad taastuvenergiapõhised alternatiivid tööstuslikus küttes kasutatavate fossiilkütuste asendamiseks, eesmärgiga vähendada fossiilkütuste kasutamist kütteseadmetes, kus temperatuur on alla 200 °C. Nende poliitikasuundade ja meetmete vastuvõtmisel võtavad liikmesriigid arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, tõhusust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet ning vajadust kõrvaldada regulatiivsed, majanduslikud ja haldustakistused. Liikmesriigid tagavad, et Jah § 321 lg 5 EnKS lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste osakaal on tööstussektoris sel otstarbel kasutatavast vesinikust 2030. 67 aastaks vähemalt 42 % ja 2035. aastaks 60 %. See protsentuaalne osakaal arvutatakse järgmiste reeglite alusel a) nimetaja arvutamisel võetakse Jah § 322 lg 16 EnKS arvesse lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatava vesiniku energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse i) vesinikku, mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks; ii) vesinikku, mis on toodetud tööstuslike jääkgaaside dekarboniseerimise teel ja mida kasutatakse nende konkreetsete gaaside asendamiseks, millest seda toodetakse; iii) vesinikku, mis on toodetud kõrvalsaadusena või saadud tööstusrajatiste kõrvalsaadustest; b) lugeja arvutamisel võetakse Jah § 322 lg 17 EnKS arvesse tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid, mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks; c) lugeja ja nimetaja arvutamisel Jah § 322 lg 18 EnKS kasutatakse kütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud III lisas. 68 2. Liikmesriigid edendavad Jah Täpsem sisu väljatöötamisel. vabatahtlikke märgistussüsteeme tööstustoodete puhul, mis on väidetavalt toodetud taastuvenergia või muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste abil. Nendes vabatahtlikes märgistussüsteemides esitatakse tooraine hankimise ja eeltöötlemise, tootmise ning jaotamise etapis kasutatud taastuvenergia või muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste protsentuaalne osakaal, mis on arvutatud soovituses 2013/179/EL* või standardis ISO 14067:2018 sätestatud metoodika alusel. 2a. Liikmesriigid teatavad muud kui Jah Kajastatud REKK-is. Käesoleval hetkel ei toimu importi ega eksporti. bioloogilist päritolu taastuvkütuste koguse, mille nad eeldatavasti impordivad ja ekspordivad, oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning kõnealuse määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikess energia- ja kliimaalastes eduaruannetes. Selle teate põhjal töötab komisjon välja liidu strateegia imporditud ja omamaise vesiniku jaoks, et edendada Euroopa vesinikuturgu ja vesinikutootmist liidus, toetada käesoleva direktiivi rakendamist ja selles sätestatud eesmärkide saavutamist, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse varustuskindlust ja liidu strateegilist sõltumatust energiavaldkonnas ning võrdseid tingimusi ülemaailmsel vesinikuturul. Liikmesriigid märgivad oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning kõnealuse 69 määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikess energia- ja kliimaalastes eduaruannetes, kuidas nad kavatsevad sellesse strateegiasse panustada. Artikkel 22b 1. Liikmesriik võib vähendada Valikuline Ei kohaldata. artikli 22a viiendas lõigus osutatud lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste osakaalu 2030. aastal 20 % võrra, kui a) kõnealune liikmesriik on Valikuline Ei kohaldata. saavutamas oma riiklikku panust artikli 3 lõikes 1 esimeses lõigus sätestatud liidu siduvasse üldeesmärki, mis on vähemalt samaväärne tema eeldatava riikliku panusega vastavalt määruse (EL) 2018/1999 II lisas osutatud valemile; ja b) selles liikmesriigis tarbitava Valikuline Ei kohaldata. fossiilkütustest toodetud vesiniku või selle derivaatide osakaal ei ületa 2030. aastal 23 % ja 2035. aastal 20 %. Kui mõni neist tingimustest ei ole Valikuline Ei kohaldata. täidetud, lõpeb esimeses lõigus osutatud vähendamise kohaldamine. 2. Kui liikmesriik kohaldab lõikes 1 Valikuline Ei kohaldata. osutatud vähendamist, teatab ta sellest komisjonile, kui ta esitab määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohased lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, ning kõenealuse määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete raames. Teade sisaldab teavet muud kui bioloogilist päritolu 70 taastuvkütuste ajakohastatud osakaalu kohta ja kõiki asjakohaseid andmeid tõendamaks, et lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud. Komisjon jälgib olukorda Ei Komisjoni haldusala. vähendamisvõimalust kasutavates liikmesriikides, et kontrollida lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimuste jätkuvat täitmist. Artikkel 23 a) lõige 1 asendatakse järgmisega: Ei Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- „1. Taastuvenergia kasutamise ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane edendamiseks kütte- ja keskmine suurenemine täidetud". jahutussektoris suurendab iga liikmesriik taastuvenergia osakaalu selles sektoris keskmiselt vähemalt 0,8 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2025 kohta ja keskmiselt vähemalt 1,1 protsendipunkti aastas arvutatuna ajavahemiku 2026–2030 kohta, võttes aluseks artiklis 7 sätestatud metoodika kohaselt arvutatud taastuvenergia osakaalu liikmesriigi summaarses energia lõpptarbimises kütte- ja jahutussektoris aastal 2020. Liikmesriigid võivad esimeses Valikuline Valikuline, ei kohaldata. lõigus osutatud keskmise aastase suurenemismäära puhul võtta Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- arvesse heitsoojust ja -jahutust kuni ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane 0,4 protsendipunkti ulatuses. Kui keskmine suurenemine täidetud". nad otsustavad seda teha, suureneb keskmine aastane suurenemismäär poole võrra kasutatud heitsoojuse ja -jahutuse protsendipunktidest ning ülempiir on 1,0 protsendipunkti ajavahemikul 2021–2025 ja 1,3 protsendipunkti ajavahemikul 2026– 2030. 71 Liikmesriigid teatavad komisjonile Valikuline Valikuline, ei kohaldata. oma kavatsusest võtta heitsoojust ja -jahutust arvesse ning hinnangulise Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- summa määruse (EL) 2018/1999 ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud keskmine suurenemine täidetud". lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades. Lisaks esimeses lõigus osutatud minimaalsele aastasele protsendipunktide suurenemismäärale püüab iga liikmesriik täiendavalt suurendada taastuvenergia osakaalu oma kütte- ja jahutussektoris käesoleva direktiivi lisas 1a sätestatud kavandatud protsendipunktide määra võrra. Liikmesriigid võivad esimeses Valikuline Valikuline, ei kohaldata. lõigus sätestatud keskmise aastase suurenemismäära puhul võtta Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- arvesse kütteks ja jahutuseks ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane kasutatavat taastuvelektrit kuni 0,4 keskmine suurenemine täidetud". protsendipunkti ulatuses, tingimusel et soojus- ja külmageneraatori kasutegur on suurem kui 100 %. Kui nad otsustavad seda teha, suureneb keskmine aastane suurenemismäär poole võrra sellest taastuvelektrist, väljendatuna protsendipunktides, ning ülempiir on 1,0 protsendipunkti ajavahemikul 2021–2025 ja 1,3 protsendipunkti ajavahemikul 2026– 2030. 72 Liikmesriigid teatavad komisjonile Valikuline Valikuline, ei kohaldata. kavatsusest võtta käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud aastase Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- suurenemismäära puhul arvesse ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane küttes ja jahutuses kasutatavat keskmine suurenemine täidetud". taastuvelektrit, mis on saadud suurema kui 100 % kasuteguriga soojus- ja külmageneraatoritest. Liikmesriigid lisavad suurema kui 100 % kasuteguriga soojus- ja külmageneraatorite hinnangulise taastuvelektri tootmisvõimsuse määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse. Liikmesriigid lisavad suurema kui 100 % kasuteguriga soojus- ja külmageneraatoritest saadud küttes ja jahutuses kasutatava taastuvelektri koguse oma nimetatud määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruannetesse. 1a. Lõike 1 kohaldamisel kasutavad Valikuline Valikuline, ei kohaldata. liikmesriigid küttes ja jahutuses kasutatava taastuvelektri osakaalu Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- arvutamiseks kahe eelneva aasta ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane jooksul nende territooriumil tarnitud keskmine suurenemine täidetud". taastuvelektri keskmist osakaalu.“ 73 1b. Liikmesriigid teevad oma kütte- Jah § 8 lg 6 EnKS Heitsoojuse analüüs (Energiatalgud) ja jahutussektoris taastuvatest Eesti süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse uuring energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise potentsiaali hindamise, mis hõlmab asjakohasel juhul piirkondade, mis sobivad sellise energia kasutuselevõtuks ja kus sellega seotud ökoloogiline risk on väike, ning väikeste majapidamisprojektide potentsiaali analüüsi. Hindamises võetakse arvesse kättesaadavat ja majanduslikult teostatavat tehnoloogiat tööstuslikuks ja koduseks kasutuseks, et kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris ning asjakohasel juhul heitsoojus- ja heitjahutusenergia ulatuslikumaks kasutamiseks kaugküttes ja - jahutuses eesmärgiga kehtestada pikaajaline riiklik strateegia kütte- ja jahutussektorist pärineva kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähendamiseks. Kõnealune hindamine tehakse kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, see on määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade osa ning see tehakse koos direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõikega 1 ette nähtud põhjaliku kütte- ja jahutussektori hindamisega. 74 b) lõiget 2 muudetakse järgmiselt: Valikuline Valikuline, ei kohaldata kuivõrd Eesti täidab artikkel 23 lõike 2 punkti b ja c. i) sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel, kui arvutatakse kõnealuse lõike kohast taastuvenergia osakaalu kütte- ja jahutussektoris ning iga-aastast keskmist suurendamist, sealhulgas Ia lisas sätestatud kavandatud täiendavat suurendamist, iga liikmesriik“ ii) punkt a jäetakse välja; iii) lisatakse järgmine lõik: Jah § 8 lg 7 EnKS Eelkõige annavad liikmesriigid hoonete omanikele või üürnikele ja VKEdele teavet kulutõhusate meetmete ning rahastamisvahendite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides. Liikmesriigid esitavad teabe ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu. lõige 4 asendatakse järgmisega: Valikuline Valikuline, ei kohaldata. „4. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud keskmise aastase suurenemismäära Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- saavutamiseks püüavad ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane liikmesriigid rakendada vähemalt keskmine suurenemine täidetud". kahte järgmistest meetmetest: a) taastuvenergia või heitsoojus- ja Valikuline Valikuline, ei kohaldata. heitjahutusenergia füüsiline lõimimine kütmiseks ja Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- jahutamiseks tarnitavatesse ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane energiaallikatesse ja kütustesse; keskmine suurenemine täidetud". 75 b) suure tõhususega Valikuline Valikuline, ei kohaldata. taastuvenergiapõhiste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- hoonetesse, hoonete ühendamine ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane tõhusate kaugkütte- ja keskmine suurenemine täidetud". kaugjahutussüsteemidega või taastuvenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamine tööstuslikes kütte- ja jahutusprotsessides; c) lõike 1 esimeses lõigus sätestatud Valikuline Valikuline, ei kohaldata. kohustuste täitmist tõendavate kaubeldavate sertifikaatidega seotud Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- meetmed, millega toetatakse ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane käesoleva lõike punkti b kohaseid keskmine suurenemine täidetud". meetmeid seoses paigaldamisega, mida viib läbi teine ettevõtja, näiteks sõltumatu taastuvenergiapõhiste tehnoloogialahenduste paigaldaja või taastuvenergialahenduste paigaldamisega tegelev energiateenuseid osutav ettevõtja; d) riigi, piirkondlike ja kohalike Valikuline Valikuline, ei kohaldata. ametiasutuste suutlikkuse suurendamine, et kaardistada Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- kohalikud taastuvenergiapõhised ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane kütte- ja jahutusvõimalused keskmine suurenemine täidetud". taastuvenergiaprojektide ja -taristu kavandamiseks, rakendamiseks ning sellekohaseks nõustamiseks; 76 e) riskileevendusraamistike loomine Valikuline Valikuline, ei kohaldata. eesmärgiga vähendada taastuvenergiapõhiste kütte- ja Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- jahutusprojektide ning heitsoojus- ja ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane heitjahutusprojektide keskmine suurenemine täidetud". kapitalikulusid, võimaldades muu hulgas väiksemate projektide ühendamist ning sidudes sellised projektid terviklikumalt muude energiatõhususe ja hoonete renoveerimise meetmetega; f) taastuvatest energiaallikatest Valikuline Valikuline, ei kohaldata. toodetud kütte ja jahutuse ostulepingute propageerimine Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ettevõtjate ja väiketarbijate rühmade ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane seas; keskmine suurenemine täidetud". g) fossiilkütusepõhiste kütteallikate Valikuline Valikuline, ei kohaldata. ja taastuvate energiaallikatega kokkusobimatute küttesüsteemide Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- asendamise või järkjärgulise ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane fossiilkütustest loobumise keskmine suurenemine täidetud". kavandamine koos vahe-eesmärkide seadmisega; h) kohaliku ja piirkondliku tasandi Valikuline Valikuline, ei kohaldata. nõuded seoses taastuvenergiapõhiste kütte- ja jahutuskavadega; Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud". i) muud samaväärse mõjuga Valikuline Valikuline, ei kohaldata. poliitikameetmed, sealhulgas fiskaalmeetmed, toetuskavad ja Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- muud rahalised stiimulid, mis ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane aitavad kaasa taastuvenergiat keskmine suurenemine täidetud". kasutavate kütte- ja jahutusseadmete paigaldamisele ning niisuguste energiavõrkude arendamisele, mis tarnivad taastuvenergiat hoonetes ja tööstussektoris kasutatavaks kütteks ja jahutuseks; 77 j) biogaasi tootmise ja selle elektri Valikuline Valikuline, ei kohaldata. tootmiseks kasutamise asemel gaasivõrku juhtimise edendamine; Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud". k) meetmed, millega edendatakse Valikuline Valikuline, ei kohaldata. soojusenergia salvestamise tehnoloogiate integreerimist kütte- Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussüsteemidesse; ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud". l) taastuvenergiapõhiste kaugkütte- Valikuline Valikuline, ei kohaldata. ja kaugjahutusvõrkude, eriti taastuvenergiakogukondade Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- edendamine, sealhulgas ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane reguleerivate meetmete, keskmine suurenemine täidetud". rahastamiskorra ja toetuse abil. Nende meetmete vastuvõtmisel ja Valikuline Valikuline, ei kohaldata. rakendamisel tagavad liikmesriigid nende kättesaadavuse kõikide Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- tarbijate, eelkõige väikese ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane sissetulekuga või vähekaitstud keskmine suurenemine täidetud". kodumajapidamiste jaoks, kellel ei oleks muidu piisavalt algkapitali, et asjaomastest meetmetest kasu saada.“ Artikkel 24 78 a) lõige 1 asendatakse järgmisega: Jah § 4 lõige 3 p 1 KKütS „1. Liikmesriigid tagavad, et teave energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu kohta nende kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides esitatakse lõpptarbijale hõlpsalt kättesaadaval viisil, näiteks arvetel või tarnijate veebisaitidel, samuti sellekohase taotluse esitamisel. Taastuvenergia osakaalu andmetena esitatakse vähemalt selle protsentuaalne osakaal asjaomase kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi klientide summaarsest kütte- ja jahutusenergia lõpptarbimisest; muu hulgas esitatakse teave selle kohta, kui palju energiat kasutati ühe ühiku soojusenergia tarnimiseks kliendile või lõppkasutajale.“; b) lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse Valikuline Valikuline, ei kohaldata. järgmisega: „Liikmesriigid püüavad suurendada Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- taastuvatest energiaallikatest ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane toodetud energia ning heitsoojus- ja keskmine suurenemine täidetud". heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses keskmiselt soovituslikku 2,2 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2030 kohta, võttes aluseks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses aastal 2020, ning määravad oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades kindlaks selleks vajalikud meetmed. Taastuvenergia osakaalu väljendatakse tavapäraste keskmiste kliimatingimuste järgi kohandatud osakaaluna summaarsest energia lõpptarbimisest kaugküttes ja - 79 jahutuses. Liikmesriigid võivad esimeses lõigus sätestatud keskmise aastase suurenemismäära puhul arvesse võtta kaugkütteks ja -jahutuseks kasutatavat taastuvelektrit. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma kavatsusest võtta käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud aastase suurenemismäära puhul arvesse kaugküttes ja -jahutuses kasutatavat taastuvelektrit. Liikmesriigid lisavad hinnangulise kaugkütteks ja -jahutuseks kasutatava taastuvelektri tootmisvõimsuse oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse. Liikmesriigid lisavad kaugküttes ja -jahutuses kasutatava taastuvelektri koguse oma nimetatud määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruannetesse. 80 4a. Lõike 4 kohaldamisel Valikuline Ei kohaldata, kuna käesoleva artikli lõikes 6 osutatud süsteemide osakaal moodustab kasutavad liikmesriigid kaugküttes üle 90 % tema kaugkütte ja -jahutuse kogumüügist. Eestis on taastuvatest ja -jahutuses kasutatava energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal taastuvelektri osakaalu arvutamiseks kaugküttes ja -jahutuses üle 60 %. kahe eelneva aasta jooksul nende territooriumil tarnitud taastuvelektri keskmist osakaalu. Liikmesriigid, kus taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal kaugküttes ja -jahutuses on üle 60 %, võivad lugeda lõike 4 esimeses lõigus osutatud keskmist aastast suurenemismäära käsitleva nõude täidetuks. Liikmesriigid, kus taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal kaugküttes ja -jahutuses on üle 50 % ja kuni 60 %, võivad lugeda lõike 4 esimeses lõigus osutatud keskmist aastast suurenemismäära käsitleva nõude pooles ulatuses täidetuks. Liikmesriigid määravad käesoleva artikli lõike 4 esimeses lõigus osutatud keskmise aastase suurenemismäära saavutamiseks vajalikud meetmed kindlaks oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades. 81 4b. Liikmesriigid tagavad, et selliste Valikuline Ei kohaldata, kuna käesoleva artikli lõikes 6 osutatud süsteemide osakaal moodustab kaugkütte- ja üle 90 % tema kaugkütte ja -jahutuse kogumüügist. kaugjahutussüsteemide käitajaid, mille võimsus on üle 25 MWth, ergutatakse ühendama süsteemiga kolmandaid isikuid, kes tarnivad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiat, või pakkuma taastuvatest energiaallikatest ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiast toodetud soojus- ja jahutusenergiat tarnivatele kolmandatele isikutele võimaluse ühineda süsteemiga ja müüa oma energiat asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, kui kõnealustel käitajatel on vaja teha ühte või mitut järgmist tegevust: a) uute klientide nõudluse rahuldamine; b) olemasoleva soojus- või jahutusenergia tootmisvõimsuse asendamine; c) olemasoleva soojus- või jahutusenergia tootmisvõimsuse suurendamine. 82 5. Liikmesriigid võivad lubada Valikuline Juba hõlmatud Eesti õigussüsteemi - KKütS §141 kaugkütte- või -jahutussüsteemi käitajal keelduda kolmandast isikust Ei kohaldata, kuna käesoleva artikli lõikes 6 osutatud süsteemide osakaal moodustab tarnija ühendamisest ja temalt üle 90 % tema kaugkütte ja -jahutuse kogumüügist. soojus- või jahutusenergia ostmisest ükskõik millisel järgmisel juhul: a) süsteemi võimsus ei ole piisav, mille põhjuseks on muud taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- või jahutusenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia tarned; b) kolmandast isikust tarnija soojus- või jahutusenergia ei vasta ühendamiseks ning kaugkütte- ja - jahutussüsteemi töökindlaks ja ohutuks toimimiseks vajalikele tehnilistele näitajatele; c) käitaja on võimeline tõendama, et juurdepääsu loomine tooks kaasa soojus- või jahutusenergia hinna ülemäärase tõusu lõpptarbija jaoks, võrrelduna kulutustega peamise kohaliku tarnija soojus- või jahutusenergiale, millega taastuvatest energiaallikatest toodetud energia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia konkureeriks; d) käitaja süsteem on tõhus kaugkütte ja -jahutuse süsteem. 83 Liikmesriigid tagavad, et kui Valikuline Ei kohalda. kaugkütte- või -jahutussüsteemi käitaja keeldub vastavalt esimesele lõigule soojus- või jahutusenergia tarnija ühendamisest, esitab asjaomane käitaja pädevale asutusele teabe keeldumise põhjuste kohta, samuti tingimuste kohta, mis tuleb täita, ja meetmete kohta, mis tuleb võtta, et võimaldada süsteemiga ühendamist. Liikmesriigid tagavad, et on kehtestatud asjakohane kord põhjendamatute keeldumiste heastamiseks. 84 6. Liikmesriigid kehtestavad Valikuline Valikuline, ei kohaldata. vajaduse korral kaugkütte- ja - jahutussüsteemide käitajaid ning tööstussektoris ja teenindussektoris leiduvaid potentsiaalseid heitsoojus- ja heitjahutusenergia allikaid hõlmava kooskõlastamisraamistiku, et hõlbustada heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamist. Selle kooskõlastamisraamistikuga tagatakse heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamist käsitlev dialoog, milles osalevad eelkõige a) kaugkütte- ja -jahutussüsteemide käitajad; b) tööstussektori ja teenindussektori ettevõtted, kus tekib heitsoojus- ja heitjahutusenergiat, mida saab kaugkütte- ja -jahutussüsteemide kaudu majanduslikult tasuval viisil ära kasutada, näiteks andmekeskused, tööstusettevõtted, suured ärihooned, energiasalvestusrajatised ja ühistransport; c) energiataristute kavandamise ja heakskiitmise eest vastutavad kohalikud ametiasutused; d) teaduseksperdid, kes töötavad uusimal tipptasemel kaugkütte- ja - jahutussüsteemidega, ning e) kütte ja jahutusega tegelevad taastuvenergiakogukonnad. 85 „8. Liikmesriigid kehtestavad Valikuline Kohaldatakse antud artikli lõikest 10 tulenevat erisust. Nimelt artikli lõikes 6 osutatud raamistiku, millest lähtuvalt elektri süsteemida osakaal moodustab üle 93% meie kagukütte ja -jahutuse kogumüügist. Säte jaotusvõrgu ettevõtjad hindavad siiski sisaldub ka meie õigusruumis. ELTS §3 p 201 defineerib paindlikkusteenuse; koostöös oma piirkonna kaugkütte- ELTS § 662 lg 1 paindlikkusteenuse hankimine; ELTS § 66 lg 9 p 1 sätestab kohustuse ja kaugjahutussüsteemide võrguarengukavas märkida ja analüüsida paindlikkusteenuseid käitajatega vähemalt iga nelja aasta järel, millised on kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide võimalused pakkuda tasakaalustamis- ja muid süsteemiteenuseid, sealhulgas tarbimiskaja võimalusi ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ülejäägi salvestamist soojusena, ning kas kindlakstehtud võimaluste kasutamine oleks alternatiivsete lahendustega võrreldes ressursi- ja kulutõhusam. Liikmesriigid tagavad, et elektri põhivõrgu ja jaotusvõrgu ettevõtjad võtavad esimese lõigu kohaselt nõutava hindamise tulemusi asjakohaselt arvesse oma territooriumil võrgu kavandamisel, võrguinvesteeringute tegemisel ja taristu arendamisel. Liikmesriigid hõlbustavad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitajate ning elektri põhivõrgu ja jaotusvõrgu ettevõtjate vahelist koordineerimist, et tagada, et kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitajad saavad tasakaalustamis-, salvestus- ja muude paindlikkusteenuste, näiteks tarbimiskaja võimaluste pakkumise kaudu osaleda asjaomastel elektriturgudel. Liikmesriigid võivad laiendada esimeses ja kolmandas lõigus esitatud hindamis- ja 86 koordineerimisnõudeid gaasi ülekande- ja jaotussüsteemide halduritele, sealhulgas vesinikuvõrkude ja muude energiavõrkude käitajatele. 9. Liikmesriigid tagavad, et Valikuline Ei kohaldata. käesoleva artikli kohased tarbijate õigused ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitamise nõuded on selgelt määratletud ja üldsusele kättesaadavad ning et pädev asutus tagab nende järgimise. 10. Liikmesriigilt ei nõuta lõigete Jah Kajastatud REKKis. Punkti C osas on üle 93% tõhusust. 2–9 kohaldamist, kui on täidetud vähemalt üks järgmine tingimus: a) liikmesriigis oli kaugkütte ja - jahutuse osakaal kuni 2 % summaarsest energia lõpptarbimisest kütte- ja jahutussektoris 24. detsembril 2018; b) liikmesriigis on kaugkütte ja - jahutuse osakaalu suurendatud nii, et see oli üle 2 % summaarsest energia lõpptarbimisest kütte- ja jahutussektoris 24. detsembril 2018, ning selleks on võetud kasutusele uus tõhus kaugküte ja -jahutus vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikule energia- ja kliimakavale ning kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 23 lõikes 1b osutatud hindamisega; c) 90 % summaarsest energia lõpptarbimisest kaugkütte- ja - jahutussüsteemides leiab aset tõhusates kaugkütte- ja - jahutussüsteemides. 87  Artikkel 28 a) lõiked 2–4 jäetakse välja; Ei Komisjoni haldusala ja juba enne RED2 Eesti õigussüsteemis vajalik olnud. b) lõige 5 asendatakse järgmisega: Ei Komisjoni haldusala „Komisjon võtab artikli 35 kohaselt 30. juuniks 2024 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva direktiivi täiendamiseks, nähes ette metoodika biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi osakaalu määramiseks olukorras, kus biomassi töödeldakse samas protsessis koos fossiilkütustega.“; c) lõik 7 asendatakse järgmisega: Ei Komisjoni haldusala „Määrusega (EL) 2018/1999 ette nähtud edusammude hindamise kontekstis, mida tehakse iga kahe aasta järel, hindab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2025, kas artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punktis b sätestatud, IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja biogaasi käsitlev kohustus stimuleerib tõhusalt innovatsiooni ja tagab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise transpordisektoris. Hindamisel analüüsib komisjon seda, kas nimetatud artikli kohaldamine väldib tõhusalt taastuvenergiaalast topeltarvestust. Kui see on kohane, esitab komisjon ettepaneku artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punktis b sätestatud, IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja biogaasi käsitleva kohustuse muutmiseks. Artikkel 29 88 a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt: Jah Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 1 i) esimese lõigu punkt a asendatakse järgmisega: „a) käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1, artikli 15a lõikes 1, artikli 22a lõikes 1, artikli 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 4 ja artikli 25 lõikes 1 sätestatud eesmärkide ning liikmesriikides taastuvenergia kavandatud osakaalu saavutamisse panustamine;“ ii) teine lõik asendatakse Jah Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis. EnKS § 323 lg 7. järgmisega: „Jäätmetest ja jääkidest, välja arvatud põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jääkidest, toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad selleks, et neid käesoleva lõike esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetaks, vastama üksnes lõikes 10 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. Segajäätmete kasutamise korral võivad liikmesriigid nõuda, et käitajad kasutaksid segajäätmete sortimise süsteeme, mille eesmärk on eemaldada fossiilsed materjalid. Käesolevat lõiku kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks, vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks.“; 89 iii) neljas lõik asendatakse Jah § 323 lg 9 ja 91 EnKS järgmisega: „Biomasskütused peavad vastama lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele, kui a) neid kasutatakse tahkete biomasskütuste puhul elektri-, soojus- ja jahutusenergiat tootvates käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 7,5 MW; b) neid kasutatakse gaasiliste biomasskütuste puhul elektri-, soojus- ja jahutusenergiat tootvates käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 2 MW; c) gaasilisi biomasskütuseid tootvas käitises on biometaani keskmine voolukiirus järgmine: i) suurem kui 200 m3 metaaniekvivalenti tunnis, mõõdetuna standardtingimustele vastaval temperatuuril ja rõhul (st temperatuuril 0 ºC ja atmosfäärirõhul 1 bar); ii) kui biogaas koosneb metaani ja mittepõlevate muude gaaside segust, alapunktis i sätestatud voolukiirus metaani puhul, ümberarvutatuna lähtuvalt metaani mahuosast segus.“; „Liikmesriigid võivad kohaldada Valikuline Valikuline, käesoleval hetkel ei kohalda. säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume väiksema summaarse nimisoojusvõimsusega või biometaani voolukiirusega käitiste suhtes.“; 90 b) lõige 3 asendatakse järgmisega: Jah § 323 lg 1 ja § 323 EnKS „3. Lõike 1 esimese lõigu punktide lg 1 p 1 a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid ei toodeta toorainest, mis on saadud suure elurikkusega maa-alalt, see tähendab maa-alalt, millel 2008. aasta jaanuaris või pärast seda oli üks järgmistest staatustest, olenemata sellest, kas sel maa-alal on kõnealune staatus ka praegu: a) põlismets ja muu metsamaa, st looduslike liikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud; ning vanad metsad, nagu need on määratletud riigis, kus mets asub; b) suure elurikkusega mets ja muu Jah § 323 lg 1 p 2 EnKS metsamaa, mis on liigirikas ja rikkumata ning mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure elurikkusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse- eesmärkidega vastuolus; 91 c) maa-alad, mis on määratud Jah Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis § 323 lg 1 p 3 ja 4 i) õigusaktide alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus, või ii) selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitse aladeks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu koostatud nimekirjadesse, tingimusel et neid tunnustatakse vastavalt artikli 30 lõike 4 esimesele lõigule, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse- eesmärkidega vastuolus, d) suure elurikkusega üle ühe Jah Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis § 323 lg 1 p 5 ja 6 hektari suurune rohumaa, mis on i) looduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta jääks rohumaaks ja mis säilitab loodusliku liigilise koostise ja ökoloogilised omadused ning protsessid, või ii) mittelooduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta ei jääks rohumaaks ning mis on liigirikas ja rikkumata, ning mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure elurikkusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine on vajalik selle kui suure elurikkusega rohumaa seisundi säilimiseks; või e) nõmmed. Jah § 323 lg 1 p 8 EnKS 92 Kui lõike 6 punkti a alapunktides vi ja vii sätestatud tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse käesoleva lõike esimest lõiku, välja arvatud punkti c, ka metsa biomassist toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes. Komisjon võib võtta vastu Ei Komisjoni haldusala rakendusakte, milles täiendavalt täpsustatakse käesoleva lõike esimese lõigu punktiga d hõlmatavate rohumaade kindlaksmääramise kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.“; c) lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik: Jah Kui lõike 6 punkti a alapunktides vi ja vii sätestatud tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse käesoleva lõike esimest lõiku, välja arvatud punkte b ja c, ning käesoleva lõike teist lõiku ka metsa biomassist toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes. d) lõige 5 asendatakse järgmisega: Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 1 p 7 „5. Põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida võetakse arvesse lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel, ei tohi olla toodetud toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendid selle kohta, et asjaomase tooraine viljeluseks ja kogumiseks ei kuivendata varem kuivendamata pinnast. Kui lõike 6 punkti a alapunktides vi ja vii sätestatud tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse käesolevat lõiget ka metsa biomassist toodetud 93 biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes.“; e) lõike 6 esimest lõiku muudetakse Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 2. Kõik no-go alad on kaetud järgmiselt: metsaseaduse ja looduskaitseseadusega i) punkti a alapunktid iii ja iv asendatakse järgmisega: „iii) rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad, rohumaad, nõmmed ja turbaalad, on kaitstud eesmärgiga säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist; iv) ülestöötamisel pööratakse Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 2. Kõik no-go alad on kaetud tähelepanu pinnase kvaliteedi ja metsaseaduse ja looduskaitseseadusega elurikkuse säilitamisele kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega eesmärgiga vältida kahjulikku mõju ning see viiakse läbi nii, et hoidutakse kändude ja juurte kogumisest, põlismetsade ja vanade metsade (nagu on määratletud riigis, kus mets asub) seisundi halvendamisest ja nende istandikeks muutmisest ning tundlike muldadega metsade ülestöötamisest, ülestöötamine on kooskõlas suurte lageraiete ülemmääradega, nagu on määratletud riigis, kus mets asub, ning kohalikes tingimustes ja ökoloogiliselt sobivate lagupuidu eemaldamise ülemmääradega ning tagatakse, et ülestöötamisel järgitakse selliste raiesüsteemide kasutamise nõudeid, mille puhul kahjulik mõju pinnase kvaliteedile, sealhulgas pinnase tihenemisele, samuti elurikkuse aspektidele ja elupaikadele on võimalikult väike.“; 94 ii) punkti a lisatakse järgmised Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 2. Kõik no-go alad on kaetud alapunktid: metsaseaduse ja looduskaitseseadusega „vi) metsad, kus metsa biomass on üles töötatud, ei pärine maa-aladelt, millel on vastavalt lõike 3 punktides a, b, d ja e, lõike 4 punktis a ja lõikes 5 nimetatud seisund samadel maa seisundi kindlaksmääramise tingimustel, mis on sätestatud kõnealustes lõigetes; ning vii) metsa biomassist biokütuseid, Jah EnKS §323 lg 10 EnKS vedelaid biokütuseid ja p4 biomasskütuseid tootvad käitised esitavad artikli 30 lõike 3 kohaselt tehtavate auditite jaoks ettevõtte tasandi siseprotsessidele tugineva kinnitava avalduse selle kohta, et metsa biomass ei pärine käesoleva lõigu alapunktis vi osutatud maa- aladelt.“; iii) punkti b alapunktid iii ja iv Jah § 323 lg 4 p 2 EnKS Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 5, lg 2 p 2 asendatakse järgmisega: „iii) rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad, rohumaad, nõmmes ja turbaalad on kaitstud eesmärgiga säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine ülestöötamine ei ole nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus; 95 iv) ülestöötamisel pööratakse Jah EnKS §323 lg 4 p EnKS Osa sisaldub juba Eesti õigussüsteemis EnKS §323 lg 5 tähelepanu pinnase kvaliteedi 3,4,5 säilitamisele ja elurikkuse säilitamisele kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega eesmärgiga vältida negatiivset mõju ning see viiakse läbi nii, et hoidutakse kändude ja juurte kogumisest, põlismetsade ja vanade metsade (nagu on määratletud riigis, kus mets asub) seisundi halvendamisest ja nende istandikeks muutmisest ning tundlike muldadega metsade ülestöötamisest, ülestöötamine on kooskõlas suurte lageraiete ülemmääradega, nagu on määratletud riigis, kus mets asub, ning kohalikes tingimustes ja ökoloogiliselt sobivate lagupuidu eemaldamise ülemmääradega ning tagatakse, et ülestöötamisel järgitakse selliste raiesüsteemide kasutamise nõudeid, mille puhul kahjulik mõju pinnase kvaliteedile, sealhulgas pinnase tihenemisele, samuti elurikkuse aspektidele ja elupaikadele on võimalikult väike; ning“; 7a. Biokütuste, vedelate biokütuste Jah EnKS §323 lg 3 p EnKS ja biomasskütuste tootmine 3 omamaisest metsa biomassist peab olema kooskõlas liikmesriikide kohustuste ja eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 ( 24 ) artiklis 4, ning abinõude ja meetmetega, mida liikmesriik on kirjeldanud oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades. 96 7b. Oma lõpliku ajakohastatud Ei REKKi koostatakse vastavalt energialiidu juhtimismäärusest tulenevatele suunistele ja lõimitud riikliku energia- ja siseriiklik õigus REKKi sisu ei käsitle. kliimakava raames, mis tuleb määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt esitada 30. juuniks 2024, esitavad liikmesriigid kõik järgmise: a) hinnang aastatel 2021–2030 energia tootmiseks kättesaadava metsa biomassi omamaiste tarnete kohta kooskõlas artiklis 29 sätestatud kriteeriumidega; b) hinnang metsa biomassi kavandatud energiakasutuse kokkusobivuse kohta liikmesriikide 2026.–2030. aasta eesmärkide ja eelarvetega, mis on sätestatud määruse 2018/841 artiklis 4; ning c) nende eesmärkide ja eelarvetega kooskõla tagavate riiklike meetmete ja poliitikasuundade kirjeldus. Liikmesriigid annavad komisjonile määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatavate lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete raames aru meetmetest ja poliitikasuundadest, millele on osutatud käesoleva lõike esimese lõigu punktis c. g) lõike 10 esimese lõigu punkt d Jah AÕKS § 120 kehtestatud määrus nr 73 §9 asendatakse järgmisega: „d) pärast 20. novembrit 2023 tegevust alustanud käitistes kasutatavatest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel vähemalt 80 %; 97 e) ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 Jah AÕKS § 120 kehtestatud määrus nr 73 kuni 20. novembrini 2023 tegevust alustanud ja vähemalt 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes kasutatavatest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel vähemalt 70 % kuni 31. detsembrini 2029 ning vähemalt 80 % alates 1. jaanuarist 2030; f) ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 Jah AÕKS § 120 kehtestatud määrus nr 73 kuni 20. novembrini 2023 tegevust alustanud ja kuni 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes kasutatavatest gaasilistest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel vähemalt 70 % enne 15 tegevusaasta täitumist ning vähemalt 80 % alates 15 tegevusaasta täitumisest; g) enne 1. jaanuari 2021 tegevust Jah AÕKS § 120 kehtestatud määrus nr 73 alustanud ja vähemalt 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes kasutatavatest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel vähemalt 80 % alates 15 tegevusaasta täitumisest, kõige varem alates 1. jaanuarist 2026 ning hiljemalt alates 31. detsembrist 2029; h) enne 1. jaanuari 2021 tegevust Jah AÕKS § 120 kehtestatud määrus nr 73 alustanud ja kuni 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes kasutatavatest gaasilistest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel vähemalt 80 % alates 15 tegevusaasta täitumisest ning kõige varem alates 1. jaanuarist 2026.“; 98 i) lõike 13 punktid a ja b Valikuline Ei kohaldata asendatakse järgmisega: „a) käitistele, mis asuvad ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades, niivõrd, kuivõrd need käitised toodavad elektri-, soojus- või jahutusenergiat biomasskütustest ja vedelatest biokütustest või toodavad biokütuseid, ning b) käesoleva lõigu punktis a Valikuline Ei kohaldata osutatud käitistes kasutatavatele biomasskütustele ja vedelatele biokütustele ning nendes käitistes toodetud biokütustele, sõltumata kõnealuse biomassi päritolust, tingimusel et need kriteeriumid on objektiivselt põhjendatud, eesmärgiga tagada vastavas äärepoolseimas piirkonnas juurdepääs ohutule ja turvalisele energiale ning käesoleva artikli lõigetes 2–7, 10 ja 11 sätestatud kriteeriumide järkjärguline kasutuselevõtmine ja seeläbi stimuleerida üleminekut fossiilkütustelt kestlikele biokütustele, vedelatele biokütustele ja biomasskütustele.“; 99 j) lisatakse järgmine lõige: Valikuline Antud hetkel ei ole vajalik sätet üle võtta, kuivõrd tegemist on valikulise sättega. „15. Kuni 31. detsembrini 2030 võib Samuti kuna see puudutab vaid tootmisüksuseid, mis alustasid tootmist 15. juuni 2022 ka biokütustest, vedelatest ning said toetust enne 20. novembrit 2023, siis ei ole käitiseid, mida see säte mõjutaks. biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiat võtta käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse, kui a) toetust anti enne ... [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäevt] kütustele, mis vastavad kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 (29. septembril 2020 kehtinud versiooni) artiklis 29, ning b) toetus anti pikaajalise toetusena, Valikuline Antud hetkel ei ole vajalik sätet üle võtta, kuivõrd tegemist on valikulise sättega. mille puhul määrati toetusperioodi Samuti kuna see puudutab vaid tootmisüksuseid, mis alustasid tootmist 15. juuni 2022 algul kindlaks kindel summa, ja ning said toetust enne 20. novembrit 2023, siis ei ole käitiseid, mida see säte mõjutaks. tingimusel, et ülemäärase Biomassi kasutavatele jaamadele makstakse toetust ühiku kohta. hüvitamise vältimiseks on kehtestatud korrigeerimismehhanism.“; Artikkel 30 100 a) lõike 1 esimeses lõigus Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis VKS § 23; EnKS § 323 lg 10 p 1. asendatakse sissejuhatav tekst järgmisega: „Taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste arvessevõtmisel artikli 3 lõikes 1, artikli 15a lõikes 1, artikli 22a lõikes 1, artikli 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 4 ja artikli 25 lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks kohustavad liikmesriigid ettevõtjaid tõendama kohustuslike, sõltumatute ja läbipaistvate auditite abil kooskõlas käesoleva artikli lõike 8 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga, et taastuvkütuseid ja ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid käsitlevad artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 ning artikli 29a lõigetes 1 ja 2 sätestatud kestlikkuskriteeriumid ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid on täidetud. Selleks kohustavad nad ettevõtjaid kasutama massibilansisüsteemi, mis:“; 101 b) lõige 2 asendatakse järgmisega: Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 101 ja VKS § 23 „2. Saadetise töötlemisel kohandatakse teavet saadetise säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate kohta ning seotakse see toodanguga kooskõlas järgmiste normidega: a) kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvkütusest või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohandatakse saadetise suurust ning sellega seotud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajaid, kohaldades ümberarvestustegurit, mis näitab sellise tootmise töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi sisendina kasutatud tooraine massi suhet; b) kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on mitu toodet, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvkütusest või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohaldatakse iga toote suhtes eraldi ümberarvestustegurit ning kasutatakse eraldi massibilanssi.“ c) lõike 3 esimene ja teine lõik Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 10 p 2 ja lg 13; EnKS § 323 lg 12 asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid võtavad meetmed, tagamaks et ettevõtjad esitavad usaldusväärse teabe artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 ning artikli 29a lõigetes 1 ja 2 sätestatud kestlikkuskriteeriumidele ja kasvuhoonegaaside heite 102 vähendamise kriteeriumidele vastavuse kohta ning teevad selle teabe koostamiseks kasutatud andmed taotluse korral asjaomasele liikmesriigile kättesaadavaks. Liikmesriigid kohustavad ettevõtjaid tagama esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu auditeerimise ja esitama tõendid auditi tegemise kohta. Selleks et järgida artikli 29 lõike 3 punkte a, b ja d, artikli 29 lõike 4 punkti a, artikli 29 lõiget 5, artikli 29 lõike 6 punkti a ja lõike 7 punkti a, võib metsa biomassi esimese kogumispunktini kasutada esimese või teise poole auditit. Auditi käigus kontrollitakse, kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad, sealjuures peab kontrollima, et materjale ei ole tahtlikult muudetud ega ära visatud, nii et saadetis või selle osa muutuks jäätmeteks või jäägiks. Auditi käigus hinnatakse ka proovivõtu sagedust ja metoodikat ning andmete usaldusväärsust. Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi kohaldatakse sõltumata sellest, kas taastuvkütused ja ringlussevõetud süsinikupõhised kütused on toodetud liidus või on liitu imporditud. Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilist päritolu ja lähteaineid käsitlev teave iga kütusetarnija puhul tehakse käitajate, tarnijate või asjaomaste pädevate asutuste veebisaitidel ajakohasel, kergesti ligipääsetaval ja kasutajasõbralikul viisil tarbijale kättesaadavaks ning seda ajakohastatakse igal aastal.“; 103 d) lõike 4 esimene lõik asendatakse Ei Komisjoni haldusala järgmisega: „Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmise standardid, võimaldavad saada täpseid andmeid kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta artikli 29 lõike 10 ning artikli 29a lõigete 1 ja 2 kohaldamise eesmärgil, tõendada vastavust artikli 27 lõikele 3 ja artikli 31a lõikele 5 või tõendada, et biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste saadetised vastavad artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud kestlikkuskriteeriumidele. Artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele vastavuse tõendamisel võivad ettevõtjad esitada nõutavad tõendid vahetult hankimisala tasandil. Komisjon võib artikli 29 lõike 3 esimese lõigu punkti c alapunkti ii kohaldamise eesmärgil tunnustada alasid, kus kaitstakse haruldasi, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteeme või liike, mida on tunnustatud rahvusvaheliste lepingutega või mis on kantud valitsustevaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitseliidu koostatud nimekirjadesse.“; 104 d) lõige 6 asendatakse järgmisega: Valikuline Ei kohaldata. „6. Liikmesriigid võivad koostada riikliku kava, mille raames kontrollitakse artikli 29a lõike 3 alusel välja töötatud metoodika kohaselt vastavust artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 ning artikli 29a lõigetes 1 ja 2 sätestatud kestlikkuskriteeriumidele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele liikmesriigi pädevate asutustega seotud kogu järelevalveahela ulatuses. Kõnealust kava võib kasutada ka selleks, et kontrollida liidu andmebaasis oleva ettevõtjate lisatud teabe täpsust ja täielikkust ning tõendada vastavust artikli 27 lõikele 3, samuti selliste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimiseks, mille puhul maakasutuse kaudse muutuse risk on väike. Liikmesriik võib teavitada riiklikust kavast komisjoni. Komisjon hindab riiklikku kava eelisjärjekorras, et hõlbustada kõnealuste kavade kahe- ja mitmepoolset vastastikust tunnustamist. Komisjon võib rakendusaktidega teha otsuse selle kohta, kas talle teada antud riiklik kava vastab käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Kui komisjon otsustab, et riiklik kava vastab käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele, ei tohi teiste komisjoni poolt kooskõlas käesoleva artikliga tunnustatud kavade raames keelduda asjaomase 105 liikmesriigi riikliku kava vastastikusest tunnustamisest seoses nendele kriteeriumidele vastavuse kontrollimisega, millega seoses komisjon on asjaomast kava tunnustanud. Elektri-, soojus- ja jahutusenergiat tootvate käitiste jaoks, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 7,5–20 MW, võivad liikmesriigid kehtestada lihtsustatud riikliku kontrollikava, et tagada artikli 29 lõigetes 2–7 ja lõikes 10 sätestatud kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide täitmine. Samade käitiste jaoks kehtestatakse lõikes 8 sätestatud rakendusaktidega ühetaolised tingimused lihtsustatud vabatahtliku kontrollikava koostamiseks, et tagada artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide täitmine.“; f) lõike 9 esimene lõik asendatakse Ei Juba hõlmatud Eesti õigussüsteemis. EnkS § 323 lg 11; Kliimaministri määruse nr 35 § järgmisega: 1 lg 4. „Kui ettevõtja esitab tõendid või andmed, mis on saadud vastavalt kavale, mille kohta on tehtud lõike 4 või lõike 6 kohane otsus, ei nõua liikmesriik temalt täiendavaid tõendeid vastavuse kohta nendele kavaga hõlmatud elementidele, millega seoses komisjon on seda kava tunnustanud.“; 106 f) lõige 10 asendatakse järgmisega: Ei Komisjoni haldusala. „Liikmesriigi taotlusel, mis võib põhineda ettevõtja taotlusel, kontrollib komisjon kõikide kättesaadavate tõendite põhjal, kas artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 ning artikli 29a lõigetes 1 ja 2 sätestatud kestlikkuskriteeriumid ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, mis on seotud taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste allikaga, on täidetud. Komisjon teeb kuue kuu jooksul alates kõnealuse taotluse saamisest rakendusaktidega otsuse selle kohta, kas liikmesriik võib: a) võtta asjaomasest allikast toodetud taastuvkütuseid ja ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid arvesse artikli 29 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud kriteeriumide täitmiseks või b) kohustada erandina lõikest 9 taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste allika tarnijat esitama täiendavaid tõendeid kõnealustele kestlikkuskriteeriumidele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse ning kõnealuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumlävendite järgimise kohta. Käesoleva lõike teises lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.“ Artikkel 33 107 a) lõiget 3 muudetakse järgmiselt: Ei Komisjoni haldusala i) esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kui see on kohane, esitab komisjon 31. detsembriks 2027 seadusandliku ettepaneku taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edendamise õigusraamistiku kohta 2030. aasta järgseks perioodiks.“; b) lisatakse järgmine lõik: Ei Komisjoni haldusala „Esimeses lõigus osutatud seadusandliku ettepaneku koostamisel võtab komisjon asjakohasel juhul arvesse järgmist: a) määruse (EÜ) nr 401/2009* artikli 10a alusel loodud kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu nõuanded; b) määruse (EL) 2021/1119** artikli 4 lõikes 4 sätestatud liidu kavandatav indikatiivne kasvuhoonegaaside eelarve; c) lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mille liikmesriigid esitavad 30. juuniks 2024 vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2; d) kogemus, mis on saadud käesoleva direktiivi rakendamisel, sealhulgas selle kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide järgimisel; ning e) tehnoloogia areng taastuvatest energiaallikatest toodetud energia valdkonnas. 108 b) lisatakse järgmine lõige: Ei Komisjoni haldusala „3a. Komisjon hindab artikli 29 lõigetes 7a ja 7b sätestatud kohustuste kohaldamist ning nende mõju biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kestlikkuse tagamisele.“ Artikkel 35 a) lõige 2 asendatakse järgmisega: Ei Komisjoni haldusala „Artikli 8 lõike 3 teises lõigus, artikli 26 lõike 2 neljandas ja viiendas lõigus, artikli 27 lõikes 3, artikli 27 lõikes 4, artikli 27 lõike 6 neljandas lõigus, artikli 28 lõikes 5, artikli 28 lõike 6 teises lõigus, artikli 29a lõikes 3 lõigus, artikli 31 lõike 5 teises lõigus ja artikli 31a lõike 2 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.“; 109 b) lõige 4 asendatakse järgmisega: Ei Komisjoni haldusala „Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 7 lõike 3 viiendas lõigus, artikli 8 lõike 3 teises lõigus, artikli 26 lõike 2 neljandas ja viiendas lõigus, artikli 27 lõikes 3, artikli 27 lõikes 4, artikli 27 lõike 6 neljandas lõigus, artikli 28 lõikes 5, artikli 28 lõike 6 teises lõigus, artikli 29a lõikes 3, artikli 31 lõikes 5 ja artikli 31a lõike 2 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“; 110 c) lõige 7 asendatakse järgmisega: Ei Komisjoni haldusala „Artikli 7 lõike 3 viienda lõigu, artikli 8 lõike 3 teise lõigu, artikli 26 lõike 2 neljanda ja viienda lõigu, artikli 27 lõike 3, artikli 27 lõike 4, artikli 27 lõike 6 neljanda lõigu, artikli 28 lõike 5, artikli 28 lõike 6 teise lõigu, artikli 29a lõike 3, artikli 31 lõike 5 või artikli 31a lõike 2 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ Määruse (EL) 2018/1999 muutmine 111 a) punkt 11 asendatakse järgmisega: Ei Otsekohalduv „11) „liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid“ – määruse (EL) 2021/1119 artikli 4 lõikes 1 osutatud kogu liitu hõlmav siduv 2030. aasta eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet, direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 3 lõikes 1 sätestatud liidu siduv 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärk, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) .../...+ artikli 4 lõikes 1 osutatud liidu tasandi eesmärk suurendada 2030. aastaks energiatõhusust ja 2030. aastaks seatud eesmärk suurendada elektrivõrkude omavahelist ühendatust 15 %ni ning järgnevad selles valdkonnas 2030. aastaks seatud eesmärgid, milles Euroopa Ülemkogu või Euroopa Parlament ja nõukogu on kokku leppinud;“ b) punkti 20 alapunkt b asendatakse Ei Otsekohalduv järgmisega: „b) seoses komisjoni soovitustega, mis põhinevad artikli 29 lõike 1 punkti b kohasel taastuvatest energiaallikatest toodetud energia valdkonna hindamisel – liikmesriigi varajane panus direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu siduva 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärgi täitmisse, mõõdetuna liikmesriigi riiklike taastuvenergia võrdlustasemete suhtes;“. 112 2) Artikli 4 punkti a alapunkt 2 Ei Otsekohalduv asendatakse järgmisega: „2) seoses taastuvenergiaga: seoses direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu siduva 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärgiga panus selle eesmärgi saavutamisse, väljendatuna taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluna asjaomase liikmesriigi summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030, samuti selle panuse soovituslik trajektoor alates 2021. aastast. Aastaks 2022 peab soovituslik trajektoor jõudma võrdlustasemeni, mis on vähemalt 18 % taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu summaarsest kasvust liikmesriigi 2020. aasta siduva riikliku eesmärgi ja 2030. aasta eesmärgi saavutamisse antava panuse vahel. Aastaks 2025 peab soovituslik trajektoor jõudma võrdlustasemeni, mis on vähemalt 43 % taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu summaarsest kasvust liikmesriigi 2020. aasta siduva riikliku eesmärgi ja 2030. aasta eesmärgi saavutamisse antava panuse vahel. Aastaks 2027 peab soovituslik trajektoor jõudma võrdlustasemeni, mis on vähemalt 65 % taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu summaarsest kasvust liikmesriigi 2020. aasta siduva riikliku eesmärgi ja 2030. aasta eesmärgi saavutamisse antava panuse vahel. Aastaks 2030 peab soovituslik trajektoor jõudma vähemalt 113 liikmesriigi kavandatud panuseni. Kui liikmesriik eeldab, et ta ületab oma 2020. aasta siduva riikliku eesmärgi, võib tema panuse soovituslik trajektoor alata prognoosi kohaselt saavutatavalt tasemelt. Liikmesriikide panuste soovituslikud trajektoorid peavad üheskoos võimaldama saavutada liidu 2022., 2025. ja 2027. aasta võrdlustasemed ning direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu siduva 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärgi. Käesoleva määruse kohasest liidu eesmärgi saavutamisse antavast panusest ja selle soovituslikust trajektoorist eraldi on liikmesriigil õigus seada oma riiklikus poliitikas ambitsioonikamad eesmärgid;“. 3) Artikli 5 lõige 2 asendatakse Ei Otsekohalduv järgmisega: „2. Liikmesriigid tagavad ühiselt, et nende panused kokku võimaldavad jõuda vähemalt tasemeni, mis vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu siduvale 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärgile.“ 114 4) Artikli 29 lõige 2 asendatakse Ei Otsekohalduv järgmisega: „2. Taastuvenergia valdkonnas hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames edusamme, mis on tehtud seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga liidu summaarses energia lõpptarbimises, lähtudes soovituslikust liidu trajektoorist, mis algab 2020. aastal tasemelt 20 %, jõuab võrdlustasemeni, mille puhul on 2022. aastaks saavutatud vähemalt 18 %, 2025. aastaks vähemalt 43 % ja 2027. aastaks vähemalt 65 % taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu summaarsest kasvust ehk erinevusest liidu 2020. aasta taastuvenergiaeesmärgi ja liidu 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi vahel, ning küündib 2030. aastaks direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõikes 1sätestatud liidu siduva 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärgini.“ Direktiivi 98/70/EÜ muutmine 115 1) Artikkel 1 asendatakse Jah Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis AÕKS § 120 lõige 2 punkt 1 järgmisega: „Artikkel 1 Kohaldamisala Tervise ja keskkonnaga seotud põhjustel kehtestatakse käesoleva direktiiviga maanteesõidukite ja väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate (sealhulgas mujal kui merel olevate siseveelaevade), põllu- ja metsamajanduslike traktorite ning mujal kui merel olevate väikelaevade otto- ja diiselmootorites kasutatavate kütuste tehnilised spetsifikatsioonid ning sealjuures võetakse arvesse nimetatud mootorite tehnilisi nõudeid.“ 2) Artiklist 2 muudetakse järgmiselt: Ei Juba hõlmatud Eesti õigussüsteemis b) asendatakse punktid 8 ja 9 AÕKS § 1231 lg 5 definitsooon järgmisega: AÕKS § 120 lg 3 „8. „tarnija“ – kütusetarnija, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001* artikli 2 esimese lõigu punktis 38; 9. „biokütused“ – biokütused, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 esimese lõigu punktis 33; 3) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt: Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis KeM määrus nr 73 lisa 2 ja lisa 13 a) lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid kohustavad tarnijaid tagama sellise diislikütuse turustamise, milles rasvhapete metüülestrite (FAME) sisaldus on kuni 7 %.“; 116 b) lõige 2 asendatakse järgmisega: Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis KeM määrus nr 73 § 5 lg-d 1,2,3 „2. Liikmesriigid tagavad, et väävli suurim lubatud sisaldus gaasiõlis, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates (sealhulgas siseveelaevades), põllu- ja metsamajanduslikes traktorites ning väikelaevades, on 10 mg/kg. Liikmesriigid tagavad, et muid vedelkütuseid kui kõnealust gaasiõli võib kasutada siseveelaevades ja väikelaevades üksnes juhul, kui asjaomase vedelkütuse väävlisisaldus ei ole suurem kui kõnealuse gaasiõli suurim lubatud väävlisisaldus.“ 4) Artiklid 7a–7e jäetakse välja. Jah AÕKS § 1231 lg 1, § 1233 lg-d 3–5 5) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt: Ei Pole vajalik, sest Eesti õigussüsteemis pole neid punkte kajastutud. a) lõike 1 punktid g, h, i ja k jäetakse välja; b) lõige 2 jäetakse välja. 117 6) I, II, IV ja V lisa muudetakse Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis KeM määrus nr 73 lisad 1,2,11 vastavalt käesoleva direktiivi I lisale. LISAD 1) I lisa tabeli viimane rida jäetakse EI Komisjoni haldusala. välja. LISA IA 2) Lisatakse järgmine lisa: Ei Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib: "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja „IA LISA jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane TAASTUVENERGIA OSAKAAL keskmine suurenemine täidetud". LIIKMESRIIKIDE KÜTTE- JA JAHUTUSSEKTORI SUMMAARSES ENERGIA LÕPPTARBIMISES AASTATEL 2020–2030 LISA III 3) III lisa asendatakse järgmisega: Ei Ei puuduta, sest viidatud otse. EnKS §324 lg 7 „III LISA KÜTUSTE ENERGIASISALDUS LISA IV 4) IV lisa muudetakse järgmiselt: a) pealkiri asendatakse järgmisega: Ei Komisjoni haldusala. „TAASTUVENERGIASEADMET E PAIGALDAJATE JA PROJEKTEERIJATE KOOLITAMINE JA SERTIFITSEERIMINE“; 118 b) sissejuhatav lause ning punktid 1, Jah 2 ja 3 asendatakse järgmisega: „Artikli 18 lõikes 3 osutatud sertifitseerimiskavad või samaväärsed kvalifitseerimiskavad ja koolitusprogrammid põhinevad järgmistel kriteeriumidel. 1. Sertifitseerimismenetlus või samaväärne kvalifitseerimismenetlus on läbipaistev ning liikmesriik või tema määratud haldusasutus on selle selgelt kindlaks määranud. 1a. Sertifitseerimisasutuste välja Jah antavad sertifikaadid peavad olema selgelt kindlaks määratud ning sertifitseerimist taotlevatel töötajatel ja spetsialistidel peab olema lihtne neid kindlaks teha. 1b. Sertifitseerimismenetlus võimaldab paigaldajatel saada vajalikke teoreetilisi ja praktilisi teadmisi ning tagab oskused, mida on vaja töökindlalt toimivate kvaliteetsete seadmete paigaldamiseks. 2. Biomassi kasutavate, Jah Juba sisaldub meie õigusruumis. Biomassi kasutatavate tahkekütusel töötava soojuspumba-, pinnalähedase kütteseadmete paigaldus on reguleeritud Tuleohutuse seadusega (Tuleohutuse seadus geotermilise energia, fotoelektrilise §9 ). Soojuspumba-, pinnalähedase geotermilise energia süsteemide paigaldaja päikeseenergia ja päikese kompetentsid sisalduvad Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa kutsestandardis, mille soojusenergia süsteemide, alusel viiakse läbi õpet 7 kutseõppeasutuses. Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja sealhulgas energiasalvestite ja kutsestandardi alusel viiakse läbi õpet Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. laadimispunktide paigaldajad saavad sertifikaadi akrediteeritud koolitusprogrammi või koolitaja või samaväärse kvalifitseerimiskava kaudu. 119 3. Koolitusprogrammi või koolitaja Jah akrediteerib liikmesriik või tema määratud haldusasutus. Akrediteerimisasutus tagab, et koolitaja pakutav koolitusprogramm, sealhulgas täiendus- ja ümberõppeprogramm, on kaasav ja järjepidev ning et see on piirkondliku või üleriigilise ulatusega. Koolitajal on praktilise koolituse pakkumiseks asjakohased tehnilised vahendid, sealhulgas piisavad laboriseadmed või muud vahendid. Koolitaja pakub lisaks põhikoolitusele lühemaid koolitusmoodulitena korraldatavaid täienduskoolitusi, mis võimaldavad paigaldajatel ja projekteerijatel omandada uut teadmisi ning laiendada ja mitmekesistada oma oskusi eri liiki tehnoloogia ja nende kombinatsioonide alal. Koolitaja tagab koolituse kohandamise uute taastuvenergiatehnoloogia lahendustega hoonete, tööstussektori ja põllumajanduse kontekstis. Koolitajad tunnustavad omandatud asjakohaseid oskusi. Koolitusprogrammid ja -moodulid kavandatakse nii, et need võimaldaksid elukestvat õpet taastuvenergiaseadmete valdkonnas ning ühilduksid esmakordsete tööotsijate ja ümberõpet või uut töökohta otsivate täiskasvanute kutseõppega. Koolitusprogrammid kavandatakse nii, et need hõlbustaksid eri liiki tehnoloogia ja lahenduste alase kvalifikatsiooni omandamist ning aitaksid hoida ära kitsa spetsialiseerumise kindlale 120 kaubamärgile või tehnoloogiale. Koolitaja võib olla seadme või süsteemi tootja, instituut või ühendus.“; c) punkt 5 asendatakse järgmisega: Jah Vastavalt Kutseseadusele (Kutseseadus §221 „5. Koolitus lõpeb eksamiga, mille lg 5) lõpeb kutseõpe kutseeksamiga, millega kontrollitakse kutsestandardis sooritamise korral antakse omandatud kompetentside olemasolu. Kompetentsuse hindamise korraldavad sertifikaat või kvalifikatsioon. konkursiga valitud kutse andjad. Eksam hõlmab biokütusekatelde ja - ahjude, soojuspumpade, maasoojusenergia seadmete, fotoelektrilise päikeseenergia seadmete ja päikese soojusenergia seadmete, sealhulgas energiasalvestite või tarbimiskaja võimaldavate laadimispunktide eduka paigaldamise praktilist hindamist.“; 121 d) punkti 6 alapunkti c muudetakse Jah järgmiselt: i) sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega: „c) Soojuspumba paigaldaja koolituse teoreetiline osa peaks andma ülevaate olukorrast soojuspumpade turul ja hõlmama järgmist: erinevate piirkondade geotermilised energiaressursid ja maapõue temperatuurid, pinnase ja kivimite soojusjuhtivusomaduste kindlaksmääramine, geotermiliste energiaressursside kasutamist käsitlevad normid, soojuspumpade kasutamine hoonetes ja kõige sobivama soojuspumbasüsteemi valimine, teadmised nende süsteemide tehniliste nõuete, ohutuse, õhu filtreerimise, soojusallikaga ühendamise ja süsteemi skeemi kohta ning integreerimine energiasalvestuslahendustega, sealhulgas koos päikeseenergia paigaldistega. Koolitusel tuleks anda ka head teadmised soojuspumpade Euroopa standardite ning asjaomaste riigisiseste ja liidu õigusnormide kohta. Paigaldaja peaks olema võimeline tõendama järgmisi põhiteadmisi:“; 122 ii) alapunkt iii asendatakse Jah järgmisega: „iii) võime valida komponente ja määrata kindlaks nende mõõtmed tüüpilistes paigaldusega seotud olukordades, sealhulgas määrata kindlaks erinevate hoonete ning sooja vee tootmise küttekoormuse tüüpilised väärtused energiatarbimise põhjal ning soojuspumba võimsus sooja vee tootmise küttekoormuse, hoone soojusmassi ja kaitselahutatava voolutoite põhjal; võime määrata kindlaks energiasalvestuslahendused, sealhulgas puhverpaagi komponendi ja selle mahu põhjal ning teise küttesüsteemi integreerimise abil; iv) arusaamine teostatavus- ja projekteerimisuuringutest; v) maasoojuspumpade puhul puurimise tundmine;“; 123 e) punkti 6 alapunkti d muudetakse järgmiselt: i) sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega: „d) Fotoelektrilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide paigaldajate koolituse teoreetiline osa peaks andma ülevaate olukorrast päikeseenergiatoodete turul ning kulude ja tasuvuse võrdlustest ning hõlmama järgmist: ökoloogilised aspektid, päikeseenergiasüsteemide komponendid, omadused ja mõõtmed, õige süsteemi valik ja selle komponentide mõõtmete kindlaksmääramine, küttevajaduse kindlaksmääramine, energiasalvestuslahenduste integreerimise võimalused, tuleohutus, seotud toetused ning fotoelektrilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia seadmete projekteerimine, paigaldamine ja hooldus. Koolituse käigus tuleks anda ka head teadmised tehnoloogiat käsitlevate Euroopa standardite, selliste sertifikaatide nagu Solar Keymark ning asjaomaste riigisiseste ja liidu õigusnormide kohta. Paigaldaja peaks olema võimeline tõendama järgmisi põhiteadmisi:“; 124 ii) alapunkt ii asendatakse järgmisega: „ii) võime teha kindlaks aktiivsetele ja passiivsetele süsteemidele omaseid süsteemilahendusi ja komponente, sealhulgas mehhaanilist ülesehitust, ning määrata kindlaks komponentide asukoht, süsteemi skeem ja konfiguratsioon ning võimalused integreerida energiasalvestuslahendusi, sealhulgas koos laadimispunktidega.“ Lisa VII 7) VII lisas asendatakse näitaja Ei Juba hõlmatud Eesti õigussüsteemi EnKS § 322 lg 9 „Qusable“ määratluses viide artikli 7 lõikele 4 viitega artikli 7 lõikele 3. 98/70/EÜ I, II, IV ja V lisa 1) I lisa muudetakse järgmiselt: Ei Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas I on viide standardile endale, mitte selle a) joonealune märkus 1 asendatakse viimasele versioonile järgmisega: „(1) Kasutatakse standardis EN 228:2012+A1:2017 kindlaks määratud katsemeetodeid. Liikmesriigid võivad vastu võtta EN 228:2012+A1:2017 asendusstandardis kindlaks määratud analüüsimeetodi, kui on võimalik tõendada, et sellega tagatakse vähemalt sama mõõtetäpsus ja kordustäpsus kui asendatava analüüsimeetodiga.“; 125 b) joonealune märkus 2 asendatakse Ei Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas I on viide standardile endale, mitte selle järgmisega: viimasele versioonile „(2) Spetsifikatsioonis esitatud väärtused on tegelikud väärtused. Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendi EN ISO 4259- 1:2017/A1:2021 „Petroleum and related products – Precision or measurement methods and results – Part 1: Determination of precision data in relation to methods of test“ („Naftasaadused ja samaväärsed tooted. Mõõtemeetodite ja tulemuste täpsus. 1. osa: Katsemeetoditega seoses olevate täpsusandmete piiritlemine“) kohaseid tingimusi ning miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R suurust minimaalset erinevust nullist (R = korratavus). Konkreetsete mõõtmiste tulemusi tõlgendatakse standardis EN ISO 4259-2:2017/A1:2019 kirjeldatud kriteeriumide põhjal.“; c) joonealune märkus 6 asendatakse Ei Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas I on viide standardile endale, mitte selle järgmisega: viimasele versioonile „(6) Muud monoalkoholid ja eetrid, mille keemise lõpptemperatuur ei ole kõrgem standardis EN 228:2012 +A1:2017 kindlaks määratud keemise lõpptemperatuurist.“ 2) II lisa muudetakse järgmiselt: Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas II on viide standardile endale, mitte selle a) tabeli viimases reas „Rasvhappe viimasele versioonile metüülestrite sisaldus – EN 14078“ asendatakse viimase veeru „Piirväärtused“ alaveerus „Maksimaalne“ esitatud väärtus „7,0“ väärtusega „10,0“; 126 b) joonealune märkus 1 asendatakse Ei Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas II on viide standardile endale, mitte selle järgmisega: viimasele versioonile „(1) Kasutatakse standardis EN 590:2013+A1:2017 kindlaks määratud katsemeetodeid. Liikmesriigid võivad vastu võtta EN 590:2013+A1:2017 asendusstandardis kindlaks määratud analüüsimeetodi, kui on võimalik tõendada, et sellega tagatakse vähemalt sama mõõtetäpsus ja kordustäpsus kui asendatava analüüsimeetodiga.“; c) joonealune märkus 2 asendatakse Ei Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas XI on viide standardile endale, mitte selle järgmisega: viimasele versioonile „(2) Spetsifikatsioonis esitatud väärtused on tegelikud väärtused. Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendi EN ISO 4259- 1:2017/A1:2021 „Petroleum and related products – Precision or measurement methods and results – Part 1: Determination of precision data in relation to methods of test“ („Naftasaadused ja samaväärsed tooted. Mõõtemeetodite ja tulemuste täpsus. 1. osa: Katsemeetoditega seoses olevate täpsusandmete piiritlemine“) kohaseid tingimusi ning miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R suurust minimaalset erinevust nullist (R = korratavus). Konkreetsete mõõtmiste tulemusi tõlgendatakse standardis EN ISO 4259-2:2017/A1:2019 kirjeldatud kriteeriumide põhjal.“ 3) IV ja V lisa jäetakse välja. Ei KeM määrus nr 73 lisa V on kehtetud alates 25.06.2022 NB! Vastavustabelist puuduvad artiklid 25, 26, 27, 29a, 31a, lisa v, lisa vi, lisa ix. Need saavad kajastatud transporti hõlmava eelnõu lisana. 127