Lisa 1
25.10.2024 lepingu
nr 2-2/24/1006 juurde
Tehniline kirjeldus
1. Üldine info
1.1. Hooldust vajavad seadmed asuvad Eesti Vabariigis. Seadmete hooldust teostatakse reeglina
teenuse osutaja juures, kuid vajadusel ka väeosades kohapeal.
1.2. Pakkuja tagab lepingu täitmiseks vajalike õiguslike eelduste (kehtivate litsentside,
sertifikaatide ja akrediteeringute) olemasolu.
2. Nõuded teenusele ja teenuse tellimine
2.1. Meditsiinitehnikat tuleb hooldada selliselt, et oleks tagatud selle korrasolek ja töötamine
nõutavatel parameetritel juhindudes seadme valmistajatehase poolt kehtestatud nõuetest.
Lisades 2.1; 2.2 ja 2.3 nimetatud hooldustööde sagedused ja tööde kirjeldused on
eeldatavad, töid tuleb teostada nii, et nende alusel oleks saavutatud eesmärk, mis on igal
ajahetkel kasutusvalmis ja töökorras seade või varustus.
2.2. Pakkumuses esitatud korralise hoolduse ühiku hind peab sisaldama kõiki kulusid, mis on
vajalikud eelpool nimetatud teenuse teostamiseks, seal hulgas kulutarvikuid, mis kasutatakse
ära hoolduse teostamise käigus ja kohustuslikult vahetatavaid varuosi/tarvikuid mille
vahetamine/kasutamine on ette nähtud tootja poolt, märgistust ja transporti seadme
asukohta, kus see teada on.
2.2.1. Kui tööde teostamiseks on vajalik täiendava tasu eest tarvikuosade ja/või selle
detailide asendus (mis pole nimetatud riigihanke pakkumuses), tuleb see eelnevalt
tellija poolse kontaktisikuga kooskõlastada.
2.3. Iga konkreetse seadme/toote hooldamiseks, esitab tellija kontaktisik tellimuse e-kirja teel.
2.3.1. Pakkuja on kohustatud esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellija
kontaktisikule tellimuse täitmise tähtaja.
2.4. Kui korralise hoolduse teostamisel tuvastatakse hooldataval tootel rike, mida pole võimalik
likvideerida korralise hoolduse käigus, on teenuse osutajal kohustus tellija kontaktisikut
sellest koheselt teavitada. Rikke kõrvaldamiseks esitatakse remonttööde hinnapakkumus.
3. Nõuded personalile
3.1. Pakkuja tagab, et tema hooldusmeeskonda kuulub vähemalt üks meditsiinitehnika insener,
kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus meditsiiniseadmete hooldamisel ja remontimisel
ning kes on saanud väljaõppe pakutava seadme hooldamiseks ja remontimiseks.
4. Kasutatavad seadmed ja materjalid
4.1. Pakkujal peavad olema meditsiinitehnika hooldustööde teostamiseks vajalikud seadmed ja
varustus.
4.2. Vahetatavad materjalid ja varuosad peavad vastama seadme valmistajatehase poolt
kehtestatud nõuetele.
1/2
5. Tööde üleandmine-vastuvõtmine:
5.1. Tööde üleandmisel-vastuvõtmisel koostab tööde teostaja iga teenuse osutamise kohta
remondi- ja/või hooldustööde akti või töölehe, kuhu märgitakse kõik ühe visiidi jooksul
teostatud tööd ja kulunud aeg, sealhulgas vahetatud või asendatud seadmete varuosad
ja/või detailid ning kulumaterjalid. Akt või tööleht allkirjastatakse kahes eksemplaris, millest
üks eksemplar jääb kummalegi poolele.
6. Garantii
6.1. Pakkuja tagab teostatud töödele garantii minimaalselt 6 kuud. Tuvastatud vaegtööd on
teenuse pakkuja kohustatud omal kulul likvideerima tellija kontaktisikuga kokkulepitud ajal,
kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates hetkest, kui poolte kontaktisikud on
puuduste olemasolust teada saanud.
7. Tellijate varustuse asukohad
7.1. Varustus asub järgmistes Kaitseväe allüksustes:
• 2. jalaväebrigaad, asukohaga Kose tee 3a, Võru;
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, asukohaga Riia 12, Tartu;
• 1. jalaväebrigaad, asukohaga Pargi 55, Jõhvi;
• 1. jalaväebrigaad, asukohaga Loode 35, Tapa;
• 1. jalaväebrigaad, asukohaga Rae põik 1, Paldiski, Harjumaa;
• toetuse väejuhatus, asukohaga Aasa tee 4, Loo, Jõelähtme vald, Harjumaa;
• õhuvägi, asukohaga Ämari Lääne-Harju vald, Harjumaa;
• logistikapataljon, asukohaga Ämari Lääne-Harju vald, Harjumaa;
• staabi- ja sidepataljon, asukohaga Filtri tee 12, Tallinn;
• merevägi, asukohaga Tööstuse 54, Tallinn;
• vahipataljon, asukohaga Tööstuse 54, Tallinn;
• toetuse väejuhatus, asukohaga Suur-Sõjamäe 23a, Tallinn;
• Magasini 31a, Tallinn.
7.2. Varustus asub järgmistes Kaitseliidu malevates:
• Tallinna malev, asukohaga Narva mnt 81, Tallinn (ladu Plangu 4);
• Põlva malev, asukohaga Võru 3, Põlva;
• Valgamaa malev, asukohaga Võru 12, Valga;
• Võrumaa malev, asukohaga Karja 22, Võru;
• Tartu malev, asukohaga Riia 12, Tartu;
• Viru malev, asukohaga Pikk 15, Rakvere;
• Alutaguse malev, asukohaga Jaama 37, Jõhvi;
• Jõgeva malev, asukohaga Aia 36a, Jõgeva;
• Rapla malev, asukohaga Vahe 3, Rapla;
• Järva malev, asukohaga Väike-Pärnu 6b, Türi;
• Sakala malev, asukohaga Karula tee 7, Peetrimõisa küla, Viljandi vald;
• Pärnumaa malev, asukohaga Pikk 20, Pärnu;
• Lääne malev, asukohaga Lahe 17, Haapsalu;
• Saaremaa malev*, asukohaga Väljaku 5, Kuressaare.
*Varustuse üleandmine-vastuvõtmine toimub Pärnumaa malevas või Lääne malevas.
2/2
Lisa 3
25.10.2024 lepingu
nr 2-2/24/1006 juurde
Hankelepingu üldtingimused
1. Hankelepingu sõlmimise alus ja ese
1.1. Hankeleping on sõlmitud lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Meditsiiniseadmete hooldus
ja parandus" (viitenumber 268228) ja seotud hanke „Meditsiini-, hambaravi- ja
röntgenseadmete hooldus ja parandus“ (viitenumber 283882) alusdokumentidest ning täitja
esitatud pakkumusest.
1.2. Tellija on sõlminud hankelepingu täitjaga, tuginedes täitja esitatud pakkumusele, avaldustele
ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust hankelepingut
nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb hankelepingu nõuetekohase
täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.
1.3. Täitja avaldab ja kinnitab, et:
1.3.1. temal ja tema esindajal on hankelepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;
1.3.2. ta on tutvunud hankelepinguga ja seotud hanke alusdokumentidega ning mõistab
täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes
toodud tingimustega;
1.3.3. hankelepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad
mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida hankeleping ja seda
nõuetekohaselt täita;
1.3.4. ta omab hankelepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid,
esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel hankelepingu kehtivusperioodil
kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste
ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja
kohustus tellijat sellest koheselt teavitada.
1.4. Hankelepingu ese on teenus, mis on kirjeldatud seotud hanke tehnilises kirjelduses.
1.5. Hankelepingu üldtingimustes (edaspidi üldtingimused) ja hankelepingus sätestatud
tingimuste alusel täitja kohustub tellijale osutama teenust ning tellija kohustub teenuse vastu
võtma ja täitjale tasuma teenuse hinna rahas. Juhul, kui teenus tellitakse koos seadmete ostu
või muu toetava teenusega (näiteks seadmete rent), siis kohaldatakse neile
võlaõigusseaduses sätestatud lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud riigihanke
alusdokumentides.
1.6. Teenuse kirjeldus, täpne sisu, teenuse osutamise kohad, ajad ja muu vajalik teave,
sätestatakse seotud hanke alusdokumentides ja/või ostutellimuses ja/või hankelepingus.
1.7. Teenus peab vastama seotud hanke tingimustele, pakkumuse esitamise ettepanekule ja
täitja esitatud pakkumusele. Üleantav teenus peab vastama tingimustele, muu hulgas
kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde
kuuluvad dokumendid.
2. Hankeleping ja selle osad
2.1. Hankelepingutena on käsitletavad ka ostutellimused, millega võetakse rahaline kohustus.
2.2. Hankelepingu lahutamatud osad on pakkumuse esitamise ettepanek, seotud hanke
alusdokumendid, täitja pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused,
kinnituskirjad, poolte vahel edastatud teated, üldtingimused ning kõik sõlmitavad
hankelepingu muudatused.
1/6
3. Tellija õigused ja kohustused:
3.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida hankelepingust tulenevate kohustuste täitmist ja
teenuse ostmisega seotud dokumente.
3.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust
ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.
3.3. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega seotud küsimustes ning vajadusel tellida
seadmete kasutamise koolitust vm teenuse saamise või kasutamisega kaasnevat nõustamist.
3.4. Tellija kohustub tasuma puudusteta vastu võetud teenuse eest.
4. Täitja õigused ja kohustused
4.1. Täitja kohustub:
4.1.1. osutama teenuse vastavalt lepingus määratletud tingimustele, kvaliteetselt ja
õigeaegselt, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid
ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist;
4.1.2. tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku tööjõu,
vahendid, materjalid jms mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks;
4.1.3. esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte MS Excel
formaadis või tellijaga kokkuleppel muus formaadis 10 päeva jooksul vastava nõude
saamisest tellitud teenuste kohta (sh tellimuse tegemise kuupäev, teenuse
nimetus, kogused ja summa km-ta, teenuste maksumus kokku km-ta), kui pooled
ei ole kokku leppinud teisiti;
4.1.4. koostama ja allkirjastama osutatud teenuse kohta üleandmise – vastuvõtmise akti,
juhul kui pooled ei ole kokku leppinud, et teenuse osutamine loetakse vastuvõetuks
arve tasumisega;
4.1.5. teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest;
4.1.6. tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve vms) alltöövõtjate
kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist,
peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise;
4.1.7. viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja
küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti;
4.1.8. sõlmima kindlustuslepingu juhul, kui see on hankelepingus kokku lepitud.
4.2. Täitjal on õigus:
4.2.1. saada tellijalt hankelepingu täitmiseks vajalikku teavet;
4.2.2. teha tellijale ettepanekuid teenuse osutamise parema organiseerimise osas;
4.2.3. saada lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu.
5. Maksetingimused
5.1. Täitja kanda jäävad teenuse üleandmisest tulenevad kulud kuni teenuse üleandmiseni. Täitja
kanda jäävad ka teenusega seotud kulud ja koormatised teenuse üleandmiseni, v.a kulud,
mis on põhjustatud tellijast tulenevast asjaolust, kui hankelepingus ei lepita teisiti kokku.
5.2. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti
Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab
hankelepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei
ole sätestatud teisiti.
5.3. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:
5.4. Maksja andmed:
Muud arvele märgitavad andmed:
Kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus)
2/6
Seotud hanke lepinguosa viitenumber
Hankelepingu (ostutellimus) number
Teenuse, nimetus, periood, ühiku hind ja muu vajalik teave
5.5. Tellija tasub vastuvõetud ja tingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele
28 päeva jooksul pärast tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on
poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisti.
5.6. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve 7
päeva jooksul.
5.7. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem,
tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10
000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja
Tolliametit.
5.8. Täitja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude
kohta.
5.8.1. NATO relvajõudude tarbeks tellitud teenusele rakendub 0%-line käibemaksumäär
vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lõike 4 punktidele 14 ja 141.
5.8.2. NATO relvajõudude tarbeks tellitava teenuse tingimused lepitakse kokku tellimuse
esitamisel.
5.8.3. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on täitjale tellija poolt esitatud
käibemaksuvabastuse tõend.
6. Vääramatu jõud
6.1. Hankelepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud
kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust
rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt
oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava
asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, blokaadi.
Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust
lepingut täita.
6.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise
lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust
tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud
kohustuse täitmist takistas.
6.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi
vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole
teisiti kokku leppinud.
6.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama
teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või
mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o
vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise
kohustuse rikkumise eest vastavalt hankelepingus sätestatule.
6.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi
täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele
vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.
6.6. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast
käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud
Covid 19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud hankelepingu
täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.
6.7. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna (sh impordi
piirangutest tulenevat mõju seadmete tarnimise kohustuse täitmisele) juhul, kui need
asjaolud esinesid hankelepingu sõlmimise hetkel.
7. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused
3/6
7.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled hankelepingu täitmisel teatavaks saanud teavet,
isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve.
Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb
õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige
piiratumal viisil.
7.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub pool mitte avaldama hankelepingu kehtivuse ajal
ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet sh
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus
teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.
7.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta hankelepingu juurde kuuluvat
dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud hankelepingu täitmiseks. Kõik
dokumendid peale hankelepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja
kohustatud tagastama need talle pärast hankelepingu lõppemist.
7.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele
isikutele on keelatud.
7.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala
territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui täitja
kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult
kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik seotud hankes sätestatud
julgeolekutingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.
7.6. Avalikkusele suunatud hankelepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh
pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
8. Vastutus
8.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust hankelepingust tulenevate kohustuste
mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt üldtingimustele, seotud
hanke tingimustele, riigihanke alusdokumentidele, hankelepingu sätetele ja kehtivatele
õigusaktidele.
8.2. Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta hankelepingus
ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui
täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna seda
tähtajaks üle, ei osuta seda nõuetekohaselt või jätab tellijale hankelepingu täitmise kohta
informatsiooni esitamata vms.
8.3. Kui täitja rikub hankelepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal
õigus esitada täitjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka pretensioon), andes täitjale
rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuse iseloomust, rikkumise
asjaoludest jms). Kirjeldatud pretensiooni tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste
korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ja kui tal on
heastamise vastu huvi. Kui täitja pretensioonist tulenevat kohustus selleks antud tähtaja
jooksul ei täida, peab täitja maksma tellijale leppetrahvi kuni 0,25% hankelepingu hinnast iga
viivitatud päeva eest, mis oli kohustuste esialgne tähtaeg, kuid mitte rohkem kui 50%
hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.
8.4. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud
poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.
8.5. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse §
113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva
eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul
selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.
8.6. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja
kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele
eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.
8.7. Pooltel on õigus lisaks hankelepingu(st) ülesütlemisele või taganemisele, nõuda
4/6
hankelepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele.
8.8. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal
on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste
summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.
8.9. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest
arvates.
8.10. Juhul, kui täitja ei asu täitma hankelepingut, siis tellijal on õigus sõlmida hankeleping seotud
hankes järgmiseks jäänud pakkujaga ning nõuda kahju hüvitamist täitja poolt esitatud
pakkumuse ja uue eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.
8.11. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise
asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
9. Lepingu lõpetamise alused
9.1. Tellija annab hankelepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu
täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Hankelepingu täitmiseks antav tähtaeg
ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.
9.2. Hankelepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale
kirjaliku hankelepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Hankelepingu(st)
ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks tellija poolt ülesütlemise avalduse või
taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemise avaldust või
taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on täitja eelnevalt
kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija
hankelepingu üles/taganeb tellija hankelepingust. Sel juhul lõpeb hankeleping tellija poolt
hankelepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole
pakkunud tellijale kohast täitmist.
9.3. Poolel on õigus hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või hankelepingust taganeda, kui
pool on hankelepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
Sel juhul esitab üks pool teisele poolele kirjaliku hankelepingu ülesütlemis-
/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest
arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui pool on saanud
ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte. Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist
juhul, kui:
9.3.1. rikutakse üldtingimustest ja/või hankelepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või
raske hooletuse tõttu;
9.3.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;
9.3.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;
9.3.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;
9.3.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;
9.3.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei
täida kohustust ka edaspidi;
9.3.7. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi hankelepingu esemeks oleva
teenuste osutamisega;
9.3.8. täitjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid;
9.3.9. täitja on enam kui 2 korral rikkunud üldtingimusi, seotud hanke ja/või hankelepingu
tingimusi.
9.4. Tellijal on õigus hankeleping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud
pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks
vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast
sõltumata asjaoludel.
9.5. Tellijal on õigus hankeleping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest
täitjale vähemalt 60 päeva ette, kui hankelepinguga ei ole sätestatud teisiti.
5/6
9.6. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu üles ütlemisel või
taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba
ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras.
10. Lõppsätted
10.1. Hankeleping jõustub tellija allkirjastamisest, kui hankelepingu projekt on enne pakkumuse
esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud sellega arvestades
pakkumuse riigihangete seaduse mõistes või kui hankelepinguga ei ole teisiti sätestatud.
Muul juhul jõustub hankeleping mõlemapoolsel allkirjastamisel.
10.2. Hankelepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
10.3. Hankelepingu täitmisel ja hankelepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti
Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
10.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste
lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus
vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui pooled on teisiti kokku
leppinud.
10.5. Hankelepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu hankelepingu või teiste sätete
kehtetust.
10.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele
teise poole kirjaliku nõusolekuta.
10.7. Sõlmitud hankelepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel
ja mahus.
10.8. Hankelepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku
vorminõude mittejärgimisel on hankelepingu muudatused tühised. Kõik hankelepingu
muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud
tähtajal, kui ei ole teisiti kokku lepitud.
10.9. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema
adresseeritud hankelepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku
lepitud.
10.10. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti
teel. Seda teadet ei loeta hankelepingu muudatuseks.
10.11. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab
toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks
ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega
hankelepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva.
E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel tööpäeval.
10.12. Dokumentide hierarhia: seotud hanke tehniline kirjeldus, hankeleping, üldtingimused.
6/6
Lisa 4
25.10.2024 lepingu
nr 2-2/24/1006 juurde
Julgeolekutingimused
Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest
tingimustest:
1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk
1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi
julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.
2. Mõisted
2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
2.1.1. Kontrollitav isik – Töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse
taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse
taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.
2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt
teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude
kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe
julgeolekualale.
2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.
2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.
2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal
paiknev tööpiirkond.
2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised
julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning
muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud
nõuded.
2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille töövõtja vastutav isik on kohustatud
esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse
saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-
kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele
lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.
2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida
kontrollitav isik on kohustatud täitma.
2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega.
Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.
2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud töövõtja ja alltöövõtja
töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu
täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe
struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.
2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel
on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult
õigus siseneda ja viibida objektil töövõtja poolse saatjaga seoses lepingu
täitmisega.
2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe
julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav
Kaitseväe määratud isik.
1/4
2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) –
lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste
täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste
dokumentide edastamine.
2.1.14. Töövõtja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete
täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.
2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil
julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.
Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.
3. Töövõtja õigused ja kohustused
3.1. Töövõtjal on õigus:
3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV
vastutavalt isikult;
3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise
kohta KV vastutavalt isikult.
3.2. Töövõtja kohustub:
3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust
omava isiku poolt;
3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega
sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe
julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka
alltöövõtja poolt;
3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:
- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,
- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või
- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole
kooskõlastatud;
3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse
saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem
kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti
aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:
- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja
- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt
allkirjastatud nõusoleku;
3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti
aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;
3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:
- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning töövõtja
ja/või alltöövõtja nimetuse;
- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida
konkreetsel objektil tegema hakatakse;
- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;
- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse
siseneda KV julgeolekualale;
- töövõtja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);
- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.
3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli
algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:
2/4
- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis
viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;
3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist,
omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);
3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel
esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku
nõusolekuga;
3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning
uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse
osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile
teenusepakkujad[ät]mil.ee;
3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee
sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;
3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või
nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.
4. Kaitseväe õigused ja kohustused
4.1. Kaitseväel on õigus:
4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva
jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;
4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1.
sätestatud tähtaegasid arvestades;
4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni
seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus
taasesitamist võimaldavas vormis;
4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest
teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;
4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes
kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust
omava isiku õigused;
4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele
ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda
eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse
kooskõlastamisest;
4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega
isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja
muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;
4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle
mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;
4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist
sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;
4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides
2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.
4.2. Kaitsevägi kohustub:
4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis
kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest
objektile;
4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega
sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest,
mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;
3/4
4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende
muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust
omavale isikule.
4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), töövõtja vastutava
isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu
sõlmimisel.
5. Lõppsätted
5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist
võimaldavas vormis.
5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.
5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks
etteteatamise tähtaega arvestamata kui töövõtja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud
kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või töövõtja ja alltöövõtja
töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.
4/4
[LISADA ETTEVÕTTE PÄIS]
TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS
SISSEPÄÄSUTAOTLUS
[Registreerimisnumber]
[………..……] kuupäev
Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning
omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib
[Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].
[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb
sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;
1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]
Aadress: [aadress]
Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]
Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]
2. jne
Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne töövõtja
[ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le
isiku(te)le kui töövõtja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute
nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses
märgitud sõidukitele.
Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Sõidukid:
1. Registreerimisnumber Mark/mudel
2. jne
Töövõtja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute
juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu
Kaitseväe julgeolekualale.
[Allkiri]
[Ees- ja perekonna nimi]
[Ametikoht]
Lisad: nõusolekud … lehel.
1/1
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA
KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU
NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS
(ees- ja perekonnanimi)
Isikukood:
Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:
(ärinimi ja registrikood)
Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise
eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse
osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.
Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:
1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);
2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu
lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);
3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist
(KKS § 416 lg 2 p 3);
4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);
5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise
lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);
6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud
otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas
minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud
(KKS § 416 lg 2 p 5);
7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).
( päev, kuu, aasta ) [ allkirjastatud digitaalselt ]1
1
lubatud allkirjastada ka paberkandjal
1/1
HANKELEPING
Tallinn 25.10.2024 nr 2-2/24/1006
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, Kaitsevägi,
registrikood 70008641, mida esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 alusel hangete osakonna
juhataja Ivar Janson (edaspidi tellija), ühelt poolt
ja
Mediq Eesti OÜ, registrikood 11946246, Harju maakond, Saue vald, Saue linn, Väljaotsa tn 2, 76505, mida
esindab põhikirja alusel juhatuse liige Priit Paiste ja volikirja alusel müügijuht Meril Posti (edaspidi täitja)
teiselt poolt (edaspidi eraldi ja üksikult nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled)
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1. Leping on sõlmitud dünaamilise hankesüsteemi „Meditsiiniseadmete hooldus ja parandus“,
viitenumber 268228 seotud hanke „Meditsiini-, hambaravi- ja röntgenseadmete hooldus“
viitenumber 283882 alusel.
1.2. Sõlmitava lepingu esemeks on täitja poolt tellijale osutatav meditsiinitehnika hooldus ja
parandus (edaspidi nimetatud teenus). Teenuse eesmärgiks on tagada hooldatavate
seadmete ja varustuse eesmärgipärane, ilma häireteta töö ja kasutusvõimalus kogu
lepinguperioodil.
1.3. Lepinguga fikseeritakse teenuse osutamine ning teenuste hinnakiri.
1.4. Leping jõustub tellija allkirjastamisel ja kehtib kuni 30.09.2025.
1.4.1. Tellijal on õigus lepingu punktis 1.4 nimetatud perioodi pikendada
kuni 12 kuu võrra andes sellest müüjale ette teada vähemalt 30 päeva. Kokkuleppel
müüjaga võib etteteatamise tähtaeg olla lühem. Lepinguliste kohustuste perioodi
pikendamine ei muuda teisi lepingus ja selle lisades sätestatud tingimusi.
2. Teenuse osutamine, hind ja maksetingimused
2.1. Hooldust vajavate toodete kogused, nimetused/mudelid ja tootja ning eeldatavad
hooldussagedused on ära toodud lepingu lisades.
2.2. Tellija tasub täitjale kõigi osutatud teenuste eest tähtaegselt tasu vastavalt esitatud arvele.
2.3. Arve esitamise aluseks on kahepoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt või
tööleht. Arve esitab täitja pärast üleandmise-vastuvõtmise akti või töölehe kahepoolset
allkirjastamist.
2.4. Arve esitatakse e-arvena (XML formaadis masintöödeldav arve).
2.4.1. Kui maksjaks on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, märgitakse arvele:
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn;
registrikood 70009764;
hankelepingu ja tellimuse nr (selle olemasolul);
riigihanke viitenumber 283882005000001;
üleandmise-vastuvõtmise akti või töölehe nr;
tellija kontaktisiku nimi.
2.4.2. Kui maksjaks on Kaitsevägi, märgitakse arvele:
Kaitsevägi, Juhkentali 58, 15007 Tallinn;
registrikood 70008641
hankelepingu ja tellimuse nr (selle olemasolul);
riigihanke viitenumber 268228;
üleandmise-vastuvõtmise akti või töölehe nr;
tellija kontaktisiku nimi;
Arve juurde kuuluv üleandmise-vastuvõtmise akt, tööleht, väeosa saateleht, protokoll, kalibreerimisleht
või muu lahutamatu lisa tuleb saata eraldi kontaktisiku e-posti aadressile. Kui arvel ei kajastu teavet
töötundide, transpordiaja või varuosade nimetuste ja tootekoodide kohta, peab vastav teave kajastuma
üleandmise-vastuvõtmise aktis või töölehel.
3. Kontaktisikud
3.1. Tellija kontaktisikud lepingu täitmisel on:
3.1.1. Varje Müür, tel +372 717 4934, +372 5333 8006, e-post
[email protected];
3.1.2. Janel Viirlaid, tel +372 717 4940, +372 5302 6947, e-post
[email protected].
3.2. Täitja kontaktisikud:
3.2.1. lepingu täitmisega seotud küsimustes on Karit Krause, tel +372 5623 7168, e-post
[email protected].
3.2.2. lepingulistes küsimustes on Priit Paiste, tel +372 6515115, e-post
[email protected].
3.3. Kontaktisikute muutumisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt kirjalikult teavitada.
Nimetatud teade lisatakse lepingu juurde ning ei käsitleta lepingu muutmisena.
4. Lepingu lisad
4.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus
4.2. Lisa 2. Osutatavad teenused
4.3. Lisa 3. Lepingu üldtingimused
4.4. Lisa 4. Julgeolekutingimused
5. Poolte rekvisiidid
Tellija: Täitja:
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Mediq Eesti OÜ
Registrikood 70009764 Registrikood 11946246
Järve 34a Väljaotsa tn 2
11314 Tallinn 76505 Harju maakond
Kaitsevägi
Registrikood 70008641
Juhkentali 58
15007 Tallinn
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ivar Janson Priit Paiste
hangete osakonna juhataja juhatuse liige
Meril Posti
müügijuht
2/2
Lisa 1
25.10.2024 lepingu
nr 2-2/24/1006 juurde
Tehniline kirjeldus
1. Üldine info
1.1. Hooldust vajavad seadmed asuvad Eesti Vabariigis. Seadmete hooldust teostatakse reeglina
teenuse osutaja juures, kuid vajadusel ka väeosades kohapeal.
1.2. Pakkuja tagab lepingu täitmiseks vajalike õiguslike eelduste (kehtivate litsentside,
sertifikaatide ja akrediteeringute) olemasolu.
2. Nõuded teenusele ja teenuse tellimine
2.1. Meditsiinitehnikat tuleb hooldada selliselt, et oleks tagatud selle korrasolek ja töötamine
nõutavatel parameetritel juhindudes seadme valmistajatehase poolt kehtestatud nõuetest.
Lisades 2.1; 2.2 ja 2.3 nimetatud hooldustööde sagedused ja tööde kirjeldused on
eeldatavad, töid tuleb teostada nii, et nende alusel oleks saavutatud eesmärk, mis on igal
ajahetkel kasutusvalmis ja töökorras seade või varustus.
2.2. Pakkumuses esitatud korralise hoolduse ühiku hind peab sisaldama kõiki kulusid, mis on
vajalikud eelpool nimetatud teenuse teostamiseks, seal hulgas kulutarvikuid, mis kasutatakse
ära hoolduse teostamise käigus ja kohustuslikult vahetatavaid varuosi/tarvikuid mille
vahetamine/kasutamine on ette nähtud tootja poolt, märgistust ja transporti seadme
asukohta, kus see teada on.
2.2.1. Kui tööde teostamiseks on vajalik täiendava tasu eest tarvikuosade ja/või selle
detailide asendus (mis pole nimetatud riigihanke pakkumuses), tuleb see eelnevalt
tellija poolse kontaktisikuga kooskõlastada.
2.3. Iga konkreetse seadme/toote hooldamiseks, esitab tellija kontaktisik tellimuse e-kirja teel.
2.3.1. Pakkuja on kohustatud esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellija
kontaktisikule tellimuse täitmise tähtaja.
2.4. Kui korralise hoolduse teostamisel tuvastatakse hooldataval tootel rike, mida pole võimalik
likvideerida korralise hoolduse käigus, on teenuse osutajal kohustus tellija kontaktisikut
sellest koheselt teavitada. Rikke kõrvaldamiseks esitatakse remonttööde hinnapakkumus.
3. Nõuded personalile
3.1. Pakkuja tagab, et tema hooldusmeeskonda kuulub vähemalt üks meditsiinitehnika insener,
kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus meditsiiniseadmete hooldamisel ja remontimisel
ning kes on saanud väljaõppe pakutava seadme hooldamiseks ja remontimiseks.
4. Kasutatavad seadmed ja materjalid
4.1. Pakkujal peavad olema meditsiinitehnika hooldustööde teostamiseks vajalikud seadmed ja
varustus.
4.2. Vahetatavad materjalid ja varuosad peavad vastama seadme valmistajatehase poolt
kehtestatud nõuetele.
1/2
5. Tööde üleandmine-vastuvõtmine:
5.1. Tööde üleandmisel-vastuvõtmisel koostab tööde teostaja iga teenuse osutamise kohta
remondi- ja/või hooldustööde akti või töölehe, kuhu märgitakse kõik ühe visiidi jooksul
teostatud tööd ja kulunud aeg, sealhulgas vahetatud või asendatud seadmete varuosad
ja/või detailid ning kulumaterjalid. Akt või tööleht allkirjastatakse kahes eksemplaris, millest
üks eksemplar jääb kummalegi poolele.
6. Garantii
6.1. Pakkuja tagab teostatud töödele garantii minimaalselt 6 kuud. Tuvastatud vaegtööd on
teenuse pakkuja kohustatud omal kulul likvideerima tellija kontaktisikuga kokkulepitud ajal,
kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates hetkest, kui poolte kontaktisikud on
puuduste olemasolust teada saanud.
7. Tellijate varustuse asukohad
7.1. Varustus asub järgmistes Kaitseväe allüksustes:
• 2. jalaväebrigaad, asukohaga Kose tee 3a, Võru;
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, asukohaga Riia 12, Tartu;
• 1. jalaväebrigaad, asukohaga Pargi 55, Jõhvi;
• 1. jalaväebrigaad, asukohaga Loode 35, Tapa;
• 1. jalaväebrigaad, asukohaga Rae põik 1, Paldiski, Harjumaa;
• toetuse väejuhatus, asukohaga Aasa tee 4, Loo, Jõelähtme vald, Harjumaa;
• õhuvägi, asukohaga Ämari Lääne-Harju vald, Harjumaa;
• logistikapataljon, asukohaga Ämari Lääne-Harju vald, Harjumaa;
• staabi- ja sidepataljon, asukohaga Filtri tee 12, Tallinn;
• merevägi, asukohaga Tööstuse 54, Tallinn;
• vahipataljon, asukohaga Tööstuse 54, Tallinn;
• toetuse väejuhatus, asukohaga Suur-Sõjamäe 23a, Tallinn;
• Magasini 31a, Tallinn.
7.2. Varustus asub järgmistes Kaitseliidu malevates:
• Tallinna malev, asukohaga Narva mnt 81, Tallinn (ladu Plangu 4);
• Põlva malev, asukohaga Võru 3, Põlva;
• Valgamaa malev, asukohaga Võru 12, Valga;
• Võrumaa malev, asukohaga Karja 22, Võru;
• Tartu malev, asukohaga Riia 12, Tartu;
• Viru malev, asukohaga Pikk 15, Rakvere;
• Alutaguse malev, asukohaga Jaama 37, Jõhvi;
• Jõgeva malev, asukohaga Aia 36a, Jõgeva;
• Rapla malev, asukohaga Vahe 3, Rapla;
• Järva malev, asukohaga Väike-Pärnu 6b, Türi;
• Sakala malev, asukohaga Karula tee 7, Peetrimõisa küla, Viljandi vald;
• Pärnumaa malev, asukohaga Pikk 20, Pärnu;
• Lääne malev, asukohaga Lahe 17, Haapsalu;
• Saaremaa malev*, asukohaga Väljaku 5, Kuressaare.
*Varustuse üleandmine-vastuvõtmine toimub Pärnumaa malevas või Lääne malevas.
2/2
Lisa 3
25.10.2024 lepingu
nr 2-2/24/1006 juurde
Hankelepingu üldtingimused
1. Hankelepingu sõlmimise alus ja ese
1.1. Hankeleping on sõlmitud lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Meditsiiniseadmete hooldus
ja parandus" (viitenumber 268228) ja seotud hanke „Meditsiini-, hambaravi- ja
röntgenseadmete hooldus ja parandus“ (viitenumber 283882) alusdokumentidest ning täitja
esitatud pakkumusest.
1.2. Tellija on sõlminud hankelepingu täitjaga, tuginedes täitja esitatud pakkumusele, avaldustele
ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust hankelepingut
nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb hankelepingu nõuetekohase
täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.
1.3. Täitja avaldab ja kinnitab, et:
1.3.1. temal ja tema esindajal on hankelepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;
1.3.2. ta on tutvunud hankelepinguga ja seotud hanke alusdokumentidega ning mõistab
täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes
toodud tingimustega;
1.3.3. hankelepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad
mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida hankeleping ja seda
nõuetekohaselt täita;
1.3.4. ta omab hankelepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid,
esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel hankelepingu kehtivusperioodil
kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste
ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja
kohustus tellijat sellest koheselt teavitada.
1.4. Hankelepingu ese on teenus, mis on kirjeldatud seotud hanke tehnilises kirjelduses.
1.5. Hankelepingu üldtingimustes (edaspidi üldtingimused) ja hankelepingus sätestatud
tingimuste alusel täitja kohustub tellijale osutama teenust ning tellija kohustub teenuse vastu
võtma ja täitjale tasuma teenuse hinna rahas. Juhul, kui teenus tellitakse koos seadmete ostu
või muu toetava teenusega (näiteks seadmete rent), siis kohaldatakse neile
võlaõigusseaduses sätestatud lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud riigihanke
alusdokumentides.
1.6. Teenuse kirjeldus, täpne sisu, teenuse osutamise kohad, ajad ja muu vajalik teave,
sätestatakse seotud hanke alusdokumentides ja/või ostutellimuses ja/või hankelepingus.
1.7. Teenus peab vastama seotud hanke tingimustele, pakkumuse esitamise ettepanekule ja
täitja esitatud pakkumusele. Üleantav teenus peab vastama tingimustele, muu hulgas
kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde
kuuluvad dokumendid.
2. Hankeleping ja selle osad
2.1. Hankelepingutena on käsitletavad ka ostutellimused, millega võetakse rahaline kohustus.
2.2. Hankelepingu lahutamatud osad on pakkumuse esitamise ettepanek, seotud hanke
alusdokumendid, täitja pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused,
kinnituskirjad, poolte vahel edastatud teated, üldtingimused ning kõik sõlmitavad
hankelepingu muudatused.
1/6
3. Tellija õigused ja kohustused:
3.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida hankelepingust tulenevate kohustuste täitmist ja
teenuse ostmisega seotud dokumente.
3.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust
ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.
3.3. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega seotud küsimustes ning vajadusel tellida
seadmete kasutamise koolitust vm teenuse saamise või kasutamisega kaasnevat nõustamist.
3.4. Tellija kohustub tasuma puudusteta vastu võetud teenuse eest.
4. Täitja õigused ja kohustused
4.1. Täitja kohustub:
4.1.1. osutama teenuse vastavalt lepingus määratletud tingimustele, kvaliteetselt ja
õigeaegselt, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid
ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist;
4.1.2. tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku tööjõu,
vahendid, materjalid jms mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks;
4.1.3. esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte MS Excel
formaadis või tellijaga kokkuleppel muus formaadis 10 päeva jooksul vastava nõude
saamisest tellitud teenuste kohta (sh tellimuse tegemise kuupäev, teenuse
nimetus, kogused ja summa km-ta, teenuste maksumus kokku km-ta), kui pooled
ei ole kokku leppinud teisiti;
4.1.4. koostama ja allkirjastama osutatud teenuse kohta üleandmise – vastuvõtmise akti,
juhul kui pooled ei ole kokku leppinud, et teenuse osutamine loetakse vastuvõetuks
arve tasumisega;
4.1.5. teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest;
4.1.6. tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve vms) alltöövõtjate
kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist,
peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise;
4.1.7. viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja
küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti;
4.1.8. sõlmima kindlustuslepingu juhul, kui see on hankelepingus kokku lepitud.
4.2. Täitjal on õigus:
4.2.1. saada tellijalt hankelepingu täitmiseks vajalikku teavet;
4.2.2. teha tellijale ettepanekuid teenuse osutamise parema organiseerimise osas;
4.2.3. saada lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu.
5. Maksetingimused
5.1. Täitja kanda jäävad teenuse üleandmisest tulenevad kulud kuni teenuse üleandmiseni. Täitja
kanda jäävad ka teenusega seotud kulud ja koormatised teenuse üleandmiseni, v.a kulud,
mis on põhjustatud tellijast tulenevast asjaolust, kui hankelepingus ei lepita teisiti kokku.
5.2. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti
Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab
hankelepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei
ole sätestatud teisiti.
5.3. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:
5.4. Maksja andmed:
Muud arvele märgitavad andmed:
Kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus)
2/6
Seotud hanke lepinguosa viitenumber
Hankelepingu (ostutellimus) number
Teenuse, nimetus, periood, ühiku hind ja muu vajalik teave
5.5. Tellija tasub vastuvõetud ja tingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele
28 päeva jooksul pärast tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on
poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisti.
5.6. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve 7
päeva jooksul.
5.7. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem,
tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10
000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja
Tolliametit.
5.8. Täitja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude
kohta.
5.8.1. NATO relvajõudude tarbeks tellitud teenusele rakendub 0%-line käibemaksumäär
vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lõike 4 punktidele 14 ja 141.
5.8.2. NATO relvajõudude tarbeks tellitava teenuse tingimused lepitakse kokku tellimuse
esitamisel.
5.8.3. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on täitjale tellija poolt esitatud
käibemaksuvabastuse tõend.
6. Vääramatu jõud
6.1. Hankelepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud
kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust
rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt
oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava
asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, blokaadi.
Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust
lepingut täita.
6.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise
lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust
tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud
kohustuse täitmist takistas.
6.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi
vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole
teisiti kokku leppinud.
6.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama
teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või
mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o
vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise
kohustuse rikkumise eest vastavalt hankelepingus sätestatule.
6.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi
täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele
vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.
6.6. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast
käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud
Covid 19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud hankelepingu
täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.
6.7. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna (sh impordi
piirangutest tulenevat mõju seadmete tarnimise kohustuse täitmisele) juhul, kui need
asjaolud esinesid hankelepingu sõlmimise hetkel.
7. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused
3/6
7.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled hankelepingu täitmisel teatavaks saanud teavet,
isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve.
Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb
õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige
piiratumal viisil.
7.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub pool mitte avaldama hankelepingu kehtivuse ajal
ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet sh
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus
teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.
7.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta hankelepingu juurde kuuluvat
dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud hankelepingu täitmiseks. Kõik
dokumendid peale hankelepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja
kohustatud tagastama need talle pärast hankelepingu lõppemist.
7.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele
isikutele on keelatud.
7.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala
territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui täitja
kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult
kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik seotud hankes sätestatud
julgeolekutingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.
7.6. Avalikkusele suunatud hankelepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh
pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
8. Vastutus
8.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust hankelepingust tulenevate kohustuste
mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt üldtingimustele, seotud
hanke tingimustele, riigihanke alusdokumentidele, hankelepingu sätetele ja kehtivatele
õigusaktidele.
8.2. Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta hankelepingus
ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui
täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna seda
tähtajaks üle, ei osuta seda nõuetekohaselt või jätab tellijale hankelepingu täitmise kohta
informatsiooni esitamata vms.
8.3. Kui täitja rikub hankelepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal
õigus esitada täitjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka pretensioon), andes täitjale
rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuse iseloomust, rikkumise
asjaoludest jms). Kirjeldatud pretensiooni tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste
korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ja kui tal on
heastamise vastu huvi. Kui täitja pretensioonist tulenevat kohustus selleks antud tähtaja
jooksul ei täida, peab täitja maksma tellijale leppetrahvi kuni 0,25% hankelepingu hinnast iga
viivitatud päeva eest, mis oli kohustuste esialgne tähtaeg, kuid mitte rohkem kui 50%
hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.
8.4. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud
poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.
8.5. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse §
113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva
eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul
selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.
8.6. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja
kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele
eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.
8.7. Pooltel on õigus lisaks hankelepingu(st) ülesütlemisele või taganemisele, nõuda
4/6
hankelepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele.
8.8. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal
on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste
summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.
8.9. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest
arvates.
8.10. Juhul, kui täitja ei asu täitma hankelepingut, siis tellijal on õigus sõlmida hankeleping seotud
hankes järgmiseks jäänud pakkujaga ning nõuda kahju hüvitamist täitja poolt esitatud
pakkumuse ja uue eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.
8.11. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise
asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
9. Lepingu lõpetamise alused
9.1. Tellija annab hankelepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu
täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Hankelepingu täitmiseks antav tähtaeg
ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.
9.2. Hankelepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale
kirjaliku hankelepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Hankelepingu(st)
ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks tellija poolt ülesütlemise avalduse või
taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemise avaldust või
taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on täitja eelnevalt
kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija
hankelepingu üles/taganeb tellija hankelepingust. Sel juhul lõpeb hankeleping tellija poolt
hankelepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole
pakkunud tellijale kohast täitmist.
9.3. Poolel on õigus hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või hankelepingust taganeda, kui
pool on hankelepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
Sel juhul esitab üks pool teisele poolele kirjaliku hankelepingu ülesütlemis-
/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest
arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui pool on saanud
ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte. Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist
juhul, kui:
9.3.1. rikutakse üldtingimustest ja/või hankelepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või
raske hooletuse tõttu;
9.3.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;
9.3.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;
9.3.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;
9.3.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;
9.3.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei
täida kohustust ka edaspidi;
9.3.7. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi hankelepingu esemeks oleva
teenuste osutamisega;
9.3.8. täitjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid;
9.3.9. täitja on enam kui 2 korral rikkunud üldtingimusi, seotud hanke ja/või hankelepingu
tingimusi.
9.4. Tellijal on õigus hankeleping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud
pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks
vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast
sõltumata asjaoludel.
9.5. Tellijal on õigus hankeleping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest
täitjale vähemalt 60 päeva ette, kui hankelepinguga ei ole sätestatud teisiti.
5/6
9.6. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu üles ütlemisel või
taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba
ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras.
10. Lõppsätted
10.1. Hankeleping jõustub tellija allkirjastamisest, kui hankelepingu projekt on enne pakkumuse
esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud sellega arvestades
pakkumuse riigihangete seaduse mõistes või kui hankelepinguga ei ole teisiti sätestatud.
Muul juhul jõustub hankeleping mõlemapoolsel allkirjastamisel.
10.2. Hankelepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
10.3. Hankelepingu täitmisel ja hankelepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti
Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
10.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste
lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus
vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui pooled on teisiti kokku
leppinud.
10.5. Hankelepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu hankelepingu või teiste sätete
kehtetust.
10.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele
teise poole kirjaliku nõusolekuta.
10.7. Sõlmitud hankelepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel
ja mahus.
10.8. Hankelepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku
vorminõude mittejärgimisel on hankelepingu muudatused tühised. Kõik hankelepingu
muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud
tähtajal, kui ei ole teisiti kokku lepitud.
10.9. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema
adresseeritud hankelepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku
lepitud.
10.10. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti
teel. Seda teadet ei loeta hankelepingu muudatuseks.
10.11. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab
toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks
ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega
hankelepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva.
E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel tööpäeval.
10.12. Dokumentide hierarhia: seotud hanke tehniline kirjeldus, hankeleping, üldtingimused.
6/6
Lisa 4
25.10.2024 lepingu
nr 2-2/24/1006 juurde
Julgeolekutingimused
Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest
tingimustest:
1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk
1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi
julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.
2. Mõisted
2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
2.1.1. Kontrollitav isik – Töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse
taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse
taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.
2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt
teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude
kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe
julgeolekualale.
2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.
2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.
2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal
paiknev tööpiirkond.
2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised
julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning
muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud
nõuded.
2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille töövõtja vastutav isik on kohustatud
esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse
saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-
kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele
lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.
2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida
kontrollitav isik on kohustatud täitma.
2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega.
Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.
2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud töövõtja ja alltöövõtja
töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu
täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe
struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.
2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel
on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult
õigus siseneda ja viibida objektil töövõtja poolse saatjaga seoses lepingu
täitmisega.
2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe
julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav
Kaitseväe määratud isik.
1/4
2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) –
lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste
täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste
dokumentide edastamine.
2.1.14. Töövõtja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete
täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.
2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil
julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.
Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.
3. Töövõtja õigused ja kohustused
3.1. Töövõtjal on õigus:
3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV
vastutavalt isikult;
3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise
kohta KV vastutavalt isikult.
3.2. Töövõtja kohustub:
3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust
omava isiku poolt;
3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega
sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe
julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka
alltöövõtja poolt;
3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:
- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,
- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või
- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole
kooskõlastatud;
3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse
saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem
kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti
aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:
- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja
- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt
allkirjastatud nõusoleku;
3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti
aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;
3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:
- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning töövõtja
ja/või alltöövõtja nimetuse;
- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida
konkreetsel objektil tegema hakatakse;
- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;
- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse
siseneda KV julgeolekualale;
- töövõtja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);
- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.
3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli
algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:
2/4
- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis
viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;
3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist,
omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);
3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel
esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku
nõusolekuga;
3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning
uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse
osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile
teenusepakkujad[ät]mil.ee;
3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee
sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;
3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või
nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.
4. Kaitseväe õigused ja kohustused
4.1. Kaitseväel on õigus:
4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva
jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;
4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1.
sätestatud tähtaegasid arvestades;
4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni
seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus
taasesitamist võimaldavas vormis;
4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest
teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;
4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes
kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust
omava isiku õigused;
4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele
ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda
eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse
kooskõlastamisest;
4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega
isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja
muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;
4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle
mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;
4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist
sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;
4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides
2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.
4.2. Kaitsevägi kohustub:
4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis
kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest
objektile;
4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega
sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest,
mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;
3/4
4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende
muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust
omavale isikule.
4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), töövõtja vastutava
isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu
sõlmimisel.
5. Lõppsätted
5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist
võimaldavas vormis.
5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.
5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks
etteteatamise tähtaega arvestamata kui töövõtja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud
kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või töövõtja ja alltöövõtja
töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.
4/4
[LISADA ETTEVÕTTE PÄIS]
TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS
SISSEPÄÄSUTAOTLUS
[Registreerimisnumber]
[………..……] kuupäev
Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning
omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib
[Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].
[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb
sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;
1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]
Aadress: [aadress]
Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]
Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]
2. jne
Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne töövõtja
[ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le
isiku(te)le kui töövõtja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute
nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses
märgitud sõidukitele.
Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Sõidukid:
1. Registreerimisnumber Mark/mudel
2. jne
Töövõtja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute
juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu
Kaitseväe julgeolekualale.
[Allkiri]
[Ees- ja perekonna nimi]
[Ametikoht]
Lisad: nõusolekud … lehel.
1/1
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA
KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU
NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS
(ees- ja perekonnanimi)
Isikukood:
Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:
(ärinimi ja registrikood)
Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise
eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse
osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.
Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:
1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);
2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu
lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);
3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist
(KKS § 416 lg 2 p 3);
4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);
5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise
lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);
6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud
otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas
minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud
(KKS § 416 lg 2 p 5);
7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).
( päev, kuu, aasta ) [ allkirjastatud digitaalselt ]1
1
lubatud allkirjastada ka paberkandjal
1/1