Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskkonnaloa nr KL-521695 andmine

KORRALDUS 06.09.2024 nr DM-127643-32 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskkonnaloa nr KL-521695 andmine 1. OTSUS Lähtudes Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 17.05.2024 esitatud keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 ja 2, lg 4 ja lg 5 atmosfääriõhu kaitse seaduse § 2, § 89, veeseaduse § 2 lg 2, § 191 lg 1, haldusmenetluse seaduse § 40, § 46 otsustan: 1.1. Anda Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) tähtajatu keskkonnaluba nr KL-521695 Võrumaa Võru vald Juba küla Tsiatsungõlmaa (91804:001:0279) ja Võru metskond 226 (91804:001:0357) maaüksustel alljärgnevas: 1.1.1. vee erikasutus; 1.1.2. saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; 1.2. Määrata keskkonnaloaga nr KL-521695 lubatud põhjaveevõtu kogused ja seirenõuded (tabel V2. ja V3), sademevee väljalaskmetega suublasse juhitavale sademeveele lubatud saasteainete kogused (tabel V4), väljalaskmete seirenõuded (tabel V7), meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad (tabel V16) ja nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel V17). 1.3. Määrata keskkonnaloaga nr KL-521695 maksimaalsed lubatud aastased saasteainete heitkogused (tabel A4) ja saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire eritingimus (tabel A7): "Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM- sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 1. Hakke katla korsten (HEIT0012072). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2025). Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 2.90 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O 2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit". "Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM- sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 2. Hakke katla korsten (HEIT0012074). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2026). Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 4.60 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O 2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit". 1.4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Osaühing Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond; edaspidi ka ettevõte) esitas Keskkonnaametile 04.03.2024 paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa (edaspidi ka keskkonnaluba) esmataotluse. Taotlus on registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) 04.03.2024 dokumendi nr DM-127643-1 all. 17.04.2024 esitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse. Taotlus on KOTKAS 17.04.2024 dokumendina nr DM-128189-1, menetluse nr M-128189 all. 03.05.2024 kirjas nr DM-128189-3 teavitas Keskonnaaamet taotlejat, et eraldi esitatud keskkonnaloa taotlused on seotud sama kompleksiga ning tuleb esitada tegevusteks ühine keskkonnaloa taotlus. 2(22) Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS), veeseaduse (edaspidi VeeS) ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 56) nõuetele vastav taotlus on registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) 17.05.2024 dokumendi nr DM-127643-18 all. Tähtajatut keskkonnaluba taotletakse Võru maakonnas Võru vallas Juba külas Tsiatsungõlmaa (91804:001:0279) ja Võru metskond 226 (91804:001:0357) maaüksustel asuval territooriumil (teeninduslinnak) paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks; vee erikasutuseks. Keskkonnaluba on kohustuslik, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas ning juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 2 ja 6). Vastavalt Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusele nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" § 3 lg 1 ja 2 kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui põletsusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem ning töötab rohkem kui 500 tundi aastas. Heiteallikaks on rajatav katlamaja, millele ehitamise esimeses järgus (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024.a) paigaldatakse kasutusel olnud hakkpuidul töötav multitsükloni ja elektrifiltriga katel Danstoker (2,9 MWth) ning diiselkütusel töötav tipukatel Trioprex (0,65 MWth). Mõlemal katlal on eraldi korsten. Teises järgus (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025.a) paigaldatakse uus hakkpuidul töötav multitsükloni ja elektrifiltriga katel AGRO VR4000 (4,6 MWth) ning diiselkütusel töötav tipukatel Viessmann M62 (4,35 MWth). 2.2. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited (haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg 1). Keskkonnaamet edastas 04.03.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu automaatteavituse keskkonnaloa taotluse T-KL/1022945 (välisõhk) esitamisest Võru Vallavalitsusele teadmiseks. 17.04.2024 edastati automaatteavitus keskkonnaloa taotluse T-KL/1023468 (vesi) esitamise kohta. Kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates (KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Taotluste kohta ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. Keskkonnaamet teavitas 15.04.2024 kirjaga nr DM- 127643-8 ettevõtet keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest. 08.04.2024 saatis MTÜ Meie Nursipalu soovi olla menetlusega M-127643 kursis. Keskkonnaloa eelnõud edastati tutvumiseks 3(22) ja arvamuse avaldamiseks 18.04.2024 ettevõttele ja Meie Nursipalu MTÜ-le. Eelnõudele määratud tähtaja jooksul ettepanekud/vastuväited laekusid Meie Nursipalu MTÜ-lt (KOTKAS dokumendi nr DM-127643-10), lähemalt peatükis 3.3. (Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine.) 17.05.2024 esitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kahe valdkonna (vee erikasutus ja saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku) ühise keskkonnaloa taotluse nr T- KL/1022945-11. Keskkonnaamet liitis menetlused M-128189 ja M-127643. 17.05.2024 esitatud keskkonnaloa taotlus T-KL/1022945-11 vaadatakse läbi avatud menetluses (menetluse nr M- 127643) (KeÜS § 44). Keskkonnaamet teavitas 23.05.2024 taotlejat keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest ning edastas ühtlasi keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) § 46 lg 1, HMS § 49 lg 1). Keskkonnaamet küsis Võru Vallavalitsuselt arvamust keskkonnaloa taotluse ja keskkonnaloa eelnõude kohta (KeÜS § 43 lg 1, KeÜS § 48 lg 1) (kiri registreeritud KOTKAS 24.05.2024 nr DM-127643-21). Võru Vallavalitsus arvamusi ega ettepanekuid ei esitanud. Loa andja teavitas 23.05.2024 avalikkust keskkonnaloa menetluse algatamisest ning keskkonnaloa ja selle andmise otsuse eelnõu valmimisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2, § 48) ja 25.05.2024 ilmunud ajalehes Võrumaa Teataja (KeÜS § 47 lg 2). Loa andja teavitas 24.05.2024 Meie Nursipalu MTÜ (DM-127643-22) keskkonnaloa eelnõude valmimisest (KeÜS § 46 lg 1, HMS § 49 lg 1). Keskkonnaloa taotluse ja eelnõude avalikustamise käigus laekus Meie Nursipalu MTÜ-lt ettepanekud ja vastuväited (dokumendi nr DM-127643-27), lähemalt peatükis 3.3. Keskkonnaloa taotluse ja eelnõude avalikustamise käigus laekus kodanikult Kertu Luisk arvamus, et peaks korraldama avaliku arutelu (dokumendi nr DM-127643-26). Nii Meie Nursipalu MTÜ ja Kertu Luisk soovisid avaliku arutelu. Keskkonnaamet korraldas avaliku arutelu 13.08.2024 Võru Vallamajas, avaliku arutelu toimumisest teavitas Keskkonnaamet menetlusosalisi 04.07.2024 (dokumendi nr DM-127643- 28) ja avaliku arutelu teadaanne ilmus ajalehes Võrumaa Teataja 05.07.2024. Avaliku arutelu protokoll edastati 21.08.2024 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja avalikul arutelu osalejatele 21.08.2024 (registreeritud dokumendi nr DM-127643-30 ja DM-127643-29 all). Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on tutvunud avalikul arutelul esitatud seisukohtade ja küsimustega, mis kajastati protokollis ega esitanud täiendavaid ettepanekuid ning vastuväiteid (dokumenti nr DM-127643-31). 3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) seaduse § 3 lg 1 p 1, p 2). 4(22) Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja (edaspidi Nursipalu HV) laiendamine on otsustatud Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korraldusega nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ (edaspidi VV korraldus). VV korralduses (ptk V, punkt 3) on jäetud Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamisel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohane keskkonnamõju hindamata. VV korralduse p 3.2. kohaselt jääb harjutusvälja alale Nursipalu HV laiendamisest sõltumatult ehitamisel olev teeninduslinnak ehk vastuvõtuala kuni 1000 inimesele. Kõnealusele teeninduslinnakule taotletakse keskkonnaluba vee erikasutuseks ning saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku. VV korralduse punktis 3.2.4 on nimetatud tegevused, mida keskkonnaülevaate tulemusena võib täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta viia ellu eeldusel, et olemas on asjakohased load, kui need on õigusaktide kohaselt nõutud. Üheks punktis 3.2.4. nimetatud tegevuseks on Nursipalu HV idaservas asuva Tsiatsungõlmaa raadamisala raadamine ja ehitustööd. Keskkonnaloa taotluses toodud tegevuste puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik, kuna taotletavad tegevused ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevused KeHJS mõistes (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1). Tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda eelhinnang, on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse määrusega 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" (edaspidi määrus nr 224). Määruse nr 224 § 2 p 1 kohaselt tuleb eelhinnang anda põletusseadme rajamisel ning elektri- või soojusenergia tootmisel, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 MW. Rajatava katlamaja summaarne võimsus on 12,5 MW, seega keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta. Määruse nr 224 kohaselt tuleb eelhinnang anda põhjavee võtmisel 200 000–10 000 000 kuupmeetrit aastas (§ 11 p 8). Taotletav veevõtt on 25 760 m 3/a ning põhjaveevõtule eelhinnangu andmise kohustust ei ole. Samuti ei ole nimetatud määruses nr 224 sademevee suublasse juhtimist eelhinnangu kohustusega tegevuste seas. KeHJS § 6 lg 1 ja lg 2 ning määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Lähimad Natura võrgustiku alad asuvad katastriüksusest Tsiatsungõlmaa (91804:001:0279) enam kui 2,5 km kaugusel. Juba kanakulli püsielupaik asub katastriüksusest Tsiatsungõlmaa ligukaudu 450 m kaugusel, lähim pesapuu umbes 700 m kaugusel. Keskkonnaamet on seisukohal, et teeninduslinnaku katlamaja rajamise ja kasutamisega viidatud kaugustel ei kaasne häiringuid, mis võiksid avaldada olulist mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Ei ole oodata, et taotletav tegevus võiks, kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele või kaitstavatele loodusobjektidele ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta. 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel 5(22) Keskkonnaloa annab Keskkonnaamet (KeÜS § 41 lg 5, VeeS § 191 lg 1, AÕKS § 89). Keskkonnaloa taotluse menetlusele kohaldatakse KeÜS 5. peatüki ja HMS sätteid, arvestades AÕKS (AÕKS § 2 lg 2, § 191 ja § 79 lg) ja VeeS (VeeS § 2 lg 2) sätestatud erisusi. Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 antav keskkonnaluba nr KL-521695 annab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele õiguse aadressil Tsiatsungõlmaa, Juba küla, Võru vald, Võru maakond (katastritunnus 91804:001:0279) ja Võru metskond 226, Juba küla, Võru vald, Võru maakond (katastritunnus 91804:001:0357) asuvale käitisele vee erikasutuseks ja saasteainete välisõhku väljutamiseks keskkonnaloas määratud tingimustel ja kogustes. 3.2.1 Vee erikasutus Võrumaa Võru vald Juba küla Võru metskond 226 maaüksusel (registriosa nr 11993950, katastritunnus 91804:001:0357) asuvast puurkaevust on kavas põhjaveevõtt ja kõrvalolevalt Tsiatsungõlmaa maaüksuselt (katastriüksus 91804:001:0279) sademevee kanalisatsioonist sademevee suublasse juhtimine. Territooriumi olmereovesi juhitakse Võru valla ja Võru linna ühiskanalisatsiooni, mida teenindab Võru reoveepuhasti (kood PUH0860200). Territooriumil on 330 m3 reoveemahuti. Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema maaomaniku nõusolek (veeseadus § 186 lg 2). Mõlemad vee erikasutusega seotud maaüksused on riigi omandis, maa valitseja kaitseministeerium, volitatud asutus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Lubatav tegevus Põhjaveevõtt Keskkonnaloa põhine põhjaveevõtt toimub põhjaveekogumist Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Kesk-Devoni põhjaveekihist puurkaevuga katastrinumber 71570, veehaarde nimetus Nursipalu 2 (71570), kood POH0024173. Puurkaevu asukoha koordinaadid on X:6411405; Y:675402. Kinnitatud põhjaveevaru veehaardel ja põhjaveevõtu piirkonnas Juba külas puudub. Veevõtuks kasutatav veehaare (puurkaevu registrikood PR0071570) on rajatud 2023. aastal, puurkaev on 232 m sügav, selle deebit on 15,3 l/s. Veehaare asub Võrumaal Võru vallas Juba külas Võru metskond 226 maaüksusel (registriosa nr 11993950, katastritunnus 91804:001:0357). Puurkaevu asukoha koordinaadid on X:6411405; Y:675402. Veehaardele on kehtestatud 30 m ulatuses sanitaarkaitseala. Võetavat vett kasutatakse olme- ja joogiveena. Toorvee käitlemiseks on rajatud veetöötlusjaam, kus toimub raua ärastamine. Lisaks on olemas võimalus (liitumispunkt ühisveevärgiga) vajadusel kasutada AS VÕRU VESI ühisveevärgi vett. Lubatud veevõtukogus 6(22) VeeS § 193 lõike 1 punkti 1 järgi märgitakse keskkonnaloal veevõtu lubatud kogused ja aeg veehaarete ning põhjaveekihtide kaupa. Taotluse kohaselt on taotletav põhjaveekogus 6440 m 3/kvartalis, 25760 m 3/a (70 m 3/d). Puurkaevu deebit on 15,3 l/s, staatiline veetase 7 m. Veehaare Nursipalu 2 (71570) rahuldab taotletavat veetarvet. Keskkonnaluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui põhjavett võetakse kehtestatud põhjaveevarust (VeeS § 189 lg 1 p 3), mil ei anta keskkonnaluba kauemaks, kui kehtib kehtestatud põhjaveevaru (VeeS § 189 lg 3). Veehaardele ega selle asukohta Võru valla Juba külas ei ole kehtestatud põhjaveevaru, mistõttu keskkonnaloa saab anda tähtajatult. Põhjavee kaitse eesmärk on põhjaveekogumite hea seisund (VeeS § 34). Põhjaveekogumi seisund on hea, kui selle keemiline ja koguseline seisund on VeeS § 66 lg 6 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate ning VeeS § 77 lg 4 alusel kehtestatud läviväärtuste kohaselt hea. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 lisa 7 kohaselt on Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas koguseline seisund hea, keemiline seisund halb (Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere). Seega arvestades taotlust, puurkaevu tootlikkust ning kasutatava põhjaveekogumi head koguselist seisundit määrab Keskkonnaamet keskkonnaloal lubatud põhjaveevõtukogused: 6440 m3/kvartalis, 25 760 m 3/a (70 m 3/d). Võetud põhjavee kohta arvestuse pidamise ning põhjavee seire nõuded VeeS § 193 lõike 1 punkti 3 kohaselt kantakse veeloale (keskkonnaloale) põhjavee kvaliteedi kontrollimise ja põhjavee taseme mõõtmise nõuded ning arvestuse pidamise nõuded põhjaveekihist võetava vee koguse määramise ja võetud põhjavee kohta. VeeS § 236 lõike 2 kohaselt kuulub veeloaga nõutav omaseire veeuuringu alla ning VeeS § 243 lõike 1 kohaselt peab veeuuringu või joogiveeuuringu proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Katselabor, kes võtab veeuuringute käigus proove ning teeb vee füüsikalis-keemilisi ja keemilisi analüüse, peab vastama veeseaduse § 237 lõike 4 alusel kehtestatud katselabori nõuetele ning sooritama vähemalt üks kord aastas veeuuringu valdkonnas katselaborite võrdluskatsed (VeeS § 237 lg 2). Veehaare Nursipalu 2 (71570) asub looduslikult nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas (1:50000 põhjavee kaitstuse kaart, Maa-amet 2024). Puurkaevu PRK0071570 geoloogilise läbilõike järgi on aluspõhja kivimid kaetud 6 m paksususe liivsavimoreeniga. Puurkaev on 232 m sügav, maapinnalt kuni 130 m sügavuseni on puurkaevu manteltoru tsementeeritud, edasi 7(22) läheb manteltoru, mille isolatsiooniks on puistekruus. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 meetmeprogrammis on Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas oluliste koormustena nimetatud ebaselge inimkoormus ja veevõtt ühisveevärgi tarbeks ning töötatud välja meetmed. Keskkonnaloapõhise põhjaseire eesmärgiks on jälgida, kas vee erikasutustegevus põhjustab muudatusi põhjaveekihi keemilises koostises, et vajadusel planeerida meetmeid mõju vähendamiseks. Keskkonnaamet lähtub põhjavees seiratavate näitajate määramisel keskkonnaministri 01.10.2019 määrusest nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ (edaspidi määrus nr 48) ja kasutatavast põhjaveekogumist (Kesk- Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas). Määruse nr 48 § 3 lõige 1 sätestab põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel aluseks olevad andmed, mille hulgas on ka keskkonnaload. Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad on põhjavee kvaliteedi piirväärtused, põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused, elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammooniumi, kloriidide, sulfaatide ning ohtlike ainete, sealhulgas arseeni, kaadmiumi, plii, elavhõbeda, trikloroeteeni, tetrakloroeteeni ja sünteetiliste ainete kontsentratsioon (määrus 48 § 6). Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas põhjavett ohustavateks saasteaineteks on naftasaadused, benseen ja summa PAH (määrus nr 48 § 10 lg 1) ning põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel võetakse arvesse põhjavett ohustavate saasteainete (nitraatide ja pestitsiidide toimeainete) kvaliteedi piirväärtusi (määrus nr 48 § 9 lg 1). Lähtudes eeltoodust määrab Keskkonnaamet üks kord kolme aasta jooksul põhjavee kvaliteedi seirel seiratavateks näitajateks elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammoonium, kloriidid, sulfaadid, nitraadid ning üks kord kuue aasta jooksul põhjavees seiratavateks näitajateks naftasaadused, benseen, summa PAH ja pestitsiidide toimeained. Põhjavee reostuskahtluse korral võtta kontrollanalüüsiks veeproovid koheselt. Kui analüüs kinnitab põhjavee kvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus. Arvestades taotletavat põhjaveevõtu kogust, puurkaevu deebitit ning Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas head koguselist seisundit ei määra Keskkonnaamet põhjaveetaseme seire nõuet. Keskkonnatasude seaduse § 10 lõike 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Keskkonnatasude seaduse § 32 lõike 3 järgi 8(22) arvutatakse tasustatav vee kogus veearvesti näidiku järgi puurkaevude ja vee kasutusviiside kaupa. Keskkonnatasude arvestusel kasutatava veearvesti taatlemise nõuded tulenevad mõõteseadusest (§ 6 lõige 4) ja majandus- ja taristuministri 18.12.2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisast, mille punkti 4.1 järgi keskkonnakaitseloaga vee võtmisel vee koguse mõõtmisel (kui kasutatakse veearvestit, DN < 300 mm ja nimikulu < 900 m3/h) on taatluskehtivusaeg 10 aastat. Veearvesti tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Puurkaevust võetava vee kogust tuleb mõõta taadeldud veearvestiga. Veevõtukogus määrata igakuiselt (kuu lõpu) veearvesti näitude alusel, veearvesti näidud dokumenteerida veevõtu päevikus, mis esitada loa andjale nõudmisel. Põhjavee kvaliteedi seire on teostatud 09.01.2024. ja 01.02.2024. Seiretulemused on esitatud keskkonnaloa taotluse koosseisus. Järgmine põhjavee kvaliteedi seire teostada hiljemalt 2027.a üks kord kolme aasta jooksul seiratavate näitajate kohta ning 2030.a üks kord kuue aasta jooksul seiratavate näitajate kohta. Põhjaveeseire tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis Kohustuste moodulis (KeÜS § 401 lg 1 p 1) . Sademevee suublasse juhtimine Sademevett juhitakse ära Võrumaa Võru valla Juba küla Tsiatsungõlmaa maaüksuselt (katastriüksus 91804:001:0279) viie väljalaskmega. Väljalaskmete nr 2-4 valgala on universaalhallide vaheline asfaltkattega ala, väljalaskme nr 1 sademevesi koguneb kõvakattega kaetud tankimisalal. Kõikide väljalaskmete juures on sademevee puhastamiseks õlipüüdurid ning väljalaskme nr 1 juures ka liiva-mudapüüdur. Sademevesi suunatakse sademeveetorustikust rajatud kraavidesse, millega vesi juhitakse olemasoleva kraaviga (kood VEE1004304) Ura oja (kood VEE1004300) suunas. Ura oja on Ida-Eesti vesikonna pinnaveekogum Ura(Vagula), kood 1004300_1. Ura ojani on kraavivõrgustikku pidi territooriumilt ca 960 m. Ura oja suubumiskoht jääb Vagula järvest (VEE2126100) oja pidi minnes üle 4,5 km kaugusele. Taotlusel toodud suublasse juhitavad prognoositavad sademevee kogused on arvutatud standardi EVS 846/2021 alusel. Väljalaskme nr 1 (tankimisala) sademevee valgala on 546 m2 arvutuslik vooluhulk 360 m 3/a, väljalaskmete 2 ja 3 valgala on 9600 m2 (arvutuslik vooluhulk 3209 m 3/a) ning väljalaskmete 4 ja 5 valgala on 11 200 m 2 (vooluhulk 3881 m3/a). Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme asukoht, suubla Sademevee puhastusseade X:6411111 Y:675486 Nursipalu sademevesi 1 liiva-mudapüüdur LM4000, VO104 kraav (VEE1004305) õlipüüdur ENS30 9(22)  X:6411281 Y:675727 Nursipalu sademevesi 2 VO105 õlipüüdur ENS 50/150 kraav (VEE1004305) X:6411278 Y:675727 Nursipalu sademevesi 3 VO106 õlipüüdur ENS 50/150 Kraav (VEE1004305) X:6411427 Y:675633 Nursipalu sademevesi 4 VO107 õlipüüdur ENS 65/190 kraav (VEE1004306) X:6411427 Y:675637 Nursipalu sademevesi 5 VO108 õlipüüdur ENS 65/190 Kraav (VEE1004306) Veeloas märgitakse saasteainete, sealhulgas ohtlike ainete suurim lubatav sisaldus heitvees ja saasteainete heitkogus ainete ja väljalaskmete kaupa ning seirenõuded, tegevuse mõju vähendamise meetmed ning teabe esitamise nõuded (VeeS § 193 lg 1 p 4 -10). Suublasse juhitav sademevesi peab vastama nõuetele, mis on kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61). Sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks (määrus nr 61 § 5 lg 1). Lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljumi sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l (määrus nr 61 § 7 lg 1). Sademeveele on kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal (määrus nr 61 § 7 lg 7). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et tegemist on hoonete vahelise kõvakattega ala (peamiselt hallide vaheline asfaltkattega ala, tankimisala on 546 m2) sademeveega, territooriumil ei toimu ohtlike ainete käitlemist ega keskkonnale ohtu kujutavat tegevust, suublasse juhitav sademevesi puhastatakse sademeveepuhastis, määrab Keskkonnaamet Tsiatsungõlmaa maaüksuselt sademevee väljalaskmetega suublasse juhitavale sademeveele järgmised saastenäitajad koos piirväärtustega: biokeemiline hapnikutarve (BHT7)=15 mgO2/l, heljuvaine=40 mg/l, naftasaadused=5 mg/l. Keskkonnaamet ei määra loas lubatud vooluhulga kogust, sest tegelik suublasse juhitava sademevee kogus sõltub sademetest. Suublasse juhitav sademevee vooluhulk on soovituslik arvutada standardis EVS 848 „Väliskanalisatsioonivõrk” või muus samaväärses standardis sätestatud metoodika alusel või määrata sademevee kogus väljalaskme valgala pindala ja igakuise keskmise sademete hulga (Keskkonnaagentuuri sademete andmed, lähim ilmajaam) põhjal. Ärajuhitud sademevee koguste määramise arvutuskäik tuleb dokumenteerida ja esitada koos sademevee seireandmetega. 10(22) Seirenõuded Sademevee saasteainete ning ohtlike ainete sisalduse ja heitvee pH määramiseks peab vee erikasutaja tagama loaga määratud kohtadest proovide võtmise ning korraldama proovide analüüsi. Suublasse juhitavast sademeveest peab olema võimalik võtta esinduslikke proove (määrus nr 61 § 14). Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus. Sademevee proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud (VeeS § 243 lg 2). Keskkonnaloa raames tehtava sademevee omaseire proov võib olla punktproov, mis on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust (määrus nr 61 § 14 lg 9). Reostusnäitajate ja ohtlike ainete sisalduse määramiseks ei võeta sademevees proovi vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude, näiteks lume kiire sulamise ajal (määruse nr 61 § 16 lg 6). Analüüsid tuleb teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris. Analüüsi teostav katselabor peab vastama katselaborite pädevuse üldnõuetele (olema akrediteeritud ja sooritanud katselaborite vahelised võrdluskatsed) (VeeS § 237 lg 2). Proovivõtu sagedus ja koht täpsustatakse sademevee ning muu saasteallika korral saastenäitajate määramiseks loas. Sademevee ning muu saasteallika proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust (määrus nr 61 § 16 lg 5). Kõikide sademevee väljalaskmete juures on proovivõtukaevud, mille asukohad märgib Keskkonnaamet keskkonnaloa tabelis 7 sademevee seirekohtadeks. Arvestades, et tegemist on suublasse juhitava sademevee seirega, määrab Keskkonnaamet keskkonnaloas sademevee väljalaskmete seire sageduseks üks kord poolaastas. Seiratavad näitajad on: biokeemiline hapnikutarve, heljum ja naftasaadused. Väljalaskmete omaseire tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord poolaastas keskkonnaotsuste infosüsteemis Kohustuste moodulis (KeÜS § 401 lg 1 p 1) . Keskkonnaportaali (https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite- seisundiinfo) 2022.a pinnaveekogumite seisundiinfo kohaselt on Ura (Vagula) pinnaveekogumi koondseisund hea. Suublaseire määratakse keskkonnaloas (määrus nr 61 § 10 lg 1). Loa andja määrab loaga suubla seire kohustuse suublasse juhitavale heit-, kaevandus- ja karjääriveele. Sademeveele määrab loa andja suubla seire nõude üksnes juhul, kui on alust arvata, et ärajuhitav vesi omab mõju suublaks oleva vee ökosüsteemile (määrus nr 61 § 10 lg 1). Arvestades, et sademevesi juhitakse ära kõvakattega alalt, kus keskkonnaohu tekke tõenäosus on väike, sademevesi puhastatakse enne suublasse juhtimist mehaaniliselt, sademevee suublaks olevad kraavid on värskelt rajatud ja on sademete vaesel perioodil kuivad, territooriumi (väljalaskmete) kaugust Ura ojast (ca 900 m) ja enne Ura ojja jõudmist sademevee segunemist pinnaveega, ei kujuta eeldatavalt sademevesi ohtu Ura (Vagula) veekogumi vee kvaliteedile ning Keskkonnaamet ei määra sademevee väljalaskmetele suublaseiret. 11(22) 3.2.2. Saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast Lubatav tegevus Keskkonnaminister kehtestab määrusega nr 67 saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav keskkonnaluba saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku. Selle määruse järgi vajab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus oma käitisele keskkonnaluba, kuna käitises kasutatakse põletusseadmeid, mille põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Käitis osutab keskkütte- ja sooja veega varustamise teenust ümbritsevate hoonetele, muud tootmistegevust ei esine (EMTAK 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine). Käitises on kuus heiteallikat: 1. hakke katla korsten (HEIT0012072), 1. õlikatla korsten (HEIT0012073), 2. hakke katla korsten (HEIT0012074), 2. õlikatla korsten (HEIT0012075), 1. õlikatla mahuti (HEIT0012076) ja 2. õlikatla mahuti (HEIT0012077). Kütusena on kasutusel 6 305 t/a puiduhaket ja 82 t/a diiselkütust. Lubatud heitkoguste (LHK) projekt on keskkonnaloa taotluse ja loa lahutamatu osa (keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis" § 20; edaspidi määrus nr 56). LHK projektist leiab heiteallikate, heitkoguste, tootmisprotsesside, arvutuste jne täpsemad kirjeldused, info ning andmed. Seetõttu Keskkonnaamet korralduses LHK projektist leitavat infot ei korda. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse ja lubatud heitkoguste projekti (edaspidi LHK projekt) vastavust keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (edaspidi määrus nr 75) ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ (edaspidi määrus nr 84). Iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel võetakse arvesse kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda (AÕKS § 92 lg 3). Hajumisarvutuse piirkonnaks on piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteainete sisalduse vastavus AÕKS § 47 lg 1 ja lg 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast (määrus nr 84 § 17 lg 7). Paikse heiteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevatest heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud kontrollarvu ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist (AÕKS § 101 lg 1 p 1). Keskkonnaluba ei saa välja anda, kui keskkonnaloa alusel kavandatava tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel oleks keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 8). Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust määrusele nr 84. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 § 18 koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on 12(22) väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Saadud kontsentratsioonid ei ületa tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust (ÕPV). Arvutustulemused näitavad, et suurimat õhukvaliteedi taset väljaspool tootmisterritooriumi põhjustab lämmastikdioksiid, mille maksimaalne arvutuslik ühe tunni kontsentratsioon väljaspool ettevõtte tootmisterritooriumi on 77 μg/m3 ehk 38,5% ÕPV1st. Teiste saasteainete osas, sealhulgas ka koosmõju korral, jäävad arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed väljaspool tootmisterritooriumi õhukvaliteedile kehtestatud piirväärtustest tunduvalt madalamale. Taotletava keskkonnaloa heitkogustega on välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriume tagatud, seega saab Keskkonnaamet anda keskkonnaloa nr KL-521695. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaministri 24.11.2016 määrusele nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Põletusseadme puhul heitkoguseid mõõdetud ei ole, lähtutud on kehtivast arvutusmetoodikast ja infosüsteemi KOTKAS arvutusmoodulist. Taotlusmaterjal vastab nimetatud määrusega seatud nõuetele seega saab Keskkonnaamet anda keskkonnaloa nr KL-521695. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid.“ Taotlusmaterjal vastab nimetatud määrusega seatud nõuetele, seega saab Keskkonnaamet anda keskkonnaloa nr KL-521695. LHK projektis esitatakse andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise (määruse nr 56 § 31). Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja määruse nr 37 nõuetest. Lõhnaainele on kehtestatud piirnorm - lõhnaaine häiringutase, mis on sageduspõhine. Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures on 15% aasta lõhnatundidest. Arvestades käitise tegevust, lõhnaainete häiringuid pole ette näha. Ebameeldiva lõhna potentsiaalseid põhjustajaid pole. LHK projektis tuleb anda müra võimalikkuse esinemise hinnang, milles esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist (määrus nr 56 § 32 lg 1). Märkimisväärseid müraallikaid ei ole. Müra tekitavad seadmed paiknevad tootmishoonete sees. Avatud müraallikatest on ainult transpordivahendid, kuid pole mingit eeldust arvata, et need võivad tekitada ülenormatiivset mürataset. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks (KeÜS § 52 lg 1 p 2). KeÜS § 52 lg 1 p 2 nõuded on täidetud. Taotlusmaterjal vastab seatud nõudele, seega saab Keskkonnaamet anda keskkonnaloa nr KL-521695 . Keskmise võimsusega põletusseadmed 13(22) 19.12.2017 jõustus keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 44), millega kehtestatakse põletusseadmetele, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MWt h või suurem ning väiksem kui 50 MW th (edaspidi keskmise võimsusega põletusseadmed) heite seirenõuded, heite piirväärtused ja nende järgimise kriteeriumid. Heiteallikaks on rajatav katlamaja, millele ehitamise esimeses järgus (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024.a) paigaldatakse kasutusel olnud hakkpuidul töötav multitsükloni ja elektrifiltriga katel Danstoker (2,9 MWth) ning diiselkütusel töötav tipukatel Trioprex (0,65 MWth). Mõlemal katlal on eraldi korsten. Teises järgus (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025.a) paigaldatakse uus hakkpuidul töötav multitsükloni ja elektrifiltriga katel AGRO VR4000 (4,6 MWth) ning diiselkütusel töötav tipukatel Viessmann M62 (4,35 MWth). Mõlemal katlal on eraldi korsten. Vastavalt määrus 44 § 9 on tegemist uute põletusseadmetega. Põletusseade 1. hakke katla korsten (HEIT0012072) soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 2,9 MWt h , töötab taotluse tabeli 5.2. „Käitise kategooria“ andmetel 4000 tundi, kütteks kasutatakse 2483 t puiduhaket. 1. õlikatla korsten (HEIT0012073) soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 0.65 MWt h , töötab 400 tundi, kütteks kasutatakse 10 t diiselkütust. 2. hakke katla korsten (HEIT0012074) soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 4,6 MWt h , töötab taotluse tabeli 5.2. „Käitise kategooria“ andmetel 4 760 tundi, kütteks kasutatakse 3822 t puiduhaket. 2. õlikatla korsten (HEIT0012075) soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 4,35 MWth, töötab 400 tundi, kütteks kasutatakse 72 t diiselkütust. Määruse 44 lisa 2 kohaselt on NOx piirväärtuseks biomassil 500 mg/Nm3 ja osakeste piirväärtuseks 50 mg/Nm3. Tulenevalt eelnevast seab Keskkonnamet keskkonnaloa nr vormi A7. „Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused“ eritingimus järgmises sõnastuses: "Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 1. Hakke katla korsten (HEIT0012072). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2025). Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 2.90 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O 2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse 14(22) asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit". "Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 2. Hakke katla korsten (HEIT0012074). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2026). Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 4.60 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O 2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit". Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et antud keskkonnaloa taotluse menetluse käigus ei tuvastanud loa andja taotluses kirjeldatud tegevuse vastuolu KeÜS, AÕKS ja muude seadusest tulenevate alamate õigusaktidega, saab loa andja anda keskkonnaloa nr KL-521695. Keskkonnatasud ja aruandlus Keskkonnaloaga vee erikasutuse korras põhjaveevõtul tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu (keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 7 p 3, § 10 lg 1). Saasteainete heitmisel välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse rakendatakse saastetasu (KeTS § 14 lg 1). Saastetasu ei nõuta, kui KeTS § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab VeeS alusel KeTS § 17 lõikes 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele (KeTS § 17 lg 3). Kui KeTS § 17 lõikes 3 nimetatud sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta VeeS alusel KeTS § 17 lõike 1 punktides 1-7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas sademevee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele, tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest KeTS §-s 20 sätestatu järgi (KeTS § 17 lg 5). Keskkonnatasu deklaratsioon tuleb lähtuvalt KeTS §-st 33 4 Keskkonnaametile esitada posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või keskkonnaotsuste 15(22) infosüsteemi või muu infosüsteemi kaudu või anda üle Keskkonnaametile hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Sademevee väljalaskmete omaseire analüüsid on saastetasu arvutuse aluseks ning need tuleb esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis koos seirearuannetega. Kui loas on sätestatud kohustus korraldada suublasse juhitavas vees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel (KeTS § 32 lõige 62). Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole. Ettemaksukontolt mahaarvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud. Loa omaja on kohustatud esitama üks kord aastas veekasutuse aruande (VeeS § 195 lg 1) ja välisõhu saastamisega seotud aruande (AÕKS § 127 lg 2). 3.3. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine 26.04.2024 esitas ettepanekuid ja/või vastuväiteid Meie Nursipalu MTÜ (registreeritud 26.04.2024 dokumendi nr DM-127643-10 all). Meie Nursipalu MTÜ (edaspidi MTÜ) vastuväited on suunatud ainult õhuloa eelnõule enne menetluste M-128189 ja M-127643 liitmist. MTÜ on seisukohal "et keskkonnaluba ei saa praegu välja anda. Enne keskkonnaloa väljaandmist tuleb ära oodata Natura asjakohase hindamise tulemused ja edasised otsused seoses käesoleva loamenetlusega teha Natura asjakohase hindamise tulemustest lähtuvalt". 1. Juhime Keskkonnameti tähelepanu asjaolule, et Nursipalu katlamaja soovitakse ehitada Tsiatsungõlmaale, kus tegevus peab lähtuma Vabariigi Valitsuse korraldusest nr. 266. Antud juhul ei saa käsitleda Nursipalu katlamaja loamenetlust täiesti eraldiseisvalt. Keskkonnaloa eelnõus puudub isegi viide eelnimetatud korraldusele. 2 . Eelnõu sisus on jäetud välja toomata oluline asjaolu, et Tsiatsungõlmaa ümbruses on kaitstavaid loodusobjekte. Eelnõus on põhjendatud loa andmist ja keskkonnamõju eelhindamise mittevajalikkust ka väitega, et seal pole kaitstavaid loodusobjekte. Keskkonnaametil peaks aga teada olema ja ka VV korralduses nr 266 aluseks olevas keskkonnaülevaate dokumendis on kirjas, et Tsiastsungõlmaa kinnitust 0,3 km kaugusel asub Juba küla kanakull püsielupaik. Juhime tähelepanu, et Natura eelhindamise ekspert leidis, et Tsiastsungõlmaa ümbruses lubatavatel I-etapi tegevustel võib olla püsielupaigale oluline mõju ja mõjusid tuleb hinnata Natura asjakohases hindamises, mis on täna käimas ja mille tulemused selguvad hiljemalt 2024 aasta lõpuks. 3. Keskkonnaloa korralduse eelnõus on öeldud: „Ei ole oodata, et ettevõtte tegevus võiks, kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku 16(22) aladele või kaitstavatele loodusobjektidele ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta.“ Juhime tähelepanu, et lähtuvalt VV korraldusest nr 266 on käimas Natura 2000 asjakohane hindamine, kus muuhulgas tuleb arvestada kumulatiivseid mõjusid. Antud keskkonnaloa käsitlemine eraldiseisvalt VV korraldusest nr 266 on vastuolus EL õigusega ja Keskkonnaameti visiooni ja põhimõtetega. On ju Keskkonnaameti kodulehelgi öeldud: “Vastutame selle eest, et keskkonnakasutusega seotud mõjud on hinnatud, riskid tehnoloogiate valikul arvesse võetud, parimad praktikad juurutatud ning keskkonnale tekitatud kahjud kompenseeritud“. Antud juhul on Keskkonnaametil teada, et Natura mõjud ei ole veel asjakohaselt hinnatud. Seega ei saa ennatlikult keskkonnaluba välja anda. Enne keskkonnaloa väljaandmist tuleb ära oodata Natura asjakohase hindamise tulemused. EL Elupaikade direktiivi juhendi C-C kohaselt ja Euroopa Kohtu kohtuasja C-182/10 tehtud otsuse punktide 69 ja 70 kohaselt: lasuvad liikmesriikidel „ elupaikade “ direktiivist tulenevalt kohustused sõltumata sellest, milline on kava või projekti kinnitama pädev ametiasutus. Elupaikade direktiivi artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba siseriiklikul asutusel, sealhulgas seadusandlikul organil, anda luba kavale või projektile, ilma et oleks tagatud see, et kava või projekt ei avalda negatiivset mõju asjaomase ala terviklikkusele. Teisisõnu, seaduse alusel ei saa anda kava või projekti elluviimiseks luba, kui eelnevalt ei ole vastavalt elupaikade direktiivi artikli 6 lõikele 3 viidud läbi asjakohast hindamist või kui asjakohase hindamise tulemusena ei ole tehtud kindlat järeldust, et kava või projekt ei avalda negatiivset mõju ala terviklikkusele. Kui kava või projektiga seotud nimetatud ala terviklikkusele negatiivsete mõjude puudumise suhtes jääb püsima kahtlus, peab pädev asutus kavale või projektile loa andmisest keelduma (otsus kohtuasjas C-127/02, punkt 57). Lisaks on Euroopa Kohus sedastanud, et loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 teises lauses sätestatud loa andmise kriteerium hõlmab ettevaatusprintsiipi ning võimaldab tõhusalt vältida plaanis olevate kavade või projektide tõttu alade terviklikkusele avaldatavat negatiivset mõju. Sellest loa andmise kriteeriumist leebema kriteeriumiga pole võimalik sama tõhusalt tagada nimetatud artiklis taotletud alade kaitse-eesmärgi saavutamist (otsus kohtuasjas C- 127/02, punkt 58). 4. VV korraldus nr 266 ütleb, et ei kohaldata Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS). Käesoleva keskkonnaloa eelnõu järgi aga rakendatakse tavapärast KeHJS menetlust, arvestamata siinjuures VV korraldust. Seega on antud keskkonnaloa menetlus vastuolus VV korralduses sätestatuga. 5. VV korralduses nr 226 ei ole öeldud, et Nursipalu katlamaja ehitamine on I etapi tegevusena vältimatult vajalik. Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis ei ole seda üldse ette nähtud 2 . Seega ei saa olla antud loamenetluses ajasurvet ja loa praegu väljaandmata jätmine ei mõjuta VV korralduses nr 226 ettenähtud tegevuste elluviimist Keskkonnaamet märgib, et Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri korralduse nr 266 punktis nr 3.2 on selgitatud, et teeninduslinnaku rajamine toimub sõltumatult harjutusvälja laiendamisest. Katlamaja rajamine kuulub teeninduslinnaku alla ja Natura hindamine ei ole antud menetluse raames vajalik. Lähimad Natura võrgustiku alad asuvad katastriüksusest Tsiatsungõlmaa (91804:001:0279) enam kui 2,5 km kaugusel. Juba kanakulli püsielupaik asub katastriüksusest Tsiatsungõlmaa ligukaudu 450 m kaugusel, lähim pesapuu umbes 700 m kaugusel. 17(22) Keskkonnaamet on seisukohal, et teeninduslinnaku katlamaja rajamise ja kasutamisega viidatud kaugustel ei kaasne häiringuid, mis võiksid avaldada olulist mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Rajatava katlamaja poolt põhjustatud saasteainete kontsentratsioonid piirkonnas ei põhjusta tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtuse (ÕPV) ületamist. 12.06.2024 esitas pöördumise Kertu Luisk, kes soovis avaliku arutelu korraldamist ja palus, et avalikul istungil selgitataks keskkonnaloa sisu (dokument nr DM-127643-26). Keskkonnaamet korraldas avaliku arutelu, mis toimus 13.08.2024 Võru Vallamajas kell 16.00. Seal tutvustas Keskkonnaamet keskkonnaloa sisu, kajastati avalikustamisel esitatud ettepanekuid, märkusi ja küsimusi ning vastati osalejate küsimustele. 21.06.2024 esitas MTÜ ettepanekud ja küsimused ühendatud keskkonnaloa (vesi+välisõhk) eelnõule (registreeritud 21.06.2024 dokumendi nr DM-127643-27 all). MTÜ ettepanekud keskkonnaloa eelnõule 1. MTÜ tegi ettepaneku KeÜS § 52 lg 1 p 5 alusel mitte anda Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele tähtajatut keskkonnaluba nr KL-521695 Võrumaal Võru vallas Juba külas Tsiatsungõlmaa (91804:001:0279) ja Võru metskond 226 (91804:001:0357) maaüksustel vee erikasutuseks, saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku, kuna taotluses on esitatud vale andmeid. MTÜ tõi põhjusteks, et keskkonnaportaalis oli puurkaevul vale aadress (naaberkinnistu aadress), avalikustamise teadetes on esitatud eksitavat teavet ning ehitisregistris on puurkaevu kasutamise otstarve ebaselge. Keskkonnaamet selgitab, et keskkonnaportaalis on puurkaevu asukoht (st. asukoha koordinaadid ja kaardil kuvatav asukoht) olnud puurkaevu rajamisest saadik korrektne, kuid asukoha aadressi info väljal oli aadress ebakorrektselt sisestatud. Praeguseks on puurkaevu ebatäpne aadress keskkonnaportaalis parandatud. Keskkonnaloa taotluse ja loa eelnõuga lähemalt tutvudes oli kõigil kogu aeg võimalik aru saada, kus puurkaev paikneb ning ebatäpne aadressi info keskkonnaportaalis seda ei mõjutanud. Samuti oli puurkaevu asukoht keskkonnaportaali kaardil õige. Ehitisregistri kannete (ehitise kasutamise otstarbe kood) õigsuse eest ei vastuta Keskkonnaamet ning küsimuste korral pöörduda tuleb ehitusloa andja (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) poole. Tähelepanu juhiti, et teeninduslinnak on Nursipalu harjutusväljast eraldi arendatav objekt ja paluti seda loa andmise arvestada. Keskkonnaamet on sellest teadlik ja sellele ka loa andmise korralduse eelnõus viidanud. Lisaks märkis MTÜ, et puurkaev asub katastriüksusel 91804:001:0357, mis ei ole teeninduslinnaku osa ega kuulu riigikaitselise objekti koosseisu, vaid asub sellest väljaspool. Keskkonnaamet selgitab, et keskkonnaluba hõlmab Võru maakonnas Võru vallas Juba külas Tsiatsungõlmaa (91804:001:0279) ja Võru metskond 226 (91804:001:0357) maaüksustel 18(22) asuvaid keskkonnaloa vajadusega objekte, mis on otseselt seotud teeninduslinnakuga. Täpsustame, et puurkaev asub Võru metskond 226 (91804:001:0357) maaüksusel, katlamaja ning sademevee väljalaskmed asuvad Tsiatsungõlmaa (91804:001:0279) maaüksusel. Kuna puurkaev on rajatud teeninduslinnaku tarbeks, siis on veehaare tehnoloogiliselt seotud riigikaitselise objektiga. Keskkonnaloa vajadust arvestades ei ole oluline, millisel maaüksusel puurkaev paikneb. Võru metskond 226 (91804:001:0357) maaüksus on kaitseministeeriumi valduses. MTÜ tõi välja, et keskkonnaloa avalikustamise teates on esitatud eksitavat teavet, kuna oli märgitud, et mõlemad maaüksused Tsiatsungõlmaa ja Võru metskond 226 on riigikaitsemaad. Võru metskond 226 maaüksuse maakasutuse sihtostarve on maatulundusmaa 100%. Keskkonnaamet nõustub märkusega, kuid eksitus maaüksuste maakasutuse sihtostarvete nimetamises ei mõjuta praegusel juhul haldusakti sisu ega andmist. Mõlema maaüksuse puhul on tegemist on kaitseministeeriumi valduses oleva maaga. Kokkuvõtvalt, ei nõustu Keskkonnaamet MTÜ ettepanekuga jätta keskkonnaluba andmata, kuna on esitatud vale andmeid. Keskkonnaamet hinnangul ei ole keskkonnaloa taotluse menetluses esitatud teadlikult olulise tähtsusega valeandmeid. Puurkaevu asukoha aadressi info on keskkonnaportaalis praeguseks korrigeeritud, kuid puurkaevu asukoht (asukoha koordinaadid) on kogu aeg õige olnud ning sellest tulenevalt on ka veehaarde sanitaarkaitseala asukoht õige olnud. Avaliku arutelu teates ekslikult mõlemat maaüksust (Tsiatsungõlmaa ja Võru metskond 226) riigikaitsemaaks nimetamine ei mõjuta keskkonnaloa taotluse menetlust ega loa sisu, kuna tegemist on ühe kompleksiga ning põhjaveevõtuks keskkonnaloa omamise nõuet see ei mõjuta. 2.MTÜ tegi ettepaneku korraldada avalik arutelu. Keskkonnaamet nõustus ettepanekuga ning korraldas avaliku arutelu 13.08.2024. 3. MTÜ toonitas avalikkuse kaasamise vajalikkust keskkonnaasjade otsustamisse ja palus lisada avalikkusele ettepanekute ja arvamuste esitamiseks lisa aega 30 kalendripäeva. Arutelust teavitamise (04.07 ja 05.07) ja koosoleku toimumise (13.08) vahel oli üle kuu aja. Keskkonnaameti hinnangul oli kõigil huvitatud isikutel piisavalt aega taotlusega seotud materjalidega ning eelnõudega tutvuda. Ka avalikul arutelul oli kohapeal olemas võimalus kõigil oma küsimusi ja seisukohti avaldada. Arvestades eelnevat, jättis Keskkonnaamet ettepaneku täiendava aja määramise osas arvestamata. 4. MTÜ tegi ettepaneku piirkonna põhjaveevaru hindamiseks ja juhtis tähelepanu, et veehaarde saniraarkaitseala nõuded ei ole täidetud, kuna puurkaevul oli keskkonnaportaalis vale aadress. Keskkonnaamet selgitab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskkonnaloa taotlusega hõlmatud ala ei asu kehtestatud põhjaveevaruga piirkonnas. Veeseaduse kohaselt tuleb põhjaveevaru hinnata juhul kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas (veeseadus § 204 lg 1). Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus taotleb Võrumaal Võru vallas Juba külas Võru metskond 226 maaüksusel asuvast puurkaevust PRK0071570 (veehaare Nursipalu 2 (71570)) põhjaveevõttu Kesk-Devoni põhjaveekihist, mis kuulub Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas koosseisu. Taotletav põhjaveevõtu kogus 70 m 3/d (6440 m 3/kvartalis, 25 760 m 3/a) on arvestades põhjaveevaru hindamise künnist (500 m3/d) tagasihoidlik ning sellise põhjaveevõtu 19(22) korral ei ole põhjaveevaru hindamine kohustuslik. Põhjaveevaru võib hinnata ka juhul, kui põhjaveehaarde veevõtt ühest põhjaveekihist on väiksem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas ja selline veevõtt põhjustab või võib põhjustada põhjaveekihis vee liigvähenemist (veeseadus § 204 lg 2). Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 lisa 7 kohaselt on Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas koguseline seisund hea (Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere). Lähtudes eelnevast ja arvestades, et põhjaveekogumi koguseline seisund on hea ning põhjavee liigvähendamise ohtu ei ole, ei ole põhjaveevaru hindamine põhjendatud ega vajalik. Kui põhjaveevõtukogus muutub, tuleb taotleda loa muutmist. Hoolimata valest aadressiinfost, on puurkaevu asukoha koordinaadid olnud kogu aeg õiged ning veehaarde sanitaarkaitseala asukoht samuti õige. Sanitaarkaitsealal reostusobjekte ei asu. Vastused ja selgitused MTÜ täiendavatele küsimustele: 1.Mis põhjustel lühendati avatud menetlust 30-lt päevalt 14 päevani? Keskkonnaamet märgib, et keskkonnaloa avatud menetlus on 90 päeva nõuetekohase taotluse saamisest arvates (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 49 lg 1). Menetlust on pikendatud kuni 30.09.2024 2.Miks teeb Keskkonnaamet ettepaneku lahendada antud loaga seotu ilma avaliku istungita? Keskkonnaamet ei pidanud avalikku arutelu vajalikuks, kuna keskkonnaloa taotluses toodud kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnahäiring on väike ja sel on väheoluline mõju. Mõju ei ulatu tegevuspiirkonnast eemale. 3.Miks on vooluhulkadega seotud sademevee dokumendid AK tähistusega ja ei avalikustata menetluses? Tegemist on olulise keskkonnainfoga ja vajalik antud eelnõus sisuliste küsimuste esitamiseks. Keskkonnaamet selgitab, et sademevee ärajuhtimine toimub Tsiatsungõlmaa maaüksuselt, riigikaitseliselt ehitiselt. Sademevee kanalisatsiooniga seotud projekt ja sellest tulenev tundlik info on asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 6 prim 1 (teave, mille avalikuks tulek ohustaks riigikaitseobjekti või lihtsustaks selle vastase ründe toimepanemist) alusel. Siiski juhime tähelepanu, et sademevee väljalaskmetega seotud teave (sh vooluhulgad) on esitatud piisavas ulatuses keskkonnaloa andmise korralduse eelnõus (ptk 3.2.1. Sademevee suublasse juhtimine). 4.Mis põhjendusel antakse RKIKle ligipääs sügavamatele veehorisontidele, kui ümbruskaudsetele puukaevudele? Keskkonnaamet selgitab, et keskkonnaluba taotletakse põhjaveevõtuks puurkaevust PRK0071570, mis on rajatud 232 m sügavune. Puurkaevud projekteeritakse ja rajatakse on vastavalt tellija vajadustele ning põhjaveevõtt toimub puurkaevuga avatud põhjaveekihist. 5.Miks on loas toodud ainult selle aasta 2024 aasta planeeritav veetarve ja järgnevate aastate perspektiiv puudub? Kui samas loamenetluses on katlamajaga seotud tegevustele antud 3 aasta perspektiiv, siis miks puurkaevu vee kasutamisega seoses seda ei tehta? Keskkonaamet selgitab, et keskkonnaloa eelnõule (loa vorm V2.) on kantud lubatud 20(22) põhjaveevõtu perioodi algusaasta 2024. Järgnevaid aastaid põhjaveevõtu vormile loal eraldi ei märgita kui veevõtukogus on sama. 13.08.2024 toimus Võru Vallamajas kell 16.00 keskkonnaloa taotluse menetluse avalik arutelu. Koosolekul esitatud küsimused ja vastused on protokollitud. Osalejate nimekiri on lisatud protokollile. Protokoll saadeti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja avalikul arutelul osalejatele 21.08.2024 (dokumendi nr DM-127643-30 ja DM-127643-29). Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on tutvunud avalikul arutelul esitatud seisukohtade ja küsimustega ega esitanud täiendavaid ettepanekuid/vastuväiteid (dokument nr DM-127643-31). 3.4. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaniku meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: Loa omaja meelespea | Keskkonnaamet. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 21(22) (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Mägi juhataja Kliima- ja välisõhubüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. LHK projekt 3. LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Tootmisskeem_Nursipalu.docx 4. LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Kaart_Nursipalu.docx 5. LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Kaart_Nursipalu.docx 6. LHK lisa - Manused - NOx1h.PNG Teadmiseks: Kertu Luisk, Meie Nursipalu MTÜ, OÜ Tontkandlane Lona Torim spetsialist kliima- ja välisõhubüroo Anu Holvandus vanemspetsialist veeosakond 22(22)  Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-521695 Loa omaja Ärinimi / Nimi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus andmed Registrikood / Isikukood 70009764 Tegevuskoha Nimetus Tsiatsungõlmaa teeninduslinnak andmed Aadress Tsiatsungõlmaa, Juba küla, Võru vald, Võru maakond Katastritunnus(ed) 91804:001:0279 Territoriaalkood EHAK 2203 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk ja 1 auk. Puudutatud katastriüksused: Tsiatsungõlmaa (91804:001:0279), Võru metskond 226 (91804:001:0357). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima 06.09.2024 periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Nursipalu 2 (71570) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024173 Puurkaevu katastri number 71570 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6411405, Y: 675402 Põhjaveekihi nimi ja kood Q, D2 - Kvaternaari, Kesk-Devoni (Q, D₂) Põhjaveekogumi nimi ja kood D2_I - Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (D₂_I) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2024 6 440 6 440 6 440 6 440 25 760 70 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine 1.Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvesti näitude alusel kuude kaupa. 2.Tagada veearvestuse päeviku olemasolu, kuhu vähemalt üks kord kuus (kuu lõpus) kanda veearvestite näidud ja veekogus kuupmeetrites. Põhjaveetaseme mõõtmine - Proovivõtunõuded 1. Põhjavee proovid võtta puurkaevu toorveest enne puhastusseadmeid. 2. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad 2/15 POH0024173 Nursipalu 2 (71570) X: 6411405, Y: 675402 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Elektrijuhtivus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Üks kord kuue aasta jooksul Benseen Naftasaadused PAH summa Pestitsiidide summa Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Põhjavee reostuskahtluse korral võtta kontrollanalüüsiks veeproovid koheselt V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Nursipalu sademevesi 1 Väljalaskme kood VO104 Reoveepuhasti nimetus Nursipalu sademeveepuhasti 1 Reoveepuhasti kood PUH0001660 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Nimi teadmata Suubla kood VEE1004305 Veekogumi nimetus Ura (Vagula) Veekogumi kood 1004300_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6411111, Y: 675486 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 3/15 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2024 Heljum HEL 40 2024 Naftasaadused NAF 5 Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Nursipalu sademevesi 2 Väljalaskme kood VO105 Reoveepuhasti nimetus Nursipalu sademeveepuhasti 2 Reoveepuhasti kood PUH0001661 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Nimi teadmata Suubla kood VEE1004305 Veekogumi nimetus Ura (Vagula) Veekogumi kood 1004300_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6411281, Y: 675727 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2024 Heljum HEL 40 2024 Naftasaadused NAF 5 Väljalaskme jrk nr 3. 4/15 Väljalaskme nimetus Nursipalu sademevesi 3 Väljalaskme kood VO106 Reoveepuhasti nimetus Nursipalu sademeveepuhasti 3 Reoveepuhasti kood PUH0001662 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Nimi teadmata Suubla kood VEE1004305 Veekogumi nimetus Ura (Vagula) Veekogumi kood 1004300_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6411278, Y: 675727 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2024 Heljum HEL 40 2024 Naftasaadused NAF 5 Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus Nursipalu sademevesi 4 Väljalaskme kood VO107 Reoveepuhasti nimetus Nursipalu sademeveepuhasti 4 Reoveepuhasti kood PUH0001663 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Nimi teadmata Suubla kood VEE1004306 5/15 Veekogumi nimetus Ura (Vagula) Veekogumi kood 1004300_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6411427, Y: 675633 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2024 Heljum HEL 40 2024 Naftasaadused NAF 5 Väljalaskme jrk nr 5. Väljalaskme nimetus Nursipalu sademevesi 5 Väljalaskme kood VO108 Reoveepuhasti nimetus Nursipalu sademeveepuhasti 5 Reoveepuhasti kood PUH0001664 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Nimi teadmata Suubla kood VEE1004306 Veekogumi nimetus Ura (Vagula) Veekogumi kood 1004300_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6411427, Y: 675637 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 6/15  Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2024 Heljum HEL 40 2024 Naftasaadused NAF 5 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Vorm ei ole asjakohane V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast. Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Nursipalu sademevesi 1 VO104 X: 6411116, Y: 675486 Ura (Vagula) 1004300_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Naftasaadused Nursipalu sademevesi 2 VO105 X: 6411280, Y: 675722 Ura (Vagula) 1004300_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Naftasaadused Nursipalu sademevesi 3 VO106 X: 6411277, Y: 675722 Ura (Vagula) 1004300_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Naftasaadused Nursipalu sademevesi 4 VO107 X: 6411420, Y: 675634 Ura (Vagula) 1004300_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Naftasaadused Nursipalu sademevesi 5 VO108 X: 6411421, Y: 675638 Ura (Vagula) 1004300_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Naftasaadused 7/15  Täiendavad nõuded väljalaskme seire Sademevee proov võtta väljalaskmete juures olevatest proovivõtukaevudest, mille koordinaadid on ülaltoodud tabelis läbiviimiseks (väljalaskme koordinaadid). V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Vorm ei ole asjakohane V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Vorm ei ole asjakohane V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Vorm ei ole asjakohane V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Vorm ei ole asjakohane V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Vorm ei ole asjakohane V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 8/15 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud Tagada veehaarde sanitaarkaitseala nõuetest kinnipidamine Pidev meetmed 2. Sademevee käitluse nõuded Enne suublasse juhtimist puhastada sademevesi mehaaniliselt. Pidada arvestust suublasse juhitava sademevee koguste üle. Pidev 3. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Õlipüüdurite ja liiva-mudapüüduri sette käitlemisel järgida seadusandluses sätestatud nõudeid. Pidev 4. Nõutav reoveepuhastusviis Reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni (Võru reoveepuhasti PUH0860200) vastavalt vee-ettevõttega (AS VÕRU VESI) sõlmitud lepingule. Pidev 5. Toimingud avarii korral Võtta tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Vajadusel koheselt Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida kohalikku omavalitsust ja loa andjat. Vajadusel kaasata Päästeamet ning asuda viivitamatult avarii tagajärgi likvideerima. 6. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud Kanalisatsiooniehitised peavad olema lekkekindlad. Pidev meetmed 7. Muud asjakohased meetmed Juhul kui selgub, et vee erikasutus avaldab negatiivset mõju keskkonnale, on loa andjal õigus esitada loa omanikule täiendavaid tingimusi. Vajadusel V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Võetava vee arvestus Võetava põhjavee kogust tuleb mõõta taadeldud veearvestiga. Andmed võetud vee koguse kohta esitada vee erikasutusõiguse deklaratsioonis. Üks kord kvartalis vastavalt kehtestatud nõuetele 2. Veehaarde seire Põhjavee seireandmed (sh analüüsiakt) esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis vastavalt tabelis V3. nõutud sagedusele. Vastavalt tabeli V3 tulemused sagedusele 3. Väljalaskme omaseire Sademevee omaseire tulemused (sh analüüsiaktid) ja sademevee koguste määramise arvutuskäik tuleb esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis. Üks kord poolaastas tulemused 4. Seireandmed Suublasse juhitav sademevee vooluhulk on soovituslik arvutada standardis EVS 848 „Väliskanalisatsioonivõrk” või muus samaväärses standardis sätestatud metoodika alusel või määrata Üks kord kvartalis vastavalt sademevee kogus väljalaskme valgala pindala ja igakuise keskmise sademete hulga (Keskkonnaagentuuri sademete andmed, lähim ilmajaam) põhjal. kehtestatud nõuetele 5. Saastetasu ja vee 1. Keskkonnatasu deklaratsioonid esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis vastavalt kehtivale õigusele. Üks kord kvartalis vastavalt erikasutusõiguse tasu 2. Veesaastetasu arvutatakse selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel. kehtestatud nõuetele teave 6. Veekasutuse Veekasutuse aastaaruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korral. Üks kord aastas aastaaruanne 7. Reoveekäitluse teave Reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni (Võru reoveepuhasti kood PUH0860200). Üleantav reoveekogus esitada veekasutuse aastaaruandes. Üks kord aastas 8. Teave meetmete 1. Kui loas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. Vajadusel rakendamise kohta 2. Meetmetest, mida kavatsetakse rakendada reostuse vähendamiseks, ja muudatustest võrreldes loa taotluses esitatud informatsiooniga, teavitada kirjalikult loa andjat ning vajadusel taotleda keskkonnaloa muutmist. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Vorm ei ole asjakohane Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Põletusseade Jah 9/15  Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 12.50 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Puiduhake 6 305 tonni Diislikütus 82 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Jah Heiteallika kood Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik 1. hakke katla korsten (1) 2.90 1 4 000 70 30.09.2024 Puiduhake 2 483 tonni 2. hakke katla korsten (3) 4.60 1 4 760 70 30.09.2025 Puiduhake 3 822 tonni Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad 10/15 A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0012072 1 1. hakke katla korsten X: 6411488, Y: 675475 HEIT0012073 2 1. õlikatla korsten X: 6411481, Y: 675499 HEIT0012074 3 2. hakke katla korsten X: 6411518, Y: 675496 HEIT0012075 4 2. õlikatla korsten X: 6411498, Y: 675483 HEIT0012076 5 1. õlikatla mahuti X: 6411491, Y: 675502 HEIT0012077 6 2. õlikatla mahuti X: 6411509, Y: 675478 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2024 10.984 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2024 260.97 t 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 2024 5 525.884 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2024 60.676 t 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2024 3.505 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2024 0.556 t 7664-41-7 Ammoniaak 2024 1.866 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2024 0.877 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 1.129 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 0.825 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 0.805 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate 11/15 kaupa A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik 1. hakke katla korsten (1) HEIT0012072 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.045 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.046 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.057 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.609 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 3.48 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.049 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.20 mg/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.107 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.032 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0.087 g/s 2. hakke katla korsten (3) HEIT0012074 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.071 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.073 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.09 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.966 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 5.52 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.078 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.318 mg/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.17 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.051 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0.138 g/s 2. õlikatla korsten (4) HEIT0012075 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.026 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.026 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.174 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.483 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.183 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.022 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.022 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.002 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.088 g/s 1. õlikatla mahuti (5) HEIT0012076 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.014 g/s 2. õlikatla mahuti (6) HEIT0012077 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.055 g/s 1. õlikatla korsten (2) HEIT0012073 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.004 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.026 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.072 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.027 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.003 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.003 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.013 g/s 12/15 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika kood Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik 1. hakke katla korsten (1) HEIT0012072 elektrifilter 1 kord/5a PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 86,5 % PM10 Peened osakesed (PM10) 86,5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 86,5 % 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 86,5 % 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 86,5 % 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 86,5 % 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 86,5 % 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 86,5 % 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 86,5 % 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 86,5 % 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 86,5 % 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 86,5 % 2. hakke katla korsten (3) HEIT0012074 elektrifilter 1 kord/5a PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 86,5 % PM10 Peened osakesed (PM10) 86,5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 86,5 % 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 86,5 % 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 86,5 % 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 86,5 % 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 86,5 % 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 86,5 % 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 86,5 % 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 86,5 % 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 86,5 % 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 86,5 % A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete 13/15 heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse Eritingimus liik Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Heiteseire Pisteline 30.01.2025 Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 1. regulaarne Hakke katla korsten (HEIT0012072). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2024, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2025). Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 2.90 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit" Heiteseire Pisteline 30.01.2026 Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada NOx, CO ja osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikatest 2. regulaarne Hakke katla korsten (HEIT0012074). Esmakordne mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul peale põletusseadme tööle rakendamisest (orienteeruv tähtaeg 30/09/2025, kuid mitte hiljemalt kui 30.01.2026). Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmisest mõõtmisest arvates. Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade võimsusega 4.60 MWth töötab tavapärase koormusega, kasutades kütusena puiduhaket. Käitaja peab tagama nõuetekohase standardile vastava mõõtepunkti ja tuleb läbi viia vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit" A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused 14/15 A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Seotud heite​allikas 1. hakke katla korsten (1) Heiteallika kood HEIT0012072 Vanus Uus seade Seadme liik Muu põletusseade Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 2.90 Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp Puiduhake - 100 Osakesed 50 30.09.2024 NOₓ 500 30.09.2024 Seotud heite​allikas 2. hakke katla korsten (3) Heiteallika kood HEIT0012074 Vanus Uus seade Seadme liik Muu põletusseade Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 4.60 Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp Puiduhake - 100 Osakesed 50 30.09.2025 NOₓ 500 30.09.2025 Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Tootmisskeem_Nursipalu.docx Lisa 2: Tootmisskeem_Nursipalu.docx LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Kaart_Nursipalu.docx Lisa 3: Kaart_Nursipalu.docx LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Kaart_Nursipalu.docx Lisa 4: Kaart_Nursipalu.docx LHK lisa - Manused - NOx1h.PNG Lisa 5: NOx1h.PNG 15/15  5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Lubatud heitkoguste projekti koostaja Nimi Tontkandlane OÜ Registrikood/isikukood 14240955 Postiaadress Pärna 28a-1, Tartu 50604 Telefon 5038040 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus 1/36 Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud Käesolevas töös on juhindutud järgmistest õigusaktidest: kirjandusele • Atmosfääriõhu kaitse seadus • Tööstusheite seadus Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid https://www.riigiteataja.ee/akt/108032019006 Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016005 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 “ Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 “Õhukvaliteedi hindamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016062 Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis https://www.riigiteataja.ee/akt/125102019001 Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid – kliimaministri määrus nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ - keskkonnaministri 01.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid" Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Tootmisskeem_Nursipalu.docx Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, Algandmed (materjalide liigid ja kulu, töörežiim jms) on saadud saasteallikate valdaja esindaja käest ning on esitatud kütusekulu ja muud andmed vastavates peatükkides. Käitise asukoha kirjeldus 2/36  Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) Käitise heiteallikad asuvad aadressil: Tsiatsungõlmaa, Juba küla, Võru Maakond, katastriüksusel tunnusega asukoha kirjeldus 91804:001:0279. Tootmisterritoorium piirneb igast ilmakaarest maatulundusmaaga. Lähinaabruses asuvad elamumaad pole. Lähim elamumaa krunt paikneb heiteallikate suhtes u 900 m kaugusel kagus. Reljeef maa-alal, mis hõlmab 1,2 km diameetriga ringi (kõrgeima saasteallika 50-ne kordne kaugus), on tasane. Laste- ja tervishoiuasutuste lähedal paiknemisest info puudub. Samuti pole teada reaalset koosmõju avaldavaid heiteallikaid. Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui Lisa 2: Kaart_Nursipalu.docx 1:20 000 mõõtkavas Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, Lisa 3: Kaart_Nursipalu.docx kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised pole geograafilised ja tehnogeensed objektid Ilmastikutingimuste iseloomustus Võrumaad iseloomustavad pikaajalised (1971-2000) meteoroloogilised näitajad on järgmised: Tabel 1.2. Võrumaa klimaatilised näitajad Temperatuurid: Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur + 17,3oC Kõige külmema kuu keskmine temperatuur - 5,2oC Kõige soojema kuu keskmine temperatuur kella 13 ajal + 22,3oC Tuule kiirused ja tuulevaikuse sagedus (%): Keskmine aastane kiirus 2,8 m/s Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%): N NO O SO S SW W NW tuulevaikus 10 8 8 11 20 21 11 11 4 3/36  Sademed: Aasta keskmine sademete hulk 634 mm Joonis 1.1 Võru maakonna tuuleroos Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus 4/36 Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste Saasteainete heitkoguste arvestamisel põletusseadmetest on kasutatud keskkonnaministri 24.11.2016 määrust määramisel nr 59 “Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid”. Mahuti auru arvutused on tehtud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“. Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui Arvutuskäik kasutatakse arvutusmetoodikat Välisõhu põhiliseks heiteallikaks on hakkepuidul ja diiselkütusel töötavad soojusenergeetilised seadmed. Heiteallikad nr 1-4. Saasteainete heitkoguste arvestamisel on kasutatud keskkonnaministri 24.11.2016 määrust nr 59 “Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid”. 1. Saasteaine heitkogust määratakse arvutuslikult järgmiselt: Arvutatakse kütusekulu ümber soojusühikutesse (B1) B1 = B x Qr (GJ), kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil (t või tuh m3) Qr- kütuse alumine kütteväärtus (MJ/kg) B1 = 2483 x 8 = 19862 GJ hakkepuidul katel 1 B1 = 10 x 43 = 430 GJ diiselkütusel katel 2 B1 = 3822 x 8 = 30579 GJ hakkepuidul katel 3 B1 = 72 x 43 = 3096 GJ diiselkütusel katel 4 1. b. Leitakse saasteaine eriheitme väärtus - qi 5/36  b. Leitakse saasteaine eriheitme väärtus - qi Vastavalt metoodikale on põlevkivikütteõlil ja puidul töötava, alla 10 MW katlamaja puhul antud järgmised eriheite väärtused (qI), mis on toodud Tabelis 3.1. kuni 3.4. 1. Arvutatakse vastava saasteaine heitkogus MI, kasutades järgnevat valemit: MI = 10-6 x B1 x qI (t),kus B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil (GJ) qI – i-nda saasteaine eriheide (g/GJ) 1. Heiteallikast eralduvate heitkoguste hetkväärtused g/s Vastavalt metoodikale arvutatakse hetkeline heitkogus iga komponendi jaoks lähtuvalt põletusseadme võimsusest: M=10-3Pq (g/s), kus P on põletusseadme soojusvõimsus MWth q on vastava saastekomponendi eriheide g/GJ Arvutustes on kasutatud katelde maksimaalvõimsust 2,9 + 0,65 + 4,6 +4,35 MWth. 1. CO2 arvutamine Vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr. 86 leitakse süsinikdioksiidi heitkogus järgnevalt: Mc = 10-3 x B1 x qc x Kc, kus Mc - süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC); B1 – kütusekulu (TJ); qc – süsiniku eriheide (tC/TJ); Kc – oksüdeerunud süsiniku osa. Põlevkivi kütteõli puhul on qc – 21,1 (tC/TJ), Kc – 1. Mco = Mc x 3,664, kus 6/36 Mco – CO2 heitkogus (GgCO2); Mc – süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC). 3. Tahkete osakeste heitkoguste arvestamisel lähtuti peale multitsükloni ja elektrifiltri läbimist tootja poolt garanteeritud TSP sisaldusest suitsugaasides alla 50 mg/Nm3. Eriheite väärtused said arvutatud vastavalt valemile: qi ≈ ci×α×0,25×k, g/GJ, kus ci – i-nda saasteaine kontsentratsioon kuivades suitsugaasides, mg/Nm3 ; α – liigõhutegur α = CO2max/CO2≈ 20,9/(20,9 – O2), O2=6%, α = 1,4; 0,25 – kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta, Nm3/MJ; k – kütuse niiskusest (50%) tulenev parandustegur = 1,12; Selle alusel on tahke fraktsiooni eriheite väärtus 50*1,4*0,25*1,12 = 19,6 g/GJ. Määruses toodud PM SUM eriheite väärtus ilma puhastuseta kateldele on 145 g/GJ ning antud juhul moodustab elektrifiltriga varustatud põletusseadme eriheite väärtus 13,5% püüdeseadmeta väärtusest, ehk püüdeefektiivsus on 84,5%. Vastavalt KKA juhendile on antud juhul PM SUM eriheite väärtus võrdsustatud PM10 omaga, st 118 g/GJ. Tabel 3.1. Saasteainete eriheite väärtused ja heitkogused hakkpuidu põletamisel HA-1 Saasteaine Eriheide (g/GJ) Heitkogus (g/s) Heitkogus (t/a) NOx 210 0,609 4,171 PM SUM osakesed 19,58 0,057 0,389 PM10 peenosakesed 15,93 0,046 0,316 7/36 PM10 peenosakesed 15,93 0,046 0,316 PM2,5 eriti peened osakesed 15,53 0,045 0,308 CO 1200 3,480 23,834 SO2 11 0,032 0,218 LOÜ 17 0,049 0,338 ammoniaak 37 0,107 0,735 Raskmetallid mg/GJ mg/s kg/a Hg 0,08 0,000 0,002 Cd 1,76 0,005 0,035 Pb 3,65 0,011 0,072 Cu 2,70 0,008 0,054 Zn 69,12 0,200 1,373 As 0,14 0,0004 0,003 Cr 3,11 0,009 0,062 Ni 2,70 0,008 0,054 Se 0,07 0,000 0,001 CO2 bio 2175,961 8/36  CO2 bio Tabel 3.2. Saasteainete eriheite väärtused ja heitkogused diiselkütuse põletamisel õlikatlas HA-2 Saasteaine Eriheide (g/GJ) Heitkogus (g/s) Heitkogus (t/a) NOx 111 0,072 0,048 PM SUM osakesed 40 0,026 0,017 PM10 peenosakesed 6 0,004 0,003 PM2,5 eriti peened osakesed 6 0,004 0,003 CO 42 0,027 0,018 SO2 - 0,000 0,000 LOÜ 5 0,003 0,002 Raskmetallid mg/GJ mg/s kg/a Hg 0,1 0,000 0,000 Cd 0,3 0,000 0,000 Pb 10 0,007 0,004 Cu 6 0,004 0,003 9/36  Saasteaine Eriheide (g/GJ) Heitkogus (g/s) Heitkogus (t/a) Zn 5 0,003 0,002 As 44,5 0,029 0,019 Cr 20 0,013 0,009 Ni 200 0,130 0,086 CO2 - - 31,826 Tabel 3.3. Saasteainete eriheite väärtused ja heitkogused hakkpuidu põletamisel HA-3 Saasteaine Eriheide (g/GJ) Heitkogus (g/s) Heitkogus (t/a) NOx 210 0,966 6,422 PM SUM osakesed 19,58 0,090 0,599 PM10 peenosakesed 15,93 0,073 0,487 PM2,5 eriti peened osakesed 15,53 0,071 0,475 CO 1200 5,520 36,695 SO2 11 0,051 0,336 LOÜ 17 0,078 0,520 ammoniaak 37 0,170 1,131 10/36  Raskmetallid mg/GJ mg/s kg/a Hg 0,08 0,000 0,002 Cd 1,76 0,008 0,054 Pb 3,65 0,017 0,111 Cu 2,70 0,012 0,083 Zn 69,12 0,318 2,114 As 0,14 0,0006 0,004 Cr 3,11 0,014 0,095 Ni 2,70 0,012 0,083 Se 0,07 0,000 0,002 CO2 bio 3350,074 Tabel 3.4. Saasteainete eriheite väärtused ja heitkogused diiselkütuse põletamisel õlikatlas HA-4 Saasteaine Eriheide (g/GJ) Heitkogus (g/s) Heitkogus (t/a) NOx 111 0,483 0,344 PM SUM osakesed 40 0,174 0,124 PM10 peenosakesed 6 0,026 0,019 11/36 PM10 peenosakesed 6 0,026 0,019 Saasteaine Eriheide (g/GJ) Heitkogus (g/s) Heitkogus (t/a) PM2,5 eriti peened osakesed 6 0,026 0,019 CO 42 0,183 0,130 SO2 - 0,002 0,001 LOÜ 5 0,022 0,015 Raskmetallid mg/GJ mg/s kg/a Hg 0,1 0,000 0,000 Cd 0,3 0,001 0,001 Pb 10 0,044 0,031 Cu 6 0,026 0,019 Zn 5 0,022 0,015 As 44,5 0,194 0,138 Cr 20 0,087 0,062 Ni 200 0,870 0,619 CO2 - - 229,144 12/36 Mahuti aurud Arvutused on tehtud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“. Heiteallikad nr 5-6. Arvutuskäik §1 järgi ei andnud usutavaid tulemusi LOÜ-de emissiooni kohta. Seepärast on kasutatud antud määruse teisi võimalusi emissiooni arvutamiseks. 5. Naftasaaduste ja põlevkiviõli tankeritele, tsisternautodele ja raudteetsisternidele laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramine (1) Naftasaaduste ja põlevkiviõli tankeritele, tsisternautodele ja raudteetsisternidele laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste LL arvutamiseks vajalik eriheide (EL) kilogrammides ühe kuupmeetri laaditud vedeliku kohta hinnatakse järgmist valemit kasutades: EL= 0,12*S*P*M/T*(1- eff/100) 0,12 – teisendustegur SI ühikuteks; S – küllastumistegur, käesoleva määruse lisas 3 esitatu kohaselt; P – küllastunud aurude rõhk vastavalt käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa; M – aurude molekulmass, g/mol, täpsemate andmete puudumise korral kasutada käesoleva määruse lisas 1 esitatud andmeid; T – laadimistemperatuur °K, soojendamist mittevajavate produktide korral kasutada temperatuuri 293 °K; Antud juhul: 13/36 EL = 0,12*1,45*0,072*130/293 =0,0056 kg/m3 Diislikütus EL = 0,12*1,45*0,0646*165/293 =0,0063 kg/m3 Põlevkiviõli (2) Naftasaaduste ja põlevkiviõli tankeritele, tsisternautodele ja raudteetsisternidele laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus LL kilogrammides (kg) vaadeldaval perioodil saadakse, korrutades eriheite EL (kg/m3) vaadeldaval perioodil laaditud kogusega Q (m3). LL = EL× Q Q Põlevkiviõli mark C – 112 m3 LL Põlevkiviõli mark C – 0,709 kg Põlevkiviõli hetkelise heitkoguse määramiseks ühekordsel laadimisel: Pumpamise võimsus – 30 m3/h; selle käigus eraldub 200 g LOÜ-sid (vt §6), mis annab 0,055 g/s (200/3600=0,055). Mahuti 1 maht – 7,5 m3, selle täitmiseks on vaja 0,25 tundi ehk LOÜ emissioon 0,014 g/s tunnikeskmisena (0,055*0,25=0,014). Mahuti 2 maht – 50 m3, selle täitmiseks on vaja 1,67 tundi ehk LOÜ emissioon jääb 0,055 g/s tunnikeskmisena. diiselkütuse kogus – 11,8 m3/ 30 m3/h = 3,7 korda aastas. Selle koguse tankimisel eraldub 78 g NMVOC. 78/3,7 = 192 g NMVOC tankimise korra pealt. 63/3,333 = 58 g tunnikeskmisena ning 58/3600 = 0,016 g/s. 6. Bensiini ja diislikütuse laadimisel teenindusjaama mahutitesse ja teenindusjaama mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramine Bensiini ja diislikütuse laadimisel teenindusjaama mahutitesse ja teenindusjaama mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (Lt) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades: 14/36 LT = 0,001 x (ET + EH) x Q, kus 0,001 – teisendustegur grammidest kilogrammideks; Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m3; ET – eriheide, g/m3, käesoleva määruse lisas 4 esitatu kohaselt; EH – eriheide, g/m3, käesoleva määruse lisas 4 esitatu kohaselt. Antud juhul: Mahuti 1 LT = 0,001*(6,65+0,91)*11,8 = 0,089 kg – Diislikütus, sellest 0,011 kg hingamisest ja 0,078 kg laadimisest. Mahuti 2 LT = 0,001*(6,65+0,91)*84,7 = 0,640 kg – Diislikütus, sellest 0,077 kg hingamisest ja 0,563 kg laadimisest. § 8. Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ja soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate aromaatsete süsivesinike heitkoguste määramine (1) Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate aromaatsete süsivesinike summaarse heitkoguse määramiseks täpsemate andmete puudumise korral korrutatakse arvutatud lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus koefitsiendiga 0,03. 0,000089 t/a * 0,03 = 0,000003 t/a aromaatseid süsivesinikke. 15/36  0,000089 t/a * 0,03 = 0,000003 t/a aromaatseid süsivesinikke. 0,00064 t/a * 0,03 = 0,00002 t/a aromaatseid süsivesinikke Manused Lisa 4: Arvutuskaik_Nursipalu.docx Lisa 5: PUIT_E___DIISEL_Nursipalu23.xlsx 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​allikas Püüdeseade Nimetus, Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja Püütav saasteaine tüüp sagedus CAS nr Nimetus Projekteeritud Puhastusastme Muu puhastusaste ühik ühik 1. hakke katla elektrifilter 1 kord/5a PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 86,5 % korsten (1) PM10 Peened osakesed (PM10) 86,5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 86,5 % 7439- Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 86,5 % 97-6 7440- Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 86,5 % 43-9 kaadmiumiks 16/36  7439- Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 86,5 % 92-1 7440- Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 86,5 % 50-8 7440- Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 86,5 % 66-6 7440- Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 86,5 % 38-2 arseeniks 7440- Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 86,5 % 47-3 7440- Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 86,5 % 02-0 7782- Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 86,5 % 49-2 seleeniks 2. hakke katla elektrifilter 1 kord/5a PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 86,5 % korsten (3) PM10 Peened osakesed (PM10) 86,5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 86,5 % 7439- Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 86,5 % 97-6 7440- Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 86,5 % 43-9 kaadmiumiks 7439- Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 86,5 % 92-1 7440- Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 86,5 % 50-8 7440- Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 86,5 % 66-6 7440- Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 86,5 % 38-2 arseeniks 7440- Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 86,5 % 47-3 7440- Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 86,5 % 02-0 7782- Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 86,5 % 49-2 seleeniks Muud heite vähendamise meetmed 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika 17/36 Heiteallikas 1. hakke katla korsten (1) Koormus Täiskoormus suvi E-P Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 10 Veebruar 10 Märts 10 Aprill 50 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 50 November 10 Detsember 10 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 18/36 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas 2. hakke katla korsten (3) Koormus Täiskoormus talv E-P Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 50 Mai 40 Juuni 20 Juuli 20 August 20 19/36 September 40 Oktoober 50 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 20/36 Heiteallikas 1. õlikatla korsten (2) Koormus Täiskoormus talv E-P Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 50 Mai 40 Juuni 20 Juuli 20 August 20 September 40 Oktoober 50 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 21/36 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas 2. õlikatla korsten (4) Koormus Täiskoormus talv E-P Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 50 Mai 40 Juuni 20 Juuli 20 22/36 August 20 September 40 Oktoober 50 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 23/36 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Põletusseade Heite​allikas 1. hakke katla korsten (1) Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi-​soojus-​võimsus, MWth 2.90 Töö​tundide arv aastas 4 000 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste Ei arvutamist? Püüdeseade Püüde​seade Püütav saasteaine CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, % elektrifilter, 1tk PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 86.50 PM10 Peened osakesed (PM10) 86.50 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 86.50 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 86.50 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 86.50 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 86.50 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 86.50 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 86.50 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 86.50 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 86.50 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 86.50 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 86.50 Kasutatav kütus ja jäätmed 24/36 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, MJ/kg; Gaas - Kogus Välisõhku väljutatud heide Kanda % MJ/Nm³ aastas vormile 5.5 Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus Hetkeline Ühik Aastas Ühik heitkogus Puiduhake 0.02 8 2 483 tonni PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.045 g/s 0.308 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.046 g/s 0.316 t Jah PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.057 g/s 0.389 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.609 g/s 4.1714 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 3.48 g/s 23.8368 t Jah NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0493 g/s 0.3377 t Jah BC Must süsinik 0 g/s 0.343 t Jah 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.011 mg/s 0.072 kg Jah 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0 mg/s 0.002 kg Jah 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0.005 mg/s 0.035 kg Jah kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0.0004 mg/s 0.003 kg Jah arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0.008 mg/s 0.054 kg Jah vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.20 mg/s 1.373 kg Jah 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.009 mg/s 0.062 kg Jah 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.008 mg/s 0.054 kg Jah 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0 mg/s 0.001 kg Jah seleeniks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0003 µg/s 0.001986 mg Jah 1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) 0 mg/s 0 kg Jah 50-32-8 Benso(a)püreen 0.029 mg/s 0.1986 kg Jah 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0464 mg/s 0.3178 kg Jah 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0145 mg/s 0.0993 kg Jah 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0116 mg/s 0.0795 kg Jah 118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) 0 mg/s 0.0001 kg Jah 25/36 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, MJ/kg; Gaas - Kogus Välisõhku väljutatud heide Kanda % MJ/Nm³ aastas vormile 5.5 Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus Hetkeline Ühik Aastas Ühik heitkogus 7664-41-7 Ammoniaak 0.1073 g/s 0.735 t Jah 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0319 g/s 0.2185 t Jah 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 0 t Jah 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0.0867 g/s 2 176.1727 t Jah Põletusseade Heite​allikas 2. hakke katla korsten (3) Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi-​soojus-​võimsus, MWth 4.60 Töö​tundide arv aastas 4 760 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste Ei arvutamist? Püüdeseade 26/36 Püüde​seade Püütav saasteaine CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, % elektrifilter, 1tk PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 86.50 PM10 Peened osakesed (PM10) 86.50 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 86.50 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 86.50 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 86.50 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 86.50 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 86.50 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 86.50 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 86.50 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 86.50 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 86.50 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 86.50 Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, MJ/kg; Gaas - Kogus Välisõhku väljutatud heide Kanda % MJ/Nm³ aastas vormile 5.5 Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus Hetkeline Ühik Aastas Ühik heitkogus Puiduhake 0.02 8 3 822 tonni PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.071 g/s 0.475 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.073 g/s 0.487 t Jah PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.09 g/s 0.599 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.966 g/s 6.421 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 5.52 g/s 36.6912 t Jah NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0782 g/s 0.5198 t Jah BC Must süsinik 0 g/s 0.527 t Jah 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.017 mg/s 0.111 kg Jah 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0 mg/s 0.002 kg Jah 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0.008 mg/s 0.054 kg Jah kaadmiumiks 27/36 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, MJ/kg; Gaas - Kogus Välisõhku väljutatud heide Kanda % MJ/Nm³ aastas vormile 5.5 Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus Hetkeline Ühik Aastas Ühik heitkogus 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0.0006 mg/s 0.004 kg Jah arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0.012 mg/s 0.083 kg Jah vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.318 mg/s 2.114 kg Jah 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.014 mg/s 0.095 kg Jah 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.012 mg/s 0.083 kg Jah 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0 mg/s 0.002 kg Jah seleeniks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0005 µg/s 0.003058 mg Jah 1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) 0 mg/s 0 kg Jah 50-32-8 Benso(a)püreen 0.046 mg/s 0.3058 kg Jah 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0736 mg/s 0.4892 kg Jah 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.023 mg/s 0.1529 kg Jah 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0184 mg/s 0.1223 kg Jah 118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) 0 mg/s 0.0002 kg Jah 7664-41-7 Ammoniaak 0.1702 g/s 1.1313 t Jah 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0506 g/s 0.3363 t Jah 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 0 t Jah 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0.1375 g/s 3 349.7109 t Jah Põletusseade Heite​allikas 1. õlikatla korsten (2) Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi-​soojus-​võimsus, MWth 0.65 28/36 Töö​tundide arv aastas 400 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste Jah arvutamist? Püüdeseade Püüde​seade Püütav saasteaine CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, % Kasutatav kütus ja jäätmed 29/36 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, MJ/kg; Gaas - Kogus Välisõhku väljutatud heide Kanda liik % MJ/Nm³ aastas vormile 5.5 Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus Hetkeline Ühik Aastas Ühik heitkogus Diislikütus 0.001 43 10 tonni PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0039 g/s 0.0026 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0039 g/s 0.0026 t Jah PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.026 g/s 0.0172 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0722 g/s 0.0477 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0273 g/s 0.0181 t Jah NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0033 g/s 0.0022 t Jah 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0065 mg/s 0.0043 kg Jah 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0001 mg/s 0 kg Jah 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0.0002 mg/s 0.0001 kg Jah kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0.0289 mg/s 0.0191 kg Jah arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0.0039 mg/s 0.0026 kg Jah vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0033 mg/s 0.0022 kg Jah 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.013 mg/s 0.0086 kg Jah 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.13 mg/s 0.086 kg Jah PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.000004 mg Jah 50-32-8 Benso(a)püreen 0.0007 mg/s 0.0004 kg Jah 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0007 mg/s 0.0004 kg Jah 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0007 mg/s 0.0004 kg Jah 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0007 mg/s 0.0004 kg Jah 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0003 g/s 0.0002 t Jah 124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0131 g/s 31.8255 t Jah 30/36 Põletusseade Heite​allikas 2. õlikatla korsten (4) Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi-​soojus-​võimsus, MWth 4.35 Töö​tundide arv aastas 400 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste Jah arvutamist? Püüdeseade Püüde​seade Püütav saasteaine CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, % Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, MJ/kg; Gaas - Kogus Välisõhku väljutatud heide Kanda liik % MJ/Nm³ aastas vormile 5.5 Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus Hetkeline Ühik Aastas Ühik heitkogus Diislikütus 0.001 43 72 tonni PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0261 g/s 0.0186 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0261 g/s 0.0186 t Jah PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.174 g/s 0.1238 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.4829 g/s 0.3437 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.1827 g/s 0.13 t Jah NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0218 g/s 0.0155 t Jah 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0435 mg/s 0.031 kg Jah 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0004 mg/s 0.0003 kg Jah 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0.0013 mg/s 0.0009 kg Jah kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0.1936 mg/s 0.1378 kg Jah arseeniks 31/36 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, MJ/kg; Gaas - Kogus Välisõhku väljutatud heide Kanda liik % MJ/Nm³ aastas vormile 5.5 Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus Hetkeline Ühik Aastas Ühik heitkogus 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0.0261 mg/s 0.0186 kg Jah vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0218 mg/s 0.0155 kg Jah 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.087 mg/s 0.0619 kg Jah 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.87 mg/s 0.6192 kg Jah PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.000031 mg Jah 50-32-8 Benso(a)püreen 0.0044 mg/s 0.0031 kg Jah 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0044 mg/s 0.0031 kg Jah 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0044 mg/s 0.0031 kg Jah 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0044 mg/s 0.0031 kg Jah 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.002 g/s 0.0014 t Jah 124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0879 g/s 229.1436 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 32/36 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 5.4.12. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase plaanil või kaardil CAS nr Nimetus Summaarne Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase Suhe Cm / hetkeline heitkogus või siht​väärtus väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Keskmistamisaeg M 1, 3, 4, 2 630-08- Süsinikmonooksiid 9.21 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 0.29 0.029 0 1, 3, 4, 2 7440- Tsingiühendid, 0.543 mg/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.01 0 66-6 ümberarvutatuna tsingiks 1, 3, 4, 2 7446- Vääveldioksiid 0.085 g/s 1 tund 350 µg/m³ 2 0.006 09-5 24 tundi 125 µg/m³ 1 0.008 1, 3, 4, 2 10102- Lämmastikdioksiid 2.13 g/s 1 tund 200 µg/m³ 77 0.385 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 4 0.10 1, 3, 4, 5, 6, 2 NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.221 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 48 0.01 orgaanilised ühendid 24 tundi 2 000 µg/m³ 16 0.008 1, 3, 4, 2 PM2,5 Eriti peened osakesed 0.146 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.25 0.01 (PM2,5) 1, 3, 4, 2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.149 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.70 0.014 1 aasta 40 µg/m³ 0.25 0.006 Koosmõju kirjeldus Reaalset koosmõju avaldavaid samalaadseid allikaid ei esine 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire33/36 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Saasteainete heitkoguste ja müra seire Heiteallikas Seiratav Seire Saasteaine näitaja sagedus CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral) katel Saasteaine kord/3a PM-sum Tahked osakesed, Kuna on tegemist keskmise võimsusega põletusseadmega, siis saasteainete heitkoguste Danstoker summaarsed piirväärtuste rakendamisel aastast 2030, tuleb teha kontrollmõõtmisi vähemalt kord kolme aasta jooksul. 10102-44- Lämmastikdioksiid Kuna on tegemist keskmise võimsusega põletusseadmega, siis saasteainete heitkoguste 0 piirväärtuste rakendamisel aastast 2030, tuleb teha kontrollmõõtmisi vähemalt kord kolme aasta jooksul. 630-08-0 Süsinikmonooksiid katel Saasteaine kord/3a PM-sum Tahked osakesed, Kuna on tegemist keskmise võimsusega põletusseadmega, siis saasteainete heitkoguste Viessmann summaarsed piirväärtuste rakendamisel aastast 2030, tuleb teha kontrollmõõtmisi vähemalt kord kolme aasta jooksul. 10102-44- Lämmastikdioksiid Kuna on tegemist keskmise võimsusega põletusseadmega, siis saasteainete heitkoguste 0 piirväärtuste rakendamisel aastast 2030, tuleb teha kontrollmõõtmisi vähemalt kord kolme aasta jooksul. 630-08-0 Süsinikmonooksiid 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaainete häiringuid pole ette näha. Ebameeldiva lõhna potentsiaalseid põhjustajaid pole. 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused Välisõhu kvaliteedi taseme määramise AIRVIRO hajumisarvutusprogrammid 34/36  Arvutamiseks valitud meteoaasta automaatselt valitud AIRVIRO poolt Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu automaatselt valitud AIRVIRO poolt Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Viide meteroloogilise mudeli andmetele automaatselt valitud AIRVIRO poolt Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete automaatselt valitud AIRVIRO poolt kohta Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad koosmõju avaldavaid allikaid ei esine käitised, seireandmed) Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme Saadud kontsentratsioonid ei ületa tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust. Antud juhul muutumine pärast heiteallika töölerakendamist saavutavad 30% ÕPV-st NOx maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon. Saasteainete maksimaalväärtused on normikohased ning ei kujuta ohtu inimese tervisele. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Manused Lisa 6: NOx1h.PNG 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel Saadud kontsentratsioonid ei ületa tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust. Antud juhul saavutab või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme 30% ÕPV-st ainult NOx maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon. Saasteainete maksimaalväärtused on maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse normikohased ning ei kujuta ohtu inimese tervisele. seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. 35/36  Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse Märkimisväärseid müraallikaid pole § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu Suurima osakaaluga on heiteallikas nr 3 saastatuse tekitamises suurim Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate Heitallikate parameetrid tagavad saasteainete ohutu hajumise taotletud kogustes. Täiendavad välisõhu saastamise saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud. saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete Täiendavad välisõhu saastamise piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud. Saasteainete leviku modelleerimisel heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks saadud saasteainete ning seirejaama asukohaks hajumistulemuste põhjal ei ole otstarbekas rakendada ettevõtte omaseiret. Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks pole tarvidust ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu pole ette näha keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed 5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane. 36/36  -99695 56334 0 0 1866900 24765 heitgaasid 0 0 heitgaasid 2476500 237671 0 0 -3900 44178 hakkepuit – 6305 t diisel – 82 t 0 0 hakkepuit – 6305 t diisel – 82 t 1757771 209913 0 0 3280410 153760 0 0 2088152 155484 katlad 0 0 katlad 3841206 65405 soojus - 12190 + 882 = 13072 MWh 0 0 soojus - 12190 + 882 = 13072 MWh 2489109 64407 0 0 1797685 103233 tuhk 0 0 tuhk Joonis 3. 4 . Nursipalu katlamaja tootmisskeem Kaart 2824871 1209333 MT 0 0 MT 2853934 2428533 M T 0 0 M T 1799492 1385277 RK 0 0 RK 2039229 2624113 MT 0 0 MT 1301262 740508 MT 0 0 MT 895789 1567767 MT 0 0 MT 1563370 2788920 0 0 2289810 3190240 0 0 right 275590 0 0 Joonis 1.2 Asukohakaart . Ettevõtte tootmisterritooriumi piir on tähistatud oranži joonega . Maakasutuse tähistused : E – elamumaa ; R K – riigikaitse maa ; MT – maatulundusmaa ; T – tootmismaa ; TR – transpordimaa ; Ä – ärimaa ; 67 - Võru- Mõniste -Valga tee . Kaart 2824871 1209333 MT 0 0 MT 2853934 2428533 M T 0 0 M T 1799492 1385277 RK 0 0 RK 2039229 2624113 MT 0 0 MT 1301262 740508 MT 0 0 MT 895789 1567767 MT 0 0 MT 1563370 2788920 0 0 2289810 3190240 0 0 right 275590 0 0 Joonis 1.2 Asukohakaart . Ettevõtte tootmisterritooriumi piir on tähistatud oranži joonega . Maakasutuse tähistused : E – elamumaa ; R K – riigikaitse maa ; MT – maatulundusmaa ; T – tootmismaa ; TR – transpordimaa ; Ä – ärimaa ; 67 - Võru- Mõniste -Valga tee .