Vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-522272 andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 04.09.2024 nr DM-128734-14 Miinisadama vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-522272 andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Lähtuvalt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) 28.06.2024 vee erikasutuse keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks haldusmenetluse seadus § 40, § 46, veeseaduse § 2 lg 2, § 187 § p 8, 10, 11, § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 17, 17¹, § 6¹ lg 3 ja 5, § 9 lg 1, § 11 lg 2, 2², 2³, 4, 6, 8 ja 8¹, ja § 12 lg 1¹ p 1 otsustan: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-522272 taotluse menetluse raames. Enne tööde elluviimist tuleb teostada setete analüüs (loa tabel V8), oluline on järgida töökorralduslike nõudeid. 1.2. Anda Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL- 522272 Miinisadama (Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, kü 78401:101:5683) kaitserajatiste rekonstrueerimisega seotud vee erikasutuseks: tahkete ainete paigutamine mahus 55 900 m³, süvendamine mahus 35 200 m³ ja süvenduspinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale mahus 35 200 m³. Keskkonnaluba antakse kehtivusega kuni 31.12.2026. 1.3. Määrata keskkonnaloale nr KL-522272 töökorralduslikud nõuded ja tingimused nagu toodud käesoleva korralduse ptk 3.3. (loa tabel V10, V11, V16): 1.4. Määrata keskkonnaloale nr KL-522272 mere seire nõuded nagu toodud käesoleva korralduse ptk 3.4.: 1.4.1. Teostada süvenduspinnase seiret vastavalt loa tabelile V10. 1.4.2. Teostada heljumi pidevseiret vastavalt loa tabelile V8. 1.5. Määrata vee erikasutuse keskkonnaloale nr KL-522272 nõuded teabe esitamiseks (loa tabel V17). 1.6. Keskkonnaluba nr KL-522272 on korralduse lahutamatu osa ning keskkonnaluba nr KL-522272 ja käesolev korraldus moodustavad terviku. 1.7. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisest. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) 06.06.2024 esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) taotluse ja 28.06.2024 parandustaotluse. Nõuetekohane[1] taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.06.2024 taotlusena nr T- KL/1024216-2 (edaspidi taotlus), menetluse nr M-128734 all. Taotluse kohaselt soovitakse teostada Miinisadama (Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) kaitserajatiste rekonstrueerimistöid ja sellega kaasnevaid süvendustöid: tahkete ainete paigutamine mahus 55 900 m³, süvendamine mahus 35 200 m³ ja süvenduspinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale mahus 35 200 m³. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega kuni 31.12.2026. Tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid on hinnatud varasemalt keskkonnamõjude hindamise käigus (edaspidi Miinisadama KMH aruanne)[2] ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt 2024 aastal koostatud eelhinnangus „Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine“[3] (edaspidi Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnang). 2.2. Keskkonnaloa taotluse menetlusse algatamisest teavitamine Keskkonnaloa andja edastab keskkonnaloa taotluse KOTKAS kaudu viivitamata pärast selle saamist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele teadmiseks (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 43 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet edastas 31.07.2024 kirjaga (registreeritud 31.07.2024 nr DM-128734-8) arvamuse, kus toob välja: „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet vaadanud läbi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vee erikasutuse keskkonnaloa taotlusmaterjalid Miinisadama kai 7 pikendamiseks ja parempoolse lainemurdja rekonstrueerimiseks, nõustub keskkonnaloa väljastamisega taotlusmaterjalides esitatud tingimustel. Miinisadama tn 3 krundile kehtib detailplaneering DP032190 „Miinisadama ja lähiala detailplaneering“, kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 23.02.2016 korraldusega number 231-k. Nimetatud planeering hõlmab Miinisadama tn 3 olemasolevaid rajatisi, milles käesoleva keskkonnaloa taotluses märgitud kaide ehitus- ja rekonstrueerimistööd jäävad väljapoole planeeringuala. Planeeringudokumentides on kõnesoleva kaide asukohad nimetatud 2(15) „perspektiivseteks kai aladeks“. Eraldi planeeringu koostamist kai aladele ei pea Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet vajalikuks.” Loa andja teavitas 02.07.2024 taotlejat taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud 02.07.2024 nr DM-128734-5) ning küsis kohaliku omavalitsuse arvamust taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹) (registreeritud 02.07.2024 nr DM-128734-6). Loa andja teavitas 02.07.2024 avalikkust keskkonnaloa menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet ei pea teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes vajalikuks (KeÜS § 47 lg 2 kohaselt võib teate jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi). Tegevus toimub olemasolevas sadamas ning kaadamine olemasoleval kaadamisalal. Miinisadama KMH aruande kohaselt on tegevusega kaasnev keskkonnahäiring lokaalne ja ajutine. Kaitserajatiste rekonstrueerimine on vajalik ohutu laevaliikluse tagamiseks. Loa andja teavitas 02.07.2024 puudutatud isikuid taotluse esitamisest kirjaga nr DM-128734-7 (KeÜS § 46 lg 1 p 1). Taotlusele ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 2.3. Otsuse eelnõu avalikustamine ja menetlusosaliste ärakuulamine 2.3.1. Loa andja teavitas 07.08.2024 keskkonnaloa nr KL-522272 muutmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaande ja saatis menetlusosalistele ja puudutatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (haldusmenetluseseadus (edaspidi HMS) § 40 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) § 11 lg 2²). 2.3.2. Eelnõudele esitasid ettepankud ja vastuväited Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (registreeritud 22.08.2024 nr DM-128734-10) ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registreeritud 04.09.2024 nr DM-128734-13). 2.3.3. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tõi välja, et puuduvad ettepanekud või vastuväited Miinisadama vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-522272 ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta. Samuti ei tehtud ettepanekut avaliku istungi korraldamiseks. 2.3.4. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tõi välja järgmised asjaolud: 1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu punktis 3.2.5 on ilmselt ekslikult viidatud Miiduranna KMH aruandele. 2. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu punktis 3.2.8 ning KMH eelhinnangus on märgitud, et Miinisadama KMH aruande kohaselt kestavad süvendustööd ca 1 kuu, kai nr 7 ja lainemurdja ehitamiseks kulub ca kuus kuud. Selgitame siinkohal, et täpne tööde ajaline 3(15)  järjestus ja kestus ei ole praeguseks selge ning Keskkonnaametile edastatud KMH eelhinnangus oli samuti märgitud, et kavandatava tegevuse täpne ajakava (ligikaudu 1,5 aastat) ei ole käesoleva töö kirjutamise ajaks teada. Parema selguse huvides palume vastava teabe korraldusest ja eelhinnangust eemaldada. 3. Keskkonnaloa eelnõu tabelis V8 ja V16 on erinev heljumi seire kaugus Miinisadama akvatooriumist. Palume täpsustada. 4. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas vee erikasutusloa taotluse tahkete ainete paigutamiseks mahus 55 900 m³ täpsustades, et sellest on paetäite maht on 37 500 m³ ja graniitkivide maht 18 400 m³. Käesolevaks hetkeks on selgunud, et töö käigus võib ilmneda vajadus kasutada lammutamise käigus saadavat mineraalset materjali. Uputatavate tahkete ainete kogumaht ei muutu ja muudatus toimuks vaid paetäite mahu osas. Seetõttu palume materjalides eemaldada viide, et lammutamisel saadud materjali ei kasutata ehitusel ning märkida „paetäite või sarnaste omadustega materjali maht on 37 500 m³ ja graniitkivide maht on 18 400 m³“. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei esitanud vastuväiteid avaliku istungi mittekorraldamise osas. 2.3.5. Keskkonnaamet täiendas keskkonnaloa andmise otsuse eelnõud ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõud ja loa eelnõud. Keskkonnaamet parandab korralduses eksliku viite Miiduranna KMH aruandele, mõeldud oli siiski Miinisadama KMH aruannet. Lisaks korrigeerib Keskkonnaamet korraldust ja eelhinnangut, eemaldades ebatäpse viite tööde kestvuse osas. Täpsustakse seire asjaolusid loa tabelis V16 - seire punkt peaks olema 700 m kaugusel, tabelis V16 toodud info oli kahetsusväärselt eksitav. Keskkonnaamet selgitab, et mineraalsed lammutusjäätmed on sarnaste omadustega kui paetäide. Miinisadama KMH aruandes on käsitletud materjalide taaskasutust. Materjalide taaskasutus on ressursikasutuse osas positiivne, väheneb uue kaevandatava materjali vajadus. Kuna täitetööd tehakse sulundseina taha, ei ole muutusi mõjus veekeskkonnale. Seega korrigeeritakse dokumenete vastavalt ettepanekule. Siiski lisame, et materjali taaskasutusel tuleb järgida jäätmeseadust ning vajadusel taotleda asjakohased load/registreeringud. 2.3.6. Arvestades, et eelnõusid ei muudetud taotleja kahjuks, ei pea Keskkonnaamet vajalikuks eelnõu uut avalikustamist (HMS § 49 lg 4). [1] keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nõuetele ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 42 ja veeseaduse (edaspidi VeeS) § 193 nõuetele. Lisaks sisaldas taotlus teavet eelhinnangu koostamiseks (Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 7², § 15 p 8 koostoimes Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud 4(15) nõuded“). [2] OÜ E-Konsult, 2007. „Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju hindamine“. Töö nr E1040. Heaks kiidetus Keskkonnaministeeriumi 28.03.2007 otsusega nr 13-3-3/2108-19. [3] Kättesaadav taotluse T-KL/1024216-2 lisas 4. 3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1 ja p 2). Planeeritav tegevus, milleks on kaitserajatiste rekonstrueerimisel tahkete ainete paigutamine mahus 55 900 m³ ja süvendamine ning kaadamine mahus 35 200 m³ on olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS mõistes (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1 p 17 ja 17¹), seega KMH algatamine on kohustuslik ja KMH algatatakse KMH vajadust põhjendamata. Siiski, KeHJS § 11 lg 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt tuleb otsustajal kaaluda, kas kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt käsitletud. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on määratud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määruse nr 31). KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 191 lg-le 1 annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Miinisadama KMH aruandes käsitles sadama süvendamist mahus 49 200 m³ ning lainemurdjate rekonstrueerimisel tahkete ainete paigutamist mahus 141 300 m³. Tegevuse mahud ei ole võrreldes KMH aruandes tooduga suurenenud, tegevuse mahud on mõnevõrra vähenenud. Sellest lähtuvalt on võimalik lähtuda Miinisadama KMH aruandest (vt lisa eelhinnangu ptk 1.1.1). Keskkonnaamet on määruse nr 31 alusel koostanud eelhinnangu (vt lisa eelhinnang), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kui järgitakse keskkonnaloas seatud nõudeid ja tingimusi, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne 5(15)  koosmõju teiste tegevustega; kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Järgima peab keskkonnaloaga seatavaid töökorralduslikke nõudeid ja tingimusi. 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel 3.2.1. VeeS § 2 lg 2 ja KeÜS § 41 lg 1 p 1 koostoimes on vee erikasutuse aluseks vee erikasutuse keskkonnaluba. Vastavalt VeeS §-le 187 on keskkonnaluba kohustuslik p 8 kohaselt, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist, p 10 kohaselt, kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist ning p 11 kohaselt, kui kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist. Otsuse p 1.2. kohaselt antakse keskkonnaluba Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele Miinisadama (Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, kü 78401:101:5683) kaitserajatiste rekonstrueerimisega seotud vee erikasutuseks: tahkete ainete paigutamine mahus 55 900 m³, süvendamine mahus 35 200 m³ ja süvenduspinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale mahus 35 200 m³. 3.2.2. VeeS § 189 lg 1 kohaselt on vee erikasutuse keskkonnaluba tähtajatu, va kui tegevus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Keskkonnaluba antakse vatsvalt taotlusele kehtivusega kuni 31.12.2026. 3.2.3. Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Sadama sissesõidu, akvatoorium ja kaadamisala asuvad merealal, Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus koormata avalikku veekogu üle kinnisasja piiri ulatuva ning veekogu põhjale toetuva kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega seaduses sätestatud tingimustel ja korras (VeeS § 214 lg 2). Käesolevalt rekonstrueeritakse olemasolevaid rajatisi. Keskkonnaloa taotleja on kinnistu volitatud asutus. Käesolevalt ei kavandata uusi rajatisi. Rekonstrueeritakse olemasolevaid rajatisi. Seega on olemas õiguslik alus tööde elluviimiseks. 3.2.4. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele (LKS § 38 lg 5 p 2) või kui toimub olemasoleva rajatise laiendamine (LKS § 38 lg 4 p 5). KeÜS § 55 sätestab, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist. 6(15) Käesoleval juhul kavandatakse olemasolevate kaitserajatiste rekonstrueerimist. Seega on olemas õiguslik alus tööde elluviimiseks. 3.2.5. Süvendamisel, kaadamisel ja tahkete ainete paigutamisel võib kaasneda mõningane heljumi teke ja toitainete/ohtlike ainete vabanemine setetest, st muutub vee kvaliteet. 07.10.2022 kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga nr 357 veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega[1]. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on mh pinna - ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine. VMK meetmeprogrammi kohaselt on Muuga- Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi oluliste koormuste seas nimetatud reoveepuhastid ning sadamad. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud veekogumi seisundi eesmärgiks hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg, PBDE, TBT))[2]. Kavandatava tegevuse mõju pinnaveele tuleneb eelkõige pinnase süvendamisel ning kaadamisel merekeskkonda eralduvast heljumist. Lisaks eralduvad setete liigutamisel merekeskkonda võimalikud setete koostises olevad saasteained ja orgaanika. Reostus võib tekkida avarii tagajärjel või jäätmete ebaõigel käitlemisel. Hiljem võib saasteaineid jõuda vette sadamaehitiste maalt. Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile ja mereelustikule on oluline töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju on ajutine. Olukord taastub süvendustööde lõppedes. Teadaolevalt ei ole süvenduspinnas reostunud. Setetes sisalduvate saasteainete kohta on tehtud uuring 2005. aastal Miinisadama KMH aruande raames. Määratud ainete sisaldused jäid enamasti alla vastavate sihtväärtuste või elamumaale kehtestatud piirarvu (vt eelhinnangu ptk 1.1.5.), seega antud settematerjali teisaldamine pinnasepuistealale keskkonnale ohtu ei kujuta. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend[3] rõhutab, et pinnaseproovid ei tohiks olla vanemad, kui 5 aastat, kui tegemist on pinnasega, mille reostatus ei ole välistatud. Käesoleval juhul ei ole viimase 5 aasta jooksul setteanalüüse teostatud. Enne kaadamistöid tuleb settematerjalist võtta täiendavad setteproovid vastavalt HELCOM juhendile (vt p 3.4.2), kuna veekogumi seire viitab ohtlike ainete sisaldusele piirkonna setetes. Lisaks on tegu pikaajaliselt militaarkasutuses olnud alaga ning ka naabruses on tänapäevani naftasaaduste laadimisega tegelevaid sadamaid, nii et reostuse riski ei saa täielikult välistada. Setteanalüüside tulemusi tuleb arvesse võtta järgnevate tööde korraldamisel (vt p 3.3.1., 3.3.3). Süvendusalal on orgaanilise materjali kiht väga õhuke (vt eelhinnangu ptk 1.1.5.). Seega ei kaasne töödega oluliselt määral toitainete paiskamist vette. Lisaks on muud uuringud näidanud, et lisanduvate toitainete mõju on pigem lühiajaline[4]. Tegevuse käigus tekib heljumit. Seega tuleb võtta kasutusele Miinisadama KMH aruande ptk 6 ja 7 nimetaud meetmed heljumi tekke ja leviku minimeerimiseks (vt p 3.3.2., 3.3.6., 3.4.1.). Lisaks, üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) peab tööd korraldama 7(15) vastavalt heljumi seire tulemustele (vt p 3.3.11.). Miinisadama KMH aruande kohaselt tekib savikihtide pumpamisel ülemäärane heljum, on süvendamiseks lubatud kasutada ühekopalist ekskavaatorit (vt p 3.3.16.). Savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad ning pealmise mudakihi pumpamist segavad idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Töödeaegne reostus võib tekkida seoses tehnikaga avariiolukordades. Seega peab kasutama töökorras tehnikat ning olema valmis avariiolukordade likvideerimiseks (vt p 3.3.17., 3.3.18.). Reostuse ennetamine on oluliselt soodsam ja keskkonnasäästlikum, kui hilisem õnnetuste likvideerimine. Avariide korral tuleb operatiivselt reostus peatada ja likvideerida (vt p 3.3.19). Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga määratud heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava loa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine (vt p 3.3.15.). Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (sh lammutusjäätmed) käideldakse/kasutatakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele, lammutusmaterjali taaskasutusel tuleb järgida jäätmeseadust ning vajadusel taotleda asjakohased load/registreeringud (vt 3.3.13., 3.3.14., 3.3.7., 3.3.22.). 3.2.6. Kaitserajatiste rekonstrueerimisega kaasneb vahetu elupaikade kadu (süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine), lisaks kaasneb töödega heljumi levik, mis võib häirida elustikku ja elupaikasid. Eesti Merestrateegia[5] kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Süvendamise ja kaadamise ala on juba inimese poolt mõjutatud ala, puuduvad kaitstavad elupaigatüübi, tegevusega ei kaane merepõhja killustatuse suurenemine ega häiringuala suurenemine. Miinisadama KMH aruande ptk 5 kohaselt ei ole hüdrotehniliste tööde käigus tekkiv mõju hinnanguliselt suurem laevade poolt sadama ekspluatatsioonis tekitatavast heljumi liikumisest. Miinisadama KMH aruandes hinnati, et laevatee süvendamisel jõuab heljum hoovuse suunas kuni kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult poole kilomeetri kaugusele. Põhilised süvendustööd tehakse võimalikult lühikese aja jooksul, seega vette paisatav heljumi hulk on suhteliselt väike. Jälgides tuule tugevust ja suunda on tegevusega kaasnev heljum lokaalne - TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuule korral tekib kaadamispiirkonnas suletud tsirkulatsioon, mis hoiab heljumit kaadamispiirkonna tsoonis. Seega tuleb võtta kasutusele Miinisadama KMH aruande ptk 6 ja 7 nimetaud meetmed heljumi tekke ja leviku minimeerimiseks (vt p 3.3.2., 3.3.6., 3.4.1.). Lisaks, üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) peab tööd korraldama vastavalt heljumi seire tulemustele (vt 8(15) p 3.3.11.). Vältides töid tugevate tuultega, jälgides töid korraldades tuule suunda ning peatades tööd heljumi olulisel levikul töödepiirkonnast välja, võib mõju merepõhjaelustikule pidada pigem lokaalseks. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3 aastat pärast teostatud töid[6]. Seega on kaasnev mõju ajutine. Lisaks, kavandatava tegevuse käigus uputatakse lainemurdjate ehitusel merre paetäidet ja graniitkive, võrreldes varasema tehnilise lahendusega ei kasutata täitematerjalina liiva, süvenduspinnast ega lammutusjääke. Seega, uputatavad materjalid ei sisalda peenefraktsioonilisi osi, mis võiksid põhjustada heljumisisalduse suurenemist. Küll võib uputamisel teatud määral lisanduda heljumit merepõhjast, see ei ole siiski võrreldav süvendamistööde-aegse hulgaga ja eeldatavasti olulist mõju ei avalda. 3.2.7. Kaitserajatiste rekonstrueerimisega kaasnev heljum ja müra mõjutab vee elustikku kui ka linnustikku. Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik veesisesteks töödeks kudeaeg ja sellele järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega[7]. Kavandatavate tööde käigus tekib mõningane heljum. Miinisadama KMH aruandes on välja toodud, et süvendus töid ei tohi planeerida kalade kudeajale mai algusest juuni lõpuni. Kevadine tööde aegne piirang (vt p 3.3.10.) kaitseb ühtlasi kõiki teisi elustiku rühmasid kevadisel arenguperioodil. Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud 15 mg/l[8]. Lisaks, mõjud linnustikule võivad toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra - 65 – 85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90- 95 dB juures juba lahkusid pesalt[9]. Eriti ohtlik on pesapoegadele pidev müra[10]. Enamuse linnu liikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit[11]. Mõnedel juhtudel on (eeldatavalt olulist häiringut põhjustavate) soovitatud rakendada ka 500 m laiust puhverala[12]. Sadama piirkonnas ei ole lindude pesitsusalasid. Küll võivad seal toituda luiged, pardid, kajakad. Linnustikule on oluline Paljassaare poolsaare ümbruse rannikumeri, mille läheduses asub kaadamisala. Kavandatud tegevusega ei ole eeldada, et tekiks väga tugev mürahäiring kaadamisalal, kuna kaadamisega kaasneb vaid tavapärane laveliikluse müra. Tallinna laht on niigi tihedalt laevatatav, et lisanduv müra on väheoluline. 9(15) Linnustikku võib seega pigem häirida kaadamisel tekkiv heljum. Siiski, kaadamist ei teostata mai algusest juuni lõpuni, mis on ühtlasi tundlik periood lindudele. Lisaks rakendatakse meetmeid heljumi leviku piiramiseks. Taotluses kohaselt on võimalik vältida kaadamist kaadamisala kirdeserva (vt p 3.3.5.). Vanasadama kruiisikai KMH aruandes [13] on toodud välja, et kaadamisel on tähtis vähendada heljumipilve kandumist pinnasepuiste alast kaugemale Paljassaare lahe aladele ja Paljassaare hoiualale. Vältides kaadamist tugeva tuulega, valida kaadamisalal koht nii, et heljum jääks kaadamisala piiresse, kaadamispargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil, on võimalik viia mõju merepõhjaelustikule, kalastikule ja hoiualale mitte oluliseks. Mõju lindudele toimub siin kaudselt ja toiduahela kaudu olles mitte oluline mõju. LKS kohasest isendikaitsest[14] lähtuvalt seatakse nimetatud meetmed keskkonnaloale (vt p 3.3.4., 3.3.8., 3.3.9.). Nimetatud meetmete rakendamisel ja töödega kaasnev mõju olemasoleva kaadamisala piiridesse ning ei ohustata mh kaitsealuste objektide võiv projekteeritavate kaitsealuste projektide seisundit. Ei ole põhjendatud LKS § 8 lg 6 alusel menetluse peatamine, arvestades, et alates 2009 aastast ei ole ala kaitse alla võtmise protsessis edasi liigutud. 3.2.8. Inimesi võib häirida mõningane töödega kaasnev mürahäiring. Müra häiring on vaid tööde aegne. Tööd toimuvad elamutest eemal, kuid inimesi võib häirida materjali transport. Tööde korraldamisel peab lähtuma elamualadele seatud mürataseme normatiividest (vt p 3.3.12.). Sel viisil ei ole oluline häiring tõenäoline. 3.2.9. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). Miinisadamas on tehnorand, seega kavandatav tegevus ranna kaitse eesmärke ei mõjuta. Miinisadama KMH aruande lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi renoveeritud lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline lainekõrgus ca 0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis paraneb olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki. Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii sadama ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt genereeritud lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne. Sissesõidukanali ja sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja muutused on piirides ±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema ajavahemiku jooksul. Ei rajata uusi rajatisi, mis võiksid rannaprotsesse mõjutada. 10(15) 3.2.10. Keskkonnaloa muutmisest keeldutakse, kui tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise (VeeS § 192 lg 3 p 8). Arvestades kavandatud muutusi töödes ja tööde mahus, puudub kavandataval tegevusel mõju vee elustikule, merepõhja elupaikadele ja inimestele. Tekkiv häiring jääb loodusliku varieeruvuse piiridesse. Puuduvad alused keskkonnaloa muutmisest keeldumiseks (VeeS § 192 lg 3 p 8-11, KeÜS § 52). Lähtuma peab Keskkonnaametile esitatud taotlusest, tegevuse muutusest tuleb teavitada (vt p 3.3.20.), Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest (3.20.21.). 3.3. Keskkonnaloale nõuete seadmine Kuigi keskkonnaloa andmine ning nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Arvestades VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6, seatakse keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded ja tingimused: Veekogu sh mere süvendamise nõuded (loa tabel V8): 3.3.1. Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle tööstusmaa piirarvu[15], tuleb saasteainete edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome. 3.3.2. Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb süvendustöid teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse akvatooriumist välja vaid soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loodening lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale). Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendustöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s. Kaadamise nõuded (loa tabel V10): 3.3.3. Kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu[16], tuleb reostuse täpsema ulatuse määramiseks võtta täpsustavad analüüsid (reostunud punkti piirkonnast 3 analüüsi, millest tehakse koondproov). Sel viisil on võimalik välja selgitada, kas tegemist oli juhusliku lokaalse reostuspunktiga või on tegemist laiema reostusega. Kui saastetunnused on laiemal alal üle elumaa piirarvu kuid allpool tööstusmaa piirarvu, võib kasutada kaadamisel töökorraldust, kus kergelt saastunud materjal kaetakse saastamata pinnasega või pinnas kasutatakse kaitserajatiste täiteks (HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhis p 7.6. (HELCOM Süvendamise ja kaadmise juhend). Pinnas, kus saasteainete sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu, tuleb käidelda jäätmena maismaal. 3.3.4. Kaadamistööd peab teostama süsteemselt: Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust ruutudesse kaadatava pinnase mahu kohta, mis võimaldab kavandada ühtlasemat kaadatava materjali jaotamist kaadamisalal. Kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. Kaadamisalalt heljumi väljakandumise 11(15) vältimiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole ning Paljassaare hoiuala poole oleks võimalikult pikk. 3.3.5. Vältida kaadamist kaadamisala kirdeosas. 3.3.6. Vältida kaadamist ida ja lääne tuulte korral. Tuule kiirus 10 m/s on piir, millest suurema tuulega kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. 3.3.7. Kaadamiskohta ei tohi vedada sadama akvatooriumis esinevat võimalikku prahti, see tuleb enne süvendamist merepõhjast välja võtta või ammutatud materjalist süvendustööde käigus eraldada. 3.3.8. Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil. 3.3.9. Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed (loa tabel V16): 3.3.10. Kalastiku kaitse seisukohast ei ole süvendus ja kaadamistöid lubatud teha enamuse kalade kudemisajal mai algusest juuni lõpuni. 3.3.11. Süvendus ja kaadamistööd tuleb peatada, kui tuvastatakse reostusilmingud või heljumi seire käigus tuvastatakse looduslikust foonist kõrgema fooniga heljumi levikut Miinisadama akvatooriumist kaugemale kui 700 m või kaadamiskoha piiridest välja. Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16): 3.3.12. Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid. 3.3.13. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (sh lammutusjäätmed) käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. 3.3.14.Vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga. 3.3.15. Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja keskkonnaloaga määratud heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava keskkonnaloa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine. Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16): 3.3.16. Süvendamiseks on lubatud kasutada ühekopalist eksavaatorit. 3.3.17. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Toimingud avarii korral (loa tabel V16): 3.3.18. Veesiseste tööde läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek. 3.3.19. Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 12(15) Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16): 3.3.20. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 3.3.21. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3.3.22. Lammutusmaterjali taaskasutusel tuleb järgida jäätmeseadust ning vajadusel taotleda asjakohased load/registreeringud. 3.4. Seire nõuded VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS § 53 lg 1 p 9 alusel seatakse keskkonnaloale seire nõuded: 3.4.1. Mere seire (loa tabel V8) Teostada heljumi pidevseiret süvenduse ja kaadamise ajal: 1) Enne tööde algust fikseerida heljumi looduslik foon piirkonnas. 2) Teostada pidev heljumi seire süvenduse ja ehitamisega seotud pinnasetööde ajal kuni kõigi süvendusega seotud tööde lõppemiseni Miinisadamas. Seireks kasutada püsiseirejaama, sateliidipiltide andmeid, heljumi mõõdistusi. 3) Lisaks teostada heljumi seiret kaadamisel. 4) Süvenduse ja kaadamise lõppedes koostatakse aruanne heljumi jaotusest tööde perioodil. 3.4.2. Süvenduspinnase seire (loa tabel V10) 1) Enne süvendustöid peab teostama süvenduspinnase seiret. 2) Süvendusala setetest tuleb võtta 3…6 pinnaseproovi Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, As, TBT, PCB, nafta ja PAH ühendite määramiseks. Võetavate proovide arv sõltub kavandatava süvendamise kogusest. 3) Tuleb määrata setete füüsikaline koostis. 4) Proovide ulatus ja sügavus peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. 5) Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ja arvestades HELCOM Süvendamise ja kaadmise juhendit. 3.5. Aruandluse esitamine Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Veeloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktides 8 nimetatud tegevus toimub meres. Seega tuleb aruanne esitada mere süvendamisel, merre tahkete ainete ja kaadamisel. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2 ja lg 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. 13(15) 3.6. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. [1] VMK materjalid kättesaadavad: https://envir.ee/veemajanduskavad-2022- 2027#meetmeprogrammi-doku (11.07.2024) [2] Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (11.07.2024). [3] HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend. 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at- Sea.pdf (22.07.2024) [4] Murumets, K., Martin, G., Kukk, H. 1997 influence of harbor constructiuon of littoral benthic communities (Kunda Bay, Gulf of Finland). Proc of the Final Seminar of the Gulf of Finland Year 1966. 105: 231-234. [5] Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16- 7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m (11.07.2024) [6] TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. [7] OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401. [8] Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf (11.07.2024). [9] Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. [10] Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long- term vehicle exposure on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S., Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness. PLoS ONE 7: e39200. [11] Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-0067. [12] Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science. University of Victoria. [13] TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2006. „Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonnamõjude hindamise aruanne“. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp- content/uploads/2020/01/Vanasadama_s%C3%BCvendamise_KMH_aruanne1.kai_.pdf 14(15) [14] LKS § 55 lg 6, lg 6 1 [15] Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. [16] Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. EELHINNANG_Miinisadam.pdf 3. Rekonstrueeritavate rajatiste asendiplaan 4. Miinisadama_KMH_Aruanne Teadmiseks: BLRT Grupp AS, Compakt Kinnisvara OÜ, Kultuuriministeerium, MSCA OÜ, Nikolai Esimene OÜ, OÜ BOLTON REALESTATE, OÜ Hundipea, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, Riigilaevastik, Seaside Development OÜ, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond 15(15)  Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-522272 Loa omaja Ärinimi / Nimi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus andmed Registrikood / 70009764 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Miinisadam andmed Aadress Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) 78401:101:5683 Territoriaalkood 0614 EHAK Käitise Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksus: Miinisadama tn 3 // 4 (78401:101:5683). territoorium Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Paljassaare laht (VEE3134040), Soome laht (VEE3100000), Tallinna lahe avaosa (VEE3134010), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 04.09.2024 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 31.12.2026 kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid. Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha koordinaadid Seire nimetus kood nimetus kood kood nimetus nimetus kood (L‑Est) Seire liik Seiratavad Proovi võtmise Proovi võtmise näitajad sagedus aeg Tallinna reid VEE3134030 tööde piirkonnast 700 m X: 6591849, Y: 541662 Pinnaveeseire Heljum Vajadusel tööde aeg Paljassaare VEE3134040 projekteeritava kaitseala X: 6594004, Y: 537415 Pinnaveeseire Heljum Vajadusel tööde aeg laht piir 2/7  Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Mere seire - teostada heljumi pidevseiret süvenduse ja kaadamise ajal: *Enne tööde algust fikseerida heljumi looduslik foon piirkonnas. *Teostada pidev heljumi seire süvenduse ja ehitamisega seotud pinnasetööde ajal kuni kõigi süvendusega seotud tööde lõppemiseni Miinisadamas. Seireks kasutada püsiseirejaama, sateliidipiltide andmeid, heljumi mõõdistusi. *Lisaks teostada heljumi seiret kaadamisel. *Süvenduse ja kaadamise lõppedes koostatakse aruanne heljumi jaotusest tööde perioodil. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Veekogu nimetus Tallinna reid Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Süvendamise koht Meri Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6591460, Y: 540948 X: 6591433, Y: 540930 X: 6591221, Y: 541272 X: 6591549, Y: 541491 X: 6591588, Y: 541426 X: 6591284, Y: 541227 X: 6591462, Y: 540947 Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendustööd Miinisadama kaide rekonstrueerimisel ja faarvaatri süvendamisel: •nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m³; •kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 6500 m³; •sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 23 600 m³. Vahetult mõjutatud ala pindala on 0,006 km². Süvendamisviis ühekopaline ekskavaator, ujuvkraana Süvenduspinnase iseloomustus Pealmine kiht koosneb mudast, sellele järgnevad savimölli, savi ja moreeni kihid. Enamus pinnast on peene fraktsiooniga (0,022-0,02 mm). Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³ Süvenduspinnas muda (15%), savimöll ja moreen 35 200 3/7 Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ enne süvendustööde teostamist viiakse läbi süvenduspinnase seire. Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Veekogu sh mere süvendamise nõuded Süvenduspinnase seire: 1) Enne süvendustöid peab teostama süvenduspinnase seiret. 2) Süvendusala setetest tuleb võtta 3…6 pinnaseproovi Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, As, TBT, PCB, nafta ja PAH ühendite määramiseks. Võetavate proovide arv sõltub kavandatava süvendamise kogusest. 3) Tuleb määrata setete füüsikaline koostis. 4) Proovide ulatus ja sügavus peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. 5) Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ja arvestades HELCOM Süvendamise ja kaadmise juhendit (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf). Süvendamise nõuded: 1) Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle tööstusmaa piirarvu , tuleb saasteainete edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome. 2) Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb süvendustöid teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse akvatooriumist välja vaid soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loodening lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale). Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendustöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s. Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik Arseen (As) Vajadusel keemiline Elavhõbe (Hg) Kaadmium (Cd) Kroom (Cr) Nafta (merel) Nikkel (Ni) PAH summa PCB summa Plii (Pb) Tributüültina-katioon (TBT) Tsink (Zn) Vask (Cu) V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Paljassaare laht Veekogu kood VEE3134040 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri Kaadamisala nimetus Paljassaare kaadamisala EE-004/KAS0000004 4/7 Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6593546, Y: 536697 X: 6594484, Y: 537651 X: 6593574, Y: 537660 X: 6593086, Y: 537154 Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvendatud pinnas kaadatakse Paljassaare pinnasepuistealale. Pinnas ei ole reostunud, kuid pinnasele puuduvad sobivad ladestamisvõimalused maismaal. Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Pinnaseveo praam Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ Süvendatud pinnas muda (15%), savimöll ja moreen 35 200 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Varasemate andmete alusel ei ole tegemist reostunud pinnasega. Enne süvendustööde teostamist viiakse läbi süvenduspinnase seire. Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded Kaadamise nõuded: 1) Kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu , tuleb reostuse täpsema ulatuse määramiseks võtta täpsustavad analüüsid (reostunud punkti piirkonnast 3 analüüsi, millest tehakse koondproov). Sel viisil on võimalik välja selgitada, kas tegemist oli juhusliku lokaalse reostuspunktiga või on tegemist laiema reostusega. Kui saastetunnused on laiemal alal üle elumaa piirarvu kuid allpool tööstusmaa piirarvu, võib kasutada kaadamisel töökorraldust, kus kergelt saastunud materjal kaetakse saastamata pinnasega või pinnas kasutatakse kaitserajatiste täiteks (HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.6.). Pinnas, kus saasteainete sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu, tuleb käidelda jäätmena maismaal. 2) Kaadamistööd peab teostama süsteemselt: Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust ruutudesse kaadatava pinnase mahu kohta, mis võimaldab kavandada ühtlasemat kaadatava materjali jaotamist kaadamisalal. Kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. Kaadamisalalt heljumi väljakandumise vältimiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole ning Paljassaare hoiuala poole oleks võimalikult pikk. 3) Vältida kaadamist kaadamisala kirdeosas. 4) Vältida kaadamist ida ja lääne tuulte korral. Tuule kiirus 10 m/s on piir, millest suurema tuulega kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. 5) Kaadamiskohta ei tohi vedada sadama akvatooriumis esinevat võimalikku prahti, see tuleb enne süvendamist merepõhjast välja võtta või ammutatud materjalist süvendustööde käigus eraldada. 6) Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil. 7) Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus. Veekogu nimetus Tallinna reid Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri 5/7  Kaadamisala nimetus Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6591494, Y: 540951 X: 6591452, Y: 540939 X: 6591276, Y: 541227 X: 6591299, Y: 541241 X: 6591276, Y: 541292 X: 6591249, Y: 541275 X: 6591155, Y: 541427 X: 6591179, Y: 541443 Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Olemasolevate kaide ja lainemurdjate rekonstrueerimisel paigutatakse vette tahkeid aineid (paetäite või sarnaste omadustega materjali maht on 37 500 m³ ja graniitkivide maht on 18 400 m³). Rajatiste rekonstrueerimisel lähtutakse keskkonnaloa lisas esitatud asendiplaanist. Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Tehnoloogiat puudutavad detailid selguvad, kasutatakse üldkasutatavaid tehnoloogiaid Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ Tahked ained paekivi või sarnaste omadustega materjal, graniitkivi, sulundseinad 55 900 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Vette paigutatakse reostumata materjali. Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 6/7 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku 1) Kalastiku kaitse seisukohast ei ole süvendus ja kaadamistöid lubatud teha enamuse kalade kudemisajal mai algusest juuni lõpuni. Pidev negatiivse keskkonnamõju vähendamise 2) Süvendus ja kaadamistööd tuleb peatada, kui tuvastatakse reostusilmingud või heljumi seire käigus tuvastatakse looduslikust foonist kõrgema fooniga heljumi levikut Miinisadama meetmed akvatooriumist kaugemale kui 700 m või kaadamiskoha piiridest välja. 2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1) Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde Pidev läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid. 2) Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (sh lammutusjäätmed) käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. 3) Vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga. 4) Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja keskkonnaloaga määratud heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava keskkonnaloa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine. 3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Süvendamiseks on lubatud kasutada ühekopalist ekskavaatorit. Pidev 2) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. 4. Toimingud avarii korral 1) Veesiseste tööde läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek. Pidev 2) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Pidev Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Lammutusmaterjali taaskasutusel tuleb järgida jäätmeseadust ning vajadusel taotleda asjakohased load/registreeringud. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Veekasutuse Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt Üks kord aastas aastaaruanne toimunud. 2. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. Vastavalt kehtestatud teabele. 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3. Seireandmed Heljumiseire teostada tööde teostamise ajal vastavalt käesoleva loa tabelile V8. Aruanne esitada 2 kuu jooksul peale seire teostamist. 4. Seireandmed Süvenduspinnase seire vastavalt käesoleva loa tabelile V10. Aruanne esitada hiljemalt 2 nädalat enne süvendustööde algust. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Rekonstrueeritavate rajatiste asendiplaan Lisa 1: asendiplaan.JPG Miinisadama_KMH_Aruanne Lisa 2: Miinisadama_KMH_Aruanne_2007.pdf 7/7  Lisa EELHINNANG EELHINNANG Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 1.1. Kavandatav tegevus 1.1.1. tegevuse iseloom ja maht Taotluse kohaselt soovitakse teostada Miinisadama (Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) kaitserajatiste rekonstrueerimistöid (vt joonis 1) ja sellega kaasnevaid süvendustöid: tahkete ainete paigutamine mahus 55 900 m³, süvendamine mahus 35 200 m³ ja süvenduspinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale mahus 35 200 m³. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega kuni 31.12.2026. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimine hõlmab endas järgmisi tegevusi (mitteajalises järjestuses): • Kai 7 pikendamine keskmise lainemurdja lõpuni (tekib uus kai 7A) ja läänevärava sulgemine. • Kaide 7 ja 7A Tallinna lahe poolse nõlva väljaehitamine lainemurdjaks. • Kaide 7 ja 7A akvatooriumi poolse külje rajamine sulundseina elementidest ja sulundseina taguse täitmine. Sulundseina toestuseks kinnitatakse see merepõhja injekteeritavate ankrutega. • Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine, mille Tallinna lahe poolne nõlv ehitatakse sarnaselt kaide 7 ja 7A puhul lainemurdjaks ning akvatooriumi poolse nõlva väljaehitamine. • Idavärava suurendamine laiusega 70 m ja sügavusega 8,0 m. • Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee (380x50 m) süvendamine. • Kogu mahus süvendatud pinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale (vt joonis 2). Joonis 1. Miinisadama rekonstrueeritavate kaitserajatiste olemasolev olukord ning hüdrotehniliste tööde ala vasakul (allikas Maa-ameti kaardirakendus, vahetult mõjutatud ala pindala on 0,006 km²) ja rekonstrueeritud kaitserajatiste asendiplaan paremal. 1 (30) Joonis 2: Paljassaare kaadamisala (helepunane trapets), Paljassaare hoiuala (KLO2000168) (tumepunane ala), projekteeritav Paljassaare kaitseala (valgete täppidega ala). Vee erikasutusega seotud mahud on järgnevad: • nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m³; • kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 6500 m³ ; • sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 23 600 m³. Kokku on uue projektlahenduse puhul süvendatava materjali maht 35 200 m³. Lainemurdja rekonstrueerimisel vette paigaldatavate paetäite maht on 37 500 m³ ja graniitkivide maht on 18 400 m³. Taotleja lisainfo1 kohaselt võib tekkida vajadus lainemurdja lammutamisel saadud materjali taaskasutamiseks. Tegevuse eesmärk on peatada olemasolevate lainemurdjate edasine lagunemine ning tagada laevade ohutu seismine sadamas, liiklemine akvatooriumis ja väravas. Käesoleval ajal ei ole lõpuni paigas kõik tehnoloogiat puudutavad detailid, kuid kasutatakse üldkasutatavaid tehnoloogiaid nagu näiteks süvendamisel kavandatakse kasutada koppsüvendajat. Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks: • taotlus2, • Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed, • Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed, 1 Registreeritud KOTKAS 04.09.2024 kirja nr DM-128734-13 all. 2 Taotlus registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/): menetlus nr M- 128734, taotlus nr T-KL/1024216-2. 2 (30)  • OÜ E-Konsult, 2007. “Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH” (töö nr: E1040)3 (edaspidi Miinisadama KMH aruanne). • Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2024. „Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine“ (töö nr 24KK12)4 (edaspidi Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnang); • EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt. Töö nr 24001. Varasem Miinisadama KMH aruanne koostati tehnilisele lahendusele, kus uputavate tahkete ainete maht oli järgnev: • graniitkivid 41 600 m³; • paekivitäide 53 900 m³; • liivtäide 42 800 m³; • betoon 3000 m³. Miinisadama KMH aruande raames tehtud geoloogiliste uuringute raames soovitatid kai rajamisel kasutada raudbetoonisi „L-elemente“. Varasem Miinisadama KMH aruande koostamisel oli arvestatud maksimaalseks süvendustööde mahuks 49 200 m³, süvenduspinnase kaadamist kavandati Paljassaare kaadamisalale. Osaliselt kavandati süvenduspinnase kasutamist lainemurdjate täiteks, samuti nähti ette võimalust kasutada lainemurdjate lammutamisel saadavat materjali. Arvestades, et vähenenud on süvendamise maht, ei ole pinnase kasulikust kasutamisest loobumisel suurenenud kaadamise maht. Lainemurdja konstruktsiooni muutus (L-elemendid asendatakse sulundseinaga) mõju keskkonnale ei muuda – mõlemal juhul on vajalik eelnev süvendus ja täitetööd tehakse kaiseina taha. Seega jääb kavandatav tegevus alla varasemalt Miinisadama KMH käigus hinnatavate tööde mahule. Sellest lähtuvalt on võimalik lähtuda Miinisadama KMH aruandest. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“5 kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine riigile oluline. Eesti mereala planeeringu6 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke. Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida olemasolevatesse sadamatesse, seega on Miinisadama rekonstrueerimine kooskõlas Eesti mereala planeeringu eesmärkidega. Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangu kohaselt on tegevus kooskõlas Riigikaitse 3 Heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi 28.03.2007 kirjaga nr 13-3-3/2108-19. Kättesaadav taotluse T- KL/1024216-2 lisas 5. 4 Kättesaadav taotluse T-KL/1024216-2 lisas 4. 5 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav: https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ (16.07.2024). 6 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav: https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (16.07.2024) 3 (30) arengukava 2017-20267 ja Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-20248. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“9 toodud strateegiliste sihtidega. Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringus10 on toodud järgnev: Miinisadam on kasutusel riigikaitselise sadamana. Sadama veeala laiendust Kaitseministeerium ei planeeri. Kavandatakse olemasolevate kaitseehitiste ja sildumisehitiste rekonstrueerimistöid, sadama basseini idavärava ning läänevärava laiendamis- ning sulgemistöid ja kaitset kirdesuunaliste lainetuse eest. Lisaks olemasolevatele sildumisehitistele planeeritakse ujuvate sildumisehitiste kasutamist. Sadama rekonstrueerimiskava ei näe ette sadama territooriumi läbiva raudtee kasutamist Miinisadamast kagupoole jäävate sadamate varustamiseks. Seega, kavandatav tegevus ei ole vastuolus Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga. Miinisadama tn 3 krundile kehtib detailplaneering DP032190 „Miinisadama ja lähiala detailplaneering“, kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 23.02.2016 korraldusega number 231-k. Nimetatud planeering hõlmab Miinisadama tn 3 olemasolevaid rajatisi, milles käesoleva keskkonnaloa taotluses märgitud kaide ehitus- ja rekonstrueerimistööd jäävad väljapoole planeeringuala. Planeeringudokumentides on kõnesoleva kaide asukohad nimetatud „perspektiivseteks kai aladeks“. Eraldi planeeringu koostamist kai aladele ei pea Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet vajalikuks11. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga (edaspidi DP) või kehtestatud üldplaneeringuga (edaspidi ÜP) kavandatud sadamaehitisele (LKS § 38 lg 5 p 2) või kui toimub olemasoleva rajatise laiendamine (LKS § 38 lg 4 p 5). Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) § 55 sätestab, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist. Kaitserajatiste rekonstrueerimise maht ei ole muutunud. Seega puudub kavandataval tegevusel vastuolu kehtivate planeerimisdokumentidega ning sellest lähtuvalt on võimalik lähtuda ka Miinisadama KMH aruandest. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Miinisadama KMH aruande kohaselt sooviti osaliselt süvenduspinnast (moreen) kasutada lainemurdjate täiteks. Käesolevalt on sellest loobutud. Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangus on toodud, et see ei ole tehnoloogiliselt sobilik materjal, mida saaks kasutada ehitustöödel (süvendatud materjal uhutakse kai täitest aja jooksul välja ning selle tõttu tekivad kai pealisehituses vajumid). 7 Riigikantselei. 2017. Riigikaitse arengukava 2017-2026. 8 Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024 9 Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/2202/0009/17122020_m26_Lisa.pdf 10 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering. 2004. https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/paljassaare-jarussalka-vahelise-ranna-ala-uldplaneering-kehtestatud (16.07.2024) 11 Seisukoht registreeritud KOTKAS 31.07.2024 kirja nr DM-128734-8 all. 4 (30) Siiski, rekonstrueerimistöödega kaasnev ressursi kasutamine võrreldes Miinisadama KMH aruandes tooduga ei ole suurenenud. On vähendatud vette paigutatavate ainete mahtusid. Seega, otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 1.1.4. tegevuse energiakasutus Energiakulud on seotud süvendamisel, tahkete ainete paigutamisel ja kaadamisel kasutatava tehnikaga. Energiakasutust viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. Energiakasutus ei muutu võrreldes Miinisadama KMH aruandes tooduga. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Heited vette Saasteained Miinisadama KMH aruande raames teostati geoloogilised uuringud ja uuriti saasteaine sisaldust setetes. Tulemuste ülevaade on toodud KMH aruande ptk 3.3. ning lisas 212. Süvendamise käigus võivad sattuda vette settetes olevad ohtlikud ained. Keskkonna seisundi hindamiseks võeti 6 proovi põhjasetetest 0,0-0,2 m sügavuselt naftaproduktide ja HELCOM metallide (Cd, Cu, Zn, Pb, Hg) (vt tabel 1). Tulemusi võrreldi keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a. määruses nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ toodud piirnormidega, mis on kehtestatud kemikaaliseaduse § 12 alusel ja kehtivad ka põhjasetetele. Tabel 1. Reostuskomponentide sisaldus (mg/kg) Miinisadama akvatooriumi setetes. Punktid PA1 ja PA6 paiknevad lainemurdjate juures, punktid PA7-PA10 sissesõidul. Analüüsitud metallide kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg), vase (Cu), tsingi (Zn) ja arseeni (As) sisaldus pinnases oli madalam vastava metalli sihtarvust pinnases. Plii (Pb) sisaldus pinnases jäi kahes proovis alla sihtarvust pinnases ja neljas proovis oli plii sisaldus kõrgem sihtarvust pinnases kuid madalam piirarvust elutsoonis. Naftaproduktide sisaldus pinnases oli 85…255 mg/kg. Ühes proovis oli naftaproduktide sisaldus väiksem sihtarvust pinnases, viies proovis 12 MIINISADAMA LAINEMURDJAD. GEOTEHNIKA ARUANNE. IPT Projektjuhtimine OÜ TÖÖ NR.05- 07-0521, TALLINN 2005. 5 (30) kõrgem sihtarvust pinnases kuid madalam piirarvust elutsoonis. Seega oli setete kaadamine lubatav. Siiski, lähtudes HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi13 ptk 5, ei tohiks analüüsitulemused olla vanemad kui viis aastat. Lisaks ei ole käesoleva ajal enam kehtiv määruses nr 12, kus olid sätestatud piirväärtused. Lisaks ohtlikele ainetele võib süvendamise käigus sattuda vette mõningal määral põhjasetetesse kogunenud toitaineid, mis võivad suurendada rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad soodustada isegi eutrofeerumist. Miinisadama KMH aruande kohaselt oli süvendusalal mudakihi paksus 0-0,3 m, olles paksem (kuni 1 m) vaid sadama sissesõidu väravas. Muda on seega ca 15% süvenduspinnasest. Heljum Miinisadama KMH aruande kohaselt jääb uuritud ala aluspõhjaliste alamkambriumi sinisavi ja aleuroliitide avamusalale. Nendel lasub liustikutekkeline moreen, sellel savi, savimöll, liiv ja muda. Seega on süvendatavaks pinnaseks muda, savimöll ja moreen. Liiva kiht on alal minimaalne. Mudakihi paksus oli 0-0,3 m, olles paksem (kuni 1 m) vaid sadama sissesõidu väravas. Muda on ca 15% süvenduspinnasest. Enamus pinnast on peene fraktsiooniga (0,022- 0,02 mm) (vt tabel 1). Tabel 1. Pinnase fraktsiooni suurus ning osakaalu % proovipunktides. Punktid PA1-PA6 paiknevad lainemurdjate juures. Miinisadama KMH aruande ptk 5.1. kohaselt süvendus- ja kaadamistöödega kaasnev kõige olulisem keskkonnamõju on vee kvaliteedi halvenemine põhjasetete liigutamisel vabaneva heljumi toimel. Vee kvaliteeti mõjutab süvendamisel ja kaadamisel heljum, mille põhilised tekitajad on: • süvendusmehhanismi kopast ülevooluga veepinnale sattunud osakesed; • veopargase settebasseini tühjendamine põhja avamisel; • madalas mereosas laevas • sõukruvi poolt tekitatud turbulents. 13 HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (10.07.2024). 6 (30) Miinisadama KMH aruande kohaselt ei ole süvendamise ja kaadamisega kaasnev heljumi levik hinnanguliselt suurem laevade poolt sadama ekspluatatsioonis tekitatavast heljumi liikumisest. OÜ Corson uurimuses14 on matemaatiliselt modelleeritud Miinisadama sisebasseinis süvendustööde settetranspordi protsesse sadama seisukohalt ekstremaalses olukorras. Arvutuste kohaselt satuvad Tallinna lahe vette sette osakesaed laevatee süvendamisel heljum hoovuse suunas kuni kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult poole kilomeetri kaugusele. Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuulte korral tekib kaadamispiirkonnas suletud tsirkulatsioon, mis hoiab hõljumit kaadamispiirkonna tsoonis. Heljumi leviku mudeldamised Vanasadama KMH aruande15 koostamisel on näidanud, et süvenduse käigus satub pidevalt merre 4-10% süvendatavast pinnase kogusest. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused. Heljumi pilv levib süvenduskohast edasi ca 200-300 m, sealt edasi langeb selle kontsentratsioon oluliselt. Kiiremini settuvad liiva ja kruusa osakesed, kauem püsivad veesambas muda ja savi osakesed. Pärast tööde lõppu langeb heljumi sisaldus vees kiiresti16. Kaadamisel võib heljumi mõju olla kuni 950 m17. Soome lahe heljumi kontsentratsiooni looduslik foon, arvestamata tormidest põhjustatud heljumi kannet veesambasse, võib olla sama suur kui kaadamisest tekkiv heljumi kontsentratsioon. Tahkete ainete paigutamisel tekkiv heljumi kogumaht on ca 1% uputatavast materjalist. Heljum on kivide ja rahnude küljest irduv või kaasnev materjal18. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioonid tõusevad märgatavalt, kui tuule kiirus on 10 m/s või rohkem19. Miinisadamas ei ole toimunud vahepeal olulisi reostusi ega hürdotehnilisi töid. Seega ei ole eelduste kohaselt toimunud muutusi setete iseloomus või saasteainete sisalduses. Arvestades tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega kaasnevad heited vette võrreldes Miinisadama KMH aruandes tooduga. Samuti on ka uuemad uuringud näidanud süvendamise ja kaadamise sarnast mõjuulatust, kui on toodud välja Miinisadama KMH aruandes. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend20 rõhutab, et pinnaseproovid ei tohiks olla vanemad, kui 5 aastat, kui tegemist on pinnasega, mille reostatus ei ole välistatud. Käesoleval 14 Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegne lainetuse ja sette transpordi matemaatilinemodelleerimine. OÜ Corson töö nr 0505, Tallinn 2005. 15 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-aruanne.pdf (10.07.2024) 16 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne. 17 OÜ Lainemudel, 2018. HELJUMI LIIKUMINE AKSI KAADAMISALAL. Töö nr 1808. 18 OÜ Hendrikson & Ko, 2016. „Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine“, Töö nr 1771/12. 19 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp- content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi- seire-aruanne-2020.pdf (10.07.2024) 20 HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend. 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (22.07.2024) 7 (30) juhul ei ole viimase 5 aasta jooksul setteanalüüse teostatud. Enne kaadamistöid tuleb settematerjalist võtta täiendavad setteproovid vastavalt HELCOM juhendile (vt p 3.4.2), kuna veekogumi seire viitab ohtlike ainete sisaldusele piirkonna setetes. Miinisadama KMH aruande kohaselt kavandati süvenduspinnase osalist kasutamist kaide täiteks. Käesolevalt seda võimalusena ette ei nähta, kuna pinnast peetakse ebasobivaks. Siiski, kuna on vähendatud süvendamise mahtu, ei suurene kaadamise maht Paljassaare kaadamisalale võrreldes Miinisadama KMH aruandes käsitletuga ning seega ei suurene ka kaadamisel tekkiva heljumi kogus. Miinisadama KMH aruandes ptk 4 on kirjeldatud projektlahendusega valitud tehnoloogiat ja kasutatavat tehnikat. Ehituskaevikute ja faarvaatri süvendamisel kasutatakse pöördkoppa ujuvalusel, mis sobib nii konsolideerunud muda ja ka kõvade pinnaste süvendamiseks. Takistuseks ei ole ka pehmete pinnaste hulgas olevad kivid ja praht, mille saab ekskavaatoriga pinnale tõsta. Mitmekopalise süvendaja kasutamist takistab savipinnaste suur osakaal süvendatava mahu hulgas. Tavaliselt hooldussüvendamisel kasutatav muda ja liivpinnase süvendamiseks mõeldud pinnasepumpa ei ole otstarbekas kasutada Miinisadamas esinevate savipinnaste tõttu. Savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi pumpamist segavad idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Ka tekitab hüdropump oluliselt rohkem heljumit kui ühekopaline ekskavaator. Kaielementide, suuremate kivirahnude ja vette varisenud ehitusjäätmete eemaldamiseks kasutatakse ujuvkraanat. Taotluse kohaselt kavandatakse kasutada süvenduskoppa. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Sadevesi Keskkonnaluba on vajalik ka sadamalal sadevee juhtimiseks (veeseadus (edaspidi VeeS) § 187 p 6). Sadama lainemurdjate rekonstrueerimine ei ole tehnoloogiliselt seotud sadevee juhtimisega, seega ei ole asjakohane ühise keskkonnaloa andmine (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) § 41 lg 4). Müra ja heited õhku Ehitus ja süvendustöödega kaasnevat müra on käsitletud Miinisadama KMH aruande ptk 5.4. Mürafooni suurendab ajutiselt (ühe aasta jooksul) sadamas toimuv süvendus- ja ehitustööde tegemine. Müraallikad võib tinglikult jagada kaheks: ehitustöödel ja süvendamisel kasutatavad mehhanismid ning lammutus- ja ehitusmaterjale transportivad veovahendid. Miinisadama KMH aruande kohaselt Miinisadama lainemurdjate renoveerimisel toimuvad süvendamis- ja ehitustöödel tekkiv müra ei tohiks olla probleemiks Mereväebaasi lähima elurajooni elanikele, sest elamud paiknevad töötsoonist piisavalt kaugel (umbes 1000…1200 m töötsoonist lõuna pool). Üldjuhul toimuvad tööd päevasel ajal. Küll võib aga müra häirida baasi territooriumil paiknevate kursantide öörahu, kui tööde kiiremaks läbiviimiseks võib tekkida vajadus töötada ööpäevaringselt. Öisel ajal peab vältima müra tekitavaid töid nagu olemasolevate lainemurdjate betoonseinte lammutamine, ehitusmaterjalide vedu läbi linna. Tööstuse tänava elanikke võib häirida lisanduv transport niigi raskevedudega koormatud tänaval. Ekspertide arvutuste alusel lisandub päevas senisele liiklushulgale vaid 5 reisi (edasi- tagasi 10 sõitu), mis ei tohiks päevast mürataset selles piirkonnas oluliselt suurendada, öösel aga vedusid ei toimu. 8 (30) Võrreldes Miinisadama KMH aruandes käsitletuga, kasutatakse kaide rajamisel rammitavaid sulundseinu. Sulundseina rammimisel tekib impulssmüra21. Heli liigub läbi vee palju tõhusamalt kui õhus, nii et vaiade rammimisest tulenev müra levib vees kaugemale. Müra tugevus ja selle levik vees oleneb rammitava vaia suurusest, põhjasubstraadist, vee sügavusest, soolsusest jne22,23. Käesolevalt kasutatakse sadamas tavapäraselt kasutatavaid sulundseinu, mitte suuri vaiasid. Terasest sulundseina paigaldamisega kaasnev müra on ligikaudu 100 dB. Seega ei suurene mürafoon oluliselt võrreldes Miinisadama KMH aruandes käsitletuga. Veesõidukite müratase jääb vahemikku 95 kuni 125 dB24. Sarnane müra kaasneb ka kaadamispraami kasutamisel. Jätkuvalt on kavas pinnase kaadamine Paljassaare kaadamisaale. Miinisadama KMH aruande kohaselt kavandati süvenduspinnase osalist kasutamist kaide täiteks. Käesolevalt seda võimalusena ette ei nähta, kuna pinnast peetakse ebasobivaks. Siiski, kuna on vähendatud süvendamise mahtu, ei suurene kaadamise maht Paljassaare kaadamisalale võrreldes Miinisadama KMH aruandes käsitletuga ning seega ei suurene ka kaadamispraamidega seotud mürahäiring. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi, määruse nr 71) lisa 1 p 4 kohaselt on ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed piirtasemed normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00-7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. Vee erikasutustööde aegne müra on lühiajaline ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning tööde lõppemisel see lakkab. Maapinna vibratsiooni ehitustööde ajal võib põhjustada ehitusvaiade ja sulundite rammimine. Igal juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle mõju on pöörduv. Kindlasti tuleb vältida olulist vibratsiooni tekitavate tööde teostamist õhtusel ja öisel ajal ning nädalavahetustel, et tagada piirkonna elanike heaolu. Kui projekti koostamisel arvestatakse sotsiaalministri 17.05.2002.a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ esitatud üldvibratsiooni piirväärtustega, siis ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha. Kopp-ekskavaatori mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO, CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)- fluranteen ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusi ei ületata. Sadamarajatiste rekonstrueerimisel toimuv vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas antud piirkonnas. Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate masinate diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga. 21 Tallinna Tehnikaülikool, 2023. „Veealuse inimtekkilise impulssmüra normide ja piirangute uuring“. 22 Andersson, M.H., Andersson, S., Ahlsén, J., Andersson, B.L., Hammar, J., Persson, L.K.G., Pihl, J., Sigray, P., Wikström, A. 2016. A framework for regulating underwater noise during pile driving. A technical Vindval report, ISBN 978-91-620-6775-5, Swedish Environmental Protection Agency, Stockholm, Sweden. 23 https://dosits.org/animals/effects-of-sound/anthropogenic-sources/pile-driving/ 24 Hyrynen, Johannes; Maijala, Panu & Mellin, Velipekka: Noise evaluation of sound sources related to port activities. Conference paper on Euronoise conference in Edinburgh, 26.-28.10.2009 ja J. Witte: Noise from moored ships. Conference paper on Internoise 2010 in Lisbon, 13-16.06.2010 9 (30) L-elmentidest kai asemel rajatakse sulundseinaga kai. Siiski tehnoloogia muutusega ei kaasne olulist müra tõusu. Arvestades tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega kaasnev müra ega heited õhku võrreldes Miinisadama KMH aruandes tooduga. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Miinisadama KMH aruande kohaselt Idavärava juures olemasolevate lainemurdjate pealisehitus lammutatakse. Lammutamise käigus saadavat mineraalset materjali võib kasutada täiteainena, purustades materjali eelnevalt suuruseni 600 mm. Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangus on toodud, et kõik tööde käigus tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Taotleja lisainfo25 kohaselt võib tekkida vajadus lainemurdja lammutamisel saadud materjali taaskasutamiseks. Mineraalsed lammutusjäätmed on sarnaste omadustega kui paetäide, Miinisadama KMH aruandes on käsitletud materjalide taaskasutust ning täitetööd tehakse sulundseina taha. Materjali taaskasutusel tuleb järgida jäätmeseadust ning vajadusel taotleda asjakohased load/registreeringud. Loobutud on süvenduspinnase (moreeni) kasutamist lainemurdjate rekonstrueerimises. Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangus on toodud, et see ei ole tehnoloogiliselt sobilik materjal, mida saaks kasutada ehitustöödel (süvendatud materjal uhutakse kai täitest aja jooksul välja ning selle tõttu tekivad kai pealisehituses vajumid). Arvestades, et süvendamisel tekkiv pinnas ei ole oluliselt reostunud, saaks lubada selle kaadamist. Enne kaadamist on vajalik teha vastavad pinnase analüüsid. Siiski, kaadamiskohta ei tohi vedada sadama akvatooriumis esinevat võimalikku prahti, see tuleb enne süvendamist merepõhjast välja võtta või ammutatud materjalist süvendustööde käigus eraldada ja käidelda vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. Arvestades tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega jäätmete teke oluliselt võrreldes Miinisadama KMH aruandes tooduga. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et ehitustööde järgselt mõjutab keskkonda ainult laevade liikumine sadama akvatooriumis. Avariilise kütuselekke korral käitutakse sadama eeskirjas ettenähtud käsuliinide alusel. Praegused avariilised, keskkonnale ja laevaliiklusele ohtlikud kaid ja lainemurdjad asendatakse kõigile normidele vastavate kommunikatsioonidega kaasaegsete sadamaehitistega. Seega tööde järgselt avariioht väheneb. Töödeaegsete avariide korral tuleb avarii tagajärjed operatiivselt likvideerida. Avariisid saab vältides, kasutades töökorras tehnoloogiaid. Vastavad töökorralduslikud nõuded sätestatakse keskkonnaloas (vt p 1.3.8.). 25 Registreeritud KOTKAS 04.09.2024 kirja nr DM-128734-13 all. 10 (30) Arvestades tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega avariide teke võrreldes Miinisadama KMH aruandes tooduga. Tööde järgselt avariiohtlike olukordade tõenäosus väheneb. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Miinisadama näol on tegemist ajaloolise sadamaga Tallinna lahe lääneosas, mille rajamisega alustati 1912 aastal. Käesoleval ajal on Eesti Kaitseväe Väljaõppe- ja administratiivüksuse Mereväebaas pindalaga 114455 m². Tema koosseisu kuuluvad kinnistu Põhja-Tallinna linnaosas, aadressil Miinisadama tn 3 // 4 (kü 78401:101:5683) ja Miinisadama akvatoorium. Miinisadam külgneb Hundipea ja Noblessneri sadamaga. Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et Miinisadam on mere poolt kaitstud muuli ja lainemurdjatega. Sadama kahest väravast lainemurdjate vahel ja avast Miinisadama ja Noblessneri sadam piiril on praegu laevaliikluseks kasutusel läänepoolne värav, mis on tähistatud tulepaakidega. Idapoolne värav ja sissesõidukanal, mis on täitunud pinnase ja prahiga, praegu kasutusel ei ole. Samuti ei kasutata kõige idapoolsemat ava, kust toimub põhiline veevahetus Tallinna lahe ja Miinisadama sisebasseini vahel. Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangus on toodud, et Miinisadama lainemurdja-kai moodustab Miinisadama põhjapoolse kaitsemuuli. Muul on kolmes osas kahe sissepääsuga akvatooriumisse. Olemasolevad ehitised on kivitäitega kärgkastidest, betoonmassiivist, looduskivist ja läänepoolses osas ka katteplaatidest. Kai ja lainemurdjad on väga suurte kahjustustega, lainemurdjate merepoolsete külgede pealisehitused ja ka kärgkastid on lagunenud. Keskmisel lainemurdjal on pealisehituse massiivid ja kärgkastidest välja valgunud materjal mitmekümne meetri ulatuses, mistõttu lainemurdja ei kaitse sadamat tormi ajal lainete eest. Kavandatav lainemurdjate rekonstrueerimine muudab sadama liikluskorraldust. Seoses vajadusega pikendada seitsmendat kaid ehitatakse kinni Miinisadama läänevärav ja olemasoleva läänepoolse lainemurdja arvel ehitatav kai 7A pikeneb kuni kasutamata seisnud idaväravani. Kaide 7 ja 7A ühendatud merepoolne külg ehitatakse lainemurdjaks. Laevaliikluseks avatakse idavärav, süvendataks sealne sissesõidutee ja rekonstrueeritakse idapoolne lainemurdja. Süvendusprojekti mõjuala hõlmab sissesõidukanalit ja ca 20 meetrise ala mõlemal pool lainemurdjaid. Teine mõjutatud ala on kaadamisala, kuhu kaadatakse sadamast eemaldatav materjal, on Transpordiameti poolt kinnitatud ja merekaardile kantud pinnasepuiste koht Paljassaare lahes (Paljassaare kaadamisala EE-004/KAS0000004), mille koordinaadid on: 11 (30) X: 6593546, Y: 536697 X: 6594484, Y: 537651 X: 6593574, Y: 537660 X: 6593086, Y: 537154 See on lähim kaadamisala, mille kaugus süvendusalast on ca 12 km, pindala ~643 000 m² ning vee sügavus 8-18 m. Keskkonnaministeerium on juba 17.04.2007 aastal andnud vee erikasutusloa nr L.VT.EE- 147632 kehtivusega kuni 13.04.2012 Miinisadama kaide ja lainemurdja renoveerimiseks, idapoolse merevärava laiendamiseks ja sissesõidukanali süvendamiseks mahus kuni 50 000 m³. Loa alusel töid ellu ei viidud. Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Sadama sissesõidu, akvatoorium ja kaadamisala asuvad merealal, Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus koormata avalikku veekogu üle kinnisasja piiri ulatuva ning veekogu põhjale toetuva kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega seaduses sätestatud tingimustel ja korras (VeeS § 214 lg 2). Käesolevalt rekonstrueeritakse olemasolevaid rajatisi. Keskkonnaloa taotleja on kinnistu volitatud asutus. Käesolevalt ei kavandata uusi rajatisi. Rekonstrueeritakse olemasolevaid rajatisi. Lainemurdjate rekonstrueerimise ehitusloa menetluses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 19.06.2024 kirjaga nr 16-12/24-07491-008 jätnud algatamata KMH. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Miinisadama KMH araunde ptk 3.2. on kirjeldatud hüdrometeoroloogilisi tingimusi, ptk 3.3.- 3.4. ala geoloogilist ehitust ja saasteaineid ning ptk 3.5. merepõhja elustikku ja kalastikku. Veekogu Miinisadama veeala paikneb veekogus Tallinna reid (VEE3134030) ning kaadamisala Paljassaare lahes (VEE3134040). Mõlemad veekogud kuuluvad Tallinna lahe alla ja Muuga- Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi (EE_5) koosseisu. Veekogumite koondseisundiinfo26 kohaselt on Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi 2022. aasta ökoloogiline seisund kesine (2022. aasta seire põhjal) ja 26 Veekogumite koondseisund 2022.xlsx, kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (10.07.2024) 12 (30) keemiline seisund halb (2021. aasta seire põhjal), mistõttu on Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi 2022. aasta koondseisund hinnatud halvaks. Kesise ökoloogilise seisundi mitteheade näitajatena on välja toodud klorofüll-a, fütoplanktoni biomass, põisadru sügavuslevik, põhjataimestiku sügavuslevik, üldlämmastik (seireaasta keskmine) ja vee läbipaistvus Secchi ketta järgi. Mittehea ökoloogilise seisundi põhjustena on nimetatud eutrofeerumine ja loodusliku põhjusena toitainete kanne hoovustega. Halva keemilise seisundi näitajatena on 2022. aastal nimetatud varasemast bromodifenüüleetrid (PBDE) ja elavhõbeda (Hg) sisaldused kalades ning tributüültina (TBT) sisaldus settes. Elavhõbeda puhul on tuvastatud kaugkanne ja sadenemine atmosfäärist. TBT sisaldus settes tuleneb laevadega kandest. Bromodifenüüleetrid (PBDE) võivad keskkonda sattuda põlevkivitööstuse jäätmetest, liiklusvahendite kulumisest, reoveesettega, vrakkide demonteerimisest, jäätmete töötlusest ja kõrvaldusest, prügilapõlengutega ja prügila nõrgveega ning tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemilise puhastusega27. Tributüültina (TBT) peamised allikad keskkonda sattumisel Eestis on laevade ehitus ja remont ning laevatransport28. Eestis elavhõbedat (Hg) ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb looduslikult põlevkivis29. Põhilised elavhõbeda heitmete allikad Eestis on 1) tööstus - põlevkivi kaevandamine, toornafta tootmine, elektrienergia tootmine, pabermassi tootmine ja paber- ja papitootmine, tsemendi tootmine, lubja, klaasi ja telliskivide tootmine, metallitööstus, tööstussektoris põletusprotsessid, meditsiinis (hambatäidis), elektroonika tootmine, toiduainete tootmine; 2) põllumajandus – väetiste kasutamine, reoveesette kasutamine, põllu- ja metsandussektori katlamajad ja masinad; 3) taristu – kütuse põletamine; 4) olme – kütmine, lahustite kasutamine, suitsetamine, ilutulestik, sademevee otse keskkonda juhtimine; 5) jäätmed – käitlemine, elektroonika, romusõidukite ja patareide ja akude jäätmed, põlevkivi sektori jäätmete ladustamine, jäätmete põletamine, jääkreostus. Viimastel aastakümnetel on aru saadud elavhõbeda mürgisusest ja selle mõjudest inimese tervisele ja keskkonnale, mistõttu on elavhõbeda kasutamine keelustatud enamikes valdkondades, kus see kunagi oli laialdaselt levinud. Tänapäeval võib elavhõbedat kasutada väga vähestes valdkondades. Seda võib leiduda vanades seadmetes ja seda satub seetõttu jäätmete koostisesse.30 VMK meetmeprogrammi kohaselt on Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi oluliste koormuste seas nimetatud reoveepuhastid ning sadamad. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud veekogumi seisundi eesmärgiks hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg, PBDE, TBT))31. Alates Miinisadama KMH aruande koostamisest ei ole veekogumi seisund muutunud. Veekogumi ökoloogiline seisund on olnud kesine ja keemiline seisund halb alates seisundi hindamise perioodi algusest (2010 ja 2017 vastavalt). Ohtlike ainete sisaldus setetes ja elustikus 27 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn 28 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn 29 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn 30 Tartu Ülikool, „Ohtlike ainete piirnormide ajakohastamine reo- ja heitvees. Lõpparuanne lisa A, 2021 31 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (11.07.2024). 13 (30) on seotud ajaloolise saastatusega, mis viimase 20 aasta jooksul ei ole tõenäoliselt suurenenud. Uusi jääkreostusobjekte ei ole teadaolevalt lisandunud. Tuuled ja hoovused Soome lahel puhuvate mõõdukate ja tugevate tuulte seas valitsevad SW ja W tuuled, kevadel ja suvel esineb arvestatava sagedusega ka NE tuuli. Tugevaid ja mõõdukaid SE tuuli on väga harva. Tuulte kiirus on suurem sügisel ja talvel. Hoovuste peamine liikumapanev jõud on tuul. Läänemeres on välja kujunenud üldringluse, kus Soome lahte siseneb Läänemere avaosa vesi piki Eesti rannikut ja liigub itta, seguneb põhjaranniku jõgede ja Neeva mageda veega ning voolab välja piki Soome rannikut läände. Hoovuse liikumise kiirus on 6…9 cm/s. Tallinna lahe lõunaosas on tuule tekitatud hoovused suunatud lääne poole kirde-, ida-, kagu- ja lõunatuule korral. Edela-, lääne-, loode- ja põhjasuunaline tuul tekitab idasuunalise hoovuse. Põhja- ja lõunasuunalise tuule korral on Tallinna sadama piirkonna lähedased hoovused nõrgad. Väljavool sadama akvatooriumist toimub samuti kahe idapoolsema ava kaudu. Hoovuse põhimass voolab välja Tallinna lahte kõige idapoolsema ava kaudu. Sissevoolava hoovuse kiirus on piirides 0,09-0,2 m/s, väljavooluavades jaguneb veemass kahe ava vahel ja kiirused on väiksemad: keskmises avas kuni 0,07 m/s, ülemises kõige idapoolsemas lainemurdja avas 0,08 m/s. Seevastu sadama akvatooriumist väljaspool liigub piki Miinisadama lainemurdjat kellaosuti liikumisele vastassuunas tunduvalt suurema kiirusega hoovus. Teadaolevalt ei ole toimunud muutusi hoovuste liikumises ja tuulte suunas lähtuvalt kliimast. Samuti ei ole lisandunud piirkonda uusi kaitserajatisi, mis muudaks piirkonnas vee liikumist. Merepõhja elustik Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et kuna tegemist on kaitseväe sadama akvatooriumiga, kus laevade liikumine põhjustab pidevalt veemasside ja põhjasetete liikumist, siis peaksid elutingimused nii põhjataimestikule kui –loomastikule olema üsna ebasoodsad. Eesti Merestrateegia32 kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Maa-ameti INSPIRE kaardikihil on esitatud mudeldatud merestrateegia järgsed merepõhjaelupaigad. Mudelduste kohaselt paikneb vahetult lainemurdjate alal ja sadama sissesõidul liivamadalad (infralitoraali liivane põhi), kaadamisalal samuti liivamadalad (infralitoraali liivane põhi). Mudelduste täpsusaste on pigem madal ning viitab alupaikade esinemise võimalikkust. 32 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii- etapp-mereala-m (11.07.2024) 14 (30) Kalastik Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et kalandusspetsialistide andmetel on Soome lahe lõunarannik ja ka sealsed sadamad kaladele põhiliselt toitumispiirkond, harvem kudemiskoht. Kalamajanduslikku tähtsust Militaarsadamal olla ei saa. Miinisadamas kavandatud süvendustööd on nii väiksemastaabilised, et soodsate ilmastikutingimuste juures planeeritud sadamatööd praktiliselt ei avalda mõju Tallinna lahe kalastikule. Paljassaare kaadamisala Paljassaare kaadamisala on lähim kaadamisala, mille kaugus süvendusalast on ca 12 km, pindala ~643 000 m² ning vee sügavus 8-18 m. Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et kui jagada kaadatav 50 000 m³ sellele alale saab kihi paksuseks vaid 8 cm. Arvestades setete suhteliselt väikest kogust ja suuri sügavusi ei ole sellise koguse setete paigutamine sellele kaadamisalale probleem. Kavandatud kaadamiskohta Paljassaare lahes on selleks otstarbeks kasutatud juba aastakümneid. Tavaliselt on siia toodud vähem või rohkem reostunud Tallinna ja selle lähipiirkonna sadamate akvatooriumite süvendusmaterjali. Senine kasutamise kogemus ei viita kaadatud materjali kandumisele Tallinna lahte ja sellest tingitud ebasoovitavate mõjude ilmnemisele. Suuremahulist kaadamist Paljassaare kaadamisalale on käsitletud ka TTÜ Meresüsteemide Instituudi 2006 aasta KMH aruandes „Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonnamõjude hindamise aruanne“ (edaspidi Vanasadama süvendamise KMH)33. Vanasadama süvendamise KMH aruande kohaselt on kaadamisala lokaalne hoovuste süsteem otseselt seotud kogu lahe tsirkulatsiooniga. Mudelarvutused näitavad, et lõuna- ja põhjatuultega tekib kaadamispiirkonnas suletud tsirkulatsioon. Hoovuse kiirused jääb 6 m/s tuule korral alla 10 cm/s. Kirde-, ida- ja kagutuultele vastavad hoovused on Paljassaare pinnasepuisteala piirkonnas suunatud üldiselt läände. Hoovuse kiirus võib kohati ulatuda 20 cm/s tuule tugevusega 6 m/s korral. Edela-, lääne ja loodetuultele vastavad hoovused on suunatud itta. Paljassaare lahe lääne- ja lõunarannikul on rannaprotsessid väheaktiivsed, sest madala rannanõlva tõttu on lained oma energia juba rannast kaugemal kaotanud. Kaadatud materjal ei mõjuta rannaprotsesside kulgemist kuid toob kaasa setete loodusliku tasakaalu muutused selles piirkonnas. Looduslikult on Paljasaare lahes põhjasetete kiht suhteliselt õhuke, kaadatud materjali tõttu selle paksus suureneb. Vanasadama süvendamise KMH aruandes on toodud välja, et aegajalt toimuvate kaadamiste tõttu on settekiht ebapüsiv ning sobimatu paikse eluviisiga põhjaloomastikule. Alal ei ole kalade kudelasid. Samuti on kaadamist käsitletud ka Corson OÜ on 2012 KMH aruandes „Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne“ (edaspidi Vanasadama kruiisikai KMH)34. Vanasadama kruiisikai KMH aruandes tuuakse välja, et teostatud põhjaelustiku 33 TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2006. „Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonnamõjude hindamise aruanne“. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp- content/uploads/2020/01/Vanasadama_s%C3%BCvendamise_KMH_aruanne1.kai_.pdf 34 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 1202. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM- aruanne.pdf 15 (30) uuringud näitasid, et kalade kudesubstraadina on ala kõigi kolme transekti põhjataimestiku kooslused väheväärtuslikud eeskätt mitmeaastaste vetikate puudumise tõttu. Ei ole toimunud olulisi muutusi keskkonnas ja kavandatavas tegevuses. Miinisadama akvatoorium ja ka Paljassaare kaadamisala on jätkuvalt aktiivses kasutuses, seega võib eeldada, et puuduvad olulised muutused piirkonna põhjaelustikus ja kalastikus. Seega on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Kavandatav tegevus toimub eelkõige sadama akvatooriumis, kus ei asu ühtegi kultuurimälestist ega pärandkultuuriobjekti (sh ka kaitsevööndit). Kultuuriväärtustest on Miinisadama territooriumil Miinisadama ladu, Miinisadama aku- ja torpeedokoda ja Miinisadama katlamaja koos korstnaga, mis on võetud arvele kultuurimälestisena. Seetõttu jääb Miinisadama territooriumile ka kinnismälestise kaitsevöönd, mis katab territooriumi lõunaosa. Miinisadam jääb Paljassaare linnualast ja Paljassaare hoiualast umbes 2 km kaugusele. Süvendatud pinnas soovitakse kogu mahus kaadata Paljassaare kaadamisalale, mis kattub osaliselt projekteeritava Paljassaare looduskaitsealaga. Kaadamisala jääb umbes 1,1 km kaugusele Paljassaare linnualast ja Paljassaare hoiualast. Paljassaare hoiuala (KLO2000168) Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrusega nr 14435 võeti ala kaitse alla Paljassaare hoiualana. Määruse nr 144 järgi on hoiuala kaitse-eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ3 I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo- loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokkluik (Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus). Lisaks on Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärgiks suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja tema elupaikade kaitse. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmetel jääb Paljassaare projektalale tervikuna II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kirjuhahk (Polysticta stelleri) elupaik. Nimetatud liik ei ole hoiuala kaitse-eesmärgiks ning neile kohaldub isendikaitse. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas”. 35 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/914592?leiaKehtiv 16 (30) Looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on keelatud36. Kokku on Paljassaare hoiualal täheldatud 233 erineva linnuliigi esinemine, kellest I kaitsekategooria liike on 5, II kaitsekategooria liike 26 ja III kaitsekategooria liike 53 (EELIS)37. Paljassaare linnuala (RAH0000095) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 61538 lisa 1 punkti 1 alapunktist 40 hõlmab Paljassaare hoiuala Paljassaare linnuala (EE0010170), kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. Paljassaare linnuala kuulub tervikuna Natura 2000 linnualade39 võrgustikku. Paljassaare linnuala pindala on keskkonnaregistri40 andmetel 277,9 ha, mis kattub täielikult Paljassaare hoiualaga. Natura 2000 võrgustiku aladel tuleb tagada linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidena loetletud liikide ja elupaikade kaitse ja säilimine ning liikide soodne seisund nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri lisa 1 p 1 ap 40 sätestab, et liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), punapea-vart (Aythya ferina), laululuik (Cygnus cygnus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), kalakajakas (Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), kaldapääsuke (Riparia riparia), väiketiir (Sterna albifrons), heletilder (Tringa nebularia). Liigid, kelle elupaika kaitstakse lisaks eeltoodud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjale, on: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg- tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar)41. 36 Looduskaitseseadus § 55 lg 61 p 2 37 Paljassaare kaitsekorralduskava 2020-2029 (2019) 38 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi valitsuse korraldus nr 615. 5.08.2004 // RTL 2004, 111, 1758. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv (viimati vaadatud 26.07.2024) 39 EELISE kood RAH0000095 40 Keskkonnaregister. Kättesaadav: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important- area/8953135 (viimati vaadatud 26.07.2024). 41 Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas § 1 lg 1 p 13 17 (30) Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmetel jääb Paljassaare projektalale tervikuna II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kirjuhahk (Polysticta stelleri) elupaik. Nimetatud liik ei ole linnuala kaitse-eesmärgiks ning neile kohaldub isendikaitse. Looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on keelatud42. Projekteeritav Paljassaare looduskaitseala Projekteeritava kaitseala kirdenurk kattub olemasoleva Paljassaare kaadamisalaga (eelhinnangu joonis 2). Tallinna Linnuklubi poolt tehti 2009. aastal ettepanek Paljassaare looduskaitse- ja loodusala moodustamiseks. Tallinna Linnuklubi põhjendab, et uuringute tulemustest nähtub, et Paljassaare hoiuala ei hõlma Paljassaare looduslikku kompleksi terviklikult ning mitmete kaitstavate liikide puhke-, toitumis- ja elupaigad jäävad hoiuala piiridest väljapoole ja seetõttu pole tagatud hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamine. Tegemist on 2083 ha suuruse alaga, mis hõlmab tervikuna praegust Paljassaare hoiuala ning laieneb peamiselt merealale. Paljassaare linnuala on ennekõike oluline lindude pesitsus- ja rändepaik. Linnuliigid, kelle elu- või rändepeatuspaiku alal kaitstakse, on enamasti seotud avatud rannikukooslustega ning taimestikurohke rannikuga, vähem roostikega ja rannikumere elupaikadega ning hõredate põõsastikega. Hetkel on Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärgid EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suur-kuldtiib (Lycaena dispar). Projekteeritava ala kaitse-eesmärkideks on lisaks Linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikidele ja I lisas nimetamata rändlinnuliikidele (kokku 16 liiki): hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), ristpart (Tadorna tadorna), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rüüt (Pluvialis apricaria), väiketiir (Sterna albifrons), plüü (Pluvialis squatarola), suurrüdi (Calidris canutus), leeterüdi (Calidris alba), väikerüdi (Calidris minuta), plütt (Limicola falcinellus), tutkas (Philomachus pugnax), heletilder (Tringa nebularia), kivirullija (Arenaria interpres), veetallaja (Phalaropus lobatus), suitsupääsuke (Hirundo rustica), hänilane (Motacilla flava). Lisaks on projekteeritava ala kaitse-eemsärgiks Loodusdirektiivi I lisa mereelupaigatüüpide 1110 „Mereveega üleujutatud liivamadalad“,“ ning 1170 “Karid”. Projektialale rakendub LKS § 8 lg 6, mis sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus LKS § 9 lg 1 tähenduses, siis on 42 Looduskaitseseadus § 55 lg 61 p 2 18 (30) haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmetel ei ole tööde- ega kaadamisalal projekteeritava Paljassaare looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikasid. Lähimad kaitse-eesmärgiks olevad liigid (hüüp, ristpart, suur-kuldtiib, väiketüll, punajalg-tilder, hänilane, rooruik, roo-loorkull, liivatüll, hallpõsk-pütt) on registreeritud rohkem kui 1 km kaugusel töödealast. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmetel ei kattu tööde- ega kaadamisala projekteeritava Paljassaare looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate loodusdirektiivi elupaigatüüpidega. Kaitse-eesmärgiks olevatest elupaigatüüpidest jääb linnulennult umbes 2 km kaugusele kaadamisalast ja 2,5 km kaugusele Miinisadama alalt mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140). Kaitse-eesmärgiks mitte olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid ja nende paiknemine töödeala suhtes: 1. esmased rannavallid (1210); umbes 1,2 km kaugusel kaadamisalast ja 2 km Miinisadamast; 2. lood ehk alvarid (6280*); umbes 1,3 km kaugusel kaadamisalast; 3. püsitaimestuga liivarannad (1640); linnulennult umbes 1,7 km kaadamisalast; 4. soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); linnulennult umbes 2 km kaadamisalast; 5. rannikulõukad (1150*); linnulennult umbes 2 km kaadamisalast; 6. rannaniidud (1630*); linnulennult nii kaadamis- kui Miinisadama alalt üle 2 km. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Miinisadam, mis paikneb Kopli poolsaarest idapool asuvate sadamate reas (naabriteks Hundipea sadam ja Noblessneri sadam), on juba algselt välja ehitatud sõjasadamaks ja sobib sellesse funktsiooni ka praegu. Sadamaregistri andmetel teenindatakse Noblessneri sadamas era veesõidukeid kogumahutavusega 500 kuni 7500 (välja arvatud). Sadamasse võib silduda veesõiduk suurima pikkusega kuni 30 m, laiusega kuni 9 m ja suurima süvisega 4 m. Noblessneri sadamas asub 6 statsionaarset kaid ja 8 ujuvkaid. Noblessneri sadamalinnakuga on seotud ka kaubandus – läheduses asuvad söögi-joogikohad, poed ja erinevad teenusepakkujad. Miinisadamast põhjapool asuv Hundipea sadam43 osutab sadamateenuseid vaid riigihaldusülesannetega veesõidukitele. Sadamas on üheksa statsionaarset kaid ja üks ujuvkai. Sadamasse võib silduda laev pikkusega kuni 130 m, laiusega kuni 30 m ja süvisega kuni 8 m (teenindatakse veesõidukeid kogumahutavusega 7500 ja suurem). Sadam on navigatsiooniks avatud aastaringselt. Sadamaalal asuvad veel Riigilaevastiku peakontor, navigatsioonimärkide hooldus ja remondibaas. Hundipea sadama osa territooriumist on aiaga suletud. 43 Hundipea sadam https://www.riigilaevastik.ee/sadamad (18.07.2024). 19 (30) Miinisadam kui riigikaitseline sadam on elamutest eemal asuv, teiste väikeste sadamatega piirnev sadamaalaga, mis ei tegele kaubandusliku meresõiduga, mistõttu puudub vajadus olemasoleva infrastruktuuri (tänavate, raudtee) laiendamiseks. Kõik planeeritud süvendusja rekonstrueerimistööd jäävad sadama territooriumi ja akvatooriumi piiridesse ja ka toimuva tegevuse keskkonnamõju ei ulatu maismaal kaugemale krundi piiridest. Miinisadam on Eesti mereväe kodusadamaks. Miinisadamas paiknevad Mereväe koosseisus olevad alaliselt tegutsevad väeüksused ehk divisjonid ja kool. Sadam on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. Miinisadamas on kontoripinnad, töökojad, laopinnad, kasarmud, toitlustuskeskus ning katlamaja. Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige ehitusaegse kasvava liiklussagedusega, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine teedelt. Liiklussageduse tõus on seotud eelkõige raskeliiklusega (ehitusmaterjalide vedu). Mürataseme tõusu on ette näha ka ehitustöödega seotud tehnikast (süvendus- ja rekonstrueerimistöid teostav tehnika). Eelmainitud mõjud on ajutise iseloomuga. Hilisemas kasutusetapis ei ole liiklussageduse kasvu ette näha. Rekonstrueerimisetapis läbi viidavad ehitustööd hakkavad mõjutama eelkõige lähimate kinnistute omanikke. Tööde käigus tuleb kinni pidada kõigist kehtivatest ehituseeskirjadest ja –nõuetest, samuti headest tavadest. Kinni pidades kõigist eeskirjadest ja nõuetest ei ole reaalset ohtu inimestele ette näha, pigem on tegu ajutiste häiringutega. Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangus tuuakse välja, et inimeste varale kavandatav tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimeste tervisele on väheoluline. Positiivse aspektina saab välja tuua, et lainemurdja-kai rekonstrueerimine tagab edaspidi Miinisadama tormikindluse ja stabiilsema lainekliima akvatooriumis. Väiksem lainetus Miinisadama akvatooriumis tähendab väiksemaid kahjustusi kai nr 3 asukohas olevale nõlvale, mille taga asub kultuuriväärtusega hoone H01, seega on kavandataval tegevusel pikaajaline positiivne mõju Miinisadama varale ja mälestistele. Ei ole toimunud olulisi muutusi mõjutatavas elanikkonnas ja kavandatavas tegevuses. Seega on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 1.3.1. mõju suurus Süvendamisest lähtuva mõju suurus oleneb: • tööde mahust; • läbiviimise ajast; • läbiviimise logistilistest lahenditest; • kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast; • meteoroloogilistest tingimustest. Välja toodud faktoreid arvestatakse vee erikasutuse mõju hindamisel ning keskkonnaloa tingimuste määramisel (vt p 1.3.8.). 20 (30) Süvendustööde ja kaadamise mõju mereelustikule ja kalastikule on käsitletud Miinisadama KMH aruande ptk 5.2.3. Tahkete ainete paigutamisega kaasnevad mõjud on sarnased süvendamise mõjudega (heljum, müra). Mõju merepõhjaelustikule Süvendamisel, tahkete ainete paigutamisel ja kaadamisel hävib vahetult süvendamise/kaadamise ala ning rajatiste alune põhjaelustik. Süvendamise ja kaadamise ala on juba inimese poolt mõjutatud ala, tegevusega ei kaane merepõhja killustatuse suurenemine ega häiringuala suurenemine. Sadamas toimuva süvendamise ja täitetööde käigus toimub heljumi paiskamine veesambasse, heljumi triivimine valitsevate lainetuse- ja hoovuste suundades ning aeglane settimine mõjutavad eelkõige põhjaelustikku. Väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt vaesustada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi. Miinisadama KMH aruande ptk 5 kohaselt ei ole hüdrotehniliste tööde käigus tekkiv mõju hinnanguliselt suurem laevade poolt sadama ekspluatatsioonis tekitatavast heljumi liikumisest. Miinisadama KMH aruandes hinnati, et laevatee süvendamisel jõuab heljum hoovuse suunas kuni kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult poole kilomeetri kaugusele. Põhilised süvendustööd tehakse võimalikult lühikese aja jooksul, seega vette paisatav heljumi hulk on suhteliselt väike. Jälgides tuule tugevust ja suunda on tegevusega kaasnev heljum pigem lokaalne. TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuule korral tekib kaadamispiirkonnas suletud tsirkulatsioon, mis hoiab heljumit kaadamispiirkonna tsoonis. Lisaks, kavandatava tegevuse käigus uputatakse lainemurdjate ehitusel merre paetäidet ja graniitkive, võrreldes varasema tehnilise lahendusega ei kasutata täitematerjalina liiva, süvenduspinnast ega lammutusjääke. Seega, uputatavad materjalid ei sisalda peenefraktsioonilisi osi, mis võiksid põhjustada heljumisisalduse suurenemist. Küll võib uputamisel teatud määral lisanduda heljumit merepõhjast, see ei ole siiski võrreldav süvendamistööde-aegse hulgaga ja eeldatavasti olulist mõju ei avalda. Miinisadama KMH aruande ptk-s 6 on ette nähtud heljumi tekke ja levikuga seotud leevendusmeetmed (teha tööd võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, jälgida tuule suunda) ja ptk-s 7 seire meetmed (tööde aegne heljumi pidevseire). Meetmed on detailselt välja toodud käesoleva eelhinnangu ptk 1.3.8. Lisaks on oluline tööde korraldamine lähtuvalt seirest. Vältides töid tugevate tuultega, jälgides töid korraldades tuule suunda ning peatades tööd heljumi olulisel levikul töödepiirkonnast välja, võib mõju merepõhjaelustikule pidada pigem lokaalseks. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3 aastat pärast teostatud töid44. Seega on kaasnev mõju ajutine. 44 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. 21 (30) Mõju kalastikule Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik veesisesteks töödeks kudeaeg ja sellele järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega45. Kavandatavate tööde käigus tekib mõningane heljum. Miinisadama KMH aruandes on välja toodud, et süvendus töid ei tohi planeerida kalade kudeajale mai algusest juuni lõpuni. Kevadine tööde aegne piirang kaitseb ühtlasi kõiki teisi elustiku rühmasid kevadisel arenguperioodil. Vastav töökorraldus määratakse nõudena keskkonnaloale (käesoleva eelhinnangu ptk 1.3.8). Mõju linnustikule Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud 15 mg/l46. Lisaks, mõjud linnustikule võivad toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra - 65 – 85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90- 95 dB juures juba lahkusid pesalt47. Eriti ohtlik on pesapoegadele pidev müra48. Enamuse linnu liikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit49. Mõnedel juhtudel on (eeldatavalt olulist häiringut põhjustavate) soovitatud rakendada ka 500 m laiust puhverala50. Sadama piirkonnas ei ole lindude pesitsusalasid. Küll võivad seal toituda luiged, pardid, kajakad. Linnustikule on oluline Paljassaare poolsaare ümbruse rannikumeri, mille läheduses asub kaadamisala. Kavandatud tegevusega ei ole eeldada, et tekiks väga tugev mürahäiring kaadamisalal, kuna kaadamisega kaasneb vaid tavapärane laveliikluse müra. Tallinna laht on niigi tihedalt laevatatav, et lisanduv müra on väheoluline. 45 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401. 46 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf (11.07.2024). 47 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 48 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S., Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness. PLoS ONE 7: e39200. 49 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019- 0067. 50 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science. University of Victoria. 22 (30) Linnustikku võib seega pigem häirida kaadamisel tekkiv heljum. Siiski, kaadamist ei teostata mai algusest juuni lõpuni, mis on ühtlasi tundlik periood lindudele. Lisaks rakendatakse meetmeid heljumi leviku piiramiseks (vt käesoleva eelhinnangu ptk 1.3.8.). Taotluses kohaselt on võimalik vältida kaadamist kaadamisala kirdeserva. Vanasadama kruiisikai KMH aruandes on toodud välja, et kaadamisel on tähtis vähendada heljumipilve kandumist pinnasepuiste alast kaugemale Paljassaare lahe aladele ja Paljassaare hoiualale. Vältides kaadamist tugeva tuulega, valida kaadamisalal koht nii, et heljum jääks kaadamisala piiresse, kaadamispargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil, on võimalik viia mõju merepõhjaelustikule, kalastikule ja hoiualale mitte oluliseks. Mõju lindudele toimub siin kaudselt ja toiduahela kaudu olles mitte oluline mõju. Seega vältimaks töödest tulenevaid häiringuid lindudele, tuleb LKS kohasest isendikaitsest51 kaadamisel järgida vastavaid töökorralduslikke meetmeid (vt käesoleva eelhinnangu ptk 1.3.8.). Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained) Kavandatava tegevuse mõju pinnaveele tuleneb eelkõige pinnase süvendamisel ning kaadamisel merekeskkonda eralduvast heljumist. Lisaks eralduvad setete liigutamisel merekeskkonda võimalikud setete koostises olevad saasteained ja orgaanika. Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile ja mereelustikule on oluline töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju on ajutine. Olukord taastub süvendustööde lõppedes. Teadaolevalt ei ole süvenduspinnas reostunud. Setetes sisalduvate saasteainete kohta on tehtud uuring 2005. aastal Miinisadama KMH aruande raames. Määratud ainete sisaldused jäid enamasti alla vastavate sihtväärtuste või elamumaale kehtestatud piirarvu (vt käesoleva eelhinnangu ptk 1.1.5.), seega antud settematerjali teisaldamine pinnasepuistealale keskkonnale ohtu ei kujuta. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend rõhutab, et pinnaseproovid ei tohiks olla vanemad, kui 5 aastat, kui tegemist on pinnasega, mille reostatus ei ole välistatud. Käesoleval juhul ei ole viimase 5 aasta jooksul setteanalüüse teostatud. Enne kaadamistöid tuleb settematerjalist võtta täiendavad setteproovid vastavalt HELCOM juhendile (vt käesoleva eelhinnangu ptk 1.3.8.), kuna veekogumi seire viitab ohtlike ainete sisaldusele piirkonna setetes. Lisaks on tegu pikaajaliselt militaarkasutuses olnud alaga ning ka naabruses on tänapäevani naftasaaduste laadimisega tegelevaid sadamaid, nii et reostuse riski ei saa täielikult välistada. Kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu52, tuleb reostuse täpsema ulatuse määramiseks võtta täpsustavad analüüsid (reostunud punkti piirkonnast 3 analüüsi, millest tehakse koondproov). Sel viisil on täpsemal riskianalüüsil võimalik välja selgitada, kas tegemist oli juhusliku lokaalse reostuspunktiga või on tegemist laiema reostusega. Kui saastetunnused on laiemal alal üle elumaa piirarvu kuid allpool tööstusmaa piirarvu, võib kasutada kaadamisel töökorraldust, kus kergelt saastunud materjal kaetakse saastamata pinnasega või pinnas kasutatakse kaitserajatiste täiteks (HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.6.). Pinnas, kus saasteainete sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu, tuleb käidelda jäätmena maismaal. Kui süvenduspinnases on 51 LKS § 55 lg 6, lg 61 52 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. 23 (30) saasteaineid üle tööstusmaa piirarvu53, tuleb saasteainete edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome. Süvendusalal on orgaanilise materjali kiht väga õhuke (vt käesoleva eelhinnangu ptk 1.1.5.). Seega ei kaasne töödega oluliselt määral toitainete paiskamist vette. Lisaks on uuringud näidanud, et lisanduvate toitainete mõju on lühiajaline54. Tegevuse käigus tekib heljumit, seega tuleb võtta kasutusele meetmed heljumi tekke ja leviku minimeerimiseks (teha tööd tuulevaikse ilmaga, järgida tuule suunda). Lisaks, lähtuvalt Miinisadama KMH aruande ptk 7 ning üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) tuleb teostada töödeaegset heljumi pidevseiret ning vastavalt seire tulemustele töid korraldama (vt ptk 1.3.8.). Lisaks, süvendamiseks on lubatud kasutada ühekopalist ekskavaatorit, kuna savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi pumpamist segavad idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga määratud heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava loa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine. Mõju rannale ja rannikuprotsessidele Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). Miinisadamas on tehnorand, seega kavandatav tegevus ranna kaitse eesmärke ei mõjuta. Miinisadama KMH aruande lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi renoveeritud lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline lainekõrgus ca 0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis paraneb olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki. Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii sadama ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt genereeritud lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne. Sissesõidukanali ja sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja muutused on piirides ±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema ajavahemiku jooksul. Ei rajata uusi rajatisi, mis võiksid rannaprotsesse mõjutada. Ei ole toimunud olulisi muutusi keskkonnas ja kavandatavas tegevuses. Seega on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 53 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. 54 Murumets, K., Martin, G., Kukk, H. 1997 influence of harbor constructiuon of littoral benthic communities (Kunda Bay, Gulf of Finland). Proc of the Final Seminar of the Gulf of Finland Year 1966. 105: 231-234. 24 (30) 1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Veesisesed tööd võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik, kalastik, mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra kandub. Võimalikku mõju saab vähendada tööde ajastamise ja meteoroloogiliste tingimuste järgimistega. Arvestades tööala (olemasolev sadamaala ja kaadamisala) ning tööde mahtu, ei ole toimunud olulisi muutusi keskkonnas ja kavandatavas tegevuses ning Miinisadama KMH aruandes toodu on jätkuvalt asjakohane. Kavandatava tegevus ei oma olulist negatiivset mõju piirkonna elustikule, elupaikadele ning veerežiimile, kui järgitakse ptk 1.3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid. Arvestades vee erikasutustööde mõju (ajutine ja pöörduv) ei ole ette näha olulist mõju keskkonnale. Arvestades tööde mahtu ei ole ette näha vee erikasutusega seotud tööd olulist mõju lähipiirkonna elanikele. Kavandatavad tööd võimaldavad sadama jätkuvat kasutamist. Seega on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 1.3.3. mõju ilmnemise tõenäosus Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele55. Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei teki vee erikasutustööde käigus olulist mõju veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja linnustikule ning inimese heaolule. Arvestades kavandatud tööde mahtu, aega ja keskkonnaloale seatavaid nõudeid ja tingimusi, jäävad kõik võimalikud muutused loodusliku muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes. Seega on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 1.3.4. mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Samuti väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s). Seega tuleb tagada, et kasutatav tehnika on töökorras ja ei põhjusta täiendavat pinnase- ega veereostust ega tekitada keskkonnakahju. Töid ei tehta tugeva tuulega ajal (tuulekiirus üle 10 m/s). Sel viisil on õnnetuste juhtumise tõenäosus madal. Arvestades tööde iseloomu, on tegevuse mõjud (heljum, müra) pöörduvad. Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt p 1.3.8.) taastub olemasolev olukord tööde järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki. 55 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (11.07.2028) 25 (30) 1.3.5. mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale Arvestades, et tegevus toimub rohkem kui 1 km kaugusel Paljassaare hoiualast, jääb hoiuala tööde mõjualast eemale, seega eeldatavalt negatiivne mõju hoiuala kaitse-eesmärgile puudub. Müra, põhjasetete ammutamise ja kaadamise mõju, arvestades tööde mahtu, eeldatavalt hoiuala kaitse-eesmärgiks olevale linnustikule puudub. Arvestades, et tegevus toimub rohkem kui 1 km kaugusel Paljassaare linnualast, jääb linnuala tööde mõjualast eemale, seega eeldatavalt negatiivne mõju linnuala kaitse-eesmärgile puudub. Müra, põhjasetete ammutamise ja kaadamise mõju, arvestades tööde mahtu, eeldatavalt linnuala kaitse-eesmärgiks olevale linnustikule puudub. Miinisadama KMH toob välja, et kuigi kaadatud materjali tõttu põhjasetete paksus suureneb ning tugeva lainetuse mõjul tõmmatakse setted hõljuvasse olekusse ja kantakse hoovustega laiali, on see siiski liiga väike kogus, et mõjutada rannaprotsesside kulgemist, mistõttu võib järeldada, et ka setteid ei kanta edasi. Põhilised faarvaatri süvendustööd tehakse ühe kopaga umbes kuu aja jooksul, seega vette paisatav heljumi hulk on suhtelisest väike. Heljumi levimine lahes sõltub tuultest ja hoovustest. Raskem fraktsioon levib üle väiksema mereala, peenefraktsiooniline heljum levib kaugemale. Miinisadama KMH aruande kohaselt püsib kaadamise mõju kaadamisala piires, kui jälgitakse kaadamisel tuule kiirust ja suunda. Lisaks ei tehta kaadamistöid kevadel. Arvestades, et tegevus toimub rohkem kui 1 km kaugusel Projekteeritava Paljassaare looduskaitseala kaitstavatest elupaigatüüpidest, jäävad elupaigatüübid tööde mõjualast eemale, seega eeldatavalt negatiivne mõju nii kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile kui teistele elupaigatüüpidele puudub. Käesolevalt ei ole ette näha, et kavandatav tegevus mõjutaks kavandatava loodusobjekti (Paljassaare looduskaitseala) seisundit. 1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Miinisadama KMH aruande kohaselt kumulatiivseid mõjusid ei esine. Miinisadama piirnevad Hundipea sadam ja Noblessneri sadam. Kummaski sadamas teadaolevalt suuremaid süvendustöid ei planeerita, seega ei ole ette näha võimalikku koosmõju tekkimist. Paljassaare kaadamisala on kasutuses olev kaadamisala, mida kasutatakse Tallinna piirkonna sadamate süvenduspinnase kaadamiseks. Käesoleval hetkel on alale kaadamiseks antud kaks keskkonnaluba: *Tähtajatu keskkonnaluba nr KL-506819 Vanasadam regulaarseks hooldussüvendamiseks mahus 10 000 -30 000 m³ aastas ja süvenduspinnase kaadamiseks Paljassaare kaadamisalale. Esitatud vee erikasutuse aastaaruannete kohaselt on ei tehta süvendustöid igal aastal, süvendamise ja kaadamise maht on jäänud vahemikku 3800-14 190 m³ aastas. 26 (30) *Keskkonnaluba nr L.VV/321581 kehtivusega 04.04.2012 - 22.02.2032 on antud Bekkeri sadama regulaarseks hooldussüvendamiseks mahus 230 000 m³ ja süvenduspinnase kaadamiseks Paljassaare kaadamisalale. Esitatud vee erikasutuse aastaaruannete kohaselt ei tehta süvendustöid igal aastal, süvendamise ja kaadamise maht on jäänud vahemikku 20 000- 50 000 m³ aastas. Ka Miinisadama KMH aruande koostamise ajal oli Paljassaare sadama kaadamisala kasutusolev kaadamisala, mida kasutas tol perioodil aktsiaselts Tallinna sadam (vee erikasutusluba nr L.VT.EE-136300 Vanasadama süvendamiseks mahus 60 000 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2006-2007, vee erikasutusluba nr L.VT.EE-138004 Paljassaare sadama süvendamiseks mahus 2500 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2006-2007), hiljem Veeteede Amet (vee erikasutusluba nr L.VV/317794 Hundipea sadama süvendamiseks mahus 115 000 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2009-2014), aktsiaselts Tallinna sadam (vee erikasutusluba nr L.VV/319091 Vanasadama süvendamiseks mahus 140 000 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2010-2014, vee erikasutusluba nr L.VV/322412 Vanasadama uue kruuisikai süvendamiseks mahus 12 300 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2012-2017, Tallinna Kommunaalamet (vee erikasutusluba nr L.VV/321282 Aegna sadama süvendamiseks mahus 15 000 m³ ja pinnase kaadamiseks mahus 9000 m³ perioodil 2012-2017), Alvekor OÜ (vee erikasutusluba nr L.VV/324196 Pringi sadama süvendamiseks mahus 9600 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2013-2018), Logman Invest AS (vee erikasutusluba nr L.VV/324263 Meeruse sadama süvendamiseks mahus 46 000 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2013- 2018) ja Merirahu Sadam AS (vee erikasutusluba nr L.VV/328421 Merirahu sadama süvendamiseks mahus 36 400 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2016-2021). Käesoleval ajal on kaadamisala kasutuskoormus pigem langenud. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. 1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 53 lg 1 p 6, seatakse lisatakse keskkonnaloale järgnevad töökorralduslikud nõuded ja muudetakse nõudeid järgnevalt: Mere seire (loa tabel V8): Teostada heljumi pidevseiret süvenduse ja kaadamise ajal: 1) Enne tööde algust fikseerida heljumi looduslik foon piirkonnas. 2) Teostada pidev heljumi seire süvenduse ja ehitamisega seotud pinnasetööde ajal kuni kõigi süvendusega seotud tööde lõppemiseni Miinisadamas. Seireks kasutada püsiseirejaama, sateliidipiltide andmeid, heljumi mõõdistusi. 3) Lisaks teostada heljumi seiret kaadamisel. 4) Süvenduse ja kaadamise lõppedes koostatakse aruanne heljumi jaotusest tööde perioodil. Süvenduspinnase seire (loa tabel V8): 1) Enne süvendustöid peab teostama süvenduspinnase seiret. 2) Süvendusala setetest tuleb võtta 3…6 pinnaseproovi Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, As, TBT, PCB, nafta ja PAH ühendite määramiseks. Võetavate proovide arv sõltub kavandatava süvendamise kogusest. 27 (30) 3) Tuleb määrata setete füüsikaline koostis. 4) Proovide ulatus ja sügavus peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. 5) Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ja arvestades HELCOM Süvendamise ja kaadmise juhist (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM- Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf). Veekogu sh mere süvendamise nõuded (loa tabel V8): 1) Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle tööstusmaa piirarvu56, tuleb saasteainete edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome. 2) Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb süvendustöid teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse akvatooriumist välja vaid soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loodening lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale). Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendustöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s. Kaadamise nõuded (loa tabel V10): 1) Kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu57, tuleb reostuse täpsema ulatuse määramiseks võtta täpsustavad analüüsid (reostunud punkti piirkonnast 3 analüüsi, millest tehakse koondproov). Sel viisil on võimalik välja selgitada, kas tegemist oli juhusliku lokaalse reostuspunktiga või on tegemist laiema reostusega. Kui saastetunnused on laiemal alal üle elumaa piirarvu kuid allpool tööstusmaa piirarvu, võib kasutada kaadamisel töökorraldust, kus kergelt saastunud materjal kaetakse saastamata pinnasega või pinnas kasutatakse kaitserajatiste täiteks (HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.6.). Pinnas, kus saasteainete sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu, tuleb käidelda jäätmena maismaal. 2) Kaadamistööd peab teostama süsteemselt: Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust ruutudesse kaadatava pinnase mahu kohta, mis võimaldab kavandada ühtlasemat kaadatava materjali jaotamist kaadamisalal. Kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. Kaadamisalalt heljumi väljakandumise vältimiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole ning Paljassaare hoiuala poole oleks võimalikult pikk. 3) Vältida kaadamist kaadamisala kirdeosas. 4) Vältida kaadamist ida ja lääne tuulte korral. Tuule kiirus 10 m/s on piir, millest suurema tuulega kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. 5) Kaadamiskohta ei tohi vedada sadama akvatooriumis esinevat võimalikku prahti, see tuleb enne süvendamist merepõhjast välja võtta või ammutatud materjalist süvendustööde käigus eraldada. 6) Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil. 7) Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus. 56 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. 57 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. 28 (30) Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed (loa tabel V16): 1) Kalastiku kaitse seisukohast ei ole süvendus ja kaadamistöid lubatud teha enamuse kalade kudemisajal mai algusest juuni lõpuni. 2) Süvendus ja kaadamistööd tuleb peatada, kui tuvastatakse reostusilmingud või heljumi seire käigus tuvastatakse looduslikust foonist kõrgema fooniga heljumi levikut Miinisadama akvatooriumist kaugemale kui 700 m või kaadamiskoha piiridest välja. Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16): 1) Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid. 2) Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (sh lammutusjäätmed) käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. 3)Vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga. 4) Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja keskkonnaloaga määratud heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava keskkonnaloa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine. Parima võimaliku tehnika kasutamine (tabel V16): 1) Süvendamiseks on lubatud kasutada ühekopalist ekskavaatorit. 2) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Toimingud avarii korral (tabel V16): 1) Veesiseste tööde läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek. 2) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Muud asjakohased meetmed (tabel V16): 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Lammutusmaterjali taaskasutusel tuleb järgida jäätmeseadust ning vajadusel taotleda asjakohased load/registreeringud. 1.4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. Otsustajal piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 29 (30)  • kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; • kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Oluline on lähtuda taotluses toodust ning eelhinnangu ptk 1.3.8. toodud töökorralduslikest nõuetest. Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond Gerda Kirs spetsialist looduskasutuse osakond Kerli Pettai spetsialist jahinduse ja vee-elustiku büroo 30 (30)  SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................................................1 ARUANDE SISU KOKKUVÕTE……………………………………………………………………………3 1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK ..................................................................................5 1.1. KAVANDATUD TEGEVUSE EESMÄRK JA OBJEKT ................................................................................ 5 2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS ..................................................................................6 2.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSALISED ........................................................................ 6 2.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE JA PÜSTITATUD ÜLESANDED ....................................... 6 2.3. AVALIKKUSE KAASAMINE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PROTSESSI ........................................... 7 2.3.1. KMH programmi avalikustamisest .............................................................................................. 7 2.3.2. KMH aruande avalikustamisest .................................................................................................. 7 2.4. HINDAMISEL KASUTATUD UURINGUD, PROJEKTID, EKSPERTARVAMUSED. ........................................ 7 3. PROJEKTI TEOSTAMISE ASUKOHA JA MÕJUALA ISELOOMUSTUS .....................................9 3.1. MÕJUALA ASUKOHA KIRJELDUS ....................................................................................................... 9 3.2. HÜDROMETEOROLOOGILISED TINGIMUSED ..................................................................................... 10 3.3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................................................................ 14 3.4. SAASTEAINETE SISALDUS AMMUTATAVAS PINNASES ...................................................................... 16 3.5. MEREPÕHJAELUSTIK, KALASTIK ..................................................................................................... 17 3.6. SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND ............................................................................................... 18 3.7. KOKKUVÕTE MÕJUALA KESKKONNASEISUNDI HINDAMISEL KASUTATUD MATERJALIDEST ............. 18 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .............................. 20 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED JA NENDE HINDAMISE METOODIKA..... 20 4.2. PROJEKTLAHENDUSEGA VALITUD TEHNOLOOGIA JA KASUTATAVA TEHNIKA KIRJELDUS ................ 20 4.3. AMMUTATAVA MATERJALI MAHT JA OMADUSED, SELLE VÕIMALIK KASUTUS ................................ 22 5. REKONSTRUEERIMIS- JA SÜVENDUSTÖÖDE EELDATAV KESKKONNAMÕJU SADAMA AKVATOORIUMIS JA KAADAMISKOHAS ............................................................................................ 24 5.1. HINNANG SÜVENDAMISE JA KAADAMISE KÄIGUS TEKKIVA HELJUMI LEVIKULE .............................. 24 5.2. UUTE LAINEMURDJATE MÕJU LAINETUSELE JA HOOVUSTELE ......................................................... 26 5.3. MÕJU PÕHJATAIMESTIKULE, PÕHJALOOMASTIKULE, KALASTIKULE ................................................ 27 5.4. EHITUS- JA SÜVENDUSTÖÖDEGA KAASNEV MÜRA........................................................................... 28 5.5. MÕJU PIIRKONNA ELANIKELE JA NAABERSADAMATELE .................................................................. 29 5.6. KORDUSTÖÖDE VAJADUSE HINNANG .............................................................................................. 29 5.7. KESKKONNARISKI ANALÜÜS (SH PÄRAST TÖÖDE LÕPPU) ................................................................ 30 5.8. OLULISE KESKKONNAMÕJU HINNANG ............................................................................................. 30 6. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE VÕI LEEVENDAMISE VÕIMALUSED ...... 32 7. LOODUSVARADE KASUTAMISE OTSTARBEKUS, KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE, KESKKONNASEIRE VAJADUS .................. 33 7.1. LOODUSVARDE KASUTAMISE OTSTARBEKUS JA VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE ...... 33 7.2. KESKKONNASEIRE VAJADUS ........................................................................................................... 33 8. VASTAVUS ARENGUKAVADELE, KOHALIKELE PLANEERINGUTELE JA KESKKONNA- ALASTELE ÕIGUSAKTIDELE................................................................................................................... 34 8.1. MIINISADAMA VASTAVUS PLANEERINGUTELE JA ARENGUKAVALE ................................................. 34 8.2. VASTAVUS ÕIGUSAKTIDELE JA PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU HINNANG ......................................... 35 9. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ............................................................................................................ 36 10. ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI JA ARUANDE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST ........ 38 11. KOKKUVÕTE ......................................................................................................................................... 39 12. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU ........................................................................................ 40 13. LISAD ....................................................................................................................................................... 41 LISA 1. DOKUMENDID Lisa 1.1. Kaitseministeeriumi volikiri 03.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult juhatuse esimehele Lembit Linnupõllule esindamise õiguse kohta kõigis KMH alastes toimingutes. Lisa 1.2. Vee erikasutuse iseloomustus Lisa 1.3. Keskkonnaministeeriumi kiri 27.01.2006 nr 11-17/1223 KMH algatamiseks Lisa 1.4. KMH programmi avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes Lisa 1.5. Keskkonnaministeeriumi kiri 12.05.2006 nr 13-3-1/4578-4 KMH programmi täiendamiseks Lisa 1.6. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri Lisa 1.7. KMH programm Lisa 1.8. Keskkonnaministeeriumi kiri 21.06.2006 nr 13-3-1/4578-6 KMH programmi heakskiitmiseks Lisa 1.9. KMH aruande avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes Lisa 1.10. KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri Lisa 1.11. Keskkonnaministeeriumi kiri 26.07.2006 nr 13-3-1/8151-3 aruande täiendamiseks Lisa 1.12. Tallinna Keskkonnaameti kiri 28.07.2006 nr 6.1-4.1/1751 Lisa 1.13. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 65 Keskkonnaministeeriumile Lisa 1.14. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 64 Tallinna Keskkonnaametile Lisa 1.15. Keskkonnaministeeriumi kiri 17.10.2006 nr 13-3-3/21081-17 aruande täiendamiseks Lisa 1.16. E-Konsult OÜ vastus 25.10 .2006 nr 831 Keskkonnaministeeriumile LISA 2. MIINISADAMA LAINEMURDJAD. GEOTEHNIKA ARUANNE. IPT Projektjuhtimine OÜ TÖÖ NR.05-07-0521, TALLINN 2005 LISA 3. JOONISED Joonis 1. Olulised lainekõrgused Tallinna lahel Joonis 2. Olulised lainekõrgused Mereväe õppekeskuse vahetus läheduses Joonis 3. Hoovuste skeem Mereväebaasi akvatooriumis Joonis 4. Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase osakeste läbimõõdud ja lõimiskõverad Joonis 5. Uhtumise – settimise tasakaal Mereväebaasi ees Joonis 6. Lainemurdjate asendiplaan M 1:500 2 Aruande sisu kokkuvõte Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on Kaitseministeeriumi Väljaõppe- ja administratiivüksuse Mereväebaasi sadama (edaspidi Miinisadama) lainemurdjate rekonstrueerimine, 7. kai pikendamine koos läänepoolse merevärava sulgemisega (tekib uus kai 7A) ning idavärava ja idapoolse sissesõidutee süvendamine. Töö on edasiarenduseks OÜ EstKonsult tööle nr A469 (Väljaõppe- ja administratiivüksus Mereväebaas kaide renoveerimisprojekt) tehtud keskkonnamõjude hindamisele (OÜ E- Konsult töö E1007). Miinisadama kaid ja sadama akvatooriumi lainetuse otsese mõju eest kaitsvad lainemurdjad on pikki aastaid olnud avariilises seisukorras, eriti halvas seisukorras peale nende veepealse osa demonteerimist Vene vägede poolt 1990-ndate aastate esimesel poolel. Otsust lainemurdjate remontimiseks ei suudetud teha aastaid. Asjatundjate hinnangul ei paku purustatud lainemurdjad sadamale kaitset lainetuse eest ja põhjustavad kaide kiiret lagunemist.1 Asjatundjate hinnang on olnud õige, sest Miinisadama kaide tehniline seisukord on ka käesoleval ajal, mil on alustatud kaide renoveerimist, kohati lausa avariiohtlik. Olemasolevate kaide renoveerimisprojektile lisaks on Kaitseministeerium järgmise etapina alustanud lainemurdjate rekonstrueerimise projekti. Ehitustegevuse eesmärgiks on taastada Miinisadama lainemurdjad nii, et oleks tagatud laevade ohutu seismine sadamas ja liiklemine sadama piirkonnas. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tööprojekt on koostatud Mereväebaasi poolt esitatud lähteülesande alusel. Vastavalt lähteülesandele sisaldab tööprojekti allpool loetletud operatsioone: 1. 7.kai pikendamine samas laiuses keskmise lainemurdja lõpuni ja läänevärava sulgemine 2. 7. kai Tallinna lahe poolse nõlva (lainemurdja) pikendamine ja tugimüüri ehitamine 3. Pollarite ja vendrite paigaldamine kai lõpuni 4. Kommunikatsioonid kail: tulepaakide kaldatoide ja kaivalgustus 5. Tulepaakide ümbertõstmine idaväravale, 7A kai otsa lähedale masti paigaldamine tuulesukale ja signaallippudele 6. Idavärava suurendamine laiusega minimaalselt 50 m ja sügavusega 8,0 m 7. Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine 8. Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee süvendamine. Seoses 7. kai pikendamise ja läänepoolse merevärava sulgemisega võetakse kasutusele idapoolne merevärav, mis tingib idavärava laiendamist ja sissesõidutee süvendamist. Süvendustööd toimuvad ainult nimetatud objektide rekonstrueerimiseks vajalikus mahus, mis arvutuste alusel on maksimaalselt 49200 m3. Süvendusprojekti mahtu ei kuulu süvendustööde tegemine Miinisadama kaidega ja lainemurdjaga ümbritsetud sisebasseinis. Süvendustööd toimuvad I (muda), III (savimöll) ja IV (moreen) kategooria pinnastes. Enamus ammutatud materjalist kaadatakse Paljassaare lahes asuvasse pinnasepuiste koha. Suuremateraline ammutatav pinnas ja lammutamise käigus saadav mineraalne materjal kasutatakse võimalusel kai ja lainemurdja ehitamisel tagasitäitena. 1 Riigikontroll. Investeeringute planeerimine ja eelarvestamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Peaprokuröri otsus nr 12-7/004, 19.10.2001 3 Vastuseks Kaitseministeeriumi taotlusele süvendustöödeks vee erikasutusloa saamiseks (vastavalt Veeseaduse § 8 lõige 2 punktile 6) algatas Keskkonnaministeerium Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 1 punkti 17 alusel keskkonnamõju hindamise. Seaduse kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit ja merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit. Sama seaduse kohaselt viidi läbi kogu keskkonnamõju hindamise protseduur kaasaarvatud programmi ja aruande avalikud arutelud. Käesoleva projekti keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel oli aluseks Keskkonna- ministeeriumi poolt heaks kiidetud KMH programm. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse kohaselt tehti hindamise käigus rida uuringuid: saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases; kaadamiskoha valik; heljumi transport süvendus- ja kaadamiskohas; lainemurdjate rekonstrueerimise mõju hoovustele ja lainetusele, mille põhjal anti hinnang tegevuse mõjule põhjaelustikule, kalastikule, linnustikule ja piirkonna elanikkonnale. Projekti teostamise alternatiividest valiti ekspertide hinnangute alusel kõige vähem keskkonda mõjutav variant. Hinnati kordussüvendamise ja seireprogrammi väljatöötamise vajadust. Töö lõpptulemused on kokkuvõetud alljärgnevas. Keskkonnamõju hindajate seisukoht on, et Miinisadama kaide renoveerimise jätkamine, lainemurdjate rekonstrueerimine ja laevatee süvendamine mõjutavad keskkonda, kuid oskuslikul tegutsemisel ja leevendavaid soovituse arvestades on mõju ebaoluline või ajutine. Tähelepanu väärivad põhiliselt kaks probleemi: reostuskomponentide sisaldus põhjasetetes ja süvendamisel vabaneva heljumi kandumine Tallinna lahte. Kõik muud mõjud ei ole keskkonnale ohtlikud.  Raskemetallide keskmine sisaldus uuritud proovides oli madalam vastava metalli sihtarvust pinnases ja naftaproduktide sisaldus madalam piirarvust elutsoonis. Seega on tegemist praktiliselt puhaste setetega, mille kaadamine merre on lubatav.  Süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile ja mereelustikule on oluline töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju on ajutine. Olukord taastub süvendustööde lõppedes. Kumulatiivseid mõjusid ei esine.  Lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi renoveeritud lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline lainekõrgus ca 0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis paraneb olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki.  Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii sadama ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt genereeritud lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne. Sissesõidukanali ja sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja muutused on piirides ±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema ajavahemiku jooksul. Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele – minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja lammutamisel tekkivaid ressursse. 4 1. Keskkonnamõju hindamise eesmärk 1.1. Kavandatud tegevuse eesmärk ja objekt Kavandatud projekti üldine eesmärk on viia lõpuni Miinisadama rekonstrueerimine vastavalt kaasaja ohutu laevaliikluse nõuetele – seega peatada lainemurdjate edasine lagunemine ning tagada laevade ohutu seismine sadamas ja liiklemine väravas. Töö objektiks on lisaks lainemurdjate rekonstrueerimisele 7. kai pikendamine koos läänepoolse merevärava sulgemisega ning idavärava laiendamine ja sissesõidutee süvendamine. Vastavalt Mereväebaasist saadud andmetele on laevad, mis hakkavad projekteeritava uue 7A kai ääres silduma tonnaažiga 5600 brt. Lainemurdjate asendiskeemi vt joonisel 6 lisas 3. Keskkonnamõju hindamine hõlmab kompleksselt süvendustööde, ammutatud pinnase kaadamise ja rekonstrueeritud lainemurdja keskkonnamõjusid. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tööprojekt on koostatud Mereväebaasi poolt esitatud lähteülesande alusel. Vastavalt lähteülesandele on tööprojekti mahus projekteeritud: 1. 7. kai pikendamine keskmise lainemurdja lõpuni ja läänevärava sulgemine; 2. 7. kai Tallinna lahe poolse nõlva (lainemurdja) pikendamine ja tugimüüri ehitamine; 3. Pollarite ja vendrite paigaldamine kai lõpuni; 4. Kommunikatsioonid kail: tulepaakide kaldatoide ja kaivalgustus; 5. Tulepaakide ümbertõstmine idaväravale, 7A kai otsa lähedale masti paigaldamine tuulesukale ja signaallippudele; 6. Idavärava laius minimaalselt 50 m ja sügavus 8,0 m; 7. Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine; 8. Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee (380 x 50 m) süvendamine. 7A kailiini pikendamine toimub analoogselt kogu kailiini rekonstrueerimisel kasutatud metoodika alusel. Kaielementide alune ehituskaevik rajatakse kõrvaldades L-kujuliste elementide taldmike alt valdavalt liivase muda ja moreeni, kohati murenenud sinisavi. Sadamabasseini poolt ehituskaevikust eemaldatava pinnase maht on 16100 m3. Lainemurdjate renoveerimiseks eemaldatakse ehituskaevikutest ca 9500 m3 pinnast. Miinisadama idavärava ja sissesõidukanali süvendustööde arvutuslik kogumaht on 23600 m3. Tegemist on arvutuslike geomeetriliste mahtudega lähtudes süvendatava ala põhjakontuurist, süvendussügavusest (8.0 m abs) ja süvendi nõlvade kallete suhtest. Süvendustööd toimuvad I (muda), III (savimöll) ja IV (moreen) kategooria pinnastes ja enamus ammutatud materjalist kaadatakse Paljassaare lahes asuvasse ametlikult kinnitatud pinnasepuiste koha. Moreen kasutatakse võimalusel kai ehitamisel tagasitäitena. Maksimaalne süvendustööde maht on 49 200 m3 ja toimub ainult nimetatud objektide rekonstrueerimiseks vajalikus mahus. Süvendusprojekti mahtu ei kuulu süvendustööde tegemine Miinisadama kaidega ja lainemurdjaga ümbritsetud sadama sisebasseinis. Lainemurdjate renoveerimistööde alustamiseks vajaliku vee erikasutusloa vormistamiseks on vaja hinnata kavandatavate ehitus- ja süvendustöödega ning kaadamisega kaasnevat keskkonnamõju ja tegevuse mõjuala, sest ehitustegevus toimub meres ja süvendatava pinnase maht on üle 10 000 m3. Samuti tuleb hinnata projekti vastavust keskkonnakaitselisele seadusandlusele, planeeringutele ning anda soovitus negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks. 5 2. Keskkonnamõju hindamise protsess 2.1. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised Arendaja: EV Kaitseministeerium, Sakala tn 1, 15094 Tallinn, kontaktisik infrastruktuuri osakonna nõunik Nele Loorents tel. 7170129, faks:7170 001, e-mail: [email protected] Otsustaja: Keskkonnaministeerium, Narva mnt.7A, 15172 Tallinn kontaktisik keskkonnakorralduse ja tehnoloogiaosakonna spetsialist Irma Pakkonen, tel: 6262 974, faks: 6262 801, e-mail: [email protected] Töö koostaja: OÜ E-Konsult, Laki 12-A501, 10621 Tallinn, kontaktisik juhatuse esimees Lembit Linnupõld*, tel 6563203, faks 6563199, e-mail: [email protected] Käesoleva keskkonnamõju hindamisel osalesid OÜ E-Konsult töötajad: Lembit Linnupõld – ehitusinsener (tegevuslitsents KMH0010); Karin Juhat – keemik (tegevuslitsents KMH0012); Laur Linnupõld – keskkonnamõju hindaja (tegevuslitsents KMH0117); Aide Kaar – keskkonnaspetsialist. * Kaitseministeerium volitas oma volikirjaga 3.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult juhatuse esimehe Lembit Linnupõllu esindama Kaitseministeeriumit kõigis keskkonnamõju hindamise kehtestamisega seotud toimingutes (lisa 1.1). Tööst võtsid veel osa: OÜ IPT Projektijuhtimine – Ehitusgeoloogiline uuring; OÜ Corson – Hüdrodünaamilised arvutused ja modelleerimine. 2.2. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja püstitatud ülesanded Lähtudes Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise lähteülesandest ja Veeseaduse § 8 lõige 2 punktist 6 esitas Kaitseministeerium Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa saamiseks taotlus koos vee erikasutuse kirjeldusega (lisa 1.2). Vastuseks loa taotlusele algatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga nr 11-17/1223 27.01.2006.a. (lisa 1.3) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87) §6 lõige 1 punkti 17 alusel keskkonnamõju hindamise, lugedes kavandatava tegevuse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks. Töö käigus tuleb hinnata keskkonnamõju järgmistele aspektidele: - saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases ning kaadamiskoha valik; - heljumi transpordi hinnang; - tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, linnustikule; - mõju piirkonna elanikkonnale; - projekti teostamise alternatiivide ja 0-variandi võrdlev analüüs; - kordustööde vajaduse hinnang; - vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. 6 2.3. Avalikkuse kaasamine keskkonnamõjude hindamise protsessi 2.3.1. KMH programmi avalikustamisest Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimisseaduse § 16 kehtestatud korrale kuuluvad avalikustamisele nii keskkonnamõju hindamise programm kui keskkonnamõju hindamise aruanne. KMH programm esitati avalikustamiseks 10. aprilli 2006 ja avalikustamisest teatati Ametlikes Teadaannetes 5. mail ning Postimehes 10. mail (Lisa 1.4). Programmiga oli võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnas, OÜ-s E-Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi kohta sai esitada kuni 24. maini. Avalikustamise käigus esitas kirjalikult ettepanekuid KMH programmi täiendamiseks ainult Keskkonnaministeerium (lisa 1.5), rohkem täiendusi ja märkusi programmi kohta ei laekunud. KMH programmi avalik arutelu toimus Tallinnas 26. mail kl 10.00 AS E-Konsult ruumes. Koosolekul osalesid arendaja ja keskkonnamõju hindajad. Koosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri on lisas 1.6. Keskkonnaministeeriumi ettepanekuid arvestades täiendati programmi. Täiendatud KMH programmi (lisa 1.7) heakskiitmisest teatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga 21.06.2006.a. nr 13-3-1/4576-6 (lisa 1.8). 2.3.2. KMH aruande avalikustamisest KMH aruande avalikustamisest teatati Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes 12. juulil (Lisa 1.9). Aruandega oli võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnas, OÜ-s E-Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi kohta sai esitada kuni 31. juulini. KMH aruande avalik arutelu toimus Tallinnas 2. augustil kl 10.00 AS E-Konsult ruumes. Koosolekul osalesid arendaja ja keskkonnamõju hindajaja projekteerija. Koosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri on lisas 1.10. Avalikustamise käigus esitasid kirjalikult küsimusi ja tegid ettepanekuid KMH aruande täiendamiseks Keskkonnaministeerium (vt lisa 1.11) ja Tallinna Keskkonnaamet (vt lisa 1.12). Vastused Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Keskkonnaameti kirjalikele ettepanekutele on toodud vastavalt lisades 1.13 ja 1.14. Tehtud ettepanekuid arvestati aruande täiendamisel. Korrigeeritud KMH aruanne on esitatud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. 2.4. Hindamisel kasutatud uuringud, projektid, ekspertarvamused. 1. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt I köide. Seletuskiri, asendiplaan ja süvendustööd. OÜ EstKONSULT töö nr A569, 2006; 2. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt II köide. Ehituskonstruktsioonid. OÜ EstKONSULT töö nr A569, 2006; 3. Topo-geodeetilised uurimistööd. REIB OÜ töö nr TT-1354, 2004; 4. Miinisadama kaide rekonstrueerimine. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine OÜ töö nr.04-11-0436, 2004; 7 5. Miinisadama lainemurdjad. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine OÜ töö nr.05-07-0521, Tallinn 2005; 6. Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ Altakon Grupp töö nr 4/2005, 2005; 7. Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegse lainetuse ja sette transpordi matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0505, Tallinn 2005. 8. Väljaõppe ja struktuuriüksuse mereväebaas. Uue lainemurdja ja sissesõidukanali matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0519, Tallinn 2005. 8 3. Projekti teostamise asukoha ja mõjuala iseloomustus 3.1. Mõjuala asukoha kirjeldus Lainemurdjate ala. Eesti Kaitseväe Väljaõppe- ja administratiivüksuse Mereväebaas (edaspidi Miinisadam) pindalaga 100678 m2 asub Tallinna lahe lääneosas. Tema koosseisu kuuluvad kinnistu Põhja-Tallinna linnaosas, aadressil Tööstuse 54a ja Miinisadama akvatoorium (tabel 3.1). Tabel 3.1. Miinisadama akvatooriumi koordinaadid2 Nr. Tallinna kohalik Lambert-Est 97 WGS-84 X (m) Y (m) X (m) Y (m) Pikkus, B º ` N Laius, L º ` E 1 58167,14 65054,35 6591481,32 540928,78 59 27,548 24 43,304 2 58222,20 65092,30 6591536,36 540966,67 59 27,577 24 43,345 3 58320,51 65160,06 6591634,66 541034,44 59 27,630 24 43,418 4 58416,77 65406,91 6591730,90 541281,30 59 27,680 24 43,680 5 58164,90 65798,13 6591479,00 541673,50 59 27,542 24 44,092 6 57685,85 65540,46 6590999,97 541414,83 59 27,286 24 43,813 7 57445,85 65411,20 6590759,98 541285,56 59 27,157 24 43,673 8 57443,90 65413,79 6590758,03 541288,15 59 27,156 24 43,676 Miinisadam on mere poolt kaitstud muuli ja lainemurdjatega. Sadama kahest väravast lainemurdjate vahel ja avast Miinisadama ja Peetri sadam piiril on praegu laevaliikluseks kasutusel läänepoolne värav, mis on tähistatud tulepaakidega. Idapoolne värav ja sissesõidukanal, mis on täitunud pinnase ja prahiga, praegu kasutusel ei ole. Samuti ei kasutata kõige idapoolsemat ava, kust toimub põhiline veevahetus Tallinna lahe ja Miinisadama sisebasseini vahel.3 Kavandatav lainemurdjate rekonstrueerimine muudab sadama liikluskorraldust. Seoses vajadusega pikendada seitsmendat kaid ehitatakse kinni Miinisadama läänevärav ja olemasoleva läänepoolse lainemurdja arvel ehitatav kai 7A pikeneb kuni kasutamata seisnud idaväravani. Kaide 7 ja 7A ühendatud merepoolne külg ehitatakse lainemurdjaks. Laevaliikluseks avatakse idavärav, süvendataks sealne sissesõidutee ja rekonstrueeritakse idapoolne lainemurdja. Süvendusprojekti mõjuala hõlmab sissesõidukanalit ja ca 20 meetrise ala mõlemal pool lainemurdjaid. Kaadamisala. Teine mõjutatud ala, kuhu kaadatakse põhjast eemaldatav tagasitäitena mittekasutatav süvendusmaterjal, on Veeteede Ameti poolt kinnitatud ja merekaardile kantud pinnasepuiste koht Paljassaare lahes, mille koordinaadid on: 59°28,68'N, 24°38,85'E 59°29,18'N, 24°39,86'E 59°28,70'N, 24°39,86'E 59°28,44'N, 24°39,31'E See on lähim kaadamisala, mille kaugus süvendusalast on ca 12 km, pindala ~643 000 m2 ning vee sügavus 8-18 m. Kui jagada kaadatav 50 000 m3 sellele alale saab kihi paksuseks 2 Miinisadama akvatooriumi piiride kooskõlastamine. Tallinna Linnavolikogu otsus nr 107, 27.05.2004; 3 Eesti Lootsiraamat, Veeteede Amet 2003 9 vaid 8 cm. Arvestades setete suhteliselt väikest kogust ja suuri sügavusi ei ole sellise koguse setete paigutamine sellele kaadamisalale probleem. Kavandatud kaadamiskohta Paljassaare lahes on selleks otstarbeks kasutatud juba aastakümneid. Tavaliselt on siia toodud vähem või rohkem reostunud Tallinna ja selle lähipiirkonna sadamate akvatooriumite süvendusmaterjali. Senine kasutamise kogemus ei viita kaadatud materjali kandumisele Tallinna lahte ja sellest tingitud ebasoovitavate mõjude ilmnemisele. 3.2. Hüdrometeoroloogilised tingimused Üldjuhul kujundab piirkonna ilmaolusid aluspinnases ja selle kohal asuvas atmosfääris neelduv päikesekiirguse hulk. Eesti rannikul komplitseerib olukorda atmosfääri ringlus, sest siin puutuvad kokku mandrilised ja merelised õhumassid. Selle tõttu on Eesti ilmastik soojem ja niiskem kui sellisel geograafilisel laiusel keskmiselt, aga samuti väga muutlik ja raskesti prognoositav. Ilmaolude aastast kulgu vaadeldavas piirkonnas saab kõige paremini hinnata lähima EMHI Naissaare rannikuilmajaama paljude aastate kuu keskmiste andmete põhjal (tabel 3.2). Tabel 3.2. Kuu keskmised klimaatilised näitajad Naissaare ilmajaamas aastatel 1961-1990. Näitaja I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Õhutemperatuur (ºC) -3,8 -4,9 -1,8 2,4 7,4 13,3 16,4 15,9 12,2 7,6 2,7 -0,8 Tuule kiirus (m/s) 6,2 5,1 4,7 4,5 4,1 4,2 4,1 4,8 5,6 6,2 6,5 6,7 Õhuniiskus (%) 85 83 82 81 81 80 82 82 82 82 85 85 Udupäevade arv 3 4 5 6 5 2 2 2 2 2 2 2 Pilvisus (pallides) 7,9 7,3 6,2 6,1 5,3 5,0 5,5 5,9 6,5 7,1 8,0 8,5 Sademed (mm) 36 25 27 31 31 39 58 69 72 62 59 49 Kõige külmema kuu, veebruari 30 aasta keskmine õhutemperatuur on Naissaare rannikujaama andmetel -4,9ºC, kõige soojem kuu on juuli (16,4ºC). Tuuled. Soome lahel puhuvate mõõdukate ja tugevate tuulte seas valitsevad SW ja W tuuled, kevadel ja suvel esineb arvestatava sagedusega ka NE tuuli. Tugevaid ja mõõdukaid SE tuuli on väga harva. Tuulte kiirus on suurem sügisel ja talvel, mil tsüklonaalne tegevus on aktiivsem ja õhurõhu muutused Islandi madalrõhuala ja Siberi kõrgrõhuala vahel on suured. Sel ajal on Naissaarel mõõdetud puhanguid kiirusega kuni 40 m/s. Naissaarel ajavahemikus 1945-1985 hüdromeetria jaamas mõõdetud tuulte esinemise statistika4 põhjal vastab tuule kiirus 15 m/s esinemissagedusele 1 kord 1 aasta jooksul. Samas näitab seal mõõdetud tuule tugevuse analüüs, et tuule kiirus vahemikus 14-20 m/s esineb üldse 0,49% ulatuses kõikidest juhtumitest ning peamiselt on nende esinemise võimalus perioodil aprillist kuni juulini. Mereline ja pehme ilmastik tingib märgatava veeauru sisalduse õhus aastaringselt. Augustist märtsini on suhteline õhuniiskus rannikul üle 80%. Mais, juunis on pisut kuivem. Suhteliselt kõrge õhuniiskuse ja maismaa ning merevee temperatuuride erinevuse tõttu esineb ranniku ja rannikumere kohal küllalt tihti udu põhjustades nähtavust alla 1 km. Ühe udujuhu kestuseks on keskmiselt 4…5 tundi, harva mitu päeva. 4 Existing Information on the Hydrographic Conditions for the Ports of Tallinn, Corson Consulting Work No 004, Tallinn July 2000. 10 Pilvisus oleneb eelkõige veeauru ringlusest atmosfääris. Taevas on üldjuhul pilves madalrõhkkonna ja pilvitu kõrgrõhkkonna mõjul. Tava-aastal on Eesti rannikul ~160 lauspilvepäeva ja ainult ~30 pilvitu taevaga päeva. Paljuaastane keskmine sademete hulk Eesti rannikul on 550…650 mm. Sajupäevi on aastas 100…120. Sajusemad kuud on august ja september, sajuvaesemad veebruar ja märts. Novembrist aprillini esinevad sademed valdavalt lumena. Vee liikumist Eesti merealal kujundavad eelkõige Läänemere kui terviku hüdroloogilised protsessid, samal ajal on määravad kohalikud mõjud, eelkõige temperatuur ja tuul, põhjamood, rannajoone iseloom ning vee juurdevool maismaalt. Lainetus. Nõrga ja mõõduka tuulega on lainekõrgus nii Soome lahe avaosal kui suuremates lahtedes võrdlemisi ühtlane. Nõrga tuulega (kuni 5 m/s) jääb lainekõrgus alla 0,5 m. Tuul kiirusega 6…8 m/s tekitab lainetuse kuni 1m ja tuul kiirusega 9…11 m/s lainetuse kuni 1,5 m. Tugevama tuulega kõigub lainekõrgus erinevatel merealadel märgatavalt olenevalt tuule suunast, kestvusest ja tugevusest ning saavutab suurima kõrguse umbes 6…8 tunniga. Soome lahes põhjustab suuremaid laineid edelatuul, siin on tormilainetusel kalduvus jälgida lahe telge ka siis, kui tuul puhub lahe telje suhtes 30…40° nurga all. Tallinna lahel võivad tekitada olulisi laineid läänetuuled ja eriti loodetuuled, millele Tallinna laht on täielikult avatud. Eriti tugevate loode tormide puhul ületab oluline lainekõrgus Tallinna lahe keskosas igal aastal 2 m ning võib ületada 4 m. Võrreldes Soome lahe avaosaga ning Tallinna lahega piirnevate aladega on Tallinna lahe lainerežiim pigem mahe. Oluline lainekõrgus ületab 0,5-0,75 m lahes ainult 10 % tõenäosusega ning 1,0-1,5 m 1% tõenäosusega. Miinisadama suue on hästi kaitstud põhja ja läänekaarte tuultest põhjustatud lainetuse eest, seevastu on sadama lainemurdjates olevad avad täiesti avatud kirde suunaliste tuulte poolt genereeritud lainetusele. Miinisadama lainetuse matemaatilise modelleerimise tulemused on saadud kasutades arvutuslikku NE tuult kiirusega 15 m/s. See tähendab, et modelleerimise aluseks on võetud tuule tugevus, mis vastab Miinisadama jaoks ekstreemsele olukorrale. Nagu näha lisas 3 esitatud jooniselt 1, kus on haaratud praktiliselt kogu Tallinna laht, pöörduvad sellel juhul lained ümber Viimsi poolsaare. Tänu madalale veele Viimsi poolsaare ja Aegna saare vahel toimub siin lainete murdumine ja lainekõrgus ei ulatu üle 0,3 m. Põhiosa suurema amplituudiga lainetest tuleb Tallinna lahte sisse Aegna ja Naissaare vaheliselt alalt, kusjuures Naissaare idakalda lähedal oluline lainekõrgus on 1,7 m, mis sisuliselt annab selles olukorras üksiklainete kõrguseks arvestades vaadeldavas piirkonnas rakenduvat JONSWAP lainespektrit 1,7x1,7≈2,90 m. Miinisadama piirkonda jõudva olulise lainekõrguse väärtuseks on aga 0,4-0,5 m, mille puhul üksiklainete väärtuseks saame 1,7x 0,4(0,5)=0,68(0,85) m. Jooniselt 2 lisas 3, mis kirjeldab lainetuse olukorda miinisadama akvatooriumis ja selle vahetus läheduses pärast lainemurdjate rekonstrueerimist, selgub, et olulise lainekõrguse väärtused akvatooriumi avaosas on suurusega 0,48-0,51 m. Nagu esitatud jooniselt näha tekib sisebasseinis NE tuulte korral lainemurdja taha peaaegu sümmeetriline madala lainetusega tsoon. Jooniselt on ka näha et Miinisadama kaide 2 ja 3 piirkonnas võib tekkida 0,31-0,37 m kõrgune laine, mujal jääb laine oluliselt madalamaks. Hoovused. Hoovuste peamine liikumapanev jõud on tuul. Läänemeres on välja kujunenud üldringluse, kus Soome lahte siseneb Läänemere avaosa vesi piki Eesti rannikut ja liigub itta, seguneb põhjaranniku jõgede ja Neeva mageda veega ning voolab välja piki Soome rannikut läände. Hoovuse liikumise kiirus on 6…9 cm/s. Üldringlus on taustaks 11 tugevamatel kuid lühiajalistele tuulehoovustele, mille kiirus keskmise tugevusega tuule puhul võib olla 15…17 cm/s ja tormide puhul kuni 50 cm/s. Tallinna lahe hoovuste skeem on tugevalt mõjutatud tuulest ja Soome lahe üldisest tsirkulatsioonist. Tuule mõjul on ülemises 5-10 m paksuses veekihis hoovus pööratud tuule suunast 45° paremale. Samuti on ülemises veekihis hoovuste kiirused mõnevõrra suuremad kui sügavamates kihtides. Mõõdukate tuulte korral (<10 m/s) jääb hoovuse kiirus alla 10 cm/s, tugeva tuule korral (16 m/s) kasvavad hoovuse kiirused oluliselt. Tuulte korral alla 10 m/s ei ületa hoovuste kiirused sügavamates kihtides 5 cm/s. Suvisel perioodil veemassi tugeva vertikaalse kihistumise korral on hoovuse struktuur mitmekihiline. Tallina laht on vaba vee läbivooluga laht. Soome lahe üldise tsirkulatsiooni tõttu toimub ülemises veekihis kellaosuti sunaline voolamine läbi Tallinna lahe, nii et Naissaare ja Aegna saare vahelt toimub sisevool lahte ning Naissaare ja mandri vahelt voolab vesi Tallinna lahest välja. Sügavamates kihtides on voolamine vastupidine. Tallina lahe lõunaosas formeerub üldiselt lokaalne hoovuste skeem ning hoovuste kiirused on selles piirkonnas väikesed. Tallinna lahe lõunaosas on tuule tekitatud hoovused suunatud lääne poole kirde-, ida-, kagu- ja lõunatuule korral. Edela-, lääne-, loode- ja põhjasuunaline tuul tekitab idasuunalise hoovuse. Põhja- ja lõunasuunalise tuule korral on Tallinna sadama piirkonna lähedased hoovused nõrgad. OÜ Corson on matemaatiliselt modelleeritud eelpool esitatud lainetusele vastavad hoovuste väljad Miinisadama akvatooriumis. Nagu joonisel 3 lisas 3 toodud tulemustest selgub, tekib Miinisadama akvatooriumis kellaosuti pöörlemise suunaline hoovuste tsirkulatsioon keskpunktiga peaaegu akvatooriumi keskel. Hoovuse sissevool toimub enamikus lainemurdja idapoolse ava Peetri sadama ees oleva lainemurdja sisekülje kaudu. Väljavool sadama akvatooriumist toimub samuti kahe idapoolsema ava kaudu. Hoovuse põhimass voolab välja Tallinna lahte kõige idapoolsema ava kaudu. Sissevoolava hoovuse kiirus on piirides 0,09-0,2 m/s, väljavooluavades jaguneb veemass kahe ava vahel ja kiirused on väiksemad: keskmises avas kuni 0,07 m/s, ülemises kõige idapoolsemas lainemurdja avas 0,08 m/s. Nagu näitavad joonisel kujutatud hoovuse kiiruste samajooned ja hoovuste kiirust ning suunda iseloomustavad vektorid ei ületa kogu sadama akvatooriumis kiiruste väljas arvutatud suurused 0,15 m/s. Seevastu sadama akvatooriumist väljaspool liigub piki Miinisadama lainemurdjat kellaosuti liikumisele vastassuunas tunduvalt suurema kiirusega hoovus, kus vastavalt joonisel esitatud vektorite skaalale on hoovuse kiirus kuni 0,2 m/s. See akvatooriumi tsirkulatsiooni suhtes vastassuunas pöörlev mass on teguriks mis haarab kaasa akvatooriumist välja voolava vee massi ja kannab selle Tallinna lahte. Merevee tase. Maailmamere veetaseme kõikumised on põhjustatud Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõjust. Läänemeres kui tüüpilises sisemeres on loodete mõju veetaseme muutusele tühine. Meretaseme muutlikkus Eesti rannikul on põhjustatud tuule suunast, kiirusest, kestvusest, õhurõhu muutustest, veevahetusest läbi Taani väinade, jõgede sissevoolust. Kuna kõiki nimetatud tegureid iseloomustab aastaaegade vaheldumisest tingitud muutlikkus, siis on ka kuu keskmistes veeseisudes võimalik jälgida aastaajalist muutlikkust. Merevee kõrgseis on tavaliselt septembrist oktoobrini ja detsembris, madalseis märtsist maini ja novembris. Tabelis 3.3 on toodud merevee taseme kõikumised mõnedes Eesti rannikumere vaatluspunktides. Tugeva tuule korral võib veetase tõusta väga kiiresti, kuid tuule raugedes sama kiiresti langeda. 12 Tabel 3.3. Merevee taseme kõikumine Eesti rannikumeres Koht Vaatluste Kõrgeim veeseis Madalaim veeseis Kõikumine aeg (cm), regist. kuupäev (cm), regist. kuupäev (cm) Narva-Jõesuu 1899-1995 202; 23.09.1924 -141; 09.01.1914 343 Kunda 1949-1996 157; 06.01.1975 -110; 10.03.1972 267 Tallinn 1899-2002 129; 16.11.2001 -95; 09.12.1959 224 Dirhami 1954-1995 148; 18.10.1967 -95; 09.12.1959 243 Pärnu 1923-2002 253; 18.10.1967 -122; 14.10.1976 375 Sõrve 1950-1993 111; 27.01.1990 -87; 10.12.1959 198 Veetaseme kõrgus Tallinna lahes jääb kõige sagedamini (33%) vahemikku -9…+10 cm Kroonlinna nulli suhtes. Veetaseme kõrgseisud tulenevad Soome lahe üldisest kõrgest veeseisust. Soome lahes aga tekib kõrge veeseis W ja SW kaarte tuultega. Aastatel 1981- 1994 aastatel fikseeritud >100 cm veetaseme seisud on toimunud just nendest ilmakaartest puhuvate tugevate tuultega. Lokaalselt võib Tallinna lahe veetase võrreldes Soome lahe avaosaga olla kõrgem ka NW tuultega, kuid selle eelduseks on ikkagi varasemad W või SW tuuled. Aastate 1981-1994 andmete põhjal on maksimaalse ja minimaalse veetaseme vahe Tallinna lahes 199 cm. Maksimaalne veetase on eelpool mainitud aastatel Tallinna lahes olnud 125 cm (11. jaanuar 1991) ja minimaalne -74 cm (26. märts 1984). Veetaseme sesoonset käiku kuu keskmiste veetasemete põhjal iseloomustab madalaim kuukeskmine veetase mais -19 cm ja kõrgeim jaanuaris 19 cm (Joonis 3.1). 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kuu Joonis 3.1. Tallinna lahe keskmised, minimaalsed ja maksimaalsed veetasemed kuude kaupa aastatel 1981-1994. Veetaseme tõus >100 cm Kroonlinna nulli suhtes on Tallinna lahes suhteliselt harva esinev sündmus. Aastatel 1981-1994 fikseeriti >100 cm veetaset vaid neljal juhul kümnest tuhandest. Oluline on märkida, et ülaltoodud aastatel aprillist oktoobrini veetase üle 100 cm ei tõusnud. Kõrgeima veetaseme rekord fikseeriti Tallinna lahes 2005. aasta 9. jaanuari ööl, kui veetase ulatus 152 cm üle Kroonlinna nulli. Jääolud. Pidevaid jäävaatlusi on Eesti rannikul tehtud üle 100 aasta, sadamate logiraamatute sissekandeid arvestades aeg-ajalt juba 500 aastat. Paraku on iga aasta jääolud ainulaadsed ja seetõttu ei võimalda keskmine arvandmestik ennustada tulevasi jääolusid kuigi täpselt. Kuigi viimasel aastakümnel on püsiv merejää muutunud suhteliselt 13 harvaesinevaks, tuleb siiski sellega arvestada. Aastas täheldatakse jääd Tallinna ja Muuga lahes keskmiselt 70…75 päeva jooksul. Kinnisjää moodustub seal tavaliselt veebruari keskel või lõpus. Püsiva jääkatte paksus on tavaliselt 25…35 cm. 30% talvedest ei teki Põhjaranniku lahtedele üldse kinnisjääd. Rannaprotsessid. See on kalda ning kaldalähedase merepõhja muutus looduslike –ja antropogeensete jõudude tulemusena. Looduslikest jõududest põhjustavad intensiivsemaid rannaprotsesse Tallina lahes tuulelained. Tallinna laht on avatud loode-, põhja- ja kirdetuultele ja nende mõjul tekkivale lainetusele. Tormilained võivad kuni 5 m sügavusel tekitada arvestatavat setete transporti. Suurem setete transport võib esineda lainete murdumistsoonis – murduvad lained tekitavad turbulentsi ning ühtlasi ka suuremaid vee kiirusi, mis hajutavad nii peeneteralisi setteid kui ka orgaanilisi setteid. Kuigi kaadatud materjali tõttu põhjasetete paksus suureneb ning tugeva lainetuse mõjul tõmmatakse setted hõljuvasse olekusse ja kantakse hoovustega laiali, on see siiski liiga väike kogus, et mõjutada rannaprotsesside kulgemist. Antropogeensetest faktoritest mõjutab rannaprotsesse enim kiirlaevaliiklus. Kiirlaevade käigulainete kõrgeimate komponentide kõrgused ületavad sageli 1 m ning nende perioodid on vahemikus 10-15 s. Sellised lained, milliseid looduslikes tingimustes Tallinna lahel ei esine, põhjustavad ebaharilikult tugevaid põhjalähedasi hoovuseid sügavustes 5-20 m. Kiirlaevaliiklus on seega kujunemas lahe ökosüsteemi uueks võtmeteguriks, mis võib oluliselt modifitseerida nii rannaprotsesside kulgu ja hüdrodünaamiliste väljade kujunemist kui ka vee-elustiku elukvaliteeti. 3.3. Ala geoloogiline ehitus Ala geoloogilise ehituse selgitamiseks ja pinnaseomaduste määramiseks koostas uuringu IPT Projektijuhtimine OÜ (vt lisa 2). Välitööd antud töö jaoks tehti 2005. a augustis. Uuritud ala jääb aluspõhjaliste alamkambriumi sinisavi ja aleuroliitide avamusalale. Nendel lasub liustikutekkeline moreen, sellel savi, savimöll, liiv ja muda. Mere sügavus uuritud alal on 5,5…7,8 m, muulide vaheline laevakanal on süvendatud (DP3 asukohas). Puuriti 10 puurauku (vibropuurimismeetodil) ja tehti 10 löökpenetratsioonikatset agregaadiga IGT-500 selleks kohandatud parvaluselt. Puurimise käigus võeti põhjasetetest proovid laboriuuringuteks. Pinnaseomaduste määramiseks võeti 18 proovi pinnase veesisalduse määramiseks, 9 proovi 0plastsuspiiride määramiseks, 11 proovi lõimise määramiseks ja keskkonna seisundi hindamiseks 6 proovi saasteainete sisalduse määramiseks. Geotehnilised proovid teimiti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Geotehnikalaboris ja Eesti Geoloogiakeskuse laboris. Teimide metoodika ja tulemused on toodud IPT Projektijuhtimine OÜ uuringu aruandes (Lisad 1…5). Maksimaalne uurimissügavus oli 13,4 m mere 0-tasemelt, 7,4 m mere põhjast. Uuringu- punktide absoluutkõrgused määrati mereveetaseme järgi ja arvutati ümber 0-tasemele. Merevee tase uuringutööde ajal oli +0,2…+0,3 m, Miinisadama veemõõdulatilt igapäevaste vaatlustega (Kroonlinna 0 = 132 latil). Keskkonna seisundi hindamiseks võeti 6 proovi põhjasetetest 0,0-0,2 m sügavuselt naftaproduktide ja HELCOM metallide (CD, Cu, Zn, Pb, Hg). Analüüsid teostati Eesti Geoloogiakeskuse laboris. Analüüside metoodika ja tulemused on toodud IPT Projektijuhtimine OÜ uuringu aruandes (Lisa 6). 14 Uuringupunktide koordinaadid määrati GPS Magellan SportTrackMAP abil L-Est 97 süsteemis ja arvutati ümber Tallinna kohalikeks koordinaatideks. Uuringupunktide ja lõigete asukohad on näidatud Joonisel 1, koordinaadid on toodud Tabelis 1. Läbilõiked geotehnilistest kihtidest on toodud Joonistel 2.1..2.4. (Kõik lisas 2.) Geotehnilised kihid, mille kirjeldused on antud allpool, eraldati välja puurimisandmete ja löökpenetreerimiskatsete tulemuste järgi. Kiht 1 (MUDA) Kiht koosneb liivasest või savisest mudast (suure orgaanilise aine sisaldusega pinnas) ja moodustab enamus alast põhjakihi. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus vähe plastne rohke liivaga möllsavi ja vähe plastne liivaga savi. Löökpenetratsiooni-katsete teostamisel vajusid vardad mudast läbi. Muda paksus on 0,2…1,4 m. Kiht 2 (SAVIMÖLL) Kiht esineb uuringuala merepoolses osas ja koosneb hallikaspruunist kuni hallikasmustast voolavast savimöllist. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus väheplastne rohke liivaga savimöll, vähe plastne liivaga jäme savimöll ja väheplastne rohke liivaga jäme savimöll. Löökpenetratsioonikatsete teostamisel vajusid vardad savimöllist läbi. Kihi paksus on kuni 1,45 m. Kiht 3 (PEENLIIV) Kiht levib uuringuala idapoolses osas. Kiht koosneb kesktihedast kuni tihedast, kohati savisest hallist peeneteralisest liivast. Löökpenetratsiooniga määratud keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm liiva läbimiseks N20 = 6. Keskmine statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 5 MPa. Kihi paksus on kuni 1,3 m. Kiht 4 (SAVI) Savi levib moreeni peal läätsede ja vahekihtidena liiva, savimölli või muda all. Kiht koosneb voolavast hallist savist. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus väga plastne liivaga savi. Löökpenetratsioonikatsete teostamisel vajusid vardad savist läbi. Kihi paksus on kuni 3,3 m. Kihid 5 (MOREEN) Kiht koosneb peamiselt aluspõhjalisest materjalist, rohekashallist plastsest kuni kõvast liivasest möllsavist, sisaldab aleuroliidi tükke, jämepurru sisaldus on 5…15%. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus väheplastne rohke liivaga möllsavi. Löökpenetratsiooniga määratud keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm moreeni läbimiseks N20 = 4. Keskmine statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 3 MPa. Kihi läbitud paksus on 0,4…1,6 m. Kihid 6 (MURENENUD SINISAVI) Aluspõhja ülemise osa moodustab kõva, aleuroliidi vahekihtidega murenenud sinisavi. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus keskplastne möllsavi ja väheplastne rohke liivaga möllsavi. Löökpenetratsiooniga määratud keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm murenenud sinisavi läbimiseks N20 = 11. Keskmine statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 10 MPa. Löökpenetratsiooni katsete järgi on sinisavi murenenud osa paksus kuni 4,6 m, kiht puudub ala äärmises loodeosas, süvendatud alal. Kihid 7 (SINISAVI) Alumiseks uuritud kihiks on sinisavi. Löökpenetratsiooniga määratud keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm sinisavi läbimiseks N20 = 35. Keskmine statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 32 MPa. Kihti läbiti löökpenetratsiooni katsetega kuni 1,8 m. Süvendus- ja laadimistööde kategooriad vastavalt normile „Vremennõi preiskurant na dnoglubnitelnõje rabotõ“ (Minstroi 1973) ning pinnaste normsuurused normile EPN-ENV 7.1 vastavalt on toodud alljärgnevas tabelis. 15 Tabel 3.4. Süvendus- ja laadimistööde kategooriad ja pinnaste normsuurused5 Kihi nr. 1 2 3 4 5 6 7 SAVI- PEEN- MUREN. SINI- Nimetus MUDA MÖLL LIIV SAVI MOREEN SINISAVI SAVI Süvendustööde kategooria I / II III II III IV / V VI / VII VII Laadimistööde kategooria 1 1 2 1 1/3 2/3 3 Füüsikalised omadused Mahukaal SAT kN/m3 19,8 20 15,5 20,6 21,0 21 (veeküllastunud) Kuivmahukaal d kN/m3 16,0 8,9 17,2 17,8 Poorsustegur e 0,64 0,65 2,01 0,54 0,49 Looduslik veesisaldus wN % 24,0 73,6 20,1 18,1 Voolavuspiir wL % 24,8 64,9 33,0 36,2 Plastsuspiir wP % 19,3 31,6 17,6 19,8 Ülddeformatsiooni Eo MPa 5 15 10 30 60 moodul Geotehnilistes uuringutes soovitatakse kai rajamisel kasutada gravitatsioonilist konstruktsiooni, kusjuures taldmiku alt tuleb eemaldada nõrgad kihid. Looduslikud tingimused kai ehitamiseks ja lainemurdjate rekonstrueerimiseks on suhteliselt head. L-kujuliste elementide paigaldussügavusel lasub sinisavi, murenenud sinisavi ja moreeni kiht. Uuringute tulemuste alusel on mõlemad pinnased piisava kandevõimega kai esiseina konstruktsiooni vundeerimiseks ja lainemurdjate nõlva kujundamiseks. 3.4. Saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases Keskkonna seisundi hindamiseks võeti 2005. a augustis tehtud välitöödel põhjasetetest 0,0- 0,2 m sügavuselt 6 proovi naftaproduktide ning HELCOM metallide (Cd, Hg, Cu, Pb, Zn) ja As määramiseks. Proovid analüüsiti OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis EAK poolt akrediteeritud analüüsimeetodeid kasutades (registreerimisnumber L093). Analüüside metoodika ja tulemused on toodud Lisas 6. Analüüsi tulemusel saadud raskemetallide ja naftaproduktide sisaldused põhjasetetes on toodud tabelis 3.5. Tulemusi on võrreldud keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a. määruses nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ toodud piirnormidega, mis on kehtestatud Kemikaaliseaduse § 12 alusel ja kehtivad ka põhjasetetele. Tabelis kasutatud piirnormide tähendused on järgmised: Sihtarv on ohtliku aine sisaldus pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse puhul on pinnase seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu. 5 Pinnaste nimetuste ja süvendus- ja laadimistööde kategooriate määramisel on aluseks võetud IPT Projektijuhtimine OÜ poolt 2005 aastal tehtud Miinisadama geotehnika aruanne (töö nr 05-07-0521). 16 Piirarv on ohtliku aine sisaldus pinnases, millest suurema väärtuse puhul on pinnas reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik. Kui ohtliku aine sisaldus pinnases on sihtarvu ja piirarvu vahel siis loetakse pinnase seisund rahuldavaks. Eristatakse piirarvu elutsoonis ja tööstustsoonis. Vastavalt Vabariigi valitsuse 24. jaanuari 1995.a. määrusele nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ loetakse tööstustsooni kuuluvaks nii transpordimaa kui riigikaitsemaa ja seega ka militaarse sadama ala. Sellest tulenevalt ei tohi reostuskomponentide sisaldus põhjasetetes ületada piirarvu tööstustsoonis. Tabel 3.5. Reostuskomponentide sisaldus (mg/kg) Miinisadama akvatooriumi setetes. Proov Cd Hg Cu Pb Zn As Naftaproduktid PA1 <1,0 0,440 69,5 82,9 139 3,0 255 PA6 <1,0 0,369 35,9 44,8 59,5 6,8 200 PA7 <1,0 0,279 44,1 96,2 121 3,2 155 PA8 <1,0 0,228 35,2 60,0 55,1 3,3 205 PA9 <1,0 0,169 20,0 54,3 44,5 2,9 85 PA10 <1,0 0,152 27,6 27,6 60,4 3,7 155 Keskmine <1,0 0,273 38,7 61,0 79,9 3,8 176 Sihtarv 1,00 0,50 100 50,00 200 20 100 Piirarv 5,00 2,00 150 300,00 500 30 500 elutsoonis Piirarv 20,00 10,00 500 600,00 1500 50 5000 tööstustsoonis Nagu tulemustest selgub jääb analüüsitud metallide kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg), vase (Cu), tsingi (Zn) ja arseeni (As) sisaldus pinnases madalamaks vastava metalli sihtarvust pinnases. Plii (Pb) sisaldus pinnases jääb kahes proovis alla sihtarvust pinnases ja neljas proovis on plii sisaldus kõrgem sihtarvust pinnases kuid madalam piirarvust elutsoonis. Naftaproduktide sisaldus pinnases on 85…255 mg/kg. Ühes proovis on naftaproduktide sisaldus väiksem sihtarvust pinnases, viies proovis kõrgem sihtarvust pinnases kuid madalam piirarvust elutsoonis. 3.5. Merepõhjaelustik, kalastik TÜ Eesti Mereinstituut on riikliku mereseire raames teostanud ka Tallinna ümbruse lahtede mereelustiku seiret, kuid proovivõtupunktid on Miinisadamast küllalt kaugel ning ajaliselt lünklikud6, et nende kaudu võiks iseloomustada piirkonnas olevat mereelustikku. Ka konkreetselt Miinisadama mereelustiku kohta andmed puuduvad. Kuna tegemist on kaitseväe sadama akvatooriumiga, kus laevade liikumine põhjustab pidevalt veemasside ja põhjasetete liikumist, siis peaksid elutingimused nii põhjataimestikule kui –loomastikule olema üsna ebasoodsad. Kuid kohalike asjaarmastajate kalameeste andmetel käivad kalad sadamabasseinis toitumas. Ametikäigul Miinisadamasse oli võimalus näha õngemeeste väljapüütud siigu. Siig on põhjatoiduline kala, seega saab 6 www.seiremonitor.ee 17 järeldada, et hoolimata naftaproduktidest on sadamabasseinis merepõhjaelustik olemas. Ka kalandusspetsialistide andmetel on Soome lahe lõunarannik ja ka sealsed sadamad kaladele põhiliselt toitumispiirkond, harvem kudemiskoht. Kalamajanduslikku tähtsust militaarsadamal olla ei saa. Miinisadamas kavandatud süvendustööd on nii väiksemastaabilised (50 000 m3), et soodsate ilmastikutingimuste juures planeeritud sadamatööd praktiliselt ei avalda mõju Tallinna lahe kalastikule. 3.6. Sotsiaalmajanduslik keskkond Miinisadam, mis paikneb Kopli poolsaarest idapool asuvate sadamate reas (naabriteks Hundipea sadam ja Peetri sadam), on juba algselt välja ehitatud sõjasadamaks ja sobib sellesse funktsiooni ka praegu. Miinisadam kuulub Kaitseministeeriumile ja seda kasutab Väljaõppe ja administratiivüksuse Mereväebaas. Merevägi koosneb Mereväestaabist, mereväebaasist (Miinisadam) ja miinitõrjeeskaadrist. Kõik Mereväe rajatised, kaasa arvatud staap ja sidekeskus, asuvad Tallinna Miinisadamas. Baasis toimub ka ajateenijate väljaõpe. Mereväe põhiülesanded on:  Eesti Vabariigi territoriaalvete ja rannakaitse;  kinnistada läbi väljaõppe mereväelaste kaitsetahet ja kaitsevalmidust;  miinitõrjevõimekuse arendamine, osavõtt rahvusvahelistest formatsioonidest ja Balti miinitõrjeeskaadri (BALTRON) tegevusest;  teostada mereseiret, osaleda merepääste- ja otsinguoperatsioonides;  osaleda õppustel ja operatsioonidel koos NATO ja teiste partneritega. Naabruses asuvat Hundipea sadamat kasutavad hüdrograafia-, poi- ja lootsilaevad ning jäämurdja, kail asuvad meremärkide hooldus- ja remonditöökojad. Idapoolses Peetri sadamas toimub laevade remont, laevade punkerdamine, veoste töötlemine, olmeprügi, fekaal- ja pilsivee vastuvõtt. Miinisadam kui riigikaitseline sadam on elamutest eemal asuv, teiste väikeste sadamatega piirnev sadamaalaga, mis ei tegele kaubandusliku meresõiduga, mistõttu puudub vajadus olemasoleva infrastruktuuri (tänavate, raudtee) laiendamiseks. Kõik planeeritud süvendus- ja rekonstrueerimistööd jäävad sadama territooriumi ja akvatooriumi piiridesse ja ka toimuva tegevuse keskkonnamõju ei ulatu maismaal kaugemale krundi piiridest. 3.7. Kokkuvõte mõjuala keskkonnaseisundi hindamisel kasutatud materjalidest Miinisadama keskkonnaseisundit on aastate jooksul korduvalt inspekteeritud ja tehtud ettekirjutiste täitmine on olukorda märgatavalt parandanud. Sellest hoolimata on Miinisadam kantud numbri 14 all riiklikku jääkreostuskollete nimekirja, seda põhiliselt kunagise maismaa pinnasereostuse alusel, kus saasteaineteks peamiselt naftasaadused, aromaatsed ja polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), polükloreeritud bifenüülid (PCB), raskemetallid, pilsivesi, ballastvesi. Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel reostatud pinnase ja põhjavee piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. Jääkreostuskollete andmebaasis on andmeid üle 300 jääkreostusobjekti kohta. 2004. aasta aruandes järjestati 75 riikliku kategooria jääkreostuskollet nende ohtlikkuse alusel pingeritta – ohtlikumad on nimekirja eesotsas. Keskkonnaministeeriumi poolt on tänaseks tellitud kolm olulist projekti, mis annavad 18 ülevaate jääkreostusobjektide seisukorra kohta ning milles tehakse ettepanekud vajalike meetmete kohaldamiseks. Miinisadam ehk Mereväebaas on üks väheseid endise NSV Liidu sõjaväeobjekte, kus ei ole tehtud kompleksset kahjude hindamist. Kaitseministeeriumi tellimisel on Eesti keskkonnafirmad (AS EcoPro, AS Maves) teinud osalisi kahjude hindamisi, kuid seoses rahaliste vahendite vähesusega ei ole kompleksset keskkonnauuringut õnnestunud läbi viia. Peamisteks ohuallikateks on Miinisadamas peetud enam kui 10 aastat tagasi suletud katlamaja ja mahuteid, mis ehitati juba enne I maailmasõda, ning akvatooriumisetteid. Enne lahkumist uputasid Vene Föderatsiooni relvajõud Tallinna Miinisadamas 13 laeva, neist 12 õnnestus välja tõsta aastatel 1994–1995. Alused olid kõrgendatud keskkonna-ohtlikkusega, sest neist lekkis välja õliprodukte. Koostöös Rootsiga on proovitud leida lahendusi ka Tallinna Miinisadama keskkonna- uuringuteks.7 Ühiselt uuriti PCB, PAH ja õlireostust sadama maismaa osal. Kõik tulemused jäid alla tööstustsooni piirarvu8, mis kinnitab kunagise reostuse looduslikku transformeerumist. 1993. aastal Eesti Ehituse TUI poolt Miinisadamas teostatud looduskeskkonnale tekitatud kahju inventariseerimisel leiti, et enamiku selgitatud reostusega objektide puhul on tegemist üldise saastatusega ja nende keskkonnaohtlikkus suhteliselt väike ja saasteobjektid ise võrdlemisi kergesti likvideeritavad. Suurimaks reostuseks tuleb lugeda 1992. aasta septembris Miinisadamaga piirneval Eesti Raudtee territooriumil toimunud raudtee- tsisternvaguni ümberminekut, mille tulemusena kuni 20 t kütust voolas Miinisadama territooriumile ja sattus osaliselt sadama akvatooriumi. Avarii tagajärjed olid nähtavad ka aasta hiljem. Viidatakse uputatud laevade keskkonnaohule.9 1994. aastal viis inventariseerimise läbi AS Ecoman. Töö käigus tuvastati 12 uputatud laeva. Uputatud laevade piirkonnas fikseeriti ülenormatiivne naftajäätmete sisaldus merevees ja täheldati radioaktiivse kiirguse taseme tõusu võrreldes foonilisega. Raskemetallide sisaldus merepõhja pinnases ei ületa Tallinna muldades määratud samade näitajate maksimaalseid väärtusi, valdavalt on lähedased keskmistele väärtustele. Sadama põhi on tugevasti risustatud kaablite, juhtmete ja metallesemetega, mitmesuguste ehitus- ja olmejäätmetega. Muuhulgas avastati kolm miinikesta ning kiirlaskekahuri laskemoona. Kaide veealune osa ning sadama merepõhi fikseeriti filmilindile.10 Erinevates hinnangutes antud soovitused on käesolevaks ajaks enamasti täidetud ja põhilised reostusohu allikad nii territooriumilt kui akvatooriumist kõrvaldatud. OÜ Corson uurimistööd nr 0505 (2005.a.) ja 0519 (2005.a.), kus Taani Hüdroloogia Instituudi (DHI) poolt loodud matemaatilist mudelit MIKE21 on kirjeldatud lainetuse, hoovuste ja kaevetöödel tekkiva setteaine levikut Miinisadama akvatooriumis. 7 Andres Rekker, Eesti kaitsestruktuuride osalemine rahvusvahelistes keskkonnakaitseuuringutes, Keskkonnatehnika 6, 2003 8 Environmental Situation at Tallinn Naval Base. Resume from investigation during 2003 (draft 16 feb 2004) 9 Tallinna Miinisadamas paikneva endise NSV Liidu sõjaväeosa poolt Eesti Vabariigi looduskeskkonnale tekitatud kahju inventariseerimine. Eesti Ehituse TUI, Tallinn 1993 10 Tallinna lahe Miinisadama ökoloogilis-majanduslik inventariseerimine. AS Ecoman, Tallinn 1994 19 4. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus 4.1. Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused ja nende hindamise metoodika Koos vee erikasutusloa taotlusega esitati Keskkonnaministeeriumile vee erikasutuse iseloomustus, milles antakse ülevaade kavandatavast projektist, planeeritavate tööde iseloomust ja ajalisest planeeringust, süvendustööde mahtudest. Vee erikasutuse iseloomustus on lisatud antud aruandele lisas 1.2. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel oli kavas alternatiivseid lahendusi vaadelda projektlahenduse, kasutatava süvendustehnoloogia ja põhjasetete kasutamisel. Hilisemas töö käigus selgus, et alternatiiv, mille puhul kavatseti kasutada pinnasepumpa ei ole realiseeritav, sest raskete savipinnaste väljaimemine pole võimalik. Seetõttu jäävad hindamiseks ainult 2 alternatiivi. Alternatiiv 1 – rekonstrueeritakse lainemurdjad, suletakse läänevärav, ehitatakse välja kai 7A ja liikluseks süvendatakse idavärav ja faarvaater, süvendamisel kasutatakse ujuvalusel ühekopalist ekskavaatorit; Alternatiiv 2 – olemasolevat olukorda ei muudeta, nn 0-variant. Põhjasetete kasutamisel on küllalt kulukale setete kaadamisele alternatiiviks sobiva settematerjali kasutamine nii kai kui lainemurdjate ehitamisel tagasitäitena. Tagasitäitena sobib kasutada ammutatavat moreeni, mille kogus on ca 7500 m3 ja osaliselt livasegust savi, mille kogus võiks olla ca 2500 m3. Seega sobib tagasitäitena kasutada ca 20% ammutatavast pinnasest. Kuna süvendamine ja lainemurdate ning kai ehitus toimuvad paralleelselt, siis praktiliselt kogu taaskasutamiseks sobiv materjal paigaldatakse tagasitäiteks kas kohe peale ammutamist või ladustatakse hilisemaks kasutamiseks ka praegu kasutusel olevale ladustusplatsile kail nr 1. KMH protsessis võib kasutada erinevate meetodite kombinatsiooni ja erinevaid lähenemisviise, sõltuvalt sellest, millise hindamisstaadiumiga või -objektiga on tegemist. Antud juhul kasutati alternatiivide valikul ekspertide kogemust, lainetuse, hoovuste ja setete liikumise modelleerimisel saadud tulemusi ja arendaja soovi. Alternatiivide hindamise tulemused on toodud peatükis 9. 4.2. Projektlahendusega valitud tehnoloogia ja kasutatava tehnika kirjeldus 7A kailiini pikendamine toimub analoogselt kogu kailiini rekonstrueerimisel kasutatud metoodika alusel (ka kai ääre kõrgus ja kai laius on analoogsed kaile nr 7). Kaikonstruktsioonid rajatakse raudbetoonist nn. “L-elementidest”. Kaielementide alune ehituskaevik rajatakse kõrvaldades L-kujuliste elementide taldmike alt valdavalt liivase muda ja moreeni, kohati murenenud sinisavi. Sadamabasseini poolt ehituskaevikust eemaldatava pinnase maht on 17600 m3. Projekti kohaselt on stabiilse nõlva kalle on 1:3. Raudbetoonist L-elemendid paigaldatakse eelnevalt süvendatud ja tasandatud aluspinnasele. Kai konstruktsioonilahendus on gravitatsioonitüüpi, kaielementide püstuvus tagatakse täite omakaaluga. 20 Kai nr. 7 ja 7A merepoolsele küljele rajatakse tugimüür kõrgusega merepinnast +4.000 m, mis koos kindlustatud nõlvaga moodustab lainemurdja. Müüri merepoolne nõlv kaetakse kahekordse paekividest filterkihiga ja see omakorda graniitrahnudest kindlustuskihiga, mis peab merepõhjas ulatuma kandva murenenud sinisavi kihini. Kai sõidetava osa laius on 28 m, millele on kavandatud asfaltbetoonkate. Katendi kalle on 1,5% kai serva suunas, et juhtida sadeveed üle kai serva sadamabasseini. Rekonstrueeritava lainemurdja nõlv sadamabasseini pool on kaldega 1:1,5, mere pool 1:2. Kai ja lainemurdjate tehnilised parameetrid on: 2  kai 7A pindala: 5726 m  kai 7A pikkus: 216,1 m  kai ääre kõrgus 2,5 m  idavärava laius: 50 m  idavärava süvis: 8,0 m  lainemurdja pikkus: 174.9 m Ehituskaevikute ja faarvaatri süvendamisel kasutatakse pöördkoppa ujuvalusel, mis sobib nii konsolideerunud muda ja ka kõvade pinnaste süvendamiseks. Takistuseks ei ole ka pehmete pinnaste hulgas olevad kivid ja praht, mille saab ekskavaatoriga pinnale tõsta. Mitmekopalise süvendaja kasutamist takistab savipinnaste suur osakaal süvendatava mahu hulgas. Tavaliselt hooldussüvendamisel kasutatav muda ja liivpinnase süvendamiseks mõeldud pinnasepumpa ei ole otstarbekas kasutada Miinisadamas esinevate savipinnaste tõttu. Savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi pumpamist segavad idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Ka tekitab hüdropump oluliselt rohkem heljumit kui ühekopaline ekskavaator. Kaielementide, suuremate kivirahnude ja vette varisenud ehitusjäätmete eemaldamiseks kasutatakse ujuvkraanat. Ammutatud pinnas veetakse pinnasepuistealale lahtikäiva põhjaga pargasel. Süvendus teostatakse selliselt, et garanteeritud sügavuseks sadama sissesõidukanalis ja idaväravas oleks -8.0 m abs. Projekteeritava 7A kai ja lainemurdja otsa sissesõidukanali poolne osa 5 m laiuselt süvistatakse sügavuseni -8.2 m abs. Sulundseinaelementide esine ala kaetakse pärast süvendustööde lõppu erosioonikaitse plaatidega või erosioonikaitse monoliitbetooniga 5 m laiusel alal kogu idavärava pikkuses. Idavärava sügavus pärast erosioonikaitsebetooni paigaldamist peab olema garanteeritud -8.0 m abs. Kaielementide tagune ala täidetakse paemurruga või liivpinnasega, lainemurdja nõlvade täiteks on paemurd. Paekivitäite maksimaalne mõõde on 600 mm. Vaheldumisi paekivitäitega saab kasutada ära süvendatud pinnast, vähendamaks kaadamispaika veetava pinnase mahtu. Ülejäänud täitemahuna võib kasutada paekivi või liivpinnast. Süvendatud pinnast võib kasutada tagasitäitena juhul, kui elementide tagust täidetakse paekivitäitega. Paekivitäidet kasutades on võimalik konstruktsioonide mõõtmeid vähendada. Olemasolev läänepoolne merevärav suletakse kaielementidega. Kaielementide tagune täidetakse liivpinnasega ja paekivitäitega (ka ammutatud pinnasega). Merepoolne osa täitest kaetakse paekivitäitega, millel on paekividest filterkiht ja graniitkividest kindlustuskiht. Täitepinnase väljauhtumise takistamiseks moodustatakse filter, mille kihtide fraktsioonid suurenevad mere poole. Läänevärava pinnasega täitmise suund valitakse selliselt, et mudakiht ei jääks täite alla. Kai katendi plaadid demonteeritakse ja plaatide alused tühimikud täidetakse pinnasega. Enne katendite tegemist tuleb vastavalt eriosade projektidele rajada tehnovõrgud, paigaldada side- ja elektrikaablikambrid, kaablite kanalid, vee-ja kanalisatsioonitorustikud ja -kaevud, samuti tuletõrjevee kaevud. 21 Idavärava juures olemasolevate lainemurdjate pealisehitus lammutatakse, et oleks võimalik paigaldada sulundseina ankurdavaid terastõmbe. Pealisehitus lammutatakse kuni kõrgusmärgini +1.000. Tulepaakide tornide vundamentide juures lammutatakse pealisehitus kõrgusmärgini +0.300. Kaide 7 ja 7A merepoolses servas olev raudbetoonist tugimüür lammutatakse kõrgusmärgini +1.700. Kai 7 merepoolsel küljel olev ja nõlva sisse jääv laevavrakk täidetakse paemurruga, vajadusel tuleb vraki pealmine osa lammutada. Lammutamise käigus saadavat mineraalset materjali võib kasutada täiteainena, purustades materjali eelnevalt suuruseni 600 mm. Keskkonnanõuded ehitajatele:  Tööde teostamise ajal tuleb välistada negatiivne mõju keskkonnale, mis ületab seadusandluses ja normdokumentides määratud taseme.  Põhja süvendus, veealused tehnilised tööd, pinnase transport ja ladustamine veealustesse kaadamiskohtadesse tuleb teha vastavalt keskkonnakaitse organite ettekirjutustele.  Välistada tuleb veekeskkonna – veealuse ja veepealse territooriumi ning õhu saastamine. 4.3. Ammutatava materjali maht ja omadused, selle võimalik kasutus Süvendatava pinnase maksimaalne teoreetiliselt võimalik maht on 49 200 m3. Süvendusmahtude jaotus erinevate objektide vahel on toodud järgnevas tabelis. Tabel 4.1. Süvendusmahtude jaotus objektidel Objekt Süvendatava Praegune Projektikohane Süvendatava ala pikkus (m) sügavus (m) sügavus (m) pinnase maht (m3) Kai nr 7A ehituskaevik 220 6-8 8,0 16100 Lainemurdjate basseini sees 175 5,5 – 6,5 8,0 1500 ehituskaevikud mere pool 375 6,5 – 7,5 8,0 8000 Laevatee ja idavärav 380 6,5 – 8,0 8,0 23600 Kokku: 49200 Tegemist on arvutusliku geomeetrilise mahuga, kus arvestatakse süvendatava ala põhjakontuuri, süvendussügavust ja süvendi nõlvade kallet. Süvendustöö tegeliku mahu määramiseks tuleb vahetult enne süvendust (mitte enam kui 10 päeva) teostada sügavuste kontrollmõõdistus, mis saab aluseks süvendustööde tegeliku mahu määramisel. Süvendustöid idavärava vahel tohib alustada pärast projekteeritava kai nr 7A ja lainemurdja rekonstrueerimistööde lõpetamist. Geoloogilised tingimused Miinisadama akvatooriumi süvendustöödeks on muutuvad. Laevade sissesõidukanali süvendustöödel jäävad süvendussügavusele ca 15% muda ja küllalt kõvad savipinnased, mis kohati vajavad eelnevat kobestamist. Samas esineb idavärava piirkonnas vajadus süvistada kuni poole meetri ulatuses moreeni pealmist kihti. Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase osakeste läbimõõdud ja lõimiskõverad on toodud joonisel 4 lisas 3. Akvatooriumi varjulisemates osades on settinud peeneteralisem materjal. Laevatee kanalites ja vee intensiivsema liikumise piirkonnas on tegemist jämedateralisemate 22 setetega. Põhjasetete pealmist aleuriidi ja peliidi kihti võib, aga ei soovitata kasutada ehituse käigus täitematerjalina, küll aga sobib selleks ammutatav moreen. Tabel 4.2. Miinisadama sisebasseini lõimise analüüsi tulemused11. Sõela ava läbimõõt, mm Proov 10 5 2,5 1,25 0,63 0,315 0,16 0,05 <0,05 M2 0,00 0,10 0,00 0,10 0,34 0,39 0,57 9,17 89,33 M3 0,00 0,10 0,12 0,35 1,18 3,73 7,33 22,10 65,09 M4 0,00 0,14 0,00 0,07 0,22 0,40 0,67 9,38 89,12 M5 0,00 1,78 0,23 0,44 0,93 2,35 3,25 16,49 74,53 M6 0,00 0,12 0,10 0,05 0,30 0,26 1,10 10,67 87,40 M1 0,00 0,04 0,98 0,78 1,11 1,90 3,20 6,09 85,90 M8 0,00 0,00 0,10 0,19 1,04 1,78 2,70 4,89 89,30 M7 0,00 0,00 0,34 0,50 0,89 2,03 2,41 5,38 88,45 Idapoolse merevärava alal ja sissesõidukanalis võib esineda laevavrakke ja metallirisu, samuti on võimalik rahnude esinemine lainemurdjate otste läheduses. Meremõõdukeskus OÜ hüdrograafilises uuringus (töö nr 2M5143/M5020) on esitatud süvendatavale alale jäävate rahnude ja objektide koordinaadid. Laadimis- ja süvendustööde kategooriad on toodud tabelis 3.4 (lk 16) Loodusvaradest leiab kasutamist killustik kaielementide betoonis ja kai alusena, paekivi tükid ja liiv ning süvendamisel ammutatud pinnas kaitaguse ruumi täiteks. Vaheldumisi paekivitäitega, mille maksimaalne mõõde on 600 mm ja paekivitäite tühikute täiteks saab ära kasutada süvendatud pinnast. Ülejäänud osas võib täitena kasutada jämepurdseid paekarjääri jäätmeid, tükeldatud lammutusjääke, liiva. Taaskasutamist leidvad ja purustamisele kuuluvad materjalid ladustatakse Tellija poolt selleks ettenähtud ja juba kasutusolevale platsile Kail nr 1. Tööde kestuseks faarvaatri süvendamisel on arvestatud üks kuu, Kai nr 7 ja lainemurdja ehitamiseks kuus kuud. Faarvaatri süvendamisel vabaneb heljum igal ekskavaatori tõstel, umbes 30 korda tunnis. Kai ja lainemurdjate süvendamisel sõltub ekskavaatori töö ehituselementide paigaldamisest. Kaadamisel vabaneb heljum praami põhja avamisel. Seega sõltub kaadamise sagedus praamide mahutavusest. 11 Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ Altakon töö nr 4/2005, 2005 23 5. Rekonstrueerimis- ja süvendustööde eeldatav keskkonnamõju sadama akvatooriumis ja kaadamiskohas 5.1. Hinnang süvendamise ja kaadamise käigus tekkiva heljumi levikule Süvendus- ja kaadamistöödega kaasnev kõige olulisem keskkonnamõju on vee kvaliteedi halvenemine põhjasetete liigutamisel vabaneva heljumi toimel. Vee kvaliteeti mõjutab süvendamisel ja kaadamisel heljum, mille põhilised tekitajad on:  süvendusmehhanismi kopast ülevooluga veepinnale sattunud osakesed;  veopargase settebasseini tühjendamine põhja avamisel;  madalas mereosas laeva sõukruvi poolt tekitatud turbulents. Varasemad süvendustööd (Paldiski Lõunasadamas, Sillamäe sadamas, Muuga sadamas) ja süvendustööde järgne seire on näidanud, et kui looduslikus olekus on heljumi hulk vees kuni 10 mg/l, siis süvendamisel suureneb heljumi sisaldus 4 kuni 5 korda, kuid peale süvendamise lõppu langeb heljumi sisaldus kiiresti ja looduslik foon taastub umbes ühe nädala jooksul. Heljumi moodustavad peamiselt peenetaralise liiva (osakeste suurus 0,100 kuni 0,050 mm), aleuriidi (osakeste suurus 0,050 kuni 0,002 mm) ja peliidi (osakeste suurus väiksem kui 0,002 mm) osakesed. Heljumis esinevad liiva osakesed settivad kaevandamise piirkonnas. Peenfraktsioonilised aleuriidi ja peliidi osakesed kanduvad sõltuvalt hoovustest ja lainetusest kaugemale ja settivad seal. Hinnanguliselt ei ole süvendamise ja kaadamisega kaasnev heljumi levik suurem laevade poolt sadama ekspluatatsioonis tekitatavast heljumi liikumisest. Miinisadama süvenduse maksimaalne kogumaht on kuni 50 000 m³, sellest ca 18 000 m³ sisebasseinis (ehituskaevikud) ja ca 32 000 m³ akvatooriumi välisosas (faarvaatri, idavärava ja merepoolsete ehituskaevikute süvendamine). Põhilised faarvaatri süvendustööd tehakse ühe kopaga umbes kuu aja jooksul, seega vette paisatav heljumi hulk on suhtelisest väike. Heljumi levimine lahes sõltub tuultest ja hoovustest. Raskem fraktsioon levib üle väiksema mereala, peenefraktsiooniline heljum levib kaugemale. TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused Tallinna Vanasadama süvendamisel näitavad12, et teoreetiliselt võib mõõdukate läänetuulte korral (tugevate tuultega süvendamist ei toimu, nõrga tuule korral on heljum praktiliselt paigal) heljum jõuda Pirita ranna piirkonda. Kirde-, põhja- ja loode- ning lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale. Ida- ja kagutuultest tekitatud hoovuste korral kantakse heljum sadamast lääne suunas. Vanasadamast ca 2,5 km lääne pool asuva Miinisadama faarvaatri süvendamisel tekkiv peaaegu poole väiksem heljumi kogus vaevalt Piritani jõuab. Süvendustööde lõppedes looduslik heljumi foon taastub. OÜ Corson uurimuses13 on matemaatiliselt modelleeritud Miinisadama sisebasseinis süvendustööde settetranspordi protsesse sadama seisukohalt ekstremaalses olukorras, kui mõjutava kirdetuule kiiruseks on 15 m/s ja laine sisebasseinis on kõige suurem. 12 Tallinna Vanasadama süvendustööde KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2006; 13 Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegne lainetuse ja sette transpordi matemaatilinemodelleerimine. OÜ Corson töö nr 0505, Tallinn 2005. 24 Süvendusmehhanismi kopast veepinnale sattunud osakesele mõjub kahesuunaline liikumine: horisontaalne tingituna hoovuse kiirusest ja roteeruv tingituna raskusjõust ja lainetusega kaasnevast orbitaalkiirusest. Viimase mõjul erinevatel ajamomentidel horisontaalkiirus kas väheneb või suureneb. Üldistades nii Corson OÜ kui TTÜ Meresüsteemide Instituudi14, TÜ Mereinstituudi15, AS Tallmac16 erinevate tööde tulemusi ning võttes arvesse praktika kogemusi võib öelda, et tegelikkuses jõuavad vabaneva heljumi kergemad fraktsioonid (raskematest rääkimata) hoovuse suunas paari kilomeetri kaugusele. Juhul, kui tegemist on väga tugeva hoovusega, siis ka kaugemale. Käesolevas töös vaadeldavas piirkonnas väga tugevaid hoovusi ei esine. Arvutused, mis on tehtud ekstremaalsetele tingimustele, näitavad, et Tallinna lahe vette sattuvad pinnase osakesed osaliselt ka sisebasseini süvendamisel. Seda põhjustab Miinisadama akvatooriumi hoovuste iseloom, kus tekib kellaosuti pöörlemise suunaline hoovuste tsirkulatsioon keskpunktiga peaaegu akvatooriumi keskel. Hoovuse sissevool toimub põhiliselt lainemurdja idapoolse ava Peetri sadama poolselt välisküljelt, sama ava kaudu toimub ka enamasti väljavool Tallinna lahte. Seevastu sadamabasseinist väljaspool liigub piki Miinisadama lainemurdjat kellaosuti liikumisele vastassuunas tunduvalt suurema kiirusega hoovus, kus vastavalt joonisel 3 (lisas 3) esitatud vektorite skaalale on hoovuse kiirus kuni 0,2 m/s. See akvatooriumi tsirkulatsiooni suhtes vastassuunas pöörlev mass on teguriks mis haarab kaasa akvatooriumist välja voolava vee massi koos heljumiga ja võib seda kanda Tallinna lahte. Antud tööpuhul võib eeldada, et laevatee süvendamisel jõuab heljum hoovuse suunas kuni kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult poole kilomeetri kaugusele. Paljasaare pinnasepuisteala asub süvendustööde piirkonnast ca 12 kilomeetri kaugusel Tallinna lahe suhteliselt avatud osas, mistõttu on seal lokaalne hoovuste süsteem otseselt seotud kogu lahe tsirkulatsiooniga. TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuulte korral tekib kaadamispiirkonnas suletud tsirkulatsioon, mis hoiab hõljumit kaadamispiirkonna tsoonis. Kaadamiskoha lähistel on üheks kriitilisemaks piirkonnaks Kopli laht, seda nii ökoloogiliselt kui ka sotsiaal- majanduslikult (Stroomi rand). Mudelarvutused näitavad, et kõige intensiivsemalt võib hõljum kanduda kaadamispiirkonnast Kopli lahte idatuulte korral. Süvendatud materjali veoks kasutatakse alt avanevat praami. Säästliku transpordi seisukohalt on Paljasaare pinnasepuisteala parim valik kuna asub võimalikest kaadamiskohtadest (Aksi) süvendusalale kõige lähemal. Põhjasetted on suhteliselt puhtad ja nende kaadamine Veeteede Ameti poolt kinnitatud ja merekaardile kantud pinnasepuiste kohta Paljassaare lahes on lubatav. Pikka aega kasutamisel olnud pinnasepuisteala senine kasutamise kogemus ei viita kaadatud materjali kandumisele Tallinna lahte ja sellest tingitud ebasoovitavate mõjude ilmnemisele. Kumulatiivseid mõjusid ei esine. 14 Muuga sadama merekeskkonna seire aastatel 2001-2003. Aruanne. TTU Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2003; 15 Sillamäe jäätmehoidla lõppkatte kaevandamine Narva lahes. Merepõhjaelustik, kalastik ja kalapüük. KMH aruanne. TÜ Mereinstituut. Tallinn 2003; 16 Saaremaa sadama rajamise keskkonnamõju hindamine. Aruanna. AS TALLMAC, Tallinn 2003 25 5.2. Uute lainemurdjate mõju lainetusele ja hoovustele Joonis 2 lisas3 kirjeldab lainetuse olukorda Miinisadama akvatooriumis ja selle vahetus läheduses pärast lainemurdjate rekonstrueerimist. Matemaatilisel modelleerimisel on kasutatud arvutiprogrammi MIKE21 mooduleid NSW (Near Shore Wind Wave), HD (Hydrodynamic) ja ST (Sand Transport). Modelleerimise aluseks on tuule statistilised andmed, mille on Miinisadama jaoks töödelnud Corson OÜ (tööd nr 0502, 2005.a. ja nr 0505, 2005.a.). Vastavalt analüüsi tulemustele on käesolevas töös aluseks valitud NE suunast puhuv tuul tugevusega 15 m/s. Niisuguse tuule suuna valik on põhjendatud sellega, et risti lainemurdjaga murduvad lained tekitavad piki lainemurdjat suurimad hoovuse kiirused, mis aga omakorda määravad võimalikud maksimaalsed settetranspordi situatsioonid Mereväebaasi lainemurdja jalamil ja sissesõidukanali nõlvadel. Lainetuse modelleerimisel on kasutatud kaheastmelist modelleerimist: 1. Suure arvutusvõrgu sammuga 10x30 m NE suunast alates Soome lõunarannikust; 2. Naissaare ja Aegna saarte vahelt Tallinna lahte sisse jooksvat lainetust väiksema arvutivõrgu sammuga 4x12 m mooduli NSW abil laineväljade arvutamisel ja 4x4 m sammuga moodulite HD ja ST abil hoovuste ning settetranspordi väljade modelleerimisel. Seejuures on esimese astme arvutuste tulemusena leitud lainetuse parameetrid Tallinna lahte sisenemisel võetud arvesse teise astme arvutuste algtingimustena. Arvutuste tulemusena on esitatud kaks teisele astmele vastavat arvutustulemust: 1. Tallinna lahes vastavalt eelpoolnimetatud algtingimustel tekkiva olulise lainekõrguse (Hmo) väli (joonis 1 lisas 3); 2. Miinisadama lähimas ümbruses tekkiva olulise lainekõrguse (Hmo) väli (joonis 2 lisas 3), mille alusel on teostatud järgnev hoovustevälja modelleerimine. Vastavalt joonisel 2 lisas 3 esitatud modelleerimise tulemustele tekib lainemurdja vahetus ümbruses lainetuseväli, mille oluline lainekõrgus on vahemikus 0,48-0,51 m, kusjuures viimane väärtus vastab ka Miinisadama akvatooriumisse sissesõidu avas tekkivale olulisele lainekõrgusele. Nagu esitatud jooniselt näha tekib sisebasseinis NE tuulte korral lainemurdja taha peaaegu sümmeetriline madala lainetusega tsoon. Samuti on modelleerimise tulemustest näha, et ühe senise lainemurdjas oleva ava sulgemine on oluliselt parandanud lainetuse olukorda sadama sees asuvate kaide ääres, kus enamike kaide ääres oluline lainekõrgus ei ületa 0,24 m. Ka siis, kui üksiklaine amplituud lainemurdja ees Tallinna lahel on kuni 0,9 m on Miinisadama akvatooriumi sees enamike kaide ääres lainekõrgus alla 0,45 m. Seega võrreldes uue projektlahenduse tulemusel tekkivat lainetust praeguse olukorraga, kus Miinisadamas on lainemurdjas kaks sissesõiduava ja lahtine nurk Peetri sadama pool, siis väljaspool lainemurdjat jääb olukord praktiliselt samaks ja olulise lainekõrguse väärtustes suuri muudatusi ei ole. Küll aga mõjutab läänepoolse sissesõiduava sulgemine olukorda Miinisadama sisebasseinis: sadamas tekib uue lahenduse tulemusena ala, kus lainetus praktiliselt igasuguse tuule suuna korral kas puudub või on sedavõrd väikese amplituudiga, et see ei tekita sildunud alustele mingisuguseid probleeme. Ainult idapoolse sissesõiduava vastasküljel kaide 2 ja 3 piirkonnas ulatuvad olulise lainekõrguse väärtused kuni 0,4 meetrini, mille puhul üksiklaine amplituud võib tõusta 0,7 meetrini. Seoses Tallinna lahe rannajoone liigendusega Paljassaare poolsaare idaküljel (Hundipea, Miini-, Peetri, Lennusadam) tekib siin NE tuulega ümber Viimsi poolsaare Tallinna lahte jooksva lainetusega terve rida hoovuse pööristsoone. Osa nendest tsoonidest on näha ka 26 joonisel 3 lisas 3 esitatud hoovuse modelleerimise tulemusi kujutaval skeemil. Siit selgub ka, et Mereväebaasi sadama lainemurdja ees kujuneb välja selgelt orienteeritud hoovus. Hoovus on suunatud praktiliselt risti üle kavandatud sissesõidu kanali ja kiiruse väärtused selles on enamasti vahemikus 0,1-0,2 m/s. Hoolimata sellest, et lainemurdja sissesõiduavas ulatub oluline lainekõrgus 0,5 meetrini on siin hoovuse seisukohalt surnud tsoon, milles kiirused langevad vahemikku 0,09-0,05 m/s. Miinisadama akvatooriumi sees tekib projektis esitatud lahenduse korral kellaosuti liikumise suunaline hoovus, mille kiirus on äärmiselt madal: 0,02-0,08 m/s. Hoovus suundub akvatooriumisse sisse pinnahoovusena Peetri sadamaga külgnevast avast ja sisse voolanud vee mass väljub põhjahoovusena Tallinna lahte sama ava kaudu. Lainemurdja rekonstrueerimisega kaasnev Läänepoolse värava sulgemine vähendab sisebasseinis oluliselt lainetuse mõju ja vähesel määral muudab seal hoovuse kulgemist. Väljaspool lainemurdjaid ei muutu midagi, ei hoovused ega lainetus. 5.3. Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule, kalastikule Põhjataimestik. Üldjuhul põhjasetete ammutamisega kaasneda võiv eutrofeerumine avaldab nii positiivset kui ka negatiivset mõju põhjataimestikule ja –loomastikule. Suurenenud toitainete kontsentratsioon stimuleerib taimede primaarproduktsiooni, tänu millele halveneb vee läbipaistvus ning seda vähem jõuab vajalikku valgust veekogu põhjani. Valguse läbitungimisvõime vähenemine tingib põhjataimestiku leviku alumise sügavuspiiri vähenemise. Positiivset mõju avaldab aga eutrofeerumine mõnedele põhjaloomastiku gruppidele. Tänu suurele pelaagilisele produktsioonile tekib intensiivsem sedimenteerumine. Mis omakorda avaldab positiivset mõju filtreerijatele ja detrivooridele toidubaasi suurenemise näol. Sügavamad põhjataimestiku kooslused võivad asenduda filtreerija Mytilus edulis kooslusega. Järjest suurenev sedimentatsioon võib aga pärssivalt mõjuda ka neile, kuna filtreerimisaparaat võib ummistuda. Samuti võib tekkida hapnikupuudus põhjalähedastes veekihtides. Eutrofeerumisest tingitud rannikutsoonile iseloomulikud muutused on järgmised:  primaarproduktsiooni suurenemine  vetikate õitsemise suurenemine  klorofüll a kontsentratsiooni suurenemine vees  orgaanilise aine kogunemine põhja  makrobentilise biomassi suurenemine ülevalpool halokliini  hapnikudefitsiidi kasv põhjas  vee läbipaistvuse vähenemine  põisadru alumise sügavuspiiri tõus  makrobentilise biomassi vähenemine allpool halokliini. Põhjaloomastik. Madalaveelistel merealadel mõjutavad põhjaloomastiku arengut peamiselt järgmised ökoloogilised tegurid:  setete koosseis  põhjataimestiku esinemine, taimestiku liigiline koosseis  orgaanilise aine hulk vees ja setetes  piirkonna hüdroloogia (temperatuuri-, soolsuse- ja hapnikurežiim põhjalähedases vees, domineerivad hoovused, lainetuse mõju). 27 Põhjaloomastiku kooslused reageerivad selgelt ükskõik millise ülalnimetatud teguri muutustele. Ammutustööde käigus toimuvad muutused piirkonna setete koosseisus ja eriti merepõhja morfoloogias, vähemal määral ka põhjataimestiku kooslustes. Suureneb orgaanilise aine sisaldus vees. Põhjaloomastik reageerib keskkonnatingimuste muutustele järgnevalt:  Süvendustööde piirkonnas valdav osa (praktiliselt kõik) põhjaloomastikust hävib (tõstetakse setetega välja). Põhjafauna taastumine kestab kaks kuni kolm aastat.  Töödega paisatakse vette põhjasetteid, mis võivad levivad hoovustega basseinist välja (valdavalt kirdesse)  Hõljumi kergem fraktsioon on toiduobjektiks põhjafaunale. Toitumistingimuste paranemise tõttu kasvab lähipiirkonnas filtreerijate (toituvad vees olevast hõljumist) ning detritofaagide (toituvad setetes ja setetel olevast orgaanilisest ainest) arvukus ja biomass. Miinisadamast kirdes võib pärast süvendustöid tõusta filtreerija tõruvähi ja detritofaagi balti lamekarbi arvukus ja biomass. Eriti massiliselt võib areneda tõruvähi populatsioon.  Muutused koosluste struktuuris toovad kaasa lühiajalise bioloogilise tasakaalu kadumise. 2-3 aastat pärast süvendustöid loomastiku arvukus ja biomass langevad Tallinna lahe rannikuvetes olevale tasemele. Kalastik. Teoreetiliselt võib sadamate arendamisega seotud süvendustööde mõju kalastikule olla mitmesugune ja sõltub põhiliselt süvendustööde mahust. Tööde käigus võib toimuda kalade, kalamarja ja –larvide otsene füüsiline vigastumine ja hukkumine, kalade elu- ja kudemispaikade hävimine. Vette sattunud heljumi tõttu võib väheneda põhjataimestik, mis paljudele kalaliikidele on peamiseks kudesubstraadiks. Heljumi kontsentratsiooni tõusuga vees võib heljum settida kalamarjale takistades marja varustamist hapnikuga või muutes teda raskemaks, mistõttu kalamari langeb põhja ja hukkub. Süvendustööd võivad mõjutada ka kalade toidubaasi. Mõju avaldub ühtede kalaliikide toiduobjektide hävimises, aga teiste toiduobjektide massilises levikus, mistõttu võib toimuda muutumine kalastiku liigilises koosseisus. Kuigi Miinisadamas kavandatud süvendustööd on nii väiksemastaabilised (50 000 m3) ja läheduses ei ole teada suuri kudemiskohti, on kindlasti väiksemaid kudemiskohti, mistõttu tuleb vältida süvendustöid kalade kudemise perioodil 15. aprillist juuni lõpuni. Linnustik. Piirkonnas ei ole lindude pesitsusalasid. Küll aga ei lase seal toituvad luiged, pardid, kajakad end süvendustöödest häirida, pigem loodavad toidulaua rikastumist. Põhjasetete ammutamise ja kaadamise tegelik mõju, arvestades tööde väikest mahtu, on nii põhjataimestikule kui –loomastikule talutav, kalastikule ja linnustikule olematu. 5.4. Ehitus- ja süvendustöödega kaasnev müra Mürafooni suurendab ajutiselt (ühe aasta jooksul) sadamas toimuv süvendus- ja ehitustööde tegemine. Müraallikad võib tinglikult jagada kaheks: ehitustöödel ja süvendamisel kasutatavad mehhanismid ning lammutus- ja ehitusmaterjale transportivad veovahendid. Sotsiaalministri määrus "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" sätestab ka, kui kõrge võib olla teeäärne müratase. Eristada tuleks piir- ja taotlustaset. Taotlustase võetakse aluseks uute elurajoonide planeerimisel ja maantee-ehitusel. Juba olemasoleva liiklustrassi äärsete elamute ja segaalade jaoks on kehtestatud liiklusmüra piirtasemeks elamu teepoolsel küljel päevasel ajal 65dB ja öisel ajal 60dB. Vastavalt määrusele ei tohi ehitustööde müra 28 ekvivalenttase ületada segaaladel öösel 50dB ja maksimaalne müratase öösel ei tohi ületada ekvivalenttaset enam kui 10dB(A) võrra. Kui liiklusmüra ületab hoone välisküljel piirtaset, tuleb leida võimalusi müra vähendamiseks või leevendamiseks. Mürataset on võimalik nii mõõta kui ka arvutada. Arvutamise kahjuks räägib vastavate metoodikate paljusus ja mõneti erinevad tulemused. Näiteks kehtivad Eestis kasutatava arvutusmeetodi tulemused ainult 7,5 meetri kaugusel äärmise sõiduraja servast ning 1,5 meetri kõrgusel sõidutee pinnast. Mõõtmise puudus on see, et tulemus saadakse mingi ajahetke kohta, mis ei pruugi tegelikkust piisavalt kirjeldada. Mõõtmismetoodika õige valikuga saab seda vältida. Parim tulemus saadakse, kui mürataset nii mõõdetakse kui arvutatakse. Miinisadama lainemurdjate renoveerimisel toimuvad süvendamis- ja ehitustöödel tekkiv müra ei tohiks olla probleemiks Mereväebaasi lähima elurajooni elanikele, sest elamud paiknevad töötsoonist piisavalt kaugel (umbes 1000…1200 m töötsoonist lõuna pool). Üldjuhul toimuvad tööd päevasel ajal. Küll võib aga müra häirida baasi territooriumil paiknevate kursantide öörahu, kui tööde kiiremaks läbiviimiseks võib tekkida vajadus töötada ööpäevaringselt. Öisel ajal peab vältima müra tekitavaid töid nagu olemasolevate lainemurdjate betoonseinte lammutamine, ehitusmaterjalide vedu läbi linna. Tööstuse tänava elanikke võib häirida lisanduv transport niigi raskevedudega koormatud tänaval. Ekspertide arvutuste alusel lisandub päevas senisele liiklushulgale vaid 5 reisi (edasi-tagasi 10 sõitu), mis ei tohiks päevast mürataset selles piirkonnas oluliselt suurendada, öösel aga vedusid ei toimu. 5.5. Mõju piirkonna elanikele ja naabersadamatele Miinisadama kaide renoveerimine ja süvendustööd ei põhjusta ebamugavusi lähima elurajooni elanikele ega naabersadamate – Hundipea ja Peetri - tegavusele. Tööde läbiviimine ei too endaga kaasa olulisi muudatusi lähipiirkonna liikluskorralduses. Tööstuse tänava elanikke häiriv lisanduv transport ei tohiks ekspertide arvates niigi raskevedudega koormatud tänaval päevast mürataset oluliselt suurendada. Kavandatav tegevus sadama lähima ümbruse elanikke ei mõjuta, nende tervist, vara või elukeskkonda ei kahjusta. 5.6. Kordustööde vajaduse hinnang Settetranspordi modelleerimisel olid aluseks piki sissesõidukanali telge IPT Projektijuhtimise OÜ geodeetilise uuringu tulemused ja muud olemasolevad andmed Tallinna lahe selle piirkonna merepõhja pinnaste omaduste kohta. Mere põhjas on tegemist muda ja savimölli kihtidega, mille lõimiskõverad näitavad, et selles piirkonnas mere põhja materjal koosneb praktiliselt peeneteralistest setetest. Sissesõidukanali süvendamisega paljastuvad nõlvadel savi ja moreenkihid. Teostatud modelleerimise tulemusena leitud maksimaalsete lainekõrguste ja hoovuste kiiruse korral toimub üle 7 m sügavusega vees vähese intensiivsusega settetransport ca ±0,0005 m/ööpäevas. Et selliseid ekstremaalse tuule päevi esineb Mereväebaasi sadama suudmealal harva, võib eeldada, et süvendatud sissesõidukanali täis uhtumist ei toimu. Mereväebaasi siseakvatooriumis, nagu juba eelnevalt on kirjeldatud, on hoovuse kiirus madal. Seetõttu puudub siin lainetuse või hoovuse tagajärjel võimalik põhja kõrguse muutumine. Erandiks on lainemurdja ava ja idapoolne Peetri sadamaga piirnev ava, mille kaudu toimub veevahetus Miinisadama akvatooriumis. Siin ulatub sette liikumine samale 29 tasemele kui sissesõidukanali lähistel ±0,0005 m/ööpäevas. Kuid siingi on settaine ümber paiknemine väikese tõenäosusega. Kordussüvendamise vajadust ei ole oodata isegi pikema ajavahemiku jooksul. 5.7. Keskkonnariski analüüs (sh pärast tööde lõppu) Keskkonnamõju hindajad on lähtudes püstitatud eesmärkidest analüüsinud Miinisadam uue kailiini rajamisel ja lainemurdjate rekonstrueerimisel tekkivaid võimalikke keskkonnaohtusid ja arvestades ekspertide arvamuste ja soovitustega leidnud, et kavandatud projektide elluviimine mõjutab keskkonda ajutiselt, ainult ehitus- ja süvendustööde ajal. Umbes aasta jooksul merekeskkonna endine olukord taastub. Tööde tulemusena paranevad oluliselt laevade kai ääres seismise tingimused suure lainetuse korral. Samuti paranevad navigatsiooni tingimused laevade sadamasse sisse- ja väljasõidul. Eeldades sadamabasseinis võimalike lõhkekehade olemasolu, tuleb süvendustöödel kasutada eriettevalmistuse saanud töötajaid ja piirata baasi töötajate viibimist töötsoonis. Kõrvaliste isikute pääs sõjasadamasse on niigi välistatud. Kõigi rekonstrueerimistöödel kasutatavate konstruktsioonide keskkonnaklassid on valitud sõltuvalt materjalist ja selle kasutuskohast vastavalt keskkonda mittekahjustavatele normidele. Ilmastikuoludele allutatud betoon- ja raudbetoon-konstruktsioonid – klass XC4 + XS2/XS3 + XF4, vees ja pritsmete tsoonis paiknevad mittesissebetoneeritavad teras- konstruktsioonid – klass C4, vastavalt normidele ISO/FDIS 12944-2 ja ENV 206. Kai ja lainemurdjate konstruktsioonide kavandatud kasutusiga on vähemalt 50 aastat. Ehitustööde järgselt mõjutab keskkonda ainult laevade liikumine sadama akvatooriumis. Avariilise kütuselekke korral käitutakse sadama eeskirjas ettenähtud käsuliinide alusel. 5.8. Olulise keskkonnamõju hinnang Kõige olulisem keskkonnamõju süvendustöödel on vette sattuva heljumi mõju vee- elustikule. Miinisadama lainemurdjate renoveerimisel on süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile märgatav vahetult piirnevatel aladel. Kuna süvendusmaht ning seega ka päevas vette sattuda võiv heljumi kogus on väike, on heljumi sisalduse suurenemine ebaoluline ning ei avalda arvestatavat mõju põhjaelustikule ega kalastikule. Negatiivne mõju on ajutine ja looduslik heljumi foon taastub ligikaudu ühe nädala jooksul peale süvendustööde lõppemist. Tabelis 5.1 on toodud üldistus nii Corson OÜ kui TÜ Mereinstituudi, TTÜ Meresüsteemide Instituudi, AS Tallmac tööde aruannetes (uuringud, seired, keskkonnamõju hinnangud) sisalduva info ning praktikas kogetu alusel. Tegelikkuses jõuavad süvendamisel vabanevad heljumi kergemad fraktsioonid (raskematest rääkimata) hoovuse suunas paari kilomeetri kaugusele. Tabel 5.1. Süvendustöödest tingitud heljumi tekkimise tõenäosus, ulatus, kestus Heljumi levik Heljumi levik Heljumi levik Negatiivne Mõju süvendamise ajal süvendamise ajal kaadamiskohal mõju akvatooriumi avaosas sisebasseinis kalastikule Tõenäosus esineb esineb esineb väike tõenäosus Kestus kuni 1 kuu jooksul kuni 6 kuu kuni 6 kuu ühel kudemis- jooksul jooksul perioodil Pöörduvus ei ole pöörduv ei ole pöörduv ei ole pöörduv ei ole pöörduv 30 Ulatus max 3 km hoovuse max 0,5 km max 1 km mõjualal suunas basseinist väljuva hoovuse suunas koelmud hoovuse suunas puuduvad Toime ebaoluline ebaoluline ebaoluline ebaoluline Sagedus tsükliline, sagedus ca tsükliline, tsükliline, tsükliline 30 korda tunnis sagedus sõltub sagedus sõltub ehituselementide kasutatavate paigaldamisest praamide mahutavusest Tähtsus ebaoluline ebaoluline ebaoluline ebaoluline 31 6. Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimalused Nagu iga ehitusega, kaasneb ka Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise ja laevatee süvendamisega nii positiivne (lainetuse poolt kaitstum, ohutum ja visuaalselt ilusam sadam) kui negatiivne (ehitusaegne müra ja heljumi liikumine mereelustiku elukeskkonnas) mõju. Kai nr 7A ja lainemurdjate rekonstrueerimisega kaasnev positiivne mõju avaldub:  läänepoolse sissesõiduava sulgemise tulemusel tekib sadamas ala, kus lainetus praktiliselt igasuguse tuule suuna korral kas puudub või on sedavõrd väikese amplituudiga, et see ei tekita sildunud alustele mingisuguseid probleeme;  praegused avariilised, keskkonnale ja laevaliiklusele ohtlikud kaid ja lainemurdjad asendatakse kõigile normidele vastavate kommunikatsioonidega kaasaegsete sadamaehitistega;  väheneb veelgi jääkreostuskolde nr 14 reostuspotentsiaal. Süvendus- ja ehitustööde aegne negatiivne keskkonnamõju avaldub:  olemaoleva põhjaelustiku hävitamises süvendustööde ja puisteala piirkonnas - mõju kestab aasta, siis hakkab endine olukord taastuma;  süvendamisel vabaneva heljumi levikul akvatooriumi piiridest välja - mõju on ajutine (algne seisund taastub umbes nädalaga) ja arvestades süvendusmaterjali väikest mahtu – ebaoluline;  ehitus- ja süvendustöödel kasutatava tehnika müra levikus lähimatele elamutele - mõju on ajutine ja ebaoluline. Negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks soovitame:  Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb süvendustöid teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse akvatooriumist välja vaid soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loode- ning lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale). Põhiline on jälgida heljumi liikumist, sest tuule tugevus üksinda ei määra heljumi levikut, olulised on tekkiva hoovuse suund ja tugevus. Tuule tugevus määrab ära süvendusvahendite kasutamise ohutuse. Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendus- ja kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt võimalik teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s. Süvendajatel on täpsed eeskirjad kasutatava tehnika merekindluse kohta ja anemomeetrid tuule tugevuse mõõtmiseks.  Kalastiku kaitse seisukohast ei ole soovitav süvendustöid teha enamuse kalade kudemisajal mai algusest juuni lõpuni.  Ehitustööde ajal tuleb tagada kehtiva keskkonnaalase seadusandluse täitmine, vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga ning jälgida ehitusmehhanismide tehnilist korrasolekut, et ära hoida võimalikke lekkeid. Selline nõue on esitatud ka tehnilises projektis.  Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid. 32 7. Loodusvarade kasutamise otstarbekus, kavandatava tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele, keskkonnaseire vajadus 7.1. Loodusvarde kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele Vastavalt Säästva arengu seadusele (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348; 2005,15, 87) tuleb kõigis toiminguis lähtuda looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise printsiibist st tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Loodusvaradest leiab kasutamist killustik kaielementide betoonis ja kai alusena, paekivi tükid ja liiv ning süvendatud pinnas kaitaguse ruumi täiteks, lainemurdja nõlvade täiteks on paemurd. Paekivitäite maksimaalne mõõde on 600 mm. Vaheldumisi paekivitäitega saab kasutada ära süvendatud pinnast, vähendamaks kaadamispaika veetava pinnase mahtu. Ülejäänud täitemahuna võib kasutada paekivi või liivpinnast. Idavärava ja tulepaakide tornide vundamentide juures lammutatakse olemasolevate lainemurdjate pealisehitus. Samuti lammutatakse osaliselt kaide 7 ja 7A merepoolses servas olev raudbetoonist tugimüür. Lammutamise käigus saadavat mineraalset materjali tuleks kasutada täiteainena, purustades materjali eelnevalt suuruseni 600 mm. Taaskasutamist leidvad materjalid ladustatakse Tellija poolt selleks ettenähtud platsile. Juhul kui lammutustööde käigus leitakse reostunud pinnast või muu reostusallikas tuleb reostuse ulatus fikseerida ja vajadusel läbi viia eriuuringud. Reostust käideldakse vastavalt keskkonnaministri 24.04.2004. aasta määrusele nr. 27 ja Tallinna Jäätmehoolduseeskirjas esitatud korrale ja tingimustele. Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele – minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja lammutamisel tekkivaid ressursse. 7.2. Keskkonnaseire vajadus Praegu toimub Miinisadama kailiinide rekonstrueerimine, mille ajal jälgitakse vastavalt kaide renoveerimise seireprogrammile heljumi sisaldust vees ja raskemetallide ning naftaproduktide sisaldust põhjasetetes järgmistes punktides (Lambert-Est 97): Punkt X (m) Y (m) 1 6591200 541450 2 6591300 541350 3 6591400 541170 4 6591500 541000 Lainemurdjate ehitamisel pinnasetöödega kaasneva heljumi leviku jälgimine toimub ehitusjärelvalve käigus iga päev. Süvendamine peatatakse, kui täheldatakse märgatavat heljumi kandumist sadama akvatooriumist välja. Peale kailiinide ehitustööde lõppemist on soovitav jätkata heljumi leviku seiret ülalnimetatud punktides kuni kõigi süvendamisega seotud tööde lõppemiseni Miinisadamas. Praktiliselt nädala jooksul peale süvendustööde lõppemist on kogu liikvele läinud heljum settinud või eemale kantud. Kuna setete reostusproovide tulemused vastavad normidele võib loobuda ka raskemetallide ja naftaproduktide seirest. Mereelustik saab šokist üle ja algab taastumisprotsess. 33 8. Vastavus arengukavadele, kohalikele planeeringutele ja keskkonna- alastele õigusaktidele 8.1. Miinisadama vastavus planeeringutele ja arengukavale Tallinna üldplaneering 2000, mis on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu poolt 11.01.2001 sätestab, et kõige olulisemaks arenduspiirkonnaks kujuneb lähiaastatel linnakeskuse laiendamine endistele sadamaaladele, millega teostatakse tallinlaste ammune unistus – avada linn merele. Üldplaneering on lähtealuseks täpsema käsitlusega linnaosade üldplaneeringute ja väiksemate linnaalade – asumite, kvartalite, kruntidetele detailplaneeringutel. Tallinna üldplaneeringus 2000 on öeldud, et Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi riigikaitselised sadamad on otstarbekas koondada ühte tsooni Kopli poolsaare lõunakaldal, praeguse Bekkeri sadama ja osaliselt Vene-Balti sadama alale. See võimaldab tulevikus võtta Miinisadama kasutusele väikelaevade reisisadamana. Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering, mis algatati Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 410, 20.12.2001. a. ja kehtestati 9.12.2004, on selle linnaosa täpsema käsitlusega üldplaneering. Planeeringus on läbi viidud sadamate ja sadamakohtade tsoneerimine juhtfunktsioonide järgi. Eesmärgiks on suunata arendustegevust sadamaaladel vastavuses nimetatud üldplaneeringuga. Juhindudes sadamate ja sadamakohtade asendist, praegusest kasutusest, väljaarendatusest, navigatsioonilistest ja transpordilogistilistest eripäradest ning perspektiivsetest kasutus- võimalustest ja otstarbekusest, on täpsemalt kirjeldatud .planeeritava piirkonna sadamaid ja sadamakohti ning nende arendusvõimalusi. Selles on öeldud, et Miinisadam on kasutusel riigikaitselise sadamana. Kaitseministeerium sadama veeala laiendust ei planeeri. Kavandatakse olemasolevate kaitseehitiste ja sildumisehitiste rekonstrueerimistöid, sadama basseini idavärava sulgemist ning läänevärava laiendamist ja kaitset kirdesuunalise lainetuse eest. Lisaks olemasolevatele sildumisehitistele planeeritakse ujuvate sildumisehitiste kasutamist. Sadama rekonstrueerimiskava ei näe ette sadama ala läbiva raudtee kasutamist Miinisadamast kagupoole jäävate sadamate varustamiseks. Kaitseministeeriumi arengukava järgi loetakse Merebaasi sadamat Kaitseministeeriumi arengut soodustavaks teguriks, sest seal baseerub kogu Eesti Vabariigi mereväe laevastik ja võetakse vastu NATO ja teiste kaitsesuunitlusega organisatsioonide laevu. Arengut takistavateks teguriteks on aga sadama amortiseerunud infrastruktuur ja sadama mahajäämus kaasaegsele militaarsadamale esitatavatest nõuetest. Merebaasi sadama rekonstrueerimisprojektiga kavandatav tegevus on seega vastavuses arengukavaga, sest rekonstrueerimisprojektiga kavandatava tegevuse põhieesmärgiks on sadama kaasaja nõuetele (sh keskkonnanõuetele) vastavusse viimine. Kaitseministeeriumi poolt on algatamisjärgus kinnistu detailplaneering, millega lahendatakse kinnistu edasise hoonestamise, amortiseerunud hoonete lammutamise ja heakorrastamisega seotud probleemid väljaspool käesolevat projekteerimisala. Miinisadamas toimuvad ja kavandatavad rekonstrueerimistööd on vastavuses Tallinna sadamate ala üldplaneeringuga ja Kaitseministeeriumi arengukavaga. 34 8.2. Vastavus õigusaktidele ja piiriülese keskkonnamõju hinnang Taotlus vee erikasutusloa saamiseks on esitatud Keskkonnaministeeriumile vastavalt Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655 ja selle redaktsioonid) § 8 lõike 2 punktile 6 – toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine. Kavandatavate süvendustööde käigus ammutatakse merest ca 49 000 m3 pinnast, mis enamuses kaadatakse kinnitatud pinnasepuiste kohta Paljassaare lahes. Keskkonnamõju hindamise algatas Keskkonnaministeerium arendaja poolt esitatud tegevusloa taotluse alusel vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87), sest kavandatud tegevus on kantud ülalnimetatud seaduse §6 lõikes 1 toodud loetelusse (punkt 17: mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3, merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3). Pinnase reostushinnang on antud lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 12, 02.04.2004.a. Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid (RTL 2004, 40, 662) ja Vabariigi valitsuse määrustest nr 44, 21.08.2001 Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja 2 (RTL 2001, 104 1434) ning nr 36, 24.01.1995.a. Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine. Viimase järgi loetakse tööstustsooni kuuluvaks nii transpordimaa kui riigikaitsemaa ja seega ka militaarse sadama ala. Sellest tulenevalt ei tohi reostuskomponentide sisaldus pinnases (põhjasetetes) ületada piirarvu tööstustsoonis. Kuna määratud reostuskomponentide sisaldus põhjasetetest võetud proovides jäi valdavalt väiksemaks isegi piirarvust elutsoonis (vt ptk 3.4), siis ei ole ka vastunäidustusi sobiva süvendusmaterjali kasutamiseks ehitatava kailiini ja rekonstrueeritava lainemurdja tagasitäiteks. Piiriülese keskkonnamõju hindamist ja teavitamist Eesti Vabariigis reguleerivad alljärgnevad dokumendid: - Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (Helsingi konventsioon), vastu võetud 19.04.1995. a. ja Helsingi Komisjoni soovitus nr. 17/3, Informatsioonist ja konsultatsioonidest uute rajatiste ehitamisel, mis võivad mõjutada Läänemere seisundit; - Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon, vastu võetud 15.11.2000.a. - Eesti ja Soome valitsuste vahel sõlmitud kokkulepe piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta (RT II, 2002, 16, 70) allkirjastatud 21.02.2002.a. Eesti keskkonnastrateegia ega Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seadus ei anna kahjuks keskkonnaseisundi hindamiseks selgeid ja mõõdetavaid eesmärkkriteeriume (sihtväärtusi), seetõttu ei ole võimalik analüüsida ka nende konkreetset täitmist. Kavandatavate tööde maht laevasõidutee süvendamisel ning lainemurdjate ja uue kai rajamisel ei tekita piiriülest keskkonnamõju ei ehitustööde ajal ega ka sadama edasisel kasutamisel. Praktiliselt ainus tegevus, mis võib ulatuda üle sadama akvatooriumi piiri (kuid mitte üle riigipiiri) on mudelarvutustega prognoositud ehitusaegne heljumi levik. Heljumi levik on seda laialdasem, mida tugevam on tuul, kuid suurema kui 15 m/s puhuva tuule korral vastavalt ohutusnõuetele süvendustööd lõpetatakse. 35 9. Alternatiivide võrdlus Välja pakutud alternatiivide (vt pt 4.1) hindamisel olid aluseks ekspertide kogemustel põhinevad arvamused ja mudelarvutuse tulemused. Kõik eksperdid andsid hinnangu erinevatele mõjudele intervallskaalas +3 kuni –3. Negatiivse mõju puhul anti hinnang miinus väärtustes, positiivse mõju puhul pluss väärtustes ja 0 näitas mõju puudumist. (vt Tabel 9.1.) Alternatiiv 1.  süvendamisel kasutatakse ühekopalist ekskavaatorit seega heljumi teke väiksem ja mõjud mereelustukule lühiajalised (vaid süvendustööde ajal) ja väikese ulatusega;  süvendatud pinnast kasutatakse osaliselt tagasitäiteks;  lääne värava sulgemine lõpetab suurte lainte pääsu sadamabasseini;  kai 7A arvelt suureneb sadama võimalus suuremate laevade vastuvõtuks. Alternatiiv 2(0 variant).  süvendamist ei toimu ja ei ole negatiivset mõju mereelustikule;  lainemurdja kordategemisest loobumine viib lagunenud lainemurdja purunemiseni ja sadamabasseinis settinud kogu muda väljakandumisele Tallinna lahte. Tabel 9.1. Kokkuvõte eksperthinnangutest alternatiividele Mõjud Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Heljumi teke ja liikumine süvendamisel -2 0 Heljumi teke ja liikumine kaadamiskohal -2 0 Heljumi mõju põhjataimestikule -1 0 Heljumi mõju põhjaloomastikule -1 0 Heljumi mõju kalastikule 0 0 Heljumi mõju linnustikule 0 0 Pinnase osaline kasutamine tagasitäieks 3 0 Mõju sadama ohutusele 3 -3 Sotsiaal-majanduslikud mõjud 3 -3 KOKKU 0 -6 Alternatiiv 1 on eelistatum keskkonna (kopaga süvendamisel tekib vähem heljumit, osa pinnasest kasutatav tagasitäitena) ja sadama ohutuse (suur laine ei ulatu sadamabasseini) kui ka majanduslikust (lisanduv kai 7A võimaldab suuremate laevade vastuvõttu) seisukohast. Esimene variant vastas ka tellija soovile ja projektlahenduses käsitletakse esimest lahendusvarianti. Alternatiiv 2 (0 variant), kas peale kailiinide rekonstrueerimistööde lõpetamist jätkata lainemurdjate rekonstrueerimisega või jätta seis endiseks, kahtlusi ei tekitanud. Sadama kui terviku seisukohast ei ole tööde lõpetamine praeguses faasis enam otstarbekas. Renoveeritud kaidega sadam jääb purustatud lainemurdjate tõttu tormide meelevalda, mis on ohtlik laevadele ja mõjub halvasti Eesti mereväe prestiižile. Seega valik, kas peale kailiinide rekonstrueerimistööde lõpetamist, jätkata lainemurdjate rekonstrueerimisega või ei, langeb lainemurdjate rekonstrueerimise kasuks. 36 Esialgselt programmi koostamise käigus välja pakutud alternatiiv pinnasepumba kasutamiseks süvendustöödel osutus kaide rekonstrueerimistöödel saadud kogemustele tuginedes mittekasutatavaks. Tavaliselt hooldussüvendamisel kasutatav muda ja liivpinnase süvendamiseks mõeldud pinnasepumpa ei ole otstarbekas kasutada Miinisadamas esinevate savipinnaste tõttu. Savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi pumpamist segavad idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Ka tekitab hüdropump oluliselt rohkem heljumit kui ühekopaline ekskavaator. Seetõttu on ainsaks variandiks pöördkopp ujuvalusel, mis sobib nii konsolideerunud muda ja ka kõvade pinnaste süvendamiseks. Takistuseks ei ole ka pehmete pinnaste hulgas olevad kivid ja praht, mille saab ekskavaatoriga pinnale tõsta. Mitmekopalise süvendaja kasutamist takistab savipinnaste suur osakaal süvendatava mahu hulgas. Küllalt kulukale põhjasetete kaadamisele on alternatiiviks setete osaline (põhiliselt moreeni) kasutamine kai ja lainemurdjate ehitamisel tagasitäitena. Nii keskkonna- kaitselisest kui majanduslikust seisukohast on see kõige ökonoomsem lahendus süvendatud pinnase käitlemiseks, sest puudub vajadus süvendatava pinnase ümber laadimiseks. 37 10. Ülevaade KMH programmi ja aruande avalikustamise tulemustest KMH programmi ja aruande avalikustamisest teatati Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes. Avaliku väljapaneku ajal oli nii programmi kui aruandega võimalik tutvuda Keskkonna-ministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnas, OÜ-s E- Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. KMH programmi avalik arutelu toimus 26. mail ja KMH aruande avalik arutelu 2. augustil k.a. AS E-Konsult ruumes. Üldsus ega kohalikud elanikud ei ilmutanud huvi Miinisadamas kavandatavate tööde vastu. Programmi ja aruande avalikust arutelust võtsid osa vaid projektiga seotud isikud. Arutelude protokollid ja osavõtjate nimekirjad on toodud aruande lisas. Kirjalik ettepanek KMH programmi täiendamiseks (vt lisa 1.5) laekus ainult Keskkonna- ministeeriumilt, mida ka programmi täiendamisel arvestati. Korrigeeritud KMH programmi heakskiitmisest teatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga 21.06.2006. (Lisa 1.8). Kirjalikult esitasid küsimusi ja tegid ettepanekuid KMH aruande täiendamiseks Keskkonnaministeerium (vt lisa 1.11) ja Tallinna Keskkonnaamet (vt lisa 1.12). Vastused Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Keskkonnaameti kirjalikele ettepanekutele on toodud vastavalt lisades 1.13 ja 1.14. Pärast aruande täiendamist tehtud ettepanekuid esitas Keskkonnaministeerium täiendavaid küsimusi ja ettepanekuid (kiri lisas 1.15), millele vastati (kiri lisas 1.16) ja täiendati aruannet veel kord. Korrigeeritud KMH aruanne on esitatud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. 38 11. Kokkuvõte Keskkonnamõju hindajate seisukoht on, et Miinisadama kaide renoveerimise jätkamine, lainemurdjate rekonstrueerimine ja laevatee süvendamine mõjutavad keskkonda, kuid oskuslikul tegutsemisel ja leevendavaid soovituse arvestades on mõju ebaoluline või ajutine. Tähelepanu väärivad põhiliselt kaks probleemi: reostuskomponentide sisaldus põhjasetetes ja süvendamisel vabaneva heljumi kandumine Tallinna lahte. Kõik muud mõjud ei ole keskkonnale ohtlikud.  Raskemetallide keskmine sisaldus uuritud proovides oli madalam vastava metalli sihtarvust pinnases ja naftaproduktide sisaldus madalam piirarvust elutsoonis. Seega on tegemist praktiliselt puhaste setetega, mille kaadamine merre on lubatav.  Süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile ja mereelustikule on oluline töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju on ajutine. Olukord taastub süvendustööde lõppedes. Kumulatiivseid mõjusid ei esine.  Lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi renoveeritud lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline lainekõrgus ca 0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis paraneb olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki.  Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii sadama ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt genereeritud lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne. Sissesõidukanali ja sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja muutused on piirides ±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema ajavahemiku jooksul. Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele – minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja lammutamisel tekkivaid ressursse. Kokkuvõttes võib öelda, et Miinisadama lainemurdja renoveerimine ei kujuta keskkonnale märkimisväärset ohtu. 39 12. Kasutatud materjalide loetelu 1. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt I köide. Seletuskiri, asendiplaan ja süvendustööd. OÜ EstKONSULT töö nr A569, 2006; 2. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt II köide. Ehituskonstruktsioonid. OÜ EstKONSULT töö nr A569, 2006; 3. Miinisadama kaide profiiluuring ja allveeülevaatus. Tuukritööde OÜ aruanne, 2004; 4. Topo-geodeetilised uurimistööd. REIB OÜ töö nr TT-1354, 2004; 5. Miinisadama kaide rekonstrueerimine. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine OÜ töö nr.04-11-0436, 2004; 6. Miinisadama lainemurdjad. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine OÜ töö nr.05-07-0521, Tallinn 2005; 7. Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ Altakon Grupp töö nr 4/2005, 2005; 8. Tallinna Vanasadama süvendustööde KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2006. 9. Saaremaa sadama rajamise keskkonnamõju hindamine. Aruanne. AS TALLMAC, Tallinn 2003. 10. Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegse lainetuse ja sette transpordi matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0505, Tallinn 2005. 11. Väljaõppe ja struktuuriüksuse mereväebaas. Uue lainemurdja ja sissesõidukanali matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0519, Tallinn 2005. 12. Riigikontroll. Investeeringute planeerimine ja eelarvestamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Peaprokuröri otsus nr 12-7/004, 19.10.2001 13. Miinisadama akvatooriumi piiride kooskõlastamine. Tallinna Linnavolikogu otsus nr 107, 27.05.2004; 14. Eesti Lootsiraamat, Veeteede Amet 2003 15. Existing Information on the Hydrographic Conditions for the Ports of Tallinn, Corson Consulting Work No 004, Tallinn July 2000. 16. www.seiremonitor.ee 17. Andres Rekker, Eesti kaitsestruktuuride osalemine rahvusvahelistes keskkonnakaitseuuringutes, Keskkonnatehnika 6, 2003 18. Environmental Situation at Tallinn Naval Base. Resume from investigation during 2003 (draft 16 feb 2004) 19. Tallinna Miinisadamas paikneva endise NSV Liidu sõjaväeosa poolt Eesti Vabariigi looduskeskkonnale tekitatud kahju inventariseerimine. Eesti Ehituse TUI, Tallinn 1993 20. Tallinna lahe Miinisadama ökoloogilis-majanduslik inventariseerimine. AS Ecoman, Tallinn 1994 40 13. Lisad LISA 1. DOKUMENDID Lisa 1.1. Kaitseministeeriumi volikiri 03.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult juhatuse esimehele Lembit Linnupõllule esindamise õiguse kohta kõigis KMH alastes toimingutes. Lisa 1.2. Vee erikasutuse iseloomustus Lisa 1.3. Keskkonnaministeeriumi kiri 27.01.2006 nr 11-17/1223 KMH algatamiseks Lisa 1.4. KMH programmi avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes Lisa 1.5. Keskkonnaministeeriumi kiri 12.05.2006 nr 13-3-1/4578-4 KMH programmi täiendamiseks Lisa 1.6. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri Lisa 1.7. KMH programm Lisa 1.8. Keskkonnaministeeriumi kiri 21.06.2006 nr 13-3-1/4578-6 KMH programmi heakskiitmiseks Lisa 1.9. KMH aruande avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes Lisa 1.10. KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri Lisa 1.11. Keskkonnaministeeriumi kiri 26.07.2006 nr 13-3-1/8151-3 aruande täiendamiseks Lisa 1.12. Tallinna Keskkonnaameti kiri 28.07.2006 nr 6.1-4.1/1751 Lisa 1.13. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 65 Keskkonnaministeeriumile Lisa 1.14. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 64 Tallinna Keskkonnaametile Lisa 1.15. Keskkonnaministeeriumi kiri 17.10.2006 nr 13-3-3/21081-17 aruande täiendamiseks Lisa 1.16. E-Konsult OÜ vastus 25.10 .2006 nr 831 Keskkonnaministeeriumile LISA 2. MIINISADAMA LAINEMURDJAD. GEOTEHNIKA ARUANNE. IPT Projektjuhtimine OÜ TÖÖ NR.05-07-0521, TALLINN 2005 LISA 3. JOONISED Joonis 1. Olulised lainekõrgused Tallinna lahel Joonis 2. Olulised lainekõrgused Mereväe õppekeskuse vahetus läheduses Joonis 3. Hoovuste skeem Mereväebaasi akvatooriumis Joonis 4. Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase osakeste läbimõõdud ja lõimiskõverad Joonis 5. Uhtumise – settimise tasakaal Mereväebaasi ees Joonis 6. Lainemurdjate asendiplaan M 1:500 41