Õigusakti eelnõu

Rahandusministri 23.09.2022 määrus nr 41 „Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandekohustuse kehtestamine“ Lisa 1 TEGEVUSE ÜLDANDMETE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruandes esitatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuse ulatust ja laadi iseloomustavad andmed aruandeperioodi lõpu seisuga. 2. Aruanderea struktuur 1) Kirje identifikaator 2) Kirje väärtus 2.1. Kirjete identifikaatorid Tegevuskoht 10 Veebileht 20 Kaubamärk 30 Sularaha 40 Virtuaalvääringu automaatide arv 50 Klientide arv 60 Klientide arv, kellele kohaldati tugevdatud korras hoolsusmeetmeid 70 2.2. Kirje väärtus Kirjel 10 „Tegevuskoht“ esitatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuskoht rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses: tänav, maja, korter, postiindeks, linn, riik. Lisaks esitatakse info kõikide teenuse osutamise asukohtade kohta, kui need erinevad tegevuskohast. Teave iga tegevuskoha või teenuse osutamise asukoha kohta esitatakse eraldi real. Kirjel 20 „Veebileht“ esitatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja kauplemisplatvormi aadress või muu veebilehe aadress, mille kaudu virtuaalvääringu teenuse pakkuja teenuseid pakub. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja kasutab teenuste pakkumiseks mitut veebilehte, esitatakse iga veebilehe aadress eraldi real. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei kasuta teenuse osutamiseks veebilehte, märgitakse vastuseks „puudub“. Kirjel 30 ''Kaubamärk'' esitatakse sõnad, numbrid, kujutised, ruumilised objektid ja muud tähised ja nende kombinatsioonid, mida virtuaalvääringu teenuse pakkuja kasutab eesmärgiga eristada enda poolt pakutavat teenust teise isiku samaliigilisest teenusest. Sealhulgas esitatakse selline nimetus, mis langeb kokku virtuaalvääringu teenuse pakkuja ärinimega. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja kasutab mitut nimetust, esitatakse igaüks neist eraldi real. Kõikidele kaubamärkide nimetustele, mis on ametlikult registreeritud, lisatakse pärast nimetust sõna „kaitstud“. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei ole tegutsev, märgitakse vastuseks „puudub“. Kirjel 40 „Sularaha“ esitatakse teave selle kohta, kas virtuaalvääringu teenuse pakkuja võtab virtuaalvääringu vahetamise teenuse osutamisel vastu sularaha. Kui vahetamise teenuse osutamisel sularaha aktsepteeritakse, märgitakse „sularaha“ kirje väärtuseks 1 (üks), kui sularaha ei aktsepteerita või virtuaalvääringu vahetamise teenust ei osutata, märgitakse „sularaha“ kirje väärtuseks 0 (null). Kirjel 50 „Virtuaalvääringu automaatide arv“ märgitakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja virtuaalvääringu automaatide arv. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkujal ei ole virtuaalvääringu automaate, märgitakse kirje väärtuseks 0 (null). Virtuaalvääringu automaat on elektrooniline seade, mille abil osutatakse tehnilise seadmega samas kohas viibivale kliendile virtuaalvääringu vahetamise või ülekandmise teenust. Kirjel 60 „Klientide arv“ lisatakse summeeritult isikute arv, kellega on kehtiv kliendisuhe aruandeperioodi lõpus või kellega on aruandeperioodi jooksul kliendisuhe lõpetatud või ülesöeldud või kellega on aruandeperioodi jooksul kliendisuhte loomisest keeldutud. Klientide arv näidatakse tükkides. Kirjel 70 „Klientide arv, kellele kohaldati tugevdatud korras hoolsusmeetmeid“ lisatakse kõikide klientide arv, kellele kohaldati aruandeperioodil tugevdatud korras hoolsusmeetmeid. Klientide arv näidatakse tükkides.  Rahandusministri 23.09.2022 määrus nr 41 „Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandekohustuse kehtestamine“ Lisa 2 HOOLSUSMEETMETE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruandeperioodil toimunud ärisuhte loomisest või teenuse osutamisest keeldumised ja ärisuhete ülesütlemised. 2. Andmete summeerimine Ühe reana esitatakse nende klientide arv, kelle identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) Klient 2) Riigi kood 3) Tegelik kasusaaja 4) Kliendi täiendav tunnus 5) Ärisuhtest keeldumine või ülesütlemine 6) Keeldumise või ülesütlemise põhjus 7) Klientide arv 3.1. Kliendi identifikaatorid Krediidiasutus 10 Finantseerimisasutus 11 Muu juriidiline isik 12 Riikliku taustaga isik 20 Füüsiline isik, kes ei ole riikliku taustaga 21 3.2. Riigi kood Riigi kood määratletakse kliendi residentsuse järgi. Riigi kood näidatakse riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. 3.3. Tegeliku kasusaaja identifikaatorid Kliendi kõik tegelikud kasusaajad on residendid 1 Kliendi tegelikud kasusaajad on residendid ja mitteresidendid 2 Kliendi kõik tegelikud kasusaajad on mitteresidendid 3 Tegeliku kasusaaja kindlaks tegemisel tuleb lähtuda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 9 sätestatust. Kliendi tegeliku kasusaaja identifikaator 2 „Kliendi tegelikud kasusaajad on residendid ja mitteresidendid“ omistatakse kliendile, kui tegelike kasusaajate hulgas vähemalt üks tegelik kasusaaja on mitteresident ja vähemalt üks tegelik kasusaaja on resident. 3.4. Kliendi täiendava tunnuse identifikaatorid Kõrge riskiga virtuaalvääringu teenuse pakkuja 1 Muu kõrge riskiga klient 2 Virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kes ei ole kõrge riskiga 3 Muu klient, kes ei ole kõrge riskiga 4 Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on juriidiline isik, kellel on kehtiv tegevusluba virtuaalvääringu teenuse osutamiseks või kes osutab virtuaalvääringu teenuseid, kuid ei pea selleks tegevusluba omama. Muu klient on virtuaalvääringu teenuse pakkuja klient, kes virtuaalvääringu teenust ei osuta. Kliendi riskitaseme määramisel tuleb lähtuda virtuaalvääringu teenuse pakkuja riskihinnangust ja riskijuhtimissüsteemist ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide juhtimise nõuetest. 3.5. Ärisuhtest keeldumise või ülesütlemise identifikaatorid Ärisuhte loomisest keeldumine 1 Teenuse osutamisest keeldumine 2 Ärisuhte ülesütlemine 3 Ärisuhte erakorraline ülesütlemine 4 Ärisuhtest keeldumise või ülesütlemise identifitseerimisel lähtutakse hoolsusmeetmete rakendamisest. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja keeldus ärisuhte loomisest kliendiga, kellele kavatseti virtuaalvääringu teenust pakkuda, märgitakse identifikaatoriks 1 „Ärisuhte loomisest keeldumine“. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja keeldus teenuse osutamisest, märgitakse identifikaatoriks 2 „Teenuse osutamisest keeldumine“. Sama identifikaator valitakse juhuti tehingu tegemisest keeldumise korral. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja initsiatiivil virtuaalvääringu teenuse osutamise lepingu või muu ärisuhte ülesütlemisel märgitakse identifikaatoriks 3 „Ärisuhte ülesütlemine“. Ärisuhte erakorralise ülesütlemise identifikaator 4 „Ärisuhte erakorraline ülesütlemine“ omistatakse kohustuslikele ärisuhete üles ütlemistele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 42 lõike 4 või § 43 lõike 2 alusel. 3.6. Keeldumise või ülesütlemise põhjuse identifikaatorid Hoolsusmeetmete kohaldamise võimatus 1 Rahapesu või sellega seotud kuriteo kahtlus 2 Terrorismi rahastamise kahtlus 3 Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kahtlus 4 Võltsitud dokumendi esitamine 5 Riskiisu alusel 6 Muu 7 Siin esitatakse teave selle kohta, millisel põhjusel on kliendiga ärisuhte loomisest või tehingu tegemisest keeldutud või ärisuhe ülesöeldud. 3.7 Klientide arv Siin näidatakse, mitme kliendi andmed on aruandereal esitatud, see tähendab aruandeperioodi lõpus kehtivad kliendisuhted ja aruandeperioodi jooksul lõpetatud, ülesöeldud ja keeldutud kliendisuhted summeeritult. Klientide arv näidatakse tükkides.  Rahandusministri 23.09.2022 määrus nr 41 „Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandekohustuse kehtestamine“ Lisa 3 OSUTATUD VIRTUAALVÄÄRINGU TEENUSTE ARUANNE 1. Aruande valdkond Kõik klientidele osutatud virtuaalvääringu teenused aruandeperioodil virtuaalvääringu teenuse liikide lõikes. 2. Andmete summeerimine Ühe reana näidatakse nende klientide arv, tehingute arv ja tehingute väärtus, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) Virtuaalvääringu teenuse liik 2) Virtuaalvääringu teenuse viis 3) Klient 4) Riigi kood 5) Tegelik kasusaaja 6) Kliendi täiendav tunnus 7) Klientide arv 8) Tehingute arv 9) Tehingute väärtus 3.1. Virtuaalvääringu teenuse liigi identifikaatorid Virtuaalvääringu rahakotiteenus 1 Raha virtuaalvääringu vastu vahetamise teenus 2 Virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenus 3 Virtuaalvääringu virtuaalvääringu vastu vahetamise teenus 4 Ülekandeteenus (vääringut muutmata) 5 Pakkumise või müügi korraldamine 6 Pakkumise või müügiga seotud finantsteenus 7 Siin näidatakse millist virtuaalvääringu teenust kliendile aruandereal esitatud tehingu või teenuse puhul osutatakse. 3.2. Virtuaalvääringu teenuse viisi identifikaatorid Virtuaalvääringu ATM 1 Samas kohas viibides 2 Virtuaalvääringu maksekaart 3 Kliendi tehingukorraldus 4 Muu tehingu/teenuse viis 5 Virtuaalvääringu teenuse viisi identifitseerimisel omistatakse identifikaator 1 „Virtuaalvääringu ATM“ tehingutele, mis olid teostatud virtuaalvääringu automaadi abil. Identifikaator 2 „Samas kohas viibides“ omistatakse tehingutele, mis olid teostatud teenusepakkujaga samas asukohas viibides. Identifikaator 3 „Virtuaalvääringu maksekaart“ omistatakse tehingutele, mis olid teostatud maksekaardiga, millelt kaardimakset tehes läks kliendi kontolt reaalajas teele taotlus makstud summa väärtuses krüptorahade müügiks. Identifikaator 4 „Kliendi tehingukorraldus“ omistatakse tehingutele, mille täitmiseks andis klient, kes ei viibinud virtuaalvääringu teenuse pakkujaga samas kohas, virtuaalvääringu teenuse pakkujale korralduse virtuaalvääringu vahetamiseks, ülekandmiseks või väljastamiseks kliendi poolt kindlaksmääratud tingimustel. Virtuaalvääringu rahakotiteenuse puhul märgitakse virtuaalvääringu tehingu/teenuse viisi identifikaatoriks 5 „Muu tehingu/teenuse viis“. 3.3. Kliendi identifikaatorid Krediidiasutus 10 Muu finantseerimisasutus 11 Muu juriidiline isik 12 Riikliku taustaga isik 20 Füüsiline isik, kes ei ole riikliku taustaga 21 3.4. Riigi kood Riigi kood määratletakse kliendi residentsuse järgi. Riigi kood näidatakse riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. 3.5 Tegeliku kasusaaja identifikaatorid Kliendi kõik tegelikud kasusaajad on residendid 1 Kliendi tegelikud kasusaajad on residendid ja mitteresidendid 2 Kliendi kõik tegelikud kasusaajad on mitteresidendid 3 Tegeliku kasusaaja kindlaks tegemisel tuleb lähtuda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 9 sätestatust. Kliendi tegeliku kasusaaja identifikaator 2 „Kliendi tegelikud kasusaajad on residendid ja mitteresidendid“ omistatakse kliendile, kui tegelike kasusaajate hulgas vähemalt üks tegelik kasusaaja on mitteresident ja vähemalt üks tegelik kasusaaja on resident. 3.6. Kliendi täiendava tunnuse identifikaatorid Kõrge riskiga virtuaalvääringu teenuse pakkuja 1 Muu kõrge riskiga klient 2 Virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kes ei ole kõrge riskiga 3 Muu klient, kes ei ole kõrge riskiga 4 Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on juriidiline isik, kellel on kehtiv tegevusluba virtuaalvääringu teenuse osutamiseks või kes osutab virtuaalvääringu teenuseid, kuid ei pea selleks tegevusluba omama. Muu klient on virtuaalvääringu teenuse pakkuja klient, kes virtuaalvääringu teenust ei osuta. Kliendi riskitaseme määramisel tuleb lähtuda virtuaalvääringu teenuse pakkuja riskihinnangust ja riskijuhtimissüsteemist ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide juhtimise nõuetest. 3.7. Klientide arv Siin näidatakse, mitme kliendi kohta andmed on aruandereal esitatud, see tähendab aruandeperioodi lõpus kehtivad kliendisuhted ja aruandeperioodi jooksul lõpetatud, ülesöeldud ja kehtetud kliendisuhted summeeritult. Klientide arv näidatakse tükkides. 3.8. Tehingute arv Siin näidatakse tehingute arv, mille kohta on esitatud teave aruanderea üheksandas veerus „Tehingute väärtus“. Tehingute arv näidatakse tükkides. 3.9. Tehingute väärtus Siin näidatakse virtuaalvääringu teenuse liigi identifikaatorite lõikes aruandperioodil tehtud tehingute väärtus. Tehingute väärtus näidatakse eurodes (konverteerituna tehingu toimumise kuupäeva kursi alusel) ümardatuna täisühikuteni. Virtuaalvääringu teenuse liikide 1–5 puhul on tehingu väärtuseks vastavate tehingute või ülekannete väärtus ilma teenustasudeta. Virtuaalvääringu teenuse liigi 6 „Pakkumise või müügi korraldamine“ puhul on tehingu väärtuseks tekkepõhiselt arvestatud tulu, mida virtuaalvääringu teenuse pakkuja sai aruandeperioodil vastava teenuse osutamisest. Virtuaalvääringu teenuse liigi 7 „Pakkumise või müügiga seotud finantsteenus“ puhul on tehingu väärtuseks osutatud finantsteenuste maht (käive) ilma teenustasuta.  Rahandusministri 23.09.2022 määrus nr 41 „Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandekohustuse kehtestamine“ Lisa 4 KLIENTIDE VARA ARUANNE 1. Aruande valdkond Virtuaalvääringu teenuse pakkujale kliendi investeeringute tegemiseks, edasilaenamiseks või tagasimaksmiseks usaldatud klientide vara varaliikide lõikes aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruandes esitatakse bilansikirjetel 1.1., 4.1. ja 12.1. kajastatud vara (vt lisa 5 punkt 3). 2. Andmete summeerimine Ühe reana näidatakse nende virtuaalvääringute jääk, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) Vara liik 2) Riigi kood 3) Klient 4) Kliendi täiendav tunnus 5) Vara jääk 3.1. Vara liigi identifikaatorid Raha 1 BTC 2 ETH 3 BNB 4 ADA 5 USDT 6 XMR 7 ZEC 8 DASH 9 Teenusepakkuja emiteeritud virtuaalvääringud 10 Muud virtuaalvääringud 0 Raha on bilansikirje „1. Raha ja raha lähendid“ tähenduses. Vara liigi identifitseerimisel esitatakse identifikaator 1 “raha„ (fiat) eurodes. Eri valuutade kasutamisel tuleb väärtused konverteerida eurodesse aruandeperioodi lõpu kursi alusel. 3.2. Kliendi identifikaatorid Krediidiasutus 10 Finantseerimisasutus 11 Muu juriidiline isik 12 Riikliku taustaga isik 20 Füüsiline isik, kes ei ole riikliku taustaga 21 3.3. Riigi kood Riigi kood määratletakse kliendi residentsuse järgi. Riigi kood näidatakse riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. 3.4. Kliendi täiendava tunnuse identifikaatorid Kõrge riskiga virtuaalvääringu teenuse pakkuja 1 Muu kõrge riskiga klient 2 Virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kes ei ole kõrge riskiga 3 Muu klient, kes ei ole kõrge riskiga 4 Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on juriidiline isik, kellel on kehtiv tegevusluba virtuaalvääringu teenuse osutamiseks või kes osutab virtuaalvääringu teenuseid, kuid ei pea selleks tegevusluba omama. Muu klient on virtuaalvääringu teenuse pakkuja klient, kes virtuaalvääringu teenust ei osuta. Kliendi riskitaseme määramisel tuleb lähtuda virtuaalvääringu teenuse pakkuja riskihinnangust ja riskijuhtimissüsteemist ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide juhtimise nõuetest. 3.5. Vara jääk Siin näidatakse virtuaalvääringu teenuse osutamisega seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujale usaldatud klientide vara jääki aruandeperioodi lõpu seisuga. Jääk näidatakse eurodes (konverteerituna aruandeperioodi lõpu kursi alusel) ümardatuna täisühikuteni.  Rahandusministri 23.09.2022 määrus nr 41 „Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandekohustuse kehtestamine“ Lisa 5 BILANSS 1. Aruande valdkond Virtuaalvääringu teenuse pakkuja finantsseisundi näitajad aruandeperioodi lõpu seisuga. 2. Aruanderea struktuur 1) Kirje identifikaator 2) Mitteresidendid 3) Residendid 4) Kokku 2.1. Kirjete identifikaatorid KIRJE NIMETUS KIRJE Mitte- Residendid Kokku IDENTIFI- residendid KAATOR 1. Raha ja raha lähendid 5501 1.1. sh klientide vahendid 5502 2. Lühiajalised 5505 finantsinvesteeringud 3. Nõuded ja ettemaksed 5510 3.1. Nõuded klientide ja 5511 ostjate vastu 3.2. Laenunõuded 5512 3.2.1. Laenud klientidele 5513 3.2.2. Muud laenud 5514 3.3.Muud lühiajalised 5515 nõuded ja viitlaekumised 3.4.Ettemaksed 5516 4. Virtuaalvääringud 5518 4.1. sh klientide 5519 virtuaalvääringud 5. Varud 5520 6. Käibevara kokku 5525 7. Pikaajalised 5530 finantsinvesteeringud 7.1. Investeeringud tütar ja 5531 sidusettevõtjatesse 8. Kinnisvarainvesteeringud 5535 9. Materiaalne põhivara 5536 10. Immateriaalne põhivara 5537 11. Põhivara kokku 5540 11.1 Virtuaalvääringus 5541 muud varad kokku 11.2 sh klientide 5551 virtuaalvääringus muud varad 12. Aktiva (VARAD) 5500 KOKKU 13. Lühiajalised 5550 laenukohustised 14. Võlad ja ettemaksed 5560 14.1 Võlad klientidele 5561 14.2 Võlad töövõtjatele 5562 14.3 Maksuvõlad 5563 14.4 Viitvõlad ja muud 5564 lühiajalised võlad 14.5 Saadud ettemaksed 5565 15. Lühiajalised eraldised 5569 16. Lühiajalised kohustised 5570 kokku 17. Pikaajalised 5581 laenukohustised 18. Pikaajalised eraldised 5582 19. Allutatud kohustised 5583 20. Pikaajalised kohustised 5585 kokku 21. Virtuaalvääringus 5587 kohustised kokku 21.1. sh klientidele 5588 22. Kohustised kokku 5590 23. Aktsia- või osakapital 5591 24. Ülekurss 5592 25. Oma aktsiad või osad (-) 5593 26. Kohustuslik reservkapital 5594 27. Muud reservid 5595 28. Muu akumuleeritud 5598 koondkasum 29. Eelmiste perioodide 5596 jaotamata kasum (-kahjum) 30. Aruandeperioodi kasum (- 5597 kahjum) 31. Omakapital kokku 5599 32. PASSIVA 5555 (KOHUSTISED JA OMAKAPITAL) KOKKU 2.2. Mitteresidendid Siin näidatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõuded või võlad mitteresidentidele ning omakapital, mille on maksnud sisse isik, kes on aruandeperioodi lõpu seisuga mitteresident. Andmed esitatakse vastavalt aruanderea identifikaatoritele aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes ümardatuna täisühikuteni. Kirjel 5591 „Aktsia- või osakapital“ näidatakse residentidele kuuluv osa aktsia- või osakapitalist. Ülejäänud omakapitali kirjete (st 5592-5597) residentidele kuuluv osa arvutatakse residentidele kuuluva aktsia- või osakapitali osakaalu alusel. Kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks „0” (null). Negatiivsed väärtused (näiteks kahjum) näidatakse miinusmärgiga. 2.3. Residendid Siin näidatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõuded või võlad residentidele ning omakapital, mille on maksnud sisse residendist isik. Andmed esitatakse vastavalt aruanderea identifikaatoritele aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes ümardatuna täisühikuteni. Kirjel 5591 „Aktsia- või osakapital“ näidatakse residentidele kuuluv osa aktsia- või osakapitalist. Ülejäänud omakapitali kirjete (st 5592–5597) residentidele kuuluv osa arvutatakse residentidele kuuluva aktsia- või osakapitali osakaalu alusel. Kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks „0” (null). Negatiivsed väärtused (näiteks kahjum) näidatakse miinusmärgiga. 2.4. Kokku Siin näidatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõuded, võlad ja omakapital kokku vastavalt aruanderea identifikaatoritele aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes ümardatuna täisühikuteni. Kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks „0” (null). Negatiivsed väärtused (näiteks kahjum) näidatakse miinusmärgiga. 3. Bilansikirjed Bilansiaruande koostamisel esitatakse varad, kohustised ja omakapital, lähtudes alljärgnevas tabelis toodud kirjete selgitustest ning vastavalt Raamatupidamise seaduse § 34 lg 4 alusel kehtestatud Raamatupidamise Toimkonna juhenditele (edaspidi RTJ). A. AKTIVA (VARAD) KIRJE NIMETUS KIRJE SISU ja viited RTJ-le 1. Raha ja raha lähendid Raha kassas ja pangas, üleöödeposiidid, nõudmiseni hoiused, rahaturufondi osakud ja paigutused muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Raha ja rahalähendid kajastatakse õiglases väärtuses. RTJ 3 „Finantsinstrumendid“. 1.1. sh klientide vahendid Virtuaalvääringu teenuste osutamisega seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujale usaldatud klientide vara. 2. Lühiajalised finantsinvesteeringud Finantsinvesteeringud kajastatakse õiglases väärtuses, v.a aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani, mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Õiglase väärtuse muutust kajastatakse kasumiaruandes.  RTJ 3 „Finantsinstrumendid”. 3. Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja tasutud ettemaksed kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. RTJ 3 „Finantsinstrumendid” (v.a ettemakstud kulud). 3.1 + 3.2. + 3.3 + 3.4. 3.1. Nõuded klientide ja ostjate Nõuded klientide ja ostjate vastu, v.a antud laen. vastu Antud laenud kajastatakse kirjel 3.2 „Laenunõuded“. 3.2. Laenunõuded Virtuaalvääringu teenuse pakkuja välja antud laenud. Välja antud laenud kajastatakse üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. 3.2.1. Laenud klientidele Virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt virtuaalvääringu tehingute täitmiseks antud laenud. 3.2.2. Muud laenud Muud välja antud laenud, mis ei ole seotud virtuaalvääringu teenuse osutamisega. 3.3. Muud lühiajalised nõuded ja Laekumata dividendinõuded, intressinõuded ning viitlaekumised muud nõuded. 3.4. Ettemaksed Maksude ettemaksed ja muud ettemaksed. 4.Virtuaalvääringud RahaPTS § 3 p 9 mõistes virtuaalvääringute kujul oleva kogumaht, sõltumata sellest, kas virtuaalvääringud kuuluvad käibe- või põhivara koosseisu. 4.1. sh klientide virtuaalvääringud Virtuaalvääringu teenuste osutamisega seoses virtuaalvääringu teenuse pakkuja valduses olev või käsutatav klientide vara. 5. Varud Varud vastavalt RTJ 4 definitsioonile. RTJ 4 „Varud“. 6. Käibevara kokku 1. + 2. + 3. + 4. + 5. 7. Pikaajalised finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul, sh tütar- ja sidusettevõtete aktsiad ja osad, muud aktsiad ja osad ning pikaajalised nõuded. Osalused tütar- ja sidusettevõtetes kajastatakse konsolideerimata aruandes kas soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil. Muud aktsiad ja osad ning pikaajalised nõuded kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või soetusmaksumuses. RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ ja RTJ 11 „Äriühendused ning tütar-ja sidusettevõtete kajastamine”. 7.1. sh investeeringud tütar- ja Tütar- ja sidusettevõtete aktsiad ja osad. sidusettevõtjatesse 8. Kinnisvarainvesteeringud Virtuaalvääringu teenuse pakkuja kinnisvarainvesteeringud. Kinnisvaraobjektid, mida hoitakse renditulu teenimise ja/või väärtuse kasvu eesmärgil, kajastatakse õiglases väärtuses või soetusmaksumuses, millest on lahutatud  akumuleeritud kulum ja allahindlused. RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud”. 9. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara ja kapitalirendi tingimustel virtuaalvääringu teenuse pakkuja valduses olev materiaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum. RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara”. RTJ 9 „Rendiarvestus”. 10. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja allahindlus. RTJ 5 ja RTJ 11 „Äriühendused ning tütar-ja sidusettevõtete kajastamine”. 11. Põhivara kokku 7. + 8. + 9. + 10. 12. Virtuaalvääringus muud varad Kõik virtuaalvääringus väljendatud muud varad kokku (nt nõuded), hoolimata sellest, millisel kirjel need kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes. 12.1. sh klientide Klientide virtuaalvääringus väljendatud muud virtuaalvääringus muud varad varad (nt nõuded). 13. AKTIVA (VARAD) KOKKU 6. + 11. + 12. B. PASSIVA (KOHUSTISED JA OMAKAPITAL) 14. Lühiajalised laenukohustised Võetud laenud, arvelduskrediidi tegelikult kasutatud summa, kapitalirendikohustised jm laenukohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. RTJ 3„Finantsinstrumendid“, kapitalirendi kohustised RTJ 9 „Rendiarvestus“. 15. Võlad ja ettemaksed Võlad ja ettemaksed kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses vastavalt RTJ-le 3 “Finantsinstrumendid” (v.a saadud ettemaksed). 15.1. + 15.2. + 15.3. +15.4 + 15.5. 15.1. Võlad klientidele Bilansipäevaks virtuaalvääringu teenuse pakkuja klientidele võlgnetavad summad, mis ei ole virtuaalvääringus. 15.2. Võlad töövõtjatele Bilansipäevaks töövõtjatele maksmata palk, puhkusetasukohustis ja muud väljamaksed, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga. 15.3. Maksuvõlad Bilansipäevaks tasumata maksuvõlad. 15.4. Viitvõlad ja muud Võlad tarnijatele, intressivõlad ja muud võlad, lühiajalised võlad mida ei kajastata kirjetel 15.1 – 15.3. 15.5. Saadud ettemaksed Aruandeperioodil laekunud tulevaste perioodide tulud, mida ei ole kantud aruandeperioodi tuludesse. 16. Lühiajalised eraldised Kohustised, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul või ettevõtte tavapärase äritsükli  käigus (nt garantiieraldised, restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne). Kajastatakse juhtkonna hinnangul kõige tõenäolisema summa järgi, mis on vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. RTJ 8 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“. 17. Lühiajalised kohustised kokku 14. + 15. + 16. 18. Pikaajalised laenukohustised Pikaajaliste laenukohustiste (laenude, võlakirjade, kapitalirendikohustiste jne) see osa, mis kuulub tagasimaksmisele hiljem kui 12 kuu pärast (samade võlakohustiste lühiajalist osa kajastatakse kirjel „Pikaajaliste laenukohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil”). Kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Kapitalirendikohustiste kajastamisel lähtuda juhendist RTJ 9 „Rendiarvestus“, RTJ 3 „Finantsinstrumendid“. 19. Pikaajalised eraldised Kohustised, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt pensionieraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne). Kajastatakse juhtkonna hinnangul kõige tõenäolisema summa järgi (diskonteerituna, kui mõju on oluline), mis on vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. Pensionieraldiste puhul aktuaari või muu spetsialisti hinnang pensionikohustise nüüdisväärtuse kohta. RTJ 8 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“. 20. Allutatud kohustised Pikaajalised võlakohustised, mis lepingus fikseeritud tingimustel rahuldatakse makseasutuse pankroti või likvideerimise korral pärast kõikide teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses vastavalt RTJ-le 3 „Finantsinstrumendid”. 21. Pikaajalised kohustised kokku 18. + 19. + 20. 22. Virtuaalvääringus kohustised Virtuaalvääringus kohustised, hoolimata sellest, kokku millisel kirjel need kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes. 22.1. sh klientidele Virtuaalvääringus kohustised klientidele, hoolimata sellest, millisel kirjel need kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes. 23. Kohustised kokku 17. + 21. + 22. 24. Aktsia- või osakapital Emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus (siin ei kajastata eelisaktsiaid, mis vastavalt juhendile RTJ 3 klassifitseeruvad kohustisteks). 25. Ülekurss Emiteeritud aktsiate või osade ülekurss (aažio).  Emiteeritud aktsiate või osade väljalaskehinna ja nimiväärtuse vahe (ülekurss ehk aažio) ja oma aktsiate või osade võõrandamisel tekkinud realiseerimiskasum või -kahjum. 26. Oma aktsiad või osad (-) Tagasiostetud aktsiate või osade eest makstud summa õiglane väärtus vastavalt RTJ-le 3 „Finantsinstrumendid”. 27. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital. 28. Muud reservid Majandusaasta puhaskasumist või eelmiste perioodide jaotamata kasumist moodustatud reservid jm reservid. 29. Muu akumuleeritud koondkasum Bilansiliste varade ja kohustiste ümberhindlusest tulenevad realiseerimata kasumid ja kahjumid, mida vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile või IFRS-ile ei kajastata kasumiaruandes. 30. Eelmiste perioodide jaotamata Eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum kasum/kahjum (-) (miinusega). 31. Aruandeaasta kasum/kahjum (-) Aruandeaasta kasum või kahjum (miinusega). 32. Omakapital kokku 24. + 25. +26. +27. +28. +29. + 30. + 31. 33. PASSIVA (KOHUSTISED JA 23. + 32. OMAKAPITAL) KOKKU  Rahandusministri 23.09.2022 määrus nr 41 „Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandekohustuse kehtestamine“ Lisa 6 KASUMIARUANNE 1. Aruande valdkond Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandustulemuse kujunemise näitajad vastavalt kasumiaruande kirjete selgitustele punktis 3. Andmed esitatakse kumulatiivselt aruandeaasta algusest alates. 2. Aruanderea struktuur 1) Kirje identifikaator 2) Väärtus 2.1.Kirjete identifikaatorid KIRJE NIMETUS KIRJE IDENTIFIKAATOR 1. Müügitulu 5300 1.1. sh müügitulu virtuaalvääringu teenuse 5301 osutamisest 1.1.1. sh mitteresidentidelt 5302 2. Muud äritulud 5305 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide 5310 muutus 4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks 5315 põhivara valmistamisel 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 5320 5.1.Sh mitteresidentidelt ostetud teenused 6. Mitmesugused tegevuskulud 5325 7. Tööjõukulud 5330 7.1. Palgakulu 5331 7.2. Sotsiaalmaksud 5332 7.3. Pensionikulu 5333 8. Põhivara kulum ja väärtuse langus 5335 9. Olulised käibevara allahindlused 5337 10. Muud ärikulud 5340 11. Ärikasum (-kahjum) 5345 12. Finantstulud ja -kulud 5350 12.1. Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt 5351 12.2. Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 5352 12.3. Intressitulud 5353 12.4. Intressikulud 5354 12.5. Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 5355  12.6. Muud finantstulud (-kulud) 5356 13. Kasum/kahjum (-) enne tulumaksustamist 5360 14. Tulumaks (-) 5365 15. Aruandeaasta kasum/kahjum (-) 5370 2.2.Väärtus Siin kajastatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja aruanderea identifikaatoritele vastavate tulu- ja kulukirjete väärtused eurodes ümardatuna täisühikuteni. Juhul, kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks „0“ (null). Negatiivsed väärtused (nt kulud ja kahjum) näidatakse miinusmärgiga. 3. Kasumiaruande kirjed Aruande koostamisel esitatakse tulud, kulud, kasum ja kahjum lähtuvalt allolevas tabelis toodud kirjete selgitustest. Tulu kajastamisel lähtutakse RTJ-st 10 „Tulu kajastamine“. KIRJE NIMETUS KIRJE SISU 1. Müügitulu (+) Aruandeperioodil saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 „Tulu kajastamine”). 1.1. sh müügitulu Aruandeperioodil saadud virtuaalvääringu teenuse virtuaalvääringu teenuse osutamise tulu. osutamisest 1.1.1. sh mitteresidentidelt Aruandeperioodil mitteresidendist klientidelt saadud virtuaalvääringu teenuse osutamise tulu. 2. Muud äritulud (+) Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustistelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel „Muud ärikulud”). 3. Valmis- ja lõpetamata Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, toodangu varude jääkide muutus kusjuures jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning (+/-) jääkide suurenemist kulude vähendusena („negatiivse kuluna”). 4. Kapitaliseeritud väljaminekud Materjalid ja teenused, mida on kasutatud põhivara oma tarbeks põhivara valmistamiseks ning mis on kajastatud mõnel teisel valmistamisel (+) kasumiaruande kirjel kuluna, kajastatakse sellel kirjel kulude vähendusena („negatiivse kuluna”). 5. Kaubad, toore, materjal ja Otseselt põhitegevuse eesmärgil (nt virtuaalvääringu teenused (-) teenuse osutamisest) ostetud kaupade ja teenuste kulu. 5.1. sh mitteresidentidelt Otseselt põhitegevuse eesmärgil (nt virtuaalvääringu ostetud teenused (-) teenuse osutamisest) mitteresidentidelt ostetud teenuste kulu. 6. Mitmesugused tegevuskulud Administratiivsetel ja muudel põhitegevusega mitte (-) otseselt seotud eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulud (nt raamatupidamisteenuste kulu, konsultatsioonikulud, kantseleikulud, reklaamikulud, kindlustus, asutamis- ja uurimiskulud, eraldiste moodustamisega seotud kulud jne). 7. Tööjõukulud (-) 7.1. + 7.2. + 7.3. 7.1.Palgakulu (-) Aruandeperioodi eest arvestatud palgad, preemiad, puhkusetasud ja muud rahalised ja mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele, sõltumata sellest, kas need on välja makstud või mitte. 7.2.Sotsiaalmaksud (-) Eelneval alakirjel loetletud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks ja ettevõtte poolt tasutav töötuskindlustusmakse. 7.3.Pensionikulu (-) Ettevõtte poolt tekkepõhiselt arvestatud kulu seoses väljamakstud või tulevikus väljamaksmisele kuuluvate pensionite ja teiste töösuhte järgsete hüvitistega. 8. Põhivara kulum ja väärtuse Materiaalsetelt ja immateriaalsetelt põhivaradelt ja langus (-) soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ja väärtuse langusest (allahindlustest ja/või maha kandmistest) tekkinud kulu. 9. Olulised käibevara Ebatõenäoliste nõuete, varude ja muude käibevarade allahindlused (-) allahindlus. 10. Muud ärikulud (-) Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh kahjum materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustistelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel „Muud äritulud”). 11. Ärikasum (-kahjum) (+/-) 1. + 2. + 3. + 4. + 5. + 6. + 7. + 8. + 9. + 10. 12. Finantstulud ja –kulud (+/-) 12.1 + 12.2 + 12.3 + 12.4 + 12.5 + 12.6 12.1.Kasum (kahjum) tütar- ja Kasum/kahjum tütar- ja sidusettevõtjatelt ning sidusettevõtjatelt (+/-) kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum. 12.2.Kasum (kahjum) Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt (+/-) finantsinvesteeringutelt, sh kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele. 12.3.Intressitulud (+) Intressitulud lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt. 12.4.Intressikulud (-) Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustistelt. 12.5.Kasum (kahjum) Kasum/kahjum finantseerimis- ja valuutakursi muutustest (+/-) investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustiste (nt antud ja saadud laenud) valuutakursside muutustest. 12.6.Muud finantstulud (- Kasum/kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh kulud) (+/-) kasum/kahjum lühiajaliste finantsinvesteeringute müügist; dividenditulud lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele. 13. Kasum/kahjum (-) enne 11. + 12. tulumaksustamist 14. Tulumaks (-) Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel). 15. Aruandeaasta 13. – 14. kasum/kahjum (-)  Rahandusministri määruse „Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandekohustuse kehtestamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 17. juunil 2020. a võttis Riigikogu vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (130 SE), mille § 541 kohaselt esitavad krediidi- ja finantseerimisasutused ning isikud, kes nimetatud seaduse § 64 lõike 1 alusel kuuluvad Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) järelevalve alla, Rahapesu Andmebüroole seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid sisaldavad aruanded. Säte võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määruse, milles nähakse ette RAB-ile esitatavate aruannete sisu, esitaja ja esitamise kord. 2021. aasta 1. jaanuarist läksid seni Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksusena tegutsenud rahapesu andmebüroo ülesanded, õigused ja pädevus üle Rahapesu Andmebüroole ja tema ametnikele Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Selle tõttu ajakohastati rahandusministri 23. septembri 2022. a määrusega nr 41 „Krediidiasutustele aruandekohustuse kehtestamine" varem kehtinud regulatsiooni. Seni on kõnealune määrus reguleerinud üksnes krediidiasutuste aruandlust, ent lähtuvalt RAB- i tegevuse iseloomust ning sektoris valitsevatele kõrgetele riskidele, on tekkinud vajadus kehtestada aruandluskohustus ka virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 54 lõike 1 punkti 4 kohaselt on RAB-i ülesandeks järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle. RahaPTS § 2 lõike 1 punkti 10 kohaselt on virtuaalvääringu teenusepakkujad kohustatud isikud selle seaduse tähenduses. Virtuaalvääringu teenusepakkujatele aruandluskohustuse kehtestamise eesmärgiks on tagada tõhusam järelevalve ning strateegilise analüüsi võimekus sektoris, mille rahapesuriski hindab Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang1 kõrgeks. Ka riikliku avaliku ohupildi2 kohaselt on 2023. aastal virtuaalvääringu teenuse ja äriühingute teenuse pakkujatega seotud rahapesu ohud kõrged. RAB-i strateegilise analüüsi võimekus ja selle järkjärguline tugevdamine on oluline, et suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise efektiivsust ja kohaldada riskipõhist lähenemist, et maandamaks peamised riskid mitmetes kõrge riskiga valdkondades. Seetõttu on vaja tagada, et RAB-ile on kättesaadavad strateegilise analüüsi ja seire tegemiseks vajalikud andmed, millede hulka kuuluvad ka käesoleva määruse järgselt esitavad andmed virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevuse osas. Määruses juhindutakse jätkuvalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 541 ja riikliku statistika seaduse §-s 301 sätestatud andmete integreeritud kogumise põhimõtetest. See tähendab, et RAB-i ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid kogutakse koos riikliku statistika tegemiseks vajalike andmetega, pidades silmas kõikide andmesaajate vajadusi. Integreeritud andmekogumine vähendab nii andmeesitajate kui ka andmesaajate halduskoormust ning väldib olukordi, kus andmeesitaja peab samade andmete esitamisel juhinduma mitmest eri õigusaktist. Eelnõu on ette valmistanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunikud Henrik Mägi ([email protected]), Ursula Sokk ([email protected]) ja sama osakonna jurist Karolin Nurmsalu ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis 1 Eesti rahapesu ja terrorismi tõkestamise siseriikliku riskihinnang on kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/et/finants-ja-ettevotluspoliitika/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise- tokesatmine 2 Riigikantselei poolt avaldatud Riskipildi rahapesu käsitlev peatükk on kättesaadav: https://riigikantselei.ee/riskid#rahapesu 1 Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]). Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 541 lõike 3 ja riikliku statistika seaduse § 301 lõike 3 alusel. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala, milleks on Eestis tegutsevale krediidiasutusele ja krediidiasutuse filiaalile (edaspidi krediidiasutus) määruse §-s 2 nimetatud aruannete ning Eestis tegutsevale virtuaalvääringu teenuse pakkujale määruse §-s 3 nimetatud aruannete esitamise kohustuse kehtestamine. Samuti määratakse aruannete koostamise ja esitamise kord. Eelnõu § 2 loetleb krediidiasutusi puudutavad määrused ja nende lisad, milles esitatud andmete saamiseks on RAB-il teadmisvajadus, sest RAB vajab neid strateegilise analüüsi tegemisel aga ka laiemalt oma teiste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Siseministeerium selgitas 2020. aastal koostöös asjassepuutuvate osalistega välja, missugustes Eesti Pangale esitatavates aruannetes kajastatud andmeid vajab RAB talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Seetõttu nimetati siseministri 21. detsembri 2020. a määruses nr 48 "Krediidiasutustele aruandekohustuse kehtestamine" (edaspidi siseministri määrus) aruanded, mille kohta leiti koostöö käigus, et neis sisalduvad andmed on RAB-ile vajalikud strateegilise analüüsi tegemiseks. Käesolev määrus jätkab sama põhimõtet ning nimetab üksnes need aruanded, mida RAB vajab seaduses sätestatud ülesannete tegemiseks kui ka strateegilise analüüsi tegemiseks. Eelnõu § 3 loetleb virtuaalvääringu teenuse pakkujaid puudutavad aruanded, milles esitatud andmete saamiseks on RAB-il teadmisvajadus, et teostada järelevalvet ning täita strateegilise analüüsi funktsiooni. Kui krediidiasutuste andmed kogutakse Eesti Panga presidendi määrusega sätestatud korras, siis virtuaalvääringu teenuse pakkujate andmed esitataksegi määruse alusel kasutades Eesti Panga aruandluskeskkonda. Seega kogub andmed Eesti Pank ning andmete kasutajaks on Eesti Pank ning RAB, mõlemad oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Eesti Pank ja RAB on andmete saajad, kuna lähtutakse andmete integreeritud kogumise põhimõttest. Aruannetes sisalduvad andmed, nende koostamise põhimõtted ja tähtajad kehtestatakse määruse lisana. Aruanded on järgmised: 1) tegevuse üldandmete aruanne (lisa 1) - iga kvartali kohta esitatav aruanne, kus sisalduvad virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuse ulatust ja laadi iseloomustavad üldandmed, sealhulgas näiteks klientide arv ning seesuguste klientide arv, kellele kohaldati tugevdatud korras hoolsusmeetmeid; 2) hoolsusmeetmete aruanne (lisa 2) – iga kvartali kohta esitatav aruanne, kus loetletakse kõik aruandeperioodil toimunud ärisuhte loomisest või tehingu tegemisest keeldumised ja ärisuhete ülesütlemised; 3) osutatud virtuaalvääringu teenuste aruanne (lisa 3) – iga kvartali kohta esitatav aruanne, kus loetletakse kõik klientidele osutatud virtuaalvääringu teenused aruandeperioodil virtuaalvääringu teenuse liikide lõikes ning nende osutamise viisi järgi, samuti andmed klientide ja nende tegelike kasusaajate tüüpide kohta ning toimunud tehingute väärtus ja arv; 4) klientide vara aruanne (lisa 4) – iga kvartali kohta esitatav aruanne, kus kirjeldatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujale usaldatud klientide vara varaliikide, sealhulgas virtuaalvääringu liikide lõikes; 2 5) bilanss (lisa 5) - iga kvartali kohta esitatav aruanne, kus antakse ülevaade virtuaalvääringu teenuse finantsseisundi näitajatest aruandeperioodi lõpu seisuga; 6) kasumiaruanne (lisa 6) - iga kvartali kohta esitatav aruanne, milles virtuaalvääringu teenuse pakkuja annab ülevaate enda majandustulemuse kujunemise näitajatest, kusjuures andmed esitatakse kumulatiivselt aruandeaasta algusest alates. Eelnõu § 4 sätestab aruandeperioodi ja aruannete esitamise tähtajad. Lõike 1 alusel on krediidiasutuste aruannete puhul aruandeperiood ja aruande esitamise tähtaeg ette nähtud Eesti Panga presidendi määrustes, mis on loetletud määruse §-s 2. Lõike 2 järgi on virtuaalvääringu teenuse pakkujate aruandeperioodiks kvartal ning aruanded esitatakse 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Eelnõu § 5 reguleerib andmete esitamise korda. Lõike 1 kohaselt esitab krediidiasutus aruanded, lähtudes Eesti Panga presidendi asjakohases määruses sätestatud aruannete esitamise korrast ja esitamisele kehtivatest nõuetest. See tähendab, et andmeandjale muudatusi ei kaasne, kuna aruannete esitamisel säilib varem kehtinud praktika. Lõike 2 kohaselt esitab virtuaalvääringu teenuse pakkuja §-s 3 nimetatud aruanded, lähtudes määruses ja selle lisades esitatud korrast ja esitamisele kehtivatest nõuetest. Iga aruande puhul on asjakohased nõuded toodud vastavas määruse lisas. Andmed tuleb esitada Rahapesu Andmebüroole kasutades Eesti Panga aruandluskeskkonda. Jälgitakse andmete integreeritud kogumise põhimõtet. Korrigeeritud aruanne esitatakse ka juhul, kui aruande esitaja ise tuvastab varem esitatud andmetes vea. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on aruannete esitamisel kohustatud järgima tehnilisi nõudeid, mis on avaldatud Eesti Panga veebilehel. Eelnõu §-ga 6 kehtestatakse esimeseks aruandeperioodiks, mille kohta esitatakse §-3 nimetatud aruandeid, 2024. aasta esimene kvartal, et võimaldada virtuaalvääringu teenuse pakkujatele piisavalt aega vajalike andmete kogumiseks, ette valmistamiseks ning andmete vastuvõtjatele vastavate süsteemide üles seadmiseks. Eelnõu §-ga 7 tunnistatakse kehtetuks rahandusministri 23. septembri 2022. a määrus nr 41 "Krediidiasutustele aruandekohustuse kehtestamine". Kuna oluliselt laieneb määruse reguleerimisala, hõlmates edaspidi lisaks krediidiasutustele ka virtuaalvääringu teenuse pakkujaid, on õigusselguse huvides otstarbekas kuulutada varasem määrus kehtetuks ning kehtestada uus määrus. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ega selle rakendamisega. 5. Määruse mõjud Eelnõuga kehtestatakse aruandluskohustus virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. 2020. aastal koostatud Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriikliku riskihinnangu alusel on virtuaalvääringu teenusepakkujate puhul rahapesu oht ja rahapesu risk suured ning sektori järelevalveline prioriteetsus kõrge – kusjuures vaadeldud sektorite seas oli virtuaalvääringu 3 teenuse pakkujate riskisus suurim. Riskihinnangu ning selle alusel koostatud tegevuskava alusel on eesmärk sektoris riske vältida. Kohustuse kehtestamine tähendab, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad peavad hakkama koostama ning esitama aruandeid ning koguma neis nõutud infot, mis tähendab halduskoormuse tõusu. Teisalt aga on virtuaalvääringu teenuse pakkujad ka hetkel olukorras, kus peavad perioodiliselt RAB-le ettekirjutuste alusel esitama suurt hulka erinevat infot (näiteks kuni 106 küsimusega küsimustikule vastamine). Tulevikus kehtestatav perioodiline aruandlus vähendab seesuguste ühekordsete suuremahuliste andmete esitamise vajadust. Samas võimaldab aruannetes toodud teave RAB-il tõhustada strateegilist analüüsi ning teha paremat järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkumise sektori üle ning vältida ja ennetada riske. See aitab kaasa riskihinnangu tegevuskava eesmärkide täitmisele ning Eesti majanduskeskkonna läbipaistvuse suurendamisele. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Määrusega ei kaasne olulisi kulusid riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusele. Eesti Pank ja Rahapesu Andmebüroo on kehtestanud andmevahetusega seotud üksikasjad koostööleppes. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Rahapesu Andmebüroole, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangaliidule, MTÜ-le FinanceEstonia, Eesti Krüptoraha Liidule. 4  EELNÕU MÄÄRUS Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandekohustuse kehtestamine Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 541 lõike 3 ja riikliku statistika seaduse § 301 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Eestis tegutseva krediidiasutuse ja krediidiasutuse filiaali (edaspidi krediidiasutus) ja Eestis tegutseva virtuaalvääringu teenuse pakkuja Rahapesu Andmebüroole esitatavate aruannete sisu ning määratakse nende koostamise ja esitamise kord. § 2. Krediidiasutuse aruanded ja nende koostamine Krediidiasutus esitab Rahapesu Andmebüroole järgmised Eesti Panga presidendi määrustes nimetatud aruanded: 1) Eesti Panga presidendi määruse „Krediidiasutuste maksebilansi aruandluse kehtestamine“ lisa 2; 2) Eesti Panga presidendi määruse „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ lisad 1, 7, 8 ja 11; 3) Eesti Panga presidendi määruse „Krediidiasutuse bilansivälise aruandluse kehtestamine“ lisa 3; 4) Eesti Panga presidendi määruse „Maksebilansi koostamiseks vajalike andmete esitamine“ lisad 1 ja 2; 5) Eesti Panga presidendi määruse „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine“, lisad 1, 2 ja 4; 6) Eesti Panga presidendi määruse „Detailsete krediidiandmete aruannete esitamise nõuded“, lisad 1–3 ja 6. § 3. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja aruanded ja nende koostamine (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja koostab ja esitab Rahapesu Andmebüroole järgmised määruse lisades nimetatud aruanded: 1) „Tegevuse üldandmete aruanne“ (lisa 1); 2) „Hoolsusmeetmete aruanne“ (lisa 2); 3) „Osutatud virtuaalvääringu teenuste aruanne“ (lisa 3); 4) „Klientide vara aruanne“ (lisa 4); 5) „Bilanss“ (lisa 5); 6) „Kasumiaruanne“ (lisa 6). (2) Lõikes 1 nimetatud aruannete esitamisel kasutatakse järgmisi aruannete koode: 1) „Tegevuse üldandmete aruanne“ koodiga 980; 2) „Hoolsusmeetmete aruanne“ koodiga 981; 3) „Osutatud virtuaalvääringu teenuste aruanne“ koodiga 982; 4) „Klientide vara aruanne“ koodiga 983; 5) „Bilanss“ koodiga 984; 6) „Kasumiaruanne“ koodiga 985. (3) Lõike 1 punktides 2–4 nimetatud aruannetes määratakse riigi kood vastavalt riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse see suurtähtedega. (4) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja bilansi ja kasumiaruande igakordsel koostamisel mõõdetakse ja kajastatakse varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud kooskõlas raamatupidamise seadusega, võttes arvesse käesolevas määruses toodud erisusi. (5) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja kasumiaruandes näidatakse õiglases väärtuses mõõdetavate finantsinvesteeringutega seotud tekkepõhiselt arvestatud intressid ning välja kuulutatud dividendid intressitulude ja vastavatel finantstulude ja -kulude kirjetel. § 4. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad (1) Paragrahvis 2 nimetatud aruannete aruandeperiood ja esitamise tähtajad nähakse ette §-s 2 nimetatud Eesti Panga presidendi määrustes. (2) Paragrahvis 3 nimetatud aruannete aruandeperiood on kvartal, kui määruse lisades ei ole sätestatud teisiti. (3) Paragrahvis 3 nimetatud aruanded esitatakse 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. § 5. Aruannete esitamine (1) Krediidiasutus esitab §-s 2 nimetatud aruanded, lähtudes Eesti Panga presidendi asjakohases määruses sätestatud aruannete esitamise korrast ja esitamisele kehtivatest nõuetest. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitab Rahapesu Andmebüroole Eesti Panga aruandluskeskkonna kaudu §-s 3 nimetatud aruanded elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina, järgides andmevahetuse turvamise nõudeid. (3) Lõige 2 nimetatud aruandes esitatavate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne. (4) Kui aruandes tuvastatakse puudusi, esitatakse viivituseta uus, korrigeeritud aruanne. § 6. Määruse rakendamine Määruse §-s 3 nimetatud aruanded esitatakse esmakordselt 2024. aasta esimese kvartali kohta. § 7. Määruse kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 23. septembri 2022. a määrus nr 41 "Krediidiasutustele aruandekohustuse kehtestamine" tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks Kantsler Lisa 1 Tegevuse üldandmete aruanne Lisa 2 Hoolsusmeetmete aruanne Lisa 3 Osutatud virtuaalvääringu teenuste aruanne Lisa 4 Klientide vara aruanne Lisa 5 Bilanss Lisa 6 Kasumiaruanne  Justiitsministeerium Meie 24.07.2023 nr 1.1-10.1/5105-1 [email protected] Rahandusministri määruse ’’Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandekohustuse kehtestamine’’ eelnõu kooskõlastamine Käesoleva kirjaga saadame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Rahandusministri määruse ’’Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandekohustuse kehtestamine’’ eelnõu. Palume oma kooskõlastus eelnõule anda kümne tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): Eelnõu Eelnõu lisa Seletuskiri Karolin Nurmsalu 5887 5343 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Eesti Pank Finantsinspektsioon Rahapesu Andmebüroo Andmekaitse Inspektsioon Eesti Pangaliit MTÜ EESTI WEB3 KODA MTÜ FinanceEstonia MTÜ 2