Küberkaitseüksuse maleva põhimääruse kehtestamine, Kaitseliidu ülema 18.10.2024 käskkirja nr 0-13/24/80 kehtetuks tunnistamine

KÄSKKIRI 17. detsember 2025 nr 0-13/25/190 Küberkaitseüksuse maleva põhimääruse kehtestamine, Kaitseliidu ülema 18.10.2024 käskkirja nr 0-13/24/80 kehtetuks tunnistamine Kaitseliidu seaduse § 13 lg 1 p 11, lg 5 alusel 1. Tunnistan kehtetuks Kaitseliidu ülema 18.10.2024 käskkirja nr 0-13/24/80 „Küberkaitseüksuse maleva põhimääruse kehtestamine“. 2. Kehtestan küberkaitseüksuse maleva põhimääruse (lisatud). 3. Käskkiri avaldada teadmiseks Kaitseliidu peastaabi ülemale, Kaitseliidu peastaabi allüksuste ülematele ja juhatajatele ning Kaitseliidu struktuuriüksuste juhtidele. 4. Käskkiri jõustub 01.01.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Ilmar Tamm Kindralmajor Maire Kruusmaa  KINNITATUD Kaitseliidu ülema 17. detsember 2025 käskkirjaga nr 0-13/25/190 Lisa Küberkaitseüksuse maleva põhimäärus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Maleva staatus Küberkaitseüksuse malev (KKÜ, malev) on Kaitseliidu funktsioonipõhine malev, mis koondab liikmete oskusteabe Eesti e-elustiili kaitsmiseks. § 2. Esindamine Oma ülesannete täitmisel esindab malev oma pädevuse piires Kaitseliitu. § 3. Struktuuriüksuse nimi inglise keeles Estonian Defence League Cyber Defence Unit (EDL CDU). § 4. Koostöö tegemine Malev teeb oma ülesannete täitmisel koostööd Kaitseliidu teiste struktuuriüksuste, Kaitseväe, kohalike omavalitsusüksuste ning Eesti ja välisriikide asutuste ja isikutega. § 5. Asukoht Maleva asukohaks on Männiku tee 121, 11216 Tallinn. § 6. Pitsat, sümbolid ja asjaajamine (1) Maleva ja selle allüksuste sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab Kaitseliidu keskjuhatus ning nende kandmise korra Kaitseliidu ülem. Ettepaneku maleva ja selle allüksuste sümbolite, eraldusmärkide ja teenetemärkide kehtestamiseks esitab maleva juhatus. (2) Dokumentide vormistamisel ja pitsati kasutamisel lähtub malev Kaitseliidu asjaajamiskorrast. § 7. Järelevalve Kaitseliidu ülem teostab maleva tegevuse üle haldus- ja teenistuslikku järelevalvet täies ulatuses. 2. peatükk MALEVA VASTUTUSPIIRKOND, MALEVA ÜLESANDED, MALEVA JUHTIMINE, MALEVA KOLLEGIAALSED ORGANID, MALEVA STRUKTUUR JA KOOSSEIS § 8. Maleva vastutuspiirkond Maleva vastutuspiirkond on Eesti Vabariigi territoorium. § 9. Maleva ülesanded Malev oma vastutuspiirkonnas: 1) tagab liikmeskonna valmisoleku Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud küberturvalisuse tagamiseks pädeva ametiasutuse juhtimisel; 2) juhib ja koordineerib mehitamata sõidukite alast tegevust Kaitseliidus ja on Kaitseliidu valduses olevate mehitamata õhusõidukite registri volitatud töötleja; 3) rakendab tehnoloogilise lahendusi riigikaitse tugevdamisel; 4) seirab, avastab ja hoiatab väärinformatsiooni levitamise eest küberruumi vahendusel, toetades ühiskonna kerksust ja sidusust; 5) annab liikmetele sõjaväelist ja mittesõjaväelist väljaõpet valmistades neid ette ülesannete täitmiseks; 6) osaleb ja korraldab riigikaitse- ja küberturvalisuse väljaõppeüritusi ning teeb selleks koostööd täidesaatva riigivõimu asutusetega ja omavalitsusorganitega, eraettevõtetega ning füüsiliste isikutega; 7) teeb koostööd Naiskodukaitse ringkondade, Noorte Kotkaste malevate ja Kodutütarde ringkondadega; 8) edendab kehakultuuri ja sporti liikmeskonna hulgas; 9) edendab maleva seltsielu. § 10. Malevapealik (1) Malevat juhib malevapealik, kelle ülesanded on sätestatud Kaitseliidu seaduses, Kaitseliidu kodukorras ja ametijuhendis. (2) Malevapealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale. (3) Malevapealiku vahetus alluvuses on maleva staabijuhataja, malevapealiku abid, allüksuste pealikud ja juhid, maleva erialase ja valdkondliku tegevuse erialapealikud, eriala- või valdkonnapõhise allüksuse pealikud. § 11. Maleva kollegiaalsed organid Maleva kollegiaalse organi moodustamine, ülesanded, liikmeks saamine ja liikme volituste kestus on sätestatud Kaitseliidu kodukorras. § 12. Maleva struktuur ja koosseis (1) Maleva allüksused on: 1) staap; 2) 1. Küberrühm; 3) 2. Küberrühm; 4) 3. Küberrühm; 5) Mehitamata õhusõidukite rühm; 6) Tehnilise seire rühm; 7) Meediaseire rühm; 8) Strateegilise kommunikatsiooni rühm; 9) Üldkompanii; 10) Mehitamata süsteemide keskus. (2) Maleva juurde võib luua riigikaitse laia käsitluse tarbeks mittesõjaliste ja sõjaliste operatsioonide toetamiseks ja Kaitseliidu seaduse § 4 märgitud ülesannete parema täitmise tagamiseks eriala- või valdkonnapõhise üksuse (edaspidi üksus), millel puuduvad kollegiaalsed organid. Üksus luuakse malevapealiku taotlusel Kaitseliidu ülema käskkirjaga. (3) Üksuse loomisel määratakse selle juhtimise korraldus, koosseisu suurus, ülesanded ja ametinimetused ning varustuse tabel. (4) Maleva palgalise koosseisu määramine, Kaitseliidu tegevliikme ametikohale ja erialapealiku ametikohale nimetamine toimub Kaitseliidu ülema poolt kehtestatud korra kohaselt. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud üksuse loomisele ei laiene käesoleva põhimääruse 3. kuni 5. peatükkides toodud nõuded ja tingimused. 3. peatükk ALLÜKSUSTE ÜLESANDED JA VASTUTUSPIIRKOND, ALLÜKSUSE JUHTIMINE § 13. Maleva staap (1) Staap on maleva allüksus, mis toetab malevapealikku, nõustab, juhendab, koordineerib, kontrollib ja toetab maleva allüksuste tegevust. (2) Staabi ülesanded, struktuur ja isikkoosseis kehtestatakse Kaitseliidu ülema käskkirjaga. (3) Staabi tööd juhib staabijuhataja. § 14. Mehitamata süsteemide allüksus (1) Mehitamata süsteemide keskus (edaspidi MeS keskus) on maleva koosseisus tegutsev allüksus, mis juhib ja koordineerib mehitamata süsteemide ning mehitamata süsteemide vastast tegevust Kaitseliidu üleselt. (2) MeS keskus on erialapõhine allüksus, millel puuduvad kollegiaalsed organid. (3) Käesoleva põhimääruse § 12 lõike 1 punktis 10 nimetatud allüksusel on järgmised ülesanded: 1) mehitamata süsteemide võimearenduse korraldamine; 2) valdkondlike normdokumentide kehtestamine ja täitmise kontrollimine 3) tehniliste ja protseduuriliste lahenduste eksperimenteerimine ning demonstreerimine; 4) õpituvastuste, parimate praktikate analüüsimine nende valideerimine ning rakendamise koordineerimine ja kontrollimine; 5) hankimise, materjaliarvestuse, remondi ja hoolduse koordineerimine ja kontrollimine; 6) Kaitseliidu mehitamata õhusõidukite registri volitatud töötleja; 7) sise- ja välisriikliku koostöö koordineerimine. (4) Allüksust juhib töölepinguline juhataja, kes allub vahetult malevapealikule. (5) Allüksuse juhataja nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt Kaitseliidu ülem malevapealiku ettepanekul. § 15. Malevapealiku abi (1) Maleva staabi koosseisu kuuluvad 4 malevapealiku abi, kes nimetatakse ametikohale vastavalt Kaitseliidu ülema poolt kehtestatud korrale. (2) Malevapealiku abi on Kaitseliidu tegevliige või tegevliikmest auliikmeks valitud isik. Malevapealiku abi ametikohale nimetamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kandidaat on kõrgete kõlbeliste väärtustega, omab oma ametiülesannete täitmiseks vajalikku autoriteeti, kogemusi ja kompetentsi ning nimetatakse ametikohale Kaitseliidu ülema korra alusel. (3) Malevapealiku abi esindab malevapealikku oma maakaitseringkonna vastutusalas, koordineerides koostööd Kaitseliidu malevate, täidesaatva riigivõimu asutuste, kohalike omavalitsuste, eraettevõtete ja füüsiliste isikutega ning korraldab seltsielu. (4) Täpsemad malevapealiku abi ülesanded määrab malevapealik maleva juhatuse ettepanekul käskkirjaga. (5) Malevapealiku abiks ei saa olla Kaitseliidu tegevliige, kes on määratud Kaitseliidu struktuuriüksuses allüksuse pealiku ametikohale või on tegevväelane või Kaitseliidu töötaja. § 16. Allüksuse ülesanded ja vastutuspiirkond (1) Käesoleva põhimääruse § 12 lõike 1 punktides 2 kuni 9 nimetatud allüksusel on oma funktsionaalses vastutuspiirkonnas järgmised ülesanded: 1) allüksuse liikmetele sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe korraldamine maleva ülesannete täitmise ettevalmistamiseks; 2) liikmete valmisoleku tagamine allüksusele antud ülesannete täitmiseks; 3) liikmete värbamise korraldamine; 4) kogukondliku ja seltskondliku tegevuse korraldamine; 5) Kaitseliidu positiivse nähtavuse suurendamine, sh teavitustöö korraldamine; 6) omatulu teenimine ja haldamine oma pädevuse piires; 7) muude malevapealiku antud ülesannete täitmine. (2) Allüksuse vastutusvaldkonna kinnitab maleva juhatuse ettepanekul malevapealik käskkirjaga. § 17. Allüksuse pealik (1) Allüksust juhib pealik, kes allub vahetult malevapealikule. (2) Allüksuse pealiku nimetab ametikohale viieks aastaks ja vabastab ametikohalt Kaitseliidu ülem malevapealiku ettepanekul, kuulates ära allüksuse juhatuse arvamuse. (3) Allüksuse pealik on Kaitseliidu tegevliige või tegevliikmest auliikmeks valitud isik. Allüksuse pealiku ametikohale nimetamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kandidaat on kõrgete kõlbeliste väärtustega, omab oma ametiülesannete täitmiseks vajalikku autoriteeti, kogemusi ja kompetentsi. (4) Allüksuse pealik: 1) juhib ja esindab allüksust oma pädevuse piires; 2) täidab malevapealiku korraldusi ja viib ellu allüksuse juhatuse otsuseid; 3) korraldab allüksuse väljaõpet; 4) valitseb malevapealiku otsusel allüksusele ja liikmetele antud relvi, laskemoona ning muud sõjalist varustust; 5) teeb malevapealikule ettepaneku allüksuse isikkoosseisu ametikohale nimetamiseks ja ametikohalt vabastamiseks; 6) vastutab allüksustele ja selle üksustele püstitatud ülesannete nõuetekohase täitmise eest; 7) korraldab uute liikmete värbamist ja allüksuse tegevustesse sisse elamist; 8) korraldab arvestuse pidamist allüksuse liikmete ja nende aktiivsuse üle; 9) ergutab ja esitab ergutamiseks või tunnustamiseks allüksuse liikmeid; 10) määrab allüksuse liikmetele distsiplinaarkaristusi vastavalt pädevusele või teeb juhatusele ettepanekuid Kaitseliidu kodukorra alusel meetmete kohaldamiseks; 11) korraldab allüksuse sisekommunikatsiooni ja teavitustööd; 12) suurendab Kaitseliidu positiivset nähtavust ühiskonnas; 13) annab oma pädevusele vastavalt käske ning kirjalikke ja suulisi korraldusi; 14) annab malevapealikule ja esindajatekogule aru allüksuse tegevusest. (5) Allüksuse pealik võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 tulenevaid ülesandeid delegeerida Kaitseliidu kodukorra § 11 lõike 8 alusel nimetatud erialapealikele ja allüksusesse määratud Kaitseliidu liikmetele. (6) Allüksuse pealiku äraolekul asendab teda allüksuse pealiku abi. § 18. Allüksuse pealiku abi (1) Allüksuse pealiku abi on sama allüksuse Kaitseliidu tegevliige või tegevliikmest auliikmeks valitud isik, kelle nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt malevapealik allüksuse pealiku ettepanekul. Allüksuse pealikul võib olla kuni kaks abi. (2) Allüksuse pealiku abi peamiseks ülesandeks on koordineeritult malevapealiku abiga koostöö edendamine allüksuses ning allüksuse seltskondliku elu korraldamine. (3) Allüksuse pealiku abi täpsemad ülesanded määrab allüksuse pealiku ettepanekul malevapealik allüksuse pealiku abi ametikohale nimetamisel. (4) Allüksuse pealiku abi ametikohale nimetamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kandidaat on kõrgete kõlbeliste väärtustega, omab oma ametiülesannete täitmiseks vajalikku autoriteeti, kogemusi ja kompetentsi. 4. peatükk ALLÜKSUSE KOLLEGIAALSE ORGANI MOODUSTAMINE, JUHTORGANI ÜLESANDED, JUHTORGANI LIIKMEKS SAAMINE § 19. Allüksuse kollegiaalne juhtimine Käesoleva põhimääruse paragrahvi 12 lõike 1 punktides 2 kuni 9 nimetatud allüksus on vabatahtlike juhtimisel toimiv kollegiaalseid juhtorganeid omav iseseisva teovõimega üksus. § 20. Allüksuse kollegiaalsed organid Allüksuse kollegiaalsed organid on: 1) allüksuse üldkoosolek või allüksuse esindajatekogu; 2) allüksuse juhatus; 3) allüksuse revisjonikomisjon. § 21. Allüksuse üldkoosolek (1) Allüksuse üldkoosolek on allüksuse esindusorgan, mis koosneb malevapealiku käskkirjaga allüksusesse määratud tegevliikmetest ja selle pealikust ning tegevliikmest auliikmeks valitud isikust (edaspidi üldkoosoleku liige). (2) Allüksuse üldkoosolek: 1) arutab allüksuse tegevusse puutuvaid üldküsimusi ja annab nende kohta arvamuse; 2) kinnitab allüksuse tegevuskava; 3) kinnitab allüksuse omatulu eelarve; 4) valib allüksuse juhatuse liikmed ja ühe asendusliikme; 5) valib allüksuse revisjonikomisjoni liikmed ning ühe asendusliikme; 6) võib kutsuda tagasi juhatuse või revisjonikomisjoni liikme, kui liige ei täida oma ülesandeid või ei saa oma ülesannetega hakkama; 7) valib allüksuse esindajad ja asendusliikme maleva esindajatekogusse; 8) võtab teadmiseks revideerimisaruande ning annab omapoolse hinnangu revisjonikomisjoni tegevusele; 9) teeb maleva juhatusele ettepaneku auliikme kandidaadi esitamiseks maleva esindajatekogule; 10) arutab allüksuse kogukondlikke ja seltskondlikke tegevusi; 11) kuulab ära allüksuse juhatuse ja allüksuse pealiku aruande ning annab omapoolse hinnangu juhatuse ning pealiku tegevusele; 12) võtab teadmiseks malevapealiku ettekande. (3) Juhul, kui üldkoosolek otsustab revisjonikomisjoni mitte moodustada või selle tegevuse lõpetada, tuleb üldkoosolekul teha maleva esindajatekogule ettepanek allüksuse üle järelevalve teostamise ülesande määramiseks maleva revisjonikomisjonile. Ettepaneku heakskiitmisel esindajatekogu poolt läheb allüksuse üle järelevalve teostamise ülesanne maleva revisjonikomisjonile. Esindajatekogult heakskiidu mittesaamisel, tuleb üldkoosolekul moodustada revisjonikomisjon hiljemalt kuue kuu jooksul, arvates esindajatekogu otsuse tegemisest. (4) Allüksuse üldkoosoleku korraldab allüksuse juhatus. Allüksuse üldkoosoleku koosolekud on korralised ja mittekorralised. Üldkoosoleku korraline koosolek peetakse üks kord aastas ajavahemikul 1. veebruar kuni 1. märts. Üldkoosoleku mittekorraline koosolek korraldatakse käesoleva lõike 2 punktides 3 kuni 6 märgitud otsuse tegemiseks. (5) Üldkoosoleku päevakorra valmistab ette ja kinnitab allüksuse juhatus. (6) Üldkoosoleku kokkukutsumisest ning päevakorrast ning muudest koosoleku läbiviimiseks vajalikest dokumentidest teavitatakse allüksuse üldkoosoleku liikmeid vähemalt 14 kalendripäeva ette. (7) Üldkoosolekut juhatab üldkoosoleku poolt üldkoosoleku liikmete hulgast valitud koosoleku juhataja ja abijuhataja. Allüksuse pealik, allüksuse valitud juhatuse liikmed, allüksuse revisjonikomisjoni liikmed osalevad koosolekul hääleõigusega. Malevapealik ja toetajaliige osaleb üldkoosolekul sõnaõigusega. (8) Allüksuse üldkoosoleku kvooruminõue on sätestatud Kaitseliidu keskkogu kinnitatud Kaitseliidu koosolekute pidamise korras. (9) Üldkoosolekul võib üldkoosoleku liige oma hääle andmiseks kasutada esindajat, kes peab olema sama üldkoosoleku liige. Üks esindaja võib esindada lisaks endale kuni kolme üldkoosoleku liiget. Esindamine toimub lihtkirjaliku volikirja alusel, mis lisatakse üldkoosoleku protokollile ja on üldkoosoleku protokolli lahutamatu osa. (10) Allüksuse üldkoosoleku otsused viib ellu allüksuse pealik. Kui allüksuse pealik ei nõustu üldkoosoleku otsusega, siis tuleb küsimus arutusele maleva juhatuse järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa maleva pealik või teda asendav isik ning vähemalt pool juhatusse valitud liikmetest. § 22. Allüksuse esindajatekogu (1) Allüksuse esindajatekogu on allüksuse esindusorganiks juhul, kui liikmete arvu rohkuse tõttu ei ole võimalik üldkoosolekut kokku kutsuda. (2) Allüksuse esindajatekogusse kuulub allüksusele vahetult alluva üksuse pealik oma ametikoha järgi ja sellest üksusest kümne liikme kohta üks valitud esindaja. (3) Allüksusele alluvas üksuses valitakse oma koosolekul selle tegevliikmete hulgast 10-ne liikme kohta 1 esindaja, mille kohta annavad liikmed oma nõusoleku. (4) Allüksuse esindajakogusse valitud esindaja nimi ja nõusolek esitatakse pärast tema valimist viivitamatult allüksuse juhatusele. (5) Allüksuse esindajatekogu kutsub kokku allüksuse pealik malevapealiku nõusolekul. (6) Allüksuse esindajatekogul osaleb allüksuse pealik, allüksuse pealiku abi, allüksuse valitud juhatuse liikmed, allüksusele vahetult alluvate üksusete pealikud ja selle üksustest valitud esindajad hääleõigusega. Malevapealik ja revisjonikomisjoni esindaja osaleb esindajatekogul sõnaõigusega. (7) Allüksuse esindajatekogu pädevuse ulatus on samasugune allüksuse üldkoosolekuga. (8) Allüksuse esindajatekogu koosolek korraldatakse samadel tingimustel, mis allüksuse üldkoosoleku puhul. § 23. Allüksuse juhatus (1) Allüksuse juhatus on allüksuse juhtorgan, kuhu kuuluvad ametikoha järgselt allüksuse pealik ja allüksuse pealiku abi ning kolm kuni viis valitavat allüksuse tegevliiget, kelle valib allüksuse üldkoosolek tegevliikmete hulgast. (2) Juhul, kui allüksuse pealikul on kaks abi, määrab allüksuse pealik oma otsusega allüksuse juhatusse ühe abidest. (3) Allüksuse juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks juhatuse valitud liiget ja allüksuse pealik või teda asendama määratud isik. Viie valitud juhatuse liikme puhul on juhatus otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kolm valitud juhatuse liiget ja allüksuse pealik või teda asendama määratud isik. (4) Allüksuse juhatus: 1) hoolitseb allüksuse sissetulekute eest; 2) teeb ettepanekuid allüksuse majandustegevuse korraldamiseks, esitades üldkoosolekule kinnitamiseks tegevuskava ja omatulu eelarve; 3) kasutab omatulu lähtudes Kaitseliidu keskjuhatuse kinnitatud riigieelarvevälise tulu kasutamise korrast, üldkoosoleku kinnitatud omatulu kasutamise suunistest ja tegevuskavas ettenähtud eesmärkidest; 4) teeb malevapealikule ettepanekuid maleva allüksuste struktuuri ajakohastamiseks; 5) teeb malevapealikule ettepaneku allüksuse erialase või valdkondliku tegevuse erialapealiku määramiseks või isiku ametikohalt vabastamiseks; 6) teeb malevapealikule ettepanekuid liikmete vastuvõtmiseks ja väljaarvamiseks; 7) annab allüksuse pealikule juhiseid allüksuse kasutuses oleva vara valitsemiseks, välja arvatud relvad, laskemoon ja muu sõjaline varustus; 8) arutab allüksuse üldtegevust puudutavaid küsimusi; 9) lepib kokku toetajaliikme kohustuse toetuse andmisel; 10) teeb ettepanekuid allüksuse sümboolika kehtestamiseks; 11) tunnustab liikmeid või kohaldab Kaitseliidu kodukorras sätestatud meetmeid rikkumiste korral; 12) korraldab allüksuse kogukondlikke ja seltskondlikke üritusi; 13) koostab allüksuse tegevusaruande; 14) annab üldkoosolekule ülevaate juhatuse tegevusest; 15) täidab teisi õigusaktides sätestatud ülesandeid. (5) Allüksuse juhatuse koosolekud liigituvad korraliseks ja mittekorraliseks. Allüksuse juhatuse korralise koosoleku kutsub kokku allüksuse pealik vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui neli korda aastas. Mittekorralise juhatuse koosoleku saab kokku kutsuda, kui seda nõuavad kolm valitud juhatuse liiget. Sellisel juhul esitatakse allüksuse pealikule arutamisele tuleva juhatuse koosoleku päevakord. § 24. Allüksuse revisjonikomisjon (1) Allüksuse revisjonikomisjon on allüksuse järelevalveorgan, mis teostab järelevalvet allüksuse juhatuse tegevuse üle. (2) Allüksuse revisjonikomisjon on aruandekohustuslik (revideerimisaruande esitamine) allüksuse esindusorgani ees. (3) Allüksuse revisjonikomisjon juhindub revideerimisel Kaitseliidu keskkogu kehtestatud Kaitseliidu revideerimiskorrast ja selles määratud ulatuses. (4) Allüksuse revisjonikomisjon koosneb vähemalt kolmest allüksuse esindusorgani valitud allüksuse tegevliikmest ja ühest asendusliikmest. (5) Allüksuse revisjonikomisjoni otsuse põhjal võivad revideerimist teostada ka üksikud komisjoni liikmed. (6) Allüksuse revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul on vähemalt kolm valitud allüksuse revisjonikomisjoni liiget. § 25. Kollegiaalse organi koosoleku pidamine Kollegiaalse organi koosoleku korraldamisel tuleb juhinduda Kaitseliidu keskkogu kehtestatud Kaitseliidu koosolekute pidamise korrast.  5. peatükk ALLÜKSUSE KOLLEGIAALSE ORGANI LIIKME VOLITUSTE KESTUS § 26. Allüksuse kollegiaalse organi liikme volituste kestvus (1) Allüksuse üldkoosoleku liikme volitused lõppevad tema allüksuse vahetamisega või Kaitseliidu liikmesuse lõppemisega. (2) Allüksuse esindajatekogu esindaja esindusõigus, valitava juhatuse ja revisjonikomisjoni liikme volitused on kolm aastat. (3) Allüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni asendusliikme volitused on kolm aastat. (4) Liikmeid võib tagasi valida. § 27. Allüksuse kollegiaalse organi liikme volituste pikenemine Allüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni valitud liikme ja asendusliikme volitused pikenevad, kui nad lõpeksid ajal, mil takistav asjaolu ei võimalda allüksuse esindusorganil allüksuse juhatuse või revisjonikomisjoni liikme ja asendusliikme valimisi läbi viia. Valimised peavad toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul, arvates takistava asjaolu äralangemisest. KINNITATUD Kaitseliidu ülema 17. detsember 2025 käskkirjaga nr 0-13/25/190 Lisa Küberkaitseüksuse maleva põhimäärus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Maleva staatus Küberkaitseüksuse malev (KKÜ, malev) on Kaitseliidu funktsioonipõhine malev, mis koondab liikmete oskusteabe Eesti e-elustiili kaitsmiseks. § 2. Esindamine Oma ülesannete täitmisel esindab malev oma pädevuse piires Kaitseliitu. § 3. Struktuuriüksuse nimi inglise keeles Estonian Defence League Cyber Defence Unit (EDL CDU). § 4. Koostöö tegemine Malev teeb oma ülesannete täitmisel koostööd Kaitseliidu teiste struktuuriüksuste, Kaitseväe, kohalike omavalitsusüksuste ning Eesti ja välisriikide asutuste ja isikutega. § 5. Asukoht Maleva asukohaks on Männiku tee 121, 11216 Tallinn. § 6. Pitsat, sümbolid ja asjaajamine (1) Maleva ja selle allüksuste sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab Kaitseliidu keskjuhatus ning nende kandmise korra Kaitseliidu ülem. Ettepaneku maleva ja selle allüksuste sümbolite, eraldusmärkide ja teenetemärkide kehtestamiseks esitab maleva juhatus. (2) Dokumentide vormistamisel ja pitsati kasutamisel lähtub malev Kaitseliidu asjaajamiskorrast. § 7. Järelevalve Kaitseliidu ülem teostab maleva tegevuse üle haldus- ja teenistuslikku järelevalvet täies ulatuses. 2. peatükk MALEVA VASTUTUSPIIRKOND, MALEVA ÜLESANDED, MALEVA JUHTIMINE, MALEVA KOLLEGIAALSED ORGANID, MALEVA STRUKTUUR JA KOOSSEIS § 8. Maleva vastutuspiirkond Maleva vastutuspiirkond on Eesti Vabariigi territoorium. § 9. Maleva ülesanded Malev oma vastutuspiirkonnas: 1) tagab liikmeskonna valmisoleku Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud küberturvalisuse tagamiseks pädeva ametiasutuse juhtimisel; 2) juhib ja koordineerib mehitamata sõidukite alast tegevust Kaitseliidus ja on Kaitseliidu valduses olevate mehitamata õhusõidukite registri volitatud töötleja; 3) rakendab tehnoloogilise lahendusi riigikaitse tugevdamisel; 4) seirab, avastab ja hoiatab väärinformatsiooni levitamise eest küberruumi vahendusel, toetades ühiskonna kerksust ja sidusust; 5) annab liikmetele sõjaväelist ja mittesõjaväelist väljaõpet valmistades neid ette ülesannete täitmiseks; 6) osaleb ja korraldab riigikaitse- ja küberturvalisuse väljaõppeüritusi ning teeb selleks koostööd täidesaatva riigivõimu asutusetega ja omavalitsusorganitega, eraettevõtetega ning füüsiliste isikutega; 7) teeb koostööd Naiskodukaitse ringkondade, Noorte Kotkaste malevate ja Kodutütarde ringkondadega; 8) edendab kehakultuuri ja sporti liikmeskonna hulgas; 9) edendab maleva seltsielu. § 10. Malevapealik (1) Malevat juhib malevapealik, kelle ülesanded on sätestatud Kaitseliidu seaduses, Kaitseliidu kodukorras ja ametijuhendis. (2) Malevapealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale. (3) Malevapealiku vahetus alluvuses on maleva staabijuhataja, malevapealiku abid, allüksuste pealikud ja juhid, maleva erialase ja valdkondliku tegevuse erialapealikud, eriala- või valdkonnapõhise allüksuse pealikud. § 11. Maleva kollegiaalsed organid Maleva kollegiaalse organi moodustamine, ülesanded, liikmeks saamine ja liikme volituste kestus on sätestatud Kaitseliidu kodukorras. § 12. Maleva struktuur ja koosseis (1) Maleva allüksused on: 1) staap; 2) 1. Küberrühm; 3) 2. Küberrühm; 4) 3. Küberrühm; 5) Mehitamata õhusõidukite rühm; 6) Tehnilise seire rühm; 7) Meediaseire rühm; 8) Strateegilise kommunikatsiooni rühm; 9) Üldkompanii; 10) Mehitamata süsteemide keskus. (2) Maleva juurde võib luua riigikaitse laia käsitluse tarbeks mittesõjaliste ja sõjaliste operatsioonide toetamiseks ja Kaitseliidu seaduse § 4 märgitud ülesannete parema täitmise tagamiseks eriala- või valdkonnapõhise üksuse (edaspidi üksus), millel puuduvad kollegiaalsed organid. Üksus luuakse malevapealiku taotlusel Kaitseliidu ülema käskkirjaga. (3) Üksuse loomisel määratakse selle juhtimise korraldus, koosseisu suurus, ülesanded ja ametinimetused ning varustuse tabel. (4) Maleva palgalise koosseisu määramine, Kaitseliidu tegevliikme ametikohale ja erialapealiku ametikohale nimetamine toimub Kaitseliidu ülema poolt kehtestatud korra kohaselt. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud üksuse loomisele ei laiene käesoleva põhimääruse 3. kuni 5. peatükkides toodud nõuded ja tingimused. 3. peatükk ALLÜKSUSTE ÜLESANDED JA VASTUTUSPIIRKOND, ALLÜKSUSE JUHTIMINE § 13. Maleva staap (1) Staap on maleva allüksus, mis toetab malevapealikku, nõustab, juhendab, koordineerib, kontrollib ja toetab maleva allüksuste tegevust. (2) Staabi ülesanded, struktuur ja isikkoosseis kehtestatakse Kaitseliidu ülema käskkirjaga. (3) Staabi tööd juhib staabijuhataja. § 14. Mehitamata süsteemide allüksus (1) Mehitamata süsteemide keskus (edaspidi MeS keskus) on maleva koosseisus tegutsev allüksus, mis juhib ja koordineerib mehitamata süsteemide ning mehitamata süsteemide vastast tegevust Kaitseliidu üleselt. (2) MeS keskus on erialapõhine allüksus, millel puuduvad kollegiaalsed organid. (3) Käesoleva põhimääruse § 12 lõike 1 punktis 10 nimetatud allüksusel on järgmised ülesanded: 1) mehitamata süsteemide võimearenduse korraldamine; 2) valdkondlike normdokumentide kehtestamine ja täitmise kontrollimine 3) tehniliste ja protseduuriliste lahenduste eksperimenteerimine ning demonstreerimine; 4) õpituvastuste, parimate praktikate analüüsimine nende valideerimine ning rakendamise koordineerimine ja kontrollimine; 5) hankimise, materjaliarvestuse, remondi ja hoolduse koordineerimine ja kontrollimine; 6) Kaitseliidu mehitamata õhusõidukite registri volitatud töötleja; 7) sise- ja välisriikliku koostöö koordineerimine. (4) Allüksust juhib töölepinguline juhataja, kes allub vahetult malevapealikule. (5) Allüksuse juhataja nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt Kaitseliidu ülem malevapealiku ettepanekul. § 15. Malevapealiku abi (1) Maleva staabi koosseisu kuuluvad 4 malevapealiku abi, kes nimetatakse ametikohale vastavalt Kaitseliidu ülema poolt kehtestatud korrale. (2) Malevapealiku abi on Kaitseliidu tegevliige või tegevliikmest auliikmeks valitud isik. Malevapealiku abi ametikohale nimetamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kandidaat on kõrgete kõlbeliste väärtustega, omab oma ametiülesannete täitmiseks vajalikku autoriteeti, kogemusi ja kompetentsi ning nimetatakse ametikohale Kaitseliidu ülema korra alusel. (3) Malevapealiku abi esindab malevapealikku oma maakaitseringkonna vastutusalas, koordineerides koostööd Kaitseliidu malevate, täidesaatva riigivõimu asutuste, kohalike omavalitsuste, eraettevõtete ja füüsiliste isikutega ning korraldab seltsielu. (4) Täpsemad malevapealiku abi ülesanded määrab malevapealik maleva juhatuse ettepanekul käskkirjaga. (5) Malevapealiku abiks ei saa olla Kaitseliidu tegevliige, kes on määratud Kaitseliidu struktuuriüksuses allüksuse pealiku ametikohale või on tegevväelane või Kaitseliidu töötaja. § 16. Allüksuse ülesanded ja vastutuspiirkond (1) Käesoleva põhimääruse § 12 lõike 1 punktides 2 kuni 9 nimetatud allüksusel on oma funktsionaalses vastutuspiirkonnas järgmised ülesanded: 1) allüksuse liikmetele sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe korraldamine maleva ülesannete täitmise ettevalmistamiseks; 2) liikmete valmisoleku tagamine allüksusele antud ülesannete täitmiseks; 3) liikmete värbamise korraldamine; 4) kogukondliku ja seltskondliku tegevuse korraldamine; 5) Kaitseliidu positiivse nähtavuse suurendamine, sh teavitustöö korraldamine; 6) omatulu teenimine ja haldamine oma pädevuse piires; 7) muude malevapealiku antud ülesannete täitmine. (2) Allüksuse vastutusvaldkonna kinnitab maleva juhatuse ettepanekul malevapealik käskkirjaga. § 17. Allüksuse pealik (1) Allüksust juhib pealik, kes allub vahetult malevapealikule. (2) Allüksuse pealiku nimetab ametikohale viieks aastaks ja vabastab ametikohalt Kaitseliidu ülem malevapealiku ettepanekul, kuulates ära allüksuse juhatuse arvamuse. (3) Allüksuse pealik on Kaitseliidu tegevliige või tegevliikmest auliikmeks valitud isik. Allüksuse pealiku ametikohale nimetamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kandidaat on kõrgete kõlbeliste väärtustega, omab oma ametiülesannete täitmiseks vajalikku autoriteeti, kogemusi ja kompetentsi. (4) Allüksuse pealik: 1) juhib ja esindab allüksust oma pädevuse piires; 2) täidab malevapealiku korraldusi ja viib ellu allüksuse juhatuse otsuseid; 3) korraldab allüksuse väljaõpet; 4) valitseb malevapealiku otsusel allüksusele ja liikmetele antud relvi, laskemoona ning muud sõjalist varustust; 5) teeb malevapealikule ettepaneku allüksuse isikkoosseisu ametikohale nimetamiseks ja ametikohalt vabastamiseks; 6) vastutab allüksustele ja selle üksustele püstitatud ülesannete nõuetekohase täitmise eest; 7) korraldab uute liikmete värbamist ja allüksuse tegevustesse sisse elamist; 8) korraldab arvestuse pidamist allüksuse liikmete ja nende aktiivsuse üle; 9) ergutab ja esitab ergutamiseks või tunnustamiseks allüksuse liikmeid; 10) määrab allüksuse liikmetele distsiplinaarkaristusi vastavalt pädevusele või teeb juhatusele ettepanekuid Kaitseliidu kodukorra alusel meetmete kohaldamiseks; 11) korraldab allüksuse sisekommunikatsiooni ja teavitustööd; 12) suurendab Kaitseliidu positiivset nähtavust ühiskonnas; 13) annab oma pädevusele vastavalt käske ning kirjalikke ja suulisi korraldusi; 14) annab malevapealikule ja esindajatekogule aru allüksuse tegevusest. (5) Allüksuse pealik võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 tulenevaid ülesandeid delegeerida Kaitseliidu kodukorra § 11 lõike 8 alusel nimetatud erialapealikele ja allüksusesse määratud Kaitseliidu liikmetele. (6) Allüksuse pealiku äraolekul asendab teda allüksuse pealiku abi. § 18. Allüksuse pealiku abi (1) Allüksuse pealiku abi on sama allüksuse Kaitseliidu tegevliige või tegevliikmest auliikmeks valitud isik, kelle nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt malevapealik allüksuse pealiku ettepanekul. Allüksuse pealikul võib olla kuni kaks abi. (2) Allüksuse pealiku abi peamiseks ülesandeks on koordineeritult malevapealiku abiga koostöö edendamine allüksuses ning allüksuse seltskondliku elu korraldamine. (3) Allüksuse pealiku abi täpsemad ülesanded määrab allüksuse pealiku ettepanekul malevapealik allüksuse pealiku abi ametikohale nimetamisel. (4) Allüksuse pealiku abi ametikohale nimetamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kandidaat on kõrgete kõlbeliste väärtustega, omab oma ametiülesannete täitmiseks vajalikku autoriteeti, kogemusi ja kompetentsi. 4. peatükk ALLÜKSUSE KOLLEGIAALSE ORGANI MOODUSTAMINE, JUHTORGANI ÜLESANDED, JUHTORGANI LIIKMEKS SAAMINE § 19. Allüksuse kollegiaalne juhtimine Käesoleva põhimääruse paragrahvi 12 lõike 1 punktides 2 kuni 9 nimetatud allüksus on vabatahtlike juhtimisel toimiv kollegiaalseid juhtorganeid omav iseseisva teovõimega üksus. § 20. Allüksuse kollegiaalsed organid Allüksuse kollegiaalsed organid on: 1) allüksuse üldkoosolek või allüksuse esindajatekogu; 2) allüksuse juhatus; 3) allüksuse revisjonikomisjon. § 21. Allüksuse üldkoosolek (1) Allüksuse üldkoosolek on allüksuse esindusorgan, mis koosneb malevapealiku käskkirjaga allüksusesse määratud tegevliikmetest ja selle pealikust ning tegevliikmest auliikmeks valitud isikust (edaspidi üldkoosoleku liige). (2) Allüksuse üldkoosolek: 1) arutab allüksuse tegevusse puutuvaid üldküsimusi ja annab nende kohta arvamuse; 2) kinnitab allüksuse tegevuskava; 3) kinnitab allüksuse omatulu eelarve; 4) valib allüksuse juhatuse liikmed ja ühe asendusliikme; 5) valib allüksuse revisjonikomisjoni liikmed ning ühe asendusliikme; 6) võib kutsuda tagasi juhatuse või revisjonikomisjoni liikme, kui liige ei täida oma ülesandeid või ei saa oma ülesannetega hakkama; 7) valib allüksuse esindajad ja asendusliikme maleva esindajatekogusse; 8) võtab teadmiseks revideerimisaruande ning annab omapoolse hinnangu revisjonikomisjoni tegevusele; 9) teeb maleva juhatusele ettepaneku auliikme kandidaadi esitamiseks maleva esindajatekogule; 10) arutab allüksuse kogukondlikke ja seltskondlikke tegevusi; 11) kuulab ära allüksuse juhatuse ja allüksuse pealiku aruande ning annab omapoolse hinnangu juhatuse ning pealiku tegevusele; 12) võtab teadmiseks malevapealiku ettekande. (3) Juhul, kui üldkoosolek otsustab revisjonikomisjoni mitte moodustada või selle tegevuse lõpetada, tuleb üldkoosolekul teha maleva esindajatekogule ettepanek allüksuse üle järelevalve teostamise ülesande määramiseks maleva revisjonikomisjonile. Ettepaneku heakskiitmisel esindajatekogu poolt läheb allüksuse üle järelevalve teostamise ülesanne maleva revisjonikomisjonile. Esindajatekogult heakskiidu mittesaamisel, tuleb üldkoosolekul moodustada revisjonikomisjon hiljemalt kuue kuu jooksul, arvates esindajatekogu otsuse tegemisest. (4) Allüksuse üldkoosoleku korraldab allüksuse juhatus. Allüksuse üldkoosoleku koosolekud on korralised ja mittekorralised. Üldkoosoleku korraline koosolek peetakse üks kord aastas ajavahemikul 1. veebruar kuni 1. märts. Üldkoosoleku mittekorraline koosolek korraldatakse käesoleva lõike 2 punktides 3 kuni 6 märgitud otsuse tegemiseks. (5) Üldkoosoleku päevakorra valmistab ette ja kinnitab allüksuse juhatus. (6) Üldkoosoleku kokkukutsumisest ning päevakorrast ning muudest koosoleku läbiviimiseks vajalikest dokumentidest teavitatakse allüksuse üldkoosoleku liikmeid vähemalt 14 kalendripäeva ette. (7) Üldkoosolekut juhatab üldkoosoleku poolt üldkoosoleku liikmete hulgast valitud koosoleku juhataja ja abijuhataja. Allüksuse pealik, allüksuse valitud juhatuse liikmed, allüksuse revisjonikomisjoni liikmed osalevad koosolekul hääleõigusega. Malevapealik ja toetajaliige osaleb üldkoosolekul sõnaõigusega. (8) Allüksuse üldkoosoleku kvooruminõue on sätestatud Kaitseliidu keskkogu kinnitatud Kaitseliidu koosolekute pidamise korras. (9) Üldkoosolekul võib üldkoosoleku liige oma hääle andmiseks kasutada esindajat, kes peab olema sama üldkoosoleku liige. Üks esindaja võib esindada lisaks endale kuni kolme üldkoosoleku liiget. Esindamine toimub lihtkirjaliku volikirja alusel, mis lisatakse üldkoosoleku protokollile ja on üldkoosoleku protokolli lahutamatu osa. (10) Allüksuse üldkoosoleku otsused viib ellu allüksuse pealik. Kui allüksuse pealik ei nõustu üldkoosoleku otsusega, siis tuleb küsimus arutusele maleva juhatuse järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa maleva pealik või teda asendav isik ning vähemalt pool juhatusse valitud liikmetest. § 22. Allüksuse esindajatekogu (1) Allüksuse esindajatekogu on allüksuse esindusorganiks juhul, kui liikmete arvu rohkuse tõttu ei ole võimalik üldkoosolekut kokku kutsuda. (2) Allüksuse esindajatekogusse kuulub allüksusele vahetult alluva üksuse pealik oma ametikoha järgi ja sellest üksusest kümne liikme kohta üks valitud esindaja. (3) Allüksusele alluvas üksuses valitakse oma koosolekul selle tegevliikmete hulgast 10-ne liikme kohta 1 esindaja, mille kohta annavad liikmed oma nõusoleku. (4) Allüksuse esindajakogusse valitud esindaja nimi ja nõusolek esitatakse pärast tema valimist viivitamatult allüksuse juhatusele. (5) Allüksuse esindajatekogu kutsub kokku allüksuse pealik malevapealiku nõusolekul. (6) Allüksuse esindajatekogul osaleb allüksuse pealik, allüksuse pealiku abi, allüksuse valitud juhatuse liikmed, allüksusele vahetult alluvate üksusete pealikud ja selle üksustest valitud esindajad hääleõigusega. Malevapealik ja revisjonikomisjoni esindaja osaleb esindajatekogul sõnaõigusega. (7) Allüksuse esindajatekogu pädevuse ulatus on samasugune allüksuse üldkoosolekuga. (8) Allüksuse esindajatekogu koosolek korraldatakse samadel tingimustel, mis allüksuse üldkoosoleku puhul. § 23. Allüksuse juhatus (1) Allüksuse juhatus on allüksuse juhtorgan, kuhu kuuluvad ametikoha järgselt allüksuse pealik ja allüksuse pealiku abi ning kolm kuni viis valitavat allüksuse tegevliiget, kelle valib allüksuse üldkoosolek tegevliikmete hulgast. (2) Juhul, kui allüksuse pealikul on kaks abi, määrab allüksuse pealik oma otsusega allüksuse juhatusse ühe abidest. (3) Allüksuse juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks juhatuse valitud liiget ja allüksuse pealik või teda asendama määratud isik. Viie valitud juhatuse liikme puhul on juhatus otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kolm valitud juhatuse liiget ja allüksuse pealik või teda asendama määratud isik. (4) Allüksuse juhatus: 1) hoolitseb allüksuse sissetulekute eest; 2) teeb ettepanekuid allüksuse majandustegevuse korraldamiseks, esitades üldkoosolekule kinnitamiseks tegevuskava ja omatulu eelarve; 3) kasutab omatulu lähtudes Kaitseliidu keskjuhatuse kinnitatud riigieelarvevälise tulu kasutamise korrast, üldkoosoleku kinnitatud omatulu kasutamise suunistest ja tegevuskavas ettenähtud eesmärkidest; 4) teeb malevapealikule ettepanekuid maleva allüksuste struktuuri ajakohastamiseks; 5) teeb malevapealikule ettepaneku allüksuse erialase või valdkondliku tegevuse erialapealiku määramiseks või isiku ametikohalt vabastamiseks; 6) teeb malevapealikule ettepanekuid liikmete vastuvõtmiseks ja väljaarvamiseks; 7) annab allüksuse pealikule juhiseid allüksuse kasutuses oleva vara valitsemiseks, välja arvatud relvad, laskemoon ja muu sõjaline varustus; 8) arutab allüksuse üldtegevust puudutavaid küsimusi; 9) lepib kokku toetajaliikme kohustuse toetuse andmisel; 10) teeb ettepanekuid allüksuse sümboolika kehtestamiseks; 11) tunnustab liikmeid või kohaldab Kaitseliidu kodukorras sätestatud meetmeid rikkumiste korral; 12) korraldab allüksuse kogukondlikke ja seltskondlikke üritusi; 13) koostab allüksuse tegevusaruande; 14) annab üldkoosolekule ülevaate juhatuse tegevusest; 15) täidab teisi õigusaktides sätestatud ülesandeid. (5) Allüksuse juhatuse koosolekud liigituvad korraliseks ja mittekorraliseks. Allüksuse juhatuse korralise koosoleku kutsub kokku allüksuse pealik vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui neli korda aastas. Mittekorralise juhatuse koosoleku saab kokku kutsuda, kui seda nõuavad kolm valitud juhatuse liiget. Sellisel juhul esitatakse allüksuse pealikule arutamisele tuleva juhatuse koosoleku päevakord. § 24. Allüksuse revisjonikomisjon (1) Allüksuse revisjonikomisjon on allüksuse järelevalveorgan, mis teostab järelevalvet allüksuse juhatuse tegevuse üle. (2) Allüksuse revisjonikomisjon on aruandekohustuslik (revideerimisaruande esitamine) allüksuse esindusorgani ees. (3) Allüksuse revisjonikomisjon juhindub revideerimisel Kaitseliidu keskkogu kehtestatud Kaitseliidu revideerimiskorrast ja selles määratud ulatuses. (4) Allüksuse revisjonikomisjon koosneb vähemalt kolmest allüksuse esindusorgani valitud allüksuse tegevliikmest ja ühest asendusliikmest. (5) Allüksuse revisjonikomisjoni otsuse põhjal võivad revideerimist teostada ka üksikud komisjoni liikmed. (6) Allüksuse revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul on vähemalt kolm valitud allüksuse revisjonikomisjoni liiget. § 25. Kollegiaalse organi koosoleku pidamine Kollegiaalse organi koosoleku korraldamisel tuleb juhinduda Kaitseliidu keskkogu kehtestatud Kaitseliidu koosolekute pidamise korrast.  5. peatükk ALLÜKSUSE KOLLEGIAALSE ORGANI LIIKME VOLITUSTE KESTUS § 26. Allüksuse kollegiaalse organi liikme volituste kestvus (1) Allüksuse üldkoosoleku liikme volitused lõppevad tema allüksuse vahetamisega või Kaitseliidu liikmesuse lõppemisega. (2) Allüksuse esindajatekogu esindaja esindusõigus, valitava juhatuse ja revisjonikomisjoni liikme volitused on kolm aastat. (3) Allüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni asendusliikme volitused on kolm aastat. (4) Liikmeid võib tagasi valida. § 27. Allüksuse kollegiaalse organi liikme volituste pikenemine Allüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni valitud liikme ja asendusliikme volitused pikenevad, kui nad lõpeksid ajal, mil takistav asjaolu ei võimalda allüksuse esindusorganil allüksuse juhatuse või revisjonikomisjoni liikme ja asendusliikme valimisi läbi viia. Valimised peavad toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul, arvates takistava asjaolu äralangemisest.