Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Justiitsministeerium 13.06.2022 nr 5-5/22/2465 Rahandusministeerium Siseministeerium Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks vabariigi valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: 20220610_KVKR_EE.docx 20220610_KVKR_SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  10.06 .2022 Vabariigi Valitsuse määrus e „Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus “ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS ) § 11 lõike 2 alusel asutab kaitseväekohustuslaste registri (edaspidi KVKR ) ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Käesoleva eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrust nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ (edaspidi põhi määrus ) . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi nõunik Gerli Morell ( [email protected] ). Eelnõu on normitehnilise lt üle kontrolli nud Kaitseministeeriumi õigusloome valdkonnajuht Guido Pääsuke ( g uido.paasuke@kaitseministeer i um.ee ). Keeletoimetuse tegi … 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõuga täiendatakse andmesubjekti isikuandmete loetelu , andmeandjate loetelu ning ajakohastatakse andmete säilitamise tähtaegasid. Andmesubjekti kohta käivate andmete loetelu täiendatakse andmete osas, mi lle esitamine või kogumine ei tule KVTSist või muudest seadus t est ja mis ei ole kaitseväekohustuse täitmiseks hädavajalikud, kuid mis aitab paremini planeerida ja korralda isikuomadustele vastavat aja- ja reservteenistust ning seda eeskätt väljaõppele ja sõjaaja ametikohale suunamisel. Neid andmeid annab isik vabatahtlikult ja nende andmete osas on isikule nähtav millisel eesmärgil ning mis asutus neid andmeid näeb ja kasutab. Andmete kasutamiseks annab isik nõusoleku kaitseväeteenistuse veebis ja samas keskkonnas saab ta nõusoleku igal hetkel tagasi võtta. Sellisteks andmeteks on näiteks kontaktisik u kohta käiv teave , aja teenija oskused ja huvid (hobid) . V ar em küsi s neid andmeid ajateenijatelt Kaitsevägi ajateenistusse asudes ning andmed esitati paberankeedil. Kaitseministeerium ja Siseministeerium sõlmisid 22.06.2021 koostöökokkuleppe (nr 157/2106), mille eesmärk on edendada poolte koostööd sisekaitse ja sõjalise riigikaitse valdkonnas, riigisiseses kriisireguleerimises ja muudes poolte valitsemisaladesse kuuluvates küsimustes. Koostöökokkuleppe kohaselt pooled annavad teineteisele sisekaitse ja sõjalise riigikaitse tagamiseks oma pädevuse ja võimaluste piires vajalikku abi, korraldavad ühiseid koolitusi ja õppuseid, et tagada vastastikkust toetust vajavate tegevuste perioodilist testimist ja arendamist. Muuhulgas puudutab see kokkulepe inimressursside planeerimist ja kaasamist poolte valitsemisala tegevuste toetamisel. Seetõttu hakatakse kaitseväekohustuslastel t küsima teavet nende sisejulgeoleku või sõjalise riigikaitse ettevalmistamisega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemise kohta. Varasemalt sellist riigiülest ja keskset andmekorjet isikute vabatahtlikus tegevuses osalemise kohta ei ole tehtud. Kokkuvõttes on eelnõu muudatuse e esmär k vähendada paberil kogutavate andmete hulka ja koondada kog u vajalik teave ühte keskkonda. Paragrahvis 1 tehakse alljärgnevad muudatused. Punkti s 1 täiendatakse põhi määruse § 8 lõikes 2 sätestatud digitaalsesse registrisse kantavate andmesubjekti isikuandmete loetelu . Isikuandmete loetellu lisatakse kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kontaktisiku kohta käivad andmed . Kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning kontakttelefon on olulised juhuks , kui ajateenistuse või reservteenistuse ajal on vaja ajateenija või reservväelase lähedastega ühendust võtta (näiteks isikuga on juhtunud õnnetus või saanud tervise kahjustuse ) . Lisaks kontakisiku nimele, küsitakse juurde ka vastava kontaktisiku staatus- ehk kas tegemist on vanemaga, sõbra või elukaaslasega. Seda teavet on vaja eristada juhul, kui Kaitseväel on vaja ajateenija lähedastega ühendust võtta, sõltuvalt mis olukorraga seoses. Varasemalt küsiti neid andmeid paberil ajateenistusse või reservteenistusse asudes. Seda infot võib samuti jagada vabatahtlikult. Punkti dega 2 ja 3 muudetakse ja täiendatakse § 8 lõiget 4. Kehtiva määruse kohaselt kogutakse registrisse teavet andmesubjekti oskuste ja usulise veendumuse kohta, milleks hetkel on teave mootorsõiduki juhtimisõiguse ja vaba tahte alusel antud teave usutunnistuse kohta. Eelnõuga lisatakse lõikesse teave muude oskuste kohta, mis isik on omandanud täiendõppe , huvitegevuses osalemise ja eneseharimise kaudu . Sellised oskused on kursuste ja koolituste läbimine , mida ei loeta isiku haridusandmetena (§ 8 lõige 3) ega ka kutseso bivuse andmetena (§ 8 lõige 6), näiteks võõrkeelte oskus ning muud täiendkoolitusega või hobikorras omandatud teadmised/oskused. S eda teavet võib isik jagada vabatahtlikult ning seda võetakse arvesse isiku ajateenistuskoha ja väljaõppele suunamisel. Vastava andmevälja juures on isikul võimalik näha, et neid andmeid jagatakse Kaitseväega ja isik võib igal ajal oma nõusoleku nende andmete jagamise osas tagasi võtta . Täiendavalt lisatakse lõikesse teave sisejulgeoleku või sõjalise riigikaitse ettevalmistamisega seotud vabatahtliku s tegevuse s osalemise kohta. Sellise tegevusena loetakse näiteks tegevus t Kaitseliidu tegevliikmena, abipolitseinikuna või vabatahtlik u päästjana. Nii Kaitseliidu tegevliikmel, abipolitseinikul kui ka vabatahtlikul päästjal on oma kindel roll ja panus kriisi või hädaolukorra lahendamisel. On näiteid, kus aktiivne kodanik on Kaitseliidu tegevliige ja lisaks tegev ka abipolitseiniku või vabatahtlik u päästjana . S eega isikul on valik, millise organisatsiooni tegevuses ta mingi olukorra lahendamisel soovib panustada, kuid riigil või organisatsioonil puudub ülevaade sama isiku teistest „rollidest“ ja tegevustest, mistõttu puudub ka ülevaade oma tegelikest ressurssidest. Lisaks eelpool loetletud „rollidest“ on kaitseväekohustuslase peamine roll täita sõjalist riigikaitsekohustus t . M obilisatsiooni korral tuleb isikul asuda tä it m a kaitseväekohustuslase kohustusi , kuid kaitseväekohustuse väliselt võib isik näiteks vabatahtlikult panustada kaitselii du liikmena , abipolitseiniku või vabatahtliku päästjana sisejulgeoleku tagamis se . Riigis puudu b kesk ne andmete kogumi ne erinevate vabatahtlike osas, mistõttu puudub ka terviklik ülevaade t ressurssidest, mida on võimalik erinevate olukordade lahendamisel rakendada. K avandatav muudatus ei oma eesmärki omada teavet kõigi Eesti vabatahtlike kohta, vaid teabe kogumise eesmärk on omada teavet kaitseväekohustuslaste vabatahtlikust osalemisest erinevates avalikku võimu toe tavates tegevustes. Kuna erinevatesse tegevustesse kaasamiseks sobivate isikute arv on piiratud, siis vastava t eabe omamine võimaldab vähendada tegevuste ja koosseisude planeerimisel riski, et isik juba osaleb riigikaitseülesannete täitmisel muus vormis. Vabatahtlik us tegevuses osalemise kohta teabe jagamine on isikul e vabatahtlik. Samuti võib isik nõuda sellise teabe töötlemise lõpetamist või andmete parandamist. Kaitseväekohustuslaste registris koguta kse teavet isikute erinevate os kuste koht a, sealhulgas sõjaväelise välja õppekohta. Selline teave on vajalik Kaitseväe üksuste koosseisude planeerimisel. Samas on selli ne teave huvipakkuv ka teistele riigikaitse, julgeoleku või avaliku korra tagamisega seotud valitsusasutustele ja nimetatud valdkondades vabatahtlikku tegevust korraldatavatele asutustele. Teabe alusel on võimalik teha suunatud pakkumisi töösuhte sõlmimiseks või vabatahtliku tegevusega liitumisega. Eelnõu jõustumisel määrusena hakatakse registriobjektilt küsima registrisse sisenemise järgselt nõusolekut suunatud ettepanekute te gemiseks osalemiseks vabatahtli kus tegevuses. Nõusoleku saab anda iga asutuse ja nende poolt tehtavate ettepanekute kohta eraldi . Näiteks, kui isik annab nõusoleku Kaitseliidu poolt suunatud ettepanekute tegemiseks, võib saata talle kutse Kaitseliiduga liitumiseks. Kui nõusolek antakse Politsei- ja Piirivalve ameti või Päästeameti poolt tehtavatele ettepanekutele, nõustub isik saama teavet ja ettepanekuid osalemiseks abipolitseiniku või päästjana. Antud nõusoleku võib isik igal ajal tagasi võtta. Nõusolekute andmine ja taga sivõtmine logitakse ja nähtav ad on ainult isiku sel ajahetkel antud tahteavaldused/nõusolekud. Samuti fikseeritakse kellele ja millal ning milline teave on nõusoleku alusel edastatud. Nõusolek ei hõlma andmesubjekti eriliigiliste isikuandmete (terviseseisund, teave usutunnistuse kohta) edastamist. Punktis 4 täiendatakse paragrahvi 8 lõiget 5 punktiga 7. Lõikes 5 on kehtestatud loetelu andmesubjekti terviseandmete kohta, mida KVKRi kantakse ning vastavat loetelu täiendatakse teabega töövõimetuse kohta. KVTSi § 14 lõikes 4 on sätestatud, et KRAl on õigus saada teavet Eesti Töötukassalt, kui isikul on tuvasta tud osaline või puuduv töövõime ning Sotsiaalkindlustusametilt, kui isikul on tuvastatud püsiv töövõimetus vähemalt 40 protsendi ulatuses või puue. KVTSi § 31 lõike 5 kohaselt võib arstlik komisjon sellistel juhtudel kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnata ilma isiku juuresolekuta ning sellisel juhul teda arstlikku komisjoni ei kutsuta. T öövõimetuse andmed talletuvad KVKRi jah/ei formaadis ning varasemalt on neid andmeid KVKRi põhimääruse mõistes loetud § 8 lg 5 nimetatud andmekoosseisu juurde ehk töövõimetuse andmed on osa andmesubjekti terviseseisundi andmetest. Andmekaitse Inspektsioon on 21.04.2022 kirjas nr 2.2.-8/22/193 teinud soovituse lisada põhimääruse § 8 lõikesse 5 ka töövõimetuse andmed, et terviseandmete koosseis oleks läbipaist ev ja selge . Punktiga 5 täiendatakse § 8 lõiget 7 punktiga 11 ning lisatakse andmesubjekti kaitseväekohustuse täitmise andmetena asendusteenistusega seotud andmed. Seni kehtinud määruse kohaselt olid asendusteenistusega seotud andmed kajastatud lõike 8 punktis 3 , mis käsitleb andmesubjekti kaitseväeteenistuse kohta andmete kogumist. Tulenevalt KVTS § 3 lõikest 1 kaitseväeteenistus on kaitseväekohustuslase teenimine sõ javäelise auastmega ametikohal ning kaitseväeteenistuses olev isik on kaitseväelane. Kuna asendusteenistuja on kaitseväeteenistusest usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud, ei loeta asendusteenistust kaitseväeteenistuse täitmisena . Asendusteenistus on kaitseväekohustuse täitmine (KVTS § 4) , mistõttu tehakse põhimäärusesse vastav täpsustus. Seega kantakse registrisse kaitseväekohustuse täitmise andmetena (lõikesse 7) kogu teave asendusteenistuse täitmise kohta (teenistuse algus, lõpp ja teenistuskoht). Sellest tulenevalt tunnistatakse eelnõu punktiga 6 kehtetuks § 8 lõige 8 punkt 3. Punktiga 7 täiendatakse põhi määruse § 11 lõiget 2 ning lisatakse andmekogude loetellu, kellega KVKRi andmeid vahetab, Haigekassa andmekogu ja teenistus- ja tsiviilrelvade register . Haigekassa andmekoguga vahetatakse andmeid asendusteenistujate teenistuse alguse ja lõpukuupäeva kohta, mis on vajalik asendusteenistujale ravikindlustuse tagamiseks. Seega asendusteenistujale ravikindlustuse alustamiseks ja lõpetamiseks saab Haigekassa teavet KVKRist. Täiendavalt lisatakse loetellu teenistus- ja tsiviilrelvade register. 01.01.2021 jõustu s relvaseaduse muudatus, millega täiendati loetelu dokumentidest, mida riigikaitses osalev isik relvaluba taotledes Politsei- ja Piirivalveametile esitama peab. Riigikaitses osalev isik saab piiratud käibega padrunisalve taotleda vaid jahipidamise, vastava spordialaga tegelemise, turvalisuse tagamise ja piiratud käibega padrunisalve kasutava spordialaga tegelemise otstarbel registreeritud tulirelva juurde. Lisaks ametitõendi, liikmetõendi või organisatsiooni kuulumist tõendava dokumendi esitamisele tuleb taotlejal esitada ka Kaitseväe tõend taotleja sõjaaja ametikohale määramise kohta. Kuna KVKRis on andmed kaitseväekohustuslase sõjaaja ametikohale nimetamise kohta, saab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse laekudes teha vastavate andmete saamiseks päringu KVKRi ja paberil nimetatud tõendeid enam esitama ei pea . Andmeid vahetatakse X-tee liidestuse kaudu . Punktiga 8 muudetakse põhi määruse § 16 lõiget 3, milles on kehtestatud andmete säilitamise tähtajad. Kehtivate sätete kohaselt säilitatakse andmekogu digitaalsesse registrisse kantavaid andmeid 50 aastat, välja arvatud andmesubjekti ja Kaitseressursside Ameti vahel kaitseväekohustuse täitmisega seotud kirjavahetuse ning Kaitseressursside Ameti ja arstlike komisjonide tehtud haldusotsuste andmeid, mida säilitatakse Kaitseressursside Ameti teabehalduskorra kohaselt . Muudatuse kohaselt kehtestatakse andmekogu digitaalsesse registrisse kantavate andmekoosseisude le erinevad säilitamis tähtajad. Teave, mis on põhiandmetena muus andmekogus (näiteks elukoha, kodakondsuse, kontaktandmed või juhtimisõiguse olemasolu) või mille hoidmiseks puudub pikaajaline vajadus (nt haridusandmed ja kutsesobivusandmed ja andmed, mille esitamise kohustus ei tule seadusest ehk vabatahte alusel antud andmed ), kustutatakse ühe kalendriaasta möödumisel digitaalsesse arhiivi kandmisest. A ndmesubjekti terviseandmed, kaitseväekohustuse ja kaitseväeteenistuse täitmise kohta tehtud andmed, säilita takse kümme kalendriaastat. Viiskümmend kalendriaastat säilitatakse koond teavet isiku kaitseväeteenistus e käigu kohta ehk teave viimasele rahuaja ja sõjaaja ametikohale nimetamise kohta, sõjaväelise auastme andmise kohta, kaitseväekohustuslase sõjaväearvestuse eriala kood ning teave sõjaväelise väljaõppe ja väljaõppe astme kohta. Paragrahvis 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Määruse jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Määruse paragrahvi 4 lõike 4 punkti 4 muudatus, mille kohaselt hakatakse kaitseväekohustuslastelt küsima teavet nende vabatahtliku tegevuse kohta sisejulgeoleku või sõjalise riigikaitse ettevalmistusega seonduvalt, jõustub 1. oktoobril 2022. a. Määruse jõustumisaja kehtestamisel on lähtutud muudatuste sisseviimiseks vajalike registri arenduste ja eelarveliste vahendite plaanist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu oma b puutumust Euroopa Liidu õigusega (sealhulgas Euroopa Liidu andmekaitseõigusega) . Kuigi Euroopa Liidu toimise lepingu V jaotise sätete kohaselt jääb riigi julgeolekut puudutav tegevus väljapoole Euroopa Liidu õiguse kohaldamisala , siis isiku vabatahtliku tegevuse kohta ko g utavale teabele vastav erand ei laiene . Samuti ei laiene erand teabetöötlemisele, mida tehakse Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisala asutustele isiku nõusoleku alusel teabe edastamise eesmärgil . 4. Määruse mõjud Sihtrühm: 1. Kaitseväekohustuslased; 2. Kaitseressursside Amet; 3. Kaitsevägi. Käesoleva eelnõuga Kaitseressursside Ameti töökorralduses midagi ei muutu. Täiendavate andmete küsimiseks luuakse KVKRi vastavad andmeväljad. Loodavad andmeväljad „kontaktisik“, „huvid, hobid“, „kuuluvus vabatahtlikku organisatsiooni“ täidetakse andmesubjektide poolt vabatahtlikult kaitseväeteenistuse veebi kaudu ehk iseteeninduskeskkonnas. Andmete väljastamine toimub andmevahetuskihi X-tee kaudu. Kokkuvõttes on muudatuse mõju Kaitseressursside Ameti töökorraldusele väike . Muudatus omab mõju Kaitseväe töökorraldusele selliselt, et ajateenijatelt ja reservväelastelt ei pea enam teatud andmeid küsima paberil ning edaspidi on vajalikud andmed saadavad KVKRis. Vabatahte alusel antud andmete juures näidatakse ära, millisel asutusel ja millisel eesmärgil on õigus neid andmeid näha. Nõusoleku andmete jagamiseks ja kogumiseks võib isik igal ajahetkel tagasi võtta. Andmetele juurdepääs tagatakse vastavate õiguste andmisega struktuuriüksuse personalitöötajale. Andmete küsimist paberil jätkatakse näiteks ajateenijate toidutalumatuse või teabe osas, mida ei ole vajalik KVKRi koguda. Kuna teatud osas jätkatakse andmete küsimist siiski paberil, on määrusega tehtavate muudatuste mõju Kaitseväe töökorraldusele väike. Sihtrühm 2: Kaitseliit, Politsei- ja P iirivalveamet, Päästeamet. Kaitseliidul, Politsei- ja Piirivalveametil ja Päästeametil tekib võimalus saata i sikutele suunatud ettepanekuid oma valdkonna s vabatahtlikkus tegevuses osalemiseks ja väljaõppe omandamiseks. Ettepanek saadetakse vaid isikutel, k es on selleks nõusoleku andnud. Muudatusel on oluline mõju sisejulgeoleku ja sõjalise riigikaitse tegevuste ja selleks vajaliku inimressursi planeerimisel. Samuti suureneb võimalus isikute kaasamiseks ja neile vajaliku väljaõppe andmiseks laiapindse riigikaitse (nii sisejulgeoleku kui sõjalisekaitse) eesmärgi edendamiseks. Kaitseväekohustuslastele (sealhulgas ajateenijad ja reservväelased) ei kaasne määruse muudatusega olulist mõju, kuna andmete sisestamine KVKRi on vabatahtlik ja nõusoleku suunatud pakkumiste saamiseks võib isik igal hetkel tagasi võtta. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisa kulusid riigieelarvele. KVKRi arendamisega seotud kulud on planeeritud KRA eelarvesse. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendusega seotud kulu kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarves t. 6. Määruse jõustumine Määruse jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Määruse paragrahvi 4 lõike 4 punkti 4 muudatus, mille kohaselt hakatakse kaitseväekohustuslastelt küsima teavet nende vabatahtliku tegevuse kohta sisejulgeoleku või sõjalise riigikaitse ettevalmistusega seonduvalt, jõustub 1. oktoobril 2022. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiitsministeeriumile , Rahandusministeeriumile ning Siseministeeriumile ja arvamuse andmiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Kaitseliidule, Kaitseressursside Ametile ning Kaitseväele. EELNÕU 10.06 .2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013 . a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruses nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punkti ga 10 järgmises sõnastuses: „ 10) kontaktisik u ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon ning kontaktisiku staatus .“ ; 2 ) paragrahvi 8 lõike 4 tekst muudetake ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Andmesubjekti oskuste, vabatahtliku tegevuse ja usulise veendumuse kohta kantakse registrisse andmed: “; 3) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „ 3) täiendõppega või spordi- ja huvitegevuses osalemise kaudu omandatud oskuste kohta; 4) sisejulgeoleku või sõjalise riigikaitse ettevalmistamisega seotud vabatahtliku s tegevuse s osalemise kohta. “; 4) paragrahvi 8 lõiget 5 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „ 7 ) teave töövõimetuse kohta.“; 5 ) paragrahvi 8 lõiget 7 täiendatakse punkti ga 11 järgmises sõnastuses: „ 11) teave asendusteenistusse asumise ja asendusteenistuse lõpetamise kohta .“; 6 ) paragrahvi 8 lõike 8 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. 7 ) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punkti dega 22 ja 23 järgmises sõnastuses: „ 22) Haigekassa andmekogu ; 23) teenistus- ja tsiviilrelvade register. “ ; 8 ) paragrahvi 16 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, säilitatakse: „1) paragrahvi 8 lõike 2 punktides 3-11 , lõigetes 3 , 4, 6 ja 10 nimetatud andmeid üks aasta digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates; 2) paragrahvi 8 lõi getes 5, 7 ja 8 nimetatud andmeid kümme aastat digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates; 3) paragrahvi 8 lõike 2 punktides 1- 2 ja lõ ike s 9 nimetatud andmeid 50 aastat digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates; 4) paragrahvi 8 lõikes 11 nimetatud andmeid Kaitseressursside Ameti teabehalduskorra kohaselt.“. § 2. Määruse jõustumine (1 ) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (2) Määruse § 8 lõige 4 punkt 4 jõustub 1. oktoobril 2022. a. Kaja Kallas P eaminister Kalle Laanet Kaitsem inister Taimar Peterkop Riigisekretär