Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Eelnõude Infosüsteem 30.05.2022 nr 5-5/22/2246 Ministeeriumid Riigikantselei Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja kord" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Arvamuse avaldamiseks: Kaitsevägi Kaitseressursside Amet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Lisa: 20220523_A_OI_Kahju-hyvitamise-kord;EN.docx 20220523_A_OI_Kahju-hyvitamise-kord;SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 23.05.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsi ooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 87 4 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrus reguleerib kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud õigusvastase kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks taotluse esitamise ja lahendamise tingimusi ja korda. (2) Määrust kohaldatakse isiku, kellele on kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud õigusvastas t kahju, suhtes või tema õigusjärglas ele (edaspidi kahju kannatanud isik ). § 2. Kahju hüvitamise taotluse esitamine (1) Taotlus kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks (edaspidi kahju hüvitamise taotlus ) esitatakse haldusorganile, kes tekitas kahju või vastutab kahju vahetult tekitanud isiku eest (edaspidi kahju tekitanud haldusorgan ). (2) Kui kahju tekitanud haldusorgan ei ole teada, siis esitatakse taotlus asjaomasele ministeeriumile, kes viib kahju hüvitamise menetluse läbi ulatuses, mis on vajalik vastutava haldusorgani väljaselgitamiseks või tõendi tagamiseks. (3) Kui kahju tekkimises on osalenud mitu haldusorganit, siis esitatakse kahju hüvitamise taotlus asjaomasele ministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud valitsusasutusele. § 3. Kahju hüvitamise taotluse menetlemise kord (1) Kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, millal kahju kannatanud isik kahjust teada sai või pidi teada saama. (2) Kahju hüvitamise taotlus peab olema kirjalik. (3) Kahju hüvitamise taotluses tuleb märkida vähemalt järgmised andmed: 1) kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 2) kahju kannatanud juriidilise isiku ärinimi ja registrikood; 3) kahju kannatanu d isiku elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-postiaadress ja muud kontaktandmed; 4) kahju tekitanud haldusorgani või asjaomase ministeeriumi nimetu s ja muud teada olevad andmed; 5) õigusvastane haldusakt, toiming või muu tegu, millega kahju tekitati; 6) kahju tekitamise asjaolud ning sellekohased tõendid; 7) isiku selgelt väljendatud taotlus, sealhulgas kas isik soovib hüvitist või tagajärje kõrvaldamist; 8) arvelduskonto andmed, millele soovitakse hüvitise ülekandmist; 9) muud taotluse lahendamisega seotud olulised asjaolud. (4) Kui kahju hüvitamise taotluse esitaja ei ole kahju kannatanud isik, siis tuleb kahju hüvitamise taotluses täiendavalt märkida kahju hüvitamise taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, ja kontaktandmed ning põhistada taotluse esitamist. (5) Kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse ühe aasta jooksul alates taotluse saamisest. (6) Kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse haldusaktiga. § 4. Kahju hüvitamise tingimused ja piirangud (1) Kahju tekitanud haldusorgan hüvitab üksnes riigikaitseseaduse § 87 2 ja § 87 3 sätestatud kahju. (2) Hüvitise suuruse määramisel arvestab kahju tekitanud haldusorgan riigivastutuse seaduse § 13 sätestatud piiranguid, arvestades riigikaitseseaduse § 87 3 lõikes 2 sätestatud erisusi. (3) Kahju ei hüvitata, kui kahju kandmist võib oodata kahju kannatanud isikult üldise kodanikukohustuse osana. Kodanikukohustuse täitmisena käsitletakse eelkõige teiste isikute õiguste arvestamist ja õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmist, kodaniku vabatahtlikku ja kohustuslikku osalemist riigikaitses, isiku ametiseisundist, liikmelisusest või muust kuuluvusest tulenevate ülesannete täitmist, hoolsuskohustuse täitmist isiku, looma või asja suhtes või vabatahtlikust tegevust. (4) Kahju tekitanud haldusorgan ei hüvita kahju, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kulu st ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. § 5. Kahju hüvitise väljamaksmine (1) Kahju hüvitis kantakse üle taotluses nimetatud arvelduskontole. (2) Hüvitise välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole või muu makseasutuse kontole maksmise korral ei vastuta haldusorgan ajalise viivituse eest, mis on tekkinud makse tegemise ja arvelduskontole raha laekumise vahel, ega hüvitise suuruse erinevuse eest, mis on tekkinud välisriigi krediidiasutuse teenustasude maksmise või valuutakursi muutumise tõttu makse tegemise ja selle kontole laekumise vahelisel ajal. Haldusorgan võib vähendada hüvitise summat nende teenustasude võrra, mida tema peab makse teostajana kandma. Kaja Kallas peaminister Kalle Laanet kaitseminister Taimar Peterkop riigisekretär 23.05.2022 Vabariigi Valitsuse määruse „ Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsi ooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja kord “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on täpsustada k õrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisats iooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise tingimus i ja korda. Riigikogus 16. veebruaril 2022 . a vastu võetud r iigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ega ( RT I, 10.03.2022, 1 ) riigivastutuse erisustega. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitatakse üksnes riigikaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras (riigikaitseseaduse § 87 1 lõige 1) ning võlaõigusseadust ega riigivastutuse seadust ei kohaldata. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise või tagajärje kõrvaldamise tingimuste ja korra põhialused on nähtud ette riigikaitseseaduse § 87 4 ning eelnõukohase määrusega täpsustatakse selle tingimusi ja korda. Eelnõu ettevalmist aja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome valdkonnajuht Guido Pääsuke ( [email protected] ) ja õigusloome nõunik Sander Põllumäe ( [email protected] ) . Märkused Eelnõu on seotud riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega ( RT I, 10.03.2022, 1 ) . Eelnõu ei ole seotud Euro opa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ga. Määruse eesmärk Eelnõukohase määruse eesmärk on täpsustada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise tingimusi ja korda. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Määruse § 1 reguleeritakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Riigikaitseseaduse § 87 4 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega k õrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja korra . Volitusnormi kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud määruse kehtestama (imperatiivne volitus). Volitus on antud seadust täpsustava määruse kehtestamiseks ( intra legem määrus). Volitusnormi kohaselt kehtestatakse nii materiaal- kui ka menetlusõigusnormid. Määrus reguleerib kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud õigusvastase kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks taotluse esitamise korda. K õrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise tingimused on kehtestatud riigikaitseseaduse § 87 1 -§ 87 3 ning kord riigikaitseseaduse § 87 4 ning määrusega täpsustatakse eelnimetatud tingimus i ja kor da. See nähtub ka määruse pealkirjast, kuid õigusselguse huvides on määruse § 1 lõikes 1 sätestatud määruse reguleerimisala. Hüvitatava kahju esemest ning määruse reguleerimisalast tulenevalt saab määruse alusel kahju nõuda vaid isik, kellele on kahju tekkinud kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal. Selle isiku asemel saab kahju taotleda ka tema õigusjärglane. Vaatamata sellele, et nõude ese määratleb võimalike isikute ringi, kellele määrus kohaldub, on õigus selguse huvides määruse § 1 lõikes 2 sätestatud määruse kohaldamisala. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala hõlmavad volitusnormi tervikuna ning ei sisalda teistest volitusnormidest tulenevaid regulatsioone. Määruse § 2 lõikes 1 reguleeritakse kahju hüvitamise taotluse esitamist. Määruse § 2 lõige 1 sisaldab riigikaitseseaduse § 87 4 lõikega 1 sarnast regulatsiooni, aga lisab sellele mõned lühiterminid. Nii käsitletakse „kahju tekitanud haldusorganina“ haldusorgani t , kes tekitas kahju või vastutab kahju tekitanud isiku eest (nt ühekordse töökohustuse määranud haldusorgan, haldusülesande iseseisvaks täitmiseks volitanud haldusorgan vms). Samuti on lühendatud t aotlus kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks terminiga „kahju hüvitamise taotlus“. Ü htlustatakse määruses taotlus kahju hüvitamiseks ning taotlus tagajärje kõrvaldamiseks. Sellega on soovitud jätta valik kahju hüvitamise ja tagajärje kõrvaldamise vahel haldusorgani kaalutlusotsuseks . Riigikaitseseaduse § 87 2 lõike 4 kohaselt hüvitab k ahju kannatanud isikule kahju selle hüvitamiseks kohustatud isik. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kindlaks riigivastutuse seaduse §-s 12 sätestatud korras. Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis ühekordset töökohustust, hüvitab kahju avaliku võimu kandja, kes määras ühekordse töökohustuse . Õige vastustaja väljaselgitamine on reeglina taotluse esitaja kohustus ning haldusorgan üksnes kontrollib enda pädevust taotluse vastuvõtmisel (vt haldusmenetluse seaduse § 15 lõige 4). Kui tavaolukorras on kahju põhjustanud tegevus selgelt eristatav ja selle sooritanud isik üheselt määratletav, siis kriisiolukorras (kõrgendatud kaitsevalmidus , sõjaseisukor d, mobilisatsioon või demobilisatsioon ) võib kahju põhjustanud tegevuse ja kahju tekitanud haldusorgani väljaselgitamine olla keeruline. Probleemiks võib olla kahju kannatanud isiku eemalviibimine (põgenemine teise riiki või piirkonda, viibimine kaitseväeteenistuses, riigikaitselise ülesande täitmine vms), mille tõttu saab isik kahjust teada alles tagantjärgi. Kriisiolukorra lahendamiseks väljakuulutatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on erikorra juhtidel ka volitus anda haldusakte või tühistada haldusakte teiste haldusorganite pädevuses. Samuti teevad mitmed haldusorganid koostööd või kaasavad teisi haldusorganeid enda ülesannete täitmisesse, määravad ühekordseid töökohustusi ja sundvaldavad vara, mille tõttu ei pruugi tegelik otsuse teinud haldusorgan olla ka juures viibivale isikule arusaadav. Seaduse tasemel ei ole määratud kindlaks haldusorganit, kes lahendaks kahju hüvitamise taotluse, kui kahju tekitanud haldusorgan ei ole teada. Määrusega ei saa kehtestada puuduvat ega muuta seaduses sisalduvat pädevusnormi. Seetõttu on määruse § 2 lõigetes 2 ja 3 nähtud ette menetlusnormid, kellele esitab isik taotluse siis, kui kahju tekitanud haldusorgan ei ole teada või kahju on tekitanud mitu haldusorganit. Sellisel juhul teostab esmased menetlustoimingud asjaomane ministeerium ehk ministeerium, kelle valitsemisalasse kahju tekkimisega põhjuslikus seoses olev tegevus kuulus. Asjaomase ministeeriumi ülesandeks on eelkõige selgitada välja kahju põhjustanud haldusorgan, kes on seaduse alusel pädev kahju hüvitamise taotlust lahendama, ning tagama tõendid. Kahju põhjustanud haldusorgani väljaselgitamiseks võib asjaomasel ministeeriumil olla vajadus koguda tõendeid kahju põhjustamise aja, koha ja muude tehiolude kohta. Asjaomase ministeeriumi sooritatavad menetlustoimingud piirduvad eelkõige kahju põhjustanud haldusorgani tuvastamisega ning ei lahenda kahju hüvitamise küsimust sisuliselt. Sellele vaatamata võib ka asjaomasel ministeeriumil olla vajalik tagada tõendeid asja hilisema sisulise lahendamise jaoks. Tõendi tagamisena mõeldakse tõendite kogumist enne asja sisulist läbivaatamist. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võivad tõendid kiiresti kahjustuda (nt tunnistaja ei saa hiljem ütlusi anda, hoone, ruum, ala või muu paik muutub, asitõend või dokument hävib jne). Seetõttu võib olla vajalik tõendi kogumine enne asja sisulist läbivaatamist. Enne asja läbivaatamist ei pruugi olla täpselt teada, millised asjaolud omavad asja sisulisel läbivaatamisel õiguslikku tähendust. Seega võib tõendi tagamise käigus koguda tõendeid kõigi nende asjaolude kohta, mis võivad üldse kahju hüvitamist otsustamist sellel juhtumil mõjutada. Eelnõu § 3 reguleeritakse kahju hüvitamise taotluse lahendamise menetlusnorme. Määruse teksti terviklikkuse ja arusaadavuse tagamiseks on eelnõu § 3 lõikes 1 taasesitatud riigikaitseseaduse § 87 4 lõike 1 tekst. Eelnõu § 3 lõikes 2 täpsustatakse seadust ning nähakse ette, et taotlus tuleb esitada kirjalikus vormis. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 6 võrdustatakse elektrooniline asjaajamine kirjaliku asjaajamisega ning seetõttu ei ole määruses täpsustatud, et kirjaliku vormi nõue on täidetud ka elektroonilise taotluse, mis on digitaalselt allkirjastatud, esitamisega. Sellega on määruses kehtestatud seaduse alusel taotlusele kohustusliku vormi nõue haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 1 tähenduses ning haldusmenetluse seaduse § 14 lõige 2 ei ole eelnõus reguleeritava kahju hüvitamise taotluse esitamisel kohaldatav. Haldusmenetluses taotlusele esitatavad nõuded on üldiselt reguleeritud haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 2. Eelnõu § 3 lõikes 3 on kehtestatud täpsemad nõuded osas, mis puudutavad kahju kannatanud isiku ja tema nõude määratlemist. Kahju hüvitamise taotluses märgitavad andmed on järgmised: kahju kannatanud isiku andmed . Kahju kannatanud isik võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Määratluse kohaselt on kahju kannatanud isikuks ka isiku, kellele vahetult kahju tekitati, õigusjärglane (nt äriühing, kelle vara hävitati õigusvastaselt, on hiljem ühinenud teise äriühinguga vms). Taotluses tuleb märkida kahju kannatanud isiku isiku- või ärinimi, isiku- või registrikood ning kontaktandmed (eelnõu § 3 lõik 3 punktid 1 – 3). Isikunimeks on füüsilise isiku ees- ja perekonnanimed vastavalt ametlikule nimekujule temale väljastatud isikut tõendavas dokumendis. Isikukoodiks on riigi poolt väljastatud isikukood. Isikukoodi puudumisel märgib isik enda sünniaja kuupäeva täpsusega. Ärinimeks on isiku äriregistrisse või muusse vastavasse registrisse (nt mittetulundusühingute ja sihtasutuste register) kantud ärinimi koos juriidilise isiku liigi tähisega. Registrikoodiks on juriidilise isiku äriregistrisse või muusse vastavasse registrisse kantud registrikood. Kohustuslikeks kontaktandmeteks on füüsilise isiku elukoha aadress või juriidilise isiku asukoha aadress ning isiku telefoninumber ja e-postiaadress. Muudeks kontaktandmeteks võivad olla lisa-aadressi andmed, välisriigi aadressi või sidevahendi andmed, videokõne või kiir vestluse aadressi andmed (näiteks Skype, Zoom, Google Meet, Microsoft Teams ja teised), Eestis viibiva esindaja või prokuristi kontaktandmed või muu teave isikuga ühenduse saamiseks; kahju tekitanud haldusorgani andmed . Kahju hüvitamise taotluses tuleb märkida kahju tekitanud haldusorgani nimetus või asjaomase ministeeriumi, kellele taotlus esitatakse, nimetus. Lisaks kahju tekitanud haldusorgani nimetusele või asjaomase ministeeriumi nimetusele võib märkida registrikoodi või kontaktandmed, aga nende märkimine ei ole kohustuslik. Kui isikule on teada kahju tekitanud ametiisiku nimi ja ametinimetus, riigikaitselist töökohustust täitnud isiku nimi ja töökohustus, avaliku võimu ülesanne või muu haldusülesanne, mille käigus kahju tekitati, ühekordset töökohustust täitnud isiku nimi ja ülesanne või muud asjaolud, mis aitavad kaasa kahju tekitamise asjaolude ja kahju tekitanud haldusorgani väljaselgitamiseks, siis tuleb ka need andmed kahju hüvitamise taotlusesse märkida. Kui need andmed ei ole isikule kahju hüvitamise taotluse esitamise ajal teada, siis selgitatakse need välja haldusmenetluse käigus; kahju andmed ja kahju tekitamise andmed . Kahju hüvitamise taotluses tuleb märkida õigusvastase haldusakti, toimingu või muu teo, millega kahju tekitati , andmed. Dokumendi olemasolu korral tuleb viidata konkreetse dokumendi andja, kuupäeva, liigi ja numbri (viida) täpsusega dokumendile või selle konkreetsele osale. Samuti tuleb märkida kahju tekitamise koht, aeg ja muud tehiolud, kui need on kahju kannatanud isikule teada. Samuti tuleb kirjeldada, milles seisnes kahju, milline on kahju ulatus ning millised teod on kahju tekitamisega põhjuslikus seoses. Kahju hüvitamise taotluses tuleb nimetada tõendid, mis on kahju tekitamise kohta olemas ning millised asjaolud on nendega tõendatud. Taotlusele tuleb lisada dokumentaalsed tõendid (dokumendid, fotod, videod ja muud dokumendid); kahju hüvitamise taotluse nõue . Kahju hüvitamise taotluses tuleb selgelt märkida, kas isik soovib kahju hüvitamist või tagajärje kõrvaldamist. Kahju hüvitamise nõude korral tuleb märkida hüvitatava kahju summa ning selle arvutuskäik. Tagajärje kõrvaldamise nõude korral tuleb märkida, milles tagajärje kõrvaldamine konkreetselt seisneb. Taotlusele tuleb lisada ka kahju kannatanud isiku arvelduskonto number või muu konto number, millele kahju hüvitis tuleb kanda. Kuna kahju hüvitamise või tagajärje kõrvaldamise otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, siis on arvelduskonto märkimise kohustus sõltumatu kahju hüvitamise taotluses esitatavast nõudest; muud taotluse lahendamisega seotud olulised asjaolud . Kahju hüvitamise taotluses tuleb märkida ka muud taotluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud. Need asjaolud sõltuvad igast konkreetsest üksikjuhtumist. Oluline on kindlasti kahju kannatanud isiku või kolmanda isiku osavõtt kahju tekkimisel või vastutus tagajärgede ärahoidmisel, mitme haldusorgani samaaegne või järjestikune kuhjuva tagajärjega tegevus kahju tekitamisel või võimalused saada kindlustuselt või kolmandalt isikult hüvitist, toetust või teenust seoses tekkinud kahjuga. Kahju hüvitamise taotluse haldusmenetluse seisukohalt võib olla oluline isiku viibimine välisriigis, kaitseväeteenistuses või haiglaravil, mille tõttu ta ei saa isiklikult menetlustoimingutest osa võtta. Kui kahju hüvitamise taotluse esitaja ei ole kahju kannatanud isik, siis tuleb kahju hüvitamise taotluses täiendavalt märkida kahju hüvitamise taotluse esitaja isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg , ja kontaktandmed ning põhistada taotluse esitamist . Kui taotluse esitab esindaja, siis peab ta vastavalt haldusmenetluse seaduse § 13 esitama kirjalikus vormis volikirja esindusõiguse kohta. Kui kahju kannatanud isik on surnud, aga pärandi osas toimub õigusvaidlus või pärandi vastuvõtmine ei ole veel selge, siis võib taotluse esitada ka huvitatud isik. Sellisel juhul võib kahju hüvitamise otsustamine toimuda pärimismenetluse kestel ja olla osaks pärandvara inventuuri läbiviimisest. Pankrotimenetluses võib ka pankrotihaldur esitada kahju hüvitamise avalduse. Samuti võib isik olla võlaõigusliku lepinguga loovutanud enda nõude isikule, kes ei ole tema õigusjärglane. Taotluse esitamisel tuleb neid asjaolusid vähemalt põhistada. Taotluse läbivaatamise käigus võib haldusorgan nõuda täiendavaid tõendeid, mis tõendaksid kolmanda isiku õigustatud huvi. Kuna kahju hüvitise väljamõistmise eelduseks on kahju kannatanud isiku taotlus, siis ei tähenda nt nõude loovutamine veel iseenesest, et nõude omandanud isikul ka tegelikult nõudeõigus oleks tekkinud, vaid see tuleb selgitada välja haldusmenetluse käigus. Riigikaitseseaduse § 87 4 lõikes 3 sätestatakse: „ Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise või tagajärje kõrvaldamise taotluse lahendab haldusorgan ühe aasta jooksul alates taotluse saamisest. “ Määruse teksti terviklikkuse ja arusaadavuse huvides taasesitatakse eelnõu § 3 lõikes 5 riigikaitseseaduse § 87 4 lõige 1 ja sätestatakse, et kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse ühe aasta jooksul alates taotluse saamisest. Eelnõu § 3 lõikes 6 täpsustatakse, et k ahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse haldusaktiga . Riigivastutuse seaduse § 18 lõikes 1 ega ka riigikaitseseaduses ei täpsustata, millise haldustegevuse vormiga toimub kahju hüvitamise otsustamine. Õigusselguse huvides on määrusega täpsustatud, et kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsustus on haldusakt. Kuna haldusakti kehtivus, teatavakstegemine, täitmine ja vaidlustamine on õigusaktidega reguleeritud, siis puudub vajadus neid küsimusi täiendavalt reguleerida. R iigikaitseseaduse § 87 2 ja § 87 3 on kahju hüvitamise tingimused kindlaks määratud ning puudub vajadus neid tingimus määruse tekstis taasesitada. Seadusliku aluse põhimõttest tuleneb, et avalik võim võib teha üksnes seda, mis on seadusega lubatud. Riigikaitseseaduse § 87 2 ja § 87 3 rakendamisel võib tekkida küsimus, kas osutatud sätted jätavad kahju tekitanud haldusorganile kaalutlusõiguse hüvitada ka kahju, mida ei ole seaduse järgi kahju kannatanud isikul õigus nõuda. Rahvusvahelise koostöö raames on sellise kahju hüvitamine võimalik ning seetõttu pole välistatud küsimused analoogia kohaldamisest. Seetõttu peeti vajalikuks määruse tasemel rõhutada, et tegemist on imperatiivsete õigusnormidega ning kahju tekitanud haldusorganil ei ole volitust hüvitada kahju rohkem, kui see on seaduses ette nähtud. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kahju tekitanud haldusorgan riigivastutuse seaduse § 13 sätestatud piiranguid, arvestades riigikaitseseaduse § 87 3 lõikes 2 sätestatud erisusi. Erisuste arvestamine on samuti kahju tekitanud haldusorgani kohustus ning ta peab haldusmenetluses selgitama välja ka piirangute aluseks olevad asjaolud. Riigikaitseseaduse § 87 3 lõikes 4 sätestatakse: „ Kahju ei hüvitata, kui kahju kandmist võib oodata isikult üldise kodanikukohustuse osana, “ ning selle kohta on seaduse eelnõu seletuskirjas kirjutatud järgmiselt: „ Üldise kodanikukohustusena tuleb mõista teatud õiguslikult määramata ühiskondlike ootuste täitmist (vrd eriti naiskodanike puhul PS §-ga 54, vrd ka ühekordne töökohustus eelnõus). Välistatud on selle kahju hüvitamine, mis paratamatult kaasneb isikule sellise kohustuse täitmisega, mille täitmist oodatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal igaühelt. Sääraseks kohustuseks võib olla näiteks eratee omaniku kohustus võimaldada oma teed kasutada kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamise või sõjaseisukorra lahendamise eesmärgil, kannatanule või abivajajale abi andmisega seotud kulutusi vms. Sellised kohustused võivad tuleneda ka liikmesusest vabatahtlikus organisatsioonis või väljaõppest, isegi kui need ei ole riigikaitseülesande või töökohustusena määratletud. Kuigi kõnesolevas eelnõus on esitatud eriregulatsioon, katab see üldnormina ka riigikaitseliste kohustuste ning põhiõiguste ja -vabaduste piirangutega kaasnevad paratamatud kulud ja kahju (sh sõjaseisukorra ajal õigusvastaselt tekitatud saamata jäänud tulu eest hüvitise mittesaamine, vt lg 2). Säte lähtub põhimõttest, et riigikaitse on igaühe ja kõigi ühine kohustus, millega seotud kahju hüvitamine või õiglase hüvitise maksmine on võimalik erandjuhtudel. Riigi kaitsest osavõttu tuleb panustada kõigil riigi kodanikel (vrd PS § 124 lg 1). “ Eelnõu § 4 lõikes 3 on täpsustatud, mida eelkõige käsitletakse kodanikukohustuse täitmisena, järgmiselt: teiste isikute õiguste arvestamist ja õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmist . Eesti Vabariigi põhiseaduse § 19 lõike 2 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Selles osas, mis isikul tekib kahju teiste isikute õiguste arvestamise või seadusest tulenevate kohustuste järgmise tulemusena, ei saa isik kahju hüvitamist nõuda; kodaniku vabatahtlikku ja kohust uslikku osalemist riigikaitses . Eesti Vabariigi põhiseaduse § 54 kohaselt on Eesti kodaniku kohus olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu . Selles osas, mis isik täidab võrdselt teiste kodanikega enda kui kodaniku kohustust kaitsta riigi iseseisvust ja põhiseaduslikku korda, ei ole tal õigust kahju hüvitamisele. Kui ühte isikut koormatakse teistega ebavõrdselt, siis ei ole välistatud talle õiglase hüvitise maksmine riigikaitseseaduse § 87 6 alusel ja vastavas korras; isiku ametiseisundist tulenevate ülesannete täitmi st . Isiku teenistussuhtest võib tuleneda kohustus kaitsta teisi inimesi või üldsust ning sellega seotud ulatuslikum vastutus teiste eest. Selliselt võib tervishoiutöötaja olla kohustatud inimesi aitama oma teadmiste ja oskustega, ilma et ta sellekohast ühekordset töökohustust oleks määratud, hüvitist saamata. Ka vastava väljaõppe saanud politsei - , pääste - või muu eriteenistuse teenistuja võib teenistusväliselt olla kohustatud sekkuma korrarikkumise tõkestamiseks ja kurjategija tabamiseks, ilma et ta sealjuures teenistuskohustusi täidaks; liikmelisusest või muust kuuluvusest tulenevate ülesannete täitmi st . Isiku ülesanded võivad tuleneda tema kuuluvusest või liikmelisusest erinevatesse organitesse ja organisatsioonidesse. Nii võib olla vajalik teha täiendavat tööd lasteaia või kooli hoolekogu liikmena, kohaliku omavalitsuse volikogu ja halduskogu liikmena, asumiseltside või muude vabaühenduste liikmena (nt korraldab üliõpilaskorporatsioon vabatahtlikult evakueeritute majutamist, toitlustamist ja esmatarbevahendite hankimist ning paneb sellega seoses liikmetele täiendavaid kohustusi või piiranguid ); hoolsuskohustuse täitmist isiku, looma või asja suhtes . Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lõike 2 kohaselt ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt . Sellest tulenevalt ei või omanik muuta enda omandit ohtlikuks ega takistada omandi kasutamist või omandiga ohustada teisi isikuid või üldisi huvisid. Samuti peab omanik tagama, et tema omand ei oleks ohtlik ja seda oleks võimalik kasutada, kui see on vajalik üldistes huvides (nt juurdepääsutee võimaldab õhtutut läbisõitu). Omanik on kohustatud tagama, et ka tema majandus- ja kutsetegevuses kasutatavad isikud ei ohustaks asja kasutamist üldistes huvides. Samuti on hooldajad kohustatud tagama, et nende hooldatav ei satuks ohtu ega ohustaks teisi inimesi või avaliku ülesande täitmist; vabatahtlikust tegevust . Vabatahtliku tegevusena käsitletakse nii reguleeritud tegevusi – abipolitseinik, vabatahtlik päästja, vabatahtlik merepääste, kriminaalhooldusabiline või Kaitseliidu tegevliige – kui ka reguleerimata tegevusi (näiteks vabaühenduse korraldatavas tegevuses osalemine isiku, kes ei ole liige, poolt). Reguleeritud vabatahtliku tegevuse puhul võivad kohalduda vastavalt abipolitseiniku seaduse, päästeseaduse, politsei- ja piirivalveseaduse, kriminaalhooldusseaduse või Kaitseliidu seaduse erinormid, aga ka nendes reguleerimata osas ei saa isik üldiselt nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist (näiteks saab vabatahtlik päästja õigusvastase korralduse tõttu kahju). Tuleb arvestada, et „üldine kodanikukohustus“ on määratlemata õigusmõiste ning seetõttu on ka eelnõu § 4 lõikes 3 kirjeldatud tüüpjuhtumeid avatud loeteluna. Konkreetsel juhtumil võib määratlemata õigusmõiste „üldine kodanikukohustus“ rakendamisel olla hõlmatud määruses nimetamata juhtum või mitte-hõlmatud määruses nimetatule vastav tüüpjuhtum, kui konkreetse juhtumi asjaolud seda tingivad. Riigikaitseseaduse § 87 2 lõikes 3 sätestatakse: „ Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kahju hüvitamiseks kohustatud isik võib sõltumata kahju kannatanud isiku tahtest kõrvaldada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal antud haldusakti või sooritatud toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed. “ Riigikaitseseaduses ei ole määratud kindlaks, millistel alustel ja kaalutlustel võib kahju tekitanud haldusorgan tagajärjed kõrvaldada. Selle, kas õiguskaitsevahendina hüvitada kahju või kõrvaldada tagajärg, otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigus ei saa olla siiski täiesti piiritlemata. Riigivastutuse seaduse § 11 lõikes 3 sätestatakse: „ Avaliku võimu kandja võib, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. “ Kuna riigivastutuse seadus ei ole käesoleval juhul otse kohaldatav (vt riigikaitseseaduse § 1 lõige 2 1 ), kuid viidatud põhimõte on ka riigikaitse valdkonnas asjakohane, siis on eelnõu § 4 lõikes 4 eelviidatud säte taasesitatud. Riigikaitseseaduse § 87 3 lõike 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Eelnõu § 5 lõikes 1 täpsustatakse seda, et reeglina kantakse hüvitis taotluses nimetatud arvelduskontole. See tagab, et hüvitise maksmine on üheselt tõendatav. Eelnõu § 5 lõikes 2 reguleeritakse neid juhtumeid, kus isik põhjendatult soovib saada hüvitist välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole või muu makseasutuse kontole. Muud makseasutused on reguleeritud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses ning nende eriliike määrus ei erista. Lõikes sätestatakse põhimõte, et hüvitise väljamaksmisega seotud kulud, välja arvatud riigisisese sularahata arvelduse kulud, kannab hüvitise saaja. Kaetud on nii see juhtum, kui krediidi- või makseasutus ise võtab makselt laekumisel mingi summa või konverteerib summa teise valuutasse makse saajale kahjuliku intressi või vahendustasuga, kui ka see, kui kahju tekitanud haldusorgan peab maksma täiendavaid tasusid sellise makse tegemise eest (need arvatakse enne ülekande tegemist väljamakstavalt summalt maha). Hüvitise väljamaksmisega seotud kulud ja mahaarvamised arvutatakse pärast kahju hüvitamise kohta haldusakti andmist ning ei pruugi üldse või täies ulatuses sisalduda haldusakti põhjenduses. Tegemist on osaga haldusakti täitmisest, mitte kahju hüvitamise otsuse tegemisel tehtava otsustusega. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse kehtivas õiguses olemasolevaid termineid, uusi termineid kasutusele ei võeta. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega Määruse mõjud E elnõu täpsustab seaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud õigusvastase kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks taotluse esitamise ja lahendamise tingimusi ja korda . Määrusel on eelkõige mõju r iigiasutuste , kes annavad või rakendavad kõrgendatud kaitsevalmituse või sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamiseks haldusakte või sooritavad toiminguid , korraldusele. Määrusel puuduvad mõjud sotsiaalsele ja demograafilisele olukorrale, riigi julgeolekule ja välissuhtlusele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamisega seotud mõjud on analüüsitud riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 417 SE koostamisel. Eelnõukohane määrus täpsustab hüvitise maksmise tingimusi ja korda ning sellega lihtsustab haldusorgani tööd hüvitise maksmise otsustamisel. Määrus puudutab eelkõige riigiasutusi , kes annavad või rakendavad kõrgendatud kaitsevalmituse või sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamiseks haldusakte või sooritavad toiminguid, samuti riigikaitseülesandeid täitvaid asutusi ja ettevõtjaid. Määrus muudab kahju hüvitamise tingimusi ja korda lihtsamaks ning seega on määrusel ka menetlust lihtsustav mõju kahju kannatanud isikutele. Määrusest tulenev regulatsioon on kohaldatav üksnes kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju suhtes ning selle kohaldamise tõenäosus on ka tänases julgeolekuolukorras m adal. Võrreldes tavaolukorraga vältavad kõrgendatud kaitsevalmidus ja sõjaseisukord ning teostatakse mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni suhteliselt lühikese aja jooksul. Kuivõrd määrusega täpsustatakse Riigikogus 16. veebruaril 2022. a vastu võetud riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega ( RT I, 10.03.2022, 1 ) kehtestatud k õrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise või tagajärje kõrvaldamise tingimus i ja kor da (vt riigikaitseseaduse § 87 4 ), siis on määruse mõju sihtrühmale väike. E eldatavad kulud ja tulud K õrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise ga seotud kulud ja tulud on arvestatud r iigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e eelnõu nr 417 SE koostamisel. Määrusega täpsustatakse seadusest tulenevat regulatsiooni. Eelnõukohase määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlast amiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele , Kaitseressursside Ametile ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele .