Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Haridus- ja Teadusministeerium Meie 18.05.2022 nr 8-1/3734 [email protected] Munga 18 50088, Tartu Huvide deklaratsioonide registri põhimääruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Maksu-ja Tolliametile, Eesti Pangaliidule ja Notarite Kojale huvide deklaratsioonide registri põhimääruse eelnõu. Ootame Teie tagasisidet 20 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kirja saamisest ning eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisaadressaadid: Maksu- ja Tolliamet Notarite Koda Eesti Pangaliit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Kätlin-Chris Kruusmaa 620 8206 [email protected]  Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määruse nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega viiakse Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määrus nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus” (edaspidi põhimäärus) kooskõlla korruptsioonivastase seaduse (KVS) muutmise seadusest (RT I, 24.03.2016, 5 ja RT I, 10.07.2020, 1) tulenevate, 1. mail 2016. a ja 20. juulil 2020. a jõustunud muudatustega ametiisikute huvide deklareerimise korralduses. Kõnealused muudatused puudutavad: a) loobumist ametiisiku ametikohal saadud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu (üldjuhul ametipalga) ja tehtud soodustuste deklareerimise nõudest; b) saadud soodustuste ja kõrvaltegevuse deklareerimise ümberkorraldamist. Samuti täpsustatakse põhimäärust kahes praktikas probleeme tekitanud küsimuses: a) Nähakse ette deklarandi deklareerimiskohustuse lõpetamine juhul, kui deklarandile deklareerimiskohustuse pannud linn, vald, asutus vm üksus on likvideeritud, kuid lõpetatud üksus ei ole deklareerimiskohustuse lõppemist registrisse kandnud. Täpsustuse puudumise korral võivad jääda registrisse kantuks deklareerimiskohustused, mida ei saa seoses asjassepuutuva üksuse lõppemisega muuta ega lõpetada. b) Täpsustatakse, et paralleelsete, eri ajal tekkinud deklareerimiskohustuste korral peab deklarant lähtuma varem tekkinud kohustuse tähtajast. See on vajalik deklareerimise perioodilisuse huvides, samuti vältimaks võimalikke ebamõistlikult lühikesi tähtaegu, mis tekiksid, kui perioodilisuse põhimõtet ei järgitaks. Lisaks nähakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks krediidi- ja finantseerimisasutusele või notarile ette juurdepääs teatavatele deklaratsioonide andmetele. Eelnõu on ette valmistanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika analüüsitalituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa (e-post [email protected], tel 620 82065), karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet (töölt lahkunud) ja siseauditiosakonna juhataja Karin Karpa (e-post: [email protected], tel 620 8259). Eelnõu keeletoimetaja on Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (e-post [email protected]; tel 620 8270). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse põhimääruse ainsat ja algset redaktsiooni (RT I, 29.04.2014, 8). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist ja kolmeteistkümnest punktist. Eelnõu punktiga 1 lisatakse huvide deklaratsioonide registri volitatud kasutajate hulka Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi RMIT), kuna registri tehnilise arendusega, selle projekteerimise ja tellimisega tegeleb RMIT ning muudatusega antakse ka õiguslikult RMIT-ile volitus registriga tegelemiseks. Punktidega 2 ja 3 määratakse tööjaotus volitatud kasutajate vahel tulenevalt nende kompetentsist. Sealjuures muudetava põhimääruse § 4 lõike 3¹ punkti 1 kohaselt sisestab huvide deklaratsioonide registri (edaspidi HDR) volitatud töötleja eelnenud aastal kehtinud kõrgemate riigiteenijate ametipalga koefitsiendiga 1,0 registri keskkonda, et deklarandil oleks lihtsam saadud soodustuste väärtust selle summaga võrrelda ning et ei peaks kõnealust summat ise otsima ega arvutama. Sama on kohaldatud juba varem töötasu alammäära kohta, millest lähtutakse deklarandi nõuete ja kohustuste deklareerimisel. Samuti antakse määruse § 4 lõike 3¹ punktiga 10 volitatud töötlejale õigus sõlmida krediidiasutuse, finantseerimisasutuse ja notariga leping registrist määruse § 16 lõikes 7 nimetatud andmete saamiseks. Nimetatud asutustele ja isikutele annab õiguse andmetega tutvuda korruptsioonivastase seaduse § 16 lg 4 ning selle eesmärgiks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate kohustuste täitmine. Lepingu andmete saamiseks koostab volitatud töötleja. Eelnõu punkt 4 on seotud vajadusega lahendada praktiline probleem, mis tekib juhul, kui ametiisikule deklareerimiskohustuse pannud linna, valla, asutuse vm üksuse juriidiline eksistents on lõppenud (nt seoses valdade ühinemisega või haldusorganisatsioonilise reformiga), kuid pädeva asutuse (põhimääruse § 9 tähenduses) ja deklaratsioonide kontrollijaga seotud deklarantide deklareerimiskohustust ei ole mingil põhjusel põhimääruse senise regulatsiooni alusel lõpetatud. Huvide deklareerimise süsteem on rajatud detsentraliseerituna: asutused, KOV jm üksused võivad kehtestada deklareerimiskohustuse oma ametiisikutele ja haldavad ka oma seadusjärgsete deklarantide staatust HDR-is – arvestades, et need üksused ise tunnevad kõige paremini oma ametiisikute andmeid, ametialast liikumist ja riske. Keskset järelevalvet ega deklarantide andmete haldamist kesksel tasandil süsteem ette ei näe. Kuna üksusel, mis ei ole oma hallatavate deklarantide andmeid korraldanud, aga mida enam ei eksisteeri, ei ole õigusi, kohustusi ega võimet neid õigusi ja kohustusi teostada (nt deklaratsiooni kontrollida, aga ka registris deklarandi deklareerimiskohustust kehtetuks märkida põhimääruse § 11 lg 1 p 1 alusel või deklaranti ametikohalt lahkunuks märkida sama lõike p 2 alusel) ega ka teisele üksusele üle anda, on vajalik süsteemne lahendus kõnealuste deklarantide deklareerimiskohustuse lõpetamiseks. Vastupidisel juhul jäävad registrisse kantuks põhjendamatud deklareerimiskohustused, mida ei saa seoses asjassepuutuva üksuse lõppemisega muuta ega lõpetada; kõnealused deklarandid jääks määramatuks ajaks registris aktiivseks, kuigi nende seisund ametiisikuna on lõppenud ühes üksuse juriidilise eksistentsi lõpuga. Muudatuse kohaselt loetakse juhul, kui asutuse tegevus lõpetatakse on lõppenud (§ 8 lg 1 p 4), lõppenuks ka selle asutuse poolt registrisse kantud deklarandi deklaratsiooni esitamise kohustus. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse põhimäärust täpsustusega, mille kohaselt juhul, kui deklarandile on arvestatud järgmise deklaratsiooni esitamise tähtpäev, esitab deklarant deklaratsiooni selleks tähtpäevaks. Muudatus on põhjendatud järgmise praktilise probleemi lahendamise vajadusega. KVS § 12 lõike 2 kohaselt esitatakse deklaratsioon nelja kuu jooksul ametisse asumisest või deklaratsiooni esitamise kohustuse tekkimisest arvates ning edaspidi iga aasta 31. maiks. Kalendriaasta jooksul ei pea deklarant esitama rohkem kui ühe deklaratsiooni ka juhul, kui ta asub uuele ametikohale. Olukorras, kus deklarandil on juba deklareerimiskohustus käesolevaks aastaks, kuigi ta lahkus deklareerimist nõudvalt ametikohalt eelmisel aastal, lõpeb deklarandi deklaratsiooni esitamise arvestuslik tähtaeg käesoleva aasta 31. mail. Kui sama isik on asunud samuti deklareerimist nõudvale ametikohale pärast eelmiselt kohalt lahkumist või sellega paralleelselt eelmisel aastal, tekib tal uus deklareerimiskohustus. Siin on võimalikud kolm üldistatud juhtumit: a) Uuele ametikohale asuti enne 1. septembrit eelmisel aastal. Sel juhul on uuel ametikohal deklaratsiooni esitamise tähtpäev hiljemalt eelmise aasta detsembris. Kuna eeldamisi on deklarant esimesel ametikohal juba deklaratsiooni esitanud, ei pea ta samal kalendriaastal uut deklaratsiooni esitama ning esitab järgmise käesoleva aasta 31. maiks. Sel juhul probleemi ei esine. b) Uuele ametikohale asuti eelmise aasta septembris või oktoobri esimeses pooles. Sel juhul on uuel ametikohal deklaratsiooni esitamise tähtpäev käesoleva aasta jaanuaris või veebruari esimeses pooles. Kuna eelmisest ametikohast tulenevalt tuleb deklaratsioon esitada 31. maiks käesoleval aastal, on deklarandil seega varem tekkinud hilisema tähtpäevaga kohustus ja hiljem tekkinud varasema tähtpäevaga kohustus. Kui prevaleerib hiljem tekkinud varasem tähtpäev, peab deklarant deklaratsiooni esitama jaanuaris või veebruaris, mai lõpuks aga enam mitte, sest sel aastal on deklaratsioon juba esitatud. Jaanuaris ja veebruari esimeses pooles deklaratsiooni esitamiseks tuleb deklarandil ise arvutada saadud tulu, mis paneb talle lisakoormuse (enne 15. veebruari tuludeklaratsiooni ei saa esitada). Samuti, kui uuele ametikohale asuti 1. septembril, tuleks deklaratsioon varasema tähtpäeva prevaleerides esitada 1. jaanuaril, mis teeb selle kohustuse täitmise väga koormavaks (eelmisel aastal ei saa deklaratsiooni täitmist alustada, kuna osa andmeid on kalendriaastapõhised); detsembris deklareerida on võimalik, kuid samas ei ole selleks kohustust, kuna eelmisel aastal on deklaratsioon juba esitatud. Kui aga prevaleerib varem tekkinud hilisema tähtpäevaga kohustus, ei teki viidatud raskusi, samuti on tagatud deklareerimise perioodilisus. c) Uuele ametikohale asuti pärast 15. oktoobrit. Sel juhul on tähtpäev käesoleva aasta veebruari keskpaigast aprilli lõpuni ning deklarant saab kasutada tuludeklaratsiooni andmete eeltäitmise võimalust ja on ka küllaldaselt aega deklaratsiooni käesoleval aastal esitada. Siiski on varasema ja hilisema tähtpäeva erinevus ebaoluline ning varasema kohustuse tähtpäeva kasutades oleks paremini tagatud deklareerimise perioodilisus. Seetõttu, lahendamaks eriti b-tüüpi juhtumite korral esinevaid raskusi, on kavas põhimääruses täpsustada, et kui deklarandile on juba arvestatud järgmise deklaratsiooni esitamise tähtpäev (31. mai järgmisel aastal), ei pea ta esitama deklaratsiooni varem kui selleks kuupäevaks. See on kooskõlas KVS-ist tuleneva põhimõttega, et deklaratsiooni esitamine on perioodiline (kui isik on juba deklarant, siis deklareerib ta „edaspidi iga aasta 31. maiks“) ning aastas rohkem kui ühte deklaratsiooni ei pea esitama. Eelnõu punkti 6 kohaselt tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 15 lõiked 1 (eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksutatava tulu deklareerimine) ja 2 (eelnenud nelja kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu deklareerimine), lõike 3 punkt 3 (dividendide deklareerimine), lõige 5 (dividendide deklareerimise täpsustus) ja lõige 7 (deklareeritava soodustuse sõltuvus eelnenud nelja kuu tulust või töötasu alammäärast). Põhimääruse § 15 lõike 1, mis puudutab deklarandi ametikohal eelnenud kalendriaastal saadud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu (üldjuhul ametipalk) deklareerimise kohustust, kehtetuks tunnistamine on muu hulgas vajalik, kuna nimetatud kohustust puudutav KVS § 14 lõike 3 punkt 1 on 1. mail 2016. a jõustunud seadusega KVS-i tekstist välja jäetud. Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt pidi deklarant deklareerima nii eelnenud aastal saadud kui tehtud soodustused, kui need ei olnud saadud lähedastelt isikutelt ega tehtud lähedastele isikutele, samuti kui nende turuväärtus ei ületanud deklarandi viimase nelja kuu jooksul ametikohal saadud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, või juhul, kui saadud tulu on väiksem, neljakordset kuu töötasu alammäära, mille Vabariigi Valitsus on kehtestanud töölepingu seaduse alusel. Kuigi selline regulatsioon oli kavandatud arvesse võtma konkreetse deklarandi majanduslikku seisundit, on selle rakendamine olnud raskendatud, kuna deklarantide ametikohal saadava tulu kohta tehakse mitmesuguseid erisusi. Näiteks osas volikogudest makstakse liikmetele tasu kord või kaks aastas, samuti ei ole perioodilise iseloomuga puhkuse-, lahkumis- jm hüvitised. Seetõttu on KVS-is loobutud deklareeritava soodustuse seostamisest konkreetse ametiisiku ametikohal saadud tuluga, samuti on loobutud tehtud soodustuste deklareerimise kohustusest üldse. Eelnõu punkti 7 kohaselt muudetakse põhimääruse § 15 lg 3 p 2, viies selle vastavusse KVS § 14 lg 7 p 1 kehtiva sõnastusega. Kui seni on olnud nõutav eelmise aasta kõrvaltegevuse deklareerimine (seaduses määratud ulatuses), siis muudatuse kohaselt deklareeritakse nii deklaratsiooni esitamisele eelnenud kalendriaastal kui ka deklaratsiooni esitamise aastal toimunud kõrvaltegevus (seaduses sätestatud ulatuses). Selline regulatsioon võimaldab liidestada HDR-i äriregistriga neid aktuaalseid andmeid, mis puudutavad vähemalt juriidilise isiku juhtorgani liikmeks olemist. Eelmise aasta vastavate andmete eeltäitmine äriregistriga liidestamise kaudu ei olnud võimalik, kuna oleks eeldanud päringut andmete kohta, mida äriregister sel kujul ei paku. Kui deklarant on peale aktuaalse tegevuse hõivatud ka muu kõrvaltegevusega, tuleb sellekohaste andmetega eeltäidetud andmeid täiendada. Eelnõu punkti 8 kohaselt muudetakse põhimääruse § 15 lg 3 p 13 tulenevalt KVS § 14 lõike 2 muutusest. KVS § 14 lg 2 muudetud regulatsiooni kohaselt deklareeritakse üksnes saadud soodustused ning seda juhul, kui: a) soodustus ei ole saadud tööandjalt ega lähedaselt isikult (nn päritolu kriteerium); b) soodustus võib mõjutada deklarandi ametikohustuste täitmist (nn kvalitatiivne kriteerium) ning c) selle väärtus ületab eelnenud aastal kehtinud kõrgemate riigiteenijate ametipalka koefitsiendiga 1,0 (nn kvantitatiivne kriteerium). Punkt 9 sõnastust muudetakse, kuna alates 1.01.2021 kajastatakse huvide deklaratsioonis deklarandi aastatulu koondsummana, mis sisaldab ka Eestis ja välisriigis makstud dividende. Eelnõu punktiga 10 muudetakse HDR-i põhimääruse § 15 lg 4 p 6 ning tekst viiakse vastavusse KVS § 14 lg 1 p 3 kehtiva sõnastusega. Muudetud tekstis sisaldub täpsustus kõrvaltegevuse alguse ja/või lõpu märkimise kohta. Kooskõlas KVS § 14 lg 7 p-ga 1 tuleb kõrvaltegevuse algus või lõpp märkida üksnes juhul, kui see leidis aset deklaratsiooni esitamisele eelneval või deklareerimise aastal. Punktiga 11 sõnastatakse ümber põhimääruse § 15 lg 4 p 7, sest kuna kõrvaltegevuse andmed HDR- is muutuvad osaliselt eeltäidetavaks, viiakse senine põhimääruse § 15 lg 3 p 2 üle senise § 15 lg 4 p 7 asemele muudetud kujul. Eelnõu punktiga 12 muudetakse põhimääruse § 15 lõiget 6, milles täpsustatakse erandid soodustuse deklareerimise nõudest (päritolu kriteerium). Punktiga 13 võimaldatakse rakendada KVS § 16 lg 4 p 4 muudatusi ja anda krediidi- ja finantseerimisasutusele või notarile juurdepääs andmetele RahaPTS-ist tulenevate kohustuste (nimelt riikliku taustaga isiku ja tema pereliikme tuvastamiseks) infotehnoloogilise lahenduse kaudu (X-tee kaudu päring, kas tehingus osalev isik või klient on riikliku taseme deklarant või sellise deklarandi lähedane KVS § 14 lg 6 p 3 mõttes – jah/ei päringuna – ning viimasel juhul jah-vastuse korral ka selle deklarandi isik, kelle lähedane isik on) hõlbustamiseks. Osapoolte tähelepanu on juhitud asjaolule, et riikliku tasandi deklarandi (KVS § 13 lg 1 p 1) ja riikliku taustaga isiku mõisted ei kattu, nagu ei kattu ka nende pereliikmete/lähendaste loetelu KVS-is ja RahaPTS-is, kuid siiski on kattuv osa oluline ning see aitab rahapesuvastaseid kohustusi paremini täita. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu reguleerimisese ei ole reguleeritud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõu eesmärk on rakendada KVS muutmisest tulenevat. Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju ega mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule. Määruse rakendamisest tuleneb mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuna deklarant – kes on üldjuhul riigi või kohaliku omavalitsuse ametiisik – ei pea enam: a) arvestama kokku tehtud soodustusi ega nelja viimase kuu ametikohal saadud tulu, neid võrdlema ega deklareerima; samuti ei pea asutus deklarandi taotlusel – kui vaja – nimetatud palgaandmeid talle andma; b) koguma, võrdlema ja deklareerima andmeid tehtud soodustuste kohta. Seoses deklareerimise lihtsamaks muutumisega väheneb ilmselt ka vajadus deklarante nõustada, kuna deklaratsioon on rohkem eeltäidetud. Kuna deklarantide ring on siiski väike (ligikaudu 4500 kordumatut deklaranti aastas), on nimetatud mõjud hinnatavad väikseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on vajalikud infotehnoloogilised arendused, mille kulud kaetakse HDR-i arendusele ja pidamisele eraldatud vahenditest (põhimääruse § 2 lg 4). Infotehnoloogilised arendused korraldavad registri volitatud töötlejad. Muudatused ei mõjuta iga-aastaseid kulutusi. Rahaliselt hinnatavaid tulusid, samuti täiendavaid ega muude isikute ja asutuste kulusid määrus kaasa ei too. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, eelnõuga ette nähtud muudatused ei nõua nende rakendamiseks lisaaja andmist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega, Maksu- ja Tolliametiga, Eesti Pangaliidu ja Notarite Kojaga. Maris Lauri Minister  EELNÕU 14.04.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määruse nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse korruptsioonivastase seaduse § 13 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määruses nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötlejad on Maksu- ja Tolliamet ning Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.“; 2) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Maksu ja Tolliamet: 1) osaleb koostöös Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega ning kooskõlastatult vastutava töötlejaga registri pidamiseks vajalike projekteerimis- ja arendustööde ettevalmistamises; 2) osaleb arendustööde lähteülesannete koostamisel ja korraldab registri muudatuste testimist; 3) täidab vastutava töötleja poolt andmete turvaliseks töötlemiseks ning registri hooldamiseks ja majutamiseks antud juhiseid ja korraldusi; 4) käsitleb ja lahendab intsidente teenuse osutamisel ning tagab koostöös vastutava töötlejaga kasutajatoe toimimise; 5) teavitab vastutavat töötlejat viivitamata registri pidamist puudutavate kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest ning annab vastutavale töötlejale aru registri pidamise kohta ja muud vajalikku teavet.“; 3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus: 1) võimaldab e-MTA kaudu selleks õigust omavatel isikutel registri andmeid elektrooniliselt registrisse kanda ja andmetega tutvuda, sisestab registrisse ajakohase töötasu alammäära ja eelnenud aasta kõrgemate riigiteenijate ametipalga koefitsiendiga 1,0 ning teavitab deklarante deklaratsiooni esitamise kohustusest vastavalt pädeva asutuse poolt registrisse kantud andmetele, samuti nõustab registri kasutajaid tehnilistes küsimustes; 2) teeb või hangib kooskõlastatult vastutava töötlejaga registri pidamiseks vajalikke projekteerimis- ja arendustöid; 3) osaleb arendustööde lähteülesannete koostamisel ja korraldab registri muudatuste testimist; 4) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele registri turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 5) tagab registri hooldamise ja majutamise; 6) täidab vastutava töötleja poolt andmete turvaliseks töötlemiseks ning registri hooldamiseks ja majutamiseks antud juhiseid ja korraldusi; 7) käsitleb ja lahendab intsidente teenuse osutamisel ning tagab koostöös vastutava töötlejaga kasutajatoe toimimise; 8) korraldab andmete säilimise ja varukoopiate tegemise vastavalt kehtestatud nõuetele; 9) teavitab vastutavat töötlejat viivitamata registri pidamist puudutavate kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest ja annab vastutavale töötlejale aru registri pidamise kohta ning muud vajalikku teavet; 10) sõlmib krediidiasutuse, finantseerimisasutuse ja notariga lepingu registrist § 16 lõikes 7 nimetatud andmete saamiseks.“; 4) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui asutuse tegevus lõpetatakse, on selle asutuse poolt registrisse kantud deklarandi deklaratsiooni esitamise kohustus kehtetu.“; 5) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kalendriaasta jooksul peab deklarant esitama vaid ühe deklaratsiooni, seda ka juhul, kui ta asub uuele ametikohale või kui tema kohustus deklaratsioon esitada tuleneb mitmel ametikohal tegutsemisest. Kui deklarandile on arvestatud järgmise deklaratsiooni esitamise tähtpäev, esitab deklarant deklaratsiooni hiljemalt selleks tähtpäevaks. Deklaratsiooni saab esitada vaid selle aasta lõpuni, mil vastav deklaratsioon tuli esitada. Deklaratsiooni esitamine väljaspool käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi on deklarandi õigus.“; 6) paragrahvi 15 lõiked 1 ja 2, lõike 3 punkt 3 ning lõiked 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) andmed deklaratsiooni esitamisele eelnenud kalendriaastal ja deklaratsiooni esitamise aastal väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal tegutsemise kohta, samuti tegutsemise kohta ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, samuti muu kõrvaltegevuse kohta, kui see oli seotud tulu saamisega, märkides kõrvaltegevuse sisu ning alguse ja lõpu, kui kõrvaltegevus on lõppenud;“; 8) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt: „13) andmed eelnenud aastal saadud deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võiva varalise ja muu soodustuse kohta, mille väärtus ületab eelnenud aastal kehtinud kõrgemate riigiteenijate ametipalka koefitsiendiga 1,0, märkides soodustuse andja nime ja varaliselt hinnatava soodustuse väärtuse eurodes.“; 9) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) deklarandi eelnenud kalendriaasta kohta esitatavas tuludeklaratsioonis deklareeritav aastatulu summa, sealhulgas deklarandile Eestis ja välisriigis makstud dividendid;“; 10) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) deklarandile otseselt või kaudselt kuuluva ja Eesti väärtpaberite registris registreeritud väärtpaberi, välja arvatud kogumispensioni osak, emitent, väärtpaberi nimetus ja liik, kogus, soovi korral täpsustatud osalus, märge, kui tegu on ühis- või kaasomandiga, ning võimaluse korral vaba tekstina ühise omandi protsent;“; 11) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) andmed deklaratsiooni esitamisele eelnenud kalendriaastal ja deklaratsiooni esitamise aastal väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal tegutsemise kohta, samuti tegutsemise kohta ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, samuti muu kõrvaltegevuse kohta, kui see oli seotud tulu saamisega; deklaratsiooni märgitakse kõrvaltegevuse sisu ning selle algus ja lõpp juhul, kui kõrvaltegevus on alanud või lõppenud deklaratsiooni esitamisele eelnenud kalendriaastal ja deklaratsiooni esitamise aastal.“; 12) paragrahvi 15 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Lõike 3 punktis 13 nimetatud soodustusi ei pea deklareerima, kui soodustus on saadud deklarandi töökohalt või lõike 4 punkti 1 kohaselt deklareeritud isikult.“; 13) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Korruptsioonivastase seaduse § 16 lõike 4 punktis 4 nimetatud krediidiasutusel, finantseerimisasutusel ja notaril on õigus registri töötlejaga sõlmitud lepingu alusel saada registrist infotehnoloogilise lahenduse kaudu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil järgmisi andmeid selle kohta: 1) kas isikul on deklareerimiskohustus korruptsioonivastase seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud deklarandina; 2) kas isik on registrisse kantud punktis 1 nimetatud deklarandiga abielus oleva isiku, nimetatud deklarandi vanema või alaneja sugulasena või isikuna, keda seob nimetatud deklarandiga ühine majapidamine; 3) millise punktis 1 nimetatud deklarandi deklaratsiooni punktis 2 nimetatud isik kantud on.“. Kaja Kallas Peaminister Maris Lauri Justiitsminister Taimar Peterkop Riigisekretär