Rahandusministeerium 11.05.2022 nr 5-1/22/1934
Haridus- ja Teadusministeerium
Kultuuriministeerium
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks kaitseväeteenistuse seaduse, sõjahaudade kaitse
seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
Minister
Arvamuse andmiseks: Kaitsevägi
Lisa: 20220408_toetused_lisa1.docx
20220408_TuMSKVTS_ SK.docx
20220408_TuMSKVTS_EE.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
05.04 .2022 Kaitseväeteenistuse seaduse , sõjahaudade kaitse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seadust , sõjahaudade kaitse seadust ja tulumaksuseadust . Kaitseväeteenistuse seaduse muudatusega sätestatakse ajateenijat ele täiendavate toetuste maksmin e eluasemelaenu intresside tasumiseks ning enne ajateenistust tasemeõppe ja täienduskoolituse raames omandatud kvalifikatsiooni eest . Ajakohastatakse tegevteenistus es ülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse soetamise ja uuendamise põhimõtteid . Sõjahaudade kaitse seadus t muudetakse selliselt, et sõjahaudade registreerimist ja ümbermatmist puudutavate otsuste tegemine läheb valdkonna eest vastutavalt ministrilt tema poolt volitatud isikule. Lisaks sellele muudetakse sõjahaudade komisjoni koosseisu, ülesandeid ja selle moodustamise printsiipe. T ulumaksuseadust täiendatakse kahe sättega, mille kohaselt 1) tegevväelasele individuaalvarustuse soetamiseks ja uuendamiseks makstavat kompensatsiooni tulumaksuga ei maksustata ; 2) isik, kellele on ajateenistuses Kaitseväe poolt eluasemelaenu intresside ulatuses makstud toetust, ei saa maksustamisperioodi tulust seda toetust maha arvata. Seadusemuudatuse eesmärk on suurendada kutsealuste tahet asuda ajateenistusse. Kui rakendada enne ajateenistusse asumist võetud rahaliste kohustuste täitmise toetamise meetmeid, siis paraneb kutsealuste suhtumine ajateenistusse ning suureneb vabatahtlikult ajateenistusse asuvate noorte arv. Seetõttu antakse Kaitseväel e võimalus maksta ajateenijale ajateenistuse ajal täiendavat igakuist toetust eluasemelaenu intresside ulatuses. Teine eesmärk on ergutada kutsealuseid omandama enne ajateenistust teatud oskusi, millele lisaks on võimalik Kaitseväes anda sõjalises riigikaitses vajalikke erialateadmisi. Kui soodustada baasoskuste omandamist enne ajateenistusse asumist, on Kaitseväel võimalik anda lühema aja jooksul baasoskustel põhinevat väljaõpet ning väheneb vajadus kulutada aega esmaste oskuste omandamiseks ja praktiseerimiseks. Selleks antakse Kaitseväele võimalus maksta toetust ajateenijatele, kes on enne ajateenistusse asumist omandanud tasemeõppe või täiendkoolituse raames kvalifikatsiooni, mis on vajalik ajateenijale tema sõjaväelise auastmega ametikoha ülesannete täitmiseks. Seadusemuudatusega ajakohastatakse individuaalvarustuse käitlemise korda, mille raames tekib tegevväelastel võimalus soetada ise individuaalvarustuse elemente vastavalt vajadusele Kaitseväe lepingupartneritelt e-poe kaudu ning Kaitsevägi maksab iga-aastaselt individuaalvarustuse elementide soetamiseks kompensatsiooni piirsumma ulatuses. Muudatuse eesmärk on muuta paindlikumaks tegevväelaste varustamine sellise teenistusülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustusega, mis ei eelda vahetult relvastatud tegevuses osalemist. Ühtlasi soovitakse vähendada vajadust n-ö igapäevase tegevusega seotud individuaalvarustuse ladustamise ja käitlemise järele, muutes varustuse hankimise vajaduspõhisemaks. Sõjahaudade kaitset puudutavate muudatuste eesmärk on ajakohastada praegust sõjahaudade valdkonna regulatsiooni ning anda seeläbi paremad võimalused sõjahaudade kaitse teostamiseks. Tuues sõjahaudasid puudutava otsustamistasandi ministri tasandilt madalamale, muutub seaduse rakendamine paindlikumaks ja operatiivsemaks, mis tähendab muuhulgas Eesti riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste paremat täitmist. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna ametnikud (kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski, tel 717 0116, e-post:
[email protected] ) ja Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunikud. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetuse on teinud Anu Rooseniit (
[email protected] ). Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021 – 2023 punk t iga 6.16. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm i 2021 – 2023 üldeesmärgina nähakse punktis 6.16 ette, et Eesti riigikaitse põhineb Eesti inimeste vankumatul kaitsetahtel, ajateenistuse toel loodud reservarmeel, Kaitseliidul, iseseisva kaitsevõime arendamisel ning kindlatel liitlassuhetel NATOga. Ühe tegevusena on pandud ülesandeks koostada kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste õigusaktide muutmise väljatöötamiskavatsus , et hüvitada ajateenija tele eluasemelaenu intresside kulu ja enne ajateenistust juhtimisõiguse omandamiseks tehtud kulu. Väljatöötamiskavatsuse koostamise tähta eg oli november 2021. a. Eelnõuga muudetakse : 1) kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 08.07.2021, 4, edaspidi KVTS ) 2) sõjahaudade kaitse seadust (RT I, 19.03.2019, 105, edaspidi SHKS ) 3 ) tulumaksuseadust ( RT I, 26.03.2021, 4, edaspidi TuMS ) Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk 2021. aasta novembris saatis Kaitseministeerium eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks kaitseväeteenistuse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ), milles olid esitatud järgmised ettepanekud: 1) Kutsealuste ajateenistusse asumise soodustamiseks hakatakse maksma toetust ajateenijale, kes on võtnud endale eluaseme soetamiseks laenu. Kuna eluasemelaenu puhul ajateenija ei saa võtta täielikku maksepuhkust, hüvitatakse ajateenijale ajateenistuse jooksul eluasemelaenu intressid. 2) Kaitseväele vajalike oskuste taseme tõstmiseks enne ajateenistusse asumist, makstakse ajateenijale, kes on enne ajateenistusse asumist omandanud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse , toetust 1000 eurot . Muudatusega paraneb Kaitseväe liikuvusvõimekus, sest sõjalise võimekuse üks oluline komponent on piisaval arvul sõiduki juhtimise oskusega kaitseväelaste olemasolu. See võimaldab Kaitseväel anda lühema aja jooksul baasoskustel põhinevat väljaõpet ning väheneb vajadus kulutada aega esmaste oskuste omandamiseks ja praktiseerimiseks. 3) Tegevväelastele teenistusülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse soetamise lihtsustamine tulenevalt Kaitseväe juhataja kehtestatud uuest individuaalvarustuse kontseptsioonist. Luuakse kord, mille kohaselt teatud r õiva elemente hakkavad tegevväelased soetama kindlate e-poodide kaudu ning selle eest hakatakse iga-aastaselt tegevväelasele kompensatsiooni maksma. Ühtlasi tehakse ettepanek täiendada tulumaksuseadust sättega, mille kohaselt riidevarustuse soetamise kompensatsiooni tulumaksuga ei maksustata. Kaitseväeteenistuse seaduse ja tulumaksuseaduse muudatuse VTK kooskõlastamisel esitatud ettepanekutest Rahandusministeerium toetas tulumaksuseaduse täiendamist sättega, mille kohaselt tegevväelasele individuaalvarustuse soetamiseks ja uuendamiseks makstavat kompensatsiooni tulumaksuga ei maksustata. Samuti toetas ministeerium ettepanekut ajateenijale juhtimisõiguse omandamisega seotud hüvitise maksmise regulatsiooni loomist, kuid tõi välja, et vastavad kulutused tuleks hüvitada üksnes kuludokumentide alusel, kuna osadel juhtudel võib olla juba keegi teine juhtimisõiguse omandamisega seotud kulutused hüvtanud või see on toimunud tasuta. Rahandusministeerium ei toetanud täiendava toetuse maksmist nendele ajateenijatele, kes omavad enne ajateenistusse asumist eluasemelaenu, kuna tegemist on ebaõiglase ja suhteliselt prognoosimatu kuluga. Alternatiivse lahendusena leiti, et võiks kaaluda ajateenistuse perioodiks ajateenijale maksepuhkuse taotlemise regulatsiooni taotlemist. Justiitsministeeriumi hinnangul olukorras, kus riik asub tasuma ajateenistusse kutsutute eest eluasemelaenu intresse, võivad tulevased kutsealused hakata kergekäelisemalt kinnisvara soeta m a teadmisest, et intressid tasutakse. Samas tõdes justiitsministeerium, et ilmselt on risk väikene ja otseselt seetõttu, et riik tasub intresse, keegi laenukohustust endale ei tekita. Tegevväelaste individuaalvarustuse soetamise osas leidis Justiitsministeerium, et olukorras, kus kaotatakse riideesemete laovarud võib juhtuda, et kriisisituatsioonis, kus kasvab hüppeliselt nõudlus varustuse järele, ei suuda tootjad-tarnijad vajadust piisavalt operatiivselt rahuldada. Justiitsministeerium lisas, et i lmselt on ka see risk väike ning maandatav, kuna tootmis- ja tarnevõimsused on suhteliselt suured võrreldes võimaliku kriisivajadusega ning vajadusel on võimalik toodete nomenklatuuri ja tootjate ringi laiendada. Kaitseministeeriumi selgitused Märkuste osas, mis puudutasid ajateenijate toetuseid, selgitab Kaitseministeerium, et eluasemelaenu m aksepuhkuse taotlemisega tekivad isikule edasilükatud rahalised kohustused, millega toimetulek pärast ajateenistuse lõppu võib isikule osutuda veelgi keerulisemaks , arvestades, et isiku tavapärane sissetulek on peatunud 8 – 11 kuuks. K eskmiselt omab eluasemelaenu ligikaudu 1% ajateenijatest, seega sihtrühm, keda toetuse saamise õigus puudutab, ei ole suur. Ajateenijate keskmine vanus on aastatega langenud, st ajateenija keskmine vanus jääb 19 – 21 aasta vahele. Selles vanuserühmas on vähe tõenäoline, et isikul on võimalik eluasemelaenu taotleda, kuna selleks peab isik omama töökohta ning töötasu peab vastama eluasemelaenu saamisel teatud tingimustele. Seetõttu leiame, et tegemist ei ole ebaõiglase ja prognoosimatu kuluga. Juhtimisõiguse omamise toetuse väljamaksmise eelduseks on juhilubade omamine ning antud juhul ei ole oluline, kas juhilubade koolituse eest maksis ajateenija või ajateenija vanem. Samuti Kaitseministeerium ei toeta ettepanekut maksta toetust välja kuludokumend i alusel, kuna toetuse suuruseks on kindel summa ehk 1000 eurot. Lisaks selgitame, et kuludokumen di esitamise nõue on ebamõistlik nii isiku kui ka Kaitseväe suhtes. Kaitseväele tekib kuludokumentide käitlemise ga liialt suur töö koormus ning ajateenijal võib olla keeruline või võimatu taastada juh timisõiguse koolitusega kaasnenud kuludokumen te . Samuti on juh timisõiguse koolitusega kaasnev kulu piirkonniti ja ajas erinev, mistõttu on kõige õiglasem maksta ühesuurust toetust. Tegevväelaste individuaalvarustuse uuendamise ja soetamise muudatus puudutab vaid tegevväelasi ja nende vormiriietuse juurde kuuluva riidevarustuse uuendamist. Vastavatakse riideelementideks on näiteks T-särk, püksirihm, kindad, sokid, mis kuuluvad tegevväelase n - ö põhivarustuse juurde. Reservis olevate isikute ja kaitseväelaste mobilisatsioonivarusid ja üldist lahingvõimekust vastav muudatus ei puuduta. Kuna tegevväelasel tuleb vormiriietust ja sinna juurde kuuluvat riidevarustust kanda igapäevaselt, siis teatud elemendid kuluvad kiiremini ning vajadus neid uuendada on sagedasem. Seetõttu muudetakse vaid tegevväelaste igapäevasemate riideelementide uuendamise korda, mis ei mõjuta tegevväelase valmisolekut teenistus ülesannete täitmisel. Kutsealuste ajateenistusse asumise soodustamine Tahe asuda ajateenistusse Ajateenijate seas igal aastal tehtavast rahulolu-uuringust nähtub, et maksekohustused ja laenud on üks peamisi põhjusi, miks ajateenistusest üritatakse kõrvale hoida või tullakse ajateenistusse vastumeelselt, sest ajateenistuse tõttu vähenenud sissetulekust ei ole võimalik tasuda eluaseme laenu ja sellega kaasnevaid intresse. Ajateenija kehv motivatsioon ajateenistuses olla mõjutab tugevalt ka tema huvi võtta osa sõjaväelisest väljaõppest ning valmidust omandada sellega seoses uusi oskusi ja teadmisi. Näiteks ei pruugi olla motivatsiooni saada jaoülema või rühmaülema õpet või muud spetsiifilist erialaõpet ning piirdutakse esimese tasandi väljaõppega. Vähene motivatsioon mõjutab seega vahetult riigi sõjalise kaitse võimekust ja tahet selles osaleda. 2020. aastal tuli ajateenistusse vabatahtlikult 53% ajateenitusse asunutest. Samas ei pruugi vabatahtlikult ajateenistusse asumine veel tähendada seda, et ajateenija on motiveeritud osalema, vaid ta soovib oma kohustuse täita enne muude ülesannete tekkimist või on tegemist kokku lepitud ajateenistusse asumisega pärast õpinguid. Ajateenistusse jättis asumata 5% kutse saanud isikutest. Ajateenistusse asumist püüavad vältida eelkõige keskhariduse omandamise järel edasi õppima läinud ja samas ka tööalast karjääri alustanud isikud. Sellisel juhul on isik õpingute ajal või pärast õpinguid tööle asudes võtnud endale eluaseme soetamise kohustuse, millega kaasneb ka laenukohustus, mille teenindamise võimalused ajateenistusse asudes vähenevad. See omakorda võib kaasa tuua võlgade suurenemise või eluasemest ilma jäämise. Seega on vaja leida meetmeid, mille abil oleks võimalik maandada kohustusliku kaitseväeteenistusega kaasnevaid riske ja seeläbi suurendada kutsealuste tahet ajateenistusse asuda ning seal pakutav õppe läbida, ilma et ajateenistuses viibimise tõttu saaks märkimisväärselt mõjutatud Kaitseväkke asumise eelne väljakujunenud keskkond. Ajateenijate seas tehtud küsitlusest on selgunud, et keskmiselt on eluasemelaen 1%-l ajateenijatest ja õppelaen 8,75%-l ajateenijatest. Eesti Panga statistika kohaselt on 2019. aasta novembri seisuga keskmine eluasemelaenu jääk 43 509 eurot ja keskmine intress 2,48% . Eluasemelaenude puhul ei ole ajateenistuses viibimise ajal maksepuhkust seaduse tasandil ette nähtud, küll aga on krediidiasutused võimaldanud võtta maksepuhkust laenu põhiosa tagasimaksetele, kuid intresside maksmise kohustus jääb maksepuhkuse perioodil siiski alles. Maksepuhkuse taotlemise tingimused on krediidiasutustes erinevad ning üldiselt paneb see laenusaaja tuleviku vaates ebasoodsamasse olukorda. Ajateenijatele on ajateenistuse ajal tagatud tasuta toitlustus, majutus ja riietus. Lisaks kompenseeritakse ajateenijale üks kord ajateenistuse kestel puhkusele minekuks sõidukulu ning makstakse igakuist toetust. Igakuise toetuse eesmärk on võimaldada ajateenijal soetada endale vajalikke hügieenivahendeid ja katta sideteenuste kulu. Alates 1. juulist 2021 on ajateenija toetuse suurus seotud tarbijahinnaindeksiga ja seda hakatakse suurendama iga kolme aasta järel. Alates 1. juulist 2021 on ajateenija igakuise toetuse suurus 115 eurot, mis suureneb olenevalt ajateenistuse kestusest ja ajateenija auastmest. Seega peab ajateenija 115 euroga suutma katta kõik vajalikud kulud, kaasa arvatud muud rahalised kohustused, mis tal tuli täita enne ajateenistusse asumist. Eluasemelaenude puhul ei ole krediidiasutused ajateenistuses viibimise ajaks tagasimaksete kohta eritingimusi kehtestanud, vaid võimaldatakse võtta kas põhiosa maksepuhkust või täielikku maksepuhkust nagu tavaklientidel. Põhiosa maksepuhkuse taotlemisel tuleb laenusaajal endiselt tasuda laenuintresse ning on ilmne, et ajateenija igakuisest toetusest (115 eurot) ei piisa ka intresside tasumiseks. Täieliku maksepuhkuse taotlemise korral hakkavad aga edasilükatud rahalised kohustused kuhjuma ja hiljem on ajateenijal neid palju keerulisem täita. 1.2. Kaitseväele vajalike oskuste taseme tõstmine enne ajateenistust Ajateenistuse puhul on tegemist kohustusliku kaitseväeteenistuse ühe osaga, mille käigus saab isik sõjaväelise väljaõppe. Ajateenistus kestab 8–11 kuud. Selle aja jooksul tuleb ajateenijatele anda mitmesugust väljaõpet, mida on vaja üksuse erinevate ülesannete täitmiseks. Kaitsevägi nagu muu ühiskond areneb pidevalt ja üha enam võetakse kasutusele tehnikat, mille kasutamiseks on vaja anda eriväljaõpet, mis omakorda eeldab mõningate baasteadmiste ja - oskuste olemasolu. Väljaõpe peab mahtuma ajateenistuse senise kestuse piiresse. Seetõttu on Kaitseväel tekkinud vajadus selliste kutsealuste järele, kes on enne omandanud teatud baasoskused, mida kasutada igapäevases tegevuses, mille põhjal saab ajateenistuses anda täiendõpet. Kaitsevägi on toonud välja, et üheks kriitilisema vajadusega eelnevalt omandatud o skuseks on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamine. Kaitseväe ja Maanteeameti (praegune Transpordiamet) 2016.–2019. aasta kohta tehtud statistika näitab, et B-kategooria juhtimisõigusega noori jääb nii ajateenistuses kui ka ühiskonnas tervikuna vähemaks. Ettevalmistatud reservil põhineva sõjaväe ettevalmistamisel on oluline, et vajaduse korral kokku kutsutavad üksused oleks id võimelised ka liikuma. See eeldab piisaval arvul sõiduki juhtimisoskusega isikute olemasolu. Kaitseväe kasutuses olevad sõidukid on üldjuhul muu kategooria sõidukid ja nende juhtimiskoolitusele lubamine eeldab B kategooria juhtimisõiguse olemasolu. Kuna kutsealuste seas väheneb B-kategooria juhtimisõigusega isikute arv, suureneb Kaitseväe vajadus anda ajateenistuse kestel esmase ehk B-kategooria juhtimisõiguse koolitust. See omakorda vähendab ajateenija aega lisakategooriate juhtimisõiguse (näiteks C ja D) koolituseks ja muuks väljaõppeks, sh relva- ja erialaväljaõppeks. Sellise arengu tulemiks on ettevalmistatavate üksuste vähenev lahinguvalmidus. Kaitseväe senine vajadus on olnud, et vähemalt 50%-l kutsealustest, kes saabuvad väljaõppesse, oleks B-kategooria juhtimisõigus. Alljärgnevas tabelis on näha nelja aasta kaupa B-kategooria juhtimisõigusega isikute osakaal ajateenistusse asunutest ning ühiskonnas tervikuna. 2016 2017 2018 2019 Ajateenistusse asunutest B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omavate osakaal 57,76% 56,60% 55,69% 52,00% Ühiskonnas tervikuna kutsealuse vanuserühmas B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omavate osakaal 59,82% 57,87% 55,62% 52,95% Tabelist nähtub, et juhiloa omanike osakaal jätkuvalt langeb ja aastast 2022 ei pruugi vajalikul hulgal juhtimisõigusega kutsealuseid enam olla. Arvestades Kaitseväe ülesannete ja varustuse pidevat muutumist olukorras, kus ajateenistuse kestust ei ole mõistlik pikendada, suureneb vajadus, et teatud oskused, mille põhjal on võimalik anda süvendatud väljaõpet, oleks omandatud juba enne ajateenistusse asumist. Seega on vaja luua meede, mis soodustaks kutsealuste poolt esmaste oskuste omandamist enne ajateenistusse asumist. Juba oma ndatud juhtimisõiguse maksumuse kompenseerimise võimaldamine on osa motivatsioonimeetmest, et ergutada kutsealuseid vabatahtlikult asuma ajateenistuses sõidukijuhi väljaõppesse. Sõidukijuhi väljaõpe toimub kalendriaasta 5. ja 29. nädalal algavas väljaõppetsüklis, mis kestab 11 kuud. Kuna järjest väiksemal hulgal noortel on B-kategooria juhtimisõigus, siis kulub Kaitseväel üha enam ressurssi selle kategooriaga sõidukijuhtide koolitamiseks. Arvestades Kaitseväe vajadusi, on oluline, et ajateenistuses omandaksid ajateenijad peale sõiduauto juhtimise oskuse ka teistesse kategooriatesse kuuluvate sõidukite juhtimise oskuse (näiteks eritehnika, raskeveokid), mille eelduseks on B-kategooria juhtimisõiguse omamine. Sõjaaja üksuste ettevalmistamiseks on vaja, et ajateenistusse asunutest vähemalt 50%-l oleks B kategooria juhtimisõigus. 2019. aastal omas seda õigust vaid 52% ajateenistusse asunutest. See näitaja on langemas Kaitseväe jaoks juba miinimumvajaduse piirini. Kui selline olukord kestab, tuleb Kaitseväel järgnevatel aastatel märkimisväärselt suurendada ressurssi ja aega B-kategooria juhtimisõiguse koolituse andmiseks, mistõttu võib juhtuda, et teiste kategooriate juhtimisõiguse koolitamiseks enam ressurssi ja aega ei jätku ning üksuste lahinguvalmidus ei vasta ette nähtud tasemele. Tegevväelasele ülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse soetamine Kaitseväeteenistuse ajal tagatakse KVTS § 13 kohaselt kaitseväelasele teenistusülesannete täitmiseks vajalik individuaalvarustus. Kaitseväelase individuaalvarustusse kuuluvad eraldusmärgid, vormiriietus, riidevarustus ja lahinguvarustus. Riide- ja lahinguvarustuse loetelu ning vormiriietuse kirjeldus on kehtestatud kaitseministri 26. augusti 2016. a määrusega nr 19 „Kaitseväelase riide- ja lahinguvarustuse loetelu“ ning vormiriietuse väljastamise kord on kehtestatud kaitseministri 23. oktoobri 2013. a määrustega nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“. Tegevväelasele väljastab individuaalvarustuse üksus, mille koosseisus tema sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoht asub. Individuaalvarustus väljastatakse üksuse juurde kuuluvatest Kaitseväe riideladudest. Esimest korda teenistusse asudes tagatakse tegevväelasele kogu individuaalvarustuse komplekt, mida tegevväelane hakkab edaspidi uuendama kehtestatud piirmäära ulatuses. Tegevväelase individuaalvarustuse arvestuslik piirmäär on summa, mille ulatuses võib tegevväelane ühes aastas individuaalvarustust välja võtta. Näiteks 2020. aastal kehtestas Kaitseväe juhataja tegevväelaste vormiriietuse ja riidevarustuse arvestuslikuks piirmääraks 290 eurot ning tegevväelastele, kellele ei väljastata tavavormi elemente, 160 eurot. Nimetatud piirmääradele lisandub käibemaks. Enne individuaalvarustuse väljastamist kontrollitakse, kas isikule eraldatud varustusega on aastane piirmäär kulutatud, kui ei, siis tuvastatakse, mis ulatuses on võimalik talle varustust väljastada. Praeguse individuaalvarustuse käitlemise praktika kohaselt ostetakse individuaalvarustuse elemendid sisse, hoiustatakse ladudes ja peetakse arvestust iga riidevarustuse detaili kohta. Sellise tegevusega on seotud ka vajadus laomajanduse järele, kusjuures soetatava varustuse puhul lähtutakse tegevväelaste üldistest mõõtmetest. See omakorda tähendab, et soetatakse ka igaks juhuks varustust, mis ei vasta konkreetse tegevväelase vajadusele. Seega on tekkinud vajadus muuta sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha ülesandeid täitvate tegevväelaste varustamine paindlikumaks ning vähendada sõjalise tegevusega vahetult mitte seotud varustuse soetamist ja ladustamist. Sõjahaudade kaitse süsteemi ajakohastamine Praeguse SHKS rakendamisel on kolm momenti, mille toimimist muudetakse eelnõuga sujuvamaks. SHKS- is on läbivalt sõjahaudu puudutavate otsuste tegija valdkonna eest vastutav minister ehk kaitseminister. Tegelikkuses ei ole vaja rutiinseid tööülesandeid panna ministri tasandile, vaid need võivad olla delegeeritud. Volitatud isik võib näiteks olla Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi direktor, kuivõrd muuseum on ka sõjahaudade nimekirja hoidja ning praktiliste tööde (ümbermatmised, haudade hooldus jne) läbiviija. Volitada võib ka mõnda vabaühendust. Samuti saab vaja duse korral volituse tühistada ning asetada otsustustasand ministri tasemele. Sam as tuleks arvestada sellega, et kaitseminister on sõjalise riigikaitse valdkonda juhtiv poliitik. Sõjahaudade puhul on tihti tegemist hoopis teiste riikide relvajõududes teeninud isikutega ning nende ümbermatmisi puudutavate otsuste tegemine ei oma kuigivõrd suurt puutumust Eesti riigi sõjalise kaitse juhtimisega. Ka sõjahaudade komisjoni olemus kuulub kavandatud eelnõu kohaselt muutmisele. Senises SHKS- is pidi sõjahaudade komisjon tegema otsuseid kõikide sõj ahaudade kohta. Kavandatud muuda tuste kohaselt annab komisjon arvamusi vaid nendel juhtudel, kui ministri poolt volitatud isik vajab oma tegevuseks täiendavat eksperthinnangut. Need on näiteks hinnangud või soovitused selle kohta, mida teha ümbermaetud sõjahaua endise tähistusega, kuidas paremini täita langenu kultuurist või religioonist tulenevaid rituaale seoses ümbermatmisega jm . Kavandatud muudatuse kohaselt saab sõjahaudade komisjon olema kuni viieliikmeline ning selle moodustab valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud isik. Kuna komisjon on oma olemuselt ekspert - ja nõuandev komisjon, siis on eelnimetatud isikul võimalik see moodustada vastavatest erialaspetsialistidest , kes toetaks id tema tööd oma erialateadmistega ja aitaks id p õhjalikema teadmiste pealt otsuseid ellu viia. Samuti täpsustab eelnõu käitumist olukorras, kui on vajadus ekshumeerida sõjahaud, mis asub mälestiseks tunnistatud matmispaigas. Eelnõu täpsustab senisest selgemalt Kaitseministeeriumi vastutusala ehk sõjahauaga tegelemise ning sätestab, et mälestiseks tunnistatud rajatisel võib ekshumeerimist teostada vaid valdkonna eest vastutava ametkonna ehk Muinsuskaitseameti loal. Sellises olukorras jääb kõik sõjahauda ehk maetud sõjaohvrisse puutuv Kaitseministeeriumi valitsemisala vastutada ning kõik sellesse mitte puutuv mälestusväärtusega aines Muinsuskaitseameti vastutada. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist ja sellega muudetakse KVTSi , SHKSi ja TuMSi . Neljandas paragrahvis sätestatakse muudatuste jõustumise aeg. Paragrahviga 1 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust. Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse KVTS § 13 lõigetega 1 1 , 1 2 ja 1 3 . KVTS § -s 13 on sätestatud kaitseväelasele väljastatava individuaalvarustuse andmise kord. Praegu kehtiva sätte kohaselt tagatakse kaitseväelasele (sh tegevväelasele) kaitseväeteenistuse ajal teenistusülesannete täitmiseks vajalik individuaalvarustus. Individuaalvarustusse kuuluvad eraldusmärgid, vormiriietus, riidevarustus ja lahinguvarustus. Muudatuse kohaselt nähakse ette KVTS § 13 lõikes 1 1 võimalus maksta tegevväela s ele individuaalvarustuse soetamiseks hüvitist . Hüvitist makstakse juhul, kui individuaalvarustuse elemendid ei ole Kaitseväe poolt tagatud ning tegevväelane soetab individuaalvarustuse elemente ettenähtud e-poe kaudu . I ndividuaalvarustuse elementide iseseisvaks soetamiseks luuakse e-poest tellimise võimalus ning Kaitsevägi kompenseerib tegevväelasele igal aastal kindla summa ulatuses varustuselementide uuendamise kulu . Peamiselt tuleb tegevväelasel soetada e-poest välivormi juurde määratud riidevarustust, milleks on välivormi püksirihm, fliis, sokid, T-särk, torusall, sõrmkindad jne. Vormi põhielemendid (püksid, jakk) väljastatakse jätkuvalt Kaitseväe ladudest. Uue kontseptsiooni kohaselt kehtivad järgmised reeglid: Tavavormi komplekt tagatakse tegevteenistusse asumisel ühekordse kompensatsiooniga tsiviilpartnerite kaudu vanemallohvitseridele ja ohvitseridele. Nooremallohvitseridele ja sõduritele eraldatakse tavavorm struktuuriüksuse ülema otsuse alusel. Edaspidi makstakse kompensatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks. Praegu kehtiva korra kohaselt on tavavorm Kaitseväe omand, mistõttu tuleb tegevväelasel teenistusest lahkudes see Kaitseväele tagastada. Uue korra kohaselt jääb tavavorm aga isikule ning teenistusest lahkudes seda tagastama ei pea. Küll aga peab isik ka edaspidi järgima vormikandmise nõudeid. V älivormi komplekt tagatakse tegevteenistusse asumisel Kaitseväe laost. Välivormile lisaks tagatakse riide- ja lahinguvarustus. Edaspidi makstakse kompensatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks välivormi määratud riidevarustuse nomenklatuuri osas. Vormiriietuse elemendid ja lahing u varustus vahetatakse välja Kaitseväe laost. Õhtuvormi soetab iga kaitseväelane ise oma kuludega, kuna õhtuvormi ei määratleta kui teenistusülesannete täitmiseks vajaliku tööriietusena . Õhtuvormi kan takse kooskõlas Kaitseväe vormikandmise eeskirja ga . Õhtuvorm on tegevväelase oma ja selle üle Kaitseväe ladudes arvestust ei peeta. Õhtuvormi soetamist Kaitsevägi ei kompenseeri ning edaspidi saab kaitseväelane õhtuvormi soetada oma kuludega Riigi Kaitse investeeringute Keskuse sõlmitud leping u alusel selleks määratud tsiviilpartnerilt. Tavavorm ja õhtuvorm soetatakse ka edaspidi asjaomaselt õmblusteenust osutavalt lepingupartnerilt. Uue kontseptsiooni kohaselt annab Kaitsevägi tegevväelasele tavavormi soetamiseks raha. Muudatus puudutab vaid tegevväelasi. Ajateenijate ja reservväelaste ning rahvusvahelistel sõjaliste operatsioonidel osalevate kaitseväelaste individuaalvarustusega varustamise põhimõtetes muudatusi ei plaanita . Samuti ei ole kavas muuta mobilisatsiooni korral tegevteenistusse kutsutud või sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma kohustatud isiku varustamise nõudeid. See tähendab, et jätkuvalt on tagatud vajalikus mahus individuaalvarustuse elementide tootmine ning hoiustamine nii rahuajal kui ka mobilisatsiooni korral ning üldist kaitsevalmidust käesolev muudatus ei puuduta. Lõikes 1 2 sätestatakse tegevväelasele individuaalvarustuse soetamiseks hüvitise piirmäära kehtestamiseks volitusnorm. Vastava sätte kohaselt kehtestab individuaalvarustuse soetamise hüvitamise piirmäära kaitseministe r määrusega. Praeguse on piirmäära kehtestanud Kaitseväe juhataja, milleks on 290 eurot. Lõplik piirmäär kujuneb vastava korra kehtestamise l . Tegevväelase individuaalvarustuse soetamise ning hüvitise maksmise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja käskkirjaga ( lõige 1 3 ). Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse KVTS § 54 lõigetega 2 1 – 2 4 . Nimetatud lõigetes sätestatakse ajateenijatele täiendavate toetuste maksmise alused. Lõikes 2 1 antakse Kaitseväele võimalus maksta ajateenijale lisaks KVTS § 54 lõikes 1 sätestatud igakuisele toetusele täiendavat toetust tulumaksuseaduse §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intresside ulatuses. Tulenevalt KVTS § 54 lõikest 1 makstakse ajateenijale ajateenistuse kestel igakuist toetust. Toetuse maksmise ulatus ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määruses nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“. Ajateenija toetuse eesmärk on võimaldada ajateenijal katta kulu eeskätt isiklikele esemetele ja teenustele, mida ei võimalda riik, nagu näiteks mobiilsideteenus, hügieenitarbed jms. Igakuist toetust makstakse ajateenistuse kestel ajateenistuskohta saabumise päevast kuni ajateenistuse lõpuni. Ajateenija toetuse suurus oleneb ajateenija auastmest ja teenistuse kestusest. Ajateenijale makstakse ajateenistuse esimesest päevast alates toetust 115 eurot kuus. Reamehe/madruse auastmes ajateenijale säilib esimesel kaheksal kuul sama toetus. Kaprali/vanemmadruse auastme saamise korral enne üheksandat kuud makstakse toetust 140 eurot kuus. Kui reamehe/madruse/kaprali/vanemmadruse auastmes ajateenija teenib 11 kuulises ajateenistuses, siis alates üheksandast kuust on toetus 170 eurot kuus. Teised ajateenija toetused lähtuvad läbitud väljaõppest ja auastmest: nooremseersant/ nooremmaat – 200 eurot kuus ja seersant/ maat – 230 eurot kuus. K eskmiselt on eluasemelaen 1% -l ajateenijatest . Eesti Panga statistika kohaselt on 2019. aasta novembri seisuga keskmine eluasemelaenu jääk 43 509 eurot ja keskmine intress 2,48%. Aasta ne laenuintressi kulu oleks nende andmete alusel keskmiselt 1079 eurot ja ühes kuus ligikaudu 90 eurot ajateenija kohta . Tulumaksuseaduse § 25 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigi residendist krediidiasutusele või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluvate finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid. Lähtuvalt tulumaksuseaduses sätestatud eluasemelaenu intressi mõistest, loetakse eluasemelaenuks laenu või liisingut, mille isik on võtnud endale elamu või korteri soetamiseks, või elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud rahalist kohustust. Lisaks peab laen või liising olema võetud krediidiasutusest, mis on Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi resident, sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvast finantseerimisasutusest või mitteresidendist krediidiasutuse Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvas riigis registreeritud filiaalist. Seega , eluasemelaenuintresside ulatuses toetuse saamiseks peab isiku poolt võetud laen vastama eelpool nimetatud tingimustele. Toetuse saamiseks peab ajateenija esitama struktuuriüksuse ülemale koopia eluasemelaenulepingust või muudest asjakohastest dokumentidest, millest selgub isiku seotus maksekohustusega ja selle eesmärk. Samuti tuleb taotlusele lisada väljavõte laenu maksegraafikust, millest on eraldi välja toodud intressimäärad . Toetust makstakse maksegraafikus esitatud igakuise intressimäära ulatuses, ajateenistuse jooksul alates ajateenistusse asumise esimesest kuust, kuni ajateenistuse lõppemise kuuni (kaasa arvatud). Lõikes 2 2 sätestatakse eluasemelaenu intresside toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning taotlemise ja maksmise korra kehtestamine kaitseministri määrusega. Lõikes 2 3 tekib Kaitseväel võimalus maksta toetust ajateenijale, kes on enne esmase sõjaväelise väljaõppe läbimist lõpetanud tasemeõppe või täiendkoolituse ning omandanud vastava kvalifikatsiooni , mis on vajalik ajateenistuses sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha ülesannete täitmiseks. Eelnõu s kehtestatakse sätte sõnastus laiemalt ning konkreetseid õppekavasid, mille läbimine ja kvalifikatsiooni omandamine võimaldab Kaitseväel toetust maksta . S eaduses loetelu välja ei tooda , sest see ole otstarbekas ning võib olla muutuv . Õppekavade loetelu kehtestatakse kaitseministri määrusega . Selline sõnastus võimaldab tulevikus ministri määrusega kehtestavate erialade või oskuste loetelu täiendada tulenevalt Kaitseväe vajadusest. Esimeses järgus on kava s tasemeõppe ja täiendkoolituse loetellu lisada B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamine ning kehtestatava korra kohaselt nähakse ette võimalus kompenseerida ajateenistusse asunutele enne ajateenistusse asumist B-kategooria juhtimisõiguse saamiseks tehtud kulu. Lõikes 2 4 sätestatakse volitusnorm, millega kehtestatakse loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust ning toetuse taotlemise ja maksmise kord ning ulatus. Paragrahvi 1 punktis 1 sätestatud ajateenijatele makstavaid täiendavaid toetusi tulumaksuga ei maksustata tuleneval t TuMS § 19 lõike 3 punktist 9. Paragrahviga 2 muudetakse sõjahaudade kaitse seadust. Paragrahvi 2 punktiga 1 muudetakse SHKS § 4 lõiget 1, millega luuakse võimalus, et lisaks juriidilisele isikule on võimalik anda volitus seaduses sätestatud toimingute tegemiseks ka asutusele. Paragrahvi 2 punktiga 2 muudetakse SHKS § 5 lõiget 1 ning sõnastatakse see uuel kujul. Kui seni kehtiva versiooni kohaselt väljasta b sõjahaudade kaitsekohustuse teatisi minister, siis eelnõuga luuakse võimalus ministril volitada selleks teist asutust või juriidilist isikut . Hetkel on sõjahaud ade nimekirjas 1442 hauda. Eestis maetud või viimse rahupaiga leidnud sõjaohvreid on kordades rohkem. Oleks ebaproportsionaalne jätta rutiinne kaitsekohustuse teatise väljastamise töö ministri ülesandeks , seetõttu on otstarbekam see ülesanne anda volitusega edasi . Muudatuse kohaselt ei esita sõjahaudade komisjon oma ettepanekut mitte iga ümbermatmise puhul, vaid ainult siis, kui ministri poolt volitatud isik või asutus seda küsib . Paljud ümbermatmised tulenevad ilmselgetest vajadustest, mille puhul pole tarvis eksper t otsust ümbermatmise vajalikkuse kohta (nt olukorrad , kus sõjahaud takistab ehitustegevust). Paragrahvi 2 punktiga 3 paragrahvi 5 lõikes 4, § 9 lõikes 1 ja lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „Kaitseminist eerium või tema volitatud isik“. See muudatus annab võimaluse volitada teist asutust või juriidilist isikut väljastama sõjahaua kaitsekohustuse teatist, otsustama sõjahaua ekshumeerimist , identifitseerimist ning hauamonumendi kohandamist . Paragrahvi 2 punktiga 4 sõnastatakse ümber SHKS § 8 lõige 1, loobutakse endises redaktsioonis toodud kirjeldustest („Sõjahauale ebasobivaks kohaks on eelkõige pargid, muud haljasalad ja hooned tiheasustusaladel väljaspool kalmistuid, samuti kohad, kus toimuvad massiüritused“) ning määratletakse, et ebasobiv on koht, mis ei võimalda sõjahaua väärikat kohtlemist. Samuti sätestatakse printsiip, et vajadusel või b minist eerium või volitatud isik küsida sõjahaudade komisjoni arvamust sõjahaua asukoha sobivuse kohta. Paragrahvi 2 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks SHKS § 8 lõiked 2 ja 4. Seaduse kehtiv redaktsioon nä eb ette Vabariigi Valitsusele ülesan de otsustada sõjahaua ümbermatmise vajaduse üle, kui haud ei asu ebasobivas kohas , aga selle ekshumeerimist nõuab avalik huvi. Selline otsustustasand kaotatakse eelnõuga ja edaspidi lähtutakse vaid sõjahaua väärika kohtlemise printsiibist. Muudatus arvestab, et tegemist ei ole välistuse tasandil poliitilist ostust vajavate tegevustega ning ostustutasandi hoidmine senisel tasandil ei ole mõistlik ning on ka ajakulukas. Paragrahvi 2 punktiga 6 asendatakse SHKS § 10 lõikes 3 läbivalt sõna „minister“ tekstiosaga „ministri poolt volitatud isik“ ning sõnastatakse ümber juba eelnevalt nimetatud printsiip, et sõjahaudade komisjon ei anna oma arvamust mitte iga ekshumeerimise puhul, vaid ainult siis, kui Kaitse minist eerium või volitatud isik seda küsib . Nagu eelnevalt osutatud , on paljud ümbermatmised (näiteks ehituste tõttu või värskelt leitud sõjahaudade puhul) iseenesestmõistetavalt vajalikud ning selleks pole vaja sõjahaudade komisjonil seisukohta kujundada. Paragrahvi 2 punktiga 7 muudetakse SHKS § 10 lõike 4 kolmandat lauset ning sõnastatakse ka selles paragrahvis ümber juba varasemalt nimetatud printsiip, et ministeerium võib volitada juriidilist isikut või asutust otsuseid tegema ning sõjahaudade komisjon teeb ettepanekuid sõjahaudadega ümberkäimise osas vaid siis, kui seda Kaitseministeerium või volitatud isik küsib . Antud lõike fookus on täpsemalt sõjaohvrite religiooni või kultuuri eripäradega arvestamisel ning on arusaadav, et ümbermatmist ja hauatähise edasise saatuse üle otsustav isik võib sellises olukorras vajada ekspertsoovitust kultuuritundlikumaks käitumiseks. Paragrahvi 2 punktiga 8 muudetakse SHKS § 12 lõiget 1 ning määratletakse ümber sõjahaudade komisjoni moodustamise printsiip ja funktsioon. Kui seni oli komisjon seitsmeliikmeline ning tema olemus oli pigem ametkondlik (sinna kuulusid ministeeriumite esindajad), siis edaspidi on komisjon viieliikmeline ning on oma olemuselt ekspertkomisjon. Asjaolu, et komisjoni liikmed nimetab ministri poolt volitatud isik, annab komisjoni tegevusele ja koosseisule paindlikkuse. Näiteks , kui tegemist on laevahukuga, siis võib olla vaja otsuste tegemiseks allveearheoloogia alast ekspertteadmist. Tulenevalt asjaoludest (sõjahaua asupaik, sõjaohvri päritolu vmt ) võib tarvis olla spetsiifilisi religiooni, kultuurilugu, arhiivindust, kodulugu, sõjaajalugu või rahvusvahelisi suhteid puudutavaid ekspertteadmisi. Paragrahvi 2 punktiga 9 tunnistatakse SHKS § 12 lg 2 kehtetuks, kuivõrd need sõjahaudade komisjoni tegevused on juba varasemates sätetes reguleeritud ning nende kordamine ei ole vajalik . Paragrahvi 2 punktiga 10 muudetakse SHKS § 13 lõi k e 3 punkti 1 ning sõnastatakse, et ümbermatmise või hauatähise teisaldamisega seotud töid tehakse Muinsuskaitseameti loal. Tegemist on paragrahviga, mis reguleerib ümbermatmist olukorras, kus sõjahaud on tunnistatud mälestiseks või asub muinsuskaitsealal. Kui seni võis SHKS kohaselt teha ümbermatmise otsust Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister ilma Muinsuskaitseameti loata, siis edaspidi on ümbermatmist või hauatähise teisaldamist võimalik teostada ainult Muinsuskaitseameti loal. Ühelt poolt tuleb arvestada, et valdkonna eest vastutava ministri volitatud isik ei saa olla volitatud tegema otsuseid teiste ministeeriumite valitsemisala puudutavate küsimuste (nt mälest i sed ja muinsuskaitsealad) üle. Teisalt on sõjahauad sõjahaudade valdkonna eest vastutava ministri vastutusel ainult sinna maetud sõjaohvrite tõttu. Krundil asuvad muud mälestisväärtusega rajatised ei ole sõjahaudade eest vastutava ministri vastutusalas. Nii võib näiteks tekkida olukord, kus sõjaohvri lähedased soovivad hauda ekshumeerida ning säilmeid kodumaale tuua. Sellisel juhul tuleb võimalusel lähedaste palvele vastu tulla aga selle operatsiooni käik ei puuduta sõjahaua krundil olevat mälestisväärtusega monumenti. Kui Muinsuskaitseamet näeb, et sõjahauda on võimalik ekshumeerida ilma mälestisväärtusega objekti kahjustamata, siis ta annab selleks loa. Paragrahvi 2 punktiga 10 tunnistatakse SHKS § 14 kehtetuks. Kui § 14 senises sõnastuses anti kaitseministrile õigus seoses sõjahaua ekshumeerimisega lõpetada ka matmispaiga mälestise staatus, siis tulevikus on (vastavalt SHKS §-le 13) sõjahaua staatus ja monumendi või rajatise mälestise staatus üksteisest lahti seotud. Seega ei ole tarvis enam ka reguleerida olukorda, kus kaitseminister või tema poolt volitatud isik sõjahaudade kaitse ellu viimise käigus lõpetab mälestisväärtusega objekti mälestise staatuse. Paragrahvi s 3 muudetakse TuMS -i . Esimese muudatusena täiendatakse TuMS § 13 lõiget 3 punktiga 19, mille kohaselt tulumaksuga ei maksustata KVTS § 13 lõike 1 1 alusel makstavat tegevväelase individuaalvarustuse soetamise hüvitist . Sama erand on sätestatud TuMS § 13 lõike 3 punktis 16 politseiametniku vormiriietuse hüvitisele. Kuna riidevarustuse soetamise hüvitist võib lugeda palgatuluks, siis seda osa tulumaksuga ei maksustata. Hüvitist makstakse tegevväelaste pangakontole kord aastas. Teise muudatusena täiendatakse TuMS § 25 lõikega 5. Tu MS § 25 reguleerib eluasemelaenu intressidelt maksustamisperioodi tulust maha arvamis t . Vastava sätte kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata eluasemelaenu või - liisingu intressid. Eelnõuga kavandatava KVTSi muudatuse kohaselt võib Kaitsevägi ajateenijale maksta ajateenistuse kestel eluasemelaenu intresside ulatuses toetust ehk teisisõnu teatud perioodi vältel maksab riik (Kaitsevägi) ajateenija eest ajateenija võetud eluasemelaenu intresse , kandes igakuiselt ajateenija pangakontole eluasemelaenu intresside ulatuses toetuse summa. Seetõttu tehakse tulumaksuseadusesse muudatus ning lisatakse, et TuMS §-s 25 sätestatud tulust maha arvamise õigus ei laiene Kaitseväe poolt ajateenijale makstavale eluasemelaenu intresside toetusele. Paragrahvis 4 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 1. jaanuar 2023. a. Jõustumisaja valikul on lähtutud eelarveliste vahendite pla neeringust. Samuti on arvestatud vajadusega kehtestada uued rakendusaktid, sealhulgas sõjahaudade kaitse korraldamiseks selle ülesande edasi volitamisel . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Kutsealuste ajateenistusse asumise soodustamine Sihtrühm Sihtrühm 1: Ajateenijad, kellel on ajateenistusse asudes võetud eluasemelaen , 1% ajateenijatest . Sihtrühm 2: Ajateenijad, kes omavad enne ajateenistusse asumist B-kategooria juhtimisõigust , 1500 ajateenijat . Sihtrühm 3: Kaitsevägi. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on oluline. Muudatusega tagatakse sõjalise võimekuse saavutami ne Kaitseväe jaoks vajalikus mahus ja vajaliku järjepidevusega üksuste komplekteerimine. Uue toetuse kehtestamisega , millega nähakse ette võimalus maksta ajateenijale pärast ajateenistuse läbimist toetust, mis katab enne ajateenistust omandatud juhtimisõiguse saamiseks tehtud kulu, on Kaitseväele tagatud vajalikus mahus sõidukijuhte. Kuna ühiskonnas jääb juhtimisõigusega noorte arv järjest väiksemaks, on oluline, et noored, kellel on juba juhtimisõigus, asuksid ise vabatahtlikult just vastavasse väljaõppesse. Juba olemasoleva B-kategooria juhtimisõigusega ajateenijale saab anda järgmise kategooria masinate juhtimisõiguse koolitust. Sõidukijuhtide väljaõpe on tähtis osa riigi sõjalise kaitse ettevalmistusest ning kuna Kaitseväe masinapark koosneb erikategooriatesse kuuluvatest sõidukitest, on oluline koolitada erinevaid funktsioone täitvaid sõidukijuhte. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju on keskmine. Muudatused avaldavad mõju Kaitseväe töökorraldusele , kuna eluasemelaenu intresside ulatuses toetuse maksmiseks tuleb ajateenija struktuuriülemal või tema volitatud isikul hinnata ja menetleda ajateenija õigust toetusele ja toetuse suurusele . Toetuse saamise õiguse tuvastamiseks võib Kaitsevägi koguda täiendavaid andmeid ning pöörduda krediidiasutuse poole. Eluasemelaenu intresside ulatuses toetuse maksmise mõju avaldumise esinemissagedus on Kaitseväele pigem väike, arvestades, et aastas asub ajateenistusse ligikaudu 3500 kutsealust, kellest praktika kohaselt 1% omab eluasemelaenu. Seega tuleks Kaitseväel aastas asjaomas t sihtotstarbelis t toetus t maksta hinnanguliselt vaid 32–35 ajateenijale. Kaitseväele vajaliku koolituse omamise eest toetuse maksmisega olulist koormuse kasvu Kaitseväe töökorraldusele ei kaasne, kuna toetuse maksmise aluseks on kehtiv koolituse läbimist tõendav tunnistus (nt juhtimisõiguse korral juh iluba) ning toetuse suurus on määratud kindla summana, mis makstakse välja ajateenistuse lõpus. Mõju on vähene. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühmale on suur . Muudatus mõjutab kutsealuseid, kes omavad ajat eenistusse tulles eluasemelaenu , ning kutsealuseid, kes on enne ajateenistusse asumist omandanud Kaitseväele vajaliku koolituse. Esimeses järjekorras näiteks B-kategooria juhtimisõigus e . Kahe uue toetuseliigi kehtestamisega suureneb eeldatavalt kutsealuste motivatsioon asuda täitma kaitseväekohustust vabatahtlikult ja positiivselt meelestatult. Näiteks, kui juhtimisõiguse saamisele tehtud kulu hüvitada, suureneb loodetavasti juba enne ajateenistust B-kategooria juhtimisõigust omandanud isikute arv ning seeläbi ka vabatahtlikult sõidukijuhi õppesse asuvate kutsealuste arv. Sõidukijuhi õpe ei ole selle kestuse tõttu kuigi populaarne. Kuna õigus toetust saada tekib pärast ajateenistuse läbimist, on ajateenijad motiveeritud pingutama ja osalema väljaõppe s kuni ajateenistuse lõpuni. 1000 euro ulatuses toetuse maksmine motiveerib noori omandama juhtimisõigust , kuna juh timisõiguse koolitusega kaasnev kulu on suur (Transpordiameti andmetel on Tallinnas juhilubade omandamise kogukulu 1000 eurot). Kui võtta aluseks 2019. aasta statistika, mis näitas, et ühiskonnas tervikuna jääb B-kategooria juhtimisõigusega noori vähemaks (2019. aastal omas B-kategooria juh timisõigus vaid 52% kutsealuse vanuserühmast), siis loodetavasti kasvab selles vanuserühmas B-kategooria juh timisõiguse omandajate hulk aastaks 2025 75%- ni . Ajateenistuses viibimine on mees s oost Eesti kodaniku kodaniku kohustus e osa ja sellega peab arvestama. Samavõrd oluline on ka kodaniku enda isiklikud ambitsioonid ja elukorralduslikud küsimused. On mõistetav ja toetatav isik u panu stamine haridusse, eluasemesse ning töösuhetesse . Arvestades kutsealuse ajateenistus e- eelset tegevust, võib ajateenistusse asumine mõjutada märgatavalt isiku sissetulekut ja seetõttu võib olla ka märkimisväärne mõju ajateenija kaitseväevälistele rahalistele kohustustele. Enamikul juhtudel ei ole ajateenistuse ajal makstavad riiklikud toetused jms piisavad, et katta enne ajateenistusse asumist võetud laenu- või muid maksekohustusi. Eluasemelaenu intresside ulatuses toetuse maksmi sel tagab riik, et ajateenija ei jää ilma laenuga soetatud eluasemest olukorras, kus isikul endal puudub võimalus teatud perioodil sissetulekut teenida. Eluasemelaenu saamisel peab laenutaotleja vastama teatud nõuetele, eeskätt puudutab see taotleja sissetulekut ja kindla töösuhte omamist. Järjest enam noori asub ajateenistuskohustus t täitma vahetult pärast keskharidust, mistõttu ajateenistusse asuvate noorte vanus jääb 19 – 21 aasta vahele. Selles vanuses üldjuhul noortel veel kindlat töösuhet ei ole, mistõttu eluasemelaenu saami st esineb selles vanuserühmas pigem harva . Seetõttu ei teki täiendava toetuse kehtestamisega ohtu, et laenutaotlejate arv hüppeliselt kasvaks. Eluasemelaenu intresside ulatuses toetust maksab Kaitsevägi vaid sel perioodil, mil isik on ajateenistuses ehk 8 – 11 kuud. Arvestades , kui pikaks perioodiks eluasemelaenu üldjuhul taotletakse, siis riigipoolne panus (8 – 11 kuud intresside maksmise toetus) on marginaalne kogu perioodiga võrreldes . Seetõttu on ka toetuse maksmisega kaasnev risk, mis soodustaks noori justkui mõtlematult eluasemelaenu taotlema, väga minimaalne. Uue toetuse kehtestamine avaldab positiivset mõju ka kutsealuse leibkonna majanduslikule toimetulekule, kuna senine praktika on näidanud, et sageli aitavad ajateenijal ajateenistuse jooksul eluasemelaenu intresse tasuda just ajateenija pereliikmed. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Tegevväelasele ülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse soetamine Sihtrühm Sihtrühm 1: 3678 tegevväelast . Sihtrühm 2: Kaitsevägi. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule või välissuhetele puudub, kuna muudatus ei puuduta reservis olevate isikute ja ajateenijate riidevarustuse ja mobilisatsioonivaru käitlemist ega suurust . Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju on vähene. Seoses m uudatusega väheneb mõnevõrra Kaitseväe individuaalvarustuse käitlemise töö koormus . Ajateenijatele , reservväelastele ja reservis olevatele isikutele riidevarustuse hoidmine ja väljastamine jätkub seni toimunud korra alusel. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju tegevväelastele on keskmine . Muudatusega väheneb tegevväelaste aeg, mida kulutati vormiriietuse saamiseks, sest seni tuli varustuselementide uuendamiseks minna riidelattu ja see oli ajakulukas. Edaspidi on võimalik varustust muretseda siis, kui vajadus tekib, ning r õiva elemente saab tellida vastavatelt tootjatelt. See on tegevväelasele mugavam ja ajasäästlikum. Tegevväelaste jaoks muutub varustuselementide soetamine ning uuendamine kiiremaks ja mugavamaks. Mõju ulatus tegevväelastele on pigem keskmine, kuna individuaalvarustuse uuendamise ja soetamise kord märkimisväärselt ei muutu. Kuna üldjuhul uuendatakse varustuselemente vajadust mööda kord aastas või kord kahe aasta tagant, siis on muudatuse mõju avaldumise sagedus samuti keskmine. Sõjahaudade kaitse seaduse muutmine Sihtrühm. Sihtrühm 1. Kogu elanikkond . Sihtrühm 2. Kinnistuomanikud. Sihtrühma 3. Sõjaohvrite järeltulijad. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kohustus kaitsta sõjahaudu tuleneb välislepingust . Eesti on seda lepingut täitnud ning tulnud toime võetud kohustusega. Eelnõu muudab sõjahaudade kohtlemisega seotud protseduure senisest operatiivsemaks. Selliseid olukordi tuleb ette harva aga eelnõu jõustumine tähendaks ka muuhulgas näiteks välisriigis elavatele omastele tagastatavate säilmetega seotud protseduuride sujuvamaks muutmist. Seega mõjuvad muudatused ka välissuhetele positiivselt. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatused avaldavad eelkõige mõju Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi töökorraldusele. Sõjahaudadega seotud protseduurid muutuvad senisest operatiivsemaks. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju puudub. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. 6. 1 Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Käesoleva eelnõuga plaanitavad muudatused k odanike halduskoormust ei mõjuta. Kaitseväel suureneb töökoormus seoses eluasemelaenu intresside ulatuses toetuste maksmise menetlemise ja välja maksmisega. Juhtimisõiguse omamise eest toetuse maksmisega olulist töökoormust ei kaasne, kuna toetuse maksmise aluseks on juhtimisõigust tõendav juhiluba ning kuludokumente ning täiendavaid menetlusi toetuse maksmiseks Kaitsevägi ei pea läbi viima. Ettevõtete halduskoormus võib suureneda tegevväelastele individuaalvarustuse valmistamise ja müügiga seonduvalt. Halduskoormus sõltub sellest, kas varustuse tootja hakkab pakkuma ka e-poe teenust. Valmistatavate toodete mahu osas muudatusi ei kaasne, kuna ka varasemalt tehtud tellimuste osas lähtuti tegevväelaste/kaitseväelaste arvust ja neile vajaminevast varustuse hulgast. Lõplik halduskoormuse kasv ja selle ulatus selgub Kaitseväe ja ettevõtete vahelisest kokkuleppest. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud 1. Kutsealuste ajateenistusse asumise soodustamine 1.1. Tahe asuda ajateenistusse Muudatusega kaasneb Kaitseväele lisakulu. Kulu arvutamisel on lähtutud Eesti Panga statistikast, mille kohaselt 2019. aasta novembri seisuga oli keskmine eluasemelaenu jääk 43 509 eurot ning laenuintress on keskmiselt 2,48% . Keskmiselt on eluasemelaen 1%-l ajateenijatest ehk umbes 32 ajateenijal, mis teeb toetuse summaks ajateenija kohta 1 079 eurot ajateenistuse jooksul. Seega oleks järgnevate aastate kulu hinnanguliselt järgmine: 2023 2024 2025 Toetuse saajate arv aastas 32 33 33 Eluasemelaenu intresside toetus aastas kokku 34 164 € 35 365 € 35 433 € 1.2. Kaitseväele vajalike oskuste taseme tõstmine enne ajateenistust Muudatusega kaasneb Kaitseväele lisakulu. Kulu prognoosimise eelduseks võeti, et 5. ja 29. nädalal ajateenistusse asunutest on hinnanguliselt 60%-l B-kategooria juhtimisõigus ning aastaks 2025 on esmaste juhilubadega ajateenijaid vähemalt 75%. Arvestades, et B-kategooria juhtimisõiguse koolituse maksumus on ligikaudu 1000 eurot, oleks Kaitseväele lisakulu 2023.–2025. aastal järgmine: 2023 2024 2025 AT arv, kes lõpetab JAN/JUL kutse 2516 2659 2673 Hüvitise saajate protsent 60% 75% 75% Hüvitise saajaid 1510 1995 2005 Kulu aastas 1 541 710 € 2 075 596 € 2 125 634 € 2. Tegevväelasele ülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse soetamine Muudatuse rakendamisega ei teki riigile lisakulusid, kuna muutub vaid riidevarustuse uuendamiseks ettenähtud kulu väljamaksmise kord. Uue kontseptsiooni kohaselt on kompenseeritavad summad järgmised. Esimest korda tegevteenistusse asudes tagatakse isikule tavavormi komplekt, mille maksumus on 958 eurot (ühekordne summa). Jätkusuutlikkuse tagamiseks kompenseeritakse kalendriaastas ühele tegevväelasele 290 eurot, mille sisse on arvestatud e-poe kaudu ostmisega kaasnev postikulu. Laopindade vabanemisega ja riidevarustuse nomenklatuuri vähendamisega tekib hinnanguliselt tulu aasta kohta 410 200 eurot. 3. Sõjahaudade kaitse seaduse muutmine Muudatuse rakendamisega ei teki lisakulu. 8. Rakendusaktid Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 1 . Kehtestada on vaja alljärgnevad kaitseministri määrused: 1. „Tegevväelase individuaalvarustuse hüvitise piirmäär“ ( KVTS § 13 lg 1 2 ) ; 2. „ Eluasemelaenu intresside toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ ( KVTS § 54 lõike 2 2 ) ; 3. „ Loetelu t asemeõppe ja täienduskoolituse õppekavadest , mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ ( KVTS § 54 lõike 2 4 ) . Lisaks tuleb Kaitseväe juh a taja l käskkirjaga kehtestada tegevväelase individuaalvarustuse soetamise ning hüvitise maksmise tingimused ja kord. Nimetatud korra kohaselt Kaitseväe juhataja määrab, milliseid individuaalvarustuse elemente tegevväelased hakkavad soetama ise ning milli se varustus e ja mis tingimustel taga b Kaitsevä gi . Eeln õukohase seaduse jõustumisel tuleb muuta järgmisi kaitseministri mää r usi : 1) 26. augusti määrus nr 19 „Kaitseväelase riide- ja lahinguvarustuse loetelu“ https://www.riigiteataja.ee/akt/120032019003 ; 2) 23. oktoobri 2013 määrus nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/120032019004 ; 3) 0 2. augusti 2007 määrus nr 23 „Sõjahaudade nimekirja pidamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/108062011004 ; 4) 19. aprilli 2007 määrus nr 13 „Sõjaohvrite säilmete ümbermatmise nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/114062019002 . 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumisega seonduvad eelarvelised vahendid on planeeritud 2023. aastasse, mistõttu seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu , Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile . Eelnõu saadetakse arvamuse andmiseks Kaitseväele, Kaitseressursside Ametile ja Eesti Sõjamuuseumi- kindral Laidoneri muuseumile.
EELNÕU 05 .0 4 .2022 Kaitseväeteenistuse sead use , sõjahaudade kaitse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 1 1 – 1 3 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Tegevväelasele võib individuaalvarustuse soetamiseks maksta hüvitist , kui individuaalvarustus ei ole tagatud Kaitseväe poolt. (1 2 ) Tegevväelase individuaalvarustuse hüvitise piirmäära kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . (1 3 ) T egevväelasele individuaalvarustuse soetamise ning hüvitise maksmise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja käskkirjaga .“; 2 ) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 2 1 – 2 4 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kaitsevägi võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud igakuisele toetusele maksta ajateenijale täiendavat toetust tulumaksuseaduse §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intresside ulatuses. (2 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 sätestatud täiendava toetuse maksmise tingimused ja ulatuse ning toetuse taotlemise ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2 3 ) Kaitsevägi võib maksta ajateenijale toetust tema poolt enne ajateenistusse asumist või esmase sõjaväelise väljaõppe lõppu tasemeõppe ja täienduskoolituse raames omandatud kvalifikatsiooni eest, kui omandatud kvalifikatsioon on vajalik ajateenijale tema sõjaväelise auastmega ametikoha ülesannete täitmiseks. (2 4 ) Loetelu tasemeõppe ja täienduskoolituse õppekavadest , mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, toetuse maksmise tingimused ja ulatuse ning toetuse taotlemise ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 2. Sõjahaudade kaitse seaduse muutmine Sõjahaudade kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseministeeriumil on õigus volitada käesolevas seaduses sätestatud toiminguid tegema teist asutust või juriidilist isikut (edaspidi koos volitatud isik ).“; 2) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseministeerium või volitatud isik otsustab sõjahaua kandmise sõjahaudade nimekirja. Isikule, kelle kinnisasjal asub sõjahaud, väljastab Kaitseministeerium või tema volitatud isik kaitsekohustuse teatise. Enne sõjahaua kandmist sõjahaudade nimekirja annab sõjahaudade komisjon vajaduse korra l oma arvamuse, kas selles sõjahauas olevad säilmed tuleb ümber matta või mitte. Kui sõjahauas olevad säilmed tuleb ümber matta käesolevas seaduses sätestatu alusel, ei kanta sõjahauda sõjahaudade nimekirja ega väljastata selle kohta kaitsekohustuse teatist. Pärast säilmete ümbermatmist otsustab Kaitseministeerium või tema volitatud isik uue matmispaiga sõjahaudade nimekirja kandmise ning väljastab kaitsekohustuse teatise.“; 3 ) paragrahvi 5 lõikes 4 , § 9 lõikes 1 ja lõike 4 teises lauses asendatakse sõna d „ valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „Kaitseministeerium või tema volitatud isik “ ; 4 ) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse alusel kuuluvad säilmed ümbermatmisele, kui sõjahaud asub ebasobivas kohas. Sõjahauale on ebasobiv koht, mis ei võimalda sõjahaua väärikat kohtlemist. Kaitseministeerium või tema volitatud isik otsustab säilmete ümbermatmise , küsides vajaduse korra l sõjahaudade komisjoni arvamust .“; 5 ) paragrahvi 8 lõiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 6 ) paragrahv i 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ümbermaetavate säilmete senisest asupaigast teisaldatakse hauamonument või muu hauatähis, nagu hauaplaat ja rist, säilmete uude matmispaika. Kui monument on suuruse tõttu säilmete uude matmispaika teisaldamiseks sobimatu või kui monumendi teisaldamine uude matmispaika ei ole muul põhjusel võimalik, otsustab Kaitseministeerium või tema volitatud isik hauamonumendi kohandamise , hauamonumendi põhiliste elementide paigaldamise uude matmispaika või uue hauamonumendi rajamise uude matmispaika ja senises asupaigas oleva hauamonumendi demonteerimise , küsides vajaduse korral sõjahaudade komisjoni arvamust . “; 7 ) paragrahvi 10 lõike 4 kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „Vajaduse korra l küsib Kaitseministeerium või tema volitatud isik haua tähistamiseks, sealhulgas hauamonumendi või mälestustahvli paigaldamiseks sõjahaudade komisjoni arvamust.“; 8 ) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sõjahaudade komisjoni moodustab ja tema töökorra kehtestab Kaitseministeerium. Sõjahaudade komisjon on vähemalt viieliikmeline.“; 9) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ; 10 ) paragrahvi 13 lõi k e 3 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) ümbermatmisega seotud töid tehakse Muinsuskaitseameti loal;“ ; 11 ) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: „19) kaitseväeteenistuse seaduse § 13 lõike 1 1 alusel makstavat tegevväelase individuaalvarustuse hüvitist.“; 2) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Tulust ei arvata maha eluaseme laenu intresse ulatuses, milles isikule on makstud kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõikes 2 1 nimetatud täiendavat toetust.“ . § 4. Seaduse jõustumine Käesoleva seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 202 2 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus
Kaitseväeteenistuse seaduse, sõjahaudade kaitse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja l isa 1 Rakendusaktide kavand KAITSEMINISTER MÄÄRUS Tegevväelase individuaalvarustuse hüvitise piirmäära kehtestamine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 13 lõike 1 2 alusel. § 1. Tegevväelase individuaalvarustuse piirmäär Tegevväelase individuaalvarustuse soetamise hüvitise piirmäär on 290 eurot. KAVAND KAITSEMINISTER MÄÄRUS E luasemelaenu intresside toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 2 2 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse ajateenijale eluasemelaenu intresside toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse ta otlemise ja maksmise kord. § 2. Eluasemelaenu intresside toetus (1 ) Eluasemelaenu intresside toetust (edaspidi toetus ) võib maksta ajateenijale , kes on võtnud endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks või elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks lepinguriigi krediidiasutuselt , sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluval t finantseerimisasutuselt või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalilt laenu või liisingut. (2) Toetust makstakse eluasemelaenu intressi määra ulatuses. ( 3 ) Toetuse saamiseks esitab ajateenija struktuuriüksuse ülemale taotlus e koos eluasemelaenu lepingu ja intresside maksegraafikuga ning muude dokument idega , mis tõendavad , et laen vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele. ( 4 ) Toetust makstakse maksegraafiku alusel igakuiste maksetena ajateenija arveldus arvele kuni ajateenistuse lõpuni . KAVAND KAITSEMINISTER MÄÄRUS Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 2 4 alusel. 1. p eatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib ajateenijale maksta ühekordset toetust. § 2. Kvalifikatsiooni omandamise toetus Kvalifikatsiooni omandamise toetuse (edaspidi toetus ) saamise õigus on ajateenijal, kes on lõpetanud enne esmase sõjaväelise väljaõppe läbimist tasemeõppe või täiendkoolituse õppekava ning omandanud vastava kvalifikatsiooni, mis on vajalik ajateenijale tema sõjaväelise auastmega ametikoha ülesannete täitmiseks. 2. p eatükk Loetelu tasemeõppe ja täiendõppe õppekavadest § 3 . Mootorsõiduki juhiõpe (1 ) Ajateenijale, kes on asunud 11-kuulisesse väljaõppesse ning kes on lõpetanud enne esmase sõjaväelise väljaõppe läbimist B-ka tegooria mootorsõiduki juhiõppe, võib maksta toetust . (2) Toetust makstakse kehtiva juhiloa olemasolul. (2) Mootorsõiduki juhiõppe toetuse suurus on 1000 eurot. (3) Mootorsõiduki juhiõppe toetus makstakse kaitseväeteenistuse seaduse §-s 46 sätestatud ajateenistuse kestuse lõppemisel ajateenija arveldus arvele.