Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Justiitsministeerium 31.03.2022 nr 5-1/22/769 Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Välisministeerium Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Riigikantselei Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks "Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse" (Riigikaitseks vajalike funktsioonide optimeerimine ja selleks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) eelnõu. Arvestades eelnõu kiireloomulisust, palume kooskõlastust hiljemalt 8. aprillil 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Arvamuse andmiseks: Kaitseressursside Amet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Lisa: 20220328;RKIK-valitsusasutuseks-muutmise-seadus;EN 20220328;RKIK-valitsusasutuseks-muutmise-seadus;SK Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  28.03.2022 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks ) eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Sisukokkuvõte V älismõjuritest põhjustatud riigi julgeoleku hektiline olukord on tinginud vajaduse tõhustada ja optimeerida funktsioone, mis tagaksid iseseisva kaitsevõime senisest operatiivsemalt ja laiaulatuslikumalt. Kaitseministeerium on valitsemisala tööprotsesside hindamise tulemusel tuvastanud vajaduse viia riigikaitseliste sundkoormistega seotud funktsioon ning järelevalve tegemine Kaitseressursside Ametist ja riigikaitselise ehitise töövõime tagamisega seotud toimingud Kaitseministeeriumist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse. Üleviidavad funktsioonid on seotud avaliku võimu teostamisega, millest tulenevalt on vaja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldada hallatavast riigiasutusest ümber valitsusasutuseks. Muudatuse tulemusel: a) suureneb valdkondlik olukorrateadlikkus ning võime kiiresti reageerida Euroopa ja maailma julgeolekuolukorra muutumisest tingitud vajadustele; b) paraneb valdkondlike prioriteetsete eesmärkide täitmise võimekus, kuna ressursse on võimalik rakendada fokusseeritult ja sihitatult ning muutunud julgeolekuolukorrale on võimalik reageerida kiiresti; c) saavutatakse senisest operatiivsem varade ja vahendite kasutusele võtmine riigikaitselisteks vajadusteks. Muudatus on kavandatud jõustuma 2022 . aasta 1. septembrist , sest kiirelt muutunud julgeolekuolukord on kaasa toonud vajaduse optimeerida riigikaitse t oi mimiseks vajalikke funktsioone. Eelnõu ettevalmist aja Eelnõu ja seletuskirja koostasid või selles osalesid Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna nõunik (e-post: [email protected] ), riigikaitseliste infosüsteemide ja innovatsiooni osakonna juhataja Oliver Tüür (e-post [email protected] ) , ning õigusosakonna nõunik Sander Põllumäe (e-post [email protected] ) . Eelnõu ettevalmistamisel osales R iigi Kaitseinvesteeringute Keskuse üldosakonna juhataja Katri Raudsepp (e-post [email protected] ) . Märkused Eelnõu on seotud koostamisel oleva Kaitseväe korralduse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõuga . Eelnõu on seotud ka riigikaitse arengukavaga 2017–2026. Eelnõu koostamisel on lähtutud järgmistest seaduste redaktsioonidest: Vabariigi Valitsuse seadus ( RT I, 18.06.2021, 12 ); ehitusseadustik ( RT I, 03.01.2022, 8 ); elektrituruseadus ( RT I, 15.03.2022, 10 ); hädaolukorra seadus ( RT I, 17.11.2021, 9 ); m aapõueseadus ( RT I, 10.07.2020, 59 ); maksukorralduse seadus ( RT I, 22.12.2021, 11 ); riigikaitseseadus ( RT I, 10.03.2022, 26 ). Eelnõu ettevalmistamisel ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni. Eelnõu ga seonduvat arutati valitsuse 17. märtsi 2022 kabinetinõupidamisel . Arvestades muutunud julgeolekuolukord Euroopas, on muudatuste sisseviimi ne vajalik nii kiiresti kui võimalik. K ooskõlas Vabariigi Valitsuse 2011 . aasta 22. detsembri määruse nr 180 „H ea õigusloome ning normitehnika eeskir i“ § 1 lõike 2 punktidega 1 ja 5, valmistatakse kiiretel juhtudel õigusaktide muudatused ette ilma seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust koostamata. E elnõu on kavas esitada Vabariigi Valitsusele 2022. aasta aprillis ning muudatused jõustada 2022. aasta 1. septembrist. Seaduseelnõu kontseptsiooni ei koostata, kuna eelnõu sisul ei ole Eesti õiguskorras põhimõttelist tähendust. Samuti ei tehta riigikaitse regulatsioonis sisulisi muudatusi, muudatused on seotud riigikaitseks vajalike funktsioonide optimeerimisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasiseselt. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks on vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 8 ja 17 vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seaduse eesmärk Eelnõu loob võimalused kasutada era- ja avalikusektori ressursse senisest koordineeritumal viisil esmase iseseisva kaitsevõime ja liitlaste vastuvõtmise tagamiseks, nende kohaloleku toetamiseks ning elutähtsate teenuste ja riigisisese julgeoleku korraldamiseks. Eelnõuga eristatakse sõjaliseks kaitseks vajalike varade kasutamist ja võõrandamist ning isikute muid riigikaitselisi kohustusi. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Ülevaade eelnõu sisust Eelnõu eesmärk on parendada riigi iseseisvat kaitsevõimet. Selleks korraldatakse eelnõuga Kaitseministeeriumi hallatav asutus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ( edaspidi RKIK ) ümber Kaitseministeeriumi ( edaspidi KaM ) valitsemisalas olevaks valitsusasutuseks ning muudetakse ülesannete jaotust viisil, mis tagab iseseisva kaitsevõime senisest tulemuslikumalt. Kaitseressursside Ameti ( edaspidi KRA ) ülesandeks on riigikaitseliste sundkoormiste määramine ning KaM pädevuses on riigikaitselise ehitise töövõime tagamine. KaM valitsemisala tööprotsesside hindamise käigus leiti, et riigikaitseliste sundkoormiste määramise ning riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise ülesannete koondamine RKIK ’i võimaldab senisest tõhusamalt tagada riigi iseseisvat kaitsevõimet. Eelnõuga muudetakse KaM valitsemisala siseselt ülesannete jaotust ning korraldatakse RKIK ümber valitsusasutuseks. KaM valitsemisala ülesanded on omavahel tihedas seoses. Arvestades kiirelt muutuvat julgeolekuolukorda, peab riigikaitseks vajalike varade ja teenuste kaardistus, analüüs ning kasutusele võtmine olema võimalikult operatiivne, kuluefektiivne ja tõhus . RKIK pöördub eraettevõtete poole selleks, et han kida või soetada riigikaitseks vajalikud varad ja vahendid ning KRA selleks, et vajadusel need varad ehk asja d sund kasutus el e võtta või sundvõõran da da . S ee ga ühe ja sama varaliigi ning et tevõtte osas võib rakend u da erinevad meetmed ühe valitsemisala poolt erinevalt , mis ei ole ei eesmärgipärane ega ka proportsionaalne . S amuti peab riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine, sh planeeringute kooskõlastamine ja maapõueseadusest tulenevate toimingute tegemine olema RKIK ’ i pädevuses , sest vastav oskusteave on tänases muutunud olukorras koondunud RKIK ’ i ja selle tulemusel ei ole ülesannete jaotamine mitme erineva asutuse vahel enam otstarbekas . RKIK ’ i ümberkorraldamine valitsusasutuseks võimaldab koondada riigikaitseks vajalike varade haldami s e ja riigikaitseliste ehitiste töövõime tagami s e üheks tervikuks. Selle tulemusel on kliendi vaates palju üksteisele loogiliselt järgnevaid teenuseid, mille ühes asutuses korraldamine annab olulise lisandväärtuse. Optimeeritavad funktsioonid on: asja sundkasutuse ja -võõrandamise määramine – eelnõu kohase seaduse rakendumise tulemusel liigub funktsioon KRA ’ st RKIK ’ i ; elutähtsa teenuse osutamise toimepidevuse riskianalüüside kooskõlastamine – eelnõu kohase seaduse rakendumise tulemusel liigub vastav ülesanne KaM ’ ist KRA ’ sse ; maapõueseadusega pandud toimingute tegemine – eelnõu kohase seaduse rakendumise tulemusel liigub funktsioon KaM ’ ist RKIK ’ i ; töövõime ja planeeringute funktsiooni täitmine – eelnõu kohase seaduse rakendumise tulemusel liiguvad vastavad ülesanded KaM ’ ist RKIK ’ i . KRA, mis seni tegeles riigikaitseks vajalike ressurssidega, sh riigikaitseks vajalike varade ja vahendite sundkoormamisega , korraldaks edaspidi vaid inimressurssidega seotud teenuseid ja ülesandeid: Kaitseväe üksuste mehitatuse tagamine, saates piisava arvu kutsealuseid ajateenistusse ja läbi personaliteenuse efektiivse korraldamise KaM valitsemisalasse parimate ekspertide tööle värbamine ja tööl hoidmine. KaM , mis seni täitis riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise, sh planeeringute kooskõlastamise ja maapõueseadusega seotud toiminguid , keskenduks edaspidi peamiselt valdkondliku poliitika kujundamisele ja võime planeerimisele. Funktsioonide optimeerimine ja valitsemisala asutuste vahel ümberkorraldamine pakub praegustele probleemidele ja vajakajäämistele järgmised lahendused ja võimalused: suureneb valdkondlik olukorrateadlikkus ning võime kiiresti reageerida Euroopa ja maailma julgeolekuolukorra muutumisest tingitud vajadustele; paraneb valdkondlike prioriteetsete eesmärkide täitmise võimekus, kuna ressursse on võimalik rakendada fokusseeritult ja sihitatult ning muutunud julgeolekuolukorrale on võimalik reageerida kiiresti; saavutatakse senisest operatiivsem varade ja vahendite kasutusele võtmine riigikaitseks; suurem selgus juriidilistele ja füüsilistele isikutele, sest jääb üks koostööpartner; osaliselt kattuvate ülesannete ühendamisel saavutatakse ressursside efektiivsem kasutamine; luuakse eeldused varade hankimise ning sundkasutuse või -võõrandamise omavahelise suurema kooskõlastuse saavutamiseks, et haldusotsused oleksid operatiivsed ja asjakohased; paraneb poliitikakujundamise protsess, sest osaliselt rakenduslikud toimingud suunatakse ministeeriumist rakendusasutusse; saadakse paremaid andmeid ja teavet poliitika kujundamiseks. Ülesannete ümberkorraldamise tulemusena muutuvad RKIK ’ i põhiülesanded, mille täitmiseks eeldab avalikku võimu volitusi, mistõttu KaM hallatav riigiasutus RKIK korraldatakse ümber valitsusasutuseks. Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule ümberkorraldamisega seonduvad tegevused, sh RKIK uue põhimääruse, struktuuri ja koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasnevad personalitoimingud ning alustatakse muudetavate seaduste alusel kehtestatud määruste muutmist. Muudatused on vajalikud, et Kaitsevägi saaks Eesti Vabariigi vastu suunatud rünnakute korral võimalikult kiirelt lahingusse asuda ja tal oleks selleks asjakohane varustus ning täiendavad vahendid, mida saab vajadusel kiirelt ja operatiivselt uuendada. Eelnõu sätete selgitused Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. Eelnõu ei ole jagatud osadeks ega peatükkideks. Vabariigi Valitsuse seaduses on reguleeritud muuhulgas täitevvõimu ülesehitus ja ministeeriumite valitsemisalad. Vabariigi Valituses seaduse (edaspidi VVS ) § 60 l g 1 kohaselt on KaM valitsemisalas riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. VVS § 60 l g 2 kohaselt on KaM valitsemisalas kaitsevägi, Kaitseliit, Välisluureamet ja Kaitseressursside Amet. Eelnõuga ei muudeta Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid ülesandeid, kuid lisatakse valitsusasutusena RKIK . Eelnõuga ajakohastatakse ja täiendatakse Ka M valitsemisel olevaid valdkondi. Võrreldes kehtiva sõnastusega asendatakse kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine üldisema valdkonnaga, milleks on kaitseväeteenistuse korraldamine. Nii ajateenistusse kutsumine kui reservi arvestus ja väljaõpe on tegemist kaitseväeteenist use erinevate etappidega. Samas ei ole kehtivas sõnastuses selgelt välja toodud kaitseväeteenistuse kolmandat osa ehk tegevteenistust. Sellest tulenevalt lisatakse ajateenistuse ja reservteenistuse korraldamise viite asemele ühtne viide kogu kaitseväeteenistusele. Uue sõnastuse kohaselt on Kaitseministeeriumi valitsemisalas kaitseväeteenistuse korraldamise valdkond. Nimetatud valdkond hõlmab nii kõiki kaitseväeteenistuse osi ja kaitseväeteenistuskohustuse täitmist. Valdkond hakkab hõlmama, ajateenistusse kutsumist ja ettevalmistust, sh kutsealuste arvestust, ajateenistusse asumist ja ajateenistuse läbimist, reservteenistuse korraldamist, sh lisaõppekogunemisi ja reservis olevate isikute arvestust, tegevteenistust nii üldise kaitsevalmiduse olukorras kui ka erikordade ajal . Valdkond hõlmab ka vajalikku personalialast tegevust ehk kaitseväeteenistuskohustuse täitmise arvestuse korraldamist . Teise muudatusena lisatakse KaM valitsemisala valdkondade hulka õhuruumi ja merepiiri valvamine ning merereostustõrjega seotud tegevuste korraldamine . Vastav muudatus on seotud Politsei - ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseväele. Üleandmise tulemusel hakkab Kaitsevägi täitma ka seniseid Politsei- ja Piirivalveameti poolt täidetavaid ülesandeid, mida on võimalik täita vaid laevu kasutades. Muudatusega välditakse Kaitseväge puudutava regulatsiooni killustumist kahe ministeeriumi vahel. Küll jääb Siseministeerium vastutama piirivalvevaldkonna eest üldiselt. See tähendab, et üldise piirivalve poliitika kujundamise eest, sealhulgas Euroopa Liidu õigust puudutavas, jääb vastutavaks ministeerimiks Siseministeerium. Samas on Siseministeeriumil kohustus KaM valitsemisele antud teemade korral küsida ka KaM arvamus või kooskõlastus. Muudatus on seotud Kaitseväe korralduse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) , mistõttu sätte jõustumisel tuleb arvestada nimetatud eelnõu kavandatava jõustumisega, milleks on 2023. aasta 1. jaanuar. Eelnõuga lisatakse KaM valitsemisalasse RKIK . Eelnõuga muudetakse VVS § 60 l g 2 ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on Kaitseliit, Kaitseressursside Amet, Kaitsevägi , Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Välisluureamet .“. RKIK baasil uue valitsusasutuse loomisega ei kaasne vajadus KaM valitsemisala valdkondade muutmiseks. Kaitseministeeriumi valitsemisalas jaotatakse personali ehk inimressursiga seotud juhtimisfunktsioon, riiklik järelevalve ning riikliku sunni kohaldamine vastavalt seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riigikaitse valdkonnas KRA ’ sse ning materiaalse ressursi ehk varade haldusega seotud juhtimisfunktsioon, riiklik järelevalve ning riikliku sunni kohaldamine vastavalt seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riigikaitse valdkonnas RKIK ’ i . Muudatuste tulemusel tekib täiendav valitsusasutus RKIK, millel on juhtimisfunktsioon riigikaitseliste ehitiste, sundkoormiste ja investeeringute valdkonnas ning, mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riigikaitse valdkonnas. RKIK korraldatakse hallatavast riigiasutusest ümber valitsusasutuseks. Ümberkorraldatava asutuse nime ei muudeta (vrd Riigi Tugiteenuste Keskus ning Häirekeskus), sest nime muutmisega kaasneb kulu ning RKIK’il on oma identiteediga masinapark, tööriided jms. RKIK ’ i koosseis kasvab asja sundkasutust ja –võõrandamise määramist otsustavate ametikohtade võrra ning KRA ’ s ametikohtade arv väheneb, sest KRA ’ st liiguvad vastavad ametikohad üle RKIK ’ i . Lisaks muudetakse RKIK ’ i direktori töökoht peadirektori ametikohaks ning muudetakse veel kaks olemasolevat töökohta ametikohtadeks, et tagada riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamisega seotud otsuste vastuvõtmine. Sisemiste ümberkorralduste arvelt saavutatav kokkuhoid suunatakse tugevdamist vajavate võimekuste katmiseks. VVS täiendatakse §’ ga 105 18 . RKIK korraldatakse hallatavast riigiasutusest ümber KaM valitsemisalas olevaks valitsusasutuseks alates 2022. aasta 1. septembrist. Valitsusasutuse nimeks jääb RKIK . Eelnõuga lisatava VVS § 105 18 lg 3 kohaselt RKIK töötajale , kelle töökoht, tööülesanded ja ametinimetus asutuse ümberkorraldamise tõttu ei muutu ja kelle töökoht valitsusasutuseks ümberkorraldatud RKIK ei eelda avaliku võimu volituse olemasolu, jätkavad töötamist temaga varasemalt sõlmitud töölepingute alusel. Töölepingu seaduse §-s 112 kohaselt lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu . Sarnaselt toimub see ka riigiasutuste puhul. RKIK võib ette näha avaliku võimu volituseta töökohti, millel töötamisele kohaldatakse töölepingu seadust ja avaliku teenistuse seadus nendele töökohtadele ei laiene. Eelnõuga lisatava VVS § 105 18 lg 4 kohaselt KRA ametnikud ja töötajad, kelle ameti- või töökoht viiakse üle RKIKi ning kelle teenistus- või tööülesanded ei muutu, jätkavad teenistust või töötamist alates 2022. aasta 1. septembrist RKIK koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 l g 5 ja § 98 l g 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 l g 1. Eelnõuga lisatava VVS § 105 18 lg 5 kohaselt RKIK töötaja, kelle töökoht ja tööülesanded asutuse ümberkorraldamise tõttu muutuvad ning kellele tehakse ettepanek asuda tema ameti- või töökoha asemele loodavale uuele ameti- või töökohale või kelle töökoha asemele luuakse uus ameti- või töökoht, mis täidetakse sisekonkursi korras, ja kes valitakse ameti- või töökohale sisekonkursi korras, jätkab teenistust alates 2022. aasta 1. septembrist RKIK koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal. Nimetatud ettepaneku teeb ja sisekonkursi kuulutab välja kuni 2022 . aasta 31. augustini RKIK direktor ja alates 2022 . aasta 1. septembrist RKIK peadirektor. Juhul, kui töötaja ei ole nõus asuma ametniku ametikohale, on RKIK direktoril enne 2022. aasta 1. septembrit õigus öelda üles tööleping, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töö ümberkorraldamise tõttu (koondamine) ja korraldada avalik konkurss, lähtudes RKIK 2022. aasta 1. septembrist jõustuvast struktuurist ja koosseisust. RKIK töötajale ettepaneku asuda avalikku teenistusse või teisele töökohale teeb RKIK direktor. Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus enne 2022. aasta 1. septembrit teha riigisekretärile ettepaneku RKIK peadirektori ametikohale avaliku konkursi kuulutamiseks. Eelnõuga lisatava VVS § 105 18 lg 6 kohaselt ha llatava riigiasutuse RKIK lepingutes sätestatud õigused ja kohustused lähevad üle valitsusasutusele RKIK . Näiteks KaM valitsemisala riigihangete korraldamisega seotud õigused ja kohustused aga ka kõik RKIK seniste ülesannetega seotud õigused ja kohustused lähevad RKIK õigusliku seisundi muutmisega valitsusasutusse RKIK üle. Ehitusseadustikus (edaspidi EhS ) muudetakse riigikaitselise ehitise töövõime ja planeeringute menetlemise pädevusnorme . Eh S § 120 l g 1 täiendatakse pärast sõna „Kaitseministeerium“ sõnadega „või valdkonna eest vastutava ministri volitatud täidesaatva riigivõimu asutus“ vastavas käändes. Muudatuse eesmärk on anda R KIK ’ le volitus tehniliste ja väiksema mõjuga projektide kooskõlastamiseks ning võimaldada Ka M ’ l keskenduda selliste arenduste, mis mõjutavad riigikaitse kavandamist ja arengut tervikuna, kooskõlastamisele. Volituse tehniliste ja väiksema mõjuga projektide kooskõlastamiseks täidesaatva riigivõimu asutuse le määrab kaitseminister käskkirjaga. Selleks asutuseks on käesoleva eelnõu koostamise ajal kavas määrata R KIK . Asutuse pädevuse ulatuse ning ülesannete jaotuse ministeeriumi ja volitatud asutuse vahel määrab kindlaks kaitseminister käskkirjaga. Menetlev haldusorgan või menetlusosaline esitab kooskõlastamise taotluse Ka M ’ le , kes vastavalt tööjaotusele lahendab taotluse ise või edastab lahendamiseks volitatud asutusele. T ööjaotuse kehtestamisel arvestatakse ka teistest seadustest tulenevate nõuetega (nt lennundusseaduse § 35 lg 6 1 kohaselt tul eb tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringud ja ehitusprojektid kooskõlastada KaM ’ ga ). Ka M kooskõlastab ja viib läbi sellega seotud menetluse (päringud, eelprojektid, ehitusprojektid, detailplaneeringud, projekteerimistingimused ja ehitusload) järgmistes küsimustes : 1) kõik tuulepargid, elektrituulikud, väiketuulikud ning elektrituulikute ja parkide ühendused elektrivõrguga (väiketuulikuid ei esitata); 2) alates 100 kW võimsusega päikeseelektrijaamad ( edaspidi PEJ ) ja päikesepargid (mõeldud PEJ, millistel ei ole võimsus määratud, kuid eeldatavalt on tegemist elektritootmisega kommertseesmärgil) ning PEJ elektriühendused võrguga . Eh S § 115 kohaselt on riigikaitseline ehitis Ka M ’ i valitsemisala või Ka M ’ i valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee. Kehtiva õiguse kohaselt on Ka M vastutav riigikaitselise ehitise töövõime tagamise eesmärgil projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõude kooskõlastuste menetlemise eest. Ka M’ le esitatakse kõige eelnevaga seotud päringud ja kooskõlastuskirjad, millest suurele osale koostab vastuskirja sisu RKIK ’ i inseneritehniline büroo. Kehtivatest õigusaktidest tulenevalt allkirjastab vastuskirjad KaM . Tööjaotuse ümberkorraldamine võimaldab tõhusamalt viia läbi menetlusi , kui RKIK ’ le antakse õigus eelnevalt nimetatud kooskõlastusmenetluste raames koostatavaid vastuskirju iseseisvalt välja saata valitsemisalas kokku lepitud tingimustel . KaM kaasatakse juhul, kui kooskõlastamise menetlusega seoses on vaja seisukohti strateegilise mõjuga päikese- ja tuuleparkide või muude ehitise osas, millel on mõju riigikaitseliste ehitiste töövõimele. Muudel juhtudel (ka Tallinna planeeringute register, ehitisregister) oleks võimalik RKIK ’ l kooskõlastada ja allkirjastada menetletavaid dokumente ise. Elektrituruseaduses muudetakse pädevusnorme ning asendatakse sõna "Kaitseressursside Amet" sõnaga "Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse" nimetusega ning asendatakse viide Eesti kui v astuvõtva riigi toetuse riiklik u le registri l e viitega tsiviiltoetuse registri le . Elektrituruseaduse § 70 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Jaotusvõrgu ettevõtja esitab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele selle nõudmisel andmed tsiviiltoetuse registrisse kandmiseks. Võrguettevõtja ei võta andmete esitamise eest tasu.“. Muudetav säte lisati elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ( eelnõu nr 139 SE / 2011 . aasta 6. detsember ) § 1 punktiga 62 ning seletuskirjas on antud selle kohta järgmine selgitus: „[--] Seni oli see kohustus ette nähtud Vabariigi Valitsuse määruses „Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (RT I 2005, 52, 418; 2010, 13, 70), kuid et kohustused tuleb määrata seadusega, siis on jaotusvõrguettevõtjate andmete esitamise kohustus sätestatud elektrituruseaduses. Andmed esitatakse K RA ’ le tasuta.“ (lk 13) Käesolev muudatus tõukub asjaolust, et tsiviiltoetuse registri pidamine antakse üle R KIK ’ le . Hädaolukorra seaduse ( edaspidi HOS ) § 40 lg 8 ja 9 asendatakse sõna „Kaitseministeerium“ sõnaga „Kaitseressursside Amet“ vastavas käändes. H OS § 40 lg 8 kohaselt edastab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või HOS § 37 lg 5 alusel määratud ametiasutus toimepidevuse riskianalüüsi või selle muudatused enne kinnitamist kooskõlastamiseks KaMile . H OS § 37 lg 5 kohaselt võib sama paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud ülesandeid täita HOS § 36 lg 1 ja 2 nimetatud asutuse määratud tema valitsemisalas asuv amet või inspektsioon või § 36 lg 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse määratud ametiasutus. HOS § 37 lg 1 p-ide 2 – 5 kohaselt „ elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus: [--] 2) nõustab elutähtsate teenuste osutajaid ; 3) teeb järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle; 4) kinnitab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse § 40 kohaselt; 5) juhib hädaolukorra lahendamist, koostab hädaolukorra lahendamise plaani ning korraldab riskikommunikatsiooni ja kriisireguleerimisõppusi käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatu kohaselt “. HOS § 36 l g- tes 1 ja 2 elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus: 1) koordineerib elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist, arvestades elutähtsate teenuste ristsõltuvust; 2) nõustab elutähtsate teenuste osutajaid ; 3) teeb järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle; 4) kinnitab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse § 40 kohaselt; 5) juhib hädaolukorra lahendamist, koostab hädaolukorra lahendamise plaani ning korraldab riskikommunikatsiooni ja kriisireguleerimisõppusi , samuti kehtestab elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded. HOS § 40 l g 9 kohaselt, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis või selle muudatuses tehakse pärast Ka M ’ i kooskõlastust muudatusi, edastatakse kinnitatud toimepidevuse riskianalüüs või selle muudatus teadmiseks KaM’ le . Kavandatava muudatusega viiakse eelnimetatud toimingute tegemise ülesanne KaM ’ ist KRA ’ sse , sest vastavad riskianalüüsid sisaldavad ka toimepidevuse tagamiseks vältimatult vajaliku personali, keda on elutähtsa teenuse osutajal õigus määrata peale KaM kooskõlastuse saamist riigikaitselise töökohustusega töökohale ja seda arvestust peab KRA. Kuivõrd kogu riigikaitseks vajaliku inimressursi arvestus on koondunud KRA ’ sse , mis omab riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade tervikpilti ja seega oskab paremini hinnata, kas ETO ’ de toimepidevuse tagamiseks vältimatult vajalike töökohtade arv võib vahetult mõjutada sõjaaja isikkoosseisu komplekteeritust ja seeläbi ka kaitsevõimet . Seetõttu on eesmärgipärane vastav funktsioon ministeeriumi lt üle anda KRA ’le . Maapõueseaduses (edaspidi MaaPS ) muudetakse läbivalt sõna „Kaitseministeerium“ sõnadega „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus“ vastavas käändes. MaaPS § 27 lõigetes 5 ja 10 kohaselt saadab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks Kaitseministeeriumile, kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis. MaaPS § 49 l g 4 ja 9 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks Ka M ’le , kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis. Maa PS § 27 reguleeritakse üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotlemist ning selle lõigetes 5 ja 10 reguleeritakse arvamuse küsimist, kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa alal või selle piiranguvööndis. MaaPS ( eelnõu nr 213 SE / 11. märts 2016 . a ) seletuskirjas antakse selle kohta järgmine selgitus: „ Paragrahvi on lisatud lõige 5, mis reguleerib Kaitseministeeriumilt taotluse kohta arvamuse küsimist, kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa alal või selle piiranguvööndis. [--] Lõike 5 kohaselt saadetakse Kaitseministeeriumile taotlus esmalt arvamuse saamiseks, mille alusel vormistatakse haldusakti eelnõu ning see saadetakse omakorda Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks (lõige 10). Arvamust on otstarbekas küsida menetluse võimalikult varajases etapis, kuna sellest sõltub, kas taotlust on mõistlik edasi menetleda või mitte. Arvamuse ja kooskõlastuse andmisel tuleb arvesse võtta maapõueseaduse eelnõu § 35 lg 1 p 2, mille kohaselt tuleb loa andmisest keelduda, kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa alal või selle piiranguvööndis ja kavandatav tegevus võib ohustada riigikaitselist ehitist või riigikaitselisele ehitisele määratud või kavandatud ülesannete täitmist või riigikaitselise ehitise töövõimet .“ Praktikas on paremad teadmised riigikaitse huve arvestava seisukoha kujundamiseks R KIK’ l ning selle tõttu antakse viimasele üle ka uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse kohta arvamuse avaldamise pädevus. Maa PS § 81 l g 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta ka KaM ’ i arvamust, kui kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis. MaaPS ( eelnõu nr 213 SE / 11. märts 2016 . a ) seletuskirjas antakse selle kohta järgmine selgitus: „ Lõikesse 5 on lisatud kohustus küsida korrastamistingimuste kohta ka Kaitseministeeriumi arvamust, kui kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitise maa alal või selle piiranguvööndis. Korrastamistingimuste koostamisel arvestab Keskkonnaamet maaomaniku soovi, kuid riigikaitsemaa võib kuuluda ka Kaitseväele või Kaitseliidule. Seega on korrastamistingimuste kujundamisel oluline arvestada ka Kaitseministeeriumi arvamusega. “ Praktikas on paremad teadmised riigikaitse huve arvestava seisukoha kujundamiseks RKIK ning selle tõttu antakse viimasele üle ka arvamuse andmise pädevus. Kavandatava muudatusega viiakse eelnimetatud toimingute tegemise ülesanne KaM ’ ist RKIK ’ i , mille osas geoloogilised uuringud, kaevandamised, korrastamised jt sarnased tegevused ei oma olulist mõju riigikaitselistele seire- ja luuresüsteemidele. Kuivõrd enamus juhtudel juba täna RKIK koordineerib seadusest tulenevaid tegevusi igapäevaselt ning ministeeriumi roll selles on väga madal, piirdudes enamasti vaid informatsiooni vahendamisega, siis on otstarbekas nimetatud toimingud samuti RKIK ’ i suunata, et RKIK omaks nende toimingute osas tervikülevaadet. RKIK’il on kohustus kooskõlastada MaaPS alusel tehtavad toimingud teiste KaM valitsemisala asutustega. Maksukorralduse seadu s es (edaspidi MKS ) jaotatakse KRA senised pädevusnormid KRA ja RKIK’i vahel. KRA’le võimaldatakse ligipääs töötajate registrile kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kutsealuse ja asendusteenistuja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve korraldamiseks ning riigikaitseseaduses sätestatud riigikaitselise töökohustuse nõuete kontrollimiseks. RKIK’ile antakse edaspidi ligipääs riigikaitseseaduses sätestatud riigikaitseülesande määramiseks ja täitmise tagamiseks ning asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise otsustamiseks, teatavaks tegemiseks ja täitmise tagamiseks. MKS § 29 sätestatakse, kellele ja mis eesmärgil võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet. Maksusaladus on maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega ( MKS § 26 l g 1 ). Maksusaladuseks on ka MKS § 25 1 alusel peetav töötamise register. MKS § 29 p 53 muudetakse ning sätestatakse, et maksuhaldur võib avaldada maksusaladust sisaldavat teavet K RA’ le kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kutsealuse ja asendusteenistuja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve korraldamiseks ning riigikaitseseaduses sätestatud riigikaitselise töökohustuse nõuete kontrollimiseks. M KS § 29 täiendatakse punktiga punkti 53 1 ning sätestatakse, et maksuhaldur võib avaldada maksusaladust sisaldavat teavet RKIK’ le riigikaitseseaduse alusel ühekordsete riigikaitseülesannete andmiseks ja teatavaks tegemiseks ning asjade sundkasutusele võtmise ja sundvõõrandamise määramiseks ning teatavaks tegemiseks. Riigikaitseseadus e (edaspidi RiKS ) § 43 3 lõikes 2, § 82 1 lõigetes 1, 2, 5 ja 9, § 82 3 lõigetes 1 ja 4, § 82 14 lõikes 3 ja § 96 lõige 6 punktis 2 asendatakse sõna d „Kaitseressursside Amet“ sõna de ga „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus“. Sellega asendatakse KRA pädevus RKIK’i pädevusega. Lisaks muudetakse ka riigikaitseülesannete määramise ja täitmise tagamisega seotud pädevusnorme, millega KRA pädevused asendatakse RKIK’iga . Riigikaitselised koormised on riigi iseseisva kaitsevõime, vastuvõtva riigi toetuse ning kollektiivkaitse meetmete rakendamiseks kohaldatavad avalik-õiguslikud kohustused ja piirangud. Riigikaitselised koormised on asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine ning ühekordse riigikaitselise ülesande määramine. Riigikaitselisi koormisi kasutatakse erandkorras siis, kui Kaitseväe enda ressurss on riigi sõjaliseks kaitseks ammendunud ning puudu jääb täiendavalt lepingutega kaetud varadest/teenustest ja mida ei ole võimalik ka riigivara valitsemise korras üle anda . Sellisel juhul sundvõõrandatakse või võetakse sundkasutusele füüsiliste ja juriidiliste isikute vara või antakse ettevõttele kohustuslik ühekordne riigikaitseline ülesanne. KaM on viimase aja julgeolekuohtude ennetamise ning tõkestamise tegevuste käigus tuvastanud erinevate tõkestusmaterjali ja –elementide hankimise või sundkoormamise protsessi tulemusel, et kui KRA pöördub ettevõtte poole varade tootlikkuse ja teenuste võimekuse kaardistamise eesmärgil, et veenduda, kas sundkoormiste määramise ja täitmise eeldused ja tingimused on täidetud, siis on RKIK jõudnud juba ettevõttelt vastavad varad või teenused hanke korras riigikaitseks soetada või tellida. Protsessi keerukust aitab ilmestada ka näiteks suurõppuse planeerimisfaasis tuvastatud sundkoormiste läbiharjutamise ettevalmistamiseks teostavad toimingud: esmalt edastatakse Kaitseväe õppuste formaati sobivate sõidukite tellimus KRA ’ le , seejärel otsib KRA tsiviiltoetuse registrist tänaseks sundkoormatud sõidukite hulgast sobilikud, mille järel hinnatakse ja kaalutakse valitsemisalasiseselt ettepanekud läbi. Seejärel kontakteerub KRA äriühingutega, et teha ettepanek osaleda sundkoormiste formaadis õppusel ning informeerida äriühinguid, et peagi kontakteerub ettevõttega RKIK ametliku hinnapakkumise küsimiseks. Peale hinnapakkumiste saamist, arvutatakse RKIK ’ i poolt kulud kokku, et planeerida, kui suure ambitsiooniga (sõidukite arvuga) saab asja sundkasutuse ja –võõrandamise õppust korraldada . Alates 2005. a astast oli riigikaitseliste sundkoormiste määramine KRA üks põhiülesannetest, kus esmalt teostati sundkoormise määramiseks vajalike eelduste kontrolli ja kaardistati erinevaid võimekusi ning millega jõuti reaalsete koormisteni 2018. a astal . Sisuliselt on kogu riigikaitseks vajalike materiaalsete ressursside infopagas ja võimekus ning koostöö ja varade hankimine RKIK pädevuses. Eelnev on tinginud selle, et ettevõtted saavad ühe ja sama vara osas KaM valitsemisala asutustelt samaaegselt erinevaid omavahel vastuolus olevaid pöördumisi, mis võib tekitada ettevõttes segadust ja olla ettevõtte jaoks liigselt koormav. Teisalt on selline protsess riigikaitse aspektist vaadatuna liigselt ajamahukas ja dubleeriv, mistõttu tuleb terviklahenduse saavutamiseks konsolideerida materiaalse ressursi ja varade haldus RKIK ’ i . Täna kaardistab KRA K aitseväe lt saadud koondvajaduse põhjal ettevõtteid ja isikuid, kes pakuvad sõjaliseks riigikaitseks vajalikku teenust või kes omavad vara, mida Kaitsevägi saaks sõjalise ohu korral sõjaliseks riigikaitseks rakendada. KRA kogub andmeid äriregistrist ja tsiviiltoetuse registrist ning täpsema teenuse võimekuse välja selgitamiseks kontakteerub vahetult ettevõtte või isikuga. RKIK seevastu korraldab hankeid, milles osaleb enamus suurimaid ettevõtteid ja kes esitavad pakkumised, mis sisaldavad teenuse kirjeldust, võimekust ja ka vajalikke varasid ning maksumust, seega omab RKIK paremat ülevaadet Kaitseväe vajaduste üle materiaalse ressursi, võimete ja taristu osas. Samuti on RKIK teenuse tellijana paremini kursis turusituatsiooniga, mille kaardistamine nõuab KRA ’ lt suuremat pingutust ja rohkem aega. R iigikaitseks vajalike varade, sh asjade sundvõõrandamiseks või sundkasutusele võtmiseks ning teenuste puhul ühekordsete riigikaitseülesannete määramiseks p eab varade ja teenuste kaardistus ning analüüs olema võimalikult kuluefektiivne ja tõhus, et see aitaks KaM valitsemisalas üheltpoolt säästa ressursse, teisalt tagaks operatiivsemalt Kaitseväele arvestusliku ressursi riigi sõjaliseks kaitseks ning kolmandaks säästaks eraisikuid ja ettevõtteid liigsest administratiivsest koormusest. Kokkuvõtvalt ei soetata vara ulatuses, mida saab koormata ja vastupidi ning funktsioonide optimeerimisel saab vägi arvestada adekvaatse turusituatsiooniga ja seeläbi paremini valmistuda oma põhiülesannete täitmiseks ning kiiremini asuda sõjalist ohtu tõrjuma ja tõkestama. Planeeritav muudatus aitab optimeerida funktsioone selleks, et Kaitsevägi saaks Eesti Vabariigi vastu suunatud rünnakute korral võimalikult kiirelt lahingusse asuda ja tal oleks selleks asjakohane varustus ning täiendavad vahendid, mida saab vajadusel kiirelt ja operatiivselt uuendada . Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse kehtivas õiguses olemasolevaid termineid. Uusi termineid kasutusele ei võeta. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide riigiasutuste ülesehitust ja nende tegevuste korraldamist . S ee on liikmesriigi ainupädevuses. Seaduse mõjud Eelnõul ei ole sotsiaalset, sh demograafilist , mõju, mõju majandusele, mõju elu- ega looduskeskkonnale ega mõju regionaalarengule. Järgnevalt on analüüsitud eelnõu mõju julgeolekule ja välissuhetele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Muudatuste mõju julgeolekule ja välissuhetele Sihtrühma suurus . Eelnõu mõjutab Eesti julgeoleku tagamiseks vajalike varade ja teenuste kaasamist. See võimaldab RKIK ’ il varade ja teenuste riigikaitsesse kaasamisega seotud ülesandeid paremini täita puudutatud ettevõtjate suhtes . Puudutatud ettevõtjad on need, kellega RKIK sõlmib lepinguid või need, kelle tegevusala ühtib Vabariigi Valitsuse 05.03.2021 korraldusega nr 104 kehtestatud t egevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkavaga ja kellele vajadusel määratakse seeläbi riigikaitseline ülesanne. Mõju ulatus . Eelnõu võimaldab parandada riigi iseseisvat kaitsevõimet. Vähesel määral mõjutab eelnõu ka kollektiivset kaitsevõimet ning vastuvõtva riigi toetuse ülesannete täitmist. Mõju sagedus . Eelnõus sätestatud meetmete mõju sagedus on seotud riigi julgeolekuolukorraga ning ei ole täpselt prognoositav. Ebasoovitavate kaasmõjude risk . Eelnõu rakendamisel ebasoovitavate kaasmõjude riski ei ole. Mõju olulisus . Kuna seaduse vastuvõtmise üheks eesmärgiks on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist riigikaitsevaldkonnas, kaasneb sellega positiivne mõju riigi julgeolekule. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühma suurus. Eelnõu mõjutab RKIK’i korraldust. RKIK ’ ist iseseisva valitsusasutusena saab eraldiseisev koostööpartner, kellele tuleb tagada infosüsteemides vajalikud õigused ja kellega infovahetus toimub vastavalt seaduses sätestatule. Mõju ulatus. RKIK’i ümberkorraldamine valitsusasutuseks ning tema pädevuse täiendamine riigikaitse ks vajalike asjade sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise määramise , ühekordsete riigikaitseülesannete andmise ning riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamisega seotud ülesannetega mõjutab oluliselt kogu asutuse töökorraldust, sh eeldab täiendavate ametikohtade loomist, seniste töökohtade ümberkorraldamist ametikohtadeks ning asutuse protseduuride muutmist seoses uute ülesannete täitmisega. Samuti lihtsustab see andmevahetust ning vähendab vajadust vahetada andmeid erinevate asutuste vahel. Mõju sagedus. RKIK’i ümberkorraldamisega seotud töölepingute ümbervormistamise, ametikohtade üleviimise ning halduseeskirjade muutmisega seotud mõjud on ühekordsed. Seevastu ülesannete koondamisest tingitud lihtsama koostöö, tervikliku teabe riigikaitseks vajalike varade kohta tekkimine on püsiv mõju, mis avaldub RKIK’i igapäevases tegevuses. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. RKIK’i ümberkorraldamise ajal on vaja ühekordselt teavitada kõiki sundkoormiste adressaate, et sundkoormistega seotud ülesanded on läinud KRA’st üle RKIK’i . Mõju olulisus. Mõju RKIK’i töökorraldusele on oluline ning see võimaldab senisest paremini täita asjade sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise määramise, ühekordsete riigikaitseülesannete andmise ning riigikaitseliste ehitiste töövõimega seotud küsimusi ning toimingute tegemine muutub sellest tulenevalt kiiremaks. Samas muudatuse mõju täidesaatva riigivõimu asutuste korraldusele tervikuna on väike ning puudutab ainult RKIK’ile üleantavaid ülesandeid. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Valitsusasutuse loomisega seotud ühekordsed kulud on marginaalsed, piirdudes vaid personaliliikumistest tingitud ühekordsete kulutustega. Muudatusega seotu kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Rakendusaktid Eelnõukohase seaduse rakendamiseks on vaja muuta viit määrust: Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määrus nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“; Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“; Vabariigi Valitsuse 13.10.2016 määrus nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“; kaitseministri 27.03.2013 määrus nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus“; kaitseministri määrusega kehtestatakse „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“. Seaduse jõustumine Eelnõu kohane seadus jõustub 2022. aasta 1. septembri l . RKIK’i ümberkorraldamine valitsusasutuseks ning ülesannete üleandmine tuleb teha võimalikult kiiresti. Samas ei ole võimalik muudatusi töökorralduses teha ja töökohti ametikohtadeks ümber kujundada kiiremini. Hinnanguliselt on 2022. aasta 1. september kõige kiirem tähtaeg, milleks on võimalik ülesanded üle anda ja asutus ümber korraldada nõuetekohaselt. Eelnõu kohase seaduse § 1 p 1 jõustub 2023. aasta 1 jaanuaril. Jõustumise tähtaeg on seotud Kaitseväe korralduse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) jõustumisega. Käesoleva eelnõu § 1 p -ga 1 muudetakse Ka M’ i ülesandeid lähtuvalt viidatu eelnõuga tehtavatele muudatustele ning uute ülesannete lisandumisega Kaitseväele. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile, Kes kkonna ministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseressursside Ametile ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) eelnõu seletuskirja lisa KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS ……………. 2022. a nr ………. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004 . a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004 . a määruses nr 151 „ Kaitseministeeriumi põhimäärus “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 1 järgmises sõnastuses: „4 1 ) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;“ 2) paragrahv 9 punkti 10 täiendatakse pärast sõnu „Kaitseväe juhataja“ tekstiosaga „,Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse“; 3)paragrahv 9 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. septembril. Kaja Kallas peaminister Kalle Laanet kaitse minister Taimar Peterkop riigisekretär KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS ……………. 2022. a nr ………. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 . a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ muutmine Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 4 lõike 4 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 . a määruses nr 133 „ Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused “ § 3 punktis 1 asendatakse sõna „Kaitseministeeriumiga“ sõnadega „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega“ . § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. septembril. Kaja Kallas peaminister Kalle Laanet kaitse minister Taimar Peterkop riigisekretär KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS ……………. 2022. a nr ………. Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016 . a määruse nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 82 14 lõike 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016 . a määruses nr 112 „ Tsiviiltoetuse registri põhimäärus “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „Kaitseressursside Amet“ tekstiosaga „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus“; 2) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 1 järgmises sõnastuses : „ 13 1 ) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;“; 2) määrust täiendatakse §-ga 29 1 järgmises sõnastuses: " § 29 1 . Riigikaitseülesande andmise ja täitmise andmed Püsiva ja ühekordse riigikaitseülesande andmise ning täitmise kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) riigikaitseülesande andja nimi ja registrikood; 2) riigikaitseülesande andmise otsuse andmed 3) riigikaitseülesande täitja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress; 4) riigikaitseülesande täitmise tähtaeg; 5) riigikaitseülesande täitmise asukoht; 6) riigikaitseülesannet iseloomustavad andmed; 7) muud märkused riigikaitseülesande andmise ja täitmise kohta. "; 3) paragrahvi 34 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Kaitseressursside Amet“ tekstiosaga „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. septembril. Kaja Kallas peaminister Kalle Laanet kaitse minister Taimar Peterkop riigisekretär KAVAND KAITSEMINISTER MÄÄRUS ……………. 2022. a nr ………. Kaitseministri 27. märtsi 2013 . a määruse nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Määruse muutmine Kaitseministri 27. märtsi 2013 . a määruses nr 25 „ Kaitseressursside Ameti põhimäärus “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 7 lõike 1 punktid 10 ja 10 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahv 7 lõike 2 punktid 2 1 ja 14 – 14 2 tunnistatakse kehtetuks. 3) paragrahv 8 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. septembril. Kalle Laanet kaitse minister KAVAND KAITSEMINISTER MÄÄRUS ……………. 2022. a nr ………. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse staatus (1) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi keskus ) on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja korras . (2) Ülesannete täitmisel esindab keskus riiki. (3) Keskuse ingliskeelne nimetus on Estonian Centre for Defence Investments . § 2. Keskuse eelarve ja pitsat (1) Keskusel on oma eelarve, mille kinnitab, mida muudab ja mille täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister. (2) Keskusel on väikese riigivapi kujutisega ja oma nimega pitsat. § 3 . Keskuse a ruandekohustus Keskus on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib keskuse tegevust ning teostab keskuse üle teenistuslikku järelevalvet. § 4. Keskuse a sukoht (1) Keskus asub Tallinnas. Keskuse struktuuriüksused ja nende allüksused võivad asuda ka mujal Eestis. (2) Keskuse struktuuriüksuste ja nende allüksuste asukohad sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes. 2. peatükk Tegevusvaldkond ja ülesanded § 5 . Keskuse tegevusvaldkond Keskuse tegevusvaldkonnad on riigikaitse eesmärgil asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise ning ühekordse riigikaitselise ülesande määramine , mobilisatsiooniks ja vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike varade üle arvestuse pidamine , riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine ning ministeeriumile ja selle valitsemisala riigiasutustele (edaspidi valitsemisala) riigihangete korraldamise, taristu arendamise ja korrashoiu teenuste osutamine ning Kaitseväele toitlustamise korraldamise teenuse osutamine ning toitlustamise tagamine Kaitseväe toitlustuskompleksides. § 6 . Keskuse põhiülesanded Keskuse põhiülesanded on: 1) asjade sundkasutusele võtmise ja sundvõõrandamise ning ühekordsete riigikaitseliste ülesannetega seotud andmete kogumine, analüüside koostamine, nende määramine, rakendamisega seotud ülesannete täitmine ning arvestuse pidamine ; 2 ) riigivalitsemise korras üleantava riigivara kontrollimine ; 3 ) riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine ; 4 ) valitsemisalale hankekorraldusteenus e osutamine ; 5 ) valitsemisalale taristu arendamise teenus e osutamine ; 6 ) valitsemisalale taristu korrashoiu teenus e osutamine ; 7 ) valitsemisala hankekorralduse ning taristu arendamise ja korrashoiu põhisuun d ad e ja meetodi te välja tö ö t amine ning nende järgimis e ja rakendamis e korraldamine ; 8 ) hankekorralduse ning taristu arendamise ja korrashoiu parimate meetodite ja kogemuste koondamine; 9 ) valitsemisala töötajatele ja ametnikele hankekorralduse ning taristu arendamise ja korrashoiu koolituste korraldamine; 10 ) Kaitseväe toitlustamise teenuse korraldamine ja Kaitseväe toitlustuskompleksides toitlustamise teenuse osutamise tagamine; 11 ) kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal keskuse tegevuse planeerimine ning vajaduse korral valitsemisala valmisoleku kontrollimiseks korraldatavatel õppustel osalemine; 12 ) riigikaitse valdkonna strateegiliste arengudokumentide ja valitsemisala eelarve eelnõude koostamises osalemine ning oma ülesannete täitmisest ministeeriumile aru andmine; 13 ) oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamises osalemine ja ministeeriumile õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine; 14 ) tsiviiltoetuse registri vastutava ja volitatud töötleja ülesannete täitmine; 1 5 ) muude keskusele õigusaktiga pandud ülesannete täitmine. 3. peatükk Ülesehitus ja osakondade ülesanded § 7 . Keskuse struktuuriüksused (2) Keskus koosneb järgmistest osakond adest : 1 ) hangete osakond; 2 ) taristuosakond; 3 ) üldosakond . (3) Osakondadel võivad olla allstruktuuriüksused . (4) Osakonna ülesanded ja pädevus täpsustatakse keskuse peadirektori kehtestatavas osakonna põhimääruses. Kui osakonna koosseisus on allstruktuuriüksus , kehtestatakse selle ülesanded ja pädevus osakonna põhimääruses. (5) Keskuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel keskuse peadirektor. § 8 . Hangete osakond Hangete osakonna põhiülesanded on: 1) valitsemisala hangete korraldamine; 2) riigikaitse valdkonna strateegiliste arengudokumentide ja valitsemisala iga-aastase hankekava koostamiseks hangetega seotud ettepanekute välja töötamine koostöös valitsemisala asutustega; 3) kooskõlas valitsemisala planeerimistsükli ja planeerimisdokumentidega keskuse iga-aastase hankeplaani koostamine; 4) igas hankemenetluse etapis ja ka pärast hanget hangete kontrollitavuse tagamine; 5) hankearuannete koostamise ja esitamise. § 9 . Taristuosakond Taristuosakonna põhiülesanded on: 1) valitsemisala taristu arendamise ja korrashoiu korraldamine; 2)Kaitseväe toitlustamise teenuse korraldamine ja tagamine; 4) koostöös valitsemisala asutustega taristu arendamise ja korrashoiuga seotud ettepanekute välja töötamine riigikaitse valdkonna strateegiliste arengudokumentide ja valitsemisala iga-aastase taristukava koostamiseks; 5) kooskõlas valitsemisala planeerimistsükli ja planeerimisdokumentidega, sealhulgas valitsemisala iga-aastase taristukavaga keskuse iga-aastase taristuhankeplaani koostamine 6) taristu arendamise ja korrashoiu eelarve planeerimine; 7) taristu arendamise ja korrashoiu aruannete koostamine ja esitamine; 8) keskuse tööohutuse ja töökeskkonnaga seotud küsimuste lahendamise korraldamine. § 10 . Üldosakond Üldosakonna põhiülesanded on: 1) riigivara valitsemise korras üleantava riigivara kontrollimine; 2) riigikaitseks vajaliku vara sundvõõrandamise ja sundkasutuse määramine ja arvestus pidamine; 3) riigikaitseks vajalike teenuste jaoks ühekordsete riigikaitseülesannete määramine ja arvestus pidamine; 4) mobilisatsiooniks vajalike tsiviilressursside üle arvestuse pidamine; 5) keskuse kui valitsemisala riigivara valitsema volitatud asutuse ülesannete täitmise korraldamine; 7) keskuse dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivinduse korraldamine; 8) keskuse infotehnoloogilise teenindamise korraldamine; 9) keskuse õigusliku teenindamise korraldamine; 10) keskuse finantsjuhtimise, sealhulgas eelarvestamise ja finantsaruandluse korraldamine; 11) raamatupidamise algdokumentide õigusaktidele vastavuse kontrollimine ja nende raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse teenust osutavale asutusele edastamise korraldamine; 12) keskuse varahalduse korraldamine; 13) keskuse personalitöö korraldamine; 14) keskuse füüsilist julgeoleku ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamine. 4. peatükk Juhtimise korraldus § 11 . Keskuse juhtimine (1) Keskust juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister kantsleri ettepanekul. (2) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori määratud osakonnajuhataja või muu ametnik. § 1 2 . Peadirektor (1) Peadirektor: 1) juhib keskuse tööd ja korraldab osakonnajuhatajate ja peadirektorile vahetult alluvate ametnike ja töötajate vahendusel keskuse ülesannete täitmist ning vastutab keskuse tegevuse tulemuste eest; 2 ) sõlmib keskuse nimel lepinguid ning esindab keskust ja annab volitusi keskuse esindamiseks; 3 ) vastutab keskuse tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab kaitseministrile aru keskuse tegevusest; 4 ) teeb seadusega ettenähtud korras teenistuslikku järelevalvet keskuse struktuuriüksuste ja keskuse töötajate ja ametnike tegevuse üle või teeb teenistusliku järelevalve vahetu teostamis e ülesandeks osakonnajuhtajale; 5 ) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametniku ning sõlmib, muudab ja lõpetab töötajaga töölepingu; 6 ) pärib aru ametnikult ja töötajalt ning kohaldab neile lisatasusid ja määrab ametnikule distsiplinaarkaristusi; 7 ) kehtestab keskuse töökorralduse reeglid ning muud sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad, struktuuriüksuste põhimäärused ja ametnike ametijuhendid ning vajadusel töötajate tööjuhendid kooskõlas õigusaktidega; 8 ) esitab kaitseministrile ettepanekuid keskuse eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 9 ) esitab kaitseministrile ettepanekuid keskuse tegevusvaldkonna korraldamiseks; 10 ) moodustab keskuse tegevusvaldkonnas tõusetunud küsimuste lahendamiseks nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma ning määrab selle ülesanded ja töökorra; 11 ) riikliku järelevalve teostamisel annab õigusaktides sätestatud haldusakte; 12 ) korraldab keskuse sisekontrolli rakendamist ja siseauditi tööd; 13 ) korraldab keskuse valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist kooskõlas riigivaraseadusega; 1 4 ) täidab muid ülesandeid, mis on talle antud seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning kaitseministri määruse või käskkirjaga, samuti kaitseministri või Kaitseministeeriumi kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. (2) Peadirektoril on õigus anda õigusaktide alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju. § 1 3 . Osakonna juhtimine (1) Osakonda juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult peadirektorile. (2) Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda peadirektori määratud ametnik või töötaja. (3) Kui osakonna koosseisus on allstruktuuriüksus , juhib allstruktuuriüksust allstruktuuriüksuse juht , kes allub vahetult osakonnajuhatajale. Allstruktuuriüksuse juhile laienevad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kohustused. (4) Osakonnajuhataja tagab osakonna põhimäärusega kehtestatud ülesannete täitmise ning osakonnale eraldatud ressursside sihipärase ja efektiivse kasutamise. Selleks osakonnajuhataja: 1) vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluvate ametnike ja töötajate kohustuste täitmist; 2) osaleb arengustrateegia ja aastaplaani väljatöötamisel ning aruannete koostamisel; 3) annab alluvatele juhiseid ja korraldusi osakonna ülesannete täitmiseks; 4) täidab temale peadirektori poolt antud korraldusi või teatab nende täitmise takistustest ning annab peadirektorile aru osakonna tegevusest; 5) annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi juhtkonnale ning teistele osakondadele; 6) teeb peadirektorile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks, osakonna ametnikule ja töötajale palga ja töötasu määramiseks, ametnikule distsiplinaarmenetluse algatamiseks või lisatasu maksmiseks; 7) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise; 8) taotleb osakonna ametnikele ja töötajatele täienduskoolitust ülesannete tulemuslikumaks täitmiseks; 9) allkirjastab osakonnas koostatud kirjad ja dokumendid, millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigusaktid ei sätesta teisiti; 10) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud või peadirektori antud täiendavaid tööülesandeid. (5) Osakonnajuhataja ja allstruktuuriüksuse juhi tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse ameti juhendi või töö lepinguga . § 1 3 . Väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht (1) Keskuse struktuuri võib kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht. (2) Väljaspool struktuuriüksust asuva teenistuskoha ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendis või töölepingus. 5. peatükk Ümberkorraldamine ja lõpetamine § 1 4 . Keskuse ümberkorraldamine ja lõpetamine Keskuse tegevus korraldatakse ümber või lõpetatakse seaduse alusel. 6. peatükk Rakendussätted § 15 . Rakendussätted Kaitseministri 6. juuli 2016 . a määrus nr 12 „ Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus “ tunnistatakse kehtetuks. § 17 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. septembril. Kalle Laanet kaitseminister EELNÕU 28.03.2022 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) § 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja korraldamine, kaitseväeteenistuse korraldamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine, õhuruumi ja merepiiri valvamine ning merereostustõrjega seotud tegevuste korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.“; 2) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on Kaitseliit, Kaitseressursside Amet, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Välisluureamet .“; 3) seadust täiendatakse §-ga 105 18 järgmises sõnastuses: „ § 105 18 . Valitsusasutuse hallatava riigiasutuse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks (1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev hallatav riigiasutus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldatakse ümber valitsusasutuseks alates 2022. aasta 1. septembrist. (2) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamisel valitsusasutuseks asutuse ametlik nimi ei muutu. (3) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse töötajale, kelle töökoht, tööülesanded ja ametinimetus asutuse ümberkorraldamise tõttu ei muutu ja kelle töökoht valitsusasutuseks ümberkorraldatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses ei eelda avaliku võimu volituse olemasolu, kohaldatakse töölepingu seaduse §-s 112 sätestatut ning ta jätkab valitsusasutuseks ümberkorraldatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses töötamist temaga varasemalt sõlmitud töölepingute alusel. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses võib ette näha avaliku võimu volituseta töökohti, millel töötamisele kohaldatakse töölepingu seadust ja avaliku teenistuse seadus nendele töökohtadele ei laiene. (4) Kaitseressursside Ameti ametnik ja töötaja, kelle ameti- või töökoht viiakse üle Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse ning kelle teenistus- või tööülesanded ei muutu, jätkab teenistust või töötamist alates 2022. aasta 1. septembrist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1. (5) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse töötaja, kelle töökoht ja tööülesanded asutuse ümberkorraldamise tõttu muutuvad ning kellele tehakse ettepanek asuda tema ameti- või töökoha asemele loodavale uuele ameti- või töökohale või kelle töökoha asemele luuakse uus ameti- või töökoht, mis täidetakse sisekonkursi korras, ja kes valitakse ameti- või töökohale sisekonkursi korras, jätkab teenistust või töötamist alates 2022. aasta 1. septembrist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal. Nimetatud ettepaneku teeb ja sisekonkursi kuulutab välja kuni 2022. aasta 31. augustini Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor. (6) Valitsusasutuse hallatava riigiasutuse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse lepingutes sätestatud õigused ja kohustused lähevad üle valitsusasutusele Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.“. § 2. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustiku § 120 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Kaitseministeerium“ sõnadega „või valdkonna eest vastutava ministri volitatud täidesaatva riigivõimu asutus“ vastavas käändes. § 3. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduse § 70 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Jaotusvõrgu ettevõtja esitab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele selle nõudmisel andmed tsiviiltoetuse registrisse kandmiseks. Võrguettevõtja ei võta andmete esitamise eest tasu.“. § 4. Hädaolukorra seaduse muutmine Hädaolukorra seaduse § 40 lõigetes 8 ja 9 asendatakse sõna „Kaitseministeerium“ sõnag deg a „Kaitseressursside Amet“ vastavas käändes. § 5. Maapõueseaduse muutmine Maapõueseaduses asendatakse läbivalt sõna „Kaitseministeerium“ sõnadega „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus“ vastavas käändes. § 6. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 29 punkti 53 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „53) Kaitseressursside Ametile kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kutsealuse ning asendusteenistuja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve korraldamiseks ning riigikaitseseaduses sätestatud riigikaitselise töökohustuse nõuete kontrollimiseks;“; 2) paragrahvi 29 punkti 54 täiendatakse pärast tekstiosa "kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks" tekstiosaga ", riigikaitseseaduse alusel ühekordse töökohustuse panemiseks"; 3) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele riigikaitseseaduse alusel ühekordsete riigikaitseülesannete andmiseks ja teatavaks tegemiseks ning asjade sundkasutusele võtmiseks ja sundvõõrandamise määramiseks ning teatavaks tegemiseks.“. § 7. Riigikaitseseaduse muutmine Riigikaitseseaduse § 43 3 lõikes 2, § 82 1 lõigetes 1, 2, 5 ja 9, § 82 3 lõigetes 1 ja 4, § 82 14 lõikes 3 ja § 96 lõige 6 punktis 2 asendatakse sõna „Kaitseressursside Ameti“ sõnaga „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse“ vastavas käändes. § 8. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. septembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.