Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Ministeeriumid Meie 28.02.2022 nr 1.2-2/27-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. Tervise- ja tööministri määrused_EN 2. Tervise- ja tööministri määrused_SK Lisaadressaadid: Eesti Haigekassa Eesti Naistearstide Selts MTÜ Eesti Ämmaemandate Ühing Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Merlin Murumets 626 9806 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 18.02.2022 MINISTRI MÄÄRUS nr Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega" Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 ja § 53 lõike 7, ravimiseaduse § 621 lõike 7, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 7 ning § 42 lõigete 3 ja 6, töölepingu seaduse § 66 lõike 8 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõike 7 alusel. § 1. Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ muutmine Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ § 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „haigusleht, hooldusleht, sünnitusleht ja lapsendamisleht“ sõnadega „haigusleht ja hooldusleht“. § 2. Tervise- ja tööministri 13. augusti 2014. a määruse nr 51 „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord” muutmine Tervise- ja tööministri 13. augusti 2014. a määruses nr 51 „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel“ tekstiosaga „emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel“; 2) paragrahvi 2 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna „lapsehoolduspuhkusel“ sõnaga „vanemapuhkusel“. § 3. Sotsiaalministri 26. augusti 2013. a määruse nr 28 „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine Sotsiaalministri 26. augusti 2013. a määruses nr 28 „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel“ tekstiosaga „emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel“; 2) paragrahvi 2 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna „lapsehoolduspuhkusel“ sõnaga „vanemapuhkusel“.  2 § 4. Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ muutmine Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruses 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „§ 63 lõikes 1 ettenähtud lapsepuhkuse ja lõikes 2 ettenähtud puudega lapse vanema lapsepuhkuse ning“; 2) paragrahvi 2 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „puudega lapse lapsepuhkuse ning“; 3) paragrahvi 2 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Hoolduspuhkuse puhkusetasu arvutamisel korrutatakse töötaja kasutatud hoolduspuhkuse tööpäevade arv töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kuu keskmise tööpäeva töötasu määraga.“; 4) paragrahvi 2 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „lapsepuhkusele, puudega lapse vanema lapsepuhkusele,“; 5) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 8 jäetakse välja sõnad „puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja“; 7) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui lapsevanem kasutab lapsepuhkust või puudega lapse vanema lapsepuhkust töölepingu seaduse 31. märtsini 2022. a kehtinud §-s 63 sätestatud korras, arvutatakse ja hüvitatakse puhkusetasu riigieelarvest käesoleva määruse kuni 1. aprillini 2022. a kehtinud redaktsiooni alusel.“. § 5. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ § 281 lõige 14 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määruse nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord” muutmine Sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määruses nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „haigusleht, hooldusleht, sünnitusleht ja lapsendamisleht“ sõnadega „haigusleht ja hooldusleht“; 2) paragrahvi 5 lõike 14 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „rasedus- ja sünnituspuhkuseni“ sõnaga „emapuhkuseni“; 3) paragrahvi 5 lõige 15 sõnastatakse järgmiselt:  3 „(15) Raseduse katkestamise korral meditsiinilistel näidustustel või raseduse iseeneslikul katkemisel enne raseduse 22. nädalat kirjutatakse välja haigusleht töövõimetuse ajaks.“, 4) paragrahvi 5 lõige 16 ning §-d 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 10 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, sünnitusleht või lapsendamisleht“; 6) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 10 lõike 2 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „15. rasedus- ja sünnituspuhkus; 16. alla 10-aastase lapse lapsendaja puhkus;“. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tervise- ja tööministri määruse „Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega" eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruseid, mis on seotud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatuste rakendumisega käesoleva aasta 1. aprillist. 26.10.2018 võttis Riigikogu vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Nimetatud muudatustega liideti rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus vanemapuhkuste skeemi ning selle tulemusena loodi vanemapuhkus, millel on individuaalselt emadele ja isadele mõeldud puhkuseosa ehk emapuhkus ja isapuhkus. Seega asendati mõiste „lapsehoolduspuhkus“ mõistega „vanemapuhkus“. Muudatuste eesmärk oli suurendada vanemate võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks, luues vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi enam valikuvõimalusi ning soodustades hoolduskoormuse jagamist ema ja isa vahel. 26.10.2018 vastu võetud muudatustega muudeti rasedus- ja sünnituspuhkus emapuhkuseks. Emapuhkust hakatakse tasustama ema vanemahüvitisega endise sünnitushüvitise asemel. Emapuhkuse saamise tingimused sätestatakse töölepingu seaduses (TLS) ning ema vanemahüvitise saamise tingimused, alused ja kord perehüvitiste seaduses (PHS). Muudatuste tulemusena hakkab Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) maksma kõiki väikelapsega seotud riigi poolt makstavaid hüvitisi ja toetusi, sealhulgas ema vanemahüvitist. Võrreldes seni kehtinud rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise regulatsiooniga muutub emapuhkuse ja ema vanemahüvitise maksmise periood 140 päevalt 60–100 päeva pikkuseks vastavalt sellele, millal tulevane ema otsustab oma õigust emapuhkusele ja ema vanemahüvitisele kasutama hakata. Ülejäänud 40 päeva rasedus- ja sünnituspuhkusest ning sünnitushüvitisega kaetud perioodist viiakse üle vanemahüvitise süsteemi, mistõttu võimaldatakse sarnaselt kehtiva regulatsiooniga lapsevanemal hoolitseda väikelapse eest kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni ja saada selle perioodi eest vanemahüvitist. Emal on ka edaspidi võimalik jääda emapuhkusele ja saada ema vanemahüvitist kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, sealhulgas on 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi töötamine keelatud. Seni kehtivas regulatsioonis on sünnituslehe ja lapsendamislehe näol olnud tegemist töövõimetuslehega ning selle registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord on olnud sätestatud ravikindlustuse seaduses (RaKS). Kuivõrd 2018. aastal vastuvõetud eelnõuga muudeti rasedus- ja sünnituspuhkus emapuhkuseks (mida ei loeta enam ajutise töövõimetuse liigiks) ning sünnitushüvitise asemel hakatakse maksma ema vanemahüvitist PHS-i alusel, viidi ka sünnituslehe regulatsioon RaKS-ist välja, sätestades vajaliku andmekoosseisu PHS-is. Edaspidi töötleb sünnituslehe andmeid SKA ning tervishoiuteenuse osutajad edastavad sünnituslehe andmed otse SKA-le, kellel on õigus sünnituslehe andmeid töödelda ema vanemahüvitise määramiseks ja maksmiseks. Lisaks muudeti lapsepuhkuse kasutamis- ja tasustamistingimusi. Kuni 01.04.2022 kehtiva TLS-i alusel on emal või isal (ehk ühel vanemal) õigus saada igal kalendriaastal tasustatud lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last, ja kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Alates 01.04.2022 on mõlemal töises suhtes vanemal võimalus kasutada kümnetööpäevast (mõlema vanema peale kokku 20 tööpäeva) tasustatud lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% PHS-i alusel arvutatud vanemahüvitisest. Uus lapsepuhkuse regulatsioon lihtsustab nii tööandja, lapsevanema, kui ka SKA jaoks protsessi lapsepuhkuse hüvitamiseks. Alates lapsepuhkuse regulatsiooni muudatuste jõustumisest ei pea tööandjad enam esitama SKA-le taotlusi lapsepuhkuse tasu hüvitamiseks. Lapsepuhkuse õigusega töötaja taotleb lapsepuhkust SKA iseteenindusportaalis, kust liigub info ka tööandjatele ning kui tööandja lapsepuhkuse andmisest ei keeldu, maksab SKA lapsepuhkuse hüvitise otse isiku arvelduskontole. Tööandjad ei pea seega tulevikus ise lapsepuhkuse päevi hüvitama, kuna väljamakse teeb SKA. Puudega lapse vanemal on lisaks õigus saada puudega lapse vanema lapsepuhkust. Nagu ka kehtiva regulatsiooni puhul, on puudega lapse ühel vanemal õigus täiendavale 12 tööpäevale tasustatud lapsepuhkusele aastas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Võrreldes kehtiva õigusega muudetakse puhkuse hüvitamise korda. Sarnaselt lapsepuhkuse hüvitamisega seob eelnõu puudega lapse vanema lapsepuhkuse hüvitise vanemahüvitisega senise töötaja keskmise töötasu asemel. Nii nagu ka lapsepuhkuse puhul, ei pea tööandja alates muudatuste jõustumisest taotlema puhkusetasu kompensatsiooni enam SKA-st, vaid taotlemine ja maksmine toimub SKA iseteenindusportaali kaudu. 1.1. Sisukokkuvõte Seoses rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse nimetuse asendumisega, asjaoluga, et sünnituslehte ja lapsendamislehte ei loeta enam töövõimetuslehe liigiks ning isapuhkuse liitmisega vanemapuhkuste süsteemi alates 01.04.2022 on vajalik uuendada tervise- ja tööministri määrust „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord” ning sotsiaalministri määruseid „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“, „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“, „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ ja „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“. Seoses 01.04.2022 jõustuvate lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse regulatsiooni muudatustega muudetakse kõnealuse eelnõuga tervise- ja tööministri määrust „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Merlin Murumets (626 9806; [email protected]), töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Maria-Helena Rahumets (626 9132; [email protected]) ja tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Helen Trelin (626 9252; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisele on kaasa aidanud Eesti Haigekassa ravikindlustuse osakonna juhataja Avely Raid-Lelov ([email protected]). Eelnõu koostamisse oli eksperdina kaasatud endine töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga luuakse võimalus rakendada Riigikogu poolt 26.10.2018 vastu võetud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust. Eelnõuga muudetakse järgmisi määruseid: 1) sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määrus nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ (RT I, 29.12.2017); 2) tervise- ja tööministri 13. augusti 2014. a määrus nr 51 „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ (RT I, 19.08.2014, 16); 3) sotsiaalministri 26. augusti 2013. a määrus nr 28 „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ (RT I, 29.08.2013, 7); 4) tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määrus 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ (RT I, 09.08.2019, 5); 5) sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ (RT I, 17.08.2021, 10); 6) sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määrus nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord” (RT I, 15.05.2020, 22). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuna määrustesse „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord” ja „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ on lisatud ka isapuhkus ning seega tekib tööandjal vajadus kontrollida isapuhkuse andmeid. Vanemapuhkuse ja - hüvitise 01.04.2022 jõustuvate muudatuste mõju on põhjalikult hinnatud PHS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (652 SE) mõjuhinnangus. Andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jms). Tagatud on nii organisatoorsed kui tehnilised meetmed. Kuna andmed liiguvad turvaliste andmevahetuskanalite kaudu, võib andmekaitsealast mõju pidada väheseks ning võimalike riskide ohtu väikeseks. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ muudatused, §-s 2 sätestatakse määruse „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord” muudatused, §-s 3 sätestatakse määruse „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ muudatused, §-s 4 sätestatakse määruse „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ muudatused, §-s 5 sätestatakse määruse „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ muudatus, §-s 6 sätestatakse määruse „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord” muudatused ning §-s 7 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ Alates 01.04.2022 ei ole sünnitusleht ja lapsendamisleht enam töövõimetuslehe liigid, mistõttu eemaldatakse kõnealused lehed § 2 lõikes 1 loetletud töövõimetuslehe liikide alt. Sünnituslehe andmekoosseisu töötleb edaspidi SKA ning alates 01.04.2022 edastavad tervishoiuteenuse osutajad sünnituslehe andmed otse SKA-le, kellel on õigus sünnituslehe andmeid töödelda ema vanemahüvitise määramiseks ja maksmiseks. Eelnõu §-ga 2 muudetakse määrust „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“. Paragrahvi 2 punktiga 1 muudetakse määruse § 1 lõiget 4 ning asendatakse mõisted „rasedus- ja sünnituspuhkus“ ja „lapsehoolduspuhkus“ vastavalt mõistetega „emapuhkus“ ja „vanemapuhkus“. Samuti lisatakse loetellu „isapuhkus“, mis on alates 01.04.2022 vanemapuhkuse üks liik. Muudatused on kooskõlas ka ravimiseaduse § 621 lõigetes 3 ja 6 sätestatuga. Paragrahvi 2 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõike 3 punkti 3. Seoses terminoloogia muutumisega asendatakse sõna „lapsehoolduspuhkus“ sõnaga „vanemapuhkus“. Varasem termin „lapsehoolduspuhkus“ ei ole alates 01.04.2022 TLS-is enam kasutuses, mistõttu on nimetatud termin asendatud uue terminiga „vanemapuhkus“. Eelnõu §-ga 3 muudetakse määrust „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“. Paragrahvi 3 punktiga 1 muudetakse määruse § 1 lõike 6 esimest lauset ning asendatakse mõisted „rasedus- ja sünnituspuhkus“ ja „lapsehoolduspuhkus“ vastavalt mõistetega „emapuhkus“ ja „vanemapuhkus“. Samuti lisatakse loetellu „isapuhkus“, mis on alates 01.04.2022 vanemapuhkuse üks liik. Muudatused on kooskõlas ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-ga 542. Paragrahvi 3 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõike 4 punkti 3 ning asendatakse sõna „lapsehoolduspuhkus“ sõnaga „vanemapuhkus“. Varasem termin „lapsehoolduspuhkus“ ei ole alates 01.04.2022 TLS-is enam kasutuses, mistõttu on nimetatud termin asendatud uue terminiga „vanemapuhkus“. Eelnõu §-ga 4 muudetakse määrust „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“. Paragrahvi 4 punktiga 1 muudetakse määruse § 1 punkti 2. Sättest jäetakse välja tekstiosa „§ 63 lõikes 1 ettenähtud lapsepuhkuse ja lõikes 2 ettenähtud puudega lapse vanema lapsepuhkuse ning“, kuna 01.04.2022 kehtima hakkavate muudatuste kohaselt ei kompenseeri SKA enam tööandjale TLS-is sätestatud lapsepuhkuse ega ka puudega lapse vanema lapsepuhkuse tasu. 01.04.2022 kehtima hakkav regulatsioon seob lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse hüvitise vanemahüvitisega ning seega maksab SKA hüvitise otse lapsevanemale. Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on 50% PHS-i alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusest. Uus lapsepuhkuse regulatsioon lihtsustab lapsepuhkuse hüvitise taotlemise ja maksmise protsessi nii tööandja, lapsevanema kui ka SKA jaoks. Alates 01.04.2022 saab lapsepuhkuse õigusega töötaja taotleda lapsepuhkust SKA iseteenindusportaalis, kust liigub info ka tööandjatele ja kui tööandja lapsepuhkuse andmisest ei keeldu, maksab SKA lapsepuhkuse hüvitise otse isiku arvelduskontole (järgmise kuu 8. kuupäeval). Tööandjad ei pea seega tulevikus ise ei lapsepuhkuse ega ka puudega lapse vanema lapsepuhkuse päevi hüvitama, kuna väljamakse teeb SKA. Paragrahvi 4 punktid 2 ja 3 on samuti seotud tööandjale puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja lapsepuhkuse kompenseerimise lõpetamisega. Määruse §-s 2 sätestatakse tingimused puhkusetasu ja keskmise töötasu arvutamiseks. Kuivõrd mõlema puhkuse liigi tasustamise põhimõtted muutuvad ning tööandjal ei tule enam nende puhkuste tasusid arvutada ega ka lapsevanemale maksta, jäetakse kõnealuse paragrahvi lõigetest 2 ja 3 välja vastavalt puudega lapse vanema lapsepuhkus ja lapsepuhkus. Paragrahvi 4 punktiga 4 jäetakse määruse § 2 lõikest 4 välja tekstiosa „lapsepuhkusele, puudega lapse vanema lapsepuhkusele,“. Muudatus on samuti seotud lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse kompenseerimise aluste muutmisega, nagu kirjeldatud eelnevates punktides. Määruse § 2 lõige 4 sätestab, et tööandjal on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad töötaja õigust nimetatud puhkustele. Kuivõrd tulevikus taotleb töötaja neid puhkusi SKA iseteeninduse kaudu, on SKA-l olemas vastavad andmed isiku õigustatuse kohta nendele puhkustele. Samuti hakkab SKA alates 01.04.2022 pidama arvet isiku lapsepuhkuse päevade kohta ning tööandja ei pea teadma, kas isikul on veel lapsepuhkuse päevi alles või mitte. Paragrahvi 4 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõige 2. Muudatus on samuti seotud lapsepuhkuse tingimuste ja kompenseerimise aluste muutmisega, nagu kirjeldatud eelnevates punktides. Seega ei pea ega saa tööandja enam nõuda kirjalikku avaldust, milles töötaja märgib, et ei tema ega lapse teine vanem ole kasutanud ega soovi kasutada lapsepuhkust või puudega lapse vanema lapsepuhkust teise tööandja juures. Lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse üle peab alates 01.04.2022 arvet SKA. Paragrahvi 4 punktiga 6 jäetakse määruse § 4 lõike 1 punktist 8 välja sõnad „puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja“. Muudatus on samuti seotud puudega lapse vanema lapsepuhkuse kompenseerimise muutumisega, nagu kirjeldatud ka eelnevates punktides. Paragrahvi 4 punktiga 7 täiendatakse määruse § 6 lõikega 3. Tegu on 01.04.2022 jõustuva lapsepuhkuse regulatsiooni üleminekusättega. Kõikidele alla 14-aastaste laste vanematele võimaldatakse lapsepuhkust uue, 01.04.2022 jõustuva regulatsiooni alusel. Muudatusega reguleeritakse lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse üleminek nende tööandjate puhul, kelle töötaja kasutas vahetult enne 01.04.2022 lapsepuhkust. Kehtiva TLS-i (§ 63) alusel on emal või isal (ehk ühel vanemal) õigus saada igal kalendriaastal tasustatud lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last, ja kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Lapsepuhkuse päevade eest makstakse töötasu alammäära tööpäevatasu (2021. aastal 27,70 eurot). Vastavalt TLS § 66 lõigetele 2, 4 ja 5 (enne 01.04.2022 kehtiva regulatsiooni alusel) esitab tööandja SKA-le taotluse puhkusetasu hüvitamiseks hiljemalt kolme kuu jooksul arvates isiku puhkuse kasutamise kuust. Seega, näiteks kui lapsevanem kasutas lapsepuhkust 21.– 23.03.2022 ning tööandja pole enne 01.04.2022 taotlenud SKA-st lapsepuhkuse tasu kompensatsiooni, on tal õigus seda teha veel kolme kuu jooksul pärast töötaja lapsepuhkusel olemist. Pärast 01.04.2022 on kõikidel lapsevanematel õigus lapsepuhkusele vastavalt jõustunud regulatsioonile. Eelnõu §-ga 5 muudetakse määrust „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“. Seoses sellega, et alates 01.04.2022 muutuvad ka sünnituslehe väljastamise kord ja tingimused, muudetakse määruse § 281 lõige 14 kehtetuks. Naistearst või ämmaemand ei märgi alates 01.04.2022 enam sünnituslehele emapuhkuse alustamise ja lõpetamise kuupäevi. Puhkuse perioodi kohta teeb emale pakkumise SKA ning ema märgib emapuhkuse perioodi SKA iseteeninduses. Seega tunnistatakse säte kehtetuks ning enam ei eeldata, et arst peaks märkima vastavad andmed rasedakaardile. Eelnõu §-ga 6 muudetakse määrust „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord”. Paragrahvi 6 punktiga 1 jäetakse määruse § 2 lõikest 1 välja sõnad „sünnitusleht ja lapsendamisleht“. Kehtivas regulatsioonis on sünnituslehe näol tegemist töövõimetuslehe ühe liigiga ning selle registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord on olnud sätestatud RaKS-is. Kuivõrd alates 01.04.2022 muudetakse rasedus- ja sünnituspuhkus emapuhkuseks ja seda ei loeta enam ajutise töövõimetuse liigiks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse maksma ema vanemahüvitist PHS-i alusel, viiakse ka sünnituslehe regulatsioon RaKS-ist ja sellega seotud rakendusaktidest välja. Vajalik andmekoosseis on sätestatud PHS-is ja selle alusel kehtestatavates rakendusaktides. Kuivõrd alates 01.04.2022 ei ole sünnitusleht ja lapsendamisleht ajutise töövõimetuse lehe liigid, tehakse vastavad muudatused ka kõnealuses määruses. Sünnituslehe andmeid töötleb edaspidi SKA ning alates 01.04.2022 edastavad tervishoiuteenuse osutajad sünnituslehe andmed otse SKA-le, kellel on õigus sünnituslehe andmeid töödelda ema vanemahüvitise määramiseks ja maksmiseks. Paragrahvi 6 punktiga 2 asendatakse seoses terminoloogia muudatusega määruse § 5 lõike 14 esimeses lauses sõnad „rasedus- ja sünnituspuhkuseni“ sõnaga „emapuhkuseni“. Paragrahvi 6 punktiga 3 muudetakse määruse § 5 lõiget 15. Kui seni on raseduse katkestamise korral meditsiinilistel näidustustel või raseduse iseeneslikul katkemisel enne raseduse 28. nädalat välja kirjutatud haigusleht töövõimetuse ajaks ning alles pärast seda on emal tekkinud õigus sünnituslehele ja seega rasedus- ja sünnituspuhkusele. Selline olukord on tekitanud enneaegselt sündinud laste vanematele palju pahameelt ning seega muudetakse kõnealust sätet nii, et haigusleht kirjutatakse emale välja vaid olukorras, kus laps sünnib enne 22. nädalat. See tähendab, et kui laps sünnib 22. nädalal või pärast seda, on emal kohe õigus emapuhkusele ja/või ema vanemahüvitisele vastavalt PHS § 35-le. Paragrahvi 6 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 5 lõige 16. Kuivõrd enam pole võimalik olukord, kus laps on sündinud, kuid emal pole veel õigust ema vanemahüvitisele, tunnistatakse lõige 16 kehtetuks. Samuti tunnistatakse kehtetuks määruse §-d 7 ja 8, mis sätestavad vastavalt sünnituslehe ja lapsendamislehe väljakirjutamise korra. Kuivõrd sünnitusleht ja lapsendamisleht ei ole alates 01.04.2022 enam ajutise töövõimetuse lehe liigid, ei ole nende väljakirjutamise korda vaja kõnealuses määruses sätestada. Paragrahvi 6 punktiga 5 jäetakse määruse § 10 lõike 2 punktist 2 välja tekstiosa „, sünnitusleht või lapsendamisleht“. Muudatus on samuti seotud sünnituslehe ja lapsendamislehe muudatustega seoses 01.04.2022 kehtima hakkava regulatsiooniga, nagu eelnevates punktides kirjeldatud. Paragrahvi 6 punktiga 6 tunnistatakse määruse § 10 lõike 2 punkt 3 kehtetuks. Eeldatavat sünnitamiskuupäeva on ajutise töövõimetuslehe puhul vaja vaid sünnituslehe korral, mida alates 01.04.2022 enam ajutise töövõimetuslehe liigina välja ei anta. Paragrahvi 6 punktiga 7 jäetakse määruse § 10 lõike 2 punktist 8 välja tekstiosa „15. rasedus- ja sünnituspuhkus; 16. alla 10-aastase lapse lapsendaja puhkus;“. Muudatus on samuti seotud eelnevalt kirjeldatud 01.04.2022 jõustuvate muudatustega. Määruse §-s 7 on sätestatud määruse jõustumise aeg. Määrus on kavandatud jõustuma 01.04.2022, samal ajal perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused aitavad rakendada 26.10.2018 Riigikogus vastu võetud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse muutmist vastavalt emapuhkuseks ja vanemapuhkuseks. Samuti aitavad need rakendada lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse hüvitamist puudutavaid muudatusi. Määruse muudatused on tehnilist ja protseduurilist laadi. Need ei muuda töösuhte poolte ega SKA õigusi ja kohustusi. Eristada saab kaasnevaid väiksemat sorti sotsiaalseid mõjusid, mis puudutavad tööandjad ja tervishoiukorraldust (naistearste, perearste ja ämmaemandaid), ning vähest mõju riigiasutuse SKA töökorralduses. Mõjude avaldumist on alljärgnevalt kirjeldatud sihtrühmade kaupa. 4.1. Mõju tööandjate halduskoormusele 01.04.2022 jõustuva seadusega kaotatakse tööandja kohustus maksta lapsepuhkust ja puudega lapse vanema lapsepuhkust kasutavale töötajale puhkusetasu ning seega kaob ka tööandjal vajadus puhkusetasu kompenseerimiseks SKA poole pöörduda. Mõjutatud on potentsiaalselt kõik Eesti tööandjad, sest alla 14-aastaste lastega lapsevanemad moodustavad tööhõives märkimisväärse osakaalu. Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli 2–13-aastaste lastega 20–49-aastaseid hõivatud mehi ja naisi tööturul kokku ca 176,4 tuhat, kogu tööturul hõivatute arv oli aga 656,6 tuhat, seega moodustasid alla 14- aastaste lastega töötavad lapsevanemad kõikidest hõivatutest ca 27%. Muudatuste tulemusel ei pea tööandja enam SKA-lt lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse tasu kompenseerimist taotlema ning tööandjate töö- ja halduskoormus väheneb. 2021. aastal määrati SKA andmetel lapsepuhkust 63 528 korral (46 872 isikule) ja puudega lapse vanema lapsepuhkust 15 698 korral (4329 isikule). Üldiselt on tegemist siiski tööandjate jaoks pigem ebaregulaarse toiminguga ning seetõttu võib mõju avaldumise sagedust hinnata väikeseks. Mõju ulatust halduskoormuse vähenemisele võib hinnata väikeseks, sest tööandjate käitumises erilisi muudatusi ei toimu. 4.2. Mõju naistearstide, perearstide ja ämmaemandate tööprotsessile Määruste muudatustel on mõju kõikidele naistearstidele, perearstidele ja ämmaemandatele, kes on seni välja kirjutanud sünnituslehte ja lapsendamislehte. Sünnituslehe andmekoosseisu tuleb jätkuvalt märkida lapse või laste eeldatav sünnikuupäev, kuid vastavad andmed liiguvad tulevikus haigekassa asemel SKA-sse. Emapuhkuse perioodi hakkab tulevikus märkima ema ise SKA iseteeninduses ning seda perioodi ei märgita enam sünnituslehele. Seega muutub vähesel määral naistearstide, perearstide ja ämmaemandate tööprotsess, kuid tegu pole ulatusliku muudatusega, mis mõjutaks oluliselt nende igapäevatööd. 4.3. Mõju SKA töökorraldusele SKA ei pea kõnealuse määruse alusel menetlema lapsepuhkuse ega puudega lapse vanema lapsepuhkuse hüvitamiseks tööandjate esitatud taotlusi. SKA töökoormust ja tööprotsesse muudatused siiski oluliselt ei mõjuta, kuivõrd vanemahüvitise väljamaksmiseks esitatud taotlusi menetleb samuti SKA. Seega on muudatuste mõju ka SKA-le väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamisega ei kaasne kulusid ega tulusid. Emapuhkuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse hüvitamise tingimuste muudatustega kaasnevat kulu ja tulu on analüüsitud 26.10.2018 Riigikogus vastu võetud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas. 6. Määruse jõustumine Määruse muudatused on kavandatud jõustuma samal ajal PHS-i ja TLS-i vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatuste jõustumisega 01.04.2022. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Haigekassale, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Personalijuhtimise Ühingule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon.