Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu kooskõlastamine

Pr Kristina Kallas Teie: 12.06.2024 nr 8-1/24/2608-2 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie: 3.07.2024 nr 1-14/RE/17782-1 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Kallas Tänan võimaluse eest esitada märkusi ja ettepanekuid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (edaspidi ka: TAIKS või eelnõu) kohta. Tartu Ülikooli tagasiside on jagatud nelja kategooriasse, milleks on teaduse rahastamine, hindamine, teaduseetika korraldus ja üldised küsimused. Kirja lisas teen ka mõned tähelepanekud eelnõuga kaasas olevate rakendusaktide esialgsete kavandite kohta. Palun mitte käsitleda seda Tartu Ülikooli kooskõlastusena rakendusaktide tekstide kohta ja kindlasti saata ka nende eelnõud ülikoolile enne vastuvõtmist kooskõlastamiseks. 1. Rahastamine 1.1. Tartu Ülikool ei kooskõlasta eelnõu paragrahvi 17 lõiget 11, mille kohaselt eraldatakse ülikoolile teadus- ja arendustegevuse tegevustoetus lepinguga, kus lepitakse kokku kohustused, mis lähtuvad teadus- ja arendusasutuse ja ülikooli eesmärkidest ning riigi vajadustest. Teaduse tegevustoetus on ainus teaduse rahastamise meede, mille arvelt on ülikoolil ja teadlastel võimalik ise otsustada, millistel tingimustel ja millist teadust teha ehk siis see on hädavajalik meede, et tagada ülikoolides Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 38, mille kohaselt teadus ja kunst ja nende õpetused on vabad, täitmine. Lisaks tuleb arvestada, et senine baasfinantseerimine on ülikoolide jaoks olnud oluline rahastusmeede, mille arvelt on olnud võimalik katta eri teadusprojektide abikõlbmatud kulud, omafinantseeringud jmt. Küll on ülikoolidele arusaadav, et uurimistoetuse, sihttoetuse ja süsteemitoetuse eraldamisel sõlmitakse ülikooliga leping, mis sisaldab ka ülikooli kohustusi, sest neid toetusi antaksegi konkreetsete ülesannete täitmiseks. Teen ettepaneku § 17 lõige 11 eelnõust välja jätta. 1.2. Praeguse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse asemel sai hakatud planeerima uut teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadust just kindla eesmärgiga edendada innovatsiooni. Seaduse nimesse ongi lisatud sõna „innovatsioon“ ning seaduse üldosasse lisatud sätted, mis puudutavad innovatsiooni toetamist, kuid ette ei ole nähtud ühtegi meedet innovatsiooni rahastamiseks (kuigi 4. peatüki pealkirjas on innovatsiooni nimetatud ning paragrahvis 16 viidatakse innovatsiooni rahastamisele). Selle asemel on eelnõus kaks meedet äriühingutes tehtava teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks – TAIKSi §-st 17 tulenev asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus ning §-st 21 tulenev ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetus. Teen ettepaneku ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetuse asemel luua innovatsioonitoetuse meede, millest oleks võimalik innovatsiooniks raha taotleda teiste hulgas ka ülikoolidel, evalveeritud rakenduskõrgkoolidel ning riigi teadus- ja arendusasutustel. Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073 2. Teaduse hindamine 2.1. TAIKSi eelnõu ja seletuskirja lugedes ei ole täit kindlust, et need loovad olukorra, kus praegune teadusvaldkondade korraline evalveerimine liidetakse ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide jaoks institutsionaalse akrediteerimise protsessiga ning temaatilised evalveerimised ei ole mõeldud vähemalt osaliselt asendama praegust valdkondade korralist evalveerimist. Kahtlus, et see just nii on, tuleneb eelnõu paragrahvi 14 lõikest 1, mille kohaselt korraldatakse temaatilisi hindamisi muu hulgas teadus- ja arendustegevuse taseme hindamiseks. Samuti ei ole kõrgharidusseaduse paragrahvi 38 kavandatud muudatust, mille kohaselt hinnatakse institutsionaalse akrediteerimise käigus ka teadus- ja arendustegevuse taset. Institutsionaalse akrediteerimise käigus tuleks aga teadus- ja arendustegevuse taset kindlasti hinnata – küll ei ole selleks vajalik korraldada tavapärast hindamist eksperdikomisjoni poolt, vaid hindamine on võimalik korraldada teadus- ja arendustegevuse kvantitatiivseid näitajaid aluseks võttes. Ka eelnõu paragrahvi 8 lõike 3 punktis 3 on Eesti Teadusagentuuri ülesandena sätestatud vaid teaduse evalveerimise korraldamine vastavalt TAIKSi paragrahvile 13 ning pole nimetatud teadus- ja arendustegevuse taseme hindamist ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise käigus. Samuti ei ole eelnõu paragrahvis 11, mis käsitleb Eesti Teadusinfosüsteemis töödeldavaid andmeid, viidet institutsionaalse akrediteerimise käigus tekkivatele teadus- ja arendustegevuse taset puudutavatele andmetele. Teen ettepaneku teha eelnõusse täiendused, mis kajastaks Haridus- ja Teadusministeeriumi ning ülikoolide varasemat kokkulepet, mille kohaselt viiakse teadusvaldkondade korralise evalveerimise protsess ülikoolide puhul tervikuna institutsionaalse akrediteerimise koosseisu. Ettepanekud vajalike muudatuste tegemiseks kõrgharidusseaduses on toodud käesoleva kirja punktis 2.2. Lisaks teen ettepaneku seaduseelnõu seletuskirjas selgelt öelda, et temaatiline hindamine ei ole teaduse taseme hindamine senise teaduse korralise evalveerimise tähenduses ehk temaatilist hindamist ei korraldata teadus- ja arendustegevuse taseme hindamiseks teadus- ja arendustegevuse valdkondades. Lisaks teen alljärgnevad ettepanekud TAIKSi eelnõu paragrahvi 13 muutmiseks: - lõigetes 4, 6, 7, 13 ja 14 asendada sõna evalveerimine“ sõnadega „käesoleva seaduse alusel evalveerimine“ vastavas käändes; - muuta paragrahvi 13 lõike 12 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1) institutsionaalse akrediteerimise või käesoleva seaduse alusel evalveerimise tulemuste põhjal on selgunud, et juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevuse tase ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 8 või kõrgharidusseaduse paragrahvi 38 lõike 5 punktis 1 toodud positiivse otsuse aluseks olnud tasemele;“. 2.2. Eelnõu kohaselt on kavas kõrgharidusseaduses (KHaS § 38 lg 1) teha muudatus ning sätestada, et institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. See muudatus ei ole piisav ega asjakohane, kuivõrd a) kasutatud on teadustegevuse ja uurimiskeskkonna mõistet, ehkki korrektne oleks rääkida teadus- ja arendustegevuse ning teadus- ja arendustegevuse keskkonna õigusaktidele vastavuse hindamisest; b) institutsionaalse akrediteerimise ja evalveerimise ühendamise eesmärk oli vähendada ülikoolide hindamiskoormust. Kõrgharidusseadusesse eelnõuga pakutud sõnastus ei sisalda aga teaduse hindamist TAIKSi paragrahvi 13 lõike 1 tähenduses (evalveerimine on teadus- ja arendustegevuse välishindamine, mille tulemusena antakse hinnang juriidilise isiku või asutuse teadus- ja 2 arendustegevuse valdkonna tasemele võrrelduna rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumidega, võttes arvesse juriidilise isiku või asutuse asutaja seatud eesmärke teadus- ja arendustegevuse valdkonnas). Kehtiva kõrgharidusseaduse alusel (KHaS § 37 lg 4) kehtestab kõrghariduse kvaliteedihindamise tingimused ja korrad kõrghariduse kvaliteediagentuur, samas kui teaduse kvaliteedi hindamise (evalveerimise) vastava korra kehtestab minister määrusega. Arvestades asjaolu, et institutsionaalne akrediteerimine on samavõrd olulise kaaluga kui teaduse evalveerimine, ning et ülikoolide ja evalveerimist taotlevate rakenduskõrgkoolide puhul hakkab teaduse evalveerimine toimuma institutsionaalse akrediteerimise raames, ei saa sellise olulise dokumendi kinnitamine olla rakendusasutuse pädevuses, vaid seda peab tegema minister. Kuivõrd institutsionaalne akrediteerimine muutub ülikoolide ja teadust evalveerivate rakenduskõrgkoolide jaoks ainsaks terviklikuks kõrgharidusõppe ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamise protsessiks, peab ka institutsionaalse akrediteerimise otsus olema terviklik. Seega ei saa ülikooli jaoks institutsionaalse akrediteerimise otsus olla positiivne juhul, kui tema teadus- ja arendustegevus saab positiivse hinnangu vaid ühes teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Teen ettepaneku muuta kõrgharidusseadust alljärgnevalt: - muuta KHaS § 37 ja sõnastada see järgmiselt: „§ 37. Kõrgkoolides kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamise korraldus (1) Kõrghariduse kvaliteedi ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamiseks korraldatakse kõrgkoolis institutsionaalset akrediteerimist ja kõrghariduse temaatilisi hindamisi. (2) Kõrgkooli institutsionaalset akrediteerimist ja kõrghariduse temaatilisi hindamisi teostab rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes kõrghariduse kvaliteediagentuur, kes kaasab kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise käigus teadus- ja arendustegevuse evalveerimisse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses sätestatud teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse. (3) Kõrghariduse kvaliteediagentuuris on hindamisnõukogu, millesse kuuluvad kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse eksperdid, sealhulgas iga õppe- ja teadusvaldkonna ekspert, ja vähemalt üks üliõpilane. (4) Kõrghariduse kvaliteediagentuur kaasab oma tegevusse peale hindamisnõukogu liikmete ka teisi eksperte ning läbib perioodiliselt rahvusvaheliselt tunnustatud välishindamise. (5) Kõrgkoolides kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamise korraldamise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ning korra kehtestab kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; - muuta KHaS § 38 ja sõnastada see järgmiselt: § 38. Institutsionaalne akrediteerimine (1) Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse ning õppetegevuse ja -keskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale ning kõrgkooli taotlusel teadus- ja arendustegevuse valdkonna taset vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse § 13 lõike 1 määratlusele. 3  (2) Kõrgkool tagab, et kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur korraldab kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul. (3) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel annab kõrghariduse kvaliteediagentuur hinnangu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja teadustöö keskkond: 1) vastavad nõuetele, ning akrediteerib kõrgkooli seitsmeks aastaks; 2) sisaldavad puudusi, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning akrediteerib kõrgkooli kolmeks aastaks; 3) ei vasta nõuetele, ning jätab kõrgkooli akrediteerimata. (4) Kui kõrgkool tuleks kolmandat korda akrediteerida kolmeks aastaks, teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur otsuse jätta kõrgkool akrediteerimata. (5) Juhul, kui kõrgkool on taotlenud institutsionaalse akrediteerimise käigus teadus- ja arendustegevuse evalveerimist, siis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnang ka ühte alljärgnevatest otsustest 1) evalveerida kõrgkooli teadus- ja arendustegevus valdkonnas, milles kõrgkool on teadus- ja arendustegevuse taseme hindamist taotlenud, positiivselt või 2) evalveerida kõrgkooli teadus- ja arendustegevus valdkonnas, milles kõrgkool on teadus- ja arendustegevuse taseme hindamist taotlenud, negatiivselt. (6) Juhul, kui ülikool ei saa vähemalt kahes teadus- ja arendustegevuse valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud positiivset evalveerimisotsust, teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur ülikooli kohta käesoleva paragrahvi 3 punktis 3 nimetatud otsuse, et ülikooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja teadustöö keskkond ei vasta nõuetele, ning jätab ülikooli akrediteerimata. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 ja lõikes 4 nimetatud juhul valdkonna eest vastutav minister: 1) annab kõrgkoolile kuni kaheaastase tähtaja institutsionaalse akrediteerimise käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja uuesti institutsionaalses akrediteerimises osalemiseks või 2) tunnistab kõrgkoolile antud õppeõigused kehtetuks. (8) Institutsionaalse akrediteerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või kõrgkooli taotlusel kõrgkooli eelarvest. Välisriigi pädeva kvaliteediagentuuri kaasamise korral kaetakse kulud riigieelarvest kuni riigisisese akrediteerimise kulude ulatuses.“ - muuta KHaS § 39 pealkiri ja sõnastada see järgmiselt: „§ 39. Kõrghariduse temaatiline hindamine“. 2.3. Eelnõu paragrahvi 13 lõike 11 sõnastus on mitmeti tõlgendatav ja vajab täpsustamist. Sättest on näiteks võimalik välja lugeda, et juhul, kui evalveerimata teadus- ja arendusasutus liidetakse mõne ülikooliga, peaks ülikool vastava valdkonna teadus- ja arendustegevuse laskma uuesti evalveerida väljaspool institutsionaalse akrediteerimise protsessi. Eeldan, et siinkohal on tegemist sõnastusliku ebatäpsusega, sest selline korraldus oleks väga ebamõistlik ning pärsiks kindlasti ülikoolide valmisolekut teisi kõrgkoole ning teadus- ja arendusasutusi enda koosseisu liita. 2.4. Vastavalt eelnõu paragrahvi 13 lõikele 6 katab evalveerimisega kaasnevad kulud evalveerimist taotleva juriidilise isiku või asutuse asutaja. Seletuskirjas on öeldud, et riigi või avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide puhul on selleks vastav 4  ministeerium, eraõiguslike juriidiliste isikute puhul katab kulud eraõigusliku juriidilise isiku omanik. Sellest võib järeldada, et eraõiguslike juriidiliste isikute puhul ei saa kulusid katta mitte evelveerimist taotlev isik ise, vaid seda peaks just kui tegema osaühingu puhul osanikud, aktsiaseltsi puhul aktsionärid, sihtasutuse puhul asutajad jne. See korraldus tundub väga ebamõistlik. Pealegi ei pruugi eraõigusliku isiku omanikud evalveerimise hetkel olla need samad, kes selle isiku kunagi asutasid. Kui ülikoolide puhul viiakse teaduse taseme hindamine institutsionaalse akrediteerimise koosseisu, siis ülikoole see säte suures mahus ilmselt ei puuduta, kuid õigusselgust selles küsimuses on tarvis ikkagi. Ülikoolide kui avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on võimalik rääkida riigist kui selle isiku asutajast, samas aga mitte omanikust. 3. Teaduseetika korraldus 3.1. Tartu Ülikool on tugevalt toetanud ning pidanud hädavajalikuks eetikakomiteede töökorralduse reformi Eestis ning eetikakomiteede viimist Eesti Teadusagentuuri haldusalasse. Seda eelkõige põhjusel, et eetikakomiteede tegevusvaldkond on väga spetsiifiline ning vajab juriidilist, asjaajamislikku, andmekaitsealast, infotehnoloogilist jmt tuge, mida praegused eetikakomiteede pidajad, sealhulgas Tartu Ülikool, ei suuda piisaval tasemel tagada. Kui viia olemasolevad eetikakomiteed ühe nn katuse alla, võimaldaks see ressursivajadust optimeerida ning seeläbi tagada kvaliteetsemad otsused. TAIKSi eelnõus sisalduv muudatus on aga tehtud risti vastupidises suunas ning killustab eetikakomiteede tegevust veelgi. TAIKSi eelnõu paragrahvis 12 tuleks määratleda Eesti Teadusagentuuri (ETAG) juurde loodava teaduseetika komitee pädevuse piirid. Kui seda ei tehta, siis üsna tõenäoliselt tekib olukord, kus loodava eetikakomitee poole ei pöördutagi ning asutused teevad oma eetikakomiteed, mille asjatundlikkuse, erapooletuse ja tegevuse üle puudub igasugune kontroll. Teadussüsteemi aasta- aastalt lisanduvates ettevõtetes ja asutustes loodavate institutsionaalsete komiteede mehitamine, vajaliku toe tagamine, töökorraldus ja ühtsete standardite väljatöötamine ning otsuste sisulise ja vormilise kvaliteedi tagamine vajab suurt ja sisulist tööd ning killustab ressursse. Ka suurtel ja kogemustega ülikoolidel ei ole lihtne eksperte leida ja neile vajalikul määral tuge pakkuda. ETAGi juurde täiendava komitee loomine loob küll väiksematele asutustele võimaluse soovi korral selle komitee poole pöörduda, ent tekitab samas olukorra, kus vähesele arvule ekspertidele tekib suur surve osaleda erinevates komiteedes, mis suurendab niigi keerulist olukorda. Kui taotluste läbivaatamisele ETAGi juurde loodavas eetikakomitees kehtestatakse ka tasu, siis see vähendab sinna pöördumise tõenäolisust veelgi. Tasu võtmine võib ka tekitada ohu, et kooskõlastuse taotlemisest hiilitakse üldse kõrvale, ning võib survestada ka väiksemaid asutusi oma komiteesid moodustama, et vältida lisakulu. Selline olukord võib ka osapoolte vahel tekitada vaidlusi, millised uuringud vajavad ETAGi eetikakomitee luba ning milliste puhul piisab institutsionaalse eetikakomitee loast. See tähendab, et teadlased pannakse lubamatusse olukorda, kus neil puudub selgus, milline eetikakomitee peaks nende teadusprojektide taotlusi hindama, rahastavate asutuste ja teadusasutuste nõuded võivad sattuda vastuollu (teadlane saab kooskõlastuse institutsionaalselt eetikakomiteelt, ent rahastaja nõuab ETAGi või mõne kindla asutuse eetikakomitee kooskõlastust), eetikakomitee kooskõlastuse taotlused võivad hakata n-ö pendeldama eri eetikakomiteede vahel ning võib tekkida vaidlus ETAGi ning ülikoolide ja teadusasutuste vahel, millise eetikakomitee pädevusse üks või teine küsimus ikkagi kuulub. 3.2. Kui riikliku eetikakomitee ülesandeid seaduses siiski selgelt ei määratleta, siis ei ole Tartu Ülikooli seisukohast ka mõeldav, et nimetatud komitee luuakse Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee baasil, nagu seletuskirjas (lk 14) öeldud on. Sellisel juhul jätkab Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee oma senist tegevust ning ei saa olla baasiks uue komitee loomisele. 5  3.3. TAIKSi eelnõus on defineeritud mõisted „üldtunnustatud teaduseetika normid“ ning „teaduse hea tava“, kuid mitte mõisted „teaduseetika“ ja „inimuuring“, mida kavatsetakse defineerida seaduse alusel antavas rakendusaktis. Need on teaduse alusterminid, mille defineerimine seaduse, mitte vastava valdkonna ministri määruse tasemel. Lisaks ei ole õiguslikult võimalik olukord, kus seaduses reguleeritakse küll teaduseetika korraldust (eelnõu § 12), kuid teaduseetika määratlus tuleneb seaduse alusel antud rakendusaktist. Teen ettepaneku lisada TAIKSi paragrahvi 2 teaduseetika ning üldtunnustatud teaduseetika normide mõisted, täiendades seejuures inimuuringu definitsiooni kahetimõistetavuse vältimiseks, järgmiselt: „(*) inimuuring on teadusuuring, millesse kaasatakse uuritavatena inimesi või milles töödeldakse isikuandmeid või inimeselt pärinevat bioloogilist materjali uute teadmiste saamiseks, seniste teadmiste täiendamiseks või uudsel moel rakendamiseks;“ ning „(*) teaduseetika on eetika tegevuspõhimõtete järgimine teadus- ja arendustegevuses, mille eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse usaldusväärus; teaduseetika hõlmab ausate ja kontrollitavate meetodite, heade tavade, reeglite, regulatsioonide ja juhendite järgimist teadust- ja arendustegevuse planeerimisel, läbiviimisel ja tulemuste avaldamisel; teaduseetika alla kuulub ka teadlaste kutse-eetika, mis hõlmab eetiliste normide ja väärtuste järgmist teadlase töös;“. 3.4. Teadlastel on üha kasvav mure õigusselgusetuse pärast, mis valitseb alaealiste kaasamisel teadusuuringutesse ning mis raskendab jätkuvalt meie teadlaste osalemist rahvusvahelistes võrdlusuuringutes. Tartu Ülikool teeb ettepaneku reguleerida nimetatud küsimus TAIKSis ning kehtestada seaduses alaealise teadusuuringus osalemise nõusoleku vanusepiiri, et see oleks kooskõlas ÜRO laste õiguste konventsiooni, laste põhiõiguste, sh informatsioonilise enesemääramisõiguse, ning sotsiaalteaduste rahvusvahelise praktikaga. Vähemalt 15-aastasel noorel peaks olema võimalus anda iseseisvalt teavitatud nõusolek teadusuuringus osalemiseks. Selle õiguse laiendamine ei mõjuta teisi teadusuuringute tegemisega seotud kohustusi, sh uuringu kooskõlastamist eetikakomiteega, mille eesmärk on tagada uuringus osaleja heaolu ja õiguste kaitse. Teen ettepaneku lisada TAIKSi eelnõusse uus paragrahv pärast paragrahvi 12 järgmises sõnastuses: „§ *. Piiratud teovõimega isiku teadev nõusolek teadusuuringus osalemiseks (1) Piiratud teovõimega isiku osalemiseks teadusuuringus annab piiratud teovõimega isiku eeldatavat tahet arvestades teadva nõusoleku tema seaduslik esindaja, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Piiratud teovõimega isikut tuleb vastavalt tema arusaamisvõimele teavitada uuringu asjaoludest ja teda puudutavatest otsustest. (2) 7–14-aastasele isikule tuleb anda eakohast teavet teadusuuringu kohta ja ta peab ise nõustuma uuringus osalemisega. 7–14-aastase isiku tahte vastaselt ei ole tema osalemine teadusuuringus lubatud. (3) 15–17-aastane isik võib anda teadva nõusoleku teadusuuringus osalemiseks ja sel eesmärgil oma isikuandmete töötlemiseks iseseisvalt, ilma seadusliku esindaja nõusolekuta.“ 4. Üldsätted 4.1. Vastavalt eelnõu paragrahvi 2 punktile 8 on teadlane spetsialist, kes loob uusi teadmisi, tehes uuringuid ja täiustades või arendades kontseptsioone, teooriaid, mudeleid, tehnikaid, instrumente, tarkvara või töömeetodeid. See definitsioon on laialivalguv ning pole selge, kes teadlase mõiste alla täpselt kuuluvad, näiteks võib see definitsioon teatud juhtudel hõlmata IT- töötajaid või riigiametis arendustööga tegelevaid töötajaid. See definitsioon ei ole ka kooskõlas 6  Statistikaameti kasutatava definitsiooniga, mis omakorda on kooskõlas teadlase ja teadustöötaja rahvusvaheliselt kokku lepitud OECD Frascati käsiraamatust tuleneva määratlusega. Teen ettepaneku sõnastada eelnõu paragrahvi 2 punkt 8 järgmiselt: „8) teadus- ja arendustöötaja on isik, kes töötab asutuses kas akadeemilise töötajana, teadus- ja arendustööd tegeva spetsialistina või insenerina, ning ülikooli või evalveeritud teadus- ja arendusasutuse või rakenduskõrgkooli ja selle struktuuriüksuse juht, kes korraldab teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist;“ 4.2. Vastavalt eelnõu paragrahvi 2 punktile 12 on teaduse hea tava teaduskogukonna liikmete omavaheline kokkulepe, milles sõnastatakse teadustöö läbiviimist suunavad tegevuspõhimõtted, mida kõik teaduskogukonna liikmed ühiselt tunnustavad ja järgivad. Ei ole selge, keda peetakse silmas “teaduskogukonna” all. Kui on mõeldud teadlasi, oleks korrektne kasutada teadlaskonna mõistet, ent see oleks liiga kitsas, kuivõrd hea teadustavaga liituvad asutused ning tavast kinnipidamine on ka tugitöötajate ja üliõpilaste kohustus. Teen ettepaneku kasutada mõiste „teaduskogukond“ asemel mõistet „teadus- ja arendustegevuse osapooled“. 4.3. Vastavalt eelnõu paragrahvi 3 punktile 1 lähtutakse teadus- ja arendustegevuse korraldamisel ja läbiviimisel akadeemilisest vabadusest, mille kohaselt on teadus- ja arendustegevuse teostajal õigus otsustada teadus- ja arendustegevuse sisu ning meetodite üle. Juhin tähelepanu, et siin on akadeemilist vabadust defineeritud kitsendavalt. Akadeemiline vabadus hõlmab lisaks uurimistöö sisu ja meetodite üle vabale otsustamisele ka tulemuste vaba levitamist.1 Teen ettepaneku sõnastada eelnõu paragrahvi 3 punkt 1 järgmiselt: „1) akadeemilisest vabadusest, mille kohaselt on teadus- ja arendustegevuse teostajal õigus otsustada teadus- ja arendustegevuse sisu ning meetodite ning tulemuste levitamise üle;“. 4.4. Paragrahvi 11 lõike 7 kohaselt asutab teadusinfosüsteemi ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eesti Teadusinfosüsteem on juba asutatud kehtiva teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel ning seda ei ole vaja uuesti teha. Piisab, kui seaduses öeldakse, et teadusinfosüsteemi põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. 4.5. Paragrahvi 11 lõike 3 punktis 6 on kirjas et Eesti Teadusinfosüsteemis töödeldakse doktori- ja teadusmagistriõppe lõputöö andmeid, sh lõputöö juhendamise andmeid. Juhin tähelepanu, et Eestis lõppes teadusmagistriõpe eelmise kümnendi alguses, st teadusmagistri lõputöö andmeid enam juurde ei teki. Küll aga on oluline, et infosüsteemis kajastuksid ka tänaste magistritööde andmed. Teen ettepaneku muuta eelnõu paragrahvi 11 lõike 3 punkti 6 ja sõnastada see järgmiselt: “6) doktoritöö ning magistriõppe lõputöö andmed, sh juhendamise andmed;”. 4.6. Eelnõu paragrahvi 11 lõigetes 2 ja 3 toodud loetellu tuleb lisada eetikakomiteede hinnangutega seonduvate andmete töötlemine. Teen ettepaneku täiendada eelnõu paragrahvi 11 - lõiget 2 ja lisada sinna punkt 6: „6) eetikakomitee hinnangu taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste kohta.“; - lõiget 3 ja lisada sinna punkt 8: “8) eetikakomiteede hinnangutega seotud andmed.”. 4.7. Seletuskirja punktis 6.3.2 on hinnatud avatud teaduse põhimõtete seaduses sätestamise sotsiaalset mõju. Silma ebasoovitavate mõjude riski hindamisel on kõige suurem risk, milleks on muudatuste jõustamiseks vajaliku raha puudumine, jäänud kirjeldamata. Praegu puudub 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020. https://pohiseadus.ee/sisu/3509 7  riiklik avatud teaduse poliitika ja on lahenduseta küsimus, millistest vahenditest vajadused kaetakse. Palun mõjude hinnangus hinnata ka puuduliku rahastuse riski. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mari Moora teadusprorektor rektori ülesannetes, professor Lisa: Tagasiside teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse alusel antavate rakendusaktide kavanditele Koopiad: teised ülikoolid, Eesti Teadusagentuur, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur, Rektorite Nõukogu Aliis Liin [email protected], 737 5664 8  Lisa 3.07.2024 kirjale nr 1-14/RE/17782-1 Tagasiside teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse alusel antavate rakendusaktide kavanditele I. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord Jääb silma, et määruses on arvukalt segaseid ning mitmetimõistetavaid sõnastusi, sh lõpetamata lauseid. Samuti ei ole määruses tulemuslikkuse näitajate konkreetseid väärtusi (nende asemel on X-d), mistõttu ei ole võimalik nende kohta seisukohta kujundada. Ka tulemusnäitajate loetelu vajab kindlasti veel arutamist ja täpsustamist (nt on patendid ja patenditaotlused liiga kitsas intellektuaalset omandit kirjeldav näitaja jmt). Tartu Ülikool on kindlasti valmis kaasa rääkima tulemusnäitajate määratlemisel ja sõnastamisel. Teen ettepaneku sätestada paragrahvi 2 lõikes 1 ülikoolide ning evalveeritud rakenduskõrgkoolide puhul asutuse teadus- ja arendustegevuse baasrahastuse määraks vähemalt 80% ning tulemusrahastuse määraks kuni 20%. See oleks kooskõlas kõrghariduse tegevustoetuse määramise alustega (KHaS § 41 lg 2) ning toetaks ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide teadusrahastuse stabiilsust. Vaja on täpsustada, milliseid asutuste seniseid kohustusi arvestatakse määruse paragrahvi 2 lõikes 4. Määruse paragrahvi 3 sätete sõnastused on vaja tervikuna üle vaadata. Näiteks on lõikes 2 viidatud valdkondadele, mis ei ole korrektne, kuivõrd rahvusteaduste puhul on tegu humanitaaria ja kunstide valdkonna alamvaldkondade või isegi detailsemalt erialadega. Ettepanek on kasutada alamvaldkonna mõistet. Lõike 3 sõnastus on täielikult arusaamatu; lõikes 4 jääb ebaselgeks, milliseid „ülejäänud rahvusteadusi“ ja „muid toetusi“ silmas peetakse. Määruse paragrahvis 6 on tehtud muudatus, mille kohaselt riigiasutustena, avalik-õiguslike juriidiliste isikutena ning mittetulundusühingute ja sihtasutusena tegutsevate teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide puhul ei lähe enam arvesse teenuslepingud riigiasutustega. On mõistetav HTMi soov selle kaudu suunata neid asutusi senisest enam koostööle ettevõtetega. Juhin siiski tähelepanu, et selle muudatuse negatiivsele mõjule. Eelkõige sotsiaalteadustes on riigile teenuste osutamine ühiskonna arengu seisukohalt väga oluline, selles valdkonnas aga äriühingutega lepinguid on väga vähe. Seega seatakse ebavõrdsesse olukorda eelkõige sotsiaalteaduste valdkonnas evalveeritud teadus- ja arendusasutused. Samuti tellivad riigiasutused suures mahus teenuseid ka teistes ühiskonnale väga olulistes suundades (keskkonnahoid, looduskaitse, tervishoid jmt). Kui need lepingud enam arvesse ei lähe, siis mõjutab see negatiivselt asutuste motivatsiooni riigile vastavaid teenuseid osutada, eriti arvestades asjaolu, et need on enamasti seotud väga keeruliste rahastustingimustega, on väikses mahus ja lühiajalised. Eelnevast tulenevalt teen ettepaneku siiski jääda senise süsteemi juurde, kus eri lepingutel on erinevad koefitsiendid. Paragrahv 6 punktis 1 on nimetatud “riigieelarve välised välisvahendid”, paragrahvi 9 punktis 1 aga “riigieelarve välised vahendid”. Ei ole selge, kas erisus on taotluslik ning milliseid vahendeid täpsemalt on mõeldud. Teen ettepaneku mõlema paragrahvi sätted ühtlustada ja täpsustada. Samuti peab mõlemas paragrahvis “alus- ja rakendusuuringute või arendustegevuse” asemel olema “alus- ja rakendusuuringud ning eksperimentaalarendus” vastavalt TAIKSi eelnõu paragrahvi 2 punktile 3. Paragrahvis 8 on äriühingutena tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadlaste järelkasvu näitajana toodud kaitstud doktoritööde arv. Juhin tähelepanu, et äriühingutes ei saa doktoritöid kaitsta. Äriühingute töötajad saavad doktoritöid kaitsta ja doktorikraadi omandada ülikoolides; selleks on riik rakendanud ka mitmeid toetusmeetmeid (teadmussiirde doktorantuur jt). Eelnevast tulenevalt teen ettepaneku paragrahv 8 tervikuna välja jätta. Paragrahvi 10 lõikes 1 on sätestatud, et teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramise alusandmed võtab valdkonna eest vastutav ministeerium või tema poolt volitatud isik kindla kuupäeva seisuga Eesti Teadusinfosüsteemist. Senise baasfinantseerimise mahu arvestamiseks alusandmete esitamise lihtsustamine on kahtlemata positiivne suund. Juhin siiski tähelepanu, et määruse kavandis pakutud kujul ei ole see võimalik, kuna ETISes ei kajastu majandusaasta tulemiaruandes kajastuvad tulud (tegu on täpsete raamatupidamise andmetega, mis laekuvad projekti vältel). Samuti on siiski vajalik, et WOS/Scopus publikatsioonid võetakse jätkuvalt nendest andmebaasidest ja mitte ETISest, kuivõrd ETISes ei ole võimalik tagada piisaval tasemel nende andmete kvaliteeti. Teen ettepaneku koos teiste ülikoolide ja teadusasutustega arutada, milliseid andmeid on tulevikus asutuse tegevustoetuse mahu määramiseks võimalik võtta ETISest. II. Teaduseetika korraldus Lisaks eespool käesoleva kirja punktis 3 selgitatud põhimõttelistele probleemidele, mis tulenevad teaduseetika korralduse riikliku raamistiku puudulikust määratlemisest TAIKSi eelnõus, juhin tähelepanu mõistete ebaühtlasele kasutamisele selles määruse kavandis. Määruse paragrahvis 2 on defineeritud viis mõistet, millest kaks on defineeritud ka TAIKSis („teaduse hea tava“ ning „üldtunnustatud teaduseetika normid“, vt märkused nende kohta eespool punktis 3.3). Sellise osaline topelt defineerimine tekitab segadust ning teen ettepaneku mõistete „hea teadustava“ ning „üldtunnustatud teaduseetika normid“ definitsioonid jätta ainult seadusesse. Paragrahvis 3 on sisse on toodud uus nii TAIKSi eelnõus kui sellest määruses defineerimata mõiste „teadus- ja arendustegevusega tegelev töötaja“. Teen ettepaneku selle asemel kasutada terminit „teadus- ja arendustöötaja“ (vt ettepanek käesoleva kirja punktis 4.1). Paragrahvis 4 on taas kasutatud uut defineerimata mõistet „teadus- ja arendustegevusega tegelev asutus või juriidiline isik“. Samas paragrahv 5 käsitleb teadus- ja arendusasutusi, ülikoole ja evalveeritud rakenduskõrgkoole, kes samuti tegelevad teadus- ja arendustegevusega. Ilmselt on paragrahvis 4 silmas peetud evalveerimata asutusi ja juriidilisi isikuid, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega. Selline teaduseetika järgimise kohustuslikkuse lai käsitlus on väga positiivne, ent selguse huvides teen ettepaneku sõnastada paragrahv 4 “Teadus- ja arendustegevusega tegelev evalveerimata asutus või juriidiline isik“. Juhin ka tähelepanu, et praeguses määruse kavandi sõnastuses vastutaks asutus ainult teadus- ja arendustegevuse korralduse, mitte aga teadus- ja arendustegevuse enese eetilisuse eest. Teen ettepaneku paragrahvi 4 sõnastus muuta järgmiselt: „Teadus- ja arendustegevuse korraldamisel ja läbiviimisel vastutab asutus või juriidiline isik teaduseetika normide ja hea teadustava järgimise eest.“ Paragrahv 7 käsitleb järjekordselt defineerimata asutuse liiki „teadus- ja arendustegevust rahastav asutus“. Juhin tähelepanu, et Eestis ministeeriumide ning nende all- ja sihtasutuste vahel on kokku leppimata, kuidas määratletakse rahastav asutus näiteks olukorras, kus toetused eraldatakse haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest, ent toetuse saajaga sõlmib lepingu ETAG. Samuti juhin tähelepanu, et teadus- ja arendustegevust rahastavad ka näiteks äriühingud. Neile ei saa aga kohalduda paragrahvi 7 lõikes 2 sätestatud järelevalve teostamise õigus. Teen ettepaneku määruses selgelt piiritleda rahastava asutuse mõiste. III. Eesti Teadusinfosüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus Paragrahvi 25 punktis 7 on sätestatud, et teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistrisse kantakse “info doktorikraadi kohta: eriala või õppekava, kaitsmise aasta ja koht, teema ning juhendaja(d);“ See on ebamõistlikult kitsendav muudatus, võrreldes kehtiva määruse paragrahvi 23 punkti 7 sõnastusega: “info isikule antud teaduskraadide kohta: teaduskraad ja eriala või õppekava, kaitsmise aasta ja koht, teema ning juhendaja(d);”. Juhin tähelepanu, et jätkuvalt töötavad Eesti teadussüsteemis doktorikraadiga võrdsustatud teiste kvalifikatsioonidega ning ka kunagise teadusmagistrikraadiga; samuti ei pruugi kõigil teadus- ja arendustegevusega seotud isikutel olla teaduskraadi, vaid mõni muu akadeemiline kraad või kvalifikatsioon (magistrikraad, diplom jmt). Teen ettepaneku muuta määruse paragrahvi 25 punkti 7 sõnastus järgmiselt: “info isikule antud teaduskraadi(de) või muu akadeemilise kvalifikatsiooni kohta: kvalifikatsioon ja eriala või õppekava, omandamise aasta ja koht, teema ning juhendaja(d)”. Paragrahvis 28 palun parandada punkti 5 sõnastus järgmiselt: “5) andmed eetikakomiteede hinnangute kohta.”. Paragrahvi 29 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et andmed finantseerimistaotluste ja -aruannete kohta esitab finantseerimise taotleja ning neid täiendab finantseeriv asutus või juriidiline isik. Kehtiva tava kohaselt rahastavad asutused ja juriidilised isikud taotlusi ega aruandeid ei täienda, vaid vajadusel nõuavad nende täiendamist taotluse või aruande esitajalt. Pole selge, kas tegemist on sooviga kehtivat tava muuta või on täiendamise all silmas peetud taotlustele ja aruannetele retsensioonide, otsuste jt dokumentide lisamist. Sama paragrahvi lõikes 6 on lause lõpetamata, st ei ole määratletud, kes peab esitama andmed eetikakomitee hinnangu kohta. Paragrahvis 31 on lõike 1 punktides 2 kuni 7 jäänud ekslikult sisse sõna „teema“ ajast, mil ETISe kaudu esitati institutsionaalse uurimisteema taotlusi. Teen ettepaneku asendada sõnad „teadus- ja arendustegevuse teema“ sõnaga „teadus- ja arendusprojekt“. Sama paragrahvi lõike 3 punktis 2 on nimetatud “evalveerimisotsuse resolutsioon”. Piisab, kui öelda lihtsalt „evalveerimisotsus” sarnaselt sama paragrahvi lõike 1 punktile 10, kus on öeldud “finantseerimisotsus”. Sama paragrahvi lõikes 4 palun parandada punkti 7 ja sõnastada see järgmiselt: “7) teadus- ja arendustegevuse liik (alusuuring, rakendusuuring või eksperimentaalarendus) ja osakaal projektis;”. Paragrahvis 37 palun parandada lõike 4 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: “2) doktoritöö teadus- ja arendustegevuse valdkond;”. Paragrahvis 38 palun parandada punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt: “3) juhendajate määramise, immatrikuleerimise ja eksmatrikuleerimise otsused.“. Eri asutustes tehakse nimetatud otsuseid väga erinevate dokumentidega, näiteks Tartu Ülikoolis prorektori korralduse ning eri otsustuskogude otsustega. Paragrahvis 43 palun parandada lõikes 3 punktide 1 kuni 7 sõnastust ning asendada sõna „aparatuur“ sõnadega „seade“ või „seadmed“ vastavas käändes. Ainsuslik sõna „aparatuur“ tähistab eesti keeles mitut aparaati või seadet koos, ent aparatuuri alamregistrisse võib esitada andmed ka ühe aparaadi või seadme kohta. Sama paragrahvi lõikes 4 palun asendada punktis 2 sõna „haldava“ sõnaga „pakkuva“ ning kustutada punkt 4, kuivõrd teenusel ei saa olla marki või mudelit (see saab olla seadmel, mille abil teenust pakutakse). Paragrahvi 44 punktide 2 ja 3 kohaselt pannakse määrusega asutusele kohustus asjaajamiseeskirjas kinnitada teadustaristud ning teenuste koosseis ja nimekiri. Selle kohustuse panemisega asutusele Tartu Ülikool ei nõustu. Teadustaristu puhul (punkt 2) piisaks selle andmete kinnitamisest ETISes asutuse volitatud esindaja poolt. Teenuste koosseisu kinnitamise nõuet ei ole mõistlik üldse seada. Asutuste nn standardteenuste kohta on küll ilmselt olemas hinnakirjad, mis saavad kehtida ETISe andmete alusdokumendina. Siiski ei ole antud juhul põhjendatud nõue kinnitada üks hinnakiri asutuse või teadustaristu tasemel, kuivõrd Tartu Ülikoolis on vastav õigus antud struktuuriüksustele. Teen ettepaneku ühendada paragrahvi 44 punktid 2 ja 3 ning sõnastada uus punkt järgmiselt: “asutuse sisemiste asjaajamisreeglite alusel kehtestatud asjaomased dokumendid.”. Paragrahvides 9, 18, 24, 30, 36 ja 42 on sarnaselt kehtivale määrusele, sätestatud andmete esitajatele kohustus sisestada andmed viie tööpäeva jooksul alates andmete vastavalt tekkimisest või muutmisest. Ehkki ETISe andmete kvaliteedi huvides on nii andmete õigsus kui aktuaalsus vaieldamatult oluline, siis tegelikkuses ei ole see nõue alati täidetav ega ka seni olnud täidetud. Näiteks ei ole asjakohane nõuda teadlaselt välitöödel või pikemal välislähetusel olles kohest publikatsiooni sisestamist ETISesse. Samuti tuleb publikatsioonid jm teadustulemused kinnitada asutuse esindajal, mistõttu võib kiirematel perioodidel olla keeruline kõnealust nõuet täita. Teen ettepaneku muuta paragrahve 18, 24, 36 ja 42 ning eemaldada sealt andmete esitamise tähtajad. Andmete õigsust ja aktuaalsust saavad asutused koostöös ETAGiga paremini tagada teavitustöö, andmete regulaarse kontrolli ning rahastusmeetmete nõuete kaudu.