Kiri

Lisa 1 Saaremaa Vallavolikogu 21.06.2018 otsusele nr 1-3/72 Sadama tee 24, 24a ja 26 detailplaneeringu planeeringuala skeem  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu 21.06.2018 otsuse nr 1-3/72 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Sadama tee 24, 24a ja 26 detailplaneering Nasva alevik 2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Baltic Workboats AS ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus 3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: ehitusõiguse määramine tootmishoonete JA VASTAVUS püstitamiseks ja hoonestusala piiritlemine, ehituskeeluvööndi vähendamine, ÜLDPLANEE- liikluskorralduse määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha RINGULE määramine ning sidumine olemasolevatega, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatuse määramine. PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 6,6 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: on vastuolus kehtiva Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga, kuna detailplaneeringu eesmärkide saavutamiseks tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks 4. PLANEE- RINGU OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARBED: tootmismaa LÄHTE- PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem MATERJAL GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Saare maakonnaplaneeringuga, Lääne- Saare valla arengukavaga, Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga ja selle käigus koostatud uuringutega, Saaremaa Vallavolikogu 23.03.2018 määrus nr 13 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“ juurdepääs www.saaremaavald.ee , OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: Sadama tee 26 ja lähiala detailplaneeringu muutmise detailplaneering (DP Projektbüroo OÜ töö nr 02- 13-DP) 5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu- lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: ei planeerita EHITUSÕIGUS, KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARBED: tootmismaa EHITUSLI- LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga KUD JA LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga ARHITEK- KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga TUURSED HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga NÕUDED HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: mitte planeerida olemasolevast hoonestusest kõrgemaid HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata planeeringuga VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga. Välisilme kujundamisel arvestada sobivust piirkonnaga, piirkonnas olemasoleva ja enne kavandatud hoonestusega ning kohaliku omapära ja materjalidega, kavandatav hoonestus peab moodustama ühtse visuaalse terviku. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele LAMMUTATAVAD EHITISED: --- SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: määrata planeeringuga JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: Kuressaare-Sääre riigimaanteelt nr 77 mööda Nasva sadama teed (nr 21174) TÄNAVAD, TEED: määrata planeeringuga PARKIMISTINGIMUSED: lahendada planeeringuala piires HEAKORD JA HALJASTUS: määrata planeeringuga JÄÄTMEKÄITLUS: Planeerida ruum jäätmekonteineritele ja näidata kavandatav asukoht asendiplaanil. Juurdepääs jäätmemahutitele peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane. 7. INSENER- VEEVARUSTUS: tsentraalne VÕRKUDE REOVEE KANALISEERIMINE: tsentraalne PROJEKTEE- SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga RIMISTINGI- ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga MUSED SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga TÄNAVAVALGUSTUS: määrata planeeringuga 8. KOOSTÖÖ JA + Politsei- ja Piirivalveamet KAASAMINE + Päästeamet + Maa-amet + Keskkonnaamet + Veeteede Amet + Muu (isikud, kelle õigusi planeering puudutab) 9. PLANEERIN- „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu GU KOOSSEIS koostamise nõuded“ (Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2- JA VORMIS- 2/14) vt www.saaremaavald.ee TAMINE DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS 1:500 või 1:1000 ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Detailplaneering kehtestatakse 3 aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: + SELETUSKIRI + ASENDISKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS+ tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis + kruntimisjoonis. + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA: RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS pdf formaadis esitada ESITAMINE allkirjastatuna ühes DigiDoc konteineris + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, pdf formaadis allkirjastatuna ühes DigiDoc konteineris, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS –paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt CD-l pdf ja dwg formaadis allkirjastatuna ühes DigiDoc konteineris  OTSUS Kuressaare 21. juuni 2018 nr 1-3/72 Nasva alevikus Sadama tee 24, 24a ja 26 detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine Saaremaa Vallavalitsusele on esitatud 07.03.2018 taotlus detailplaneeringu algatamiseks Nasva alevikus Sadama tee 24 (katastriüksuse katastritunnus 43301:001:0169), Sadama tee 24a (katastriüksuse katastritunnus 43301:001:0168) ja Sadama tee 26a (katastriüksuse katastritunnus 71401:001:0433) katastriüksustel. Planeeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine tootmishoonete püstitamiseks ja hoonestusala piiritlemine, ehituskeeluvööndi vähendamine, liikluskorralduse määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine ning sidumine olemasolevatega, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatuse määramine. Planeeringuala suuruseks on arvestatud ca 6,6 ha ja planeeringu nimetus on Sadama tee 24, 24a ja 26 detailplaneering. Vastavalt Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu (edaspidi ühisplaneering) maakasutuse kaardile asub planeeringuala ettevõtlusalal. Ettevõtlusala all mõistetakse ühisplaneeringus keskkonda mittehäirivate tööstusettevõtete ja ladude, kuid ka äri- ja teenindusettevõtete maad, kus on lubatud katastriüksuste sihtotstarbed ärimaa ja tootmismaa. Planeeritav tegevus on kooskõlas ühisplaneeringuga seatud maakasutuse juhtfunktsiooniga. Kuna detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks on ranna ehituskeeluvööndisse tootmishoonete rajamine, tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit. Tulenevalt eelnevast on käesolev detailplaneering vastuolus ühisplaneeringuga ja planeeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Saaremaa Vallavalitsus esitas vastavalt KeHJS § 33 lg 6 detailplaneeringu keskkonnamõjude eelhinnangu koos algatamise eelnõuga Keskkonnaametile. Keskkonnaamet on seisukohal, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja ei ole vajadust algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist. Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (otsuse lisa 3) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Vallavalitsus sõlmis huvitatud isikuga 31.05.2018 kolmepoolse halduslepingu nr 2-7.7/253-1 detailplaneeringu koostamise tellimise üleandmiseks ja koostamise rahastamiseks. Detailplaneeringu algatamise otsuse ja nende lisadega on võimalik tutvuda valla kodulehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10 Kuressaare. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõike 6, § 128 lõike 1, § 142 lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Nasva alevikus Sadama tee 24, 24a ja 26 detailplaneeringu koostamine, mille eesmärgiks on ehitusõiguse määramine tootmishoonete püstitamiseks, hoonestusala piiritlemine, ehituskeeluvööndi vähendamine, liikluskorralduse määramine, tehnovõrkude ning trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine. 2. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale nr 3. 3. Detailplaneeringu nimetus on „Sadama tee 24, 24a ja 26 detailplaneering”. 4. Detailplaneeringu huvitatud isik on Sadama tee 24 ja 26 maaüksuste omanik. 5. Määrata planeeringuala ca 6,6 ha suuruses vastavalt otsuse lisale nr 1. 6. Käesoleva otsuse lisa nr 2 on detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad. 7. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ajalehe „Saarte Hääl” lisalehes „Saaremaa Teataja”. 8. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 9. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Saaremaa Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tiiu Aro vallavolikogu esimees  Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu 21.06.2018 otsusele nr 1-3/72 KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Kavandatav tegevus, selle asukoht ning üldised keskkonnatingimused: Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Nasva alevikus Sadama tee 24 (43301:001:0168), Sadama tee 24a (43301:001:0169), Sadama tee 26 (71401:001:0433) maaüksustel algatatud detailplaneeringule (edaspidi DP; Joonis 1). Katastriüksuste sihtotstarve on 100% tootmismaa. Planeeringuala suuruseks on arvestatud ca 6,6 ha. Planeeringu algatajaks on Baltic Workboats AS. Joonis 1. Sadama tee 24, 24a ja 26 detailplaneeringu planeeringuala skeem DP eesmärgiks on ehitusõiguse määramine tootmishoonetele, teede ja juurdepääsude ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja –rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Vastavalt Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu (edaspidi ühisplaneering) maakasutuse kaardile asub planeeringuala ettevõtlusalal. Ettevõtlusala all mõistetakse ühisplaneeringus keskkonda mittehäirivate tööstusettevõtete ja ladude, kuid ka äri- ja teenindusettevõtete maad, kus on lubatud katastriüksuste sihtotstarbed ärimaa ja tootmismaa. Planeeritav tegevus on kooskõlas ühisplaneeringuga seatud maakasutuse juhtfunktsiooniga. Kavandatatav DP on vastuolus kehtiva Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga, kuna detailplaneeringu eesmärkide saavutamiseks on tehtud ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul kui detailplaneeringu alusel kavandatakse tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju eelhindamisel lähtutakse KeHJS §6 lõikes 3 esitatud kriteeriumitest. Joonis 2. Väljavõte Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi üldplaneeringu kitsenduste kaardist. Tegemist on ajuveealaga. Joonisel on näidatud ka elektrituuliku kaitsevöönd 500 m. Planeeringuala asukoht ja olemasolev olukord Ala jääb Kuressaare läänepiirist ca 6 km kaugusele. Tegemist on tööstuspiirkonnaga, kus toimub kaevandamine ja eriotstarbeliste laevade konstrueerimine ning ehitamine ettevõttes AS Baltic Workboats. DP alad hõlmavad Nasva aleviku Sadama tee 24 (43301:001:0168), Sadama tee 24a (43301:001:0169), Sadama tee 26 (71401:001:0433) maaüksusi (Joonis 3). Nasva aleviku Sadama tee 24 on 100 % tootmismaa pindalaga 3897 m², millest ehitusalust pinda on 3635 m². Sadama tee 24a pindala on 8705 m² ning sellest ehitusalust pinda 8233 m². Sadama tee 26 pindala on vastavalt 53567 m² ning sellest ehitsalust pinda 47423 m². Sadama tee 24, Sadama tee 24a, Sadama tee 26 maaüksused piirnevad lõunast Sadama tee 26a maaüksusega (43301:001:0167), idast Laidunina - Roomassaare rand (VEE3406010) ning Nasva jõega (VEE1165300_), läänest Nasva liivamaardlaga, põhjast Sadama tee 22 (34804:001:0092, 100% mäetööstusmaa). 2 Sadama tee 24 kinnistul asub vastavalt EHR väljavõttele ellinguhoone (reg. kood 106019350, ehitisealune pind 814 m2) ja sadama kai (EHR kood 220387029). Sadama tee 26 kinnistul asub vastavalt EHR väljavõttele jahtklubi (reg. kood 106002348, ehitisealune pind 1297 m2) ja tootmishoone (reg. kood 106026273, ehitisealune pind 5115,6 m2). Joonis 3. Väljavõte DP projektbüroo OÜ poolt koostatud eskiisist Maaüksusel toimub süvendatava mereliiva juhtimine planeeringualale (joonis 4). Joonis 4. Süvendustegevuse käigus juhitakse planeeringuala kõrvale jäävale üksusele liivasegust merevett (18.95.2018, L. Saar). 3 Kitsendused Planeeringuala jääb tervenisti Kaarma valla ja Kuressaare linna kontaktvööndi ühisplaneeringu järgi ajuveealale ning ühtlasi ka Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse ja osaliselt Nasva jõe (keskkonnaregistri kood VEE1165300) 50 m kalda ehituskeeluvööndisse (joonised 2, 5). Sadama tee 26 (71401:001:0433) ja Sadama tee 24a (43301:001:0169) katastriüksused kattuvad osaliselt Nasva liivamaardla (registrikaardi nr 882) 3. plokiga (ehitusliiv, passiivne tarbevaru) ja 4. plokiga (täiteliiv, passiivne tarbevaru). Joonis 5. Maa-ameti kitsenduste kaart, kus on Nasva liivamaardla, ranna- ja kaldakaitsevööndi ulatused planeeringualal (seisuga 22.05.2018) 1. Keskkonnatingimused Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas Nasva alevikus. Katastriüksused piirnevad avalike veekogudega Liivi laht ja Nasva jõgi. Katastriüksusel asub osaliselt Keskkonnaregistri maardlate nimistusse kantud kohaliku tähtsusega Nasva liivamaardla (ID 13880) täiteliiva 4 ploki ja ehitusliiva 3 ploki tarbevaru. Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid, rohevõrgustiku alasid, kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Planeeringualal on vähesel määral säilinud kõrghaljastust (joonis 6). 4 Joonis 6. Vaade planeeringualale põhja suunast (18.05.2018, L. Saare foto). Katastriüksustele on rajatud laevaehituseks ja sadamateenuste osutamiseks vajalikud tootmishooned, rajatised ja muu taristu (joonis 7). Joonis 7. Näide laevatootmishoonest planeeringualal (25.05.2018, L. Saare foto) Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane ja madal – absoluutkõrgus 1.5 m. 2. Tegevuse iseloomustus DP eesmärgiks on ehitusõiguse määramine tootmishoonetele, teede ja juurdepääsude ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja –rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringu lahendusskeemi seletuskirja kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks kolme tootmishoone ehitamine (maksimaalse kogupindalaga 6500 m2) ja sadamakraana püstitamine (tõstejõuga 40 t) (joonised 8, 9). Tootmishooned rajatakse olemasolevast hoonestusest madalamad. Piirete rajamist ei planeerita. Hoonete tulepüsivusklass on TP2. Sadamakraana koos rööbasteega planeeritakse kinnistute Nasva jõe poolsele alale. Käesoleva DP-ga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. 5 Planeeringualale toimub juurdepääs Kuressaare-Sääre riigimaanteelt nr 77 mööda Nasva sadama teed (nr 21174). Veevarustus on plaanitud tsentraalne. Veevarustus ja kanalisatsioon ning elektrivarustus planeeritakse olemasolevate liitumiste baasil. Joonis 8. Detailplaneeringuga kavandatud tootmishooned on märgitud joonisel punasega. Joonis 9. Suurima planeeritava tootmishoone asukoht (parkla ja parkla esine ala) (25.05.2018, L. Saar) 3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed 6 Tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. 3.1. Mõju põhja- ja pinnaveele Planeeringualale kavandatakse tootmishoonete ja juurdepääsuteede ning veevarustuse ja kanalisatsioonirajatiste rajamist. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Normaalsetes tingimustes seda toimuda ei tohiks. 3.2. Mõju maavaradele Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele kattuvad Sadama tee 26 (71401:001:0433) ja Sadama tee 24a (43301:001:0169) katastriüksused osaliselt Nasva liivamaardla (registrikaardi nr 882) 3. plokiga (ehitusliiv, passiivne tarbevaru) ja 4. plokiga (täiteliiv, passiivne tarbevaru). Vastavalt 2010 geoloogilise uuringu aruandele (cit. Nasva liivakarjääri mere süvendamise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine, programm, 2017) katab Nasva liivakarjääri merepõhja õhuke kuni paarikümne sentimeetri paksune kollane mereliiv, mis omadustelt (lõimis) ei erine selle all lasuvast tumehallist valdavalt peene- kuni ülipeeneteralisest merelise tekkega liivast. Eelnimetatud materjal moodustab nn ülemise osa purdmaterjalist. Lasundi paksus on 1,2 - 3,8 meetrit. Alumine osa koosneb peene- kuni väga peeneteralisest liivast kihipaksusega 0,9 - 3,1 meetrit. Selle kihi lamamis esineb kohati veel teine kiht ülipeeneteralist liiva 0,5 - 1,3 meetrit. Purdmaterjali paksus suureneb lääne suunas. Kasuliku kihi all lasub karbonaatsetest kivimitest aluspõhi (Ülem-Siluri Kuressaare lade) valdavalt 4 - 5 meetri sügavusel maapinnast, 2009. aastal rajatud uuringupunktides minimaalselt 3,9 meetri, maksimaalselt enam kui 7,7 meetri sügavusel. Aluspõhja pealispind moodustub savist, liivsavist ning liivsavimoreenist, mille paksus on kuni ~1 meeter. Glatsiaalsete setete paksus suureneb lääne ning lõuna suunas. Maapinna reljeef on ebatasane. Osaliselt on uuringuruumi keskosas Nasva maa-ainese karjäärist täiteliiva kaevandatud. Maapinna reljeef jääb abs kõrguste vahemikku 0 kuni -3,3 meetrit (info viites OÜ Consult, 2017). Planeeringuga kavandava tegevusega ei kaasne otseselt maavara või maa-ainese kaevandamist. Käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata tegevusi, mis mõjutaksid otseselt ja oluliselt maavarade kasutamist. 3.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused, värvid jms). Kui järgitakse elementaarseid tööohutusreegleid, on selliste riskide realiseerumise tõenäosus minimaalne Planeeringualal ei paikne rohevõrgustikku, seega puudub ka oluline mõju loomade liikumisele. Andmed kaitstavate liikide kohta planeeringualal puuduvad ning kuna tegemist on varasemalt osaliselt hoonestatud olnud alaga, mida on inimtegevus suuresti mõjutanud, siis pole kaitstavate taimeliikide leidumine planeeringualal tõenäoline. Planeeringuala kattub kaitsekategooria loomaliigi elupaigaga, milleks on väikeluik (Cygnus columbianus bewickii). Läheduses on veel veelendlane (Myotis daubentonii) ja tiigilendlane (Myotis dasycneme). I kaitsekategooria loomaliikide elupaikadest on läheduses merikotkad (Haliaeetus albicilla) ning neile on moodustatud püsielupaik ja sihtkaitsevööndid. Planeeringuala ellurakendamine ei mõjuta negatiivselt lindude populatsiooni, pesitsemist ega rännet. 7 3.4. Mõju välisõhu seisundile Mõningane mõju ümbritsevale keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitustööde käigus ajutiselt suurenenud heitgaaside emissiooni (ehitustehnika, ala teenindav transport jms) näol. Kumulatiivset mõju planeeringu elluviimisega ei kaasne ning õhusaaste osas piirkonna taluvust eeldatavasti ei ületata. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis ning on ajutise iseloomuga. Täiendavad heitmed välisõhku tulenevad ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Atmosfääriõhu kaitse seaduse1 (vastu võetud Vabariigi Presidendi otsusega nr 805 29.06.2016) ning sellega seotud keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (vastu võetud 16.12.2016) piiresse, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline. Hilisem mõningane mõju välisõhule võib ilmneda, kui rajatavatesse hoonetesse planeeritakse lokaalne küte, kuid seda on antud hetkel raske hinnata, kuna detailplaneeringu algatamise faasis pole esitatud andmeid rajatavate küttesüsteemide kohta. 3.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine kinnistul peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalide jäägid, ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale – võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevusega võib kaasneda märkimisväärne jäätmeteke, kuid jäätmeteekest tulenevat negatiivset mõju ei ole antud eelhinnangu koostamise faasis võimalik hinnata. Planeeringualal praegu paiknevates tootmishoonetes on välja töötatud nõuetele vastav jäätmete sorteerimine (joonised 10-11). Joonis 10. Metallijäätmed sorteeritakse planeeringualal muudest jäätmetest eraldi ning saadetakse ümbertöötlemiseks litsentseeritud käitlejale (25.05.2018, L. Saar) 8 Joonis 11. Musta metalli jäätmed sorteeritakse planeeringualal muudest jäätmetest eraldi ning saadetakse ümbertöötlemiseks litsentseeritud käitlejale (25.05.2018, L. Saar) 3.6. Jääkreostus Planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine vähetõenäoline. 3.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri 04. märtsi 2002.a. määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal võib esineda mõningast vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimine on aga vähetõenäoline. Vibratsioon võib kaasneda ka hoonete vundamendisüvendite rajamisega, kuid selle mõju ulatus ei ole tõenäoliselt märkimisväärne. Kaudselt avaldavad planeeringualale visuaalse ja kerge müra osas mõju Sadama tee 24a, 26 ja 26a peal asuvad tuulegeneraatorid (joonis 12.). 9 Joonis 12. Vaade planeeringualale põhjaosale (18.05.2018, L. Saar) 3.8. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele Planeeringuala asub Nasva alevikus, kus elab 02.01.2018.a. seisuga rahvastikuregistri andmetel 391 elanikku. Baltic Workboat´is on hetkeseisuga 192 töötajat ning lisaks 70 alltöövõtjat. Planeeritavate tootmishoonete väljaehitamisega suureneks töötajate arv 100 töötaja võrra. Seega on antud ettevõtte näol tegemist ühe olulise tööandjaga antud piirkonnas. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud tegevusi juhtuda ning tegemist on vaid hädaolukordadega. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Kui hooned ja rajatised on rajatud kõikidest nõuetest kinni pidades peaks sellega olema minimeeritud ka avariiolukordade esinemise võimalused. Siiski ei saa täielikult välistada tulekahju või mõnda muud õnnetusjuhtumit. 5. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja 10 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Detailplaneeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid loodusobjekte. Planeeringualal puuduvad kaitstavad loodusobjektid. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Loodenina kaitseala (Loodenina rand; KLO1000521) asub linnulennult ca 1.3 km kaugusel. Loodenina kaitseala asub Saaremaal Lääne-Saare valla ja Kuressaare linna territooriumil (joonis 13). Ala võeti kaitse alla 1965. aastal veelindude, eeskätt luikede rändepeatuskohana. Kogu ala (6 km pikkune rannariba) on enamasti niiske kuni märg rannaniit, kohati roostikuga kaetud. Paiguti ulatuvad sisse madalad luitelise iseloomuga karbonaatsele alusmaterjalile kantud liivaseljandikud. Joonis 13. Väljavõte Maa-ameti Looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusest (22.05.2018). 6. Kokkuvõte Planeeritav tegevus ei sisalda keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusena võib väita, et kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. 11 Koostaja: Liina Saar Vee ja looduskaitse peaspetsialist Kasutatud kirjandus Nasva liivakarjääri mere süvendamise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine, programm, 2017, OÜ Consult, koostanud Roland Kraavi 12 Tere! Vastavalt planeerimisseaduse § 128 lõikele 8 edastame Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokumendi Nasva alevikus Sadama tee 24, 24a ja 26 detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine , mis on registreeritud 26.06.2018, numbriga 1-3/72. Kontaktinfo Saaremaa Vallavalitsus Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald Tel 452 5000 e-post: [email protected]