Kiri

Tere Tehnilise Järelevalve Amet edastab teile arvamuse avaldamiseks Ösel Harvest OÜ hoonestusloa taotluse dokumendid. Lugupidamisega Liina Roosimägi Ehitusosakonna peaspetsialist +372 66 72 004| [email protected] Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A, 10614 Tallinn Ösel Harvest OÜ Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415 reg nr 10297188 Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 20.04.2018 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks vajaliku rajatisega Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud kahele vesiviljeluse alale) kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, milles on kokku kuni 60 kalakasvatuse sumpa (rajatist). Vesiviljelusalale PV 3 kavandatakse 40 sumpa (4 kompleksi, igaühes 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandatakse 20 sumpa (2 kompleksi, igaühes 10 sumpa), seega kokku 60 sumpa. Vesiviljelusalade piirkonnad on oluliselt suuremapindalalised kui sumpade pindala, kuid praeguses menetluse etapis ei ole veel võimalik täpselt määratleda sumpade konkreetsemaid asukohti (need täpsustakse edasise hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus ning arvestades erinevate ametkondade/huvigruppide seisukohtadega). Taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) sätestatud nõuetele. Käesoleva taotlusega samaaegselt ja meiega koostöös on Est-Agar AS esitanud hoonestusloa taotluse samale mereala piirkonnale karbi- ja vetikakasvatuse rajamiseks. Ösel Harvest OÜ ja Est- Agar AS poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on üksteist toetavad (eeskätt ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel). Sisuliselt moodustavad Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar AS poolt arendatavad vesiviljeluse rajatised koostoimiva lahenduse ehk tegemist on vesiviljeluse ettevõtete klastriga. Administratiivsetel põhjustel (nii hoonestusloa menetlused kui lubade hilisem haldamine) on vajalik väljastada Ösel Harvest OÜ’le ja Est-Agari AS’le eraldiseisvad hoonestusload, kuid menetluslikult on võimalik mõlema hoonestusloa protsessid maksimaalselt ühildada – näiteks ühine keskkonnamõju hindamine (KMH). Arvestades Ösel Harvest ja EstAgar ühiseid kavatsusi ja kavandatava tegevuse sisulist integreeritust on asjakohane Veeseaduses § 227 punktis 5 väljatoodud põhimõte, et ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba. Üldinformatsioon Ösel Harvest OÜ (aadress Lõõtsa 2B VI korrus, Tallinna linn, Harju maakond, 11415, reg nr 10297188) kavandab kalakasvatuse kompleksi rajamist Hiiumaa lähistele merre Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud kahele vesiviljeluse alale (PV 3 ja PV 4). Vesiviljelusalale PV 3 kavandatakse 40 sumpa (4 kompleksi, igaühes 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandatakse 20 sumpa (2 kompleksi, igaühes 10 sumpa), seega kokku 60 sumpa. Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell). Rajatiste (kalakasvatuse sumpade) piirkondade valikul on arvestatud et need asuksid kehtestatud Hiiumaa mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal. Järgides kehtestatud Hiiumaa mereala planeeringut välditakse võimalikke konflikte merekasutusest huvitatud teiste valdkondadega. Samuti on neis piirkondades eeldatavasti tõenäolisem leida merekeskkonnale kahjulikku keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid. Üldine ülevaade kavandatavatest kalakasvatuse komplekside piirkondadest on esitatud joonistel 2-4. Piirkondade PV 3 ja PV 4 pindala kokku on 29,1 km2. Kalakasvatuses on kavas kasutada üldlevinud sumpadel baseeruvat kalakasvatuse tehnoloogiat arvestades sealjuures karmistuvaid keskkonnakaitse põhimõtteid ja nõudeid. Ühe sumba veealune kõrgus (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit ning läbimõõt 30 m, seega on ühe sumba pindala ca 700 m2 (kokku 60 sumpa 42 000 m2) ning ruumala ca 7000 m3. Sumpade pindala (kokku 42 000 m2) moodustab vesiviljelusalade pindalast (kokku 29 143 000 m2) kokku vaid ca 0,14 %. Arvestades kala tiheduseks ligikaudu 10 kg/m3 on ühes sumbas kalade kogus orienteeruvalt kuni 70 tonni ning seega maksimaalne kogus kalu kõikides sumpades (60 tk) kokku orienteeruvalt 4200 tonni. Hoonestusloa otseseks sisuks ei ole kalade aastase juurdekasvu fikseerimine, kuid kavandatava lahenduse korral on kalade aastane juurdekasv sarnane kalade maksimaalse kogusega sumpades, seega on aastane eeldatav kalade juurdekasv orienteeruvalt 4200 tonni. Kasutama hakatakse kalakasvanduses uudset lahendust kasutades kalade toiteks Raisioaqua Baltic Blende kalasööta. Raisioaqua Baltic Blende kasutab lähteainena Läänemerest pärit olevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Siiani on kasutatud kalakasvatustest välisriikidest pärit olevat kalasööta, mille lähteaineks kasutati maailma ookeanidest pärit kalajahu ja -õli. Baltic Blende kasutamisega kalakasvatuses satuks 4200 tonni kalade juurdekasvu korral merevette lämmastikku 42 tonni ning fosforit eemaldataks merest 5 tonni. Varasemate kalasöötade kasutamise korral oleks lämmastiku lisandumine 163,8 tonni ning fosfori lisandumine 19,4 tonni. Seega Baltic Blende kasutamisel kalakasvanduses ei tekita fosfori lisakoormust Läänemerele, vaid aitab isegi Läänemeres oleva fosfori kogust veekogusse vähendada. Joonis 1. Kalakasvatuses tekkiva fosfori ja lämmastiku koormused Läänemeres (kalade juurdekasvu / toodanguga 4200 tonni/aastas (alusslaidi allikas: Baltic Blend). 2016. aasta suvest toodetakse Balti Blende kalasööta Läänemere kalade kalajahust ja -õlist, kus toorainena kasutatakse räime ja kilu. Kui kasutada kalakasvatuses kohalikku päritolu kalasööta, siis sellest tulenevalt väheneb väljastpoolt tulevate toitainete hulk Läänemeres. Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas olevaid mitmeid sadamaid. Joonis 2. Vesiviljelusalade asukohad kehtestatud Hiiumaa mereplaneeringu kaardil. Kavandatavad sumbad on planeeritud vesiviljelusaladele PV 3 ja PV 4. Joonis 3. Vesiviljelusala PV 3 sumbakompleksi asukoht. Aluskaardina on kasutatud Hiiumaa mereplaneeringu kaarti. Joonis 4. Vesiviljelusala PV 4 sumbakompleksi asukoht. Aluskaardina on kasutatud Hiiumaa mereplaneeringu kaarti. Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks olev KMH1 koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks kalakasvatuste kasutuselvõtmise ajaks orienteeruvalt 2022. aasta. Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa’ni). Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhul on võimalik kala noorjärkude kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvatuses ning viimaste etappidena kalade kasvatamine kaaluni 2-8 kg sumpades (sh käesoleva taotluse sisuks olevates sumpades ja/või sügavamas meres asuvates sumpades, mille rajamiseks on koostööpartnerite poolt samuti algatatud vajalikud protseduurid). Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud kvaliteetset kala ja suur ekspordipotentsiaal. Seos strateegiliste arengutega Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük) pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja muid saadusi merekeskkonnast. Sinimajandus (blue growth) 2 on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab. Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud, kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon vesiviljeluse kohta. 1 KMH – keskkonnamõju hindamine. 2 http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm Joonis 5. EL sinimajanduse strateegia koduleheküljel (http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm) esitatud vesiviljeluse arengut visualiseeriv „plakat“. Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatuses (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja kalatööstusega) sobitub sinimajanduse kontseptsiooniga täielikult. Ehitise kasutamise otstarve Kalakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on kalade kasvatamine. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Kalakasvatuseks kasutatakse tunnustatud vesiviljelusettevõtte Hvalpsund Net (http://hvalpsund.com/) poolt toodetud sumpasid või nendega analoogseid tooteid. Vesiviljelusaladele kavandatakse kokku 60 sumpa (6 gruppi, igaühes 10 sumpa). Kasutatakse plastikust sumpasid. Kavandatavate sumpade suurus selgitatakse detailsemalt välja edasise hoonestusloa menetluse ja eeldatava KMH (keskkonnamõju hindamine) käigus, samuti tehnilisemal projekteerimisel. Käesolevas hoonestusloa taotluses võetakse aluseks 30 meetrise diameetriga (ümbermõõt ca 95 m) sumbad. Seega on ühe sumba pindala ca 700 m2. 60 sumba pindala kokku on orienteeruvalt 42 000 m2, sellest vesiviljelusalal PV 3 28 000 m2 ja vesiviljelusalal PV 4 14 000 m2. Sumpade veealuseks kõrguseks (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit. Minimaalseks vahemaaks sumba põhja ja merepõhja vahel arvestame vähemalt 5 meetrit. Vastavalt Hiiumaa mereplaneeringule on vesiviljelusalade sügavused alljärgnevad: PV 3 sügavus 20 – 30 meetrit PV 4 sügavus 5 – 15 meetrit Arvestades sumpade pindala (ca 700 m2 sump, 60 sumpa kokku 42 000 m2) ning sumpade veealust kõrgust (orienteeruvalt 10 meetrit) on ühe sumba ruumala ca 7000 m3 ning 60 sumba ruumala kokku on orienteeruvalt 420 000 m3. Sumbas olevaks kalade tiheduseks arvestatakse 10 kg/m3, sellest tulenevalt on kalade kogus igas sumbas ca 70 tonni ning kõigis sumpades kokku orienteeruvalt 4200 tonni. Sumpade veepealne osa on suurusjärgus kuni 2 meetri kõrgune. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Hoonestusluba taodeldakse Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud kahele vesiviljeluse alale: PV 3 ja PV 4) kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, milles on kokku kuni 60 kalakasvatuse sumpa (rajatist). Vesiviljelusalale PV 3 kavandatakse 40 sumpa (4 kompleksi, igaühes 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV 4 kavandatakse 20 sumpa (2 kompleksi, igaühes 10 sumpa), seega kokku 60 sumpa. Kuni 60 sumba (rajatise) summaarne pindala (st ehitusalane pindala) on orienteeruvalt kuni 4,2 hektarit ehk 42 000 m2. Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus. Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad, mis on pindalalt oluliselt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus. Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid ja pindalad on esitatud alljärgnevalt: Ala Keskpunkt X Keskpunkt Y Ala pindala (põhjalaius) (idapikkus) (m2) PV 3 Ristna 6528745.214 385255.3343 6 870 000 PV 4 6509844.781 407451.7780 22 273 000 KOKKU PINDALA 29 143 000 Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast ruumilisest lahendusest, rajatiste arvust ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala. Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 4,2 hektarit (42 000 m2). Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala kokku (st 2 piirkonda) on 29,1 miljonit m2 (29,1 km2). Oluline on rõhutada et vesiviljelusalade piirkonnad on oluliselt suuremapindalalised kui sumpade pindala, kuid praeguses menetluse etapis ei ole veel võimalik täpselt määratleda sumpade konkreetsemaid asukohti. Sumpade konkreetsed asukohad täpsustakse edasise hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus ning arvestades erinevate 2 ametkondade/huvigruppide seisukohtadega. Sumpade pindala (kokku 42 000 m ) moodustab vesiviljelusalade pindalast (kokku 29 143 000 m2) kokku vaid ca 0,15 %. Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid uuringuid. Lisaks hoonestusloale on vajalikuks loaks vee erikasutusluba, mille osas on otsustajaks ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet. Kõnealuses mahus kala kasvatamisel tuleb teostada eelhinnang otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse üle. Arvestades kalakasvatuse mahtu on KMH teostamine vee erikasutusloa raames väga tõenäoline. Vee erikasutusloa KMH raames viiakse läbi ka vajalikud uuringud (eeldatavasti merepõhi, kalastik, mereimetajad, veekvaliteedi seire ja modelleerimine), mille täpsem sisu määratletakse KMH algfaasis. Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Harvest OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Peeter Põldaru Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/  Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 20.04. 2018 Ühisavaldus Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS hoonestusloa taotlustele Ösel Harvest OÜ (reg nr 10297188 ) ja Est - Agar AS (reg nr 10215434 ) on koostöös arendamas erinevaid vesiviljeluse rajatisi Hiiumaa merep laneeringuga planeeritud kahel vesiviljeluse alal. Ösel Harvest OÜ soovib rajada sumpadel baseeruvat kalakasvatust. Est - Agar AS soovib rajada kaasaegset ja innovatiivset karbi - ja vetika kasvatust. Mõlema ettevõtte rajatised kavandatakse samale mereala piirkonnale ja eeldatavasti üksteisele ruumiliselt suhteliselt lähedale tagamaks vastavate rajatiste omavaheline maksimaalne sünergia. Sünergia seisneb eeskätt karbi - ja vetika kasvatuse vett puhastavas mõjus ja sellega sumpadest lähtuva võimaliku keskkonnamõju vähendamises ning teistpidi paremate kasvutingimuste loomine karpidele. Koostöö võimaldab optimeerida ka hoolduskulusid merel. Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on üksteist toetavad (eeskätt ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel). Sisuliselt moodustavad Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS poolt arendatavad vesviljeluse rajatised koostoimiva lahenduse ehk tegemist on vesiviljeluse ettevõtete klastriga. Administratiivsetel põhjustel (nii hoonestusloa menetlused kui lubade hilisem haldamine) on vajalik väljastada Ösel Harvest OÜ’le ja Est - Agar AS’ ile eraldiseisvad hoonestusload , kuid menetluslikult on võimalik mõlema hoonestusloa protsessid maksimaalselt ühildada – näiteks ühine keskkonnamõju hindamine (KMH) , samaaegne hoonestusloa menetlemine jm . Taotlus ed on koostatud vastavalt Veeseaduses ( § 22 6 ) sätestatud nõuetele. Arvestades Ösel Harvest OÜ ja Est - Agar AS ühiseid kavatsusi ja kavandatava tegevuse sisulist integreeritust on asjakohane Veeseaduses § 22 7 punktis 5 väljatoodud põhimõte, et ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba . Ösel Harvest EstAgar Peeter Põldaru Urmas Palu juhatuse liige juhatuse liige Nimekiri Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnainspektsioon [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Veeteede Amet [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Ösel Harvest OÜ hoonestusloa taotluse täpsustus (2) Vesiviljelusala PV 3 sumbakompleksi mõningate piiripunktide koordinaadid ja asukoht joonisel. Punkt X (põhjalaius) Y (idapikkus) Keskpunkt 6528745.0 385255.0 A 6530229.0 385294.0 B 6529781.0 386312.0 C 6528797.0 386730.0 D 6527638.0 386237.0 E 6527262.0 385294.0 F 6527691.0 384217.0 G 6528771.0 383780.0 H 6529799.0 384217.0 Vesiviljelusala PV 4 sumbakompleksi mõningate piiripunktide koordinaadid ja asukoht joonisel. Punkt X (põhjalaius) Y (idapikkus) Keskpunkt 6509845.0 407452.0 A 6512660.0 405202.0 B 6512830.0 406269.0 C 6512564.0 407102.0 D 6512036.0 407969.0 E 6511299.0 408785.0 F 6510421.0 409474.0 G 6509303.0 410040.0 H 6508104.0 410247.0 I 6507141.0 409847.0 J 6506834.0 408865.0 K 6507167.0 407715.0 L 6507855.0 406681.0 M 6508643.0 405895.0 N 6509546.0 405258.0 O 6510659.0 404776.0 P 6511661.0 404662.0  Nimekirja alusel 03.07.2018 nr 16-7/18-1133-004 Ösel Harvest OÜ hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 6 16 valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 22 -22 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ja loa tingimuste muutmise üle. Ösel Harvest OÜ (registrikood 10297188) esitas 20.04.2017 TJA-le hoonestusloa taotluse ning 25.05.2018 täpsustatud koormatava ala koordinaadid, millega taotleb Hiiumaa lähistele merealale (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud kahele vesiviljeluse alale, PV 3 ja PV 4) kalakasvatuse rajamist. Vesiviljelusalale PV 3 kavandatakse 40 sumpa (4 kompleksi, igasse ühte 10 sumpa) ja vesiviljelusalale PV4 kavandatakse 20 sumpa (2 kompleksi, igasse ühte 10 sumpa), kokku 60 sumpa. Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell). 2 2 60 sumba pindala kokku on orienteeruvalt 42 000 m , sellest PV 3 vesiviljelusalal 28 000 m 2 ja PV 4 vesiviljelusalal 14 000 m . Sumpade veealuseks kõrguseks (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 10 meetrit. Minimaalseks vahemaaks sumba põhja ja merepõhja vahel on vähemalt 5 meetrit. Sumpade veepealne osa on kuni 2 meetri kõrgune. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Ösel Harvest OÜ edastas koos Est-Agar AS-iga (registrikood 10215434) ühisavalduse, millega soovitakse hoonestusloa protsessi maksimaalselt ühendada, sealhulgas koostada ühine keskkonnamõju hindamine. Est-Agar AS soovib rajada samale (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse alale, PV 3 ja PV 4) alale vetikakasvatuse ning merekarpide püüdmise kompleksid. TJA edastab Est-Agar AS-i hoonestusloa dokumendid 03.07.2018 nr 16-7/18-1871-006 kirjaga. 7 Vastavalt VeeS § 22 lg 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.tja.ee Registrikood 70003218 Arvestades eeltoodut, edastame Ösel Harvest OÜ hoonestusloa taotluse dokumendid ning teeme ettepaneku arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või 7 algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 22 lõikes 7 toodud tingimusi. Samuti palume arvamust Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar AS-i ühise keskkonnamõju hindamise koostamise kohta. Põhjendatud arvamuse palume saata Tehnilise Järelevalve Ameti e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Tamm ehitusosakonna peaspetsialist Lisad: Ösel Harvest OÜ taotlus_bdoc Täpsustatud koormatava ala koordinaadid_pdf Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar ASi ühisavaldus_ bdoc Nimekiri Liina Roosimägi 3726672004 [email protected] Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 4. juuli 2018. a. 7:46 Adressaat: VA_eva Teema: �sel Harvest O� hoonestusloa taotluse edastamine Manused: osel Harvest OU hoonestusloa taotluse edas....bdoc Meie 04.07.2018 1.10-13/18-0095/5909 Tere Edastan TJA kirja arvamuse andmiseks - palun arvamust hiljemalt 30. juuliks k.a. Juhul, kui vastate otse p��rdujale, palun saatke vastus MKMile teadmiseks. Lugupidamisega Heli Just riigivara n�unik 6256 346