Kiri

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Tapa Vallavalitsus OÜ Entec Eesti 2018 1  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD TÖÖ NUMBER: 1152/18 TELLIJA: Tapa Vallavalitsus Pikk 15, Tapa linn 45106, Tapa vald, Lääne-Virumaa, [email protected] KONSULTANT: OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160J, 11317 Tallinn, [email protected] ALGATATUD: Tapa Vallavolikogu 27.12.2017 otsus nr 18 KUUPÄEV: 12. juuni 2018 2  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................... 4 1 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ........................................................................ 5 2 ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED ....................................................... 6 3 TAPA VALLA ÜLDANDMED ........................................................................................................ 10 4 ÜLDPLANEERINGU ALUSEKS OLEVAD STRATEEGILISED ARENGUDOKUMENDID JA LÄHTEKOHAD TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGULE ............................................................ 10 4.1 LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ TULENEVAD RUUMILISE ARENGU LÄHTEKOHAD TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS .......................................................................... 11 4.1.2 Arengukoridorid ..................................................................................................................... 11 4.1.3 Toimetulekupiirkonnad ja keskused ................................................................................... 12 4.1.4 Raudtee ja maantee areng .................................................................................................. 12 4.1.5 Energeetika ........................................................................................................................... 14 4.1.6 Riigikaitse............................................................................................................................... 14 5 TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE AJAKAVA ............................. 14 6 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD ....................................... 16 7 ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISSE KAASATAVAD ISIKUD ............................. 16 8 ÜLDPLANEERINGU VORMISTUS .............................................................................................. 18 3  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD SISSEJUHATUS Tapa valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine on algatatud Tapa Vallavolikogu 27.detsembri 2017. aasta otsusega nr 18. Üldplaneeringut menetletakse 01.07.2015. a kehtima hakanud planeerimis- seaduse alusel. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi lühend KSH), mille aruanne on üld- planeeringu koosseisuline dokument. KSH koostamise käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid ja määratakse vajadusel leevendusmeetmed. Praegustes piirides Tapa vald on tekkinud mitmete ühinemiste tulemusena. 2005. aastal ühinesid Tapa linn, Lehtse vald ja Saksi vald (v.a Kiku, Salda ja Pariisi küla) Tapa vallaks ning Tamsalu linn ja Tamsalu vald Tamsalu vallaks. Teine ühinemine leidis aset 2017. aastal, mil ühinesid Tapa vald ja Tamsalu vald. Tapa valla haldusterritooriumil kehtib Tapa linna generaalplaan, mis on Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud üldplaneeringuna. Tapa valla üldplaneering võeti vastu Tapa Vallavolikogu 26.01.2017 otsusega nr 200, kuid ei kehtestatud. Endise Tamsalu valla territooriumi osas kehtib Tamsalu valla üldplaneering (kehtestatud Tamsalu Vallavolikogu 19.05.2010. a määrusega nr 6). Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Tapa Vallavalitsus. Planeeringu koostamisel konsulteerib valda OÜ Entec Eesti. Keskkonnamõju strateegilise hindamist viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ). 4  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise eesmärgiks on Tapa valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine kooskõlas Tapa vallas kehtivate strateegiliste dokumentidega ning ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi kohta järgmise 10- 15 aasta perspektiivis. Valla üldplaneeringu eesmärgiks on üle vaadata Tapa vallas ja Tamsalu vallas varem kehtestatud üldplaneeringud, teema- planeeringud ja detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üld- planeeringule. Vajaduse korral tehakse ettepanekud üldplaneeringule mitte- vastava detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ning kehtestatud üld- planeeringu või teemaplaneeringu integreerimiseks valla üldplaneeringusse. Koos üldplaneeringu koostamisega viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille eesmärgiks on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid mõjusid üldplaneeringu koostamisel ja hinnata üldplaneeringu elluviimisel kaasneda võivaid olulisi keskkonna-, majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid. Skeem 1. Tapa vald (väljavõte Maa-ameti geoportaalist) Tapa valla arengukavast tulenev üldplaneeringu eesmärkidega seonduv VISIOON aastaks 2025 on sätestatud järgmiselt: Tapa vallas on meeldiv elukeskkond. Siit leiab endale kodu nii loodus- lähedust hindav kui linnakeskkonda eelistav inimene. Avalik ruum on korrastatud ja puhas, tehniline infrastruktuur on kaasaegne, vald on kaetud kiire interneti- ja transpordivõrgustikuga. Head ühendused võimaldavad siin 5  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD elada ja vajadusel kaugemal tööl käia või vastupidi. Multikultuurset elanikkonda seob ühine identiteet ja tugev kogukonnatunne. Tapa vald on kaitse- ja liitlasvägede silmis hinnatud partner. Siinne ettevõtlus on oma vormilt ja iseloomult mitmekesine ning sidus. Ettevõtluskeskkond on atraktiivne. 2 ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED Tapa valla üldplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduses §75 määratud ülesanded, mis on Tapa valla arengu seisukohalt olulised ja asjakohased ning tuginevad valla ruumilistele eesmärkidele ja vajadustele. Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Üldplaneeringu koostamisel on lähtudes Planeerimisseadus § 75 lg 1 järgmised ülesanded: 1. Tuginedes Tapa valda käsitlevatele strateegilistele dokumentidele määrata valla ruumilise arengu üldised põhimõtted; 2. Siduda valla üldplaneering maakonna ja lähivaldade ruumilise planeerimisega; 3. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 4. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 5. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 6. Kaugküttepiirkonna määramine; 7. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine; 8. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine; 9. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine; 10. Supelranna ala määramine; 11. Tänava kaitsevööndi laiendamine. Liikluse ja transpordi arendamisega seotud ehitiste kitsenduste määramine, sh tänava kaitsevööndi laiendamise vajaduse hindamine; 12. Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul; 13. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine; 14. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine; 15. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; 16. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 17. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 6  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 18. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine; 19. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 20. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine; 21. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projek- teerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine; 22. Tööstus- ja ettevõtlusalade maakasutus- ja ehitustingimuste määramine, mis toetaks ettevõtluse arengut; 23. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonna- planeeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 24. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 25. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine; 26. Müra normtasemete kategooriate määramine; 27. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Kergliiklusteede asu- koha ja arendamise põhimõtete määramine; 28. Krundi minimaalsuuruse määramine; 29. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detail- planeeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist; 30. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine; 31. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 32. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 33. Eelnimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; 34. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 35. Muud eelnimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus. Üldised põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel: • Asustuse planeerimisel lähtutakse uute tööstusalade planeerimise vajadusest. Tootmisaladele hoonete planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada, et reserveeritud alale mahuks ka tootmisest tulenev mõjuala (sh kaitsehaljastus). Juhul kui tootmistegevusega võib kaasneda negatiivne keskkonnamõju, tuleb planeeringus sätestada keskkonnatingimused negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks, ennetamiseks ja vältimiseks. 7  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD • Tulenevalt rahvastiku üldisest kahanemis- ja vananemistrendist Eestis ja käsitletavas Tapa vallas, võib pikemas perspektiivis oodata rahvastiku kasvu aeglustumist või peatumist, mistõttu elamualade reserveerimisel lähtutakse olemasolevate elamualade kompaktsemaks muutmisest (arendamine toimub eelkõige olemasoleva asustusstruktuuri tihendamise ja laiendamise, ruumilise mitme- kesisuse ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu), mis võimaldaks atraktiivset avalikku ruumi, multifunktsionaalset keskkonda ja ka jalgsikäidavaid vahemaid. • Tapa valla üldplaneeringu lahenduse koostamisel on prioriteediks kõrge elukvaliteedi loomine, kus vallaelanikele oleks tagatud puhkealade olemasolu, jalakäijate- ja jalgrattateed (ning kvaliteetse ühistranspordi võimalused), valla keskustes oleks planeeritud mitmekesist ja väikesemahulist hoonestust koos hästi integreeritud rohealadega ning säiliksid ka hajaasustusega alad koos iseloomuliku külastruktuuri, põllu- ja metsamajanduse edendamise võimalustega. • Planeeringuga nähakse ette säilitada kultuurmaastikke, s.h olemasolevat metsa- ja põllumajandusmaad. Väärtustatakse ja säilitatakse ökosüsteemi terviklikkust hajaasustuses. • Parandatakse rohevõrgustiku sidusust, arendades sealjuures inimesele suunatud puhkeotstarbelisi liikumisvõimalusi. • Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel lähtutakse sellest, et tagatud oleks hea juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse infrastruktuuri osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga. • Asustuse areng on eelistatud olemasolevatel tiheasustusega aladel, mis aga ei tähenda ehituskeeldu mujal, küll aga taunib asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest ruumiliselt isoleeritud aladel. • Tiheasustusala arendamisel lähtutakse eesmärgist luua või hoida ruumiliselt terviklikku elukeskkonda ning tagada selle ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, eristuv iseloom ja ühendatus. • Maakasutus- ja ehitustingimuste väljatöötamisel hajaasustuses lähtu- takse sellest, et kavandatav ehitustegevus peab tagama tiheasustusest hajusama keskkonna. • Planeerimisseadusega on kohalikule omavalitsusele antud võimalus määratleda üldplaneeringus lisaks seaduses sätestatule veel ka kohalikest kaalutlustest lähtuvalt detailplaneeringu kohustusi, seda nii aladena kui ka juhtumitena. • Hajaasustusalana mõistetakse eelkõige traditsioonilist külamaastikku. Hajaasustuses moodustub majapidamine (talu) eluhoonest ja selle kõrvalhoonetest. Hajaasustuses on elamumaade arendamisel eesmärgiks olemasoleva külatüübi ja ruumilise struktuuri säilitamine. • Üldkasutatavate maade - koolide ja lasteaedade ehitamiseks - lähtutakse kehtivast Tapa Valla arengukavast. 8  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD • Sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks on vajalike alade ja nende kasutustingimuste määramine (tervishoiu-, haridusasutused ning spordiehitised jms). Pikemas perspektiivis peab aga arvestama, et rahvastiku vananemise ja vähenemise kontekstis võivad olemasolevad asumid muutuda vanema elanikkonnaga piirkonnaks, mis tõstab vajadust sotsiaalteenuste järele. Perioodil 2013-2017 on Tapa valla ja Lääne-Viru maakonna elanikkond kahanenud keskmiselt 1,5% aastas, Eesti elanikkond tervikuna 0,1% aastas. Taoline muutus ilmneb tõenäoliselt koostatava üldplaneeringu rakendamise ajaperspektiivis, mis näitab, et vajadus üldkasutatavate alade reserveerimiseks/säilitamiseks püsib. • Puhkealaks loetakse Tapa valla üldplaneeringuga nii looduslikku kui rajatud haljastust sh parke, haljasalasid, kallasradu. Üldplaneeringus eristatakse hoonete ehitamise õigusega ja õiguseta puhkealasid. Puhkealadena käsitleb Tapa vald ka riigimetsa alasid, mida tuleb suure rekreatiivse väärtuse tõttu lugeda hinnaliseks looduslikuks ressursiks. Metsadesse on juba rajatud ja kavatsetakse rajada uusi matkaradasid (sh tervisespordiradasid). Põhirõhk rekreatiivsete teenuste pakkumisel on vaja asetada keskkonnasõbralikule turismile ja puhketegevusele. • Lahendamist vajab kergliiklusteede ja jalgrattateede võrgustiku koostamine. Uusi jalgratta- ja jalgteid planeeritakse eesmärgiga muuta paremini juurdepääsetavaks ühistranspordipeatused, puhkealad, äri- ja üldkasutatavate hoonetega alad jne. Tiheasumite avalik ruum (tänav) peab olema võrdmugav jalakäijale, ratturile ja mootorsõiduki juhile. Kaalutakse jalakäijate tänavate planeerimist, kus on lubatud vaid jalakäijate (ja teenindava transpordi, päästesõidukite liiklus). • Tehnilise taristu planeerimisel (elektri-, side-, vee-, reovee-, sooja- ja gaasivarustus) asukohtade ja kasutustingimuste määramine. • Transpordivõrgustiku planeerimine. Raudtee ja raudtee taristuga seotud ehitiste arengupõhimõtete määramine. Üldplaneeringu lahenduse koostamisel on oluline planeerida teed võrgustiku põhimõttel, seetõttu kajastatakse võimalusel naaberomavalitsuste üldplaneeringutes planeeritud teid/ jalg- ja jalgrattateid üldplaneeringu joonistel valla piiri läheduses. • Riigikatseliste ehitiste asukohtade ja üldised tingimuste määramine. Tapa valla üldplaneeringus määratakse, lähtudes planeerimisseaduse kohastest ülesannetest maakasutus- ja ehitustingimusi, mis oma koosmõjus annavad suunised nii detailplaneeringute koostamisele, projekteerimis- tingimuste välja andmisele kui ka vabale ehitustegevusele. Üldplaneeringus toodud maakasutus- ja ehitusreeglid ei puuduta varem kehtestatud teemaplaneeringus ja detailplaneeringutes määratud ehitusõigust. Üldplaneeringu kehtestamisega läbi maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise soovitakse viia ellu valla arengukavaga kehtestatud strateegilisi eesmärke ja tagada üldiste huvide ja eesmärkide arvesse võtmine. 9  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 3 TAPA VALLA ÜLDANDMED Valla pindala 481,3 km² Asukoht Lääne-Viru maakonnas, Pandivere kõrgustikul Naaberomavalitsused Piirneb Kuusalu, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike-Maarja, Järva, Anija valdadega Rahvaarv 11252 elanikku1. Tabel 1. Tapa valla üldandmed Tapa vallas asub kaks linna Tapa ja Tamsalu. Vallakeskuseks on Tapa linn. Valla piirkondlikud keskused on Jäneda, Lehtse, Moe, Vajangu, Assamalla ja Porkuni. Vallas asub kaks linna: Tapa ja Tamsalu; 2 alevikku: Lehtse ja Sääse; 53 küla: Kõrveküla, Jäneda, Raudla, Läpi, Patika, Rabasaare, Läste, Tõõrakõrve, Rägavere, Pruuna, Linnape, Räsna, Jootme, Kuru, Karkuse, Näo, Moe, Ilmastu, Loksu, Lokuta, Vahakulmu, Piilu, Nõmmküla, Saiakopli, Saksi, Piisupi, Kadapiku, Naistevälja, Alupere, Savalduma, Kursi, Kerguta, Vajangu, Võhmuta, Türje, Järsi, Aavere, Kuie, Araski, Põdrangu, Loksa, Sauvälja, Uudeküla, Vistla, Järvajõe, Porkuni, Võhmetu, Lemmküla, Vadiküla, Assamalla, Koplitaguse, Koiduküla, Kullenga. 4 ÜLDPLANEERINGU ALUSEKS OLEVAD STRATEEGILISED ARENGUDOKUMENDID JA LÄHTEKOHAD TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGULE Tapa valla üldplaneeringu koostamise võetakse arvesse järgmisi valla ruumilist arengut mõjutavaid strateegilisi arengudokumente: • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+ (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. aasta korraldusega nr 368). Planeeringu eesmärgiks on riigi tasakaalustatud ruumiline areng, mille saavutamine tagab inimeste põhivajaduste rahuldamise igas Eesti paigas. „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mille eesmärk on saavutada otstarbekas ruumikasutus Eesti kui terviku mastaabis ning seada keskkonna eripärast lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taritu ja regionaalarengu kujundamiseks. Üleriigilise planeeringu üheks põhisuunaks on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng - olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine. Üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ tehtavad ruumikasutuse otsused on seotud riigi kaitsevõimega aspektides nagu energiajulgeolek ja asustuse säilimine äärealadel, ruumikasutus puudutab ka kaitseväe harjutusalasid (– eelkõige merekeskkonnaga seonduvalt). • Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (vastuvõetud Lääne-Viru maavanema 12.09.2016 korraldusega nr 1-1/16-792, vt täpsemalt ptk 4.1). Maakonnaplaneeringu eesmärk on kogu maakonna ruumilise 1 Rahvastikuregistri andmetel 01.01.2018. 10  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. • Tapa linna generaalplaan (kehtestatud Tapa Linnavolikogu 09.11.1995. a otsusega nr 71). Hetkel on kehtiv üldplaneeringuna Tapa linna osas. • Tamsalu valla üldplaneering (kehtestatud Tamsalu Vallavolikogu 19.05.2010. a määrusega nr 6). Üldplaneeringu eesmärgiks oli kaalutleda, millised alad on sobilikud elamuehituse, tootmise, puhke- majanduse ja ärialase ettevõtluse jms jaoks ning määrata ehitus- ja maakasutusreeglid. • Porkuni järve puhkeala teemaplaneering (kehtestatud Tamsalu Vallavolikogu 19.12.2007. a otsusega nr 81). Teemaplaneeringu eesmärgiks oli koostada tulevikuvisioon ja ruumiline plaan ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Porkuni, kui puhke- ja turismipiirkonna arenguvõimalustest. • Tapa vallas kehtivad detailplaneeringud. • Tapa valla arengukava 2018-2025 (koostamisel). • Tapa linna kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2014-2026 (vastu võetud Tapa Vallavolikogu 25.09.2014 määrusega nr 23). • Tapa valla Tapa linna haljastuse arengukava aastateks 2014-2023 (vastu võetud Tapa Vallavolikogu 27.03.2014. a määrusega nr 9). • Tapa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013- 2024 (vastu võetud Tapa Vallavolikogu 27.12.2013. a määrusega nr 2). • Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2017- 2020-2029 (vastu võetud Tamsalu Vallavolikogu 24.05.2017. a määrusega nr 6). 4.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ tulenevad ruumilise arengu lähtekohad Tapa valla üldplaneeringu koostamiseks 4.1.2 Arengukoridorid Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu üheks eesmärgiks on toodud: parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga. Põhjakoridori moodustab arengukoridor suunal Kotka - Kunda – Rakvere – Tapa (vt Skeem 2). Regulaarse reisilaevaühenduse loomine Kunda sadama baasil ning logistikakeskuste arendamine Kunda ja Tapa linnades võimaldavad parandada Põhja-Eesti regiooni konkurentsivõimet ja luua täiendavaid töökohti maakonnas. 11  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Olemasoleva Kunda sadama arendamine võimaldab täita maa- konnaplaneeringu ruumilise arengu eesmärki - tagada Põhjakoridori (Kotka - Kunda – Rakvere – Tapa suund, vt p 3.2.3) kaudu parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga. Skeem 2. Väljavõte Lääne-Viru maakonna planeeringus toodud põhjakoridorist suunal Kotka - Kunda – Rakvere – Tapa 4.1.3 Toimetulekupiirkonnad ja keskused Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga määratakse kaks tugi-toime- piirkonda – Kunda ning Tapa – Rakvere toimepiirkonna sees. Tapa tugitoimepiirkond moodustub peamiselt Tapa vallast, ulatudes Järva maakonna kirdeosani (Ambla, Järva-Jaani). Tapa tugipiirkonda kuuluvad peamiselt Tapa, Tamsalu ja osaliselt Kadrina valla külad. Tallinna ja Rakvere toimepiirkondade mõjualal asuva Tapa tugi- toimepiirkonna eesmärgiks on: • asustusstruktuuri tugevdamine ja teenuste parem kättesaadavus; • Tapa linna parem integratsioon tema loomuliku tagamaaga üle tänaste maakondlike piiride; • Tapa linna kui olulise logistikakeskuse eelduste arendamisele kaasa aitamine. Tapa tugitoimepiirkonna sees olulisemad keskused, mis peavad olema Tapa linnaga ühenduses on Jäneda ja Lehtse. Tööpendelliikumise aspektist on olulised Tapa linna ühendused piirkondlike keskuste Tamsalu (piirkondlik keskus koos Väike-Maarjaga) ning Kadrinaga, kuna viimane asub Tapa ning Rakvere vahelisel liikumisteel, siis on tagatud ühendus maakondlik keskus - tugi-toimepiirkonna keskus tasemel. 4.1.4 Raudtee ja maantee areng Maakonna kõige olulisemaks raudteesõlmeks on kahtlemata Tapa raudteejaam, kus on võimalik liikuda nii Tallinna, Narva kui Tartu suunal. Sellega tuleb arvestada maakonna (bussi-) ühistranspordi- süsteemi edasisel arendamisel kui ka Tapa linna ruumilisel arendamisel (nt kahetasandiline raudteeületus, sidusus kesklinna äri- ja teenindusasutustega, sidusus raudtee ja bussijaama vahel, sõida- pargi võimalused). 12  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Võttes aluseks ruumilise eesmärgi Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonna suuremaks ruumiliseks integratsiooniks ning arvestades asjaolu, et Tapa tugi-toimepiirkond on ka käesoleval ajal mõjutatud tugevasti Tallinna tõmbekeskuse poolt, siis on vajalik pikendada Tallinna toimepiirkonna sisese Aegviidu suunalised rongiliinid lähemas perspektiivis Tapani, kaugemas Rakvereni. Arvestades maantee- ja raudteetranspordiühendusi, tööjõu olemasolu ning liikumisvõimalusi, võimalusi ettevõtluse laiendamiseks ning alade tehnilise taristuga tagamiseks potentsiaalsed ettevõtluse arengualad maakonnas on üheks ettevõtlusalaks Tapa ettevõtluse arenguala, ala Tapa linna edelaosas. Maakondliku tähtsusega puhkealadeks Tapa vallas on määratud Porkuni, Tamsalu, Aegviidu-Jäneda ja Metsamõisa. Maakonnaplaneeringus on käsitletud järgmist maantee ümbersõitu: Tapa linna ümbersõit Pärnu-Narva suunalise transiidi ümber- suunamiseks Tapa linna elamupiirkonnast. Arvestades, et põhi- maantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru seob omavahel maakondlikku keskust Rakvere, tugi-toimepiirkonna keskust Tapa ning piir- kondlikku keskust Kadrina, siis on oluline teelõikude rekonstrueerimisel arvestada üha suureneva liikluskoormusega ning kaaluda võimalusi tingimuste loomiseks ohutuks liiklemiseks kergliiklusvahenditega nimetatud keskuste vahel. Kuna olemasolev raudteetaristu võimaldab praegusega võrreldes oluliselt suuremate kaubamahtude teenindamist, siis kuni puuduvad raudtee läbilaskevõime ammendumise riskid, uusi arendusprojekte kuni 2020. aastani ette ei nähta. Vaatamata sellel võimaldab olemasolev Tapa-Narva raudteekoridor vajadusel teise rööpapaari paigaldamist. Seega puudub vajadus täiendava raudteekoridori määra- miseks maakonnaplaneeringuga. Elektriraudtee arendamine, maa- konnaplaneeringu ajaperioodi raames vähemalt Tapa raudteejaamani, annaks Lääne-Viru maakonnale täiendava arengupotentsiaali ning selle keskkonnamõjud on positiivsemad võrreldes fossiilsete kütuste kasutamisega raudteetranspordis. Lääne-Viru maakonda läbiv (Tallinn)Tapa-Tartu-Valga(Koidula) raudtee arenguvajadused on seotud põhja-lõuna (kagu-) suunalise rahvusvahelise transiitliikluse arenemisega ning reisijateveo mahuga Tallinna ning Tartu vahel. Tapa ja Tartu vahelise raudteelõigu arendamine peab lähtuma kui ühe terviku arendamisest. Eeldades reisirongiliikluse tihenemist ja kiirenemist tõuseb aga päevakorda ka raudteeületuskohtade ohutuse kindlustamine. Olulised on selle kontekstis eelkõige Rakvere ja Tapa linnades raudtee- ületuskohtade ohutu väljaarendamine (eritasandilised ristumised), 13  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD kuid ka teistes raudteeületuskohtades tuleb turvalisusele enam tähelepanu pöörata (hoiatussüsteemid jms). 4.1.5 Energeetika Vastavalt elektriettevõtte Elering AS´is valminud Eesti elektri- süsteemi arengukavale on Lääne-Viru maakonna elektrivõrgus aastani 2030 ja edasi planeeritud elektrivõrgu ümberehitamine Aruküla-Tapa vahel. Välja valitud ühiskondlike miinimumkuludega variandi järgi demonteeritakse olemasolev 110 kV liin Tapa ja Aruküla alajaamade vahel. Demonteeritava liini asendamiseks ehitatakse uus 110 kV liin trassil Kehra-Aegviidu-Tapa. 4.1.6 Riigikaitse Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised. Tapa vallas asub Tapa linnak, mille piirangu- vööndi ulatus kuni 2000 m ja Tapa lähiharjutusala koos perspektiivse laiendusalaga Jootme, Näo ja Karkuse külades, mille piiranguvööndi ulatus kuni 2000 m. Perspektiivse laiendusala ja selle piiranguvööndi täpsemad piirid määratakse Tapa valla üldplaneeringuga. Lähiharjutusala maakasutus-ja ehitustingimused määratakse Tapa valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga täpsustatakse Tapa lähi- harjutusala perspektiivset laiendusala piiri ja piiranguvööni ulatust. Kasutustingimusena tuleb tagada lähiharjutusalal paiknevatele ja alaliselt elukohana kasutavatele majapidamistele igal ajahetkel juurdepääs. 5 TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE AJAKAVA Järgnevas Tabelis 2 on välja toodud üldplaneeringu ja KSH koostamise esialgne eeldatav ajakava. Ajakava koostamise aluseks on kehtivad seadused (PanS, KeHJS ja HMS). Esitatud ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi menetlusprotsessi jooksul. Ajakava täiendatakse vastavalt toimunud protsessi kestvusest. Tapa valla üldplaneering (ÜP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Eeldatav (KSH) koostamise etapp toimumisaeg Planeeringu ja KSH algatamine 27. detsembri 2017 ÜP ja KSH koostamise alustamine, ÜP aluseks olevate lähtematerjalide Märts 2018 koondamine, töö algus Algandmete kogumine. Ametkondadelt info küsimine. Lähteseisukohtade Aprill - mai 2018 täpsustamine ja koostamine. KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta Juuni – september ettepanekute küsimine 2 2018 2 Asjakohastel asustustel (PlanS §76 lg 1, 2) on ettepanekute esitamiseks aega vastata 30 päeva (PlanS §81 lg1) 14  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Tapa valla üldplaneering (ÜP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Eeldatav (KSH) koostamise etapp toimumisaeg ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta esitatud September 2018 ettepanekute läbivaatamine ja sisseviimine ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalikustamine Tapa Oktoober 2018 Vallavalitsuse veebilehel ÜP eskiislahenduse väljatöötamine (maakasutuse November 2018– ja ehitustingimuste läbi töötamine töörühmades; märts 2019 maa-alade reserveerimise üle vaatamine; kaardi ÜP ja KSH aruande koostamine) eelnõu koostamine November 2018 – KSH aruande eelnõu koostamine märts 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek 3 Aprill - mai 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku Juuni – august 2019 tulemuste avalik arutelu 4 ÜP ja KSH aruande ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine tulenevalt menetlemine avalikustamise tulemustest ja tulemuste ülevaate Juuni - august 2019 avaldamine. Tutvustamine volikogu komisjonides. ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja September 2019 - arvamuse andmine märts 2020 ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine Aprill 2020 ÜP avalik väljapanek 5 Mai - juuni 2020 ÜP avalikustamine Ettepanekute läbitöötamine ja vastuste koostamine Juuli - august 2020 ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 6 September 2020 ÜP avaliku arutelu tulemiste arvestamine ja Oktoober 2020 informatsiooni avaldamine 7 Üldplaneering esitamine heakskiitmiseks Rahandusministrile 8 Üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel valdkonna eest vastutav November 2020 – minister kontrollib keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja veebruar 2021 planeeringu vastavust õigusaktidele Heakskiidetud ÜP esitamine kehtestamiseks. ÜP kehtestamine Märts 2021 Tabel 2. Tapa valla ÜP ja KSH koostamise ajakava 3 Kestab vähemalt 30 päeva; sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine planeerimisseaduse §76 lg 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. 4 Korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist (PlanS §83 lg 1). 5 Kestab vähemalt 30 päeva väljapaneku algusest avalikustatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust (PlanS §87). 6 Korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist (PlanS §88 lg 1). 7 Avaldatakse informatsioon 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast avates (PlanS §89). 8 Minister kiidab ÜP heaks või keeldub ÜP heakskiitmisest 60 päeva jooksul (PlanS §90 lg 2). 15  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 6 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamise käigus koostatakse alljärgnevad analüüsid, uuringud ja küsitlused: • Keskkonnamõjude strateegiline hindamine, sh majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna mõjude hindamine; • Tapa linna ja Tamsalu linna ning valla asustatud piirkondade (Jäneda, Lehtse, Moe, Vajangu, Assamalla, Porkuni) asumite hoonestus- ja ehitustingimuste määramine koostöös erinevate kohalike ettevõtetega, külaseltsidega ja/või elanikegruppidega (mittetulundusühingud, ühistud, eakad, jne); • Rahvastikuprognoos asumite lõikes, mis võimaldab planeerida eluaseme ja taristute vajadust; • Ettevõtjatele suunatud küsitlus. Üldplaneeringu koostamise käigus võib selguda vajadus täiendavate uuringute koostamiseks. 7 ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISSE KAASATAVAD ISIKUD Planeerimismenetlus on avalik. Üldplaneeringuga seonduvat teavitatakse planeerimismenetlusest Tapa valla ajalehes Sõnumed (eestikeelne) ja Tapaskije Vesti (venekeelne) ning Tapa valla koduleheküljel. Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, seal- hulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organi- satsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mitte- tulundusühingud ja sihtasutused. Jrk Asutus või isik Tegelemise valdkond või huvi nr 1. Rahandusministeerium Planeerimisalase tegevuse korraldaja ja arengu Lääne-Viru talitus suunaja maakonna tasandil 2. Majandus- ja Transpordisüsteem ja energiavarustusega seotud Kommunikatsiooni- tegevuste korraldamine ministeerium 3. Kaitseministeerium Riigikaitsega seotud tegevuste korraldamine 4. Kaitsevägi Riigikaitse valmisoleku tagamine ja territooriumi järelevalve 5. Kaitseliit Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Riigi iseseisvuse kaitsmine. 6. Riigi Kaitseinvestee- Kaitseotstarbeliste hangete korraldamine ringute Keskus 16  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 7. Keskkonnaamet Keskkonna- ja looduskaitse tagamine ja järelevalve 8. Muinsuskaitseamet Riikliku järelvalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle 9. Terviseamet Tervisekaitse valdkonna järelevalve 10. Maa-amet Riigimaade valitsemine ja nendel planeerimise korraldamine 11. Päästeamet Turvalise elukeskkonna kujundamine 12. Maanteeamet Riikliku teedevõrgu järelevalve korraldamine 13. Tehnilise Järelevalve Riigi majanduspoliitika rakendamine, arendamine Amet ja ohutusalane järelevalve 14. Põllumajandusamet Põllumajanduse valdkonnas riikliku järelvalve teostaja 15. AS Eesti Raudtee Raudteetaristu arendamine, korrashoid ja ohutuse tagamine 16. Kuusalu Vallavalitsus Naaberomavalitsus 17. Kadrina Vallavalitsus, Naaberomavalitsus 18. Rakvere Vallavalitsus Naaberomavalitsus 19. Vinni Vallavalitsus Naaberomavalitsus 20. Väike-Maarja Naaberomavalitsus Vallavalitsus 21. Järva Vallavalitsus Naaberomavalitsus 22. Anija Vallavalitsus Naaberomavalitsus 23. RMK Riigile kuuluva metsa hoidja, kaitsja ja majandaja 24. Tapa Vesi OÜ ÜVK teenust osutav ettevõte 25. Tamsalu Vesi AS ÜVK teenust osutav ettevõte 26. Tamsalu-Sääse kaugküttepiirkonnas kaugkütte- Tamsalu Kalor AS teenust korraldav ettevõte 27. Tapa linnas kaugkütteteenust osutav ettevõte ning N.R.Energy OÜ tegevuse korraldaja 28. AS Telia Eesti Sidevõrgu arendamise korraldamine 29. Eesti Lairiba Arenduse Fiiberoptilisel kaablivõrgu rajamine ja arendamine SA 30. AS Eesti Gaas Maagaasivõrgu teenust korraldav ettevõte 31. Elektrilevi OÜ Elektrivõrgu teenust korraldav ettevõte 32. Piirkonna külade kultuuri,- hariduse,- majanduse,- MTÜ Moe Külaselts ja sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine 33. Piirkonna külade kultuuri,- hariduse,- majanduse,- MTÜ Kodukant Porkuni ja sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine 34. MTÜ Vajangu Piirkonna külade kultuuri,- hariduse,- majanduse,- Noorsootöö Keskus ja sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine 35. Piirkonna külade kultuuri,- hariduse,- majanduse,- Lehtse Talunike Selts ja sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine 36. Piirkonna külade kultuuri,- hariduse,- majanduse,- Linnape Küla Selts ja sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine 37. Piirkonna külade kultuuri,- hariduse,- majanduse,- MTÜ Jäneda Muuseum ja sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine 38. MTÜ Männikumägi Piirkonna sporditegevuse arengu kaasaaitamine 17  TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 39. Tapa Liikumispuudega Piirkonna sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine inimeste ühing 40. Jäneda Külaelu Piirkonna külade kultuuri,- hariduse,- majanduse,- arendamise selts ja sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine 41. E-Betoonelement Piirkonna ettevõtlus Tamsalu tehas 42. OÜ Leventek Piirkonna ettevõtlus 43. Tamsalu EPT AS Piirkonna ettevõtlus 44. JK Otsa talu Piirkonna põllumajandusettevõtlus 45. Piirkonna ettevõtlus EVR Cargo AS 46. Piirkonna ettevõtlus Segers Eesti OÜ 47. Piirkonna ettevõtlus Tapa Mill AS 48. Piirkonna ettevõtlus Universal Industries OÜ Tabel 3. ÜP ja KSH protsessi kaasatavad asutused ja isikud Üldplaneeringu koostamise käigus võib ilmneda vajadus kaasata veel mõni puudutatud isik, asutus või organisatsioon. Sellisel juhul kaasatakse see isik, asutus või organisatsioon planeeringu koostamise protsessi. 8 ÜLDPLANEERINGU VORMISTUS Tapa valla üldplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest, milles toodu on kehtestatava planeeringu kui haldusakti osad. Lisaks koostatakse üldplaneeringu seletuskirja lisad, mida ei kehtestata. Üldplaneeringu joonistel tuuakse õigusaktidega kindlaks määratud maa- ja veealade kasutamise piirangud, mida pole üldplaneeringuga leevendatud või täiendavalt piiratud. Kehtivate piirangutega arvestatakse maa-alade juhtotstarvete määramisel. Üldplaneeringu algetapis koostatakse kõigepealt analüüsijoonis, mis võetakse põhilahenduse koostamise aluseks. Üldplaneeringu põhilahendusena koostatakse järgnevad joonised: 1. Maakasutuskaart; 2. Väärtuslike alade ja piirangute kaart; 3. Tehnilise infrastruktuuri kaart. Üldplaneeringu koostamise käigus võib ilmneda vajadus koostada veel mõnda teemat käsitlev joonis. Lõplik jooniste arv selgub planeeringu koostamise protsessi käigus. 18  TAPA VALLAVALITSUS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn [email protected] Meie: 29.06.2018 nr 7-1/18/31 Tapa valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Tapa Vallavolikogu algatas 27. detsembri 2017 aasta otsusega nr 18 Tapa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Tapa Vallavalitsus. Planeeringu koostamisel konsulteerib valda OÜ Entec Eesti. Keskkonnamõju strateegilise hindamist viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ). Esitame teile koostatud Tapa valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse ettepanekute esitamiseks vastavalt Planeerimisseaduse § 81 alusel. Teie poolseid ettepanekuid ootame hiljemalt 17-ndaks augustiks 2018. a. Ettepanekud palume esitada Tapa Vallavalitsusse e-posti aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alari Kirt vallavanem Lisad: 1. Tapa valla üldplaneeringu lähteseisukohad; 2. Tapa valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus Vahur Leemets 3229658 [email protected] Pikk 15 / 45106 Tapa / Lääne-Virumaa / Telefon 322 9650 / E-post [email protected] / www.tapa.ee Registrikood 75033477 / IBAN EE722200001120077103 / Swedbank AS / Kood 767  Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2018 Tapa valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1 Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt .............................................................................. 4 2.1 Üldplaneering ja selle ülesanded ............................................................................................ 4 2.2 Tapa valla lühikirjeldus ............................................................................................................ 6 3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja põhimõtted ...................................................... 9 4 Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ............................................. 11 5 Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi ja selle tulemuste avalikustamise ajakava .... 13 6 Keskkonnamõju strateegilise hindamise osapooled ja kaasamine ............................................... 14 7 Lisad ............................................................................................................................................... 15 2 Estonian, Latvian &Lithuanian Environment OÜ  Tapa valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus 1 SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks (lähteülesandeks) Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) läbi viimisele ja vastava aruande koostamisele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on koostatav Tapa valla üldplaneering (edaspidi ka ÜP). 21.10.2017 moodustus Tamsalu valla ja Tapa valla ühinemise teel uutes halduspiirides omavalitsusüksus – Tapa vald. Üldplaneering koostatakse kogu haldusterritoriaalse muudatuse järgsele valla territooriumile. Üldplaneeringu eesmärk on Tapa valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, nähes ette võimalused Tapa valla tasakaalustatud ja säästvaks arenguks. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Tapa Vallavalitsus. Tapa valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamine ning üldplaneeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi ka KSH) on algatatud Tapa Vallavolikogu 27.12.2017 otsusega nr 18. Planeerimisseaduse § 74 lõike 4 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik. KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi sotsiaal- ja looduskeskkonna mõjusid arvestava tasakaalustatud lahenduse leidmine. Selle saavutamiseks on Tapa valla üldplaneeringu KSH-l järgmised ülesanded:  hinnata üldplaneeringuga kavandatava elluviimisega kaasnevaid tagajärgi ning võimalikke muutusi keskkonnas, sealjuures nii positiivseid kui negatiivseid;  välja tuua võimalikud olulised keskkonnamõjud;  välja pakkuda negatiivsete mõjude vältimise ning leevendamise ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eesmärgiks on kindlaks määrata keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja ajakava ning täpsustada valdkonnad, kus mõjude ilmnemine on võimalik. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuginetakse planeerimisseaduses ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi ka KeHJS) KSH protseduurile ja sisule esitatud nõuetele. Üldplaneeringu koostamise käigus läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusnõuded tulenevad planeerimisseadusest. Nõuded KSH aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE). Estonian, Latvian &Lithuanian Environment OÜ 3 Tapa valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus 2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE OBJEKT 2.1 Üldplaneering ja selle ülesanded Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Tapa valla haldusterritooriumi kohta koostatava üldplaneeringuga kavandatavad ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi kohta järgmise 10-15 aasta perspektiivis. 21.10.2017 moodustus Tamsalu valla ja Tapa valla ühinemise teel uus omavalitsusüksus – Tapa vald. Üldplaneering koostatakse kogu haldusterritoriaalse muudatuse järgsele valla territooriumile. Uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad alal Tapa linna osas Tapa linna generaalplaan (1995) ning endise Tamsalu valla osas Tamsalu valla üldplaneering (2010). Endise Tapa valla osas on varasem üldplaneering vastu võetud, kuid kehtestamata. Uue, kogu haldusterritooriumit hõlmava, üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle varem kehtestatud üldplaneeringud, teemaplaneeringud ja detailplaneeringud. Vajaduse korral tehakse ettepanekud üldplaneeringule mittevastava detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ning kehtestatud üldplaneeringu või teemaplaneeringu integreerimiseks valla üldplaneeringusse. Tapa valla üldplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse § 75 määratud ülesanded, mis on Tapa valla arengu seisukohalt olulised ja asjakohased ning tuginevad valla ruumilistele eesmärkidele ja vajadustele. Vastavalt planeerimisseadusele ja Tapa valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele on üldplaneeringu koostamisel järgmised ülesanded:  tuginedes Tapa valda käsitlevatele strateegilistele dokumentidele, määrata valla ruumilise arengu üldised põhimõtted;  siduda valla üldplaneering maakonna ja lähivaldade ruumilise planeerimisega;  transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;  kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;  tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;  kaugküttepiirkonna määramine;  olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine;  avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine;  asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine;  supelranna ala määramine;  liikluse ja transpordi arendamisega seotud ehitiste kitsenduste määramine, sh tänava kaitsevööndi laiendamise vajaduse hindamine;  kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul;  rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine;  kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine;  ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; 4 Estonian, Latvian &Lithuanian Environment OÜ  Tapa valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus  kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;  väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;  maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine;  miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;  kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine;  planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine;  tööstus- ja ettevõtlusalade maakasutus- ja ehitustingimuste määramine, mis tagab kahanemise tingimustest toimiva majanduskeskkonna ja toetaks ettevõtluse arengut;  riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine;  puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;  asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks meetmete määramine;  müra normtasemete kategooriate määramine;  liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, kergliiklusteede asukoha ja arendamise põhimõtete määramine;  krundi minimaalsuuruse määramine;  alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist;  detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine;  maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine;  maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;  eelnimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine;  sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;  muud eelnimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. Tapa valla üldplaneeringus määratakse, lähtudes planeerimisseaduse kohastest ülesannetest, maakasutus- ja ehitustingimused, mis oma koosmõjus annavad suunised nii detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste välja andmisele kui ka vabale ehitustegevusele. Üldplaneeringu kehtestamisega läbi maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise viiakse ellu valla arengukavaga kehtestatud strateegilisi eesmärke. Estonian, Latvian &Lithuanian Environment OÜ 5 Tapa valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus 2.2 Tapa valla lühikirjeldus Üldplaneeringu ala, Tapa vald, paikneb Lääne-Viru maakonna lääneosas. Vald piirneb idas Lääne- Virumaa Kadrina, Rakvere, Vinni ja Väike-Maarja valdadega. Läänes piirneb Tapa vald Harjumaa Kuusalu ja Anija valdadega ning Järvamaa Järva vallaga (Joonis 1). Joonis 1. Tapa valla asukoht ja piirid Tapa vald käesoleva aja piirides on tekkinud endiste Tapa ja Tamsalu valdade ühinemise teel. Haldusterritoriaalse muudatuse järgselt on Tapa valla kogupindala 479 km2 ja rahvaarv 1.01.2018. a seisuga 11 1691. Elanike arv on Tapa vallas viimastel aastatel püsivalt vähenenud. Tapa vallas on 2 linna (Tapa ja Tamsalu), 2 alevikku (Sääse ja Lehtse) ja 55 küla. Valla keskus paikneb Tapa linnas, mis on ühtlasi valla suurim asula. Tapa linnas oli 1. jaanuari seisuga 5433 elanikku2. Valla teises linnas, Tamsalus, oli 1. jaanuari seisuga 2152 elanikku. Tamsalu linn on piirkondlikuks haldus- ja 1 Statistikaameti andmed 2 Statistikaameti andmed 6 Estonian, Latvian &Lithuanian Environment OÜ  Tapa valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus teeninduskeskuseks. Olulisemad kohaliku tasandi keskused on veel Jäneda, Lehtse, Moe, Vajangu, Assamalla ja Porkuni. Valdava osa valla pindalast hõlmavad hajaasustusega maapiirkonnad, kuid ligikaudu 68% valla elanikkonnast koondub valla kahte keskuslinna. Valla keskmine rahvastikutihedus on ligikaudu 23 in/km2, väljaspool linnu 7,6 in/km2. Tapa linn on oluline raudtee sõlmpunkt, kus saavad kokku Tallinn-Tapa, Tapa-Narva ja Tapa-Tartu raudteeliinid. Valda läbivad raudteeliinid on olulised nii reisijate- kui kaubaveo poolest. Olulistest maanteedest läbivad valda Tapa valda läbib põhimaantee Pärnu – Rakvere – Sõmeru põhimaantee (tee nr 5) ning Jägala – Kärevete (nr 13), Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva (nr 22) ja Tapa - Loobu (nr 24) tugimaanteed. Ettevõtlus on Tapa vallas seotud eeskätt veonduse ja laonduse, töötleva tööstuse, põllumajanduse ja teenindusega. Oluliste tööandjatena saab nimetada näiteks E-Betoonelement AS-i (ehitusmaterjalide tootmine), Eesti Kaitseväge (riigikaitse) ja EVR Cargo AS-i (raudteeveeremi ja vedurite remont). Tööstuspargid on loodud Tamsalus ja Tapal - raudtee suhtes logistiliselt heas asukohas. Tapa vald on oluline riigikaitseline tugipunkt, kus paikneb Tapa kaitseväelinnak. Tapal asuvad Eesti Kaitseväe suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon ja pioneeripataljon. Vallaga piirneb Kuusalu valla territooriumile jääv Kaitseväe keskpolügoon. Maastikuliselt jääb vald Pandivere kõrgustikule. Piiirkonda iseloomustavad moreenitasandikud ja nende vahele jäävad oosid ja otsamoreenid. Ühtlasi jääb Tapa vald valdavas ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonda. Vallas esinevad küllalt ulatuslikult kaitsmata põhjaveega alad, seda eelkõige valla kesk- ja idaosas. Vallas leidub ka palju karstipiirkondi (nt Savalduma, Võhmetu-Lemküla, Saksi, Assamalla jt) ning allikaid (nt Jäneda allikad, Aegviidu siniallikad, Vahakulmu allikad jt). Pinnaveekogud koonduvad eelkõige valla põhjaossa, mida läbivad valla suuremad vooluveekogud – Valgejõgi, Soodla jõgi ja Jänijõgi koos neisse suubuvate ojade ja kraavidega. Suurimad looduslikud seisuveekogud on Porkuni järv ja Saksi järv. Neile lisaks leidub vallas mitmeid teisi looduslikke ja tehisseisuveekogusid. Tapa valda jäävad osaliselt või täielikult mitmed kaitsealad, s.h maastikukaitsealad, looduskaitsealad ja kaitse alla võetud (mõisa)pargid. Ulatuslikumad alad on looduskaitse alla võetud valla ida- ja läänenurkades (Joonis 2). Suurematest kaitsealadest on ulatub valla lääneossa Kõrvemaa maastikukaitseala, mis jääb valla piiridesse ligikaudu 2164 ha ulatuses. Valla idaosas on moodustatud Porkuni maastikukaitseala. Kaitsealade ulatus võib perspektiivselt muutuda, nt on Keskkonnaregistri andmetel valla lõunaossa kavandamisel Põdrangu looduskaitseala ja Savalduma maastikukaitseala. Lisaks kaitsealadele on vallas 14 kaitsealust üksikobjekti – puud, rändrahnud ja pinnavormid. Vallas registreeritud kaitsealuste taime- ja loomaliikide leiupaigad jäävad suuremas osas kaitsealadele. Natura 2000 võrgustikku arvatud aladest ulatuvad osaliselt või täielikult Tapa valla territooriumile Kõrvemaa, Porkuni, Ilmandu ja Lasila loodusalad ning Kõrvemaa linnuala. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on Tapa vallas 155 muinsuskaitsealust kinnismälestist. Nende hulgas on Jäneda, Porkuni, Võhmuta, Moe, Imastu, Einmanni, Lehtse ja Saksi mõisahooned jm seotud rajatised. Samuti on vallas arheoloogiamälestisena kaitse alla võetud asulakohti, kultusekivisid, kivikalmeid jm. Lisaks on vallas kaardistatud 360 pärandkultuuriobjekti – mõisaarhitektuuri objektid, paemurrud ja lubjaahjud, põlised talukohad, veskid, metsavahikohad, koolihooned jm. Estonian, Latvian &Lithuanian Environment OÜ 7 Tapa valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 2. Looduskaitsealade paiknemine Tapa vallas 8 Estonian, Latvian &Lithuanian Environment OÜ  Tapa valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus 3 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS JA PÕHIMÕTTED Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuginetakse planeerimisseaduses ja KeHJS-s KSH protseduurile ja sisule esitatud nõuetele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aluseks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Tapa valla üldplaneering ning hindamise objektideks selle alusel kavandatavad arengusuunad. KSH raames hinnatakse üldplaneeringu rakendumisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid erinevatele keskkonnaelementidele ning vajadusel tehakse ettepanekud negatiivsete mõjude vähendamiseks või positiivsete mõjude suurendamiseks planeeringulahenduses. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel hinnatakse üldplaneeringu ja selle võimalike alternatiivsete lahenduste mõju erinevatele keskkonnaelementidele. KSH läbi viimine lõimitakse planeeringu koostamisse nii, et see moodustaks tervikprotsessi pideva koostisosa. Seda arvestatakse jooksvalt alternatiivsete lahendusvariantide võrdlemisel, neist eelistatavate valimisel ning leevendusmeetmete määratlemisel. KSH käigus hinnatakse planeeringulahendustest tulenevaid nii otseseid, kaudseid kui kumulatiivseid, samuti nii lühi- kui pikaajalisi mõjusid nii loodus- kui sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Seejuures on KSH käsitlusulatuseks mõjud, mis avalduvad läbi keskkonnaelementides toimuvate muutuste. Arvestatakse nii üldplaneeringu mõju keskkonnale kui ka keskkonnast enesest tulenevaid piiranguid ja võimalusi. KSH viiakse läbi kvalitatiivse hindamisena eksperdigrupi koostööna. Eksperdihinnangute andmisel kasutatakse töövõtetena muuhulgas olemasolevate andmete ja taustamaterjalide läbi töötamist, sisend-väljund analüüse, ruumilisi analüüse, välitöid ning konsulteerimist osapooltega. KSH raames ei ole ette nähtud teemaspetsiifiliste alusuuringute koostamist. KSH ühe osana viiakse läbi n.ö konfliktialade analüüs, eesmärgiga vältida või leevendada konflikte planeeringulahenduses ning võimendada soodsaid koosmõjusid. Analüüsi tulemused on jooksvaks sisendiks planeeringulahenduse kujunemisel ning ei pruugi seetõttu tingimata kajastuda KSH lõpparuandes. KSH teostamisel hinnatakse ka üldplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja vastavust nendes püstitatud eesmärkidele. Üldplaneeringu alusel kavandatavate tegevuste mõjuala piirdub eeldatavalt eeskätt Tapa valla halduspiiridega. Üldplaneeringuga hõlmatava ala suurus on kokku 479 km2. Keskkonnamõju ilmnemist hinnatakse lisaks üldplaneeringu alale vajadusel ka ümbritseval alal. Täpne mõjuala ulatus selgub keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Seoses keskkonnamõju strateegilise hindamise eripäraga arvestatakse arengualternatiivide leidmisel üldplaneeringu kui ruumilise planeerimisdokumendiga – alternatiivid saavad kujuneda vaid käsitletava territooriumi piires. Hinnatavaid arengualternatiive on kaks:  Esiteks olukord, kus koostatavat üldplaneeringut ei kehtestata ning jätkuvad olemasolevad arengusuunad, mis lähtuvad olemasolevatest kehtivast planeeringutest ning planeerimisalastest n.ö üksikotsustest.  Teiseks alternatiiviks on koostatava üldplaneeringuga kavandatavad arengusuunad. Estonian, Latvian &Lithuanian Environment OÜ 9 Tapa valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus Oluline on märkida, et KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest. Hindamisel keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised. Teiseks tuleb silmas pidada seda, et planeeringulahendused/arengustsenaariumid ei avalda otsest mõju senikaua, kuni need ei realiseeru. Eeltoodust tulenevalt on üldplaneeringu keskkonnamõju hinnangutesse sisse kirjutatud suhteliselt suur määramatus ning üldistusaste, võrreldes nt objektipõhiste keskkonnamõju hindamistega. mõjude hindamisel Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel käsitlemist leidvaid valdkondi on lähemalt tutvustatud järgmises peatükis (ptk 4). 10 Estonian, Latvian &Lithuanian Environment OÜ  Tapa valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus 4 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Üldplaneeringu eesmärgiks on valla maakasutuse suunamine keskkonnatingimusi silmas pidades. Üldplaneeringu rakendamisega kaasneva võimaliku mõju hindamisel võetakse arvesse maakasutuse, hoonestatud/hoonestatavate alade paiknemise, infrastruktuuri (s.h. liikluskorraldus), jäätmetekke jms mõju erinevatele keskkonnaelementidele. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuste elluviimisel. Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on võimalik täpsustada esialgse planeeringulahenduse selgumisel. KSH väljatöötamise kavatsuses on võimalike mõjude identifitseerimisel lähtutud Tapa valla iseloomust ja üldplaneeringu ülesannetest. KSH läbiviimisel arvestatakse järgmiste (peamiste) võimalike mõjuvaldkondadega:  Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale: KSH käigus hinnatakse planeeringulahenduse võimalikku mõju asustusstruktuurile ja rahvastiku arengusuundadele, teenuste kättesaadavusele, liikumisvõimalustele, elanike üldisele heaolule jms. Tuuakse välja üldplaneeringus kavandavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud inimese tervisele ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks. Inimese tervist ja heaolu mõjutab näiteks liiklusest ja tootmistegevusest tulenev müra ja õhusaaste. Positiivse mõjuga on aga näiteks puhkealade ja kergliiklusteede planeerimine. Samuti käsitletakse KSH läbiviimisel planeeringulahendusest tulenevaid võimalikke olulisi mõjusid majanduskeskkonnale.  Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ning loomadele: Hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat koormust taimestikule, loomastikule ja populatsioonidele. Muuhulgas pööratakse tähelepanu rohelise võrgustiku toimimisele ja sidususele piirnevate aladega ning looduslike alade osakaalule ja terviklikkusele vallas. Vajadusel tehakse ettepanek üldplaneeringu täiendamiseks ning rohevõrgustiku sidususe parandamise meetmete rakendamiseks.  Mõju pinnasele: Mõju pinnasele tuleneb eeldatavalt asustuse suunamisest, taristuobjektidest, tootmisalade, riigikaitseliste objektide vms planeerimisest, aga ka nt maardlatest ning säilitamist väärivate looduslike alade ja väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisest.  Mõju pinnaveele (voolu- ja seisuveekogudele) ja põhjaveele: Hinnatakse võimalikku mõju haldusterritooriumi jõgedele ja järvedele ning põhjavee kvantiteedile (põhjaveevarule) ja kvaliteedile. Mõju pinna- ja põhjaveele võib tuleneda eelkõige asustuse suunamisest, taristuobjektidest, tootmisalade planeerimisest, aga ka teistest üldplaneeringuga suunatavatest tegevustest. Hindamisel võetakse arvesse veekogude seisundit ning seda seisundit mõjutavaid koormusallikaid, samuti veemajanduskavas sisalduvat teavet.  Mõju välisõhu kvaliteedile, sh müratasemele: Välisõhu kvaliteeti mõjutavad eeldatavalt eelkõige transporditrassid ning tootmis- ja tiheasustusalade paiknemine. Tapa valla üldplaneeringu lahendusi hinnatakse müra ja õhusaaste tekke seisukohalt. Pööratakse tähelepanu võimalike konfliktialade vältimisele elamupiirkondade ja olulise mõjuga tööstus- ning taristuobjektide vahel. Samuti pööratakse tähelepanu riigikaitseliste objektide paiknemisele. Estonian, Latvian &Lithuanian Environment OÜ 11 Tapa valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus  Mõju kultuuripärandile ja maastikele: Käsitletakse nii kaitsealuseid kultuurimälestisi, väljakujunenud väärtuslikke maastikke kui kultuuripärandit laiemalt. Arvestatakse planeeringulahenduse võimalikku mõju piirkonna identiteedile. Hinnatakse kultuurikeskkonna säilitamist tagavate tingimuste seadmise piisavust ning vajadusel tehakse strateegilise keskkonnamõju hindamise käigus täiendavaid ettepanekuid.  Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura võrgustiku aladele ja kaitstavatele liikidele: KSH-s hinnatakse üldplaneeringus kavandatavast tegevusest tuleneda võivat mõju kõikidele kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas erineva kaitserežiimiga looduskaitsealustele üksikobjektidele, kaitstavatele liikidele ja kaitstavatele aladele. Hindamisel arvestatakse nii olemasolevate loodusobjektidega, sh kaitstavate aladega ning liikidega, ning nende kaitse- eesmärkidega kui vajadusel ka projekteeritavate kaitstavate loodusobjektidega. Eraldiseisvalt käsitletakse mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Tulenevalt üldplaneeringu üldistuse ja määramatuse astmest piirdutakse mõju hindamisel eeldatavalt Natura 2000 aladele Natura eelhindamise läbi viimisega. Eelhindamine teostatakse esialgse planeeringulahenduse valmimisel. Kuna planeeringulahenduse välja töötamisel arvestatakse kaitsealadega, võib eeldada olulise mõju puudumist Natura-aladele. Siiski hinnatakse Natura mõju, sh kumulatiivseid mõjusid, nii detailselt, kui see on planeeringulahendusest tulenevalt võimalik. Vajadusel tuuakse välja viited täismahus Natura hindamise ehk asjakohase hindamise läbi viimise vajadusele järgmisel planeerimistasandil.  Mõju maavaradele. KSH läbi viimisel arvestatakse vastavalt vajadusele üldplaneeringuga kavandatavate arengusuundade mõju vallas leiduvatele maavaradele. Mõjude iseloomu, ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. 12 Estonian, Latvian &Lithuanian Environment OÜ  Tapa valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus 5 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Alljärgnev tabel annab ülevaate ÜP ja KSH koostamise orienteeruvast ajakavast. Ajakavas võib toimuda muutusi, nt seoses hindamistööde eeldatavate mahtude kasvuga või KSH objektiks oleva üldplaneeringu koostamise protsessiga. Tabel 1. KSH läbi viimise orienteeruv ajakava keskkonnamõju strateegiline eeldatav üldplaneering hindamine (KSH) toimumisaeg Planeeringu ja KSH algatamine detsember 2017 KSH väljatöötamise kavatsuse ÜP lähteseisukohtade koostamine aprill-mai 2017 koostamine ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta juuni – september seisukohtade küsimine3 2018 Esitatud ettepanekute läbivaatamine ja asjakohaste paranduste sisseviimine september 2018 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalikustamine Tapa oktoober 2018 Vallavalitsuse veebilehel KSH aruande eelnõu november 2018 – Planeeringu eskiislahenduse väljatöötamine koostamine märts 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek4 aprill - mai 2019 5 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu juuni – august 2019 Esitatud ettepanekute läbivaatamine ja asjakohaste paranduste sisseviimine august 2019 Avalikustamise tulemuste ülevaate avaldamine august 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks september 2019 - märts 2020 Vajadusel kooskõlastusel tehtud ettepanekute sisse viimine ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine aprill 2020 6 ÜP avalik väljapanek mai - juuni 2020 7 ÜP avalik arutelu september 2020 ÜP avaliku arutelu tulemuste arvestamine oktoober 2020 ja informatsiooni avaldamine 8 Üldplaneering esitamine heakskiitmiseks november 2020 – Rahandusministrile 9 veebruar 2021 ÜP kehtestamine märts 2021 3 Asjakohastel asustustel (PlanS §76 lg 1, 2) on ettepanekute esitamiseks aega vastata 30 päeva 4 Kestab vähemalt 30 päeva; sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine planeerimisseaduse §76 lg 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. 5 Korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist (PlanS §83 lg 1). 6 Kestab vähemalt 30 päeva väljapaneku algusest avalikustatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust (PlanS §87). 7 Korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist (PlanS §88 lg 1). 8 Avaldatakse informatsioon 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast avates (PlanS §89). 9 Minister kiidab ÜP heaks või keeldub ÜP heakskiitmisest 60 päeva jooksul (PlanS §90 lg 2). Estonian, Latvian &Lithuanian Environment OÜ 13 Tapa valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus 6 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE OSAPOOLED JA KAASAMINE Keskkonnamõju strateegilise hindamise olulisemad osapooled on üldplaneeringu koostamise korraldaja, üldplaneeringu kehtestaja, üldplaneeringu koostaja (planeerimiskonsultant) ja KSH ekspert. Lisaks on KSH protsessi kaasatud üldplaneeringu koostamisest huvitatud isikud ja asutused. Tabel 2. KSH osapooled kontaktisik aadress telefon e-post, koduleht Strateegilise planeerimisdokumendi (üldplaneeringu) koostamise korraldaja Tapa Vallavalitsus Riho Tell Pikk 15, Tapa, 45106 3229650 [email protected], Lääne-Virumaa http://www.tapa.ee/ Strateegilise planeerimisdokumendi (üldplaneeringu) kehtestaja Tapa Vallavolikogu Pikk 15, Tapa, 45106 Lääne-Virumaa Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja OÜ Entec Eesti Kerttu Kõll Pärnu mnt 160J, 6177430 [email protected], 11317 Tallinn http://www.entec.ee/ KSH ekspert Estonian, Latvian & Pille Antons Tõnismägi 3a-15, 6117690 [email protected], Lithuanian Environment 10119 Tallinn www.environment.ee OÜ Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne koostatakse vastavat kvalifikatsiooni ja kogemust omavas keskkonnakonsultatsioonifirmas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohast strateegilise mõju hindamise pädevust omavad keskkonnakonsultatsioonibüroos ELLE OÜ vähemalt Pille Antons ja Toomas Pallo. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi ELLE OÜ töötajatest moodustatud ekspertgrupina koostöös üldplaneeringu koostajaga. Mõjude hindamine toimub meeskonnaliikmete koostöös, vastavalt liikmete pädevusele ja kogemusele. Vajaduse tekkimisel kaasatakse spetsiifiliste küsimuste lahendamiseks konsultante väljaspool ELLE OÜ-d. Üldplaneeringu koostamisse ja KSH protsessi kaasatakse kavandatud tegevusega eeldatavalt mõjutatavad isikud ja asutused, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi üldplaneeringu vastu või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Kaasatavate isikute ja asutuste esmane nimekiri on esitatud üldplaneeringu lähteseisukohtades. KSH väljatöötamise kavatsus ja KSH aruanne on üldplaneeringu osaks ning osapoolte kaasamine üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise protsessi toimub ühendatult. Kaasatavate isikute ja asutuste teavitamine ning avalike väljapanekute ja avalike arutelude korraldamine toimub planeerimisseaduses sätestatud korras. 14 Estonian, Latvian &Lithuanian Environment OÜ  Tapa valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus 7 LISAD Lisa 1. Pädevate asutuste seisukohad ja nendega arvestamine Lisatakse peale seisukohtade laekumist Estonian, Latvian &Lithuanian Environment OÜ 15 Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 2. juuli 2018. a. 16:30 Adressaat: Maanteeameti info; VA_eva; TJA - Avalik; Lennuamet Teema: Tapa valla �ldplaneeringu l�hteseisukohtade ja KSH v�ljat��tamise kavatsuse kohta ettepanekute k�simine Manused: 7-11831-1 29.06.2018 Valjaminev kiri.bdoc Meie 02.07.2018 1.10-17/18-0459/5845 Tere Edastan arvamuse andmiseks Tapa valla poolt saadetud kirja algatatud �ldplaneeringu l�hteseisukohtade ja KSH kohta. Palun arvamusi hiljemalt 8. augustiks [email protected]. Juhul, kui vastate otse vallale, palun saatke vsatus MKMile teadmiseks. Lugupidamisega Heli Just riigivara n�unik 6256 346