Ruth Keskpaik Teie 23.06.2018
Meie 26.07.2018 nr 1.15-5/2018/6534
Vastus pöördumisele
Austatud Ruth Keskpaik
Enne jaanipäeva katkenud ühendus katamaraanparvlaevaga Runö mandri ja Ruhnu saare vahel on
praeguseks taastatud. Runö remondi ajal ehk 26. juunist kuni 13. juulini oli inimeste ja
esmatarbekaupade vedu tagatud asenduslaevaga Amalie. Selle aja jooksul tegi Amalie kokku 16
reisi: Ringsu – Roomassaare liinil 12 reisi, Pärnu – Ringsu 2 reisi ja Ringsu – Munalaid liinil 2
reisi, lisaks tegi Ringsu – Roomassaare liini 2 reisi puksiir Panda. Kokku veeti üle 346 reisijat.
Runö purunenud peamasin asendati uue peamasinaga ning laev saab taas Ruhnu elanikke ja saare
külalisi teenindada. Runö on täiesti merekõlblik ehk see on projekteeritud, ehitatud, seadistatud,
varustatud, mehitatud ning lastitud ohutu meresõidu ja hea merepraktika nõuete kohaselt ning
laeva tehniline seisund vastab meresõiduohutuse nõuetele, mille järgimine aitab ära hoida
laevaõnnetusi, ohtu inimeludele ja merekeskkonna reostust, nagu näeb ette meresõiduohutuse
seadus. Seda kinnitavad laevale Veeteede Ameti väljastatud tunnistused.
Käesoleva aasta 1. mail põhjustas Runö rooliseadme rike esimese reisi hilinemise Roomassaare
sadamast Ruhnu. Rike kõrvaldati kiiresti. Enne käesoleva aasta liinireiside algust teostati Runö
väljalaskekollektorite ümberehitus, paigaldati elektrilised trimmilabad, samuti paigaldati kraanale
kaldatoitelt töötav hüdropump. Väiksemaid või suuremaid parendustöid on Runöle teostatud ka
varasematel aastatel. Kõik need parendused on tehtud selleks, et reisijatele ja laeva kasutajatele
oleks tagatud stabiilne laevasõit ja ühendus. Tehnilistel põhjustel on ära jäänud vaid üksikud Runö
reisid, peamiseks reiside ärajäämise põhjuseks on olnud siiski ebasoodsad ilmaolud.
Stabiilne ja tõrgeteta ühendus nii mandri kui ka Saaremaaga on väikesaare elanikele eluliselt tähtis,
seepärast otsib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos ühistransporti korraldava
Maanteeameti ning riigile kuuluvaid parvlaevu haldava Veeteede Ametiga lahendusi, kuidas
edaspidi vältida olukorda, kus ühendus mandriga halveneb oluliselt. Ühe võimaliku lahendusena
on võimalik soetada reservi uus peamasin. Kahjuks ei ole võimalik tagada, et laev alati täpselt
graafikust kinni peab, sest aeg-ajalt on takistuseks ebasoodsad ilmaolud.
Ruhnlased ise on pidanud katamaraanparvlaeva Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks sobivamaiks
laevatüübiks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis 2009. aastal Ruhnu ühenduse
teenindamiseks sobiva laeva kontseptsiooni analüüsi, milles pakuti välja kolm
laevakontseptsiooni. Kontseptsioone esitleti ka Ruhnu elanikele. Ruhnu Vallavalitsuse ja elanike
hinnangul oli sel ajal saare vajadustest lähtuvalt eelistatuimaks laevatüübiks katamaraan.1 Kiirem
1
Pärnu-Ruhnu-Roomaseere ühistranspordiuuring. Kättesaadav: http://www.maavalitsus.ee/saaremaa1
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
laev tagab kiirema ühenduse saare ja mandri vahel, kuid ei ole nii ilmastikukindel kui aeglasem
ühekereline ja jääklassiga laev.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Simson
majandus- ja taristuminister
Lisaadressaadid: Rahandusministeerium
Maanteeamet
Veeteede Amet
Katrin Andre
639 7641
[email protected]
2 (2)