KSH aruanne - Veeteede Amet - dokumendiregister.ee

Failid

arvamuste_kysimine_ametitelt_KSH_aruanne_kohta_0.bdoc1403 KB

Sisu (failidest)

Eelnõu NARVA-JÕESUU KALDA tn 32, 32a, 36 ja 38 KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr 1623 Tellija: Narva-Jõesuu Linnavalitsus Koostaja: Corson OÜ Tallinn 2018 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1. ÜLDOSA ................................................................................................................................5 1.1 Ülevaade detailplaneeringust ......................................................................................5 1.1.1 Õiguslikud aspektid ...................................................................................................5 1.1.1.1 Detailplaneeringu algatamine ja suhestatus KSH-ga ........................................5 1.1.1.2 Planeerimisseaduse kohane detailplaneeringu ja KSH teostus .........................5 1.1.2 Detailplaneeringu eesmärk ja vajadus .......................................................................6 1.1.3 KSH eesmärk ja tegevused ........................................................................................7 1.1.4 KSH metoodika .........................................................................................................7 1.1.5 Lähtematerjalid..........................................................................................................8 1.2 KSH korraldus ja avalikkuse kaasamine ...................................................................9 1.2.1 KSH protsessis osalejad ............................................................................................9 1.2.2 Asjaomased asutused ja isikud kellel võib olla põhjendatud huvi detailplaneeringu vastu..................................................................................................................................10 1.2.3 KSH aruande avalikustamise ja menetluse protsessis esitatud ettepanekutega arvestamine.......................................................................................................................11 2. SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .12 2.1 Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+........................................................12 2.2 Ida-Viru MKP TP Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ...13 2.3 Narva-Jõesuu linna üldplaneering............................................................................14 2.3.1 Praegu kehtiv Narva-Jõesuu linna üldplaneering ....................................................14 2.3.2 Uus Narva-Jõesuu linna üldplaneering....................................................................14 2.3.2.1 Üldplaneeringu algatamine, praegune menetlusjärk ja eesmärk.....................14 2.3.2.2 Uue üldplaneeringu seotus detailplaneeringuga..............................................15 2.3.2.3 Avalikustamisel olnud üldplaneeringule esitatud täiendus ettepanekud..........16 2.4 Narva-Jõesuu arengukava 2015-2025 ....................................................................17 3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .....................................18 3.1 Narva-Jõesuu linn ja planeeringuala........................................................................18 3.1.1 Omavalitsusüksus ....................................................................................................18 3.1.2 Narva-Jõesuu linn ....................................................................................................18 3.1.3 Detailplaneeringuga hõlmatav ala ...........................................................................19 3.1.3.1 Ülevaade planeeringualast...............................................................................19 3.1.3.2 Planeeringuala senine kasutus ja seisund ........................................................21 3.1.3.3 Olemasoleva kanali ja paadisilla rajamine ning kasutus................................25 3.1.4 Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus ja võimalikkus .......................................26 3.1.4.1 Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus ja sellega kaasnev ..........................26 3.1.4.2 Ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkus ja teostus ..................................27 3.2 Narva jõgi .....................................................................................................................28 3.3 Maastik ja rohevõrgustik ............................................................................................29 3 4 Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline ülevaade ...........................................................29 3.5 Mullastik ja taimestik...................................................................................................30 3.6 Kaitstavad loodusobjektid ..........................................................................................34 3.6.1 Narva jõe alamjooksu hoiuala .................................................................................34 3.6.2 Narva jõe ülemjooksu hoiuala .................................................................................36 3.6.3 Struuga maastikukaitseala .......................................................................................36 3.7 Sotsiaalmajanduslikud tingimused ...........................................................................37 3.7.1 Rahvastik .................................................................................................................37 3.7.2 Narva-Jõesuu jõesadamad ......................................................................................38 3.7.3 Jäätmekäitlus ...........................................................................................................38 4. KAVANDATUGA KAASNEVAD KESKKONNA MÕJUD ............................................40 4.1 Sotsiaalmajandusliku keskkonna seotus kavandatuga.........................................40 4.1.1 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele ..................................................................40 OÜ Corson. Töö nr 1623 2 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.1.2 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule ..............................................................41 4.1.3 Välisõhu kaitse ja müra leevendavad meetmed.......................................................42 4.1.4 Mõju turismi- ja puhkemajandusele ning ettevõtlusele...........................................43 4.1.5 Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele.........................................44 4.2 Mõju maastikule ja rohevõrgustikule ........................................................................45 4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele..........................................................................................46 4.3.1 Veevarustus .............................................................................................................46 4.3.1.1 Joogivesi ...........................................................................................................46 4.3.1.2 Tuletõrje veevarustus........................................................................................47 4.3.2 Kanalisatsioon .........................................................................................................47 4.3.2.1 Reovee käitlus...................................................................................................47 4.3.2.2 Sadevete käitlus ................................................................................................48 4.4 Mõju mullastikule ja taimestikule ..............................................................................48 4.5 Kliimamuutustega kohanemine, üleujutusohu riskid ja võimalik mõju................49 4.6 Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju .......................................................52 4.6.1 Ülevaade ..................................................................................................................52 4.6.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks .....................................................53 4.6.3 Kokkuvõte ...............................................................................................................55 5. Natura hindamine .................................................................................................................57 5.1 Üldosa ...........................................................................................................................57 5.2 Eelhindamine ...............................................................................................................57 5.2.1 Taustinformatsioon..................................................................................................58 5.2.1.1 Sissejuhatus ......................................................................................................58 5.2.1.2 Käsitluse allikad ...............................................................................................58 5.2.2 Struuga loodusala ja selle kaitseväärtused...............................................................59 5.2.3 Struuga loodusalal kaitstavad elupaigatüübid .........................................................60 5.2.3.1 Elupaigatüüp 3260 ...........................................................................................60 5.2.3.2 Narva jõe seisund .............................................................................................61 5.2.3.3 Lamminiidud 6450............................................................................................62 5.2.4 Struuga loodusalal kaitstavate liikide elupaigad ....................................................63 5.2.4.1 Saarmas ............................................................................................................63 5.2.4.2 Paksukojaline jõekarp, rohe-vesihobu ja lai-tõmmuujur .................................64 5.2.4.3 Hink ..................................................................................................................65 5.2.4.4 Jõesilm ja ojasilm ............................................................................................66 5.2.4.5 Lõhe ja tõugjas .................................................................................................67 5.2.4.6 Vingerjas...........................................................................................................68 5.2.4.7 Merisutt ja vinträim ..........................................................................................68 5.2.4.8 Võldas ...............................................................................................................69 5.2.5 Võimaliku mõju kindlaks tegemine.........................................................................70 5.2.5.1 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 3260 .........................70 5.2.5.2 Struuga loodusalal kaitstavate liikide elupaikadele avalduv mõju ..................72 5.2.5.3 Kokkuvõttev ülevaade .......................................................................................74 5.2.6 Mõju olulisuse hindamine .......................................................................................75 5.3 Natura hindamise asjakohane taustmaterjal...........................................................76 5.4 Struuga loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang...........77 5.5 Leevendavate meetmete olulisus Struuga loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide seisukohast .......................................................................................78 6. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID.........................................................80 6.1 Alternatiivide kirjeldus ja kujunemine .......................................................................80 6.1.1 Alternatiivid 1 ja 2...................................................................................................80 6.1.2 Alternatiiv 3.............................................................................................................80 6.2 Alternatiivide võrdlus...................................................................................................81 OÜ Corson. Töö nr 1623 3 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 6.2.1 Kriteeriumid ja nende selgitus.................................................................................81 6.2.2 Kriteeriumide kaalu määramine .............................................................................82 6.2.3 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel .............................................................82 6.2.4 Alternatiivide väärtusindeksid.................................................................................86 7. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED .................................................................................................87 7.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed........................87 7.2 Keskkonnaseire ja järelevalve...................................................................................88 8. KOKKUVÕTE .....................................................................................................................89 8.1 Kokkuvõte.....................................................................................................................89 8.2 Lõppjäreldused ............................................................................................................90 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................92 Lisad: Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK). Lisa 2. Planeeringuala ülevaate fotod. Lisa 3. Puittaimestiku väärtushinnangud. Lisa 4. Detailplaneeringu põhijoonis. OÜ Corson. Töö nr 1623 4 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1. ÜLDOSA 1.1 Ülevaade detailplaneeringust 1.1.1 Õiguslikud aspektid 1.1.1.1 Detailplaneeringu algatamine ja suhestatus KSH-ga Narva-Jõesuu Linnavolikogu algatas 22.06.2016 otsusega nr 130 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu koostamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (toodud lisaks 1 oleva KSH VTK lisas 1). Planeerimisseaduse § 124 lg 5 kohaselt planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev detailplaneering) koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §-s 6 lg 1 on toodud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille alla detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei kuulu. Kui kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangut vastavalt KeHJS § 6 lg 2 p 10 järgi selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel (kaasneb parkimisplatside, paadikuuride ja teiste hoonete ehitamisega) ja turismimajandusel (kaasneb korraldatud kalapüügi ja püütud kala kohapeal valmistamise võimaluse loomisega, paatide rentimise koha loomisega) on oluline keskkonnamõju. Detailplaneeringu alal kehtivad kalda ehituskeeluvööndist, piiranguvööndist, veekaitsevööndist, veekogu kallasrajast tulenevad piirangud ja see asub Narva jõe alamjooksu hoiuala ja Natura 2000 ala vahetus läheduses. Narva-Jõesuu Linnavalitsus on seisukohal, et on otstarbekas algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine välja selgitamaks, kas detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale on oluline ja kuidas vältida selle mõju keskkonnale (lisa 1). Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt avaldati detailplaneeringu algatamise ja koostamise ning KSH algatamisteade Ametlikud Teadanded 15.11.2016 ja ajalehes Põhjarannik 23.11.2016 (toodud lisaks 1 oleva KSH VTK lisas 2). Narva-Jõesuu Linnavalitsus teavitas detailplaneeringu ja KSH algatamisest menetluses osalejaid elektrooniliselt 14.11.2016 (toodud lisaks 1 oleva KSH VTK lisas 3). Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamise otsusega oli võimalik tutvuda Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kantseleis tööaegadel aadressil Koidu tn 25, III korrus ja Narva-Jõesuu linna veebilehel. 1.1.1.2 Planeerimisseaduse kohane detailplaneeringu ja KSH teostus Planeerimisseadus (PlanS) § 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja (7) Kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud detailplaneeringu koostamisel lähtutakse koostöö ja kaasamise tegemisel käesoleva seaduse §-s 127 sätestatust. OÜ Corson. Töö nr 1623 5 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne § 80. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (1) Pärast üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist koostab üldplaneeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse. § 127. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel (1) Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. (2) Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Kui detailplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kaasatakse detailplaneeringu koostamisse ka asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. 1.1.2 Detailplaneeringu eesmärk ja vajadus Detailplaneeringu eesmärgiks on: • Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu muutmine maakasutuse sihtotstarbe osas; • Kalda tn 32a kinnistu jagamine eesmärgiga moodustada ärimaa ja üldkasutatava maa krunt; • ehituskeeluvööndi vähendamine perspektiivsete hoonestusalade määramiseks paadikuuride püstitamiseks; • arhitektuursete- ja ehitustingimuste määramine parkimisplatside ja veesõidukite vettelaskmiseks ja väljatõmbamiseks slipi rajamiseks; • ärimaa krundile ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine võimaldamaks seal kalandusega ja kala realiseerimisega seotud tegevust (nt kalapüük ja püütud kala kohapeal valmistamise võimalus, paatide rentimise koha loomine) lubada; • kruntide liiklus- ja parkimislahenduse väljatöötamine; • heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine; • tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha ning nendega liitumisvõimaluste määramine; • kujade määramine ja keskkonnatingimuste seadmine, servituutide vajaduse määramine. Detailplaneeringu koostamisel planeeringuala üldised kasutus-ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimused, maakasutuse juhtotstarve, maksimaalse ehitusmaht, hoonestuse kõrguspiirang, haljastusnõuete määramine jmt leiavad lahenduse detailplaneeringu seletuskirjas. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse kõigi planeeritavale alale jäävate ja sellega piirnevate maaomanike ja maakasutajate huvidega. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Narva-Jõesuu linna üldplaneeringut, jagades detailplaneeringu ala mitmeks krundiks, muutes haljasalade ja tehnorajatiste maa juhtotstarbed. Eesmärgiks on ka sobiva koha leidmine, ehitusõiguse ja tingimuste määramine uute paadikuuride püstitamiseks. Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on alakasutatud ala OÜ Corson. Töö nr 1623 6 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kasutuskõlblikuks, tänapäeva normidele vastavaks ja kaluritele mugavaks muutmine ning selle kaudu kalapüügi traditsiooni toetamine ja kalaturismi elavdamine. Detailplaneeringu eesmärgi saavutamiseks algatati detailplaneering Kalda 32, Kalda 32a, Kalda 36 ja Kalda 38 maa-alale, et kujundada selle terviklik arengulahendus. Detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut. 1.1.3 KSH eesmärk ja tegevused Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel tagades kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja edendades säästvat arengut. KSH eesmärk on kavandatud tegevusest (planeerimisel, ehitamisel ja ekspluatatsioonil) põhjustatud olulise keskkonnariski tekke võimaluste hindamine, soovimatute mõjude leevendusvõimaluste analüüsimine ja lahendite esitamine. Kavandatava tegevuse KSH koostamise käigus ja tulemuste alusel esitatakse ettepanekuid kavandatavaks tegevuseks, millega on võimalik vältida või minimeerida negatiivseid keskkonnamõjusid ning edendada säästvat arengut. KSH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna (taimestik, looduskaitsealad, veerežiim, maastik), sotsiaal-majandusliku keskkonna (sotsiaalmajanduslikud tegurid, sh maakasutus, kasutustingimused, ettevõtlus, turvalisus, puhkemajandus, inimese tervis ja heaolu) ja tehiskeskkonna (hooned, rajatised ja) olemust ja mõjutatavust. KSH protsessis ja aruande koostamisel käsitletakse peatükis 6. Alternatiivsed arengustsenaariumid võimalike reaalsete alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida. Planeerimisseadusest tulenevalt peab KSH menetlemine lähtuma PlanS § 80 – 86 sätestatustest. PlanS § 80 lõige 3 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (edaspidi KSH VTK) aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. 1.1.4 KSH metoodika KSH metoodikas kasutatakse Eestis üldkasutatavat keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi, mille sisulised etapid on järgmised: algatamine, ülesande püstitamine; kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine, alternatiivide määratlemine, huvipoolte ja hindamise valdkondade määratlemine, materjali kogumine ja tutvumine, kohtülevaatuste läbiviimine, fooni kirjeldus, mõjude ja leevendusmeetmete analüüs, alternatiivide hindamine ja võrdlemine. KSH käigus kuuluvad arvestamisele: teemaga haakuvate asjakohaste andmebaaside* andmed, planeeringud ja arengukavad, seadusandlus, ekspertide varasemad kogemused, varem ja KSH OÜ Corson. Töö nr 1623 7 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne protsessis tehtud või tehtavad uuringud või ülevaated/hinnangud (Natura eelhindamine), avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud, eksperthinnangud ja teised asjassepuutuvad tööd, publikatsioonid jm. *KSH protsessis kasutatavad andmebaasid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee ; eElurikkus andmebaas: http://elurikkus.ut.ee/ Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee Keskkonnalubade infosüsteem https://eteenus.keskkonnaamet.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee KSH protsessi käigus tehtud Natura hindamine on esitatud KSH aruande peatüki 5. Natura hindamine allpeatükkides. Lisaks 1 oleva VTK peatüki 5 tabelis 1 on toodud ajakava kõigi planeerimisseadusest tulenevate etappide kohta. KSH protsessis kuulusid ja kuuluvad arvestamisele: • ekspertide varasemad KSH ja KMH ning Natura hindamiste kogemused; • teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad; • detailplaneeringu eskiisi materjalid; • KSH protsessis tehtud uuringud; • Maa-ameti X-GIS geoportaal, EELIS, VEKA ja teised andmebaasid. • eksperthinnangud ja arutelud; • kohtülevaatused; • välitöödel tehtud fotod; • kameraalne töö; • varasemad lähipiirkonnas tehtud uurimistööd ja muud asjassepuutuvad või teemadega seostatavad tööd ning publikatsioonid; • lähtematerjalides toodud infoallikad; • Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt, Keskkonnaametist ja teistelt asutustelt ning isikutelt saadud informatsioon; • avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud; • KSH protsessi käigus toimunud ja toimuvad ekspertide ühisarutelud. KSH protsessi tulemused on esitatud käesoleva aruandena. Metoodilise alusena lähtuti Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest ja teistest adekvaatsetest dokumentidest. 1.1.5 Lähtematerjalid Käesolevas töös on kasutatud: 1. Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ (Töö nr 1960/13. OÜ Hendrikson & Ko. Jõhvi/Tartu 2016) kehtestas Ida-Viru maavanem 28.12.2016.a korraldusega nr 1- 1/2016/278. 2. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (Kehtestatud Ida-Virumaa Maavanema 11.07.2003 korraldusega nr 130). OÜ Corson. Töö nr 1623 8 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 a). 4. Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024. Keskkonnaamet. 2015. 5. Narva jõgi. Hoiualadega jõed Virumaal 2 Keskkonnaamet Kuru-Tartu 2010. 6. Narva-Jõesuu Arengukava 2015-2025 ( Vastuvõetud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.08.2016 a määrusega nr 74). 7. Narva Jõesuu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010- 2022 (Kinnitatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 29.09.2010 määrusega nr 23). 8. Narva- Jõesuu linna üldplaneering (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 14.09.2000. a määrusega 33). 9. Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Seletuskiri. Töö nr 13042015/UP. OÜ Zoroaster. Narva-Jõesuu - Edise, 2015-2018 (12.02.2018). 10. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu KSH. Aruanne. OÜ Adepte Ekspert. Tallinn 2017. 11. Eksperthinnang Narva Jõesuu sadama ja kai rekonstrueerimise KMH ja Natura hindamise vajalikkuse kohta Corson OÜ. Tallinn 2017. 12. Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 topo-geodeetiline uurimistöö. TT-4398T. REIB. Tallinn 2016. 13. Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Töö nr 1623. Corson OÜ. Tallinn 2018. 14. Detailplaneeringu eskiisprojekti materjalid. 15. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Jaanus Paal. Auratrükk Tallinn 2007. 16. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. J. Paal. Tartu 1999. 17. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013. 18. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium. Mai 2017. 19. Eesti geoloogiline baaskaart 6534 Narva. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2009. 20. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. 21. Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016). KSH protsessis sai töögrupp asjakohast teavet Keskkonnaametist, Eesti Veeteede Ametist, Linnavalitsusest, meediast ja teistelt pädevatelt asutustelt ning eraisikutelt. 1.2 KSH korraldus ja avalikkuse kaasamine 1.2.1 KSH protsessis osalejad Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja ning KSH algataja: Narva-Jõesuu Linnavolikogu, Koidu tn. 25 Narva-Jõesuu 29023, tel: 359 9599, e-post: [email protected]: Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Koidu tn. 25 Narva- Jõesuu 29023, tel: 359 9599, e-post: [email protected] OÜ Corson. Töö nr 1623 9 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Detailplaneeringu koostaja: OÜ Corson, Laki 14A - 704, 10621 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisik: Toomas Liiv, kontakt tel: 5653373, e-post: [email protected] Keskkonnamõju strateegiline hindaja: Corson OÜ, Laki 14A - 704, 10621 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisikud: Toomas Liiv, tel: 5653373, e-post: [email protected] ja Kalev-August Parksepp, tel: 56933301, e-post: [email protected] Corson OÜ KSH töögrupp: Toomas Liiv - Corson OÜ juhatuse liige, KSH-s juhtekspert (tegevuslitsents nr KMH0119 kehtiv kuni 27.04.2022 - http://www.envir.ee/et/kmh-litsentsikomisjon), hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine, veesaaste ja veetase, kaadamine, pinnas, energeetika, vesi ja kanalisatsioon, reoveekäitlus, teenindus, ehitus ja planeerimine ekspert/juhtekspert. Kalev-August Parksepp – Corson OÜ projektijuht, KSH-s projektijuht ja ekspert: taimestik, mullastik, mets, elupaigatüübid, maaparandus, jäätmeteke ja -käitlus, transport ja liiklus, maastik, puhkemajandus ja haljastus, kaitstavad loodusobjektid, kumulatiivsed mõjud ja Natura hindamine. Siim Kaljumäe –Corson OÜ, arhitekt, planeerimine ja projekteerimine. Nelly Oldekop –Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister. Ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse eriala sadama ehitus ja rannikutehnika spetsialiseerumisega, KSH-s veekeskkonnas toimuva tegevuse ja kanaliga seonduva ekspert. Kerli Krõm – Corson OÜ spetsialist, TTÜ Inseneri teaduskond magistrant, KSH-s keskkonnakaitse ja säästev areng, õhu kvaliteet, sotsiaal-majanduslik valdkond. Kristin Liiv –Corson OÜ spetsialist, TTÜ Inseneri teaduskond magistrant, KSH-s õigus- ja sotsiaalküsimused, planeerimine, geotehnika, keskkonnakaitse ja säästev areng, sotsiaal- majanduslik valdkond. Eeltoodud KSH-s osalevate töögrupi liikmete kaasamine KSH-s tehtavasse Natura hindamisse esitatakse KSH aruande Natura hindamise peatükis. Vajadusel võib KSH protsessis lisanduda eksperte või toimuda ekspertide tööülesannete ümberjaotamine või töögrupi vähenemine või suurenemine. 1.2.2 Asjaomased asutused ja isikud kellel võib olla põhjendatud huvi detailplaneeringu vastu Isikud ja asutused, keda detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi detailplaneeringu vastu: • Keskkonnaameti Põhja regioon. • Maa-amet. • EV Veeteede Amet. • Narva-Jõesuu Linnavalitsus. OÜ Corson. Töö nr 1623 10 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Ida-Eesti Päästekeskus. • Eesti Keskkonnaühenduste koda. • Kalda tn 32 ja 36 omanikud ning kasutajad. • Detailplaneeringuala naaberkinnistute omanikud. 1.2.3 KSH aruande avalikustamise ja menetluse protsessis esitatud ettepanekutega arvestamine Peatükk koostatakse vastavalt toimunud menetlustoimingutele. OÜ Corson. Töö nr 1623 11 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2. SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Peatükis on käsitletud detailplaneeringu seoseid ja vastavusi alljärgnevate nii maakondlike kui ka Narva-Jõesuu linna asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega. 2.1 Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ (Töö nr 1960/13. OÜ Hendrikson & Ko. Jõhvi/Tartu 2016) kehtestas Ida-Viru maavanem 28.12.2016.a korraldusega nr 1-1/2016/278. Maakonnaplaneering on väljas Ida-Viru Maavalitsuse kodulehel Arendamine ja planeerimine all. Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et maakonna elukvaliteedi tagavad loodus- ja kultuurikeskkonna väärtustamine: • Maakonna rohevõrgustik täidab nii ökoloogilise võrgustiku kui elanike puhkepiirkonna rolli. • Väärtuslikud maastikud ja maakonna erinevad kultuuriväärtused on nii atraktiivsed identiteedikandjad kui ka külastuskohad. • Väärtuslikud maastikud ja kultuuripärandi objektid pakuvad võimalust nii kultuuriliste huvide, rekreatsiooni kui esteetiliste vajaduste rahuldamiseks. Samas on maastikud ja erinevatest ajastutest pärinevad kultuuripärandi objektid on ka oluliseks osaks identiteediloomes. • Roheline võrgustik ja veekogud pakuvad puhke- ja spordivõimalusi. Elukeskkonna väärtused on kantud maakonnaplaneeringu joonisele Ruumilised väärtused. Maakonnaplaneering määratles maakonnas 32 väärtusliku maastiku nende hulgas number 18. Narva-Jõesuu väärtusliku maastiku. Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused teemaplaneeringust käsitletakse ja väärtustatakse eelkõige traditsioonilist kultuurmaastikku, kus on kontsentreeritult säilinud meie ajaloo erinevate ajastute jäljed. Maastike hindamise ja määratlemise aluseks olid põhiliselt viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne (turismipotentsiaal ja puhkeväärtus) ja teaduslik-pedagoogiline väärtus (uurimis- või õpiobjektina). Välja toodi alad ja objektid, mis on ida-virulaste ja ka kogu Eesti jaoks väga olulised ning omavad väärtust kui sümbolid. Ida-Virumaa kultuuripärandiks on kultuurimälestised, XX sajandi arhitektuuripärandi objektid ja pärandkultuuriobjektid. Kultuuripärandi osaks on ka traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav ehitatud keskkond. Kultuuripärandit kätkevad objektid, alad ja elulaad on oma unikaalsuses oluliseks kohatunde ja paigaidentiteedi osaks. Elukeskkonna väärtusteks loetakse maakonnaplaneeringus sellised väärtused, mis erinevatel viisidel tagavad kõrge elukvaliteedi ja elanikkonna erinevate vajaduste rahuldamise. Narva-Jõesuu väga vana kalapüügi ja kalandusega seotut kultuuripärandit jätkavad 1987 a rajatud paadisild kui ka selle toimimiseks kaevatud kanal ning kai äärde 2000 a ehitatud garaažid (paadikuurid). OÜ Corson. Töö nr 1623 12 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kalanduse ja kalapüügiga seotud kultuuripärandit arendavad edasi detailplaneeringuga Narva jõe äärde kavandatud slipi ja kai rajamine ning nendele taristu ja hoone ning Kalda tn 32a olemasoleva paadisilla paatide teenindamiseks täiendavate paadikuuride ehitamine koos täiendava taristu (trassid, parkimisplatsid, teed) rajamisega. Detailplaneeringu elluviimisega parandatakse oluliselt planeeringuala sobimist Narva-Jõesuu väärtusliku maastiku objekti osaks. Nimelt planeeringuala ja sellel varem rajatud taristu korrastamise ning mõningase piirkonda sobiva täiendava infrastruktuuri rajamise (sh sadama maa-ala lahendid, väärtusliku kõrghaljastuse säilitamine, olemasoleva raudbetoonist kaldakindlustuse ja sadama kai korrastamine, uue kai ja slipi rajamine Narva jõe kalda ääres, paadikuuride ehitus, liikluskorraldus, teed, parkimisplatsid) läbi on võimalik paremini väärtustada antud kohas väärtuslikku Narva-Jõesuu maastikku. 2.2 Ida-Viru MKP TP Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused on kehtestatud Ida-Virumaa Maavanema 11.07.2003 korraldusega nr 130. Teemaplaneeringu eesmärk on rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike määratlemine Ida- Viru maakonnas ning selle kaudu asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste seadmine. • Teemaplaneering määrab ära rohelise võrgustiku tuumalad ja koridorid ning üldised kasutustingimused nende toimimise tagamiseks. Kasutustingimused on aluseks rohevõrgustiku alal tegutsemisel ning edasisel planeerimisel. • Teemaplaneeringus sätestatud rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi täpsustatakse edasistes planeeringutes ja arengukavades omavalitsuse tasandil, võttes aluseks maakondlikus teemaplaneeringus sätestatu. • Teemaplaneering määrab väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks vajalikud meetmed ning on aluseks edasisel arendus- ja planeerimistegevusel eristatud aladel. Eristatud alade kasutustingimused määratakse väärtuslike maastike hoolduskavadega. • Teemaplaneeringuga nähakse ette määratletud väärtuslike maastike säilimine ja ilusate vaatekohtade säilimine ja avamine. Uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku taustaga. • Teemaplaneering on aluseks edasisel planeerimis- ja arendustegevusel omavalitsuste tasandil ning loob eeldused loodushoidlikku ja kultuurilis-ajaloolist aspekti arvestava ruumistruktuuri kujunemiseks Ida-Virumaal. Teemaplaneeringust on lähtutud Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ (vt ptk 2.1), uue Narva-Jõesuu üldplaneeringu koostamisel ja Narva-Jõesuu arengukavas 2015-2025 ning ka detailplaneeringu koostamisel. OÜ Corson. Töö nr 1623 13 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2.3 Narva-Jõesuu linna üldplaneering 2.3.1 Praegu kehtiv Narva-Jõesuu linna üldplaneering Praegu kehtiv Narva-Jõesuu linna üldplaneering on kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 14.09.2000.a määrusega nr 33. 2000 aastal kehtestatud Narva-Jõesuu linna üldplaneering senini suunas ja koordineeris linna territoriaalset arengut ning määras linna üldise arengu huvidele vastava maakasutuse põhimõtted, andes teavet maakasutuses ja ehituses avanevate võimaluste kohta ning aidates investeerimisriske maandades kaasa Narva-Jõesuu arengule ja konkurentsivõime suurendamisele. Üldplaneeringu põhiülesandeks on linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine ning maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine, lähtudes piirkonnale iseloomulike väärtuste säilitamise ja edasiarendamise vajadustest. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu järgi asuvad Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistud detailplaneeringu kohustusega alal. Üldplaneeringu kohaselt Kalda tn 32, 32a ja 36 kinnistud paiknevad tehnorajatiste maal (Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” kohaselt tootmismaa 100%) ja Kalda tn 38 haljasalade maal (Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” kohaselt üldkasutatav maa 100%). Narva jõe kaldal asuvad tootmismaad (endine „TralFlot“ ja „Oktoober“) on seisnud aastaid praktiliselt kasutamata. Need maad kuuluvad eraomanikele, kellel aga puudub huvi neile kuuluva maa välja arendamiseks tootmisobjektiks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Narva-Jõesuu linna üldplaneeringut, jagades detailplaneeringu ala mitmeks krundiks, muutes haljasalade ja tehnorajatiste maa juhtotstarbed. Detailplaneeringus käsitletakse Kalda tn 32 ja 36 vahel oleva Kalda tn 32a kinnistu ala koos kanaliga sadama maana, mille võiks võimaluse korral lisada ka kui jõuab veel menetluses olevasse üldplaneeringusse. 2.3.2 Uus Narva-Jõesuu linna üldplaneering 2.3.2.1 Üldplaneeringu algatamine, praegune menetlusjärk ja eesmärk 28.05.2014.a algatas Narva-Jõesuu Linnavolikogu uue üldplaneeringu koostamise. Narva-Jõesuu Linnavalitsus teatas oma veebilehel ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1 ja enne 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 18 lõike 5 punkti 3 alusel, et Narva-Jõesuu Linnavolikogu 21.03.2018 otsusega nr 36 võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Narva-Jõesuu linna* Narva-Jõesuu linna üldplaneering** (edaspidi üldplaneering) ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (edaspidi üldplaneeringu KSH). *Narva-Jõesuu linn on haldusüksus Ida Viru maakonnas. **haldusüksuses asuva Narva-Jõesuu linna üldplaneering. OÜ Corson. Töö nr 1623 14 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldplaneeringu ja KSH avalik väljapanek toimus 16.04.2018-16.05.2018. a. Narva-Jõesuu linna hoone III korruse fuajees (aadressil Koidu tn 25, Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linn) ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse veebilehel aadressiga http://narva- joesuu.kovtp.ee/uldplaneering. Avaliku väljapaneku ajal võis esitada üldplaneeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid saates need postiaadressile (Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Koidu 25, Narva-Jõesuu Linna Narva-Jõesuu linn 29023 Ida-Virumaa) või e-posti aadressile ([email protected]) Üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ja vastuväidete avalik arutelu toimus 22.05.2018 kell 15.00 Narva-Jõesuu huvikeskuse hoone valges saalis (Kesk tn 3, Narva-Jõesuu linn). Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ja kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine ning maa-aladele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning muude tingimuste määramine. Eesmärgid tulenevad vajadusest kaasajastada Narva- Jõesuu Linnavolikogu 14.09.2000 määrusega nr 33 kehtestatud üldplaneering. 2.3.2.2 Uue üldplaneeringu seotus detailplaneeringuga Joonis 2.1. Narva jõe äärset detailplaneeringuala ja selle lähiala käsitlev väljavõte avalikustamisel olnud üldplaneeringu kaardist. Allikas: Töö nr 13042015/UP (12.02.2018). OÜ Corson. Töö nr 1623 15 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Avalikustamisel oleva Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Seletuskiri. Töö nr 13042015/UP. OÜ Zoroaster. Narva-Jõesuu - Edise, 2015-2018 (12.02.2018) ja Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu KSH. Aruanne. OÜ Adepte Ekspert. Tallinn 2017 materjalidest on lähtutud ja arvestatud ning kasutatud detailplaneeringu ja selle KSH koostamisel. Jooniselt 2.1 on näha, et joonisel 3.1 asuvate Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute sihtotstarbeks on uues üldplaneeringus käsitletud ärimaa (Ä), garaažide maa (E), sadama maa- ala (LS), transpordimaa (LT), looduslik maa-ala (HL) ja tootmismaa (T). Looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 punkt 2 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele. Detailplaneeringu ja KSH koostamisel on lähtutud üldplaneeringu peatükkidest 3.2 Detailplaneeringute koostamise põhimõtted, 3.3 Maa- ja veealadele laienevad ehitustingimused ja kehtivad piirangud, 3.4 Teed ja liikluskorraldus, 3.5 Tehnorajatised, 3.6 Jäätmekäitluse üldnõuded, 4.1 Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi määramine, 4.3 Üldplaneeringu elluviimine. Detailplaneeringut ja KSH aruannet korrigeeritakse edasise menetluse käigus vastavalt uue üldplaneeringu täiendavale informatsioonile. 2.3.2.3 Avalikustamisel olnud üldplaneeringule esitatud täiendus ettepanekud Avalikustamisel olevale üldplaneeringule esitas Corson OÜ 16.05.2018 kolm täiendus ettepanekut koos vastavate selgituste ja põhjendustega. Kokkuvõtvalt ettepanekutest: I ettepanek oli üldplaneeringu peatükis 4.1.1. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek teksti Kalda tn 32, Kalda tn 36 ja Kalda tn 32 a osas korrigeerida. II ettepanek oli muuta üldplaneeringu kaardil nr 1 (Maakasutus ja piirangud) kinnistu Kalda tn 32a põhjapiiril vahetult Narva jõe ääres olnud ärimaa (Ä) muuta sadama maa-alaks (LS). III ettepanek oli üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1.6.1 Sadama maa-ala teises lõigus Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvad järgmised sadamad: Loetellu palusime lisada kolmanda punktina Kalda tn 32a kinnistul oleva kanali ääres asuv paadisild (sadama kai). Paadisilda kasutavad ainult kohalikud kalurid oma väikeste ja madala süvisega alla 1 m paatide sildumiseks ja lähetamiseks Narva jõele, mingeid teenuseid ei osutata. Üldplaneeringu vastaval kaardil võiks märkida paadisild U kujulise kanalile kahepoolselt nagu ta on reaalselt olemas ja alates 1987 aastast pidevas kasutuses. Praeguseks on ekspertidel 06.06.2018 seisuga tagasisidemena üldplaneeringu koostajatelt teave, et üldplaneeringu joonisel ja seletuskirjas arvestatakse Corson OÜ esitatud ettepanekuid. Vastavalt täiendavale informatsioonile eksperdid korrigeerivad vajadusel uue üldplaneeringu esitlust KSH aruandes. OÜ Corson. Töö nr 1623 16 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2.4 Narva-Jõesuu arengukava 2015-2025 Narva-Jõesuu Arengukava 2015-2025 on vastuvõetud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.08.2016 a määrusega nr 74. Arengukavas on valdkonniti käsitletud Narva-Jõesuu linna arengut aastani 2015 ja seatakse arengu eesmärgid 2016-2025 aastaks kvaliteetsema, turvalisema ja heakorrastatuma ning linnaelanikke rohkem arvestava linna elukeskkonna loomiseks. Arengukavas on toodud, et Narva-Jõesuu linnaruumist moodustab elamusektor 113 hektarit, sellest korruselamuid on 11 hektaril ja individuaalelamud 102 hektaril. Elamud on koondunud linna lõunarajooni Metsa ja Jaan Poska tänavate vahele. Suur elamurajoon asub Raja ja Nurme tänava kvartalis, korruselamud asuvad Rahu ja Koidu ning Jaan Poska ja Kudruküla tänavate rajoonis. Linna peatänavateks võib pidada Vabaduse tänavat ja Jaan Poska tänavat linnakeskuseks on territoorium koolist (Jaan Poska tn 36) kuni Meresuu SPA&HOTEL (Aia tn 48). Linnaruumi kuuluvad 3,5 kilomeetrit jõeäärt, 7,5 kilomeetrit mereranda, linna viivate teede äärsed metsamassiivid, peamiselt männimets. Kuna reformimata riigimaa osakaal on linnas endiselt suur, siis eesmärkideks on siin reformimata maade kasutuselevõtt: arenguks vajalike, linna vallasvara all olevate ja haljasalade ning mänguväljakute aluste maade munitsipaliseerimine. Linna roll on suur ka üldkasutatavate maade korrashoiul ja üldkasutatavate läbipääsude tagamisel mereranda ja jõe kaldale. Narva-Jõesuu linna arengukava punktis 5.3.8 oli 2016-2017 aastate tegevuseks kavandatud Kalda tänava detailplaneeringu koostamine eesmärgiga viia korda ja võtta kasutusse alakasutatud alasid. Arengukava järgi on Narva-Jõesuu soodsa ettevõtluskeskkonnaga, kuna linn teeb tihedat koostööd ettevõtjatega, et tuua linna investeeringuid ja töökohti. Osa linna elanikest töötab Narvas, teistes lähimates linnades või kaugemal Eestis. Suurem osa majandusest toimub teenindavas sektoris, majutuses, kaubanduses, turismis. Peamisteks turismiobjektideks on sanatooriumid ja hotellid, pikk liivarand ning tervislik looduskeskkond. Lisaks turismile on ettevõtlusest oluline säilitada Narva-Jõesuu põline rannakalandus. Potentsiaalsed päevaturistid suvehooajal: Narva, Sillamäe, Jõhvi. Majutusettevõtete baasil Narva-Jõesuu linnas peamised pakutavad teenused: majutus, toitlustus, konverentsteenused, SPA-puhkus, taastusravi. Eesmärkideks 2016-2025 on siin tööhõive suurendamine, linna positiivse ja ligitõmbava maine kujundamine, ranna- ja kaldaalade korrashoid, linnakeskkonna sobiva rannakalanduse arendamine, rannakaluritele paremate tingimuste loomine. Arengukavas sätestatut sh ettevõtlust ja rannakalandusega seonduvat aitab rakendada ka Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistutele algatatud detailplaneering ja sellega koostehtav KSH. Arvestades peatükkides 2.1-2.4 toodut on eksperdid alternatiivide hindamisel vastavust planeeringutele ja arengukavadele hinnanud A1 ja A3 võrdseteks ning paremaks kui A2 (tabel 6.9). OÜ Corson. Töö nr 1623 17 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 3.1 Narva-Jõesuu linn ja planeeringuala 3.1.1 Omavalitsusüksus Narva-Jõesuu linn on haldusüksus Ida Viru maakonnas. Omavalitsusüksus Narva-Jõesuu linn moodustati Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusena peale 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi senise omavalitsusliku Narva-Jõesuu linna ning Vaivara valla liitmisel. Lisaks Vaivara valla ja Narva-Jõesuu vabatahtlikule ühinemisele otsustas Vabariigi Valitsus liita uue omavalitsusüksusega senise Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa territooriumi, mille arvelt moodustati kaks uut küla – Viivikonna ja Sirgala. Omavalitsusüksuse halduskeskuseks on Narva-Jõesuu. Omavalitsus kasutab senise Narva- Jõesuu linna lippu ja Vaivara valla vappi. Narva-Jõesuu linna territooriumil on üks linn (Narva-Jõesuu), kaks alevikku (Sinimäe ja Olgina) ja 20 küla: Arumäe – Auvere – Hiiemetsa – Hundinurga – Laagna – Kudruküla – Meriküla – Mustanina – Peeterristi – Perjatsi – Pimestiku – Puhkova – Sirgala – Soldina – Sõtke– Tõrvajõe – Udria – Vaivara – Viivikonna – Vodava. https://et.wikipedia.org/wiki/Narva-J%C3%B5esuu_linn_(haldus%C3%BCksus) 3.1.2 Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu linn paikneb Ida-Viru maakonnas haldusüksuses Narva-Jõesuu linn, Eesti kirderannikul. Narva-Jõesuu linn asub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiril Narva jõe suudmes. Narva-Jõesuu pindala on 11,3 ruutkilomeetrit, seal hulgas elamurajoon (113 ha ehk 12,4%), mets (282 ha ehk 25,7%) ja rand (72 ha ehk 8,2%). Narva-Jõesuud ümbritseb idast Narva jõgi ja põhjast Soome laht. Kagus asub 12 kilomeetri kaugusel piirkonna tõmbekeskus, Narva linn, mis on Eestis rahvaarvult kolmas. Läänes asub 15 kilomeetri kaugusel Sillamäe linn, mis on Ida-Virumaa suurim kaubasadam. Lähim Soome linn on Kotka, 150 km kaugusel põhjas. Narva-Jõesuu paikneb kirdes elava liiklusega Tallinn- Peterburi maanteest. Eesti Vabariigi pealinn Tallinn jääb Narva-Jõesuust 210 km läände. Vene Föderatsiooni suuruselt teine linn, Peterburi jääb Narva-Jõesuust 150 kilomeetrit itta. Narva-Jõesuu asub majanduslikus kolmnurgas Kirde-Eesti, Loode-Venemaa ja Kagu-Soome vahel. Linna suurimaks looduslikuks varaks on 7,5 kilomeetri pikkune männimetsaga ääristatud liivarand Soome lahe lõunakaldal. See täiendab linnas puhkuse ja taastusravi võimalusi. 16. sajandi alguses lubas Liivi ordumeister Narva linnakodanikel, kel ei olnud lubatud kalastada jõel, ehitada Narva jõe suudmesse Soome lahe rannale hooneid kalapüügiriistade ja paatide hoiuks. Aastaringselt kasutatavate majade ehitamine, nii nagu ka kaubitsemine ja kõrtsipidamine oli keelatud ning seetõttu ei saanud seal ka püsivat asustust tekkida. OÜ Corson. Töö nr 1623 18 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Oma esialgse nime Hungerburg (Näljalinn) sai Narva-Jõesuu 1684. aastal siin merehätta sattunud saksa kaupmeestelt, kes ilmselt siin näljahätta jäid. 1688. aastal kinnitas Rootsi kuningas Karl XI Hungerburgi elanikkonna. 1874. aastal hakati välja andma ka ehituskrunte, mida 1885. aastaks oli registreeritud umbes 100. Tekkinud asulat nimetati ka nii Mündungiks kui Seemündungiks. Saksakeelsed nimed oli kohalikele võõrad ja nemad nimetasid seda kohta eelkõige Meresuuks. 1922. aastal, kui asulas elas juba 2336 elanikku, nimetati see Narova- Jõesuuks, millest peagi sai Narva-Jõesuu. Ajalooliselt on Narva-Jõesuu olnud kuurort ja puhkekoht. Asustatud kaluriküla on mainitud üle 500 aasta tagasi Liivimaa kroonikas. 17. sajandi allikates on antud asulale ka nimi, Hungerburg. Linnal on minevikus olnud kolm hiilgeaega. 19. sajandi lõpul kujunes Narva- Jõesuu Sankt-Peterburgi ja Moskva eliidi kuurordiks. 1930.ndatel aastatel oli linn Eesti üks olulisemaid suvituspaiku. 1970.-80.ndatel külastas linna suviti kuni 37 000 puhkajat nii Eestist kui kogu Nõukogude Liidust. Neljanda hiilgeaja alguseks saab pidada 2008. aasta parima turismiobjekti tiitli pälvinud Meresuu SPA hotelli avamist. 2009.a peatus ainuüksi MeresuuSPA&Hotel´isja SPA & Sanatooriumis Narva-Jõesuu kokku 35 tuh inimest (66 tuh ööbimist). 3.1.3 Detailplaneeringuga hõlmatav ala 3.1.3.1 Ülevaade planeeringualast Narva-Jõesuu linnas asuva planeeringuala (joonis 3.1) suurus on ca 4,9 ha, mis moodustub kahest eraomandis ja kahest munitsipaalomandis olevat kinnistust ning reformimata riigimaast. Joonis 3.1. Planeeringuga hõlmatud ala on piiritletud helesinise joonega. Allikas: Maa-ameti geoportaal. Planeeringuala piirnemine. 1. Planeeringuala piirneb põhjast Narva jõega. 2. Planeeringuala piirneb läänest: OÜ Corson. Töö nr 1623 19 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Kalda tn 24 kinnistuga (katastriüksuse tunnus - 51301:004:0084, sihtotstarve - tootmismaa 100%, pindala 22345 m2 sh ehitiste all 11924 m2. • Kalda tn 28 kinnistuga (katastriüksuse tunnus - 51301:004: 1150, sihtotstarve - tootmismaa 100%, pindala 3129 m2 (sh ehitiste all 728 m2). 3. Planeeringuala piirneb idast: • Kalda tn 40 kinnistuga (katastriüksuse tunnus - 51301:005: 0002, sihtotstarve - sihtotstarbeta maa 100%, pindala 14672 m2: looduslik rohumaa 1400 m2, muu maa 13272 m2 sh veealune maa 120 m2). 4. Planeeringuala piirneb lõunast Kalda teega. Planeeringualale jäävad maaüksused http://xgis.maaamet.ee/adsavalik/ads Kalda tn 32 (eraomand - Garaažiühistu Narva-Jõesuu NORD): • katastriüksuse tunnus - 51301:005:0001, • sihtotstarve - elamumaa 100%, • pindala 1642 m2 (sh ehitiste all 552 m2): õuemaa 552 m2, muu maa 1090 m2. Kalda tn 32a (munitsipaalomand) • katastriüksuse tunnus - 51301:001:0094, • sihtotstarve - tootmismaa 100%, • pindala 10010 m2 (sh ehitiste all 98 m2). Kalda tn 36 (eraomand - Garaažiühistu Narva-Jõesuu ZÜID): • katastriüksuse tunnus - 51301:005:0009, • sihtotstarve - elamumaa 100%, • pindala 2496 m2 (sh ehitiste all 906 m2): õuemaa 2496 m2. Kalda tn 38 (munitsipaalomand): • katastriüksuse tunnus - 51301:005:0015, • sihtotstarve - üldkasutatav maa 100% • pindala 20828 m2. Kalda tn L2 (munitsipaalomand): • katastriüksuse tunnus - 51301:001:0282, • sihtotstarve - transpordimaa 100%, • pindala 14775 m2 sh ehitiste alune maa 3997 m2. Kalda tn L4 (munitsipaalomand): • katastriüksuse tunnus - 51301:001:0291 • sihtotstarve - transpordimaa 100% • pindala 2620 m2 sh ehitiste alune maa 801 m2. Kalda tn 30 (munitsipaalomand): • katastriüksuse tunnus - 51301:001:0308 • sihtotstarve - tootmismaa 100% • pindala 5560 m2 sh ehitiste alune 1045 m2 Kalda tn 30 maaüksus, kus elektroonilise ehitisregistri andmetel paiknevad olemasolevad garaažid ja kalatsehh (ehitisregistri koos 118001761), katusealune (ehitisregistri kood 220444645) ning läbila (ehitisregistri kood 220444644). OÜ Corson. Töö nr 1623 20 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kalda tn 30 asuvat hoonet kasutab Narva-Jõesuu linn kommunaaltehnika, linnamööbli jmt hoidmiseks. Osa hoonest on antud rendile kalatsehhi rajamise eesmärgil. 3.1.3.2 Planeeringuala senine kasutus ja seisund Narva-Jõesuu linna omandis on kaks suurt kinnistut aadressidega Kalda tn 32a (katastriüksuse tunnus 51301:001:0094, tootmismaa 100%) ja Kalda tn 38 (katastriüksuse tunnus 51301:005:0015, üldkasutatav maa 100%). Mõlemad paiknevad jõekalda vahetus läheduses. Kalda tn 32 (katastriüksuse tunnus 51301:005:0001, elamumaa 100%) ja Kalda tn 36 (katastriüksuse tunnus 51301:005:0009, elamumaa 100%) eraomandis olevatel kinnistutel paiknevad paadigaraažid. Kalda tn 32a kinnistul paikneb paadisild (ehitisregistri kood 220316015). Kalda tn 38 kinnistu lõuna osas paikneb ladu-angaar (ehitisregistri kood 120683641), mis on ette nähtud kalurite kalapüügiriistade hoidmiseks. Kalda tn 32a ja Kalda tn 32 ja Kalda tn 36 kinnistutele jääb genplaani (lisaks 1 oleva KSH VTK lisa 11) kohaselt rajatud kanal ja kanalit raudbetoon paneelidest ümbritsev paadisild - sadama kai. KSH VTK lisas 11 olevalt skeemilt on näha, et toona projekteeriti paatidele U- kujuline veeliiklusrajatis, mille kaldakindlustus oli ühtlasi ka paadisillaks ja paatide sildumisrajatiseks (sadama kaiks). Vahetult paadisilla äärde olid kavandatud paadikuurid (boksid). Eraomandis oleval Kalda tn 32 kinnistul on kasutatavate (ehitis registri, kood 118009627, järgi on esmane kasutusele võtu aasta 2000. a) garaaži bokside ees raudbetoon paneelidest paadisild (foto nr 1), mis on ehitatud genplaani kohaselt (lisaks 1 KSH VTK lisa 11) koos Kalda tn 32 a paadisillaga (ehitusregistri kood 220316015). Foto nr 1. Vaade Kalda tn 32 põhjapoolsema paadigaraaži boksi eest raudbetoon paneelidest paadisillale kanali ääres. K-A. Parksepp 11.11.2016. Eraomandis oleval Kalda tn 36 kinnistul on kasutatavate (ehitis registri, kood 11800862, järgi on esmane kasutusele võtu aasta 2000. a) garaaži bokside ees raudbetoon paneelidest OÜ Corson. Töö nr 1623 21 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne paadisillad (foto 2), mis on ehitatud genplaani kohaselt (lisaks 1 oleva KSH VTK lisa 11) koos Kalda tn 32 a paadisillaga (ehitusregistri kood 220316015). Foto nr 2. Vaade Kalda tn 36 paadigaraaži bokside ees olevale raudbetoon paneelidest paadisilla - paatide vettelaskmise rajatisele kanali ääres. K-A. Parksepp 31.10.2017 Paljude paadiomanike paatide garaaži boksid on Kalda tn 32 ja Kalda tn 36 eraomandis oleval kinnistul. Selleks, et paadikuure mitteomavad kalurid saaksid sildumiskoha lähialas oma paate ja osaliselt ka inventari paadikuurides hoida on kavandatud ehitada uusi paadikuure Kalda tn 32 a kinnistul oleva paadisilla (fotod nr 3 ja 4) äärde. Lisaks 1 oleva KSH VTK lisas 5 on planeeringu illustreerimiseks esitatud uute paadikuuride ja lähiala visualiseerimine. Foto nr 3. Vaade Kalda tn 32 a kavandatud paadikuuride ees 30 aastat tagasi rajatud raudbetoon paneelidest paadisillale. K-A. Parksepp 31.10.2017 OÜ Corson. Töö nr 1623 22 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Ehitisregistri andmetel (kood 220316015) võeti (genplaani kohaselt ehitatud) 1987. a Kalda tn 32 a kinnistul kasutusele paadisillana 750 m2 (sadama kai), pikkusega 99,5 m ja laiusega 7,5 m. Kalda tn 32 (katastriüksuse tunnus 51301:005:0001, elamumaa 100%) ja Kalda tn 36 (katastriüksuse tunnus 51301:005:0009, elamumaa 100%) eraomandis olevatel kinnistutel paiknevad paadigaraažid. Kalda tn 32a kinnistul paikneb paadisild (ehitisregistri kood 220316015). Kalda tn 38 kinnistu lõuna osas paikneb ladu-angaar (ehitisregistri kood 120683641), mis on ette nähtud kalurite kalapüügiriistade hoidmiseks. Kalda tn 32a ja Kalda tn 32 ja Kalda tn 36 kinnistutele jääb genplaani (lisaks 1 oleva KSH VTK lisa 11) kohaselt rajatud kanal ja kanalit raudbetoon paneelidest ümbritsev paadisild - sadama kai. Foto nr 4. Vaade Kalda tn 32 a kanali äärsele pilliroogu kasvanud raudbetoonist paneelidest paadisillale. K-A. Parksepp 31.10.2017. Ehitisregistri andmetel (kood 220316015) võeti (genplaani kohaselt ehitatud) 1987. a Kalda tn 32 a kinnistul kasutusele paadisillana 750 m2 (sadama kai), pikkusega 99,5 m ja laiusega 7,5 m (joonis 3.2). Veeliiklus rajatis kanal rajati, et paadisillalt vettelastavad paadid saaksid ohutult liikuda Narva jõele ja sealt tagasi tulles paadisilla ääres silduda ning veest välja võtta. Paadisild on rajatud monoliitsetest raudbetoon paneelidest ja oli mõeldud ka veeliiklusrajatise (kanal) kaldakindlustusena. Kalda tn 32a kinnistul asuvat 30 aastat tagasi rajatud kanalit ja paadisilda (sadama kai) tuleks käsitleda detailplaneeringus nagu sadama maad (kanal, kui veeliiklusrajatis mille äärne paadisild on rajatud ja kasutusele võetud 1987 aastal – ning kasutatakse seaduslikult seniajani). OÜ Corson. Töö nr 1623 23 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kalda tn 32a kinnistule vahetult paadisilla äärde on kavandatud paadisilda külastavate aluste jaoks garaažid. Kuna garaažid on mõeldud paadisilla (sadama kai) teenindamiseks, siis tulenevalt LKS § 38 lg 5 p2 alusel ei laiene ehituskeeld sadamaehitistele. Joonis 3.2. Paadisilla asukoht enne 1987 aastat rajatud Narva jõkke suubuvas kanalis. Allikas: Väljavõte Corson OÜ Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 detailplaneeringu Kalda tn 32, 32a ja 36 asuva paadisilla asukoha skeemist. Detailplaneeringus käsitletakse Kalda tn 32 ja 36 vahel oleva Kalda tn 32a kinnistu ala koos kanaliga sadama maana. Paadikanal on rajatud enne Eesti taasiseseisvumist, mida paadikooperatiiv „Viiking“ kasutas 1991. a paatide liikumiseks Narva jõele ja Narva jõelt tulevate paatide sildumiseks. Kanali äärselt paadisillalt (sadama kailt) toimus paatide vettelaskmise ja väljavõtmise. Pika aja jooksul on kanalisse settinud muda ja kasvanud pilliroogu ning teisi roht- ja puittaimi. Kalda tn 32a kinnistul paiknevat kanalit kasutavad kalurid, et pääseda oma paatidega Narva jõele kalastama. Paadikanal vajab puhastamist kanalisse pika aja jooksul kogunenud mudast OÜ Corson. Töö nr 1623 24 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ja risust. Samuti vajab pilliroost ja võsast puhastamist raudbetoon paneelidest rajatud paadisild. 3.1.3.3 Olemasoleva kanali ja paadisilla rajamine ning kasutus Munitsipaalomandis oleval Kalda tn 32 a kinnistul asuv maaomandist sõltumatu vallasasi paadisild (ehitisregistri kood 220316015, leitav ainult koodiga) võeti kasutusele sadama kaina 1987. a. on senini olnud pidevas kasutuses. Paadisilla pikkuseks on 99,5 m, laiuseks 7,5 m ja pindalaks 750 m2. Paadisilda on alates 1987 aastast pidevalt kasutanud ka eraomandis olevate Kalda tn 32 ja Kalda tn 36 kinnistute garaažiühistute Narva –Jõesuu Nord ja ZÜID liikmed. Paadisillalt toimub väikeste ja madala süvisega alla 1 m kalurite paatide vettelaskmine kanalisse ja Narva jõele kalastuseks või puhkamiseks sõitmine. Narva jõelt tagasitulekul toimub paatide veest väljavõtmine ja vajadusel paatide või inventari oma paadigaraažiboksis hoidmine. Eraomandis olevatel Kalda tn 32 ja Kalda tn 36 kinnistutel on paadigaraažid kõik ehitatud ja 2000 a viidud ehitisregistrisse (kood 118009627 ja kood 118008862) garaažidena. Detailplaneeringuga nendel kinnistutel praegust staatust ei muudeta. Kalda tn 32a kinnistu paadisillalt toimub alates 1987 a praeguseni samuti, kohalike kalurite paatide vettelaskmine kanalisse (rajati koos paadisillaga Narva-Jõesuu linna genplaani kohaselt maismaale) sõiduks Narva jõele. Peale paatide tagasipöördumist ja veest väljavõtmist ei ole nendele paatidele ja nende inventari hoidmiseks paadikuure. Koos paadisillaga rajati Narva-Jõesuu linna 1984 genplaani järgi maismaale (vt joonis 3.1 ja 3.2) kai ääres olev veeliiklusrajatis (kanal) paatide liikumiseks Narva jõkke ja tagasi. Kanalit ühendab Narva jõega kitsa kanalisuue. Kanali ja suudme kaldakindlustuseks on suured monoliitsed raudbetoonist paneelid ja – plokid. Antud mõlemal kanali kaldal asuv kaldakindlustus ongi kanali tagurpidi U-osas ehitisregistrisse kantud 1987 a kasutusele võetud paadisillana (joonis 3.2) , mille kasutamise otsarve alates rajamisest peale praeguseni on kasutatav sadama kai. 1980-ndate lõpupoole maismaale tehislikult rajatud veeliiklusrajatis ei ole sisuliselt Narva jõe osa, aga samas Maa-ameti katastrikaartidel loetakse Narva jõe osaks koos Narva jõele kehtivate veekaitseliste kitsendustega. Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu ja KSH aruande koostamise protsessis eksperdid leidsid, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus peaks pöörduma Keskkonnaministeeriumi poole selleks, et Kalda tn 32a kinnistult olemasolev paadisillaga (sadama kaiga) kanal eraldi tehisliku veeliiklusrajatisena välja Narva jõe loodusliku osa koosseisust. Õiguslik alus tuleneb Keskkonnaministeeriumi käskkirjast Keskkonnaregistri veekogude nimistus tehisveekogu välja arvamine Audru jõe koosseisust ja sellest tulenevalt Audru jõe kalda kitsenduste korrigeerimine 03.05.2017 nr 1-2/17/471. http://loodus.keskkonnainfo.ee/services/GetFile.aspx?fail=-437232634 OÜ Corson. Töö nr 1623 25 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonised nr 3.3 ja 3.4. Väljavõtted NL topograafilistelt 1981 ja 1988 a kaardilt. Allikas: Maa-ameti geoportaal NL topograafilisel 1981 a kaardil ei olnud veeliiklusrajatist (kanal) ja paadisilda rajatud. 1987 aastal kasutusse võetud paadisild ja kanal on 1988 a kaardil (joonis 3.4). 3.1.4 Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus ja võimalikkus 3.1.4.1 Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus ja sellega kaasnev Kitsendused Narva jõe kaldal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse1 § 38 lõikega 2 kallasraja laiuseks 4 m. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Veeseaduse1 § 29 lõige 2 punkti 1 kohaselt Narva jõe kaldal on 10 m laiune veekaitsevöönd ja lõike 4 punkt 3 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud majandustegevus. LKS § 37 lõike 1 punkt 1 sätestab Narva jõe kalda piiranguvööndi laiuseks 100 m. LKS § 38 lõige 1 punkt 1 sätestab ehituskeeluvööndi laiuseks 50 meetrit. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik Kalda tn 32a kinnistule paadikuuride ehitamiseks ja kanali suudmest läänepoole 40 m kai ja slipi rajamiseks. Antud vajadus oli kalurite ja linnavalitsuse suhtluses üleval juba aastaid, aga formuleerus alles detailplaneeringu eskiisi ja KSH VTK avalikul arutelul kohalike kalurite poolt sooviks lisada see detailplaneeringusse. Kavandatud on ka puurkaevu rajamine. Alternatiiv 3 kohaselt kavandatud Narva jõe kaldal kanali suudmest läänepoole uue kai ja slipi rajamine tingib rajatava kai ja slipi esiselt alalt hinnanguliselt 800 m3 mahus Narva jõe kaldaäärse ala süvendamist (olulise keskkonnamõjuga tegevus, nõuab KMH-d). Vastavalt veeseaduse § 8 lõige 2 punktile 6 tuleb taotleda vee erikasutusluba, kui toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine või punkt 7 kohaselt uputatakse tahkeid aineid veekogusse või punkt 2 kohaselt võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas. Lähtudes säästva arengu põhimõtetest on püütud teha KSH, mis arvestab ka KMH nõudeid, kuna nii on välditud hindamiste võimalik dubleerimine. Vastavalt KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt võib tegevusloa (nt vee-erikasutusloa) taotlemisel otsustaja (loa andja) jätta kohustusliku keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata. Antud KeHJS paragrahv lubab OÜ Corson. Töö nr 1623 26 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne otsustajal jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise käigus. KSH staadiumis KMH täpsusastmega hindamine tähendab, et detailplaneeringu koostamisel peab olema olemas vee erikasutusloa väljastamiseks vajaliku täpsusastmega andmestik. 3.1.4.2 Ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkus ja teostus Ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkusel tuleb võtta aluseks eelkõige looduskaitseseaduse § 34 käsitletud kalda kaitse eesmärgid ning hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise mõju konkreetsele alale, mille osas ehituskeeluvööndi vähendamist planeeringuga taotletakse. LKS § 34. sätestab, et ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. LKS § 40 lõige 1 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. 1. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse konkreetselt inimtegevusest tugevasti mõjutatud Narva jõe kalda alal. • Kunagi oli antud ala üle Narva jõe regulaarselt viiva praami teenindusplats. • Peale praamiteenuse lõppemist rajatud paadisilla ja seda teenindava kaldakindlustusega kanali rajamisel saadud pinnas kasutati vahetult kohapealse ala tõstmisel – osalt ka endise praamiplatsi õueala tõstmisel. • Praegune kooslus on tehis liivaalale isetekkeline: põõsaste, pilliroo ja tugevalt umbrohustunud rohttaimestikuga ala. • Ehituskeeluvööndi vähendamist on vaja taotleta ilmselt ka paadisilla teenindamiseks vajalike paadikuuride rajamiseks. 2. Konkreetsel alal kalda eripära avaldumine: oli kunagi intensiivselt inimkasutuses praamiplatsina või siis Narva jõe kaldaalasse tehislikult rajatud 1987 a kasutusele võetud paadisilda ja kanalit (kaldakindlustusega veeliiklusrajatis), mis on ühenduses Narva jõega kitsa kanalisuudme kaudu. Vastavalt LKS § 38 lõige 5 punkt 2 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele ning punkti 3 kohaselt kaldakindlustus rajatisele ja vastavalt punktile 7 tehnovõrgule ja –rajatisele ning punkti 10 kohaselt avalikult kasutatavale teele. Alternatiiv 3 kohaselt kavandatud kai sulundsein on sisuliselt ka Narva jõe kalda kindlustusrajatis. Paadisild (sadama kai) ja kaldakindlustusega kanal on rajatud Narva-Jõesuu linna genplaani kohaselt Narva jõe kaldal – jõest kaugemale maismaale vt joonised 1 ja 2 ja võeti kasutusele 1987 aastal. Kalda tn 32a kinnistul asuva paadisilla sihtotstarbeline kasutus on toimunud senini. OÜ Corson. Töö nr 1623 27 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Ekspertide kasutada olnud informatsiooni alusel võib väita, et ehituskeeluvööndi vähendamisega ei kaasne ohtu LKS § 34-s sätestatud kalda kaitse eesmärkidele arvestades ka teisi LKS § 40 lõige 1-s toodud kriteeriume. LKS § 40 lõige 3 sätestab, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. LKS § 40 lõike 4 kohaselt ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse planeerimisseaduse kohaselt: 1) vastuvõetud üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub. LKS § 40 lõike 5 kohaselt Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. 3.2 Narva jõgi Narva jõgi (VEE1062200) on Eesti suurima valgala ja vooluhulgaga jõgi. Narva jõe koguvalgala on 56 200 km2, sellest Eesti territooriumil on umbes kolmandik. Narva jõgi on Eesti jõgede seas veerohkeim, keskmine vooluhulk suudmes on ligikaudu 400 m3/s. Narva jõe pikkus on 123,7 km. Vee raamdirektiivi (VRD) järgi on Narva jõgi vee tüübilt jõgi valgala suurusega üle 10 000 km2 (tüüp IV) (RTL 2009, 64, 941). Narva jõgi on aastase äravoolu poolest Neeva jõe järel suuruselt teine Soome lahte suubuv jõgi. Aastane äravool on 12,5 km3 , mis moodustab umbes poole Peipsi järve veemahust. Kuigi Narva jõgi on Eesti suurima valgala ja vooluhulgaga jõgi, ei ole ta mitte kunagi olnud täies pikkuses laevatatav. Laevade liikumist on takistanud Narva joad alamjooksul ja Omuti kärestikud jõe keskjooksul, aga ka liivamadalikud, mis ummistavad jõe lähet ning suuet (Hoiualadega jõed Virumaal 2. 2010). Narva jõgi Karoli jõe suudmest Gorodenka oja suudmeni ja Narva veehoidla paisust suubumiseni Narva lahte kuulub Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (RTL 2004, 87 1362). Ka on Narva jõgi lõheliste ja karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu (RTL 2002, 118, 1714). Narva jõe ülemjooks on looduslikult võrdlemisi varieeruv, seal saab eraldada kolme üksteisest üsna erinevat lõiku – võrdlemisi sügav lähteala, kiirevooluline Omuti kärestike lõik ning Narva veehoidla poolt mõjutatud seisuveeline lõik, millest viimane ei kuulu hoiuala koosseisu. Narva jõe pikiprofiilil on järsk langus väljaspool hoiualasid asuvas koskede ja kuivade kärestike piirkonnas. Väärtuslik elupaik – Narva jõe kosed ja nendest allavoolu paiknevad suure languga jõelõigud – on valdava osa aastast ilma veeta. Alamjooksul on jõe langus suhteliselt väike. Jõe voolukiirus, tulenevalt väikesest langust, on mõõdukas (tavaliselt alla 1 m/s), see sõltub ka merevee tasemest Narva lahes. Narva jõe veerežiim ei ole looduslik, seda reguleeritakse Jaanilinnas asuva hüdroelektrijaama poolt (tsükliline töörežiim). Narva jõe alamjooksule on iseloomulik ka veetaseme suur looduslik kõikumine sõltuvalt muutustest merevee tasemes. OÜ Corson. Töö nr 1623 28 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Meretaseme mõju on eriti oluline tugevate ja püsivate loodekaaretuulte korral, mis tõstavad veetaset Narva lahe päras. Juhul kui Narva lahes on veetase keskmisest kõrgem, takistab see väikese languga Narva jõe alamjooksul äravoolu, põhjustades veetasemete tõusu jões. Seega on jõe vooluhulgad alamjooksul võrreldes ülemjooksuga võrdlemisi varieeruvad. 3.3 Maastik ja rohevõrgustik Narva jõgi läbib oma teekonnal merre kolme põhilist maastikurajooni: ülemjooksul Alutagust, Narva veehoidla ümbruses Viru lavamaad ning alamjooksul Soome lahe rannikumadalikku. Mere suunas liikudes jääb Meriküla ja Narva vahele Ida-Virumaa rannikumadaliku kõige laiem osa, kus asuvad kolm merelise tekkega luitestunud rannavallide ahelikku, mis on kujunenud neli kuni kaheksa tuhat aastat tagasi. Kõige madalam, kuni kaheksa meetrit kõrge ahelik paikneb Narva-Jõesuu piiril ning on hästi jälgitav Narva poolt linna viivalt maanteelt. Kõrgemad, kuni 23 meetri kõrgused luiteahelikud asuvad sisemaa pool Kudruküla ja Sininõmme- Riigiküla vahemikus. Ahelike vahele jääb endisest laguunist kujunenud Leekovo soo (Hoiualadega jõed Virumaal 2. 2010). Maakonnatasandi roheline võrgustik on määratletud Ida-Viru maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (ptk 2,2) ning Ida-Viru maakonnaplaneeringuga aastani 2030+ (ptk 2,1). Rohevõrgustikus uue üldplaneeringuga (ptk 2.3.2.2) muudatusi ega täpsustusi ette ei nähta. Rohelise võrgustiku sidususe ja terviklikkuse tagab säilitatav riigi tasandi rohevõrgustiku koridor K1, kus asuvad metsamassiivid säilivad Narva- Jõesuu linna territooriumil. Narva-Jõesuu linna territooriumil asub suurem osa Narva-Jõesuu väärtuslikust maastikust (ptk 2.1 väärtuslike maastikke hulgas nr 18). Narva-Jõesuu väärtusliku maastiku ala hõlmab Narva lahe rannikut Merikülast Narva jõe suudmeni, haarates kogu Narva-Jõesuu linna. Tegemist on põhimiselt rekreatsioonilise maastikuga. Merikülast itta kulgev kümnekonna kilomeetri pikkune liivarand ja luidetevöönd on ideaalseks suplus- ja puhkepiirkonnaks. Luiteid katab suures osas pargi-ilmeline männimets. Narva-Jõesuu linnas on veel säilinud mõned 19.saj. lõpus - 20. saj. alguses ehitatud suvilad ja pansionid, mis on omaaegsete pitskaunistustega puitarhitektuuri iseloomulikud näited. Suures osas on säilinud vana tänavatevõrk ja pargid. 3 4 Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline ülevaade Koostamisel on kasutatud Eesti geoloogilise baaskaardi Narva (6534) leht. Seletuskiri (Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2009) ja Narva Jõesuu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2022 (Kinnitatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 29.09.2010 määrusega nr 23) materjale. Geoloogiliselt paikneb Narva-Jõesuu Ida – Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval ja sellega piirneval alal. Pinnakate on seal valdavalt liivane või kivine, domineerivad merelised kulutus- ja kuhjetasandikud, rohkesti on astanguid, rannavalle ja luiteahelikke. OÜ Corson. Töö nr 1623 29 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Narva-Jõesuu territooriumi geoloogiline läbilõige algab kristalse aluskorra kivimitega, mis aluskorra pinna lähedal on sageli porsunud. Aluskorda katavad Vendi ladestu terrigeensed settekivimid, mis kuuluvad Kotlini lademesse ja jagunevad kolmeks: Gdovi (liivakivi), Kotlini (savi) ja Voronka (liivakivi, savi ja aleuroliidi vahekihtidega) kihistuks. Selle geoloogilise läbilõike osaga on seotud kogu Põhja-Eesti tähtsam põhjaveevaru. Vendi ladestu kivimitele järgnevad ülevalpool Kambriumi ladestu Lontova ja Pirita kihistu terrigeensed setted. Nendest Narva-Jõesuu veehaardel avaneb ainult Lontova lade. Aluspõhja kivimeid katavad kõikjal Kvaternaari ladestu setted, ulatudes mõnest meetrist 45 meetrini. Valdavateks mullatüüpideks Narva – Jõesuus on leete- ja leetunud liivmullad. Narva-Jõesuu paikneb klindieelsel alal Narva lahe liivarannikul ning piirkonna läbilõikes puuduvad nii Ordoviitsiumi ladestu lubjakivikompleks kui Ordoviitsiumi ja Kambriumi ladestu kivimid. Lontova sinisavi vettpidav kiht paikneb otse Kvaternaari veekompleksi all ligikaudu 20 m sügavusel maapinnast. Narva-Jõesuu veehaarete ühisveevarustuse joogiveeallikaks on Kambrium-Vendi veekompleksi Voronka veekiht. Narva-Jõesuu veehaarde hüdrogeoloogiline läbilõige algab Kvaternaari veekompleksiga, mille paksus ulatub kohati 45 meetrini ja koosneb valdavalt merelise tekkega liivast ja glstsigeensetest setetest. Veekompleksi veeandvus on väike ja põhjavesi on reostuse eest kaitsmata. Kvaternaari veekompleksi vett kasutatakse salvkaevudest üksikelamute veevajaduse rahuldamiseks. Järgmine aluspõhjaline, Voronka veekiht on Narva-Jõesuu veehaardel ainuke ühisveevarustuseks sobiv joogiveeallikas. Voronka veekiht koosneb peene- ja keskmiseteralisest liivakivist aleuroliidi ja savi vahekihtidega, paksus on keskmiselt 30-35 m. Voronka veekiht on ülemisest Kvaternaari veekompleksist eraldatud Lontova lademe savidega (paksus 25-60 m) ja alumisest, Gdovi veekihist Kotlini kihistu savidega (paksus 30- 40 m). 3.5 Mullastik ja taimestik Planeeringuala Kalda tn 38 kinnistul Narva jõe ääres on valdavaks mullaks perioodiliste üleujutuste tekkeline lammi-gleimuld (AG ) kompleksis (hinnanguliselt 20%) õhukese hästilagunenud turbaga (30-50 cm paksune) lammi- madalsoomullaga (AM/ ). Lammi-gleimulla lõimisteks on peenliiv ja liiv, millel on 10-30 cm tüsedune toorhuumuslik huumushorisont. AG toorhuumuslikus horisondis on liivaga koossettinud muda ja AM/ 30 – 50 cm turbahorisondis on mudaga koossettinud peenliiva. Ajaloolistelt Eesti aegsetelt topograafilistelt kaartidelt on näha, et kunagi oli suurem osa planeeringualast Narva jõe madal jõekäär. Antud jõekäärus settisid jõe vooluvee kiiruste erinevuse tõttu jõe settematerjalid (peenliiv, liiv, muda). Antud settematerjalidel tekkisid hiljem perioodiliste üleujutuste käigus lammimullad. Joonistel 3.2 ja 3.3 on näha, et planeeringualal madalam osa oli enne 1980 aastat valdavalt madal liigniiske põõsastega looduslik rohumaa, mis ajapiku on pilliroostunud. Antud OÜ Corson. Töö nr 1623 30 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne rohumaale rajati 1980-ndate aastate algul raudbetoonist ehituspaneelidest kaldakindlustusega (ehitisregistris alates 1987 on rajatise nimetuseks paadisild – kasutus otstarve sadama kai) kanal. Paadisilla kõrvale ehitati kanali kaevamismaterjalidega (peenliiv, liiv) tõstetud alale Kalda tn 32 ja Kalda tn 36 paadigaraažid (ehitisregistris garaažid, mis on pidevas kasutuses 2000 aastast). Kanali kaevamisel saadud liiva kasutati ka Kalda tn 32 a pinna tõstmisel. Kanalit ja selle kaldakindlustust, garaažide teket ja kasutust on käsitletud peatükkide 3.1.3 ja 3.1.4 allpeatükkides. Kanali kaevamispinnasega tõstetud ala taga asuvatel lammimuldadel kasvab praegu valdavalt pilliroog koos mõnede pajupõõsastega. Foto nr 5. Foto nr 6. Fotol nr 5 on Kalda tn 36 kinnistu garaažibokside tagant kanali kaevamisel saadud liivaga tõstetud alal kulgev tee. Otsevaates teest vasakule jääb eelkäsitletud pillirooga ala. Lisa 2 fotol nr 1 on fotol nr 5 olevalt teelt pildistatud vasakule jääv pillirooga ala. Lisa 2 fotol nr 2 on foto 5 tee keerakult pildistatud fotole jäänud madala 0,01 – 0,4 m maapinna kõrgusega pilliroo ala üleminek kitsaks valdavalt leppade ja remmelgate ning mõnede sookaskede ja haabadega alaks* maapinna kõrgusega 1 – 1, 5 m. Mullaks on siin leetjas gleimuld (GI) ja maapinna kerkides 1,6-2,5 meetrini on mullaks leetunud gleimuld (LkG). *puudega alal puude läbimõõdud jäävad valdavalt 8 ja 25 cm vahemikku ja on kõrgusega 4 – 9 m ning haljastuslikult hinnangult jääb puistu IV väärtusklassi (lisa 3). Puudega ala on tihe, risustunud ja hooldamata, aga hooldusraie teostamisel on võimalik ala haljastuslikku väljanägemist oluliselt parandada. Mitte mingil tingimusel ei tohi alalt kõik puud likvideerida, et asendada väärtuslikumate puuliikidega. Foto nr 5 olevalt teekäänult on näha fotol nr 6 olev võsane ala enne üleminekut kitsaks leppade, haabade ja remmelgatega alaks. Otsevaates võsa ja kõrgemate puude taha jääb ladu- angaar. 2,5 – 4 m kõrguse võsa moodustavad harilikud lepad, raagremmelgad, sookased ja pajupõõsad. Fotol nr 7 on vaade angaari küljelt Kalda tänava ääres olevale umbrohustunud alale. Kalda tänava äärde jääb valdavalt 2 – 6 m kõrgust lepavõsa täiskasvanud kraav (lisas 2 foto nr 7) Foto nr 8 keskel olev puude grupp on hinnatud II väärtusklassiga (lisa 3). II väärtusklassi grupis on valdavalt III väärtusklassiga puid, aga kogu puude grupi haljastuslikuks üldhinnanguks on II väärtusklass. 12-17 m kõrgune puude grupp (1,3 m kõrguselt Ø 25-43 cm) on moodustunud mändidest (7) ja kolmest kasest). OÜ Corson. Töö nr 1623 31 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Foto nr 7. Foto nr 8. Foto nr 9. Foto nr 10. Fotol nr 9 on Kalda tänava ja Kalda tn 30 kinnistu juurdepääsutee vahel oleva 10-18 m kõrguste puudega alaga, kus on tehtud põhjalik hooldusraie. Hooldusraie käigus eemaldatud puud ja oksad on otsevaates vasakul Kalda tänava ääres suures hunnikus. Puude grupis on 14 harilikku mändi (1,3 m kõrguselt Ø 22-50 cm), 3 harilikku vahtrat (1,3 m kõrguselt Ø 30- 54 cm) ja raagremmelgas (Ø 49 cm). Terve selle haljastusliku üksuse väärtushinnanguks praeguses seisus on II väärtusklass, kuigi peaaegu kõigi puude eraldi võetud haljastuslik hinnang on III väärtusklass. Fotol nr 10 on mööda Kalda tänavat otsevaates Kalda tn 30 kinnistu kagunurgas piirdeaia sees 9-st ja 3-st piirdeaiast välja Kalda tänava äärde jäävate 11-17 m kõrguste puude grupp. Kõik puud: 9 harilikku mändi (1,3 m kõrguselt Ø 35-48 cm) ja 3 sookaske (1,3 m kõrguselt Ø 28- 34) cm on hinnatud eksperdi poolt III väärtusklassi (lisa 3). Kalda tänaval sõiduauto juurest algab praegu kasutuses olev sissesõidutee planeeringualale. Antud puude grupp ja pääsla Kalda tn 30 kinnistule ka lisa 2 fotol nr 6. OÜ Corson. Töö nr 1623 32 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Lisa 2 fotol nr 8 on vaade Kalda tn 30 kinnistu piirdeaia ääres kasvavatele mändidele. III väärtusklassiga harilikke mände (1,3 m kõrguselt Ø 30-54 cm) kõrgusega 8-12 m on piirdeaia ääres reas 7 puud (1,3 m kõrguselt Ø 20-29 cm). Otsevaates vasakule jääb lepavõsa mõnede sookaskedega. Lisa 2 fotol nr 9 on väike puude grupp kanali lääne poolse haru edela kaldal. Otsevaates vasakul on Kalda tn 30 kinnistu idapoolne piirdeaed ja selle taga hoone (vt lisa 2 fotot nr 8) . Paremal mändide taga on pillirooga kanalisopp. Momendil on kümnekonna 2.0 – 3,5 m kõrguse väikese männi (1,3 m kõrguselt Ø 4-9 cm) ja 1,5 – 2.5 kõrguse võsa (harilik lepp, harilik haab, sookask, remmelgas) haljastuslikuks väärtusklassiks IV. Väiksel alal selline rohke puistaimete olemasolu oluliselt vähendab mõnede paremas seisus olevate mändide haljastuslikku väärtust. Olukorra parandamiseks tuleb mändide vahelt võsa ja kängu jäänud männid välja raiuda, jättes alles vigastamata ja elujõulisemad männid. Foto nr 11. Foto nr 12. Fotol nr 11 on vaade idapoolse kanali haru läänekaldal kasvavatele mändidele. Idapoolse kanali haru läänekaldal olevale betoonist kaldakindlustusele (ehitisregistris – kasutusotstarbeks sadama kai) ja selle ette on kasvanud pilliroogu. Fotol 11 on otsevaates vasakul vahetult enne kanaliharude vahelisele alale viivat teed väike 3-4 m kõrgusega 10 männiline grupp (Ø 5-13 cm). Peale kängu jäävate mändide eemaldamist, mis annaks piisavalt valgust ja ruumi allesjäetavate mändide edasiseks kasvuks võiks grupi haljastuslik väärtus olla III väärtusklassi vääriline. Nagu on grupist edasi kasvaval kahel 4 m kõrgusega männil (Ø 17 cm). Kanali läänepoolse haru raudbetoonist ehituspaneelidest kalda kindlustuse ääres kasvab reas haljastuslikult heas seisundis (III väärtusklass) 5 harilikku mändi kõrgusega 6 – 7,5 m ja 1,3 m kõrguselt Ø 24-32 cm). Kanali harude vahelise ala kirdeosas kasvab III väärtusklassi hinnatud 5 m kõrgune harilik mänd (1,3 m kõrguselt Ø 26 cm). Männist loodesse kaldakindlustuse ette kanalisse jääb mitmeid kordi tugevalt tagasilõigatud praegu suure põõsana rabe remmelgas, haljastuslikult hinnatud IV väärtusklassi. Fotol nr 12 on Kalda tn 36 kinnistu viimasest garaažiboksist (ehitisregistri andmete võeti kõik garaažiboksid kasutusele 2000 a) lõunapoole jääv 25 puuline rühm: valdavalt 3-4,5 m kõrgused harilikud männid (1,3 m kõrguselt Ø 6-18 cm) ja viis harilikku leppa (1,3 m kõrguselt Ø 7-16 cm) Foto nr 13 otsevaates vasakul on Kalda tn 36 kinnistu põhjapoolsema garaažiboksi sein ja selle ääres kasvav III väärtusklassiga 4,5 m kõrgune (1,3 m kõrguselt Ø 13 cm) harilik mänd. Otse paistavad Kalda tn 32 kinnistu enne 2000 aastat ehitatud garaažiboksid, mida veidi varjutab foto nr 11 kirjelduse lõpus käsitletud rabe remmelga põõsas. Otsevaates paremal paistab osa viiest männist (kõrgus 2,5-4 m, 1,3 m kõrguselt Ø 8-14 cm) koosnevast reast. OÜ Corson. Töö nr 1623 33 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Viiest harilikust männist koosnevat rida on haljastuslikult hinnatud III väärtusklassi kuuluvaks. Foto nr 13. Foto nr 14. Lisa 2 foto nr 5 on väljavõte fotost 13. Foto nr 14 on tehtud suunaga on Kalda tn 36 kinnistu põhjapoolsema garaažiboksi juurde toovalt teelt suunaga üle ammu tõstetud alale (materjaliks oli kanali kaevamisel saadud liiv) moodustatud platsi kanali suudmele. Otsevaates on 4 m kõrgune 1,3 m kõrguselt Ø 13 cm) IV väärtusklassiga (lisa 3) harilik lepp. Lepast paremale jääb 4 m kõrgune 1,3 m kõrguselt Ø 16 cm III väärtusklassiga mänd. Männist paremale jäävate pajupõõsaste väärtusklassiks on IV. Lisa 2 fotol nr 3 on Kalda tn 36 kinnistust Narva jõe poole jääva platsi (plats asub kanali kaevamisel saadud liivaga tõstetud alal) äärest otsevaates kanali suudme kaldakindlustus postid ja vöödiline Eesti Vabariigi piiripost. Üle pilliroo äärisega kanali suudme teisel pool on näha Narva jõe äärne pilliroostunud ala ja vasakul pool ammu tõstetud alal kasvav paju põõsas. Lisa 2 fotol nr 4 on vaade teisele poole kanali suuet. Otsevaates paremale jäävad kanali kaevamisel saadud liivaga tõstetud alal pajupõõsad ja vasakule noored madalad männid. Lisa 2 fotol nr 10 on K-A. Parksepa poolt 11.11.2016 pildistatud vaade kanali suudme (suudme kõrval olevad alad on kanali ja suudme kaevamisel saadud liivaga tõstetud) idapoolsele kalda kindlustusele. Pildistatud on lisa 2 fotodele 3 ja 4 vastassuunas. 3.6 Kaitstavad loodusobjektid 3.6.1 Narva jõe alamjooksu hoiuala Planeeringuala põhja piiriks (joonis 2.1) on Narva jõgi, mis antud kohas jääb Narva jõe alamjooksu hoiualale, mis kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Struuga loodusalana. Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089) asub Narva jõe alamjooksul Ida-Virumaal Narva ja Narva-Jõesuu linnas ning Vaivara vallas. Ala piirid kattuvad lääne pool jõe OÜ Corson. Töö nr 1623 34 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kaldajoonega, ida pool on piiriks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kontrolljoon. Hoiuala pindala on 259,2 ha, millest siseveekogude ala on 248,5 ha, mereala 5,9 ha ja maismaa ala 4,8 ha. Narva jõe ülemjooksu hoiuala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 5. mai 2005. a määrusega nr 93 Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas (RT I 2005, 25, 195) Joonis 3.2 on väljavõte Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024 joonisest 1 lk 7. Allikas: http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/Lisa_1_Struuga_LoA__KKK_2015_2024.pdf Joonis 3.2. Narva jõe alamjooksu hoiuala asukoht Narva jões. Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) – kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingu (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), merisuti (Petromyzon marinus), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), vinträime (Alosa fallax) ja lõhe (Salmo salar) – elupaikade kaitse. Narva jõe alam- ja ülemjooksu hoiualade kaitsekord on määratletud looduskaitseseaduse 5. peatüki Hoiualad sätetega. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Samuti kehtivad hoiualal looduskaitseseaduse § 14 lõikes 1 sätestatud üldised kitsendused, mille kohaselt ei või kaitsealal valitseja nõusolekuta koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada üld- ja detailplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, lautri ja paadisilla ehitamiseks ning anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba. OÜ Corson. Töö nr 1623 35 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.6.2 Narva jõe ülemjooksu hoiuala Narva jõe ülemjooksu hoiuala (KLO2000090) asub Narva jõe ülemjooksul Ida-Virumaal Alajõe ja Illuka vallas. Ala piirid kattuvad lääne pool jõe kaldajoonega, ida pool on piiriks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kontrolljoon (joonis 1). Hoiuala pindala on 213,9 ha, millest siseveekogude ala on 201,7 ha, maismaa ala on 12,2 ha. Kaitse-eesmärgid Narva jõe ülemjooksu hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõed ja ojad (3260) – kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingu (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis) ning paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) – elupaikade kaitse. Narva jõe alam- ja ülemjooksu hoiualad hõlmavad peamiselt jõge – hoiualadest u 95% on siseveekogude ala. Enamus jõega piirnevatest kinnistutest ei ulatu kaldajoonest kaugemale, vaid mõned kinnistud ulatuvad vähesel määral veealale. Seega on hoiualade maakasutus ja – omand võrdlemisi ühetaoline, riigi omandis olev siseveekogude ala. 3.6.3 Struuga maastikukaitseala Struuga maastikukaitseala (KLO1000597) asub Ida-Virumaal Alajõe ja Illuka vallas (joonis1). Kaitseala pindala on 1250,9 ha, millest maismaa ala on 1162 ha ja siseveekogude ala 88,9 ha. Struuga maastikukaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 9. mai 2007. a määrusega nr 139 Struuga maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (RT I 2007, 37, 252). Struuga maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on Narva jõe lähteala vanajõgede (struugade) ja luhtade elustiku ning rändlinnuliikide elupaikade kaitse; loodusdirektiivi esimeses lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450) – kaitse; linnudirektiivi5 I lisas nimetatud liikide soorätsu (Asio flammeus) ja rohunepi (Gallinago media), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning rukkiräägu (Crex crex), kes on III kategooria kaitsealune liik, kaitse; loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide ja nende elupaikade kaitse; need liigid on tõugjas (Aspius aspius) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid ning hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio) ja vingerjas (Misgurnus fossilis), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning kaitse alla mittekuuluv ojasilm (Lampetra planeri). Struuga maastikukaitsealal paiknevad Jaama jõe ja Karoli oja vanajõed moodustavad eripärase elupaiga. Jaama jõgi on oluline kalade koelmualana. Siia rändavad massiliselt kudema ka olulised töönduskalad särg, haug, säinas, latikas, tõenäoliselt ka linask. Jaama jõe suue võib setetega sedavõrd ummistuda, et külmub talvel põhjani. Läbikülmumise tõttu katkeb veevahetus Narva jõega ja kevadeks tekib jõevees hapnikuvaegus. Sellise olukorra tõttu võib Jaama jões hukkuda massiliselt vee-elustikku. Struuga suudme kinni settimine on olemuselt küll looduslik protsess, seda on aga oluliselt kiirendanud inimtegevus, eeskätt maaparandus. Hapnikuvaeguse leevendamiseks on taastatud (süvendatud ja puhastatud) Jaama jõe suudmeala ja Narva jõest Jaama struugasse viiv ühenduskanal, mille kaudu tagatakse hapnikurikka vee juurdevool. Kanal oli kuni süvendamiseni 2007. a täis settinud ja seetõttu see oma funktsiooni ei täitnud. OÜ Corson. Töö nr 1623 36 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Struuga maastikukaitsealal paiknev ulatuslik luhakoosluste kompleks on väga väärtuslik nii looduskaitseliselt kui ka maastikuliselt. Tegemist on Eestile traditsiooniliste pikaajalise inimtegevuse tagajärjel tekkinud poollooduslike niitudega, kus on säilinud kooslustele iseloomulikud ja haruldased taimeliigid. Maastikulises mõttes on tegu üsna ainulaadse mesoreljeefiga luhtadega Eestis. Niivõrd ulatuslikud avatud niidualad omavad elupaikade ja toitumisaladena ka faunistilist väärtust. Struuga maastikukaitsealast valdava osa hõlmab luhaniit koos madalsoo, luhasoo ja roostikuga, jõed/ojad ja vanajõed hõlmavad u 80 ha, metsamaad (valdavalt soostuvad ja soometsad) on u 250 ha (joonis 2). Suurem osa kaitseala pindalast on riigi omandis olev maa – 12 kaitsealuse maa katastriüksust kogupindalaga u 1211 ha. Vähesel määral on kaitsealal ka eramaid – 14 maatulundusmaa katastriüksust kogupindalaga u 39 ha. Struuga maastikukaitseala kaitsekord on sätestatud Struuga maastikukaitseala kaitseeeskirjaga, mis on toodud KKK 2015-2024 lisas 1. Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Struuga sihtkaitsevööndisse. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitseeesmärgile; olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd 1. septembrist 31. jaanuarini; olemasolevate rajatiste hooldustööd; hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks. Kaitsealal on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks. Vanajõgede suudmete ummistumise korral on vajalik nende süvendamine. Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja elustiku liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik tegevus niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine. 3.7 Sotsiaalmajanduslikud tingimused 3.7.1 Rahvastik 01. jaanuari 2016 seisuga oli Narva-Jõesuu linna rahvaarv 2829 inimest, nendest mehi 1371 (48,5 %) ja naisi 1458 (51,5 %). Alla 18-aastased moodustasid 01. jaanuari 2016 seisuga 13,2% kogurahvastikust, üle 64-aastased 24,6%. Rahvastik paikneb linnas ebaühtlaselt, üle 60% elanikest elab kesklinnas. Linna äärtes asub hulk elamuid, mida kasutatakse vaid hooajaliselt –peamiselt suvilad. Sesoonne on ka puhkajate ja turistide voog, seega suvekuudel kasvab linnas viibijate arv hüppeliselt, samuti koormus. Rahvastikuregistri andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Narva-Jõesuus 2651, Vaivara vallas 1871 ja üleantaval Viivikonna linnaosa territooriumil 131 elanikku. https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=506&type=regkat&year=2018 &month=1&group=0 Rahvaarv: 4782, pindala: 404,66 km², koole: 2, lasteaedu: 2, huvikoole: 1. Andmed seisuga 31.01.2018 OÜ Corson. Töö nr 1623 37 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4280/9201/3015/Narva- J6esuu%20linna%20YVKA%20aastateks%202010-2022.pdf# Tabel 3.1. Demograafiline struktuur s. 01.01.2018 ja 01.01.2017 2018 lapsed 0-6 lapsed 7- lapsed 7- tööealised eakad 65- Rahvaarv 18 15 19-64 … KOKKU Narva- 234 515 399 2991 1088 4828 Jõesuu linn 2018 Narva- 116 262 1767 725 2870 Jõesuu linn 2017 Vaivara 121 253 1213 315 1902 vald 2017 Rahvastik 01.01.2018 / 01.01.2017 allikas: Rahvastikuregister https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/eesti_elanike_arv_kov_01.01.2018.pdf Narva-Jõesuu linn 4828 elanike arv http://portaal.ell.ee/1449 3.7.2 Narva-Jõesuu jõesadamad Ühe olulisema punktina näeb üldplaneering ette linnasadama rajamist. Sadam hakkab tulevikus funktsioneerima eelkõige turistidele ja kaluritele orienteeritud väikesadamana. Suur- Lootsi tn 4 asub Narva-Jõesuu linnakai, millele rekonstrueerimise põhiprojekti (konsultatsioonibüroo Corson OÜ, töö nr 1617) alusel on väljastamisel ehitusluba. Tegemist on ujuvkai paigutamisega Narva. Kuna ujuvkai, kaldakindlustuse ja slipi rajamisel uputatakse tahkeid aineid veekogusse, siis vastavalt veeseaduse § 8 lõike 2 punktile 7 on vajalik taotleda vee erikasutusloa (uputatakse või heidetakse tahkeid aineid veekogusse). Narva-Jõesuu linnas Suur-Lootsi tn 1d on Suur-Lootsi olemasolev/edasiarendatav väikesadam, kus sadamateenuseid osutatakse alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele http://www.sadamaregister.ee/SadamaRegister/sadam/1251. Algatatud on Narva-Jõesuu Suur- Lootsi tn 1, Suur-Lootsi tn 1c, Suur-Lootsi tn 1d, Suur- Lootsi tn 5, Suur-Lootsi 7, Suur-Lootsi tn 9, Tuletorni 1, Supelrand R1 kruntide ja lähiala detailplaneering, millele koostatakse ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). 3.7.3 Jäätmekäitlus Narva-Jõesuu linna jäätmehoolduseeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil. Eeskirja täitmine on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4120/2201/4037/j%C3%A4%C3%A4tmehoolduseeskiri% 20terviktsekst%20seisuga%20feb%202014.pdf# OÜ Corson. Töö nr 1623 38 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Jäätmehoolduseeskirja Lisa 2 (Kinnitatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 27.04.2005.a. määrusega nr. 64) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus-ja lammutusprahi käitlemise nõuded Punkt 1 määrab kindlaks ehitus-ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehituspraht) käitlemise korra Narva-Jõesuu linnas. Punkt 2. Ehitusprahi hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. Punkt 3. Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusprahi käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda jäätmehoolduseeskirja nõuetest. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4120/2201/4037/Lisa2_nouded.pdf# Käesoleval hetkel Narva-Jõesuu linnas jäätmejaamu ega jäätmekogumispunkte ei asu. Jäätmekäitlus toimub korraldatud jäätmeveo raames. OÜ Ekovir teostab korraldatud jäätmevedu Narva-Jõesuu linnas 18.03.2016 kuni 18.03.2021.a. Biolagunevate jäätmete kompostimisväljak kavandatakse rajada olemasoleva kalmistu lähedale. Jäätmetekäitluse osas on hinnatud parimaks A2, järgneb A1 ja A3 (tabel 6.8). Hinnangu aluseks on eeldatav jäätmete koguse kasv vastavalt kavandatud tegevusele. Praegusele jäätmete kogusele (A2) lisanduvad A1 korral paadikuuride ehitamise aegsed ehitusjäätmed + kavandatud tegevuse tõttu tekkivad jäätmed. A3 korral lisanduvad A1 jäätmekäitluse mahule uue kai ja slipi ning nende hooldushoone ehitamise kui ka kasutamise järgne jäätmekäitlus. OÜ Corson. Töö nr 1623 39 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4. KAVANDATUGA KAASNEVAD KESKKONNA MÕJUD 4.1 Sotsiaalmajandusliku keskkonna seotus kavandatuga 4.1.1 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele Kuivõrd Eesti on mereriik, siis esikohale võiks panna mereturismi. Siia alla kuuluvad nii laeva-, paadi- kui jahiturism. Rannikualadel puhkust veetvad turistid kasutavad väga mitmesuguseid merede, randade ja rannikupiirkonna hüvesid. Paljude turismisihtpunktide populaarsus tuleneb mere lähedusest ja sõltub merekeskkonna kvaliteedist. Rannikualade ja merekeskkonna tõhus kaitse on seetõttu oluline kogu turismitööstuse jätkusuutlikkuse jaoks, eriti aga kiiresti areneva ökoturismi sektori jaoks. Rannakalandus ja harrastuskalapüügi populaarsus on pidevalt kasvanud, kuna see aktiivse puhkuse vormina mõjutab positiivselt ja tekitab sidusust erinevas vanuses ja erinevate huvidega inimeste ja paikkondade vahel. Turism täidab jätkuvalt olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, kuna turismiturul toimuv mõjutab kas ise majandust või on mõjutatud mitmete teiste majandussektorite poolt. Tulenevalt nii mitmetest EAS Turismiagentuuri tellimusel läbiviidud välisturgude uuringutest kui ka üldistest turismitrendidest on võimalik järeldada, et turistid ja puhkajad soovivad üha enam ja enam aktiivse puhkuse võimalusi, mis oleksid seotud sihtkoha ajaloo, kultuuri ja loodusega. Narva-Jõesuu on väga pika rannakalapüügi ja meresõidutraditsioonidega, mis on siinse kultuuriga otseselt ja kaudselt seotud ning mõjutanud seda sajandite vältel. Eesti riik on oma regionaalpoliitika suunanud kõigi regioonide kiire ja ühtlase arengu tagamisele. Kultuuripärand ja esteetiline maastikuilme parandavad elukeskkonna kvaliteeti ja tugevdab ka elanike identiteeti Detailplaneeringuga parandatakse ka Narva-Jõesuu linna sotsiaalmajanduslikku keskkonda ja luuakse paremad arengueeldused puhkemajanduse ja turismialase konkurentsivõime tõstmiseks. Planeeringu elluviimisel on võimalik eksponeerida Narva-Jõesuu maastikulisi ja loodusväärtusi koos unikaalse kultuuri- ning ajaloopärandiga. KOV-le tähendab elanikkonna sotsiaalsete vajadustega arvestamine eelkõige avalike teenuste ja selleks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide olemasolu. Avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet mõjutab oluliselt inimeste elu- ja töökoha valikut. Alternatiiv 3 lisamise ettepanek kohalike kalurite poolt aitab kaasa kalastusalase tegevuse ja täiendavate vaba aja veetmise- ja puhkevõimalustega tegevuste lisandumisega paremini arendada üldplaneeringus kavandatut ja parandada tööhõivet. Sotsiaalsete vajaduste hulka kuuluvad ka eluaseme olemasolu ja sellele võimalikult lähedal asuvad töökohad, millele loob eelduse planeeringuala kompleksne väljaarendamine. OÜ Corson. Töö nr 1623 40 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Alternatiivide võrdlemisel oleks siin parimaks A3, millele järgneks A1 ja halvim A2 (tabel 6.11) . 4.1.2 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule Tänapäeval on suurenenud inimeste teadlikkus ja võimalused tervislikuks käitumiseks ning vähenenud on keskkonnast tulenevad terviseohud. Vähese füüsilise aktiivsuse põhjused on nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Eestis on probleemiks aktiivse puhkuse veetmisega seotud võimaluste ebapiisav kättesaadavus. Elukeskkonna väärtusteks loetakse maakonnaplaneeringus sellised väärtused, mis erinevatel viisidel tagavad kõrge elukvaliteedi ja elanikkonna erinevate vajaduste rahuldamise. Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) ümbruskonna elanikele võib tekkida, eelkõige kavandatu rajatiste ehitamisel. Samas need on lühiajalised ja lokaalsed ning arvestades ka seda, et tegevus jääb linna keskusest ja elamualadest kaugele, siis on tegemist mitteoluliste häiringutega. Leevendusmeetmeteks on üldised meetmed: kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali kukkumiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Alternatiiv 3 kohane paadisadama ja sadamahoone ehitamine ning taristu rajamine toimub looduslikult hästi ventileeritavas Narva jõe kaldaalas. Sama on alternatiivide 3 ja 1 kohaste paadikuuride, väikse rannakohviku ja muude rajatiste (teed, parkimisplatsid, trassid) rajamisel. Kuna planeeringuala lähipiirkonnas elamute asumid puuduvad* võib eeldada, et ehitusmaterjalide laadimine ja ladustamine ning ehitus ja transpordivahendite kasutamine ei tekita planeeringualast väljas olevatele elamualadele müra- ja õhukaitsealaseid olulisi probleeme. *Lähim elurajoon jääb planeeringualast edelasse teisele poole J. Poska tänavat. Lähima elamuni on planeeringualalt üle 350 m. Kalda tn edelast algab metsaga kaetud astang. Kalda tn äärest kunagiselt väga ammuselt jõe kaldaastangult absoluutkõrguselt 2,5 m kuni 10 m toimub tõus 23-30 meetriga. Astangu lagi kuni J. Poska tänavani ca 250 m on kaetud kõrge metsaga. Kavandatud tegevusega A1 ja A3 ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saasteluba vajavaid tootmistegevusi planeeringualal ei kavandata. Tervisele ja elukvaliteedile avaldab mõju elukeskkond, mis hõlmab füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda. See tähendab, et tervisele, nii füüsilisele kui ka vaimsele, avaldab mõju kõik meie ümber toimuv. Alternatiivide A1 ja A3 kohane tegevus eeldatavalt avardab ettevõtlusele võimalusi ning parandab töökohtade ja eeldatavalt ka paljude inimeste heaolu. Elukeskkonna muutumisega kvaliteetsemaks kasvavad eeldatavalt kinnisvara hinnad ning seega tõuseb hinnanguliselt piirkonnas inimeste vara väärtus, paraneb piirkonna maine ning kogu ümbritsev keskkond muutub turvalisemaks. OÜ Corson. Töö nr 1623 41 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.1.3 Välisõhu kaitse ja müra leevendavad meetmed Saasteainete piirnormide pistelisi ületamist pole Narva-Jõesuu linnas mõõtmistega teadaolevalt tuvastatud. Müra ja õhukvaliteedi hinnangud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus: • Liiklussagedused on Narva-Jõesuu linnas võrdlemisi madalad ja olulist mõju linna õhukvaliteedile laiemalt ei avalda. • Linna liiklusest tulenevat õhukvaliteedi piirnormide ületamist ei kaasne ning see ei põhjusta täiendavat negatiivset mõju inimeste tervisele ega heaolule. • Detailplaneeringualadel, mis jäävad potentsiaalse müra mõjualasse, näha ette võimalusel kõrghaljastuse säilitamine kavandatavate müratundlike objektide ja müraallikate vahelisele alale. • Müraolukord on Narva-Jõesuu linnas hea ja olulised probleemid seoses tootmismüraga puuduvad. • Kuna teede ja tänavate liiklussagedused on võrdlemisi madalad, siis ei kaasne ka liiklusest tulenevaid kõrgeid müratasemeid. • Narva-Jõesuu linnas ei esine olulisi liiklusest tulenevaid müraprobleeme. • Narva-Jõesuu linnas ei ole mürahäiringuid põhjustavaid allikaid. Alljärgnevalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid välisõhu kaitseks: • Vabariigi Valitsuse 08.12.1999. a määruse nr 377 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses § 4 (3) nõuab: ehitusettevõtja tagab, et enne ehituse alustamist koostatakse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama muuhulgas ka abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet ehitusplatsi vahetus naabruses. • Sõidukite (veokite) saasteainete sisaldus ja müratasemed peavad jääma piiridesse, mis on sätestatud keskkonnaministri 22. septembri 2004 määruses nr 122 Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused (RTL, 27.09.2004, 128, 1986). Alates 01.01.2017 a kehtima hakanud atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab, et uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. Uute planeeringute puhul peab tagama planeeringust huvitatud isik, et müra sihtväärtust ei ületataks. A1 ja A3 kavandatud tegevuse maakasutuse juhtotstarbe järgsed mürakategooriad on 5 V kategooria – tootmise maa-alad ja VI kategooria – liikluse maa-alad. Müra leevendavaid meetmeid, mida peaks teadma ja müra probleemi korral rakendama: 1. Ehitusmaterjalide kohale toomise tänava või tee lähedal elavate inimeste häirivust on võimalik vähendada kui veod toimuvad tööpäevadel soovitavalt kell 8-18. 2. Vedusid tuleb vältida puhkepäevadel ja väljaspool tööaega. 3. Sõidetav tee peab olema heas korras. 4. Elanike tuleb teavitada planeeritavatest töödest, töödele kuluvast ajast ja veoautode liiklussagedusest. 5. Liiklusmüra leevendusmeetmeteks on liiklustiheduse ja piirkiiruse vähendamine ning tee hea korrashoid. 6. Samas tuleb tõdeda, et ehitustööde teostamisel võivad inimesed ise oma tegevuste ja tehnoloogia valikutega müratasemeid suurendada. 7. Kai ja slipi ning nende teenindushoone ja paadikuuride ehitamisel ning teede ja platside ning trasside rajamisel tuleb tööd korraldada, et tekiks võimalikult minimaalselt müra ja müraga kokkupuutuvate inimeste arv oleks võimalikult väike. OÜ Corson. Töö nr 1623 42 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 8. Müravastasteks meetmeteks on vajalik: tööde planeerimine ja ajastamine, töödele planeeritavast ajast ja ajapiirangutest kinni pidamine, vähem müra tekitavate seadmete, masinate kasutamine, hoolikas töö ja avalikkuse teavitamine. 9. Inimeste kaitseks tuleb ehitusseadmete ja mehhanismide poolt tekitava kõrgendatud müratasemega töid teha päevasel ajal. Narva jõe kaldale kai ja slipi rajamine koos kaile teenushoone ehitamisega ning paadikuuride ehitamine olemasoleva paadisilla ääres silduvatele paatidele ja eeltoodule teede, trasside ja parkimisplatside rajamine toimub looduslikult hästi ventileeritavas kaldaalas. Võib eeldada, et ehitusmaterjalide laadimine ja ladustamine ning ehitus- ja transpordivahendite kasutamine ei tekita planeeringualast kaugel olevatele elamualadele müra- ja õhukaitsealaseid olulisi probleeme. Õhuemisiooni ja müra osas on alternatiividest hinnanguliselt parim A2, siis A1 ja sellele järgneb A3 (tabel 6.8). 4.1.4 Mõju turismi- ja puhkemajandusele ning ettevõtlusele Narva jõe kallastel alad on väga pika veesõidutraditsioonidega, mis on piirkonna kultuuriga otseselt ja kaudselt seotud ning mõjutanud seda sajandite vältel. Igasugune kalanduse ja veesõiduga seotud tegevus elavdab rannakultuuri taasloomist ja edasiarendamist. Arengukava järgi on Narva-Jõesuu soodsa ettevõtluskeskkonnaga, kuna linn teeb tihedat koostööd ettevõtjatega, et tuua linna investeeringuid ja töökohti. Osa linna elanikest töötab Narvas, teistes lähimates linnades või kaugemal Eestis. Suurem osa majandusest toimub teenindavas sektoris, majutuses, kaubanduses, turismis. Peamisteks turismiobjektideks on sanatooriumid ja hotellid, pikk liivarand ning tervislik looduskeskkond. Lisaks turismile on ettevõtlusest oluline säilitada Narva-Jõesuu põline rannakalandus. Potentsiaalsed päevaturistid suvehooajal: Narva, Sillamäe, Jõhvi. Majutusettevõtete baasil Narva-Jõesuu linnas peamised pakutavad teenused: majutus, toitlustus, konverentsteenused, SPA-puhkus, taastusravi. Eesmärkideks 2016-2025 on siin tööhõive suurendamine, linna positiivse ja ligitõmbava maine kujundamine, ranna- ja kaldaalade korrashoid, linnakeskkonna sobiva rannakalanduse arendamine, rannakaluritele paremate tingimuste loomine. Arengukavas sätestatut sh ettevõtlust ja rannakalandusega seonduvat aitab rakendada ka Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistutele algatatud detailplaneering ja sellega koostehtav KSH. Detailplaneeringus kavandatu rakendamine võimaldab parandatakse Narva-Jõesuu linna sotsiaalmajanduslikku keskkonda ja luua piirkonnas kalandusalase tegevuse arendamise läbi täiendavalt paremad arengueelduseid turismialase konkurentsivõime tõstmiseks. Parimaks alternatiiviks on alternatiiv 3 ja sellele järgneb alternatiiv 1. Alternatiiv 2 korral on piirkonnas pärsitud sotsiaalmajanduslik areng (tabel 6.10). OÜ Corson. Töö nr 1623 43 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.1.5 Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele Kultuurimälestised Planeeringualale lähim läänes 1,5 km kaugusel asuv kultuurimälestis on Narva-Jõesuu kuursaali park, 19. saj, 13990. Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr. 73, (RTL 1997, 214, 1130) Kuupäev: 13.11.1997 Vabakujundusliku pargi iseloomulik näide kuurordis. Park on jaotatud tänavatega eriilmelisteks osadeks. Vabaduse tänavast mere poole jääv ala on nn. Pimepark(9 ha) ja Kuursaali poole jääv ala on Helepark(10 ha. Mõlemad pargiosad on kujundatud vabakujulise teedevõrgustikuga. Pime park on rajatud rannavallidele kasvanud looduslikku männimetsa ja on metsapargi ilmeline. Pargi puistu valdavalt kodumaine - vahtrad, männid, kuused, pärnad. Kuid leidub ka mitmeid introdutsente kanada kuusk, vene lehis, rumeelia mänd, tatari vaher, virgiinia toomingas, mitmed viirpuu liigid, pensilvaania saar, laialehine pärn jne. Kokku 69 liiki erinevat puud-põõsast. Kuursaali park oli 20. sajandi vahetusel korrastatud haljasala, mis kujunes linnakese südameks. Nii on kujutatud 1905 aasta Narva- Jõesuu plaanil kesksel kohal just kuursaali parki, mille üldplaneering vastab sirgete tänavate asetusele. 20. sajandi algul oli metsapargis tihe teedevõrgustik ja künkakestele oli ehitatud valgesambalisi paviljone. Viimastest on praeguseks säilinud sanatooriumi “Mereranna” kohal kaldapealsel asuv õhuliste puitpitsidega ehitatud suvemajake (püstitatud 1890). (pargiankeet, 2002) Planeeringualast kagusse veidi üle 0,6 km asub J. Poska tn Narva-Jõesuu kalmistul Vabadussõja mälestussammas (registri nr 27106) "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 26.06.2003. a käskkiri nr 116 (RTL, 2003, 78, 1155) Kuupäev: 26.06.2003 Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk kannab endas ka mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest. J. Poska tn Narva-Jõesuu kalmistule jääb Maailmasõjas hukkunute ühishaud (registri number 48) "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995. a.määrus nr.19/1, (RTL 1996, 119/120, 627) Kuupäev: 01.06.1995 Sõjategevuse käigus hukkunute ühishaual on betoonist mälestussammas - 3 meetri kõrgune figuraalne grupp kaheosalisel alusel. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 lg.3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Pärandkultuuri objektid Kannisaar Planeeringualale üheks lähimaks pärandkultuuri objektiks on 1,1 km kaugusele itta jääv Kannisaar (vanad kohanimed: reg nr 851:KON:025). Kannisaar on 1,6 km ulatuses hästi või väga hästi säilinud. Veel 1980. aastatel olid saarel rannaelanike lammaste karja- ja heinamaad. Arvatakse, et nimi tulnud küüliku nimest soome keeles, ju oli lammaste kõrval saarel ka OÜ Corson. Töö nr 1623 44 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne küülikuid peetud. (J. Kiik). Saart katab praegu mets ja üle jõeharu on hea jälgida haigrute ja toonekurgede tegemisi. Kudruküla mõisa hävinud mõisaarhitektuuri objektid (514:MOA:004) jäävad planeeringualast kagusse ligi 1,1 km kaugusele. Kagusse jäävad veel 1,2 km kaugusele jäävad Pruuka sild (851:KIS:004) ja Pruuka oja (851:KON:004). Pruuka sild ulatusega 10 m kaotas oma tähtsuse uue maantee ja silla ehitamisega, palgiparvetuse ajal. See oli puusild, konstruktsioonijäänused on kallastel säilinud. Pruuka oja 2 km ulatuses säilinud 20-50%. Linnainimesed käisid oja kaunitel kallastel puhkamas ja pruukosti võtmas. Kultuuripärandi osaks on ka traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav ehitatud keskkond. Kultuuripärandit kätkevad objektid, alad ja elulaad on oma unikaalsuses oluliseks kohatunde ja paigaidentiteedi osaks. Narva-Jõesuu väga vana kalapüügi ja kalandusega seotut kultuuripärandit jätkavad 1987 a rajatud ja kasutatav sadama kai kui ka selle toimimiseks rajatud kanal ning kai äärde 2000 a rajatud paadikuurid (garaažid). Kalanduse ja kalapüügiga seotud kultuuripärandit arendavad edasi detailplaneeringuga Narva jõe äärde kavandatud kai ja slipi rajamine ning nende taristu ja hoone ning olemasoleva sadama kai paatide teenindamiseks täiendavate paadikuuride ehitamine koos täiendava taristu (trassid, parkimisplatsid, teed) rajamisega. Alternatiivide 1, 2 ja 3 lahenditest puudub mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele ning alternatiivide hindamisel on alternatiivid hinnatud võrdseteks (tabel 6.6). 4.2 Mõju maastikule ja rohevõrgustikule Peatükis 3.3 Maastik ja rohevõrgustik on käsitletu maastikku ja rohevõrgustikku. Narva-Jõesuu linna on suur roll üldkasutatavate maade korrashoiul ja üldkasutatavate läbipääsude tagamisel mereranda ja Narva jõe kaldale. Narva-Jõesuu linna arengukava punktis 5.3.8 oli 2016-2017 aastate tegevuseks kavandatud Kalda tänava detailplaneeringu koostamine eesmärgiga viia korda ja võtta kasutusse alakasutatud alasid Planeeringuala piirkonnas parandatakse kavandatu elluviimisel oluliselt pääsu Narva jõe kaldale ja piirkonna veeliikluskorraldust ning puhkekasutus võimalusi. Kuna reformimata riigimaa osakaal on linnas üldiselt suur, siis eesmärkideks on siin reformimata arenguks vajalike maade kasutuselevõtt. Detailplaneeringu elluviimisega parandatakse oluliselt planeeringuala sobimist Narva-Jõesuu väärtusliku maastiku objekti osaks. OÜ Corson. Töö nr 1623 45 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Planeeringuala korrastamisega, Narva jõe kaldale sobiva täiendava infrastruktuuri rajamise, väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise, olemasoleva raudbetoonist kaldakindlustuse ja sadama kai korrastamise ning uue kai ja slipi rajamine Narva jõe kalda ääres, paadikuuride ehitus, liikluskorraldus, teed, parkimisplatsid läbi on võimalik väärtustada antud kohas väärtuslikku Narva-Jõesuu maastikku. Detailplaneeringuala on kavas muuta kaasaegseks looduskeskkonnas asuvaks ja sobivaks puhkust ja lõõgastust pakkuvaks keskkonnaks. Õigesti planeeritud ja hästi korrastatud detailplaneeringuala maastik pakub eeldatavalt enamusele planeeringuala kasutatavatele ja külastavatele inimestest visuaalset naudingut. Kavandatul on piirkonna maastikule (praegu alakasutatud piirkond) otsene positiivne mõju kuna Narva jõe kaldamaastikku lisanduvad sobivad rajatised koos kaasaegse, samas rannatraditsioone arvestava paadikuuride ning taristuga. Kavandatust avalduvaid mõjusid planeeringuala lähimaastikule aitavad tulevikus positiivselt tõsta ka kinnistu kasutuseaegsed õieti läbiviidavad järelevalve, hooldus- ja koristustööd. Kultuuripärand ja esteetiline maastikuilme parandavad elukeskkonna kvaliteeti ja tugevdab ka elanike identiteeti. Mõju maastikule ja rohevõrgustikule on alternatiivide võrdluses parimaks hinnatud võrdselt A1 ja A3 ning järgnevaks A2 (tabel 6.1). 4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele 4.3.1 Veevarustus 4.3.1.1 Joogivesi Narva-Jõesuu linnas on joogiveeallikana kasutusel põhjavesi. Põhjavett võetakse Kambriumi- Vendi Voronka põhjaveekogumist. Narva-Jõesuu linn asub kaitstud põhjaveega alal. Voronka põhjaveekogumi põhjavesi on surveline (veetase on vettandvatest kihtidest kõrgemal) ja hästi kaitstud reostuse eest. Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 409 „Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine” on Narva-Jõesuu põhjaveemaardlale kinnitatud kuni aastani 2020 põhjaveevarud Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist T1 kategooriaga koguses 1200 m³ ööpäevas ja T2 kategooriaga koguses 1300 m³ ööpäevas ning Meriküla piirkonnale kuni 2023 Kambriumi- Vendi Gdovi põhjaveekogumist koguses 100 m³ ööpäevas. Kambriumi-Vendi Voronka veekogumis füüsilise vee puudust pole, seda ka kehtivate põhjaveevarude mahus veevõtu korral. Narva-Jõesuu linna veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud dokumendist „Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja – OÜ Corson. Töö nr 1623 46 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2022” ning menetluses oleva üldplaneeringuga kavandatust. Vee- ja kanalisatsioonivõrk katab suuremat osa Narva-Jõesuu linna territooriumist. Ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon puudub linna keskusest eemal paiknevates elamupiirkondades ja ka suurel osal Narva jõe ääres asuvatel territooriumidel. Ühisveevõrguga hõlmamata aladel tuleb üldplaneeringu kohaselt veevarustus lahendada individuaalsete puurkaevude baasil. Puurkaevu rajamine on võimalik vaid Keskkonnaameti nõusoleku korral. Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu ja KSH koostamise käigus on selgunud, et antud planeeringualal on ainukeseks reaalseks veevarustuse probleemi lahendamise võimaluseks planeeringualale puurkaevu rajamine viilhallist põhjapoole (vt lisas 4 planeeringu eskiisjoonis). Puurkaevuga kavandataks võtta Kambriumi-Vendi Voronka veekogumist põhjavett koguses alla 10 m3 ööpäevas. Antud koguses põhjavee võtmine Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist T1 või T2 eeldatavalt on reaalne ja ei too kaasa olulist mõju vastavale põhjaveekogumile. 4.3.1.2 Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustus on Narva-Jõesuu linnas lahendatud joogiveevõrku paigaldatud tuletõrjehüdrantide baasil. Kuna Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu ja KSH koostamise käigus on selgunud, et veevarustus lahendamine on võimalik ainult oma puurkaevu baasil, siis vastavalt säästvale arengule (põhjavee varude osas) tuleb tuletõrje veevarustus lahendada planeeringualale kavandatud kai või slipi lähistele rajatavast veevõtukohast Narva jõest. Planeeringualal ehitiste püstitamisel tuleb järgida Siseministri 30.03.2017 a. määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ja standardis EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrjeveevarustus“ sätestatut. 4.3.2 Kanalisatsioon 4.3.2.1 Reovee käitlus Narva-Jõesuu linnas on 100% ühisvoolne kanalisatsioon. Kogu Narva-Jõesuu linn tiheasustusalana on reoveekogumisala vastavalt keskkonnaministri 02.07.2009 a käskkirjale nr 1079 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie“. Reovesi kogutakse kokku ja puhastatakse Narva-Vesi AS puhastis. Narva-Jõesuu reoveekogumisalast väljaspool on lubatud kasutada individuaalseid imbväljakuga või muid reoveepuhastusseadmeid. Omapuhasti rajamisel tuleb aluseks võtta veeseaduses, ehitusseadustikus ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ ning 16.05.2001 määruses nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ sätestatud tingimused. OÜ Corson. Töö nr 1623 47 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Purgimisvõimalust Narva-Jõesuu linna territooriumil (reoveekogumisalal) ei ole ning reovesi viiakse linna määratud vee-ettevõtja Narva-Vesi AS puhastisse. Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu ja KSH koostamise käigus on eksperdid jõudnud seisukohale, et eeldatavalt parimaks lahendiks on reovee kogumine reovee kogumismahutitesse (lisa 4) ja nende täitumisel viiakse vee-ettevõtja Narva-Vesi AS puhastisse. Mingeid teisi lahendeid nagu imbväljakuga (keskkonnaliselt sobimatu lahendus) või muud reoveepuhastusseadmed (keskkonnanõuete täitmine viib majanduslikult sobimatuks lahenduseks) ei ole. 4.3.2.2 Sadevete käitlus Narva-Jõesuu linnas on 100% ühisvoolne kanalisatsioon. Sademeveetorustikke rajatud ei ole. Olemas on 70-80-ndatel rajatud kuivenduskraavid, mis käesolevaks ajaks on kinni kasvanud. Rajatavalt kailt ja selle lähistelt puhtad või vajadusel puhastatud sademete veed juhitakse Narva jõkke. Planeeringualal tuleb puhtad sademeteveed vajadusel koguda või kohe immutada pinnasesse. Mõju pinna- ja põhjaveele on alternatiivide võrdluses hinnatud parimaks A2 ja järgnevateks võrdselt A1 ja A3 (tabel 6.4). 4.4 Mõju mullastikule ja taimestikule Peatükis 3.5 Mullastik ja taimestik on käsitletud planeeringuala mullastikku ja taimestikku. Hoonete, trasside, platside ja teede alal on negatiivne mõju taimestikule ja mullastikule otsene, oluline ja eeldatavalt ka pöördumatu. Samas suure tõenäosusega võib väita, et kui taastada eelnimetatud alal endine mullastikuline olukord, siis loodus pikaajaliselt eeldatavalt taastab liigiliselt enamvähem samaväärse taimestiku. Tõenduseks on praegune taimkate ja kooslused, mis on tekkinud endise intensiivse inimtegevusega alale Planeeringualal puuduvad kaitsealused taimeliigid. Kavandatud tegevuse käigus on kavandatud säilitada enamus haljastuslikult väärtuslikumaid nii üksikult kui ka grupiti kasvavaid puid ja põõsaid. Kavandatava tegevuse mõju mullastikule ja taimestikule jääb vahetust ehitustegevusest haaratud alale. Kuna ehitustegevus toimub varem inimmõjustatud Narva jõe kalda alal, siis olulist mõju eeldatavalt ei kaasne. Kavandatava tegevusega kaasneb teede ja trasside rajamine, mille tulemusena toimub pinnase eemaldamine ja taimestunud alalt taimkatte hävinemine. Väljaehitamine mõjutab pöördumatult otseselt rajatiste alla jäävat ala. Oluline ja pöördumatu negatiivne mõju mullastikule avaldub paadikuuride ja rajatava kai teenindushoone, teede ja trasside rajamisega (rajatiste alune pinnakate kooritakse). Samas on antud tegevused lühiajalised ja mõjuvad lokaalselt piiratud alale, mis on varem inimtegevusest mõjutatud. Vajadusel hoonete ja trasside rajamise käigus kooritud OÜ Corson. Töö nr 1623 48 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne huumuslikku mulda on otstarbekas kasutada haljastuses ja ehitamisel tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel. Samas on võimalik, et hoonete ehitamisel ja trasside rajamisel on mulda ja pinnast tallatud ka väljaspool ehitusalasid. Tallamise mõju võib olla oluline (tallamisega hävib rohukamar ja laialdasel alal tallatakse ning osaliselt kantakse transpordivahendite ja ehitamisel kasutatavate mehhanismide poolt muld minema) või mitteoluline (rohukamar ainult tihendatakse ja kasutatud mehhanismide rööpad ei ole seda oluliselt segamini pööranud). Samas antud mõjud ei pruugi olla väga pikaajalised ja pöördumatud. Peale ehitustegevuse lõppu lükatakse eemaldatud muld tagasi või ala täidetakse mujalt toodud mullaga ja tasandatakse. Alternatiivide võrdluses mõju mullastikule ja taimestikule on väikseima negatiivse mõjuga seega parim A2, millele järgnevad võrdse mõjuga A1 ja A3 (tabel 6.3). 4.5 Kliimamuutustega kohanemine, üleujutusohu riskid ja võimalik mõju Eestis on muutuva kliima tingimustes seni tegeletud peamiselt kliimamuutuste leevendamisega (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega) ja hädaolukordade reguleerimisega, kuid 2016. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumite ja partnerite ning Eesti Keskkonnauuringute Keskusega Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 . Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu (EL) riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: • temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms; • sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms; • merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks jms; • tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele. OÜ Corson. Töö nr 1623 49 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Fotod nr 15 ja nr 16. Narva jõe veeseis 07.12.2016. Allikas: REIB töö nr TT-43987 Keskkonnaministeeriumi koostatud Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016) Narva-Jõesuu linna ei ole esialgse hindamise tulemusena määratletud üleujutusohuga seotud tiheasustusalal riskipiirkonda. Samas on Narva-Jõesuus korduvalt toimunud üleujutusi. Fotodel nr 15 ja nr 16 on pildistatud Narva jõe veeseisu 07.12.2016 planeeringuala loodenurgas, kus detailplaneeringuga on kavandatud taotleda kalda ehituskeeluvööndi vähendamist (vt ptk 3.1.4.1 ja 3.1.4.2). Fotodelt on näha, et Narva jõe veega oli üleujutatud Kalda tn 32 a kinnistu loodenurgas kogu suvekohviku ümbruse ala. Üleujutusest oli puutumata ainult Kalda tn 24 kinnistu kirdetipuga piirnevad Kalda tn 32a kinnistu loodenurgas kaks kuuri. Foto 17. Narva jõe veeseis suvekohviku juures 11.11.2016. K-A. Parksepp 11.11.2016 Fotol nr 17 on 11.11.2016 suvekohviku läänepoolselt küljelt tehtud pilt Narva jõele. Hinnanguliselt ulatus 07.12.2016 üleujutusega jõevesi absoluutkõrguseni 0,70 m. Seega Kalda tn 38 kinnistu madal (kõrgusega 0,01- 0,70 m) pillirooga ala olid samuti üleujutatud. OÜ Corson. Töö nr 1623 50 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 31.10.2017 toimunud KSH VTK avalikul arutelul kalurid rääkisid, et mõnede üleujutuste korral on vesi ulatunud peaaegu kuni Kalda tn 36 kinnistu garaažide taguse (foto nr 5) teeni. Fotod nr 15 ja 16 näitavad, et suurema üleujutuse korral oleks tekkinud reaalne oht kunagisele (võimalik, et Narva jõest üleveo praamidega seotud hoonest) vundamendile ehitatud puust suvekohvikule, mis on kahjuks aprillis 2017 a mahapõlenud. Detailplaneeringuga on kavandatud võimaliku hooajalise suvekohviku asukohaks ala abs kõrgusega üle 1 m. Planeeringualal kavandatud tegevustega ei kaasne mõju avaldumist kliimamuutustele. Samas peab kindlasti arvestama üleujutusohu riskidega, nagu näiteks hooajalise suvekohviku ehitamisel või kai, rambi ja teenindushoone ehitamisel ning võimalike trasside, teede ja parkimisplatside rajamisel. OÜ Corson. Töö nr 1623 51 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.6 Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju 4.6.1 Ülevaade Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju tulenevad lisanduvatest muutustest, mille on põhjustanud teised eelnevad, olevad või põhjusega ettenähtavad tegevused koos kavandatava visiooniga. Arendus Mõju A Mõju A Mõju A Arendus Kumulatiivne mõju Joonis 4.1. Kaudse mõju, kumulatiivse mõju ja koosmõjuna on käsitletud: 1. Mõju Narva jõele. 2. Mõju maastikule, rohealadele ja taimestikule. 3. Mõju kaitstavatele objektidele ja kaitsealadele. 4. Mõju Struuga loodusalale. 5. Mõju kaitsealustele liikidele. 6. Psühho-visuaalne mõju. 7. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. 8. Mõju veesõidu ja sildumise ohutusele. 9. Mõju sotsiaal-majanduslikele protsessidele. 10. Mõju Narva-Jõesuu linna arendamisele. Psühho-visuaalset mõju, mõju inimese tervisele ja heaolule ning sotsiaal-majanduslikele protsessidele käsitleti urbaansete üldtingimustena. Tõsiseks küsimuseks keskkonnamõju hindamisel on peetud kaudsete ja kumulatiivsete mõjude ning koosmõjude määratlemist (Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions, 1999). Nende kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal või vähemal määral. Samas puuduvad üldtunnustatult omaksvõetud definitsioonid. Seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõiki kolme tüüpi mõjusid käsitletud koondnimetusega – kumulatiivsed mõjud. Sisulises plaanis on niisugune lähenemine õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele. Samas on kõiki kolme tüüpi mõjude hindamisel vajalik liikuda „analüüsilt sünteesile” kasutades selleks mõjuväljade võimalikult suurt diferentseeritust. OÜ Corson. Töö nr 1623 52 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.6.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks Nimetatud kolmetüübiliste mõjude käsitlemisel on siinjuures kasutatud keskkonnamõju astmelist skeemi (tabel 4.1). Sellega määratleti: 1. Arengukomponendid (A). 2. Kompleksmõjulised kavandatud tegevused (B). 3. Mõjutatavad miljööretseptorid (C). 4. Kumulatiivne, sh kaudne ning interaktiivne mõju (D). Tabel 4.1. Keskkonnamõju astmeline skeem A Arengukomponendid - Narva-Jõesuu linna menetluses oleva üldplaneeringu järgne arendamine. - Planeeringuala kasutus. - Narva-Jõesuu linna arengu suundumused. B Tegevused - Varem rajatud kanali ja raudbetoonist kaldakindlustuse puhastamine ning korrastamine. Kai ja slipi rajamine. - Kavandatud paadikuuride ehitamine ja muu taristu rajamine. - Varem rajatud paadisilla parema kasutamisega kaasnev veeliikluse arendamine. C Retseptorid D Kumulatiivne ja kaudne mõju ning - Kontaktalad. koosmõju - Kaitstavad objektid ja Narva jõe - Narva jõe elustik. alamjooksu hoiuala. - Planeeringuala taimestik. - Struuga loodusala. - Struuga loodusala. - Majanduslik aspekt. - Narva jõgi. - Sotsiaalne aspekt. - Sotsiaal- majanduslike tingimuste - Varem rajatud kanal ja paadisild. muutused. - Majanduslikud muutused. Eeltoodud keskkonna astmelise skeemi tabel 4.1 määratleb võimalikud arengukomponendid, kompleksmõjulised kavandatud tegevused, mõjutatavad miljöö retseptorid ja nendest väljunduvad kumulatiivne ja kaudne mõju ning koosmõju. Käesoleva hindamise kumulatiivsete mõjude maatriks (tabel 4.2) käsitles ühelt poolt kavandatava tegevuse kogu elutsüklit (rajamisest kuni tegevuse lõpetamiseni). Teisalt – käsitleti minevikus toimunut, nüüdisaegseid kaasnevaid tegevusi ja võimalikke tulevikutegevusi. Tabelid 4.1 ja 4.2 on koostatud KSH protsessis ja varem omandatud kõige informatsiooni alusel. Võimalikke toimuvaid tegevusi on arvestatud Natura hindamises ja KSH koostamise käigus. Võimalikke tulevikutegevusi ja piirkonna võimalikke arengusuundumusi on käsitletud OÜ Corson. Töö nr 1623 53 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne üldplaneeringutes, arengukavades detailplaneeringutes, KMH-des ja KSH-des ning neid on arvestatud kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide võrdluse juures. Varasemate tegevuste taustandmestikku allikaid on Narva-Jõesuu linna üldplaneering, arengukavad, planeeringud, Narva-Jõesuu linna kodulehekülg, meedia saadud informatsioon. Varasemat tegevust on osaliselt käsitletud ka KSH aruandes kui ka lisades. Kumulatiivsete mõjude juures ja evitamise mõjude maatriksi koostamisel on arvestatud lisainformatsiooni: üldplaneeringutest, arengukavadest, vanadest kaartidest, kirjandusest, meediast, Natura hindamise ja KSH ning KMH protsessidest, ekspertide varasematest töökogemustest, vestlustest arendajaga, linnaametnikega ja kohalike elanikega. Tabel 4.2. Projekti evitamise mõjude maatriks Potentsiaalne Tegevused Kumula- mõjuala, tiivne mõjutatav Raja- Kasuta- Leeven- Varasemad Toimuvad Tuleviku mõju, sh ressurss ja mine mine dus tegevused tegevused võima- kaudne tegur likud ja koos- tegevused mõju 1 2 3 4 5 6 7 8 Maastik o… x o…x + x..xxx o…x o …x x x Rohevõrgustik x o..x + x…xx o...xx x…x x x..xx Jõevee o...x o...x + x…xx x…xx x...x x o..x kvaliteet Kalastik o...x o..x + x..xx x..xx x..xx o..x Taimestik x..xx x + xx..xxx x..xx x..xx x..xx Elupaigatüübid x..xx +..xx + xx..xxx x..xx x..xx x..xx Müra o..x o...x + x..xxx x..xx x...xx o...x Õhu kvaliteet o..x o..x + x..xx x..xx x..xx o..x Uue kai ja slipi o..x o..x + x…xxx x..xx x..xx x koondmõju veekeskkonnas Kavandatu x..xx x..xx + x…xxx x…xx x..xx x..xx rajamise koond- mõju Kultuuripärand o..x +...o + xxx x..xx xx x..xx Kaitstavad alad x..xx o...x + x x..xxx x...xx x..xx x..xx ja objektid Mõju Natura x..xx +..xx + x..xx x...xx x..xx x..xx 2000 alale Kliimamuutus- o o..x + xx x..xx x..xx x..xx tega kohanemine ja üleujutusoht Kaugmõju sh o o o o o o piiriülene mõju Mikrokliima o..x o o o o ..x o Riskiilming x..xx x..xx + xx..xxx x..xx x..x xx x..xx Loodusvarade o o + x x..xxx x..xx xx o..xx säästev kasuta- mine Summeeritud x x + x…xxx x…xx x…xx x koondmõju OÜ Corson. Töö nr 1623 54 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Selgitus: o – olematu või väike mõju x – suhteliselt väike mõju xx – mõõdukas mõju xxx – oluline mõju + – üheselt kasulik mõju Nagu tabelist 4.2 näha on esimeses veerus käsitletud komponendid valdavalt KSH aruandes ja lisades käsitletud. Nendele komponentidele millele ei ole otseselt KSH-s käsitlust on eksperdid andnud hinnangud kantud otse tabelisse. 4.6.3 Kokkuvõte Varasemate tegevuste taustandmestikku allikad on Narva-Jõesuu üldplaneering, arengukavad, planeeringud, Narva-Jõesuu linna kodulehekülg, meedialt saadud informatsioon. Varasemat tegevust on osaliselt käsitletud ka KSH aruandes kui ka lisades. Kumulatiivsete mõjude juures ja evitamise mõjude maatriksi koostamisel on arvestatud lisainformatsiooni: üldplaneeringutest, arengukavadest, vanadest kaartidest, kirjandusest, meediast, Natura hindamise ja KSH ning KMH protsessidest, ekspertide varasematest vestlustest kaluritega, linnaametnikega ja kohalike elanikega. Võimalikke toimuvaid tegevusi on arvestatud Natura hindamises ja KSH koostamise käigus. Võimalikke tulevikutegevusi ja piirkonna võimalikke arengusuundumusi on käsitletud üldplaneeringutes, arengukavades ning neid on arvestatud kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide võrdluse juures. Kavandatuga kaasnevaid mõjusid võivad suurendada avariid, loodusõnnetused, sotsiaalsed ja majanduslikud kollapsid ning terrorism kuid nende esinemistõenäosus on väike, aga samas peab neid arvestama ja olema nendeks ohtudeks valmis. 1. Detailplaneering püüdleb Eesti kirdenurgas majandus- ja loodusruumi parimale võimalikule koosmõjule. 2. Tervikuna on kavandatud tegevused sh ka alternatiiv 3 kohane slipi ja kai leevendusmeetmete kasutamisel suhteliselt väikese kuni mõõduka keskkonnamõju (sealhulgas kumulatiivse mõju) ning riskitasandiga. 3. Kai ja slipi rajamise ja hilisemal kasutusel ilmnevad paljud keskkonnaaspektid, millel on väike kuni mõõdukas mõju looduskeskkonnale. 4. Alternatiivide 1 või 3 kohane tegevus on vajalikud Narva-Jõesuu linna arengu seisukohast. 5. Kai ja slipi rajamine omab positiivset mõju Narva-Jõesuu linnas kalanduse arendamiseks vajalikele sotsiaalmajanduslikele tingimuste loomisel. 6. Oluliste keskkonnaaspektidena on kumulatiivse mõju hindamisel arvestatud: – Merenduse ja kalanduse arendamise eelistusi ning suundumisi; – EL ja Eesti majanduslikku olukorda; – Narva-Jõesuu üldplaneeringule vastavaid arenguid: – veesõidu ohutust; – sotsiaal-majanduslike protsesside tulemeid; – Narva jõe hüdrodünaamilisi tingimusi; – veekeskkonnas läbiviidavaid töid; – kaitsealustele liikidele avalduvaid mõjusid; – elupaigatüüpidele avalduvaid mõjusid: OÜ Corson. Töö nr 1623 55 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne – Natura hindamist; – müra ja õhuemisiooni; – riskiilminguid. Täpselt ei saa looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsesside arengut ning selle võimalikke tagajärgi ette näha. Iga hindamine ja prognoos on tõenäoline tõenäosuse erineval tasandil. Planeerimisel ja keskkonnamõju hindamisel on võimatu kõiki võimalikke mõjusid ja tagajärgi täpselt ette näha. Keskkonnakasutuslike otsuste tegemisel on täpsete tulemuste prognoosimatuse tõttu alati tegemist määramatusest tuleneva riskiga. Seda rõhutab ka määramatuse subjektiivne hinnang. OÜ Corson. Töö nr 1623 56 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5. Natura hindamine 5.1 Üldosa Natura hindamise läbiviimisel on kasutatud juhendmaterjale: Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. (Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013) ja KSH käsiraamatu (2017) materjale. Natura hindamisel on samuti arvestatud 17.09.2013 Keskkonnaministeeriumi suures saalis toimunud (Tallinn, Narva mnt 7a) Natura koolitusel esitatut (osales K-A. Parksepp). Natura koolituse eesmärk oli tõhustada Natura hindamist Eestis, tõstes seeläbi Natura hindamise üldist kvaliteeti, ning määratleda milline informatsioon ja kui detailselt tuleb erinevate otsustustasemete keskkonnamõju (strateegilise) hindamise algatamise/algatamata jätmise otsustes ning programmides ja aruannetes Natura hindamist käsitlevas osas esitada. Natura hindamine on tehtud kasutades kõike detailplaneeringu ja KSH protsessis saadud informatsiooni ning ekspertide kogemusi Natura hindamistes*. Natura hindamise peatükkides antud hinnangud toetuvad ülejäänud KSH aruandes esitatule ja koostamiseks olnud informatsioonile. Natura hindamisel esitatu on integreeritud KSH aruande peatükkidesse ja vastupidi. Nii Natura hindamise peatükis kui ka KSH aruandes kasutatud arvamusi ja hinnanguid tuleb käsitleda ainult antud töö kontekstis. *alljärgnevates töödes oli T. Liiv juhtekspert ja K-A. Parksepp projektijuht ning kaitstavad loodusobjektid ja Natura hindamine ekspert. 1. Paldiski Põhjasadama kaide rajamise KMH aruande (Corson OÜ. Töö nr 1622. Tallinn 2018) tunnistas Keskkonnaamet 29.03.2018 nr 6-3/18/3087-2 nõuetele vastavaks. 2. Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu KSH hindamise aruande (Corson OÜ. Töö nr 1412. Tallinn 2017) kiitis heaks Keskkonnaamet 27.04.2017 nr 6-5/17/1619-4. 3. Kakumäe jahisadama rekonstrueerimise (ümberehitamise) KMH aruande (Corson OÜ. Töö nr 1511. Tallinn 2016) tunnistas Keskkonnaamet 19.10.2016 nr 6-3/16/344-36 nõuetele vastavaks. 4. Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde KMH aruande (Corson OÜ. Töö nr 1204. Tallinn 2014) kiitis heaks Keskkonnaministeerium 01.09.2014 nr 11-2/14/1316-10. 5. Võsu aleviku Piiri tn 6 kinnistu keskkonnamõju hindamise aruande (Corson OÜ. Töö nr 1313. Tallinn 2014) kiitis heaks Keskkonnaamet 16.01.2014 nr V 6-7/13/14897-10 6. Pärnu sadama laevatee süvendamise KMH aruande (Corson OÜ. Töö nr 1102.Tallinn 2012) kiitis heaks Keskkonnaministeerium 23.04.2012 nr 11-2/1625-2. Eeltoodud KSH ja KMH aruannetes eraldi peatüki allpeatükkides teostati nii Natura eelhindamine kui ka asjakohane Natura hindamine. Natura-ala – Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Natura 2000 võrgustik on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada haruldaste ja ohustatud liikide ning nende elupaikade kaitse. 5.2 Eelhindamine Hindamise selles etapis uuriti Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringus kavandatu ja hilisema kasutamise tõenäolist mõju Struuga loodusalale ning püüti välja selgitada, kas on võimalik, et oluline mõju puudub. OÜ Corson. Töö nr 1623 57 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5.2.1 Taustinformatsioon 5.2.1.1 Sissejuhatus Projekt ei ole seotud otseselt Struuga loodusala kaitsekorraldusliku korraldusega. Narva-Jõesuu Linnavolikogu algatas 22.06.2016 otsusega nr 130 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu koostamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (toodud lisaks 1 oleva KSH VTK lisas 1). Detailplaneeringu eesmärgiks on Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu muutmine maakasutuse sihtotstarbe osas, Kalda tn 32a kinnistu jagamine eesmärgiga moodustada ärimaa ja üldkasutatava maa krunt, ehituskeeluvööndi vähendamine perspektiivsete hoonestusalade määramiseks paadikuuride püstitamiseks, arhitektuursete- ja ehitustingimuste määramine parkimisplatside ja veesõidukite vettelaskmiseks ja väljatõmbamiseks slipi rajamiseks, ärimaa krundile ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine võimaldamaks seal kalandusega ja kala realiseerimisega seotud tegevust (nt kalapüük ja püütud kala kohapeal valmistamise võimalus, paatide rentimise koha loomine) lubada, kruntide liiklus- ja parkimislahenduse väljatöötamine, heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine, tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha ning nendega liitumisvõimaluste määramine, kujade määramine ja keskkonnatingimuste seadmine, servituutide vajaduse määramine. Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringuala ei asu Struuga loodusalal vaid piirneb põhjast Narva jõe alamjooksu hoiualal Narva jõega, mis jääb ka Struuga loodusalale. Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu eskiisi ja KSH VTK avalikul arutelul tehti kohalike kalurite poolt ettepanek, et Narva jõe kaldale rajataks slipp ja kai kuni kanali suudmeni (toodud lisaks 1 oleva KSH VTK lisas 10 ja lisas 4). Antud ettepanekut on võimalik detailplaneeringus käsitleda kui reaalset alternatiivi 3 kuna ca 40 m kai esine süvendatav ala jääb Struuga loodusalale ja kai kasutus paatide poolt toimub ka Struuga loodusalal – Narva jõe kalda ääres. Alternatiivi 3 valikut ja alternatiivide võrdlust on käsitletud peatükis 6.1 Alternatiivide kirjeldus ja kujunemine. 5.2.1.2 Käsitluse allikad • Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 a). • Narva jõgi. Hoiualadega jõed Virumaal 2 Keskkonnaamet Kuru-Tartu 2010. • Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024. Keskkonnaamet. 2015 (edaspidi KKK 2015-2024). • Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised, Euroopa Komisjon (November 2001). Keskkonnaministeerium 2005 (edaspidi - EK juhend 2001). • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013. • Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Jaanus Paal. Auratrükk Tallinn 2007. • Eksperthinnang Narva Jõesuu sadama ja kai rekonstrueerimise KMH ja Natura hindamise vajalikkuse kohta Corson OÜ. Tallinn 2017. OÜ Corson. Töö nr 1623 58 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5.2.2 Struuga loodusala ja selle kaitseväärtused Struuga loodusala (EE0070128) Struuga loodusala (edaspidi LoA) siseveekogude pindala on 539,2 ha ja maismaa pindala 1179,1 ha. Struuga loodusala EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar); https://www.riigiteataja.ee/akt/304032015002 Narva jõe alam- (edaspidi NAJ) ja ülemjooksu (edaspidi NÜJ) hoiualad ning Struuga maastikukaitseala (edaspidi Struuga) asuvad Struuga loodusalal (EE0070128) pindalaga 1724,2 ha, mis on esitatud Natura 2000 võrgustiku nimekirja Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758). Sama korraldusega on Natura 2000 võrgustiku nimekirja esitatud ka Struuga linnuala (EE0070107) pindalaga 1327,7 ha, mis hõlmab Struuga maastikukaitseala ja osaliselt Narva jõe ülemjooksu hoiuala. Lisaks jääb alale rahvusvahelise tähtsusega linnuala Struuga luht (IBA - EE082). Struuga luht on võetud 4. aprillil 1997. a rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riiklikku programmi (RT I 1997, 18, 303). Selle kohaselt tuli Vasknarva vanajõgede luht nimetada rahvusvahelise tähtsusega märgalaks hiljemalt 2010. a (Ramsari alaks) – käesoleval hetkel seda veel tehtud ei ole. Loodusalal kaitstavatest elupaikadest jõed ja ojad on kaitse-eesmärgiks kõigil kolmel loodusala hõlmaval kaitstaval alal ning lamminiidud Struuga maastikukaitsealal. Kalaliikidest hink, tõugjas, vingerjas ja võldas on kaitse-eesmärgiks kõigil kolmel loodusala hõlmaval kaitstaval alal, merisutt, vinträim, jõesilm ja lõhe vaid Narva jõe alamjooksu hoiualal ning ojasilm vaid Struuga maastikukaitsealal. Selgrootutest paksukojaline jõekarp on kaitse-eesmärgiks Narva jõe ülemjooksu hoiualal ja Struuga maastikukaitsealal. Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad saarmas, tõmmuujur ja rohe-vesihobu pole ühegi kolme kaitstava ala kaitse-eesmärgiks – inventuuride järgselt 2019. a korrigeeritakse kaitse-eesmärke vastavalt inventuuri tulemustele. Seni on lai-tõmmuujurit registreeritud Struuga maastikukaitsealal, kus on elujõuline asurkond. Rohevesihobu pole alalt leitud ja paksukojalise jõekarbi elusisendeid pole samuti alalt leitud. Saarmast ei ole alal registreeritud, ent liigile sobilikud elupaigad on kõigil kolmel alal. Planeeringualast üle 50 km kaugusel asuva Struuga linnuala kaitse-eesmärgiks on soorätsu ja rohunepi kaitse. Mõlemad liigid on kaitseeesmärgiks ka Struuga maastikukaitsealal. OÜ Corson. Töö nr 1623 59 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5.2.3 Struuga loodusalal kaitstavad elupaigatüübid KKK 2015-2024 materjale on kasutatud peatükis seisundi ülevaadete, kaitse-eesmärkide ja meetmete esitamisel. Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõed ja ojad (3260) ja lamminiidud (6450) kaitsmine. 5.2.3.1 Elupaigatüüp 3260 3260 Tasandikel ja mäestike jalameil voolavad jõed ning ojad Ranunculion fluitantis ja Callitricho-Batrachion–kooslustega (Jõed ja ojad) Water courses of plain to montane levels with the Ranunculion fluitantis and Callitricho-Batrachion vegetation ELET käsiraamat Tasandikel ja mäestike jalameil voolavad jõed veesisese või ujuva taimestuga, mis kuulub Ranunculion fluitans–koosluste liitkonda või – suvise madala veeseisu esinemise korral – Callitricho-Batrachion–koosluste liitkonda. Vaste Eestis See elupaigatüüp hõlmab Eestis vooluveekogude neid lõike, mis on püsinud looduslikus või looduslähedases seisundis. Nendeks on jõed ja ojad: 1. Millel on säilinud looduslik looklev meandritega voolusäng, samuti soodid, kärestikud ja joad. 2. Mille vee kvaliteet ei ole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud/halvenenud. 3. Mille vees või kaldaribal kasvab haruldasi/ohustatud taimeliike või taimekooslusi, või mis on elupaigaks haruldastele/ohustatud loomaliikidele. 4. Mis on kalade tähtsaks kudemispaigaks. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 5.1.2.1. Jõe/oja kasvukohatüüp. Eesti loodusaladelt on Euroopa Komisjonile raporteeritud* elupaigatüübi 3260 pindala 1722,61 ha. Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) hõlmab Eestis jõgede ja ojade neid lõike, mis on püsinud looduslikus või looduslähedases seisundis. Tähelepanu väärivad eelkõige kõrgustikelt algavad vooluveed, kus leidub jugasid ja kivise-kruusase põhjaga kärestikke. Väärtuslikud on ka suurtest allikatest algavad külmaveelised jõed ning looduslikus looklevas sängis voolavad tasandikujõed, mis moodustavad vanajõgesid ning kus on paiguti ka kärestikke või kiirevoolulisi kivisekruusase põhjaga lõike. Enamasti loovad sellised jõed mitmekesiseid elupaiku, mida asustab liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik (sealhulgas ka haruldastesse ja/või ohustatud liikidesse kuuluvad loomad ning taimed). Sellesse elupaigatüüpi arvatud jõed ja ojad peavad olema sedavõrd puhtad, et seal saavad elada ka reostuse suhtes tundlikud liigid. Struuga loodusala LoA – jah; NAJ – jah; NÜJ – jah; Struuga – jah Elupaika jõed ja ojad on Struuga loodusalal Natura standardandmebaasi alusel 469,5 ha esinduslikkusega B. EELIS-e loodusdirektiivi elupaikade kaardikihil* on elupaika 450,2 ha (kogu hoiualade siseveekogude ala) esinduslikkusega** B (Narva jõe ülemjooksul) ja C (Narva jõe alamjooksul) – inventeeritud Natura veeprojekti raames. OÜ Corson. Töö nr 1623 60 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • * Kihile Natura elupaigad – on kantud Natura elupaikade andmestik, mis on raporteeritud Euroopa Komisjonile. Ei sisalda kõikide inventuuride andmeid. • Natura elupaigatüüpide andmetel ei ole hetkel ametlikku staatust, vaid tegemist on parima olemasoleva teabega. • Andmestik võib erineda praegusest tegelikust olukorrast looduses, kuivõrd mõned inventuurid on tehtud juba aastaid tagasi. ** Natura elupaigatüüpide juures kasutaud esinduslikkuse hinnang on komplekshinnang: kuivõrd hästi vastab kirjeldatud elupaigatüübile (kasvukohatüübile), kuivõrd esineb alal elupaigale iseloomulikke liike, kas kooslus vajab taastamist (eelkõige poolloooduslikud kooslused), jne. A - väga hea; B - hea; C - arvestatav; D - väheesinduslik Struuga maastikukaitsealale jääb 88,9 ha siseveekogude ala. Eelduste kohaselt esindavad ka maastikukaitsealal paiknevad Jaama ja Karoli struugad elupaigatüüpi 3260 – looduslikud jõed, ent elupaigana need inventeeritud ei ole. Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringuala piirneb põhjast Narva jõega. Alternatiivi 3 korral ca 40 m kai esine süvendatav ala (süvendusmaht on hinnanguliselt 800 m3) jääb Struuga loodusalale ja kai kasutus paatide poolt toimub ka Struuga loodusalal – Narva jõe kalda ääres. Alternatiivi 3 valikut ja alternatiivide võrdlust on käsitletud peatükis 6. 5.2.3.2 Narva jõe seisund Narva jõgi koos lisajõgedega kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda. Jõe kui elupaiga seisundile üldise hinnangu andmisel on otstarbekas kasutada ka EL veepoliitika raamdirektiivist tulenevate veemajanduskavade koostamisel kasutatud lähenemist. Veemajanduskavades hinnatakse veekogu seisundit keemiliste, füüsikalis-keemiliste, hüdromorfoloogiliste ja bioloogiliste (veeselgrootud ja kalad) komponentide alusel. Selle kohaselt on Narva jõe ülemjooks lähtest kuni Narva veehoidlani 2013. a heas ja alamjooks Narva veehoidlast kuni suudmeni väga halvas seisundis. 2013. a hinnati hüdrobioloogilise seire raames esmakordselt ka Karoli ja Jaama struugade seisundit. Nende seisundit hinnati heaks. KKK 2015-2024 kaitse-eesmärgid 30 a perspektiivis ja kaitsekorraldusperioodil: Säilinud on elupaiga hea seisund ja esinduslikkus (B-C) kogu ulatuses (469,5 ha). Jõe seisundiklass VMK kriteeriumite järgi on vähemalt hea. KKK 2015-2024 toodud mõjuteguriteks on rändetõkked ja loodusliku veerežiimi muutmine. • Narva jõe ülemjooksul ei asu kalade rändetõkkeid, ent pääsu üles- ja allavoolu mõjutab keskjooksul paiknev veehoidla pais ja vee olemasolu korral sellest allavoolu paiknevad looduslikud astangud. • Jõe keskjooksul paikneb Narva veehoidla pais, mille tõttu on kuivad ka paisust allavoolu asuvad astangud – vee olemasolu korral looduslikud rändetõkked enamusele kalaliikidest, samas väga head koelmualad. Endine parim lõhede kudeala – Narva jõe kanjon – jäeti HEJ rajamisega kuivaks. • Narva jõe alamjooksu hoiualal ei asu kalade rändetõkkeid. Ülesvoolu paiknev Narva HEJ muudab sõltuvalt oma vajadusest jõe vooluhulka alamjooksul. Samuti kõigub süvendatud jõesängis veetase merevee tasemest sõltuvalt. OÜ Corson. Töö nr 1623 61 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Meede Keskjooksul paikneva rändetõkke mõju leevendamiseks ja koelmute osaliseks taastamiseks on vajalik jõe kärestikulisse kanjoni ossa – asub Narva maastikukaitseala piires – alaliselt ökoloogiliselt vajaliku veehulga laskmine, ühtlase veetaseme säilitamine. Tegevused kavandatakse Narva maastikukaitseala kaitsekorralduskavas. Narva jõe alamjooksu ökoloogilist seisundit mõjutavatele teguritele lisandus 2009. a üks lisamõjur – läbi Kulgu paisu lasti allavoolu Narva veehoidlal triivima hakanud ujuvsaari. Sellega kaasnes tugev setete (aga ka saarel kasvanud puude-põõsaste) allakanne, mis kattis Narva jõe põhja – sõltuvalt antud jõelõigu hüdroloogilistest näitajatest – pikemaks või lühemaks ajaks arvestatava paksusega settekihiga. Niisugusel protsessil oli ilmselt negatiivne mõju, vähemalt ajutine, nii kalastikule kui ka muule elustikule, kuid vajalikud andmed (näiteks setete mahu, koostise ja liikumise iseloomu kohta) mõju täpsemaks kirjeldamiseks puuduvad. Meede • Ujuvsaarte mõju leevendamiseks tuleb ennetava tegevusena jõuda kokkuleppele riikidevaheliselt, et tegevus toimuks kooskõlastatult, võimalusel saarte ankurdamisega veehoidlas. Kokkuleppe saavutamine ja ujuvsaarte ankurdamine on administratiivmeede, mida tegevustabelis ei kajastata. 5.2.3.3 Lamminiidud 6450 LoA – jah; NAJ – ei; NÜJ – ei; Struuga – jah; LoD I lisa Struuga maastikukaitsealal on inventeeritud niiduelupaiku kokku 719,75 ha, millest valdava osa moodustavad loodusala ja maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks olevad lamminiidud. Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, samuti järvede üleujutatavatel lammidel. Sõltuvalt kasvukoha kõrgusest lammil, samuti jõe voolukiirusest, võib üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete hulk olla üsna erinev. Jõeluhtadele toodavad toiteelemendid on lamminiidu viljakuse aluseks. Niiskustingimused lammi eri osades võivad varieeruda ajuti kuivadest, kuni pidevalt veega küllastatuseni. (Paal, 2007). Struuga maastikukaitsealal on lamminiite Natura standardandmebaasi kohaselt 542 ha esinduslikkusega B. 2007. a on inventeeritud 662 ha lamminiite, millest valdav osa esinduslikkusega B ja vähesel määral – u 25 ha – esinduslikkusega C. Karoli luhal ning Struuga (Jaama) luha põhjaosas domineerib eelkõige märja lamminiidu tüüp, mis on olemuselt üsna liigivaene (tavalisemad liigid luhttarn, lünktarn ja sookastik). Struuga luha kesk- ja lõunaosas, Karoli luha lõunaosas ning paiguti ka muudes piirkondades leidub luhta, kus märja ja niiske tüübi kaarja kujuga niidusiilud korrapäraselt vahelduvad (mesoreljeefi moodustised). Kõrgematel siiludel (nn põndakutel) on veerežiim parasniiske, üksikutes kohtades isegi kuiv, nendevahelistes madalamates osades aga märjale luhale iseloomulikult soostunud. Põndakutel levib märgatavalt liigirohkem niiske luhatüübi taimekooslus, samuti leidub siin palju sagedamini kaitsealuseid liike. Niiske tüübi iseloomulikeks liikideks on kollane ängelhein, hirsstarn, tedremaran, soo-ristirohi, sinihelmikas, niit-kõrveköömen jt. Märja ja OÜ Corson. Töö nr 1623 62 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne niiske luhatüübi põndakulistes piirkondades jääb üldjuhul pindalaliselt ülekaalu ikkagi märjem osa (ligikaudses suhtes 60/40). Liigirikkaim ala asub vahelduva veerežiimiga Struuga luha kesk- ja lõunaosas, kust leitud 82 liiki on juba mõnda aega hooldamata luhakoosluse kohta väga hea tulemus. Kahjuks on parasniisked liigirohkemad luhasiilud märgadega võrreldes märgatavalt enam võsastunud ja seeläbi rohkem ohustatud. Osa Struuga maastikukaitseala niitudest pole alalise liigniiskuse tõttu rasketehnikaga hooldatavad. Osa niitudest on sedavõrd võsastunud, et nende taastamine niiduna pole enam otstarbekas. Taastamis- ja hooldamispotentsiaal on hinnanguliselt 619,5 ha niitudel. 2014. a seisuga on hoolduskõlbulikke alasid hinnanguliselt 100,5 ha Jaama luha lõunapoolses osas ning taastamises on 26 ha Vasknarva luhal. Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on eesmärk hooldusesse saada 619,5 ha, seega kogu potentsiaalselt hooldatav ala. Tegemist on valdavas osas lamminiidu alaga, vähesel määral – u 6 ha ulatuses – kaasneb liigirikas aruniit, mida 2007. a inventuuri kohaselt võib määratleda ka lamminiiduna. KKK 2015-2024 kaitse-eesmärgid kaitsekorraldusperioodil ja 30 a perspektiivis: Alal on säilinud 619,5 ha lamminiite esinduslikkusega vähemalt B. + Ala on osaliselt hoolduses alates 2007. a. – Nõuetekohaste ülepääsude puudumise tõttu ei saa hooldustehnikaga osadele aladele ligi. – Liigniiskusest tingitud hooldamise keerukus. Olenevalt aastast ei saa mõnel aastal niidule hooldusmasinatega peale. Meetmed • Ülepääsude rajamine (Karoli luhale ja Jaama luhale ligipääsuks). • Koosluse taastamine: võsa- ja noorte kaskede raie, mätaste purustamine. • Lamminiitude iga-aastane niitmine koos heina kogumisega ja alalt äraviimisega. • Alustada hooldamist suve keskel, mil on suurem tõenäosus, et ala on kuiv. Seni on hooldamisega alustatud augusti lõpus või septembris. 5.2.4 Struuga loodusalal kaitstavate liikide elupaigad Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). 5.2.4.1 Saarmas LoA – jah; NAJ – ei; NÜJ – ei; Struuga – ei; LoD – II lisa; LK – III; EPN – ohuväline (LC) Saarmas (Lutra lutra) on poolveeline imetaja, kelle miinimumarvukus on käesoleval ajal 1000- 1200 isendit. Eestis asustab saarmas kõiki siseveekogusid ja rannikumerd. Saarma põhielupaikadeks on suuremad jõed ja järved, kuid ta liigub ka mööda väga väikeseid kraave ja ojasid. OÜ Corson. Töö nr 1623 63 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Saarmast ei ole ühelgi Struuga loodusala hõlmaval kaitstaval alal EELIS-es registreeritud, samas sobivaid elupaiku leidub neist kõigil. Riikliku seire 2012. a aruande kohaselt oli Narva jõe alamjooksule jääv seireruut asustatud. Otseseid ohutegureid saarmale alal ei ole. KKK 2015-2024 kaitse-eesmärgid kaitsekorraldusperioodil ja 30 a perspektiivis on elupaiga säilimine soodsas seisundis. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse, mille ohutegureid ja meetmeid on käsitletud peatükkides 5.2.3.1 Elupaigatüüp 3260 ja 5.2.3.2 Narva jõe seisund. 5.2.4.2 Paksukojaline jõekarp, rohe-vesihobu ja lai-tõmmuujur EELIS-e andmetel on Struuga loodusalal kaitsealustest selgrootutest registreeritud vaid lai- tõmmuujuri esinemine Jaama jões ja Narva jõe alamjooksul suudme lähedal. Paksukojalise jõekarbi osas on leitud Narva jõest vaid tühje karpe, elusisendeid leitud ei ole. Rohe-vesihobu loodusalal registreeritud ei ole. Riikliku seire raames on leitud Karoli seirejaamas kaitsealustest kiililiikidest hännak-rabakiili ja rohe-tondihobu. Otseseid ohutegureid kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele loodusalal ei esine. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse, mille ohutegureid ja meetmeid on käsitletud peatükkides 5.2.3.1 Elupaigatüüp 3260 ja 5.2.3.2 Narva jõe seisund. Paksukojaline jõekarp LoA – jah; NAJ – ei; NÜJ – jah; Struuga – jah; LoD – II ja IV lisa; LK – II; EPN – ohuväline (LC) Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jahedad ning puhta veega jõed ja ojad. Liik ei ela järvedes ja väga aeglase vooluga (paisutuste mõju all olevates) jõelõikudes. Paksu jõekarbi kaitse korraldamise tegevuskava eelnõu kohaselt on liigile ebasobivaks elupaigaks ka liiga suured jõed (Narva)26. Stabiilse asurkonna püsimiseks ja taastumiseks vajab jõekarp rikkaliku vaheperemeeskalastiku olemasolu, kuna vastsed (glohhiidid) parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Eestis on paksukojaline jõekarp olnud ajalooliselt võrdlemisi laia levikuga ja elanud paljudes vooluveekogudes. Viimastel aastakümnetel on liigi arvukus ja levila oluliselt ahenenud. Olemasolevates asurkondades täheldatakse viimasel aastakümnel kõrget suremust, seda esmajoones põuastel aastatel. EELIS-e andmetel on liigi leiukoht Narva jões Struuga sissevoolust Gorodenka suudmeni (KLO9200087), kus 2002. a vaatluse kohaselt liik selles lõigus esineb. Narva jõe ülem- ja alamjooksul paksukojalist jõekarpi elusisenditena 2009.-2010. a inventuuril ei leitud, küll aga leidus siin-seal karbitükke ja vanu, juba kulunud karbipoolmeid. Peamisteks ohuteguriteks Eestis peetakse jõekarbile veepuudust, kaevetöid ja paisutamist. Otseseid ohutegureid Narva jões karbile ei ole. KKK 2015-2024 kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgid on asurkonna taastumine ja säilimine, elupaiga säilimine soodsas seisundis. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse. Lai-tõmmuujur LoA – jah; NAJ – ei; NÜJ – ei; Struuga – ei; LoD – II ja IV lisa; LK – III; EPN – ohualdis (VU) OÜ Corson. Töö nr 1623 64 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus) on siseveekogudes elutsev mardikas. Tema leviku kohta Eestis on väga vähe teada. 1990. aastatel oli teada vaid viis leiukohta. 2010. a suvel leiti tõmmuujurit 15 veekogust, leiukohad jäid enamjaolt Eesti kaguossa. Enamasti leidub liiki väikejärvedes, mille kaldaõõtsik on päikesele avatud. Liiki on leitud ka kopratiikidest. EELISE andmetel on lai-tõmmuujurit leitud Struuga maastikukaitsealalt Jaama jõest 2002. a (KLO9102671), kus on elujõuline asurkond, seireandmed on ka Narva jõe alamjooksu hoiualalt Narva jõe suudme lähedalt 2007. a (KLO9200150). Narva jõgi ei ole selle liigi jaoks tõenäoliselt sobiv elupaik, küll aga võiks liiki kohata jõega kas otse või ajutiselt seotud sobivates seisuveekogudes. Liik on ohustatud elupaikadeks olevate veekogude eutrofeerumise ja kinnikasvamise tõttu ning neid võib pidada haruldasteks, kuna nende leiukohti on Eestis vähe teada ning nad on elupaiga suhtes nõudlikud liigid. Otsesed ohutegurid Struuga loodusalal liigile puuduvad. KKK 2015-2024 kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgid on asurkonna säilimine, elupaiga säilimine soodsas seisundis. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse. Rohe-vesihobu LoA – jah; NAJ – ei; NÜJ – ei; Struuga – ei; LoD – II ja IV lisa; LK – III; EPN – puuduliku andmestikuga (DD) Rohe-vesihobu on keskmisest veidi suurem kiililiik, teistest vesihobudest eristatav eemalt üleni rohelisena näiva rindmiku järgi. Vastsed on sarnased hariliku vesihobu ning näps- vesihobu vastsetega, kes elavad eranditult puhta veega vooluvetes, liivasel või õhukese mudakihiga kaetud põhjal. Valmikud elavad vooluvete lähedal, kiire vooluga puhtaveeliste ja hapnikurikaste ojade ja jõgede kallastel. Eestis on liik levinud paiguti ja vähearvuliselt. Peamised liigi teadaolevad asualad on Kagu- Eestis ja Lahemaal. EELIS-e andmetel rohe-vesihobu alal registreeritud ei ole. Selgrootute inventuuri käigus rohevesihobu elusisenditena Narva jõest ei leitud. Rohe-vesihobu ei õnnestunud leida uurimisaluses piirkonnas ka valmikuna. Samuti ei ole liiki leitud Karoli seirejaamas riikliku seire käigus. KKK 2015-2024 kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgid on elupaiga säilimine soodsas seisundis. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse. 5.2.4.3 Hink LoA – jah; NAJ – jah; NÜJ – jah; Struuga MKA – jah; LK – II, LoD – II lisa; EPN – puuduliku andmestikuga (DD) Hink (Cobitis taenia) esineb Eestis oma levila põhjapiiri lähedal. Hink eelistab selgeveelisi liivase või mudase põhjaga kohtasid, jõgedes peamiselt aeglase vooluga lõikusid, vanajõgesid. Üldiselt väldib hink kiirevoolulisi ja külmaveelisi veekogu osi, ent võib esineda nimetatud piirkondade taimestikurohketel servaaladel. Võime toituda ja sigida vee madala hapnikusisalduse juures on võimaldanud hingul asustada ka elupaiku (nt eutroofsed jõelõigud, madalaveelised lahesopid), mis eutrofeerumise tõttu võivad olla muutunud elupaigana kõlbmatuks mitmetele teistele kalaliikidele. Hink koeb maist-juulini (Mikelsaar 1984) OÜ Corson. Töö nr 1623 65 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne madalas (0,3-0,8 m sügavuses) vees elusate või surnud taimede lehtedele, juurtele või vartele. Kudemiseks on oluline tiheda taimestiku esinemine veekogus. EELIS-es on hingu elupaik registreeritud Narva jõe ülemjooksul (KLO9102636), Jaama jões (KLO9102671) ja Narva jõe alamjooksul (KLO9102735). Hink ei ole Eestis eriti arvukas liik, kuid Narva jõe ülemjooksul kaldavööndis Jaama jõe suudmealal on tema asustustihedus Eesti oludes lausa erakordselt kõrge – 30 m pikkuselt lõigult on loendatud kuni 200 isendit. Samuti esineb hinku Narva jõe alamjooksul. Veekogu hüdromorfoloogilise seisundi halvenemist (paisutamine, veerežiimi muutmine, loodusliku jõeoru muutmine jt) peetakse olulisimaks hingu asurkondi ohustavaks teguriks. Negatiivselt mõjub ka veekvaliteedi langus. Narva jõe alamjooksul on tähtsaimaks surveteguriks vooluhulga ja veetaseme kõigutamine. KKK 2015-2024 kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgid on asurkonna säilimine, elupaiga säilimine soodsas seisundis. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse, mille ohutegureid ja meetmeid on käsitletud peatükkides 5.2.3.1 Elupaigatüüp 3260 ja 5.2.3.2 Narva jõe seisund. 5.2.4.4 Jõesilm ja ojasilm Jõesilm LoA – jah; NAJ – jah; NÜJ – ei; Struuga – ei; LoD – II lisa; LK – ei; EPN – ohuväline (LC) Jõesilm (Lampetra fluviatilis) on Eestis võrdlemisi tavaline ja laialt levinud liik. Suguküpsed isendid elavad ning toituvad mere- või riimvees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Koelmud paiknevad kiirevoolulistel kärestikel, kruusase ja kivise, Narva jões ka paese põhjaga aladel. Koeb tavaliselt mai keskpaigast kuni juuni keskpaigani (Mikelsaar 1984). Ränne jõgedesse algab kudemisele eelneva aasta suve teisel poolel, on intensiivsem sügisel ja seejärel kevadel. Marjast koorunud jõesilmu vastsed levivad koelmutelt allavoolu liivase ja mudase põhjaga jõelõikudesse ning jäävad sinna 4-5 aastaks. Narva jõe alamjooks on jõesilmule kõige olulisem elupaik Eestis, siinse jõesilmu osakaal näiteks Eesti püükides on ligikaudu 80%. Narva jõe kanjoni kuiva jõelõiku vee juhtimine looks eeldused jõesilmu seisundi tunduvale paranemisele Narva jões. Jõesilm esineb Narva jões ajalooliselt ainult koskedest allavoolu, sest kosed on ületamatuks looduslikuks rändetõkkeks. Praegu on levila veelgi lühenenud, kuna koskede kohal ei ole jõesängis püsivalt vett. Peamisteks kahjulikeks surveteguriteks jõesilmule Narva jões on suure osa potentsiaalse kudeala jätkuv blokeerimine vee kõrvalejuhtimise tulemusena, vooluhulga ja veetaseme kõikumised ja settekoormuse tõstmine ujuvsaarte jõkke juhtimisega. KKK 2015-2024 kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgid on asurkonna säilimine, elupaiga säilimine soodsas seisundis. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse, mille ohutegureid ja meetmeid on käsitletud peatükkides 5.2.3.1 Elupaigatüüp 3260 ja 5.2.3.2 Narva jõe seisund. OÜ Corson. Töö nr 1623 66 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Ojasilm LoA – ei; NAJ – ei; NÜJ – ei; Struuga – jah; LoD – II lisa; LK – ei; EPN – puuduliku andmestikuga (DD) Ojasilm (Lampetra planeri) on väikseim silmlane, kes elab magevees. Eestis on ojasilm levinud laialdaselt jõgedes, ojades, ka järvedes. Ojasilm on jõesilmuga väga sarnane liik, kuid erinevalt jõesilmust on paikse eluviisiga, veetes kogu oma elu jões. Ojasilm koeb mais-juunis suhteliselt kiirevoolulistes liivase-kruusase või kruusase põhjaga kohtades. Ojasilmu esineb Jaama jõe suudme lähedal Narva jões ning Karoli struugas Karoli oja suubumiskohas. KKK 2015-2024 kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgid on asurkonna säilimine, elupaiga säilimine soodsas seisundis. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse, mille ohutegureid ja meetmeid on käsitletud peatükkides 5.2.3.1 Elupaigatüüp 3260 ja 5.2.3.2 Narva jõe seisund. 5.2.4.5 Lõhe ja tõugjas Lõhe LoA – jah; NAJ – jah; NÜJ – ei; Struuga – ei; LoD – II lisa; LK – ei; EPN – äärmiselt ohustatud (CR) Lõhe (Salmo salar) on anadroomne siirdekala, kes elab ning toitub meres, kuid sigimiseks tungib jõgedesse. Kudemispaikadeks on lõhel jõgede kärestikulised alad. Alates 20. saj on Eesti lõhe asurkondade arv ja lõhe arvukus oluliselt vähenenud. Narva jõgi oli varem väga hea lõhejõgi, kuid praegusel ajal seal lõhe looduslikku taastootmist ei toimu. Lõhe kudemiseks (üldiselt oktoobrist novembri keskpaigani) sobivad kärestikud paiknevad jõelõigus, mis on pärast Narva hüdroelektrijaama tammi ehitamist enamuse aastast ilma veeta, mujal sobivaid kudemiskohti ei ole. Edaspidi, kui lõhepopulatsioon taastub, võivad surveteguriteks osutuda ka vooluhulga ja veetaseme kõikumised ning veekvaliteedi langus. Peamisteks ohtudeks on rändeteede tõkestamine, jõgede paisutamine, vooluhulga ja veetaseme muutused reguleeritud jõgedes ja kudejõgede reostumine. KKK 2015-2024 kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgid on asurkonna taastamine ja säilimine, elupaiga säilimine soodsas seisundis. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse, mille ohutegureid ja meetmeid on käsitletud peatükkides 5.2.3.1 Elupaigatüüp 3260 ja 5.2.3.2 Narva jõe seisund. Tõugjas LoA – jah, ; NAJ – jah; NÜJ – jah; Struuga – jah; LoD – II lisa; LK – II; EPN – puuduliku andmestikuga (DD) Tõugjas (Aspius aspius) on Eestis üsna vähearvukas, leidub peamiselt Peipsiga seotud suuremates jõgedes, sealhulgas Narva jões. Tõugjas on peamiselt röövtoiduline karplane, kelle nõudlus koelmupaiga suhtes on väga spetsiifiline – koelmuteks sobivad vaid kiirevoolulised, kruusase-kivise põhjaga jõelõigud. Tõugjas koeb tavaliselt aprillikuus ka mais. EELISe andmetel on tõugja elupaik registreeritud Narva jõe ülemjooksul (KLO9102635). Narva jõe ülemjooksu hoiualal on sobivaimaks elupaigaks (tõenäoliselt ka koelmuks) Omuti kärestikud. OÜ Corson. Töö nr 1623 67 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tõugjas esineb Narva jões, ent Struuga maastikukaitsealal paiknevasse Jaama jõkke siseneb see suuri jõgesid ja järvi eelistav kalaliik tõenäoliselt harva. Narva jõe ülemjooksul otsesed ohutegurid tõugjale puuduvad. Narva jõe alamjooksul on probleemiks suure osa potentsiaalse kudeala jätkuv blokeerimine vee kõrvalejuhtimise tulemusena, vooluhulga ja veetaseme kõikumised. KKK 2015-2024 kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgid on asurkonna säilimine, elupaiga säilimine soodsas seisundis. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse, mille ohutegureid ja meetmeid on käsitletud peatükkides 5.2.3.1 Elupaigatüüp 3260 ja 5.2.3.2 Narva jõe seisund. 5.2.4.6 Vingerjas LoA – jah; NAJ – jah; NÜJ – jah; Struuga – jah; LoD – II lisa; LK – III; EPN – puuduliku andmestikuga (DD) Vingerjas (Misgurnus fossilis) on peidulise eluviisiga ja raskesti tabatav liik. Vingerjas on mageveekala, kes asustab peamiselt veekogude kaldalähedast madalaveelist tsooni, eelistades pehme settega ja lauge kaldaga taimestikurikkaid ning kiiresti soojenevaid piirkondi. Vingerjat leidub enam aeglase vooluga jõgede lammialal paiknevates veekogudes, eeskätt vanajõgedes ja jõe seisuveelistes soppides. Vingerjat võib leida ka kraavidest, järvedest, mõnikord jõgede kärestikulistelt lõikudelt. Eestis on vingerja leviku põhjapiir. Vingerjas hoidub jõepõhja (mutta), kasutab fakultatiivselt õhuhingamist ja talub hästi hapnikupuudust. Vingerjas koeb marja veetaimetele aprilli lõpust kuni juunini. EELIS-e andmetel on vingerja elupaik registreeritud Narva jõe ülemjooksul (KLO9102637), Jaama jões (KLO9102670) ja Narva jõe alamjooksul (KLO9102736). Parimad elupaigad on vingerjal muuhulgas Narva jõe äärsed vanajõed, kohati ka Peipsi rannik, kus on vingerja arvukus kõrge. Jaama jõgi on vingerjale erakordselt soodne elupaik. Kõrge arvukus ja mitmete generatsioonide esinemine püügilõikudes näitab, et tegemist on elujõulise asurkonnaga. Vingerjat leidub ka Narva jõe alamjooksul HEJ-st suudmeni. Vingerjat võib ohustada eelkõige veekogude süvendamisega kaasnev elupaikade hävitamine, kaldalähedase madalaveelise elupaiga asustajana on vingerjas tundlik ka veetaseme kõikumise suhtes. Struuga maastikukaitsealal võib olla ohuteguriks vanajõgede seisundi halvenemine, ühenduste blokeerimine. Selle ala vingerjaasurkonda saavadki praegustes tingimustes ohustada eelkõige võimalik talvine anoksia ja läbikülmumine madala veetaseme korral. KKK 2015-2024 kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgid on asurkonna säilimine, elupaiga säilimine soodsas seisundis. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse, mille ohutegureid ja meetmeid on käsitletud peatükkides 5.2.3.1 Elupaigatüüp 3260 ja 5.2.3.2 Narva jõe seisund. 5.2.4.7 Merisutt ja vinträim Merisutt LoA – ei; NAJ – jah; NÜJ – ei; Struuga – ei; LoD – II lisa; LK – ei; EPN – hindamata (NE) OÜ Corson. Töö nr 1623 68 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Merisutt (Petromyzon marinus) on Atlandi põhjaosa rannikuvees ja Läänemeres elutsev lõuatu selgroogne. Merisutt on kolmest Eestis levinud sõõrsuust kõige haruldasem, teda on tabatud Liivi lahest ja Pärnu jõest. Ta elab põhjalähedases veekihis. Kudemiseks siirdub merisutt merest jõkke. Noored siirduvad sügistalvel merre, kus nad elavad kuni suguküpsuse saabumiseni, umbes 1-2 aastat. Üldiselt haruldane siirdekala, toitub suuremate kalade (tursk, lõhi jt) verest tungides neile aktiivselt kallale. Ohvri kehakatted purustatakse sarvhammastega, vere imemist soodustab hüübimisvastase toimega põsenäärme sekreet (Mihkelsaar 1984). Merisutt on Narva jões juhukülaline. Vinträim LoA – ei; NAJ – jah; NÜJ – ei; Struuga – ei; LoD – ei; LK – ei; EPN – hindamata (NE) Vinträim (Alosa fallax) on Atlandi ookeani Euroopaga piirnevate rannikumerede heeringlane. Vinträim on siirdekala. Läänemeres elava vinträime tähtsaim kudemisjõgi on Nemunas, Eestis on teda kudemisajal püütud Narva jõest. Kudemisvalmis vinträimi on tabatud ka Liivi ja Soome lahest. Noored laskuvad aastavanustena sügisel merre. Kudemisaeg on tõenäoliselt juuni ja juuli, mille järel kalad kohe jõest lahkuvad (Mikelsaar 1984). Vinträime arvukus on pidevalt vähenenud peamiselt vesiehitiste ja veereostuse pärast. Vinträime arvukus on Narva jões väga madal, mistõttu seda liiki võib praegu käsitleda juhukülalisena. KKK 2015-2024 kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgid on elupaiga säilimine soodsas seisundis. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse, mille ohutegureid ja meetmeid on käsitletud peatükkides 5.2.3.1 Elupaigatüüp 3260 ja 5.2.3.2 Narva jõe seisund. 5.2.4.8 Võldas LoA – jah; NAJ – jah; NÜJ – jah; Struuga – jah, LoD II lisa; LK – III; EPN – ohuväline (LC) Võldast (Cottus gobio) esineb nii magevetes (peamiselt jõgedes) kui ka meres. Võldas on tüüpiline põhjaeluviisiga kala, kes asustab veekogudes tavaliselt kivise põhjaga alasid. Ta võib esineda ka liivase ja kruusase põhjaga aladel, kus on piisavalt sobivaid varjepaiku (tühjad karbikojad, puurisu, suurtaimestik, kaldauurded jms). Suhteliselt kõrge hapnikunõudluse tõttu asustab võldas ainult neid veekogusid, kus vee hapnikusisaldus on püsivalt kõrge. Eestis on võldas tavaliseks asukaks vooluvetes, kus asustab peamiselt kärestikke ja kiire või mõõduka vooluga ritraalseid jõelõike. Vähem arvukalt võib esineda ka potamaalsetes jõelõikudes kivise, kruusase ja liivase põhjaga aladel. Koeb vahemikus aprillist juulini (Mikelsaar 1984). Vooluveekogude puhul määravad nende kvaliteedi võldase elupaigana ära kaks põhilist kvaliteedielementi: hüdromorfoloogiline kvaliteet (füüsiline kvaliteet, hüdroloogiline režiim ja tõkestamatus) ja vee kvaliteet. Liigi hea kaitseseisund on võimalik tagada vaid siis, kui mõlemad kvaliteedielemendid on heas seisundis (Kärgenberg, E. jt. 2014). OÜ Corson. Töö nr 1623 69 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EELIS-es on registreeritud võldase elupaigad Narva jõe ülemjooksul (KLO9102638) ja Narva jõe alamjooksul (KLO9102737). Võldast leidub Narva jõe ülem- ja alamjooksul väga vähesel määral. Jaama jões võib seda liiki olla juhuslikult vähesel arvul. Narva jõe ülemjooksul ja Struuga maastikukaitsealal otsesed ohutegurid puuduvad. Narva jõe alamjooksul on võldasele tähtsamateks surveteguriteks suure osa potentsiaalse elupaiga – kanjonis asuva jõelõigu – jätkuv blokeerimine vee kõrvalejuhtimise tulemusena, vooluhulga ja veetaseme kõikumised ning settekoormuse tõstmine ujuvsaarte jõkke juhtimisega. KKK 2015-2024 kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgid on asurkonna säilimine, elupaiga säilimine soodsas seisundis. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse, mille ohutegureid ja meetmeid on käsitletud peatükkides 5.2.3.1 Elupaigatüüp 3260 ja 5.2.3.2 Narva jõe seisund. 5.2.5 Võimaliku mõju kindlaks tegemine Et kindlaks teha Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringus kavandatu ja hilisema kasutamisega kaasnevat mõju Struuga loodusalale, on alljärgnevalt kirjeldatud, määratletud mõju ja selle tõenäosust ning antud hinnang Loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpidele ning Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikidele, mille isendite elupaiku kaitstakse. 5.2.5.1 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 3260 Ülevaadet Narva jõest ning Struuga loodusalal kaitstavast elupaigatüübist jõed ja ojad (3260) on käsitletud peatükkides 3.2 Narva jõgi , 3.6.1 Narva jõe alamjooksu hoiuala, 5.2.3.1 Elupaigatüüp 3260 ja 5.2.3.2 Narva jõe seisund. Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringuala (edaspidi planeeringuala) piirneb põhjast Narva jõega. Alternatiivi 3 korral ca 40 m kai esine süvendatav ala jääb Struuga loodusalal Narva jõe alamjooksu hoiualale ja kai kasutus paatide poolt toimub ka Struuga loodusalal – Narva jõe kalda ääres. Alternatiivi 3 valikut ja alternatiivide võrdlust on käsitletud peatükis 6. Struuga loodusala moodustavad Narva jõe alam- ja ülemjooksu hoiualad ning Struuga maastikukaitseala. Narva jõe ülemjooksu hoiualani on planeeringualalt linnulennult 38 km ja Struuga MKA-ni 48 km. Narva jõge mööda ülesvoolu on vahemaa oluliselt suurem. Eeltoodu välistab planeeringualalt igasugustegi mõjude ohtude tekke võimalused nende kahe kaitsealani, mis on ka Struuga loodusalal. Säästva arengu seisukohast on adekvaatne käsitleda ainult seda osa Struuga loodusalal, kus eeldatavalt mõju võiks avalduda, see on Narva jõe alamjooksu hoiualal (joonis 3.2). Narva jõe alamjooksu hoiuala ulatus Narva jõe suudmest ülesvoolu on ca 15,2 km, mis moodustab siseveekogude ala 248,5 ha. OÜ Corson. Töö nr 1623 70 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Planeeringualalt Narva jõkke viiva kanali suudmest (läänepoole) on Narva jõe suudmeni ca 2 km. Kanali suudmest läänepoole on ka alternatiiv 3 kohaselt kavandatud kalda äärt mööda 40 m paadisadama kai ja selle lõpus slipp. Narva jõe alamjooks Narva veehoidlast kuni suudmeni hinnati veemajanduskavas veekogu seisundit 2013 keemiliste, füüsikalis-keemiliste, hüdromorfoloogiliste ja bioloogiliste (veeselgrootud ja kalad) komponentide alusel väga halvas seisundis olevaks. Alljärgnevate olulise mõju määratlemiste ja hinnangute aluseks on võetud 17.09.2013 Natura koolitusel arutatud kriteeriumide määratlused ja Euroopa Komisjoni juhendis soovitatud olulise mõju kriteeriumid/indikaatorid: elupaiga pindala kadu, killustatus, häirimine, populatsiooni asustustihedus, veevarud, veekvaliteet arvestades seejuures erinevate mõjude koosmõju ehk kumuleeruvust Tabel 5.1 Elupaigatüübile 3260 olulise mõju määratlemine ja hinnang olulise mõju kriteeriumide ning kumulatiivsuse alusel. Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine 3260 pindala Slipi ja kai rajamise käigus vajalik kai Süvendamise vajadus on kuskil kadu esise ala süvendamine Struuga 500 m2 kaldalähiselt madalalt loodusala Narva jõe alamjooksu alalt see on Narva jõe hoiualal. Mõju avaldub planeeringuala alamjooksul kaitsatava Narva jõe varem inimtegevusest elupaigatüübi 3260 veeala mõjutatud kalda ääres madala veega pindalast 0,02 %. Antud pindala kai esise ala ja slipi aluse kaol ei ole olulist mõju Struuga süvendamisel hinnanguliselt mahus loodusala veeala pindalale. 3 800 m . Slipi ja sulundseinaga kai Arvestades, et antud pindala jääb kaldaosa ei jää Struuga loodusalale ainult mõningaselt süvendatult ega Narva jõe alamjooksu hoiualale. ka edasi Narva jõe veealasse, siis oluline mõju puudub. Killustatus Narva jõe kalda lähistele Kavandatust Struuga loodusalal planeeringualale rajatavast slipist ja kaitstava elupaiga 3260 kaist ning süvendamisest arvestades killustamisele oht puudub. ka eelmise punkti hinnanguid oluline mõju killustatusele puudub. Häirimine Narva jõe kalda lähistele Jõed ja ojad elupaigatüüp 3260 planeeringualale rajatavast slipist ja on oluline Struuga loodusalal kaist ning süvendamisest eeldatavalt kaitstavate liikide elupaigana (vt elupaigatüübile 3260 olulist häiringut ptk 5.2.4 allpeatükid ja 5.2.5.2 ei ole kui on kasutatud leevendavaid ning 5.2.5.3). Leevendavad meetmeid. Probleem on selles, et meetmed on vajalikud, et elupaigatüüp 3260 on väga oluline välistada 800 m3 mahuga Struuga loodusalal kaitstavate liikide süvendamisega kaasnevat olulist elupaigana ja Narva jões süvendamine keskkonnamõju Struuga mahus üle 500 m3 on olulise loodusalal elupaigatüübile 3260. keskkonnamõjuga. . Populatsiooni Narva jõe kalda lähistele Leevendavad meetmed on asustustihedus planeeringualale rajatavast slipist, vajalikud (vt ptk 5.2.4 kaist ja süvendamisest ning allpeatükid ja 5.2.5.2 ning kasutamisest ilma leevendavate 5.2.5.3). meetmete võib tulla probleeme mõne Struuga loodusalal kaitstava kalaliigi OÜ Corson. Töö nr 1623 71 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne asustustihedusega. Veevarud Narva jõe kalda lähistele Mõju Narva jõe veevarudele planeeringualale rajatavav slipp, kai, puudub. süvendamine ja kasutamine ei mõjuta Narva jõe suudmeala veevarusid. Veekvaliteet Eelpool loetletud kavandatud Detailplaneeringuga ei saa tegevustega ei ole võimalik muuta kahjuks ujuvsaarte osas Narva jõe praegust veereziimi ja selle kohustada Eestit ja Venemaad veekvaliteeti kuna need sõltuvad kokkuleppeid sõlmima, mis oluliselt suurematest mõjuritest. aitaksid oluliselt parandada Narva jõe alamjooks Narva Narva jõe seisundit. Samas kai veehoidlast kuni suudmeni hinnati ja slipi rajamisel on vajalik veemajanduskavas veekogu seisundit leevendusmeetmetega tagada, et 2013 keemiliste, füüsikalis-keemiliste, süvendamine 800 m3 mahus ei hüdromorfoloogiliste ja bioloogiliste tooks kaasa olulist (veeselgrootud ja kalad) keskkonnamõju veekvaliteedi komponentide alusel väga halvas halvenemisega Narva jões seisundis olevaks. süvendusperioodil.. Üldiselt on KKK 2015-2024 toodud, et alates vajalik rakendada ka kõiki 2009 aastast on Narva jõe ökoloogilise kehtestatud nõuded ja eeskirjad: seisudi olulisteks mõjuriteks kerkinud kõik rajatavat kaid ja kanalis ujuvsaarte allalaskmise Kulgu paisust. asuvat paadisilda kasutavad veesõidukid peavad olema tehniliselt korras ning nende kasutamisel tuleb täita kõik Narva jõel veeliiklusega seonduvad ohutusnõuded. Slipi ja kai rajamis- ning süvendustöödel peab olema täidetud peatükis 5.5 toodud vajalikud leevendavad meetmed. Kanali põhja puhastamisel mudast ja settepinnasest tuleb kanali suudmesse paigutada poomid koos heljumitõkendiga, mis ei lase kanali põhja puhastamisprotsessi ajal tekkival heljumil levida Narva jõkke. Erinevate Olulise koosmõju oht võib tekkida kui Kavandatud tegevustest olulise mõjude Narva jõekeskkonnas toimuksid koosmõju oht on mitteoluline, koosmõju lähipiirkonnas mahukad süvendus- ja kui kõik veekeskkonnas (kumuleeruvus) kaadamistööd või toimub naftareostust teostatavad tööd teostatakse põhjustav avarii. vastavalt kaitseala valitseja ja KSH-s toodud nõuetele. 5.2.5.2 Struuga loodusalal kaitstavate liikide elupaikadele avalduv mõju Ülevaadet Narva jõest ning Struuga loodusalal kaitstavast elupaigatüübist jõed ja ojad 3260 on käsitletud peatükkides 3.2 Narva jõgi , 3.6.1 Narva jõe alamjooksu hoiuala, 5.2.3.1 Elupaigatüüp 3260 ja 5.2.3.2 Narva jõe seisund. OÜ Corson. Töö nr 1623 72 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Peatükis 5.2.5.1 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 3260 on määratletud kavandatud tegevusest avalduvat mõju jõed ja ojad elupaigatüübile (3260). Peatüki 5.2.4 Struuga loodusalal kaitstavate liikide elupaigad allpeatükkides 5.2.4.1-8 on esitatud ülevaade loodusdirektiivi II lisa kaitstavate liikidest, kelle elupaiku Struuga loodusalal kaitstakse. Narva jõe alamjooksu hoiuala ja Struuga loodusala kaitsealused liigid ja nende elupaikade seisundit ohustavad tegevused: • Veekogu hüdromorfoloogilise seisundi halvenemine (paisutamine, veerežiimi muutmine, loodusliku jõeoru muutmine jt) peetakse olulisimaks hingu asurkondi ohustavaks teguriks. Negatiivselt mõjub ka veekvaliteedi langus. Narva jõe alamjooksul on tähtsaimaks surveteguriks vooluhulga ja veetaseme kõigutamine. • Peamisteks kahjulikeks surveteguriteks jõesilmule Narva jões on suure osa potentsiaalse kudeala jätkuv blokeerimine vee kõrvalejuhtimise tulemusena, vooluhulga ja veetaseme kõikumised ja settekoormuse tõstmine ujuvsaarte jõkke juhtimisega. • Lõhe peamisteks ohtudeks on rändeteede tõkestamine, jõgede paisutamine, vooluhulga ja veetaseme muutused reguleeritud jõgedes ja kudejõgede reostumine. • Narva jõe alamjooksul on tõugjale probleemiks suure osa potentsiaalse kudeala jätkuv blokeerimine vee kõrvalejuhtimise tulemusena, vooluhulga ja veetaseme kõikumised. • Vingerjat leidub Narva jõe alamjooksul HEJ-st suudmeni. Vingerjat võib ohustada eelkõige veekogude süvendamisega kaasnev elupaikade hävitamine, kaldalähedase madalaveelise elupaiga asustajana on vingerjas tundlik ka veetaseme kõikumise suhtes. • Narva jõe alamjooksul on võldasele tähtsamateks surveteguriteks suure osa potentsiaalse elupaiga – kanjonis asuva jõelõigu – jätkuv blokeerimine vee kõrvalejuhtimise tulemusena, vooluhulga ja veetaseme kõikumised ning settekoormuse tõstmine ujuvsaarte jõkke juhtimisega. • EELISe andmetel on Struuga loodusalal kaitsealustest selgrootutest registreeritud vaid lai-tõmmuujuri esinemine Jaama jões ja Narva jõe alamjooksul suudme lähedal. Planeeringualal oleva kanali suudmest loodesse lai-tõmmuujuri registreerimisaegse esinemiskohani on 663 m. KKK 2015-2024 on leitud, et otseseid ohutegureid kaitse- eesmärgiks olevatele selgrootutele liikidele loodusalal ei esine. Liikide kaitse tagatakse läbi elupaikade kaitse. • Saarmast ei ole ühelgi Struuga loodusala hõlmaval kaitstaval alal EELIS-es registreeritud, samas sobivaid elupaiku leidub neist kõigil. Riikliku seire 2012. a aruande kohaselt oli Narva jõe alamjooksule jääv seireruut asustatud. Otseseid ohutegureid saarmale alal ei ole. Slipi ja kai rajamise ja hilisema kasutuse mõju Struuga loodusala kaitse-eesmärkidele Järgnevas tabelis 5.2 on kokkuvõtlikult loetletud eelpool tekstis toodud ohtlikud mõjud loodusala kaitse-eesmärkidele ja hinnatud vastava ohu potentsiaalset esinemise võimalust alternatiiv 3 kohase slipi ja kai rajamise ning hilisema kasutuse korral. Tabel 5.2. Jrk. Negatiivne mõju Negatiivne mõju esinemise nr. selgitamine 1 Veekogu hüdromorfoloogilise seisundi Planeeringualal kavandatud halvenemine tegevused ei põhjusta jõe paisutamist, veerežiimi või loodusliku jõeoru muutmist. 2 Kudealade blokeerimine vee Slipi ja kai rajamisel ei toimu vee kõrvalejuhtimise tulemusena kõrvalejuhtimist. Kai eest ja slipi alt OÜ Corson. Töö nr 1623 73 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on vajalik teha süvendustöid hinnanguliselt mahus 800 m3. Kudealadele avalduva mõju minimeerimiseks slipi ja kai rajamist ning süvendustöid ei teostata ajavahemikul aprillist juuli kuuni. 3 Rändeteede tõkestamine, jõgede Kavandatud tegevus ei põhjusta paisutamine, vooluhulga ja veetaseme kalade rändeteede tõkestamist, jõe muutused paisutamist ega vooluhulkade ja veetaseme muutusi. 4 Veekogu süvendamisega slipi ja kai Slipi ja kai rajamine teostatakse rajamisel kaasnev elupaikade hävitamine. varem inimmõjutatud kaldaosas, kus süvendamine ei too kaasa elupaikade hävitamist. 5 Vesiehitiste rajamise ja süvendamisega Inimmõjutatud väiksele kaldaosale tekkiv heljum rajatakse väikesemahuline slip ja sulundseinaga 40 m kai. Slipi ja sulundseina rajamise ning kai esise ala süvendamise käigus (maht 800 m3) tekkiv heljum jääb leevendusmeetmete rakendamisel tekkekoha lähialasse ja ei mõjusta oluliselt Narva jõevee kvaliteeti. 6 Kanjonis asuva jõelõigu – jätkuv Slipi ja kai rajamine ja hilise blokeerimine vee kõrvalejuhtimise kasutamine ei mõjuta vee tulemusena. juhtimist/mitte juhtimist kanjonisse. 7 Settekoormuse tõstmine ujuvsaarte jõkke Slipi ja kai rajamine ning hilisem juhtimisega. kasutamine ei mõjuta ujuvsaarte teket, ega ka nende pääsemist jõkke. 5.2.5.3 Kokkuvõttev ülevaade Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) olulisteks mõjustajateks on rändetõkked ja loodusliku veerežiimi muutmine. Jõed ja ojad elupaigatüüp 3260 on oluline Struuga loodusalal kaitstavate liikide elupaigana. Elupaiga tüüpi on selgitavalt käsitletud ptk 5.2.3.1 Elupaigatüüp 3260 ja 5.2.3.2 Narva jõe seisund. Struuga loodusala Narva jõe alamjooksu hoiuala osas ei asu kalade rändetõkkeid. Ülesvoolu paiknev Narva HEJ muudab sõltuvalt oma vajadusest jõe vooluhulka alamjooksul. Samuti kõigub süvendatud jõesängis veetase merevee tasemest sõltuvalt. • Alternatiiv 3 kohaselt kavandatud tegevusel puudub leevendavate meetmete rakendamisel oluline mõju jõed ja ojad elupaigatüübile ja läbi elupaikade kaitse ka kaitstavatele liikidele kuna vee keskkonnas toimuvate tegevuste korral tekkiv heljum jääb praktiliselt tekkekohale või selle lähialale (ei ulatu kavandatud kai äärest oluliselt väljapoole Narva jõele). Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübile lamminiidud (6450) puudub kavandatud tegevusest mõju. Narva jõe alamjooksul esineb Struuga loodusalal kaitsealustest liikidest vingerjat, hinku, võldast, harjust, jõesilmu ja ojasilmu. Vähesel määral on saadud ka tõugjat. Teadaolevalt on OÜ Corson. Töö nr 1623 74 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne alamjooksul saadud ka vinträime, juhukülalisena satub sinna merisutti. Eeltoodud kaitsealused liike on käsitletud põhjalikumalt peatüki 5.2.4 Struuga loodusalal kaitstavate liikide elupaigad allpeatükkides, kus on toodud ka kahjulikud survetegurid ning võimalikud meetmed. KKK 2015-2024 andmetel veekvaliteedi limiteerivat mõju kalade liigilisele koosseisule ei ole täheldatud, ajutisest veekvaliteedi langusest tulenevad negatiivsed mõjud avalduvad tavaliselt noorjärkude arvukuse ja vastavate põlvkondade tugevuse languses, liikide hävimine on haruldasem. KKK 2015-2024 andmetel on kaitsealuste kalaliikide vähene esinemine jõe alamjooksul on otseselt seotud vee kõrvalejuhtimisega koskedest ja nende alustest kärestikest. Tõenäoliselt on ka tuura ja kaitse-eesmärgiks seatud vinträime puudumine laiemas plaanis seotud elupaiga – kärestike – rikkumisega. Oluliseks ohuteguriks alamjooksul on rändetõkked (pais, aga ka kuiv jõesäng) ja jõe hüdroloogilise režiimi rikkumine (HEJ tsükliline töö). Kalastiku seisundi parandamise saavutamise peamiseks meetmeks on Narva jõe kanjonis asuva kärestikulise jõelõigu varustamine veega. EELIS-e andmetel on Struuga loodusalal kaitsealustest selgrootutest registreeritud vaid lai- tõmmuujuri esinemine Jaama jões ja Narva jõe alamjooksul suudme lähedal. Paksukojalise jõekarbi osas on leitud Narva jõest vaid tühje karpe, elusisendeid leitud ei ole. Rohe-vesihobu loodusalal registreeritud ei ole. Otseseid ohutegureid kaitse-eesmärgiks olevatele selgrootutele liikidele Struuga loodusalal ei esine. Liikide kaitse tagatakse läbi elupaikade kaitse (KKK 2015-2024). Saarmast ei ole ühelgi Struuga loodusala hõlmaval kaitstaval alal EELIS-es registreeritud, samas sobivaid elupaiku leidub neist kõigil. Riikliku seire 2012. a aruande kohaselt oli Narva jõe alamjooksule jääv seireruut asustatud. Otseseid ohutegureid saarmale alal ei ole (KKK 2015-2024). 5.2.6 Mõju olulisuse hindamine Natura eelhindamise tulemusena tehakse otsus, kas oluline mõju avaldub või mitte. Kui avaldub või tekib oht selle avaldumiseks, tuleb läbi viia asjakohane hindamine. Objektiivse eelhindamise tulemusena ei saa välistada kavandatud tegevusest (eelkõige alternatiiv 3 lisandumise tõttu, süvendamine mahus 800 m3) ilma leevendavaid meetmeid kasutamata negatiivse mõju tekkimise võimalust Struuga loodusala Narva jõe alamjooksu hoiuala osale. Arvestades eelnenut ja lähtudes ettevaatuspõhimõtest on ekspertide seisukoht jätkata asjakohase Natura hindamisega, et anda otsustajatele rohkem informatsiooni otsuste tegemiseks. Asjakohane hindamine võimaldab anda otsustajatele: Narva-Jõesuu Linnavolikogu – detailplaneeringu ja KSH algataja ning kehtestajale ja Keskkonnamet – vee erikasutusloa väljastajale (Narva jões süvendustööde tegemiseks ja slipi ning kai rajamiseks on vajalik vee erikasutusluba) rohkem informatsiooni otsuste tegemiseks. Detailplaneeringu kehtestamiseks ja vee erikasutusloa väljastamiseks peavad otsustajad olema veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult Struuga loodusala (Keskkonnaamet on Struuga loodusala valitseja) terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt ala kaitse eesmärki. OÜ Corson. Töö nr 1623 75 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5.3 Natura hindamise asjakohane taustmaterjal Detailplaneeringuga kavandatud KSH keskkonnamõjude sh mõju Struuga loodusalale hinnangu tegemisel on tuginetud ja kasutatud KSH aruande koostanud ekspertide hinnanguid ja alljärgnevaid allikaid: 1. Planeeringud ja teised asjakohased materjalid • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. • Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ (Töö nr 1960/13. OÜ Hendrikson & Ko. Jõhvi/Tartu 2016) kehtestas Ida-Viru maavanem 28.12.2016.a korraldusega nr 1-1/2016/278. • Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (Kehtestatud Ida-Virumaa Maavanema 11.07.2003 korraldusega nr 130). • Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 a). • Narva jõgi. Hoiualadega jõed Virumaal 2 Keskkonnaamet Kuru-Tartu 2010. • Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024. Keskkonnaamet. 2015. • Narva-Jõesuu Arengukava 2015-2025 ( Vastuvõetud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.08.2016 a määrusega nr 74). • Narva Jõesuu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2022 (Kinnitatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 29.09.2010 määrusega nr 23). • Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Seletuskiri. Töö nr 13042015/UP. OÜ Zoroaster. Narva-Jõesuu - Edise, 2015-2018 (12.02.2018). • Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu KSH. Aruanne. OÜ Adepte Ekspert. Tallinn 2017. • Eksperthinnang Narva Jõesuu sadama ja kai rekonstrueerimise KMH ja Natura hindamise vajalikkuse kohta Corson OÜ. Tallinn 2017. • Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (Töö nr 1623. Corson OÜ. Tallinn 2018) materjalid. • Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised, Euroopa Komisjon (November 2001). Keskkonnaministeerium 2005. • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013. • Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Jaanus Paal. Auratrükk Tallinn 2007. • Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. J. Paal. Tartu 1999. • Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 topo-geodeetiline uurimistöö. TT- 4398T. REIB. Tallinn 2016. • Eesti geoloogiline baaskaart 6534 Narva. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2009. • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. • Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016). OÜ Corson. Töö nr 1623 76 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Andmebaasid: a. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee ; b. eElurikkus andmebaas: http://elurikkus.ut.ee/ c. Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee d. Keskkonnalubade infosüsteem https://eteenus.keskkonnaamet.ee e. Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee 5.4 Struuga loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang Hinnang on koostatud peatükis 5.3 Natura hindamise asjakohane taustmaterjal ja kogu KSH ja Natura hindamise protsessis kogutud, analüüsitud ja hinnatud informatsiooni põhjal. Tabel 5.3. Struuga loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang tulenevalt planeeringualal kavandatud tegevustest ja ala hilisemast kasutamisest Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiri Kaitse-eesmärgid Loodusdirektiivi I lisa 2 elupaigatüübi kaitse ja Loodusdirektiivi II lisa 10 liiki, mille isendite elupaiku kaitstakse. Kas projekt või kava võib: jah/ei aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei. Alternatiivide 1 ja 3 (edaspidi A1 ja A3) kavandatud tegevusest ja hilisemast planeeringuala kasutusest puudub oht Struuga loodusala kaitse-eesmärkidele. katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas Ei. liikumise? A1 ja A3 puudub oht Struuga loodusala kaitse- eesmärkide suunas liikumise katkestamisele. takistada selliste tegurite toimimist, mis Ei. aitavad säilitada ala soodsat seisundit? A1 korral ka ilma leevendusmeetmeteta puudub oht ala soodsa seisundi säilimiseks. A3 korral on ohu puudumiseks vajalikud ptk 5.5 toodud leevendusmeetmete rakendamine. häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena Ei. kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja A1 korral ka ilma leevendusmeetmeteta puudub asustustihedust? oht häiringuks. A3 korral on ohu puudumiseks vajalikud ptk 5.5 toodud leevendusmeetmete rakendamine. Teised indikaatorid Kas projekt või kava võib: jah/ei põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala Ei. olemust määravates aspektides (nt toitainete A1 ja A3 ei põhjusta muutusi kriitilise tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga tähtsusega, ala olemust määravates aspektides. või ökosüsteemina? muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni Ei. määravate seoste (nt pinnase ja vee või A1 ja A3 ei muuda ala struktuuri ja funktsiooni taimede ja loomade vaheliste seoste) määravate seoste dünaamikat. OÜ Corson. Töö nr 1623 77 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne dünaamikat? mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt Ei. toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks A1 ja A3 ei põhjusta alal mitte mingisuguseid veedünaamika või keemiline koostis)? muutusi. Detailplaneeringuga mitteseotud väga olulisi muutusi on käsitletud peatükkides 3.2 Narva jõgi, 5.2.3.2 Narva jõe seisund ja tabelites 5.1 ja 5.2. vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide Ei. pindala? A1 ja A3 korral ei vähe esmatähtsate elupaigatüüpide pindala. Struuga loodusala kaitstav elupaigatüüp 3260 ei ole esmatähtis elupaigatüüp. vähendada esmatähtsate liikide arvukust? Ei. Planeeringualal puuduvad kaitsealused liigid. muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu? Ei. A1 ja A3 tegevustega ei muudeta liikide vahelist tasakaalu. vähendada ala mitmekesisust? Ei. A1 ja A3 rakendumisel ei vähene ala mitmekesisus. põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei. asurkondade suurust või esmatähtsate liikide A1 ilma leevendusmeetmeteta ei põhjusta vahelist tasakaalu või asustustihedust? häirimist ega mõjusta liikide asurkondade suurust ega asustustihedust. A3 korral on vajalikud ptk 5.5 toodud leevendusmeetmete rakendamine. põhjustada killustatust? Ei. A1 ja A3 tegevused ei põhjusta killustumise ohtu. põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, Ei. loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) A1 ja A3 ei põhjusta peamiste tunnuste mitte vähenemist või hävimist? mingeid muutusi. Natura hindamises läbiviidud määratlemiste ja hindamiste tulemuste põhjal võib väita, et A1 ja A3 korral ei avaldu leevendavate meetmete kasutamisel Struuga loodusalale olulist negatiivset mõju, mis ohustaks Struuga loodusala terviklikkust ja kaitse-eesmärke. Läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et leevendavate meetmete kasutamise korral ei avaldu Struuga loodusalale olulist negatiivset mõju, mis ohustaks Struuga loodusala terviklikkust ja kaitse-eesmärke. Oht võiks tekkida, kui kavandatud mahte oluliselt suurendataks või ei kasutataks KSH aruandes ettenähtud leevendavaid meetmeid ning ei arvestataks loodusala valitseja esitatud nõudeid. 5.5 Leevendavate meetmete olulisus Struuga loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide seisukohast Planeeringualal peab lähtuma alljärgnevatest leevendavatest meetmetest/nõuetest: 1. Ehitustöödel kasutatav tehnika ja mehhanismid peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele. 2. Alternatiiv 3 veekeskkonnas läbiviidavaid ehitus- ja süvendustöid ei tohi teha ajavahemikul 01. aprillist kuni 30. juulini. OÜ Corson. Töö nr 1623 78 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Alternatiiv 3 korral oluline meede Narva jõe alamjooksul Struuga loodusalal kaitstavate kalaliikide (otseselt vingerjas ja hink, aga kaudselt ka võldas, jõesilm, tõugjas) elupaikadele (kudemisaeg ja noorjärkude arenemisperiood). 3. Kasutada ehitustöödel parimat võimalikku tehnikat (PVT). 4. Süvendustööd tuleks läbi viia võimalikult madala veeseisu korral. 5. Järelevalve • Oluline keskkonnakaitseline meede nii maismaal kui veekeskkonnas tehtavate tööde läbiviimise. • Oluline meede, avarii- ja reostusohu vältimisel. Tööde teostamisel (sh ehitusmaterjalide vedu) on töövõtja kohustatud arvestama töökohas ilmastikust tingitud valitsevaid olukordi nagu tuule kiirus, veetase, lainetus, sademed, temperatuur jms. Eritööde teostamisel tuleb kasutada oma ala hästi tundvaid, heade tööoskustega vastavate tunnistustega töötajaid. Tööde teostamiseks kasutatavad ehitusmasinad ja tööriistad peavad vastama otstarbele ning Eesti Vabariigis kehtivatele tööohutuse nõuetele. Ehitusmasinate kasutamisel ei tohi ümbritsevale keskkonnale tekkida asjatut kahju. Alternatiivide 1 ja 3 teostuseks vajalike tööde tegemisel on vajalik silmas pidada alljärgnevat tööde teostamise ohutustehnikat: 1. Tööde teostaja peab tööde järjekorra planeerimisel ja tööprotsessi üksikute osade teostamisel arvestama tööohutuse nõuete täitmisega ning keskkonna kaitsest tulenevaid piiranguid. 2. Tööde teostamise graafik on vajalik koostada niiviisi, et kõik tööd teostatakse tööohutuse reeglite kohaselt, ilma et sellega tekiks ohtu töötajatele, keskkonnale või kolmandatele osapooltele. 3. Tööde teostaja peab hoolitsema selle eest, et jäätmete kogumine ning nende säilitamiseks ette nähtud mahutite suurus oleks küllaldane ning tühjendamine õigeaegne. 4. Vähendamaks ehitamise aegseid keskkonnariske, on vajalik pidada kinni kõigist vastavatest ehitustegevust reguleerivatest nõuetest ja heast ehitustavast ning keskkonna mõjude hinnangutega kaasnevatest piirangutest. 5. Ehitus- ja süvendustööde teostamisel tuleb kinni pidama kõikidest tööohutuse määrustest ja reeglitest. OÜ Corson. Töö nr 1623 79 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 6. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID 6.1 Alternatiivide kirjeldus ja kujunemine Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide hindamise objektiks on detailplaneeringuga haaratud ala ja kontaktala. KSH aruandes käsitletakse reaalsete alternatiivsete lahenduste keskkonnamõju ja nende võrdlust ning ettepanekuid olulise keskkonnamõju seireks kavandatavate meetmete rakendamise vajaduse kohta. 6.1.1 Alternatiivid 1 ja 2 Alternatiiv 1 (A1) – detailplaneeringuga kavandatud tegevus • Kalda tn 32a kinnistu jagamine ärimaa ja üldkasutatava maa krundiks. • Ehituskeeluvööndi vähendamine perspektiivsete hoonestusalade määramiseks paadikuuride püstitamiseks. • Arhitektuursete- ja ehitustingimuste määramine parkimisplatside ja veesõidukite vettelaskmiseks ning väljatõmbamiseks slipi rajamiseks. • Uute paadikuuride kavandamine kahe kanali haru vahele jäävale alale. • Kanali puhastamine mudast, risust ja sissekasvanud taimetest. • Ärimaa krundile ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine. • Kruntide liiklus- ja parkimislahenduse väljatöötamine. • Heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine. • Tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha ning nendega liitumisvõimaluste määramine. • Kujade määramine ja keskkonnatingimuste seadmine, servituutide vajaduse määramine. • Kavandatud tegevused ei toimu Struuga loodusalal ja Narva jõe alamjooksu hoiualal. Alternatiiv 2 (A2) – 0-alternatiiv ehk ala jääb praegusesse seisu • Ala jääb praegusesse alakasutatud ja pidevalt halvenevasse seisu. • Üldplaneeringu ja arengukava eesmärgid jäävad täitmata. • Paadikanali pidevalt halvenev seis muutub lõpuks paate kasutavatele kaluritele avarii ohtlikuks kuna kanalisse settib muda ja kanal ning paadisild kasvab rohttaimi täis ning risustub (fotod 3 ja 4). 6.1.2 Alternatiiv 3 Detailplaneeringu eskiisi ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalik arutelu toimus 31.10.2017.a algusega kell 14:00 Narva-Jõesuu Linnavalitsuses (aadress: Narva-Jõesuu, Koidu tn 25). Avaliku arutelu protokoll ja osalenute nimekiri on lisaks 1 oleva KSH VTK lisas 10. KSH VTK avalikul arutelul kohalikud kalurid esitasid täiendusettepanekud paadikuuride asetuse muutmiseks ja Narva jõe kaldale kanali suudmest Narva jõe suudmepoole kai ning slipi rajamiseks, antud lahendus on toodud lisaks 1 oleva KSH VTK lisas 4 oleval detailplaneeringu põhijoonise eskiisil. A1 kavandatud tegevusele lisaks kai ja slipi rajamist koos teenindushoone ning neid teenindava taristu rajamisega on KSH aruandes käsitletud eraldi kolmanda alternatiivina. OÜ Corson. Töö nr 1623 80 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Alternatiiv 3 (A3) - detailplaneeringuga kavandatud tegevus + kai ja slipi rajamine. Alljärgnevalt on toodud alternatiivist 1 erinevad olulised näitajad ja nendega seonduv: • Kai ja slipi rajamiseks on vajalik Narva jõe ehituskeeluvööndi vähendamine. • Ehituskeeluvööndi vähendamine on reguleeritud looduskaitseseaduse § 40. • Paadikai ja slipp rajamiseks on vajalik teostada kai esine ja slipi alune süvendus Narva jõe kaldaäärses madalas vees ca 500 m2 alalt. • Vastavalt veeseaduse § 8 lõige 2 punktile 6 tuleb taotleda vee erikasutusluba, kui toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine või punkt 7 kohaselt uputatakse tahkeid aineid veekogusse. • Süvendatava pinnase maht on hinnanguliselt 800 m3. Narva jõest süvendamise maht üle 500 m3 on olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 1 punktile 17. • Vastavalt KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt võib tegevusloa (nt vee-erikasutusloa) taotlemisel otsustaja (loa andja) jätta kohustusliku keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata. Antud KeHJS paragrahv lubab otsustajal jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Käesolev KSH aruanne püütakse koostada KMH täpsusastmes, arvestusega, et esitada Keskkonnaametile piisavalt teavet hilisemaks vee-erikasutusloa andmiseks. • Slipi ja kai esise ala süvendamine ning hilisem kasutus toimub Struuga loodusalale ja Narva jõe alamjooksu hoiualale jäävas Narva jõe osas. 6.2 Alternatiivide võrdlus 6.2.1 Kriteeriumid ja nende selgitus Kriteeriumid I Mõju maastikule ja .rohevõrgustikule II Mõju taimestikule ja mullastikule.. III Mõju pinna ja põhjaveele. IV Mõju Struuga loodusalale ja Narva jõe alamjooksu hoiualale V Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele. VI Kumulatiivne mõju ja koosmõju. VII Jäätmekäitlus, õhuemisioon ja müra. VIII Vastavus planeeringutele ja arengukavadele. IX Majanduslikud mõjud: piirkonna areng, maakasutus, turism, puhkemajandus ja kalandus. X Sotsiaal-majanduslikud mõjud: töökohad, tööhõive, turvalisus, kohalike tahte arvestamine, mõju inimese tervisele ja heaolule ning varale. Kriteeriumide selgitus • Õiguslikku kriteeriumi – vastavust õigusaktidele ei ole kriteeriumina kasutatud sellepärast, et mittevastavus õigusaktile välistab tegevuse. • Mõju maastikule ja rohevõrgustikule on olulised Narva-Jõesuus. • Mõju pinna ja põhjaveele on olulised mõjud. • Mõju Struuga loodusalale ja Narva jõe alamjooksu hoiualale on üliolulised mõjud. • Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele on tähtis Narva-Jõesuu linnas. • Kumulatiivne mõju ja koosmõju on olulise tähtsusega . OÜ Corson. Töö nr 1623 81 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Jäätmekäitlus on oluline planeeringuala heakorrastamisel. • Planeeringule või arengukavale mittevastavus ei välista tingimata veel kavandatut, vaid sunnib kavandatut või planeeringut muutma. • Majanduslikud mõjud on Narva-Jõesuu linnas väga olulised mõjud. piirkonna areng, maakasutus, turism, puhkemajandus ja kalandus. • Sotsiaal-majanduslik mõjud (töökohad, tööhõive, turvalisus, kohalike tahte arvestamine, mõju inimese tervisele ja heaolule ning varale) on otsesed ja olulised mõjud. 6.2.2 Kriteeriumide kaalu määramine Kriteeriumide kaalu määramine Alternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded on saadud KSH koostajate poolt hindamisprotsessi käigus, põhinedes hindajate väärtushinnangutele ja olemasolevale informatsioonile. Alternatiivide võrdlemisel on arvesse võetud ka negatiivsete mõjude leevendusmeetmeid. Kriteeriumide kaalu määramiseks kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumi võrreldi kõikide teiste kriteeriumidega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Kui kriteeriumide väärtus oli võrdne, anti mõlemale väärtus 0,5. Väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi tegelik (sisuline) väärtus oleks null. Saadud tulemus on antud kriteeriumi suhteline kaal. Tabel 6.1. Kriteeriumite suhtelised kaalud paariviisilisel võrdlusel Kriteeriumid Kriteeriumid I II III IV V VI VII VIII IX X I _ 0,5 0.5 1 0,5 1 0.5 1 1 1 II 0,5 _ 0.5 0,5 0 0.5 0,5 0.5 1 1 III 0.5 0.5 _ 0.5 1 0.5 0.5 0.5 1 1 IV 0 0,5 0.5 _ 0 0,5 0 0.5 1 1 V 0,5 1 0 1 _ 0.5 0.5 1 1 1 VI 0 0.5 0.5 0,5 0,5 _ 0.5 0.5 1 1 VII 0.5 0,5 0.5 1 0.5 0.5 _ 0.5 1 1 VIII 0 0.5 0.5 0.5 0 0.5 0.5 _ 1 1 IX 0 0 0 0 0 0 0 0 _ 0.5 X 0 0 0 0 0 0 0 0 0.5 _ Σ - 45 2.0 4 3 5 2,5 4 3 4,5 8,5 8.5 Kaal 0.044 0.089 0.067 0.111 0.055 0.089 0.067 0.1 0.189 0.189 6.2.3 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel Alternatiivide võrdluses kasutatud alternatiivid: 1. Alternatiiv 1 (A1) – detailplaneeringuga kavandatud tegevus. OÜ Corson. Töö nr 1623 82 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2. Alternatiiv 2 (A2) – 0-alternatiiv ehk ala jääb praegusesse seisu. 3. Alternatiiv 3 (A3) - detailplaneeringuga kavandatud tegevus + kai ja slipi rajamine. 4. Alternatiiv 4 (A4) – fiktiivne (arvutustehnilistel kaalutlustel on võetud fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on paremad). Pikemalt on alternatiive käsitletud peatükis 6.1.1 Alternatiiv 1 ja 2 ning 6.1.2 Alternatiiv 3. Alternatiivide paremusjärjestuse koostamisel on kasutatud paaride viisiliselt võrdlust nagu kriteeriumide tähtsusjärjekorra määramisel. Arvutatud on hindepunktid järgemööda kõikide kriteeriumide suhtes. Hinne näitab, milline on alternatiivide suhteline paremusjärjestus antud kriteeriumi suhte. Suurima hinde saab parim alternatiiv. Alternatiivide paremusjärjestus I kriteeriumi mõju maastikule ja rohevõrgustikule järgi Tabel 6.2 Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne A1 A2 A3 A4 A1 - 1 0,5 1 2,5 0,42 A2 0 - 0 1 1 0,17 A3 0,5 1 - 1 2,5 0,42 A4 0 0 0 - 0 0 Kokku 6 ~1 Tabelis 6.2 on toodud I kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Arvestades kõike KSH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on I kriteeriumi alusel on hinnatud alternatiivid 1 ja 3 võrdseteks ja neile järgneb A2. Alternatiivide paremusjärjestus II kriteeriumi mõju taimestikule ja mullastikule järgi: Tabel 6.3 Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne A1 A2 A3 A4 A1 - 0 0,5 1 1,5 0,25 A2 1 - 1 1 3 0,5 A3 0,5 0 - 1 1.5 0,25 A4 0 0 0 - 0 0 Kokku 6 1 Tabelis 6.3 on toodud II kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Arvestades kõike KSH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on II kriteeriumi alusel hinnatud parimaks A2 ja järgnevad võrdselt A1 ja A3. Alternatiivide paremusjärjestus III kriteeriumi mõju pinna ja põhjaveele järgi: Tabel 6.4 Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne A1 A2 A3 A4 A1 - 0 0,5 1 1,5 0,25 A2 1 - 1 1 3 0,5 A3 0,5 0 - 1 1,5 0,25 A4 0 0 0 - 0 0 Kokku 6 1 OÜ Corson. Töö nr 1623 83 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabelis 6.4 on toodud III kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Arvestades kõike KSH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on III kriteeriumi alusel alternatiividest parim A2, järgnevad võrdselt A1 ja A3. Alternatiivide paremusjärjestus IV kriteeriumi mõju Struuga loodusalale ja Narva jõe alamjooksu hoiualale järgi Tabel 6.5 Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne A1 A2 A3 A4 A1 - 0,5 1 1 2,5 0,42 A2 0,5 - 1 1 2,5 0,42 A3 0 0 - 1 1 0.17 A4 0 0 0 - 0 0 Kokku 6 ~1 Tabelis 6.5 on toodud IV kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Arvestades kõike KSH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on IV kriteeriumi alusel alternatiividest võrdselt parimad A1 ja A2, neile järgneb A3. Alternatiivide paremusjärjestus V kriteeriumi mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele järgi Tabel 6.6 Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne A1 A2 A3 A4 A1 - 0,5 0,5 1 2 0,33 A2 0,5 - 0,5 1 2 0,33 A3 0,5 0,5 - 1 2 0,33 A4 0 0 0 - 0 0 Kokku 6 ~1 Tabelis 6.6 on toodud V kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Arvestades kõike KSH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on V kriteeriumi alusel alternatiivid A1, A2 ja A3 hinnatud võrdseteks. Alternatiivide paremusjärjestus VI kriteeriumi kumulatiivne mõju ja koosmõju järgi Tabel 6.7 Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne A1 A2 A3 A4 A1 - 0 0,5 1 1,5 0,25 A2 1 - 1 1 3 0,5 A3 0,5 0 - 1 1,5 0,25 A4 0 0 0 - 0 0 Kokku 6 1 OÜ Corson. Töö nr 1623 84 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabelis 6.7 on toodud VI kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Arvestades kõike KSH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on VI kriteeriumi alusel parim A2 ja järgnevad võrdselt A1 ja A3. Alternatiivide paremusjärjestus VII kriteeriumi jäätmekäitlus, õhuemissioon ja müra järgi Tabel 6.8 Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne A1 A2 A3 A4 A1 - 0 1 1 2 0,33 A2 1 - 1 1 3 0,5 A3 0 0 - 1 1 0,17 A4 0 0 0 - 0 0 Kokku 6 1 Tabelis 6.8 on toodud VII kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Arvestades kõike KSH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on VII kriteeriumi alusel alternatiividest parim A2 järgneb A1 ja siis A3. Alternatiivide paremusjärjestus VIII kriteeriumi vastavus planeeringutele ja arengukavadele järgi Tabel 6.9 Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne A1 A2 A3 A4 A1 - 1 0,5 1 2,5 0,42 A2 0 - 0 1 1 0,17 A3 0,5 1 - 1 2,5 0,42 A4 0 0 0 - 0 0 Kokku 6 ~1 Tabelis 6.9 on toodud VIII kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Arvestades kõike KSH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on VIII kriteeriumi alusel alternatiivid A1 ja A3 hinnatud võrdseteks ja nendele järgneb A2. Alternatiivide paremusjärjestus IX kriteeriumi majanduslikud mõjud piirkonna areng, maakasutus, turism, puhkemajandus ja kalandus järgi Tabel 6.10 Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne A1 A2 A3 A4 A1 - 1 0 1 2 0,33 A2 0 - 0 1 1 0,17 A3 1 1 - 1 3 0,5 A4 0 0 0 - 0 0 Kokku 6 1 OÜ Corson. Töö nr 1623 85 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabelis 6.10 on toodud IX kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Arvestades kõike KSH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on IX kriteeriumi alusel alternatiiv A3 hinnatud parimaks järgnevad A1 ja A2. Alternatiivide paremusjärjestus X kriteeriumi sotsiaal-majanduslikud mõjud: töökohad, tööhõive, turvalisus, kohalike tahte arvestamine, mõju inimese tervisele ja heaolule ning varale järgi Tabel 6.11 Alternatiiv Võrdlustulem Summa Hinne A1 A2 A3 A4 A1 - 1 0 1 2 0,33 A2 0 - 0 1 1 0,17 A3 1 1 - 1 3 0,5 A4 0 0 0 - 0 0 Kokku 6 1 Tabelis 6.11 on toodud X kriteeriumi alusel nelja alternatiivi (A1, A2, A3 ja A4) võrdlustulemused. Alternatiivide lühiiseloomustus on toodud antud peatüki algul. Arvestades kõike KSH protsessis kasutada olnud informatsiooni ja ekspertide kogemusi on X kriteeriumi alusel alternatiiv A3 hinnatud parimaks järgnevad A1 ja A2. 6.2.4 Alternatiivide väärtusindeksid Alternatiivide väärtused kriteeriumide kaupa (kriteeriumi kaal x hinne) Tabel 6.12. Kriteerium Kaal A1 A2 A3 I 0,044 0.01848 0.00748 0,01848 II 0,089 0,02225 0,0445 0,02225 III 0,067 0,01675 0,0335 0,01675 IV 0,111 0,04662 0,04662 0,01887 V 0,055 0,01815 0,01815 0,01815 VI 0,089 0,02225 0,0445 0,02225 VII 0,067 0,02211 0,0335 0,01139 VIII 0,1 0,042 0,017 0,042 IX 0,189 0,06237 0,03213 0,0945 X 0,189 0,06237 0,03213 0,0945 Väärtusindeks ~ 0,33 ~ 0,31 ~ 0,36 Paremusjärjestus 2 3 1 Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks alternatiiv A3. OÜ Corson. Töö nr 1623 86 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 7. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED 7.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed Planeeringualal peab lähtuma alljärgnevatest leevendavatest meetmetest ja nõuetest: 1. Tööde teostamiseks kasutatavad ehitusmasinad ja tööriistad peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele ning otstarbele ja kehtivatele tööohutuse nõuetele. Ehitusmasinate kasutamisel ei tohi ümbritsevale keskkonnale tekkida asjatut kahju. 2. Alternatiiv 3 veekeskkonnas läbiviidavaid ehitus- ja süvendustöid ei tohi teha ajavahemikul 01. aprillist kuni 30. juulini. • Alternatiiv 3 korral oluline meede Narva jõe alamjooksul Struuga loodusalal kaitstavate kalaliikide (otseselt vingerjas ja hink, aga kaudselt ka võldas, jõesilm, tõugjas) elupaikadele (kudemisaeg ja noorjärkude arenemisperiood). 3. Kasutada ehitustöödel parimat võimalikku tehnikat (PVT). 4. Süvendustööd tuleb läbi viia võimalikult madala veeseisu korral. 5. Tööde teostamisel (sh ehitusmaterjalide vedu) on töövõtja kohustatud arvestama töökohas ilmastikust tingitud valitsevaid olukordi nagu tuule kiirus, veetase, lainetus, sademed, temperatuur jms. 6. Müravastasteks meetmeteks ehitustööde ajal on: tööde planeerimine ja ajastamine, töödele planeeritavast ajast ja ajapiirangutest kinni pidamine, vähem müra tekitavate seadmete, masinate kasutamine, parima tehnoloogia kasutamine, tööde teostamine vastavalt heale tavale ja avalikkuse teavitamine. 7. Ehitamisel võimaliku ohuolukorra tekkimisel tuleb lähtuda töödeteostaja koostatud ohuolukorra lahendamise plaanist. 8. Kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja vastavalt ehituseeskirjadele ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje-, tervise- keskkonna kaitselistest nõuetest. 9. Kanali põhja mudast ja settinud materjalist puhastamistöid tuleks läbi viia võimalikult madala veeseisu korral. Kanalisuudmesse tuleb heljumi võimaliku leviku välistamiseks paigutada poomid heljumitõkendiga. 10. Kõigi tööde teostuse õige läbiviimise ja kvaliteedi kontrolli peab tagama järelevalve. • Oluline keskkonnakaitseline meede nii maismaal kui veekeskkonnas tehtavate tööde läbiviimisel. • Oluline meede, avarii- ja reostusohu vältimisel. Alternatiivide 1 ja 3 teostuseks vajalike tööde tegemisel on vajalik silmas pidada alljärgnevat tööde teostamise ohutustehnikat: 1. Tööde teostaja peab tööde järjekorra planeerimisel ja tööprotsessi üksikute osade teostamisel arvestama tööohutuse nõuete täitmisega ning keskkonna kaitsest tulenevaid piiranguid. 2. Tööde teostamise graafik on vajalik koostada niiviisi, et kõik tööd teostatakse tööohutuse reeglite kohaselt, ilma et sellega tekiks ohtu töötajatele, keskkonnale või kolmandatele osapooltele. 3. Tööde teostaja peab hoolitsema selle eest, et jäätmete kogumine ning nende säilitamiseks ette nähtud mahutite suurus oleks küllaldane ning tühjendamine õigeaegne. 4. Vähendamaks ehitamise aegseid keskkonnariske, on vajalik pidada kinni kõigist vastavatest ehitustegevust reguleerivatest nõuetest ja heast ehitustavast ning keskkonna mõjude hinnangutega kaasnevatest piirangutest. 5. Ehitus- ja süvendustööde teostamisel tuleb kinni pidama kõikidest tööohutuse määrustest ja reeglitest. OÜ Corson. Töö nr 1623 87 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 7.2 Keskkonnaseire ja järelevalve Slipi ja kai rajamiseks tehtava süvendamise (A3) käigus tekkiva heljumi leviku seire läbiviimine või erimeetmete kasutamine (süvendusala heljumitõkendiga eraldamine) ei ole vajalik, kui süvendamisel on rakendatud eelmises peatükis toodud leevendavad meetmed. Hinnanguliselt on Narva jõe madalas kaldaalas tehtava süvendamise mõju (heljumi teke) lühiajaline ja lokaalne ning leevendusmeetmete kasutamisel ei ulatu kaugemale Narva jõele. Peatükis 5.2.3.2 Narva jõe seisund toodud Narva HEJ oma vajadusest jõe vooluhulka muutmisi alamjooksul, süvendatud jõesängis veetaseme kõikumisi merevee tasemest sõltuvalt ja läbi Kulgu paisu allavoolu lastud ujuvsaartega kaasnes tugev setete allakanne (kattis ja katab ka tulevikus Narva jõe põhja pikemaks või lühemaks ajaks arvestatava paksusega settekihiga). Eelnimetatud oluliste Narva jõe alamjooksu mõjutavate teguritega võrreldes on A3 kohane süvendamise heljumi teke leevendavate meetmete rakendamisel praktiliselt olematu mõjuga Narva jõe elustikule ja jõevee kvaliteedile. Kasutades süvendamisel järelevalve all parimat võimalikku tehnikat, viies süvendustööd läbi jõevee madalseisuajal ja vastavalt tehnoloogilistele nõuetele ei kaasne olulist keskkonnamõju. Samas kui tööde läbiviimisel selgub mingi olulise ohuga avariiline olukord (torm, reostus oht, jää, üleujutusoht), siis tuleb tegevus peatada. Tööd võib jätkata ainult siis kui avariilise olukorra ohtu enam ei ole. OÜ Corson. Töö nr 1623 88 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 8. KOKKUVÕTE 8.1 Kokkuvõte 1. Narva-Jõesuu Linnavolikogu algatas 22.06.2016 otsusega nr 130 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu koostamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. 2. Narva-Jõesuu linn paikneb Ida-Viru maakonnas haldusüksuses Narva-Jõesuu linn, Eesti kirderannikul. Narva-Jõesuu linn asub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiril Narva jõe suudmes. 3. Geoloogiliselt paikneb Narva-Jõesuu Ida – Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval ja sellega piirneval alal. Pinnakate on valdavalt liivane või kivine, domineerivad merelised kulutus- ja kuhjetasandikud, rohkesti on astanguid, rannavalle ja luiteahelikke. 4. Narva-Jõesuu on väga pika rannakalapüügi ja meresõidutraditsioonidega, mis on siinse kultuuriga otseselt ja kaudselt seotud ning mõjutanud seda sajandite vältel 5. KOV-le tähendab elanikkonna sotsiaalsete vajadustega arvestamine eelkõige avalike teenuste ja selleks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide olemasolu. Avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet mõjutab oluliselt inimeste elu- ja töökoha valikut. 6. Alternatiiv 3 lisamise ettepanek kohalike kalurite poolt aitab kaasa kalastusalase tegevuse ja täiendavate vaba aja veetmise- ja puhkevõimalustega tegevuste lisandumisega paremini arendada üldplaneeringus kavandatut ja parandada tööhõivet. 7. Sotsiaalsete vajaduste hulka kuuluvad ka eluaseme olemasolu ja sellele võimalikult lähedal asuvad töökohad, millele loob eelduse planeeringuala kompleksne väljaarendamine. 8. Kavandatud tegevusega A1 ja A3 ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saasteluba vajavaid tootmistegevusi planeeringualal ei kavandata. 9. Tervisele ja elukvaliteedile avaldab mõju elukeskkond, mis hõlmab füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda. See tähendab, et tervisele, nii füüsilisele kui ka vaimsele, avaldab mõju kõik meie ümber toimuv. 10. Alternatiivide A1 ja A3 kohane tegevus eeldatavalt avardab ettevõtlusele võimalusi ning parandab töökohtade ja eeldatavalt ka paljude inimeste heaolu. 11. Elukeskkonna muutumisega kvaliteetsemaks kasvavad eeldatavalt kinnisvara hinnad ning tõuseb hinnanguliselt piirkonnas inimeste vara väärtus, paraneb piirkonna maine ning kogu ümbritsev keskkond muutub turvalisemaks. 12. Narva jõe kallastel alad on väga pika veesõidutraditsioonidega, mis on piirkonna kultuuriga otseselt ja kaudselt seotud ning mõjutanud seda sajandite vältel. Igasugune kalanduse ja veesõiduga seotud tegevus elavdab rannakultuuri taasloomist ja edasiarendamist. 13. Kultuuripärand ja esteetiline maastikuilme parandavad elukeskkonna kvaliteeti ja tugevdab ka elanike identiteeti. 14. Arengukava järgi on Narva-Jõesuu soodsa ettevõtluskeskkonnaga, kuna linn teeb tihedat koostööd ettevõtjatega, et tuua linna investeeringuid ja töökohti. Suurem osa majandusest toimub teenindavas sektoris, majutuses, kaubanduses, turismis. Peamisteks turismiobjektideks on sanatooriumid ja hotellid, pikk liivarand ning tervislik looduskeskkond. Lisaks turismile on ettevõtlusest oluline säilitada Narva- Jõesuu põline rannakalandus. 15. Narva-Jõesuu linnas asuva planeeringuala suurus on ca 4,9 ha, mis moodustub kahest eraomandis (Kalda tn 32 ja 36) ja kahest munitsipaalomandis (Kalda tn 32a ja 38) olevat kinnistust ning reformimata riigimaast. OÜ Corson. Töö nr 1623 89 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 16. Kalda tn 32a kinnistul paikneb ca 30 aastat tagasi rajatud paadisild (ehitisregistri kood 220316015). Kalda tn 38 kinnistu lõuna osas paikneb ladu-angaar (ehitisregistri kood 120683641), mis on ette nähtud kalurite kalapüügiriistade hoidmiseks. 17. Kalda tn 32a ja Kalda tn 32 ja Kalda tn 36 kinnistutele jääb enne 1987. a rajatud kanal ja kanalit raudbetoon paneelidest ümbritsev paadisild. 18. Kalda tn 32a kinnistule vahetult paadisilla äärde on kavandatud paadisilda külastavate aluste jaoks paadikuurid/garaažid. 19. Koos paadisillaga rajati Narva-Jõesuu linna genplaani järgi maismaale paadisilla ääres olev veeliiklusrajatis (kanal) paatide liikumiseks Narva jõkke ja tagasi. Kanalit ühendab Narva jõega kitsa kanalisuue. Kanali ja suudme kaldakindlustuseks on suured monoliitsed raudbetoonist paneelid ja –plokid. 20. 1980-ndate lõpupoole maismaale tehislikult rajatud veeliiklusrajatis (kanal) ei ole sisuliselt Narva jõe osa, aga samas Maa-ameti katastrikaartidel loetakse Narva jõe osaks koos Narva jõele kehtivate veekaitseliste kitsendustega. 21. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik Kalda tn 32a kinnistule paadikuuride ehitamiseks ja kanali suudmest läänepoole 40 m kai ja slipi rajamiseks. Antud vajadus oli kalurite ja linnavalitsuse suhtluses üleval juba aastaid, aga formuleerus alles detailplaneeringu eskiisi ja KSH VTK avalikul arutelul kohalike kalurite poolt sooviks lisada see detailplaneeringusse. Kavandatud on ka puurkaevu rajamine. Puurkaevuga kavandataks võtta Kambriumi-Vendi Voronka veekogumist põhjavett koguses alla 10 m3 ööpäevas. Antud koguses põhjavee võtmine Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist T1 või T2 eeldatavalt on reaalne ja ei too kaasa olulist mõju vastavale põhjaveekogumile. 22. Alternatiiv 3 kohaselt kavandatud Narva jõe kaldal kanali suudmest läänepoole kai ja slipi rajamine tingib rajatava kai ja slipi eest hinnanguliselt 800 m3 mahus Narva jõe kaldaäärse ala süvendamist (olulise keskkonnamõjuga tegevus, nõuab KMH-d). 23. Parimaks alternatiiviks on alternatiiv 3 ja sellele järgneb alternatiiv 1. Alternatiiv 2 korral on piirkonnas pärsitud sotsiaalmajanduslik areng. 24. Planeeringualal kavandatud tegevustega ei kaasne mõju avaldumist kliimamuutustele. Samas peab kindlasti arvestama üleujutusohu riskidega, nagu näiteks hooajalise suvekohviku ehitamisel või kai, slipi ja teenindushoone ehitamisel ning võimalike trasside, teede ja parkimisplatside rajamisel. 8.2 Lõppjäreldused 1. Detailplaneeringuga parandatakse Narva-Jõesuu linna sotsiaalmajanduslikku keskkonda ja luuakse täiendavad/paremad arengueeldused puhkemajanduse ja kalandusalase ning turismialase konkurentsivõime tõstmiseks. 2. Planeeringu elluviimisel on võimalik eksponeerida Narva-Jõesuu maastikulisi ja loodusväärtusi koos unikaalse kultuuri- ning ajaloopärandiga. 3. Kultuuripärandi osaks on ka traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav kavandatu teostamisel ehitatud keskkond. Kultuuripärandit kätkevad objektid, alad ja elulaad on oma unikaalsuses oluliseks kohatunde ja paigaidentiteedi osaks. 4. Narva-Jõesuu väga vana kalapüügi ja kalandusega seotut kultuuripärandit jätkavad 1987 a rajatud ja kasutatav paadisild kui ka selle toimimiseks rajatud kanal ning paadisilla äärde 2000 a rajatud paadikuurid (garaažid). Kalanduse ja kalapüügiga seotud kultuuripärandit arendavad nüüd edasi detailplaneeringuga Narva jõe äärde kavandatud kai ja slipi rajamine ning nende taristu ja hoone ning olemasoleva OÜ Corson. Töö nr 1623 90 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne paadisilla paatide teenindamiseks täiendavate paadikuuride ehitamine koos täiendava taristu (trassid, parkimisplatsid, teed) rajamisega. 5. Natura hindamises läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et leevendavate meetmete kasutamise korral ei avaldu Struuga loodusalale ja Narva jõe alamjooksu hoiualale olulist negatiivset mõju, mis ohustaks Struuga loodusala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala terviklikkust ja kaitse-eesmärke. 6. Planeeritud tegevus võimaldab reaalselt alustada senini Narva-Jõesuu linna arendamata Kalda tänava piirkonna detailplaneeringualas arendustegevusega. Kavandatud tegevused mõjuvad positiivselt Narva-Jõesuu linna arengule. 7. Alternatiiv 3 rakendamisel arvestab planeering täielikult kohalike kaluritele tahet ja soove ning on positiivse mõjuga nende tervisele, varale ja heaolule. 8. Planeeringu selline linna-, linnaelanike- ja kalurite huve arvestav süsteemne lahendus on linnaruumis on vajalik ja otstarbeline ning täielikult vastavuses säästva arengu printsiibile. OÜ Corson. Töö nr 1623 91 Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti geograafiline baaskaart 6244 Pakri Seletuskiri Eesti Geoloogiakeskus. R. Perens Tallinn 2013 2. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. 3. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. 4. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Töö 15/TP/29. INSPIRING ENVIONMENT. Tallinn 2016. 5. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (Kehtestatud Ida-Virumaa Maavanema 11.07.2003 korraldusega nr 130). 6. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 a). 7. Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. (Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 a). 8. Narva jõgi. Hoiualadega jõed Virumaal 2 Keskkonnaamet Kuru-Tartu 2010. 9. Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024. Keskkonnaamet. 2015. 10. Narva-Jõesuu Arengukava 2015-2025 ( Vastuvõetud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.08.2016 a määrusega nr 74). 11. Narva Jõesuu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010- 2022 (Kinnitatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 29.09.2010 määrusega nr 23). 12. Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Seletuskiri. Töö nr 13042015/UP. OÜ Zoroaster. Narva-Jõesuu - Edise, 2015-2018 (12.02.2018). 13. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu KSH. Aruanne. OÜ Adepte Ekspert. Tallinn 2017. 14. Eksperthinnang Narva Jõesuu sadama ja kai rekonstrueerimise KMH ja Natura hindamise vajalikkuse kohta Corson OÜ. Tallinn 2017. 15. Narva-Jõesuu Kalda tn 32, 32a, 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (Töö nr 1623. Corson OÜ. Tallinn 2018) materjalid. 16. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised, Euroopa Komisjon (November 2001). Keskkonnaministeerium 2005. 17. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013. 18. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Jaanus Paal. Auratrükk Tallinn 2007. OÜ Corson. Töö nr 1623 92

Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →