Kihnu sadama lainemurdja hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

Tehnilise Järelevalve Amet 01.06.2018 nr 1/1-11/112 Sõle 23A 10614 TALLINN Kihnu sadama lainemurdja hoonestusloa taotlemine – täiendatud Kihnu sadama kaitseks kavandame lainemurdja rajamist. Osaühingu EstKONSULT poolt on koostatud 2011 aastal „Munalaiu ja Kihnu sadamate rekonstrueerimise ehitusprojekt. Kihnu sadam“, töö nr B001. Munalaiu sadama osas on projekt realiseeritud. Töö nr B001 kohaselt tuli raja muul, mis algas kaldalt, kuid praegu antud töö korrigeerimise käigus (OÜ EstKONSULT töö nr B809) arvestades tehtud uuringuid, puudub vajadus rajatise ühendamiseks maismaaga. Seetõttu tulenevalt Veeseaduse 4 jagu „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ §22⁵ Hoonestusluba, tuleb see taotleda. Vastavalt §22⁶ Hoonestusloa taotlemine esitame järgmised andmed: - Lainemurdja kaitseb sadama akvatooriumit avamerelt tuleva lainetuse eest, suurendades kaide ääres silduvate ja seivate laevade turvalisust - Lainemurdjapea maksimaalne kõrgus on +1,80, koos otsatulega +5,98. Max vee sügavus on 4 m. Lainemurdja koosneb 5 ja 13 tonnistest tetrapoodidest, lainemurdjapea on nelinurkne 7 x 7 m terassulundseintega konstruktsioon, mis on seest täidetud mineraalse täitega - Lainemurdja alla jääv merepõhja pindala on 960 m². Otsatule kaabelliini pikkus on 50 m ja pindala 25 m² (kaabli kaitseks paigaldatakse betoonplaadid) Vastavalt asendiplaani AS joonis 4-01 on koormatava ala koordinaadid järgmised: P1003 X – 6444640,437 Y – 501143,041 P1004 X – 6444634,206 Y – 501233,900 P1005 X – 6444606,566 Y – 501265,145 P1006 X – 6444602,340 Y – 501269,992 P1007 X – 6444607,432 Y – 501274,431 P1008 X – 6444611,660 Y – 501269,582 P1009 X – 6444640,737 Y – 501236,606 P1010 X – 6444647,127 Y – 501143,418 Kaabelliini koordinaadid: Kaabli kai pikenduse poolne ots X – 6444570,726 Y – 501309,282 Kaabli lainemurdja poolne ots X – 6444605,311 Y – 501272,582 Rohu 5 Üldtelefon +372 453 0140 SEB Pank 93819 Kuressaare Üldfaks +372 453 0149 SWIFT: EEUHEE2X EESTI VABARIIK E-post: [email protected] Arvelduskonto: 10022030455004 Reg kood 10216057 Internet: www.saarteliinid.ee IBAN: EE301010022030455004  - Sadama rekonstrueerimistöödeks on vaja vee erikasutusluba. Keskkonnaamet algatas keskkonnamõju hindamise. KMH aruanne on esitatud kooskõlastamiseks Keskkonnaametile 16.04.2018. Esitame KMH aruande koos lisadega ning OÜ EstKONSULT töö nr B809 asendiplaani osa AS joonis 4-01(täpsustatud) - Hoonestusloa kehtivuse aeg 50 aastat. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Tamkivi Juhatuse liige  9 2 4 6 8 9 1 15 6 9 2 4 5 3 1 1 P1003 3 25 P1009 Pos. Ehitise 8 1 7 7 7 8 8 9 1 1 1 1 1 2 Rajatise / vesirajatise nimetus staatus 2 P1004 01 Lainemurdja-muul uusehitis 8 2 02 uusehitis 2 2 2 2 2 2 1 2 3 5 8 8 2 03 perspektiivne P1013 1 2 4 05 Kai pikendus uusehitis 8 35 06 rekonstrueeritav ehitis 5 4 4 4 3 4 6 8 1 3 5 5 25 3 4 1 8 1 1 2 3 3 P1007 55 P1005 7 1 3 4 5 5 5 9 1 4 LIITSIHT 1 7 ( 2762.9 - 92.9 ) 3 5 2 Pos. 8 4 4 5 8 3 1 7 8 1 6 1 9 2 4 45 7 6 01 Ehitisealune pind ( lainemurdja - muul ) m2 960 5 1 1 3 5 02 m2 17900 4 35 03 m2 8050 4 4 1 4 5 7 9 2 6 6 4 3 4 8 5 6 05 Ehitisealune pind (kai 1 pikendus) m2 530 3 2 06 m2 3000 5 4 4 4 2 8 7 9 3 7 8 P1014 2 KK-65 8 8 1 9 7 3 2 25 6 1 4 5 2 3 4 Olemasolevate kinnistute piirid 3 8 9 2 8 2 5 3 1 8 1 9 1 P1015 1 Projekteeritud betoonplaatidest kattega ala 3 1 1 5 5 P1018 7 1 7 4 1 1 Projekteeritud monoliitbetoonkattega ala 35 1 6 8 4 35 1 4 1 6 9 8 7 Lammutatav 9 8 2 7 9 2 5 8 4 P003 25 KK-5 5 PM-6 1 8 3 3 6 1 45 8 8 5 K-2 Kinnistusisene proj. 04 kV elektrikaabel 6 9 P1011 5 35 5 Kinnistusisene proj. sidekaabel 1 3 4 3 1 1 2 5 7 1 3 3 9 7 Kinnistusisene veetorustik 3 3 5 8 5 2 2 5 1 4 3 4 9 Kinnistusisene reoveekanalisatsioon 7 9 45 8 2 35 3 8 6 PM-5 Kinnistusisene sademeeveekanalisatsioon 2 2 6 7 P1019 35 7 3 45 5 8 1 3 6 KK-4 2 7 7 1 2 7 4 8 P1020 Proj. Elektrikilp 1 3 1 5 7 1 9 55 8 5 PM-4 8 5 1 3 8 3 3 9 4 2 3 3 35 6 3 8 1 8 K-1 35 9 PM-6 1 45 3 Proj. Elektrikaablite Kanalisatsioon 1 3 P1012 55 4 KK-3 7 9 6 6 KK-1 Proj. Kaablikaev Nr 1 3 9 8 3 8 4 1 3 7 K-1 Proj. Kaamera K-1 25 7 4 KOORDINAADID PUNKT X Y LAINEMURDJA - MUUL P1003 6444640,437 501143,041 P1004 6444634,206 501233,900 P1005 6444606,566 501265,145 P1006 6444602,340 501269,992 KK-2 P1007 6444607,432 501274,431 P1008 6444611,660 501269,582 P1009 6444640,737 501236,606 P1010 6444647,127 501143,418 P1011 6444512.37 501118.78 P1012 6444453.64 501165.56 P1013 6444621.07 501126.38 3 KAI 1 1 P1014 6444568.13 501307.19 Aadress Staadium P1015 6444549.31 501343.51 D K21 K21 K21 Ehitusprojekt Joonise nimi K11 V11 K21 P1016 6444540.15 501332.91 K11 << V11 K21 >> KK-1 K11 V11 K21 < > K11 P1018 6444543.26 501349.28 K21 A P1019 6444492.96 501348.47 K21 Ehitis Ehitise nr Osa Joonise nr Muudatus P1021 K21 P1020 6444482.23 501337.46 K21 K21 P1021 6444374.66 501108.93 Projektijuht K21 KPJK-1 Projekteeris Joonestas M. Pant Formaat tel 664 6730, faks 664 6767, e-post [email protected] Kontrollis  OÜ EstKONSULT Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn telefon: +372 664 6730 e-post: [email protected] Töö nr E1382 Tellija: AS Saarte Liinid Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine KMH aruanne Aide Kaar Keskkonnaekspert, litsents KMH0123 Tallinn, 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 1/66 Töö nr E1382 aruanne Töö nimi Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH Töö staadium KMH aruanne Töö number E1382 Kuupäev 13. aprill 2018 Koostanud Aide Kaar, Roland Kraavi, Rain Männikus, Mati Kose © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 2/66 Töö nr E1382 aruanne SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS .......................................................................................................................... 5 2.1. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ..................................... 6 3. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................... 8 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU ....................................................... 9 4.1. Heljumi levik ja mõju veevahetusele ........................................................................ 9 4.1.1. Tuule analüüs ................................................................................................... 9 4.1.2. Mudel Delft3D .................................................................................................10 4.1.3. Mudelite seadistused.......................................................................................10 4.1.4. Süvendamisel tekkiva heljumi levik ................................................................. 11 4.1.5. Kaadamisel tekkiva heljumi levik .....................................................................13 4.1.6. Vee vahetus Suaru sadamas...........................................................................15 4.2. Natura hindamine ...................................................................................................15 4.2.1. Natura 2000 ala kirjeldus .................................................................................16 4.2.2. Tõenäoliselt oluliste mõjude määramine ja hindamine.....................................31 4.2.3. Natura hindamise tulemused ja järeldus ..........................................................42 4.3. Uue kaadamisala valimine......................................................................................42 4.4. Natura 2000 eelhindamine uuele kaadamiskohale .................................................43 4.4.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega........................43 4.4.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ....................................................43 4.4.3. Mõjuala ulatuse määramine ............................................................................44 4.4.4. Natura 2000 alade kirjeldus ............................................................................44 4.4.5. Kaadamise mõju prognoosimine Natura-aladele .............................................44 4.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus .....................................................45 4.5. Mõju hoovuste ja setete liikumisele ........................................................................45 4.6. Mõju põhjaelustikule ...............................................................................................46 4.6.1. Mõju taimestikule ............................................................................................46 4.6.2. Mõju põhjaloomastikule ...................................................................................47 4.7. Mõju kalastikule......................................................................................................48 4.8. Mõju veealusele kultuuripärandile ..........................................................................51 4.9. Müra ehitustööde tegemise ajal ..............................................................................52 Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 3/66 Töö nr E1382 aruanne 4.10. Avariiolukordadest tekkivad mõjud ......................................................................53 4.10.1. Sadama rajamine.........................................................................................53 4.10.2. Sadama ekspluatatsioon..............................................................................53 4.11. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ...........................................................54 4.12. Kumulatiivsed mõjud ...........................................................................................54 5. KESKKONNAMEETMED .............................................................................................56 5.1. Meetmed linnustiku kaitseks...................................................................................56 5.2. Meetmed kalastiku kaitseks....................................................................................59 5.3. Kaadamiskoha mõõdistamine ................................................................................59 5.4. Meetmed heljumi leviku piiramiseks .......................................................................59 5.5. Kokkuvõte ajalistest piirangutest ............................................................................59 6. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE .......................................................................60 7. ÜLEVAADE MENETLUSPROTSESSIST......................................................................63 8. KASUTATUD ANDMEALLIKAD ...................................................................................64 LISAD ..................................................................................................................................65 Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 4/66 Töö nr E1382 aruanne 1. SISSEJUHATUS AS Saarte Liinid on eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Ettevõte tegutseb alates 1. oktoobrist 1994.a. AS Saarte Liinid põhiülesanne on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine vastavalt Eesti riigi regionaalpoliitika põhimõtetele. Eelkõige tähendab see parvlaevaühenduse kindlustamist mandri ja asustatud saarte vahel. AS Saarte Liinid (edaspidi ka arendaja) eesmärgiks on laevade, reisijate, sõidukite ning kauba liikumise kvaliteetne korraldamine ettevõtte poolt hallatavates sadamates, mille hulka kuulub ka Kihnu sadam. Kihnu sadama rekonstrueerimiseks, süvendamiseks ja süvenduspinnase kaadamiseks merre esitas arendaja 27.12.2016 kirjaga nr 1/1-11/308 Keskkonnametile taotluse vee erikasutusloa saamiseks. Oma 26.01.2017 otsusega nr 14-6/17/869-2 algatas Keskkonnaamet Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH). „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ (KeHJS) § 3 järgi hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 17 järgi on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse kavandamisel tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju KeHJS tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. (KeHJS § 21). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. (KeHJS § 22). KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. (KeHJS § 31). Kihnu sadama rekonstrueerimise eesmärk on olemasoleva sadama jätkuv haldamine selleks, et tagada Kihnu saare ja mandri vaheline püsiv laevaühendus. Vastavalt „Püsiasustusega väikesaarte seadusele“ on riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärk püsiasustusega väikesaarte haldamisel püsiasustuse taastamine, säilitamine ja arengusuutlikkuse toetamine. Transpordiühenduse tagamine on seaduse kohaselt esmatähtis avalik teenus. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 5/66 Töö nr E1382 aruanne 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS Kihnu sadama kaitsemuuli ja kai nr 1 pikenduse rajamise ettevalmistused algasid 2010. aastal. Inseneribüroo EstKONSULT OÜ koostas siis AS-i Saarte Liinid tellimusel Munalaiu ja Kihnu sadamate rekonstrueerimise II ehitusjärgu ehitusprojekti (töö nr B001), kus on antud Kihnu sadama kinniseks ehitamise võimalik lahendus. Selle põhjal koostas AS Saarte Liinid vee erikasutusloa taotluse – vt KMH programmi lisa 1. Vastavalt vee erikasutusloa taotlusele on arendajal kavas kai nr 1 pikendamine ca 20 meetri võrra, kai ette uue metallsulundseina rajamine, akvatooriumi kaitseks kaitsemuuli rajamine ja akvatoorium süvendamine. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt on süvendatava pinnase kogus muuli alusest väljakevest 8000 m3 ja akvatooriumi süvendamisest 14 500 m3, kokku 22 500 m3. Süvenduspinnas on osaliselt plaanis kaadata Liivi lahe. Kaide rekonstrueerimise ja muuli ehitamisega seotud tahkete ainete uputamise maht on kuni 34 000 m3. KMH programm koostati vee erikasutusloa taotluses toodud andmete alusel. KMH-ga paralleelselt on jätkunud Kihnu sadama projekteerimine tööprojekti staadiumis (OÜ EstKonsult töö nr B809). Tööprojektiga on vähendatud süvenduspinnase mahtu 10400 m3 – ni. Vastavalt Kihnu Vallavalitsuse ettepanekule ladestatakse ca 2600 m3 süvendatud liivast sadamaga külgnevale ca 5200 m2 suurusele alale –vt Joonis 1. Merre kaadata tuleb ca 7800 m3 pinnast. Tegemist on ökoloogiliselt puhta, reostamata pinnasega [1]. Joonis 1: Pinnase maismaale ladestamise skeem. Esialgse projektiga võrreldes on muutunud kai nr 1 lahendus ja lainemurdja maht ja kuju. Joonis 1 on kavandatud tegevuste skeem ja sadamale lähimad elamumaad. Lisas 5 on Kihnu sadama rekonstrueerimise tööprojekti asendiplaan. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 6/66 Töö nr E1382 aruanne Joonis 2: Kavandatavate tegevuste skeem ja lähimad elamumaad 2.1. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused Keskkonnamõju hindamise praktikas analüüsitakse üldjuhul kavandatavast tegevusest loobumise (ehk nn 0-altrenatiivi) mõju. Kuna Kihnu, kui püsiasustusega saare, laevaliikluse ja navigatsiooniohutuse tagamine on sadama haldaja seadusest tulenev kohustus, siis käesolevas KMH-s 0- alternatiivi, ehk Kihnu sadama rekonstrueerimisest ja süvendamisest loobumist, ei käsitleta. Vee erikasutusloa taotluses märgitud kaadamiskoha valis arendaja lähtudes majanduslikust otstarbekusest koostöös Veeteede Ameti, kohaliku omavalitsuse ja -kogukonnaga välja juba enne KMH algatamist. Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmi kohaselt otsitakse alternatiivseid kaadamiskohti KMH käigus ainult siis, kui mõju hindamise tulemusena selgub, et välja pakutud kaadamiskoht ei sobi olulise ja leevendamatu keskkonnamõju tõttu. Kuna Natura hindamise tulemusena selgus, et esialgses kaadamiskohas on keskkonnamõjud linnustikule oluliselt negatiivsed ja leevendamatud, siis otsiti arendaja, Keskkonnaameti, Kihnu Vallavalitsuse ja ekspertide koostöös uus kaadamiskoht (vt ptk 4.3), mida mõju hindamise käigus analüüsiti. Joonis 3 on esmase ja uue kaadamisala asukohad Liivi lahes. Kihnu sadama kaitsemuuli ehitamise vajalikkust on analüüsitud enne KMH algatamist [2], seda võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse. KMH käigus analüüsitakse akvatooriumi süvenduspinnase osalise ladustamise võimalust maismaale Kihnu sadamaga piirneval alal. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 7/66 Töö nr E1382 aruanne Joonis 3: KMH käigus analüüsitud kaadamisalad Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 8/66 Töö nr E1382 aruanne 3. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Suuruselt seitsmes saar Eestis – Kihnu, on Liivi lahe suurim saar. Saare pindala on 16,4 km2. Saarel on pikkust 7 km ning laiust kuni 3,3 km. Lähim mandripunkt - Tõstamaa poolsaare Lao maanina, jääb Kihnust 10,2 km kaugusele. Kihnu sadam asub saare idaosas Suaru ninal ning jaguneb riigile kuuluvaks osaks ja kohalikule omavalitsusele kuuluvaks Suaru sadamaks. Kahel sadamal on ühine sissesõidutee ja akvatoorium. Nende kasutamiseks on AS-i Saarte Liinid ja Kihnu Vallavalitsuse vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe. AS-i Saarte Liinid halduses olevas Kihnu sadamas olevad kaid nr. 1 ja 2 on varustatud kaldarampidega reisiparvlaevade vastuvõtuks. Kai nr. 3 ääres paiknevad sildumispoidega varustatud kaks ujuvkaid väikelaevade vastuvõtuks. Kihnu sadamast läänes sisemaa suunas paikneb Suaru sadam ning loodes madal kruusa ja liivase pinnaga ala, kus suures osas kasvavad kõrkjad. Setete transpordi suund on lõunast mööda sadama kindlustatud rannajoont põhja. Liikuvad liivad ja muu materjal ladestub Kihnu sadama sissesõidukanali lähedusse ja ette. Kihnu merepiirkonna ja Pärnu lahe merealad on piirkonnas esinevate linnuliikide arvukuse rahvusvaheliste väärtuskünniste täitmise ja ökoloogilise olulisuse alusel määratud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. Eestis on neid piirkondi kattev Pärnu lahe tähtis linnuala on üks olulisemaid arktiliste ja mere- ja veelindude läbirände-, peatumis-, talvitumis- ja pesitsusalasid Eestis (Kuus ja Kalamees, 2003). Nimetatud rahvusvahelise olulisusega linnustiku esinemisala on EL Natura 2000 kaitsealade võrgustiku kuuluv linnuala. Selle siseriikliku juriidilise kaitse tagamiseks on moodustatud Pärnu lahe hoiuala (Vabariigi valitsuse määrus 18.05.2007 nr 154 ). Pärnumaa mereala ja Pärnu laht on väga kalarikas ja Eesti rannikualadest rannakalanduse jaoks kõige olulisem piirkond. Just sellest piirkonnast püütakse üle 80% rannakalanduse saakidest. Kutselisi kalureid on aastate lõikes 300-350 vahel. Eesti kutseliste kalurite arvust moodustavad Pärnu piirkonna kutselised kalurid umbes veerandi. Kihnu elanikkonnast üle poolte aktiivne töö ja sissetulek on kalandusega otseselt seotud. Pärnu ja Liivi laht on tänu soodsatele keskkonnatingimustele Eesti kõige tähtsamad räime ja meritindi kudealad. Räime kudemine algab kevadel rannalähedases piirkonnas peamiselt 2-6 meetri sügavuses, veetemperatuuril üle 4-6 kraadi. Kudemisaeg on üldjuhul mai-juuni algul. Kudemine lõpeb kui veetemperatuur on tõusnud üle 15 kraadi. Teadaolevad kudealad on ka Kihnu saarest kagus. Liivi lahes on teadaolevalt kaks suuremat hallhüljeste kogunemisala- Allrahu saarterühm ja Kerju saare lähedased karid Saaremaa lõunarannikul. Kihnust loodes asuv Sangelaiu madalike piirkond ei ole viimastel aastatel seireperioodil asustatud olnud. Maa-ameti merealade kaardirakenduse andmetel on Kihnu sadamast ca 300 meetrit põhja suunas ohtlik vrakk. Vrakk ei ole kultuurimälestisena arvele võetud ning sellel puudub kaitsevöönd. Detailsem mõjuala kirjeldus on toodud KMH programmi ptk.-s 4 (vt lisa 1). Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 9/66 Töö nr E1382 aruanne 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU 4.1. Heljumi levik ja mõju veevahetusele Kavandatava tegevuse mõju hindamiseks heljumi tekkele ja levikule ning vee vahetusele Kihnu sadamas koostati vee erikasutusloas toodud mahtude alusel mõju analüüs ja matemaatiline modelleerimine [3] – vt lisa 2. 4.1.1. Tuule analüüs Planeeritava kaitsemuuli süvendamisala asub muinsuskaitse all olevast laevavrakist lõunas. Kuna süvendamisel tekkiv heljum ei tohi levida olulises koguses laevavraki lähedusse, siis on loogiline mõju hindamisel analüüsida idast ja lõunast puhuvaid tuuli. Need võivad tekitada hoovuseid, mis kannavad setteosakesed vrakini. Põhjakaartest puhuvad tuuled kannavad setted sadamasse ning läänetuuled ei mõjuta Kihnu saare varjava mõju tõttu olukorda. Käesolevas analüüsis kasutati Kihnu tuule digitaliseeritud andmestikku aastail 1985–2015 (31 aastat). Kihnu mõõtejaam asub saare lõunatipus. Jaam on varjatud idast ja põhjast metsaga, kuid on avatud merele lõunakaartes. Nii Kihnus kui ka Sõrves toimusid kuni 30.06.2003 mõõtmised kaheksa korda ööpäevas: 00, 03, 06, 09, 12, 15, 18, 21 GMT +2 järgi (Gretskoši jt, 2004). Hiljem mõõdeti tuule kiirust ja suunda iga tund. Mõõteriistana kasutati anomorumbo-meetrit. Kihnu tuulteroos on toodud allpool (Joonis 4). Edaspidi on analüüsitud andmeid iga kolme tunni tagant. Joonis 4: Kihnu tuuled 1985-215 Tuule andmestiku analüüs on oluline lainetuse tekkimise seisukohalt. Mida tugevam tuul, seda kõrgemad lained. Sellest lähtuvalt tekivad tugevamad pikiranda suunatud hoovused, mis kannaks süvendamisel tekkiva heljumi laevavraki suunas. Tuule kiirust tuleb samuti arvestada süvendamisel. Nimelt ei ole võimalik liiga tugeva tuule korral seda teha. Loetletud Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 10/66 Töö nr E1382 aruanne tegureid arvesse võttes on mõistlik piirata tööde tegemist teatud kiirusega ja suunaga puhuva tuule korral. Siiski peaks jääma võimalus teha töid piisavalt pikas ajavahemikus. Seepärast arvutati erinevatele suundadele vastavad tuulekiirused 90%-ilise kvantiili jaoks (Tabel 1). Sellest piirist oli 90% aastail 1985–2015 mõõdetud tuuli väiksema kiirusega. Leitud väärtusi kasutati heljumi leviku modelleerimiseks nii süvendamisel kui ka kaadamisel. Tabel 1: Tuule kiirused erinevate suundade korral 75° 105° 135° 165° 195° 225° 315° 90%-line kvantiil 7 8 9 12 12 12 8,3 4.1.2. Mudel Delft3D Kihnu sadama süvendamisel ja väljavõetud materjali kaadamisel tekkiva heljumi leviku modelleerimiseks on kasutatud tarkvara Delft3D. See on vaba lähtekoodiga tarkvara uurimaks hüdrodünaamilisi protsesse (nii hoovuseid kui ka lainetust), setete transporti, põhja morfoloogiat ning vee kvaliteeti jõgedes, estuaarides ja rannikutel. Seda on kasutatud paljudes paikades üle maailma, nagu näiteks Hollandis, USAs, Hong Kongis, Singapuris, Austraalias, Veneetsias. Tarkvara uuendatakse ja arendatakse pidevalt ning sellesse lisatakse regulaarselt uusimaid modelleerimise tehnikaid ja võimalusi Deltarese uurimiskeskuses Hollandis. Delft3D koosneb moodulitest, milledest igaüks on suunatud erineva sisuga ülesannete lahendamiseks. Neid võib kasutada kombineeritult keerukamate ülesannete jaoks. Lisaks on eraldi moodulid andmete sisestamiseks ja tulemuste analüüsiks. Moodul WAVE põhineb SWAN mudelil. SWAN mudel (Simulating WAves Nearshore) on kolmanda põlvkonna spektraalne lainemudel, mis võimaldab arvutada tuulelainete parameetreid madalas rannikumeres ja sisevetes. Mudel baseerub kahemõõtmelise spektraalse lainemõju bilansi võrrandil. SWAN mudelit on edukalt verifitseeritud välimõõtmiste põhjal ja paljudes laboratoorsetes eksperimentides. Hydrodünaamiline moodul FLOW baseerub Navier-Stokes'i võrranditel, mis on kohaldatud madala vee jaoks. Nende võrrandite lahendamiseks rakendatakse kõrgemat järku absoluutselt stabiilseid numbrilisi skeeme. Tõusudest-mõõnadest ning atmosfääri mõjudest (õhurõhu muutumine, tuul) tingitud mittestatsionaarsed hüdrodünaamilised protsessid (nt hoovused ja nende poolt põhjustatud transport) arvutatakse ebaregulaarsel arvutusvõrgul, mis on üldiselt konstrueeritud vastavuses arvutuspiirkonna raja(de) geomeetriaga piirtingimustega piiratud võrgustikul. 4.1.3. Mudelite seadistused Süvendamisel tekkiva heljumi leviku modelleerimiseks arvutati esmalt lainetuse parameetrid moodulis WAVE. Selles kasutati kolmeastmelist skeemi (kaadamisel kaheastmelist). Esimese astmena arvutati lainetuse parameetrid tervel Riia lahel, suhteliselt tagasihoidliku lahutusvõimega (mudeli võrgu samm varieerus 1 ja 4 km vahel). Teise astmena arvutati lainetuse omadusi Kihnu saare idakülje läheduses (võrk kattis 11,2  5,5 km suurust ala ja lahutusvõime oli 80 ja 450 m vahel). Kolmandas astmes leiti otsitavad väärtused (võrk kattis 1,4  1,6 km suurust ala ja lahutusvõime oli 7 ja 30 m vahel). Arvutusalade võrgu sammud Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 11/66 Töö nr E1382 aruanne olid tihedamad sadama läheduses ja mõnevõrra suuremad sadamast kaugemal paiknevatel merealadel. Teise ja kolmanda astme arvutused tuginesid mudeli kõrgemas astmes leitud lainetuse parameetritel. WAVE moodulis rakendati ühest suunast pidevalt puhuvat tuult (kvantiilid tuuled ülalnäidatud tabelis) ning tervet ala katvat ühtlast veetaset. Veetasemeks valiti lihtsustatult 0 meetrit, sest veetaseme muutus ei mõjuta oluliselt heljumi levikut nii süvendamisel kui ka kaadamisel. Mooduli WAVE viimase astme tulemused olid sisendiks moodulile FLOW. Süvendamise arvutusvõrk kattis 1100  900 m suurust ala ja lahutusvõime oli 15 ja 20 m vahel. Kaadamise arvutusvõrk kattis 4200  4700 m suurust ala ja lahutusvõime oli 40 ja 40 m vahel. Võrkude erinevus on põhjustatud vähesest ajalisest võimalusest optimeerida arvutuskiirust, mis ei oma siiski tulemustes rolli. Batümeetria alusandmed saadi Veeteede Ameti mõõdistustest, Balti mere batümeetria andmebaasist (BSHC, 2013) ning OÜ Meremõõdukeskuse tööst. Need interpoleeriti kasutatud arvutusvõrkudele Delft3D sisseehitatud tarkvara abil. Rannik esitati mudelis tasapinnana, mis tõusis veetasemest 2 m kõrgusele, et vältida probleeme maismaa ebarealistliku üleujutamisega. Sadama kaisid kujutati tõkkena, mis peegeldab 100% laineid. Sadama kivikindlustust kujutati 2,5 m kõrguse tõkkena, mille peegelduskoefitsient oli 0,2. Rannajoone peegeldukoefientsieks valiti 0,05. Mere põhjahõõret mudelis ei arvestatud. Süvendamisel ei analüüsitud heljumi levikut põhjatuulte korral, kuna tekkivad lained on lühikese tuule jooksumaa tõttu madalad ega kanna osakesi kaugele süvenduspaigast. Samuti ei levi nad olemasoleva vraki suunas. Kihnu saare varjava mõju tõttu ei vaadeldud ka läänetuulte mõju. Simulatsioone teostati kahepäevase ajavahemiku (01.–02.11.2017) vältel. Arvutusi ei seotud hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste parameetritega konkreetsetel päevadel, mistõttu mudel ei peegelda situatsiooni valitud päevadel ning on kasutusel vaid mittestatsionaarsete protsesside käigu iseloomustamiseks. Mitmesugused hüdrodünaamilised parameetrid vajavad üldjuhul teatavat kohanemisaega (spin-up time), et kohaneda muutuva situatsiooniga (nt. avamerelt saabuvate lainetuse tingimustega). Selle aja jooksul võivad settimisprotsessid toimuda märgatavalt erinevalt tasakaalulisest situatsioonist ning nende väärtused ei ole realistlikud. Süsteemi kohanemisajaks valiti 600 minutit. OÜ REI Geotehnika aruande (2012) põhja kasutati simulatsioonides heljumina peenliiva, mille mediaanläbimõõt oli 0,12 mm. 4.1.4. Süvendamisel tekkiva heljumi levik Süvendamisel tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu (Joonis 5), mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.11 08:00, lõpp: 01.11 20:00). Selline lähenemine kirjeldab mõistlikul moel heljumi tekkimist ning vastab tavalisele praktikale, mille kohaselt süvendustehnika liigub süvendataval alal edasi väga aeglaselt. Allika kaugus laevavrakist oli ligikaudu 300 meetrit. Süvendustööde tegeliku paiknemise (nn süvenduspunktide asukoht kanali või akvatooriumi erinevates punktides) mõju heljumi leviku dünaamikale on üldiselt väike, kuid heljumi leviala on ulatuslikum siis, kui süvendustööd toimuvad sadamast avamere pool. Konservatiivse hinnangu leidmise huvides on vaadeldud süvenduspunkt ("Syvendus") valitud lähemale Liivi lahe avaosale ja olemasolevale vrakile. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 12/66 Töö nr E1382 aruanne Peeneteraliste setete (heljumi) ning nende allika omadused määrati lähteandmetes esitatud geoloogilise aruande (OÜ REI Geotehnika. 2010. Töö nr 2664/II-10) põhjal. Modelleeritavaks heljumiks valiti mölline peenliiv, mille representatiivne diameeter oli d50 = 0,1 mm. Setete voog (5 kg/s) on oletuslik, sest ei olnud teada kasutatav süvendustehnoloogia. Kuna peeneteraliste setete levikuala on põhiosas määratud settimiskiiruse ja hoovuse kiirusega, annab see valik adekvaatsed tulemused ning on õigustatud keskkonnamõju hindamiseks ja soovituste andmiseks. Kui süvendamistehnoloogia erinevuse tõttu peaks olema tegelikult veesambasse paisatava osakeste kontsentratsioon või omadused erinevad arvutustes kasutatud suurustest, saab käesolevas aruandes esitatud tulemuste põhjal siiski hinnata tegeliku heljumi kontsentratsiooni, sest setete allika võimsus on lineaarses seoses heljumi hulgaga arvutusala mistahes punktis. Joonis 5: Setete allika asukoht Kihnu sadamas (süvendamine) Joonis 6: Heljumi levik 60 minutit pärast süvendustööde algust. Valged ala tähistavad mudelis maismaad ning must joon selle piiri Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 13/66 Töö nr E1382 aruanne Keskkonnamõju hindamiseks on oluline seada mudelisse kontsentratsiooni piir, millest madalamate puhul ei erine need looduslikust foonist. Laura Raag uuris oma magistritöös (2014) süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele. Ta leidis, et olemasoleva heljumi looduslikus kontsentratsioonis võib tuvastada Eesti rannikul suuri hooajalisi muutusi (Raag, 2014). Kõrgeimaid kontsentratsioone on täheldatud aprillis, mil toimub fütoplanktoni kevadõitseng (Schneider jt 2006). Suurimad heljumi väärtused Liivi lahe avaosas esinevad juulis ja augusits, mis on omakorda seotud sinivetika kogumitega. Heljumi kontsentratsioonide suuremad väärtused oktoobris on põhjustatud tuulepinge kasvust. Madalates piirkondades põhjustab kontsentratsiooni tõusu tuule poolt tekitatud resuspensioon. Raagi magistritöös välja toodud heljumi fooni kaartide põhjal võib valida heljumi kontsentratsiooni looduslikuks piiriks konservatiivselt 3 g/m³. Simulatsioonid viidi välja erinevatest suundadest puhuvate tuule kiiruste kvantiilide korral. Tabel 2 kajastab tulemusi, milledest on näha, et need on suhteliselt väiksed ega levi kuni vrakini. Süvendamisel tekkiv heljum võib levida vrakini tugeva kagutuule (kiirus üle 15 m/s) korral (Joonis 6). Sadama akvatooriumi suunas leviva heljumi ala on aga väike, kuna põhjakaartest puhuvad üldiselt mahedad tuuled. Seepärast ei ole seda täiendavalt analüüsitud. Teradest d50 = 0,1 mm väiksem heljum võib aga levida kaugemale ka nõrgema tuule korral. Seepärast on mõistlik lõpetada süvendamistööd, kui suundadest 30°–180° puhuva tuule kiirus ületab kolme tunni jooksul 12 m/s. Tabel 2: Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus süvendamispunktist 75° 105° 135° 165° 195° Kaugus, m 80 150 200 150 100 4.1.5. Kaadamisel tekkiva heljumi levik Kaadamiskohas (Joonis 7) tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.11 08:00, lõpp: 01.11 10:00). Allika võimsuseks valiti 10 kg/s, mis on 600 kg/minutis ehk 36 t/h. Selliselt on modelleeritud setete puistamist lühikese aja jooksul laevalt merre. Allika asukoha valik kaadamiskohas ei mõjuta kuidagi lõpptulemust, kuna tingimused (hoovused, sügavus) ei muutu alas märkimisväärselt. Setete parameetrid on samad, mis süvendamisel ning sarnaselt eelmises peatükis kirjeldatule on ka siin setete allika võimsus lineaarses seoses heljumi hulgaga arvutusala mistahes punktis. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 14/66 Töö nr E1382 aruanne Joonis 7: Kaadamisala (tähistatud punasega) Kihnu saare lähistel Joonis 8: Heljumi levik 60 minutit pärast kaadamise algust tuule kiiruse 13 m/s korral Simulatsioonid viidi välja erinevatest suundadest puhuvate tuule kiiruste kvantiilide korral. Tabel 3 kajastab tulemusi ning Joonis 8 kujutab üht tulemust. Võrreldes neid kaadamisala gabariitidega (270  270 m), siis võib öelda, et ainult väike osa merre puistatavast materjalist liigub heljumina üle kaadamisala piiride. Kuna avamerel ei teki lainetuse murdumisest põhjustatud rannalähedast hoovust ning tuule poolt põhjustatud hoovus mõjub veepinna lähedal (Roelvink ja Reniers, 2011), siis saabki kaadatatav materjal liikuda väljapoole kaadamisalast ainult tugevama tuule korral. Seepärast on mõistlik peatada kaadamine, kui tuule kiirus on üle 3 tunni olnud üle 13 m/s. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 15/66 Töö nr E1382 aruanne Tabel 3: Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus kaadamispunktist 75° 105° 135° 165° 195° 225° 315° Kaugus, m 50 150 250 500 600 400 100 4.1.6. Vee vahetus Suaru sadamas Vee vahetust Suaru sadama tagumises osas mõjutab peamiselt selle akvatooriumi pikk, kitsas ja sopistunud kuju ning madal sügavus. Veevahetuse ebapiisavusest annab tunnistust roostumine Soaru sadama tagumises osas. Kavandatav muuli rajamine veevahetust oluliselt ei mõjuta, sest seda piiravad tingimused Soaru sadamas ei muutu. Juhul, kui soovitakse veevarustust parandada, tuleb kas Soaru sadama muuli või läbi sadamat piirava tehisliku poolsaare rajada toruühendus merega. 4.2. Natura hindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Hindamisel kasutatakse Keskkonnaameti tellimusel MTÜ-s Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostatud juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ asjakohaseid käsitlusi. KeHJS ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Vastavalt juhisele tuleb mõju hindamisel lähtuda järgmisest:  Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkus on säilitatud, kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis.  Ala terviklikkuse mõiste on osa ala kaitse-eesmärkide mõistest. Ehk ala kaitseeesmärgid on saavutatud siis, kui ala on terviklik, ja vastupidi.  Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja - vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimese abi väljastpoolt seda Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 16/66 Töö nr E1382 aruanne süsteemi.  Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimuvad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. 4.2.1. Natura 2000 ala kirjeldus EELISe (märts 2018) andmetel on kavandatava tegevuse piirkonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Pärnu lahe linnuala ja Kihnu loodusala. Joonis 9 on Natura 2000 alad Kihnu sadama piirkonnas. Kihnu loodusalal tegevusi kavandatud ei ole. Joonis 9: Natura 2000 alad Kihnu sadama lähialal 4.2.1.1. Pärnu lahe linnuala kirjeldus Kavandatav tegevus toimub Natura 2000 võrgustikku kuuluval Pärnu lahe linnualal. Pärnu lahe linnuala on loodud 43 erineva ökoloogilise nõudlusega linnuliigi elupaikade kaitsmiseks. Linnistikule avalduvate mõjude hindamiseks telliti eksperthinnang ornitoloog Mati Koselt –vt lisa 3. Kihnu merepiirkonna ja Pärnu lahe merealad on piirkonnas esinevate linnuliikide arvukuse rahvusvaheliste väärtuskünniste täitmise ja ökoloogilise olulisuse alusel määratud Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 17/66 Töö nr E1382 aruanne rahvusvahelise tähtsusega linnualade (Important Bird Area) hulka. Eestis on neid piirkondi kattev Pärnu lahe tähtis linnuala on üks olulisemaid arktiliste ja mere- ja veelindude läbirände-, peatumis-, talvitumis- ja pesitsusalasid Eestis (Kuus ja Kalamees, 2003). Kui võrrelda Eestis läbirändel peatuvate ja Pärnu lahe tähtsal linnualal esinevate liikide arvukuse hinnanguid, siis ilmneb, et rea liikide jaoks on Pärnu lahe tähtis linnuala üheks võtmepiirkonnaks – punakurk-kaur, väikeluik, merivart, aul, mustvaeras, tõmmuvaeras (tabel 1). Kõik need liigid on ühtlasi ka Eesti nö vastutusliigid, kelle vastava rändetee asurkonna väga suur hulk isendeid on seotud Eesti peatuspaikadega. Nende seas punakurk-kaur, aul ja tõmmuvaeras on liigid, kelle arvukus viimase paari aastakümnega tugevalt langenud ning nende kaitsevajadus seetõttu suurenenud (Skov jt., 2011). Pärnu lahe linnuala (EE0040346) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on Acrocephalus arundinaceus (rästas-roolind), Anas acuta (soopart), Anas clypeata (luitsnokk-part), Anas crecca (piilpart), Anas penelope (viupart), Anas platyrhynchos (sinikael-part), Anas querquedula (rägapart), Anas strepera (rääkspart), Anser albifrons (suur-laukhani), Anser anser (hallhani), Anser fabalis (rabahani), Arenaria interpres (kivirullija), Asio flammeus (sooräts), Aythya fuligula (tuttvart), Aythya marila (merivart), Branta leucopsis (valgepõsk-lagle), Bucephala clangula (sõtkas), Calidris alpina schinzii (niidurüdi), Charadrius hiaticula (liivatüll), Circus aeruginosus (roo-loorkull), Clangula hyemalis (aul), Cygnus cygnus (laululuik), Cygnus olor (kühmnokk-luik), Larus canus (kalakajakas), Larus fuscus (tõmmukajakas), Larus ridibundus (naerukajakas), Limosa limosa (mustsaba-vigle), Melanitta fusca (tõmmuvaeras), Melanitta nigra (mustvaeras), Mergus merganser (jääkoskel), Mergus serrator (rohukoskel), Phalacrocorax carbo (kormoran), Philomachus pugnax (tutkas), Podiceps cristatus (tuttpütt), Somateria mollissima (hahk), Sterna albifrons (väiketiir), Sterna hirundo (jõgitiir), Sterna paradisaea (randtiir), Sterna sandvicensis (tutt-tiir), Tringa erythropus (tumetilder), Tringa totanus (punajalg-tilder), Vanellus vanellus (kiivitaja) ja Cygnus columbianus bewickii (väikeluik). Nimetatud kaitse-eesmärkideks olevatest liikidest on vaid punaselg-õgija ja rukkiräägu elupaigad sellised, mis ei kattu käesoleva eksperthinnangu objektiks oleva sadama renoveerimise ning kaadamisala asukohaga. Teiste kaitstavate liikide osas antakse täpsem ülevaade arendustegevuse piirkondade kasutatavusest ning vastavat ökoloogilisest tähtsusest käesoleva peatüki järgnevates osades. Lisaks Pärnu lahe hoiuala kaitse- eesmärkidena loetletud liikidele on oluline arvestada ka Looduskaitseseaduse II kaitsekategooria liikide tutt-tiiru ja räusa e. röövtiiru tähtsuselt II haude- asurkonnaga Eestis Kihnu laidudel. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala kaitserežiimi on laialdaselt kasutatud väljapoole olemasolevaid kaitsealasid jäävatel Natura aladel. Kavandatavate tegevuste mõjude hindamisel võib probleemiks olla saadavate hinnangute täpsus. Füüsilised protsessid on tänapäeval sageli matemaatiliselt modelleeritavad, mõjude hindamisel linnustikule selline võimalus reeglina puudub. Paremal juhul saab kasutada väheste teadusuuringute tulemusi, mis on saadud kindlates konkreetsetes tingimustes ja ei kirjelda piisavalt elusloodusele iseloomulikku varieeruvust. Antavad hinnangud põhinevad enamasti nn. eksperthinnangutel ja nõuavad Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 18/66 Töö nr E1382 aruanne sageli ettevaatusprintsiibist lähtumist (Luigujõe, 2016). Tabel 4: Eesti rannikul ja merealadel peatuvate veelindude arvukushinnangud, osakaal geograafilise rändetee kogupopulatsioonist (Luigujõe, 2016) ning Pärnu lahe linnuala arvukushinnangud ja osakaal Eesti koguarvukusest. Tabelis on esitatud vaid need liigid, mis on loetletud Pärnu lahe tähtsa linnuala ja hoiuala kaitse-eesmärkidena Liik Läbirändel Eesti Arvukuse max Pärnu lahe HA peatuvad hinnang osakaal osakaal rändetee isendid Eestis asurkonnast Pärnu lahe % linnualal Punakurk-kaur 20 000 26,7% 4000 20,0% Kormoran 30 000 7,7% 6000 20,0% Kühmnokk-luik 25 000 10,0% 2100 8,4% Väikeluik 10 000 50,0% 7 500 75,0% Laululuik 20 000 33,9% 600 3,0% Hallhani 10 000 40,0 % 400 4,0% Valgepõsk-lagle 150 000 35.7% 15 000 10,0% Viupart 300 000 20,0% 20 000 6,7% Rääkspart 20 000 33,3% 40 0,2% Piilpart 100 000 20,0% 1500 1,5% Sinikael-part 200 000 10,0 % 4000 2,0% Soopart 20 000 83,3% >1000 5,0% Rägapart 10 000 0,5% 150 1,5% Luitsnokk-part 15 000 37,5 >200 1,3% Tuttvart 200 000 16,7% 5000 2,5% Merivart 150 000 48,4% 57 000 38,0% Hahk 30 000 3,9% >140 0,5% Aul 500 000 25% 270 000 54,0% Mustvaeras 350 000 21,6% 132 000 37,7% Tõmmuvaeras 200 000 20,0% 70 000 35,0% Sõtkas 200 000 17,4% 4500 2,3% Väikekoskel 3000 7,5% + Rohukoskel 5000 2,9% >110 2,2% Jääkoskel 10 000 3,7% 1000 10,0% Alk 1000 0,1% + 4.2.1.2. Kihnu sadamapiirkonna linnustiku kaitseväärtused Kuigi põhimõtteliselt on enamiku Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide esinemine Kihnu sadama ning kavandatava laienduse piirkonnas võimalik, on mõjude hindamiseks oluline teada seda rannikuvööndit regulaarselt kasutavate liikide esinemist ja arvukust ning nende ökoloogilisi nõudeid elupaikadele ja elukeskkonnale. Kuigi Kihnu sadamast kui saarele juurdepääsu logistilise sõlme piirkonnast on üksjagu juhuvaatlusi, annab täpsema ülevaate piirkonna olulisusest linnustikule süstemaatiliste kogu saare ranniku loendustulemuste võrdlemine huvipakkuva piirkonnaga. Kihnu saare ranniku viidi süstemaatilised veelinnustiku loendused läbi kevad- ja sügisrände perioodidel 2014. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 19/66 Töö nr E1382 aruanne aastal Eesti Mereinstituudi poolt Kihnu hoiuala kaitsekorralduskava koostamise raames (Kose, 2014). Saare rannikulõigud olid jagatud vastavalt geograafilistele ja ökoloogilistele allüksustele sobivateks loenduslõikudeks. Neist Kihnu sadama piirkond oli eraldi loendussektor (Joonis 10). Lähtuvalt Kihnu sadama rekonstrueerimise tööde asukohast ning võimalikust mõjuulatusest võib vastava Kihnu sadama piirkonna linnustiku loendusala andmestikku pidada väga sobivaks ala looduskaitselise väärtuse ja võimalike arendustegevuse mõjude hindmaiseks. Joonis 10: Loendussektorite piirid 2014. a. Kihnu rannikulinnustiku inventeerimisel Kaitse-eesmärgiks olevate, ehk nn. kaitsekorralduslikult oluliste liikide kevad- ja sügisperioodide loendustulemused loenduskordade lõikes on esitatud tabelites 2 ja 3. Üldistatult võib loendustulemuste ning sadamas tehtud juhuvaatluste põhjal öelda, et sadama akvatooriumil ning selle lähiümbruse veealal on tavalisem inimtegevusega hästi kohanenud liikide nagu kajakad (Larus ssp.), jääkoskel, sinikael-part. Sadamakaide ja akvatooriumi ümbruse suhteliselt sügav ning eriti domineerivate lääne ja edelakaarte tuulte lainetuse eest üsna hästi varjatud veeala on üks paremaid kalade noorjärkude koondumisalasid Kihnu rannikul ning seetõttu meelitab siia toituma ka üpris märkimisväärselt kaaltoidulisi liike, sh. eriti naeru- ja kala- ja hõbekajakaid ning mõnevõrra vähem jõgi-, rand- ja tutt-tiire ning jääkosklaid. Tiirude puhul on nende esinemine valdav hiliskevadest hilissuveni, mil rannikuloendusi ei tehtud. Kalatoiduliste liikide jaoks on lisaks heale Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 20/66 Töö nr E1382 aruanne toidubaasile oluline ka vee hea läbipaistvus väiksema laienetuse tõttu. Nii olemasoleva sadamakai kivimuul kui ümbruse hooned ja üles seatud „kosklakongid“ on põhjuseks et tegemist on ühe jääkoskla meelisalaga Kihnu rannikul. Lisaks pesitsevatele isenditele koonduvad sellesse piirkonda ka linnud laiemalt alalt vaatlusandmete kohaselt hilissügisel (Tabel 5 ja Tabel 6). Teistest kalatoidulistest liikidest koondub hilissügisel piirkonnas ka tuttpütte. Sadama akvatooriumist põhja jääv Vanakiriku nina ja Pilli otsa vajele jääv Vanakirku kääru nimeline laht ja mereala on laugelt süveneva liivase põhja tõttu oluline toitumisala laulu- ja väikeluikedele, eriti kevadisel- aga ka sügisesel peatusperioodil. Teistest rannikulähedase mere linnuliikidest on oluline liivapõhja karpidest toituva sõtka arvukus. Keskmise- ja suurema sügavusega merealade põhjatoidulised liigid on arvukamalt esindatud talvisel ja varakevadisel perioodil sh. 2017. aasta kevadel, mustvaeras 5000 ja tõmmuvaeras 2500 lindu laiemal sadamat ümbritseval akvatooriumil (Tabel 8, Joonis 11) ning aul Kihnu sadama lähemas piirkonnas kuni 70 linnuga (Tabel 8). Tabel 5: Kihnu sadama sektoris loendatud rannikumere veelindude arvukused ja osakaal kogu Kihnu rannikumere samaaegsest vastavate liikide arvukusest 2014. aasta inventuuri kevadperioodi loendustel 2.04.2014 15.04.2014 Liik kood arv osakaal arv osakaal Kühmnokk-luik CYGOLO 6 2,3% 6 3,3% Väikeluik CYGCOL 23 2,5% 84 12,2% Laululuik CYGCYG 81 42,6% Ristpart TADTAD 3 8,1% 3 10,0% Viupart ANAPEN 5 3,0% Piilpart ANACRE 3 2,8% Sinikael-part ANAPLA 7 4,1% 4 4,0% Tuttvart AYTFUL 6 6,7% Aul CLAHYE 8 2,0% Sõtkas BUCCLA 64 17,6% 10 4,4% Rohukoskel MERSER 1 5,0% 4 10,8% Jääkoskel MERMER 18 8,8% 47 22,2% Kormoran PHACAR 1 11,1% Naerukajakas LARRID 10 9,9% 202 39,5% Kalakajakas LARCAN 10 8,4% Tutt-tiir STESAN 2 10,0% KOKKU 219 8,6% 399 12,2% Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 21/66 Töö nr E1382 aruanne Tabel 6: Kihnu sadama sektoris loendatud peatuvate rannikumere veelindude arvukused ja osakaal kogu Kihnu rannikumere samaaegsest vastavate liikide arvukusest 2014. aasta inventuuri sügisperioodi loendustel 9.09.2014 1.10.2014 22.10.2014 Liik kood arv osakaal arv osakaal arv osakaal Kühmnokk-luik CYGOLO 2 0,1% 3 0,6% 10 1,3% Väikeluik CYGCOL 8 9,3% Laululuik CYGCYG 14 9,3% Hallhani ANSANS 5 27,8% Ristpart TADTAD 0 0 Viupart ANAPEN 17 1,7% 124 7,6% Rääkspart ANASTR 10 52,6% Piilpart ANACRE 5 16,7% Sinikael-part ANAPLA 37 4,8% 57 4,7% Luitsnokk-part ANACLY 5 62,5% Tõmmuvaeras MELFUS 7 0,2% Sõtkas BUCCLA 13 1,6% 272 35,6% 317 38,9% Rohukoskel MERSER 4 20,0% Jääkoskel MERMER 7 4,4% 4 3,7% 49 26,1% Tuttpütt PODCRI 20 29,9% Hallpõsk-pütt PODGRI 1 100,0% Kormoran PHACAR 2 0,05% 44 21,9% 1 50,0 Hallhaigur ARDCIN 1 4,2% 1 12,5% Naerukajakas LARRID 5 0,3% 140 14,6% 3 0,3% Kalakajakas LARCAN 54 6,1% 4 4,1% Tutt-tiir STESAN - - - KOKKU 33 0,3% 627 6,7% 606 9,3% Tabel 7: Kihnu sadama seiresektoris loendatud rannikuvööndis peatuvate veelindude koondarvukused ning osakaalud 2014. loendusaasta vastavate hooaegade Kihnu ranniku koguarvukusest. Paksus kirjas on esile tõstetud liigid, kes esinesid sadamapiirkonnas olulise arvu ja osakaaluga Kevad 2014 Sügis 2014 Liik Kood kokku osakaal kokku osakaal Kühmnokk-luik 12 2,7% 15 0,6% CYGOLO Väikeluik 107 6,7% 8 8,9% CYGCOL Laululuik 81 35,8% 14 8,7% CYGCYG Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 22/66 Töö nr E1382 aruanne Kevad 2014 Sügis 2014 Liik Kood kokku osakaal kokku osakaal Hallhani 0 5 13,5% ANSANS Ristpart 6 9,0% 0 TADTAD Viupart 5 1,9% 141 3,8% ANAPEN Rääkspart 0 10 4,2% ANASTR Piilpart 3 1,6% 5 2,1% ANACRE Sinikael-part 11 4,1% 94 3,5% ANAPLA Luitsnokk-part 0 5 45,5% ANACLY Tuttvart 6 6,7% AYTFUL Aul 8 2,0% 0 CLAHYE Tõmmuvaeras 0 7 0,2% MELFUS Sõtkas 74 12,6% 602 25,3% BUCCLA Rohukoskel 5 8,8% 4 8,9% MERSER Jääkoskel 65 15,6% 60 13,2% MERMER Tuttpütt 0 20 9,3% PODCRI Hallpõsk-pütt 0 1 100,0% PODGRI Kormoran 1 6,7% 47 1,1% PHACAR Hallhaigur 0 2 5,9% ARDCIN Naerukajakas 212 34,6% 148 3,8% LARRID Kalakajakas 10 7,9% 58 2,2% LARCAN Tutt-tiir 2 10,0% 0 STESAN KOKKU 618 10,6% 1266 4,5% Tabel 8: Väljavõte loodusvaatluste andmebaasis e-Elurikkus Kihnu sadama ja piirneva mereala osas tehtud kaitsekorralduslikult oluliste liikide maksimumarvukustega (https://elurikkus.ut.ee/) Liik Kuupäev Arv Tegevus Asukoht Vaatleja(d) mustvaeras 15.04.2017 5000 paikne Pärnu maakond, Kihnu Kaarel Võhandu tõmmuvaeras 15.04.2017 2500 paikne Pärnu maakond, Kihnu Kaarel Võhandu kalakajakas 29.10.2013 1400 Paikne Pärnu mk, Kihnu, sadam Margus Ellermaa jt. naerukajakas 29.10.2013 900 Paikne Pärnu mk, Kihnu, sadam Margus Ellermaa jt. jääkoskel 19.11.2012 100 Paikne Pärnu mk, Kihnu vald, Uku Paal jt. Kihnu sadam Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 23/66 Töö nr E1382 aruanne Liik Kuupäev Arv Tegevus Asukoht Vaatleja(d) aul 9.02.2008 70 Paikne Pärnu mk, Kihnu vald, Aivo Klein Kihnu sadam kühmnokk-luik 29.11.2016 42 Paikne Pärnu mk, Kihnu vald, Margus Kihnu sadam Ellermaa sinikael-part 29.11.2016 41 Paikne Pärnu mk, Kihnu vald, Margus Kihnu sadam Ellermaa tutt-tiir 22.08.1993 15 Ülelend Pärnu mk, Kihnu vald, Margus Ots Kihnu sadam sõtkas 16.12.2008 13 Paikne Pärnu mk, Kihnu vald, Aivo Klein jt. Kihnu sadam Joonis 11: Tabelis 4 esitatud tõmmu- ja mustvaeraste arvuka esinemisala vaatleja poolt märgitud polügoon loodusvaatluste andmebaasis e-Elurikkus (https://elurikkus.ut.ee/) Tulenevalt eelpool toodud seireloenduste ning juhuvaatluste andmestiku analüüsist võib järeldada, et Kihnu sadama akvatoorium on piirkondlikult keskmise olulisusega esinemisala tugevalt ja keskmiselt inimtegevusega kohanenud liikidele. Samas akvatooriumist põhjas asuv Vanakiriku käär on olulise tähtsusega mereala kõrge looduskaitselise väärtuse ja suurema inimtegevuse häirimistundlikkusega liikidele (väike- ja laululuik, vaerad, aul). 2017. aasta kevad- ja sügisperioodil viidi Pärnu lahe linnuala veelinnustiku loenduste raames läbi täiendavalt ka Kihnu saare ja laidude ümbruse merepiirkondade linnustiku kordusseire (EOÜ, 2017 ). Tulenevalt seire metoodikast vaadeldi ja loendati üksnes Kihnu saare ja piirkonna laidude lähiümbruse veelinde ning piiritleti vastavalt tulemustele digitaalsel kaardikihil nende jaoks olulised peatumisalad (peatuspaika kasutab 500 või enam veelindu). Samas oli 2017 aasta rannikul peatuvatele veelindudele erakordselt ebasoodne ning rannikulähedasel veealal peatus tunduvalt vähem linde kui tavapäraselt (EOÜ, 2017) ning tulemused jäid tavapäraste sh. 2014. aasta seire tulemustega võrreldes tagasihoidlikeks. Erandina oli kõrge aga sukelpartidest võtmeliikide auli ja vaeraste kõrge arvukus uurimisalasuses piirkonnas 2017 aprillis (Tabel 8, Joonis 11). Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 24/66 Töö nr E1382 aruanne 4.2.1.3. Kaadamisala merepiirkonna linnustiku kaitseväärtused Kavandatava kaadamisala ja seda ümbritseva merepiirkonna linnustiku kohta on olemas vaatlusandmed seoses merelinnustiku laevaloendustega 2011 – 2014 a madalikel Kihnust lõunas ja Läänes (Kose ja Kuus, 2014). Nimetatud loendustega seoses liiguti käeoleva projekti kaadamisala piirkonnast läbi loendusaladele ning registreeriti kohatud linnud vastavalt laevaloenduste tavametoodikale. Kuigi kaadamisala läbimine toimus ebasüstemaatiliselt kulgenud teekondadel, kaugemal asuvate loendusalade suunas, on 9 loenduskorraga seoses kõiki aastaaegu katvalt talletatud vaatlusandmed piisavad, et omada üldist ülevaadet selle piirkonna linnustikust. Selle merepiirkonna linnustiku iseloomustamisel vaadeldakse neid toitumisviisidest lähtuvate ökoloogiliste gruppidena, mis võimaldab hästi iseloomustada nende esinemismustreid ja kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid. Pinnatoidulised liigid: hangivad oma toiduse (enamasti väiksemad või suuremad kalad) elusalt või surnult veepinnalt või pindmisest veekihist. Selle rühma esindajatest olid kõige enam levinud kala- ja hõbekajakas, keda kohati kõigil aastaaegadel üsna ühtlaselt (Joonis 12). Jõgi- ja randtiire kohati üpris ühtlaselt üle kogu loendustransekti nende peamisel läbirände ja pesitsuseelse toitumise perioodil ehk mais (Joonis 12). Nimetatud liikidel on sageli kombeks koguneda merel liikuvate ja eriti kalapüügiga tegelevate laevade ja paatide juurde. Kõigi eelmainitud liikide arvukus käsitletavas piirkonnas oli tagasihoidlik kõikudes 1-4 isendi piires ning vaid ühel juhul oli kalakajakal vaadeldud 21 linnulist kalaparvel toituvat kogumit (Joonis 12). Pinnatoiduliste gruppi kuulub ka väikekajakas, kes on Linnudirektiivi I lisa liigina kõrge kaitseväärtusega. Tegemist on liigiga, keda avamerel kohtab kevadrände perioodil harva. See-eest suve lõpus augustis moodustab avamerel toitumisseltsinguid ning on sellel vaadeldavas piirkonnas esindatud isegi kuni kui 20 – 32 linnuliste gruppidena (Joonis 13). Vaadeldav uurimisala on loendustulemuste alusel kahtlemata sellele liigile oluline suvine esinemisala. Sarnaselt teiste kajakatega see liik laevu ei saada, ent nende eest ei page vaid pigem kasutab võimalust sõukruvi veejugadest toidu noppimiseks. Tinglikult võib pinnatoiduliste rühma lugeda ka ännid, sh. piirkonnas vaadeldud söödikänni, kes toituvad teistelt kajaklastelt toitu omastades. Selle liigi vaatlusi oli alal vaid kolmel üksikjuhul hajusalt üle ala. Selle liigi olulised peatumisalad asuvad Kihnust edelas. Sukelduvad kalatoidulised: liigid kes toituvad kaldest neile suuremates sügavustes jahti pidades. Vastavatest liikidest esines uuritaval merealal regulaarsemalt punakurk-kaur ja kormoran, alki kohati vaid kahel korral oktoobris 1-2 isendina (Joonis 14). Punakurk-kauri esinemispiirkonnad asusid taotletavast kaadamisalast selgelt lõunas, ning lähimad vaadeldud isendid olid registreeritud sellest 3- 4 km kaugusel (Joonis 14). Sellele liigile omaselt oli esinemine hajutatult üle laiema mereala üksikute lindude rändeperioodil mais ja septembris-oktoobris. Nimetatud linnurühmast kõige sagedasem esineja kormoran, keda vaadeldi üpris ühtlaselt avamerel 1-6 isendina ja korra 20 linnulise väikeste gruppidena sügisrände ajal septembris (Joonis 14). Kohalik pesitsev asurkond kasutab pesitsemiseks ja puhkamiseks laide Kihnu lõuna ja põhjarannikul ning olulisemad toitumisalad on nende ümbruse ja saarest edelas asuv meremadalik. Seega võib öelda, et ka kormoranil puuduvad kaadamisala läheduses olulised regulaarsed peatumis- ja toitumispaigad. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 25/66 Töö nr E1382 aruanne Joonis 12: Pinnatoiduliste merelindude jõgi- ja randtiiru, kala- ning hõbekajaka vaatlemise ajad (ülal) ja vastavalt registreeritud arvukus (alumine kaart) Kihnust idapoolses merepiirkonnas. Aluskaart: TÜ EMI digitaalne Liivi Lahe samasügavusjoonte võrgustik Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 26/66 Töö nr E1382 aruanne Joonis 13: Pinnatoiduliste merelindude väikekajaka ja söödikänni vaatlemise ajad (ülal) ja vastavalt registreeritud arvukus (alumine kaart) Kihnust idapoolses merepiirkonnas. Aluskaart: TÜ EMI digitaalne Liivi Lahe samasügavusjoonte võrgustik Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 27/66 Töö nr E1382 aruanne Joonis 14: Sukeldujate kalatoiduliste liikide punakurk-kauri, algi ja kormorani vaatlemise ajad (ülal) ja vastavalt registreeritud arvukus (alumine kaart) Kihnust idapoolses merepiirkonnas. Aluskaart: TÜ EMI digitaalne Liivi Lahe samasügavusjoonte võrgustik Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 28/66 Töö nr E1382 aruanne Joonis 15: Sukeldujate põhjatoiduliste liikide tõmmuvaera ja auli vaatlemise ajad (ülal) ja vastavalt registreeritud arvukus (alumine kaart) ning piiritletud olulised peatumispaigad Kihnust idapoolses merepiirkonnas. Aluskaart: TÜ EMI digitaalne Liivi Lahe samasügavusjoonte võrgustik Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 29/66 Töö nr E1382 aruanne Sukelduvad põhjatoidulised liigid: nende hulka pardid, kes toituvad sukeldudes merepõhja loomastikust, eriti karpidest. Nimetatud rühma regulaarselt esinevateks liikides on selles piirkonnas tõmmuvaeras ja aul. Tõmmuvaeras esines laevaloendustel kõigil aastaaegadel va kesksuvel, ent sagedamini sügis-talvisel perioodil. Kohati valdavalt kuni 10- isendilisi väiksemaid salku, ent üksikud salgad olid 20-30 isendilised (Joonis 15). Arvukaim oli liik septembrist novembrini kuni 54 isendiga. Mustvaerast laevaloendustel selles merepiirkonnas ei kohatud. Samas on vastavalt Kihnus 2017 aprilli kesksel tehtud rannikuvaatlusele võimalik ka suuremate must- ja tõmmuvaera kogumite esinemine. Tulenevalt autori pikemaajalisele merevaatluste kogemusel Kihnus on 2500 - 5000 vaera kohtamine selles piirkonnas haruldane. Samas on Kihnu läänerannikul vaadeldud kuni 4000 tõmmuvaerast toitumas sarnases 10 meetri samasügavusjoone ümbruses. Sukelduvad põhjatoidulised linnuliigid on palju olulisemalt piiratud toitumisvõimalustega kui pinnatoidulised ja sukelduvad kalatoidulised liigid. Nende jaoks seab piirangu nii maksimaalne kui optimaalne sukeldumissügavus (aulil ja vaerastel u 20-25 m) ning sobivate rikkalike karbipopulatsioonidega merepõhjakoosluste olemasolu. Kogu Kihnut ümbritsevate merealade lõikes aulile oluliste esinemisalade väljaselgitamiseks kasutati 2014. aasta töös merelindudele oluliste koondumisalade valikul soovitatavat nn. kumulatiivse kõvera meetodit (Kose ja Kuus, 2014, McSorley et al, 2005). Selle rahvusvaheliselt soovitatava metoodika alusel loendusriba lõigud sorteeriti peatuvate aulide arvukuse alusel laskuvas järjekorras. Koostati kumulatiivse arvukuse – loenduslõikude arvu graafik. Graafiku käänukoht võimaldab otsustada, millistesse loendusriba lõikudesse jääb põhiosa peatuvatest isenditest (edasisel lõikude lisamisel arvukus statistiliselt oluliselt ei suurene). Metoodilistel põhjustel kanti kaardile väljavalitud lõikudele vastavad punktid (marsruudi keskpunt lõigu piires) ning viimaste ümber moodustati 1 km laiused puhvrid (märgivad loendusala laiust ning lindudele sobivate peatusalade ajalis-ruumilist lokaalvariatsiooni). Tollase aulile oluliste elupaikade esinemisala puhvertsooni jääb ka kavandatud kaadamisala (Joonis 15). Lähimad suured aulide salgad olid 600 – 1000 m kaugusel planeeritavast kaadamispaigast. Arvestades ka lindude ajalis- ruumilise paiknemise dünaamikat, on seega tegemist potentsiaalse konfliktialaga kus tuleb täpsemalt hinnata kuivõrd võivad kaadamistegevuse käigus olla negatiivselt mõjutatud linnukaitselised eesmärgid Pärnu lahe linnualal. Kui vaadelda aulile oluliste esinemisalade laiemat levikumustrit Kihnu merepiirkonnas, siis olid valdav enamus teisi liigi võtmealasid 10 m samasügavusjoone ja sellest veidi sügavama mereala kulgemispiire järgiv, eriti Kihnu veealuse saarkõrgendiku ja meremadalike nõlvadega seotult. Vastavad veealused nõlvad on seotud moreenkuhjatiste ning nende kõvale substraadile kinnitud taimestiku ja loomastiku, sh. karpide esinemismustriga ning on seetõttu ühed kõige väärtulikumad mereökosüsteemi osad meie vetes. Auli kohati käsitletavas merepiirkonnas sügisperioodil alates septembrist. Aulide üheks selgelt eelistatud koondumisalaks on laevaloenduste tulemuste alusel Kihnu sadamast kagus asuv 6 – 14 m sügavune merepiirkond. Seal on vaadeldud üsna selgelt piiritletud alal toituvaid salku, suurimaks arvukuseks kokku 488 lindu oktoobris. Võib oletada, et selle liigi jaoks leidub sobivaid toitumisvõimalusi seoses merepõhja kivikülvide olemasoluga. Seda toetab ka projekti NEMA käigus toimunud mereelupaikade uuringu põhjal koostatud levikukaart: ligikaudu kavandatud kaadamisala piirile ulatub ka oluliste kõva põhjasubstraadiga merepõhja kooluste levikumuster, mis on sobilik elupaik käsitletavate linnuliikide peamistele toiduobjektidele (Martin, 2016). Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 30/66 Töö nr E1382 aruanne Joonis 16: Auli, tõmmuvaera ja väikekajaka vaatlused laevaloendustel ja auli määratletud olulise esinemisala piirid 2011-2014 laevaloenduste põhjal ning veelindude oluliste peatumisalade piird 2017 seire alusel (EOÜ, 2017) ning esialgse kaadamisala ning selle setete leviku modelleeritud ulatusala piirid 250m ja 600m ja alternatiivse kaadamispaiga ning setete leviku maksimaalse ulatuse 600 m piir. Aluskaart: Maa-amet WMS Tabel 9: Auli ja tõmmuvaera registreeritud arvukus laevaloendustel kaadamisala mõjupiirkonnas Okt Nov Mai Aug Sept Okt Jaan 2011 2012 2013 2013 2013 2013 2014 Aul 14 1 23 0 25 488 0 Tõmmuvaeras 28 54 24 2 40 26 9 väikekajakas Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 31/66 Töö nr E1382 aruanne Joonis 17: Merepõhja kõva põhjasubstraadi katvus Liivi lahe kaardistuspiirkonnas. Numbritega on näidatud kõva substraadi katvuse andmed videovaatluste põhjal; väga lähestikku paiknevate proovipunktide korral on kuvatud ainult üks, et parandada kaardi loetavust (Martin, 2016) 4.2.2. Tõenäoliselt oluliste mõjude määramine ja hindamine 4.2.2.1. Sadama süvendamine, materjali transport ja kaadamine Süvendamis- ja kaadamistegevus merekeskkonnas on seotud merepõhja pehmete setete ammutamisega ühes paigas (sadamaala) ning uputamisega merekeskkonda (kaadamisega) teises paigas. Selle tegevuse käigus mõjutatakse merekeskkonda real erinevatel, üksteisega kombineeruvatel või kuhjuvatel visiidel, millest olulisimad on seotuid peenete setteosakeste hõljumi tekkimisega veekeskkonda. Seetõttu on oluline püüda analüüsida ja hinnata kõiki potentsiaalselt olulisi kaevandamistegevuse mõjusid nii nende otseste ja kaudse avaldumise kui omavahel kombineeritud ja kuhjuvate mõjuritena. Järgnevalt kirjeldatakse olulisemaid mõjureid, mis süvendamis- ja maadamistegevusega võivad kaasneda: Eelupaiga kahjustamine/keskkonnatingimuste muutumine: süvendamistegevusega eemaldatakse Kihnu sadama akvatooriumist ligi 1 m paksune põhjasetete ja liivakiht. Kuivõrd tegemist on aktiivse ja varem süvendatud sadamaalaga, siis pole selle merepõhja pealiskihis eeldatavalt olulisi linnustikule olulisi toiduobjekte, mille isendite ja elupaiga füüsiline eemaldamine süvendamisel võiks linnustikku oluliselt mõjutada. Samal ajal on kavas Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 32/66 Töö nr E1382 aruanne kavandatud materjal uputada kaadamispaika avameres, mille piirkond on määratletud olulise elupaigana just põhjatoidulise auli jaoks. Kaadamispaigas saab merepõhi kaetud sadamast transporditud kaevisega ning seetõttu mattub ja hävib seal varasem põhjaelustik. Ajapikku küll põhjaelustik taastub, ent selle protsessi kestus ja uute elupaikade kvaliteet pole teada. Seetõttu ei saa välistada lokaalselt olulist mõju kaitstavate merelindude toitumistingimustele ning mõjude leevendamiseks on vajalik kavandada vastavaid meetmeid Toitumistingimuste muutumine, vee läbipaistvuse vähenemine: kaevandustegevuse ja kaadamise käigus toimuv peensetetetst hõljumi (muda, savi, liiv) paiskamine veesambasse, selle triivimine erineva valitsevate lainetuse- ja hoovuste suundades ning aeglane settimine mõjutavad eelkõige põhjaelustikku. Hõljumi suhtes on tundlikud limused, kellel peened setted vähendavad filteraparaadi tööefektiivsust ja seeläbi kasvukiirust ning halvemal juhul võib see ka lõppeda tugevas mõjualas olevate isendite hukkumisega. Hõljum hakkab mõne aja möödudes tagasi settima ning selle käigus kattub merepõhjas asuv taimestik ja substraat settekihtidega. See omakorda võib vähenda põhjataimestiku, eelkõige vetikate elutegevust ja vähendada nende biomassi ning katvust. Paljud kalaliigid ja vaabalt elavad selgrootud kinnitavad oma koetud marja veetaimedele või on need varjupaigaks vastsetele. Hõljumi sadestumisel taimedele võib see lisaks eelnimetatule negatiivselt mõjuda ka koetud marjale ning eri liiki larvide noorjärkudele. Kuivõrd piirkonnas on üheks levinumaks kalaliigiks räim siis võib eeldada Liivi lahega on saarmadalike põhjataimestikuga nõlvad selle liigi jaoks olulised kudemispaigad. Avamere liivakaevanduste kohta Eestis kogutud seireandmete põhjal on leitud, et settepilve ja heljumi mõju ulatuseks võib olla kuni 1 km (Karimov, jt. 2014). Kihnu sadama süvendamise kaadamispaigas on settepilve levimise maksimaalseks ulatuseks modelleeritud 600 m ja keskmiselt ligi 150 - 250 m ning settehõljumi pilve levik sõltub tugevalt tuule kiirusest ja suunast, olles suurim tugevate lõunakaarte tuulte korral (Männikus, 2017). Sukelduvate kalatoiduliste liikide jaoks on vee hea läbipaistvus nende edukaks saagijahiks väga oluline tegur. Mere, eriti Läänemere eutrofeerumisega kaasnevat vee läbipaistvuse langust peetakse mitmete kalatoiduliste linnuliikide arvukuse languse põhjusteks, eriti koos teiste otseste ning kaudsete inimmõjudega (Skov, jt., 2011). Kahtlemata muudab kaevandustegevuse käigus vette sattuv peenosakeste hõljumi pilv vee ajutiselt oluliselt sogasemaks ning see raskendab või muudab võimatuks vastavate linnuliikide toitumise settepilve esinemisalal, mis on nt. kalatoidulise jääkoskla oluliseks esinemisalaks. Seetõttu on vajalik kavandada vastavate mõjude leevendamine sobivate keskkonnameetmetega. Häirimine süvendustöödel, kaevise transpordil ja kaadamisel: mineraalainete kaevandamisel, transpordil ja kaadamisel kasutatakse laevu, mis avatud meremaastikul mõjuvad reale tundlikumatele merelindudele tugevalt häiriva tehisobjektina, mille lähenedes ja taluvuspiiri ületades lahkutakse. Selliste liikidena on tuntud eelkõige avamere liigid mustvaeras, järve- ja punakurk-kaur ning ka aul. Nagu on vastavad uuringud näidanud, põhjustab tihe liiklus laevateedel nende tundlike liikide väljatõrjumise nende poolt muidu eelistatud merealadelt (Aunins jt., 2012; Kose, 2015, Schwemmer jt.,2011). Kõige tundlikumad liigid kui vaerad ja kaurid võivad laevade lähenemisel lendu tõusta juba 1,5-2 km kauguselt. Kihnu piirkonna avamere laevaloendustel mõõdeti lindude pagemiskaugusi kasutades selleks laserbinoklit Vectronix Vector. Selle abil oli võimalik suure täpsusega mõõta lindude tundlikkust läheneva laeva suhtes ja eri liikide ja liigirühmade käitumise erinevusi (Tabel 10). Vastavate mõõtmistulemuste alusel on kõige tundlikum rühm Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 33/66 Töö nr E1382 aruanne merelinnud kaurid, kormoran, söödikänn ning sukelpardid. Seevastu kajakad ning tiirud nii käitumuslike vaatluste kui mõõtmiste alusel olulist kartlikkust merel liikuva aluse osas ei ilmutanud (Tabel 10). Need tulemused langevad hästi kokku ka merelindude üldise inimtegevuse suhtes tundlikkuse hinnangutega, mis on koostatud meretuuleparkide jt. merel toimuvate arendustegevuste mõju hindamise tarbeks (Furness, jt, 2012). Kihnu uuringus saadud lennukauguste mõõtmistulemuste puhul tuleb arvesse võtta, et loendustel kasutati kõige väiksemat kalatraalerit. Maavara kaevandamisel kasutatakse tunduvalt suuremaid aluseid ning seega võib eeldada, et ka vastav pagemiskaugus on tundlikel liikidel oluliselt suurem. Samuti sõltub see ka lisaks laeva suurusele eriti selle liikumiskiirusest ja lähenemisnurgast. Oluline on samuti arvestada, et pagemiskaugus väljendab vastavate linnuliikide käitumuslikku reaktsiooni häiringu tolerantsitaseme ületamisel. Samas kaasneb juba tunduvalt varem häiringuobjektiga seotud stress ja selle negatiivsed mõjud (Gill jt., 2001). Seepärast peetakse vastavate liikide jaoks tagatud kaitse tarbeks vajalikuks, et nende jaoks loodud kaitsealadel oleks häiringuvaba puhvertsooni laius minimaalselt kolmekordne keskmine põgenemiskaugus (Fox ja Madsen, 1997). Arendaja esindajalt saadud informatsiooni põhjal on hinnanguliseks pargase süvendusmaterjaliga pargase liikumissageduseks sadama ja kaadamispaiga vahel ligi neli edasi-tagasi reisi tööpäeva kohta. Seega võib järeldada, et kõrge häirimistundlikkusega liikide jaoks on tegemist potentsiaalselt olulise häiringuga, mis võib nad vastavat häiringuraadiusest välja tõrjuda kogu tööde perioodiks. Seetõttu on vajalik vastavate mõjude leevendamiseks kavandada sobivad meetmed. Tabel 10: Kihnu merepiirkonnas mõõdetud linnuliikide pagemiskaugused loenduslaeva suhtes (Kose, 2015) Liik keskmine min max N kalakajakas 190,3 18 906 349 hõbekajakas 191,8 5 1028 203 väikekajakas 165,1 4 1046 127 KAJAKAD 182,4 tutt-tiir 124,2 30 264 15 räusk 293,4 124 754 5 jõgi/randtiir 148,2 8 547 70 TIIRUD 188,6 vaerad 440,0 84 1496 110 aul 325,4 59 1000 101 merivart 309,8 95 585 6 sõtkas 316,4 45 552 9 SUKELPARDID 347,9 söödikänn 430,4 190 906 22 Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 34/66 Töö nr E1382 aruanne Liik keskmine min max N kaur 603,4 7 1987 90 kormoran 367,4 53 1527 55 alk 229,1 51 761 10 MERELINNUD 400,0 Kõik liigid 295,4 Kuigi olemasolevas sadamas ja mereakvatooriumil toimub regulaarne laevade ja kalapaatide liikumine, on see tegevus pigem lühiajaline ja ühtlasel kiirusel liikumine, millega vähesema häirimistundlikkusega linnud on kohanenud ning kõrgema häirimistundlikkusega liikidele on mõju lühiajalisuse tõttu väheoluline. Samas kui sadamas varem kasutamata akvatooriumiosas asuvad tööle süvendus, transpordi, sulundseinade paigaldamise, lainemurdja kivide paigaldamise jm ehitustööde alused ja seadmed ning neid opereerivad inimesed, siis on tegemist uudse häiringuga, mis sunnib tundlikumad liigid oma eelistatud elupaikadest pagema. Kihnu merepiirkonnas vaeraste, aulide, sõtka jt. liikide mõõdetud keskmine pagemiskaugus ühtlaselt liikuva traaleri eest olnud 310-440 m. Kui nüüd nende liikide kaitseks rajatud hoiualal lähtuda pagemisraadiusest kolmekordse distantsi rakendamisest turvalise elupaiga kontekstis (Fox ja Madsen, 1997), siis võib järeldada, et häirimistundlike liikide jaoks võib sadamas toimuvatel töödel olla mõju kogu Vanakiriku lahe akvatooriumile ning merel kaadamispargase liikumistrajektooril kuni 1 km raadiuses. Kuigi vähese ja keskmise häirimistundlikkusega liigid pikapeale vaevate häiringutega kohanevad on sadamast põhjasuunas olevad rannikumere alad elupaigaks ka kõrge häirimistundlikkusega liikidele tõmmu- ja mustvaerale, aulile, sõtkale, väikeluigele jt. Kuivõrd pole andmeid millisel määral ja kui pika aja jooksul linnud häiringutega kohanevad, samuti pole detailset infot ka tööde toimumise etappide kestuse, täpsete seadmete ja nende müra jm häiringufooni detailide kohta, siis on vastavate liikide kaitseks vajalik lähtuda ettevaatusprintsiibist ning sadama uuendamise ja kaasamisega seotud tööd ajastada selliselt, et need toimuksid vastavate tundlike liikide mitteesinemise või minimaalse arvukuse perioodil. Eriti kehtib see tugevava müraga seotud töödel nagu sulundseinte paigaldamine. Naftasaaduste sattumine vette kaevandus- või transporditöödel: kaevanduslaeva opereerimisel piirkonnas võib nii inimlikest eksitustest, ilmastikust kui tehnilistest riketest lähtuvalt esineda mootorikütuse ja õli sattumine merekeskkonda. Seejuures on suurema tõsise mõjuga vastava avariisündmuse (nt. kokkupõrge teise alusega, kere ja kütusetankide vigastamine) tõenäosus pigem väike. Väiksemat sorti õli- ja kütuselekked on suurema tõenäosusega, ent on oma ulatuselt oluliselt väiksemad. Samas on kõik veelinnud naftasaaduste osas eriti sulestiku veehülgamise kadumise tõttu ka väiksematele õlilaikudele väga tundlikud ning lindude kõrge kontsentratsioon peatuspaikades suurendab vastava riski potentsiaalset mõju oluliselt. Seetõttu on vajalik nimetatud riskide maandamiseks leevendavate meetmete rakendamine. Piirkonda ligimeelitamine: merelindudest on meie oludes kajakad ja harvemini ka tiirud selliseks linnurühmaks, kes merel liikuvaid laevu saadavad, et nende poolt tekkivate Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 35/66 Töö nr E1382 aruanne veekeriste läbi veepinnale paisatud või kalapüügi käigus püünistest vabanenud saakobjekte jahtida. Kuigi selline täiendav toitumisvõimalus mõjub neile liikidele positiivselt, võib samas tekitab see neile lindudele täiendavaid riske võimalike õlirikete jms. inimtekkeliste ohtude näol. 4.2.2.2. Olemasoleva kai uuendus ning lainemurdja rajamine Olemasoleva kai renoveerimisel on kavas seda pikendada u 20 m ja rajada selle välisosale metallist sulundsein. Praegusel ajal on graaniidirahnudest lainemurdja kivide vahelised tühikud eri aastatel olnu 1-3 jääkoskla pesitsuspaigaks, mis kai korrastamisel ja sulundseina paigaldamisel kaovad. Uue lainemurdja rajamisel esinevad linnustikule sarnased mõjud kui süvendus- ning kaadamistöödel. Uue graniit- ja paekivi materjalist kaitsemuuli rajamine muudab püsivalt sadamapiirkonna keskkonnatingimusi: Sadamaala lainetusrežiimi muutumine: vastavalt arendustegevuse eesmärgile väheneb põhjasuunalise lainetuse mõju sadamaalale ning akvatoorium muutub oluliselt kaitstumaks. See omakorda võib soodustada nii kalade noorjärkude koondumist kui parendada vee üldist läbipaistvust sadama akvatooriumis. Nimetatud tegurid mõjuvalt soodsalt kalatoidulistele, sadamaala ka praegu toitumiseks kasutavatele liikidele (kajakad, tiirud, kosklad). Suletum akvatoorium: oluliselt suletumas akvatooriumis väheneb veevahetuse kiirus ning see võib ühelt poolt viia veekeskkonna tingimuste halvenemiseni ja elustiku sh. jaoks elutingimiste halvenemiseni. Sellega võivad kaasneda nt. vetikate vohamine ja kalade mass- suremised (üks väiksem kalde hukkumine leidis aset Kihnu sadamas 2012 aasta mais). Seetõttu on oluline, et rajatav lainemurdja jätaks alles piisava veevahetuse akvatooriumiga. Selle tagamiseks on oluline piisav veevahetuse võimaldamine ka lainemurdja saarepoolsest servast, mida aitab vajadusel tõhustada rannajoone ja lainemurdja vahelise veeala puhastamine ning süvendamine Uute vee-elupaikade tekkimine: kõvapinnalise tehisstruktuuri rajamine soodustab veekeskkonnas vastavat kasvusubstraati vajavate taime- ja loomaliikide levikut ja kõrgemat arvukust. See omakorda võib tõenäoliselt soodustada näiteks kaladest, karpidest ja vetikatest toituvate veelindude toitumistingimusi ning muuta piirkonda nende jaoks atraktiivsemaks, eriti lainemurdja välimise servaga külgnevas piirkonnas. 4.2.2.3. Arendustegevuse mõjude olulisuse hindamine linnustikule Käesolevas peatükis piiritletakse detailsemalt planeeritava arendustegevusega seotud mõjusid ja hinnatakse nende iseloomu ning olulisust. Selleks kasutatakse hindamise objektiks olevate liikide ja mõjufaktorite hindamist abistavaid hinnanguid defineerivaid tabeleid (Tabel 11-Tabel 18). Nendes on koondatud kategoriseeritud info mõjude iseloomu ja mõjutatavate liikide tundlikkuse ning looduskaitselise tähtsuse andmed ühtsesse hindamise maatrikstabelisse (Tabel 16). Selline metoodika võimaldab objektiivsemalt hinnata eri mõjutegurite olulisust või mitteolulisust ning orienteeruda liikide ja mõjude komplekses süsteemis. Vastavat hindamismetoodikat on kasutatud Suurbritannia meretuuleparkide keskkonnamõjude hindamisel (ECON, 2013) ning selle adaptatsiooni autori poolt Kihnu meretuuleparkide linnustiku mõju eelhindamisel (Kose, 2015). Vastava samm-sammulise hindamise tulemusena on välja toodud kaevandamise mõjutegurid ja vastavad liigirühmad, Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 36/66 Töö nr E1382 aruanne kelle jaoks võivad need omada looduskaitseliselt olulist negatiivset mõju (Tabel 16), mille puhul on vajalik selle vältimine või leevendamine. Tabel 11: Kihnu sadama ning kaevise transpordi ja kaadamisala mõjupiirkonnas registreeritud peatuvate kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide maksimaalsed arvukused. Sulgudes on toodud 2017. aasata aprillis vaadeldud e-elurikkuses registreeritud vaeraste arvukus, kelle esinemisala on piiritletud Joonis 11 Sadam ja Süstemaatiline Toitumisökoloogiline Linnuliik kaadamisala ümbrus rühm rühm Kühmnokk- 42 - Luiged Madalvee-põhjatoiduline luik Väikeluik 84 - Luiged Madalvee-põhjatoiduline Laululuik 81 - Luiged Madalvee-põhjatoiduline Hallhani 5 - Haned Ranniku herbivoor Ristpart 3 - Ujupardid Madalvee-põhjatoiduline Viupart 124 - Ujupardid Madalvee-põhjatoiduline Piilpart 5 - Ujupardid Madalvee-põhjatoiduline Sinikael-part 57 - Ujupardid Madalvee-põhjatoiduline Rääkspart 10 - Ujupardid Madalvee-põhjatoiduline Luitsnokk-part 5 - Ujupardid Madalvee-põhjatoiduline Tuttvart 6 - Sukelpardid Sukelduv põhjatoiduline Aul 70 488 Sukelpardid Sukelduv põhjatoiduline Mustvaeras (5000) (5000) Sukelpardid Sukelduv põhjatoiduline Tõmmuvaeras (2500) (2500)54 Sukelpardid Sukelduv põhjatoiduline Tuttvart 6 - Sukelpardid Sukelduv põhjatoiduline Sõtkas 317 - Sukelpardid Sukelduv põhjatoiduline Rohukoskel 4 - Sukelpardid Sukelduv kalatoiduline Jääkoskel 100 - Sukelpardid Sukelduv kalatoiduline Punakurk-kaur - 1-3 Kaurid Sukelduv kalatoiduline Kormoran 44 18 Kormoranid Sukelduv kalatoiduline Alk - 0-1 Algid Sukelduv kalatoiduline Tuttpütt 20 - Pütid Sukelduv kalatoiduline Hallpõsk-pütt 1 - Pütid Sukelduv kalatoiduline Väikekajakas - 90 Kajakad Mere pinnatoiduline Kalakajakas 1400 24 Kajakad Mere ja ranna pinnatoiduline Naerukajakas 900 - Kajakad Mere ja ranna pinnatoiduline Jõgi-/ randtiir 10 14 Tiirud Mere ja ranna pinnatoiduline Tutt-tiir 15 - Tiirud Mere ja ranna pinnatoiduline Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 37/66 Töö nr E1382 aruanne Tabel 12: Liigi/liigirühma kaitsekorraldusliku tähtsuse määrtalus LK tähtsus kriteerium Rahvusvaheliselt ohustatud liigid, EL Linnudirektiivi I lisa liigid, Lähima linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid Looduskaitseseaduse I-II kategooria kõrge liigid, rahvusvaheliselt olulise koondumisala 1% künnise, või Ramsari konventsiooni kriteeriumi täitvad liigid. Looduskaitseseaduse III kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu keskmine nimestikku kantud ning EOÜ poolt kaitsekorralduslikult olulisteks määratud liigid (EOÜ, 2011) kui nad ei kuulu kõrgemasse tähtsusklassi. väike Kõik ülejäänud liigid. Tabel 13: Merelindude liigi/liigirühma tundlikkus merel toimuva inimtegevuse suhtes (kasutatud on vastavat kõikide mõjude kombineeritud ja standardiseeritud hindamise alusel saadud koondhinnangut kohandatuna Eesti oludele, mis on välja töötatud mereala arendustegevustele, sh. eriti tuuleparkidele (Furnes et al., 2012)) Tundlikkus Mõju tugevus/ulatuslikkus Tühine väike keskmine tugev Positiivne/ebaoluline ebaoluline ebaoluline - ebaoluline - vähene vähene vähene Madal ebaoluline - ebaoluline - ebaoluline - nõrk - vähene vähene vähene mõõdukas Keskmine ebaoluline - vähene mõõdukas mõõdukas - vähene tugev Kõrge vähene vähene - mõõdukas - tugev mõõdukas tugev Tabel 14: Liikidele avalduva mõju suuruse määratlemine Mõju suurus Mõjutatud populatsiooni/asurkonna suurus Tugev > 1% regionaalsest või rahvusvahelise olulisusega asurkonnast Keskmine 0,5-0,99% regionaalsest või rahvusvaheliselt olulisest asurkonnast Väike 0,1-0,49% regionaalsest või rahvusvaheliselt olulisest asurkonnast Tühine < 0,1% regionaalsest või rahvusvaheliselt olulisest asurkonnast Tabel 15: Mõjude hindamise maatriks nende kestuse ja pöörduvuse alusel Kestus Pöörduv mõju Pöördumatu mõju lühiajaline Ei välta kauem kui 5 % tundlike liikide poolt ala kasutamise ajalisest kestusest Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 38/66 Töö nr E1382 aruanne Kestus Pöörduv mõju Pöördumatu mõju Keskmine vältab 5-10% tundlike liikide poolt ala kasutamise kestusest Pikaajaline Vältab pikemalt kui 10% tundlike liikide poolt ala kasutamise kestusest Püsiv Mõjutegur muudab püsivalt või väga pikaajaliselt keskkonda (häiring ei taastu või see toimub enam kui 50 aasta pärast) Tabel 16: Võimalike oluliste mõjude jaotumine arendustegevuse erinevate tegevuste ja etappide vahel Tegevuse faas Mõju liik Sadamaala süvendamine -Väljatõrjumine häirimise tõttu eelistatud pesitsus-, puhke või toitumispaikadest; -Toidubaasi kvaliteedi ja kättesaadavuse vähenemine kalastiku ümberpaiknemise ja vee läbipaistvuse vähenemise tõttu hõljumi tagajärjel - juurdemeelitamine süvenduspargase tegutsemise ajal - võimaik naftasaadustega reostumise risk Kaevise transportimine -Väljatõrjumine häirimise tõttu eelistatud toitumispaikadest kaadamisalale - Juurdemeelitamine transpordialusele Kaevise kaadamine - põhjaelustiku otsene mattumine setete alla - vee-elustiku kahjustamine hõljumiga - Väljatõrjumine häirimise tõttu kaadamistöödel - Ligimeelitamine kaadamistöödel - võimalik naftasaadustega reostumise risk Lainemurdja rajamine - Väljatõrjumine häirimise tõttu hüdrotehnilistel töödel - ligimeelitamine kaadamistöödel Lainemurdja ja kasutamine - võimalik toidubaasi suurenemine seoses muutunud veevahetuse ja lainetusega veekeskkonnas - võimalikud mõjud veekvaliteedile ebapiisava veevahetuse korral Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 39/66 Töö nr E1382 aruanne Tabel 17: Mõjude hindamise maatrikstabel erinevate tegurite tüüpide kaupa vastavatele liigirühmadele nende iseloomu ja olulisuse või mitteolulisuse määramiseks. Mõjuhinnangute puhul on kasutatud tabelites 11-16 eelnevalt defineeritud väärtusvahemikke ja hindamise põhimõtteid mõjutegur mõjutatavad otsene/ lühiajaline/ liigi lk mõju suurus mõju olulisuse/ märkused liigid kaudne pikaajaline; ajutine/ tundlikkus tähtsus olulisus mitteolulisuse mõju kestev koondhinnang häirimine Kühmnokk-luik otsene keskmine/ajutine madal keskmine väike väike ebaoluline süvendamisel ja mõju lainemurdja väike- ja keskmine/ajutine keskmine kõrge keskmine keskmine ebaoluline rajamisel laululuik Hallhani keskmine/ajutine kõrge keskmine väike ebaoluline - ebaoluline vähene ujupardid: kõik keskmine/ajutine keskmine keskmine tühine ebaoluline - ebaoluline liigid vähene sukelpardid: keskmine/ajutine kõrge kõrge keskmine mõõdukas - oluline vaerad tugev sukelpardid: aul keskmine/ajutine kõrge kõrge keskmine mõõdukas - oluline tugev sukelpardid: keskmine/ajutine keskmine kõrge tühine ebaoluline - ebaoluline vardid vähene sukelpardid: pikaajaline/ajutine keskmine keskmine keskmine ebaoluline - ebaoluline kosklad vähene Pütid keskmine/ajutine Keskmine keskmine Keskmine Keskmine ebaoluline Kajakad pikaajaline/ajutine keskmine väike keskmine keskmine ebaoluline Tiirud lühiajaline/ajutine keskmine kõrge väike vähene ebaoluline häirimine kaevise sukelpardid: otsene keskmine/ajutine kõrge kõrge keskmine mõõdukas - oluline transpordil ja vaerad mõju tugev kaadamisel sukelpardid: aul keskmine/ajutine kõrge kõrge keskmine mõõdukas - oluline tugev Kaurid lühiajaline/ajutine kõrge kõrge tühine mõõdukas ebaoluline Kormoran lühiajaline/ajutine keskmine keskmine väike vähene ebaoluline Kala- ja lühiajaline/ajutine madal keskmine keskmine ebaoluline - ebaoluline hõbekajakas vähene Väikekajakas lühiajaline/ajutine madal kõrge keskmine ebaoluline - ebaoluline vähene Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 40/66 Töö nr E1382 aruanne mõjutegur mõjutatavad otsene/ lühiajaline/ liigi lk mõju suurus mõju olulisuse/ märkused liigid kaudne pikaajaline; ajutine/ tundlikkus tähtsus olulisus mitteolulisuse mõju kestev koondhinnang Tiirud lühiajaline/ajutine madal kõrge väike ebaoluline - ebaoluline vähene juurde Kajakad otsene keskmine/ajutine madal keskmine väike ebaoluline - ebaoluline meelitamine mõju vähene süvendamisel ja Tiirud lühiajaline/ajutine madal kõrge väike ebaoluline - ebaoluline lainemurdja vähene rajamisel juurde Kajakad otsene keskmine/ajutine madal keskmine väike ebaoluline - ebaoluline meelitamine mõju vähene kaevise Tiirud lühiajaline/ajutine madal kõrge väike ebaoluline - ebaoluline transpordil ja vähene kaadamisel Toitumis- Luiged kaudne keskmine/ajutine madal* keskmine keskmine ebaoluline - ebaoluline *tundlikkus tingimuste mõju vähene vee muutumine: läbipaistvuse vee läbipaistvuse osas vähenemine toitumisel süvendamisel ja kaadamisel Haned keskmine/ajutine madal keskmine tühine ebaoluline - ebaoluline vähene Ujupardid keskmine/ajutine madal keskmine väike ebaoluline - ebaoluline vähene Sukelpardid: keskmine/ajutine kõrge* keskmine keskmine mõõdukas - oluline kalatoidulised tugev Sukelpardid: keskmine/ajutine keskmine* kõrge keskmine mõõdukas - oluline põhjatoidulised tugev punakurk-kaur keskmine/ajutine kõrge kõrge tühine vähene ebaoluline Kormoran keskmine/ajutine kõrge keskmine väike vähene - ebaoluline mõõdukas Alk keskmine/ajutine kõrge kõrge tühine vähene ebaoluline Pütid keskmine/ajutine kõrge keskmine tühine vähene ebaoluline Kajakad keskmine/ajutine keskmine keskmine keskmine mõõdukas - ebaoluline Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 41/66 Töö nr E1382 aruanne mõjutegur mõjutatavad otsene/ lühiajaline/ liigi lk mõju suurus mõju olulisuse/ märkused liigid kaudne pikaajaline; ajutine/ tundlikkus tähtsus olulisus mitteolulisuse mõju kestev koondhinnang tugev Tiirud keskmine/ajutine kõrge kõrge väike mõõdukas oluline Toitumis- sukelpardid: kaudne pikaajaline/ajutine kõrge* kõrge keskmine mõõdukas - oluline *tundlikkus tingimuste vaerad tugev toidubaasi halvenemine elupaiga põhjaelustiku sukelpardid: aul pikaajaline/ajutine kõrge* kõrge keskmine mõõdukas - oluline kahjustamise kahjustamisest tugev suhtes kaadamisel võimalik Jääkoskel otsene pikaajaline/kestev keskmine keskmine väike ebaoluline - ebaoluline pesitsuspaiga vähene vähenemine/ kvaliteedid halvenemine sadama uuendamisel Naftasaaduste Kõik veelinnud, otsene lühiajaline/pöörduv kõrge* keskmine keskmine mõõdukas oluline * tundlikkus sattumine vette sh. nii pesitsejad – tugev nafta- süvendus, ehitus kui peatujad (mõju saadustega transpordi või (luiged, haned, tekkimisel) kokku-puutele kaadamistöödel pütid, ujupardid, sukelpardid, kaurid, kormoran, kajakad, tiirud, alk) Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018  OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 42/66 Töö nr E1382 aruanne Tabel 18: Hindamise käigus tuvastatud võimalikud olulised keskkonnamõjud nende kategooriate ja liikide kaupa Keskkonnamõju tüüp Võimaliku olulise negatiivse Märkused mõjuga liigirühm häirimine süvendamisel ja sukelpardid: vaerad Kõrge häirimistundlikkusega lainemurdja rajamisel liigid ei kohane laevatöödega sukelpardid: aul piirkonnas häirimine kaevise transpordil sukelpardid: vaerad Kõrge häirimistundlikkusega ja kaadamisel liigid ei kohane laevaliiklusega sukelpardid: aul ja töödega avamerel punakurk-kaur Toitumistingimuste sukelpardid: vaerad Merepõhja- liiva- ja halvenemine põhjaelustiku kivipõhjaliste koosluste kahjustamisest kaadamisel karpidest toitumise sukelpardid: aul võimalused halvenevad ajutiselt Vee läbipaistvuse vähenemine sukelpardid: kosklad Vee läbipaistvuse vähenemine süvendamisel ja kaadamisel raskendab oluliselt saagijahti sukelpardid: põhjatoidulised pütid kajakad tiirud alk Naftasaaduste sattumine vette Kõik veelinnud, eriti luiged, potentsiaalne risk, mis süvendus, ehitus transpordi haned, sukelpardid, ujupardid, avaldumisel on oluline või kaadamistöödel kaurid, kormoran, kajakad, mõjutegur veelindude suure tiirud, alk tundlikkuse tõttu 4.2.3. Natura hindamise tulemused ja järeldus Asjakohase hindamise tulemusena selgus, et süvenduspinnase kaadamine merre valitud kaadamisalale avaldab olulist negatiivset mõju Pärnu lahe linnuala kaitstavate linnuliikide seisundile ja seeläbi Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärgile. Seetõttu tuleb valitud kaadamisala kasutamisest loobuda. Kihnu sadama renoveerimiseks tehtavad tööd ei ole nii Pärnu lahe linnuala kaitstavate linnuliikide seisundile nii olulise mõjuga, et nende tegemisest tuleks loobuda. 4.3. Uue kaadamisala valimine Kuna Natura hindamise tulemusena selgus, et vee erikasutusloa taotluses toodud kaadamisala on Pärnu lahe linnualal kaitstavate linnuliikide seisundile olulise negatiivse mõjuga, siis valiti arendaja, Keskkonnameti, Kihnu Vallavalitsuse ja ekspertide koostöös välja uus, potentsiaalselt sobiv koht, mida kaadamiskohana analüüsida. Koha keskpunkti koordinaadid on X: 6442528.9, Y:506750.0, raadius 300 meetrit keskpunktist ja mere sügavus keskmiselt 9,7 meetrit – vt Joonis 18. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 43/66 Töö nr E1382 aruanne Kaadamiskoha valikul on lähtutud juhisest "HELCOMi suunised süvendamisel saadud materjali merre kaadamiseks" punkti 9.2 alapunktis C toodud asjakohastest kriteeriumitest. HELCOMI juhismaterjali punkti 9.1 kohaselt tuleb muuhulgas võtta arvesse ka majanduslikku ja tegevuse otstarbekust. Süvendus- ja kaadamistööde korraldamise seisukohalt on otstarbekam kaadata pinnas süvendusalale võimalikult lähedal, sest see lühendab töötsükli läbiviimiseks kuluvat aega ja vähendab tööde tegemise sõltuvust ilmastikuoludest. Lisaks on pargase lühem veotee majanduslikult otstarbekam. Järgnevas keskkonnamõju hindamises on analüüsitud mõjusid uuel kaadamisalal arvestades kaadatava süvenduspinnase mahuks kuni 7800 m3. AS Saarte Liinid on kaadamisala asukoha kooskõlastanud Veeteede Ameti ja Kihnu Vallavalitsusega. Joonis 18: Uus kaadamisala 4.4. Natura 2000 eelhindamine uuele kaadamiskohale Eelhindamise eesmärk on selgitada välja kas asjakohane hindamine on vajalik. Juhul, kui eelhindamise tulemusena selgub, et asjakohane hindamine on vajalik, siis viiakse ka see KMH aruande mahus läbi. Hindamisel kasutatakse Keskkonnaameti tellimusel MTÜ-s Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostatud juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ asjakohaseid käsitlusi. 4.4.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega Kavandatav tegevuse ei ole Natura alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse- eesmärkide saavutamisele. 4.4.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Teave kavandatava tegevuse kohta on toodud ptk 2. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 44/66 Töö nr E1382 aruanne 4.4.3. Mõjuala ulatuse määramine Kaadamise mõju on heljumi teke ja levik kaadamisalal. Seetõttu on kaadamiseks valitud võimalikult sügav mereala. 4.4.4. Natura 2000 alade kirjeldus Piirkonna Natura alade kirjeldus on ptk-s 4.2.1. ja KMH programmi ptk-s 4.1 (vt lisas 1). 4.4.5. Kaadamise mõju prognoosimine Natura-aladele Kavandatav tegevus toimub Natura 2000 võrgustikku kuuluval Pärnu lahe linnualal. Pärnu lahe linnuala on loodud 43 erineva ökoloogilise nõudlusega linnuliigi elupaikade kaitsmiseks. Linnistikule avalduvate mõjude hindamiseks telliti eksperthinnang ornitoloog Mati Koselt –vt lisa 3. Kõige olulisemate uute lahendustena tuleb käsitleda uue kaadamiskoha esitamist ning sellele teisaldatava sadama süvendusmaterjali vähendamist ligi 50% võrra seoses alternatiivse võimalusega see ladustada sadama süvendusala kõrval asuvale varasemast samasugusest tegevusest tekkinud liivaneemikule. Osapoolte konsensuslikult leitud uus kaadamisala paikneb piisavalt eemal erinevate inventuuridega tuvastatud olulistest veelindude koondumisaladest. Seega on suure tõenäosusega võimalik järeldada, et uue valitud ala kasutamine ei oma olulist negatiivset mõju põhjatoiduliste võtmeliikide auli ja tõmmuvaera olulistele toitumispaikadele läbi merepõhja kooluste mõjutamise. Kuigi käesoleva hindamise objektiks oleva sadama süvendustööga seotud kaadamise mahtu antud merepiirkonda on kavas vähendada alternatiivse sama kõrval asuva ladustamisala kasutamisega ligi poole võrra, on endiselt oluline, et see ei paikneks tundlike merelindude jaoks olulistel aladel ega kahjustaks neile oluliste põhjakooslustega seotud toidubaasi. Seda eriti arvestades asjaolu, et väljavalitav ja kinnitatav kaadamisala jääb kasutusse ka tulevikus vastavalt vajadusele toimuvate laevatee ja sadama akvatooriumi vajadusepõhistele (eeldatavalt käesolevast tööst oluliselt väiksemas mahus) süvendustöödele. Sadamast kaevandatava põhjasette transportimisel ka uude kaadamispaika toimub majanduslikult optimaalsel otsekursil kulgev veotee läbi häirimistundlike veelinnuliikide jaoks oluliste alade kui võtta arvesse piirkonnas varem mõõdetud ja tabelis 7 esitatud pagemis- ja mõjuraadiusi. Seetõttu on vastava mõju minimeerimiseks vajalik piirata vastavate transpordi- ja kaadamistööde läbiviimise perioodi vastavate liikide arvukama esinemise perioodil kevad- ja sügisrändel. Olemasoleva sadamakai renoveerimisel on oluline seda teha väljaspool lindude pesitsusaega. Kuna parendustöö tulemusel kaovad muuli kividevahelistes tühikutes praegused jääkoskla pesitsusvõimalused, on vajalik vastava kadu kompenseerida paigaldades sadama läheduses rannikul puudele vähemalt 7 liigile sobivat pesakasti, mis peavad olema sobivast kauakestvast materjalist ning tehtud ja paigaldatud vastavalt kohaliku kosklaasurkonna poolt kasutust leidnud püstitatud pesakastidele (kosklakongidele). Akvatooriumi süvendamise mõju on linnustikule eelkõige lokaalne ja piirdub akvatooriumi Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 45/66 Töö nr E1382 aruanne lähialaga. Sama kehtib ka süvendusel välja kaevatud materjali laotamisel sadamaga põhjas piirnevale liivaneemikule. Seetõttu on peamine mõju lindudele seotud lokaalse häirimise ning veekvaliteedi sh. läbipaistvuse vähenemisega, mis on olulised toitumistingimuste määrajad. Seetõttu on vastavate mõjude leevendamiseks vajalik vältida neid töid pesitsusperioodil ning töödel kasutada tööpaika ülejäänud veealast settepilvest isoleerivat filterkangast ekraani. Sadama kaitsemuuli materjalide transport ja ladustamine tööpiirkonda toimub olemasoleva sadama kaudu kasutades selle taristut. Seetõttu ei ole alust arvata täiendavate oluliste mõjude avaldumist ning leevendavaid meetmeid ei kavandata. Lainemurdja ehitustööd avaldavad eelkõige lokaalset mõju sadama akvatooriumi vahetus ümbruses ning seetõttu on oluline vältida vastavaid töid piirkonnas lindude pesitsusperioodil. Vältimaks peale kai valmimist sellel viibivate ja liikuvate inimestega seonduvat häirivat mõju põhja suunas asuva merelahe linnustikule tuleb lainemurdja rajamisel kasutada tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad takistada vastavat juurdepääsu sellele sadamarajatisele kõrvaliste isikute poolt selle kasutamise perioodil. Eelpool toodud Kihnu sadama renoveerimistööde etapid ning igal neist avalduvate olulisemate mõjuda ja vastavate leevendusmeetmete ja ajaliste piirangute ülevaade on ptk 5.1. 4.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Eelhindamise tulemusena selgus, et süvenduspinnase kaadamise mõju linnustikule Natura 2000 võrgustikku kuuluval Pärnu lahe linnualal asuval kaadamisalal ei ole oluliselt negatiivne juhul kui rakendatakse KMH käigus välja pakutud leevendavad meetmed. Sellisel juhul puudub kavandataval tegevusel mõju Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärkidele. Sellest lähtuvalt puudub vajadus asjakohase hindamise läbiviimiseks. 4.5. Mõju hoovuste ja setete liikumisele Kihnu sadama ümbruses on prevaleeriv setete transpordi suund lõunast mööda sadama kindlustatud rannajoont põhja suunas. See on põhjustatud peamiselt lainetuse poolt indutseeritud pikiranda suunatud hoovustest. Seda kinnitab Kihnu sadama lähistel ajavahemiku 1970-2007 jaoks arvutatud laineroos [2], mille kohaselt on sagedasemad ja kõrgemad lained pärit lõuna- ja läänekaartest. Põhja poolt tulevad lained on madalad ning põhjustavad murdudes nõrki pikiranda suunatuid hoovuseid. Seevastu lõuna poolt tulevad lained tekitavad kiiremaid pikiranda suunatuid hoovuseid. Lõunast tulevad liivad ja muu materjal ladestuvad Kihnu sadama lõunaküljele, sissesõidukanali lähedusse ja ette (näha ka Maa-ameti kaardirakenduse põhjasügavustest). Põhja poolt võib liikuda Kihnu sadama suunas vaid kergelt heljuv lahtine muda. Projekteeritav kaitsemuul ei muuda setete liikumise suunda ja kogust. Positiivse mõjuna pikeneb Kihnu sadama süvendamise vajaduse intervall. Kaadamine valitud kaadamiskohal ja mahus ei mõjuta hoovuste ja hoovustest tulenevat setete liikumist. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 46/66 Töö nr E1382 aruanne 4.6. Mõju põhjaelustikule Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi merebioloogia osakond on valitud ala kaadamiskohana kasutuselevõtmise kooskõlastanud1. 4.6.1. Mõju taimestikule Kavandatava tegevuse mõju põhjaelustikule tekib peamiselt süvenduspinnase kaadamisest. Olemasolev sadam on inimtegevusest oluliselt mõjutatud, seal on varem korduvalt süvendamisi ja hüdrotehnilisi töid läbi viidud. Kaadamisalal limiteerib taimestiku katvust kõva substraadi vähesus. Mõju põhjataimestikule võib pidada väheoluliseks kui taimestikuvööndisse sadestuvate setete kogus pinnaühiku kohta on väiksem vastava hooaja iga-aastaste suuremate tormide tagajärjel sadestuvate setete hulgast. KMH käigus tehtud heljumi matemaatiline modelleerimine näitas, et 34 000 m3 pinnase kaadamise korral leviks heljum maksimaalselt 600 meetri kaugusele kui kaadamine viiakse läbi tuule kiirusel 13 m/s. Tegelikult nii tugeva tuulega töid tõenäoliselt ei teostataks. Liivi lahe heljumi kontsentratsiooni looduslik foon, arvestamata tormidest põhjustatud heljumi kannet veesambasse võib olla sama suur kui kaadamisest tekkiv heljumi kontsentratsioon [4]. Seega, kui hoiduda kaadamisest juhul, kui tuule kiirus on üle kolme tunni olnud üle 13 m/s (vt ptk 4.1.5), siis saab kaadamise mõju võrrelda heljumi loodusliku kontsentratsiooniga Liivi lahes aprillis ja septembris-oktoobris. Kaadamisala välispiir kattub osaliselt projekti NEMA mereliste elupaikade inventuuriga määratud liivamadalaga vt - Joonis 19. Ühtegi NEMA kaartide loomisel kasutatud proovipunkti kaadamisala sisse ei jää. Liivamadalate taimestiku alumise leviku piir jääb 5-15 meetri sügavusele. Et liiv lainetuse toimel tugevasti liigub, on leetseljakud sageli taimedeta või asustatud väga hõredalt, peamiselt soontaimede ja mändvetikatega [5]. Kokkuvõtteks võib eeldada, et rohkem kui neli korda väiksemas mahus läbi viidava kaadamise mõjuala on oluliselt väiksem kui 600 meetrit ja heljum looduslik kontsentratsioon veesambas taastub kaadamisala piires. 1 TÜ Eesti mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martini 07.02.2018 e-kiri. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 47/66 Töö nr E1382 aruanne Joonis 19: Kaadamisala asukoht ja liivamadala piir NEMA tulemuste põhjal 4.6.2. Mõju põhjaloomastikule Põhjaloomastiku suremus sõltub kaadatud materjali paksusest ja omadustest ning kaadamispaiga iseärasustest ja piirkonna füüsikalis-keemilistest omadustest. Kaadamise mõju on ka liigispetsiifiline, sest vertikaalse migratsiooni võime ja hapnikupuuduse talumise võime on liigiti erinev. Üldreeglina, mida paksem on kaadatud materjali kiht ja mida lühema aja jooksul see deponeeritakse, seda suurem on loomastiku suremus. Kaadamisaladel on tüüpiline põhjaloomastiku liigirikkuse ja asustustiheduse vähenemine vahetult pärast kaadamist (Essink 1999, Witt et al 2004, Powilleit et al 2006). Kaadamispiirkonna loomastikus dominantliigiks nii esinemissageduse kui biomassi poolest on eeldatavalt balti lamekarp (Macoma balhtica). Tegemist on väga hea verikaalse migratsioonivõimega liigiga, kelle puhul letaalseks kaadatud materjali kihi paksuseks, eeldusel, et tegemist on muda või liivaga, on ligikaudu 0,5 m (Essink 1999). Samas tuleb arvestada, et kui põhjasetetes tekib kaadamise tagajärjel hapnikupuudus, siis osutub letaalseks hapnikupuudus, mitte füüsilise barjääri paksus. Fookuspiirkonna põhjasetetes on kohati täheldatud hapnikupuudust, mis annab alust arvata, et letaalseks osutub märkimisväärselt õhem kaadatud settekiht kui kirjanduses toodud 0,5 meetrit. Kuna kaadatud materjal ei deponeeru põhjale ühtlase paksusega kihina vaid erinevate kuhjadena, võib esineda laiguti balti lamekarbi suremust. Balti lamekarp on hea taastumisvõimega laia levikuga liik, mille taastumine kaadamisalal toimub umbes ühe aastaga. Süvendus- ja kaadamistöödega veesambasse sattuvate toitainete tõttu biomassi ajutine suurenemine sõltub kohalikust hüdrodünaamikast ja toitainete hulgast. Fütoplankton suudab Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 48/66 Töö nr E1382 aruanne toitainete kontsentratsiooni tõusule kiiresti reageerida. Fütoplanktonil on toiduahelas tähtis roll suuremate organismide toidulaual. Seetõttu võib kalastiku arvukus kaadamisalal ajutiselt tõusta. 4.7. Mõju kalastikule Põhjalik ülevaade Pärnu maakonnaga piirneva mereala kalavarudest ja kalandusest on toodud Pärnu maakonnaplaneeringu KSH aruandes [6]. Ülevaade on koostatud Eesti Mereinstituudis läbiviidud pikaajaliste uuringute põhjal. Materjalide kohaselt on Pärnumaa mereala ja Pärnu laht väga kalarikas ja Eesti rannikualadest rannakalanduse jaoks kõige olulisem piirkond. Just sellest piirkonnast püütakse üle 80% rannakalanduse saakidest. Pärnumaal tegeles 2006. aastal rannapüügiga 448 kalurit, 2007. aastal 433 kalurit, 2008. aastal 282 kalurit ja 2009. aastal 267 kalurit (sh ainult siseveekogudest püüdis 7 kalurit). Kutselisi kalureid on aastate lõikes 300-350 vahel. Eesti kutseliste kalurite arvust moodustavad Pärnu piirkonna kutselised kalurid umbes veerandi. Kihnu elanikkonnast üle poolte aktiivne töö ja sissetulek on kalandusega otseselt seotud [6]. Pärnu ja Liivi laht on tänu soodsatele keskkonnatingimustele Eesti kõige tähtsamad räime ja meritindi kudealad. Meritint koeb peamiselt Pärnu jões ja vastsed jäävad Pärnu lahe soppi. Materjalide [6] põhjal on Liivi lahes veel arvukalt emakala, kes püügikalana on ebaoluline. Ülejäänud loetletud kalaliigid on seotud peamiselt Pärnu jõe ja – lahega. Räime kudemine algab kevadel rannalähedases piirkonnas peamiselt 2-6 meetri sügavuses, veetemperatuuril üle 4-6 kraadi. Kudemisaeg on üldjuhul mai-juuni algul. Kudemine lõpeb kui veetemperatuur on tõusnud üle 15 kraadi. Teadaolevad kudealad on ka Kihnu saarest kagus. Joonis 20 on teadaolevate kevadräime koelmualade paiknemine Väinamere ja Liivi lahe piirkonnas. Lisaks kevadräimele koeb piirkonnas septembris sügisräim. Sügisräime tähtsamad koelmualad paiknevad Kihnu saarest lõuna-edela suunas Tibriku madalikul. Joonis 21 on sügisräime koelmualad. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 49/66 Töö nr E1382 aruanne Joonis 20: Räime koelmualade paiknemine Väinamere ja Liivi lahe piirkonnas 1990. aastate larvileidude põhjal [6] Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 50/66 Töö nr E1382 aruanne Joonis 21: Sügisräime koelmualade võimalikud asukohad [6] Kalastikule avalduvate mõjude hindamiseks konsulteeriti Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna2 ja Kihnu kaluritega3. Alal ei paikne olulisi kalakoelmuid ja seda ala ei läbi ilmselt ka kudemispiirkondadesse suunduvate räimede kõige olulisemad migratsiooniteed. Tegemist on kalabioloogia ja kalanduse osakonna eksperthinnangu tasemel oletusega, mingeid põhjalikke töid 2 TÜ Eesti mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja Markus Vetemaa 08.02.2018 e-kiri 3 Kihnu vallavanem Ingvar Saare 09.02.2018 e-kiri Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 51/66 Töö nr E1382 aruanne kõnealuses piirkonnas läbi viidud ei ole. Teadaolevalt ei paikne alal ega selle vahetus läheduses ka kaluritele väga olulisi tavapäraseid püügikohtasid. Kaadamist peab vältima juunis ja juuli alguses, mil sellesse piirkonda võib veemassidega kanduda arvukalt räimevastseid, kes ei ole võimelised kaadamistöödega kaasnevate ohtude eest hoiduma. Lisaks on kaadamine üldise leevendusmeetmena Pärnu maakonna merealadel ebasoovitav mai algusest kuni juuli lõpuni [6]- vt ptk 5. 4.8. Mõju veealusele kultuuripärandile Maa-ameti merealade kaardirakenduse andmetel on Kihnu sadamast ca 300 meetrit põhja suunas ohtlik vrakk. Vrakk ei ole kultuurimälestisena arvele võetud ning sellel puudub kaitsevöönd. Joonis 22 on vraki asukoht ja selle koordinaadid. Joonis 22: Vraki asukoht Kihnu sadamast põhjas Kihnu kohalike elanike kinnitusel on tegemist traaleriga, mis pääses Kihnu sadamast lahti 1980. aastatel ja jooksis madalikule (vt KMH programmi lisa 4 aruande lisas 1). Vraki seisukorda uuriti 2017. aasta oktoobris toimunud hüdrograafilise mõõdistamise käigus (OÜ Meremõõdukeskus töö nr M17061). Hüdrograafilise mõõdistamise tulemusena selgus, et tegemist on olnud puust laevaga pikkusega 14 meetrit ja laiusega 3,5 meetrit. Vrakk on lagunenud ja konkreetset kontuuri määrata on võimatu. Vrakk paikneb põhja – lõuna suunaliselt ja selle lähistel vedeleb mitmeid puidust laeva kere detaile. Vrakist ida pool on vett 1,5 meetrit ja lääne pool 1,2 – 1,3 meetrit, osa kere detaile on kuni 0,2 meetrit vee peal. Töö kokkuvõtteks on antud hinnang, et arvestades varki asukohta ja kaugust sadamast, ei Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 52/66 Töö nr E1382 aruanne tohiks sadamas toimuvad ehitiste rajamised ja süvendustööd vrakki olukorda mitte kuidagi muuta. Hüdrograafilise mõõdistuse aruanne on lisas 4. Teoreetiliselt võiks Kihnu sadamas toimuvad tööd vraki seisukorda mõjutada mattes seda süvendamisest tekkiva heljumi alla või läbi hoovuste ja setete liikumise muutuste. Süvendamisel tekkiva heljumi leviku ulatus on hinnatud ptk.-s 4.1.4. Tulemuste kohaselt ei levi heljumipilv vrakini isegi siis, kui akvatooriumi süvendataks esialgses mahus 34 000 m3 – vt joonis Joonis 6. Tegelik süvenduse maht on 10400 m3. Kavandatava lainemurdja mõju hoovuste ja setete liikumisele on hinnatud ptk.-s 4.5 ja jõutud järeldusele, et lainemurdja rajamine hoovuste ja setete liikumist ei mõjuta. Uuel kaadamisalal võimalike vrakkide olemasolu kontrollitud ei ole. Hüdrograafiline mõõdistus, millest selgub esialgne informatsioon vrakkide olemasolu kohta alal viiakse läbi siis, kui ilmastikuolud seda võimaldavad, kuid ennem vee erikasutusloa väljaandmist. Vrakileiu korral antakse sellest teada Muinsuskaitseametile ning vajadusel viiakse läbi detailsed allveearheoloogilised uuringud – vt ka ptk 5.3. 4.9. Müra ehitustööde tegemise ajal Sadama rekonstrueerimise käigus tekib ajutiselt mürataseme tõus ehitustööde tegemise ajal. Rekonstrueerimistöödest põhjustavad müra peamiselt:  kai nr 1 pealisehituse ja katendi osalised lammutustööd;  pumpsüvendaja töötamine;  sulundseina rammimine;  nõlvakindlustuse kivide paigaldamine;  kaitsemuuli kivide paigaldamine;  materjalide vedu ja liikurmehhanismide liiklus. Akvatooriumi süvendamiseks kasutatakse pumpsüvendajat. Sellise meetodi kasutamisel on müra tasemed väiksemad ning tööprotsess kiirem kui näiteks koppsüvendusel. Teiste ehitustööde käigus tekib müra erinevate seadmete kasutamisel. Joonis 2 on lähimad elamumaad, mis asuvad ehitustööde müraallikatest ca 340 meetri kaugusel. Seal võib olla tajutav mürataseme tõus tuulevaikse ilmaga. Tegemist on ajutise häiringuga, mis pärast töid lõppeb. Kuna ehitustööde müra on ajutine, ei ole sellele päevaseid normtasemeid kehtestatud. Tööde teostamisel tuleb tagada, et kehtestatud öine (21.00-07.00) piirväärtus müratundlike hoonete juures oleks täidetud – vt Tabel 19. Impulssmüra põhjustavaid töid, nt vaiade rammimine, võib teha tööpäevadel 7.00 – 19.00. Tabel 19: Ehitustööde müra piirväärtused LpA,eq,T (dB) öösel Piirväärtus Kategooria Kategooria kirjeldus LpA,eq,T (dB) I kategooria Looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja 40 Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 53/66 Töö nr E1382 aruanne tervishoiuasutuste puhkealad Laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja II kategooria hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja 45 pargid linnades ning asulates Segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, IIII kategooria 50 kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) IV kategooria Tööstusala 50 4.10. Avariiolukordadest tekkivad mõjud Keskkonnaameti poolt tellitud KSH eelhindamise metoodika täpsustuse punkti 2.2.3 kohaselt käsitletakse avariina hädaolukorra esinemist. Kihnu sadama rekonstrueerimise ja ekspluateerimise käigus tekkida võivad hädaolukorrad on kütuse leke ja tulekahju. Vastavalt Keskkonnaameti poolt koostatud ulatusliku rannikureostuse riskianalüüsile on looduskeskkonnale olulise mõjuga ulatuslik rannikureostus naftasaaduste leke alates 5 tonni koristustööde mahuga. 4.10.1. Sadama rajamine Sadama rekonstrueerimisel on võimalikuks avariiolukorraks erinevate ehitusmehhanismide ja masinate õli ja kütuse lekked. Väikeses koguses keskkonda sattunud kütused ja õlid ei põhjusta looduskeskkonnale olulist mõju kui alustatakse koheselt reostuse likvideerimisega. Looduskeskkonnale olulise mõjuga rannikureostuse teke ei ole ehitusmehhanismide leketest võimalik. Juhul kui tekib nt ehitusseadme- või masina tulekahju, on selle peamiseks ohuks põlengust tekkiv must suits, mis võib olla inimeste tervisele kahjulik. 4.10.2. Sadama ekspluatatsioon Sadama akvatooriumis võivad kütused ja õlid sattuda veekeskkonda aluste õnnetuse tagajärjel või punkerdamisel. Punkerdamine on reguleeritud AS Saarte Liinid poolt koostatud Kihnu sadama eeskirjaga4. Eeskirja kohaselt toimub punkerdamise punkerdusautolt kooskõlastatud sadama teenistusega. Laeva punkerdamisel autolt peavad punkerdamiskoha vahetus läheduses olema esmased tulekustutusvahendid ja vahendid võimaliku lokaalse reostuse likvideerimiseks. Punkerdamist teostav ettevõtja peab omama sadama pidaja poolt aktsepteeritud ja ettevõtja riskitasemele vastavat kindlustuslepingut või muud rahalist tagatist, nagu pangagarantii või rahvusvahelise kompensatsioonifondi sertifikaat, mis kataks ettevõtja tegevuse, s.h. punkerdamise, tulemusena sadama pidajale ja/või kolmandatele isikutele tekitatavad vara-, isiku- ja keskkonnareostuse kahjud. Jahisadamas väikelaevade kütusega varustamist ei toimu. Kuna paakauto maht on eeldatavasti väiksem kui 5 tonni ning ei ole alust arvata, et lekke 4 Leitav: http://www.saarteliinid.ee/upload/Editor/eeskirjad/Kihnu%20sadama%20eeskiri%20mai%202017.pdf Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 54/66 Töö nr E1382 aruanne korral lekiks kogu paakautos olev kütus, siis ei saa punkerdamine Kihnu sadamas põhjustada looduskeskkonnale olulise mõjuga rannikureostust. Sadama eeskirja tingimused tagavad väiksemas mahus keskkonnareostuse tekkimise vältimise või selle tagajärgede likvideerimise. Lisaks on sadamas võimalikud sadamahoone või aluse tulekahju. Peamine oht on põlengust tekkiv must suits, mis on tervisele kahjulik. Põlengust tekkida võivad konkreetsed ained, põlengusuitsu keemiline koostis, selle hulk ja leviku suund olenevad süttinud materjalide omadustest, põlengu intensiivsusest, kasutatavast kustutusstrateegiast ja ilmastikuoludest ning ei ole seetõttu prognoositavad. 4.11. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra, vibratsiooni ja kiirguse tase [7]. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada. Kihnu sadama ehitustööde ajal ei ole ette näha öiste müra normtasemete ületamist. Mõningane mürataseme tõus päevasel ajal mõjutab sadamale lähimate elamute elanikke, kes eeldatavasti peavad sadama rekonstrueerimist positiivseks. Tegevusi, mis põhjustaksid kiirgustaseme tõusu piirkonnas või mõjutaksid välisõhu või joogi- ja suplusvee kvaliteeti, ei ole Kihnu sadamasse kavandatud. Seega ei avalda kavandatav tegevus mõju piirkonna inimeste tervisele. Kihnu sadama rekonstrueerimisel on oluline positiivne mõju nii kohalike inimeste kui turistide heaolule, sest see aitab tagada regulaarse reisparvlaevaliikluse toimimist ja suurendab sadama ohutust väikelaevadele. Lagunenud ja liikuvate kividega kai võib olla kividel turnida armastavatele inimestele, eelkõige lastele, ohtlik. Raskete õnnetuste vältimiseks on kai renoveerimine sadamas viibivate inimeste tervisele ja heaolule olulise positiivse mõjuga. Mõju piirkonna inimeste varale avaldub eelkõige olulise keskkonnamõjuga objektidest tulenevatest mõjudest hoonetele ja rajatistele – tulekahju või plahvatusoht, õhusaaste, tugev vibratsioon või helirõhutase. Kihnu sadama rekonstrueerimistööd ei põhjusta sellise ulatusega keskkonnamõjusid, mis võiksid olemasolevaid ehitisi kahjustada. 4.12. Kumulatiivsed mõjud Kihnu sadam asub saare idaosas Suaru ninal ning jaguneb riigile kuuluvaks osaks ja kohalikule omavalitsusele kuuluvaks Suaru sadamaks. Kahel sadamal on ühine sissesõidutee ja akvatoorium. Nende kasutamiseks on AS-i Saarte Liinid ja Kihnu Vallavalitsuse vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe. Keskkonnaamet on väljastanud Kihnu Vallavalitsusele vee erikasutusloa nr L.VV/328383 Suaru sadama akvatooriumi süvendamiseks kuni sügavuseni -3,5 m mahus 2630 m3. Merepõhjast pumbatakse välja sinna ladestunud muda ja liiv ning paigutatakse see sadama Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 55/66 Töö nr E1382 aruanne kõrval asuvale neemikule. Oma 04.11.2016 korraldusega nr 1-3/16/2740 on Keskkonnaamet otsustanud jätta kavandatava tegevuse KMH algatamata, sest sellel puudub oluline keskkonnamõju. Juhul, kui Suoaro ja Kihnu sadamas toimuvad süvendustööd ja pinnase maismaale ladestamine samaaegselt, saavad teoreetiliselt kumuleeruda heljumipilved ja müra. Isegi juhul, kui Suaro sadama ja Kihnu sadama süvendustööd ja süvenduspinnase ladestamine maismaale teostataks samaaegselt jääks tekkiva heljumi hulk ja levik sarnaseks kui on hinnatud ptk 4.1.4, sest:  Kihnu sadamas hinnatud süvendustööde maht 34 000 m3pinnast on rohkem kui poole suurem kui Suaro sadamas ja Kihnu sadamas tegelikult süvendatakse (2630 m3 + 10400 m3)  samaaegselt saab sadamates töötada üks pumpsüvendaja. Süvendustööde käigus tekkiv müra on ehitusmürale iseloomulikult ajutine, ning süvendustöid tehakse ainult päevasel ajal. Seega ei saa kavandatavatest tegevustest tekkida olulist negatiivset kumuleeruvat keskkonnamõju. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 56/66 Töö nr E1382 aruanne 5. KESKKONNAMEETMED 5.1. Meetmed linnustiku kaitseks Ettepanekud linnustikule avalduvate mõjude leevendamiseks on teinud ornitoloog Mati Kose (vt lisa 3). Tabel 20 on esitatud ettepanekud ning nendega arvestamise selgitus. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 57/66 Töö nr E1382 aruanne Tabel 20: Kihnu sadama renoveerimisega seotud tegevuste olulisemate linnustiku mõjude kirjeldus ning vastavad leevendavad meetmed ja tööde läbiviimiseks sobivad ajaperioodid Tegevus Mõju Leevendus ja läbiviimise aeg Töödeks sobiv Leevendava meetmega arvestamise selgitus ajaperiood Olemasoleva kai häirimine; mitte töid teha kosklate 01.I - 15.IV; Ajaliste piirangutega arvestatakse vee renoveerimine ja pesituspaiga kadu pesitsusajal; kivide vahelise 01.VI - 31.XII erikasutusloa tingimustes – vt Tabel 21. pikendamine (ca 20 (jääkoskel) pesapaiga kadumise AS Saarte Liinid koostöös Kihnu m) kompensatsiooniks eelnevalt Vallavalitsusega korraldab 7 kosklatele sobiva paigaldada rannikumetsa 7 pesakasti paigaldamise. sobivat pesakasti Sulundseinte paigaldamiseks sobiva (kosklakongi). tehnoloogia valib ehitusettevõtja. Metallist sulundseinte paigaldamisel kasutada müra minimeerivaid tehnoloogiaid. Sadama akvatooriumi häirimine, veekvaliteet, sh süvendustöid teostada 01.I - 15.IV; Ajaliste piirangutega arvestatakse vee süvendamine toitumistingimuste langus väljaspool pesitsusaega, 01.VI - 31.XII erikasutusloa tingimustes – vt Tabel 21. süvendusala piirata Süvendusala piiramine filterkangaga (sisuliselt filterkangaga sadama sulgemine) ei ole võimalik, sest tööde teostamise ajal on vaja tagada regulaarse laevaliikluse jätkumine Kihnu ja Suaro sadamates. See ei ole heljumi leviku matemaatiliste tulemuste põhjal ka põhjendatud- vt Joonis 6. Süvenduskaevise häirimine, veekvaliteet, sh töid teostada väljaspool 01.I - 15.IV; Ajaliste piirangutega arvestatakse vee laotamine toitumistingimuste langus pesitsusaega, süvendusala 01.VI - 31.XII erikasutusloa tingimustes – vt Tabel 21. kõrvalolevale piirata filterkangaga Süvendusala piiramine filterkangaga (sisuliselt rannaalale sadama sulgemine) ei ole võimalik, sest tööde teostamise ajal on vaja tagada regulaarse laevaliikluse jätkumine Kihnu ja Suaro sadamates. See ei ole heljumi leviku Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 58/66 Töö nr E1382 aruanne Tegevus Mõju Leevendus ja läbiviimise aeg Töödeks sobiv Leevendava meetmega arvestamise selgitus ajaperiood matemaatiliste tulemuste põhjal ka põhjendatud- vt Joonis 6. Süvenduskaevise häirimine ja eelistatud transporditöid teha väljaspool 01.I - 01.IV Ajaliste piirangutega arvestatakse vee transport kaadamise toitumispaikadest ajutine veelindude kevad-ja 01.IV - 15.IX erikasutusloa tingimustes – vt Tabel 21. paika avamerel väljatõrjumine sügisrändepeatuste tippu; 15.XI - 31.XII kaadamispaika ja tagasi liikuda häirimise vähendamiseks olemasoleval laevateel. Kaevise kaadamine häirimine, toitumispaiga ja kaadamistöid teha väljaspool 01.I - 01.IV Ajaliste piirangutega arvestatakse vee merre toitumistingimuste ajutine veelindude kevad-ja 01.IV - 15.IX erikasutusloa tingimustes – vt Tabel 21. halvenemine sügisrändepeatuste tippu; töid Kaadamist ei teostata kui tuule kiirus on üle 15.XI - 31.XII teostada vaid soodsate 3 tunni olnud üle 13 m/s. ilmastikutingimuste korral Lainemurdja Häirimine ja müra olemasoleva sadama aastaringselt ehitusmaterjali territooriumil olulist mõju ja transport ja vastavaid leevendavaid ladustamine meetmeid ette ei nähta Lainemurdja veealuse Häirimine ja müra, töid teostada väljaspool 01.I - 15.IV; Ajaliste piirangutega arvestatakse vee materjali paigaldamine eelkõige pesitsusaega 01.VI - 31.XII erikasutusloa tingimustes – vt Tabel 21. ja ehitustööd haudelinnustikule Lainemurdja kasutus Inimeste viibimise, tehniliste lahendustega vältida va. püsiva jääkatte Meetmega on lainemurdja projekteerimisel liikumise jms. tegevusega lainemurdja kasutamist periood arvestatud: selleks, et vältida inimeste liikumist seotud häirimine inimeste liikumiseks, et piiarata lainemurdjal, ei ulatu selle ots maismaani – vt häirivat mõju linnustikule Tabel 21. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 59/66 Töö nr E1382 aruanne 5.2. Meetmed kalastiku kaitseks Kaadamist peab vältima juunis ja juuli alguses, mil sellesse piirkonda võib veemassidega kanduda arvukalt räimevastseid, kes ei ole võimelised kaadamistöödega kaasnevate ohtude eest hoiduma. Lisaks on kaadamine üldise kalastiku kaitse leevendusmeetmena Pärnu maakonna merealadel ebasoovitav 1. maist -31 juulini. 5.3. Kaadamiskoha mõõdistamine Uuel kaadamisalal tuleb hüdrograafiline mõõdistus läbi viia ennem vee erikasutusloa väljaandmist siis, kui ilmastikuolud seda võimaldavad. Mõõdistuse tulemusena selgub ka esialgne informatsioon vrakkide olemasolu kohta alal. Mõõdistuse tulemused edastatakse Veeteede Ametile ning vrakileiu korral ka Muinsuskaitseametile. Vajadusel viiakse läbi detailsed allveearheoloogilised uuringud. 5.4. Meetmed heljumi leviku piiramiseks Kaadamine peatatakse, kui tuule kiirus on üle 3 tunni olnud üle 13 m/s. 5.5. Kokkuvõte ajalistest piirangutest Tabel 21: Ajalised piirangud kavandatavale tegevusele tööetappide kaupa Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 60/66 Töö nr E1382 aruanne 6. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE Kihnu sadam asub saare idaosas Suaru ninal ning jaguneb riigile kuuluvaks osaks ja kohalikule omavalitsusele kuuluvaks Suaru sadamaks. Kahel sadamal on ühine sissesõidutee ja akvatoorium. Nende kasutamiseks on AS-i Saarte Liinid ja Kihnu Vallavalitsuse vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe. Vastavalt vee erikasutusloa taotlusele on arendajal kavas kai nr 1 pikendamine, kai ette uue metallsulundseina rajamine, akvatooriumi kaitseks kaitsemuuli rajamine ja akvatoorium süvendamine. Kaide rekonstrueerimise ja muuli ehitamisega seotud tahkete ainete uputamise maht on kuni 34 000 m3. Süvenduspinnas on osaliselt plaanis kaadata Liivi lahe. KMH-ga paralleelselt on jätkunud Kihnu sadama projekteerimine tööprojekti staadiumis. Tööprojektiga on vähendatud süvenduspinnase mahtu 10400 m3 –ni. Vastavalt Kihnu Vallavalitsuse ettepanekule ladestatakse ca 2600 m3 süvendatud liivast sadamaga külgnevale ca 5200 m2 suurusele alale. Merre kaadata tuleb ca 7800 m3 pinnast. Tegemist on ökoloogiliselt puhta, reostamata pinnasega. Kihnu sadama rekonstrueerimise eesmärk on olemasoleva sadama jätkuv haldamine selleks, et tagada Kihnu saare ja mandri vaheline püsiv laevaühendus. Vastavalt „Püsiasustusega väikesaarte seadusele“ on riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärk püsiasustusega väikesaarte haldamisel püsiasustuse taastamine, säilitamine ja arengusuutlikkuse toetamine. Transpordiühenduse tagamine on seaduse kohaselt esmatähtis avalik teenus. Natura asjakohase hindamise tulemusena selgus, et süvenduspinnase kaadamine merre esmaselt valitud kaadamisalale avaldab olulist negatiivset mõju Pärnu lahe linnuala kaitstavate linnuliikide seisundile ja seeläbi Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärgile. Seetõttu tuleb valitud kaadamisala kasutamisest loobuda. Kõigi osapoolte koostöös valiti uus kaasamisala Liivi lahes. Koha keskpunkti koordinaadid on X: 6442528.9, Y:506750.0, raadius 300 meetrit keskpunktist ja mere sügavus keskmiselt 9,7 meetrit. Natura eelhindamise tulemusena selgus, et süvenduspinnase kaadamise mõju linnustikule Natura 2000 võrgustikku kuuluval Pärnu lahe linnualal asuval uuel kaadamisalal ei ole oluliselt negatiivne, juhul kui rakendatakse KMH käigus välja pakutud leevendavad meetmed. Sellisel juhul puudub kaadamisel antud asukohas mõju Pärnu lahe linnuala kaitse- eesmärkidele. KMH käigus tehtud heljumi matemaatiline modelleerimine näitas, et 34 000 m3 pinnase kaadamise korral leviks heljum maksimaalselt 600 meetri kaugusele kui kaadamine viiakse läbi tuule kiirusel 13 m/s. Tegelikult nii tugeva tuulega töid ei teostataks. Liivi lahe heljumi kontsentratsiooni looduslik foon, arvestamata tormidest põhjustatud heljumi kannet veesambasse, võib olla sama suur kui kaadamisest tekkiv heljumi kontsentratsioon. Seega, kui hoiduda kaadamisest juhul, kui tuule kiirus on üle kolme tunni olnud üle 13 m/s, siis saab 7800 m3 pinnase kaadamise mõju võrrelda heljumi loodusliku kontsentratsiooniga Liivi lahes aprillis ja septembris-oktoobris. Kihnu sadama ümbruses on prevaleeriv setete transpordi suund lõunast mööda sadama kindlustatud rannajoont põhja suunas. See on põhjustatud peamiselt lainetuse poolt indutseeritud pikiranda suunatud hoovustest. Seda kinnitab Kihnu sadama lähistel ajavahemiku 1970-2007 jaoks arvutatud laineroos, mille kohaselt on sagedasemad ja kõrgemad lained pärit lõuna- ja läänekaartest. Põhja poolt tulevad lained on madalad ning Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 61/66 Töö nr E1382 aruanne põhjustavad murdudes nõrki pikiranda suunatuid hoovuseid. Seevastu lõuna poolt tulevad lained tekitavad kiiremaid pikiranda suunatuid hoovuseid. Lõunast tulevad liivad ja muu materjal ladestuvad Kihnu sadama lõunaküljele, sissesõidukanali lähedusse ja ette (näha ka Maa-ameti kaardirakenduse põhjasügavustest). Põhja poolt võib liikuda Kihnu sadama suunas vaid kergelt heljuv lahtine muda. Projekteeritav kaitsemuul ei muuda setete liikumise suunda ja kogust. Positiivse mõjuna pikeneb Kihnu sadama süvendamise vajaduse intervall. Olemasolevate teadmiste põhjal ei ole kaadamisala piirkonnas kalade koelmualasid ning tegemist ei ole kohalikele kaluritele olulise püügikohaga. Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju kalastikule kui jälgitakse KMH käigus välja pakutud ajalisi piiranguid kalastiku kaitseks. Kavandatud mahus süvendamine ega kaadamine ei avalda olulist negatiivset mõju põhjataimestikule ega loomastikule. Maa-ameti merealade kaardirakenduse andmetel on Kihnu sadamast ca 300 meetrit põhja suunas ohtlik vrakk. Vrakk ei ole kultuurimälestisena arvele võetud ning sellel puudub kaitsevöönd. Kohalikelt elanikelt saadud informatsiooni kohaselt on tegemist 1980. aastatel madalikule sõitnud traaleriga. Teoreetiliselt võiks Kihnu sadamas toimuvad tööd vraki seisukorda mõjutada mattes seda süvendamisest tekkiva heljumi alla või läbi hoovuste ja setete liikumise muutuste. Matemaatilise modelleerimise tulemuste kohaselt ei levi heljumipilv vrakini isegi siis, kui akvatooriumi süvendataks esialgses mahus 34 000 m3. Lainemurdja rajamine hoovuste ja setete liikumist ei mõjuta. Uuel kaadamisalal võimalike vrakkide olemasolu kontrollitud ei ole. Hüdrograafiline mõõdistus, millest selgub esialgne informatsioon vrakkide olemasolu kohta alal viiakse läbi siis, kui ilmastikuolud seda võimaldavad, kuid ennem vee erikasutusloa väljaandmist. Vrakileiu korral antakse sellest teada Muinsuskaitseametile ning vajadusel viiakse läbi allveearheoloogilised uuringud. Kavandatav tegevus ei avalda mõju piirkonna inimeste tervisele ega varale. Kihnu sadama rekonstrueerimisel on oluline positiivne mõju nii kohalike inimeste kui turistide heaolule, sest see aitab tagada regulaarse reisparvlaevaliikluse toimimist ja suurendab sadama ohutust väikelaevadele. Lagunenud ja liikuvate kividega kai võib olla kividel turnida armastavatele inimestele, eelkõige lastele, ohtlik. Raskete õnnetuste vältimiseks on kai renoveerimine sadamas viibivate inimeste tervisele ja heaolule olulise positiivse mõjuga. Keskkonnaamet on väljastanud Kihnu Vallavalitsusele vee erikasutusloa nr L.VV/328383 Suaru sadama akvatooriumi süvendamiseks kuni sügavuseni -3,5 m mahus 2630 m3. Merepõhjast pumbatakse välja sinna ladestunud muda ja liiv ning paigutatakse see sadama kõrval asuvale neemikule. Oma 04.11.2016 korraldusega nr 1-3/16/2740 on Keskkonnaamet otsustanud jätta kavandatava tegevuse KMH algatamata, sest sellel puudub oluline keskkonnamõju. Juhul, kui Suoaro ja Kihnu sadamas toimuvad süvendustööd ja pinnase maismaale ladestamine samaaegselt, saavad teoreetiliselt kumuleeruda heljumipilved ja müra. Isegi juhul, kui Suaro sadama ja Kihnu sadama süvendustööd ja süvenduspinnase ladestamine maismaale teostataks samaaegselt jääks tekkiva heljumi hulk ja levik sarnaseks kui on KMH-s hinnatud, sest:  Kihnu sadamas hinnatud süvendustööde maht 34 000 m3pinnast on rohkem kui poole suurem kui Suaro sadamas ja Kihnu sadamas tegelikult süvendatakse (2630 m3 + Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 62/66 Töö nr E1382 aruanne 10400 m3)  samaaegselt saab sadamates töötada üks pumpsüvendaja. Süvendustööde käigus tekkiv müra on ehitusmürale iseloomulikult ajutine, ning süvendustöid tehakse ainult päevasel ajal. Seega ei saa kavandatavatest tegevustest tekkida olulist negatiivset kumuleeruvat keskkonnamõju. KMH käigus on pakutud välja konkreetsed meetmed ja ajalised piirangud negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks. Nende väljatöötamisel on muuhulgas peetud silmas, et transpordiühenduse tagamine väikesaartega on esmatähtis avalik teenus ja nii Kihnu kui Soaro sadamat peab olema võimalik kasutada ka tööde läbiviimise ajal. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 63/66 Töö nr E1382 aruanne 7. ÜLEVAADE MENETLUSPROTSESSIST AS Saarte Liinid esitas Kihnu sadama rekonstrueerimiseks, süvendamiseks ja süvenduspinnase kaadamiseks merre 27.12.2016 kirjaga nr 1/1-11/308 Keskkonnametile taotluse vee erikasutusloa saamiseks. Oma 26.01.2017 otsusega nr 14-6/17/869-2 algatas Keskkonnaamet Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. Vastavalt KeHJS § 151 nõuetele esitas Keskkonnaamet oma 01.03.2017 kirjaga nr 14- 6/17/869-4 KMH programmi eelnõu seisukohtade saamiseks asjaomastele ametitele – vt täpsemalt ptk. 4 lisas 1. KMH programmi avalikustamine toimus 23. augustist – 6. Septembrini 2017. Avalikustamise perioodil ei laekunud küsimusi, ettepanekuid ega vastuväiteid. KMH programmi avaliku arutelu koosolek toimus 7. septembril 2017 kell 13.00 Kihnu sadamahoones. Avaliku arutelu käigus esitatud küsimustele vastati suuliselt, esitatud ettepanek on protokollitud ja sellega arvestatakse keskkonnamõju hindamise käigus. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimisleht on KMH programmile lisatud (vt lisa 1). Keskkonnaamet tunnistas Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH programmi oma 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 nõuetele vastavaks. KMH käigus ei ole ilmnenud selliseid raskusi, mis oleksid mõjutanud keskkonnamõju hindamise tulemusi. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 64/66 Töö nr E1382 aruanne 8. KASUTATUD ANDMEALLIKAD [1] IPT Projektijuhtimine OÜ, Kihnu sadam. Geotehnika aruanne. Töö nr 04-11-0435, Tallinn, 2004. [2] Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi Lainetuse dünaamika laboratoorium, Kihnu sadama kaitsemuuli mõju matemaatiline modelleerimine, 2016. [3] OÜ Lainemudel, Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas, 2017. [4] L. R. magistritöö, Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, 2014. [5] Keskkonnaministeerium, Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis, 2004. [6] Hendrikson&Ko OÜ, Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu materjal, 2015. [7] Keskkonnatervise uuringute keskus, [Võrgumaterjal]. [8] Keskkonnaamet, „Kihnu loodusala, Kihnu laidude looduskaitseala ja Linaküla meri- pundsambla püsielupaiga kaitsekorralduskava 2017-2026,“ 2016. Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 65/66 Töö nr E1382 aruanne LISAD 1. KMH programm ja selle lisad; 2. Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas. OÜ Lainemudel töö nr 1701; 3. Eksperthinnang Kihnu sadama uuendamise mõjust Pärnu lahe Natura 2000 linnuala kaitseväärtustele. OÜ Naturum 2018; 4. Vraki ja Kihnu kaadamisala hüdrograafiline mõõdistamine. Aruanne, OÜ Meremõõdukeskus töö nr M17061; 5. Kihnu sadama rekonstrueerimise tööprojekti asendiplaan (OÜ EstKonsult töö nr B809); Dok: E1382 KMHA.docx; Kuupäev: 13. aprill 2018  OÜ EstKONSULT Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn telefon: +372 664 6730 e-post: [email protected] Töö nr E1382 Tellija: AS Saarte Liinid Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine KMH programm Aide Kaar Keskkonnaekspert, litsents KMH0123 Tallinn 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 1/55 Töö nr E1382 programm Töö nimi Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH Töö staadium KMH programm vastavuse kontrollimiseks Töö number E1382 Kuupäev 13. september 2017 Koostanud Aide Kaar © Käesolev programm on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Töös ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 2/55 Töö nr E1382 programm SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.................................................................................................................. 5 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................ 5 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht .............................................................................. 5 2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus .............................................................................. 6 2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ..................................... 7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................................... 9 3.1. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering .................................... 9 3.2. Pärnu Maakonna planeering ................................................................................... 9 3.3. Kihnu valla üldplaneering .......................................................................................10 3.4. Kihnu valla arengukava ..........................................................................................10 3.5. Vastavus säästva arengu põhimõtetele .................................................................. 11 4. MÕJUALA KIRJELDUS ...............................................................................................12 4.1. Natura 2000 alad....................................................................................................12 4.2. Hoiualad .................................................................................................................13 4.3. Kaitstavad taime- ja loomaliigid ..............................................................................14 4.4. Kalastik ja kalandus................................................................................................15 4.5. Linnustik .................................................................................................................17 4.6. Mereimetajad .........................................................................................................22 4.7. Veealune kultuuripärand.........................................................................................23 4.8. Varasemad uuringud ja muud alusmaterjalid ..........................................................23 5. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU KOHTA ...25 5.1. Mõjuala suurus .......................................................................................................25 5.2. Eeldatavad mõjuallikad ..........................................................................................25 5.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht ....................................................25 6. NATURA 2000 EELHINDAMINE ...................................................................................28 6.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega ...............................28 6.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ...........................................................28 6.3. Mõjuala ulatuse määramine ...................................................................................28 Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 3/55 Töö nr E1382 programm 6.4. Natura 2000 alade kirjeldus ...................................................................................29 6.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele ..................................29 6.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................................29 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS .........................................................................................................................30 8. ANDMED ARENDAJA JA EKSPERTRÜHMA KOHTA .................................................32 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA ................................................................................................................ 0 10. ÜLEVAADE KMH MENETLUSPROTSESSIST .......................................................... 0 11. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA ............................................................ 1 12. KASUTATUD MATERJALID ...................................................................................... 3 TSITAADID: .......................................................................................................................... 3 LISAD ................................................................................................................................... 4 Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 4/55 Töö nr E1382 programm 1. SISSEJUHATUS AS Saarte Liinid on eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Ettevõte tegutseb alates 1. oktoobrist 1994.a. AS Saarte Liinid põhiülesanne on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine vastavalt Eesti riigi regionaalpoliitika põhimõtetele. Eelkõige tähendab see parvlaevaühenduse kindlustamist mandri ja asustatud saarte vahel. AS Saarte Liinid (edaspidi ka arendaja) eesmärgiks on laevade, reisijate, sõidukite ning kauba liikumise kvaliteetne korraldamine ettevõtte poolt hallatavates sadamates, mille hulka kuulub ka Kihnu sadam. Kihnu sadama rekonstrueerimiseks, süvendamiseks ja süvenduspinnase kaadamiseks merre esitas arendaja 27.12.2016 kirjaga nr 1/1-11/308 Keskkonnametile taotluse (vt lisa 1) vee erikasutusloa saamiseks. Oma 26.01.2017 otsusega nr 14-6/17/869-2 algatas Keskkonnaamet Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) (vt lisa 2). „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ (KeHJS) § 3 järgi hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 17 järgi on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse kavandamisel tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju KeHJS tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. (KeHJS § 21). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. (KeHJS § 22). KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. (KeHJS § 31). KMH programm on sisuliselt mõju hindamise lähteülesanne ja selle maht on määratud KeHJS § 13 sätetega. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 5/55 Töö nr E1382 programm 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Kihnu sadama rekonstrueerimise eesmärk on olemasoleva sadama jätkuv haldamine selleks, et tagada Kihnu saare ja mandri vaheline püsiv laevaühendus. Vastavalt „Püsiasustusega väikesaarte seadusele“ on riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärk püsiasustusega väikesaarte haldamisel püsiasustuse taastamine, säilitamine ja arengusuutlikkuse toetamine. Transpordiühenduse tagamine on seaduse kohaselt esmatähtis avalik teenus. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht Suuruselt seitsmes saar Eestis – Kihnu, on Liivi lahe suurim saar. Saare pindala on 16,4 km2. Saarel on pikkust 7 km ning laiust kuni 3,3 km. Lähim mandripunkt - Tõstamaa poolsaare Lao maanina, jääb Kihnust 10,2 km kaugusele. Kihnu sadam asub saare idaosas Suaru ninal ning jaguneb riigile kuuluvaks osaks ja kohalikule omavalitsusele kuuluvaks Suaru sadamaks. Kahel sadamal on ühine sissesõidutee ja akvatoorium. Nende kasutamiseks on AS-i Saarte Liinid ja Kihnu Vallavalitsuse vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe. AS-i Saarte Liinid halduses olevas Kihnu sadamas olevad kaid nr. 1 ja 2 on varustatud kaldarampidega reisiparvlaevade vastuvõtuks. Kai nr. 3 ääres paiknevad sildumispoidega varustatud kaks ujuvkaid väikelaevade vastuvõtuks. Kavandatav kaadamisala asub Kihnu sadamast ca 2,2 meremiili kaugusel kagus. Sobiva ja majanduslikult otstarbeka kaadamisala leidmiseks tegi AS Saarte Liinid koostööd Veeteede Ametiga juba enne vee erikasutusloa taotluse esitamist. Veeteede Amet pakkus arendajale vastavasisulise pöördumise peale välja sobiva veeala ca 10 meetri sügavusel Liivi lahes. Ala koordinaadid on: 1. 58 07.6210, 24 04.7692 2. 58 07.6208, 24 05.0370 3. 58 07.4859, 24 05.0367 4. 58 07.4861, 24 04.7689 Arendaja on läbi kohaliku omavalitsuse küsinud ka kohalike kalurite seisukoha välja pakutud kaadamisala asukoha kohta, et vältida oluliste kalakoelmute kahjustamist. Kohaliku omavalitsuse vastuse kohaselt on välja pakutud kaadamiskoht kalastiku kaitse seisukohalt sobiv. Joonis 1 on Kihnu sadama ja kavandatava kaadamisala asukoht Liivi lahes. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 6/55 Töö nr E1382 programm Joonis 1: Kihnu sadama ja kavandatava kaadamisala asukoht Liivi lahes 2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus Kihnu sadama kaitsemuuli ja kai nr 1 pikenduse rajamise ettevalmistused algasid 2010. aastal. Inseneribüroo EstKONSULT OÜ koostas siis AS-i Saarte Liinid tellimusel Munalaiu ja Kihnu sadamate rekonstrueerimise II ehitusjärgu ehitusprojekti (töö nr B001), kus on antud Kihnu sadama kinniseks ehitamise võimalik lahendus. Kavandatud hüdrotehniliste tööde läbiviimiseks esitas AS Saarte Liinid Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse. Taotluse alusel algatas Keskkonnaministeerium oma 25.02.2010.a otsusega nr 12 – 20/893-2 keskkonnamõju hindamise (KMH). Algatatud Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH ja ning sadama rekonstrueerimise teostatavus-tasuvusanalüüsi viis läbi OÜ E-Konsult (töö nr E1202). Keskkonnaministeerium kiitis Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH aruande oma 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4 heaks. Selleks, et veelkord metoodiliselt kontrollida Kihnu sadama kaitsemuuli ja kai nr 1 rajamise vajadust ja põhjendatust, tellis OÜ E-Konsult Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi Lainetuse dünaamika laboratooriumilt Kihnu sadama kaitsemuuli mõju matemaatilise modelleerimise (OÜ E-Konsult töö nr E1360). Töös on lainetust modelleeritud kahes erinevas olukorras: olemasolev olukord ja kui akvatooriumi kaitseks on rajatud OÜ EstKonsult töös B001 projekteeritud lainemurdja. Töö tulemusena selgus, et kaitsemuuli Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 7/55 Töö nr E1382 programm rajamine Kihnu sadamasse parandab märgatavalt praamlaevade sildumisohutust ja autode pealeminekut laevale. Lisaks tagab see silduvate ja kaidel kinnitatud aluste ohutuse ja väldib ekspluatatsioonis lisakulusid. Vastavalt vee erikasutusloa taotlusele on arendajal kavas kai nr 1 pikendamine ca 20 meetri võrra, kai ette uue metallsulundseina rajamine, akvatooriumi kaitseks kaitsemuuli rajamine ja akvatoorium süvendamine. Joonis 2 kavandatava kai pikenduse ja muuli asukohad Kihnu sadama territooriumil. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt on süvendatava pinnase kogus muuli alusest väljakevest 8000 m3 ja akvatooriumi süvendamisest 14 500 m3, kokku 22 500 m3. Süvenduspinnas on plaanis kaadata Liivi lahe (vt Joonis 1). Kaide rekonstrueerimise ja muuli ehitamisega seotud tahkete ainete uputamise maht on kuni 33 980 m3. Joonis 2: Kihnu sadama rekonstrueerimise asendiplaan 2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused Keskkonnamõju hindamise praktikas analüüsitakse üldjuhul kavandatavast tegevusest loobumise (ehk nn 0-altrenatiivi) mõju. Kuna Kihnu, kui püsiasustusega saare, laevaliikluse ja navigatsiooniohutuse tagamine on sadama haldaja seadusest tulenev kohustus (vt ptk.2.1), siis käesolevas KMH-s 0- alternatiivi, ehk Kihnu sadama rekonstrueerimisest ja süvendamisest loobumist, ei käsitleta. Vee erikasutusloa taotluses märgitud kaadamiskoha valis arendaja lähtudes majanduslikust Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 8/55 Töö nr E1382 programm otstarbekusest koostöös Veeteede Ameti, kohaliku omavalitsuse ja -kogukonnaga välja juba enne KMH algatamist (vt ptk 2.2). Seetõttu otsitakse alternatiivseid kaadamiskohti KMH käigus ainult siis, kui mõju hindamise tulemusena selgub, et välja pakutud kaadamiskoht ei sobi olulise ja leevendamatu keskkonnamõju tõttu. Kihnu sadama kaitsemuuli ehitamise vajalikkust on analüüsitud enne KMH algatamist[1], seda võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse. KMH käigus analüüsitakse akvatooriumi süvenduspinnase osalise ladustamise võimalust Printsisaarele selleks sobiva materjali olemasolu korral (alternatiiv 1). Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 9/55 Töö nr E1382 programm 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 3.1. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering Koostatav Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering1 on algatatud Vabariigi Valitsuse 11.10.2012 korraldusega nr 441 „Maakonnaplaneeringute algatamine Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevatel merealadel“. Maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegiline hindamine on algatatud Pärnu maavanema 19.10.2012 korraldusega nr 551 „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine“. Planeeringuala suurus on 2597 km2. Maismaa-alasid mereplaneeringuga ei planeerita, kuid käsitletakse teemasid, mis toetavad mereruumi kasutust ja on rannikualaga funktsionaalses seoses. Mereplaneeringu koostamise korraldaja ning kehtestaja on Pärnu Maavalitsus, koostaja ja KSH ekspert on Hendrikson & Ko OÜ. Planeeringu KSH kohaselt ei ole senini kasutatud kaadamisalad arvestades Pärnumaa mereala suhteliselt madalat ja tundlikku ökosüsteemi suuremahuliseks kaadamiseks üldpritsiibis väga sobivad. Kui kaadamist ei ole võimalik vältida, siis on arukas süvenduspinnas kaadata sobivale alale võimalikult süvendustööde lähedal vältimaks asjatuid pikki sõite pinnast vedavate pargastega. Kui tehniliselt ja majanduslikult on võimalik, siis tuleks vältida süvendamist ja kaadamist minimaalselt mai algusest kuni juuni keskpaigani (maksimaalselt aprilli algusest juuli lõpuni) seoses ökoloogiliselt tundlikuma perioodiga. Planeeringu seletuskirja ptk 3.7 kohaselt suuremamahuliste kaadamistööde kaalutakse uute alade kasutuselevõtmist KMH käigus. Kui kaadamisala asub kaitsealal või mõjutab seda, tuleb enne kaadamisala kasutusele võtmist läbi viia Natura hindamine ja saadud nõusolek kaitseala valitsejalt. Kaadamisaja ja -tehnoloogia valikul tuleb arvestada mõju mereelustikule laiemalt, kitsamalt kaladele ja seeläbi kalandusele koos selle sotsiaal-majandusliku aspektiga. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maaplaneeringu KSH aruande kohaselt on uue kaadamisala kasutusele võtmine võimalik vaid juhul, kui sellega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju Natura võrgustiku aladele [2]. Keskkonnaministeerium on KSH aruande heaks kiitnud 03.05.2016. Seega on uue kaadamiskoha otsimine Kihnu sadama rekonstrueerimisel tekkiva pinnase kaadamiseks õigustatud ja kooskõlas Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. 3.2. Pärnu Maakonna planeering Kehtiv Pärnu maakonna planeering on kehtestatud 21.12.1998. Uued maakonnaplaneeringud kõigis maakondades algatas Vabariigi Valitsus 18. juuli 2013 korraldusega nr 337. Pärnu maavanem 29. juuli 2013 korraldusega nr 399 algatas Pärnu maakonna planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Pärnu maakonna planeeringut koostab ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Pärnu Maavalitsus, 1 Leitav: https://parnu.maavalitsus.ee/koostatavad-maakonnaplaneeringud (10.02.2017 seisuga) Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 10/55 Töö nr E1382 programm KSH ekspert on Kobras AS. Olulisemad teemad, mida planeeringus käsitletakse on asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus ja tootmine; looduskeskkonna väärtused, sh väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik; tehniline taristu, kus suur tähtsus on nii rahvusvahelistel kui ka riigi- ja maakonnasisestel ühendusteedel, sadamatel ning turismiettevõtlust toetaval lennuväljal. Planeeringuga on seatud asustuse suunamise tingimused ja edasise planeerimise üldised põhimõtted. Planeering on aluseks üldplaneeringute ja muude arengudokumentide koostamisele. Planeeringu koostamisel on olemasoleva Kihnu sadamaga arvestatud. 3.3. Kihnu valla üldplaneering Kehtiv Kihnu valla üldplaneering2 vaadati läbi ja kiideti heaks Kihnu Vallavolikogu 7.08.1995. koosolekul. Üldplaneeringus on olemasoleva sadama asukoha ja rekonstrueerimise vajadusega arvestatud. 3.4. Kihnu valla arengukava „Kihnu valla arengukava 2017-2025“ eelnõu3 kohaselt on arengukava koostamise eesmärk luua valla kui terviku arengu strateegiline lahendus Kihnu valla visiooni saavutamiseks. Valla arengukava on valla tööd suunav strateegiline dokument, mille abil lepitakse kokku, kuidas võimalikult optimaalselt kasutada ja kaasata ressursse saare igakülgseks arenguks. Et tagada ressursside optimeeritus nii valla, maakonna kui ka riigi tasandil, on valla arengukava koostamisel arvestatud riiklikke ja maakondlikke arengudokumentidega [3]. Arengukava kohaselt on küllaltki suure elanikkonnaga saarel alati olnud haritava maa nappus. Seetõttu on meeste peamiseks tegevusalaks siin alati olnud laevandus ja kalandus. 2016. aasta lõpu seisuga Kihnu vallas orienteeruvalt 73 kalurit. Aastaringse tööjaotuse arvestuses moodustab kalandus olulise osa, sest lisaks kalurile on tööprotsessi kaasatud kogu kaluri leibkond. Kevadine kalapüük algab aprilli lõpus või mai alguses kakuamiräime püügiga, mis kestab jaanipäevani. Saak müüakse piirkonna kokkuostjatele. Juuli keskpaigast septembri alguseni kestab õnge- ja võrgupüük. Sügisest püüki Pärnu lahel alustatakse oktoobris, see kestab jää tekkimiseni. Talvel püütakse kala jää alt kevadise jäälagunemiseni. Kalapüüki reguleerib kalapüügieeskiri, mis seab piirangud traditsioonilisele elatusallikale[3]. Turism on kalanduse kõrval Kihnu elanike teiseks väga oluliseks sissetulekuallikaks. Saarele korraldatakse grupiturismi väljasõite, mille raames tutvustatakse saare vaatamisväärsusi. Saare elanikud pakuvad majutust, giiditeenust ja mitmesuguste suveniiride, eriti käsitööesemete müüki. Arengukava kohaselt on üks turismisektorit puudutavatest probleemidest regulaarse ühenduse sõltuvust ilmastikuoludest. 2 Leitav: http://kihnu.kovtp.ee/uldplaneering1 (10.02.2017 seisuga) 3 Leitav: http://kihnu.kovtp.ee/arengukava1 (10.02.2017 seisuga) Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 11/55 Töö nr E1382 programm Arengukava kohaselt tuleb riigile kuuluvas Suaru sadama osas rekonstrueerida muul ning ehitada sadama akvatooriumi kaitseks lainemurdja, sest väline lainetus mõjutab sadama akvatooriumis toimuvat laevaliiklust. Seega vastab AS-i Saarte Liinid kavandatav tegevus Kihnu valla arengukavale ja aitab kaasa Kihnu arengu kitsaskohtade likvideerimisele. 3.5. Vastavus säästva arengu põhimõtetele Mõiste „säästev areng“ on defineeritud Keskkonnaministeeriumi kodulehel (http://www.envir.ee/et/saastev-areng 02.12.2016 seisuga): säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Teisisõnu, riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult. Sätestatud säästva arengu põhimõtetega on arvestatud kõigi kavandatavat tegevust reguleerivate seaduste ja eeltoodud strateegilise planeerimise dokumentide koostamisel. Kuna AS-i Saarte Liinid poolt kavandatav tegevus on nende dokumentide põhimõtete, tingimuste ja eesmärkidega kooskõlas, siis vastab kavandatav tegevus säästva arengu põhimõtetele. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 12/55 Töö nr E1382 programm 4. MÕJUALA KIRJELDUS Kihnu sadama rekonstrueerimise ja süvenduspinnase kaadamise mõjuala on Läänemeres asuv Liivi laht ja sadama-alale lähimad maismaa alad. 4.1. Natura 2000 alad EELISe (veebruar 2017) andmetel on kavandatava tegevuse piirkonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Pärnu lahe linnuala ja Kihnu loodusala. Joonis 3 on Natura 2000 alad Kihnu sadama piirkonnas. Pärnu lahe linnuala (EE0040346) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on Acrocephalus arundinaceus (rästas-roolind), Anas acuta (soopart), Anas clypeata (luitsnokk-part), Anas crecca (piilpart), Anas penelope (viupart), Anas platyrhynchos (sinikael-part), Anas querquedula (rägapart), Anas strepera (rääkspart), Anser albifrons (suur-laukhani), Anser anser (hallhani), Anser fabalis (rabahani), Arenaria interpres (kivirullija), Asio flammeus (sooräts), Aythya fuligula (tuttvart), Aythya marila (merivart), Branta leucopsis (valgepõsk-lagle), Bucephala clangula (sõtkas), Calidris alpina schinzii (niidurüdi), Charadrius hiaticula (liivatüll), Circus aeruginosus (roo-loorkull), Clangula hyemalis (aul), Cygnus cygnus (laululuik), Cygnus olor (kühmnokk-luik), Larus canus (kalakajakas), Larus fuscus (tõmmukajakas), Larus ridibundus (naerukajakas), Limosa limosa (mustsaba-vigle), Melanitta fusca (tõmmuvaeras), Melanitta nigra (mustvaeras), Mergus merganser (jääkoskel), Mergus serrator (rohukoskel), Phalacrocorax carbo (kormoran), Philomachus pugnax (tutkas), Podiceps cristatus (tuttpütt), Somateria mollissima (hahk), Sterna albifrons (väiketiir), Sterna hirundo (jõgitiir), Sterna paradisaea (randtiir), Sterna sandvicensis (tutt-tiir), Tringa erythropus (tumetilder), Tringa totanus (punajalg-tilder), Vanellus vanellus (kiivitaja) ja Cygnus columbianus bewickii (väikeluik). Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 13/55 Töö nr E1382 programm Joonis 3: Natura 2000 alad Kihnu sadama rekonstrueerimise mõjualas Kihnu loodusala (EE0040313) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (1150), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lood (alvarid) (6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: hallhüljes (Halichoerus grypus), läänemere viiger (Phoca hispida bottnica); emaputk (Angelica palustris), soohiilakas (Liparis loeselii). 4.2. Hoiualad Pärnu lahe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 14/55 Töö nr E1382 programm (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Joonis 4: Hoiualad Kihnu sadama rekonstrueerimise mõjualas 4.3. Kaitstavad taime- ja loomaliigid EELISe (veebruar 2017) andmetel on Kihnu sadama lähiümbruses mitmed kaitstavate taimeliikide kasvukohad ja kaitstavate loomaliikide elupaigad. Sadama alal kaitstavaid taime- ega loomaliike ei ole. Joonis 5 on kantud III kaitsekategooria taime ja loomaliikide leiukohad. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 15/55 Töö nr E1382 programm I ja II kategooria liikide täpsete leiukohtade andmete avalikustamine ei ole lubatud (Looduskaitseseadus RT I, 10.11.2016, 1). Joonis 5: Kaitstavad taime- ja loomaliigid Kihnu sadama rekonstrueerimise mõjualas 4.4. Kalastik ja kalandus Põhjalik ülevaade Pärnu maakonnaga piirneva mereala kalavarudest ja kalandusest on toodud Pärnu maakonnaplaneeringu KSH aruandes[2]. Ülevaade on koostatud Eesti Mereinstituudis läbiviidud pikaajaliste uuringute põhjal. Materjalide kohaselt on Pärnumaa mereala ja Pärnu laht väga kalarikas ja Eesti rannikualadest rannakalanduse jaoks kõige olulisem piirkond. Just sellest piirkonnast püütakse üle 80% rannakalanduse saakidest. Pärnumaal tegeles 2006. aastal rannapüügiga 448 kalurit, 2007. aastal 433 kalurit, 2008. aastal 282 kalurit ja 2009. aastal 267 kalurit (sh ainult siseveekogudest püüdis 7 kalurit). Kutselisi kalureid on aastate lõikes 300-350 vahel. Eesti kutseliste kalurite arvust moodustavad Pärnu piirkonna kutselised kalurid umbes veerandi. Kihnu elanikkonnast üle poolte aktiivne töö ja sissetulek on kalandusega otseselt seotud [2]. Pärnu ja Liivi laht on tänu soodsatele keskkonnatingimustele Eesti kõige tähtsamad räime ja meritindi kudealad. Meritint koeb peamiselt Pärnu jões ja vastsed jäävad Pärnu lahe soppi. Materjalide [2] põhjal on Liivi lahes veel arvukalt emakala, kes püügikalana on ebaoluline. Ülejäänud loetletud kalaliigid on seotud peamiselt Pärnu jõe ja – lahega. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 16/55 Töö nr E1382 programm Räime kudemine algab kevadel rannalähedases piirkonnas peamiselt 2-6 meetri sügavuses, veetemperatuuril üle 4-6 kraadi. Kudemisaeg on üldjuhul mai-juuni algul. Kudemine lõpeb kui veetemperatuur on tõusnud üle 15 kraadi. Teadaolevad kudealad on ka Kihnu saarest kagus. Joonis 6 on teadaolevate kevadräime koelmualade paiknemine Väinamere ja Liivi lahe piirkonnas. Lisaks kevadräimele koeb piirkonnas septembris sügisräim. Sügisräime tähtsamad koelmualad paiknevad Kihnu saarest lõuna-edela suunas Tibriku madalikul. Joonis 7 on sügisräime koelmualad. Joonis 6: Räime koelmualade paiknemine Väinamere ja Liivi lahe piirkonnas 1990. aastate larvileidude põhjal [2] Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 17/55 Töö nr E1382 programm Joonis 7: Sügisräime koelmualade võimalikud asukohad[2] 4.5. Linnustik Pärnu laht ning Kihnu väin on üks tähtsamaid arktiliste merelindude läbirändealasid Eestis. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 18/55 Töö nr E1382 programm Tegemist on rahvusvaheliselt olulise rändlindude nn pudelikaelaga, kus rändel peatub vähemalt 20 000 veelindu väga paljudest liikidest, kellest kõige olulisemad on kaurid, väikeluik laululuik ja valgepõsk-lagle. Kevadrändel on peatumas loendatud vähemalt pool miljonit veelindu, neist arvukamad aul, vaerad ja merivart. Linnustiku kaitseks on loodud Eesti üks suuremaid linnualasid, Pärnu lahe linnuala, mis hõlmab kogu Pärnu lahe koos Kihnu saare ja laidudega ning ulatub Pärnumaa maismaaosa lääneservani. Andmeid Kihnu sadamas ja saare idarannikul tehtud linnuvaatluste koha leidub eElurikkuse ja Loodusvaatluste andmebaasis. Vaatluste juures on märgitud vaatluse tegemise koht, aga mitte vaatluse suunda ja lindude asukohta. Tabel 1 on Kihnu sadamas ja -väinal tehtud ja eElurikkuse andmebaasi kantud linnuvaatluste andmed. Tabel 1: Kihnu sadamas ja -väinal tehtud linnuvaatlused eElurikkuse andmebaasi põhjal Kuupäev Liik Arv Asukoht Phalaropus fulicarius; puna- Pärnu mk, Kihnu vald, Lemsi, 3.11.2013 1 veetallaja Kihnu sadam Hydrocoloeus minutus; 29.10.2013 1 Pärnu mk, Kihnu, sadam väikekajakas 29.10.2013 Anas platyrhynchos; sinikael-part 30 Pärnu mk, Kihnu, sadam 29.10.2013 Gallinago gallinago; tikutaja 1 Pärnu mk, Kihnu, sadam 29.10.2013 Larus canus; kalakajakas 1400 Pärnu mk, Kihnu, sadam 29.10.2013 Plectrophenax nivalis; hangelind 2 Pärnu mk, Kihnu, sadam Hydrocoloeus minutus; 29.10.2013 1 Pärnu mk, Kihnu, sadam väikekajakas 29.10.2013 Larus ridibundus; naerukajakas 900 Pärnu mk, Kihnu, sadam 29.10.2013 Carduelis flammea; urvalind 2 Pärnu mk, Kihnu, sadam 29.10.2013 Mergus merganser; jääkoskel 45 Pärnu mk, Kihnu, sadam Hydrocoloeus minutus; 29.10.2013 3 Pärnu mk, Kihnu, sadam väikekajakas 11.10.2013 Corvus corone cornix; hallvares 80 Pärnu mk, Kihnu, sadam 11.10.2013 Buteo buteo; hiireviu 1 Pärnu mk, Kihnu, sadam 11.10.2013 Tringa nebularia; heletilder 2 Pärnu mk, Kihnu, sadam Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 19/55 Töö nr E1382 programm 11.10.2013 Accipiter nisus; raudkull 8 Pärnu mk, Kihnu, sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Bucephala clangula; sõtkas 1200 väin Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Anas; part 200 väin Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Cygnus olor; kühmnokk-luik 250 väin Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Anas penelope; viupart 300 väin Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 19.05.2013 Larus; kajakas 600 sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 12.05.2013 Larus hyperboreus; jääkajakas 1 sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 12.05.2013 Serinus serinus; koldvint 2 sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 11.05.2013 Melanitta nigra; mustvaeras 15 sadam Stercorarius parasiticus; Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 11.05.2013 2 söödikänn sadam 9.10.2011 Mergus merganser; jääkoskel 13 Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 10.05.2011 Grus grus; sookurg 3 väin Stercorarius parasiticus; Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 25.05.2008 1 söödikänn sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 25.05.2008 Calidris minuta; väikerüdi 1 sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 25.05.2008 Clangula hyemalis; aul 1 sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 25.05.2008 Charadrius hiaticula; liivatüll 9 sadam Larus fuscus fuscus; Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 25.05.2008 1 tõmmukajakas sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 25.05.2008 Sternula albifrons; väiketiir 1 sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Bucephala clangula; sõtkas 1200 väin Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Anas; part 200 väin Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Cygnus olor; kühmnokk-luik 250 väin Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Anas penelope; viupart 300 väin Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 20/55 Töö nr E1382 programm Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 10.05.2011 Grus grus; sookurg 3 väin Loodusvaatluste andmebaasis katab Kihnu saare idarannikut ja Kihnu väina vaatlusruut LE24, kus on registreeritud kokku 76 linnuvaatlust, neist 61 puhul on vaatluskohaks registreeritud Kihnu saar. Tabel 2 on Loodusvaatluste andmebaasi vaatlusruudus LE 24, Kihnu saare idaküljel ja Kihnu väinas, registreeritud linnuvaatlused. Välja on jäetud Pärnu maakonnas, eeldatavalt mandri lääneküljel, registreeritud vaatlused. Tabel 2: Loodusvaatluste andmebaasi vaatlusruudus LE24 Kihnu saarel registreeritud linnuvaatlused Kuupäev Liik Arv 06.07 2016 Cygnus olor (kühmnokk-luik) 4 17.05 2004 Ardea cinerea (hallhaigur) 17.05 2004 Cygnus olor (kühmnokk-luik) 1 17.05 2004 Cygnus cygnus (laululuik) 17.05 2004 Tadorna tadorna (ristpart) 6 17.05 2004 Anas penelope (viupart) 17.05 2004 Anas strepera (rääkspart) 4 17.05 2004 Anas crecca (piilpart) 17.05 2004 Anas platyrhynchos (sinikael-part) 17.05 2004 Anas querquedula (rägapart) 1 17.05 2004 Anas clypeata (luitsnokk-part) 2 17.05 2004 Aythya fuligula (tuttvart) 63 17.05 2004 Bucephala clangula (sõtkas) 17.05 2004 Mergus merganser (jääkoskel) 17.05 2004 Circus cyaneus (välja-loorkull) 17.05 2004 Falco subbuteo (lõopistrik) 1 17.05 2004 Haematopus ostralegus (merisk) 4 17.05 2004 Charadrius hiaticula (liivatüll) 1 17.05 2004 Vanellus vanellus (kiivitaja) 17.05 2004 Limosa limosa (mustsaba-vigle) 3 17.05 2004 Tringa totanus (punajalg-tilder) 8 17.05 2004 Larus ridibundus (naerukajakas) 17.05 2004 Larus canus (kalakajakas) 7 Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 21/55 Töö nr E1382 programm Kuupäev Liik Arv 17.05 2004 Larus argentatus (hõbekajakas) 17.05 2004 Larus marinus (merikajakas) 17.05 2004 Sterna sandvicensis (tutt-tiir) 17.05 2004 Sterna hirundo (jõgitiir) 4 17.05 2004 Sterna paradisaea (randtiir) 2 17.05 2004 Phalacrocorax carbo (kormoran) 17.05 2004 Columba palumbus (kaelustuvi) 17.05 2004 Lullula arborea (nõmmelõoke) 1 17.05 2004 Alauda arvensis (põldlõoke) 17.05 2004 Hirundo rustica (suitsupääsuke) 17.05 2004 Delichon urbica (räästapääsuke) 17.05 2004 Anthus trivialis (metskiur) 17.05 2004 Anthus pratensis (sookiur) 17.05 2004 Motacilla flava (hänilane) 17.05 2004 Motacilla alba (linavästrik) 17.05 2004 Phoenicurus phoenicurus (aed-lepalind) 17.05 2004 Saxicola rubetra (kadakatäks) 17.05 2004 Oenanthe oenanthe (kivitäks) 17.05 2004 Turdus merula (musträstas) 17.05 2004 Turdus philomelos (laulurästas) 17.05 2004 Turdus viscivorus (hoburästas) 17.05 2004 Acrocephalus schoenobaenus (kõrkja-roolind) 17.05 2004 Sylvia curruca (väike-põõsalind) 17.05 2004 Sylvia communis (pruunselg-põõsalind) 17.05 2004 Sylvia borin (aed-põõsalind) 17.05 2004 Sylvia atricapilla (mustpea-põõsalind) 17.05 2004 Phylloscopus sibilatrix (mets-lehelind) 17.05 2004 Phylloscopus trochilus (salu-lehelind) 17.05 2004 Parus major (rasvatihane) 17.05 2004 Certhia familiaris (porr) 17.05 2004 Oriolus oriolus (peoleo) Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 22/55 Töö nr E1382 programm Kuupäev Liik Arv 17.05 2004 Corvus corax (ronk) 1 17.05 2004 Fringilla coelebs (metsvint) 17.05 2004 Carduelis spinus (siisike) 17.05 2004 Carduelis cannabina (kanepilind) 17.05 2004 Loxia pytyopsittacus (männi-käbilind) 1 17.05 2004 Emberiza schoeniclus (rootsiitsitaja) 17.05 2004 Sternula albifrons (väiketiir) 2 Natura 2000 kaitse eesmärgiks olevad olulised linnustikuväärtused on vastavalt elupaikadele ja ökoloogilisele iseloomule rühmitatud Kihnu loodusala, Kihnu laidude looduskaitseala ja Linaküla meri-pundsambla püsielupaiga kaitsekorralduskavas [4]. Valitud kaadamisala asub kuni 10 meetri sügavusel avatud merealal, mis vastab kaitsekorralduskava rannikumere, veealuste liivamadalate ja –karide elupaigale (tabel 6). Selles elupaigas ei ole pesitsevaid linnuliike, peatuvatest ja toituvatest liikidest on arvukamad luiged, partlased ja kormoraan. Negatiivsete mõjuteguritena on välja toodud linnujaht, suure häiriva mõjuga mereturismi ala kasvatamine ja arendamine ning erinevate kaitsealade killustatus. 4.6. Mereimetajad Hallhülge kaitse tegevuskava[5] kohaselt on Liivi lahes teadaolevalt kaks suuremat hallhüljeste kogunemisala- Allrahu saarterühm ja Kerju saare lähedased karid Saaremaa lõunarannikul. Kihnust loodes asuv Sangelaiu madalike piirkond ei ole viimastel aastatel seireperioodil asustatud olnud[5]. Hallhüljes (Halichoerus grypus) on avamerelise eluviisiga liik, kes liigub kogu Läänemere ulatuses. Hallhüljes on Läänemere suurim hülgeliik, kelle täiskasvanud isendid kaaluvad kuni 200 kg ja võivad olla üle 2,5 meetri pikad. Hallhüljes kuulus II kaitsekategooriasse kuni 1. oktoobrini 2010. aastal, nüüd kuulub liik Eestis III kaitsekategooriasse (RT I, 2010, 69, 524). Soodsa seisundi tagamiseks peab olema vähemalt 10% hallhüljeste registreeritud elupaikadest kaitsestaatusega tagatud (LKS § 48 lg 3). Hallhülge kaitse tegevuskava kohaselt jagunevad liiki ohustavad tegurid looduslikeks ja antropogeenseteks. Looduslikud on suuresti näiteks Läänemere geograafiast ja kliimast tulenevad tegurid ning liikidevahelised suhted. Inimene võib looduslikke tegureid kaudselt mõjutada muutes näiteks erinevate omavahelistes ökoloogilistes sidemetes olevate liikide osakaalu süsteemis. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 23/55 Töö nr E1382 programm 4.7. Veealune kultuuripärand Maa-ameti merealade kaardirakenduse andmetel on Kihnu sadamast ca 300 meetrit põhja suunas ohtlik vrakk. Selle olemasolu on teada ka Muinsuskaitseametile – vt Tabel 5. Vrakk ei ole kultuurimälestisena arvele võetud ning sellel puudub kaitsevöönd. Joonis 8 on vraki asukoht ja selle koordinaadid. Joonis 8: Vraki asukoht Kihnu saarest põhjas Kavandatud kaadamisalal ega selle ümbruses Maa-ameti ega vrakiregistri andmete põhjal vrakke ei ole. 4.8. Varasemad uuringud ja muud alusmaterjalid  Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH (OÜ E-Konsult töö nr E1202), heaks kiidetud 17.08.2010 Keskkonnaministeerium otsusega nr 11-2/4367-4;  Kihnu sadama kaitsemuuli mõju matemaatiline modelleerimine (OÜ E-Konsult töö nr E1360).  Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu materjal (Hendrikson&Ko OÜ 2015); Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 24/55 Töö nr E1382 programm  „Kihnu loodusala, Kihnu laidude looduskaitseala ja Linaküla meri-pundsambla püsielupaiga kaitsekorralduskava 2017-2026,“ (Keskkonnaamet 2016);  Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava 2015 – 2019, eelnõu;  NEMA projekti käigus valminud mereelupaikade kaardikihid, Keskkonnaagentuuri seireveeb. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 25/55 Töö nr E1382 programm 5. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU KOHTA 5.1. Mõjuala suurus Lähtudes KeHJS-e § 13 lg 3 punktist 1 hinnatakse keskkonnamõjusid lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt ning nii kaugele, kui need tegelikult ulatuvad. Seega on KMH programmi koostamise käigus määratud kavandatava tegevuse käsitlusala mõjude kaupa. Mõjuala ulatus selgub KMH läbiviimise käigus ja seda käsitletakse KMH aruandes. Et selgitada välja kumulatiivsed ja/või alternatiivsed koostoimes realiseeruda võivad mõjud, analüüsiti KMH programmi koostamise käigus olemasolevat ja kavandatavat olukorda ning tegevusi ja hinnati nende mõjude avaldumise tõenäosust ning eeldatavat olulisust mõjuallikate (vt ptk 5.2) ja mõjutatavate keskkonnaelementide kaupa (vt ptk 5.3). Kui keskkonnamõju hindamise koostamise käigus selgub, et mingi mõjuallika mõjuala ulatub väljapoole käsitletavat ala, siis vaadeldakse vastava suurusega mõjuala lähtudes konkreetsest mõju ulatusest. 5.2. Eeldatavad mõjuallikad Süvendamine – antakse süvendustöödega kaasneva heljumi transpordi hinnang, hinnatakse süvendamise mõju keskkonnale, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele, tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust, hinnatakse tegevuse vastavust parima võimaliku tehnika kirjeldusele, vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. Kaadamine - KMH käigus analüüsitakse kaadamise keskkonnamõju, kirjeldatakse ja hinnatakse kaadamisala keskkonnaseisundit, olemasolevate andmete põhjal hinnatakse süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi omadusi, hinnatakse kaadamisega kaasneva heljumi transporti, vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. Hüdrotehnilised tööd – lähtudes koostatud projektist hinnatakse vee erikasutusega seotud tegevuse mõju keskkonnale, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele, tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust, hinnatakse tegevuse vastavust parima võimaliku tehnika kirjeldusele. Mudelarvutuste[1] põhjal antakse hinnang kavandatava tegevuse mõjule veevahetusele Kihnu sadama akvatooriumis. Vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. 5.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht Lähtudes mõjutatavast keskkonnast võib kavandatav tegevus põhjustada negatiivset Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 26/55 Töö nr E1382 programm keskkonnamõju järgmistes valdkondades: 1. Mõjud kaitstavatele loodusobjektidele Pärnu lahe linnuala ja -hoiuala kaitse eesmärk on rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Keelatud elupaikade hävitamine ja kahjustamine ning kaitstavate linnuliikide oluline häirimine. Eeldatavate mõjuallikate analüüsi tulemusena ei ole niisuguseid mõjusid ette näha. Kihnu loodusala kaitse eesmärk on elupaigatüüpide kaitse. Keelatud on nende elupaikade hävitamine ja kahjustamine ning samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Mõju väljaspool sadama-ala asuvatele elupaigatüüpidele ei ole ette näha. 2. Mõjud kaitstavate liikide elupaikadele Mõju kaitstavate taimeliikide kasvukohtadele ja kaitstavate linnuliikide elupaikadele Kihnu sadama lähipiirkonnas saab teoreetiliselt tekkida ainult ehitustetegevuse häirivast mõjust linnustikule. Seda analüüsitakse keskkonnamõju hindamise käigus. 3. Mõju põhjaelustikule Mõju põhjataimestikule ja - loomastikule saab tekkida peamiselt heljumi leviku tagajärjel. Kaadamise korral põhjaelustik kaadamisalal mattumise tõttu hävineb, lisaks on võimalikud mõjutused heljumi leviku tagajärjel. Seda analüüsitakse keskkonnamõju hindamise käigus. 4. Mõju kalastikule Mõju kalastikule saab tekkida peamiselt koelmute kahjustamisest heljumiga. Lühiajaline ja kiiresti mööduv mõju võib olla rändel kalade häirimine heljumi leviku ja hüdrotehnilistest töödest tekkiva müra tõttu. Seda analüüsitakse keskkonnamõju hindamise käigus. 5. Müra ehitustööde tegemise ajal Mõningane müra võib olla tajutav lähimatel elamualadel eriti just tuulevaikse ilmaga. Ehitustegevusest tekkiv müra on ajutine ja lokaalne, eeldatavalt ei ole selle mõju elanike heaolule oluline. 6. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale Vee erikasutusloa alusel kavandatavad tööd on suunatud Kihnu saare ja mandri vahelise laevaliikluse kvaliteedi parandamisele ja elutähtsa teenuse tagamisele. Süvendustööd on vältimatud meresõiduohutuse tagamiseks. Seetõttu on eeldatavad mõjud inimeste heaolule positiivsed. Mõju inimeste tervisele ega varale ei ole ette näha. 7. Mõju veealusele kultuuripärandile Mõju Kihnu sadamast ca 300 m põhjas asuvale vrakile saab avalduda selle matmisel heljumiga. KMH käigus hinnatakse heljumi leviku ulatust ja selle võimalikku mõju vrakile. Süvendus-, kaadamis- ega hüdrotehnilisi töid vraki asukohas kavas ei ole ning töid tegevate aluste sattumise vraki asukohta on välistatud, sest ohtlik vrakk on merekaartidele märgitud. Kaadamisalal ja vraki asukohas viiakse läbi sonariuuring, mille tulemused kajastatakse KMH aruandes. 8. Erinevate keskkonnamõjude omavaheline kumuleerumine KMH programmi koostamise ajal ei ole Liivi lahe ega Kihnu sadama piirkonnas teada tegevusi, millest tulenevad keskkonnamõjud võiksid kavandatava tegevuse mõjudega kumuleeruda. Juhul, kui KMH läbiviimise ajal informatsioon paralleelsetest tegevustest piirkonnas laekub, siis võetakse kumuleeruvad mõjud arvesse ja hinnatakse nende olulisust, kestvust ja ulatust. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 27/55 Töö nr E1382 programm Keskkonnamõju hinnatakse olemasolevate andmete ja informatsiooni põhjal kasutades avalike registrite andmeid, Kihnu sadamas ja piirkonnas varem tehtud uuringute tulemusi, keskkonnamõju hindamiste alusmaterjale ja järeldusi, ekspertarvamusi ja seireandmeid. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 28/55 Töö nr E1382 programm 6. NATURA 2000 EELHINDAMINE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta. KeHJS ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Eelhindamise eesmärk on selgitada välja kas asjakohane hindamine on vajalik. Juhul, kui eelhindamise tulemusena selgub, et asjakohane hindamine on vajalik, siis viiakse ka see KMH aruande mahus läbi. Hindamisel kasutatakse Keskkonnaameti tellimusel MTÜ-s Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostatud juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ asjakohaseid käsitlusi. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. 6.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega Kavandatav tegevuse ei ole Natura alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse- eesmärkide saavutamisele. 6.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Teave kavandatava tegevuse kohta on toodud ptk 2. 6.3. Mõjuala ulatuse määramine Kihnu sadama rekonstrueerimiseks ja süvendamiseks tehtavate ehitustööde peamine mõju on mehhanismide tegevusest põhjustatud müra teke ja levik ning heljumi teke süvendamisel ja kaadamisel. Heljumi tekke ja leviku vältimine süvendustööde tegemisel on mitmesuguste leevendusmeetmetega kergesti korraldatav. Arvestades Kihnu sadama asukohta, kavandatavate tööde mahtu ja varem samas kohas tehtud tegevuste mõju saab analüüsi tulemusena väita, et nende tegevuste mõjuala ei ulatu väljapoole Kihnu sadama ala piire. Oluliselt keerulisem on vältida heljumi teket ja levikut kaadamisel. Seetõttu on kaadamiseks valitud sügav mereala. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 29/55 Töö nr E1382 programm 6.4. Natura 2000 alade kirjeldus Piirkonna Natura alade kirjeldus on ptk-s 4.1. 6.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele Kavandatav tegevus toimub Natura 2000 võrgustikku kuuluval Pärnu lahe linnualal. Pärnu lahe linnuala on loodud 43 erineva ökoloogilise nõudlusega linnuliigi elupaikade kaitsmiseks. Olulised lindude elupaigad pesitsemiseks sobivad rannaniidud ja rannikumärgalad, rannik, madalvesi, laiud ja Kihnu saare lõunatipp[4]. Olemasoleva Kihnu ja Suaro sadama toimimine ega nende arendamiseks ja korrastamiseks tehtud tööd kaitstavaid linnuliike mõjutanud ei ole. Kavandatava tegevuse teoreetilised mõjud linnustikule võivad olla pesitusaegne häirimine või toite- ja puhkeala kasutamisest ajutine loobumine. Süvendamise ja kaadamise mõju Pärnu lahe linnualal on hinnatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH- s [2]. KSH aruande ptk-s 4.18.1 (Natura hindamine) on öeldud, et nelja mere kasutusviisi puhul (vesiviljelus, sadamad, tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond, uus kaadamisala) jääb mõju ebaselgeks. Seda eeskätt põhjusel, et hindamise aluseks olev strateegiline dokument on üldise iseloomuga ja ei võimalda ka konkreetse projekti hindamiseks vajalikku täpsusastet, mille põhjal võiks teha soodsa/ebasoodsa mõju osas konkreetseid järeldusi. Natura asjakohaseks hindamiseks vajalik täpsusaste saavutatakse tulevikus läbi madalama taseme planeeringute/projektide/loamenetluste. Nendes etappides on teada täpsemad ehitusmahud/tehnoloogiad jms, millest tulenevalt on võimalik täpsem mõjude prognoosimine ja Natura-hindamine. Leevendavate meetmete kavandamine läbi järgnevate etappide ning Loodusdirektiivi ja KeHJSes toodud põhimõtetest kinni pidamine tagab olulise ebasoodsa mõju vältimise Natura 2000 võrgustikule. Üldise leevendusmeetmena tuleb Pärnu maakonna merealadel vältida kaadamist mai algusest kuni juuli lõpuni[2]. 6.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Eelhindamise tulemusena selgus, et kavandatava Kihnu sadama rekonstrueerimise, süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise mõju linnustikule Natura 2000 võrgustikku kuuluval Pärnu lahe linnualal ei ole välistatud ja seetõttu viiakse läbi mõju detailne hindamine ning vajadusel töötatakse välja leevendavad meetmed, mis tagavad Natura 2000 ala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 30/55 Töö nr E1382 programm 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS KMH aruande koostamisel lähtutakse KeHJS § 20 nõuetest. KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Tabel 3 on toodud metoodikate kirjeldus mõjuvaldkondade kaupa. Tabel 3: Mõju prognoosimeetodite kirjeldus Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Hindamise aluseks on Keskkonnaregistri andmebaas EELIS, varasemate inventuuride ja uuringute andmed. Mõjude ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse kaardikihte ja ekspertarvamust. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Natura aladele avalduva mõju hindamisel kasutatakse Keskkonnaameti tellimusel MTÜ-s Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostatud juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“. Hindamise aluseks on Keskkonnaregistri Mõju kaitstavate liikide elupaikadele andmebaas EELIS, varasemate inventuuride ja uuringute andmed. Mõjude ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse kaardikihte ja ekspertarvamust. Hindamise aluseks on Keskkonnaregistri andmebaas EELIS, Loodusvaatluste andmebaas, eElurikkuse andmebaas, Mõju linnustikule varasemate inventuuride ja uuringute andmed. Mõjude ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse kaardikihte ja ekspertarvamust. Hindamise aluseks on Keskkonnaregistri andmebaas EELIS, varasemate inventuuride ja uuringute andmed. Kaadamisel tekkiva heljumi Mõju põhjaelustikule leviku hindamiseks viiakse läbi matemaatiline modelleerimine. Mõjude ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse kaardikihte ja ekspertarvamust. Hindamise aluseks on varasemate uuringute ja inventuuride andmed, lisaks küsitakse Mõju kalastikule ja kalapüügile täiendavaid andmeid TTÜ Eesti Mereinstituudilt. Kaadamisel tekkiva heljumi leviku hindamiseks viiakse läbi matemaatiline modelleerimine. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 31/55 Töö nr E1382 programm Mõjude ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse kaardikihte ja ekspertarvamust. Ehitustöödest tekkiva müra hindamiseks Müra kasutatakse varasemaid analoogilisi hinnanguid. Mõju hindamisel tuginetakse ekspertarvamusele. Ekspertarvamuse koostamise aluseks on nt Mõju inimeste tervisele, heaolule ja KMHP avalikustamise käigus kohalikelt elanikelt varale ja – omavalitsuselt saadud asjakohased seisukohad, arengukavades sätestatud eemärgid ja seadusandlusega riigile võetud kohustus tagada püsiühendus. Hindamise aluseks Maa-ameti merealade kaardirakendus ja vrakiregister. Mõju ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse Mõju veealusele kultuuripärandile sonariuuringut vastavalt Muinsuskaitseameti 24.07.2017 kirjas nr 1.1-7/1725-1 toodud tingimustele. KMH programmi koostamisel leiti, et kavandatava tegevuse mõju hindamiseks on piisavalt alusandmeid ja seega lisauuringute vajadus puudub. KMH läbiviimisel arvestatakse kõigi asjakohaste ja seotud varasemate tööde ja uuringutega. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 32/55 Töö nr E1382 programm 8. ANDMED ARENDAJA JA EKSPERTRÜHMA KOHTA Arendaja: AS Saarte Liinid Rohu 5, 93819 Kuressaare Tel: 45 30 140 [email protected] Kontaktisik: Jaanus Tamkivi, juhatuse liige Keskkonnamõju hindaja: OÜ EstKonsult Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn Kontaktisik: Aide Kaar, KMH juhtekspert Tel: 37256467410 [email protected] KMH ekspertgrupi liikmed, nende poolt hinnatavad valdkonnad ja varasem pädevus on toodud Tabel 4. Kihnu sadama rekonstrueerimisega kaasnevate mõjude detailseks hindamiseks linnustikule, sh Natura kaitse all olevatele linnuliikidele koostab ekspertarvamuse Mati Kose (OÜ Naturum). Sonariuuringu kaadamisalal ja vraki asukohas viib läbi Peeter Ude (Meremõõdukeskus OÜ). Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 Tabel 4. KMH ekspertgrupp ning hinnatavad valdkondkonnad ja teemad KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad 1. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; 2. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 19.07.2012 otsusega nr 6-8/12/30779-47 (OÜ E-Konsult töö nr E1177), juhtekspert Aide Kaar; 3. Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 16.03.2016 otsusega nr 6-5/16/81-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1321), juhtekspert Aide Kaar; Natura hindamine 4. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336). Juhtekspert Aide Kaar; Aide Kaar 5. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega nr 6-3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar; 6. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „KSH koostamine. KSH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 08.03.2007 otsusega nr 13-3-1/12413-2 (OÜ E-Konsult töö nr E1088), ekspert Aide Kaar. 1. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4(OÜ E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja - 2. Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti liikidele heaks Keskkonnaameti 16.03.2016 otusega nr 6-5/16/81-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1321), juhtekspert Aide Kaar; 3. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6- OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 1/55 Töö nr E1382 programm KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad 5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302), juhtekspert Aide Kaar; 4. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336), juhtekspert Aide Kaar; 5. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar; 6. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega nr 6-3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar; 7. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 19.07.2012 otsusega nr 6-8/12/30779-47 (OÜ E-Konsult töö nr E1177), juhtekspert Aide Kaar; 8. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „ kKSH koostamine. KSH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 08.03.2007 otsusega nr 13-3-1/12413-2 (OÜ E-Konsult töö nr E1088), ekspert Aide Kaar. 1. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6- Mõju veealusele 5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302),juhtekspert Aide Kaar; kultuuripärandile 2. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „KSH koostamine. KSH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 08.03.2007 otsusega nr 13-3-1/12413-2 (OÜ E-Konsult töö nr E1088), ekspert Aide Kaar. 1. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4(OÜ Mõju põhjaelustikule E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; 2. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6- Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 2/55 Töö nr E1382 programm KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad 5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302), juhtekspert Aide Kaar; 3. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336). Juhtekspert Aide Kaar; 4. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar; 5. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega nr 6-3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar; 6. Projekti „Kalana sadama arendamiseks vajalikud uuringud ja strateegia“ vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 25.09.2009 otsusega 13-3-1/7425-15 (OÜ E- Konsult töö nr E1170), juhtekspert Aide Kaar. 7. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „KSH koostamine. KSH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 08.03.2007 otsusega nr 13-3-1/12413-2 (OÜ E-Konsult töö nr E1088), ekspert Aide Kaar. 1. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4(OÜ E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; 2. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Mõju kalastikule ja Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336), juhtekspert Aide kalapüügile Kaar; 3. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar; 4. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 3/55 Töö nr E1382 programm KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad 08.05.2017 otsusega nr 6-3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar; 5. Projekti „Kalana sadama arendamiseks vajalikud uuringud ja strateegia“ vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 25.09.2009 otsusega 13-3-1/7425-15 (OÜ E- Konsult töö nr E1170), juhtekspert Aide Kaar; 6. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „KSH koostamine. KSH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 08.03.2007 otsusega nr 13-3-1/12413-2 (OÜ E-Konsult töö nr E1088), ekspert Aide Kaar. 1. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4(OÜ E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; 2. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336), juhtekspert Aide Kaar; Mõju mereimetajatele 3. Projekti „Kalana sadama arendamiseks vajalikud uuringud ja strateegia“ vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 25.09.2009 otsusega 13-3-1/7425-15 (OÜ E- Konsult töö nr E1170), juhtekspert Aide Kaar. 4. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „KSH koostamine. KSH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 08.03.2007 otsusega nr 13-3-1/12413-2 (OÜ E-Konsult töö nr E1088), ekspert Aide Kaar. 1. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4(OÜ Mõju inimeste tervisele ja E-Konsult töö nr E1202), juhtekspert Aide Kaar; heaolule 2. Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 16.03.2016 otusega nr 6-5/16/81-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1321), juhtekspert Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 4/55 Töö nr E1382 programm KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad Aide Kaar; 3. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6- 5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302), juhtekspert Aide Kaar; 4. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336). Juhtekspert Aide Kaar; 5. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar; 6. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega nr 6-3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar. 1. Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 16.03.2016 otusega nr 6-5/16/81-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1321), juhtekspert Aide Kaar; 2. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Müra leviku hindamine Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336), juhtekspert Aide Kaar; Roland Kraavi 3. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar. 1. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise Avariiolukordade teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6- esinemise võimalikkus 5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302), juhtekspert Aide Kaar. 2. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 5/55 Töö nr E1382 programm KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar. 2. Naissaare sadama lainetuse analüüs. Analüüsiti tuuli, lainekliimat ja veetasemeid ning saadi parameetrid Naissaare sadama kaikindlustuse rekonstrueerimiseks Jonswap-meetodiga; 3. Nasva liivamaardla setete liikumise analüüs. Analüüsiti kaevandamise mõju Nasva liivamaardlas keskkonnamõju hindamise tarbeks teaduskirjanduse, vaatluste ja arvutuste põhjal. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega nr 6-3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar. 4. Varese sadama lainetuse analüüs. Arvutati kai kindlustuse projekteerimiseks vajalikud parameetrid mudeliga SWAN; 5. Kihnu sadama kaitsemuuli mõju analüüs. Analüüsiti olemasolevaid tuuleandmeid ning leiti erinevate korduvusperioodide (2 kuni 50 aastat) lainetuse ja veetaseme parameetrid. Kaitsemuuli mõju hinnati Rain setete ja heljumi leviku mudeli SWAN abil; Männikus hindamine 6. Eisma sadama setete transpordi analüüs; 7. Setete transpordi hindamine ning heljumi leviku modelleerimine Merirahu sadama lähistel. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar; 8. Sõru sadama kai nr 1 pikendamise mõju setete transpordile. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336),juhtekspert Aide Kaar, 9. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6- 5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302), juhtekspert Aide Kaar. Reidi tee mõju laevavrakk Tverile. Analüüsiti veetasemeid ja lainetust laevavraki lähistel. Hinnati Mõju veealusele lainetuse mõju setete uhtumisele Tveri vahetus läheduses enne ja pärast Reidi tee kaldakindlustuse Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 6/55 Töö nr E1382 programm KMH käigus hinnatavad Ekspert Tehtud tööd valdkonnad kultuuripärandile rajamist. Anti soovitused võimaliku avalduva mõju vähendamiseks ning kaldakindlustuse konstrueerimiseks. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA Keskkonnaamet edastas oma 01.03.2017 kirjaga nr 14-6/17/869-4 KMH programmi eelnõu seisukohtade saamiseks Maa-Ametile, Veeteede Ametile, Kihnu Vallavalitsusele, Terviseametile, Keskkonnainspektsioonile, Pärnu Maavalitsusele ja Muinsuskaitseametile. Tabel 5 on asjaomastelt asutustelt laekunud kirjad, märkuste sisu ja nendega KMH programmis arvestamise või mittearvestamise viide ja selgitus. Lisas 3 on laekunud seisukohtade koopiad. Tabel 5: Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega KMH programmis arvestamine Asutus, kirja nr ja Seisukoht Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta kuupäev Veeteede Amet Ettepanekuid ega märkusi ei ole - 15.03.2017 nr 6-3- 1/684 1. KMH programmis on küll arvestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kuid ei ole arvestatud KMH programm on vastavalt esitatud märkusele uue Pärnu maakonna planeeringuga (maakonnaplaneeringu täiendatud. koostamine on lõppenud, kehtestatakse 2017. aastal). Arvestada uue maakonnaplaneeringuga. 2. KMH programmi peatükis 5.3 on välja toodud valdkonnad, kus Kihnu sadama rekonstrueerimiseks vajaliku lähtudes mõjutatavast keskkonnast võib kavandatav tegevus kaadamiskoha valikul on AS Saarte Liinid juba Pärnu Maavalitsus põhjustada negatiivset keskkonnamõju. Ühe valdkonnana on enne KMH algatamist teinud koostööd Kihnu nimetatud mõju kalastikule, nimetamata on mõju kalandusele kui Vallavalitsuse ja kohalike kaluritega (vt KMHP 20.03.2017 nr 13- majandusharule. Lisada mõju kalandusele. Siinjuures peame ptk 2.2). Ekspertide hinnangul ei mõjuta 4/17/378-2/ oluliseks selgitada, et Pärnumaa mereplaneeringu koostamise kavandatav süvendamine ja kaadamine käigus saatis MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu maavanemale merevee kvaliteeti selliselt, kui ca 35 korda 20.11.2015 kirja, milles toob välja Pärnu sadama süvendamise suuremas mahus oluliselt madalamasse vette ajal ja peale süvendamist ilmnenud negatiivseid mõjusid. kaadatud Pärnu sadama süvendusmaterjal. Tõenäoliselt võib nende probleemide puhul paralleele tõmmata ka Sellega on nõustunud ka kirja koostaja Kihnu sadama süvendamise ja kaadamise puhul. Väljavõte (24.04.2017 e-kiri). kirjast: „Kalurid, kes oma igapäevatöös merevee olukorda näevad, täheldavad, et pärast süvendustöödega alustamist on Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse vesi Pärnu lahes muutunud läbipaistmatuks ja sogaseks, kalastik süvendamise ja kaadamise mõjuga kalastikule OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 1/55 Töö nr E1382 programm Asutus, kirja nr ja Seisukoht Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta kuupäev on häiritud ning püügikogused ei küündi eelnevate aastate ning vajadusel pakutakse välja leevendavad saakideni. Tööde teostamise käigus on ilmselgelt tekkinud meetmed. põhjasetete laheveega segunemine ning edasi kandumisse sattumine nii suures ulatuses, et lahte asetatud mõrrad, karjaaiad ja juhtaiad kattuvad kiiresti halli mudase settekihiga. Sellist olukorda varasematel aastatel olnud ei ole. Samuti on tööde tagajärjel hävinud karpide kunstsubstraadil kasvatamise katse, kõik karbid, kes kunstsubstraadi peal elutsesid, olid hukkunud. Nad olid üleni kaetud saviolluse kihiga ning hingamisavad olid suletud samuti saviolluse kihiga. Osa kunstsubstraate olid poolenisti mattunud savikihi alla ja üks osa on kadunud.“Kirjas toodud probleeme tuleb KMH koostamisel käsitleda ja leida meetmed nende ärahoidmiseks. 3. Arvestades kalanduse olulisust teeme ettepaneku KMH KMH koostamisel kaasatakse kalandusele läbiviimisel eksperdina kaasata piirkonna kalanduse asjatundjad, avalduva mõju hindamisse Tartu Ülikooli Eesti nt Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist. Mereinstituut. Kihnu Vallavalitsus ja Muinsuskaitseamet on 4. KMH protsessi kaasata ka Kihnu Vallavalitsus, KMH protsessi kaasatud, Kihnu Vallavalitsus on Muinsuskaitseamet ja Pärnu maakonna kalureid ühendava MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu liige. Ettepanek organisatsiooni MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu. MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu täiendavaks kaasamiseks on Keskkonnaametini jõudnud. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 2/55 Töö nr E1382 programm Asutus, kirja nr ja Seisukoht Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta kuupäev Terviseamet KMH aruandes tuleks müra käsitlemisel arvesse võtta Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva Seisukohaga arvestatakse keskkonnamõju 20.03.2017 nr 9.3- müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise käigus. 4/1434 hindamise meetodid" Lisas 1 toodud müra normtasemeid. Palume tähelepanu pöörata heljumi seirele nii sadama süvendamise kui ka kaadamiskoha mõjuala piirkonnas. Heljumi seire peab olema konkreetne ja kontrollitav. Seirepunktide arv Seisukohaga arvestatakse keskkonnamõju Keskkonnainspektsioon peab olema piisav tagamaks usaldusväärsed tulemused. hindamise käigus. Seireandmed peavad olema avalikult kättesaadavad ja ajas jälgitavad. 21.03.2017 nr 8- 3/17/965-2 Ühtlasi juhime tähelepanu, et kaadamisala valikul on vajalik arvestada võimaliku kaadamisalade koosmõjuga, mis võib tekkida Seisukohaga arvestatakse keskkonnamõju seoses Pärnu sadama ja laevatee süvendamise käigus tekkiva hindamise käigus. süvenduspinnase kaadamisega. Maa-amet 24.03.2017 nr 6- Ettepanekuid ega märkusi ei ole - 3/17/4267-2 1. täiendada peatükke 4 ja 5 veealuse kultuuripärandi osas. Muinsuskaitseamet Sadama rekonstrueerimis- ja süvendustööde mõjualasse jääb KMHP ptk.-d 4 ja 5 on täiendatud vastavalt esitatud märkusele. 30.03.2017 nr 1.1- vrakk koordinaatidel x: 6444886.7, y: 501173.3. Kihnu vetes toimunud laevahukkude kohta leiab informatsiooni vrakiregistrist Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 3/55 Töö nr E1382 programm Asutus, kirja nr ja Seisukoht Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta kuupäev 7/698-1 (register.muinas.ee); 2. täiendada KMH metoodika peatükki keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute osas ja lisada allveearheoloogiline KMH programm on täiendatud vastavalt esitatud uuring. Sadama rekonstrueerimistöödel ja kaadamisala asukoha märkusele. määramisel tuleb välja selgitada olulise tähendusega asjaolud, sh veealuste kultuuriväärtusega vrakkide olemasolu; 3. lisada keskkonnamõju hindamise eksperdirühma veealuse KMH ekspertrühma kuulub 2 liiget, kellel on pärandi ekspert, kes on pädev hindama keskkonnamõju kogemus veealuse kultuuripärandile avalduva veealusele kultuuripärandile; võimaliku mõju hindamisel – vt Tabel 4. 4. lisada asjaomaste asutuste nimekirja Muinsuskaitseamet kui Keskkonnaamet on Muinsuskaitseameti kultuuripärandi kaitse ja järelevalve teostaja. kaasanud. Kaitsemuuli vajalikkuse ja mõju hindamiseks on enne KMH algatamist koostatud Kihnu sadama 1. Palume lisada programmi ka kaitsemuuli mõju uurimine kaitsemuuli mõju analüüs – vt KMHP ptk. 2.3. akvatooriumile: kuidas mõjub see veevahetusele akvatooriumis; Kihnu Vallavalitsus Mudelarvutuste põhjal on võimalik hinnata kas võib tekkida seisev vesi, mis võib minna roiskuma, seda eriti kavandatava tegevuse mõju veevahetusele Printsisaarest lõunas kitsas osas; 31.03.2017 nr 9-1.2/13- Kihnu sadama akvatooriumis. KMHP ptk 5.2 on 2 täiendatud vastavalt esitatud märkusele. 2. Palume lisada programmi kaardimaterjalile akvatooriumi Joonis 2 on täiendatud vastavalt esitatud süvendatava ala piir; märkusele. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 4/55 Töö nr E1382 programm Asutus, kirja nr ja Seisukoht Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta kuupäev Olemasolev ehitusprojekti (OÜ EstKonsult töö nr B001) ei näe ette Printsisaare kasutamist 3. Palume täiendada programmi selgitusega, kas kavandatud sadama rekonstrueerimisel. Akvatooriumi tööde käigus kavatsetakse mingil moel kasutada Printsisaart ja süvenduspinnase osaline ladustamine kas on mingi võimalus soovi korral süvendustööde käigus Printsisaarele Kihnu Vallavalitsuse soovil on eemaldatavat pinnast kasutada Printsisaare madalamate osade teoreetiliselt võimalik ja seda analüüsitakse täiteks sobiva materjali olemasolu korral. KMH käigus. KMHP ptk 2.4 on täiendatud vastavalt esitatud märkusele. Mitmeid tegevuse alternatiive, nt Kihnu sadama kaitsemuuli ehitamise vajalikkust ja mõju, on 1. KMH programmi ptk-s 2.4 on öeldud, et kavandatud tegevusele analüüsitud enne KMH algatamist[1] – vt KMHP Keskkonnaamet sisuliselt (asukoha)alternatiive ei ole. Oleme seisukohal, et KMH-s ptk. 2.3., seda võetakse keskkonnamõju 20.04.2017nr 14- tuleb analüüsida vähemalt kavandatava tegevuse allalternatiive – hindamisel arvesse. 6/17/869-14 erinevad mahud, kasutatavad tehnoloogiad ja muud tehnilised Süvendamise ja kaadamise maht on minimaalne lahendused. ohutu laevasõidu tagamiseks. KMHP ptk 2.4 on täiendatud vastavalt esitatud märkusele. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 5/55 Töö nr E1382 programm Asutus, kirja nr ja Seisukoht Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta kuupäev 2. Programmi ptk 3 on antud ülevaade kavandatava tegevuse seostest strateegiliste planeerimisdokumentidega sh Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. Palume ülevaatesse lisada järgmine info: „Planeeringu seletuskirja ptk 3.7 kohaselt suuremamahuliste kaadamistööde kaalutakse uute alade kasutuselevõtmist KMH käigus. Kui kaadamisala asub kaitsealal või mõjutab seda, tuleb enne kaadamisala kasutusele võtmist läbi KMHP ptk 3 on täiendatud vastavalt esitatud viia Natura hindamine ja saadud nõusolek kaitseala valitsejalt. märkusele. Kaadamisaja ja -tehnoloogia valikul tuleb arvestada mõju mereelustikule laiemalt, kitsamalt kaladele ja seeläbi kalandusele koos selle sotsiaal-majandusliku aspektiga. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maaplaneeringu KSH aruande kohaselt on uue kaadamisala kasutusele võtmine võimalik vaid juhul, kui sellega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju Natura võrgustiku aladele“. 3. Ptk-s 6.6 on Natura eelhindamise tulemusena jõutud järeldusele, et Kihnu sadama rekonstrueerimine, süvendamine ja süvenduspinnase kaadamine vee erikasutusloa taotluse mahus ei mõjuta oluliselt Pärnu lahe linnuala. Seega puudub vajadus KMHP ptk 6.6 on täiendatud vastavalt esitatud asjakohase hindamise läbiviimiseks. Keskkonnaamet ei nõustu märkusele. Natura eelhindamise tulemustega. Natura eelhindamise eesmärgiks on välja selgitada projekti võimalik mõju Natura 2000 alale (kas eraldi või koos teiste projektidega) ning hinnata, kas tegemist on tõenäoliselt olulise mõjuga või mõju ei ole välistatud. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 6/55 Töö nr E1382 programm Asutus, kirja nr ja Seisukoht Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta kuupäev Leiame, et antud kohas ja mahus sadama arendustööde tegemisel (kai pikendamine, sulundseina ja kaitsemuuli rajamine ja akvatooriumi süvendamine) ja uue kaadamiskoha kasutuselevõtul ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud eeldatavalt ebasoodne mõju Pärnu lahe hoiualale. Natura eelhindamises on tuvastatud võimalik mõju linnustikule, kuid on öeldud, et leevendavad meetmed (töötatakse välja KMH aruandes) aitavad vähendada või ära hoida negatiivseid mõjusid. Natura hindamise juhendi „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamiseks Eestis“ (koostaja: MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2013) kohaselt, kui negatiivse mõju võimalikkus on tuvastatud, siis viiakse läbi mõju detailne hindamine ja töötatakse välja leevendavad meetmed, mis peavad tagama Natura 2000 ala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise. 4. Ptk-s 6 ei ole korrektne väide, et süvendamise ja kaadamise mõju Pärnu lahe linnualal on hinnatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH-s. Antud planeeringu KSH aruande ptk-s 4.18.1 (Natura hindamine) on öeldud, et nelja mere kasutusviisi puhul (vesiviljelus, sadamad, KMHP ptk 6 on täiendatud vastavalt esitatud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond, uus kaadamisala) jääb märkusele. mõju ebaselgeks. Seda eeskätt põhjusel, et hindamise aluseks olev strateegiline dokument on üldise iseloomuga ja ei võimalda ka konkreetse projekti hindamiseks vajalikku täpsusastet, mille põhjal võiks teha soodsa/ebasoodsa mõju osas konkreetseid järeldusi. Natura asjakohaseks hindamiseks vajalik täpsusaste Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 7/55 Töö nr E1382 programm Asutus, kirja nr ja Seisukoht Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta kuupäev saavutatakse tulevikus läbi madalama taseme planeeringute/projektide/loamenetluste. Nendes etappides on teada täpsemad ehitusmahud/tehnoloogiad jms, millest tulenevalt on võimalik täpsem mõjude prognoosimine ja Natura-hindamine. Leevendavate meetmete kavandamine läbi järgnevate etappide ning Loodusdirektiivi ja KeHJSes toodud põhimõtetest kinni pidamine tagab olulise ebasoodsa mõju vältimise Natura 2000 võrgustikule. 5. Ptk-s 7 on kirjeldatud väga üldistatult hindamismetoodikat. Palume programmis välja tuua teemade kaupa, milliseid metoodikaid (uuringud, vaatlused, mudelid, eksperthinnangud) KMHP ptk 7 on täiendatud vastavalt esitatud kasutatakse konkreetsete mõjude hindamisel. Keskkonnaamet on märkusele. seisukohal, et KMH programmi käigus kasutatavate hindamismetoodikate täpsustamine võimaldab vältida hilisemaid vaidlusi metoodika asjakohasuse ja hindamise tulemuste üle. 6. Palume esitada ka ülevaade, milliseid olulisi andmeid ja uuringuid on võimalik kasutada mõjude hindamisel ning selgitada, kas on vajalik teostada täiendavaid uuringuid. Uuringuvajaduse täpsustamine aitab vältida praktikas tekkinud olukordi, kus KMHP ptk 4 on täiendatud vastavalt esitatud aruannet tuleb korduvalt ümber teha, sest algandmestik on olnud märkusele. puudulik või on olulised uuringud jäänud kajastamata. Keskkonnaamet on seisukohal, et uuringute vajalikkus ja sisu tuleb selgitada hiljemalt KMH programmi koostamise käigus. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 8/55 Töö nr E1382 programm Asutus, kirja nr ja Seisukoht Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta kuupäev 7. Ptk-8 – Lähtuvalt KeHJS § 13 p 8-st palume esitada andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist KMH programm on täiendatud vastavalt esitatud mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama. Eksperdirühma märkusele. liikmete valikut põhjendades on vajalik nimetada vähemalt paar- kolm hinnangut/ analüüsi, mida spetsialist samas valdkonnas varasemalt koostanud on. Peame vajalikuks täiendada ekspertrühma piirkonna linnustikku tundva ornitoloogiga. 8. Ptk 9 – Palume lisada asjaomaste asutuste loetellu Maa-Amet, Veeteede Amet, Kihnu Vallavalitsus, Terviseamet, KMH programm on täiendatud vastavalt esitatud Keskkonnainspektsioon, Pärnu Maavalitsus, Muinsuskaitseamet märkusele. ja Keskkonnaamet. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 10. ÜLEVAADE KMH MENETLUSPROTSESSIST AS Saarte Liinid esitas Kihnu sadama rekonstrueerimiseks, süvendamiseks ja süvenduspinnase kaadamiseks merre 27.12.2016 kirjaga nr 1/1-11/308 Keskkonnametile taotluse vee erikasutusloa saamiseks. Oma 26.01.2017 otsusega nr 14-6/17/869-2 algatas Keskkonnaamet Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. Vastavalt KeHJS § 151 nõuetele esitas Keskkonnaamet oma 01.03.2017 kirjaga nr 14- 6/17/869-4 KMH programmi eelnõu seisukohtade saamiseks asjaomastele ametitele – vt täpsemalt ptk. 9. KMH programmi avalikustamine toimus 23. augustist – 6. Septembrini 2017. Avalikustamise perioodil ei laekunud küsimusi, ettepanekuid ega vastuväiteid. KMH programmi avaliku arutelu koosolek toimus 7. septembril 2017 kell 13.00 Kihnu sadamahoones. Avaliku arutelu käigus esitatud küsimustele vastati suuliselt, esitatud ettepanek on protokollitud ja sellega arvestatakse keskkonnamõju hindamise käigus. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimisleht on KMH programmile lisatud (vt lisa 4). OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 1/55 Töö nr E1382 programm 11. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA KMH ajakava on kombinatsioon KeHJS ja HMS nõuetest KMH programmi ja aruande menetlemisele erinevate asutuste ja asjast huvitatud isikute koostööna. Tabel 6 on tegevusloa taotluse KeHJS ja HMS nõuetele vastav ajakava. Kuna menetluste ajamahukus sõltub erinevate osapoolte koostööst, siis on menetlusetappide konkreetset ajaperioodi raske prognoosida ja praktika näitab, et KMH programmi staadiumis tehtud prognoosid ei pea enamasti paika. Üldjuhul huvitab avalikkust KMH programmi ja aruande avaliku väljapaneku aeg. Sellest teavitab Keskkonnaamet otsustajana vähemalt väljaandes Ametlikud Teadaanded, ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes, kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus), kirjaga neid maavalitsusi ja kohalike omavalitsuste üksusi, kelle territooriumi piiresse võib ulatuda kavandatavast tegevusest lähtuv keskkonnamõju, asjaomaseid asutusi, Keskkonnainspektsiooni, kavandatava tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitsejat, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi (KeHJS §16 lg 2 ja 3).Tabel 6 täiendatakse jooksvalt konkreetsete kuupäevadega siis kui menetlusprotsessi edenedes on võimalik eeldada KMH programmi ja -aruande avalikustamise perioode. Tabel 6: Tegevusloa taotluse KMH ajakava vastavalt KeHJS ja HMS sätetele Jrk Menetlusetapp Tegevus Ajakulu Nr Otsustaja kontrollib programmi 1. 14 päeva jooksul vastavust nõuetele Otsustaja küsib pädevatelt asutustelt 2. 30 päeva jooksul KMH programmi kohta seisukohta Otsustaja annab kirjaliku seisukoha 3. 20.04.2017 KMH programmi kohta Ekspert koostöös arendajaga täiendab või parandab KMH programmi avalikustamise tulemuste 4. 28.04.2017 KMH programmi põhjal ja selgitab seisukohtade koostamine arvestamise või mittearvestamise põhjusi Otsustaja kontrollib täiendatud KMH 5. mai 2017 programmi Otsustaja teavitab KMH programmi 6. august 2017 avalikustamisest Otsustaja korraldab KMH programmi 7. August 2017 avaliku väljapaneku Arendaja korraldab KMH programmi 8. 7.09.2017 avaliku arutelu Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 2/55 Töö nr E1382 programm Jrk Menetlusetapp Tegevus Ajakulu Nr Ekspert täiendab KMH programmi ning selgitab ettepanekute ja 9. vastuväidete arvestamist või september 2017 põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. Otsustaja kontrollib KMH programmi 10. 30 päeva jooksul vastavust nõuetele Ekspert koostab valminud KMH töö tegemiseks 11. programmi põhjal KMH aruande vajaliku aja jooksul kavandi ja esitab selle otsustajale Otsustaja kontrollib aruande kavandi 12. 14 päeva vastavust nõuetele Otsustaja küsib pädevatelt asutustelt 13. 30 päeva jooksul KMH aruande kohta seisukohta Otsustaja annab kirjaliku seisukoha 14. 14 päeva jooksul KMH aruande kohta Ekspert täiendab või parandab KMH aruannet ja selgitab seisukohtade töö tegemiseks 15. arvestamise või mittearvestamise vajaliku aja jooksul põhjusi Otsustaja kontrollib täiendatud KMH 16. 30 päeva jooksul KMH aruande aruannet koostamine Otsustaja teavitab KMH aruande 17. 14 päeva jooksul avalikustamisest Otsustaja korraldab KMH aruande 18. Vähemalt 21 päeva avaliku väljapaneku Arendaja korraldab KMH aruande 19. 1 tööpäev avalik arutelu Ekspert koostöös arendajaga täiendab KMH aruannet avalikustamise tulemuste põhjal ning töö tegemiseks 20. selgitab ettepanekute ja vastuväidete vajaliku aja jooksul arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. Otsustaja kontrollib KMH aruande 21. 30 päeva jooksul vastavust nõuetele Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 3/55 Töö nr E1382 programm 12. KASUTATUD MATERJALID TSITAADID: [1] Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi Lainetuse dünaamika laboratoorium, Kihnu sadama kaitsemuuli mõju matemaatiline modelleerimine, 2016. [2] Hendrikson&Ko OÜ, Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu materjal, 2015. [3] „Kihnu valla arengukava 2017-2025 eelnõu,“ 2017. [4] Keskkonnaamet, „Kihnu loodusala, Kihnu laidude looduskaitseala ja Linaküla meri- pundsambla püsielupaiga kaitsekorralduskava 2017-2026,“ 2016. [5] Keskkonnaamet, Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava 2015 – 2019. Eelnõu. [6] Keskkonnaamet, Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022. [7]  Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH (OÜ E-Konsult töö nr E1202), heaks kiidetud 17.08.2010 Keskkonnaministeerium otsusega nr 11-2/4367-4;  Kihnu sadama kaitsemuuli mõju matemaatiline modelleerimine (OÜ E-Konsult töö nr E1360). Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 4/55 Töö nr E1382 programm LISAD 1. AS Saarte Liinid taotlus vee erikasutusloa saamiseks; 2. Keskkonnaameti 26.01.2017 otsus nr 14-6/17/869-2 KMH algatamise kohta; 3. Ametkondadelt laekunud seisukohtade koopiad; 4. KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimislehe koopia. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 13. september 2017 Keskkonnaamet Narva mnt 7a 15172 Tallinn 27.12.2016 nr 1/1-11/308 Vee erikasutusloa taotlus 1. Taotleja andmed: 1.1. Ärinimi AS Saarte Liinid 1.2. Registrikood 10216057 1.3. Aadress Rohu 5, Kuressaare 93819 1.4. Telefon 453 0140 1.5. Faks 453 0149 1.6. E-post [email protected] 1.7. Vastutav isik Arvi Nõmm, AS Saarte Liinid projektijuht Tel. 522 7511, [email protected] 1.8. Vee erikasutuse piirkond Pärnu maakond, Kihnu vald, Lemsi küla Katastritunnus: 30301:001:1024 1.9. Tegevusala kood (EMTAK 2008) 52221 1.10. Tegevuse iseloomustus Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused 1.11. Vee erikasutuse eesmärk Hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimine 2. Vee erikasutuse iseloomustus Kihnu sadama rekonstrueerimistööde käigus uputatakse tahkeid aineid veekogusse ja toimub veekogu süvendamine. Konsultatsiooni ja projekteerimisfirma EstKONSULT OÜ poolt on koostatud 2010 aastal Munalaiu ja Kihnu sadamate rekonstrueerimise ehitusprojekt eskiisi staadiumis, töö nr B001 ning lisaks Kihnu sadama rekonstrueerimise ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis. Ehitusprojekt näeb kai nr 1 ette uue metallsulundseina ja kaiseina veealuse põhjakindlustuse betoonplaadi teostuse 10 m laiuselt paksusega 300 mm, mille all on killustikust tasanduskiht ca 200 mm paksune. Betoonplaadi serv kaitstakse gabioonmattidega 2 m lauselt ja 300 mm paksuselt. Materjalide mahud on järgmised: 1. Paekivikillustik 540 m³; 2. Betoon 540 m³; 3. Kivitäitega gabioonmatid 90 m³. Kaid nr 1 pikendatakse ca 20 m võrra, milleks kasutatakse seinana metallsulundit AZ 25. Materjalide mahud on järgmised: 1. Metallsulund 110 m³; 2. Paekivitäide 1500 m³; 3. Graniitkivid kaldakindlustuseks 2000 m³. Ehitusprojekt näeb ette kaitsemuuli rajamise akvatooriumi kaitseks. Kaitsemuuli alt eemaldatakse pehmed pinnased ja muda. Muuli südamik moodustatakse paemurrust fraktsiooniga 100 – 600 mm, mis Rohu 5 Üldtelefon +372 453 0140 SEB Pank 93819 Kuressaare Üldfaks +372 453 0149 SWIFT: EEUHEE2X EESTI VABARIIK E-post: [email protected] Arvelduskonto: 10022030455004 Reg kood 10216057 Internet: www.saarteliinid.ee IBAN: EE301010022030455004 kaitstakse paekividest filterkihiga. Filterkiht kaitstakse graniitkividest kindlustuskividega. Muuli ülemine kõrgusmärk on ca +1,50. Materjalide mahud on järgmised: 1. Paekivitäide 10 300 m³ 2. Paekivi D=0,5 m 150 …. 300 kg 4 700 m³ 3. Graniitkivi D= 0,7 …. 1,2 m 14 200 m³ Kihnu sadama rekonstrueerimise põhiprojekt B001 tuleb korrigeerida. OÜ E-Konsult poolt koostatud „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH“ aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 17.08.2010 kirjaga nr 11-2/4367-4. 3. Vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika Süvenduseks kasutatakse ühekopalist ekskavaatorit või ujuvkraanat (valik sõltub töid teostavast ettevõtjast). Muuli aluse kaeviku süvenduse maht on ca 8000 m³. Terassulundi paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset tehnikat, muuli ehituseks ühekopalist ekskavaatorit. 4. Süvendatava pinnase kogus - Muuli alune väljakaeve 8 000 m³; - Akvatooriumi süvendus 14 500 m³ 5.Kaadamiskoha koordinaadid 1. 58 07.6210, 24 04.7692 2. 58 07.6208, 24 05.0370 3. 58 07.4859, 24 05.0367 4. 58 07.4861, 24 04.7689 6. Vee erikasutamise aeg 01.11.2017 – 01.11.2027 7. Kasutatava tehnika vastavus parimale võimalikule tehnikale Tehniliselt korras seadmete/masinate korral võimalik negatiivne mõju keskkonnale on minimaalne. 8. Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid: Y X P001 501092,857 6444655,326 P002 501244,974 6444647,449 P003 501277,617 6444619,807 P004 501255,077 6444605,614 P005 501233,947 6444623,921 P006 501164,505 6444628,771 P007 501091,638 6444636,116 P008 501067,038 6444642,705 P009 501067,623 6444651,089 P010 501312,823 6444574,005 P011 501305,957 6444565,162 P012 501334,619 6444541,563 P013 501346,400 6444546,993 P014 501357,140 6444551,961 P015 501337,493 6444572,980 P016 501326,859 6444580,222 P017 501165,617 6444503,844 P018 501136,849 6444485,934 P019 501091,638 6444543,135 P020 501280,758 6444599,807 P021 501271,911 6444594,863 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Villu Vatsfeld Juhatuse esimees Lisad: 1. Kihnu sadama rekonstrueerimise ehitusprojekt, põhiprojekt B001, asendiplaan 2. Kinnistusraamatu väljatrükk 3. Kaadamiskoha koordinaadid  KOORDINAADID PUNKTID Y X P001 501092.857 6444655.326 P001 P002 501244.974 6444647.449 P009 P003 501277.617 6444619.807 P004 501255.077 6444605.614 P002 P005 501233.947 6444623.921 P006 501164.505 6444628.771 P007 501091.638 6444636.116 P008 P008 501067.038 6444642.705 P009 501067.623 6444651.089 P007 P010 501312.823 6444574.005 P011 501305.957 6444565.162 P006 P012 501334.619 6444541.563 P013 501346.400 6444546.993 P014 501357.140 6444551.961 P005 P015 501337.493 6444572.980 P003 P016 501326.859 6444580.222 P017 501165.617 6444503.844 P018 501136.849 6444485.934 P019 501091.638 6444543.135 P020 501280.758 6444599.807 P021 501271.911 6444594.863 ( 272.9 - 92.9 ) P004 P021 P016 P010 P015 P011 P014 P013 P019 P012 P017 P018 Villu Vatsfeld Teie 27.12.2016 nr 1/1-11/308 aktsiaselts Saarte Liinid [email protected] Meie 11.01.2017 nr 14-6/17/869 AS Saarte Liinid keskkonnamõju hindamise algatamine Austatud Villu Vatsfeld Keskkonnaamet on võtnud menetlusse aktsiaselts Saarte Liinid vee erikasutusloa taotluse Kihnu sadama rekonstrueerimiseks ning teavitanud sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.01.2017. Vee erikasutuse käigus on kavandatud süvendustööd ja süvendatud pinnase kaadamine mahus 26 500 m3 ning kaide rekonstrueerimise ja muuli ehitamisega seoses tahkete ainete uputamine mahus 33 980 m3. Kihnu sadam asub Kihnu saare idarannikul Suaru ninal. Sadama keskpunkti koordinaadiks laius = 58o08,50’ N ja pikkus=24o01,22’ E. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 9 lõikest 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Seega, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. Kihnu sadama süvendamine mahus 26 500 m3 on hinnatud OÜ E-Konsult poolt koostatud KMH-s „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH“. Keskkonnaamet on tutvunud põhjalikult nimetatud KMH-ga ning tuvastanud, et KMH-s on hindamata kai ja muuli ehitamisega seotud mõjud ja mahud. Tulenevalt KeHJS § 11 lõikest 6 võib otsustaja (vee erikasutusloa andja) jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ja otsustaja hinnangul on selle tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud. Antud juhul on Kihnu sadama süvendamine Keskkonnaameti hinnangul asjakohaselt hinnatud ning süvendamisega kaasnevat mõju täiendavalt hinnata ei ole vaja. KeHJS § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p-i 171 kohaselt on merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu vee erikasutusloa saamiseks Teie poolt taotletavaks tegevuseks on vajalik tegevuse Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 keskkonnamõju hindamine. KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik. KMH korraldus: KeHJS § 8 lõigete 1 ja 2 järgi kannab KMH-ga seotud kulud aktsiaselts Saarte Liinid. KeHJS § 13 kohaselt aktsiaseltsil Saarte Liinid koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm ning esitada see Keskkonnametile menetlemiseks. KMH programm on aluseks kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks ja KMH aruande koostamiseks. Litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh- litsentsikomisjon. KMH programmi koostamisel tuleb arvestada KeHJS § 18 lõikega 7, mille kohaselt, kui arendaja ei ole kuue kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale. Vastavalt KeHJS § 11 lõikele 11 peatub kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. KMH käigus tuleb hinnata vähemalt järgmisi mõjusid: Kai ja muuli ehitamise käigus toimuva tahkete ainete uputamisega kaasneva heljumi transpordi hinnang; tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; tegevuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. Lisaks märgime, et vastavalt „Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH-le“ on süvendatud pinnase kaadamine teatud tingimustel lubatud vaid Munalaiu W kaadamisalale koordinaatidel: 58°14.2510'N; 24°03.5640'E; 58°14.6760'N; 24°03.0800'E; 58°14.4410'N; 24°02.2400'E; 58°14.0100'N; 24°02.7310'E. Teie poolt taotlusele märgitud koordinaatidel (taotluse p. 5) ei asu ühtegi kaadamisala ning vastav piirkond on ka KMH-s käsitlemata. Kui aktsiaseltsil Saarte Liinid on soov kaadata süvendatud pinnast piirkonda, mida nimetatud KMH ei hõlma, tuleb ka seda teemat käsitleda uues algatatud KMH-s. Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 p-le 1, § 6 lg 1 p-le 171, §-dele 8 ja 9, § 11 lõigetele 2, 3 ja 11, § 12 lõikele 1, § 18 lõikele 7, veeseaduse § 9 lõikele 5 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirjale nr 1-1/16/306: 1. Keskkonnaamet algatab KMH aktsiaseltsi Saarte Liinid (registrikood 10216057) Kihnu sadama kai ja muuli ehitamise vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. 2. Keskkonnauuringute täiendav vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. 3. Aktsiaseltsil Saarte Liinid esitada KMH programm Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 27.12.2016 kirjaga nr 1/1-11/308 esitatud vee erikasutusloa taotluse läbi vaatamata. 2 (3)  4. 27.12.2016 esitatud vee erikasutusloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 5. KMH-ga seotud kulud kannab aktsiaselts Saarte Liinid. Aktsiaseltsi Saarte Liinid vee erikasutusloa taotluse KMH algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja Keskkonnaosakond Kaari Männikus-Nilson 680 7452 [email protected] 3 (3) Sulev Vare Teie 01.03.2017 nr 14-6/17/869-4 Keskkonnaamet [email protected] Meie 15.03.2017 nr 6-3-1/684 Kihnu sadama rekonstrueerimise KMH programmist Lugupeetud Sulev Vare Oleme tutvunud Teie poolt edastatud Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõuga (OÜ EstKonsult töö nr E1382) ning teatame, et meil ei ole täiendavaid ettepanekuid ega märkusi sellele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivimäe hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja - peadirektori asetäitja Kert Süsmalainen 6205683, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.vta.ee Registrikood 70002414 Keskkonnaamet Teie 01.03.2017 nr 14-6/17/869-4 [email protected] Meie 20.03.2017 nr 13-4/17/378-2 Seisukoht Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta Palusite Pärnu Maavalitsuselt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 15¹ kohaselt seisukohta Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta. Selleks olete esitanud KMH programmi eelnõu. Tutvunud esitatud materjalidega teeme järgmised ettepanekud programmi täiendamiseks. 1. KMH programmis on küll arvestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kuid ei ole arvestatud uue Pärnu maakonna planeeringuga (maakonnaplaneeringu koostamine on lõppenud, kehtestatakse 2017. aastal). Arvestada uue maakonnaplaneeringuga. 2. KMH programmi peatükis 5.3 on välja toodud valdkonnad, kus lähtudes mõjutatavast keskkonnast võib kavandatav tegevus põhjustada negatiivset keskkonnamõju. Ühe valdkonnana on nimetatud mõju kalastikule, nimetamata on mõju kalandusele kui majandusharule. Lisada mõju kalandusele. Siinjuures peame oluliseks selgitada, et Pärnumaa mereplaneeringu koostamise käigus saatis MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu maavanemale 20.11.2015 kirja, milles toob välja Pärnu sadama süvendamise ajal ja peale süvendamist ilmnenud negatiivseid mõjusid. Tõenäoliselt võib nende probleemide puhul paralleele tõmmata ka Kihnu sadama süvendamise ja kaadamise puhul. Väljavõte kirjast: „Kalurid, kes oma igapäevatöös merevee olukorda näevad, täheldavad, et pärast süvendustöödega alustamist on vesi Pärnu lahes muutunud läbipaistmatuks ja sogaseks, kalastik on häiritud ning püügikogused ei küündi eelnevate aastate saakideni. Tööde teostamise käigus on ilmselgelt tekkinud põhjasetete laheveega segunemine ning edasi kandumisse sattumine nii suures ulatuses, et lahte asetatud mõrrad, karjaaiad ja juhtaiad kattuvad kiiresti halli mudase settekihiga. Sellist olukorda varasematel aastatel olnud ei ole. Samuti on tööde tagajärjel hävinud karpide kunstsubstraadil kasvatamise katse, kõik karbid, kes kunstsubstraadi peal elutsesid, olid hukkunud. Nad olid üleni kaetud saviolluse kihiga ning hingamisavad olid suletud samuti saviolluse kihiga. Osa kunstsubstraate olid poolenisti mattunud savikihi alla ja üks osa on kadunud.“ Kirjas toodud probleeme tuleb KMH koostamisel käsitleda ja leida meetmed nende ärahoidmiseks. 3. Arvestades kalanduse olulisust teeme ettepaneku KMH läbiviimisel eksperdina kaasata piirkonna kalanduse asjatundjad, nt Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist. 4. KMH protsessi kaasata ka Kihnu Vallavalitsus, Muinsuskaitseamet ja Pärnu maakonna kalureid ühendava organisatsiooni MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kaljuste maavanem Raine Viitas 4479762 [email protected] Akadeemia 2 / 80088 Pärnu / tel: 447 9733, faks: 447 9735 / [email protected]/ www.parnu.maavalitsus.ee/ Registrikood 70000603  TERVISEAMET HEALTH BOARD Lp Sulev Vare Teie 01.03.2017 nr 14-6/17/869-4 Keskkonnaamet [email protected] Meie 20.03.2017 nr 9.3-4/1434 Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine Esitasite Terviseametile KeHJS § 151 lg 1 ja lg 4 alusel Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu seisukoha saamiseks hinnates asjakohasust, piisavust ja ekspertrühma koosseisu. Terviseamet on dokumendiga tutvunud ja esitame omapoolsed märkused. KMH aruandes tuleks müra käsitlemisel arvesse võtta Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" Lisas 1 toodud müra normtasemeid. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Jelena Tomasova peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Kaili Tuulik +372 694 3542 [email protected] Tartu mnt 85 Tel + 372 694 3500 Tervishoiutöötajate ja tegevuslubade registrite 10115 Tallinn Faks + 372 694 3501 osakond: Gonsiori 29, Tallinn tel 650 9847 Kemikaaliohutuse osakond: Gonsiori 29, Tallinn tel 626 9388 Esmatasandi tervishoiu osakond: Gonsiori 29, Tallinn tel 650 9861 Erakorralise meditsiini osakond: Gonsiori 29, Tallinn tel 626 9860 Järelevalve osakond: Hiiu 42, Tallinn tel 694 3724 Meditsiiniseadmete osakond: Põllu 1a, Tartu tel 744 7499 www.terviseamet.ee e-post: [email protected] Kesklabor: Kotka 2, Tallinn tel 694 3673 Registrikood 70008799 Tartu labor: Põllu 1a, Tartu tel 744 7422 Kohtla-Järve labor: Kalevi 10, Kohtla-Järve tel 337 5225  Teie 1.03.2017 nr 14-6/17/869-4 Keskkonnaamet Meie 21.03.2017 nr 8-3/17/965-2 Seisukohast Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi osas Edastasite Keskkonnainspektsioonile Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu ja palusite esitada seisukohad programmi piisavuse ja asjakohasuse, samuti KMH ekspertrühma koosseisulise piisavuse kohta. Tutvunud Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH programmi eelnõuga teatame, et KMH programmi eelnõu on piisav ja asjakohane, kõik olulised valdkonnad on programmiga kaetud. KMH ekspertrühma koosseis on hetkel piisav. Palume tähelepanu pöörata heljumi seirele nii sadama süvendamise kui ka kaadamiskoha mõjuala piirkonnas. Heljumi seire peab olema konkreetne ja kontrollitav. Seirepunktide arv peab olema piisav tagamaks usaldusväärsed tulemused. Seireandmed peavad olema avalikult kättesaadavad ja ajas jälgitavad. Ühtlasi juhime tähelepanu, et kaadamisala valikul on vajalik arvestada võimaliku kaadamisalade koosmõjuga, mis võib tekkida seoses Pärnu sadama ja laevatee süvendamise käigus tekkiva süvenduspinnase kaadamisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Õmblus Pärnumaa büroo juhataja Kaie Sakala 449 9104, [email protected] Kopli 76 [email protected] Registrikood 70003106 10416 Tallinn www.kki.ee Telefon 696 2236 Sulev Vare Teie 1.03.2017 nr 14-6/17/869-4 Keskkonnaamet [email protected] Meie 24.03.2017 nr 6-3/17/4267-2 Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Austatud härra Vare Olete teavitanud Maa-ametit 01.03.2017 kirjaga nr 14-6/17/869-4, et AS Saarte Liinid esitas 20.02.2017 kirjaga nr 51/1-11/66 Keskkonnaametile Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (OÜ EstKonsult töö nr E1382) osas. Kihnu sadama rekonstrueerimise eesmärk on olemasoleva sadama jätkuv haldamine selleks, et tagada Kihnu saare ja mandri püsiv laevaühendus. Palute Maa- ameti seisukohta KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Maa-amet, tutvunud edastatud materjalidega, märgib järgmist. Kihnu sadama rekonstrueerimise ja süvenduspinnase kaadamise mõjuala on Läänemeres asuv Liivi laht ja sadama-alale lähimad maismaa alad. Vastavalt vee erikasutusloa taotlusele on arendajal kavas kai pikendamine, kai ette uue metallsundseina rajamine, akvatooriumi kaitseks kaitsemuuli rajamine ja akvatooriumi süvendamine. Kaitsemuuli rajamine peaks parandama Kihnu sadamasse praamlaevade sildumisohutust ja autode pealeminekut laevale. Projektalasse jääb reformimata maa (asub katastriüksusest Audru metskond 141 (katastritunnus 30301:001:1015) lõunas, nimetusega Printsisaare). Kihnu Vallavalitsus on esitanud Printsisaare maaüksuse munitsipaalomandisse andmise taotluse, mis on käesolevaga menetlemisel. Teatame, et oleme tutvunud edastatud Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH programmi eelnõuga ning ei esita selle suhtes vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Männama peadirektori asetäitja Janelle Luik 675 0194 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 Toomas Kalda Keskkonnaamet Teie 15.03.2017 nr 14-6/17/869-5 [email protected] Meie 30.03.2017 nr 1.1-7/698-1 Seisukoht Kihnu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju programmile AS Saarte Liinide vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programmi kohaselt kavandatakse pikendada Kihnu sadama kaid nr 1 ca 20 meetri võrra, rajada kai ette uus metallsulundsein, akvatooriumi kaitseks kaitsemuul ja süvendada akvatooriumi. Süvenduspinnas kaadatakse Liivi lahte. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 13 ja § 151 lõige 4 ja arvestades võimalikke mõjusid veealusele kultuuripärandile tuleb KMH programmi täiendada järgnevalt: 1) täiendada peatükke 4 ja 5 veealuse kultuuripärandi osas. Sadama rekonstrueerimis- ja süvendustööde mõjualasse jääb vrakk koordinaatidel x: 6444886.7, y: 501173.3. Kihnu vetes toimund laevahukkude kohta leiab informatsiooni vrakiregistrist (register.muinas.ee); 2) täiendada KMH metoodika peatükki keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute osas ja lisada allveearheoloogiline uuring. Sadama rekonstrueerimistöödel ja kaadamisala asukoha määramisel tuleb välja selgitada olulise tähendusega asjaolud, sh veealuste kultuuriväärtusega vrakkide olemasolu; 3) lisada keskkonnamõju hindamise eksperdirühma veealuse pärandi ekspert, kes on pädev hindama keskkonnamõju veealusele kultuuripärandile; 4) lisada asjaomaste asutuste nimekirja Muinsuskaitseamet kui kultuuripärandi kaitse ja järelevalve teostaja. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Roio veealuse pärandi vaneminspektor Maili Roio, [email protected] 640 3064 Pikk 2 Tel +372 640 3050 E-post [email protected] 10123 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee Reg kood 70000958  KIHNU VALLAVALITSUS Keskkonnaamet Teie 01.03.2017 nr 14-6/17/869-4 [email protected] Meie Kuupäev digiallkirjas nr 9-1.2/13-2 Seisukoht Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta Kihnu Vallavalitsus on läbi vaadanud Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi ja teeb järgmised ettepanekud: 1. palume lisada programmi ka kaitsemuuli mõju uurimine akvatooriumile: kuidas mõjub see veevahetusele akvatooriumis; kas võib tekkida seisev vesi, mis võib minna roiskuma, seda eriti Printsisaarest lõunas kitsas osas; 2. palume lisada programmi kaardimaterjalile akvatooriumi süvendatava ala piir; 3. palume täiendada programmi selgitusega, kas kavandatud tööde käigus kavatsetakse mingil moel kasutada Printsisaart ja kas on mingi võimalus soovi korral süvendustööde käigus eemaldatavat pinnast kasutada Printsisaare madalamate osade täiteks sobiva materjali olemasolu korral. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ingvar Saare vallavanem E.Kaare 446 9910 [email protected] Linaküla Tel 446 9910 Registrikood 75003967 Kihnu vald e-post [email protected] SEB EE211010902001663000 88003 Pärnu maakond SWIFT/BIC EEUHEE2X Villu Vatsfeld Teie 20.02.2017 nr 1/1-11/66 AS Saarte Liinid [email protected] Meie 20.04.2017 nr 14-6/17/869-14 Seisukohad Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta Austatud Villu Vatsfeld Olete esitanud Keskkonnaametile (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.02.2017 nr 14-6/17/869-3 all) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi (koostaja: OÜ EstKONSULT, töö nr E1382). Keskkonnaamet edastas 01.03.2017 kirjaga nr 14-6/17/869-4 KMH programmi eelnõu seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele – Maa-Ametile, Veeteede Ametile, Kihnu Vallavalitsusele, Terviseametile, Keskkonnainspektsioonile, Pärnu Maavalitsusele ja Muinsuskaitseametile. Kõigilt asutustelt on laekunud vastused KMH programmi osas (vt kirja lisad). Vaadanud läbi Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH programmi eelnõu, esitame järgmised märkused programmi täiendamiseks: 1. KMH programmi ptk-s 2.4 on öeldud, et kavandatud tegevusele sisuliselt (asukoha)alternatiive ei ole. Oleme seisukohal, et KMH-s tuleb analüüsida vähemalt kavandatava tegevuse allalternatiive – erinevad mahud, kasutatavad tehnoloogiad ja muud tehnilised lahendused. 2. Programmi ptk 3 on antud ülevaade kavandatava tegevuse seostest strateegiliste planeerimisdokumentidega sh Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. Palume ülevaatesse lisada järgmine info: „Planeeringu seletuskirja ptk 3.7 kohaselt suuremamahuliste kaadamistööde kaalutakse uute alade kasutuselevõtmist KMH käigus. Kui kaadamisala asub kaitsealal või mõjutab seda, tuleb enne kaadamisala kasutusele võtmist läbi viia Natura hindamine ja saadud nõusolek kaitseala valitsejalt. Kaadamisaja ja -tehnoloogia valikul tuleb arvestada mõju mereelustikule laiemalt, kitsamalt kaladele ja seeläbi kalandusele koos selle sotsiaal-majandusliku aspektiga. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maaplaneeringu KSH aruande kohaselt on uue kaadamisala kasutusele võtmine võimalik vaid juhul, kui sellega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju Natura võrgustiku aladele“. 3. Ptk-s 6.6 on Natura eelhindamise tulemusena jõutud järeldusele, et Kihnu sadama rekonstrueerimine, süvendamine ja süvenduspinnase kaadamine vee erikasutusloa taotluse mahus ei mõjuta oluliselt Pärnu lahe linnuala. Seega puudub vajadus asjakohase hindamise läbiviimiseks. Keskkonnaamet ei nõustu Natura eelhindamise tulemustega. Natura eelhindamise eesmärgiks on välja selgitada projekti võimalik mõju Natura 2000 alale (kas eraldi või koos teiste projektidega) ning hinnata, kas tegemist on tõenäoliselt olulise mõjuga või mõju Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  ei ole välistatud. Leiame, et antud kohas ja mahus sadama arendustööde tegemisel (kai pikendamine, sulundseina ja kaitsemuuli rajamine ja akvatooriumi süvendamine) ja uue kaadamiskoha kasutuselevõtul ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud eeldatavalt ebasoodne mõju Pärnu lahe hoiualale. Natura eelhindamises on tuvastatud võimalik mõju linnustikule, kuid on öeldud, et leevendavad meetmed (töötatakse välja KMH aruandes) aitavad vähendada või ära hoida negatiivseid mõjusid. Natura hindamise juhendi „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamiseks Eestis“ (koostaja: MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2013) kohaselt, kui negatiivse mõju võimalikkus on tuvastatud, siis viiakse läbi mõju detailne hindamine ja töötatakse välja leevendavad meetmed, mis peavad tagama Natura 2000 ala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise. 4. Ptk-s 6 ei ole korrektne väide, et süvendamise ja kaadamise mõju Pärnu lahe linnualal on hinnatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH-s. Antud planeeringu KSH aruande ptk-s 4.18.1 (Natura hindamine) on öeldud, et nelja mere kasutusviisi puhul (vesiviljelus, sadamad, tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond, uus kaadamisala) jääb mõju ebaselgeks. Seda eeskätt põhjusel, et hindamise aluseks olev strateegiline dokument on üldise iseloomuga ja ei võimalda ka konkreetse projekti hindamiseks vajalikku täpsusastet, mille põhjal võiks teha soodsa/ebasoodsa mõju osas konkreetseid järeldusi. Natura asjakohaseks hindamiseks vajalik täpsusaste saavutatakse tulevikus läbi madalama taseme planeeringute/projektide/loamenetluste. Nendes etappides on teada täpsemad ehitusmahud/tehnoloogiad jms, millest tulenevalt on võimalik täpsem mõjude prognoosimine ja Natura-hindamine. Leevendavate meetmete kavandamine läbi järgnevate etappide ning Loodusdirektiivi ja KeHJSes toodud põhimõtetest kinni pidamine tagab olulise ebasoodsa mõju vältimise Natura 2000 võrgustikule. 5. Ptk-s 7 on kirjeldatud väga üldistatult hindamismetoodikat. Palume programmis välja tuua teemade kaupa, milliseid metoodikaid (uuringud, vaatlused, mudelid, eksperthinnangud) kasutatakse konkreetsete mõjude hindamisel. Keskkonnaamet on seisukohal, et KMH programmi käigus kasutatavate hindamismetoodikate täpsustamine võimaldab vältida hilisemaid vaidlusi metoodika asjakohasuse ja hindamise tulemuste üle. 6. Palume esitada ka ülevaade, milliseid olulisi andmeid ja uuringuid on võimalik kasutada mõjude hindamisel ning selgitada, kas on vajalik teostada täiendavaid uuringuid. Uuringuvajaduse täpsustamine aitab vältida praktikas tekkinud olukordi, kus aruannet tuleb korduvalt ümber teha, sest algandmestik on olnud puudulik või on olulised uuringud jäänud kajastamata. Keskkonnaamet on seisukohal, et uuringute vajalikkus ja sisu tuleb selgitada hiljemalt KMH programmi koostamise käigus. 7. Ptk-8 – Lähtuvalt KeHJS § 13 p 8-st palume esitada andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama. Eksperdirühma liikmete valikut põhjendades on vajalik nimetada vähemalt paar-kolm hinnangut/ analüüsi, mida spetsialist samas valdkonnas varasemalt koostanud on. Peame vajalikuks täiendada ekspertrühma piirkonna linnustikku tundva ornitoloogiga. 8. Ptk 9 – Palume lisada asjaomaste asutuste loetellu Maa-Amet, Veeteede Amet, Kihnu Vallavalitsus, Terviseamet, Keskkonnainspektsioon, Pärnu Maavalitsus, Muinsuskaitseamet ja Keskkonnaamet. Palume KMH programmi täiendamisel arvestada Keskkonnaameti ja teiste asjaomaste asutuste poolt esitatud ettepanekutega. Lähtuvalt KeHJS § 15¹ lg 6 palume programmis teostada parandused ja täiendused ning selgitada seisukohtade arvestamist või põhjendada arvestamata jätmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Vare juhataja Lääne regioon 2 (3) Lisad: Maa-Ameti (24.03.2017), Kihnu Vallavalitsuse (31.03.2017), Keskkonnainspektsiooni (21.03.2017), Muinsuskaitseameti (30.03.2017), Pärnu Maavalitsuse (20.03.2017), Terviseameti (20.03.2017) ja Veeteede Ameti (15.03.2017) seisukohad Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta Sama: OÜ EstKONSULT ([email protected]) Toomas Kalda 4477 383 [email protected] 3 (3) Lp Jaanus Tamkivi As Saarte Liinid Teie 10.07.2017 nr 1/1-11/149 [email protected] Meie 24.07.2017 nr 1.1-7/1725-1 Muinsuskaitseameti seisukoht Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH programmile AS Saarte Liinide vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programmi kohaselt kavandatakse pikendada Kihnu sadama kaid nr 1 ca 20 meetri võrra, rajada kai ette uus metallsulundsein, akvatooriumi kaitseks kaitsemuul ja süvendada akvatooriumi. Muinsuskaitseamet esitas seisukoha sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmile veealuse kultuuripärandi osas. Tegite ettepaneku sadama rekonstrueerimis- ja süvendustööde mõjualasse jääva vraki asukohas kasutada võimalike mõjude väljaselgitamiseks matemaatilist modelleerimist. Muinsuskaitseamet peab kohaseks mõjude hindamisel veealusele kultuuripärandile matemaatilise modelleerimise kasutamist. Peamiselt näeme võimalikku pikaajalist mere põhjasetete erosiooni/ akumulatsiooni vraki asukohas ja ka mälestise nr 27927 kaitsevööndi alal seoses kaitsemuuli rajamisega. Seetõttu tuleb modelleerimisel arvestada mitte ainult ehitusaegset, vaid ka ehitusjärgset mõju. Modelleerimise lähteülesanne veealuse kultuuripärandi osas soovitame eelnevalt määratleda koostöös Muinsuskaitseametiga. Samuti tegite ettepaneku viia nii vraki asukohas kui kavandataval kaadamisalal läbi sonariuuring. Kirjast ei selgu täpselt, kas te kavandate sonariuuringuid allveearheoloogilise uuringu või muude merepõhja mõõdistustööde osana. Allveearheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid Muinsuskaitseameti vastava tegevusloaga ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36). Kui teil on planeeritud tellida merepõhja mõõdistustööd, mille esmane eesmärk ei ole veealuste kultuuriväärtusega leidude dokumenteerimine, siis tuleb eelnevalt Muinsuskaitseametiga ühendust võtta, et välja selgitada kasutatava tehnika ja meetodi sobivus veealuse kultuuripärandi dokumenteerimiseks. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 31 lg 2 tuleb tuvastada ja hinnata võimalikke mõjusid kultuuripärandile. Kavandatavate sonariuuringute tulemused on KMH aruande osad, mis mh aitavad välja selgitada sadama kaadamisala asukoha määramisel olulise tähendusega asjaolusid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Roio veealuse pärandi vaneminspektor Maili Roio, [email protected] 640 3064 Pikk 2 Tel +372 640 3050 E-post [email protected] 10123 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinsuskaitseamet.ee Reg kood 70000958  Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu protokoll Aeg: 07.09.2017. kell 13.00 Koht: Kihnu sadamahoone Osavõtjad: Registreerimisleht lisatud KMH programmi tutvustus: OÜ EstKonsult ekspert Aide Kaar tutvustas KMH käigus hinnatavaid keskkonnamõjusid. Arutelu Aide Kaar: Muinsuskaitseamet soovib, et uuritaks sadamast ca 300 meetri kaugusel põhja suunas olevat vrakki. Usun, et kohalikud inimesed teavad mis vrakiga tegemist on. Jaanus Jürivete (AS Saarte Liinid): Tegemist on vana traaliga, mis pääses sadamast lahti 1980. aastatel. Ohutuse tagamiseks lõigati traali veepealne osa maha. Madala veeseisu ajal tuleb vrakk osaliselt nähtavale. Aide Kaar: kohalik omavalitsus on mures, et kui ehitatakse muul, siis veevahetus sadama tagumises osas ei pruugi enam piisav olla. Jaanus Jürivete (AS Saarte Liinid): leevendava meetmena võiks kaaluda muuli pikkuse reguleerimist, mis tagaks piisava veevahetuse kogu sadamas. Põhimõte oleks, et muul ei algaks maismaalt, vaid Kakra sääre otsa joonelt. Muuli rajamise peamine eesmärk on, et saada suur ja kandev lainetus maha, kuid madalas vees seda ei teki. Aide Kaar: arvestame selle ettepanekuga keskkonnamõju hindamise käigus. Annan info edasi Rain Männikusele, kes hindab rannaprotsesse. Toomas Kalda (Keskkonnaamet): kas setete ja heljumi leviku kohta tuleb eraldi aruanne? Aide Kaar: jah, tuleb eraldi aruanne, mis on KMH aruande lisa, kuid tulemused viiakse KMH aruandesse. Protokollis Roland Kraavi, OÜ EstKonsult  OÜ Lainemudel Registrikood: 14075763 e-post: [email protected] Töö nr 1707 Töö tellija: OÜ EstKONSULT Registrikood: 10410360 e-post: [email protected] SÜVENDAMISE JA KAADAMISE MÕJU ANALÜÜS KIHNU SADAMAS Töö autor: RAIN MÄNNIKUS Tallinn November 2017  Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas SISUKORD 1. LÄHTEÜLESANNE ................................................................................................................ 2 1.1. Eesmärk ............................................................................................................................ 2 1.2. Sisu.................................................................................................................................... 2 1.3. Lähtematerjalid ................................................................................................................. 2 2. OLEMASOLEV SITUATSIOON ........................................................................................... 3 2.1. Asukoht ............................................................................................................................. 3 2.2. Planeeritav kaitsemuul ...................................................................................................... 6 3. HELJUMI LEVIK SÜVENDAMISEL JA KAADAMISEL ................................................... 8 3.1. Tuule analüüs .................................................................................................................... 8 3.2. Mudel Delft3D .................................................................................................................. 9 3.3. Mudelite seadistused ......................................................................................................... 9 3.4. Süvendamisel tekkiva heljumi levik ............................................................................... 10 3.5. Kaadamisel tekkiva heljumi levik................................................................................... 12 3.6. Vee vahetus Suaru sadamas ............................................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................................... 14 1  Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas 1. LÄHTEÜLESANNE 1.1. Eesmärk Kihnu sadam asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Lemsi külas. AS Saarte Liinid soovib rajada Kihnu sadamasse kaitsemuuli ning pikendada olemasoleva 1. kai pikendust. Selleks tuleb muuli asukohas kaevata välja nõrk pinnas ning kaadata see Kihnu saare lähistel Liivi lahte. Planeeritud tööde jaoks telliti keskkonnamõjude hindamine. Käesolev töö on selle osa ning eesmärgiks on kontrollida heljumi levikut nii süvendamisel kui ka kaadamisel. 1.2. Sisu 1. Analüüstakse Kihnu mõõtejaama tuuli. Relevantsete suundade jaoks leitakse sobiv tuulekiiruse kvantiil, mida kasutatakse modelleerimisel. 2. Modelleeritakse heljumi levikut ja kontsentratsiooni süvendus- ja kaadamistööde ajal. 3. Hinnatakse kaitsemuuli mõju vee vahetusele Kihnu sadamas ning antakse soovitused. 1.3. Lähtematerjalid 1. OÜ Meremõõdukeskus. 2014. Töö nr M14008. Kihnu sadam. Teostatud 22.12.2014. 2. OÜ Meremõõdukeskus. 2017. Töö nr M17061. Hüdrograafiline mõõdistamine. Vrakk ja Kihnu kaadamisala. Mõõdistatud vastavalt 04.08.2017 ja 25.07.2017. 3. Kihnu mõõtejaama tuuleandmestik 01.01.1985–31.12.2015. 4. Ööpäeva keskmine meretase Kihnus perioodil 1950–1990. 5. OÜ REI Geotehnika. 2010. Töö nr 2664/II-10. Kihnu sadam. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Tallinn. 6. OÜ EstKONSULT. 2010. Töö nr B001. Munalaiu ja Kihnu sadamate rekonstrueerimise II ehitusjärgu ehitusprojekt. Kihnu sadam. Tallinn. 7. TTÜ Lainetuse dünaamika laboratoorium. 2016. Kihnu sadama kaitsemuuli mõju analüüs. 2  Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas 2. OLEMASOLEV SITUATSIOON 2.1. Asukoht Kihnu sadam asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Lemsi külas (Joonis 2.1), Kihnu saare idaküljel. Sadamasse silduvad praamid, mis ühendavad saart ligikaudu 12 km kaugusel oleva mandriga. Joonis 2.1. Kihnu sadam (ekraanitõmmis Maa-ameti kaardirakendusest). Sadama akvatooriumi lõunapiiri moodustavad 1., 2. ja 3. kai. Nende pikkused ja sügavused on vastavalt 1. kail 105 m ning 3,4 m, 2. kail 75 m ning 4,0 m ja 3. kail (väikelaevad) 65 m ning 3,4 m. Kaide esiseinad on terassulundist (Foto 2.1). Kaide lõunaküljele on rajatud graniitkividest kaldakindlustus. Selle taga on puidust vaiade rida (Foto 2.2). Kai nr 1 otsa on rajatud sulundseinast lühike loodesse suunduv ots. Selle lähedal on lained osaliselt ära viinud kivide ja puitvaiade vahelt peenosist. Seetõttu on kaldakindlustuse harja taga mitmes kohas kivid maasse vajunud (Foto 2.3). 3  Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas Foto 2.1. Kai nr 2. 20.07.2016. Foto 2.2. Vaade Kihnu sadamale idast Esiplaanil näha graniitkividest kaldakind- lustust. 20.07.2016. Kihnu sadamast läänes sisemaa suunas paikneb Suaru sadam ning loodes madal kruusa ja liivase pinnaga ala, kus suures osas kasvavad kõrkjad (Foto 2.4). Setete transpordi suund on lõunast mööda sadama kindlustatud rannajoont põhja. Liikuvad liivad ja muu materjal ladestub Kihnu sadama sissesõidukanali lähedusse ja ette. Neid koguseid ja mõju käesolevas töös ei hinnata. Foto 2.3. Kaldakindlustuse taga on pinnast Foto 2.4. Kõrkjatega kaetud poolsaar Kihnu uhutud. Hiljem on augud kividega täidetud. sadamast loode pool. 20.07.2016. 20.07.2016. Sadama akvatooriumist idas on süvendatud faarvaater. Joonis 2.2 kujutab uuritava ala batümeetriat. Sellelt on näha, et Kihnu saare rannajoone esine merepõhi on üpris madal. Planeeritavast kaitsemuulist põhja pool on mere sügavus enam-jaolt alla 1,5 meetri. Samuti on madal Kihnu sadamast vahetult idas ja kaldakindlustusvööndist lõunas. Nimetatud asjaolud annavad alust eeldada, et lainetuse tingimused on uuritaval alal üpris mahedad. 4  Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas Samale joonisele on märgitud ka laevavraki asukoht. Muinsuskaitse nõude kohaselt ei tohi süvendamisel tekkiv heljum mõjutada oluliselt vraki seisukorda. Seda tuleb arvestada tööde planeerimisel. Joonis 2.2. Kihnu sadama batümeetria. Pruunid jooned tähistavad ranna- ja kaikontuure, must joon projekteeritavat kaitsemuuli. Punasega on tähistatud laevavrakk. Koostatud lähteandmete põhjal tarkvara Delft3D vahenditega. 5  Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas 2.2. Planeeritav kaitsemuul OÜ EstKONSULT on rekonstrueerinud oma töös nr B001 Kihnu sadama. Projekti kohaselt on rajamata jäänud sadama põhjapoolne kaitsemuul ning osaliselt kai nr 1 otsa pikendus (Joonis 2.3). Kaitsemuul rajatakse projekti järgi pärast süvendustöid ehituskaevikusse, kust eemaldatakse palju kokkusurutavaid pinnaseid. Joonis 2.3. Kihnu sadam. Planeeritav kaitsemuul tähistatud punase raamiga (EstKONSULTi töö nr B001, fragment joonisest K-0351). Lainemurdja südamik moodustatakse paemurrust fraktsiooniga 100–600 mm, mis kaetakse paekividest filterkihiga. Filterkiht kaetakse graniitkivides kindlustuskividega. Lainemurdja pealmine kõrgusmärk on ette nähtud +2,5 m abs analoogselt sadama ülejäänud kaitserajatistega. Lainemurdja väliskülje kaldeks on valitud 1:2, akvatooriumipoolsel küljel 1:1,5. 6  Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas Joonis 2.4. Kaitsemuuli lõige 2 – 2. (EstKONSULTi töö nr B001, fragment joonisest K-0353). Joonis 2.5. Kaitsemuuli lõige 3 – 3. (EstKONSULTi töö nr B001, fragment joonisest K-0354). 7  Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas 3. HELJUMI LEVIK SÜVENDAMISEL JA KAADAMISEL 3.1. Tuule analüüs Planeeritava kaitsemuuli süvendamisala asub Muinsuskaitse all olevast laevavrakist lõunas. Kuna süvendamisel tekkiv heljum ei tohi levida olulises koguses laevavraki lähedusse, siis on loogiline mõju hindamisel analüüsida idast ja lõunast puhuvaid tuuli. Need võivad tekitada hoovuseid, mis kannavad setteosakesed vrakini. Põhjakaartest puhuvad tuuled kannavad setted sadamasse ning läänetuuled ei mõjuta Kihnu saare varjava mõju tõttu olukorda. Käesolevas analüüsis kasutati Kihnu tuule digitaliseeritud andmestikku aastail 1985–2015 (31 aastat). Kihnu mõõtejaam asub saare lõunatipus (Foto 3.1). Jaam on varjatud idast ja põhjast metsaga, kuid on avatud merele lõunakaartes. Nii Kihnus kui ka Sõrves toimusid kuni 30.06.2003 mõõtmised kaheksa korda ööpäevas: 00, 03, 06, 09, 12, 15, 18, 21 GMT +2 järgi (Gretskoši jt, 2004). Hiljem mõõdeti tuule kiirust ja suunda iga tund. Mõõteriistana kasutati anomorumbo- meetrit. Kihnu tuulteroos on toodud allpool (Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Edaspidi on analüüsitud andmeid iga kolme tunni tagant. Foto 3.1. Kihnu mõõtejaam lõunast vaadatuna. Joonis 3.1 Kihnu tuuled 1985–2015. 20.07.2016. Tuule andmestiku analüüs on oluline lainetuse tekkimise seisukohalt. Mida tugevam tuul, seda kõrgemad lained. Sellest lähtuvalt tekivad tugevamad pikiranda suunatud hoovused, mis kannaks süvendamisel tekkiva heljumi laevavraki suunas. Tuule kiirust tuleb samuti arvestada süvendamisel. Nimelt ei ole võimalik liiga tugeva tuule korral seda teha. Loetletud tegureid arvesse võttes on mõistlik piirata tööde tegemist teatud kiirusega ja suunaga puhuva tuule korral. Siiski peaks jääma võimalus teha töid piisavalt pikas ajavahemikus. Seepärast arvutati erinevatele suundadele vastavad tuulekiirused 90%-ilise kvantiili jaoks (Tabel 3.1). Sellest piirist oli 90% aastail 1985–2015 mõõdetud tuuli väiksema kiirusega. Leitud väärtusi kasutati heljumi leviku modelleerimiseks nii süvendamisel kui ka kaadamisel. 8  Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas Tabel 3.1. Tuule kiirused erinevate suundade jaoks 75° 105° 135° 165° 195° 225° 315° 90%-line kvantiil 7 8 9 12 12 12 8,3 3.2. Mudel Delft3D Kihnu sadama süvendamisel ja väljavõetud materjali kaadamisel tekkiva heljumi leviku modelleerimiseks on kasutatud tarkvara Delft3D. See on vaba lähtekoodiga tarkvara uurimaks hüdrodünaamilisi protsesse (nii hoovuseid kui ka lainetust), setete transporti, põhja morfoloogiat ning vee kvaliteeti jõgedes, estuaarides ja rannikutel. Seda on kasutatud paljudes paikades üle maailma, nagu näiteks Hollandis, USAs, Hong Kongis, Singapuris, Austraalias, Veneetsias. Tarkvara uuendatakse ja arendatakse pidevalt ning sellesse lisatakse regulaarselt uusimaid modelleerimise tehnikaid ja võimalusi Deltarese uurimiskeskuses Hollandis. Delft3D koosneb moodulitest, milledest igaüks on suunatud erineva sisuga ülesannete lahendamiseks. Neid võib kasutada kombineeritult keerukamate ülesannete jaoks. Lisaks on eraldi moodulid andmete sisestamiseks ja tulemuste analüüsiks. Moodul WAVE põhineb SWAN mudelil. SWAN mudel (Simulating WAves Nearshore) on kolmanda põlvkonna spektraalne lainemudel, mis võimaldab arvutada tuulelainete parameetreid madalas rannikumeres ja sisevetes. Mudel baseerub kahemõõtmelise spektraalse lainemõju bilansi võrrandil. SWAN mudelit on edukalt verifitseeritud välimõõtmiste põhjal ja paljudes laboratoorsetes eksperimentides. Hydrodünaamiline moodul FLOW baseerub Navier-Stokes'i võrranditel, mis on kohaldatud madala vee jaoks. Nende võrrandite lahendamiseks rakendatakse kõrgemat järku absoluutselt stabiilseid numbrilisi skeeme. Tõusudest-mõõnadest ning atmosfääri mõjudest (õhurõhu muutumine, tuul) tingitud mittestatsionaarsed hüdrodünaamilised protsessid (nt hoovused ja nende poolt põhjustatud transport) arvutatakse ebaregulaarsel arvutusvõrgul, mis on üldiselt konstrueeritud vastavuses arvutuspiirkonna raja(de) geomeetriaga piirtingimustega piiratud võrgustikul. 3.3. Mudelite seadistused Süvendamisel tekkiva heljumi leviku modelleerimiseks arvutati esmalt lainetuse parameetrid moodulis WAVE. Selles kasutati kolmeastmelist skeemi (kaadamisel kaheastmelist). Esimese astmena arvutati lainetuse parameetrid tervel Riia lahel, suhteliselt tagasihoidliku lahutusvõimega (mudeli võrgu samm varieerus 1 ja 4 km vahel). Teise astmena arvutati lainetuse omadusi Kihnu saare idakülje läheduses (võrk kattis 11,2  5,5 km suurust ala ja lahutusvõime oli 80 ja 450 m vahel). Kolmandas astmes leiti otsitavad väärtused (võrk kattis 1,4  1,6 km suurust ala ja lahutusvõime oli 7 ja 30 m vahel). Arvutusalade võrgu sammud olid tihedamad sadama läheduses ja mõnevõrra suuremad sadamast kaugemal paiknevatel merealadel. Teise ja kolmanda astme arvutused tuginesid mudeli kõrgemas astmes leitud lainetuse parameetritel. WAVE moodulis rakendati ühest suunast pidevalt puhuvat tuult (kvantiilid tuuled ülalnäidatud tabelis) ning tervet ala katvat ühtlast veetaset. Veetasemeks valiti lihtsustatult 0 meetrit, sest veetaseme muutus ei mõjuta oluliselt heljumi levikut nii süvendamisel kui ka kaadamisel. 9  Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas Mooduli WAVE viimase astme tulemused olid sisendiks moodulile FLOW. Süvendamise arvutusvõrk kattis 1100  900 m suurust ala ja lahutusvõime oli 15 ja 20 m vahel. Kaadamise arvutusvõrk kattis 4200  4700 m suurust ala ja lahutusvõime oli 40 ja 40 m vahel. Võrkude erinevus on põhjustatud vähesest ajalisest võimalusest optimeerida arvutuskiirust, mis ei oma siiski tulemustes rolli. Batümeetria alusandmed saadi Veeteede Ameti mõõdistustest, Balti mere batümeetria andmebaasist (BSHC, 2013) ning OÜ Meremõõdukeskuse tööst. Need interpoleeriti kasutatud arvutusvõrkudele Delft3D sisseehitatud tarkvara abil. Rannik esitati mudelis tasapinnana, mis tõusis veetasemest 2 m kõrgusele, et vältida probleeme maismaa ebarealistliku üleujutamisega. Sadama kaisid kujutati tõkkena, mis peegeldab 100% laineid. Sadama kivikindlustust kujutati 2,5 m kõrguse tõkkena, mille peegelduskoefitsient oli 0,2. Rannajoone peegeldukoefientsieks valiti 0,05. Mere põhjahõõret mudelis ei arvestatud. Süvendamisel ei analüüsitud heljumi levikut põhjatuulte korral, kuna tekkivad lained on lühikese tuule jooksumaa tõttu madalad ega kanna osakesi kaugele süvenduspaigast. Samuti ei levi nad olemasoleva vraki suunas. Kihnu saare varjava mõju tõttu ei vaadeldud ka läänetuulte mõju. Simulatsioone teostati kahepäevase ajavahemiku (01.–02.11.2017) vältel. Arvutusi ei seotud hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste parameetritega konkreetsetel päevadel, mistõttu mudel ei peegelda situatsiooni valitud päevadel ning on kasutusel vaid mittestatsionaarsete protsesside käigu iseloomustamiseks. Mitmesugused hüdrodünaamilised parameetrid vajavad üldjuhul teatavat kohanemisaega (spin-up time), et kohaneda muutuva situatsiooniga (nt. avamerelt saabuvate lainetuse tingimustega). Selle aja jooksul võivad settimisprotsessid toimuda märgatavalt erinevalt tasakaalulisest situatsioonist ning nende väärtused ei ole realistlikud. Süsteemi kohanemisajaks valiti 600 minutit. OÜ REI Geotehnika aruande (2012) põhja kasutati simulatsioonides heljumina peenliiva, mille mediaanläbimõõt oli 0,12 mm. 3.4. Süvendamisel tekkiva heljumi levik Süvendamisel tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu (Joonis 3.2), mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.11 08:00, lõpp: 01.11 20:00). Selline lähenemine kirjeldab mõistlikul moel heljumi tekkimist ning vastab tavalisele praktikale, mille kohaselt süvendustehnika liigub süvendataval alal edasi väga aeglaselt. Allika kaugus laevavrakist oli ligikaudu 300 m. Süvendustööde tegeliku paiknemise (nn süvenduspunktide asukoht kanali või akvatooriumi erinevates punktides) mõju heljumi leviku dünaamikale on üldiselt väike, kuid heljumi leviala on ulatuslikum siis, kui süvendustööd toimuvad sadamast avamere pool. Konservatiivse hinnangu leidmise huvides on vaadeldud süvenduspunkt ("Syvendus") valitud lähemale Liivi lahe avaosale ja olemasolevale vrakile. Peeneteraliste setete (heljumi) ning nende allika omadused määrati lähteandmetes esitatud geoloogilise aruande (OÜ REI Geotehnika. 2010. Töö nr 2664/II-10) põhjal. Modelleeritavaks heljumiks valiti mölline peenliiv, mille representatiivne diameeter oli d50 = 0,1 mm. Setete voog (5 kg/s) on oletuslik, sest ei olnud teada kasutatav süvendustehnoloogia. Kuna peeneteraliste setete levikuala on põhiosas määratud settimiskiiruse ja hoovuse kiirusega, annab see valik adekvaatsed tulemused ning on õigustatud keskkonnamõju hindamiseks ja soovituste andmiseks. Kui süvendamistehnoloogia erinevuse tõttu peaks olema tegelikult veesambasse paisatava 10  Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas osakeste kontsentratsioon või omadused erinevad arvutustes kasutatud suurustest, saab käesolevas aruandes esitatud tulemuste põhjal siiski hinnata tegeliku heljumi kontsentratsiooni, sest setete allika võimsus on lineaarses seoses heljumi hulgaga arvutusala mistahes punktis. Joonis 3.2. Setete allika asukoht Kihnu sadamas Joonis 3.3. Heljumi levik 60 minutit pärast (Syvendamine). süvendustööde algust. Valged ala tähistavad mudelis maismaad ning must joon selle piiri. Keskkonnamõju hindamiseks on oluline seada mudelisse kontsentratsiooni piir, millest madalamate puhul ei erine need looduslikust foonist. Laura Raag uuris oma magistritöös (2014) süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele. Ta leidis, et olemasoleva heljumi looduslikus kontsentratsioonis võib tuvastada Eesti rannikul suuri hooajalisi muutuseid (Raag, 2014). Kõrgeimaid kontsentratsioone on täheldatud aprillis, mil toimub fütoplanktoni kevadõitseng (Schneider jt 2006). Suurimad heljumi väärtused Liivi lahe avaosas esinevad juulis ja augusits, mis on omakorda seotud sinivetika kogumitega. Heljumi kontsentratsioonide suuremad väärtused oktoobris on põhjustatud tuulepinge kasvust. Madalates piirkondades põhjustab kontsentratsiooni tõusu tuule poolt tekitatud resuspensioon. Raagi magistritöös välja toodud heljumi fooni kaartide põhjal võib valida heljumi kontsentratsiooni looduslikuks piiriks konservatiivselt 3 g/m³. Simulatsioonid viidi välja erinevatest suundadest puhuvate tuule kiiruste kvantiilide korral. Tabel 3.2 kajastab tulemusi, milledest on näha, et need on suhteliselt väiksed ega levi kuni vrakini. Süvendamisel tekkiv heljum võib levida vrakini tugeva kagutuule (kiirus üle 15 m/s) korral (Joonis 3.3). Sadama akvatooriumi suunas leviva heljumi ala on aga väike, kuna põhjakaartest puhuvad üldiselt mahedad tuuled. Seepärast ei ole seda täiendavalt analüüsitud. Teradest d50 = 0,1 mm väiksem heljum võib aga levida kaugemale ka nõrgema tuule korral. Seepärast on mõistlik lõpetada süvendamistööd, kui suundadest 30°–180° puhuva tuule kiirus ületab kolme tunni jooksul 12 m/s. 11  Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas Tabel 3.2. Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus süvendamispunktist 75° 105° 135° 165° 195° Kaugus, m 80 150 200 150 100 3.5. Kaadamisel tekkiva heljumi levik Kaadamisasukohas (Joonis 3.4Joonis 3.2) tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.11 08:00, lõpp: 01.11 10:00). Allika võimsuseks valiti 10 kg/s, mis on 600 kg/minutis ehk 36 t/h. Selliselt on modelleeritud setete puistamist lühikese aja jooksul laevalt merre. Allika asukoha valik kaadamisasukohas ei mõjuta kuidagi lõpptulemust, kuna tingimused (hoovused, sügavus) ei muutu alas märkimisväärselt. Setete parameetrid on samad, mis süvendamisel ning sarnaselt eelmises peatükis kirjeldatule on ka siin setete allika võimsus lineaarses seoses heljumi hulgaga arvutusala mistahes punktis. Joonis 3.4. Kaadamisala (tähistatud Joonis 3.5. Heljumi levik 60 minutit pärast punasega) Kihnu saare lähistel. kaadamist algust tuule kiiruse 13 m/s korral. Simulatsioonid viidi välja erinevatest suundadest puhuvate tuule kiiruste kvantiilide korral. Tabel 3.3 kajastab tulemusi ning Joonis 3.5 kujutab üht tulemust. Võrreldes neid kaadamisala gabariitidega (270  270 m), siis võib öelda, et ainult väike osa merre puistatavast materjalist liigub heljumina üle kaadamisala piiride. Kuna avamerel ei teki lainetuse murdumisest põhjustatud rannalähedast hoovust ning tuule poolt põhjustatud hoovus mõjub veepinna lähedal (Roelvink ja Reniers, 2011), siis saabki kaadatatav materjal liikuda väljapoole kaadamisalast ainult tugevama tuule korral. Seepärast on mõistlik peatada kaadamine, kui tuule kiirus on üle 3 tunni olnud üle 13 m/s. 12  Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas Tabel 3.3. Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus kaadamispunktist 75° 105° 135° 165° 195° 225° 315° Kaugus, m 50 150 250 500 600 400 100 3.6. Vee vahetus Suaru sadamas Vee vahetust Suaru sadama tagumises osas mõjutab peamiselt selle akvatooriumi pikk, kitsas ja sopistunud kuju ning madal sügavus. Veevahetuse ebapiisavusest annab tunnistust roostumine Soaru sadama tagumises osas. Kavandatav muuli rajamine veevahetust oluliselt ei mõjuta, sest seda piiravad tingimused Soaru sadamas ei muutu. Juhul, kui soovitakse veevarustust parandada, tuleb kas Soaru sadama muuli või läbi sadamat piirava tehisliku poolsaare rajada toruühendus merega. 13  Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas KASUTATUD KIRJANDUS Baltic Sea Hydrographic Commission. 2013. Baltic Sea Bathymetry Database version 0.9.3. Alla laaditud lehelt http://data.bshc.pro/ 29.04.2016. Dean, R. G., Dalrymple, R. A. 2002. Coastal Processes with Engineering Applications, Cambridge University Press. Gretskoši, J., Krabbi, M., Keevallik, S. 2004. Tuule suund ja kiirus Liivi lahe ümbruses. Eesti Mereakadeemia Toimetised. 1. 99–107. Raag, L. 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire andmetest. Tallinna Tehnikaülikool. Roelvink , D., Reniers , A. 2011. A Guide to Modeling Coastal Morphology. World Scientific. Schneider, B., Kaitala, S., Maunula, P. 2006. Identification and quantification of plankton bloom events in the Baltic Sea by continuous pCO2 and chlorophyll a measurements on a cargo ship. Journal of Marine Systems, 59, pp. 238–248. USACE. 2008. Coastal Engineering Manual. Part II. Chapter 7. Harbor Hydrodynamics. 14  Kihnu sadama renoveerimine Eksperthinnang sadama uuendamise mõjust Pärnu lahe Natura 2000 linnuala kaitseväärtustele Tellija: AS Saarte Liinid Koostaja: Mati Kose OÜ Naturum Pärnu 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................ 1 2. Kavandatava tegevuse lühiülevaade .......................................................................................... 2 2.1. Täiendavad alternatiivid tegevuste läbiviimisel: .................................................................... 4 3. Piirkonna linnustiku kaitseväärtused .......................................................................................... 6 3.1. Kihnu sadamapiirkonna linnustiku kaitseväärtused ............................................................... 8 3.2. Kaadamisala merepiirkonna linnustiku kaitseväärtused ...................................................... 12 4. Hinnang tegevuse mõjudest linnustikule ................................................................................. 21 4.1. Sadama süvendamine, materjali transport ja kaadamine .................................................... 21 4.2. Olemasoleva kai uuendus ning lainemurdja rajamine ......................................................... 24 5. Arendustegevuse mõjude olulisuse hindamine linnustikule .................................................... 26 6. Koondjäreldused ja leevendavad meetmed ............................................................................. 29 Kasutatud allikad .............................................................................................................................. 31 1 1. Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud AS Saarte Liinid tellimusel seoses vajadusega hinnata kavandatava Kihnu sadama laiendamistööde võimaliku mõju Natura 2000 võrgustiku Pärnu Lahe linnuala linnustikule, vastavate kaitseväärtustega liikide elupaikadele ja kaitseseisundile. Sadama süvendamine ja täiendava kaitsemuuli rajamine on seotud Kihnu-Munalaiu sadamate vahelise praamiliikluse ohutu korraldamise vajadusega. Linnustiku mõjude analüüsimise eksperthinnang on osaks sadama kaitsemuuli rajamise, akvatooriumi süvendamise ning vastava pinnase kaadamise vee-erikasutusloa keskkonnamõju hindamisest, mille läbiviijaks on OÜ EstKonsult. Käesoleva eksperthinnangu koostamiseks on kasutatud selle autori käsutuses ja kättesaadavates andmeallikates olevat informatsiooni ning teadmisi ja kogemusi vastava piirkonna linnustiku uuringutega seotult. 1 2. Kavandatava tegevuse lühiülevaade Vastavalt algatatud Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmile on Kihnu sadama rekonstrueerimise eesmärk on olemasoleva sadama jätkuv haldamine selleks, et tagada Kihnu saare ja mandri vaheline püsiv laevaühendus. Vastavalt eelnimetatud KMH programmile on Kihnu sadama uuendamiseks vajalikud kavandatavad tegevused järgmised (joonis 1): - Sadamaala akvatooriumi süvendamine 4,5 sügavuseni (hinnanguline väljakaevatava pinnase maht 14 500 m3, - Olemasoleva kai nr 1. pikendamine u. 20 m võrra - Uue põhjapoolse kaitsemuuli rajamine (muulialuse merepõhja süvendamise hinnanguline maht 8000 m3; ehitusmaterjalide veekeskkonda uputamise maht kaide ja muuli ehitustöödeks kokku kuni 33 980 m3) Läbi viidatavate tööde jaoks kasutatavate seadmete nimekiri on esitatud allpool, ent täpsem tehnika ja seadmete võimsuse valik sõltub tööde hanketulemustest ja ilmastikust - Ujuvalused tõste- , rammimis- ja transpordivahenditele - Sulundseina süvistamiseks kõrgsagedus vibroramm, vajadusel ka löökramm - Muuli ehituseks pika noolega ekskavaator - Süvenduseks pinnasepump või ujuv / ujuvalusel koppsüvendaja - Süvendatud pinnase kaadamiseks altavanev pinnaseveo pargas - Süvendusperioodi pikkus sõltub sellest firmast, kes töid teostab. Turul on olemas väiksema ja suurema tootlikkusega süvendusfirmasid, kuid töömaht, mida mingisuguse tööetapi jaoks on vaja teostada, pole kuigi suur. Arvestusliku keskmisena 300 - 400 m3/ööpäevas ning kuna töid ilmselgelt hakkab takistama ilm, siis võiks süvendusperioodi pikkuseks hinnata 2 korda pikemat perioodi. - Sadamakavatooriumi süvenduse pinnasmaterjalide kaadamine merekeskkonda. Kaadamise asukohana on kavandatud ligikaudu 250x250 m ala Liivi lahes Kihnu sadamast ligikaudu 4000 m kagus (joonised 2 ja 3). Kaadamisel on arvestusliku keskmise pinnasetööde toimumise juures (300-400 m3/ööpäevas) arendaja hinnangul vajalik teha kohta edasi-tagasi ööpäevas 4 tühjendusreisi - Alternatiivse lahendusena lepiti 29.01.2018 osapoolte vahel kokku uus kaadasmiala asukoht, mida on täpsemalt iseloomustatud peatükis 2.1 - Alternatiivse lahendusena lepiti osapoolte vahel 29.01.2018 kokku, et 50% sadama akvatooriumi süvendamise pinnase materjalist on võimalik laotada sadama kõrval asuvale liivaneemikule, mis on tekkinud varasemate sadama süvendamiste käigus. Sellega on võimalik ligi poole võrra vähendada merre kaadatava materjali hulka ning vastavaid süvendusmaterjali transpordipargase reise - Arendaja poolt pole esitatud täpsemat informatsiooni kui pika ajavahemiku vältel süvendus- ja ehitustööd võivad kesta. Tõenäoliselt on see periood koos ilmastikust jm tehnilistest ja logistilistest asjaoludes tulenevate viivitustega mitte vähem kui 12-24 kuud. 2 Joonis 1. Kavandatav Kihnu sadama akvatooriumi süvendus ning põhjapoolse kaitsemuuli rajamine (Kaart: KMH programmi materjalid) Joonis 2. Ülevaatekaart Kihnu sadama renoveerimistööde (must ruut) ja kavandatava kaadamispaiga (kollane ruut) ning täiendava alternatiivse kaadamisala (roheline ruut) paiknemisest Kihnu merepiirkonnas. Meresügavuste aluskaart: TÜ EMI andmestik. 3 Sadama akvatooriumi süvendamise tulemusena eemaldatud pinnase kaasamiseks kavandatud asukohas on vastavalt Maa-ameti merekaardi andmestikule tegemist üldiselt liivase põhjaga, sügavusega 9,5 – 10,7 m aeglaselt lõuna- ning ida suunas süveneva merekeskkonnaga, (joonis 3). Kaadamisala ümbruses on merekaardi alusel ka mõned ümbritsevast merepõhjast kuni 1m seljandikud, mille puhul on suure tõenäosusega tegemist liivast ja setetest välja ulatuvate kivikuhjatistega. Joonis 3. Ülevaade Kihnu sadama süvendamiseks kasutada soovitava kaadamisala (kollane ruut) ja alternatiivse asukoha (roheline ruut) ümbruste batümeetriast (Aluskaart: Maa-ameti WMS teenus, veekogude sügavusinfo andmestik) 2.1. Täiendavad alternatiivid tegevuste läbiviimisel: Seoses linnustiku mõjude hindamise esialgsete tulemustega tekkis vajadus täiendavate sadama põhjapinnase süvendamisega seotud alternatiivseteks lahendusteks, et võimalikult vähendada mõjusid linnustikule. 29.01.2018 Keskkonnaameti Pärnu büroos toimunud kõigi seotud osapoolte (arendaja, KMH koostaja, linnustiku ekspert, Kihnu Vallavalitsus, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakond) arutelul analüüsiti vastavaid võimalusi. Lähtuvalt ökoloogilistest ja tehnilistest piirangutest töötati välja ja lepiti kokku järgmised alternatiivsed lahendused ja täpsustatud sadama renoveerimistööde tegevused: - sadama põhjapinnase süvendusmaterjal: lepiti kokku, et tehniliselt on võimalik ca 50% süvendamisel kavandatavast pinnasest laotada sadamast põhjas olevale varasemate süvendustööde käigus tekkinud tehislikule liivaneemikule. See võimaldab ligi poole võrra vähendada süvendusmaterjali transporti avamere kaadamispaika ja seal merepõhja kaadamist, mis vähendab samavõrra häirivat mõju linnustikule transpordil ning merepõhja elupaikade toidubaasi muutmist 4 - alternatiivne kaadamisala: kuivõrd esialgselt valitud kaadamispaiga osas ilmnes ala olulisus rändepeatustel toituvatele merelindudele, siis tekkis hindamise mõjude käigus vajadus leida alternatiivne ala. Selle puhul oli oluline arvesse võtta lisaks linnustikule nii kaadamiseks sobivat mere miinimumsügavust (ligikaudu 9 m), sarnast kaugust sadamast ja paiknemist laevateede suhtes ja võimlaust vältida looduskaitselise väärtusega merepõhja elupaikade ning kalade kudemispaikade kahjustamist. Samuti on oluline, et valitaval alal puuduksid merearheoloogia seisukohalt olulised kultuuriväärtused. Kuivõrd tõenäosus vastavate objektide leidmiseks merepõhjas on selles piirkonnas väike, siis lepiti kokku, et vastavad sonaruuringud viiakse läbi peale elustiku jaoks sobiva ala piiritlemist. Erinevate asukohavariantide kaalumise arutelu tulemusena jõuti kokkuleppele, et uue alternatiivina hinnatakse keskkonnamõjusid alale, mis paikneb esialgsest alast ligi 1900 m idakagus ning on samasugune 250 x 250 m küljepikkusega ala selle keskpunkti koorinaatidega 58˚7’25.67’’ 24˚6’52.37’’ ( joonised 2 ja 3). - sadama arendustegevuste täpsem etapiviisiline kirjeldus ja võimalike tehnoloogiate täpsustamine: vastavalt arendajalt saadud täiendavale informatsioonile on võimalik töö senisest täpsemalt jagada tegevuse eri etappideks ning tulenevalt sellest ning täiendavast infost kavandatavate tööde tehnoloogiate osas on võimalik vastavate tegevuste mõjusid ja ulatust täpsemalt hinnata ning vastavaid leevendavaid mõjusid kavandada 5 3. Piirkonna linnustiku kaitseväärtused Kihnu merepiirkonna ja Pärnu lahe merealad on piirkonnas esinevate linnuliikide arvukuse rahvusvaheliste väärtuskünniste täitmise ja ökoloogilise olulisuse alusel määratud rahvusvahelise tähtsusega linnualade (Important Bird Area) hulka. Eestis on neid piirkondi kattev Pärnu lahe tähtis linnuala on üks olulisemaid arktiliste ja mere- ja veelindude läbirände-, peatumis-, talvitumis- ja pesitsusalasid Eestis (Kuus ja Kalamees, 2003). Kui võrrelda Eestis läbirändel peatuvate ja Pärnu lahe tähtsal linnualal esinevate liikide arvukuse hinnanguid, siis ilmneb, et rea liikide jaoks on Pärnu lahe tähtis linnuala üheks võtmepiirkonnaks – punakurk-kaur, väikeluik, merivart, aul, mustvaeras, tõmmuvaeras (tabel 1). Kõik need liigid on ühtlasi ka Eesti nö vastutusliigid, kelle vastava rändetee asurkonna väga suur hulk isendeid on seotud Eesti peatuspaikadega. Nende seas punakurk-kaur, aul ja tõmmuvaeras on liigid, kelle arvukus viimase paari aastakümnega tugevalt langenud ning nende kaitsevajadus seetõttu suurenenud (Skov jt., 2011). Nimetatud rahvusvahelise olulisusega linnustiku esinemisala on EL Natura 2000 kaitsealade võrgustiku kuuluv linnuala. Selle siseriikliku juriidilise kaitse tagamiseks on moodustatud Pärnu lahe hoiuala (Vabariigi valitsuse määrus 18.05.2007 nr 154 ), mille koosseisu kuuluvad nii kogu Kihnu sadama akvatoorium kui saart ümbritsev laiem mereala, sh. kaadamise soovitav asukoht. Vastavalt nimetud määrusele on hoiuala linnukaitselised eesmärgid järgmised: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio); Nimetatud kaitse-eesmärkideks olevatest liikidest on vaid punaselg-õgija ja rukkiräägu elupaigad sellised, mis ei kattu käesoleva eksperthinnangu objektiks oleva sadama renoveerimise ning kaadamisala asukohaga. Teiste kaitstavate liikide osas antakse täpsem ülevaade arendustegevuse piirkondade kasutatavusest ning vastavat ökoloogilisest tähtsusest käesoleva peatüki järgnevates osades. Lisaks Pärnu lahe hoiuala kaitse-eesmärkidena loetletud liikidele on oluline arvestada ka 6 Looduskaitseseaduse II kaitsekategooria liikide tutt-tiiru ja räusa e. röövtiiru tähtsuselt II haude- asurkonnaga Eestis Kihnu laidudel1 Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala kaitserežiimi on laialdaselt kasutatud väljapoole olemasolevaid kaitsealasid jäävatel Natura aladel. Kavandatavate tegevuste mõjude hindamisel võib probleemiks olla saadavate hinnangute täpsus. Füüsilised protsessid on tänapäeval sageli matemaatiliselt modelleeritavad, mõjude hindamisel linnustikule selline võimalus reeglina puudub. Paremal juhul saab kasutada väheste teadusuuringute tulemusi, mis on saadud kindlates konkreetsetes tingimustes ja ei kirjelda piisavalt elusloodusele iseloomulikku varieeruvust. Antavad hinnangud põhinevad enamasti nn. eksperthinnangutel ja nõuavad sageli ettevaatusprintsiibist lähtumist(Luigujõe, 2016). Tabel 1. Eesti rannikul ja merealadel peatuvate veelindude arvukushinnangud, osakaal geograafilise rändetee kogupopulatsioonist (Luigujõe, 2016) ning Pärnu lahe linnuala arvukushinnangud ja osakaal Eesti koguarvukusest. Tabelis on esitatud vaid need liigid, mis on loetletud Pärnu lahe tähtsa linnuala ja hoiuala kaitse-eesmärkidena Liik Läbirändel Eesti Arvukuse max Pärnu lahe HA peatuvad osakaal hinnang osakaal isendid rändetee Pärnu lahe % Eestis2 asurkonnast linnualal3 Punakurk- 20 000 26,7% 4000 20,0% kaur Kormoran 30 000 7,7% 6000 20,0% Kühmnokk- 25 000 10,0% 2100 8,4% luik Väikeluik 10 000 50,0% 7 5004 75,0% Laululuik 20 000 33,9% 600 3,0% Hallhani 10 000 40,0 % 400 4,0% Valgepõsk- 150 000 35.7% 15 000 10,0% lagle Viupart 300 000 20,0% 20 000 6,7% Rääkspart 20 000 33,3% 40 0,2% Piilpart 100 000 20,0% 1500 1,5% Sinikael-part 200 000 10,0 % 4000 2,0% Soopart 20 000 83,3% >1000 5,0% Rägapart 10 000 0,5% 150 1,5% Luitsnokk- 15 000 37,5 >200 1,3% part Tuttvart 200 000 16,7% 5000 2,5% Merivart 150 000 48,4% 57 000 38,0% Hahk 30 000 3,9% >140 0,5% 1 http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3931:vaeikeste- meresaarte-haudelinnustiku-seire-2016-a&catid=1331:elustiku-mitmekesisuse-seire-2016&Itemid=5834 2 Luigujõe, 2016; 3 Kuus ja Kalamees, 2003 4 Luigujõe, 2013 7  Aul 500 000 25% 270 000 54,0% Mustvaeras 350 000 21,6% 132 000 37,7% Tõmmuvaeras 200 000 20,0% 70 000 35,0% Sõtkas 200 000 17,4% 4500 2,3% Väikekoskel 3000 7,5% + Rohukoskel 5000 2,9% >110 2,2% Jääkoskel 10 000 3,7% 1000 10,0% Alk 1000 0,1% + 3.1. Kihnu sadamapiirkonna linnustiku kaitseväärtused Kuigi põhimõtteliselt on enamiku Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide esinemine Kihnu sadama ning kavandatava laienduse piirkonnas võimalik, on mõjude hindamiseks oluline teada seda rannikuvööndit regulaarselt kasutavate liikide esinemist ja arvukust ning nende ökoloogilisi nõudeid elupaikadele ja elukeskkonnale. Kuigi Kihnu sadamast kui saarele juurdepääsu logistilise sõlme piirkonnast on üksjagu juhuvaatlusi, annab täpsema ülevaate piirkonna olulisusest linnustikule süstemaatiliste kogu saare ranniku loendustulemuste võrdlemine huvipakkuva piirkonnaga. Kihnu saare ranniku viidi süstemaatilised veelinnustiku loendused läbi kevad- ja sügisrände perioodidel 2014. aastal Eesti Mereinstituudi poolt Kihnu hoiuala kaitsekorralduskava koostamise raames (Kose, 2014). Saare rannikulõigud olid jagatud vastavalt geograafilistele ja ökoloogilistele allüksustele sobivateks loenduslõikudeks. Neist Kihnu sadama piirkond oli eraldi loendussektor (joonis 4). Lähtuvalt Kihnu sadama rekonstrueerimise tööde asukohast ning võimalikust mõjuulatusest võib vastava Kihnu sadama piirkonna linnustiku loendusala andmestikku pidada väga sobivaks ala looduskaitselise väärtuse ja võimalike arendustegevuse mõjude hindmaiseks. Joonis 4. Loendussektorite piirid 2014. a. Kihnu rannikulinnustiku inventeerimisel Kaitse-eesmärgiks olevate, ehk nn. kaitsekorralduslikult oluliste liikide kevad- ja sügisperioodide loendustulemused loenduskordade lõikes on esitatud tabelites 2 ja 3. Üldistatult võib loendustulemuste ning sadamas tehtud juhuvaatluste põhjal öelda, et sadama akvatooriumil ning selle lähiümbruse veealal on tavalisem inimtegevusega hästi kohanenud liikide nagu kajakad (Larus ssp.) , jääkoskel, sinikael-part. Sadamakaide ja akvatooriumi ümbruse suhteliselt sügav ning 8 eriti domineerivate lääne ja edelakaarte tuulte lainetuse eest üsna hästi varjatud veeala on üks paremaid kalade noorjärkude koondumisalasid Kihnu rannikul ning seetõttu meelitab siia toituma ka üpris märkimisväärselt kaaltoidulisi liike, sh. eriti naeru- ja kala- ja hõbekajakaid ning mõnevõrra vähem jõgi-, rand- ja tutt-tiire ning jääkosklaid. Tiirude puhul on nende esinemine valdav hiliskevadest hilissuveni, mil rannikuloendusi ei tehtud. Kalatoiduliste liikide jaoks on lisaks heale toidubaasile oluline ka vee hea läbipaistvus väiksema laienetuse tõttu. Nii olemasoleva sadamakai kivimuul kui ümbruse hooned ja üles seatud „kosklakongid“ on põhjuseks et tegemist on ühe jääkoskla meelisalaga Kihnu rannikul. Lisaks pesitsevatele isenditele koonduvad sellesse piirkonda ka linnud laiemalt alalt vaatlusandmete kohaselt hilissügisel (tabelid 2 ja 3). Teistest kalatoidulistest liikidest koondub hilissügisel piirkonnas ka tuttpütte. Sadama akvatooriumist põhja jääv Vanakiriku nina ja Pilli otsa vajele jääv Vanakirku kääru nimeline laht ja mereala on laugelt süveneva liivase põhja tõttu oluline toitumisala laulu- ja väikeluikedele, eriti kevadisel- aga ka sügisesel peatusperioodil. Teistest rannikulähedase mere linnuliikidest on oluline liivapõhja karpidest toituva sõtka arvukus. Keskmise- ja suurema sügavusega merealade põhjatoidulised liigid on arvukamalt esindatud talvisel ja varakevadisel perioodil sh. 2017. aasta kevadel, mustvaeras 5000 ja tõmmuvaeras 2500 lindu laiemal sadamat ümbritseval akvatooriumil (tabel 5, joonis 5) ning aul Kihnu sadama lähemas piirkonnas kuni 70 linnuga (tabel 5). Tabel 2. Kihnu sadama sektoris loendatud rannikumere veelindude arvukused ja osakaal kogu Kihnu rannikumere samaaegsest vastavate liikide arvukusest 2014. aasta inventuuri kevadperioodi loendustel. LIIK KOOD 2.04.2014 15.04.2014 Arv Osakaal Arv Osakaal Kühmnokk-luik CYGOLO 6 2,3% 6 3,3% Väikeluik CYGCOL 23 2,5% 84 12,2% Laululuik CYGCYG 81 42,6% Ristpart TADTAD 3 8,1% 3 10,0% Viupart ANAPEN 5 3,0% Piilpart ANACRE 3 2,8% Sinikael-part ANAPLA 7 4,1% 4 4,0% Tuttvart AYTFUL 6 6,7% Aul CLAHYE 8 2,0% Sõtkas BUCCLA 64 17,6% 10 4,4% Rohukoskel MERSER 1 5,0% 4 10,8% Jääkoskel MERMER 18 8,8% 47 22,2% Kormoran PHACAR 1 11,1% Naerukajakas LARRID 10 9,9% 202 39,5% Kalakajakas LARCAN 10 8,4% Tutt-tiir STESAN 2 10,0% KOKKU 219 8,6% 399 12,2% 9 Tabel 3. Kihnu sadama sektoris loendatud peatuvate rannikumere veelindude arvukused ja osakaal kogu Kihnu rannikumere samaaegsest vastavate liikide arvukusest 2014. aasta inventuuri sügisperioodi loendustel. LIIK KOOD 9.09.2014 1.10.2014 22.10.2014 Arv Osakaal Arv % Arv % Kühmnokk-luik CYGOLO 2 0,1% 3 0,6% 10 1,3% Väikeluik CYGCOL 8 9,3% Laululuik CYGCYG 14 9,3% Hallhani ANSANS 5 27,8% Ristpart TADTAD 0 0 Viupart ANAPEN 17 1,7% 124 7,6% Rääkspart ANASTR 10 52,6% Piilpart ANACRE 5 16,7% Sinikael-part ANAPLA 37 4,8% 57 4,7% Luitsnokk-part ANACLY 5 62,5% Tõmmuvaeras MELFUS 7 0,2% Sõtkas BUCCLA 13 1,6% 272 35,6% 317 38,9% Rohukoskel MERSER 4 20,0% Jääkoskel MERMER 7 4,4% 4 3,7% 49 26,1% Tuttpütt PODCRI 20 29,9% Hallpõsk-pütt PODGRI 1 100,0% Kormoran PHACAR 2 0,05% 44 21,9% 1 50,0% Hallhaigur ARDCIN 1 4,2% 1 12,5% Naerukajakas LARRID 5 0,3% 140 14,6% 3 0,3% Kalakajakas LARCAN 54 6,1% 4 4,1% Tutt-tiir STESAN - - - Kokku 33 0,3% 627 6,7% 606 9,3% Tabel 4. Kihnu sadama seiresektoris loendatud rannikuvööndis peatuvate veelindude koondarvukused ning osakaalud 2014. loendusaasta vastavate hooaegade Kihnu ranniku koguarvukusest. Paksus kirjas on esile tõstetud liigid, kes esinesid sadamapiirkonnas olulise arvu ja osakaaluga. Liik Kevad 2014 Sügis 2014 Kood Kokku Osakaal Kokku Osakaal Kühmnokk-luik 12 2,7% 15 0,6% CYGOLO Väikeluik 107 6,7% 8 8,9% CYGCOL Laululuik 81 35,8% 14 8,7% CYGCYG Hallhani 0 5 13,5% ANSANS Ristpart 6 9,0% 0 TADTAD Viupart 5 1,9% 141 3,8% ANAPEN Rääkspart 0 10 4,2% ANASTR Piilpart 3 1,6% 5 2,1% ANACRE Sinikael-part 11 4,1% 94 3,5% ANAPLA Luitsnokk-part 0 5 45,5% ANACLY Tuttvart 6 6,7% 0 AYTFUL Aul 8 2,0% 0 CLAHYE Tõmmuvaeras 0 7 0,2% MELFUS Sõtkas 74 12,6% 602 25,3% BUCCLA Rohukoskel 5 8,8% 4 8,9% MERSER 10  Jääkoskel 65 15,6% 60 13,2% MERMER Tuttpütt 0 20 9,3% PODCRI Hallpõsk-pütt 0 1 100,0% PODGRI Kormoran 1 6,7% 47 1,1% PHACAR Hallhaigur 0 2 5,9% ARDCIN Naerukajakas 212 34,6% 148 3,8% LARRID Kalakajakas 10 7,9% 58 2,2% LARCAN Tutt-tiir 2 10,0% 0 STESAN KOKKU 618 10,6% 1266 4,5% Tabel 5. Väljavõte loodusvaatluste andmebaasis e-Elurikkus Kihnu sadama ja piirneva mereala osas tehtud kaitsekorralduslikult oluliste liikide maksimumarvukustega (https://elurikkus.ut.ee/) Liik Kuupäev Arv Tegevus Asukoht Vaatleja(d) mustvaeras 15.04.2017 5000 paikne Pärnu maakond, Kihnu Kaarel Võhandu tõmmuvaeras 15.04.2017 2500 paikne Pärnu maakond, Kihnu Kaarel Võhandu kalakajakas 29.10.2013 1400 Paikne Pärnu mk, Kihnu, sadam Margus Ellermaa jt. naerukajakas 29.10.2013 900 Paikne Pärnu mk, Kihnu, sadam Margus Ellermaa jt. jääkoskel 19.11.2012 100 Paikne Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu sadam Uku Paal jt. aul 9.02.2008 70 Paikne Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu sadam Aivo Klein kühmnokk-luik 29.11.2016 42 Paikne Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu sadam Margus Ellermaa sinikael-part 29.11.2016 41 Paikne Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu sadam Margus Ellermaa tutt-tiir 22.08.1993 15 Ülelend Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu sadam Margus Ots sõtkas 16.12.2008 13 Paikne Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu sadam Aivo Klein jt. Joonis 5. Tabelis 4 esitatud tõmmu- ja mustvaeraste arvuka esinemisala vaatleja poolt märgitud polügoon loodusvaatluste andmebaasis e-Elurikkus (https://elurikkus.ut.ee/). Tulenevalt eelpool toodud seireloenduste ning juhuvaatluste andmestiku analüüsist võib järeldada, et Kihnu sadama akvatoorium on piirkondlikult keskmise olulisusega esinemisala tugevalt ja keskmiselt inimtegevusega kohanenud liikidele. Samas akvatooriumist põhjas asuv 11  Vanakiriku käär on olulise tähtsusega mereala kõrge looduskaitselise väärtuse ja suurema inimtegevuse häirimistundlikkusega liikidele (väike- ja laululuik, vaerad, aul). 2017. aasta kevad- ja sügisperioodil viidi Pärnu lahe linnuala veelinnustiku loenduste raames läbi täiendavalt ka Kihnu saare ja laidude ümbruse merepiirkondade linnustiku kordusseire (EOÜ, 2017 ). Tulenevalt seire metoodikast vaadeldi ja loendati üksnes Kihnu saare ja piirkonna laidude lähiümbruse veelinde ning piiritleti vastavalt tulemustele digitaalsel kaardikihil nende jaoks olulised peatumisalad (peatuspaika kasutab 500 või enam veelindu). Samas oli 2017 aasta rannikul peatuvatele veelindudele erakordselt ebasoodne ning rannikulähedasel veealal peatus tunduvalt vähem linde kui tavapäraselt (EOÜ, 2017) ning tulemused jäid tavapäraste sh. 2014. aasta seire tulemustega võrreldes tagasihoidlikeks. Erandina oli kõrge aga sukelpartidest võtmeliikide auli ja vaeraste kõrge arvukus uurimisalasuses piirkonnas 2017 aprillis (tabel 5, joonis 5). 3.2. Kaadamisala merepiirkonna linnustiku kaitseväärtused Kavandatava kaadamisala ja seda ümbritseva merepiirkonna linnustiku kohta on olemas vaatlusandmed seoses merelinnustiku laevaloendustega 2011 – 2014 a madalikel Kihnust lõunas ja Läänes (Kose ja Kuus, 2014). Nimetatud loendustega seoses liiguti käeoleva projekti kaadamisala piirkonnast läbi loendusaladele ning registreeriti kohatud linnud vastavalt laevaloenduste tavametoodikale. Kuigi kaadamisala läbimine toimus ebasüstemaatiliselt kulgenud teekondadel, kaugemal asuvate loendusalade suunas, on 9 loenduskorraga seoses kõiki aastaaegu katvalt talletatud vaatlusandmed piisavad, et omada üldist ülevaadet selle piirkonna linnustikust. Selle merepiirkonna linnustiku iseloomustamisel vaadeldakse neid toitumisviisidest lähtuvate ökoloogiliste gruppidena, mis võimaldab hästi iseloomustada nende esinemismustreid ja kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid. Pinnatoidulised liigid: hangivad oma toiduse (enamasti väiksemad või suuremad kalad) elusalt või surnult veepinnalt või pindmisest veekihist. Selle rühma esindajatest olid kõige enam levinud kala- ja hõbekajakas, keda kohati kõigil aastaaegadel üsna ühtlaselt (joonis 6). Jõgi- ja randtiire kohati üpris ühtlaselt üle kogu loendustransekti nende peamisel läbirände ja pesitsuseelse toitumise perioodil ehk mais (joonis 6). Nimetatud liikidel on sageli kombeks koguneda merel liikuvate ja eriti kalapüügiga tegelevate laevade ja paatide juurde. Kõigi eelmainitud liikide arvukus käsitletavas piirkonnas oli tagasihoidlik kõikudes 1-4 isendi piires ning vaid ühel juhul oli kalakajakal vaadeldud 21 linnulist kalaparvel toituvat kogumit (joonis 6). Pinnatoiduliste gruppi kuulub ka väikekajakas, kes on Linnudirektiivi I lisa liigina kõrge kaitseväärtusega. Tegemist on liigiga, keda avamerel kohtab kevadrände perioodil harva. See-eest suve lõpus augustis moodustab avamerel toitumisseltsinguid ning on sellel vaadeldavas piirkonnas esindatud isegi kuni kui 20 – 32 linnuliste gruppidena (joonis 7). Vaadeldav uurimisala on loendustulemuste alusel kahtlemata sellele liigile oluline suvine esinemisala. Sarnaselt teiste kajakatega see liik laevu ei saada, ent nende eest ei page vaid pigem kasutab võimalust sõukruvi veejugadest toidu noppimiseks. Tinglikult võib pinnatoiduliste rühma lugeda ka ännid, sh. piirkonnas vaadeldud söödikänni, kes toituvad teistelt kajaklastelt toitu omastades. Selle liigi vaatlusi oli alal vaid kolmel üksikjuhul hajusalt üle ala. Selle liigi olulised peatumisalad asuvad Kihnust edelas. 12 Sukelduvad kalatoidulised: liigid kes toituvad kaldest neile suuremates sügavustes jahti pidades. Vastavatest liikidest esines uuritaval merealal regulaarsemalt punakurk-kaur ja kormoran, alki kohati vaid kahel korral oktoobris 1-2 isendina (joonis 8). Punakurk-kauri esinemispiirkonnad asusid taotletavast kaadamisalast selgelt lõunas, ning lähimad vaadeldud isendid olid registreeritud sellest 3- 4 km kaugusel (joonis 8). Sellele liigile omaselt oli esinemine hajutatult üle laiema mereala üksikute lindude rändeperioodil mais ja septembris-oktoobris. Nimetatud linnurühmast kõige sagedasem esineja kormoran, keda vaadeldi üpris ühtlaselt avamerel 1-6 isendina ja korra 20 linnulise väikeste gruppidena sügisrände ajal septembris (joonis 8). Kohalik pesitsev asurkond kasutab pesitsemiseks ja puhkamiseks laide Kihnu lõuna ja põhjarannikul ning olulisemad toitumisalad on nende ümbruse ja saarest edelas asuv meremadalik. Seega võib öelda, et ka kormoranil puuduvad kaadamisala läheduses olulised regulaarsed peatumis- ja toitumispaigad. 13 Joonis 6. Pinnatoiduliste merelindude jõgi- ja randtiiru, kala- ning hõbekajaka vaatlemise ajad (ülal) ja vastavalt registreeritud arvukus (alumine kaart) Kihnust idapoolses merepiirkonnas. Aluskaart: TÜ EMI digitaalne Liivi Lahe samasügavusjoonte võrgustik 14 Joonis 7. Pinnatoiduliste merelindude väikekajaka ja söödikänni vaatlemise ajad (ülal) ja vastavalt registreeritud arvukus (alumine kaart) Kihnust idapoolses merepiirkonnas. Aluskaart: TÜ EMI digitaalne Liivi Lahe samasügavusjoonte võrgustik. 15 Joonis 8. Sukeldujate kalatoiduliste liikide punakurk-kauri, algi ja kormorani vaatlemise ajad (ülal) ja vastavalt registreeritud arvukus (alumine kaart) Kihnust idapoolses merepiirkonnas. . Aluskaart: TÜ EMI digitaalne Liivi Lahe samasügavusjoonte võrgustik. 16 Joonis 9. Sukeldujate põhjatoiduliste liikide tõmmuvaera ja auli vaatlemise ajad (ülal) ja vastavalt registreeritud arvukus (alumine kaart) ning piiritletud olulised peatumispaigad Kihnust idapoolses merepiirkonnas. . Aluskaart: TÜ EMI digitaalne Liivi Lahe samasügavusjoonte võrgustik 17 Sukelduvad põhjatoidulised liigid: nende hulka pardid, kes toituvad sukeldudes merepõhja loomastikust, eriti karpidest. Nimetatud rühma regulaarselt esinevateks liikides on selles piirkonnas tõmmuvaeras ja aul. Tõmmuvaeras esines laevaloendustel kõigil aastaaegadel va kesksuvel, ent sagedamini sügis-talvisel perioodil. Kohati valdavalt kuni 10-isendilisi väiksemaid salku, ent üksikud salgad olid 20-30 isendilised (joonis 9). Arvukaim oli liik septembrist novembrini kuni 54 isendiga (tabel ). Mustvaerast laevaloendustel selles merepiirkonnas ei kohatud. Samas on vastavalt Kihnus 2017 aprilli kesksel tehtud rannikuvaatlusele võimalik ka suuremate must- ja tõmmuvaera kogumite esinemine (tabel 5, joonis 5). Tulenevalt autori pikemaajalisele merevaatluste kogemusel Kihnus on 2500 - 5000 vaera kohtamine selles piirkonnas haruldane. Samas on Kihnu läänerannikul vaadeldud kuni 4000 tõmmuvaerast toitumas sarnases 10 meetri samasügavusjoone ümbruses. Sukelduvad põhjatoidulised linnuliigid on palju olulisemalt piiratud toitumisvõimalustega kui pinnatoidulised ja sukelduvad kalatoidulised liigid. Nende jaoks seab piirangu nii maksimaalne kui optimaalne sukeldumissügavus (aulil ja vaerastel u 20-25 m) ning sobivate rikkalike karbipopulatsioonidega merepõhjakoosluste olemasolu. Kogu Kihnut ümbritsevate merealade lõikes aulile oluliste esinemisalade väljaselgitamiseks kasutati 2014. aasta töös merelindudele oluliste koondumisalade valikul soovitatavat nn. kumulatiivse kõvera meetodit (Kose ja Kuus, 2014, McSorley et al, 2005). Selle rahvusvaheliselt soovitatava metoodika alusel loendusriba lõigud sorteeriti peatuvate aulide arvukuse alusel laskuvas järjekorras. Koostati kumulatiivse arvukuse – loenduslõikude arvu graafik. Graafiku käänukoht võimaldab otsustada, millistesse loendusriba lõikudesse jääb põhiosa peatuvatest isenditest (edasisel lõikude lisamisel arvukus statistiliselt oluliselt ei suurene). Metoodilistel põhjustel kanti kaardile väljavalitud lõikudele vastavad punktid (marsruudi keskpunt lõigu piires) ning viimaste ümber moodustati 1 km laiused puhvrid (märgivad loendusala laiust ning lindudele sobivate peatusalade ajalis-ruumilist lokaalvariatsiooni). Tollase aulile oluliste elupaikade esinemisala puhvertsooni jääb ka kavandatud kaadamisala (joonis 9). Lähimad suured aulide salgad olid 600 – 1000 m kaugusel planeeritavast kaadamispaigast. Arvestades ka lindude ajalis- ruumilise paiknemise dünaamikat, on seega tegemist potentsiaalse konfliktialaga kus tuleb täpsemalt hinnata kuivõrd võivad kaadamistegevuse käigus olla negatiivselt mõjutatud linnukaitselised eesmärgid Pärnu lahe linnualal. Kui vaadelda aulile oluliste esinemisalade laiemat levikumustrit Kihnu merepiirkonnas, siis olid valdav enamus teisi liigi võtmealasid 10 m samasügavusjoone ja sellest veidi sügavama mereala kulgemispiire järgiv, eriti Kihnu veealuse saarkõrgendiku ja meremadalike nõlvadega seotult. Vastavad veealused nõlvad on seotud moreenkuhjatiste ning nende kõvale substraadile kinnitud taimestiku ja loomastiku, sh. karpide esinemismustriga ning on seetõttu ühed kõige väärtulikumad mereökosüsteemi osad meie vetes. Auli kohati käsitletavas merepiirkonnas sügisperioodil alates septembrist (joonis 9, tabel 5). Aulide üheks selgelt eelistatud koondumisalaks on laevaloenduste tulemuste alusel Kihnu sadamast kagus asuv 6 – 14 m sügavune merepiirkond. Seal on vaadeldud üsna selgelt piiritletud alal toituvaid salku, suurimaks arvukuseks kokku 488 lindu oktoobris (joonised 9-10, tabel 5). Võib oletada, et selle liigi jaoks leidub sobivaid toitumisvõimalusi seoses merepõhja kivikülvide olemasoluga. Seda toetab ka projekti NEMA käigus toimunud mereelupaikade uuringu põhjal koostatud levikukaart: ligikaudu kavandatud kaadamisala piirile ulatub ka oluliste kõva põhjasubstraadiga merepõhja kooluste levikumuster, mis on sobilik elupaik käsitletavate linnuliikide peamistele toiduobjektidele (joonis 11) (Martin, 2016). 18 Joonis 10. Auli, tõmmuvaera ja väikekajaka vaatlused laevaloendustel ja auli määratletud olulise esinemisala piirid 2011-2014 laevaloenduste põhjal ning veelindude oluliste peatumisalade piird 2017 seire alusel (EOÜ, 2017) ning esialgse kaadamisala ning selle setete leviku modelleeritud ulatusala piirid 250m ja 600m ja alternatiivse kaadamispaiga ning setete leviku maksimaalse ulatuse 600 m piir. Aluskaart: Maa-amet WMS 19 Tabel 6. Auli ja tõmmuvaera registreeritud arvukus laevaloendustel kaadamisala mõjupiirkonnas Okt 2011 Nov 2012 Mai 2013 Aug 2013 Sept 2013 Okt 2013 Jaan 2014 Aul 14 1 23 0 25 488 0 Tõmmuvaeras 28 54 24 2 40 26 9 Väikekajakas Joonis 11. Merepõhja kõva põhjasubstraadi katvus Liivi lahe kaardistuspiirkonnas. Numbritega on näidatud kõva substraadi katvuse andmed videovaatluste põhjal; väga lähestikku paiknevate proovipunktide korral on kuvatud ainult üks, et parandada kaardi loetavust (Martin, 2016). 20 4. Hinnang tegevuse mõjudest linnustikule 4.1. Sadama süvendamine, materjali transport ja kaadamine Süvendamis- ja kaadamistegevus merekeskkonnas on seotud merepõhja pehmete setete ammutamisega ühes paigas (sadamaala) ning uputamisega merekeskkonda (kaadamisega) teises paigas. Selle tegevuse käigus mõjutatakse merekeskkonda real erinevatel, üksteisega kombineeruvatel või kuhjuvatel visiidel, millest olulisimad on seotuid peenete setteosakeste hõljumi tekkimisega veekeskkonda. (joonis 12). Seetõttu on oluline püüda analüüsida ja hinnata kõiki potentsiaalselt olulisi kaevandamistegevuse mõjusid nii nende otseste ja kaudse avaldumise kui omavahel kombineeritud ja kuhjuvate mõjuritena. Järgnevalt kirjeldatakse olulisemaid mõjureid, mis süvendamis- ja maadamistegevusega võivad kaasneda: - Eelupaiga kahjustamine/keskkonnatingimuste muutumine: süvendamistegevusega eemaldatakse Kihnu sadama akvatooriumist ligi 1 m paksune põhjasetete ja liivakiht. Kuivõrd tegemist on aktiivse ja varem süvendatud sadamaalaga, siis pole selle merepõhja pealiskihis eeldatavalt olulisi linnustikule olulisi toiduobjekte, mille isendite ja elupaiga füüsiline eemaldamine süvendamisel võiks linnustikku oluliselt mõjutada. Samal ajal on kavas kavandatud materjal uputada kaadamispaika avameres, mille piirkond on määratletud olulise elupaigana just põhjatoidulise auli jaoks. Kaadamispaigas saab merepõhi kaetud sadamast transporditud kaevisega ning seetõttu mattub ja hävib seal varasem põhjaelustik. Ajapikku küll põhjaelustik taastub, ent selle protsessi kestus ja uute elupaikade kvaliteet pole teada. Seetõttu ei saa välistada lokaalselt olulist mõju kaitstavate merelindude toitumistingimustele ning mõjude leevendamiseks on vajalik kavandada vastavaid meetmeid - Toitumistingimuste muutumine, vee läbipaistvuse vähenemine: kaevandustegevuse ja kaadamise käigus toimuv peensetetetst hõljumi (muda, savi, liiv) paiskamine veesambasse, selle triivimine erineva valitsevate lainetuse- ja hoovuste suundades ning aeglane settimine mõjutavad eelkõige põhjaelustikku. Hõljumi suhtes on tundlikud limused, kellel peened setted vähendavad filteraparaadi tööefektiivsust ja seeläbi kasvukiirust ning halvemal juhul võib see ka lõppeda tugevas mõjualas olevate isendite hukkumisega. Hõljum hakkab mõne aja möödudes tagasi settima ning selle käigus kattub merepõhjas asuv taimestik ja substraat settekihtidega. See omakorda võib vähenda põhjataimestiku, eelkõige vetikate elutegevust ja vähendada nende biomassi ning katvust. Paljud kalaliigid ja vaabalt elavad selgrootud kinnitavad oma koetud marja veetaimedele või on need varjupaigaks vastsetele. Hõljumi sadestumisel taimedele võib see lisaks eelnimetatule negatiivselt mõjuda ka koetud marjale ning eri liiki larvide noorjärkudele. Kuivõrd piirkonnas on üheks levinumaks kalaliigiks räim siis võib eeldada Liivi lahega on saarmadalike põhjataimestikuga nõlvad selle liigi jaoks olulised kudemispaigad. Avamere liivakaevanduste kohta Eestis kogutud seireandmete põhjal on leitud, et settepilve ja heljumi mõju ulatuseks võib olla kuni 1 km (Karimov, jt. 2014). Kihnu sadama süvendamise kaadamispaigas on settepilve levimise maksimaalseks ulatuseks modelleeritud 600 m ja keskmiselt ligi 150 - 250 m ning settehõljumi pilve levik sõltub tugevalt tuule kiirusest ja suunast, olles suurim tugevate lõunakaarte tuulte korral (Männikus, 2017) (joonis 10). - sukelduvate kalatoiduliste liikide jaoks on vee hea läbipaistvus nende edukaks saagijahiks väga oluline tegur. Mere, eriti Läänemere eutrofeerumisega kaasnevat vee läbipaistvuse langust 21  peetakse mitmete kalatoiduliste linnuliikide arvukuse languse põhjusteks, eriti koos teiste otseste ning kaudsete inimmõjudega (Skov, jt., 2011). Kahtlemata muudab kaevandustegevuse käigus vette sattuv peenosakeste hõljumi pilv vee ajutiselt oluliselt sogasemaks ning see raskendab või muudab võimatuks vastavate linnuliikide toitumise settepilve esinemisalal, mis on nt. kalatoidulise jääkoskla oluliseks esinemisalaks. Seetõttu on vajalik kavandada vastavate mõjude leevendamine sobivate keskkonnameetmetega. Joonis 12. Illustratiivne skeem merepõhja süvendamisega või liiva- ja kruusa kaevandamisega seonduvad seotud otsesed ja kaudsed mõjud keskkonnale. Joonisel esitatud mõjude nimetused eestikeelsetena: 1. Suurenenud vee hägusus; 2 – hoovuste ja veemasside liikumise muutused; 3 – Otsene settepilv kaevandamisel eraldunud; 4 – laiemale alale hajuv settejääk; 5 – merepõhja ladestuvad „settetriibud“; 6 – vette paisatud setete taasladestumine; 7 – kaevisest veega eraldatava peensette pilv; 8 – laeva mootorite ja vintide müra veekeskkonnas; 9 – merepõhja elukeskkonna eemaldamine, sügavustingimuste muutused; materjali kaevandamisepea müra; 11 – settepilv kaevise vees sorteerimisel; 12 – maavara levikupiir merepõhjas (allikas: Tillian, jt., 2011.) - Häirimine süvendustöödel, kaevise transpordil ja kaadamisel: mineraalainete kaevandamisel, transpordil ja kaadamisel kasutatakse laevu, mis avatud meremaastikul mõjuvad reale tundlikumatele merelindudele tugevalt häiriva tehisobjektina, mille lähenedes ja taluvuspiiri ületades lahkutakse. Selliste liikidena on tuntud eelkõige avamere liigid mustvaeras, järve- ja punakurk-kaur ning ka aul. Nagu on vastavad uuringud näidanud, põhjustab tihe liiklus laevateedel nende tundlike liikide väljatõrjumise nende poolt muidu eelistatud merealadelt (Aunins jt., 2012; Kose, 2015, Schwemmer jt.,2011). Kõige tundlikumad liigid kui vaerad ja kaurid võivad laevade lähenemisel lendu tõusta juba 1,5-2 km kauguselt. Kihnu piirkonna avamere laevaloendustel mõõdeti lindude pagemiskaugusi kasutades selleks laserbinoklit Vectronix Vector. Selle abil oli võimalik suure täpsusega mõõta lindude tundlikkust läheneva laeva suhtes ja eri liikide ja liigirühmade käitumise erinevusi (tabel 6). Vastavate mõõtmistulemuste alusel on kõige tundlikum rühm merelinnud kaurid, kormoran, söödikänn ning sukelpardid . Seevastu kajakad ning tiirud nii käitumuslike vaatluste kui mõõtmiste alusel olulist kartlikkust merel liikuva aluse osas ei ilmutanud (tabel 7). Need tulemused langevad hästi kokku ka merelindude üldise inimtegevuse suhtes tundlikkuse hinnangutega, mis on koostatud meretuuleparkide jt. merel toimuvate arendustegevuste mõju hindamise tarbeks (Furness, jt, 2012). Kihnu uuringus saadud lennukauguste mõõtmistulemuste puhul tuleb arvesse võtta, et loendustel kasutati kõige väiksemat 22  kalatraalerit. Maavara kaevandamisel kasutatakse tunduvalt suuremaid aluseid ning seega võib eeldada, et ka vastav pagemiskaugus on tundlikel liikidel oluliselt suurem. Samuti sõltub see ka lisaks laeva suurusele eriti selle liikumiskiirusest ja lähenemisnurgast. Oluline on samuti arvestada, et pagemiskaugus väljendab vastavate linnuliikide käitumuslikku reaktsiooni häiringu tolerantsitaseme ületamisel. Samas kaasneb juba tunduvalt varem häiringuobjektiga seotud stress ja selle negatiivsed mõjud (Gill jt., 2001). Seepärast peetakse vastavate liikide jaoks tagatud kaitse tarbeks vajalikuks, et nende jaoks loodud kaitsealadel oleks häiringuvaba puhvertsooni laius minimaalselt kolmekordne keskmine põgenemiskaugus (Fox ja Madsen, 1997). Arendaja esindajalt saadud informatsiooni põhjal on hinnanguliseks pargase süvendusmaterjaliga pargase liikumissageduseks sadama ja kaadamispaiga vahel ligi neli edasi-tagasi reisi tööpäeva kohta. Seega võib järeldada, et kõrge häirimistundlikkusega liikide jaoks on tegemist potentsiaalselt olulise häiringuga, mis võib nad vastavat häiringuraadiusest välja tõrjuda kogu tööde perioodiks. Seetõttu on vajalik vastavate mõjude leevendamiseks kavandada sobivad meetmed. Tabel 7. Kihnu merepiirkonnas mõõdetud linnuliikide pagemiskaugused loenduslaeva suhtes (Kose, 2015) keskmine min max N kalakajakas 190,3 18 906 349 hõbekajakas 191,8 5 1028 203 väikekajakas 165,1 4 1046 127 KAJAKAD 182,4 tutt-tiir 124,2 30 264 15 räusk 293,4 124 754 5 jõgi/randtiir 148,2 8 547 70 TIIRUD 188,6 vaerad 440,0 84 1496 110 aul 325,4 59 1000 101 merivart 309,8 95 585 6 sõtkas 316,4 45 552 9 SUKELPARDID 347,9 söödikänn 430,4 190 906 22 kaur 603,4 7 1987 90 kormoran 367,4 53 1527 55 alk 229,1 51 761 10 MERELINNUD 400,0 Kõik liigid 295,4 Kuigi olemasolevas sadamas ja mereakvatooriumil toimub regulaarne laevade ja kalapaatide liikumine, on see tegevus pigem lühiajaline ja ühtlasel kiirusel liikumine, millega vähesema häirimistundlikkusega linnud on kohanenud ning kõrgema häirimistundlikkusega liikidele on mõju lühiajalisuse tõttu väheoluline. Samas kui sadamas varem kasutamata akvatooriumiosas asuvad tööle süvendus, transpordi, sulundseinade paigaldamise, lainemurdja kivide paigaldamise jm ehitustööde alused ja seadmed ning neid opereerivad inimesed, siis on tegemist uudse häiringuga, mis sunnib tundlikumad liigid oma eelistatud elupaikadest pagema. Kihnu merepiirkonnas vaeraste, aulide, sõtka jt. liikide mõõdetud keskmine pagemiskaugus ühtlaselt liikuva traaleri eest olnud 310-440 m (tabel 7). Kui nüüd nende liikide kaitseks rajatud hoiualal 23 lähtuda pagemisraadiusest kolmekordse distantsi rakendamisest turvalise elupaiga kontekstis (Fox ja Madsen, 1997), siis võib järeldada, et häirimistundlike liikide jaoks võib sadamas toimuvatel töödel olla mõju kogu Vanakiriku lahe akvatooriumile ning merel kaadamispargase liikumistrajektooril kuni 1 km raadiuses. Kuigi vähese ja keskmise häirimistundlikkusega liigid pikapeale vaevate häiringutega kohanevad on sadamast põhjasuunas olevad rannikumere alad elupaigaks ka kõrge häirimistundlikkusega liikidele tõmmu- ja mustvaerale, aulile, sõtkale, väikeluigele jt. Kuivõrd pole andmeid millisel määral ja kui pika aja jooksul linnud häiringutega kohanevad, samuti pole detailset infot ka tööde toimumise etappide kestuse, täpsete seadmete ja nende müra jm häiringufooni detailide kohta, siis on vastavate liikide kaitseks vajalik lähtuda ettevaatusprintsiibist ning sadama uuendamise ja kaasamisega seotud tööd ajastada selliselt, et need toimuksid vastavate tundlike liikide mitteesinemise või minimaalse arvukuse perioodil. Eriti kehtib see tugevava müraga seotud töödel nagu sulundseinte paigaldamine. - Naftasaaduste sattumine vette kaevandus- või transporditöödel: kaevanduslaeva opereerimisel piirkonnas võib nii inimlikest eksitustest, ilmastikust kui tehnilistest riketest lähtuvalt esineda mootorikütuse ja õli sattumine merekeskkonda. Seejuures on suurema tõsise mõjuga vastava avariisündmuse (nt. kokkupõrge teise alusega, kere ja kütusetankide vigastamine) tõenäosus pigem väike. Väiksemat sorti õli- ja kütuselekked on suurema tõenäosusega, ent on oma ulatuselt oluliselt väiksemad. Samas on kõik veelinnud naftasaaduste osas eriti sulestiku veehülgamise kadumise tõttu ka väiksematele õlilaikudele väga tundlikud ning lindude kõrge kontsentratsioon peatuspaikades suurendab vastava riski potentsiaalset mõju oluliselt. Seetõttu on vajalik nimetatud riskide maandamiseks leevendavate meetmete rakendamine - Piirkonda ligimeelitamine: merelindudest on meie oludes kajakad ja harvemini ka tiirud selliseks linnurühmaks, kes merel liikuvaid laevu saadavad, et nende poolt tekkivate veekeriste läbi veepinnale paisatud või kalapüügi käigus püünistest vabanenud saakobjekte jahtida. Kuigi selline täiendav toitumisvõimalus mõjub neile liikidele positiivselt, võib samas tekitab see neile lindudele täiendavaid riske võimalike õlirikete jms. inimtekkeliste ohtude näol. 4.2. Olemasoleva kai uuendus ning lainemurdja rajamine Olemasoleva kai renoveerimisel on kavas seda pikendada u 20 m ja rajada selle välisosale metallist sulundsein. Praegusel ajal on graaniidirahnudest lainemurdja kivide vahelised tühikud eri aastatel olnu 1-3 jääkoskla pesitsuspaigaks, mis kai korrastamisel ja sulundseina paigaldamisel kaovad. Uue lainemurdja rajamisel esinevad linnustikule sarnased mõjud kui süvendus- ning kaadamistöödel. Uue graniit- ja paekivi materjalist kaitsemuuli rajamine muudab püsivalt sadamapiirkonna keskkonnatingimusi: - sadamaala lainetusrežiimi muutumine: vastavalt arendustegevuse eesmärgile väheneb põhjasuunalise lainetuse mõju sadamaalale ning akvatoorium muutub oluliselt kaitstumaks. See omakorda võib soodustada nii kalade noorjärkude koondumist kui parendada vee üldist läbipaistvust sadama akvatooriumis. Nimetatud tegurid mõjuvalt soodsalt kalatoidulistele, sadamaala ka praegu toitumiseks kasutavatele liikidele (kajakad, tiirud, kosklad). 24 - suletum akvatoorium: oluliselt suletumas akvatooriumis väheneb veevahetuse kiirus ning see võib ühelt poolt viia veekeskkonna tingimuste halvenemiseni ja elustiku sh. jaoks elutingimiste halvenemiseni. Sellega võivad kaasneda nt. vetikate vohamine ja kalade mass-suremised (üks väiksem kalde hukkumine leidis aset Kihnu sadamas 2012 aasta mais). Seetõttu on oluline, et rajatav lainemurdja jätaks alles piisava veevahetuse akvatooriumiga. Selle tagamiseks on oluline piisav veevahetuse võimaldamine ka lainemurdja saarepoolsest servast, mida aitab vajadusel tõhustada rannajoone ja lainemurdja vahelise veeala puhastamine ning süvendamine - uute vee-elupaikade tekkimine: kõvapinnalise tehisstruktuuri rajamine soodustab veekeskkonnas vastavat kasvusubstraati vajavate taime- ja loomaliikide levikut ja kõrgemat arvukust. See omakorda võib tõenäoliselt soodustada näiteks kaladest, karpidest ja vetikatest toituvate veelindude toitumistingimusi ning muuta piirkonda nende jaoks atraktiivsemaks, eriti lainemurdja välimise servaga külgnevas piirkonnas. 25 5. Arendustegevuse mõjude olulisuse hindamine linnustikule Käesolevas peatükis piiritletakse detailsemalt planeeritava arendustegevusega seotud mõjusid ja hinnatakse nende iseloomu ning olulisust. Selleks kasutatakse hindamise objektiks olevate liikide ja mõjufaktorite hindamist abistavaid hinnanguid defineerivaid tabeleid (tabelid 7-12). Nendes on koondatud kategoriseeritud info mõjude iseloomu ja mõjutatavate liikide tundlikkuse ning looduskaitselise tähtsuse andmed ühtsesse hindamise maatrikstabelisse (tabel 13). Selline metoodika võimaldab objektiivsemalt hinnata eri mõjutegurite olulisust või mitteolulisust ning orienteeruda liikide ja mõjude komplekses süsteemis. Vastavat hindamismetoodikat on kasutatud Suurbritannia meretuuleparkide keskkonnamõjude hindamisel (ECON, 2013) ning selle adaptatsiooni autori poolt Kihnu meretuuleparkide linnustiku mõju eelhindamisel (Kose, 2015). Vastava samm-sammulise hindamise tulemusena on välja toodud kaevandamise mõjutegurid ja vastavad liigirühmad, kelle jaoks võivad need omada looduskaitseliselt olulist negatiivset mõju (tabel 13), mille puhul on vajalik selle vältimine või leevendamine. Tabel 8. Kihnu sadama ning kaevise transpordi ja kaadamisala mõjupiirkonnas registreeritud peatuvate kaitse- eesmärgiks olevate linnuliikide maksimaalsed arvukused. Sulgudes on toodud 2017. Aasata aprillis vaadeldud e- elurikkuses registreeritud vaeraste arvukus, kelle esinemisala on piiritletud joonisel 5. Sadam ja Süstemaatiline kaadamisala Toitumisökoloogiline rühm ümbrus rühm Kühmnokk-luik 42 - Luiged Madalvee-põhjatoiduline Väikeluik 84 - Luiged Madalvee-põhjatoiduline Laululuik 81 - Luiged Madalvee-põhjatoiduline Hallhani 5 - Haned Ranniku herbivoor Ristpart 3 - Ujupardid Madalvee-põhjatoiduline Viupart 124 - Ujupardid Madalvee-põhjatoiduline Piilpart 5 - Ujupardid Madalvee-põhjatoiduline Sinikael-part 57 - Ujupardid Madalvee-põhjatoiduline Rääkspart 10 - Ujupardid Madalvee-põhjatoiduline Luitsnokk-part 5 - Ujupardid Madalvee-põhjatoiduline Tuttvart 6 - Sukelpardid Sukelduv põhjatoiduline Aul 70 488 Sukelpardid Sukelduv põhjatoiduline Mustvaeras (5000) (5000) Sukelpardid Sukelduv põhjatoiduline Tõmmuvaeras (2500) (2500)54 Sukelpardid Sukelduv põhjatoiduline Tuttvart 6 - Sukelpardid Sukelduv põhjatoiduline Sõtkas 317 - Sukelpardid Sukelduv põhjatoiduline Rohukoskel 4 - Sukelpardid Sukelduv kalatoiduline Jääkoskel 100 - Sukelpardid Sukelduv kalatoiduline Punakurk-kaur - 1-3 Kaurid Sukelduv kalatoiduline Kormoran 44 18 Kormoranid Sukelduv kalatoiduline Alk - 0-1 Algid Sukelduv kalatoiduline Tuttpütt 20 - Pütid Sukelduv kalatoiduline Hallpõsk-pütt 1 - Pütid Sukelduv kalatoiduline Väikekajakas - 90 Kajakad Mere pinnatoiduline Kalakajakas 1400 24 Kajakad Mere ja ranna pinnatoiduline Naerukajakas 900 - Kajakad Mere ja ranna pinnatoiduline Jõgi-/ randtiir 10 14 Tiirud Mere ja ranna pinnatoiduline Tutt-tiir 15 - Tiirud Mere ja ranna pinnatoiduline 26 Tabel 9. Liigi/liigirühma kaitsekorraldusliku tähtsuse määrtalus LK Tähtsus Kriteerium Kõrge Rahvusvaheliselt ohustatud liigid, EL Linnudirektiivi I lisa liigid, Lähima linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid Looduskaitseseaduse I-II kategooria liigid, rahvusvaheliselt olulise koondumisala 1% künnise, või Ramsari konventsiooni kriteeriumi täitvad liigid Keskmine Looduskaitseseaduse III kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu nimestikku kantud ning EOÜ poolt kaitsekorralduslikult olulisteks määratud liigid (EOÜ, 2011) kui nad ei kuulu kõrgemasse tähtsusklassi Väike Kõik ülejäänud liigid Tabel 10. . Merelindude liigi/liigirühma tundlikkus merel toimuva inimtegevuse suhtes (kasutatud on vastavat kõikide mõjude kombineeritud ja standardiseeritud hindamise alusel saadud koondhinnangut kohandatuna Eesti oludele, mis on välja töötatud mereala arendustegevustele, sh. eriti tuuleparkidele (Furnes et al., 2012)) TUNDLIKKUS Mõju tugevus/ulatuslikkus Tühine Väike Keskmine tugev ebaoluline - ebaoluline - Positiivne/ebaoluline ebaoluline vähene vähene vähene ebaoluline - ebaoluline - ebaoluline - nõrk - Madal vähene vähene vähene mõõdukas ebaoluline - mõõdukas - Keskmine vähene mõõdukas vähene tugev vähene - mõõdukas - Kõrge vähene tugev mõõdukas tugev Tabel 11. Liikidele avalduva mõju suuruse määratlemine Mõju suurus Mõjutatud populatsiooni/asurkonna suurus Tugev > 1% regionaalsest või rahvusvahelise olulisusega asurkonnast Keskmine 0,5-0,99% regionaalsest või rahvusvaheliselt olulisest asurkonnast Väike 0,1-0,49% regionaalsest või rahvusvaheliselt olulisest asurkonnast Tühine < 0,1% regionaalsest või rahvusvaheliselt olulisest asurkonnast 27 Tabel 12. Mõjude hindamise maatriks nende kestuse ja pöörduvuse alusel Kestus Pöörduv mõju Pöördumatu mõju lühiajaline Ei välta kauem kui 5 % tundlike liikide poolt ala kasutamise ajalisest kestusest Keskmine vältab 5-10% tundlike liikide poolt ala kasutamise kestusest Pikaajaline Vältab pikemalt kui 10% tundlike liikide poolt ala kasutamise kestusest Püsiv Mõjutegur muudab püsivalt või väga pikaajaliselt keskkonda (häiring ei taastu või see toimub enam kui 50 aasta pärast) Tabel 13. Võimalike oluliste mõjude jaotumine arendustegevuse erinevate tegevuste ja etappide vahel Tegevuse faas Mõju liik Sadamaala süvendamine -Väljatõrjumine häirimise tõttu eelistatud pesitsus-, puhke või toitumispaikadest; -Toidubaasi kvaliteedi ja kättesaadavuse vähenemine kalastiku ümberpaiknemise ja vee läbipaistvuse vähenemise tõttu hõljumi tagajärjel - juurdemeelitamine süvenduspargase tegutsemise ajal - võimaik naftasaadustega reostumise risk Kaevise transportimine -Väljatõrjumine häirimise tõttu eelistatud toitumispaikadest kaadamisalale - Juurdemeelitamine transpordialusele Kaevise kaadamine - põhjaelustiku otsene mattumine setete alla - vee-elustiku kahjustamine hõljumiga - Väljatõrjumine häirimise tõttu kaadamistöödel - Ligimeelitamine kaadamistöödel - võimalik naftasaadustega reostumise risk Lainemurdja rajamine - Väljatõrjumine häirimise tõttu hüdrotehnilistel töödel - ligimeelitamine kaadamistöödel Lainemurdja ja kasutamine - võimalik toidubaasi suurenemine seoses muutunud veevahetuse ja lainetusega veekeskkonnas - võimalikud mõjud veekvaliteedile ebapiisava veevahetuse korral 28 Tabel 14. Mõjude hindamise maatrikstabel erinevate tegurite tüüpide kaupa vastavatele liigirühmadele nende iseloomu ja olulisuse või mitteolulisuse määramiseks. Mõjuhinnangute puhul on kasutatud tabelites 7-11 eelnevalt defineeritud väärtusvahemikke ja hindamise põhimõtteid. mõjutegur mõjutatavad liigid otsene/ lühiajaline/ liigi lk mõju mõju olulisuse/ märkused kaudne pikaajaline; ajutine/ tundlikkus tähtsus suurus olulisus mitteolulisuse mõju kestev koondhinnang häirimine Kühmnokk-luik otsene keskmine/ajutine madal keskmine väike väike ebaoluline süvendamisel ja väike- ja laululuik mõju keskmine/ajutine keskmine kõrge keskmine keskmine ebaoluline lainemurdja Hallhani keskmine/ajutine kõrge keskmine väike ebaoluline - ebaoluline rajamisel vähene ujupardid: kõik liigid keskmine/ajutine keskmine keskmine tühine ebaoluline - ebaoluline vähene sukelpardid: vaerad keskmine/ajutine kõrge kõrge keskmine mõõdukas - oluline tugev sukelpardid: aul keskmine/ajutine kõrge kõrge keskmine mõõdukas - oluline tugev sukelpardid: vardid keskmine/ajutine keskmine kõrge tühine ebaoluline - ebaoluline vähene sukelpardid: kosklad pikaajaline/ajutine keskmine keskmine keskmine ebaoluline - ebaoluline vähene Pütid keskmine/ajutine Keskmine keskmine Keskmine Keskmine ebaoluline Kajakad pikaajaline/ajutine keskmine väike keskmine keskmine ebaoluline Tiirud lühiajaline/ajutine keskmine kõrge väike vähene ebaoluline häirimine sukelpardid: vaerad otsene keskmine/ajutine kõrge kõrge keskmine mõõdukas - oluline kaevise mõju tugev transpordil ja sukelpardid: aul keskmine/ajutine kõrge kõrge keskmine mõõdukas - oluline kaadamisel tugev Kaurid lühiajaline/ajutine kõrge kõrge tühine mõõdukas ebaoluline Kormoran lühiajaline/ajutine keskmine keskmine väike vähene ebaoluline Kala- ja hõbekajakas lühiajaline/ajutine madal keskmine keskmine ebaoluline - ebaoluline vähene Väikekajakas lühiajaline/ajutine madal kõrge keskmine ebaoluline - ebaoluline vähene Tiirud lühiajaline/ajutine madal kõrge väike ebaoluline - ebaoluline vähene 23  Alk lühiajaline/ajutine keskmine kõrge väike ebaoluline - ebaoluline vähene mõjutegur mõjutatavad liigid otsene/ lühiajaline/ liigi lk mõju mõju olulisuse/ märkused kaudne pikaajaline; ajutine/ tundlikkus tähtsus suurus olulisus mitteolulisuse mõju kestev koondhinnang juurde keskmine/ajutine madal keskmine väike ebaoluline - ebaoluline Kajakad meelitamine vähene otsene süvendamisel ja lühiajaline/ajutine madal kõrge väike ebaoluline - ebaoluline mõju lainemurdja Tiirud vähene rajamisel juurde keskmine/ajutine madal keskmine väike ebaoluline - ebaoluline Kajakad meelitamine vähene otsene kaevise lühiajaline/ajutine madal kõrge väike ebaoluline - ebaoluline mõju transpordil ja Tiirud vähene kaadamisel Luiged madal* keskmine keskmine ebaoluline - ebaoluline *tundlikkus keskmine/ajutine vähene vee Toitumis- tingimuste Haned madal keskmine tühine ebaoluline - ebaoluline läbipaistvuse keskmine/ajutine vähene osas muutumine: Ujupardid madal keskmine väike ebaoluline - ebaoluline toitumisel vee läbipaistvuse keskmine/ajutine vähenemine vähene süvendamisel ja Sukelpardid: kõrge* keskmine keskmine mõõdukas - oluline keskmine/ajutine kaadamisel kalatoidulised tugev Sukelpardid: keskmine* kõrge keskmine mõõdukas - oluline keskmine/ajutine põhjatoidulised tugev punakurk-kaur keskmine/ajutine kõrge kõrge tühine vähene ebaoluline kaudne keskmine väike vähene - Kormoran mõju keskmine/ajutine kõrge ebaoluline mõõdukas Alk keskmine/ajutine kõrge kõrge tühine vähene ebaoluline Pütid keskmine/ajutine kõrge keskmine tühine vähene ebaoluline keskmine keskmine mõõdukas - Kajakad keskmine/ajutine keskmine ebaoluline tugev Tiirud keskmine/ajutine kõrge kõrge väike mõõdukas oluline 24  mõjutegur mõjutatavad liigid otsene/ lühiajaline/ liigi lk mõju mõju olulisuse/ märkused kaudne pikaajaline; ajutine/ tundlikkus tähtsus suurus olulisus mitteolulisuse mõju kestev koondhinnang Toitumis- mõõdukas - *tundlikkus sukelpardid: vaerad pikaajaline/ajutine kõrge* kõrge keskmine oluline tingimuste tugev toidubaasi halvenemine elupaiga kaudne põhjaelustiku mõõdukas - kahjustamise sukelpardid: aul pikaajaline/ajutine kõrge* kõrge keskmine oluline kahjustamisest tugev suhtes kaadamisel võimalik pesitsuspaiga vähenemine/ kvaliteedid ebaoluline - Jääkoskel otsene pikaajaline/kestev keskmine keskmine väike ebaoluline halvenemine vähene sadama uuendamisel Naftasaaduste Kõik veelinnud, sh. nii * tundlikkus sattumine vette pesitsejad kui peatujad mõõdukas – nafta- süvendus, ehitus (luiged, haned, pütid, otsene lühiajaline/pöörduv kõrge* keskmine keskmine tugev (mõju oluline saadustega transpordi või ujupardid, sukelpardid, tekkimisel) kokku- kaadamistöödel kaurid, kormoran, puutele kajakad, tiirud, alk) 25 Tabel 15. Hindamise käigus tuvastatud võimalikud olulised keskkonnamõjud nende kategooriate ja liikide kaupa Keskkonnamõju tüüp Võimaliku olulise Märkused negatiivse mõjuga liigirühm häirimine süvendamisel ja sukelpardid: vaerad Kõrge häirimistundlikkusega lainemurdja rajamisel sukelpardid: aul liigid ei kohane laevatöödega piirkonnas sukelpardid: vaerad Kõrge häirimistundlikkusega häirimine kaevise transpordil ja sukelpardid: aul liigid ei kohane laevaliiklusega kaadamisel punakurk-kaur ja töödega avamerel sukelpardid: vaerad Merepõhja- liiva- ja Toitumistingimuste halvenemine kivipõhjaliste koosluste põhjaelustiku kahjustamisest sukelpardid: aul karpidest toitumise kaadamisel võimalused halvenevad ajutiselt sukelpardid: kosklad Vee läbipaistvuse vähenemine sukelpardid: põhjatoidulised süvendamisel ja kaadamisel pütid Vee läbipaistvuse vähenemine kajakad raskendab oluliselt saagijahti tiirud alk Kõik veelinnud, eriti luiged, potentsiaalne risk, mis Naftasaaduste sattumine vette haned, sukelpardid, avaldumisel on oluline süvendus, ehitus transpordi või ujupardid, kaurid, mõjutegur veelindude suure kaadamistöödel kormoran, kajakad, tiirud, alk tundlikkuse tõttu 5.1. Hinnang linnustiku mõjudele alternatiivse lahenduse korral Käeolevas peatükis antakse hinnang Kihnu sadama renoveerimistööde alternatiivsele lahendusele ja täpsustatud tegevuskavale, milles lepiti kokku 29.01.2018 toimunud osapooltevahelisel kohtumisel. Kõige olulisemate uute lahendustena tuleb käsitleda uue kaadamiskoha esitamist ning sellele teisaldatava sadama süvendusmaterjali vähendamist ligi 50% võrra seoses alternatiivse võimalusega see ladustada sadama süvendusala kõrval asuvale varasemast samasugusest tegevusest tekkinud liivaneemikule. Osapoolte konsensuslikult leitud uus kaadamisala paikneb piisavalt eemal erinevate inventuuridega tuvastatud olulistest veelindude koondumisaladest (joonis 10). Seega on suure tõenäosusega võimalik järeldada, et uue valitud ala kasutamine ei oma olulist negatiivset mõju põhjatoiduliste võtmeliikide auli ja tõmmuvaera olulistele toitumispaikadele läbi merepõhja kooluste mõjutamise. Kuigi käesoleva hindamise objektiks oleva sadama süvendustööga seotud kaadamise mahtu antud merepiirkonda on kavas vähendada alternatiivse sama kõrval asuva ladustamisala kasutamisega ligi poole võrra, on endiselt oluline, et see ei paikneks tundlike merelindude jaoks olulistel aladel ega kahjustaks neile oluliste põhjakooslustega seotud toidubaasi. Seda eriti arvestades asjaolu, et väljavalitav ja kinnitatav kaadamisala jääb kasutusse ka tulevikus vastavalt vajadusele toimuvate laevatee ja sadama akvatooriumi vajadusepõhistele (eeldatavalt käesolevast tööst oluliselt väiksemas mahus) süvendustöödele. Sadamast kaevandatava põhjasette transportimisel ka uude kaadamispaika toimub majanduslikult optimaalsel otsekursil kulgev veotee läbi häirimistundlike veelinnuliikide jaoks oluliste alade kui võtta arvesse piirkonnas varem mõõdetud ja tabelis 7 esitatud pagemis- ja mõjuraadiusi. Seetõttu on vastava mõju minimeerimiseks vajalik piirata vastavate transpordi- ja kaadamistööde läbiviimise perioodi vastavate liikide arvukama esinemise perioodil kevad- ja sügisrändel. Olemasoleva sadamakai renoveerimisel on oluline seda teha väljaspool lindude pesitsusaega. Kuna parendustöö tulemusel kaovad kaimuuli kividevahelistes tühikutes praegused jääkoskla pesitsusvõimalused, on vajalik vastava kadu kompenseerida paigaldades sadama läheduses rannikul puudele vähemalt 7 liigile sobivat pesakasti, mis peavad olema sobivast kauakestvast materjalist ning tehtud ja paigaldatud vastavalt kohaliku kosklaasurkonna poolt kasutust leidnud püstitatud pesakastidele (kosklakongidele). Akvatooriumi süvendamise mõju on linnustikule eelkõige lokaalne ja piirdub akvatooriumi lähialaga. Sama kehtib ka süvendusel välja kaevatud materjali laotamisel sadamaga põhjas piirnevale liivaneemikule. Seetõttu on peamine mõju lindudele seotud lokaalse häirimise ning veekvaliteedi sh. läbipaistvuse vähenemisega, mis on olulised toitumistingimuste määrajad. Seetõttu on vastavate mõjude leevendamiseks vajalik vältida neid töid pesitsusperioodil ning töödel kasutada tööpaika ülejäänud veealast settepilvest isoleerivat filterkangast ekraani (joonis 13). Sadama kaitsemuuli materjalide transport ja ladustamine tööpiirkonda toimub olemasoleva sadama kaudu kasutades selle taristut . Seetõttu ei ole alust arvata täiendavate oluliste mõjude avaldumist ning seetõttu leevendavaid meetmeid ei kavandata. 27 Lainemurdja ehitustööd avaldavad eelkõige lokaalset mõju sadama akvatooriumi vahetus ümbruses ning seetõttu on oluline vältida vastavaid töid piirkonnas lindude pesitsusperioodil. Vältimaks peale kai valmimist sellel viibivate ja liikuvate inimestega seonduvat häirivat mõju põhja suunas asuva merelahe linnustikule tuleb lainemurdja rajamisel kasutada tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad takistada vastavat juurdepääsu sellele sadamarajatisele kõrvaliste isikute poolt selle kasutamise perioodil. Eelpool toodud Kihnu sadama renoveerimistööde etapid ning igal neist avalduvate olulisemate mõjuda ja vastavate leevendusmeetmete ülevaade on esitatud tabelis 16. Ajaliste piirangute paremaks visualiseerimiseks on vastav info täiendavalt tegevuste lõikes esitatud ka tabelis 17 oleva kalenderplaanina. Joonis 13. Põhimõtteline näide rannikumeres sadamaala süvendamisel kasutatavast settetõkkekardinast (allikas: www.aquaticengineering.co.uk) 28 6. Koondjäreldused ja leevendavad meetmed Käeoleva töö eelmistes osades läbi viidud analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et Kihnu sadama laiendamise ja täiendamisega seotud tööd võivad avaldada olulist mõju Pärnu lahe hoiuala kaitseväärtusega liikidele, kellel tuvastati tööde mõjutsoonis oluliste esinemispaikade olemasolu ning tundlikkus vastavate arendustegevuse mõjutegurite suhtes. Tulenevalt sellest ning lähtudes vajadusest tagada hoiuala kaitse-eesmärkide täitmine, on vajalik kavandatud sadama uuendamise töödel rakendada töövõtteid ja leevendavaid meetmeid, mis võimalikud negatiivsed mõjud linnustikule kas hoiaksid ära või vähendaksid vastuvõetavale tasemele. Tabelis 17 on kokkuvõtlikult esitatud vastavad olulisemad mõjud linnustikule ning vajalikud leevendusmeetmed. Tabelis 18 on parema ülevaatlikkuse huvides esitatud tööde teostamiseks sobivate ja mittesobivate aegade soovitatav kalenderplaan Tabel 16. Kihnu sadama renoveerimisega seotud tegevuste olulisemate linnustiku mõjude kirjeldus ning vastavad leevendavad meetmed ja tööde läbiviimiseks sobivad ajaperioodid. Tegevus Mõju Leevendus ja läbiviimise aeg Töödeks sobiv ajaperiood Olemasoleva kai häirimine; mitte töid teha kosklate 01.I - 15.IV; renoveerimine ja pesituspaiga kadu pesitsusajal; kivide vahelise 01.VI - 31.XII pikendamine (ca 20 m) (jääkoskel) pesapaiga kadumise kompensatsiooniks eelnevalt paigaldada rannikumetsa 7 sobivat pesakasti (kosklakongi). Metallist sulundseinte paigaldamisel kasutada müra minimeerivaid tehnoloogiaid Sadama akvatooriumi häirimine, süvendustöid teostada 01.I - 15.IV; süvendamine veekvaliteet, sh väljaspool pesitsusaega, 01.VI - 31.XII toitumistingimuste süvendusala piirata langus filterkangaga Süvenduskaevise häirimine, töid teostada väljaspool 01.I - 15.IV; laotamine kõrvalolevale veekvaliteet, sh pesitsusaega, süvendusala 01.VI - 31.XII rannaalale toitumistingimuste piirata filterkangaga langus Süvenduskaevise häirimine ja transporditöid teha 01.I - 01.IV transport kaadamise eelistatud väljaspool veelindude kevad- 01.IV - 15.IX paika avamerel toitumispaikadest ja sügisrändepeatuste tippu; 15.XI - 31.XII ajutine kaadamispaika ja tagasi väljatõrjumine liikuda häirimise vähendamiseks olemasoleval laevateel Kaevise kaadamine häirimine, kaadamistöid teha 01.I - 01.IV merre toitumispaiga ja väljaspool veelindude kevad- 01.IV - 15.IX toitumistingimuste ja sügisrändepeatuste tippu; 15.XI - 31.XII ajutine töid teostada vaid soodsate halvenemine ilmastikutingimuste korral Lainemurdja Häirimine ja müra olemasoleva sadama aastaringselt ehitusmaterjali territooriumil olulist mõju ja transport ja vastavaid leevendavaid ladustamine meetmeid ette ei nähta 29  Lainemurdja veealuse Häirimine ja müra, töid teostada väljaspool 01.I - 15.IV; materjali paigaldamine eelkõige pesitsusaega 01.VI - 31.XII ja ehitustööd haudelinnustikule Lainemurdja kasutus Inimeste viibimise, tehniliste lahendustega va. püsiva jääkatte liikumise jms. vältida lainemurdja periood tegevusega seotud kasutamist inimeste häirimine liikumiseks, et piiarata häirivat mõju linnustikule Tabel 17. Kihnu sadama renoveerimise ajalised piirangud (märgitud punasega) tegevuste lõikes seoses lindude pesitus ja rändepeatustega Jan I Jan II Veeb I Veeb II Mär I Mär II Apr I Apr II Mai I Mai II Jun I Jun II Jul I Jul II Aug I Aug II Sept I Sept II Okt I Okt II Nov I Nov II Dets I Dets II Olemasoleva kai renoveerimine ja pikendamine pesitsusperiood Sadama akvatooriumi süvendamine pesitsusperiood Süvenduskaevise laotamine kõrvalolevale rannaalale pesitsusperiood Süvenduskaevise transport kaadamise paika avamerel kevadränne sügisränne Kaevise kaadamine merre alternatiiv II korral kevadränne sügisränne Lainemurdja ehitusmaterjali transport ja ladustamine Lainemurdja materjali paigaldamine ja ehitustööd pesitsusperiood KOKKUVÕTTES on Kihnu sadama uuendamise tegevusi eelpool toodud leevendavate meetmete ja vastavate ajaliste piirangute rakendamisel ellu viia selliselt, et ei kaasne olulist negatiivset mõju Pärnu lahe linnuala kaitseväärtustele. 30 Kasutatud allikad Aunins, A., Kuresoo, A., Luigujõe, L. 2012. Gulf of Riga as a resource for wind energy –GORWIND. Deliverable WP 3.3 Project results: Distribution and numbers of birds in the Gulf of Riga 2011-2012. Durinck, J. 2005. Methods for designation of MPAs. Training course in Riga November 21-25 2005. EOÜ, 2017. Pärnu lahe linnuala inventuuri aruanne. Koostaja K. Võhandu, tellija Eesti Ornitoloogiaühing, Tratu Fox, D. ja Madsen, J. 1997. Behavioural and distributional effects of hunting disturbance on waterbirds in Europe: Implications for refuge design. - Journal of Applied Ecology 80: 1-13. Furness, R., Wade, H., Masden, E. 2012. Assessing vulnerability of marine bird populations to offshore wind farm. Journal of Environmental Management 119 (2013) 56-66. Gill, J. jt., 2000. Why behavioural responses may not refect the population consequences of human disturbance. Biological Conservation. 97. 265-268. Karimov, M., Suuroja, S., Kask, A. 2014. Letipea maardla kaevandamise loa taotlus ja seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Geofüüsika, mere- ja keskkonnageoloogia osakond. 28 lk. Kose, M. 2015. Kihnu meretuulepargi Linnustiku eeluuringu koondaruanne. Tellija: Eesti Energia Taastuvenergeetika ettevõte. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 153 lk. Pärnu. Kose, M., 2014. Kihnu rannikul peatuvate veelindude inventeerimine 2014. Kaitsekorralduskava koostamise eeluuringu aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut Kose, M., Kuus, A. 2014. Kihnu meretuuleparkide linnustiku uuring: laevaloenduste aruanne 2011-2014. TÜ Eesti Mereinstituut Kuus, A., Kalamees, A (koost.) 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing. Luigujõe, L., 2016. Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine. NEMA Merelinnud. Eesti Maaülikool Luigujõe, L., 2013. Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/vaikeluige_ktk_eelnou.pdf Martin, G., 2016. Loodusdirektiivi mereliste elupaikade kaardistamine inventeerimata Natura 2000 aladel. Teostatud projekti „Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine“ raames. Eesti Mereinstituut Männikus, 2017. Süvendamise ja kaadamise mõju analüüs Kihnu sadamas. OÜ Lainemudel McSorley, C. A., Webb, A., Dean, B. J., Reid, J. B. 2005. UK inshore Special Protection Areas: a methodological evaluation of site selection and definition of the extent of an interest feature using line transect data. JNCC Report, No. 344. Schwemmer P, Mendel B, Sonntag N, Dierschke V, Garthe S., 2011 Effects of ship traffic on seabirds in offshore waters:implications for marine conservation and spatial planning. Ecol Appl 31 21: 1851−1860 Henrik Skov, jt. 2011. Waterbird Populations and Pressures in the Baltic Sea. Nordic Council of Ministers, Copenhagen, 201 pp. Tillin, H.M., Houghton, A.J., Saunders, J.E., Drabble, R. and Hull, S.C., 2011. Direct and Indirect Impacts of Aggregate Dredging, Marine Aggregate. Levy Sustainability Fund (MALSF). Science Monograph Series 1, 1-46 32  TiitelleW orht Töö/Work Nr: M17061 Enimi:M17061_17077_Sel Koostatud: 13.10.2017 Tellija: A/S Saarte Liinid Hydrographic survey Hüdrograafiline mõõdistamine Kihnu. Vrakk ja Kihnu kaadamisala Estonia / Eesti Gulf of Riga Liivi laht OÜ Meremõõdukeskus juhatuse esimees / P. Ude / Tallinn, 2017  Sisujuht Sisujuht ............................................................................................................................................ - 2 - Asukoha skeem / Survey area Location ........................................................................................... - 3 - Tehniline aruanne / Survey Statement ............................................................................................. - 4 - 1. Üldine ...................................................................................................................................... - 4 - 3.Lähteandmed ............................................................................................................................ - 4 - 3.1. Varasemad mõõdistustööd ............................................................................................... - 4 - 3.2. Geodeetiline sidumine ...................................................................................................... - 4 - 4. Geodeetiline osa ...................................................................................................................... - 4 - 4.1 Geodeetiline alusvõrk ja mõõdistamine. ........................................................................... - 4 - 4.2 Andmetöötlus .................................................................................................................... - 4 - 4.3 Geodeetilised instrumendid ............................................................................................... - 4 - 5. Hüdrograafiline mõõdistamine ................................................................................................ - 4 - 6. Kivid ja objektid ...................................................................................................................... - 5 - 7. Vrakk ....................................................................................................................................... - 5 - 8. Mõõdistus plaanid ................................................................................................................... - 5 - 9. Esialgne täpsushinnang............................................................................................................ - 6 - Mõõteseadmete paigutus /Survey equipment Offsets ...................................................................... - 7 - Mõõdistuskomplekti kuuluvate seadmete vea hindamine/Testing .................................................. - 9 - Mõõdistuskomplekti kuuluvate seadmete analüüs......................................................................... - 11 - Lõpuleht ......................................................................................................................................... - 13 - -2-  Asukoha skeem / Survey area Location Objekti asukoht / Site Location Mõõditsusala/Survey_Area Kaadamine X Y Mõõditsusala/Survey_Area Vrakk 6442884.45 504683.51 X Y 6442633.98 504946.52 6444891.51 501172.16 6442884.40 504946.50 6444886.52 501171.25 6442634.03 504683.51 6444880.00 501170.94 6444880.60 501171.18 Kokku 6,5 ha 6444882.48 501174.39 6444888.96 501175.33 -3-  Tehniline aruanne / Survey Statement 1. Üldine Site location / asukoht: Kihnu, Gulf of Riga, Liivi laht Sine Name / nimetus: Hydrographic survey according IHO standard S-44, special requirements. Hüdrograafiline mõõdistamine vastavat IHO standard S-44, eri nõueteles. Workers / tegijad: Surveyor/Hüdrograaf: P.Ude Checked/Kontrollis: M.Sarapik Süvendustööde eelne Hüdrograafiline mõõdistamine kaadamisala ja Vraki uuringud sadama lähistel. 3.Lähteandmed 3.1. Varasemad mõõdistustööd Puuduvad 3.2. Geodeetiline sidumine Mõõdistamisel kasutati Geosoft OÜ poolt rajatud GeoNet GPS (www.vrs.eu) baasjaamade võrku. GeoNet GPS baasjaamade punktid on seotud Riikliku põhivõrguga ja andmed kirjeldatud Maa- ameti Geodeesia ja Kartograafia osakonna Andmekogude arhiivis. 4. Geodeetiline osa 4.1 Geodeetiline alusvõrk ja mõõdistamine. Situatsioon – Geodeetiline alusplaan varasemates mõõdistustöödest. 4.2 Andmetöötlus Plaani joonestamiseks kasutati AutoCAD-i ja PDS2000 tarkvara. Lamberti koonilise konformse projektsiooni ristkoordinaatidest arvutati geodeetilised koordinaadid WGS-84 projektsioonis programmiga TRANSDAT Ver 12.04 (Licensed for „Peeter Ude, Tallinn“, koostanud C.Killet Software Ing-GbR). 4.3 Geodeetilised instrumendid Hüdrograafiliste mõõdistuste teostamisel kasutati seadet Trimble SPS-855, L1/L2 ja Glonass. 5. Hüdrograafiline mõõdistamine Hüdrograafiline mõõdistamine kaadamisala teostati mõõdistustööde käigus 25.04.2017 a. ja vrakk on mõõdistatud 04.08.2017. Veetaseme kõrgus on mõõdetud GPS reaalkinemaatilisel meetodil. Mõõteandmete salvestamine, sisendandmete sünkroniseerimine ja ellipsoidilt - geoidile (EstGeoid 2003) transformeerimine toimub tarkvaras PDS2000. Hüdrograafiliste mõõdistustööde teostamisel lähtuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 6.detsembri 2002. aasta määrusest nr 27, mis sätestab hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise korra. Hüdrograafiline mõõdistamine viidi läbi, võttes aluseks Rahvusvahelise Hüdrograafia Organisatsiooni (IHO), spetsiaalklassi normdokumendi (eriväljaanne nr 44 viies trükk, lk 5) ERI klassi nõuded. Mõõdistustööde ajal määrati mõõtepaadi asukohta RTK-GPS-iga. Mõõtepaadi suunda määrati elektroonilise GPS-kompassiga Furuno SC-30 ja sügavused mõõdeti Reson T-20P digitaalse mitmekiirelise sonariga (MBES). Kõik seadmed olid salvestamise eesmärgil ühendatud sonariga. Mõõtepaadi juhtimiseks ja andmete salvestamiseks ja esitlemiseks kasutati PDS-2000 tarkvarapaketti. Sonar võimaldab kuvada olemasolevaid AutoCAD-i (dfx-formaadis) digitaalseid kaarte. Mõõteliinid planeeriti AutoCAD-i programmis, lisades need joontena elektronkaardile. Enne mõõtetööde alustamist määrati helilevimise kiirus. Kasutati Valeport MINI SVP sondi. Andmed kopeeritakse koheselt sonarisse. Sonar vajab enne tööde alustamist korrektset helilevimise kiiruse profiili. Sonari suunadiagrammi korrigeerimiseks on sonariga ühendatud Resoni toodetud On- line SVP sond. Mõõteandmed salvestatakse aegtähistega märgistatult. Mõõtetulemuste puhastamine ja vajalike korrektsete parandite lisamine, toimub seadmes salvestamisega paralleelselt. Objektiivsema info hankimiseks merepõhja iseloomu kohta ja mõõdistamisel leitud veealuste objektide (kivid, vrakid) kuju ja asukoha täpsemaks määramiseks kasutatakse vajadusel koordineeritud külgvaate sonarit. Külgvaate sonari töösagedus on 400 kHz ja lahutusvõime 4 cm. 6. Kivid ja objektid Leitud objektid on digitaalselt failis kivid.xyz ja sügavuspunktide failis sügavustena. 7. Vrakk Kihnu sadama lähistel uuritud vrakk. Vrakk on lagunenud ja konkreetset kontuuri määrata on võimatu. lagunenud laevakere pikkus 14 meetrit ja laius 3,5 meetrit. Paikneb põhja – lõuna suunaliselt. Tegu on puus laevaga ja vraki lähistel vedeleb mitmeid puidus laeva kere detaile. Vrakist Ida pool on vett 1,5 meetrit ja lääne pool 1,2 – 1,3 meetrit. Osa kere detaile on kuni 0,2 meetrit vee pinnast. Arvestades varkki asukohta ja kaugust sadamas, ei tohiks sadamas toimuvad ehitiste rajamised ja süvendustööd vrakki olukorda mitte kuidagi muuta. 8. Mõõdistus plaanid Mõõdistus-plaanid ja vraki pildid lisadena. -5- 9. Esialgne täpsushinnang a) mõõtepunktide asukoha täpsus ± 0,40 m, 97% tõenäosusega b) sügavusmäärangu täpsus ± 0,1 m, 97% tõenäosusega Plaanilise ja kõrgusliku vea sõltuvus sügavusest T20-P Sügavus meetrites 0 1 2 5 10 15 20 25 30 35 40 Plaaniline viga +/- 0,04 0,06 0,08 0,15 0,26 0,38 0,49 0,61 0,73 0,84 0,96 Kõrguslik viga +/- 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 1 0 1 2 5 10 15 20 25 30 35 40 0,2 0,04 Plaaniline viga +/- Kõrguslik viga +/- 13.10.2017 Täitja: /P. Ude -6-  Mõõteseadmete paigutus /Survey equipment Offsets Positsioneerimine / Positioning - RTK-GPS Trimble SPS-855 , S/N:5325K43830 Antenna – Trimble ZEPHYR Model2 ,Rugged Antenna, S/N:2813J3271Z asukohamääramise täpsus/positioning accuracy diff meetodil: ± 0,5 m (plaaniline) asukohamääramise täpsus/positioning accuracy RTK meetodil: ± 0,01 m (plaaniline/Hor) ± 0,02 m (kõrguslik/Vert) Väljundsignaal/Output signal: NMEA 0183 versioon 2.0 & PPS-Pulse GGA – 20 Hz -115200 VTG – 20 Hz ZDA – 1Hz Paigaldus/Installation point - GPS X 0, Y 0, Z 1.3873 Antenna Phase Center Time Dealy = 0.00 sec NOTE - The position output by the receiver is the Antenna Phase Center position. NOTE – Seade väljastab NMEA signaali korral, Antenni faasi tsentri positsiooni. VRS - GSM/GPRS Network: VRSNOW.EE -7- Suund/Heading – Furuno SC-30, SATELITTE Compass Suuna määramise hälve / Attitude (Heading/Pitch/Roll) 0.5° RMS HDT – 10Hz Paigaldus/Installation point - Sc30 X-0.42, Y3.36, Z1.022 Antenna Mount Center Time Dealy = 0.055 sec Heading Correction = -2.4 degrees Väljundsignaal/Output signal: NMEA 0183 versioon 2.0 HDT – 25Hz – 19200 VTG – 25Hz – 19200 IMU – Inertial measurement unit Lengerduse/kõikumise kompenseerimine: SMC, IMU 108,S/N:1082974 Paigaldus/Installation point - MRU X-1.33, Y0.78, Z-0.317 Bottom Center of IMU - sensor unit Time Dealy = 0.0105 sec Heading Correction = 0.27 degrees Leveling Result: Roll correction = 0.88 Port Up + Leveling Result: Pitch correction = 1.31 Bow Up + Angular rate noise1 roll, pitch, yaw (typical 0.020°/s RMS): ............................... 0.02°/s RMS Static accuracy roll, pitch: ......................................................................... 0.02° RMS Dynamic2 accuracy roll, pitch (for a ± 5° amplitude): .............................. 0.03° RMS Väljundsignaal/Output signal: NMEA 0183 versioon 2.0 TSS1 – 100 Hz -115200 Sisendsignaal/Input signal: NMEA 0183 versioon 2.0 HDT – 25Hz – 19200 VTG – 25Hz – 19200 Sonari suundade sünteesi korrektuur: Online - SVP 71, Reson Paigaldus/Installation point - MRU X-1.33, Y1.02, Z-0.28 in front of the RX - Receiver Unit. Piirkond: 1350 -1800 m/s Resolution: 0.01 m/s Accuracy: (0-50 m) ± 0.15 m/s Väljundsignaal/Output signal: Reson SVP70 format – 5 Hz – 9600 Vee helileviku kiiruse profilaator: MiniSVP, Valeport, S/N:30616 Piirkond: 1375 -1900 m/s Resolution: 0.001 m/s Accuracy: (0-200m) ± 0.02 m/s MBES - Multibeam mõõtesonar koos protsessoriga, S/N: 84144613041 Tootja: RESON Tüüp: T - 20P+ PDS2000 (tarkvara/software) Sünteesitud suundasid/kanaleid: 512 -Channels Sondeerimise sagedus/ping rate : kuni/up to 40 Hz Töösagedus/working Frequency: 180-410 kHz Töö laius/sector:140 degrees/kraadi, kuni/up to 165 degrees/kraadi. Paigaldus/Installation point - MBES X-1.24, Y0.75, Z-1.185 Center bottom of transmitter unit. Patch test result: Time Dealy = 0.00 sec. PPS-Pulse sync Patch test result: Heading Correction = 0.27 degrees Patch test result: Roll correction = 0.76 Port Up + Patch test result: Pitch correction = -1.1 Bow Up + TXOffset Relative RX X=0.0, Y=-0.193, Z=0.0466 -8- Mõõdistuspaat/Survey Vessel „LENNE“, VLD – 868 ,Buster XXL AWC Pikkus/Lenght: 6,25 m Laius/Width: 2,1 m Süvis/draught : 0,40 (0,8) m Poordikõrgus/freeboard: 0,70 m Mootor /Engine: 150 Hp (YAMAHA 150 EL ) Abimasin/Generator : Honda (230V, 500W /2200W) Kere tüüp/Hull type: V-Hull, 21 kraadi Autonoomsus: 24 h (kaardistamisel ca 6 sõlme) Kaater on 2008 aasta kevadel kohandatud hüdrograafiliste mõõdistuste välitöö teostamiseks sadamates, merelahtedel, faarvaatritel ja kinnistel veekogudel. Mõõdistuskomplekti kuuluvate seadmete vea hindamine/Testing a) Positsioneerimine / Positioning Positsioneerimise süsteemi testimiseks määrasime korduvate mõõdistuste teel, kai servale „P1“ punkti. Testimise eesmärk on kontrollida Paadil paikneva GPS-i mõõtetulemust. For testing the PDS2000 navisystem and GPS accuracy, we used point “P1 on the pier edge Testing shows us complete Software and Setup error. The Height result on screen is sum of ( 0,0973 –phase center and staff lenght 2m) „P1“ X=6471868.034,Y=528583.630, Z= 1.312, measured/mõõdetud, Trimble-R6 RTK-GPS. – VRS, www.vrsnow.ee Known point on PDS2000 screen Määratud punkt PDS2000 ekraanil „P1“ X=647868.07, Y=528583.66, Z= (3.41- (0.0973+2.000)) = 1,3127 ; 0,0973 –phase center, staff lenght 2m Differece/Erinevus : X=0.03 m ; Y = 0.03 m ; Z= 0.00 m b) Suund/Heading Suuna määrangu kontrolliks kasutati meremärke, mille koordinaadid ja sihi liinid on täpselt määratud. Seejärel võrdlesime elektronkaardil, paadi telje ja kaardil oleva objekti kattumist. Korrektsiooni täpsus, teostatud enam kui 1km pikkusel baasjoonel. Kompassi suuna määrangu parandi täpsus 0,1 kraadi. For Testing Heading we used Wateray sight marks. Taking the boat direction on land based mark. (accurate coordinates known) and following the waterway, at same time, contiously checking the direction from navi system. -9-  c) IMU Inertial measurement unit (VRU) Virtual Reference Unit Referents tasapinna loodimiseks, paigaldasime paadi kindlale alusele. Peale paadi loodi seadmist, seadistasime SMC- parandeid, kuni PDS 2000 tarkvaras oli tulemuseks Roll = 0.0 ja Pitch = 0.0 . PATCH TEST - I) Latency/Ajastuse Test: Kolm katset, Andmed kogutud samal mõõteliinil sõites, sama kursiga. Sobilik merepõhi on varieeruva sügavusega ja mõningate kontuursete, kõrgemate objektidega. Mõõtepaadi kiirus: esimesel katsel 3 sõlme, teisel katsel 7 sõlme ja kolmandal katsel 14 sõlme. Latency/Timing Test: Three passes, collected on the same line and in the same direction, at significantly different speeds, over a sloped bottom and objects The speeds varied more than 50% from one another (e.g. first pass at 3 knots, second pass at 7 knots and third 14 knots) II) Roll Test/Kreen: Kaks katset, Sõites ühtlase kiirusega mõõteliinil, vastassuunalistel kurssidel. Sobilik merepõhi on varieeruva sügavusega ja mõningate kontuursete kõrgemate objektidega. Kolmas mõõteliini on risti eelnevatega ja aitab kontrollida Online- SVP (vee helileviku kiiruse) ja kasutatud SVP-profiili hälbeid. Roll Test:Two passes, collected on the same line in opposite directions, at the same speed (at normal survey speed 6 knots), over a flat bottom with couple objects. One line, crossing perpendiculary the first two lines. The crossing line helps to see the Possible Online -SVP and used SVP-Profile error. III) Pitch Test/Different: Kaks katset, Sõites ühtlase kiirusega mõõteliinil vastassuunalistel kurssidel. Sobilik merepõhi on ühtlase kaldega, (Näiteks süvendatud laevatee kallaku osa, või mõni looduslik astangu serv). Pitch Test: Two passes, collected on the same line in opposite directions, at the same speed, over a sloped bottom. IV) Yaw Test/Suund: kaks katset, andmed kogutud samasuunalistel, paralleelsetel mõõteliinil sõites. Sobilik merepõhi on varieeruva sügavusega ja mõningate kontuursete, kõrgemate objektidega. Yaw Test: Two passes, collected in the same direction, along parallel lines spaced by the depth of water, at the same speed (typically your normal survey speed), over a sloped bottom. - 10 -  Analüüs/Analyse Mõõdistuskomplekti hindamiseks on sooritatud korduvaid mõõtmisi erinevates eelnevalt mõõdistatud sadamates ja laevateedel, kus võrreldi teadaolevate objektide koordinaate ja sügavusi. Peamiseks katsetuste sooritamise kohaks sai Miiduranna sadam ja selle läheduses paiknev Kuulimuna ümbrus. Kuulimuna läheduses paiknevad mitmed erineva suurusega erinevad objektid, mis sobivad ideaalselt sonari katsetamiseks. Kogu sonarisüsteemi keerukus ei võimalda analüüsida üksikute seadmete hälbeid. Küll aga saame hinnata tervikliku süsteemi poolt väljastatud mõõtepunktide tulemusi. Sügavus punkti asukohamäärangu vigade analüüs erinevatel objektidel: Asukoha hälve kuni ± 0,10 m ca 5 % mõõtmistest, keskmised kanalid. Asukoha hälve kuni ± 0,15 m ca 5 % mõõtmistest, külgmised kanalid. Asukoha hälve kuni ± 0,35 m ca 1 % mõõtmistest, külgmised kanalid. Asukoha hälvet, enam kuni ±1 m. Ei tuvastatud. Sügavusmäärangu vea hindamiseks võrdlesime kattuvaid mõõtepunkte 15 meetri sügavusel, tasasel merepõhjal. Välimised kanalid, viga kuni ± 0,15 m ca 5 % mõõtmistulemustest. Sisemised kanalid ristuval mõõteliinil, viga kuni ± 0,10 m ca 5 % mõõtmistulemustest. Hindamisel saadud tulemite analüüsil selgunud mõõtekompleksi täpsus Sügavuspunkti asukoha täpsus ± 0,50 m Sügavuse määrangu täpsus ± 0,15 m Mõõdistuskomplekti kuuluvate seadmete analüüs - 11 -  Taustsüsteemi vead Veemõõdulati kontroll max 95% tulemi viga VM - Tehnilise nivelleerimise tulemus Kõrguslik ±0.05 ±0.02 Lähtereeperite täpsus Kõrguslik ±0.03 ±0.01 RTK-GPS H - kontrollimise täpsus Kõrguslik ±0.02 ±0.02 Veetaseme lugemine Kõrguslik ±0.02 Maaameti Geofond (Põhi-võrk) Plaaniline ±0.05 ±0.02 ±0.02 Kõrguslik ±0.05 ±0.02 ±0.02 Lähtereeperite viga Kõrguslik ±0.03 ±0.01 GPS (Referentsjaama paigalduse viga) Plaaniline ±0.05 ±0.01 ±0.01 Korduvate mõõtmiste tulemus Kõrguslik ±0.05 ±0.01 ±0.01 Geoidi - ellipsoidi mudeli viga Kõrguslik ±0.05 ±0.02 GeoSoft OÜ tugijaamade võrk GPS (Referents jaamad) Horisontaalne ±0.05 ±0.01 ±0.01 Korduvate mõõtmiste tulemus Kõrguslik ±0.05 ±0.01 ±0.01 Geoidi - ellipsoidi mudeli viga Kõrguslik ±0.05 ±0.02 Maksimaalne plaaniline viga ±0.05 ±0.01 ±0.01 Maksimaalne kõrguslik ±0.10 ±0.01 ±0.03 - 12 -  Lõpuleht Käesolevas tehnilises aruandes on 13 ( kolmteist ) järjestikku nummerdatud lehte. 13.10.2017.a. Täitja: /P. Ude/ - 13 -  Nimekiri Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnainspektsioon [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] Veeteede Amet [email protected] Kihnu Vallavalitsus [email protected] Nimekirja alusel 19.06.2018 nr 16-7/18-1385-004 Kihnu sadama lainemurdja rajamise hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 6 16 valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 22 -22 on pädev asutus hoonestuslubade menetlemisel ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. Saarte Liinid AS (registrikood 10216057) esitas 14.05.2018 TJA-le hoonestusloa taotluse ning 01.06.2018 täiendatud taotluse, millega kavandatakse Kihnu sadama kaitseks lainemurdja rajamist. Lainemurdjapea maksimaalne kõrgus on +1,80, koos otsatulega +5,98. Max vee sügavus on 4 m. Lainemurdja koosneb 5 ja 13 tonnistest tetrapoodidest, lainemurdjapea on nelinurkne 7 x 7 m terassulundseintega konstruktsioon, mis on seest täidetud mineraalse täitega. Lainemurdja alla jääv merepõhja pindala on 960 m². Otsatule kaabelliini pikkus on 50 m ja pindala 25 m² (kaabli kaitseks paigaldatakse betoonplaadid). Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. 7 VeeS § 22 lõike 2 alusel otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Tulenevalt eeltoodust edastame hoonestusloa taotluse dokumendid arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume 7 käsitleda VeeS § 22 lõikes 7 toodud tingimusi. Põhjendatud arvamuse palume saata Tehnilise Järelevalve Ametile 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.tja.ee Registrikood 70003218 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Lisad: Saarte Liinid ASi hoonestusloa taotluse dokumendid_bdoc Nimekiri Liina Roosimägi 3726672004 [email protected] From: Airi Raamat To: Signe Paevere Subject: FW: Kihnu sadama lainemurdja hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine Date: Tuesday, July 24, 2018 2:01:49 PM Attachments: Kihnu sadama lainemurdja hoonestusloa taot....bdoc From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, July 24, 2018 1:29 PM To: VA_eva <[email protected]> Subject: Kihnu sadama lainemurdja hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine Meie 24.07.2018 1.10-13/18-0095/6442 TJA soovib arvamusi Kihnu sadama lainemurdja hoonestusloa taotlusele - kiri on saadetud ka Veeteede Ametile. Juhul, kui vastate otse pöördujale, plaun saatke vsatus teadmiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lugupidamisega Heli Just rigiivara nõunik 6256 346 [email protected] From: Liina Roosimägi Sent: Monday, July 23, 2018 12:49 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; VA_eva <[email protected]>; [email protected] Subject: Kihnu sadama lainemurdja hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine Tere Tehnilise Järelevalve Amet edastab teile Kihnu sadama lainemurdja hoonestusloa taotluse dokumendid arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Tehnilistel põhjustel ei läinud 19.06.2018 kiri osapooltele kohale. Palume võimalusel edastada oma arvamus esimesel võimalusel, hiljemalt 10. augustiks. Lugupidamisega Liina Roosimägi Ehitusosakonna peaspetsialist +372 66 72 004| [email protected] | www.tja.ee Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A, 10614 Tallinn