Leping

RAAMLEPING NR OJV180718-2 Veeteede Amet, põhimääruse alusel hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Kaidi Katus (edaspidi tekstis nimetatud hankija, pool või koos pakkujaga pooled) ja AS Infragate Eesti, põhikirja alusel juhatuse esimees Jüri Ligi (edaspidi tekstis nimetatud pakkuja, pool või koos hankijaga pooled) sõlmisid lepingu alljärgnevas: 1 Üldsätted 1.1 Käesolev leping on raamleping riigihangete seaduse tähenduses (edaspidi nimetatud raamleping) ja sõlmitakse riigihanke „Tuletornide ja tulepaakide ehitus- ja rekonstrueerimistööde omanikujärelevalve 2018 - 2019“ (viitenumber 198472) (edaspidi nimetatud riigihange) tulemusena. 1.2 Raamlepingu täitmiseks sõlmitakse selle alusel hankeleping(ud) riigihangete seaduse tähenduses (edaspidi nimetatud hankeleping). 1.3 Raamlepingu eesmärgiks on: 1.3.1 kehtestada raamlepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused; 1.3.2 määratleda poolte vahelised õigused, kohustused ning vastutus hankelepingute sõlmimisel; 1.3.3 kehtestada ühtsed tingimused hankelepingute tõlgendamiseks. 2 Raamlepingu ese ja dokumendid 2.1 Raamlepingu esemeks on riigihanke hanketeates ja alusdokumentides sätestatud tingimustele vastav tuletornide ehitamise ja rekonstrueerimise omanikujärelevalve ning muinsuskaitseline järelevalve. 2.2 Raamleping koosneb lepingu põhiosast ja selle lisadest. Raamlepingu lisaks nr 1 on hankelepingu projekt. 2.3 Raamlepingu lahutamatuks osaks on ka riigihanke dokumentatsioon ja riigihankes pakkuja poolt esitatud pakkumus. 2.4 Raamlepingu muudatused vormistatakse lisana. 3 Kinnitused 3.1 Pooled kinnitavad, et: 3.1.1 raamlepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhetes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega varem sõlmitud lepingu või kokkuleppega endale võetud kohustust; 3.1.2 nad on oma majandustegevuses iseseisvad ja et kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees raamlepingu või hankelepinguga võetud kohustuste täitmise eest; 3.1.3 et neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime raamlepingu ja hankelepingu(te) sõlmimiseks ning nendest tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; 3.1.4 nende poolt raamlepingu allkirjastanud isikutele on antud piisavad volitused selle sõlmimiseks kooskõlas seaduste, põhikirjade või muude normatiivaktidega. 3.2 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida raamleping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust raamlepinguga võetud kohustuste täitmiseks. 4 Lepingute tõlgendamine 4.1 Pooled järgivad raamlepingu ja hankelepingu(te) (antud punkti kontekstis ühiselt nimetatud ka kui leping) täitmisel ja tõlgendamisel järgmisi põhimõtteid: 4.1.1 Lepingu jaotiste pealkirjad ei määra nende mõistete ega sätete tähendusi. 4.1.2 Lepingus, kui kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 4.1.3 Pooled käituvad teineteise suhtes heas usus ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. 4.1.4 Pooled peavad mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid mõistlikuks. 4.1.5 Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse lepingulise suhte olemust ja lepingu eesmärki ning vastava tegevusala praktikat, samuti muid asjaolusid. 4.1.6 Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärkidega. 4.1.7 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest ning poolte omavahelisest praktikast. 4.1.8 Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. 4.1.9 Kui esineb vastuolu lepingu ja selle lisa vahel, siis lähtutakse tõlgendamisel lepingu lisast. 4.1.10 Vastuolu korral lepingu ja/või selle lisade erinevate sätete vahel tühistab hilisem säte varasema ning üld- ja erisätte vastuolu korral kohaldatakse erisätet. 4.1.11 Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ning lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 4.1.12 Kui mõni lepingu säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigi seadusega või muude kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see lepingu ülejäänud sätete kehtivust. 4.1.13 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. 4.1.14 Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 4.1.15 Ühegi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste täitma sundimisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist. 5 Raam- ja hankelepingute ulatus ja maht 5.1 Raamleping kehtib kuni 30.11.2019. 5.2 Hankelepingute kehtivus ei ole piiratud raamlepingu kehtivuse lõpptähtpäevaga. 5.3 Antud riigihanke raames sõlmitavate hankelepingute maksumus kokku ei tohi ületada 130 000 eurot (ilma käibemaksuta). 5.4 Hankija ei ole kohustatud sõlmima hankelepinguid kokku punktis 5.3 märgitud mahus. 6 Minikonkurss 6.1 Hankija korraldab minikonkursi navigatsiooni püsimärkide ehitus-, lammutus- ja/või rekonstrueerimistööde omanikujärelevalve teenuse tellimiseks. Selleks teeb hankija pakkujatele kirjalikku ettepaneku esitada pakkumus. 6.2 Hankija ei küsi pakkumusi pakkujatelt, kellega antud raamlepingu raames sõlmitud hankelepingu on hankija üles öelnud. 6.3 Hankija ei ole kohustatud küsima pakkumisi pakkujatelt, kes on rikkunud antud raamlepingu raames sõlmitud hankelepingut (lisa 1 punkt 8.4). 6.4 Hankija esitab pakkumuse saamiseks ettepaneku, mis sisaldab: 6.4.1 kõiki sisulisi andmeid, mis on vajalikud pakkumuse koostamiseks (sh millise kvalifikatsiooni ja nõuetega võtmeisikuid peab kasutama omanikujärelevalve teenuse osutamisel, planeeritav ehitusperiood, ehituse või rekonstrueerimise projekt, ehituse töövõtulepingu projekt, omanikujärelevalvelepingu projekt, ekspertiiside teostamise vajadus, vastutuskindlustuse nõutav suurus jne); 6.4.2 pakkumuse esitamise tähtaega; 6.4.3 pakkumuse jõusoleku minimaalset tähtaega; 6.4.4 pakkumuse esitamise kontaktaadressi. 6.5 Vajadusel peab hankija pakkujaga läbirääkimisi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või samas vormis protokollituna. 6.6 Hankija võib vajadusel paluda pakkujal oma pakkumust täiendada. 6.7 Esitatud pakkumus on kuni hankelepingu sõlmimise otsuse tegemiseni konfidentsiaalne osas, mille on määranud pakkuja vastavalt RHS § 111 lõikele 5. 6.8 Hankija teatab minikonkursil osalejatele väljavalitud pakkuja nime ning väljavalituks mitteosutunud pakkujale esitatavas teates lisaks väljavalitud pakkumust iseloomustavad andmed ja eelised teate saaja pakkumusega võrreldes. 6.9 Hankeleping sõlmitakse peale seitsmepäevast ooteaega punktis 6.8 nimetatud teadete esitamisest arvates. Hankeleping sõlmitakse lähtudes esitatud pakkumusest ja raamlepingu lisaks olevast hankelepingu projektist. Esitatud pakkumus vormistatakse hankelepingu lisana. 7 Raamlepingu rikkumine ja vastutus 7.1 Pooled vastutavad oma raamlepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. 7.2 Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. 7.3 Pakkuja vastutab kõikide isikute eest, keda ta kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 8 Raamlepingu ülesütlemine 8.1 Raamlepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult hankijal. 8.2 Korralise ülesütlemise etteteatamistähtaeg on 30 (kolmkümmend) kalendripäeva. 8.3 Hankijal on õigus raamleping erakorraliselt üles öelda ilma etteteatamise tähtajata järgmistel juhtudel: 8.3.1 kui raamlepingu alusel sõlmitud hankeleping on erakorraliselt üles öeldud; 8.3.2 kui pakkuja on oma lepingujärgsed kohustused üle andnud kolmandale isikule. 8.4 Raamlepingu ülesütlemine ei mõjuta sõlmitud hankelepingu(te) kehtivust. Pakkujal ei teki hankija vastu raamlepingu ülesütlemisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet, nt saamata jäänud tulu. 9 Kolmandad isikud ja nõuete loovutamine 9.1 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi üle anda kolmandale isikule. Juhul, kui pakkuja on oma lepingujärgsed kohustused üle andnud kolmandale isikule, on hankijal õigus raamleping ilma etteteatamise tähtajata üles öelda. Pakkujal ei teki hankija vastu raamlepingu taolisest ülesütlemisest tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamise õigust, nt saamata jäänud tulu. 9.2 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult informeerima. 10 Raamlepingu muutmine 10.1 Raamlepingu muutmises võivad pooled ühiselt kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud pooltel võimalik raamlepingu sõlmimise ajal ette näha ja lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu raamlepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. 10.2 Raamlepingu muutmine ei mõjuta sõlmitud hankelepingu tingimusi. 11 Poolte esindajad 11.1 Pakkujat esindab: Jüri Ligi, juhatuse esimees, telefon 626 7777, e-post [email protected]. 11.2 Hankija esindaja koos osutatud teenuste kohta rahalise aktile allakirjutamise õigusega on Urmas Ehrlich, haldusosakonna juhataja, telefon 620 5550, mobiil 512 1313, e-post: [email protected]. 12 Lõppsätted 12.1.1 Raamlepingu tingimused on avalikud. 12.1.2 Raamlepingu ja hankelepingu täitmise keel on eesti keel. 12.1.3 Raamlepinguga seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste tulemusel kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. 12.1.4 Raamleping allkirjastatakse digitaalselt. Hankija: Pakkuja: Veeteede Amet AS Infragate Eesti registrikood 70002414 registrikood 10845129 Valge 4, 11413 Tallinn KMKR nr EE100745375 telefon 620 5500 arveldusarve nr EE392200221018651770, e-post: [email protected] Swedbank Mäealuse tn 2/3, Tallinn 12618 telefon 626 7777 e-post: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaidi Katus Jüri Ligi hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse juhatuse esimees teenistuse juhataja - peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes  Raamlepingu nr OJV180718-2 lisa 1 OMANIKUJÄRELEVALVE LEPING nr ….. Veeteede Amet, keda esindab põhimääruse alusel peadirektor Rene Arikas (edaspidi tekstis nimetatud käsundiandja, pool või koos käsundisaajaga pooled) ja AS Infragate Eesti, põhikirja alusel juhatuse esimees Jüri Ligi (edaspidi tekstis nimetatud käsundisaaja, pool või koos käsundiandjaga pooled) sõlmisid käesoleva omanikujärelevalve (edaspidi tekstis nimetatud järelevalve) alljärgneva lepingu (edaspidi tekstis nimetatud leping): 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on käsundiandja valduses oleva navigatsiooni püsimärgi ………… suhtes omanikujärelevalve tegemine käsundisaaja poolt, lähtudes lepingus ja riigihanke (viitenumber 198472) alusel sõlmitud raamlepingus nr OJV180718-2 olevatest nõuetest. 1.2. Järelevalve tegemine toimub punktis 1.1 nimetatud navigatsiooni püsimärgi ehitustöövõtulepingus kokkulepitud tööde (edaspidi tekstis nimetatud töö) üle. Käsundiandja saadab käsundisaajale nimetatud ehitustöövõtulepingu koheselt peale selle sõlmimist. 1.3. Lepingu tõlgendamisel lähtuvad pooled võlaõigusseaduse käsunduslepingu regulatsioonist. 2. Lepingu dokumendid 2.1. Lepingu dokumendid on dokumendid, mida on vaja lepingus kirjeldatud lepingu esemeks oleva järelevalve teenuse ettevalmistamiseks ja osutamiseks sh: 2.1.1. käsundisaaja poolt esitatud pakkumus; 2.1.2. muud lepingu dokumendid ja võimalikud lepingu muudatused. 3. Lepingu täitmise tähtaeg 3.1. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest ning kehtib järgmiselt: 3.1.1. järelevalve teostamine ehitusperioodil kuni …………….. a; 3.1.2. ehitustööde (sh vaegtööde) vastuvõtmine, täitedokumentatsiooni kontroll ja lõpparuande koostamine, kuni 7 (seitse) kalendripäeva peale ehitusperioodi lõppu; 3.1.3. osalemine käsundiandja ettepanekul garantiiajal objekti ülevaatustel kuni 6 (kuus) kalendripäeva garantiiaja jooksul kuni …………….. a. 3.2. Leping võib peatuda ajutiselt Keskkonnaministeeriumi või muu pädeva asutuse ettekirjutuse alusel. Pooled võivad lepingu täitmise ajutiselt peatada tulenevalt Natura alade kaitsekorraldusest. Käsundiandja teavitab käsundisaajat eelnevalt kirjalikult lepingu peatumise ajast. 4. Lepingu maksumus 4.1. Järelevalve maksumus on …….. eurot, millele lisandub käibemaks 20% (…… eurot), kokku ……. eurot, mida käsundiandja kohustub käsundisaajale tasuma kvaliteetselt ja tähtaegselt tehtud järelevalve eest. Järelevalve maksumuse hulka kuulub kõik järelevalve tegemiseks vajaminev, nagu seadmete, ruumide, transpordi- ja sidevahendite jne kasutamine, hankimine, rentimine, hooldus jm kulud. 4.2. Ehitustöövõtulepingu kohase ehitusperioodil teostatava töö järelevalve eest on maksmise aluseks pakkumuses tehtud koguhind, mis on …….. eurot käibemaksuta, millest maksmisel arvestatakse maha võimalikud kinnipidamised puuduliku järelevalve eest. 4.3. Tööde (sh vaegtööde) vastuvõtmise, täitedokumentatsiooni kontrolli ja lõpparuande koostamise eest on maksmise aluseks pakkumisel tehtud koguhind, mis on ….. eurot käibemaksuta. 4.4. Garantiiperioodil tehtud järelevalve eest on maksmise aluseks pakkumisel tehtud koguhind, mis on ….. eurot käibemaksuta. Garantiiperioodil tehtud järelevalve koguhind peab sisaldama vastavate aruannete koostamist ja transporti objektile. 5. Järelevalve eest tasumise kord 5.1. Käsundisaaja esitab käsundiandjale tehtud järelevalve kohta akti peale lepingu punktis 1.2 nimetatud tööde vastuvõtuakti allkirjastamist ja järelevalve lõpparuande kooskõlastamist käsundiandja poolt. Lõpparuanne peab sisaldama lepingu punktis 7 nimetatud kohustuste täitmise hinnangut. Lõpparuandele tuleb lisada käsundisaaja iganädalased aruanded (punkt 7.8), töökoosolekute allkirjastatud protokollid. 5.2. Käsundiandja esindaja kontrollib saadud dokumendid üle ja kirjutab akti alla 5 (viie) tööpäeva jooksul akti saamisest või esitab sama aja jooksul käsundisaaja esindajale kirjalikult ettepanekud saadud dokumentide muutmiseks. 5.3. Kui käsundisaaja esindaja ei ole käsundiandja esindaja ettepanekuga nõus, siis esitab ta oma vastuväited 5 (viie) tööpäeva jooksul alates ettepanekute saamisest käsundiandjale ning need lahendatakse käsundisaaja ja käsundiandja vaheliste läbirääkimiste teel. 5.4. Käsundiandjal on õigus vähendada tehtud järelevalve maksumust, kui järelevalve tegemine ei toimunud lepingu kohaselt. 5.5. Käsundiandja tasub käsundisaajale poolte poolt allkirjastatud akti põhjal koostatud arve alusel 14 (neljateist) kalendripäeva jooksul arve saamisest. Käsundisaaja esitab käsundiandjale arve AS Fitek e-arvekeskuse kaudu või e-posti aadressile [email protected]. 5.6. Käsunduslepingu ennetähtaegse lõpetamise korral vastavalt punktile 8.9 või 9.3 tasub käsundiandja käsundisaajale proportsionaalselt osutatud teenuste eest, pidades kinni nimetatud punktides sätestatud leppetrahvi. 6. Käsundiandja kohustused 6.1. Täita vastavaid seadusi ja muid õigusakte ning lepingut. 6.2. Kooskõlastada käsundisaaja järelevalvel rakendatavate isikute nimed või esitama kirjaliku vastuväite 10 (kümne) kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest. 6.3. Osaleda ehitustööde vastuvõtukomisjonis. 6.4. Kutsuda käsundisaajat osalema erakorralistel objekti ülevaatustel garantiiperioodil. 6.5. Anda käsundisaajale teavet võimalikest olukordadest, mis mõjutavad järelevalve tegemist. 6.6. Järgida lepingu täitmisel väljakujunenud hea tava põhimõtteid. 6.7. Tasuda käsundisaajale: 6.7.1. tehtud järelevalve eest; 6.7.2. käsundisaaja nõudmisel viivist lepingu punkti 5.5 kohase arve maksmise tähtaja ületamisel 0,1% maksmisele kuuluvast summast iga ületatud päeva eest. 7. Käsundisaaja kohustused 7.1. Täita vastavaid seadusi ja muid õigusakte ning lepingut. 7.2. Sõlmida punktist 1 tuleneva vastutuse kindlustamiseks vastutuskindlustuse leping summas ….. eurot kuni töö garantiiaja lõpuni ja esitada selle ärakiri käsundiandjale enne lepingu sõlmimist. 7.3. Rakendada järelevalvel käsundiandjaga pakkumuses esitatud võtmeisikuid. Juhtinsener täidab punktis 7 toodud käsundisaaja kohustusi. 7.4. Kooskõlastada eelnevalt käsundiandjaga võtmeisikute asendamine. Asendava võtmeisiku kvalifikatsioon peab vastama Kihnu tuletorni rekonstrueerimise ning Põõsaspea tulepaagi lammutamise ja uue ehitamise omanikujärelevalve puhul punktis 1.1 nimetatud riigihankes kehtestatud võtmeisiku kvalifikatsioonile. Teiste tuletornide ja tulepaakide ehitus-, lammutus, ja/või rekonstrueerimistööde omanikujärelevalve puhul peab asendava võtmeisiku kvalifikatsioon vastama käsundiandja ettepanekus toodud võtmeisiku kvalifikatsioonile. 7.5. Rakendada järelevalvel käsundisaaja sisest kvaliteedi tagamise süsteemi. 7.6. Jälgida käsundiandja (ehitustööde töövõtulepingus tellija) ja töövõtja vahel sõlmitud ehitustööde töövõtulepingu täitmist. 7.7. Viibida töö tegemise ajal objektil (vähemalt ühel päeval nädalas ehitusperioodil) kontrollimaks ehitustööde käiku, tehes vastavad sissekanded tööde päevikusse ja fikseerima objektile saabumise ja lahkumise ajad. 7.8. Esitada ehitusperioodil iga nädala esmaspäevaks aruanne eelmisel nädalal teostatud ehitustööde ja sellega seotud järelevalve tegevuste ning käesoleva nädala planeeritud järelevalve tegevuste ja objektil viibimise päevade kohta. Aruanne peab sisaldama fotosid eelmisel nädalal teostatud töödest. 7.9. Täita kehtivaid liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja tööohutuse nõudeid. 7.10. Kirjalikult kokku kutsuda, juhatada ja protokollida töönõupidamisi. Korralised töönõupidamised toimuvad vähemalt 2 (kaks) korda kuus töömaal või teises käsundiandjaga kokkulepitud kohas. Erakorralised töönõupidamised toimuvad ühe poole nõudmisel mitte hiljem kui 3 (kolme) kalendripäeva jooksul alates sellekohase kirjaliku teate esitamisest teisele poolele. 7.11. Kontrollida töövõtja ja alltöövõtjate tegevuslubade olemasolu ja kehtivust. 7.12. Kontrollida alltöövõtjate kasutamist töövõtja poolt ja informeerida käsundiandjat, kui töövõtja rakendab töös alltöövõtjat. 7.13. Kontrollida projektist ja kvaliteedinõuetest kinnipidamist, ehitusplatsi ohutust, liikluskorralduse vastavust nõuetele. 7.14. Kontrollida ja korraldada töömaa igapäevast korrashoidu ja materjalide ladustamist. 7.15. Kontrollida tehnoloogianõuetest kinnipidamist. 7.16. Kontrollida enne materjalide paigaldustööde algust kasutatavate ehitusmaterjalide ja -toodete kvaliteedi vastavusdeklaratsioonide, tootmisohje- ja vastavussertifikaatide olemasolu ja vastavust nõuetele. 7.17. Nõuda kasutatavate materjalide mittevastavuse korral töö peatamist ja nõuetele mittevastavate materjalide asendamist. 7.18. Teha ettepanekuid käsundiandjale töövõtulepingu lõpetamiseks, kui töövõtja ei ole suuteline täitma lepingulisi kohustusi, on korduvalt rikkunud nõudeid või pole täitnud talle tehtud ettekirjutusi. 7.19. Teavitada käsundiandjat töö käigust ning töös avastatud projektivigadest ja muudest võimalikest puudustest. 7.20. Teha ettepanekuid üleskerkinud tehniliste probleemide lahendamiseks, kokku kutsudes sellealaseid nõupidamisi. 7.21. Teha töövõtjale märkusi ja ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks. 7.22. Nõuda viivituseta töö peatamist puuduste kõrvaldamiseks juhul kui töö jätkamine võib muutuda ohtlikuks keskkonnale või inimestele. 7.23. Teavitada viivituseta käsundiandjat juhul kui on tekkinud oht keskkonnale või inimestele või on tekkinud keskkonna saastamine või õnnetus. 7.24. Kontrollida kasutatavate materjalide ja toodete mahtude vastavust lepingule ja projektile. 7.25. Pidada iseseisvat arvestust paigaldatud materjalide koguste üle ning võrrelda neid töövõtja poolt tehtava arvestusega. 7.26. Osaleda õigeaegses töö dokumenteerimises. 7.27. Võtta vastu ehitustöövõtulepingule, projektile ning kvaliteedinõuetele vastavaid töid. Juhtinsener peab isiklikult fikseerima ehitusobjektil (töömaal) olles tegelikult teostatud tööde mahu ning vormistama koos töövõtjaga nõutud dokumendid (kaetud tööde aktid koos fotodega teostatud töödest). 7.28. Kooskõlastada töövõtja taotlus töö vastuvõtukomisjoni kokkukutsumiseks kui töö on lõpetatud ja esitada taotlus käsundiandjale. 7.29. Kontrollida töö täitedokumentatsiooni vastavust nõuetele. Täitedokumentatsioon peab sisaldama teostusjooniseid, ehitustöödel kasutatud materjalide sertifikaate, ehitustööde päevikuid ja kaetud tööde akte. Täitedokumentatsioon peab võimaldama taotleda kohalikust omavalitsusest ehitisele kasutusluba. 7.30. Teha töö finantsarvutus koos mahtude muutuste ja tagasiarvestustega. 7.31. Osaleda töö ülevaatuses ja vastuvõtukomisjonis. 7.32. Osaleda garantiiperioodi jooksul koos töövõtja ja käsundiandjaga perioodilistel ja käsundiandja nõudel erakorralistel objekti ülevaatustel ning koostada vastavad aruanded hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul. Garantiiülevaatused teostatakse hiljemalt 12 (kaheteistkümne), 22 (kahekümne kahe) ning 56 (viiekümne kuue) kuu jooksul ehitustööde lõppemise päevast arvates. Garantiitööde ülevaatuse ajast teavitab käsundiandja käsundisaajat vähemalt 7 (seitse) kalendripäeva ette. 7.33. Teha järelevalvet erapooletult, olema sõltumatu projekteerijast, töövõtjast, materjalide ja konstruktsioonide hankijatest ning valmistajatest. 7.34. Informeerida viivitamatult käsundiandjat asjaoludest, mille tõttu ta ei saa olla oma tegevuses objektiivne. 7.35. Anda teisele poolele teavet võimalikest olukordadest, mis mõjutavad järelevalve tegemist. 7.36. Järgida järelevalvel väljakujunenud hea tava põhimõtteid. 8. Käsundiandja õigused 8.1. Saada käsundisaajalt kontrollimiseks võtmeisikute ja alltöövõtjate tegevuslube ja teisi lepingu täitmisega seotud dokumente. 8.2. Kontrollida käsundisaajat, kas on tagatud: 8.2.1. lepingu ja kvaliteedi tagamise süsteemi kohane järelevalve; 8.2.2. töö normidest ja tehnoloogianõuetest kinnipidamine; 8.2.3. kasutatavate ehitusmaterjalide ja –toodete kvaliteedi vastavusdeklaratsioonide, tootmisohje- ja vastavussertifikaatide olemasolu ja vastavus nõuetele; 8.2.4. kasutatavate materjalide ja toodete mahtude vastavus töövõtulepingule. 8.3. Esitada käsundisaajale märkusi ja rikkumiste kohta ettekirjutusi ning määrata tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks. 8.4. Teha rikkumiste korral mahaarvamisi järelevalve eest tasumisele kuuluvast summast 450 (nelisada viiskümmend) eurot iga alljärgneva rikkumise puhul: 8.4.1. käsundisaajale tehtud kirjaliku märkuse või ettekirjutuse põhjendamata täitmatajätmine; 8.4.2. järelevalve aktis loetletud järelevalve puuduste kõrvaldamise tähtaja ületamine; 8.4.3. käsundisaaja ei täida oma kohustusi vastavalt lepingu punktile 7. 8.5. Esitada ettepanekuid tehniliste probleemide lahendamiseks, kokku kutsuda sellealaseid nõupidamisi. 8.6. Mitte kooskõlastada inseneri isiku muutmise ettepanekut. 8.7. Teha teisele poolele ettepanekuid lepingu muutmiseks. 8.8. Ütelda leping üles, kui käsundisaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi ja sellest tulenevalt on seatud ohtu töö kvaliteet või tähtaegne täitmine. 8.9. Ütelda leping üles olenemata käsundisaaja tegevusest või tegevusetusest, teatades sellest teisele poolele vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva ette ja tasudes käsundisaajale ülesütlemise tõttu leppetrahvi 10% lepingu maksumusest. 9. Käsundisaaja õigused 9.1. Teha ettepanekuid tehniliste probleemide lahendamiseks ja kokku kutsuda sellealaseid nõupidamisi. 9.2. Nõuda käsundiandjalt viivist maksmise tähtaja ületamisel 0,1% maksmisele kuuluvast summast iga ületatud päeva eest. 9.3. Teha käsundiandjale ettepanek lepingu lõpetamiseks teatades sellest vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva ette ja tasudes käsundiandjale leppetrahvi 10% lepingu maksumusest. 9.4. Ütelda leping üles ja/või keelduda järelevalve tegemisest, teatades sellest käsundiandjale vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva ette, kui käsundiandja ei täida lepingust tulenevaid finantseerimiskohustusi. 10. Käsundiandja vastutab 10.1. Seaduste, seadusest tulenevate õigusaktide ja lepingu nõuetekohase täitmise eest. 11. Käsundisaaja vastutab 11.1. Seaduste, seadustest tulenevate õigusaktide ja lepingu nõuetekohase täitmise eest. 12. Vääramatu jõud 12.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui kohustust rikuti vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuste rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuste täitmist takistab. 12.2. Pool, kelle tegevus lepingu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teisele poolele teatama. Teatamiskohustuse mittetäitmisel ei loeta lepingu rikkumist vabandatavaks. 13. Konfidentsiaalsus 13.1. Lepingu tingimused ning lepingu alusel pooltele teatavaks saanud informatsioon on konfidentsiaalsed ega kuulu ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta avalikustamisele kolmandatele isikutele, va juhul, kui informatsiooni andmise kohustus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. 13.2. Konfidentsiaalsuse nõue jääb kehtima ka pärast lepingu täitmist või lõppemist 6 (kuue) kuu jooksul. 14. Muud tingimused 14.1. Pooled on oma majandustegevuses täielikult iseseisvad. Kumbki lepingu pooltest ei vastuta teise poole poolt seoses tööga kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest. 14.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on leping koos lepingu dokumentidega, sh selle lisad ja muudatused, lepingu poolte poolt allakirjutatud protokollid ning Eesti Vabariigi seadused ja muud normatiivsed aktid. 14.3. Lepingu pooled peavad lepingut täitma heas usus, vastavuses järelevalve tegemisel väljakujunenud hea tava põhimõttega. 14.4. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, kui see ei anna tulemusi, siis läbirääkimiste teel kaasates mõlemapoolselt aktsepteeritud eksperte ja kui ka see ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus kohtus. 15. Poolte volitatud esindajad 15.1. Lepingu täitmisega seotud küsimuste lahendamiseks määravad pooled volitatud esindajad. 15.2. Käsundiandja esindaja lepinguga seotud küsimustes koos teostatud järelevalve aktile allakirjutamise õigusega on: nimi: ................ amet: .............. kontakttelefon:.... e-post: .......... 15.3. Käsundisaaja esindaja lepinguga seotud küsimustes on: nimi: ................ amet: .............. kontakttelefon:.... e-post: .......... 15.4. Volitatud esindaja muutmise soovi korral kohustuvad pooled uue volitatud esindaja vähemalt 7 (seitse) kalendripäeva enne soovitavat muutmist teise poolega kooskõlastama. 16. Lisad Lisa 1 - Käsundisaaja poolt esitatud pakkumus. Lisa 2 - Muud lepingu dokumendid, sh võimalikud lepingu muudatused. 17. Poolte juriidilised aadressid Käsundiandja: Käsundisaaja: Veeteede Amet AS Infragate Eesti registrikood 70002414 registrikood 10845129 Valge 4, 11413 Tallinn Mäealuse tn 2/3, Tallinn 12618 18. Poolte allkirjad Käsundiandja: Käsundisaaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Rene Arikas Jüri Ligi peadirektor juhatuse esimees