Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Meie 15.06.2018 nr Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta arvamuse andmine Veeteede Amet edastab Majandus- ja Kommunikatsioonimini steeriumile omapoolsed märkused laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Veeteede Amet, olles laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse eelnõu koostaja ks ning juhtides koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti tegevusi , toetab eelnõud, mille eesmärgiks on konkurentsivõimelise meremajanduskeskkonna abil saavutada Eesti majanduse kasv merendussektorist laekuvate täiendavate maksude ning täiendavate suure lisandväärtusega kaldasektori töökohtade loomise abil. Arvestades, et merendus on rahvusvaheline majandusharu, leiame, et e rimaksu režiimi loomine merendussektorile koos teiste merendus sektorile suunatud meetmetega võimaldab merenduse s konkureerida teiste riikidega ning kaasas käia Euroopa Liidu merendussektoris toimuvate arengutega. Siinkohal to ome välja, et seadusemuudatuste paketist peavad välja jää ma sätted, mis ei ole kooskõlas Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti eesmärkidega. Sealhulgas rõhutame, et tööjõumaksude erirežiimi kohaldamine ei s a a sõltuvuses olla sellest, kas ettevõte otsustab kohaldada tonnaažikorda või mitte. Tonnaaž ikord kohaldu b vaid residendist ettevõtetele, kuid tööjõumaksude erirežiimi saavad kohaldada ka laevapere liikmete tööandjad, kes asuvad väljaspool Eestit. Alljärgnevalt esitame oma täpsemad tähelepanekud ja märkused kooskõlastamisel oleva eelnõu kohta . Olles varasemalt konsulteerinud merendussektori ettevõtete ja organisatsioonidega , jagame sektoriga ühist arvamust järgmistes küsimustes: 183 päeva reegli kohaldamine meremeestele Tulumaksu seaduse eelnõus on säte, millega nähakse sõnaselgelt ette, et kui tulu on teenitud rahvusvahelist vedu tegeval õhu- või meretranspordivahendil, siis ei kohaldu erand, mille alusel välisriigis töötatud tulu ei maksustata Eestis tulumaksuga, kui isik on elanud ja töötanud välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ning välisriigis on see tulu juba maksustatud ning see on dokumentaalselt ka tõendatud (nn 183 päeva reegel , tulumaksu seaduse eelnõu § 13 lõige 5 ). Tänaseni on meremeestel olnud võimalus kasutada 183 päeva reeglit ja võimaluse ära võtmine halvendaks meremeeste olukorda oluliselt. Veeteede Amet on koos merendussektor iga leidnud , et kui isik on viibinud 183 päeva väljaspool Eestit, ei tohiks teda samuti enam Eestis tulumaksuga maksustada, kui meremees esitab dokumendi, et ta on teises riigis tulumaksu juba tasunud. Meremehi tuleks kohelda võrdselt nende isikutega, kes töötavad välismaal ehk väljaspool Eestit . Veeteede Amet on sarnaselt Rahandusministeeriumiga soovinud , et olukord eelnõuga täpsustatud saaks, kuid Veeteede Ameti ettepanek on olnud sätestada seaduses hoopis sõnaselgelt, et kui tulu on teenitud rahvusvahelist vedu tegeval õhu- või meretranspordivahendil, siis kohaldub 18 3 päeva reegel ka meremeestele. T oome välja, et k õne all oleva erandi kaotamisel meremeestele on eelnõuga kaasnev oodatav mõju negatiivne, kuna tekib oht, et meremehed lahkuvad Eestist koos peredega või leiavad võimaluse saada muu riigi residendi ks riigis, kus tulumaksukohustus puudub või on oluliselt madalam. Eesti riigi residendina kohald uks neile tulumaks täies mahus . Kõrgharidusega kodanike riigist lahkumine ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi programmiga kutsuda haritud Eesti kodanikud tagasi koju ning riigi eesmärgiga hoida kodanikke Eestist jäädavalt lahkumast. Erimaksurežiimi laiendamine reisilaevadele, mis sõidavad Euroopa Maj anduspiirkonnas, kuid ei külasta Eesti sadamaid Eelnõu kohaselt jäävad erimaksurežiimi alt välja reisilaevad, mis sõidavad regulaarliinidel Euroopa Majanduspiirkonnas, kuid ei külasta Eesti sadamaid , arvestades, et Eesti laevanduse konkurentsivõime projekti ja eelnõu eesmärk on tuua võimalikult palju laev u Eesti lipu alla, suurendada Eesti kui lipuriigi mainet ni ng tuua kasu Eesti majandusele. 13. juunil 2018 toimus Veeteede Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Euroopa Komisjoni k onkurentsi peadirektoraadi riigiabi üksuse kolmepoolne töö kohtumine Brüsselis, mille käigus tekkis k omisjoni esindajatel samuti küsimus, miks loobub Eesti riik võimalusest kaasata riigiabi paketti Euroopa Majanduspiirkonnas sõitvad reisilaevad. Riikide üldine praktika on, et riigiabi paketti hõlmatakse kõik laevad, m ille suhtes Euroopa Liidus kohaldatavad riigiabi reeglid piirangu i d ei sea. Kompromissina otsustati eelnõuga sätestatavaid maksusoodustusi laiendada Euroopa Majanduspiirk onnas sõitvatele kaubalaevadele, kuid jätta erirežiimi alt välja Euroopa Majanduspiirkonnas sõitvad reisilaevad. Sellele vaatamata vajaksid seadused tulevikus uuesti ülevaatamist ning vajadusel täiendavate muudatuste sisseviimist, mille alusel hõlmatakse maksude erirežiimi alla ka Euroopa Majanduspiirkonnas sõitvad reisilaevad. Seda ennekõike tulumaksu ja tonnaažimaksu erirežiimi suhtes , kuna need ei mõjuta meremeest e sotsiaalkindlustushüvitiste suurust . Arvestades , et laevandusvaldkonnas makstavate töötasude suurus Eestis ühtlustub tulevikus üha enam Soomes ja Rootsis makstavate töötasudega, siis on praegu veel Eesti lipu all sõitvatel laevadel tulevikus hoopis soodsam sõita Soome ja Rootsi lippude all , kuna nendes riikides kohaldatakse ka reisilaevadele täiendavaid maksusoodustusi. Praegu tuleb Eesti sadamaid läbivad reisilaevad paketist välja jätta, kuna hetkel tasutakse nendel laevadel töötavate meremeeste eest tööjõumaksud täies mahus ning erimaksurežiimi rakendamisel , s . o tö öjõumaksude vähendamisel väheneksid ka sellistel laevadel töötavate Eesti meremeeste hüvitised . Seda põhjusel, et tekkivat vahet riik meremeestele ei kompenseeri. Tulevikus peaks siiski kaalum a, kas Euroopa Majanduspiirkonnas sõitvatele reisilaevadele tuleks luua eraldiseisev erimaksurežiim. Eesti residentidest meremeeste tulumaks u alandamine 0%-ni Tulumaksu alandamine 0%-ni tagaks võrdse kohtlemise Eesti meremeeste suhtes, arvestades, et mitteresidentidest meremeestel tulumaksu kohustus Eestis puudub. Erinev maksustamine võib tuua kaasa olukorra, kus reederid enam Eesti tööjõudu oma laevadele ei palka, kuna välismaine meremees on talle soodsam. Loodud uus erimaksurežiim on keeruline ja välismaistele laevaomanikele võib see saada takistuseks oma laevade Eesti lipu alla toomisel. Ühtlustades tulumaksumäärasid, lihtsustuks ja muutuks arusaadavamaks ka maksusüsteem. Loodetav maksulaekumine tõenäoliselt ei kataks maksude administreerimiskulusid. 0% tulumaks oli ka Veeteede Ameti üks algsetest ettepanekutest juba 2013. aastal esitatud dokumendiga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Seisukoht korrati üle 2014. aasta töögrupis „Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine“, kuid 2016. aasta töögrupi tööst lähtuvalt otsustati valitsuse tasemel, et tulumaksu määraks jääb 20%, kuid seda võet akse 750 - euroselt maksubaasilt. Muud märkused: K aldasektori arendamine ning merendussektori ettevõtete ja töökohtade Eestisse tekkimine Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti lõppeesmärgiks on saavutada Eesti majanduse kasv täi endavate suure lisandväärtusega merendussektori ettevõtete ja töökohtade loomise ning sealt laekuvate maksutulude abil. Käesoleva seadusemuudatust e paketiga soovitakse motiveerid a laevandusettevõtteid looma Eestisse uusi suure lisandväärtus ega töökohti ja arendada Eesti kaldasektorit. Eelnõu seletuskirjas on samuti välja toodud, et Eesti meremeestel tekib praegu erialase töökoha leidmise probleem, kui nad ei soovi enam merel töötada. Eesti laevandussektor on väga väike, mistõttu on kaldasektoris tööd otsival Eesti meremehel sisuliselt valida, kas leida erialane töö välismaal ja kolida koos perega Eestist ära või jääda Eestisse ja õppida uus eriala. Mõlemal juhul kaob Eesti merendussektori jaoks kõrgelt haritud ja kogemustega merendusspetsialist. Seetõttu on ka Eesti meremeeste seisukohalt vajalik arendada Eesti kaldasektorit. Rõhutame seega veelkord, et seadusemuudatuste paketist peavad välja jääma sätted, mis ei ole kooskõlas Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti eesmärkidega, sh eesmärgiga arendada Eesti kaldasektorit. Eelnõu § 2 (tulumaksuseaduse muutmine) punkt 12 näeb aga ette, et t ulumaksuga maksustatakse tasu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai töötamisest rahvusvahelisi vedusid tegeval õhusõidukil või rahvusvahelist kaubanduslikku meresõitu tegeval laeval, kui isiku tööandja on Eesti resident. Selline regulatsioon toob kaasa olukorra, kus välismaal asuvad ettevõtted, sealhulgas Eesti päritoluga ettevõtted, mis on hetkel registreeritud välismaal, loobuvad oma ettevõtete toomisest Eestisse, kuna see toob neile kaasa täiendava maksukohustuse. S eega ei toeta antud säte projekti eesmärki motiveerida laevandusettevõtteid looma Eestisse uusi suure lisandväärtus ega merendussektori ettevõtteid ja töökohti. Madalapalgaliste meremeeste maksustamine Eelnõuga nähakse ette üldreege l, et erirežiimi alla kuuluvatel laevadel töötavate meremeeste puhul makstakse tööjõumakse 750 - euroselt maksubaasilt. Eelnõu § 2 (tulumaksuseaduse muutmine) punkt 16 näeb ette, et tulumaksu seaduse §-i 44 täiendatakse lõikega 16, milles sätestatakse, et laevapere liikmel on võimalus valida tuludeklaratsiooni esitades, kas ta jääb talle kohaldunud erimaksurežiimi juurde või valib ta tavalise tulu maksustamise korra. Selle sätte eesmärgiks on vältida olukorda, kus eelkõige madalapalgaline laevapere liige, kelle töötasu ei ole oluliselt suurem maksubaasist, ei satuks ebasoodsamasse olukorda võrreldes praegusega. Hetkel puudub eelnõus sarnane säte sotsiaalmaksu seaduses, töötuskindlustuse seaduses ja kogumispensionide seaduses, mis sõnaselgelt näevad meremehele ette võimaluse valida erimaksurežiimi ja tavalise maksustamise korra vahel. Arvestada tuleb, et erinevalt tulumaksust, peab saama meremees sellise valiku teha kohe, mitte tuludeklaratsiooni esitades. Lisaks, kui tegu on pooliku töötamisega kuuga ning meremehe töötasu jääb vaid ühel kuul alla maksubaasi, siis kas meremehel on võimalik maksta tööjõumaksud pooliku kuu eest tavakorra alusel, kuid siiski üle minna erimaksurežiimile? Palume lisada seletuskirja vastavad selgitused. Eelnõu täiendamine riigiabi ja relvastatud turvameeste sätetega Vastavalt eelnevalt Rahandusministeeriumi ning Siseministeeriumiga sõlmitud kokkulepetele, tuleb eelnõud täiendada riigiabi ja relvastatud turvameeste regulatsiooni puudutavate sätetega. S eletuskirja täiendamine Seletuskirjas tuleb täpsemalt hinnata, millise mõju toob eelnõu kaasa riigiasutuste korraldusele. Vaatamata sellele, et Veeteede Amet on võtnud omale eesmärgiks saada laevade registreerimise ja laevaga seotud toimingute , sh maksuküsimused , tegemisel lihtsa ja kiire asjaajamise tagamiseks laevandusettevõtetele ühtseks kontaktpunktiks, ei tohi see tuua kaasa olukorda, kus eelnõu rakendamisel on Veeteede Amet sunnitud väljuma oma volituste piiridest ning asuma rakendama eelnõudega tehtavaid tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, ravikindlustuse ja teiste seaduste muudatusi, mis ei kuulu Veeteede Ameti tegevusvaldkondade hulka. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti põhimäärusele on riigitulude haldamine ning riikliku maksu- ja tollipoliitika rakendamine Maksu- ja Tolliameti tegevusvaldkond ning selle asutuse pädevuses. Veeteede Amet on sellele vaatamata valmis teiste asutustega üldises korras koostööd tegema. Seletuskirjas võiks täpsemalt välja tuua, kelle vastu esitab Maksu- ja Tolliamet nõude, kui tööandja pole mere mehe eest tasunud sotsiaalmaksu ning kuidas plaanitakse rakendada välismaiste tööandjate puhul sätet, mis näeb ette tulumaksu kinnipidamise meremehe palgalt, vältides seega olukorda, kus Maksu- ja Tolliamet peab tulumaksu nõude pöörama meremehe vastu, kuna tööandja on oma kohustusi rikkunud. Seletuskirja punktis 9 võiks selgemalt välja tuua, et seadus ei jõustu enne, kui Euroopa Komisjon on Eesti poolt esitatud riigiabi taotluse heaks kiitnud, sõltumata planeeritud eelnõu jõustumise tähtpäevadest. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Rene Arikas peadirektor Katerin Peärnberg 620 5539,
[email protected] Eero Naaber 620 5534,
[email protected]