EMKF meede 8.1 taotlus

MEREMEESTE INFOSÜSTEEMI ARENDAMISE TOETUSE TAOTLUS 1. Andmed taotleja kohta Taotleja nimi Veeteede Amet Esindaja ees- ja perekonnanimi, Rene Arikas, peadirektor ametikoht Aadress: Valge 4 Maakond Harjumaa Vald/linn Tallinn Alevik/küla Postiindeks 11413 Telefon 6205 500 e-post [email protected] Taotluse menetlemise ajaks määratud Silver Kits kontaktisik (ees- ja perekonnanimi, projektijuht ametikoht, postiaadress, telefon, e-post) Valge 4, 11413, Tallinn 528 7955 [email protected] 2. Tegevuse kohta esitatavad andmed Eesmärk Projekti eesmärgid:  Meresõidudiplomite, kutsetunnistuste ja kinnituslehtede taotlemine ja kättesaamine on võimalik ilma ise büroosse kohale minemata.  Eesti saab TOOP (The Once-Only Principle Project) projektis loodava andmevahetuse lahenduse abil merel töötamise dokumente teiste riikide mereadministratsioonidele kättesaadavaks teha ning kontrollida teiste riikide mereadministratsioonide poolt välja antud merel töötamise dokumentide kehtivust.  Luua uus teenus, nii-öelda e-munsterroll. Ühtne teenus võimaldab automaatselt arvestada laevade Eesti lipu alla toomise tegevuskavas meremeestele plaanitud maksusoodustusi ja laevandusettevõtetel hallata Eesti lipu all sõitvate laevade munsterrolle.  Meremeeste ja laevade järelevalve tõhustamine: luua uus teenus meremeeste pädevuse automaatseks kontrolliks laeva andmete ja meremehe tunnistuse andmete võrdlemise (eeldab uue laevade infosüsteemi väljaarendamist; see infosüsteem on paralleelselt arendamisel) abil. Arendusprojektis loodav infosüsteem aitab kaasa järgmiste „Eesti merenduspoliitika 2012– 2020“ eesmärkide saavutamisele:  Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.  Merenduse korraldus ja seadusandlik baas on tõhusamad. (Meetme 7.1 merenduse riikliku korralduse efektiivsemaks muutmise tegevus – munsterdamise andmete olemasolu parandamine meremeeste registris.) Projekt on seotud „Eesti merenduspoliitika 2012–2020“ rakendusplaani aastateks 2017– 2020 tegevusega „Nn teise laevaregistri loomise vajaduse analüüsimine ja vajadusel rakendamine“. Meremeeste infosüsteemi arendamine on vajalik teise laevaregistri edukaks juurutamiseks, sest digitaalse  teenusena on vaja välja arendada välismaalastest meremeeste kinnituslehtede väljastamine. Samuti sõltub nn teise laevaregistri edukus innovaatilistest digitaalsetest teenustest, millest üks on e- munsterrolli väljaarendamine. Projekt aitab kaasa Eesti laevandussektori konkurentsivõime tõstmise ettepanekute elluviimisele, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2017. a kabinetiistungil. Meremeeste ja laevade infosüsteemide arendamine on Vabariigi Valitsuse otsuse järgi prioriteet, kuna see on üks osa suuremast tervikprojektist laevandussektori arendamiseks ning riigile lisatulu loomiseks. Tegevuse nimetus Meremeestele, merendusettevõtjatele, Eesti ja ka teiste riikide asutustele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele luuakse ühtne e-teenus merel töötamise dokumentide taotlemiseks ja nende kehtivuse kontrolliks ning e-teenus, mis võimaldab hallata ja kontrollida Eesti lipu all sõitvate laevade munsterrolle (e- munsterroll). Merel töötamise dokumendid on STCW (The International Convention on Standards of Training, Certification and Watchkeeping for Seafarers) konventsiooni kohased ja ka lipuriigi seadustele vastavad tunnistused. Munsterroll on laevapere liikmete nimekiri. Tegevuse elluviimise aeg 16.07.2018 – 31.12.2020 Tegevusega lahendatava probleemi Merel töötamiseks vajalike dokumentide üksikasjalik kirjeldus taotlemise e-teenuste (iseteeninduse) puudumine. Meremeeste registris on praeguse seisuga u 35 000 meremeest. Nendest 11 000-l on kehtivad merel töötamise dokumendid. Ühel meremehel on mitu erinevat dokumenti, olenevalt kvalifikatsioonist, töökohast laeval, laeva tüübist, laeva peamasinate võimsusest, kogumahutavusest ning kasutatavast kütuse liigist. Aastas uuendab merel töötamise dokumente vähemalt 2000 meremeest. Kokku annab Veeteede Amet aastas välja 8000–9000 merel töötamise dokumenti. Praegu peab meremees dokumendi taotlemiseks ja kättesaamiseks tulema isiklikult kohale Veeteede Ameti teenindusbüroosse. Masinloetavate merel töötamise dokumentide ja nende andmete jagamise puudumine. Tänapäeval kasutusel olev meremeeste register ei ole liidestatud ühegi teise infosüsteemiga. Teistele riigiasutustele ja EL-i organisatsioonidele saadetavad andmehulgad luuakse käsitsi, tehes väljavõtteid elektroonilisest registrist. Merel töötamise dokumentide väljaandmiseks vajalike tõendusdokumentide ja andmete teistest infosüsteemidest automaatse pärimise võimaluse puudumine. Praegu kontrollivad Veeteede Ameti töötajad näiteks meremehe isikuandmeid rahvastikuregistrist riigiportaali kaudu ning riigilõivu tasumist e-riigikassa veebirakendusest. Teistest riigiasutustest ning teistest riikidest päritakse andmeid reeglina e- postiga. Selline käsitsi andmete hankimine ning parandamine meremeeste registris toob kaasa arvestatava tööjõukulu dokumentide väljaandmisel. Korduv ja teistes andmekogudes juba olemasolevate andmete küsimine merel töötamise dokumendi taotlemisel. Kuna puuduvad liidestused teiste andmekogudega ning meremees peab dokumendi taotluse koos tõendusdokumentidega esitama paberil, siis peab ta esitama korduvalt juba riigile esitatud andmeid. Kuna tihti taotleb meremees mitut erinevat dokumenti, siis esitatakse andmeid ka korduvalt. Munsterdamise andmete vähene kättesaadavus. Praegu peetakse munsterrolli kas paberil või laevas asuvas arvutis. Munsterroll edastatakse riikide mereadministratsioonidele ainult laevakülastuste puhul või kontrollitakse seda laeva ülevaatuse käigus. E-teenuse puudumine ei võimalda automaatselt kontrollida meremehe laeva munsterdamisel tema kvalifikatsiooni nõuetekohasust, arvestada maksusoodustusi ning ka ravikindlustust (vastavad õigusaktide muudatused on koostamisel) ega ka arvestada automaatselt meresõidupraktikat. Meremeeste infosüsteemi arendamine on vajalik, et hakata meremeestele ja nende tööandjatele pakkuma kvaliteetset e-teenust. E-  teenuse pakkumine tõstab omakorda Eesti kui lipuriigi teenuste kvaliteeti. Praeguse registriga jätkates ei ole Eestil teiste Euroopa ja ka maailma lipuriikide ees konkurentsieelist, sest teised riigid juba pakuvad sarnast e-teenust. Samuti ei ole Veeteede Ameti teada võimalik osta infosüsteemi valmistootena, millega saaks merel töötamise dokumente välja anda ning registrit pidada. Riigid on seega ise välja arendanud endale sobivad unikaalsed infosüsteemid. Veeteede Amet on eelnevalt tutvunud Taani ja Soome mereadministratsioonide vastavate IT- lahendustega. Mõlemad riigid on ise oma infosüsteemid välja arendanud vastavalt endi vajadustele ja lähtuvalt enda riigi seadusandlusest. Kaasaegse meremeeste infosüsteemi väljaarendamine on üks osa suuremast paketist laevade Eesti lipu alla toomisel ja laevanduse kaldasektori arendamisel Eestis ning on märgitud riiklikult prioriteetse arendusena Vabariigi Valitsuse 17.07.2017. a otsustes. Meremehed ja laevad on omavahel seotud. Ilma kvaliteetse ja kiire meremeeste sertifitseerimise teenuseta ei ole võimalik reederitel laevu efektiivselt mehitada ei Eesti ega välismaiste meremeestega. Vastavalt STCW konventsioonile peab Veeteede Amet sertifitseerima Eesti lipu all sõitvatel laevadel ka välismaistest meremeestest juhtkonna liikmed. Ilma selle arenduseta ei ole võimalik täita reederite ootusi teenuse suhtes. Selgitus, kuidas aitab tegevus kaasa Meremeeste infosüsteemi arendamine tõstab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse vahetatavate andmete usaldusväärsust ja (EL) nr 508/2014 artikli 79 lõike 1 vähendab halduskoormust, dubleeriva andmete punktis a nimetatud erieesmärgi esitamise ja edastamise vajadus viiakse saavutamisele miinimumini. Liidestades Eesti ja Euroopa Liidu erinevad infosüsteemid ja luues automaatse masinloetavate andmete vahetamise, väheneb merel töötamise dokumentide võltsimise võimalus ning dokumentide kehtivuse kontrollimisel ei pea enam usaldama paberdokumente. Seeläbi paraneb meresõidu turvalisus. Maaeluministeeriumi püügipäeviku infosüsteem liidestatakse meremeeste  infosüsteemiga ning püügipäevikust saab kontrollida meremeeste kvalifikatsiooni ja kasutada e-munsterrolli. Tegevusesse kaasatud ja/või kasusaavad Projektiga seotud huvipooled, kes on ühtlasi ka partnerid / teised asutused. infosüsteemi kasutajad: (Lisaks kaasatuse/kasu sisuline kirjeldus) Eesti meremehed. Eestis on u 35 000 meremeest. 11 000-l neist on kehtiv merel töötamise õigus. Ülejäänute registrikaardid on arhiveeritud. Välismaalastest meremehed. Iga Eesti lipu alla toodud laev annab lisaks 3 potentsiaalset välismaa meremehest kasutajat, sest välismaalastest laeva juhtkonna liikmed peavad taotlema meresõidudiplomi kinnituslehte Veeteede Ametist. Kasutajate lisandumise prognoos on 800 isikut aastas. Välismaalastest meremeestele luuakse ingliskeelne kasutajaliides. Merel töötamise õigust kontrollivad organisatsioonid ja klassifikatsiooniühingud. Praeguse seisuga u 150. Lisandumise prognoos on u 50 kasutajat aastas, sest meremehed vahetavad tööandjaid. Välismaalastest kasutajate jaoks luuakse ingliskeelne kasutajaliides. Mereõppeasutused ja koolitajad. Praegu on meil 4 õppeasutust. Igal koolitajal hakkab olema kaks-kolm kasutajat, ehk hinnanguliselt kokku kuni 50 kasutajat. Suuremal hulgal kasutajate lisandumine ei ole väga tõenäoline. Tervisetõendite väljaandjad. Praeguse seisuga 31 isikut. Kasutajad ainult juhul, kui tervisetõendi saamine e-tervise infosüsteemide liidestuse kaudu ei ole võimalik. Osalised, kelle infosüsteemides olevaid andmeid on vaja pärida ja töödelda:  Siseministeerium – rahvastikuregister.  Haridus- ja Teadusministeerium – hariduse infosüsteem.  Politsei- ja Piirivalveamet – isikut tõendavate dokumentide andmekogu (ITDAK).  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – domeeni kontroller (VA kasutajate paroolivabaks autentimiseks) ja e-posti edastus.   Riigi Infosüsteemide Amet – teavitamine, kasutajate autentimine ja isikuandmete vaatamise edastamine andmejälgija kaudu (abil?).  Maksu- ja Tolliamet – töötamise register.  Rahandusministeerium – e-riigikassa. Integratsioonid ettevõtete infosüsteemidega:  Eesti Post (Omniva) – ärikirjade saatmise vormistamine ja kätte toimetamise jälgimine.  Google – OAuth autentimisteenus.  Facebook – autentimisteenus.  Makseteenuse pakkuja – kaardimaksed ja pangalingid.  SK ID Solutions AS – kehtivuskinnituse ja ajatempli teenused. Meremeeste infosüsteemi pakutavad teenused. Neid teenuseid saavad infosüsteemide vaheliste liideste abil kasutada koolitusettevõtted, mehitamisettevõtted ja reederid, aga ka teised riigiasutused ning teiste riikide mereadministratsioonid:  Merel töötamise dokumentide kehtivuse kontroll ja andmete pärimine.  Eksamitulemuste ja täienduskoolituse tunnistuste edastamine.  Merel töötamise dokumendi taotlemine.  Meremehe andmete pärimine ja haldamine.  E-munsterrolli pärimine ja haldamine. Tegevuse elluviimise ajakava Projekti protsesside määratlemisel ja tegevuste plaanimisel on aluseks võetud EVS ISO 12207 „Tarkvara elutsükli protsessid“. Protsesside eesmärkides, tulemites, tegevustes jm lähtutakse standardist, seetõttu ei ole need taotluses täiendavalt lahti seletatud. Tagamaks paindlikkust olukorras, kus huvipoolte ootused ja nõuded arendatavale süsteemile võivad projekteerimise ja teostamise ajal muutuda, kasutatakse iteratiivset projektijuhtimismetoodikat. Rational Unified Process (RUP) on valitud seetõttu, et tellijal on võimalik vastu võtta konkreetseid vahetulemeid, samas arendatava infosüsteemi nõuded ja arhitektuur ei ole lõplikult fikseeritud. Projekti käivitamise faas (Inception) kuni 2019. a märtsini. Projekti käivitamisega on juba alustatud. Projekti käivitamise alguseks saab lugeda ärianalüüsi tellimist. Projekti käivitamise faas lõppeb käivitatud arendusprojektiga. Faasisisesteks vahetoodeteks on baasjoonitud uuendatud ärianalüüs (huvipoolte nõuded); süsteeminõuded ja süsteemiarhitektuur (hanke lähteülesanne) ning eelneva elluviimiseks sõlmitud tarkvara arenduse hankeleping. Faasi toodeteks on täitja koostatud ja tellija poolt heaks kiitetud tarkvara arendusplaan, tarkvara arendamise kvaliteediplaan ja tarkvara konfiguratsiooniohje plaan. Tarkvara väljatöötamise faas (Elaboration) 2019. a märts – 2019. a juuni. Faas algab tarkvara nõuete analüüsiga ning lõppeb stabiilse tarkvaraarhitektuuri ning kasutajaliidese disaini vastuvõtmisega tellija poolt. Faasis on neli kolmenädalast iteratsiooni (kordust). Täitja esitab faasi tooted tellijale üle vaatamiseks faasi kolmanda iteratsiooni alguseks. See võimaldab tellijal esitatud tööd põhjalikumalt üle vaadata ja täitjal muudatusi sisse viia. Faasi toodeteks on stabiilne ning baasjoonitud tarkvaraarhitektuur, kasutuslugude kirjeldused u 80% valmiduses ning detailne järgmise faasi tegevuste plaan. Tarkvara ehitamise faas (Construction) 2019. a juuni kuni 2020. a juuni. Faasis arendatakse välja arhitektuuris kirjeldatud funktsionaalsus. Väljaehitamine toimub kasutuslugude kaupa. Detailne arendamise plaan tehakse valmis eelmise faasi lõpuks. Selleks, et vältida ajasurvet arendustöö vastuvõtmisel, on vastuvõtutest jaotatud pikema ajaperioodi peale. Samuti tehakse vastuvõtul ka turvatestimine ja ISKE audit. Faas koosneb 13 kolmenädalasest iteratsioonist ja seitsmest kahenädalasest iteratsioonist (vastuvõtutest ja toodangukeskkonna loomine ja süsteemiintegratsioon). Vajadusel saab viimaseid iteratsioone lühendada näiteks nädalani.  Tarkvara ülemineku faas (Transition) 2020. a juuni kuni 2020. a oktoober. Projekti juurutamine algab praeguses registris olevate andmete migreerimisega. Migreerimist korraldab arendaja koos meremeeste diplomeerimise osakonnaga (MDO), sest migreeritavad andmed vaatavad üle ja parandavad MDO töötajad. Migreerida tuleb kõik kehtivad merel töötamise dokumendid ning nende väljaandmise aluseks olnud dokumentide viited. Paberil olevate alusdokumentide digiteerimise vajadus on küsitav, sest nende dokumentide kehtivus on ajaliselt piiratud ning need on paberkujul vajadusel kättesaadavad ja üksikjuhtumitena digiteeritavad. Kuna suurem osa meremeestest kasutab teenust üsna harva, korraldab Veeteede Amet teavituskampaania iseteeninduse võimaluse tutvustamiseks, näiteks artiklid Eesti erialakirjanduses, merealastes uudisteportaalides jne. Teavitamisse tuleb kindlasti kaasata ka tervisetõendit välja andvad arstid ja koolitusfirmad, et meremehed saaksid elektroonilisest taotlemise võimalusest teada juba siis, kui nad hakkavad uuendama tervisetõendit või osalevad koolitusel. Koolitajatele ja merendusettevõtetele, kes soovivad liidestuda meremeeste infosüsteemiga, loob Veeteede Amet spetsiaalse liidestumise programmi, mis sisaldab liidese kasutamise administratiivset korda ja tingimusi, liidese kirjeldust, arendusjuhendit ja testkeskkonda. Samuti teeb Veeteede Amet konkreetsemat „müügitööd“ ning tutvustab juurutatava süsteemi võimalusi. Võimalik, et sellega saab alustada juba enne juurutamist, niipea kui liideste spetsifikatsioonid on piisavalt stabiilsed. Oodatav tulemus, sh praktilise väärtuse  Projekti mõju meremeestele seisneb selles, kirjeldus ja analüüs et nad ei pea merel töötamise dokumendi saamiseks enam ise tulema Veeteede Ameti teenindusbüroosse ega esitama pabertaotlust ega muid dokumente. Seetõttu on nende raha- ja ajakulu väiksem. Samuti ei pea nad enam ise jälgima merel töötamise õiguse kehtivusaegu, vaid  süsteem teavitab neid uuendamise vajadusest automaatselt.  Meremehed ei pea enam Eesti lipu all olevatel laevadel kaasas kandma paberdokumente. Inspektorid saavad kontrollida merel töötamise õigust otse infosüsteemist ega pea enam usaldama paberdokumente.  Teiste riikide mereadministratsioonid saavad TOOP projektis loodud sõlmpunkti kaudu kontrollida merel töötamise dokumentide kehtivust; praegu peab seda tegema käsitsi veebirakenduse kaudu.  Laevandusettevõtetel ja laevade mehitamisettevõtetel ei ole tulevikus maksusoodustuste saamiseks vaja esitada dubleerivaid andmeid merel töötamise kohta ning hallata munsterrolle enda infosüsteemides. Ettevõtted ei pea enam Eesti lipu all olevatel laevadel töötamise kohta välja andma meresõidupraktika tõendeid.  Mehitamisettevõtetel (meremehe tööandjad) on võimalik paremini planeerida meremehele vajalikke koolitusi, taotleda meremehe eest merel töötamise õiguse uuendamist ning vältida olukordi, kus kontrolli käigus selgub, et meremees ei tohi tegelikult merel töötada. See annab Eestile konkurentsieelise võrreldes teiste lipuriikidega, kus sellist teenust ei pakuta.  Luuakse uus teenus – e-munsterroll. Tänu sellele tekib reaalajas ülevaade, millised meremehed on Eesti lipu all sõitvatele laevadele munsterdatud. Meremehe tööandjad ei pea enam välja andma meresõidustaaži (meresõidupraktika) tõendavaid paberdokumente ning meremehed ei pea neid enam merel töötamise dokumendi taotlemisel esitama. Inspektorid pea enam laeva kontrollides üle vaatama merel töötamise õiguse paberdokumente; laevale munsterdamisel kontrollitakse automaatselt, kas konkreetne meremees võib konkreetsel ametikohal töötada. Samuti ei pea kaptenid enam käsitsi edastama laevakülastuse registreerimiseks munsterrolli EMDEs, vaid see on automaatselt olemas. Ka on munsterrolli andmete põhjal võimalik lisada  meremehi töötajate registrisse ning edastada andmeid tööjõu maksusoodustuse õiguspärasuse kohta. (Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatel meremeestel on väiksemad tööjõumaksud.) E-munsterrolli saab kasutada nii veebirakenduse kui ka infosüsteemide vaheliste liideste kaudu. Vajadusel selgitus, kuidas on korraldatud Infosüsteemiga on hiljem seotud nii muutuvad tarkvara ülalpidamine pärast tegevuse kui ka muutumatud kulud. elluviimist Muutuvateks kuludeks on:  kaardi- ja pangalingi maksete vahendamise teenustasud;  paberdiplomite postikulud. Veeteede Amet tegi põhimõttelise otsuse, et kuna need kulud ei ole suured ning nende tasumine taotleja poolt oleks ebamugav ning keerukas, siis need kaetakse Veeteede Ameti eelarvest. Sisuliselt sisalduvad need kulud riigilõivus ja laevade registritasus. Küll aga luuakse välisriigi reederitele eraldi tasuline teenus dokumentide kiirtaotlemiseks, sest nende üleilmne edastamine kullerteenusega on tunduvalt kõrgema hinnaga. Püsikuludeks on:  Infosüsteemi majutus. Veeteede Amet on võtnud põhimõttelise suuna, et süsteemid, mis ei vaja „eririistvara“, majutatakse teenusepakkuja juures.  Praegu kasutatakse selleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pakutavat majutusteenust. Kulude eelarvestamisel on kasutatud riigipilve hinnakirja ja olemasolevat teenuspaketti.  Tooteomaniku tööjõukulu. Veeteede Ameti täistööajaga töötaja tööjõukulu. See kulu sisaldab ka ameti üldist majandamise kulu töötaja kohta.  Sisse ostetav administreerimiskulu. Veeteede Amet sõlmib uute süsteemide arendamiseks ja olemasolevate uuendamiseks tavaliselt ka tarkvara hoolduslepingu ning ostab tarkvara hoolduse teenusena sisse. Süsteemi administreerimine plaanitakse koos tarkvara hooldusega teenusena sisse osta.   Sisse ostetav tarkvarahooldus. Veeteede Amet sõlmib uute süsteemide arendamiseks ja olemasolevate uuendamiseks enamasti ka tarkvara hoolduslepingu ja ostab tarkvara hoolduse teenusena sisse. Tarkvara hoolduse kuluks on plaanitud 20 % esialgsest arendustöö maksumusest aastas.  ISKE audit. Veeteede Amet ostab ISKE auditid teenusena sisse. Selgitus, kuidas kasutatakse tegevuse Pärast infosüsteemi juurutamist hakkab raames soetatud põhivara pärast toetatava Veeteede Amet pakkuma infosüsteemi abil tegevuse elluviimist avalikke e-teenuseid ning tagab eelmises punktis kirjeldatud tegevustega teenuste pakkumise ka tulevikus. 3. Tegevuse kavandatav eelarve Arendusprojekti plaanitav maksumus on (üksikasjalik, selgelt kirjeldatud ning 550 000 € koos käibemaksuga, mis jaguneb põhjendatud) järgmiselt:  Infosüsteemi arenduse hanke lähteülesande koostamine 26 000 €.  Infosüsteemi arendamine 399 000 €.  Tarkvara kvaliteedikontroll (quality assurance) 36 000 €.  Tarkvara vastuvõtu testimine 35 000 €.  Turvatestimine 20 000 €.  ISKE audit 6 000 €.  Infosüsteemi majutus, kuni juurutamise lõpuni 28 000 €. (Summad ümardatud 1000 euro täpsusega.) Hanked:  Infosüsteemi arenduse hanke lähteülesande koostamine. Alla lihthanke piirmäära. Kolm võrdlevat hinnapakkumist.  Meremeeste infosüsteemi arendamise ja hoolduse raamlepingu hange. Avatud hankemenetlus. Hanke maht ületab rahvusvahelise hanke piirmäära. Tööd võetakse vastu osade kaupa:  Väljatöötatud tarkvaraarhitektuur, tarkvaranõuded ja kasutajaliidese disain (kontseptsioon ja kujundus). Maksumus u 30% lepingu mahust.  Testivalmis infosüsteem ja testimise dokumentatsioon. Maksumus u 30% lepingu mahust.   Toodangukeskkonda paigaldatud ja juurutamisvalmis infosüsteem. Maksumus u 20% lepingu mahust.  Migreeritud andmed ja kasutusvalmis süsteem. Maksumus u 20% lepingu mahust. Pärast infosüsteemi vastuvõtmist rakendub lepingu hoolduse osa, mis koosneb perioodilistest haldamise ja hooldustegevustest ning võimalusest tellida täiendavaid arendustöid.  Meremeeste infosüsteemi arendamise kvaliteedikontrolli teenuse hange. Alla lihthanke piirmäära. Kolm võrdlevat hinnapakkumist. Eeldatav töömaht 100 tundi kvartalis.  Meremeeste infosüsteemi turvatestimise hange. Alla lihthanke piirmäära. Kolm võrdlevat hinnapakkumist.  Tarkvara vastuvõtutestimise hange. Alla lihthanke piirmäära. Kolm võrdlevat hinnapakkumist.  Meremeeste infosüsteemi ISKE auditi hange. Alla lihthanke piirmäära. Kolm võrdlevat hinnapakkumist. Kulude hinnang põhineb alljärgneval:  Infosüsteemi arenduse hanke lähteülesande koostamine. Töömahtu hinnati tellija kogemuse põhjal. Eeldatav töömaht 418 töötundi (2,5 inimkuud). Tunnihinnaks arvestati 50 € + km.  Infosüsteemi arendus (leping). Kasutati UCP (Use Case Points) tarkvara töömahu hindamise tehnikat. Ärianalüüsis kirjeldatud funktsionaalsuse saavutamiseks hinnati kasutuslugude ja süsteemi kasutajate (actor) hulka ning nende realiseerimise komplekssust. Samuti arvestati tehnilise ja keskkonna komplekssusega. UCP kokku arvutamiseks kasutati Enterprise Architect tarkvara. Kogu arendustöö hindamise aluseks on laialt levinud töömahu jagunemine RUP faasideks. Seda häälestati ümber, kuna on ette teada, et juurutustööd on andmete migreerimise tõttu tavapärasest tunduvalt  suurema töömahuga. Samuti ei sisaldu enamik projekti algatamise faasi tegevusi arendamise lepingus. Tunnihinnaks arvestati 50 € + km.  Kvaliteedikontroll. Töömahtu hinnati tellija kogemuse põhjal. Töömaht on keskmiselt 100 h kvartalis. Tunnihinnaks arvestati 60 € tund + km.  Tarkvara vastuvõtutestimine. Töömahtu hinnati tellija kogemuse põhjal. Töömaht on 480 h. Tunnihinnaks arvestati 60 € tund + km.  Turvatestimine. Küsiti indikatiivset pakkumist ühelt Eestis tegutsevalt ettevõttelt, kelle hind on teadaolevalt üle keskmise. OWASP ASVS turvatestimise töömaht on eeldatavalt 120 h, tunnihind 120 € + km. Mahule arvestati juurde 20 h reservi.  ISKE audit. Küsiti hinnapakkumist praeguselt audiitorilt. Hinnale arvestati juurde 30% reservi. 4. Seireandmed Tegevuse liik (integreeritud mereseiresse Integreeritud mereseiresse panustamine panustamine / ühisesse teabejagamiskeskkonda (CISE) panustamine) Kinnitus: kinnitan, et täidesaatva riigivõimu asutus ei ole toime pannud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikes 3 nimetatud pettust. Taotluse esitamise kuupäev /kuupäev digitaalallkirjas/ Taotluse esitaja allkiri /allkirjastatud digitaalselt/