Kiri

Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel Töö number 2017_0102 Tellija Eastern Light AB Konsultant SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: tel +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 25.06.2018 Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 1 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel Kuupäev: 25.06.2018 Koostanud: Marju Kaivapalu, Kristiina Nauts Kontrollinud: Marju Kaivapalu Töö nr: 2017-0102 Esikaane foto: Eastern Light AB kavandatava kiudoptilise kaabli põhimõttelise kavandi joonis (Allikas: Eastern Light AB) SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................... 4 1. Ülevaade kavandatavast tegevusest ............................................................................ 5 1.1. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja maht ................................................................... 5 1.1.1. Kaabli paigaldusvõtted merel ....................................................................................... 5 1.1.2. Kaabli paigaldusvõtted ranna-alal................................................................................. 5 1.1.3. Käitamine ja hooldamine ............................................................................................. 7 1.1.4. Kasutusest kõrvaldamine ............................................................................................ 7 1.2. Kavandatava tegevuse ja lähiala lühikirjeldus ................................................................... 7 1.3. Kavandatava tegevuse seos teiste planeerimisdokumentidega ............................................ 9 1.3.1. Merestrateegia raamdirektiiv ....................................................................................... 9 1.3.2. Üleriigiline planeering "Eesti 2030+"............................................................................. 9 1.3.3. Üleriigiline planeering Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala kohta .......................... 9 1.3.4. Kiire internetiühenduste („viimane miil“) rajamise analüüs ja ettepanekud ....................... 10 1.3.5. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ..................................................................... 11 1.4. Muud olulised arendused piirkonnas ............................................................................... 12 1.5. Ressursside kasutamisest ............................................................................................. 12 1.6. Tegevuse energiakasutus .............................................................................................. 12 1.7. Tegevusega kaasnevad tegurid ...................................................................................... 13 1.7.1. Heide vette ja pinnasesse .......................................................................................... 13 1.7.2. Õhusaaste ................................................................................................................ 13 1.7.3. Lõhnaaine võimalik esinemine .................................................................................... 14 1.7.4. Müra ja vibratsioon ................................................................................................... 14 1.7.5. Tekkivad jäätmed ..................................................................................................... 14 1.8. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ......................................................................... 14 1.9. Suurõnnetuste ohust .................................................................................................... 15 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................. 16 2.1. Maakasutus ................................................................................................................. 16 2.2. Kavandatava tegevuse alal esinevad loodusvarad ............................................................ 16 2.3. Keskkonna vastupanuvõime .......................................................................................... 16 2.4. Pärandkultuuriobjektid, kultuurimälestised ja muinsuskaitseobjektid .................................. 17 2.5. Inimese tervis ja heaolu ............................................................................................... 17 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................... 18 3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju 18 3.2. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond......................................................................................................................... 18 3.3. Kavandatavate tegevuste eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale objektile............................................................................................................ 18 3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju ................................................................................... 18 4. Eelhinnangu kokkuvõte .............................................................................................. 19 5. Kasutatud materjalid .................................................................................................. 20 Lisad 1. Lisa 1 – Keskkonnapiirangute joonis 3 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel Sissejuhatus Stockholmis asuv ettevõte Eastern Light AB on paigaldamas mitut uut rahvusvahelist kiudoptilist sidekaablit Põhja- ja Baltimaade piirkonnas. Pärast aastatepikkust planeerimist alustab Eastern Light AB käesoleval ajal esimese ehitusetapi teostamist, mis hõlmab uue kiudoptilise merekaabli paigaldamist Rootsi (Stockholm) ja Soome (Helsingi ja Kotka) vahele. Teine ehitusetapp, mis on kavandatud aastaks 2018, hõlmab täiesti uut kiudoptilist kaablisüsteemi, mis kulgeb Helsingist lõunasse: mööda Eesti, Läti, Leedu ja Poola rannikut Saksamaa põhjaosani, ühendades paljusid mereäärseid linnu. Lisaks sellele laseb Eastern Light AB käiku uue torustikupõhise kiudoptilise kaablisüsteemi, mis kulgeb Saksamaa rannikult sisemaale - Rostocki ja Berliini. See uus kaablivõrgustik parandab hüppeliselt kiudoptilisi- ja internetiühendusi kõikjal Baltimaade piirkonnas. Nii tekib kõnealustel lõikudel täiesti uus kaablivõrgustiku renditurg, mis on avatud ja operaatoritest sõltumatu ning mis lisaks tohutule läbilaskevõime kasvule tagab suurema turvalisuse ja töökindluse. Rootsi ja Soome vaheliste lõikude ehitus algas 2017. aasta kevadel ning ehitus peaks valmima sama aasta sügisel. Helsingist Baltimaade ja Poola rannikut pidi Saksamaale kulgevate lõikude ehitus on kavas 2018. aastal. Kavandatava kiudoptilise sidekaabli rajamine ei ole keskkonnamõju hindamise kohustuslikkusega objekt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) mõistes, tegevus ei kuulu KeHJSi § 6 lg 1 nimetatud eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Vastavalt KeHJSile on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Kavandatava kiudoptilise sidekaabli puhul on tegemist tegevusega, mille üle otsustamisel tuleb kaaluda KMH läbiviimise vajalikkust (tuvastada, kas tegevus võib olla eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga vastavalt KeHJSi § 6 lg 2 kohaselt), kuna kavandatakse sidekaabli rajamist veekogu põhja. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 kohaselt tuleb koostada KMH eelhinnang, kui kaalutakse veekogu põhja elektriülekandeliini või -sidekaabli rajamist ning § 15 p 8 kohaselt sellise tegevus korral, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Eelhinnang koostati lähtudes KeHJSi § 61 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustavatest nõuetest ja keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Kavandatavate tegevuste hindamisel on arvestatud KeHJS § 61 lg 1 toodut1. Tegevuse elluviimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid on käsitletud eelhinnangu ptk-s 2. Käesolevas eelhinnangus on hinnatud mõjusid hoonestusloa taotlusele, mis hõlmab kaabli rajamist lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel. Kuivõrd hoonestusluba saab taotleda ainult kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise rajamiseks, ei hõlma käesolev eelhinnang võimalikke mõjusid, mis on seotud kaabli paigaldamise ja sellega seonduvate tegevustega maismaal. Ehkki Eastern Light AB on Rootsi ettevõte, kuulub Eestisse paigaldatav kaabel 100% Eesti tütarfirmale Easternlightestonia OÜ, kes on ka huvitatud isikuks. 1 Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016005?leiaKehtiv 4 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 1. Ülevaade kavandatavast tegevusest 1.1. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja maht Eastern Light AB on valinud sellist tüüpi kaabli, mille mõju ümbruskonnale on minimaalne. Kaabli tootjaks on Nordenhamis Saksamaal asuv NSW ja kaabli mudel on MINISUB SA 144. Kaabli pikkus lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel on ca 26 km ja läbimõõt on alla 3 cm ning mere põhja ei paigaldata ühtki muud seadist peale kaabli. Kaabel koosneb peamiselt teraskestast ja plastikuga kaetud klaaskiuvihkudest südamikust. Tegu on nn „passiivse“ kaabliga ehk selles ei liigu elektrivoolu ning ainus, mis kaablis liigub, on klaaskiududes liikuv valgus (mida kiirgavad maal asuvates kaabli otspunktides paiknevad sideseadmed). Seega ei tekita kaabel elektromagnetväljasid, soojust, heli, vibratsiooni ega mingit reostust, samuti ei sisalda see pliid ega muid aineid, mis võivad keskkonda mõjutada. 1.1.1. Kaabli paigaldusvõtted merel Eastern Light AB on otsustanud kaabli „vabalt maha panna“ ja seda merepõhja sisse mitte süvistada nagu harilikult elektrikaablite ja elektrit juhtivate sidekaablite puhul tehakse. Merepõhja sisse kaevamise asemel lastakse merekaabel lihtsalt alla eriotstarbeliselt kaablipaigalduslaevalt, mis liigub kindlaks määratud kaablitrassi mööda kiirusega 4–7 sõlme (kogu kaabli paigalduseks kulub umbes 1 nädal ning kaabli paigaldusest tingitud võimalik häiring on seega lühiajaline). Kasutatav kaablitüüp on mõeldud just sedalaadi pinnapealseks paigalduseks. Kaabli teraskest tõmbetugevusega 290 kN tagab tugeva kaitse ning kaabli suure tiheduse tõttu vajub see kiiresti ja täpselt alla merepõhja, kus see oma raskuse toimel settekihi sisse vajub. Tänu kaabli erikaalule on külgsuunaline liikumine minimaalne ja kaabel lastakse vette piisavalt lõdvalt, et see ei jääks merepõhja pingule ega merepõhjast kõrgemale. Iga kahe maaletulekukoha vahelisel lõigul paigaldatakse kaabel ühes tükis, mistõttu ei ole merel tarvis kaablit jätkata. Pinnapealne paigaldus tähendab seega, et paigaldamisel ei ole vaja allveesõidukeid ega muid allveeseadmeid ning ümbruskonda häiritakse minimaalselt. 1.1.2. Kaabli paigaldusvõtted ranna-alal Ranna läheduses ühendatakse merekaabel maaga rannaaluse puurava kaudu. Ligikaudu 110 mm läbimõõduga ava, mis kulgeb ranna ja merepõhja alt puuritakse rõhtpuurimise teel ja see algab maapinnal ligikaudu 100 m kaugusel veepiirist ja ulatub meres kaugusele, kus veesügavus on 5–10 m. Seega ei toimu rannal mingisugust kaevamist ja merekaabel paigaldatakse rannaäärsetel aladel mitu meetrit merepõhja alla, jättes merepõhja puutumata. Tööks kasutatakse puurseadet, milleks on roomiksõiduk, tüüp Ditch Witch JT4020 Mach 1 ja mille mõju pinnasele on minimaalne ning mis paigutatakse maal rannakaevu asukohta, kus merekaabel hiljem ühendatakse maapealse kiudoptikataristuga. Töö algab väikese juhtava puurimisega kindlaks määratud marsruudil. Seejärel suurendatakse hõõritsaga puurava, millesse seejärel paigaldatakse rannakaevus lõppev plasttoru. Plasttoru otstarve on hoida ära puuravade kokkuvarisemist ja merekaabli läbitõmbamist. Puurimistööks kulub hinnanguliselt 2–3 päeva, millest üks päev kulub seadmestiku ülespanekule ja 1–2 päeva puurimiseks. Kui kaabelduslaev läheneb rannale, antakse kaabel üle maapealsele töörühmale, mis koosneb sukeldujatest ja teistest töötajatest, kelle ülesanne on tõmmata kaabli viimane lõik plasttorusse ja läbi toru rannakaevuni. Esmalt lastakse rannakaevuni ulatumiseks vajalikus pikkuses kaabel kaabelduslaevalt ujukile, mida juhib maapealne töörühm. Seejärel kinnitatakse kaabli külge iga 10 m tagant ujuvpoi samal ajal kui sukeldujad hoolitsevad selle eest, et kaabel ei väänduks ega 5 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel takerduks. Seejärel juhivad sukeldujad kaabli puuravasse ja ühendavad selle plasttorust välja ulatuva hõõritsa külge. Kui see on tehtud, tõmmatakse kaabel plasttoru kaudu rannakaevuni. Töö edenedes lõigatakse poid järjest lahti ja sukeldujad hoolitsevad selle eest, et kaabel toetuks korralikult merepõhjale ja kaablile ei avalduks mehaanilist survet. Kaabli maaletõmbamiseks kulub hinnanguliselt 1 päev ehk siis võimalik häiring on lühiajaline. Eelpool kirjeldatud lahendust kasutatakse kahel põhjusel. Esiteks tagab see kaabli maksimaalse kaitse, sest enamasti tekivad sisselõiked kaablitele ranna lähedal tuule, jää ja rannalähedase inimtegevuse tagajärjel. Teiseks minimeeritakse nii keskkonnamõju, kuna randa ja rannalähedast ala sisuliselt ei puudutata. Eastern Lighti kaablisüsteem on kaarlõikudest koosnev võrgustik, mis tähendab, et kaabel kulgeb kaldale korrapäraste vahemaade tagant kogu oma pikkuses, et võimendada optilisi signaale. Selline ehituslahendus võimaldab kasutada kaablis väga suurt hulka kiude ning alati kasutada kõige tasuvamaid sideseadmeid (samalaadseid seadmeid, mida harilikult kasutatakse maa peal). Maaletulekukohad (vt Joonis 1) on hoolikalt valitud, et vältida võimalusel kaitsealasid, võttes samas arvesse tehnilisi nõudeid ranna ja merepõhja omadustele, samuti muu taristu lähedust (eeskätt teed ja elektrivõrku). Iga maaletulekukoha läheduses püüab Eastern Light omandada maatüki, et rajada sidevõrgu tehnohooned – standardsed, tehases koostatud tehnilised hooned pindalaga ligikaudu 40 m2, mis asetatakse betoonalusele, mille all on kuivenduseks killustik – kuhu Eastern Lighti kliendid saavad paigaldada võimendamiseks oma tehnoseadmed. Nii saab iga klient valida endale meelepärase seadmestiku ja tarnija ning oma seadmestikku paigaldada ning aja jooksul täiustada, kasutades sedasi ära tehnoloogia kiire arengu pakutavaid eelised. Lisaks klientide seadmetele paigutatakse tehnohoonetesse ka elektrivarustuseks vajalikud seadmed, samuti varugeneraatorid (diiselmootoriga) ja KVK-seadmed (küte, ventilatsioon ja kliima). Nende tehnohoonete kaudu ühendatakse kaablisüsteem ka teiste riiklike, piirkondlike ja kohalike kiudoptiliste võrkudega. Tehnohooneid ei ehitata otse rannajoonele, vaid veepiirist eemale (mitusada meetrit või rohkem) seonduvalt muu olemasoleva taristuga, nagu teed ja elektrivõrk. Tehnohoonest lähtub umbes 60 cm sügavusele paigutatav maakaabel (kulgedes harilikult tee servas või kasutades muud olemasolevat taristut) rannalähedase, kuid mitte vahetult rannal asuva punktini, kuhu paigaldatakse rannakaev. Rannakaev on valmis betoonrõngastest kaev, mis on pealt kaetud ülekattega luugiga. Pärast ehitamist taastatakse ehituskoht täielikult ja lõpptulemusena ei jää ehitustegevusest midagi näha. Seega puudub püsiv keskkonnamõju, kaablitest ei jää nähtavat jälge ning tehnohoone paigutatakse ja värvitakse nii, et see sulanduks ümbruskonnaga ühte. Joonis 1. Optilise kaabli maaletulekukoha joonis (allikas: Eastern Light AB) 6 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 1.1.3. Käitamine ja hooldamine Kaablisüsteemi eeldatav tööiga on vähemalt 30 aastat ning kogu kaabli tööea vältel vastutab Eastern Light AB kogu süsteemi käitamise, hooldamise ja tõrkekõrvalduse eest. Merekaabel üldjuhul korralist hooldust ei vaja, v.a parandustööd kaabli lõikekahjustuste korral, mis on siiski haruldased. Igaljuhul kavatseb Eastern Light AB kaabli ülevaadata täispikkuses, sh maaletulekohad iga kahe aasta tagant, et teha kindlaks kaabli seisukord ja tagada, et kaabel püsib korralikult paigal. Kui peaks siiski esinema kaabli lõikekahjustusi, tuvastab Eastern Lighti jälgimissüsteem lõikekahjustuse asukoha ülima täpsusega, mõõtes aega, mis kulub selleks, et signaal jõuaks lõikekohta ja peegelduks sealt tagasi. Seejärel saabub lõikekahjustuse asukohta kaabli parandamisega tegelev ettevõte ning purunenud kaabli mõlemad otsad tõmmatakse merepõhjast üles ja kaabel parandatakse laeva pardal jätkujupi abil. Seejärel lastakse see lihtsalt vette tagasi. Parandamist lihtsustab suuresti asjaolu, et tegu on passiivse kaabliga, milles ei ole elektrit ja mis ei ole ühendatud merealuste võimenditega, ning harilikult kulub parandamiseks mõni tund. 1.1.4. Kasutusest kõrvaldamine Kuigi kaabli ettenähtud kasutusiga on 30 aastat, on tõenäoline, et tegelikkuses kasutatakse seda palju kauem. Kui kaablit enam ei kasutata (võib-olla umbes 50 aasta möödudes), ajendavad selle tugev ja kõrgekvaliteediline konstruktsioon ning kallid materjalid kaablit täielikult üles ja ringlusesse võtma. Praeguse tehnoloogia abil suudab kaablilõikuri ja suure lastiruumiga töölaev kaabli üles võtta ja lõigata 10 m pikkusteks juppideks kiirusega 2000 m/h. Kaabli saab 100% ulatuses ringlusesse võtta. Maaletulekukohtade algse seisukorra saab täielikult taastada, ilma et keskkonnale tekiks jäädavat kahju. 1.2. Kavandatava tegevuse ja lähiala lühikirjeldus Eastern Light AB plaanib rajada täiesti uue kiudoptilise kaablisüsteemi, mis kulgeb Helsingist lõunasse: mööda Eesti, Läti, Leedu ja Poola rannikut Saksamaa põhjaosani, ühendades paljusid mereäärseid linnu. Eestisse tuleb kaabel üle Soome lahe, seejärel Tallinnast piki mererannikut mandri ja Hiiumaa-Saaremaa vahelt läbi ning üle Liivi lahe Läti poole (vt Joonis 2). Käesolevas eelhinnangus käsitletakse ainult lõiku Eesti EEZ-st maaletulekukohani Viimsi poolsaarel (vt Joonis 3). 7 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel Joonis 2. Kavandatava kiudoptilise kaabli asukoha skeem Joonis 3. Kaabli asukoha skeem Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 8 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 1.3. Kavandatava tegevuse seos teiste planeerimisdokumentidega 1.3.1. Merestrateegia raamdirektiiv EÜ merestrateegia raamdirektiiviga (2008/56/EÜ) on kehtestatud ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik. Direktiivi kehtestatud raamistiku piires võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund. Direktiivi kohaselt tuleb igal liikmesriigil välja töötada ökosüsteemil põhinev merestrateegia ja rakendada seda oma merealas. Direktiivi ellu rakendamine toimub etapipõhiselt ning koos vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamisega2. 1.3.2. Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" Vabariigi Valitsus algatas üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” koostamise 2010. aasta 4. veebruaril. 16. veebruaril algatas regionaalminister planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise, mille aruande kiitis Keskkonnaamet heaks 27. jaanuaril 2012. Planeeringu kehtestas valitsus sama aasta 30. augustil ning see kehtib seni kuni koostatakse uus üleriigiline planeering. Planeeringu peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas, mis eeldab kvaliteetset elukeskkonda, häid ja mugavaid liikumisvõimalusi ning oluliste võrkudega varustatust. Üleriigilise planeeringu põhisuund on tagada asustuse tasakaalustatud ja kestlik areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, energiataristuga varustatus ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Planeeringu peamised eesmärgid on3: • kujundada olemasolevale asustusstruktuurile toetuv mitmekesine ja valikuvõimalusi pakkuv elu- ja majanduskeskkond; • tagada töökohtade, haridusasutuste ja teenuste kättesaadavus toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu; • tagada teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavus kestlike transpordiliikide abil; • tagada kiire, piisava sagedusega ja mugav ühendus välismaailmaga; • kasutada erinevaid transpordiliike tasakaalustatult, arvestades piirkondlike eripäradega; • keskenduda elektritootmisvõimsuse arendamisel Eesti varustamisele energiaga ning paigutada uued energiatootmisüksused ruumis ratsionaalselt ja kestlikult; • avardada Eesti energiavarustuse võimalusi, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega; • vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Järeldus: Eastern Light AB kavandatav tegevus ei ole vastuolus üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+”. 1.3.3. Üleriigiline planeering Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala kohta Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kogu Eesti mereala, st sisemere, territoriaalmere ja majandusvööndi planeerimiseks ning planeeringu mõjude hindamise (vt Joonis 4). Mereala planeeringu koostamist ja mõjude hindamise läbiviimist korraldab Rahandusministeerium. 2 http://www.envir.ee/et/merestrateegia-raamdirektiiv 3 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine 9 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel Mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Mereala planeeringu koostamise käigus hinnatakse kõikide merealal juba täna toimuvate ja tulevikuks kavandatavate tegevuste koosmõju ning nende tegevuste elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, aga ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid4. Planeerimisprotsessi järgmise etapina koostatakse planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh KSH väljatöötamiskavatsus. Nende koostamise käigus tehakse koostööd erinevate ministeeriumide ja ametitega. Rahandusministeeriumi konsultandiks planeeringu koostamisel on OÜ Hendrikson&Ko. Joonis 4. Üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu ala skeem5 1.3.4. Kiire internetiühenduste („viimane miil“) rajamise analüüs ja ettepanekud6 Internetiühendus on tänapäeva maailmas muutunud elementaarseks vajaduseks töö tegemiseks, riigiga asjaajamiseks, ostude sooritamiseks ning meelelahutuseks ja suhtluseks. Telekommunikatsioonivõrkudesse tehtavad investeeringud on küllaltki kapitalimahukad, seega on erasektor aktiivselt tegutsemas ainult tiheasustusega piirkondades, kus konkurentsist tulenevalt on internetiühenduste kvaliteet parem ja hind odavam kui väiksema rahvaarvuga maapiirkondades. Selleks et vähendada „digitaalset lõhet“ linna ja maapiirkondade vahel, on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2015-2019 internetiühendustega seoses sõnastatud kolm eesmärki: 4 https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud 5 Vabariigi Valitsuse korraldus „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Lisa https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3300/5201/7003/VV_157k_lisa.pdf# 6 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analuus_ja_ettepanekud.pdf 10 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 1. Kiire internetiühendus peab olema Eestis laialt kättesaadav. Seetõttu jätkame Estwin sidevõrgu arendamist, et uued kommunikatsioonitehnoloogiad ja –teenused jõuaksid Eesti tarbijateni kiiresti ja võimalikult taskukohase hinnaga; 2. Tagada igale maal elavale perekonnale mõistliku hinnaga kommunikatsioonid (elekter, kiire internet ja korralikud sõiduteed), luues selleks vajalikud täiendavad toetusmehhanismid (nn viimase kilomeetri toetus); 3. Toetame lairibateenuste kättesaadavuse parandamist kõikjal Eestis. Eesti infoühiskonna arengukava 2020 seab internetiühenduste osas järgmised eesmärgid: • 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus kõigi Eesti elanike jaoks; o Kaabliga interneti kättesaadavus kõigile majapidamistele - algtase: 61% (2012) → sihttase: 100% (2020); o Mobiilse interneti kättesaadavus kogu Eesti territooriumil - algtase: 34% (2013) → sihttase: 80% (2020) • 100 Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal - algtase: 3,6% (2012) → sihttase: 60% (2020) Euroopa Liidus seatud eesmärgid 2010. aastal määrati Euroopa digitaalarengu tegevuskavas kindlaks ühenduvuse eesmärgid 2020. aastaks: territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks tagada üldine juurdepääs 30 Mbit/s ühendusele ja vähemalt 50%-le Euroopa kodumajapidamistele üle 100 Mbit/s internetiühendus. Euroopa Komisjoni poolt septembris 2016 esitatud teatises seatakse strateegiliseks eesmärgiks tagada aastaks 2025 kõigile Euroopa majapidamistele nii maa- kui ka linnapiirkondades internetiühendus kiirusega vähemalt 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabiti kiiruseni. Järeldus: Eastern Light AB poolt kavandatav tegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2015-2019. 1.3.5. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava7 on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest. Käesolevat optilise kaabli paigaldamist kavandatakse Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumites. Rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kavandatava optilise kaabli asukohas oli 2013. aastal kesine. Rannikuveekogumi hinnatud keemiline seisund on Eestis seotud elavhõbeda (Hg), heksaklorobenseeni (HCB) ja heksaklorobutadieeni (HCBD) sisaldusega elustikus. Võttes arvesse elavhõbeda sisaldust elustikus, on Lääne-Eesti vesikonna Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi keemiline seisund 2013. aastal hindamata. Elavhõbedat arvestamata on rannikuveekogum heas keemilises seisus. Muuga-Tallinna-Kakumäe laht on 2013. aasta seisuga halvas koondseisundis. Võrreldes eelmise veemajanduskavade koostamise perioodiga on veekogumi seisund halvenenud. Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi koondseisundi eesmärgiks on seatud kesine, milleni veemajanduskava kohaselt loodetakse jõuda 2027. aastaks. Seisundi parandamise tähtaja pikendamine on põhjendatud Euroopa liidu veepoliitika raamdirektiivi artiklist 4 tulenevalt: • tehniline teostatavus - parandused saavutatavad etappidena, mis ületavad tähtaja; 7 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. http://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021 11 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel • looduslikud tingimused. Järeldus: Eastern Light AB kavandatav optiline kaabel planeeritakse „vabalt maha panna“ ja seda ei süvistata merepõhja. Merepõhja sisse kaevamise asemel lastakse merekaabel lihtsalt alla eriotstarbeliselt kaablipaigalduslaevalt, mis liigub kindlaks määratud kaablitrassi mööda kiirusega 4–7 sõlme (kogu kaabli paigalduseks kulub umbes 1 nädal ning kaabli paigaldusest tingitud häiring on lühiajaline). Seega puudub kaabli paigaldamisel mõju veekvaliteedile ning kavandatav tegevus ei takista veemajanduskavaga seatud eesmärkide täitmist. 1.4. Muud olulised arendused piirkonnas Projektiala piirkonnas kavandatavaid olulisi arendusi, mis põhjustaksid olulist koosmõju käsitletakse käesoleva eelhinnangu punktis 3.4. 1.5. Ressursside kasutamisest Eastern Light kaabli läbimõõt on alla 3 cm ning merepõhja ei paigaldata ühtki muud seadist peale kaabli. Kaabel koosneb peamiselt teraskestast ja plastikuga kaetud klaaskiuvihkudest südamikust. Tegu on nn „passiivse“ kaabliga ehk selles ei liigu elektrivoolu ning ainus, mis kaablis liigub, on klaaskiududes liikuv valgus (mida kiirgavad maal asuvates kaabli otspunktides paiknevad sideseadmed). Seega ei tekita kaabel elektromagnetväljasid, soojust, heli, vibratsiooni ega mingit reostust, samuti ei sisalda see pliid ega muid aineid, mis võivad keskkonda mõjutada. Eastern Light AB on otsustanud kaabli „vabalt maha panna“ ja seda merepõhja sisse mitte süvistada. Merepõhja lastakse merekaabel lihtsalt alla eriotstarbeliselt kaablipaigalduslaevalt ning kogu kaabli paigalduseks kulub umbes 1 nädal. Ranna läheduses ühendatakse merekaabel maaga rannaaluse puurava kaudu. Ligikaudu 110 mm läbimõõduga ava, mis kulgeb ranna ja merepõhja alt, puuritakse rõhtpuurimise teel ja see algab maapinnal ligikaudu 100 m kaugusel veepiirist ja ulatub meres kaugusele, kus veesügavus on 5–10 m. Käesolevas eelhinnangus käsitletud lõigul on kaablil planeeritud üks maaletulekukoht Viimsi vallas Viimsi poolsaarel. Planeeritud kaabel ristub merepõhjas veealuste kaablitega. Ristumiseks tuleb sõlmida kokkulepe poolte kohustuste ja vastutuse osas. Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. 1.6. Tegevuse energiakasutus Kavandatavas kaablis ei liigu elektrivoolu, klaaskiududes liigub vaid valgus (mida kiirgavad maal asuvates kaabli otspunktides paiknevad sideseadmed). Need maal asuvad sideseadmed vajavad elektriühenduse olemasolu. Merekaabel üldjuhul korralist hooldust ei vaja, v.a parandustööd kaabli lõikekahjustuste korral, mis on siiski haruldased (parandamiseks kuluv aeg on ca mõni tund). Eastern Light on otsustanud kaabli „vabalt maha panna“ ja seda merepõhja sisse mitte süvistada. Seega ei ole paigaldamiseks vaja allveesõidukeid ega muid allveeseadmeid. Rannaalade läheduses ühendatakse merekaabel maaga rannaaluse puurava kaudu, mis kulgeb ranna ja merepõhja alt, puuritakse rõhtpuurimise teel ja see algab maapinnal ligikaudu 100 m kaugusel veepiirist ja ulatub meres kaugusele, kus veesügavus on 5–10 m. Seega ei toimu rannal kaevamist ja merekaabel paigaldatakse rannaäärsetel aladel mitu meetrit merepõhja alla, jättes merepõhja puutumata. Tööks kasutatakse puurseadet, milleks on roomiksõiduk, tüüp Ditch Witch JT4020 Mach 1. 12 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel Puurimistööks kulub hinnanguliselt ühtekokku 2–3 päeva, millest üks päev kulub seadmestiku ülespanekuks ja 1–2 päeva puurimiseks. Kaabli maaletõmbamiseks kulub hinnanguliselt 1 päev. Enamikul juhtudel kasutatakse avamerel töötamiseks generaatorit, kuid energiaallikatena võib kasutada ka sobivaid säästvaid taastuvenergia (päikese, tuule, laine) tootmise lahendusi. Järeldus: Kaabli kasutamisel ja paigaldamisel ei kaasne olulist energiakasutust. 1.7. Tegevusega kaasnevad tegurid 1.7.1. Heide vette ja pinnasesse Üldiselt võib kaablite paigaldamine põhjustada merepõhja häiringut ja sellega seotud kahjustusi, floora ja fauna nihkumist või häirimist, suurenenud hägusust, saasteainete vabanemist ja sette muutumist. Koos müra ja visuaalse häiringuga piirduvad need mõjud peamiselt paigaldamise, remondi ja/või eemaldamisetapiga ning on ajutised. Lisaks on nende ruumiline ulatus piiratud kaablikoridori laiusega (400 m). Sellised mõjud on seotud nii merepõhja asetatava telekommunikatsiooni kui ka elektrikaablitega. Mõned liigid (nt krabid) on võimelised ka neist häiringutest hoiduma8. Kasutades kaablite paigaldamisel ja eemaldamisel kaasaegsed seadmeid ja paigaldamistehnikaid, on võimalik vähendada sette uuesti suspendeerimist, kuid hägusus võib siiski jääda takistama mõne bentose ja pelaagiliste organismide filtreerimismehhanisme vähemalt ajutiselt9. See võib mõjutada ka makrobentose kasvu. Saasteainete eraldumine kaablist endast keskkonda võib toimuda ainult siis, kui kaablit ei eemaldata pärast kasutusest kõrvaldamist. Tahkete ainete uputamiseks veekogusse tuleb vastavalt veeseaduse § 8 lg 2 p 7 taotleda ka vee erikasutusluba. Kavandatav tegevus ei avalda pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kavandatavad rajatised asuvad avamerel. Järeldus: Veekogumisse ei lisata täiendavat toiteainete voogu ega ohtlikke aineid ning seega saab välistada mõju pinnavee (Läänemeri) kvaliteedile. 1.7.2. Õhusaaste Õhusaaste võib esineda ainult kaabli paigaldamiseks kasutatava transpordi ja seadmete kasutamisel. Täpsemad andmed transpordil kasutatava kütuse kohta eelhinnangu koostamisel puuduvad. Võttes arvesse, et kaabli paigaldamine terves Läänemeres toimub ühe kaablipaigalduslaevaga ca ühe nädala jooksul, siis on need võimalikud õhuheite kogused marginaalsed ning väheolulised. Kaudne mõju õhusaastele on kaabli lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel, toodete töötlemise, turustamisel ja jaotamisel. Järeldus: Täiendavate saasteainete voog õhku on eeldatavalt minimaalne ning seega saab välistada mõju välisõhukvaliteedile. 8 Emu Ltd. (2004). Subsea Cable Decommissioning – A Limited Environmental Appraisal. Report commissioned by British Telecommunications plc, Cable & Wireless and AT&T, Report no. 04/J/01/06/0648/0415, available from UKCPC 9 Söker, H. Rehfeldt, K., Santjer, F., Strack, M. & Schreiber, M. (2000). Offshore Wind Energy in the North Sea. Technical Possibilities and Ecological Considerations - A Study for Greenpeace. http://archive.greenpeace.org/climate/climatecountdown/dewifinal10.pdf 13 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 1.7.3. Lõhnaaine võimalik esinemine Tegemist on nn passiivse kaabliga ning optilise kaabli kasutamisel ebameeldivaid lõhnu ei teki ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Mõningast lõhna võib põhjustada laevadel kasutatav kütus, aga selle kogus on väheoluline ja ei too kaasa häiringut. Järeldus: Kaabli kasutamisel, paigaldamisel ja eemaldamisel ei esine ebameeldivat lõhna, seega mõju puudub. 1.7.4. Müra ja vibratsioon Müra veekeskkonnas saab tekkida ainult kaabli paigaldamisel. Puuduvad uuringud selle kohta, et merealuste kaablite paigaldamisest põhjustatud veealune müra kujutab endast suurt ohtu merekeskkonnale10. Kuna kaabli paigaldamiseks ei ole vajalik teostada süvendustöid, siis on võimalik müratase marginaalne ning ei kujuta endast häiringut veeloomadele. Kaabli töötamine müra ei põhjusta ja seega häiring veeloomadele puudub. Eeldades, et kaablipaigalduslaev sõidab lubatud piirkiirusega ning võttes arvesse ka kaabli paigaldamise lühiajalisuse (ca 1 nädal), siis on mõju müratasemele piirkonnas väheoluline. Väliskeskkonna müratase peab jääma alla keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud müra sihtväärtust II kategooria alal päeval (07.00-23.00) 50 dB ja öösel (23.00- 07.00) 40 dB. Ehitamise perioodil võib esineda müra (materjali vedavad autod, elektriliste mehhanismide müra jne). Ehitustegevused toimuvad avamerel ja seega ei jõua müra elamute ega ühiskasutatavate hooneteni. Samas võib müra mõjutada tundlike linnuliikide pesitus-või toitumisalade kvaliteeti, kuid mõju on lühiajaline ega põhjusta püsivaid muutusi linnustiku struktuuris. Käesolevas eelhinnangus käsitletava lõigu lähedusse tundlike linnuliikide pesitsus- või toitumisalasid ei jää. Vibratsiooni võib esineda ainult ehitustööde ajal maismaal, kuid see on lühiajaline ja väheoluline. Ei ole eeldada valguse, soojuse ja kiirguse reostust. Järeldus: Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib esineda ainult ehitustöödel maismaal, kuid see on lühiajaline ja väheoluline. 1.7.5. Tekkivad jäätmed Kavandatava tegevusega kaasneb peamiselt ehitusel tavapärane personaliga seonduv olmejäätmete teke. Järeldus: Olulist negatiivset mõju keskkonnale ei teki, kui ehitamisel tekkinud jäätmed nõuetekohaselt sorteeritakse ning käideldakse. 1.8. Avariiolukordade esinemise võimalikkus Merekaabel võib puruneda erinevatel põhjustel (nt ankurdamisel, traalimisel), mida võib ette tulla harva. Kui peaks siiski esinema kaabli lõikekahjustus, tuvastab Eastern Lighti jälgimissüsteem lõikekahjustuse asukoha ülima täpsusega, mõõtes aega, mis kulub selleks, et signaal jõuaks lõikekohta ja peegelduks sealt tagasi. Seejärel saabub lõikekahjustuse asukohta kaabli parandamisega tegelev ettevõte. Kuna tegemist on passiivse kaabliga, kulub harilikult parandamiseks ca mõni tund. Kavandatava tegevuse elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ei ole ette näha. 10 Assessment of the environemntal impacts of cables, OSPAR Commission, 2009 14 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 1.9. Suurõnnetuste ohust Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad kemikaalide koguse alusel A- ja B-kategooria ettevõteteks. Alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02.2016.a määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord1“. Kavandatava tegevuse puhul ei ole tegemist suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu kaabli maaletulekukoha lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Lähimad ohtlikud ettevõtted asuvad Maa-ameti kaardirakenduse andmetel Muuga sadamas, mis on linnulennult mõõdetuna ca 3 km kaugusel. 15 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Järgnevalt on analüüsitud kavandatava tegevusega seotud keskkonnaaspekte ning võimalikke mõjusid. Arvestatud on järgmiste kriteeriumitega: mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju; mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond. 2.1. Maakasutus Kavandatav tegevus leiab aset merekeskkonnas ja seega puuduvad mõjud maakasutuse muutustele. 2.2. Kavandatava tegevuse alal esinevad loodusvarad Maa-ameti kaardirakenduse (19.03.2018) alusel ei asu kavandatava optilise sidekaabli koridoris ega vahetus läheduses maardlaid, mistõttu kavandatav tegevus ei oma mõju registrisse võetud loodusvaradele. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime Kavandatav optiline sidekaabel puutub kokku rannaga. Ranna läheduses ühendatakse merekaabel maaga rannaaluse puurava kaudu. Ligikaudu 110 mm läbimõõduga ava, mis kulgeb ranna ja merepõhja alt, puuritakse rõhtpuurimise teel ja see algab maapinnal ligikaudu 100 m kaugusel veepiirist ja ulatub meres kaugusele, kus veesügavus on 5–10 m. Seega ei toimu rannal mingisugust kaevamist ja merekaabel paigaldatakse rannaäärsetel aladel mitu meetrit merepõhja alla, jättes merepõhja puutumata. Arvestades asjaolu, et HELCOM-i keskne tegevusprogramm on Läänemere tegevuskava, mille eesmärk on taastada 2021. aastaks Läänemere hea ökoloogiline seisund , siis on oluline hinnata iga olulise punktreostusallika võimalikku mõju veekvaliteedile ka Läänemere üldiste eesmärkide raamistikus. Kavandatava tegevusega ei kaasne reostust, seega kavandatud tegevus ei mõjuta eeldatavalt keemiliselt ja ökoloogiliselt veekogu seisundiklassi. Ehitamise käigus ei avaldata pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kaabli paigaldamiseks ei ole vajalik teostada süvendustöid. Seoses asjaoluga, et kaabli paigaldamiseks ei toimu süvendamist, toitainete lisamist ning ei kasutata ka ohtlikke aineid, siis puudub mõju veekvaliteedile. Kaabli paigaldamisel võib tekkida heljumit seoses põhjasette suspendeerumisega, kuid see mõju on lühiajaline ja lokaalne ning piirdub kaablikoridori laiusega (400 m). Seega ei ole eeldada negatiivset mõju mere-elustikule. Mõjud loodus- ja linnualadele ning kaitstavatele loodusobjektidele Kavandatava tegevuse mõjualas loodus- ja linnualasid ei ole, seega mõju neile puudub. Lähim loodusala on Aegna saare loodusala, mis asub kaablitrassist ca 4,45 km kaugusel. Kaablitrassi koridori (400 m) ei jää ühtegi kaitstavat loodusobjekti (vt Lisa 1). 16 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 2.4. Pärandkultuuriobjektid, kultuurimälestised ja muinsuskaitseobjektid Maa-ameti kaardirakenduse (seisuga 20.03.2018) alusel ei asu kaabli koridoris ega selle läheduse ühtegi kultuurimälestist või muinsuskaitseobjekti. Veeteede Ameti andmetel (andmed seisuga 26. jaanuar 2018) asub lähim laevavrakk kaablitrassist ca 950 m kaugusel. Kaabli maaletulekukoha vahetusläheduses asub pärandkultuuriobjekt „Nõukogude piirivalve vaatlusmaja“. Pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all. Kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju pärandkultuuriobjektidele ega põhjusta nende hävinemist. Kaabli paigaldamise ja opereerimise perioodil ei ole käesoleva teadmise kohaselt põhjust eeldada mõju kultuuripärandile. Kui kaabli paigaldamise käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduses esitatud nõudeid. 2.5. Inimese tervis ja heaolu Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega planeeritav tegevus neid ei mõjuta. Oht inimese tervisele avaldub optilise kaabli paigaldamisel ja eemaldamisel merest. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida seoses töötajate ebakompetentsusega. Sidekaabli kasutamisel ja paigaldamisel ei kasutata ohtlikke aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu inimese tervisele. Sidekaabel eemaldatakse merest ca 30 aasta möödudes ja käideldakse vastavalt nõetele. Kavandatav uus kaablivõrgustik parandab hüppeliselt kiudoptilisi- ja internetiühendusi Põhja- ja Baltimaade piirkonnas. Nii tekib antud piirkonnas täiesti uus kaablivõrgustiku renditurg, mis on avatud ja operaatoritest sõltumatu ning mis lisaks tohutule läbilaskevõime kasvule tagab suurema turvalisuse ja töökindluse. See avaldab positiivset mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike. 17 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Mõju avaldub eelkõige lühiajaliselt ehitusperioodil, mil toimub kaabli paigaldamine. Piiriülest mõju kaabli rajamisega ei ole ette näha. Kumulatiivse mõju avaldumine on võimalik juhul, kui kaabli paigaldamisega üheaegselt teostatakse mingeid teisi mastaapseid töid merel, mis võivad põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suuremaid kontsentratsioone vees. Kuivõrd kaabli paigaldamine on lühiajaline tegevus (ca 1 nädal), siis on tööde teostamise aega võimalik vastavalt planeerida. 3.2. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav uus kaablivõrgustik parandab hüppeliselt kiudoptilisi- ja internetiühendusi, paraneb töökindlus ja läbilaskevõime, mis tagavad suurema turvalisuse. Juhul kui kaabel rajatakse kogu planeeritud mahus, so Rootsi (Stockholm) ja Soome (Helsingi, Kotka) vahele ning mööda Eesti, Läti, Leedu ja Poola rannikut Saksamaa põhjaosani, ulatub positiivne sotsiaal-majanduslik mõju kogu Põhja- ja Baltimaade piirkonnas. Kaabli rajamisega seotud võimalikud keskkonnamõjud on väheolulised, lühiajalised, piirduvad ehitusperioodiga (ca 1 nädal) ja kaablikoridori laiusega. 3.3. Kavandatavate tegevuste eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale objektile Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Aegna saare loodusala) jääb ca 4,45 km kaugusele kaablitrassist. Kaablitrassi koridori ei jää ühtegi kaitstavat objekti. Seega ei ole eeldada negatiivset keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku alale ega mõnele teisele kaitstavale objektile. 3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju Projektiala piirkonnas ei ole teada muid kavandatavaid arendusi või olemasolevaid tegevusi, mis põhjustaksid olulist koosmõju. 18 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 4. Eelhinnangu kokkuvõte Eelhinnang koostati lähtudes KeHJSi § 61 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustavatest nõuetest ja keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Kavandatavate tegevuste hindamisel on arvestatud KeHJS § 61 lg 1 toodut. Tegevuse elluviimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid on käsitletud eelhinnangu ptk-s 2. Kavandatava kiudoptilise sidekaabli rajamine ei ole keskkonnamõju hindamise kohustuslikkusega objekt KeHJS-e mõistes, tegevus ei kuulu KeHJS-e § 6 lg 1 nimetatud eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Kavandatava kiudoptilise sidekaabli puhul on tegemist tegevusega, mille üle otsustamisel tuleb kaaluda KMH läbiviimise vajalikkust (tuvastada, kas tegevus võib olla eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga vastavalt KeHJS-e § 6 lg 2), kuna kavandatakse sidekaabli rajamist veekogu põhja. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 kohaselt tuleb koostada KMH eelhinnang, kui kaalutakse veekogu põhja elektriülekandeliini või - sidekaabli rajamist ning § 15 p 8 kohaselt sellise tegevus korral, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Käesolevas aruandes on hinnatud mõjusid hoonestusloa taotlusele, mis hõlmab kaabli rajamist lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel. Kuivõrd hoonestusluba saab taotleda ainult kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise rajamiseks, ei hõlma käesolev eelhinnang võimalikke mõjusid, mis on seotud kaabli paigaldamise ja sellega seonduvate tegevustega maismaal. KMH eelhinnangu järeldused • Veekogumisse ei lisata täiendavat toiteainete voogu ega ohtlikke aineid ning seega saab välistada mõju pinnavee (Läänemeri) kvaliteedile. • Täiendavate saasteainete voog õhku on eeldatavalt minimaalne ning saab välistada mõju välisõhukvaliteedile. • Kaabli kasutamisel, paigaldamisel ja eemaldamisel ei esine ebameeldivat lõhna, seega mõju puudub. • Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib esineda ainult ehitustöödel maismaal, kuid see on lühiajaline ja väheoluline. • Planeeritud kaabel ristub merepõhjas veealuste kaablitega. Ristumiseks tuleb sõlmida kokkulepe poolte kohustuste ja vastutuse osas. • Kaabli rajamisega seotud võimalikud keskkonnamõjud on väheolulised, lühiajalised, piirduvad ehitusperioodiga (kaabli paigaldamine) ja kaablikoridori laiusega. • Piiriülest mõju kaabli rajamisega ei ole ette näha. • Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Aegna saare loodusala) jääb ca 4,45 km kaugusele kaablitrassist. Kaablitrassist 4,5 km raadiusesse ei jää ühtegi kaitstavat objekti. Seega ei ole eeldada negatiivset keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku alale ega mõnele teisele kaitstavale objektile. • Kaabli paigaldamise ja opereerimise perioodil ei ole käesoleva teadmise kohaselt põhjust eeldada mõju kultuuripärandile. Kui kaabli paigaldamise käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduses esitatud nõudeid. Kokkuvõte ja eksperdi ettepanek otsustajale: kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, sh mõju Natura 2000 aladele, seega puudub vajadus läbi viia täismahus keskkonnamõjude hindamine (KMH). 19 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 5. Kasutatud materjalid - Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. http://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021 - Assessment of the environemntal impacts of cables, OSPAR Commission, 2009 - Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 - Maa-ameti X-GIS kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee - EELIS andmebaas - Elektrooniline Riigi Teataja (eRT) - Merestrateegia raamdirektiiv, http://www.envir.ee/et/merestrateegia-raamdirektiiv - Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" - Rahandusministeeriumi kodulehekülg, https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine ja https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud - Vabariigi Valitsuse korraldus „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Lisa https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3300/5201/7003/VV_157k_lisa.pdf# - Kiire internetiühenduste („viimane miil“) rajamise analüüs ja ettepanekud, https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analu us_ja_ettepanekud.pdf - Emu Ltd. (2004). Subsea Cable Decommissioning – A Limited Environmental Appraisal. Report commissioned by British Telecommunications plc, Cable & Wireless and AT&T, Report no. 04/J/01/06/0648/0415, available from UKCPC - Söker, H. Rehfeldt, K., Santjer, F., Strack, M. & Schreiber, M. (2000). Offshore Wind Energy in the North Sea. Technical Possibilities and Ecological Considerations - A Study for Greenpeace. http://archive.greenpeace.org/climate/climatecountdown/dewifinal10.pdf - Veeteede Amet 20 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 21 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel Lisa 1 Keskkonnapiirangute joonis 22 / 23  Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 23 / 23   Nimekiri Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnainspektsioon [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] Veeteede Amet [email protected] Viimsi Vallavalitsuse [email protected] Nimekirja alusel 28.06.2018 nr 16-7/18-1253-002 Easternlightestonia OÜ kiudoptilise sidekaabli paigaldamise lõigul Eesti EEZ-st kuni Viimsi poolsaareni hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 6 16 valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 22 -22 on pädev asutus hoonestuslubade menetlemisel ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. Easternlightestonia OÜ on Eastern Light AB tütarfirma. Eastern Light AB alustab esimese ehitusetapi teostamist, mis hõlmab uue kiudoptilise merekaabli paigaldamist Rootsi (Stockholm) ja Soome (Helsingi ja Kotka) vahele. Teine ehitusetapp, mis on kavandatud aastaks 2018, hõlmab täiesti uut kiudoptilist kaablisüsteemi, mis kulgeb Helsingist lõunasse: mööda Eesti, Läti, Leedu ja Poola rannikut Saksamaa põhjaosani, ühendades paljusid mereäärseid linnu. Easternlightestonia OÜ (registrikood 14115623) esitas 24.04.2018 TJA-le hoonestusloa taotluse ning 27.06.2018 täiendatud taotluse, millega taotleb kiudoptilise sidekaabli paigaldamist mere põhja lõigul Eesti EEZ-st kuni Viimsi poolsaareni. Sidekaabli pikkus on ca 26 km ja kaabli läbimõõt on alla 3 cm ning mere põhja paigaldatakse ainult kaabel. Tegu on nn „passiivse“ kaabliga ehk selles ei liigu elektrivoolu ning ainus, mis kaablis liigub, on klaaskiududes liikuv valgus. Kaabli sügavus sõltub paigaldamise piirkonna merevee sügavusest, antud lõigu ulatuses on merevee sügavus 93 kuni 10 m. Ranna läheduses ühendatakse merekaabel maaga rannaaluse puurava kaudu. Ligikaudu 110 mm läbimõõduga ava, mis kulgeb ranna ja merepõhja alt puuritakse rõhtpuurimise teel ja see algab maapinnal ligikaudu 100 m kaugusel veepiirist ja ulatub meres kaugusele, kus veesügavus on 5–10 m. Seega ei toimu rannal mingisugust kaevamist ja merekaabel paigaldatakse rannaäärsetel aladel mitu meetrit merepõhja alla, jättes merepõhja puutumata. Lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel on kiudoptiline sidekaabli kogu pindala hinnanguliselt 2 70,02 m . Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.tja.ee Registrikood 70003218 Hoonestusloa taotlusele lisati Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel (25.06.2018 töö nr 2017_0102). Lähtuvalt ehitusseadustiku § 104 lg 2 on kavandatava sidekaabli puhul tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. 7 VeeS § 22 lg 2 alusel otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Tulenevalt eeltoodust edastame Teile hoonestusloa taotluse ja Skepast&Puhkim OÜ koostatud KMH eelhinnangu ning palume edastada teie arvamus hoonestusloa menetluse 7 algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 22 lg 7 toodud tingimusi. Samuti palume seisukohta keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Põhjendatud arvamuse palume saata Tehnilise Järelevalve Ameti e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Tamm ehitusosakonna peaspetsialist Lisad: Easternlightestonia OÜ taotlus Eastern Light AB kiudoptiline kaablisüsteem Läänemeres Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel. Skepast&Puhkim OÜ. 2018. Töö nr 2017_0102 Nimekiri Liina Roosimägi 3726672004 [email protected] Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 29. juuni 2018. a. 11:36 Adressaat: VA_eva Teema: Arvamuse k�simine Easternlightestonia O� kiudoptilise sidekaabli (Eesti EEZ kuni Viimsi poolsaareni) hoonestusloa taotlusele Manused: Easternlightestonia OU EEZ kuni Viimsi poo....bdoc Meie 29.006.2018 nr 1.10-13/18-0095/5762 Tere, Tehnilise J�relevalve Amet on oma 28.06.2018. a kirja nr 16-7/18-1253-002 saatnud arvamuse andmieks ka Veeteede Ametile. Ministeeriumi vastuskirja koostamiseks saatke palun oma kiri teadmiseks ka MKMle. Tervitustega Eda Paju RM �hisosakonna haldustalitus 639 7610; [email protected] Saatja: Liina Roosim�gi <[email protected]> Saatmisaeg: 28. juuni 2018. a. 14:05 Adressaat: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; VA_eva; [email protected] Teema: Arvamuse k�simine Easternlightestonia O� kiudoptilise sidekaabli (Eesti EEZ kuni Viimsi poolsaareni) hoonestusloa taotlusele Manused: Easternlightestonia O� EEZ kuni Viimsi poolsaareni hoonestsloa edastamine.bdoc Tere Tehnilise J�relevalve Amet edastab teile arvamuse avaldamiseks Easternlightestonia O� kiudoptilise sidekaabli (Eesti EEZ kuni Viimsi poolsaareni) hoonestusloa taotluse dokumendid. Lugupidamisega Liina Roosim�gi Ehitusosakonna peaspetsialist +372 66 72 004| [email protected] Tehnilise J�relevalve Amet S�le 23A, 10614 Tallinn