Ösel Offshore OÜ kalakasvatuse täiendatud hoonestusloa taotlus ning arvamustega täiendatud

Ösel Offshore OÜ Kesknõmme kalakasvatus, Kihelkonna vald, Saaremaa reg nr 14207532 Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 23.02.2017 Täiendatud 14.02.2018 Täiendatud teistkordselt 14.06.2018 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks vajaliku rajatisega Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuva 3 kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, milles on kokku kuni 21 kalakasvatuse rajatist (st kompleksides vastavalt 8 + 5 + 8) . Taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) sätestatud nõuetele. Üldinformatsioon Ösel Offshore OÜ (aadress Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Kihelkonna vald, Saare maakond, 93437, reg nr 14207532) kavandab 3 kalakasvatuse rajatise (sumbakompleksi) rajamist Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvas piirkonnas territoriaalmeres sügavuses enamasti üle 50 m. Igasse piirkonda kavandatakse ühte kompleksi, mis koosneb 5 - 8 rajatisest (kokku 21 rajatist). Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell). Rajatise (kalakasvatuse sumbakomplektide) piirkondade valikul on arvestatud et:  sügavus oleks enamasti rohkem kui 50 meetrit;  tegemist oleks väga hea veevahetusega avamerelise iseloomuga merealaga (vältimaks negatiivset keskkonnamõju);  asuks väljaspool looduskaitsealasid (asub osaliselt Vilsandi rahvuspargi võimaliku laienduse alal, kuid sellega arvestatakse edasises protsessis);  asuks väljaspool intensiivseid laevade poolt kasutatavaid alasid;  asuks töönduslikku kalapüüki mitte takistavalt. Üldine ülevaade kavandatavatest kalakasvatuse komplekside piirkondadest on esitatud joonistel 2 ja 3. Kalakasvatuses on kavas kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere kalakasvatuse tehnoloogiat. Kalakasvatuse rajatised on sumbaga sarnase põhilahendusega, kuid need on oluliselt kaasajastatud ja suuremamahulised. Täpne eestikeelne terminoloogia ei ole veel välja kujunenud, mistõttu kasutatakse käesolevas taotluses mõistet sump. Ühe näidisrajatise kõrgus on 68 meetrit ning läbimõõt 110 m, seega on ühe näidissumba ruumala kuni ca 640 tuhat m3. Sumpasid on erinevate suurustega, seega on võimalik tellida nii väiksemaid kui suurema mõõtmelisi sumpasid. Lisaks on võimalik plaanitavaid sumpasid talvel jääkatte esinemise korral ning tormise ilma ajal uputada, et vältida ilmastikust tulenevaid kahjustusi. 3 kompleksi kooseisus kokku on kavas rajada kuni 21 rajatist/sumpa (8+ 5 + 8). Sumbas olevate kalade asustustiheduseks kavandatakse orienteeruvalt 10 kg/m3 ning kolmes kompleksis (21 sumbas) kokku kavatsetakse kasvatada kuni 73 500 tonni fikerforelli aastas. Rajatavates sumpades on plaanis kasutada uudset lahendust kalakasvanduses olevate kalade toiteks, milleks on Raisioaqua Baltic Blende kalasööt. Raisioaqua Baltic Blende kasutab lähteainena Läänemerest pärit olevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Siiani on kasutatud kalakasvatustes välisriikidest pärit olevat kalasööta, mille lähteaineks kasutati maailma ookeanidest pärinevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Kasutades kalakasvatuses kohalikku päritolu kalasööta, siis sellest tulenevalt väheneb väljastpoolt tulevate toitainete hulk Läänemeres. Baltic Blend kasutamisega kalakasvatuses toodanguga 73 500 tonni aastas satuks fosforit varasema (st tavapärane sööt) 339 tonni asemel merevette „miinus“ 88 tonni, ehk merekeskkonnast eemaldatakse 88 tonni fosforit. Lämmastikku satuks merekeskkonda varasema 2866 tonni asemel 735 tonni. Seega Baltic Blende kasutamisel kalakasvanduses ei tekitata fosfori lisakoormust Läänemerele, vaid aitab isegi Läänemeres oleva fosfori ladestumist veekogusse vähendada. Joonis 1. Kalakasvatuses aastatoodanguga 73 500 tonni tekkiva fosfori ja lämmastiku koormused Läänemeres võrdluses tavapärase sööda kasutuse ja Baltic Blend korral (alusslaidi allikas: Baltic Blend). Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastavate spetsiaalsete laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas olevaid mitmeid sadamaid. Kavandatud hoonestusalad jäävad valdavalt rannikuveekogumite alalt välja. Vormsi saarest põhja pool kavandatava sumpade ala jääb Hiiu madala rannikuveekogumisse (EE_7), mille seisundiklass on kesine. Joonis 2. Kalakasvatuse sumbakomplekside asukohad. Joonis 3. Kalakasvatus komplekside asukohad Eesti territoriaalmeres. Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks olev KMH1 koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks kalakasvatuste kasutuselvõtmise ajaks orienteeruvalt 2021. aasta. Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa’ni). Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhul on võimalik kala noorjärkude kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvatuses ning viimase etapina kalade kasvatamine kaaluni 2-8 kg avamere sumpades. Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud kvaliteetset kala ja suur ekspordipotensiaal. Seos strateegiliste arengutega Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük) pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja muid saadusi merekeskkonnast. Sinimajandus (blue growth) 2 on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab. Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud, kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon (joonis 4) vesiviljeluse kohta. Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatuses (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja kalatööstusega) sobitub sinimajanduse kontseptsiooniga täielikult. 1 KMH – keskkonnamõju hindamine. 2 http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm Joonis 4. EL sinimajanduse strateegia koduleheküljel (http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm) esitatud vesiviljeluse arengut visualiseeriv „plakat“. Ehitise kasutamise otstarve Kalakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on kalade kasvatamine. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Kavandatakse 3 kalakasvatuse kompleksi rajamist Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvas piirkonnas territoriaalmeres sügavuses enamasti üle 50 m. Igasse piirkonda kavandatakse ühte kompleksi, mis koosneb kuni 5 - 8 rajatisest (kokku 21 rajatist). Kompleksides on kavas kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere tehnoloogiat. Ühe näidisrajatise kõrgus on 68 meetrit (kuid neid on võimalik rajada ka madalamana) ning läbimõõt 110 m. Kolme sumbakompleksi kooseisus kokku on kavas rajada kuni 21 sumpa. Tegemist on merepõhja ankurdatud ujuvusega silindrikujulise rajatisega, mille põhistruktuuri moodustab (terasest) taladest/torudest koosnev karkass. Sumbal on mahuti kalatoidu hoidmiseks ning ruumid muude vahendite jaoks (sh päästevahendid, esmased hooldustööde seadmed ja varud jms). Samuti on kompleksis võimalik majutada mehitatud meeskonda. Sumba veepealne osa on suurusjärgus 10-15 meetri kõrgune. Pilt 1. Üks võimalikust sumba lahendustest. Seega on ehitiste maksimaalseks kõrguseks kuni ca 85 meetrit, sellest ca 70 meetrit vee all ja 15 meetrit vee peal. 1 rajatise läbimõõt on kuni 110 meetrit ja mille pindala vastavalt ca 9500 m2 (üldistatult ca 1 hektar). Kuni 21 rajatise summaarne pindala on suurusjärgus 21 hektarit ehk 210 000 m2. Rajatise täpsemad tehnilised parameetrid täpsustatakse edaspidi koostöös tootjaga, kes võttes arvesse konkreetse asukoha asjaolusid (sh sügavus, jääolud, varustatus ja logistika, kalakasvatuse iseloom jms) koostab konkreetse asukoha jaoks sobiva projektlahenduse. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Hoonestusluba taodeldakse Saaremaast läänes (piirkond Saaremaa W), Hiiumaast põhjas (piirkond Hiiumaa N) ja Vormsist põhjas (piirkond Vormsi N) asuva 3 kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, kokku kuni 21 rajatise paigaldamiseks (st ehitiste arv ühes kompleksis on 5 -8). Kuni 21 rajatise summaarne pindala (st ehitiste ehitusalane pindala) on suurusjärgus 21 hektarit ehk 210 000 m2. Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus. Samuti ei ole arukas mitut rajatist paigutada vahetult üksteise kõrvale. Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad, mis on pindalalt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus. Hoonestusloa piirkondade koordinaadid ja pindalad on esitatud alljärgnevalt: Saarema W (pindala 43,6 km2) 1. X = 6476484, Y = 354589 2. X = 6487054, Y = 359805 3. X = 6487938, Y = 363036 4. X = 6475639, Y = 359001 Hiiumaa N (pindala 6,7 km2) 1. X = 6556462, Y = 412221 2. X = 6558836, Y = 417301 3. X = 6557275, Y = 416886 4. X = 6556505, Y = 416203 5. X = 6555942, Y = 415195 6. X = 6555839, Y = 413528 Vormsi N (pindala 25,5 km2) 1. X = 6568411, Y = 454985 2. X = 6574230, Y = 460277 3. X = 6573120, Y = 461232 4. X = 6571757, Y = 461822 5. X = 6570310, Y = 461923 6. X = 6568884, Y = 461592 7. X = 6567490, Y = 460717 Joonistel 5-7 on esitatud hoonestusloa piirkonnad. Joonis 5. Hoonestusloa piirkond Saaremaa W Joonis 6. Hoonestusloa piirkond Hiiumaa N Joonis 7. Hoonestusloa piirkond Vormsi N Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast ruumilisest lahendusest, rajatiste arvust ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala. Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 21 hektarit (210 000 m2). Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala kokku (st 3 piirkonda) on 75,8 miljonit m2 (75,8 km2). Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid uuringuid. Lisaks hoonestusloale on vajalikuks loaks vee erikasutusluba, mille osas on otsustajaks ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet. Kõnealuses mahus kala kasvatamisel tuleb teostada eelhinnang otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse üle. Arvestades kalakasvatuse mahtu on KMH teostamine väga tõenäoline. KMH raames viiakse läbi ka vajalikud uuringud (eeldatavasti merepõhi, kalastik, mereimetajad, veekvaliteedi seire ja modelleerimine). Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Offshore OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Taotlusele lisatud dokumendid: Lisa 1. Ösel Offshore OÜ hoonestusloa taotlusele esitatud asjaomaste asutuste ettepanekud ja ettepanekutega arvestamine taotluse täiendamisel Andro Ots Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 1. Ösel Offshore OÜ hoonestusloa taotlus ele esitatud asjaomaste asutuste ettepanekud ja ettepanekutega arvestamine hoonestusloa täiendamisel. Asutus Laekunud seisukohad Ettepanekutega arvestamine Saaremaast läände jääv planeeritav Keskkonnaamet Keskkonnaameti ettepanekut sumbarajatiste asukoht kattub väikesel võetakse arvesse. Edasise ulatusel alaga, mille puhul Keskkonnaamet projekteerimise käigus on teinud Keskkonnaministeeriumile arvestatakse kavandatava ettepaneku (08.04.2009 kiri nr 15- Vilsandi rahvuspargi 3/09/7929) selle arvamiseks Vilsandi laiendusega. rahvuspargi koosseisu Läänemere piiranguvööndina. Eelnõu kohaselt on Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkideks kaitsta Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere loodust, kaitsealuseid liike ning kultuuripärandit, tagades selle säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise. Kõnealuse Läänemere piiranguvööndi täpsustatud eesmärgiks on mereelupaikade ja -maastike kaitse. Ala on oluline lindude toitumisalana. Kõnealuse ettepaneku ala piire on võimalik vaadata Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduses aktiveerides selleks projekteeritavate alade kihi. Projekteeritava Vilsandi rahvuspargi laiendusega tuleb edaspidise projekteerimise käigus arvestada. Hoonestusloa taotluses on täpsustamata, Kavandatud hoonestusalad millisesse veekogumisse kavandatud jäävad valdavalt hoonestusalad jäävad. Sumbas rannikuveekogumite alalt kasvatamise puhul toimub kogu sööda välja. Vormsi saarest põhja kasutusest jääkidena eraldunud toitainete pool kavandatav sumpade edasikandumine suublasse. ala jääb osaliselt Hiiu Keskkonnaametil puudub hetkel täpsem info madala Ösel Offshore OÜ kalakasvatusega seotud rannikuveekogumisse mahtude kohta (kasutatav söödakogus ja (EE_7), mille seisundiklass selle toitainete sisaldus jms), samuti ei ole on kesine. Uute sumpade Keskkonnaametile esitatud vee rajamisel rakendatakse erikasutusloa taotlust kalade parimat võimalikku kasvatamiseks. Sumpade paigaldamisele tehnoloogiat. järgneva intensiivkalakasvatuse Keskkonnaameti ettepanekut keskkonnaalast mõju (lämmastiku- ja on arvesse võetud ja fosforikoormust) ning tegevuse võimalikkust hoonestusloa taotlust on saab ning tuleb hinnata vee erikasutusloa täiendatud kalakasvatusega taotluse menetluse käigus, kuna see võib seotud mahtudega. Vee takistada rannikuvee veekogumite hea erikasutusloa taotlus kalade seisundi saavutamist aastaks 2027. sumpades kasvatamiseks Veeseaduse § 22(5) lg 1 ja 3 kohaselt on esitatakse hoonestusluba tähtajaline õigus koormata Keskkonnaametile edasise avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga hoonestusloa menetluse püsivalt ühendatud ehitisega, kuid see ei käigus kui on täpsemalt asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis teada tehnoloogiline on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks lahendus. oleva ehitise kasutamiseks. Seega kalakasvatuse võimalikkus ja täpsemad tingimused planeeritavates kalakasvatusrajatistes selguvad konkreetse vee erikasutusloa taotluse menetluses.  Asutus Laekunud seisukohad Ettepanekutega arvestamine Hoonestusloa taotlusest ei selgu kasutatava Hoonestusloa taotlust on sööda kogus, kuid kuna kirjas on, et ühe vastavalt täiendatud, kuna rajatise kalade kogus on 2500 tonni, siis planeeritakse suurte eeldatavalt on kasutatava sööda kogus üle mahtudega kalakasvatust 200 tonni, millest tulenevalt tuleb koostada tuleb tõenäoliselt KMH keskkonnamõju hindamise vajalikkuse protsess läbi viia. Hiiu eelhinnang. Arvestades kavandatava maakonna osas kehtestatud kalakasvatuse suurust (hoonestusloa mereala planeeringuga taotluse kohaselt on aastane toodang kuni arvestatakse edasise 75 000 tonni kala), sellest tulenevat planeerimise käigus. eeldatavat saasteainete kogust ja Sumbade suurusi, kalakasvatuse asukohaks oleva Läänemere paiknemist ja seal halba seisundit, tuleb hoolikalt kaaluda kasvatavate kalade kogus on sellise mastaabiga projekti mõju loa taotluses täpsustatud. keskkonnale ja töötada välja meetmed keskkonnamõju minimaliseerimiseks. Samuti tuleb analüüsida kavandatava tegevuse ja mereala planeeringute seost (Hiiu maakonna osas on planeering kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine“, üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneering ei ole veel algatatud). Hoonestusloa taotlusest ei selgu, mis liiki Kasvatatavaks kalaks on kalu kavatsetakse kasvatama hakata. Kui forell (vikerforell). hoonestusloa taotluse menetluse käigus ei Hoonestusloa taotlust on algatata keskkonnamõju hindamist, tuleb vastavalt täiendatud. hoonestusloa taotluse menetluse käigus teostada uuringud, mille tulemuste alusel on võimalik otsustada, kas kavandatud asukohtade tingimused on üldse sobilikud kalakasvatuseks. Hoonestusloa taotluses toodud andmed Hoonestusloa taotluses on kavandatava sumba mõõtude ja ruumala väljatoodud sumba mõõdud kohta ei klapi, mistõttu ei ole ilmselt õige ka ja korrigeeritud ruumala ning ruumalaga seotud kalade kogus. ühes sumbas kasvatatavate Keskkonnaamet palub andmeid täpsustada. kalade kogust. Hoonestusloa taotluse kohaselt on Sumpade lõplik paigutus planeeritava 30 sumba jaoks vaja u 30 ha sõltub mitmetest suurust ala, kuid hoonestusloa taotlusega parameetritest, mida on täna reserveeritakse praegu kokku 515 km2 keeruline lõplikult suurune ala, mis moodustab 1/1700 prognoosida. Seetõttu tegelikust vajaminevast pindalast ja on taotletakse sumpade ebaproportsionaalselt suur. asukoha ala varuga. Hilisemates planeeringuetappides täpsustatakse sumpade paigutust Keskkonna- Selleks, et kavandatud tegevusega ei KMH raames hinnatakse ministeerium halvendataks või kahjustataks mereala kavandatava tegevuse mõju seisundit on Keskkonnaministeeriumi mereökosüsteemile hinnangul otstarbekas läbi viia tervikuna. Keskkonnamõjude  Asutus Laekunud seisukohad Ettepanekutega arvestamine keskkonnamõjuhindamine võimalikult hindamisel võetakse arvesse varases arendusetapis. kehtivaid ja koostatavaid Keskkonnamõjuhindamise raames tuleb mereala strateegiaid ja arvestada Eesti merestrateegia erinevates planeeringuid. Täiendavate aruannetes uuringute vajadus selgub (http://www.envir.ee/et/merestrateegia) KMH protsessi käigus. toodud mereala seisundit puudutava andmestikuga ning vajadusel veemajanduskavades tooduga. Lisaks oleme arvamusel, et kuna planeeritavate alade kohta puuduvad täpsemad andmed elupaikade kohta, tuleb see info koguda ning arvesse võtta mõjude hindamisel. Maaelu- Maaeluministeeriumi ühe tegevusena Maaeluministeeriumi ministeerium kavandatakse ja viiakse ellu Eesti seisukohtasid võetakse kalanduspoliitikat, mille eesmärgiks on arvesse ja edasise arendada kalamajandust ja suurendada kavandamise/KMH käigus selle valdkonna konkurentsivõimet. valitakse sumpade lõplikud Maaeluministeeriumi vastutusalasse kuulub asukohad koostöös protsessi nii kutseline kalapüük kui ka osapooltega, sh vesiviljelussektori korraldamine, mille üks Maaeluministeeriumiga. tegevusharu on kalakasvatus. Maaeluministeerium on seisukohal, et Eestis on vesiviljelus pikas perspektiivis jätkusuutlik tegevusala. Täpsustame, et kavandatavad kalakasvanduskompleksid asuksid Vormsi põhjaosas Eesti Vabariigi territoriaalvees määratletud väikeses püügiruudus nr 227, Saaremaa lääneosas Eesti Vabariigi territoriaalvees määratletud väikeses püügiruudus nr 369 ning Hiiumaa põhjaosas Eesti Vabariigi territoriaalvees määratletud väikestes püügiruutudes nr 290 ja nr 282. Planeeritud kolme kalakasvatus-kompleksi rajamise hoonestusloa menetluse algatamist. Samas on Maaeluministeeriumile väga oluline, et kalakasvanduste planeerimisel ning nende võimalikul rajamisel säiliksid kalurkonnale ka edaspidiselt praegused kalapüügivõimalused. Seetõttu tuleb kindlasti vältida konfliktolukordasid kalapüügi ja rajatavate kalakasvanduste vahel, ning arvestada tehniliste lahenduste väljatöötamisel loodusliku kalavaru mittekahjustamise vajadusega. Muinsuskaitse- Saaremaast läänes jäävad koormatava ala KMH raames viiakse läbi amet alla kultuurimälestis rgnr 30725 ja rgnr vajalikud uuringud 30726, mis on ühtlasi merehauad, Vormsist tegevusega kaasnevate põhjas on algatatud kaitse alla võtmise mõjude hindamiseks, sh menetlus vraki koordinaatidel 59:15.494, vajadusel 23:15.705 osas. Arvestades planeeritavate allveearheoloogiline uuring, sumbakomplektide mahtusid, on eeldatavalt et välja selgitada veealuse tegemist olulise keskkonnamõjuga, mis võib kultuuripärandi olemasolu.  Asutus Laekunud seisukohad Ettepanekutega arvestamine seada ohtu kultuurpärandi vastavalt KeHJS Saaremaa ala vähendamise § 22. Seetõttu on vajalik algatada tõttu ei asu keskkonnamõjude hindamine vastavalt kultuurimälestised enam 7 VeeS 22 lg 7 p 2. Kalakasvatuse vaadeldavas alas. sumbakomplekside asukohtade määramisel on oluline arvestada veealuste mälestistega ja välja selgitada kultuuripärandi olemasolu kui olulise tähendusega asjaolu ning ühtlasi on see vajalik pikaajalise tegevuse läbiviimisel merepõhjas tagamaks olemasoleva, kuid hetkel teadmata veealuse kultuuripärandi säilimine (HMS § 3, § 4, MuKS 40 lg 5). Seetõttu on enne kaevandamisloa andmist vajalik välja selgitada veealuse kultuuripärandi olemasolu planeeritava kalakasvatuse ja selle poolt mõjutataval alal allveearheoloogilise uuringu abil. Allveearheoloogilise uuringu eesmärk on veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimine ja tuvastamine, lokaliseerimine, dokumenteerimine ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamine. Allveearheoloogilist uuringut võib läbi viia vaid Muinsuskaitseameti vastava tegevusloaga ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36). Allveearheoloogilise uuringu tegevuskava kooskõlastab ja loa uuringuks väljastab Muinsuskaitseamet (MuKS § 34 lg 3). Eelnev allveearheoloogiline uuring kultuuriväärtusega objektide kindlakstegemiseks ennetab mainitud leidude kahjustamist või hävitamist kalakasvatuse rajamise käigus ning samuti tööde peatamist kultuuriväärtusliku leiu korral (MuKS § 443). 8 Rahandus- Märgime, et veeseaduse (VeeS) § 22 lg 2 Hoonestusloa taotleja on ministeerium punkti 2 kohaselt keeldub pädev asutus 13.07.2017 kirjaga kinnitatud hoonestusloa menetluse algatamisest juhul, TJA-le oma seisukohta kui taotletaval alal on algatatud planeering järgnevalt: Hoonestusloa ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud. taotlejana nõustume VeeS § Kuna Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 2211 lõikes 4 sätestatud mereala planeeringu koostamise kogu Eesti kehtivusaja rakendamisega merealale, ei saa Tehnilise Järelevalve kuni 1 aasta peale Amet veeseadusest tulenevalt hoonestusloa planeeringu kehtestamist menetlust algatada. Küll aga sätestab ning ühtlasi anname teada, veeseadus sellest reeglist ka erandi. Nimelt et vastavalt Teie poolt kirjas ei kohaldata VeeS § 228lõike 3 järgi VeeS § viidatuna taotleme pärast 8l 22 g 2 punkti 2, kui taotleja on nõus, et mereala planeeringu 1 hoonestusluba antakse VeeS § 22 1lõikes 4 kehtestamist hoonestusloa sätestatud kehtivusajaga. pikendamist kuni 50 aastaks. Eelnevast tulenevalt teeme Tehnilise Järelevalve Ametile ettepaneku küsida 1 taotleja nõusolekut VeeS § 22 1 lõikes 4 sätestatud tähtaja osas. Kui taotleja on nõus nimetatud tähtajaga, teeme ettepaneku  Asutus Laekunud seisukohad Ettepanekutega arvestamine algatada hoonestusloa menetlus paralleelselt mereala planeeringu koostamisega ning käsitleda hoonestusloa eset kui ühte huvi Eesti merealal. Kui paralleelselt toimuvate mereala planeeringu ja hoonestusloamenetluse käigus nii selgub, on võimalik kavandatav tegevus ellu viia. Palume Tehnilise Järelevalve Ametil aga silmas pidada, et hoonestusloa menetluse algatamine paralleelselt mereala planeeringu protsessiga ei anna taotlejale nendel merealadel kalakasvatuserajamisekseesõigust. Planeeringu koostamise käigus võib ilmneda, et need alad on sobivamad näiteks meretranspordi või energiatootmise seisukohast. Vastava riski teadvustamiseks sisaldubki veeseaduses peale mereala planeeringu algatamist algatatud hoonestuslubadele lühem tähtaeg ning taotluse esitaja nõusoleku nõue. Mereala planeeringu koostamisel saab aga kalakasvatusi käsitleda kui üht kindlat huvi taotluses märgitud merealadel, mille sobivust merealaplaneeringu koostamise käigus ja hoonestusloa menetluse käigus analüüsitakse. See eeldab ühtlasi ka Tehnilise Järelevalve Ameti ja Rahandusministeeriumi aktiivset koostööd mõlema menetluse läbiviimisel. Veeteede Amet Esmane seisukoht: Esmane vastus: Veeteede Ameti hinnangul jäävad Edasise sumpade Saaremaast läänes ja Hiiumaast põhjas planeerimisel arvestatakse olevad kalakasvatuse kompleksid algatatud üleriigilise intensiivse laevaliiklusega piirkonda. Samuti merealade planeeringuga. juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitus Kavandatava tegevuse algatas oma 25.05.2017 korraldusega nr etapid kooskõlastatakse 157 üleriigilise planeeringu Eesti merealal ja asjaomaste asutustega ja sellega piirneval rannikualal, samuti seega ei viida tegevust läbi majandusvööndi teemaplaneeringu ja vastuolus Eesti mereala keskkonnamõju strateegilise hindamise. planeerimise eesmärkidega. 8 Tulenevalt eelnevast ja veeseaduse § 22 lõikest 2, teeme ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamata jätmiseks ning käsitleda toodud kalakasvatuste asukohti üleriigilise Eesti merealade teemaplaneeringuga. Asutus Laekunud seisukohad Ettepanekutega arvestamine Täiendatud seisukoht: Täiendatud vastus: Edastame veeliikluse seisukohast Hoonestusloa taotleja võimalikud alad kalakasvatuse komplekside nõustub Veeteede Ameti jaoks. poolt pakutavate aladega. Teie tingimustele vastavaid alasid Vähenenud alade tõttu on läänerannikule on keeruline leida kuna vähendatud ka sumpade tegemist on intensiivse veeliikluse arvu. piirkonnaga. Veeliiklus on erinevatel aastaaegadel erinev, näiteks sügisel on näha kalalaevade traalimise AIS jälgi. Sellega tuleb samuti arvestada, et näiteks Vormsi N alasse jääb tegelikult kalalaevade traalimisala. Pildid on mõõtkavas 1 : 200 000. Meie poolt pakutavad alad on märgitud rohelisega. Tere Tehnilise Järelevalve Amet edastab teadmiseks Ösel Offshore OÜ planeeritava kalakasvatuse täiendatud hoonestusloa taotluse ning Lisa 1 on koostatud tabel, kus on osapoolte arvamustega arvestatud. Lugupidamisega Liina Roosimägi Ehitusosakonna peaspetsialist +372 66 72 004| [email protected] | www.tja.ee Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A, 10614 Tallinn