Kiri

Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 1/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry SISUKORD I. SELETUSKIRI. 1. ÜLDOSA Leht 5/67 1.1 Projekti kirjeldus. Leht 5/67 1.2 Üldandmed. Leht 5/67 1.2.1 Ehitiste nimetused. 1.2.2 Tellija. 1.2.3 Tellija/omanik. 1.2.4 Kinnistu. 1.2.5 Projekteerija. 1.3 Ehitusprojekti koostamisel aluseks võetud normdokumendid ja eeskirjad. Leht 7/67 2. ASENDIPLAAN 2.1 Paiknemine ja olemasolev olukord ning -arhitektuur-ehituslik analüüs. Leht 8/67 2.2 Plaanilahendus- hoonete ja rajatiste paigutus. Leht 16/67 2.3 Vertikaalplaneering, sademevee käitlemine. Leht 17/67 2.3.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused. 2.3.2 Hoone paiknemiskõrgus. 2.3.3 Vihmavee ärajuhtimine. 2.3.4 Vihmavee ärajuhtimise süsteemid. 2.4 Teed ja platsid. Leht 18/67 2.5 Haljastus ja heakorrastus. Leht 18/67 2.5.1 Olemas olev säilitatav haljastus. 2.5.2 Ehitusprojektiga ettenähtud haljastus. 2.5.3 Prügikonteinerid. 2.5.4 Väikevormid, piirded, jäätmeplats ja konteinerid. 2.6 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine. Leht 19/67 2.6.1 Liiklusskeem. 2.6.2 Parkimise korraldamine. 2.7 Tuleohutus Leht 19/67 2.7.1 Kasutatud normide loetelu. 2.7.2 Tuleohutus hoones. 2.7.3 Suitsuärastus, paiskpinnad. 2.7.4 Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkkekonstruktsioonidest. 2.7.5 Korstende kõrgus katusepinnast. 2.7.6 Korstende läbiviik vahelaest ja katuslaest. 2.7.7 Küttesüsteemid. 2.7.8 Tuleohutuse paigaldis ja nende paigaldusviisi lühikirjeldus. 2.7.9 Tuleohutus abinõud hoones. 2.7.11 Ehitiste vahelised tuleohutuskujad. 2.7.11 Tuletõrjepääsud. 2.7.12 Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril. 2.7.13 TK veevõtu koht peab vastama. 2.8. Tehnilised näitajad. Leht 22/67 2.8.1 Ehitise kasutamise otstarve. 2.8.2 Ehitise tehnilised andmed. 3 ARHITEKTUUR-EHITUSLIK LAHENDUS. 3.1 Üldist. Leht 24/67 3.2. Ehitise arhitektuurne plaaniline lahendus ja üldandmed. Leht 24/67 3.3. Põhilised konstruktsioonid. Leht 25/67 3.3.1 ÜLDOSA. 3.3.2 PROJEKTI KOOSTAMISE ALUSDOKUMENDID. 3.3.3 TARINDITE ARVUTAMISE JA KUJUND. ALUSDOKUMENDID. 3.3.4 ALUSDOKUMENDID TARINDITE DIMENSIOONIMISEL. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 2/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 3.3.5 ALUSDOKUMENDID PIIRDETARINDITE KUJUNDAMISEL. 3.3.6 KASUSKOORMUSTE NORMVÄÄRTUSED. 3.3.7 OMAKAALU KOORMUSTE NORMVÄÄRTUSED. 3.3.8 LUMEKOORMUSE ARVVÄÄRTUS. 3.3.9 TUULEKOORMUSE NORMVÄÄRTUS. 3.3.10 TÄIENDAVAD KOORMUSED. 3.3.11 NÕUDED KESTVUSELE. 3.3.12 NÕUDED TÖÖDE KVALITEEDILE. 3.3.13 PIIRDETARINDITE SOOJAPIDAVUS. 3.3.14 EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED. 3.3.15 EHITISE ÜLDISELOOMUSTUS. 3.3.15A OLEMASOLEV HOONE. 3.3.16 KANDETARINDID. 3.3.17 HELIPIDAVUS. 3.3.18 TOLERANTSID JA KVALITEEDI KLASSID. 3.3.19 KONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS. 3.3.20. RADOON. 3.4 Siseviimistlus. Leht 31/67 3.5 Välisviimistlus. Leht 31/67 3.6. Hoone sise-ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid. Leht 32/67 3.7 Olemasoleva üksikelamu osaline raadamine ja lammutamine. Leht 32/67 3.7.1 Üldosa 3.7.2 Lammutustööde organiseerimine ja teostamine. 3.7.3 Üldnõuded lammutustööde läbiviimisele 3.7.4 Tööde organiseerimine ja ohutusnõuded 3.7.5 Lammutatavad konstruktsioonid. 3.7.6 Lammutustööde hinnangulised mahud, jäätmekava 3.7.7 Lammutustööde läbiviimine. 3.7.8 Heakorratööd. 3.7.9 Keskkonnakaitse 3.7.10 Tervisekaitse. 4. INSENERTEHNILISED VÕRGUD. 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon. Leht 36/67 4.1.1 ÜLDOSA Leht 36/67 4.1.1.1 Ehitusprojekti eesmärgid 4.1.1.2 Lähteandmed 4.1.1.3 Süsteemide kirjeldus 4.1.1.4 Kasutatavad normid ja abimaterjalid. 4.1.2 MAJANDUS-JOOGIVEE SÜSTEEM Leht 37/67 4.1.2.1 Veevarustuse vooluhulga 4.1.2.2 Veevarustuse allikas ja süsteem. 4.1.2.3 Peaveemõõdusõlm 4.1.2.4 Sooja vee süsteem 4.1.3 TORUSTIKE PAIGALDUS Leht 37/67 4.1.3.1 Torustike materjalid 4.1.3.2 Armatuur 4.1.3.3 Toruliitmikud ja ühendused 4.1.3.4 Toestus ja kinnitused 4.1.3.5 Torustike isoleerimine 4.1.3.6 Torustike läbiminekud vahelagedest, seintest 4.1.3.7 Hüdraulilised katsetused 4.1.4 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRGUD Leht 39/67 4.1.4.1 Torustike materjalid 4.1.4.2 Kaevik 4.1.4.3 Tasanduskiht 4.1.4.4 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 3/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 4.1.4.5 Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon 4.1.4.6 Hüdraulilised katsetused 4.1.5 OLMEREOVEE KANALISATSIOON Leht 41/67 4.1.5.1 Arvutuslik vooluhulk 4.1.5.2 Eelvool 4.1.6 TORUSTIKE PAIGALDUS Leht 41/67 4.1.6.1 Torustike materjalid 4.1.6.2 Torustikud ja armatuur 4.1.6.3 Toestus ja kinnitused 4.1.6.4 Torustike isoleerimine 4.1.6.5 Läbiminekud tuletõkkesektsioonidest 4.1.6.6 Hüdraulilised katsetused 4.1.7 VÄLISVÕRGUD Leht 42/67 4.1.7.1 Torustike materjalidˇ 4.1.7.2 Kaevud 4.1.7.3 Kaevik 4.1.7.4 Tasanduskiht 4.1.7.5 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide 4.1.7.6 Hüdraulilised katsetused 4.1.7.7 Tulekaitsemeetmed 4.2 Küte- ja ventilatsioon: Leht 44/67 4.2.1. ÜLDOSA Leht 44/67 4.2.1.1 Ehitusprojekti eesmärgid 4.2.1.2 Lähteandmed 4.2.1.3 Normatiivne baas 4.2.1.3.1 KV projekti kvaliteedinõuded 4.2.1.4 Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele 4.2.1.5 Energeetilised seisukohad KV-süsteemide projekteerimisel 4.2.1.6 Ehitusprojekti koosseis 4.2.1.7 Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide tööiga 4.2.2. SOOJAVARUSTUS Leht 46/67 4.2.2.1 Installeeritav soojusvõimsus 4.2.2.2 Soojusallikaks 4.2.3. KÜTE Leht 46 /67 4.2.3.1 Küttesüsteemid 4.2.3.2 Magistraaltorustikud ja nende asukohad 4.2.3.3 Küttetorustiku materjal ja isoleerimine 4.2.3.4 Küttesüsteemi reguleerimine 4.2.4. VENTILATSIOON Leht 48/67 4.2.4.1 Üldist 4.2.4.2 Põhiseadmed ja torustikud 4.2.4.3 Mürasummutus 4.2.4.4 Tulekaitse abinõud 4.2.5. JAHUTUS Leht 49/67 4.2.6. ETTEVÕTJA ÜLDISED KOHUSTUSED Leht 49/67 4.2.6.1 Üldist 4.2.6.2 Projekti kvaliteedi nõuded 4.2.6.3 Kontroll ja ekspluatatsiooni võtmine 4.2.6.4 Seadused ja määrused 4.2.6.5 Seletuskiri ja joonised 4.2.6.6 Muudatused 4.2.7. PAIGALDAMISTEHNILISED NÕUDED Leht 51/67 4.2.7.1 Kütte osa 4.2.7.1.1 Nõuded seadmetele/ehitustöödele 4.2.7.2 Ventilatsiooni osa 4.2.7.2.1 Tööde tegemine OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 4/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 4.2.8. REGULEERIMISED JA MÕÕTMISED Leht 56/67 4.2.8.1 Küttesüsteemid 4.2.8.1.1 Garantiiaja remonditööd ja hooldus 4.2.8.2 VENTILATSIOONISÜSTEEMID. Leht 56/67 4.2.8.2.1 Varuosad 4.2.8.2.2 Garantiiaja toimingud 4.3 Elekter 4.3.1 ÜLDOSA Leht 57/67 4.3.2 KAITSEVIISID. Leht 57/67 4.3.3 ÜLDINE ELEKTRIVARUSTUS, VÄLISVÕRK, Leht 57/67 SIDUMINE LIITUMISPUNKTIDEGA. 4.3.4 SISEINSTALLATSIOON. Leht 58/67 4.3.4.1 Elektrikilp, tehnoloogilised seadmed. 4.3.4.2 Kaabeldus. 4.3.4.3 Lülitid, pistikupesad, installatsiooniimaterjalid.. 4.3.4.4 Valgustus. 4.3.4.5 Maandamine ja potensiaalühendus. 4.3.4.6 Elektripaigaldise kasutusjuhend. 5. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Leht 60/67 6.KESKKONNAKAITSE Leht 60/67 6.1 Keskkonnakaitsemeetmed. 7. TERVISEKAITSE Leht 61/67 8. ENERGIATARBIMISEST. ENERGIATÕHUSUS. Leht 61/67 8.1 Üldist 8.2 Hoone suletud netopind. 8.3 Energiarvutuste lähteandmed. 8.3.1 Arvutustsoonide arv. 8.3.2 Küttesüsteemi tüüp. 8.3.3 Soojuspumba tootemärgise kütmise sessonne energiatõhususe klass 8.3.4 Ventilatsioonisüsteem: 8.3.5 Jahutussüsteem: 8.3.6 Õhulekkearvu väärtuse allikas. 8.3.7 Joonsoojusläbivuse väärtuse allikas. 8.3.8 Välispiirete soojusläbivused (U-arvud) 8.3.9 Lokaalse tastusvenergiasüsteemid (n.t päiksepaneelid) puuduvad. 8.3.10 Elamu ventilatsiooniagregaadi soojusvaheti kasutegur 80% 8.3.11 Hoone energiamärgis: klass C. 8.3.12. Energiatõhususe arv (ETA): 147 kWh/m2 a (kWh kõetava pinna 1m2 kohta) 8.3.13 Ehitusloa taotlemisel väljastatakse üksikelamule energiamärgis. 9. KOORDINAADID Leht 63/67 10. SISSEPÄÄSUPUNKT. Leht 63/67 11. ILLUSTRATSIOONID. Leht 63 /67 OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 5/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry SELETUSKIRI. 1. ÜLDOSA 1.1 Projekti kirjeldus Käesolevaga on koostatud olemasoleva üksikelamu (ehitusregistri koodiga 113023130) rekonst- rueerimine ja laiendamine rohkem kui 33% olemasoleva hoone mahust põhiprojekti staadiumis. Rekonstrueeritav ja laiendatava (≥ 33%) üksikelamu paikneb Piiri maaüksuse õuealal ja on ehi- tisregistri andmetel ehitatud 1926.aastal. Hoone omanik on esitanud kohalikule omavalitsusele olemasoleva üksikelamu mõõdistus-projekti 2008.a, mille alusel on hoone ehitisregistris arvele võe- tud. Ehitisregistri kood: 113023130. Viimane remont on hoones tehtud 1970/1980-ndatel. Hoone kõikidesse külgedesse on projekteeritud juurdeehitused/ laiendused. Ehitusprojekt sisaldab seletuskirja, asendiplaani ning arhitektuur-ehitusliku osa jooniseid ja on koostatud vastavuses Eesti standardiga EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“. Projekteerimise aluseks on: a) Võru vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused 08.04.2020, nr. 2011802/02507. b) Osaühing Maamõõdu ja Arhitektuuribüroo poolt (reg.kood 10251358) poolt 2020 a. koostatud maa-ala geodeetiline alusplaan. Töö nr 05-2020, 03.06.2020. c) Tellija suusõnaline lähteülesanne. Elamu eluiga – 50 aastat (klass C). Hoone ehitusprojekti koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast maaüksusel, kehtivatest projekteerimistingimustest ja tellija poolsest lähteülesandest („C“ klassi hoone (kuni 160 kWh/m2/a)) ning Kredx-i nõuetest. Üldine nõue Kredexi poolt: Terviklik rekonstrueerimine – projekt, millega teostatakse komplekselt toetuse tingimustes toodud nõuetele vastavalt vähemalt välisseinte ja katuse soojustamine, akende vahetamine, rekonstrueeri- takse küttesüsteem ja paigaldatakse soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem. Tervikliku rekonstrueerimise tulemusena tuleb saavutada vähemalt energiatõhususarvu klass C. · soojustatakse välisseinad soojusläbivusega U ≤ 0,20 (W/m2K) (koos välisseinaga soojustatavale soklile ja vundamendile soojusläbivuse nõue ei rakendu); · soojustatakse katus, katus- või pööningulagi soojusläbivusega U ≤ 0,20 (W/m2K); · välisaknad vahetatakse akende vastu soojusläbivusega U ≤ 1,10 (W/m2K); · esimese korruse põranda või kütmata ruumi kohal asuva põranda soojusläbivus on U ≤ 0,25 (W/m2K); · soojuspumba tootemärgise kütmise sessonne energiatõhususe klass vähemalt A++; · paigaldatav või renoveeritav gaasikatel peab olema kondensatsioonikatel; · paigaldatava või renoveeritava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema ruumide põ- hiselt reguleeritav, radiaatoritele ja elu- ja magamistubade põrandakütte kontuuridele tuleb paigal- dada termostaadid; · paigaldatava ventilatsiooniseadme tootemärgise energiatõhususe klass peab olema vähemalt A+; · juhul, kui hoones ei ole mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, tuleb välissei- na soojustamisel ja akende vahetamisel paigaldada elu- ja magamistubade välisseina või aknaraa- mi ka värskeõhuklapid; · taastuvenergiaallikaid kasutava kütteseadme soetamisel peab müüja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamisel peab paigaldaja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse garantii paigaldamistöödele; Vastav määrus: https://www.riigiteataja.ee/akt/103062020014 1.2 Üldandmed 1.2.1 Ehitiste nimetused: Üksikelamu (kood 11101) 1.2.2 Tellija: Martin Kikas +3725245225, [email protected]. 1.2.3 Tellija/omanik: Aila Kikas, i/d 47008166545 +372 507 9920, [email protected] OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 6/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 1.2.4 Kinnistu. Aadress: Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võrumaakond Katastri tunnus: 76701:002:1370 Krundi kasutamise sihtotstarve Maatutulundusmaa 100% Pindala 10.88 ha s.h õuemaa 0,51ha 1.2.5 Ehitusprojekti koostajad: 1.2.5.1 Peaprojekteerija: Arhitektuuribüroo A&K OÜ EP10253521-0001, Tel.+372 50 57 392 Projekti juht_ Kaie Moorast-ins/arhitekt Keldrikaela tee 14, Mammaste küla Põlva vald, Põlva maakond e-post [email protected] 1.2.5.2 . Projekteerijad: 1.2.5.2.1 Arhitektuur-ehituslik osa: Arhitektuuribüroo A&K OÜ EP10253521-0001, Tel.+372 50 57 392 Kaie Moorast-ins/arhitekt Keldrikaela tee 14, Mammaste küla . Põlva vald, Põlva maakond e-post [email protected] Ehitusprojekti autor: Kaie Moorast, Insener/arhitekt Vastutav spetsialist Kert Kits, Kutsetunnistus 110859. volitatud arhitekt, tase 7. ID36702190289 tel. +372 56 21 4615 e.mail: [email protected] Paansi, Urge küla, Kohila Vald, Raplamaa 79747 1.2.5.2.2 Vesi-ja kanalisatsioon: KVVK PROJEKT OÜ.Töö nr KV-148-20 Reg. kood: 12242047. MTR. EEP 002365 . Vikerlase tn 15-9 Tallinn Harjumaa 13616. GSM:+372 56 912 692. e:[email protected]. Insener: M. Šalkevitš e:[email protected]. Vastutav spetsialist: Andrei Malõšev. Kutsetunnistus 113881; Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni insener.tase 7. Välisveevarustus ja -kanalisatsioon 1.2.5.2.3 Küte-ja ventilatsioon Maasoojuspump OÜ.Töö nr.MSP-38-20 Reg. kood: 12706892. MTR EEP 003096 . Vääna tn 7-4 Nõmme linnaosa, Tallinn; Harju m/k 11612 GSM:+372 56 912 692.. Insener: M. Šalkevitš. e: [email protected] Vastutav spetsialist: Kristjen Kuus. Kutsetunistus 113881. Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 1.2.5.2.4 Elekter. Roosenberg Grupp OÜ. Töö nr.102020. Reg. kood: 10785396. MTR EL10785396-0001; EO10785396-0001 C.R.Jakobsoni 14; 10128 Tallinn GSM:+372520 6080; 37253359520 Vastutav spetsialist: Insener: E. Kraav. A-pädevus, nr. EL-054-17, välja antud 20.02.2017.a. e: [email protected]. 1.2.6 Maa-ala geodeetiline alusplaan: Osaühing Maamõõdu ja Arhitektuuribüroo (reg.kood 10251358).Töö nr 05-2020, 03.06.2020. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, Kõrgused EH2000 süsteemis Sidumiseks on kasutatud Trimle VRS Now GNS püsijaamade võrku. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 7/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 1.3 Ehitusprojekti koostamisel aluseks võetud normdokumendid ja eeskirjad: Jrk. Tähis Nimetus 1 EVS 932:2017 Ehitusprojekt 2 EPN-ENV 1.1 Projekteerimise alused 3 EPN-ENV 1.2 Kasus koormused 4 EPN-ENV1.2.1 Ehituskonstruktsioonide koormused 5 EPN 15.1 Ehitiste tööiga 6 EPN 12.2 Sisekliima 7 EPN 16.1 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest 8 Ettevõtlus- ja …ministri 11.12.2018 , määrus nr 63 «Hoone energiatõhususe miinimumnõuded» 9 Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97, 17.07.2015 „Nõuded ehitusprojektile“ 10 määrus 04.12.2012, nr 78 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ 11 määrus 01.06.2020 nr 30 “Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse …” 12 määrus 01.10.2014, nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja …” 13 määrus 05.08.2015, nr 106 “Tee projekteerimise normid.“ 14 määrus 25.06.2015 nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis…” 15 määrus 14.02.2020 nr 3 “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilita-misele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, …” 16 Keskonnaminister 16.12.2016 nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,.. ” 17 Sotsiaalministri Määrus 04.03.2002 nr 42 ”Müra normtasemed elu- ja puhkealal, …” 18 Põllumajandusministri Määrus 14.01.2015 nr 4 “Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise.. 19 Võru valla jäätmehoolduseeskiri. 20 EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 21 Siseministri määrus 30.03.2017 määrus nr 17. „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ...” 22 11.02.2015 „Ehitusseadustik“. 23 Riigikogu seadus 01.09.2010 a. „Tuleohutuse seadus” Red. jõustumise 18.01.2016 24 04.03.2019. „Veeseadus“ 25 24.11.2018 „Looduskaitse seadus“ 26 28.01.2004 “Jäätmeseadus” 01.01.2020 ,RT I, 21.12.2019, 1 27 16.05.2018 “Maaparandusseadus” 28 EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. 29 EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. 30 EVS 843:216 Linnatänavad 31 http//teeregister.ee 32 Põllumajandusministri 14.01.2015 määrus nr 4 “Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” https://www.pikk.ee/valdkonnad/nouetele-vastavus/maa-heas-pollumajan-dus-ja- keskkonnaseisundis-hoidmise-nouded/ OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 8/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 2. ASENDIPLAAN. 2.1 Paiknemine ja olemasolev olukord ning -arhitektuur-ehituslik analüüs: Piiri m/ü paikneb Alakülä külas, Võru vallas, Võru maakonnas, riigi põhimaantee nr.2 „Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa“ (tee pikkus 287814km) vasakpoolses seravas. Mahasõit maaüksusele riigitee km 244,25: XY:6418794.18,671212.95. BL:57.877669,26.886373 1). Mahasõidu nõlvus on lamedam kui 0,2:6 (87,63…87,21/ABS/ /15,0m), mis lamedam kui 1:6 2) Aasta kaalutud keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2015. aastal põhimaanteede Lõuna regioonis 3710 autot/ööpäevas, sellest10% autorongide osakaal3) Riigitee jääb olemasolevate hoonete suhtes kagu-edela suunda. Maaüksuse piir ühtib riigi põhimaantee nr 2 maaüksusega 97101:001:1501. Ülejäänud kolmest küljest piiravad Piiri maaüksust hoonestamata maatulundusmaad:  idapoole jäävad Tilgo (91801:006:0501;7.06 ha) ja Kerese (91801:006:1730;4.23 ha) maaüksused;  põhja ja läänepoole Kolga (76701:002:0062; 57.2ha) maa-tulundusmaa. Joonis 1. Piiri maaüksus (76701:002:1370) koos sellel paiknevate kitsendustega. 1) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maanteeamet. 2) https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf# 3) https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Liiklusloendus/2015/aruanne_2015.pdf OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 9/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Piiri m/ü on hoonestatud, millel ehitisregistri andmetel paiknevad järgmised hooned ja rajatised: Pos. nr Ehitisregistri Ehitis Ehitise nimetus Esmane Korruste Ehitis- joonisel 2 . kood kasutus arv alune pind m2 1 113023130 Hoone elamu 1926 1 82 2 113023131 ait 1934 1 36 3 113023132 Küün-kuur 1926 1 111 4 113023133 majandushoone 1933 1 161 5 113023135 kelder-kasvuhoone 1980 1 33 6 113023134 saun 1934 1 12 KOKKU: 423,0 7 220763300 Rajatis kanalisatsioonitorustik ja 2017 - 37,8 imbväljak 8 220499252 kaev - - 1 9 220761427 puurkaev ja veetorustik 2017 - majani KOKKU: 461.8 4 6 3 5 2 1 Joonis 2. Piiri maaüksuse (76701:002:1370) õuealal paiknev hoonestus. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 10/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Riigiteel liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab liiklejal tema poolt kasutatav tee ja sellega külgnev ala olema nõutud ulatuses nähtav. Sõidukijuhil peab olema sõidutee ja sellega kül- gneva ala ulatuses tagatud nõutav nähtavus. Kogu maantee ulatuses tuleb tagada külgnähtavus 20,0 m ulatuses, kiirusel 100 km/h, tasemel „rahuldav“. Mahasõidu ristmiku nähtavuskolmnurk peab vastama „Teede projekteerimise normide” p.5.2.7.1 ja p.5.2.7.2. Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Sõiduautojuhi silma arvutuslik kõrgus sõidutee teepinnast on 1,1m. Suurim luba- tud sõidukiirus õuealal 20 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus riigiteel 100 km/h (käsitletaval lõigul). Olemasolev hoonestus jääb 50,0 m ja olemasolev parkla 55,0 m kaugusele maantee äärmise sõiduraja välimisest servast. Maaüksust läbib 0,4kV elektri õhukaabel. Kinnistul asuvad puurkaev koos veetorustikuga elamuni, šahtkaev ning kanalisatsioonitorustik ja imbväljak. Asukohti vaata jooniselt AR-4-01 “Asendiplaan”. Õueala on, iseloomulikult taluarhitektuurile, kaetud tallatava murupinnasega. Ümber üksik- elamu on istutatud viljapuid- ja -põõsaid. Säilinud on üksikuid põlispuid. Õuealale ja hoonest kagu-poole on rajatud lillepeenrad. Sauna ja elamu vahelisel alal tarbe- aed. Riigitee ja elamu vahelisel alal kasvavad kased, mis ühtlasi on ka müratõkkeks: maanteemüra summutamiseks. Fotol nr 1, taamal kasvuhoone ja selle keldrisse pääs. Vasakul küljel olev hoone on vana ait (ehr.andmetel ehitatud 1933.a kuid võib olla vanem). Elamu on tüüpiline 1920-ndate/1930-ndate aastate ehitis. Hoone seinad on palkidest, mis väljastpoolt vooderdatud horisontaalse laudvoodriga ja värvitud linaõlivärviga kollaseks. Katus on olnud kaetud katuselaastudega, mis on asendatud 1970-ndatel eterniitplaatidega. Aknad ja uksed puidust. Foto 1. Vaade Piiri maaüksuse õuealal paiknevale hoonestusele: aida hoonele, elamule ja kelder/kasvuhoonele OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 11/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Foto 2. Vaade Piiri maaüksuse õuealal paiknevale elamule. Foto 3. Vaade Piiri maaüksuse õuealal paiknevale hoonestusele: majandushoonele ja kelder/kasvuhoonele OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 12/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Foto 4. Vaade Piiri maaüksuse õuealal paiknevale hoonestusele: kelder/kasvuhoonele, majandushoonele ja küün/kuurile. Õueala keskel šahtkaev kastmisvee tarbeks. Foto 5. Vaade kelder/kasvuhoonele kagust Foto 6. Vaade kelder/kasvuhoonele loodest OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 13/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Foto 7. Vaade küün/kuurile ja šahtkaevule kagust. Olemasolevalt on hoone laudis osaliselt värvitud triibuliseks. Foto 8. Vaade kelder/kasvuhoone keldrisse sissepääsule. Olemasolevalt on keldri sissepääsukse laudis värvitud erinevate värvitoonidega triibuliseks. Hooned on Lõuna-Eesti maastikule iseloomulikud ehitised. Koht on tüüpiline näide algsest taluhoonestusest, mille hooneid ja nende asukohti on Eesti Vabariigi ajal (1920/1930-ndatel) muu- detud. Algselt on taluhooned paiknenud ümber õue, moodustades suletud ruumi: kindluse kus sees on turvaline ja väljastpoolt on kaitstud võõraste eest. Selline paiknemise lahendus on säilinud tänase päevani. Kaugemal paikneb tiik. Tiigi ääres saun. Õuealal kasvavad põlispuud. Värviküllane, süda- mlik ja turvaline kodukoht. Rekonstrueeritav elamu kujutab endast kõrge viilkatusega, ühekordset ehitist. Selles asub kolm tuba ja köök, katusealusel pööning. Hoone on ühendatud kõikide, kinnistul asuvate tehno- võrkudega: joogivesi saadakse veetorustiku abil puurkaevust ja reovesi juhitakse kanalisat- sioonitorustiku abil reovee imbväljakule. Juurdesõidutee riigitee 244.257 km-lt: Juurdesõidutee on kruuskattega, mille maantee- poolne ots (mahasõit riigimaanteelt) on 15,0 m ulatuses asfalteeritud. Riigitee ja hoonete vahelisele alale on istutatud kaski. Elamust kagupool paikneb põõsastik. Istutatud kased ja põõsastik jääb riigitee, äärmise sõiduraja teljest kaugemale kui 20,0m. Riigiteel liiklejate külgnähtavus ning vaba ruumi nõue, vastavalt Majandus-ja taristusministri 05.08.2015 punktile 5.2.7, tabeli 2.4 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav on tagatud. Maaüksuse õuealal paiknevad joogivee puurkaev koos veetorustikuga ja salvkaev: Asukohti vaata jooniselt AR-4-01 “Asendiplaan”. Joogivesi saadakse puurkaevust, salvkaevu ei ka- sutata joogivee tarbeks. Joogivee puurkaevust, projektikohane veevõtt ööpäevas ei ole suurem kui 10,0m3 ja see teenindab ainult Piiri maaüksusel asuvaid hooneid, mille kasutajate arv ei ole rohkem kui 50 inimest. Seetõttu ei ole tarvis rakendada Riigikogu seaduse “Veeseaduse” red.04.03,2019 § 36 kaitset vajava ala nõudeid punktis 3 ja 44). OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 14/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Puur- ja salvkaevu tarbeks on nõutav hooldusala kehtestamine: Hooldusala on salv-ja puurkaevu ümbritsev maaala, kus põhjavee saastumise vältimiseks on Veeseaduse § 154. lõike 5 kohaselt tegevus piiratud. Hooldusala ulatus 10,0m 6). Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimi- seks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas:väetise ja taimekait- sevahendi hoidmine ja kasutamine;karjatamine;ohtlike ainete juhti-mine pinnasesse ja põhjavette; maaparandussüsteemide rajamine; sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonna-oht; reo- veesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; jäätmete käitlemine. Üksikelamu rekonstrueerimise ja laiendamisega ei kaasne keskkonnaohtu: Kasvuhoones on lubatud taimede kasvatamine ilma väetisteta ja taimekaitsevahenditeta (puhas,öko- loogiline kasvatamine.Väetiseks loetakse ka kõik orgaanilised väetised, sh sõnnik). Kasvuhoones ja selle all paiknevas keldris ning rekonstrueeritavas ja laiendatavas üksik- elamus ei tohi hoida väetisi ega taimekaitsevahendeid. Maaüksusele sissesõidutee ääres paikneb kanalisatsiooniehitis: kanalisatsiooni imbväljak millesse suubub kanalisatsioonitorustiku abil rekonstrueeritava ja laiendatava üksikelamu reovesi. Kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuded on sätestatud Veeseaduse 3-ndas jaos §133...137 Kanalisat- siooniehitise kuja 5,0m. Reoveekäitlussüsteemi jõudlus alla 5m3/ööpäevas. Kasutajate arv 5. Reo- veekäitlussüsteemi ei tohi ohustada üleujutused. See jääb joogivee kaevu ja pinnase-ja põhjavee lii- kumise suuna suhtes alla-nõlva ja paikneb kohas, kus avarii korral reovesi ei ohusta põhjavett ja joogiveeallikat ning paikneb eluhoonest valdavate tuulte suhtes allatuult. Reoveekäitlussüsteemile on selle teenindamiseks, st reovee või reoveesette äraveoks tagatud veoautole juurdepääs: tugevdatud, veoautoga tallatav murupinnas. Olemasoleva imbsüsteemi ja -joogiveekaevu vaheline kuja 30,0m, maapinna langus< 5. Suub- laks olev pinnas ja selle omadused: keskliivast peenem liiv ja muu peenterine pinnas, mille d101< 0,1mm. Piiri maaüksus paikneb maaparandussüsteemil, nimetusega Ornipera-Hüdse Kana- metsa maaparandusehitised. Ehitise kood 003. MPS kood 2021261000040: Maaparandusseadusega on kehtestatud maaparandushoiu nõuded (Riigikogu seadus 16.05.2018) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018003?leiaKehtiv Piki kinnistu idapiiri kulgeb kraav: maaparandussüsteemi, Ornipera-Hüdse Kanametsa avatud eelvool, mille valgala alla kümne ruutkilomeetri: Maaparandussüsteemi eesvool on veekogu maaparandusseaduse tähenduses (Veeseadus § 3.). Kõik vooluveekogud on Eestis kaardistatud ja kätte-saadavad Maa-ameti kaardirakendusest ja Keskkonnaregistrist http://register.keskkonnainfo.ee. Maaparandussüsteemi eesvool on liigvee ärajuhtimiseks või vee juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, millest sõltub reguleeriva võrgu nõuetekohane toimimine (Maaparandusseaduse §3 lõige7). Kallas on maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaa- vöönd, mida kaitstakse (Looduskaitseseadus § 5. Rand ja kallas) Rannal või kaldal on ranna või kalda piirangu- ja ehituskeelu- ning veekaitsevöönd. Piirangu- ja ehituskeeluvõõndit rakendatakse maaparandussüsteemi 10–25km2 suuruse valgalaga avatud eesvoo- lul. Ornipera-Hüdse Kanametsa avatud eelvoolu valgala jääb alla 10,0km2 . Veekaitsevööndi laiuse arvestamise lähtejoont arvestatakse Veeseaduses sätestatud korras. (Looduskaitse seadus, 6.peatükk „Rand ja kallas“) 4) Riigikogu seaduse “Veeseaduse” red.04.03,2019 § 36. Kaitset vajav ala on veehaarde sanitaarkaitseala ja selle joogiveehaarde toiteala, mida kasutatakse joogivee võtmiseks ja mille projektikohane veevõtt ööpäevas on suurem kui 10m3 või mis teenindavad rohkem kui 50 inimest. 6) Riigikogu seaduse “Veeseaduse” red.04.03,2019 § 154. “Hooldusala ja tegevuse keelamine hooldusalal” Hooldusala on järgmistel rajatistel:puurkaev, mille kaudu võetakse vett alla kümme kuupmeetri ööpäevas. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 15/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Veekaitsevöönd veekogu kaldal või rannal on vajalik kalda või ranna erosiooni ja hajuheite väl- timiseks. Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on peakraavidel ja maa- parandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri– üks meeter. Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topo- graafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. Kui peakraav, kanal või maaparandussüs- teemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv. (Veeseadus § 118) Veekaitsevööndis on keelatud: -maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; -keemilise taimekaitsevahendi kasutamine käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud regist- reeringuta; -ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse §118 lõikes 1 nimeta- tud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; -pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet (Veeseadus § 119) Küün-kuuri ja majandushoone vahelisel alal paikneb elektripost, mille juures, maapinnal asetseb elektri liitumiskilp. Kilbist kuni rekonstrueeritava elamuni kulgeb 0,4kv elektri madalpinge kaabel. Peakilp paikneb hoone tuulekojas. Maaüksusel paiknevatest hoonetest põhjapool kulgeb, 0,4kV õhukaabel (lääne-idasuunas). Elektripaigaldise kaitsevöönd: (Ehitisseadustik 8PTK Kaitsevööndid § 77) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:  ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;  sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selle- ta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis;  ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepai- galdise õhuliinide kaitsevööndis;  töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. Vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele 25.06.2015 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitse vööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” nr73 §10. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus; (1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge: 2)1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; (2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. (3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Piiri maaüksuse maantee poolne osa jääb riigitee nr.2 „Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa“ kaitse- vööndisse, mille laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50,0m. (Ehitisseadustik 8PTK Kaitsevööndid § 71.Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.). Tee kaitsevööndis on keelatud (Ehitisseadustik 8PTK Kaitsevööndid § 72.):  paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;  korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;  kaevandada maavara ja maa-ainest;  teha metsa lageraiet;  teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 16/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istan- diku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitse-vööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkesta- miseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepinguli- sel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. Nähtavuskaugus kaugus, mille ulatuses liikleja näeb teed, teisi liiklejaid ja liikluskorraldus- vahendeid. Riigiteel liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab liiklejal tema poolt kasutatav tee ja sellega külgnev ala olema nõutud ulatuses nähtav. Kogu maantee ulatuses tuleb tagada külgnähta- vus 20,0 m ulatuses, kiirusel 100 km/h, tasmel „rahuldav“. Nähtavuskolmnurk lõikuvate teede vaheline nähtav kolmnurkne ala samatasandilisel rist- mikul. Mahasõidu ristmiku nähtavuskolmnurk peab vastama „Teede projekteerimise normide”p.5.2.7.1 ja p.5.2.7.2. Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Sõiduautojuhi silma arvutuslik kõrgus sõidutee teepinnast on 1,1 m. Suurim lubatud sõidukiirus on õuealal 20 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus riigiteel 100 km/h (töös käsitletaval lõigul). Peatumisnähtavus vahemaa, mille ulatuses sõidukijuht, avastades teel paikneva takistuse, suudab normaalsetes tingimustes sõiduki enne takistust peatada. Sõiduauto peatumisnähtavus hori- sontaalsel teel kiirusel 100km/h, tasemel rahuldav 160,0m Riigitee vaba ruumi nõue: tagada liikumisala, maanteega külgneva ala korrashoiuks 4,0 m ulatuses vastavalt joonisele 2. Joonis 3. Liikumisalad maanteega külgneva ala korrashoiuks. Riigitee nr.2 kaitsevöönd 50,0m, külgnähtavus 20,0 m ulatuses äärmise sõiduraja servast ja maaük- suselt väljasõidu riigiteega ristumiskoha nähtavuskolmnurk ning liikumisala maanteega külgneva ala korrashoiuks (riigitee vaba ruumi nõue) on kantud joonisele AR-4-01“Asendiplaan“. 2.2 Plaanilahendus- hoonete ja rajatiste paigutus: Piiri m/ü õuealal paiknevad elu-ja abihooned. Elamu jääb teistest hoonetest lõunapoole. See on kõrge viilkatusega (42○), palkidest seintega, ühekorruseline ehitis, milles kolm tuba ja köök (v.t foto 2). Hoone kasutusotstarve: üksikelamu (kood 11101). Käesoleva ehitusprojektiga nähakse ette olemasoleva üksikelamu rekonstrueerimine ja selle laiendamine rohkem kui 33%. Plaanilahendust loe seletuskirja 3. peatükist. Hoone ehitusprojekti koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, kehtivatest projek- teerimistingimustest ja tellija poolsest lähteülesandest („C“klassi hoone, kuni 160kWh/m2/a) ning Kredx-i nõuetest (v.t seletuskirja p.1.1). Olemasoleva üksikelamu paigutatus krundile on selline, et arvestab võimalikult palju loo- muliku päikesevalgusega. Sama on jälgitud ka hoone laienduste projekteerimisel. Lisaks on arves- tatud olemasoleva haljastusega ning õuealal kasvavate põlispuudega. Jälgitud on olemasolevate tehnovõrkude (vesi, ja kanalisatsioon ja elekter) ning -trasside kulgemist. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 17/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Peasissepääs hoonesse on projekteeritud hoone edelaküljelt, läbi esiku. Sissepääsu planee- rimisel on arvestatud, et sellele oleks tagatud lihtne ja arusaadav ning loogiline juurdepääs. Arves- tatud on olemasoleva parkla asukohaga, et sellelt oleks peasissepääs kohe märgatav. Peasissepääsu ette on projekteeritud avar, osaliselt katusealune ning -katusega katmata terrass (pos.130, AR-5-01). Teised pääsud hoonesse on projekteeritud vastavalt ruumide funktsioonile ja kasutamis- otstarbele. Näiteks on köögist tagatud loogiline ja arusaadav (katusega kaetav) pääs kasvuhoone alusesse keldrisse. Parkla sõiduautodele on olemasolev. Paikneb õuealale juurdesõidutee parempoolsel küljel (v.t AR-4-02 „Asendiplaan“). Parklas sõiduautode parkimiskohad kolmele autole. Rekonstrueeritava ja laiendatava üksikelamu sidumismõõdud on antud joonisel AR-4-02. Samuti kõikide tehnovõrkudega sidumised ja nende asukohad. Ehitustegevuse käigus rikutud krunt heakorrastatakse. Haljastus parandatakse peale ehitustegevuse lõppu. Suuremahulisi pinnasetöid ei kavandata. 2.3 Vertikaalplaneering, sademevee käitlemine Vertikaalplaneeringuga välistatakse sademevee sattumist hoonesse. Sademeveed juhitakse vertikaalplaneerimisega hoonest eemale ning hajutatakse haljasaladel omal maaüksusel. Krundi vertikaalplaneerimise ja sademetevee käitlemise põhimõte on antud asendiplaani joonisel AR-4-02. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele s.h riigitee koosseisu kuuluvatesse tee- kraavidesse. 2.3.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused: Krundi vertikaalplaneerimise lahendamisel on arvestatud olemas olevate maapinna kõrgus- tega nii kinnistul kui ka riigimaanteel. Sillutatud alade kalded jäävad 1...3 %. Äärekivide h=0mm. Pikikalded jäävad vahemiku 1..6 %. Vertikaalplaneerimine tuleb teostada viisil, mis võimaldab sa- demevete kogumist ja esmast puhastamist krundi piires. Kavandatud on sademevee eraldatud ko- gumine reoveest. Enne suublasse suunamist peavad sademeveed olema nõuetekohaselt puhastatud. 2.3.2 Hoone paiknemiskõrgus: Hoone paiknemiskõrgus ehk +/-0,00=87,06 (Esimese korruse põranda kõrgus). Hoone mak- simaalne kõrgus planeeritavast maapinnast on 6,3m, ABS 93,08m. 2.3.3 Vihmavee ärajuhtimine: Sademeveed käideldakse omal kinnistul, selleks on jäetud maksimaalsed võimalikud muru- kattega alad maaüksuse õueala servadesse ja õuealal. Murualadele saab ka paigutada koristatud lund. Juurdepääsuteelt, parkla kohtadelt tulev sajuvesi juhitakse haljasalale, kust see imbub pinna- sesse. Sademete vee pinnasesse juhtimine tagatakse vertikaalplaneerimisega. Katustelt voolav vihmavesi suunatakse vihmaveetoru kaudu imbsüsteemi, kus seda säilita- takse ja lastakse järk-järgult maasse imbuda. Vihmavee imbsüsteemi kasutamine võib olla mitmel põhjusel kasulik. Vihmavee imbsüsteemi kasutamine oma maaüksuse piires võimaldab kasutada vihmavett maa kastmiseks ja immutusprotsess imiteerib looduslikku vee ringluse protsessi. Sademete vete juhtimine naabermaaüksustele ja riigitee peale ei ole lubatud. Sademetevee reostustaseme ennetavaks vältimiseks teostatakse maaüksuse õueala platside kuivpuhastamist. 2.3.4 Vihmavee ärajuhtimise süsteemid: Rekonstrueeritava ja laiendatava üksikelamu viilkatusega osade katustelt juhitakse vihma- vesi ära plekist räästaaluste vihma-veerennide kaudu, hoone kõikidesse nurkadesse paigaldata- vatesse plekist vihmaveetorudesse kust see edasi juhitakse projekteeritava sademevee kanalisat- siooni kaudu vihmavee immutusseadmetesse SK-1. Projekteeritavatelt, lameda katusega hooneosadelt kogutakse vihmavesi kokku ja juhitakse ära sise- mise vihmaveetorustiku kaudu projekteeritavasse vihmavee kanalisatsiooni, mis lõppeb vihmavee immutusseadmetega SK-1 ja SK-2 (v.t. AR-8-01 ja AR-8-02” ning AR-4-01). Immutusseade koosneb kahest osast:  restkaevuga septikust, mis paigaldada katuselt maapinnale suunatava vihmavee toru alla.  Immutusplokkidest, mahtuvusega 300 l(2tk) ja 2x300l (2tk). Septik ühendatakse immutusplokiga PVC Ø200mm toru abil. Immutusplokk paigaldatakse sade- OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 18/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry mevee restkaevu teljest min.2,0 m. kaugusele, murupinnasesse. Asukohta vaata joonistelt AR-4-02 ”Asendiplaan”, tähis SK-1 ja Sk-2. Vihmaveetorude asukohad on ära näidatud joonistel AR-5-01….AR-5-03; AR-6-01…AR-6-06. Vihmaveetorud ja nende kinnitused seina teha vandaalikindlad vastavalt EPN 11.2 " Katused" p.2p.2.p2 "Väline äravool". Vandaalikindlus tähendab seda, et inimene ilma tööriistata ei suuda vihmaveetoru alumist otsa kahjustada. Alumine ots, kuni 2.0m maapinnast, teha vähemalt 2,0mm plekist. Katuselt, vihmaveetorude kaudu tulev vihmavesi juhtida hoone vundamendist ja soklist eemale min.2,0m ulatuses. Hoone ümbruse vertikaalplaneerimisel, näha ette selleks vaja- likud pinnasekalded. 2.4 Teed ja platsid Ehitusprojekti koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast. Säilib olemasolev olukord. Riigimaanteel liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab liiklejal tema poolt kasutatav tee ja sellega külgnev ala olema nõutud ulatuses nähtav. Mahasõidu ristmiku nähtavuskolmnurk on projekteeritud vastavalt „Teede projekteerimise normi“ p.5.2.7.1 ja p.5.2.7.2. Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Loe ka käesoleva seletuskirja p.2.1 kus on kirjeldatud riigitee külgnähtavus ja riigitee vaba ruumi nõue. Riigitee nr 2 „Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa“ 244,257 km paikneb mahasõit (XY: 6418794.18, 671212.95. BL: 57.877669, 26.886373) Piiri maaüksusele. Juurdepääsutee, sissesõidu pöörderaadiused on 6,0m. Tee laius 3,0m ja kahepoolne teepeenar 0,5m laiusega. Kinnistusisesed jalgteed rajatakse peenkillustikust kattega. Transpordivahendid pargitakse kinnistul, asuvas parklas, mis paikneb sissesõidutee vahetus lähedu-ses (v.t AR-4-02). Jalgrattaid hoitakse abihoones. Foto 9. Riigiteelt mahasõit maaüksusele. 2.5 Haljastus ja heakorrastus. 2.5.1 Olemas olev säilitatav haljastus Olemasoleva haljastuse kohta loe käesoleva seletuskirja p,2.1 „Paiknemine ja olemasolev olu- kord“ .Säilitada õuealal kasvavad põlispuud.Madalhaljastuse säilitamine ei ole vajalik. 2.5.2 Ehitusprojektiga ettenähtud haljastus Õueala heakorrastatakse. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehi- tusobjektilt saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (15cm) ning külvata muruseeme. Alterna- tiivse lahendusena on lubatud haljastada planeeritud maapind hüdrokülvi põhimõttel. Betoonist äärekivide külmakindluse klass vähemalt F50. Paigaldusbetooni klass C8/10. Käesoleva tööga kõrghaljastust ei kavandata. Maaüksusele võib istutada ilu- ja viljapuid ning rajada tarbeaed. Madalhaljastusest rajatakse krundile muru. Krundi heakorrastuse lahendus on antud asendiplaani joonisel AR-4-01. Maaüksuse haljasta- miseks on soovitatav tellida heakorrastamise-ja haljastamise ehitusprojekt maastikuarhitektilt. Kui haljastusprojekt näeb ette suuremate puude istutamist, siis planeerida nende istutamine lume võima- likest ladustamiskohtadest võimalikult kaugele või leida lume ladustamisele võimalikult alterna- tiivne ladustamiskoht, kui puude istutuskohta oluliselt ümber kombineerida ei anna või ei vasta see soovitud haljastusplaanile. Puude minimaalne istutus 3.5 m ja tüve rinnaläbimõõt 6 cm. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 19/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 2.5.3 Prügikonteinerid Sorteeritud jäätmete kogumiseks on paigaldatud prügikonteinerid olemasoleva parkla vahetusse lähedusse. Vaata joonis AR-4-01 “Asendiplaan“. Prügikonteiner peab asetsema kõval alusel. Paigal- datud varjatult. 2.5.4 Väikevormid, piirded, jäätmeplats ja konteinerid. Väikevormidest võetakse kasutusele sorteeritud jäätmete betoonalused. Käesoleva tööga maaüksusele piirdeaeda ei projekteerita. Vajadusel nähake ette piirdeaia projektee- rimine eraldi tööna, mille alusel esitatakse kohalikule omavalitsusele ehitisteatis. 2.6 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine 2.6.1 Liiklusskeem Maaüksuse õueala liiklusskeem on lahendatud maksimaalset lihtsust silmas pidades, arvestades, et liiklemine õuealalt on lühiajaline. Õuealalt on võimalik sõiduautoga sõita riigiteele. Olemasolev parkla on eelkõige mõeldud oma maja inimeste sõidukite parkimiskohtadeks. Maaüksuse õueala õue on üks sissepääs. 2.6.2 Parkimise korraldamine. Rekonstrueeritava ja laiendatava üksikelamu juurde peab jääma 1.5 parkimiskohta +1 parkimiskoht külaliste jaoks.Olemasolevalt 3 sõiduauto parkimiskoha, nendest 1 koht külalisele. Parkimine on lahendatud omal maaüksusel. 2.7 Tuleohutus 2.7.1 Kasutatud normide loetelu: Projekteerimisel on lähtutud:  Siseministri määrusest nr.17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded…”30.03.2017a.  Riigikogu seadusest„Tuleohutuse seadus“. 05.05.2010  Siseministri määrus nr 29 „Siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele…”  EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“  EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.  Siseministri määruse nr. 39 (30. aug 2010) “Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, ...“  EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.  EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused”  EVS 812:2014 „Ehitise tuleohutus. Osa 2 „Ventilatsioonisüsteemid”  EVS 919-2013 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid” 2.7.2 Tuleohutus hoones: Kasutusviis I -11101 - üksikelamu Tulepüsivusklass TP-3 Korruselisus 1 Seinte ja lagede pinnakihi süttivutundlikkuse klass: -kõik eluruumid D-s2,d2 -tehnilised ruumid ja kelder B-s1,d0 Põrandate pinnakihi süttivistundlikkuse klass: -kõik eluruumid nõudeid ei esitata -tehnilises ruumis ja keldris DFL-s1 -terrassi põranda tuletundlikkus DFL-s1 Välisseina, välisseina välispinna välispinna ja õhutuspilu välis D,d2 (tõkestatud tule levik seina ja sisepinna nõutud tuletundlikkus. süttivustundlikkuse klass: pinnal, soojustusmaterjal A2) Välisseina soojustusmaterjal: Mittepõlev. Katusekate Broof(t2) Rekonstrueeritava ja laiendatava üksikelamu jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirde- konstruktsioonide tulepüsivusklass. Hoone suletud netopind 162,3m2.. Vastu laiendatavat hooneosa asub kelder/kasvuhoone suletud netopindalaga 33,0m2. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 20/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Kasvuhoone-kelder ja rekonstrueeritav ning laiendatav üksikelamu on tuleohutuse mõistes ühen- datud üheks hooneks ja jagatud kahte tuletõkkesektsiooni: Tuletõkkesektsiooni nr Nimetus Pindala m2 TK-1 Kõik eluruumid ja kasvuhoone 182,3 TK-2 Kasvuhoone alune kelder Kelder 13.0 Kokku 195,3 TP3 klassi hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivusele nõudeid ei esitata. Hoone aidapoolne välissein ehitada tuletõkkeseinana EI-30:asub lähemal kui 8,0m aidast; maaüksusel paiknevate kõikide hoonete kogupindala ületab 400,0m2-.Vahekaugus 7,1m. (Nõuet ei esitata kui hooned on ühel kinnistul ja samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogu-pindala ≤ 400m2). Rekonstrueeritava ja laiendatava üksikelamu konstruktsioonides kasutatakse soojustuseks mineraalvilla tuleohtlikes kohtades tuletundlikkuse klassiga minimaalselt A1. Hoonel on piisav arv väljapääse (8 väljapääsu). Hoonesse paigaldatada autonoomsed tulekaitsesignalisatsiooni andurid ja esmased tulekus- tutusvahendid (ET-10109-0246). Hoonet hakatakse kütma maasoojuspumba abil. Elutoas puuküttel soojustsalvestav ahi, köögis puuküttel pliit (täiendavaks ja avariiliseks kütmiseks). Toidukeetmiseks ka elektripliit. Elamule on olemasolevalt üks savikividest korsten, ühe lõõriga. Üldjuhul igal kütteseadmel peab olema eraldi suitsulöör. Ühte lööri võib ühendada kaks kütteseadet kui toimivad alarõhul; asuvad samal korrusel; põletatakse ühesugust kütust: on varustatud ühesuguste siibritega; ühenduste vahekaugus ≥600mm; väljundgaaside temeperatuur on ≤400○C; asuvad samas majaosas. Ühendus- lööridele esitatakse sauna suitsulõõriga samased nõuded. Suitsu välisõhku juhtimiseks ei tohi kasu- tada ventilatsioonilõõri. Korsten algab esimeselt korruselt ja lõppeb katuseharjast min.800mm kõrgemal. Korstna kõrvale, korstna ja katusetasapinna vahele paigaldada korstna teenindus- platvorm. Ventilatsiooniseade paigaldatakse tehnilisse ruumi. Ventilatsiooni seadme võimsus väiksem kui 35kW. See teenindab ühte tuletõkkesektsiooni, mistõttu seda ei ole tarvis eraldada eral- di tuletõkkesektsiooni (määrus 17 § 12 (6) 6)). Hoonel vanimal osal on kõrge (H=põrandast kuni katuseharjani 3,3m) pööning (32,9m2) . Pööningule pääseb I korruse elutoa (pos.117, AR-5-01) lakke paigaldtava pööninguluugi (800x1200mm) abil. Katusele pääseb läbi katuse, katusesse paigaldatava katuseluugi (600x800mm) abil, mis paigaldatakse korstna lähedusse. Luugi asukoht on näidatud joonisel AR-5-03 „Pööningu korruse plaan”. Luugi min. kaugus korstnast on näidatud joonisel nr. 4. Samuti on pööning juurde- ehituse viilakatusega hooneosal (h=pööningu põrandast kuni katuseharjani 2,4m), pindalaga 24,5m2. Hooneosa kõrgus maapinnast kuni katuse-harjani 5,6m. Pööningule pääseb madalama hooneosa katuselt luugi (800x1200mm) kaudu (v.t AR-5-02 ja AR-6-03). Katuseluuk on vajalik, olemasoleval viilkatusega kõrgemal hooneosal, pääsuks korstna teenindamiseks ja päästetööde teostamiseks. 2.7.3 Suitsuärastus, paiskpinnad: Suitsuärastus on võimalik läbi akende, viimaste avamise või pu- rustamise teel – purustatavad aknad, mis on ettenähtud suitsu eemaldamiseks purustamise teel peavad purunema ühe löögiga ning killud moodustuvad peavad olema väikesed (mis ei vigasta kuk- kumisel inimest). Paiskpinna vajadus puudub. 2.7.4 Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkkekonstruktsioonidest: Rekonstrueeritav ja laiendatav üksikelamu ning kelder/kasvuhoone on projekteeritud ühte tuletõkkesektsiooni, pindala 195,3m2. Hoone aidapoolne välissein ehitada tuletõkkeseinana EI-30 (loe p.2.7.2 „Tuleohutus hoones“). Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse ja akna tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast, kuid kõige vähem 30 minutit. Avatäidete paigalduseks või kinnituseks kasutatakse materjale, mille tuletundlikkus on vähemalt B. Alus: Sise- ministri 30.03.2017 määrus nr 17 ”Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” § 14 lg 1. Kõik läbiviigud tihendada vastava tulepüsivusklassi tihendusmaterjaliga. Vastavalt Ehitiste tuleohutus Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812- 2: 2014: Tuletõkkeklapid ja pu- hastusluugid varustada vastava sisulise sildiga. Tuletõkkeklapid peavad olema klapi asendi näita- jaga. Klapi vahetus läheduses peab olema kontroll-luuk. Tuletõkkeklappide rakendus t ° on +70 °C. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 21/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 2.7.5 Korstende kõrgus katusepinnast normide kohaselt peab olema min. 800mm, kui seda kasuta- takse kütekolde tarbeks. Nõue on täidetud. 2.7.6 Korstende läbiviik vahelaest ja katuslaest: -.Korstende läbiviigud tarinditest tihendada nii, et korstna ja selle eri osade soojuspaisumine ning ehitise või selle osade vajumine võiks toimida teineteist kahjustamata. -Korstna läbiviigud ehitise osadest isoleerida mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga, näiteks mineraalvillaga ( PAROC FPS 14, tuletundlikkuse klass A1), mahukaaluga vähemalt 100kg/m3 ja mak- simaalse töötemperatuuriga vähemalt 600 ° C. -katusekatte ja selle aluskate vastab Broof (t2) nõuetele. See võib ulatuda korstna pinnani. -müüritiskorstna temperatuuriklassiga <T400, läbiviik põlevmaterjalist vahe-ja katuslaest isoleerida min.100mm isolatsioonimaterjaliga. Erandina võivad <T400 temperatuuriklassiga müüritiskorstna puhul põrandaludis, seinavooder, vahelae alumise pinna vms. põlevmaterjalist vooder ulatuda korstna välispinnani, kui laudise või voodri paksus on kuni 30 mm. Samuti võib kuni 150mm kõr- guseid põranda või katteliiste paigaldada korstna välispinnale, kui müüritis-korstna müüritise paksus peab sellisel juhul olema vähemalt 120mm (vaata joonis 5). Korstnad peavad olema kontrol- litavad, korstende välispinnale lähemal kui 100mm ei ole lubatud kasutada põlevaid või kergesti süttivaid materjale (v.a. EVS 812:3 või tootja poolt antud juhises antud erisused). Kivivilla mahukaal ja töötemperatuur peab vastama EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid”. Korstna temperatuuriklass ei tohi olla madalam kui kütteseadmete väljundgaaside temperatuur. Korstna hoonevälise osa valmistami- sel kasutatavad ehitusmaterjalid peavad taluma temperatuuri kõikumisi ning omama nõuetekohast ilmastiku- ja külmumiskindlust. Hoone korstende kõrguseks on katuse tasapinnast 0,8m. Ette on nähtud võimalus korstna ohutuks puhastamiseks: vt. EVS-EN 812-3:2018 „Küttesüsteemid“. Paigalda- da korstna kõrvale töötasapind. Korstna minimaalset kaugust katuse-luugist ja katuseakendest vt. jooniselt 4. 2.7.7 Küttesüsteemid peavad vastama Eesti Standard EVS 812-2018 ”Ehituse tuleohutus” Osa 3. Kütte- süsteemid. Küttesüsteemide puhastamise nõudeid käsitletakse Siseministri 30.08.2010 määruses nr 41, Kütteseade peab täitma sellele ettepandud ülesandeid ja selle kasutamine ei tohi põhjustada tule- ja plahvatusohtu. Kütteseade või selle osa ei või olla kandetarind või selle osa. Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1,0 m ja tahma-luukide ees vähemalt 0,6m vaba ruumi. Kui küttesüsteem vastab tuleohutuse seaduses sätestatud nõuetele, loetakse küttesüsteemi vastavus tuleohutusnõuetele tõen- datuks. Küttesüsteem ehitatakse, paigaldatakse ning seda hooldatakse tuleohutuse seaduses sätestatu kohaselt. Küttesüsteemi hooldamiseks tagatakse vajalike puhastus- ja tahmaluukide olemasolu ning kohakindel ja aasta ringi kasutatav ohutu juurdepääs korstnale. Joonis nr 5. Temperatuuriklassiga <T400 müüritud suitsu- lööri tuleohutuskujad. Joonis nr 4. Korstna nõutud minimaalset kaugust katuse- luugist ja katuseaknast. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 22/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Hoone katustele, korstna teenindamiseks ja päästetööde teostamiseks, pääseb katusele paigaldatava katuseluugi kaudu. Hoone kõrgus on 6,3m maapinnast. Kütteseadme paigaldamine ehitisesse toimub vastavalt tootja etteantud juhistele. Korstna temperatuuriklass ei tohi olla madalam kui kütteseade väljundgaaside temperatuur. 2.7.8 Tuleohutuse paigaldis ja nende paigaldusviisi lühikirjeldus: Esimese korruse esikus (pos 115) ja vaheruumis (pos.121) ja pööningu alustel korrustel (pos 201 ja 202), igaühes vähemalt üks, auto- noomne tulekahjusignalisatsiooniandur. 2.7.9 Tuleohutus abinõud hoones: Hoone korrusel vähemalt üks pulberkustuti massiga 6 kg. Pulber- kustutite arv 1tk. Tulekustutite arv ja paigaldus peab vastama SM määrusele nr 39; 30. 08. 2010 ”Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja koras- hoiule“. Hoone põlemiskoormus jääb alla 600 MJ/m2. Käesolevas töös on soovitatav pulberkustuti paigaldada kööki (pos.116, AR-5-01). 2.7.10 Ehitiste vahelised tuleohutuskujad: Rekonstrueeritava ja laiendatava hoone aidapoolne välissein ehitada tuletõkkeseinana EI-30, kuna asub lähemal kui 8,0 m aidast ja maaüksusel paiknevate kõikide hoonete kogupindala ületab 400,0 m2. .Vahekaugus 7,1m. (Nõuet ei esitata kui hooned on ühel kinnistul ja samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogu-pindala ≤ 400m2). Rekonstrueeritavast ja laiendatavast üksikelamust ning kelder kasvuhoonest on moodustatud üks tuletõkkesektsioon, pindalaga 195,3m2, mistõttu nende vahelist kuja, tuleohutuse mõistes, ei ole tarvis arvestada. Tuleohutuskujad, Piiri maaüksusel paiknevate teiste hoonete vahel, vastavad määrusele 17. 2.7.11 Tuletõrjepääsud: Krundile sissepääs on riigiteelt nr 2 „Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa“, olemasoleva (v.t AR- 4-02) mahasõidu kaudu. Riigitee on asfaltkattega. Maaüksusele sissesõidutee kaetud kruus-kattega. Rekonstrueeritava ja laiendatava üksikelamu hoone ümbruse teed ja platsid kaetakse peenkil- lustikust kattega. 2.7.12 Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril Maa-ameti kaardil on hüdrantide ja veevõtukohtade ehk tuletõrje vesivarustuse asukohad. Informatsioon on nähtav kaardirakendusest „Ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus”. Lähim tule- tõrjeveevõtu hüdrant asub Võru linnas Võrumõisa linnaosas Humala tänaval ca 8km kaugusel. Tule- tõrje veevõtu hüdrandi kaugus ei vasta määrusele nr 17, seetõttu on kinnistule ette-nähtud tuletõrje- veevõtu mahuti, mahtuvusega 10,0m3. Tulekustutusvee kogus V=3,6xQoxt; Q(l/s)=15l/sek; t=3tundi (tulekahju kestvus).V=3,6x0.015x180=9.72m3. Mahutid peavad olema varustatud sertifikaatide, vastavusdeklaratsioonide; paigaldus- ja hooldusjuhenditega. Tuletõrje veevõtumahuti asukohta vaata jooniselt AR-4-02 „Asendiplaan“. Juurdepääs TK veemahtulile lahendatud kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist s.h manööverdamist ei ole ette nähtud. 2.7.13 TK veevõtu koht peab vastama: Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 ”Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” § 54 ja EVS 812 6:2012+A1+A2 „Tuletõrje vee- varustus“ p 6.3.12. 2.8. Tehnilised näitajad: Kinnistu pindala 10.88ha (100% maatulundusmaa) Ehitisealune pind 653.1m² s.h olemasolev ehitisregistri andmetel 461.8m2 Krundi täisehitusprotsent 6 % 2.8.1 Ehitise kasutamise otstarve: Üksikelamu, kood 11101, 100% Alus: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.12. 2012a. määrus nr 78 „Ehitise kasutamise…” 2.8.2 Ehitise tehniliste andmete koostamisel on lähtutud:  Ehitusseadustikust.  Majandus ja taristusministri 01.07.2015 määrusest 57 „„Ehitise tehniliste andmete loetelu ..“ Vastavalt EPN15- alusel on ehitiste kavandatav tööiga mitte vähem kui 50 aastat. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 23/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 2.8.3 Ehitise tehnilised andmed: Nimetus Möötühik Näitajad Märkused Ehitisregistris Projekteeritav 1 2 3 4 5 Ehitise liik Elamu Kasutamise otstarve Üksikelamu (kood 11101) Ehitisregistri kood 113023130 Esmane kasutusele võtu aasta 1926 Ehitisealune pind m2 82,0 273,3 2 Maapealse osa alune pind m Ei ole kajastatud 273,3 Maapealse osa korruste arv korrus 1 1 Maaaluse osa korruste arv korrus Ei ole kajastatud 0 Absoluutne kõrgus m 93.1 Kõrgus keskmisest maapinnast m 6,3 Pikkus m 22,7 Laius m 19,0 Sügavus m 0,0 Suletud netopind m2 65,9 162,3 Kõetav pind m2 Ei ole kajastatud 156.8 Eluruumide pind m2 156.8 2 s.h. eluruumide kõetav pind m 156.8 Maht m3 240 867 > 33% olemasolevast ehr-s Maapealse osa maht m3 867 kajastuvast mahust 2 Üldkasutatav pind m Ei ole kajastatud 156.8 Tehnopind m2 5,5 KONSTRUKTSIOONID JA MATERJALID: Nimetus Ehitustegevus Märkused: Ehitisregistris Projekteeritav Kasutamise otstarve Üksikelamu (kood 11101) Ehitisregistri kood 113023130 Vundamendi liik Madalvundament Kande- ja jäigastavate Puit Väike- või suurplokk, näiteks vaht, konstruktsioonide materjal mull, kergkruus, kärg, betoon; puit Välisseina välisviimistluse materjal puit (kantud enne Puit (vooder); klaas 01.10.2014) Väliseina liik puit Vahetäitega sõrestik; Palk; Laudis; (kantud enne Väike- või suurplokk, näiteks vaht, 01.10.2014) mull, kergkruus, kärg, betoon; Katuste- ja katuslagede ja kandva Puit Puit osa materjal. Vahelagede kandva osa materjal Puit Puit Katusekatte materjal eterniit plaatmaterjal (seal hulgas (kantud enne tsementkiudplaat); bituumen või 01.10.2014) PVC plaat või rullmaterjal. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 24/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry TEHNILISED ANDMED: Niemtus Ehitustegevus Märkused: Ehitisregistris Projekteeritav Ehitisregistri kood 113023130 Elektrisüsteemi liik Võrk Veevarustuse liik Puudub Lokaalne salvkaev; lokaalne, puurkaev Kanalisatsiooni liik Puudub lokaalne, puhasti Soojavarustuse liik Kohtküte Kohtküte; Muu (maasoojus kollektor); Soojusallikas ahi, kamin, pliit Muu (maasoojus pump); ahi.kamin,pliit; Energiaallikas tahke (puit, turvas, maasoojus + elekter brikett, puitgraanul, Tahke (puit, turvas, brikett, saepuru vmt) puitgraanul, saepuru vmt.) Ventilatsiooni liik Ei ole kajastatud Soojustagastusega ventilatsioon. Jahutussüsteemi liik Ei ole kajastatud Lokaalne jahutus Võrgu ja mahuti gaasi olemasolu Olemas Puudub Täiendavad andmed: Puuduvad Esitatavad andmed: liftide arv 0 3 ARHITEKTUUR-EHITUSLIK LAHENDUS. 3.1 Üldist Käesolev seletuskirja punktis on koostatud arhitektuur-ehitusliku osa seletuskiri põhiprojekti staadiumis, vastavalt MTM määrusele nr 97 17.07.2015 „Nõuded ehitusprojektile“ ja standardile EVS 032:2017 „Ehitusprojekt“ Alapunktis antakse selgitusi jooniste kohta, dokumendi tähisega PIIRI_PP_AR-X-XX_nimetus_kuupäev 3.2. Ehitise arhitektuurne plaaniline lahendus ja üldandmed. Kinnistu omanikul on tekkinud vajadus elutingimuste parandamiseks ja perekonnale rohkem so- bivate eluviiside viljelemiseks külamiljöös. Seepärast rekonstrueeritakse ja laiendatakse omanikule kuuluvat üksikelamut, eesmärgiga parandada ja kaasajastada elutingimusi eluhoones ja viia vasta- vusse perekonna nõuetega ning elada selles. Loe ka käesoleva seletuskirja p.1.1 „Üldosa“. Käesoleva ehitusprojektiga on ettenähtud olemasoleva hoone mahtu laiendada >33% ning re- konstrueerida selle piirdetarindid. Hoonet laiendatakse kõikidelt külgedelt. Loe ka p.2.2 . Olemasolev elamu on traditsioonilise arhitektuurse lahendusega, sobituv olemasolevasse kesk- konda. Hoone laiendused on projekteeritud lähtudes olemasolevast hoonest ja seda ümbritsevast keskkonnast. Kogu kompleksi arhitektuurne lahendus sulandub olemasolevasse miljöösse. Rekonstrueeritav ja laiendatav hoone on projekteeritud ühekorruselisena; kogu tegevus toimub ühel tasapinnal. Arvestatud on tellija konkreetse nägemusega hoone ruumiprogrammi osas, mille väljatöötamisel on lähtutud ruumide loogilisest asetusest ilmakaarte suhtes ja -omavahelistest loogilistest ühendusseostest. Arvestatud on akendest avanevate vaatesuundadega. Olemasolev elamu on ristpalkidest, viilaktusega ehitis (katusekalle 42○), mille lõuna- ja põhja- küljele ehitatakse juurde toad. Toad ühendatakse olemasoleva hoonega esik/vaheruumidega (pos.114; 115 ja121, AR-5-01) Hoone õhtu (lääne-) poolsesse otsa ehitatakse juurde klaasitud veranda, mõõtudega 4,5 x 3,8m. Ümber olemasoleva elamu hommiku (ida-) poolse nurga ehitatakse katusealune terrass koos tehni- lise ruumiga (pos.121, AR-5-01). Terrassile pääseb köögist ja magamistoast ning olemasolevat ja OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 25/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry juurdeehitatavat hooneosa ühendavast vaheruumist (pos.121, AR-5-01). Terrass ümbritsetakse lü- katavate klaasidega.Selle õuepoolsesse otsa ehitatakse tehnoruum, eraldamaks õueala puhkealast. Samuti ehitatakse katusealused terrassid hoone sissepääsude juurde ning olemasoleva kasvu- hoone ja rekonstrueeritava elamu ühendamiseks kasvuhoone aluse keldriga. Katusealune suletakse välisperimeetril lükatavate rõdu klaasidega. Pesemisruum koos tualetiga (pos.123) nähakse ette lõunapoolse toa (pos.122) juurde. Põhja- poolsesse juurdeehitisse nähakse ette san.sõlm: wc koos dužžiga (pos.113). Muutub ka vana hooneosa planeering. Magamistuba (pos.119) ja köök (pos.116) jääb endise- le asukohale. Köögis muudetakse tehniliste seadmete asukohti, nagu kraanikauss, elektripliit jms. Ahju kujundus teha sellisena, et see sulanduks hoone sise- ja välisarhitektuuriga. Kujundus tellida disaineri- ja pottsepa koostööna või osta arhitektuurselt, ruumi sobiv valmis toode. Elutuba suurendatakse: kahe olemasoleva toa vahelt eemaldatakse vahesein. Samuti eemaldatak- se vahelagi. Olemasolevad talad säilivad. Katuslagi soojustatakse. Tekib kõrge, avar ruum, millel on ühendus projekteeritava verandaga (pos.118) ja esik-vaheruumidega (pos.114;115 ja 121). Elutoast pääseb magamistuppa (pos.119). Olemasoleval hooneosal on pööning, millest alles jääb osalt elutoa ning köögi ja magamistoa pealne osa. Pööningut eluruumina kasutusele ei võeta. Olemasoleva hoone rekonstrueerimise juures on lähtutud põhimõttest säilitada hoone algupära- ne, maaelamu stiilile ettenähtud omadused ja omandatud välisilme ning proportsioonid. Hoone laiendamine on kavandatud niimoodi, et laiendused arvestaks olemasoleva hoone mahtu nii, et „juurdeehitused seda ei tapaks“. Sellepärast on need ettenähtud mahult väikestena, kuid kaas- aegsetena ning hoonete kompleksi sobituvana. Kuna kinnistu omanik harrastab käsitööd ning omab ka näpustuudiot, siis on mõeldav ühe juur- deehitatava toa kasutamine hobitegevuseks. Näiteks peasissepääsu kõrval asuv tuba (pos.110). Lõunapoolne juurdeehitis on kastikujuline, mille katusel katuseterrass (omaniku soovil). Katuse- terrassile pääseb lõunapoolse juurdeehituse idaküljele projekteeritud puitpõrandaga terrassilt, keerd- trepi kaudu. Peasissepääs hoonesse on olemasoleva parkla poolsest küljest, mille ette on projekteeritud katu- sealune terrass (pos.130). Õuelt hoonesse pääseb läbi esiku (pos.111, AR-5-01), mis ühtlasi on ettenäh- tud elektrikilbi ja põrandakütte kollektori 1 paigutamiseks. Esikus veekraan ja trapp põrandas (koduloomade ja välisjalanõude harimiseks). Esikut on võimalik kasutada tööriiete hoidmiseks (või panipaik). Esiku ees katusealune (pos.128, AR-5-01), kuhu pääseb ka toast (pos.110,AR-5-01). Vaheruumi (pos.114 ja 115) on mõeldav kasutada mitmel eesmärgis: esikuks kui ka elutoa ja köö- gi täiendava pinnana. Pos.114 ruumiosa saab kasutada köögi laiendusena, paigaldades sinna söögi- laua või teha muid majapidamises ette tulevaid tegevusi. Kõik toad saavad loomuliku valguse akende kaudu. Soovitatav on elutoa (pos. 117) katuslak- ke paigaldada täiendavalt kaks katuseakent, et parandada ruumi loomulikku valgustatust. Loomuliku valgustatuse koefitsient vastab normidele. Hoonel on üks põhisissepääs parkla poolselt katusealuselt ja kolm teist kõrval sisse-/välja- pääsu elu- ja magamistubadesse. Sisse/väljapääsudena ei ole arvestatud tubadele (jt.ruumidele) pro- jekteeritud uks/aknaid. 3.3. Põhilised konstruktsioonid. 1. ÜLDOSA 1.1 Kinnistul asub olemasolev hoone. 1.2 Projekt käsitleb hoone rekonstrueerimiseks -ja laiendseks ette nähtud konstruktsioone. 1.3 Tehniliste lahenduste välja töötamisel on juhindutud arhitektuursest lahendusest, asukoha geoloogilistest tingimustest, tellija lähteülesandest ja ametkondlikest piirangutest. Hoone kandeta-rindid on projekteeritud vastavuses Eesti Vabariigis kehtivaile tehnilistele standarditele ja juhend-materjalidele OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 26/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 2. PROJEKTI KOOSTAMISE ALUSDOKUMENDID 2.1 Arhitektuuribüroo A&K töö T-20/20 2.2 Naabruses ei ole tehtud ehitusgeoloogilisi uuringud (Geoportaali andmeil) 2.3 Standard EVS 932:2017. Ehitusprojekt 2.4 Standard EVS-EN1990:2002/A1:2006+NA:2009. Eurokoodeks . Ehituskonstruktsioonide projektee- rimise alused. 2.5 Muud tarinditele mõjuvate koormuste määramist ja tarindite dimensioonimist ning kujunda- mist reguleerivad tehnilised standardid ja ja juhendmaterjalid seisuga 05. 04.2020. Märkus: Loetelus ei ole korratud kehtivaid õigusakte kuna nende järgimine on kohustuslik. 3. TARINDITE ARVUTAMISE JA KUJUNDAMISE ALUSDOKUMENDID 3.1 Hoone kandetarinditele mõjuvad koormused vastavalt EV- s kehtivatele standarditele ja ju- hendmaterjalidele. Lisaks materjalide ja toodete tootjate kasutusjuhiseid. 3.2 Hoone kandetarinditele rakenduvate koormuste normväärtused on määratud vastavalt järgmistele tehnilistele standarditele Koormus Standard Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koor-mused. EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002+AC:2009 Osa 1-1. Üldkoormused. Mahukaalud. Omakaalud. Hoonete kasuskoormused. Lumekoormus EVS-EN-1991-1-3:2006+NA:2006+AC:2009 Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007+AC:2010 4. ALUSDOKUMENDID TARINDITE DIMENSIOONIMISEL Hoone kandetarindite dimensioonimisel ja kujundamisel on järgitud järgmistes tehnilistes standardites toodud nõudeid: Raudbetoonkonstruktsioonid EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007+AC:2010 EVS-EN 1992-1-2005:NA+2008+AC:2008 Teraskonstruktsioonid EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006+AC:2009 EVS-EN 1993-1-2:2006+NA:2007+AC:2009 EVS-EN 1993-1-3:2006+NA:2008+AC:2009 EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006+AC:2009 Kivikonstruktsioonid EVS-EN 1996-1-1:2005+NA:2013+A1:2012 EVS-EN 1996-1-2:2005+NA:2008+AC:2011 Puit ja liimkonstruktsioonid EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2009+A2:2014 EVS-EN 1995-1-2:2005+NA:2006+A1:200926 Geotehnilised konstruktsioonid EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006+AC:2009 5. ALUSDOKUMENDID PIIRDETARINDITE KUJUNDAMISEL Hoone piirdetarindite kujundamisel on järgitud järgmistes dokumentides toodud või projekteerimistööde lähteülesandega määratud nõudeid: Piirdetarindi omadus Alusdokument Piirde soojajuhtivus MTM määrus 05.06.2015. nr.55 Piirde mürapidavus EVS 842:2003 6 KASUSKOORMUSTE NORMVÄÄRTUSED 6.1 Kandetarinditele mõjuvad kasuskoormuste on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1991- 1.1:2002+AC:2009 järgmiselt: Pinna klass Pinna kasutamise iseloom Kasuskoormuse normväärtused qk (kNm²) Qk(kN) A Majapidamis- ja elamispind; Vahelaed, trepid 2,0 2,0 A Majapidamis- ja elamispind: rõdud terrassid 2,5 2,0 OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 27/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 6.2 Tehniliste ruumide kasuskoormused on määratud vastavalt tehnoloogilises projektis määra- tud suurusele. Selle puudumisel on kasutatud normväärtust qk=5,0kN/m². 7 OMAKAALU KOORMUSTE NORMVÄÄRTUSED 7.1 Omakaalu normväärtused on määratud vastavalt standardi EVS-EN-1991-1-1:2002+ NA: 2002 +AC:2009 järgi, lähtudes tarindite geomeetrilistest parameetritest ja kasu-tatavate materjalide omakaalust. 8 LUMEKOORMUSE ARVVÄÄRTUS Lumekoormuse normväärtus on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3: 2006+ NA: 2006+AC:2009 järgi, võttes vastavalt ehitise asukohale lumekoormuse baas-väärtuseks maa- pinnal sk=1,5kN/m² 9 TUULEKOORMUSE NORMVÄÄRTUS Tuulekoormuse normväärtus on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4: 2005+ NA: 2007, tuule rõhk pindadele vastavalt II maastikutüübile 0,64kN/m² 10 TÄIENDAVAD KOORMUSED Hoone vahe- ja katuslagedele on täiendava riputuskoormusena (ripplaed, riputatavad kommu- nikatsioonid) rakendatud alaliskoormus normväärtusega gk=0,2kN/m². 11 NÕUDED KESTVUSELE 11.1 Rajatava ehitise planeeritav ehitusiga on 50 aastat. 11.2 Raudbetoontarindite nõutav kestvus tagatakse tarindi asukoha keskkonna klassile vastava tugevuse klassi ja koostisega betooni ning kohaste kaitsekihtide kasutamisega järgmiselt: • Raudbetoontarindid siseruumides vastavalt keskkonna klassile XC1 • Vundamendid kokkupuutel pinnasega vastavalt keskkonnaklassile XC2 • Vertikaalsed tarindid välistingimustes vastavalt keskkonna klassile XC2+XF1 • Horisontaalsed pinnad ja pandused, trepid välistingimustes, keskkonna klassile XF4 11.3 Terastarindite nõutav kestvus tagatakse tarindi asukoha keskkonna klassile vastava korro- sioonikaitsega (kuumtsink, värv) tegemisega järgmiselt: • Terastarindid siseruumides vastavalt keskkonna saaste klassile C1 • Terastarindid pööningul ja kohtades kus on võimalik kondensaadi tekkimine vastavalt kesk- konna saaste klassile C2 • Terastarindid välistingimustes vastavalt keskkonna saasteklassile C3 11.4 Puit ja liimpuitelementide kestvus tagatakse elementide kohase pinnatöötlusega. 12 NÕUDED TÖÖDE KVALITEEDILE 12.1 Ehitustööde teostamisel, samuti ehitise püstitamisel kasutatavate toodete valmistamisel, transpordil montaažil tuleb protseduuride ja nõuete osas järgida vastavaid tegevusi ja toote- omadusi reguleerivaid standardeid ja juhendmaterjale. Kõigi kasutatavate ehitustoodete ja materjalide vastavus kasutusotstarbele peab olema kinnitatud vastavussertifikaatidega. 12.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded on määratud käsiraamatutes Maa RYL 2010, Tarindi RYL 2010 ja sisetööde RYL 2013 12.3 Raudbetoontarindite rajamisel järgida standardites EVS-EN 13670:2010, EVS-EN 13369: 2006+ AC:2007 ja juhendmaterjalides BÜ4, BY45 toodut. Betoonitööd teostada 13670:2010 tolerantsi- klassile ,,1“ vastava kvaliteediga. Nähtavate betoonpindade kvaliteet peab vastama BÜ4 klassi A nõuetele. Mittenähtavate betoonpindade kvaliteet peab vastama BÜ4 klassi C nõuetele. 12.4 Terastarindite Valmistamisel ja montaažil jälgida standardites EVS 1090-1:2009+AC 2010 ja EVS 1090-.2:2008 toodut. Terastarindite valmistamise ja paigaldamise täpsus peab olema vastavuses standardi üldtolerantsidega. 12.5 Puit ja liimpuitelementide valmistamisel ja montaažil järgida standardis EVS-EN 14080: 2013 toodut. Elementide kõik nähtavad pinnad viimistleda vastavalt nähtavate pindadele esi- tatavaile nõuetele. 13 PIIRDETARINDITE SOOJAPIDAVUS 13.1 Projekteeritud välispiirete soojajuhtivused on märgitud konstruktsiooni joonistele: AR7-01; AR-7-04; AR-7-05 ja seletuskirja punktis 8.3.8 Välispiirete soojusläbivused (U-arvud) OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 28/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 14 EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED 14.1 Ehitusgeoloogilisi uuringuid kinnistul ei ole tehtud. Hoone vundamendid on projekteeritud nii, et surve pinnasele ei ületa (1,0 kG/m2) 10kPa/m² sellisel juhul ei ole geoloogilised uurin- gud kohustuslikud. Olemasoleva hoone läheduses olevast kaevust on näha, et pinnasevesi lasub tunduvalt madalamal vundamentide rajamissügavusest. 14.2 Vundamendid rajatakse moreenpinnasele, mis on külmakerkeline ja leondumise ohtlik. 14.3 Tööde teostamise ajal ei või lasta koguneda sadeveel kaevikutesse ja vältida kaevikute põh- jas pinnase kobestamist vundamentide all. 14.4 Vundamentide rajamissügavuseks võetakse 1,4m planeeritavast maapinnast (külmumispiir) 14.5 Enne laienduste vundamentide rajamist eemaldatakse laienduste alt kasvupinnas reservi. 14.6 Kõigi vundamentide alla tehakse tihendatud killustikust aluskiht paksusega 10cm. 15 EHITISE ÜLDISELOOMUSTUS 15.1 Hoone on kavandatud keldrita ühe korruselisena. 15.2 Hoone kandetarindite lahendamisel on lähtutud moreenpinnaste geoloogilistest omadustest. 15.3 Vundamendid on projekteeritud Fibo 3 plokkidest ja monoliitsest raudbetoonist. 15.4 Kandeseinad tehakse kergplokkidest (Fibo, Bauroc või Roclite) ja puitkarkass konstruktsioo- nis. Lähtutakse nende kasutusjuhendeist ja projektis toodud juhistest. 15.5 Lagede ja katuslagede konstruktsioonid on puidust taladega. Peatalad on ette nähtud terasest 15.6 Hoone ruumiline jäikus tagatakse vertikaalsete ja horisontaalsete konstruktsioonide koostöö tulemusena. 15A OLEMASOLEV HOONE Projekt näeb ette olemasolevas hoone osas: • Põranda asendamise joonisel AR-7-01 toodud konstruktsioonis. • Välisseinte ja sokli lisasoojustamis. konstruktsioonid näidatud lõikel 3-3 joonisel AR-7-01 • Poole hoone ulatuses olemasoleva lae laudise eemaldamise, kuid olemasolevate lae talade säilitamise. Olemasolevad lae talad riputatakse uute terasest peatalade külge (AR-5-06) eemaldatava keskmose palkseina kohale. • Katuse katte asendus ja soojustamine tehakse joonisel AR-7-04 näidatud sõlme KS4 kohane 16 KANDETARINDID 16.1 Vundamendid: Vundamentide kandev osa on Fibo 3 plokkidest, mis väljastpoolt soojusta- takse kinniste pooridega soojustusplaatidega ja viimistletakse projektis ette nähtud viisil. 16.2 Kande ja jäikuseseinad tehakse kergplokkidest Bauroc, (võib kasutada Fibo või Roclite sama- väärseid väikeplokke) ja puidust karkasskonstruktsioonis. Seinte paksused näidatud joonistel. Väikeplokkidest seintele avadele valitakse sillused samadelt tootjatelt valitud plokkidega, lähtudes sillusele tuleva koormuse suurusest. Joonis AR-5-05. Kui sillusele tuleb suurem koormus kui monteeritav suudab taluda või monteeritava silluse kuju ei ole sobiv on sillus ette nähtud teha monoliitsest raudbetoonist. Projekt näeb ette bauroc silluste kasutamist. 16.3 Vahelagi ja katusekonstruktsioon on puidust taladel (kvaliteedi klass C22). Peatalad on tera- sest (terase margid S235 või S355) 16.4 Põrandad Pinnasele tehtavad põrandad tehakse tiheduse astmeni 0,98 tihendatud kivideta pinnasele (tihedus kontrollitakse), millele paigaldatakse kinniste pooridega soojustusplaadid survetaluvusega ≥80kPa. l=0,038 W/mK. 300mm paksuselt. Soojustus kaetakse PE kilega pak- susega 0,2mm. Kilele tehakse 8cm paksune monoliitne r/b plaat. Betoon C25/30+XC2. Põran- dakütte puhul paigaldatakse küttetorustik alumisele armatuurvõrgule Ø6 A500 HW silmaga 150x150mm. Märgades ruumides tehakse pealispind kaldega i=0,005 trapi suunas. Põrandate pealiskihid tehakse kooskõlas sisekujunduse projektiga. Märgades ruumides tehakse põran- da katte alla hüdroisolatsioon, mis kleebitakse ümbritsevaile vertikaalpindadele 30cm kõrgusele. 16.5 Katuste kateteks eterniit ja rullmaterjalid tugevuse klassiga MBK3 Paigaldus tootjate kasu- tusjuhendite järgi. Katuse aluse tuulutus räästa ja katuse harja kaudu. Sarikate peale kinnita- takse vee auru läbilaskev aluskate. Aluskattega kokku puutuvad puidu pinnad antiseptitakse. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 29/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 16.6 Välispinnad. Hoone välispinnad on ette nähtud katta vertikaalse ja horisontaalse laudisega (vaata hoone vaated), mille pealispind töödeldakse ilmastikukindlaks. Laudiste taga on tuul- duv õhuvahe. Konstruktsioonid näidatud joonistel. 16. Terrassid 16.1 Terrasside vundamentide rajamissügavuseks on võetud pinnase külmumispiir, mis hoiab ära võimalikud külmakerked.Ette on nähtud monoliitsest raudbetoonist postvundamendid. Ter- rasside kandetaladeks on ette nähtud kuumtsingitud kergtalad. Juhul kui soovitakse kasutada puitu: valida ristlõikeks 75x150mm. Ilmastikukindluse tagamiseks soovitav kasutada lehise puitu. Sel juhul korrigeerida vundamentide kõrgusmärke. Laudise paksus 28mm. Teiste pak- suste korral muutuvad talade vahekaugused. Rekonstrueeritav ja laiendatav 3.4.17 HELIPIDAVUS elamu -Kaardilt nähtub, et maaüksuse õueala ja riigitee vahelisel alal, kuhu on istutatud puid, mantee-liikuse aaasta keskmine on 45-49 dB. Müratase jääb alla müra piirväärtuse, mis on päeval 60 dB ja öösel 55 dB. -Maaüksuse õuealal 55-59 dB. https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA34H5 &user_id=at&LANG=1&WIDTH=990&HEIGHT=77 Riigitee nr 2 „Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa“ 8&zlevel=10,671353.51562504,6418821.5332032 Joonis nr 6. Maantee liikluse müra-kaart: aasta keskmine müratase Piiri m/ü piirkonnas (aasta keskmine liiklus). 17.1 Hoone asub kohas kus esineb välismüra riigiteelt nr 2 „Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa“, toimuva liikluse näol. Maa-ameti kaardiserveris on esitatud linna- ja maantee liikluse mürakaart, kus on antud aasta keskmine müratase piirkonnas. Vt. joonis nr 6. Kaardilt nähtub, et müratase on rahuldav. Tegeliku mürataseme kohta täpsemad andmed puuduvad. Ehitusprojekti koostamise ajal tegelikku mürataset ei ole mõõdetud. 17.2. Väliskeskkonnas leviv müra kahaneb kaugusega müraallikast sumbudes õhus, pinnases ja erinevate takistuste taga. Müra tõkete ehitamine on lahendus juhul, kui mingid muud meetmed enam ei aita. Käesoleva tööga ei näha ette müratõkke ehitamist liiklusmüra takistamiseks riigitee äärde. Olemasolevalt on maaüksusele istutatud puid (kased) ja põõsaid riigitee ja maaüksusel asu- vate hoonete vahelisele alale, mis summutavad riigiteelt tulevat liiklusmüra. 17.3 Keskkonnaministri 16.12.2016.a määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtaseme tagamiseks on tarvitusele võetud järgmised meetmed: 17.3.1 Projekteeritavad väikeplokkidest välisseinad ja 3x selektiivklaasiga puitaknad annavad pii- sava kaitse tänavalt tuleva välismüra eest. Hoone asub riigiteest 50,0 m kaugusel. 17.3.2 EVS 842:2003 järgi on välispiirete nõutav õhumüra heliisolatsiooni indeks aladel kus välismü- ra on kuni 55dB Rw=30dB. Ruumide vahel on nõutav õhumüra heliisolatsiooni indeks Rw 43dB 17.3.3 Lubatud müratasemed: Elutuba 30 db (A); Köök, esik, wc 35 db (A) Pesuruum 40 db (A); Muud ruumid 40 db (A) OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 30/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 17.3.4 Projekteeritud 25cm paksuste kergplokkidest seinte heliisolatsiooni näitajad on järgmised Nimetus Õhumüra indeks Rw dB Löögimüra indeks Lw dB Fibo 3 plokidest sein paksusega 250 mm 49 Bauroc Classik plokkidest sein paksusega 250mm 45 Roclite plokkidest sein paksusega 250mm 45 17.4 Müra normtasemed: Väljavõte Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrusesest nr 71 lisa 1: Müra piirväärtus Müra sihtväärtus Müra liik Liikusmüra Liikusmüra Müra kategooria Aeg II kategooria Elamu maa-ala Päev 60 55 651 Öö 55; 601 50 1) Päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00. 17.5 Riigitee omanik (Maanteeamet) on ehitusprojekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendamismeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks ehitusprojektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud ku- lud kannab arendaja. 18 TOLERANTSID JA KVALITEEDI KLASSID 18.1 Standarditega määratud kvaliteedi arvnäitajaid ei lisata, sest standardid on kaitstud autoriõi- gusega. Nende paljundamine ei ole lubatud. 18.2 Rullmaterjalist lamekatuste tehnilised tingimused on käsiraamatus RIL-107 lk. 95…133 18.3 Lisatud on järgnevad väljavõtted käsiraamatutest tolerantside ja kvaliteedi nõuetega. Käsiraamatu nimetus Töö või konstruktsiooni nimetus Väljavõtte tähis Maa RYL 2010 Vundamendisüvend L1 Maa RYL 2010 Killustikust aluskihtide tegemine L2 Tarindi RYL 2010 Metallelemendi tööd ja soojustus L4 Tarindi RYL 2010 Puittarindi ehitus L5 Tarindi RYL 2010 Puitelementide paigaldamine L6 Tarindi RYL 2010 Soojus ja heliisolatsioonitööd L7 Teraselementide korrosioonikaitse valik L9 Maa RYL 2010 Valmis mulle L12 Maa RYL 2010 Valmis hoone täited L13 Tarindi RYL 2010 Kergkruusa plokkide tolerantsid L15 Tarindi RYL 2010 Müüritiste tolerantsid L16 RIL 107-2012 Aluskatete tooteklassid ja nõuded L17 19 KONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS 19.1 Siseministri määruse 03.03. 2017 nr. 17 on tulepüsivuse astmega TP3, I kasutusviisiga hoone konstruktsioonidele esitatavad tuleohutuse nõuded: tuletõkke sektsioonide piiretel EI30; seinte ja lagede sisepindade minimaalne nõutav tuletundlikkus on Ds2,d2; Põrandale nõudeid ei esitata 19.2 Välisseina pinna nõutav minimaalne tuletundlikkus on Ds2,d2 19.3 Projekteeritud konstruktsioonide tulepüsivused on järgmised: • Kandeseintel kergplokkidest paksusega 250mm REI 240 • Esimese korruse lae tulepüsivus määratakse sisekujunduse projektiga. Sõltub millised vii- mistlusplaadid valitakse. • Katuse katte tulepüsivus on Broof 19.4 Tuletõkkesektsioonid on määratud plaanidel. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 31/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 3.3.20.RADOON. Piiri m/ü orienteeruv asukoht Joonis nr 7. Väljavõte radooniriski levilate kaardist. (allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/radoonikaart.pdf) 3.3.20.1 Hoone asub Eesti radooniriski kaardil alal, mis on normaalse radooniriski ala. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid. Ala jääb piirkonda kus levivad savikad setted, loetakse normaalse radooniriskiga alaks, ehki pinnaste looduskiirgus on sageli kõrge. Eesti Projekteerimisnorm EPN 12.2 „Sisekliima“: Hoonete elu-, puhke-ja tööruumides peab aasta keskmine radooni sisaldus ruumiõhus olema  200Bq/m3. (allikas:https://energiatalgud.ee/img_auth.php/d/de/Riigi_Kinnisvara_AS._Radooniohu_v%C3%A4hendami se_lahendused_olemasolevatele_ja_uutele_hoonetele._2015.pdf) 3.4 Siseviimistlus Rekonstrueeritava ja laiendatava üksikelamu põrandad kaetakse, olenevalt ruumist, laudise, laminaadi või keraamilise kattega. Seinad ja laed kaetakse siseviimistlusplaatidega (kips-või OSB- plaat). Elutoa (ruum.pos.117) ja veranda (ruum 118) vaheline palksein eksponeerida. Samuti ekspo- nerida elutoa teisi palkseinu. Samuti esik vaheruumide (pos.114 ja 115 ning 121) eluhoone poolseid palkidest siseseinu. Märgades ruumides kaetakse seinad niiskuskindlate kipsplaatidega, pahtelda- takse ja kaetakse keraamiliste plaatidega. Märgades ruumides tuleb põranda ja seinte plaadistuse alla paigaldada hüdroisolatsioon. Soovitatav on siseviimistluse lahenduse leidmiseks tellida hoone sisekujunduse ehitusprojekt sisearhitektilt. 3.5 Välisviimistlus Rekonstrueeritav ja laiendatav üksikelamu on projekteeritud lähtudes olemasolevast hoonest ja seda ümbritsevast hoonestusest eesmärgiga, et see oma arhitektuurse lahendusega sulandub ole- masolevasse miljöösse. Sokkel: Sokli viimistlusmaterjalina võib kasutada ka maakividest lõigatud viimistlusplaate. Seinad: Omaniku poolt on maaüksuse õuealal asuva küüni laudvooder (v.t foto 4 ja7) värvitud osa- liselt „seelikumustris“ triibuliseks ja keldri sissepääsu uks täielikult. Kinnistule sissepääsu väravas paikneb triibuliseks värvitud pliiats (v.t foto 9), kui maamärk ühe perekonna tegemistest. Sama kujunudusvõtet on kasutatud ka käesolevas töös käsitletava hoone laienduste välisilme kujun- damisel. Hoone laiendused vooderdada vertikaalse laudvoodiga, mis lõunapoolse kastikujulise juur- deehituse (ruumid pos.121; 122;123) osas värvida triibuliseks. Samuti põhjapoolse juurdeehituse OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 32/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry vaheruumide osas nagu vaheruum-esik (pos.114 ja 115); koridor (pos.112); esik-panipaik (pos.111) ja wc (pos.113). Värvitoonid valida sellisena nagu vaate joonistel (AR-6-01 ja AR-6-02) on näidatud. Ülejäänud laienduste osas väliseinad väljastpoolt ruumidel, nagu tuba (pos.110) nagu veranda (pos. 118) vooderdada samuti vertikaalse laudvoodriga ja värvida linaõlivärviga ühevärvilisena olemas- oleva elamuosa seintega samas värvitoonis. Olemasolev elamu vooderdada horisontaalse laudvood- riga. Värvitoone vaata jooniselt AR-6-01. Hoone juures erinevate värvitoonide kasutamise eesmärgiks, vastavalt kompositsioonilisele lahendusele, on juhida tähelepanu omanike vaimsusele ja elustada ümbritsevat miljööd, samas vä- lisilmes säilitades harmoonia ja tasakaalu ning sulandumist keskkonda. Katus: Lamekatusega hoone-osadele paigaldada rullmaterjalid tugevuse klassiga MBK3, soovita-tavalt pruuni värvitooni. Viilkatusega hooneosadele paigaldada eterniitplaadid, väiksed tahvlid. Näiteks Poola eterniit Cembrit (625x1150) või Leedu Villa (920 x 875mm), pruuni värvitooni. https://www.eterniitkatus24.ee/tootekategooria/eternit-villa-875x920-mm-varvivalik/ https://www.eterniitkatus24.ee/?gclid=EAIaIQobChMI0ZCz5Kiz6wIVD5OyCh0ynwOVEAAY ASAAEgJ_E_D_BwE Vihmaveetorud ja -rennid: Plekist, värvitoon RR 750 (pruun). https://www.ruukki.com/est/katusetooted/tooted-ja-teenused/vihmavees%C3%BCsteemid. Räästalauad, piirdeliistud, veranda akende vahepostid, terrasside postid: Puidust.Puit värvida pruu- niks (toon 367X). Kuna tegu on vana maja rekonstrueerimise ja laiendamisega, siis valida kõikide puitdetailide (akende /uste, laudvoodri, karniisi, piirdeliistude jms) värvitoonid Tikkurilla vana aja värvi-kaardilt: https://raitwood.ee/wp-content/uploads/2013/03/Tikkurila-vana-aja-v%c3%a4lisv%c3%a4rvikaart- %c3%b5liv%c3%a4rvi-kaart-Tikkurila-covering-paint-card-old-tons.pdf Aknad ja uks/aknad: 3x selektiivklaasiga puitaknad. Akende välimised puitosad värvida linaõli- värviga vastavalt joonisel AR-6-01 toodule. Sisemised raamid osad värvida valgeks. Välisuksed: Tähis VU-1. Soojapidavad, müra- ja vandaalikindlad, katta seest- ja väljastpoolt verti- kaalse laudisega (sama, mis välisseinad). Lauad värvida triibuliseks nagu vt. joonil AR-6-01. Terrasside katusekonstruktsioonide kandpostid: puidust 150x150mm, värvida linaõlivärviga pruuni tooni (367X). Terrasside laudpõrandad: teha lehise puidust. Teise puidu kasutamisel värvida terrassi põrand ilmas- tikukindla õlivärviga pruuniks (367X).. Väline keerdtrepp: Metallist. Keerdtrepi kandepost värvida metallivärviga pruuniks (RR 750). Samuti astmed ja käsipuu. Hoone välisviimistluse värvipassi vaata jooniselt AR-6-01. 3.6. Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid. Rekonstrueeritava ja laiendatava üksikelamu üldised arvestusparameetrid peavad vastama Eesti pro- jekteerimisnormidele EPN 12.2 Sisekliima”. Väliskeskkonnaparameetrid on antud Eesti ehitusteabes ET-2 0102-0329 “Eesti kliima teatmik ehitajale”. 3.7 Olemasoleva üksikelamu (ehr. koodiga 113023130) osaline raadamine ja lammutamine. Kui täieliku lammutamise puhul saab rääkida selle eemaldamisest aluspinnasest, siis osaline lammutamine tähendab ehitise mahu või muude parameetrite vähendamist, ehitise osa eemaldamist jms. Lammutatakse olemasoleva elamu põhjaküljel asuv juurdeehitus, mis koosneb järgmistest ruu- midest: esik, sahver ja käimla. Lammutatav hooneosa kujutab endast ühekordset, poolkõrge kelp- katusega juurdeehitist, mis on ehitatud puitsõrestikkonstruktsioonis, Seinad on väljastpoolt vooder- datud voodrilaudadega ja seestpoolt laudisega. Katuse kandekonstruktsiooni moodustavad puitsari- kad. Katusekatteks eterniitplaadid. Tehnilises mõttes on lammutamine konstruktsioonide lahtivõtmine osaliselt või täies mahus. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et vanade hoonete lammutamisega hävib ka osa ehituspärandist, mille olemasolu ja säilitamine on nii rahvusliku, kohaliku kui ka personaalse identiteedi ja turva- tunde seisukohast väga oluline. Sellepärast on vanemate hoonete lammutamisel (käesoleval juhul osaline lammutamine) vajalik võtta kasutusele selekteeriva lammutamise meetodid. Selekteeriva lammutamise puhul sorteeritakse hoonest välja kvaliteetsed materjalid, konstruktsioonid ja detailid, mida on võimalik uuesti kasutada. Lammutamisel tuleb materjalide raiskamist vähendada ja leida OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 33/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry võimalused nende uuesti kasutamiseks. Lisaks materjalide materiaalsetele väärtustele, leidub vanades majades ka kultuuriloolisi väärtusi, mida on mõistlik säilitada. Vanad tahveluksed, käsitsi hööveldatud fassaadilauad on meisterlikult valmistatud tooted, mida ei ole võimalik kaasaegsetega asendada. Nende uuesti kasutamine on tunduvalt odavam, kui sarnaste uute valmistamine. Käes- oleval juhul on uuesti kasutamise all mõeldud, nende kasutamist mõne teise hoone juures (taaskasu- tamine). Vanad ehitised on osa rahva ajaloost ja seega ka osa rahva identiteedist. Sellepärast on olu- line, et tuleks säilitada vähemalt nii paljud detailid ja ehitusmaterjalid kui võimalik. Lammutus- tööde käigus tagada korduskasutatavate materjalide suurima võimaliku koguse eraldamine ja sor- teerimine. Selekteeriva lammutamise mõiste on Eestis praegusel ajal peaaegu tundmatu. Käesoleva töö autor pakub seejuures välja järgneva definitsiooni: selekteeriv lammutamine on ehitise järjes- tatud lahtivõtmine, mille käigus tagatakse korduskasutatavate materjalide suurima võimaliku ko- guse eraldamine ja sorteerimine. Allesjääva elamu osalt eemaldatakse katuselt katusekate: eterniitplaadid, seinte välispinda- delt laudvooder, vahelagedelt soojustusmaterjal. Eemaldatakse kõik avatäited: uksed ja aknad.Lõhu- takse välja kõik puidust põrandad, ahjud ja pliit. Lammutustööd ei tohi mõjutada ülejäänud hoone stabiilsust. Seletuskirja lammutamise osa koostamise eesmärgiks on tagada lammutustööde ohutus (the- noloogiline järjekord, tööde organiseerimine, lammutusjäätmete võimalik taaskasutamine ja keskkonda säästev ladustamine). Hoone olemasoleva juurdeehitise ja olemasolevate konstruktsioonide lammuta- mise eesmärk on rekonstrueerida olemasolev elamu vastavalt tellija vajadustele ja Kredx`i nõuetele ning projekteerida olemasolevale hooneosale juurde juurdeehitised/laiendused 3.7.1 Üldosa Lammutustööde läbiviimisel tuleb arvestada lisaks Eestis ehitamist ja jäätmekäitlust reguleerivatele aktidele ka kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrustega ja juhenditega. 3.7.2 Lammutustööde organiseerimine ja teostamine. 3.7.3 Üldnõuded lammutustööde läbiviimisele Lammutustöödel tekkiva ehitus- ja lammutusjäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma järgmistest dokumentidest:  Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses. Vabariigi Valitsuse määrus nr 377. 08.12.1999 asbestitöödele esitatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (VV 11.01.2007a. määrus nr 224) töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (VV11.jaan. 2000 a. määrus nr 13 ja 18. dets.2003 määrus nr 322)  töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehitises (VV 8 dets.199 a. määrus nr.377 ja 30. aprilli 2009 a. määrus nr 74)  Jäätmeseadus. Riigikogu seadus 28.01.2004 a (redaktsiooni jõustumine 01.01.2008a.)  Kehtiv ehitusseadustik.  Võru valla jäätmekava.  EV s.h kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud muudele normidele ja eeskirjadele.  Üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst.  Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded  Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning … hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid  Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja … ning vibratsiooni mõõtmise meetodid 3.7.4 Tööde organiseerimine ja ohutusnõuded Tööde teostamisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele:  Töömaa peab olema varustatud infotahvliga, mis vastab kehtiva Ehitusseadustiku nõuetele.  Ohtliku tsooni piirid peavad olema tähistatud. Ohutuse tagamiseks tuleb tööde ajal piirata lammutustsoon piirdelindiga, vajadusel tõkestada juurdepääs lammutatavale objektile teisaldatavate piirdeaia moodulitega.  Vahetuse lõppedes ei tohi jääda ebapüsivaid kande-jm konstruktsioone  Pimedal ajal tagada piisav valgustatus töötsoonis  Ehitusplatsil peavad olema kergesti kättesaadavas kohas tulekustutusvahendid.  Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega ja kandma kiivreid ning turvariietust.  Takistada ligipääs ehitusobjektile kõrvalistele isikutele. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 34/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry  Keevitus- ja lõikamistööde ning lahtise tulega töötamisel on vajalik vastava tööloa olemas-olu ja tuleohutusnõuete range täitmine.  Roomiktehnikaga on keelatud sõita üle kommunikatsioonikaevude kaante ja ekspluatatsioo-nis olevate teede ja tänavate. Tööde õige korralduse eest objektil vastutab täies ulatuses töö-võtja.  Lammutustööde käigus peab töövõtja määrama ühe isiku töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutavaks. 3.7.5 Lammutatavad konstruktsioonid: Lammutatakse olemasoleva elamu põhjaküljel asuv juurdeehitis ja rekonstrueeritavas hooneosas konstruktsioone selekteerivalt lammutades 30% ulatuses.Ehitise tehnilised ja ehituslikud näitajad on esitatud ortofoto ja ehitise vaatluse alusel. Ruumide eksplikatsiooni ja -plaane vaata käesoleva töö lõppu lisatud dokumendist LA-5-01 JA LA-6-01. Olemasolev üksikelamu (kood 11101) kujutab endast ühekordset, kahepoolse katusekaldega hoonet, millele liitub põhjapoolt juurdeehitis. Hoone välis- ja siseseinad on ehitatud osaliselt palk ja osa- liselt puitsõrestikseintena, puitpostidest. Puitsõrestiku vahe on täidetud, hoone ehitamise ajal tradit- siooniks olnud soojustusmaterjaliga: kips+saepuru, jms. Seinad vooderdatud väljastpoolt laudvoodriga. Katusekandjateks on puidust ümarsarikad. Katteks eterniitplaadid. Vundamendid on kivikbetoonist lintvundamendid. Hoones paikneb üks plekkestas savikividest ahi ja pliit ning soe- müürid. Korsten on ühe lõõriga ja ehitatud savikividest. Põrandad, uksed/aknad puidust. Hoone on ühendatud tehnovõrkudega; vesi- ja kanalisatsioon ning elekter. Ehitisealune pindala 82,0m2. Maht 240m3. Kõrgus 6,3m. Lammutustöid viiakse läbi suunaga ülevalt alla ja seest välja. Enne tööde alustamist tehakse kindlaks, mis esemed, materjalid, hoone detailid oleks võimalik korduskasutusse suunata või ümber -töödelda ning seejärel koostatakse erinevate hooneosade kohta tööplaan, kus on kirjeldatud mater- jalide eemaldamise viisid, järjestus ning sorteerimine. Oluline on tagada lammutustööde turvalisus nii lammutustööde meeskonnale kui ka kõrvalistele isikutele. Lammutamise nagu ka ehitamise saab tinglikult jagada kolmeks etapiks: eeltööd, konstruktsioonide lammutamine ja järeltööd. Lammuta- miseks tuleb järgida tööohutuse nõudeid ja jäätmete sorteerimise ning käitlemise nõudeid. Peale lammutustööde lõppu tuleb ehitusplats korrastada ja vajadusel järgnevateks ehitustöödeks ette valmistada. Selekteeriva lammutamise protsessi võib tinglikult jagada järgmisteks etappideks: • Ettevalmistus, mille käigus ühendatakse hoone lahti kommunikatsioonidest ning tühjendatakse si-sustusest. • Kergemate konstruktsioonide, näiteks aknad, uksed, põrandakatted, ripplaed, sisekommunikatsioonid jne, (käsitsi) lammutamine, eesmärgiga tagada jäätmete parem sorteerimine • Hoone põhikonstruktsioonide lammutamine • Ehitusjäätmete sorteerimine, töötlemine ja äravedu • Ehitusplatsi korrastamine. 3.7.6 Lammutustööde hinnangulised mahud, jäätmekava: Nimetus Ühik Kogus Käitlus Märkused Kivikonstruktsioonid s.h savi- m3 6.3 Mitte kasutamist leidev mater Konteinerites kividest pliit ja soemüür. -jal purustatakse killustikuks niisutada ja suunatakse taaskasutusse. 3 Kips+saepurutäide m 12,0 Toimetatakse jäätmete Konteinerites käitluskohta. . Puit m3 12,5 Puitmaterjal eraldatakse.Kah- Mitteohtlik justuseta puitmaterjal võtta jääde. taaskasutusse. Antakse käitle- miseks vastavat luba omavale ettevõttele. Võib pakkuda ka Uksed/aknad tk 13 kütteks. Šlakk ja mineraalvill, m3 0.7 Konteinerites termoliit niisutada Eterniit m2 150 Konteinerites OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 35/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Lammutamisel tekkivate jäätmete kogus ületab 10m3. Ehitise kasutusloa väljastamise dokumenti- dele tuleb lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusplatsil tuleb jäätmeid vedada kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et need ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Pärast ehitus (lammutus-) tööde lõppu ja enne tööde üleandmist tuleb ajutised piirded eemaldada ja nende sees olev ala puhastada, tasandada ja ehitusjäljed kaotada. 3.7.7 Lammutustööde läbiviimine. Lammutustööde käigus lammutatakse ehitise maapealseid ja -alused konstruktsioone. Lammu- tustööde mahud tuleb töövõtjal enne hinnapakkumise esitamist kontrollida ja täpsustada. Siin määratud mahud on ligilähedased.  Hoone lammutamist alustada akende/uste eemaldamisest.  Eraldada klaasid puuraamidest.  Klaas ladustada eraldi konteinerisse.  Puust aknaraamid ja uksed ladustada eraldi pakkidesse.  Hoone katuselt eemaldatavad eterniitplaadid ladustada ohtlike jäätmete konteinerisse. Eter- niitplaatide eemaldamisel jälgida asbestitöödele esitatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (VV 11. jaan.2007 a. määrus nr 224).  Eraldada eterniitplaadid katusel  Juurdeehitise osas võtta maha võtta katuseroovitus ja laduda riitadesse.  Puitkonstruktsioonid ja uuesti kasutamiseks kõlbmatud voodrilauad eemaldada ja ladustada.  Seinte siseviimistlusmaterjalid ladustada prügikonteineritesse.  Lammutustööde kõikidel etappidel kasutada töövõtteid, et võimalikult vältida tolmu lendle- mist. Konstruktsioonide lammutamist mehhanismidega saab alustada pärast demontee- ritavate ja taaskasutusse minevate detailide eemaldamist ja hoonest välja viimist. ERILIST TÄHELEPANU TULEB OSUTADA JÄRGMISTELE ASJAOLUDELE:  Objekt ümbritseda hästi nähtavate hoiatusmärkidega  Materjalide tõstmisel kasutada spetsiaalseid haarajaid, traaverseid, konteinereid jms.  Tõsteseadmed ja -kinnitused kontrollida eelneva madaltõstega.  Mitte tõsta lahtilõikamata või monolitiseeritud ja kinnistatud detaile.  Töötsoonid tähistada hästi nähtavate märkidega. Lammutamisel tuleb täita kõiki üldiseid ohutustehnika eeskirju. Jäätmete ladustamiseks ja sortimiseks määratakse ehitusplatsil piiratud ala. Ehitusjäätmed tuleb sor- teerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate jäätmete liikide arv lähtub jäätmete taaskasutuse võimalustest. Enne lammutustööde alustamist tuleb maaüksusel tagada turvalisus. Lisaks lammutus- ja ehitustööde läbiviimisel tuleb vältida pikaajalise vibratsiooni tekitamist, mis võiks negatiivset mõju avaldada lähedal asuvatele ehitistele. Objekti varustamise vajaduse elektrienergiaga, lammutustööde ajaks, lahendab töövõtja. Konteiner lammutusprahi kogumiseks paigaldatakse ehitustsooni või selle lähedusse. Töövõtja peab omal kulul välja uurima kõigi võimalike tehnovõrkude asukohad, millega ta võib töö käigus kokku puutuda. Hoone peab lahti ühendama olemasolevast elektrivõrgust ja ka ajutiselt sul- gema vee- ja kanalisatsiooniühenduse Lammutustööde kõikidel etappidel kasutada töövõtteid, mis tagaksid võimalikult vähe lammutami- sel tekkiva tolmu lendlemist ja oleks tagatud inimeste ohutus. 3.7.8 Heakorratööd. Peale lammutustööde teostamist tuleb lammutatud ehitise ümbrus koristada võimalikult tekkinud segaprahist, täita suuremad augud/tühimikud mineraalse pinnasega. 3.7.9 Keskkonnakaitse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusele ja nõuetele ning järelvalve poolt antud juhistele. Kõik mitteohtlikud püsijäätmed tuleb kokku korjata ning võimalusel taaskasutada või vedada ära selleks ettenähtud kohta. Jäätmete vedu peab toimuma konteinerites või muul kindlal viisil transpordi- OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 36/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry vahenditega kohal, mis on kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega. Töövõtjal või tema alltöövõtjal on rangelt keelatud ehitusjäätmeid matta või neid koha peal põletada. Ehitustööde lõppemisel tuleb kõik ajutised ehitised, rajatised ja teed lammutada või ülesse kaevata ning tekkiv materjal ära vedada selleks ettenähtud kohta Kasvumulla koorimisel tuleb see ladustada etteantud kohta ja kasu- tada hilisemal haljastamisel. Täiendavate reostuskollete avastamisel tuleb koheselt kasutusele võtta vastavad töövõtted ja -meet- med selleks tegevusluba omava firma poolt. Tööde lõppemisel tuleb kohalikule omavalitsusele esi- tada jäätmeõiend ehitusjäätmete käitlemise kohta. 3.7.10 Tervisekaitse. Täidetakse Eesti Vabariigis kehtivaid tervisekaitse norme.  „Rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus“. Riigikogu seadus, vastu võetud 17.02.2011  “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” Sotsiaalministri määrus nr 42, vastu võetud 04.03.2002 .  Kõik kasutatavad tooted ja materjalid peavad olema Tervisekaitseinspektsiooni kasutus- ohutuse nõuetele ja vastavad. Vabariigi Valitsuse 1996.a. määrusega 230 kinnitatud„Ehitusma- terjalide ja –toodete nõuetele vastavuse tõendamine“ nõuetele.  Tööde teostamisel tuleb juhinduda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (ET1 0111-0685). Hoone selektiivsel lammutamisel esineb materjale (näiteks asbesti) ja aineid, mis võivad kahjustada inimeste tervist. 4. INSENERTEHNILISED VÕRGUD Käesolevas alapunktis on esitatud seletuskiri tehnovõrkude kohta põhiprojekti mahus. Põhiprojekti alusel saab koostada ehitise eelarvelise maksumuse ja saab hakata korraldama ehitushanget. Eesti Vabariigis on füüsiline ehituste-gevus lubatud ainult ja ainult ehitusprojekti tööprojekti staadiumi alusel. Praktikas piisab ka põhiprojektist, sellise mahuga ehitise puhul. 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon (KVVK PROJEKT OÜ, EEP 002365). 4.1.1 ÜLDOSA 4.1.1.1 Ehitusprojekti eesmärgid Projektiga on teostatud kinnistu Piiri, Alakülä küla, Võru vald, Võru maakond hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni (VK) süsteemide (siseosa) lahendus põhiprojekti staadiumis. Projekti eesmärgiks on kinnistu hoone veevarustamine ja kanaliseerimine. Kõik projektiga lahendatavad insenertehnili- sed võrgud on planeeritud uued ja on ette nähtud välja ehitada kaasaja nõuetele vastavalt. 4.1.1.2 Lähteandmed Projekti koostamisel on aluseks järgmised andmed:  Hoonete arhitektuursed plaanid.  Tellijapoolsed ülesanded ja soovid.  Objekti projekteerimise lähteülesanne ja tehnilised tingimused.  Kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud projekteerimise tingimused. 4.1.1.3 Süsteemide kirjeldus Käesolev projekt haarab endas järgmisi süsteeme o majandus–joogivesi o olmereovesi 4.1.1.4 Kasutatavad normid ja abimaterjalid. Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud kooskõlas heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud normdokumentatsioonist. Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud kooskõlas heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud normdokumentatsioonist. Kasutatud standardid, ehitusnormid ja juhendmaterjalid VK-süsteemide projekteerimisel:  Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  Standard EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded  Standard EVS 835:2014 Kinnistu veevärgi projekteerimine OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 37/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry  Standard EVS 846:2013 Kinnistu kanalisatsiooni projekteerimine  Standard EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt  Standard EVS 843:2016 “Linnatänavad”  RIL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend  Siseministri määrus nr 17, 30.03.201 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ...”  Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 54 Nõuded ehitusprojektile  Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr. 42“ Müra normtasemed elu- ja puhke- alal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid  Olme- ja ehitusjäätmete käitlemisel lähtutakse Võru valla jäätmehoolduseeskirjast. Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. Minimaalne surveklass PN10. Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad po- lüvinüülkloriidtorud peavad vastama standardile EVS-EN 1401 ja polüpropüleentorud standardile EVS-EN1852 või EVS-EN13476. Teleskoopsed polüetüleenkaevud peavad vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2:2009 või omama vastavat toote ohjet. Kaevuluugid peavad vastama standardile EVS-EN 124:1999. RIL 77-2013. Plasttorude paigaldamise juhend projekteerijale ja ehita- jale. Jäätmeseadus. 4.1.2 MAJANDUS-JOOGIVEE SÜSTEEM 4.1.2.1 Veevarustuse vooluhulgad Vett vajatakse majandus-joogiveeks hoone sansõlmedes ja köögis. Hoonesse on ette nähtud veeva- rustus järgnevatele tarbijatele: köök, dušši- ja wc ruumid Veekulud: Üksikelamu Majandus-joogivee tarbimine l/s m³/h m³/d  Majandus-joogivesi (max.) 0,66 0,08 0,8  Sooja vee tarbimine hoones (max.) 0,52 0,05 0,5 4.1.2.2 Veevarustuse allikas ja süsteem. Kinnistu veevarutus on ette nähtud lahendada kinnistul olemasoleva puurkaevu baasil. Puurkaevu sisse on olemas sukelpump ja hoone hüdrofoor koos pumba automaatikaga. Sisendustorustik pro- jekteeritud veemõõdusõlme lühimal trassil ja läbi hoone konstruktsioonide hülsis. Projekteeritata- vad veesisendid hoonesse on ette nähtud plast joogiveetorust De32x3,0mm PE PN10. Veetorustik viia hoone läbi kaitsehülsi. Veetorustiku paigaldussügavus maapinnast peab olema 1,8 m toru peale. Signaalkaabel tuleb kinnitada veetoru külge ning hoiatuslint on veetoru kohal 0.3 – 0.4m kõrgusel. Peaveemõõdusõlm kinnistul peab olema vastavuses "Veemõõdusõlmede ehitamise, kasutamise ja veearvestite paigaldamise eeskirjadega". 4.1.2.3 Peaveemõõdusõlm Veesisendile on projekteeritud veemõõdusõlm, mis asub hoone 1. korruse tehn. ruumis.Peaveemõõ- dusõlm on varustatud veemõõtjaga DN15 nt.„Kamstrup“ ja projekteeritud vastavalt “Veemõõdusõl- mede ehitamise, kasutamise ja veearvestite paigaldamise eeskirjadele”. Sirge torulõik mõõtja ees peab olema vähemalt 5xDN mm, ning peale paeveemõõtjat vähemalt 3xDN mm. Mõõturi konsooli- le on ette nähtud maandus. 4.1.2.4 Sooja vee süsteem Sooja vee valmistamine hoone jaoks toimub projekteeritavas tehnoruumis (vt. projekti kütteosa). Soojaveesüsteem on projekteeritud tsirkulatsiooniga. Soojavee tsirkulatsiooniks on projekteeritud tsirkulatsioonipump, mis paigaldatakse tehnoruumi – vt. projekti kütteosa. Soojavee tsirkulatsiooni harudele paigaldada liiniseade ventiilid soojussõlme (samuti sulgventiilid tsirkulatsioonipump jm). Kui soojaveetorustiku kõrgemates punktides pole veevõtuseadmeid, paigaldatakse sinna automaatne õhueraldi koos kuulkraani ning sõelfiltriga 4.1.3 TORUSTIKE PAIGALDUS Veevarustuse süsteem on projekteeritud traditsiooniline hargnemistega ja osaliselt veevarustuse süsteem on projekteeritud jaotuskollektoritega. Toitetorud (jaotustorustikud) paigaldatakse üldiselt kaetult põranda sees ja ümbriskatetes ning ühendustorustikud vahetatavalt konstruktsioonide ilma OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 38/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry kaitsekatteta. Torustike paigaldamisel ei ole lubatud freesida kandeseinu ega kinnilaotavate avade silluseid. 4.1.3.1 Torustike materjalid Veevarustuse, soojaveevarustuse sisevõrk on ette nähtud plast-alumiinium torudest (AluPEX). 4.1.3.2 Armatuur Olmevee jaotustorustike süsteemist välja lülitamiseks on ette nähtud veetorustikule sulgemisarma- tuuride paigaldamine. Sulgemisarmatuurid on ette nähtud paigaldada ka külmavee-, soojavee- torustiku hargnemisel jaotustorustikeks ning ka sansõlmede jaotustorustikule. Sulgemisarmatuur peab olema suletav käepideme pööramisega päripäeva suunas ja avamissuund peab olema tähis- tatud. 4.1.3.3 Toruliitmikud ja ühendused Veevarustuse torustike ehitamisel juhinduda tootja firma (tehase) tehniline informatsioonist (mon- taažieeskirjadest). AluPEX torud peab ühendama presstoruliitmikega, kasutades toruarmatuuri vastavalt valmistaja juhendite kohaselt. 4.1.3.4 Toestus ja kinnitused Torutoed peavad olema kinnitatud vahetult hoone ehitise konstruktsiooni külge vastavalt tootja firma (tehase) tehniline informatsioonile (instruktsioonidele, torude paigaldamise eeskirjadele). Torutugede vahekaugused ei tohi olla suuremad kui 2,0m. Üle 50mm diameetriga torude korral võib neid vahekaugusi suurendada kuni 2,5m. Kinnitustugede vahed on ära toodud tabelis. Toru tüüpmõõde, (mm) Kinnitussamm, (m) 16x2,0 1,0 20x2,25 1,2 25x2,5 1,5 32x3,0 1,5 40x4,0 1,8 50x4,5 1,8 Torutoed peavad võimaldama reguleerimist ja peavad toru täielikult ümbritsema. Kõik torud tuleb paigaldada nii, et oleks tagatud nende võimalik pikkuse muutumine. Veetorud tuleb kinnitada lage- de alla, paneelide külge ripptugede abil. Torude toed ja kinnitusosad peavad olema tsingitud terasest (mittepõlevast materjalist). 4.1.3.5 Torustike isoleerimine Kõik veevarustuse, soojaveevarustuse ja soojaveeringluse jaotustorustikud ja püstikud tuleb tarbetu soojuskao ja kondenseerumise vastu isoleerida heli- ja/või tuletõkkega, vastavalt tootja firma (tehase) tehniline informatsioonile (instruktsioonidele, torude paigaldamise eeskirjadele). Isolatsioonide jaoks tuleb jätta piisavalt paigaldusruumi. Torud paigaldatakse eelkõige ülemise toitega. Veevarustuse jaotustorustikud ja püstikud on ette nähtud isoleerida impregneeritud vee- ja niiskuskindlast kivivillast torukoorikuga (ka alumiiniumfooliumiga kaetult). Torud isoleeritakse LVI projektide / tabeli kohaselt. Toru välisläbimõõt Du Toru isolatsioonipaksus (Ø) (mm) 16 - 25 30 32 - 40 40 50 – 75 50 4.1.3.6 Torustike läbiminekud vahelagedest, seintest Konstruktsiooni läbiviigud tihendatakse tule-, heli- ja niiskuskindluse suhtes vastavalt läbitavale materjalile. Torude läbiminekud tuletõkkeseintest ja vahelagedest tuleb teostada hoone tulepüsivust kahjustamata. Metalltorustike läbiviigid tuletõkke tarinditest täita päästeameti poolt sertifitseeritud ainetega. Läbiviigu kohale ei tohi jääda jätkukohti ning see ei tohi takistada toru vaba liikumist. 4.1.3.7 Hüdraulilised katsetused Rõhu püsivust tuleb kontrollida kindlasti kogu torustiku ulatuses. Veevarustuse torustike katse- tamisel juhinduda tootja firma (tehase) tehniline informatsioonist (instruktsioonidele, torude katse- OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 39/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry tamise eeskirjadele). Allkirjeldatud katsetusprotseduur vastab standardile DIN 1988, osa 2. Paigal- datud kuid ehituskonstruktsioonidega veel katmata torud tuleb täita puhta veega (tarvitusele tuleb võtta abinõud vee külmumise vältimiseks). Rõhumõõtmisseade tuleb ühendada süsteemi kõige alumise punktiga. Kasutatava mõõtmisseade tundlikkus peab olema selline, et oleks võimalik mää- rata rõhu muutumist 0,1 baari ulatuses. Sanitaartehnilised ehitised ja seadmed ning soojusvahetid (boilerid) peavad olema katsetatavast veetorustikust eraldatud sellisel viisil, et oleks kindlustatud nende kaitsmine surveproovil kasutatava rõhu eest. Sellises olukorras tuleb torustiku katsetus viia läbi katsetuseks ettenähtud rõhu juures ning pärast seda vähendada rõhk võrdseks töörõhuga. Katsetusrõhk loetakse lubatav töörõhk pluss 5 baari. Näiteks kui veetorustiku lubatud rõhk on 10 baari, siis võetakse katsetusrõhk võrdseks 15 baariga. o Katsetusrõhk: töörõhk pluss 5 baari o Katsetuse kestus: kahe tunni vältel pärast temperatuuri ühtlustumist süsteemist o Katsetuseks kasutatava rõhu lubatud hälve: 0,2 baari Pärast katsetuse lõpetamist tuleb kontrollida kõiki torustiku ühenduskohti. 4.1.4 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRGUD Veevarustuse välisvõrkude paigaldusnõuded on vastavalt RIL 77-2013„Maa sisse ja vette paigaldata- vad plasttorud. Paigaldusjuhend.“ 4.1.4.1 Torustike materjalid Kinnistu hoonele rajatakse uus plastikust veetorustik DN25 (plastmass-survetoru PE Ø32×3,0 PN10). 4.1.4.2 Kaevik Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toesta- misvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnase veetaset (vajaduse korral pin- nasevee alandamine), kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevi- sed määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Avakaeviku põhja minimaalne laius on 0.7m ja toestatud kaevikul 1.0m. Põhjendamatult laia kae- viku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltuge andev mõju plasttorule väheneda. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200mm. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150mm paksune tasanduskiht. Kaeva- mise lõpus peab olema ettevaatlik, et pinnas kaeviku põhjas säiliks võimalikult puutumatuna. 4.1.4.3 Tasanduskiht Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale tehakse tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150mm. Kui projektis pole ette nähtud teisiti, tehakse tasanduskiht liikluspiirkonnas kõikidele torustikele liivast, kruusast või killustikust. Alla 200mm torude korral suurim lubatud fraktsioon ei või ületada 20mm. Killustikku võib kasutada torude korral, mille de>110mm ja killustiku fraktsioonisuurus ei tohi seejuures ületada 16mm. Kui väljaspool liiklustsooni aluspinnas on tasanduskihiks sobiv, siis PN10 survetorude korral pole vaja teha eraldi tasanduskihti Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanis- midega. Tihendusaste tuleb määrata mõõtmise teel. 4.1.4.4 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide Veetorustik paigaldatakse nii, et torustik kulgeks horisontaalsuunas vähemalt 500mm kaugusel teis- test torudest kaevudest ja muudest konstruktsioonidest, muhvi kohti arvestamata. Vertikaalsuunaline kaugus ristuvast torust peab olema vähemalt 200mm, kui projektis pole antud väiksemat mõõtu. Paigaldamise juures jälgitakse torude ja tarvikute valmistajate juhiseid. Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitavast minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta. Enne paigaldamist peab kontrol- lima, et torudel ja tarvikutel pole kahjustusi. Pärast transportimist ning enne paigaldamist tuleb to- rud hoolega puhastada. Kui toru või tihend saab paigaldamise ajal vigastada, siis vahetatakse see välja. Vigastatud tarvikud tuleb kohe paigalduskohast kõrvaldada. Enne paigaldamist kontrollitakse, OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 40/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry et torustiku alus, so. tasanduskiht on projektile vastav. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud tasandus- kihile. Torud asetatakse tasanduskihile nii, et nad toetuksid tasanduskihile ühtlaselt terves pikkuses. Tasanduskihti tehakse muhvide kohale süviseid, et muhvid ei jääks kandma toru raskust. Paigalda- misetööde ajaks tuleb veetorude otsad sulgeda tihedate kaitsekorkidega, et vältida mustuse ja võõr- kehade sattumist torusse.Torumuhvide, põlvede ja sirdmike toestamisel peab järgima tootja juhiseid. Nurgatugedena kasutatakse muhvilukke ja betoontugesid. Paigaldustööde ajal hoitakse veetase kaevikus nii madalal, et võimalik veetõus ei liigutaks ega kahjustaks paigaldatud toru või täidet. Näha ette pinnasevee ülepumpamist kaevikutest.Kui ei ole nõutud teisiti, siis plasttorude korral paigaldatakse märklint ja toru peale signaal kaabel. Torude ühendamisel jälgida valmistajatehase nõudeid. Ühenduskohas olemasoleva veetorustikuga (liitumispunkt) on paigalda- tud maa-alune siiber. Siibri pikendusspindel asub kapes. Algtäide. Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peale tehakse liivaga ja ta peab vastama sama toru tasanduskihi materjalile esitavatele nõuetele ja tihendatakse kuni 95% tiheduseni. Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Algtäite paksu- seks toru peale on 300mm. Plastiktoru külgedele tehtav tagasitäide tehakse ja tihendatakse ühtlaste kihtidena. Plastiktoru peal võib tihendamist alustada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0.3m paksune liivakiht. Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäide paigaldatakse kaevikusse ette- vaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et toru kõrgus ei muutuks. Täite esi- mene kiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Enne kaeviku lõpptäite tegemist tuleb teha vajalikud testid. Lõpptäide. Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tule- mused heaks kiidetud. Lõpptäide liikluspiirkonnas teha kas liivaga või tihendatava, mitte külma- kerkelise mineraalse pinnasega. Kivide mõõt mineraalses pinnases ei tohi ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Liikluspiirkonnas tihendatakse lõpptäide mehaaniliselt 95% tiheduseni või vastavalt teekatte konstruktsioonile. Kui torustik paigaldatakse väljaspool üldkasutatavaid sõiduteid, siis üldiselt kasutada kaeviku lõplikuks täitmiseks väljakaevatud pinnast, suurim lubatud fraktsioon on sama mis liikluspiir-konnas. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihen- damist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohu- tust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist. Kaevude, siibrite ja ventiilide ümber tehakse lõpptäide välispinnast vähemalt 0.5m kaugusele sõre- da mittekülmuva materjaliga. 4.1.4.5 Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon Veetorustiku rajamissügavus 1,8m planeeritavast maapinnast. Lisa külmumiskaitse pole vaja. 4.1.4.6 Hüdraulilised katsetused Veetorustiku pesemine. Enne pesemist peab torustiku algtäide olema tehtud ja toru toestatud nii, et ta peab vastu pesemisel ja surveproovil tekkivatele koormustele. Pesemiseks kasutatakse olemasoleva veevõrgu vett. Pese- miseks kasutatud vesi juhitakse kanalisatsiooni võrku. Torustikku pestakse 10...15 minuti jooksul maksimaalse vooga, sõltuvalt torustiku läbimõõdust ja pikkusest. Visuaalselt hinnatakse, kas väljavoolav vesi on täiesti selge, seejärel võib pesemise lõpe- tada. Pärast pesemist jäetakse toru surveproovi tegemiseks vett täis. Veetorustiku surveproov. Veetorustiku surveproov tehakse standardi SFS 3115 või temaga võrdse standardi põhjal. Surve- proov tehakse toruosade kaupa. Toruosade pikkus sõltub torustiku konfiguratsioonist. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 41/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Pärast surveproovi tühjendatakse toruosa desinfitseerimiseks. Kinnistu välisplastiktorustikel on nõutav katsetuse läbiviimine. Torustik survestatakse veega või õhuga 10 baari, katseaeg 8 tundi. Maksimaalne lubatud rõhukadu 0,1 bar tunnis. Katsetused tuleb protokollida ning allkirjastada. 4.1.5 OLME-REOVEE KANALISATSIOON 4.1.5.1 Arvutuslik vooluhulk Olmereoveeallikateks on köök, san.sõlmed, duššid, nõudepesu- ja pesumasinad. Hoonest kanaliseeritava reovee arvutuslik vooluhulk: Üksikelamu l/s m³/h m³/d Olmereovesi max. 2,13 0,08 0,8 4.1.5.2 Eelvool Kinnistu kanalisatsioon on ette nähtud lahendada kinnistul olemasoleva kanalisatsiooni septiku ja - imbväljaku baasil. Kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kinnistute väliskanalisatsioon on pro- jekteeritud De110mm plasttorudest. Hoone kanalisatsioonitorustiku väljaviik on ette nähtud teha läbi hoonete vundamentide hülsides De200. Kanalisatsioonitorusid ei tohiks asetada vundamendi tallast sügavamale. Vundamendi koormus võib viia toru purunemiseni. Teiseks on raske vajadusel torude vahetamine. Seepärast tuleks juhul, kui toru on vajalik asetada vundamendi võimalikust süvisest sügavamale, vundamendi süvist toru läbiviigu kohas suurendada. Elamu kanaliseerimiseks on projekteeritud üks väljaviik kaev, edasi suundub reovesi krundil olemasolevasse reovee imb- süsteemi. Kanalisatsiooni krundi sisene torustik mille sügavus on vähem kui 1.1m tuleb isoleerida EPS plaatidega. 4.1.6 TORUSTIKE PAIGALDUS Kanalisatsiooni lahendus on ette nähtud isevoolne. Kanalisatsioonitorustikud kulgevad põranda all. Põrandaaluse torustike puhastamiseks on ette nähtud paigaldada puhastusluugid põrandas 110mm. Kanalisatsioonitorustiku ventileerimiseks viia õhustuspüstikud läbimõõtudega 110mm katusepin- nast 0,8m kõrgemale. Torustike paigaldamisel jälgida valmistajate juhiseid, RYL 2002 kvaliteedi- nõudeid. 4.1.6.1 Torustike materjalid Kanalisatsioonitorustik olmereoveele on ette nähtud müra summutavatest plasttorudest või PP- plasttorudest kindlasti isoleeritud kivivillaga min100mm. Kanalisatsioonitorustikud paigaldada sise- kanalisatsioonile läbimõõtudega 50-110mm. 4.1.6.2 Torustikud ja armatuur Trapp on restiga avaus põrandas vee äravooluks. Antud projektis on ette nähtud kasutada vertikaal- seid trappe ujuva haisulukuga De50mm-De110mm. Kõik sanseadmed kanaliseerida läbi haisulukkude. Vastavalt standardile EVS 846:2013 peab veesam- ba kõrgus haisulukus olema minimaalselt 50mm. 4.1.6.3 Toestus ja kinnitused Torustikud kinnitada normikohaste tugede ja vahekaugustega seintele ja lakke. Välisdiameeter, (mm) Horisontaalsete kinnitite Vertikaalsete kinnitite maksimaalne vahekaugus, maksimaalne vahekaugus, (mm) (mm) 32 0,3 0,8 50 0,5 1,2 75 0,7 1,8 110 1,0 2,0 Torustiku läbiviikude tegemisel jälgida konstruktiivse ja arhitektuurse osa jooniseid. 4.1.6.4 Torustike isoleerimine Kanalisatsiooni- ja sajuveetorustik tuleb isoleerida kivivillaga, mille paksus on 100mm. Kanalisat- sioonitorustik isoleerida müra vältimiseks vastavalt torutootja soovitustele. Isolatsiooni tihedus min 100kg/m3. Nähtavale jääv isolatsioon katta PVC kattega. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 42/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 4.1.6.5 Läbiminekud tuletõkkesektsioonidest Kanalisatsioonitorustike läbiviikudele paigaldada eri tuletõkkesektsioonidest läbi minekul tuletõk- kemansetid/-mähised. Läbiviigud tihendada vastavalt konstruktsiooni tulekaitse astmele. 4.1.6.6 Hüdraulilised katsetused Isevoolsetele torustikele tehakse tihedusproov veega vastavalt standardile SFS 3113 või temaga võrd- sele standardile. Tihedusproov tehakse korraga ühe kaevelõigu ulatuses kui kaevik on täidetud. Selle meetodiga on võimalik teha eelkontroll ka lahtisel torustiku osal. Seda võib teha ka osaliselt täidetud kaevise korral nii, et liitekohad on jäetud katmata võimaliku lekkekoha avastamiseks ja pa- randamiseks. Enne proovi puhastatakse torustik mullast ja muudest osistest. Torustik, kus proovi te- hakse, suletakse troppidega. Tropid tuleb asetada nii, et nad proovi ajal lahti ei tuleks. Kui torustikul on harusid, suletakse ka need troppidega tihedusproovi ajaks. Kui proovi tulemus pole vastuvõetav, tuleb lekkekoht avastada ja parandada. Projekteeritud ja paigaldatud hoone kana-lisatsioonisüsteem peab vastavalt standardile EN1451 vastu pidama 0,5 baaridele rõhule(1 baar=10,2 mVs) Karakteristik Nõue Testi parameetrid Testi meetod veetihedus lekkevaba veesurve kestvus 0,5 bar-15 min EN 1053 4.1.7 VÄLISVÕRGUD Kanalisatsiooni välisvõrkude paigaldusnõuded on vastavalt RIL 77-2013 „ Maa sisse ja vette paigal- datavad plasttorud. Paigaldusjuhend.“ Kanalisatsiooni torustik ehitatakse vastavalt projektile, kasutades uusi, kvaliteedilt hea ja tuntud tootjatelt hangitud torusid, torude ja kaevude osi ning liidestarvikuid. Paigalduses järgitakse torustike ja tarvikute valmistaja juhiseid. Kui paigalduskohas on õhutempe- ratuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaalsest paigaldustem- peratuurist, siis paigaldustöid ei tehta.Enne torude paigaldamist kontrollitakse, et toru kaevik ja ta- sanduskiht vastaks projektile. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud alusele.Toru paigaldamisel kont- rollitakse, et torud ja tarvikud oleksid veatud. Kui toru või tihend saab pai-galdustööl vigastada, siis vahetatakse ta uue vastu välja. Vigastatud tarvikud tuleb koheselt paigalduskohast kõrvaldada. Enne paigaldamist puhastatakse tarvikud hoolikalt. Torud paigaldatakse nii, et nad kogu pikkuses toetuvad tihendatud tasanduskihile. Muhvide jaoks kaevatakse tasanduskihti süvendid nii, et torud ei jääks kandma muhvidele. Isevoolse torustiku paigaldamist alustatakse kaevuvahe või muu liini-osa madalamast otsast. Torud paigaldatakse ühtlase kaldega, et muhvid jääksid vastu voolusuunda.Kui paigaldustöö katkestatakse, siis torustiku lahtine ots suletakse veekindlalt. Kui esmast täitmist ei tehta kohe pärast paigaldamist, kaitstakse torustik vajadusel kukkuvate kivide ja muu kahjustamise eest seniks kuni esmane täide on tehtud. 4.1.7.1 Torustike materjalid Kinnistu kanalisatsioonitorustik on projekteeritud alates olemasolevast liitumispunktist-kontroll- kaevust. Kinnistu väliskanalisatsioon on projekteeritud De110 mm ja De200 mm PVC muhvtoru- dest. 4.1.7.2 Kaevud Käesoleva projektiga on ette nähtud kasutada polüetüleenist teleskoopseid kontrollkaeve SFS 3468 standardi järgi. Kaev peab olema varustatud kõikide tihenditega.Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud maapinna kõrgusele ja kaldega. Kui pöörangud toimuvad ebastandartsete nurkadega tuleb kasutada tellitud tehases valmistatud keeviskaevusid. Kanalisatsiooni plastmassist kontrollkaev läbimõõduga 400/315mm, haljasalal klassA15 töökoormusele. Ümmarguse malmist luuk-kaanega (Uponor L-200mm), haljasalal klass A15. Torud peavad olema tihendatud kaevu seinas. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude ühendamisel. Kaevude veetihedust kontrol-litakse üldiselt visuaalsel vaatlusel. Kaevude paigaldamisel järgida tootjapoolseid juhiseid ja eelpool nimetatud kvaliteedinorme. Täide- takse MaaRYL 2000 16. Kaevud paigaldada vertikaalselt. Maksimaalne lubatud kõrvalekalle 1m ula- tuses on 10mm. Kaevudesse ei tohi olla pinnaseveelekkeid. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 43/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 4.1.7.3 Kaevik Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toesta- misvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnase vee taset (vajaduse korral pin- nasevee alandamine), kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevi- sed määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise.Avakaeviku põhja minimaalne laius on 0.7m ja toestatud kaevikul 1.0m. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltuge andev mõju plasttorule väheneda. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200mm. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähe- malt 150mm paksune tasanduskiht. Kaevamise lõpus peab olema ettevaatlik, et pinnas kaeviku põh- jas säiliks võimalikult puutumatuna. 4.1.7.4 Tasanduskiht Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale tehakse tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm. Kui projektis pole ette nähtud teisiti, tehakse tasanduskiht liikluspiirkonnas kõikidele torustikele liivast, kruusast või killustikust. Alla 200mm torude korral suurim lubatud fraktsioon ei või ületada 20mm. Killutikku võib kasutada torude korral, mille de>110mm ja killustiku fraktsioonisuurus ei tohi seejuures ületada 16mm. Kui väljaspool liiklus- tsooni aluspinnas on tasanduskihiks sobiv, siis PN10 survetorude korral pole vaja teha eraldi tasan- duskihti Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanis-midega. Tihendusaste tuleb määrata mõõtmise teel. 4.1.7.5 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide Paigalduses järgitakse torustike ja tarvikute valmistaja juhiseid. Kui paigalduskohas on õhutempera- tuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaalsest paigaldus- temperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta. Enne torude paigaldamist kontrollitakse, et toru kaevik ja tasanduskiht vastaks projektile. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud alusele. Toru paigaldamisel kontrollitakse, et torud ja tarvikud oleksid veatud. Kui toru või tihend saab pai-galdustööl vigastada, siis vahetatakse ta uue vastu välja. Vigastatud tarvikud tuleb koheselt paigal-duskohast kõrvaldada. Enne paigaldamist puhastatakse tarvikud hoolikalt.Torud paigaldatakse nii, et nad kogu pikkuses toetuvad tihendatud tasanduskihile. Muhvide jaoks kaevatakse tasanduskihti süvendid nii, et torud ei jääks kandma muhvidele. Isevoolse torustiku paigaldamist alustatakse kaevuvahe või muu liini- osa madalamast otsast. Torud paigaldatakse ühtlase kaldega, et muhvid jääksid vastu voolusuunda. Kui paigaldustöö katkestatakse, siis torustiku lahtine ots suletakse veekindlalt. Kui esmast täitmist ei tehta kohe pärast paigaldamist, kaitstakse torustik vajadusel kukkuvate kivide ja muu kahjusta- mise eest seniks kuni esmane täide on tehtud. Algtäide: Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peale tehakse liivaga ja ta peab vastama sama toru tasanduskihi materjalile esitavatele nõuetele ja tihendatakse kuni 95% tiheduseni. Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasu- tada. Algtäite paksuseks toru peale on 300mm. Plastiktoru külgedele tehtav tagasitäide tehakse ja tihendatakse ühtlaste kihtidena. Plastiktoru peal võib tihendamist alustada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0.3m paksune liivakiht. Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on ter- ved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäide paigal- datakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et toru kõr- gus ei muutuks. Täite esimene kiht tehakse kõi-ge rohkem toru poole kõrguseni. Enne kaeviku lõpptäite tegemist tuleb teha vajalikud testid. Lõpptäide: Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks kiidetud. Lõpptäide liikluspiirkonnas teha kas liivaga või tihendatava, mitte külmakerkelise mineraalse pin-nasega. Kivide mõõt mineraalses pinnases ei tohi ületada 2/3 ühe- korraga tihendatava kihi paksusest. Liikluspiirkonnas tihendatakse lõpptäide mehaaniliselt 95% ti- heduseni või vastavalt teekatte konst-ruktsioonile. Kui torustik paigaldatakse väljaspool üldkasuta- OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 44/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry tavaid sõiduteid, siis üldiselt kasutada kaeviku lõplikuks täitmiseks väljakaevatud pinnast, suurim lubatud fraktsioon on sama mis liikluspiirkonnas. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Kaeviku toestust lam- mutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist. Kaevude, siibrite ja ventiilide ümber tehakse lõpptäide välispinnast vähemalt 0.5m kaugusele sõreda mittekülmuva materjaliga. 4.1.7.6 Hüdraulilised katsetused Plastikust kanalisatsioonitorustike lekketest tuleb läbi viia standardi SFS 3113 kohaselt (vt. Paigal- dusjuhend RIL 77-2013) ja õhulekketest SFS 3114 kohaselt. Isevoolsed torustikud tuleb töövõtja poolt üle kontrollida CCTV kaameraga. Videos tuleb näidata filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus ja muu filmimisseadme poolt võimaldatav informatsioon. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päe- vikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõt-ja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõt-ja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontrollimisel toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud. Karakteristik Nõue Testi parameetrid Testi meetod veetihedus lekkevaba veesurve kestvus 0,5 bar-15 min EN 1053 4.1.7.7 Tulekaitsemeetmed Torustiku läbiviikude tegemisel jälgida konstruktiivse ja arhitektuurse osa. Kanalisatsioonitorustike läbiviikudele paigaldada eri tuletõkkesektsioonidest läbi minekul tuletõkkemansetid,-mähised. Läbiviigud peavad olema tihendatud vastavalt konstruktsiooni tulekaitse astmele. 4.2. Küte- ja ventilatsioon. MAASOOJUSPUMP OÜ (reg.nr12706892) 4.2.1. ÜLDOSA 4.2.1.1 Ehitusprojekti eesmärgid Käesoleva projektiga lahendatakse üksikelamu rekonstrueerimine ja laiendamine (≤33%) küte ja ventilatsioon põhiprojekti staadiumis (edaspidi – objekt). 4.2.1.2 Lähteandmed. - Hoone asukoht: Piiri, Alakülä küla, Võru vald, Võru maakond; - Objekti projekteerimise lähteülesanne ja tehnilised tingimused. Projekti arhitektuuri osa põhijoonised (plaanid, vaated, lõiked). - Tellijapoolsed ülesanded ja soovid. 4.2.1.3 Normatiivne baas Projekteerimise aluseks on normid ja standardid:  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid  EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid  EVS-EN 12831-1:2017 Energy performance of buildings - Method for calculation of the Design heat load - Part 1: Space heating load, Module M3-3  EVS-EN 16798-1:2019 Hoone energiatõhus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1.Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvali-teedist, soojuslikust keskkonnast, valgustustest ja akustikast. Moodul M1-6  EVS-EN 16798-3:2017 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete ventilat- sioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele (Moodulid M5-1, M5-4)  EVS 844:2016 Hoone kütte projekteerimine  EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid  EVS-EN 12237:2003 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsioonikanalid. Ümmarguste Spiraalõhukanalite tuge- vus ja tihedus  EVS 860:2015 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja seadmed. Soojusisolatsiooni teostus EJKÜ soovitus TS1 / 2019 "Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad" OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 45/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry  RT 84-10818-et / LVI 12-10370 Torustike ja õhukanalite toestamine.  Keskkonnaministeeriumi määrus 1009/2017 (Suomen Ympäristöministeriön asetus 1009/2017)  Hoone tehnosüsteemide ehitamise üldised kvaliteedinõuded RYL 2002  Seadmevalmistajate juhised ja eeskirjad  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.12.2018.a. määrus nr.63 "Hoone Energiatõhususe miinimumnõuded"  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 02. august 2013.a. määrus nr.49 "Ehitusmaterjalidele ja toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord" 4.2.1.3.1 KV projekti kvaliteedinõuded. Tööd tehakse ametivõimude eeskirju ja häid ehitustööde kombeid järgides ning kasutades esma- klassilisi materjale. Töövõtus järgitakse “Hoone tehnosüsteemide RYL 2002” esitatud kvaliteedi- taset ja tööviise, kui projektis ei ole esitatud muid nõudmisi. 4.2.1.4 Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele. Arvutuslik talvine välisõhu temperatuur küttele ja ventilatsioonile on –25°C. Arvutuslik suvine välisõhu temperatuur on +27 °C. - Elutuba +21°C, ≤35 dB(A) - Magamistuba +21°C, ≤25 dB(A) - Köök +21°C, ≤35 dB(A) - WC-d +21°C, ≤35 dB(A) - Vann +24°C,- ≤35 dB(A) - Dušš +24°C, ≤35 dB(A) - Tehn. ruum +18...20°C, ≤40 dB(A) Ruumide soojuskadude arvutamisel on aluseks võetud põhiprojekti arh.osas antud välispiirete soo- jusjuhtivustegurid. Küttesüsteemide poolt tekitatava müra piirtase (A-korrigeeritud) on 30dB. Sisekliima parameetrid ruumides tagatakse järgmiste normatiivarvudega: -arvutuslik välisõhutemperatuur -25° C -sisetemperatuur talvel 21÷22° C -sisetemperatuur suvel 22÷25° C -kütte ja ventilatsiooni seadmete müratase <35 dB(A Projekteeritavasse hoonesse on kavandatud soojustagastusega sundventilatsioon. Õhuvahetus ja sisekliima parameetrid ruumides tagatakse järgmiste normatiivarvudega: Välisõhu arvutuslikud parameetrid jahutusvõimsuste määramiseks: -temperatuur T=+27°C -suhteline niiskus j=50% -soojussisaldus I= 55 kJ/kg Õhuvahetus tüüpsemates ruumides on: l/s inim. l/s m² Köök 20 l/s Elutuba 0,5 l/s m² Magamistuba 0,7l/s m² WC 10 l/s inim Vannituba 16 l/s inim Ventilatsiooni- ja kütte seadmetega tagatakse järgmised sisekliima parameetrid ruumides: -ruumiõhu temperatuur: Toad +25°C (suvel) -lubatud müratase ruumides: Toad 35 dB (A) Lubatud niiskus ruumides RH=50%/90% Õhu maksimaalseks liikumiskiiruseks eluruumides on arvestatud 0,2 m/s ja CO2 sisaldus < 1000 ppm. Suhtelist niiskust hoones ei kontrollita. Temperatuuri lubatav kõikumine ruumide lõikes talvel +/- 2°C; reguleerimine igas ruumis eraldi. Jahutusega ruumides on võetud suviseks siseõhu arvu- tuslikuks temperatuuriks +24°C +/- 2°C. Küttesüsteemide müra piirtase (A-korrigeeritud). OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 46/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 4.2.1.5 Energeetilised seisukohad KV-süsteemide projekteerimisel. Objekti soojusenergiaallikaks on maasoojuspump. Küte ja tarbevesi saadakse läbi segamissõlm/regu -laatorseadmete eraldi ruumi projekteeritavast soojussõlmest. Ventilatsiooni sissepuhke/väljatõmbesüsteem varustatakse soojustagastiga. Soojustagasti puhul an- takse läbi agregaadi väljatõmmatava õhu soojus üle sissepuhutavale õhule. Sellega vähendame soo- jusenergia kulu. Soojustagastit ei kasutata ainult siis, kui seda pole tehniliselt võimalik või on ma- janduslikult ebaotstarbekas. Sund sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemide SFP (ventilaatori elektriline erivõimsus) ei tohi olla üle 2,5 kW/m3/s. Sund väljatõmbesüsteemide SFP ei tohi olla üle 0,8 kW/m3/s. 4.2.1.6 Ehitusprojekti koosseis Kütte ja ventilatsiooni seletuskiri; Küttesüsteemide plaanid; Ventilatsioonisüsteemide plaanid. 4.2.1.7 Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide tööiga Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. KV süsteemide elementide tööea määrab tootja. 4.2.2. Soojusvarustus 4.2.2.1 Installeeritav soojusvõimsus Objekti soojussõlme summaarsed soojuskoormused: Põrandaküte 10.30 kW Sooja tarbevee võimsus on arvestatud boileri mahule. Automaatikaga peab olema määratud piori- teetseks soe tarbevesi. 4.2.2.2 Soojusallikas Objekti soojusvarustus toimub hoone 1.korrusel asuvast tehniline ruumist. Tehnilisse ruumi paigal- datakse maasoojuspump 12kW, akupaak, mis on eriti vajalik talvisel perioodil siis soojuspumba kompressori lülitustsüklid ei toimu nii tihti ning samuti suvel märgade ruumide kütteks. Nii pikeneb kompressori eluiga ning vähenevad küttekulud. Küttevee temperatuuri reguleeritakse vastavalt muutuvale graafikule, sõltuvalt välisõhu tempera-tuurist. 4.2.3. Küte. 4.2.3.1 Küttesüsteemid. Soojussõlm Tehnilisse ruumi on ette nähtud paigaldada maasoojuspump, kütte akupaak ja tarveveeboiler. Maa- soojuspump varustatakse komplektselt tarnitavate automaatikasüsteemiga ja elektri tenniga. Maa- soojuspumba automaatika, juhtimine ja jaotuskeskused projekteeritakse, koostatakse ja paigal- datakse soojussõlme paigaldaja poolt. Soojuskandja arvutuslikud parameetrid primaarpoolel on järgmised:  Soojuskoormuse ühendusviis on sõltumatu. Soojuskandja parameetrid: küte 55ºC/45°C, soo- justorustike materjalide valikul võtta aluseks 65°C (maksimaalne temp.). Minimaalne temperatuur on 55°C, mis tuleb võtta sooja tarbevee soojusvaheti valiku aluseks. Soojuskandja arvutuslikud parameetrid sekundaarpoolel on järgmised: 1 põrandakütte kontuuris 45°C/40.3ºC 2 sooja tarbevee kontuuris 55°C/5ºC Soojussõlme ruumi sisetemperatuur võib kõikuda 5°C-30°C vahemikus. Soojussõlme ruumi on tungivalt soovitatav paigaldada loomuliku või mehaaniline ventilatsioon, põrandatrapp, kohtkindlalt paigaldatud valgustus ja maandatud pistikupesa. Kontrollsüsteem hoiab küttesüsteemi antava vee temperatuuri sõltuvalt välisõhu temperatuurist 3- tee mootorventiilide kaudu. Sooja tarbevee temperatuur reguleeritakse termostaadi abil. Soojussõlm tuleb varustada elektriajamiga reguleerventiilidega, tühjendus- ja seadeventiilidega, automaatse täiteventiiliga, tsirkulatsioonipumpadega, tagasilöögiklappidega, temperatuuri- ja rõ- huanduritega ning membraanpaisupaakidega süsteemi veemahu muutuste kompenseerimiseks. Lisaks kuuluvad soojussõlme kuulkraanid, termomeetrid ja manomeetrid. Hoone küttesüsteemi OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 47/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry toidetakse hoone veevõrgust läbi veepehmendusseadme ning drenaaž juhitakse hoone kanalisat- siooni. Soojuspumba küttekontuuri torustikud paigaldatakse hoone kõrval asetseva väljaku alla, sammuga ~1,0 ~1,2m. Torustike paigaldussügavus peab olema ~1,0 ~1,2 m maa pinnast. Juhul, kui maa- soojuspump ise asub allpool küttekontuuri paigaldussügavust, tuleb küttekontuuri kõige kõrgemasse punkti paigaldada õhutuskraan. Küttekontuuri torustikud, mis asetsevad hoones sees, tuleb iso- leerida niiskuskindla isolatsiooniga, vältimaks torustikele kondensaadi teket. Küttekontuuri to- rustikud, mis asetsevad talvel kasutuses olevate teede all, tuleb isoleerida 80mm niiskus- kindla isolatsiooniga. Torustike paiknemine ja ühendused objektil märkida tööde teostusjooni-sele. Küttekontuuri torustikud, mis ristuvad muude trassidega (näiteks veevarustus ja kanalisat-sioon). Isoleerida 80mm paksuse niiskuskindla isolatsiooniga ristumise kohast 1,5m ulatuses mõlemas suunas. Soojuspumba küttekontuuri täidetakse 40 % piirituse - ja vee lahusega. Lahus on loodusele kahjutu ja lekke korral laguneb pinnases ilma seda kahjustamata. Küttekontuuri lahus tagab välistrassile külmakindluse kuni -25°C. Kõigi pumpade, põletite, elektriajamiga ventiilide jms. seadmete, mille käivitamine toimub elektri- energia abil, lülitusseadmestik ning kaablid koos automaatreguleerimissüsteemiga kuuluvad elektri- tööde koosseisu. Soojussõlme automaatika, juhtimine ja jaotuskeskused projekteeritakse, koostatakse ja paigalda- takse soojussõlme paigaldaja poolt. Võimalusel ühendada hoone tsentraliseeritud automaatika süs- teemiga (täpsustatakse automaatika projektis). Soojussõlmes kogu torustik paigaldatakse teratorudest/plastiktorudest/kompostiittorudest. Küttesüsteem: Hoonele on ette nähtud põrandakütte. Soojuskandjaks põrandaküttesüsteemis on vesi parameet-ritega 45°C/40.3ºC. Põrandakütte: Põrandaküttes on kasutatud PE-Xc või PeRt plasttorusid 20.0x2.0 mm. Igal kollek- toril peab olema liiniseadeventiil ja kuulkraan. Süsteemi tühjendusventiilid paiknevad soo- jussõlmes. Seinu läbivad küttetorud paigaldada hülssidesse. Välisseinte äärde paigaldada spets. soo- jusisolatsioon ribad. Tuletõkkepiiretest läbiminekud tihendada torud tuldtõkestava materjaliga, mis ei nõrgesta piirete tulepüsivust. Küttesüsteemi tasakaalustamiseks paigaldatakse jaotustorudele mõõteotsikutega seadeventiilid. Küttesüsteemi sulgarmatuuriks ja tühjendusarmatuuriks on kuul- ventiilid. Küttesüsteemi õhutamiseks on automaatsed õhutusventiilid. Õhu eraldamine küttesüs- teemist toimub küttekehade õhutuskorkide kaudu ning magistraaltorustiku ja püstikute kõrgema- tesse punktidesse paigaldatud automaatsete õhutusventiilide kaudu. Õhu eraldamine küttesüstee- mist tervikuna peab toimuma automaatselt. Süsteemi tühjenduse ja läbipesemise ventiilid paikne- vad soojussõlmes. Seinu ja vahelagesid läbivad küttetorud tuleb paigaldada hülssidesse. Tuletõk- kepiiretest läbiminekud tuleb tihendada tuldtõkestava materjaliga, mis ei nõrgesta piirete tulepüsi- vust. Tuletõkke tööd peab esitada kütte paigaldaja. Projektis olevad seadmed ja materjalid on soovitusliku iseloomuga ja võib asendada suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt para- meetritelt samaväärsete või paremate seadmete ja materjalidega. Peale paigaldamist, kuid enne lõplikku teenindustesti, tuleb torud seest puhastada mustusest ja ehitusprahist. Kogu praht tuleb torudest välja uhtuda. Enne ekspluatatsiooni andmist torustik tuleb läbi pesta. Hoone küttesüsteem peab kütteperioodi jooksul tagama ruumide õhutemperatuuri vastavalt EVS. Reguleerimistäpsus mitte halvem kui ±2°C. 4.2.3.2 Magistraaltorustikud ja nende asukohad. Küttesüsteemide magistraaltorud on projekteeritud: - põrandaküte:lahtiselt ruumide põranda konstruktsiooni (soojustuse) sisse. Küttetorustiku armatuur (nt. automaatsed õhueraldusventiilid) on ette nähtud paigaldada ripplagede taha või lahtiselt (kui ripplaed puuduvad). Kütte magistraaltorustik riputakse ruumide seintele/lakke jäikade kandjatega või paigaldatakse põranda konstruktsiooni (soojustuse) sisse. 4.2.3.3 Küttetorustiku materjal ja isoleerimine. Küttesüsteemi torustik on ette nähtud terastorudest/plastiktorudest/kompostiittorudest, põranda sees OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 48/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry torustik on plastiktorudest/kompostiittorudest. Kindlasti isoleeritakse külmades ruumides ja katusel asuvad torud nt. kivivill- või klaasvillkoo-rikutega või spets. painduvate hülsstorudega (ehituskonst- ruktsioonidest läbiminekul). Torude isolee-ritud pinnad (juhul, kui kasutatakse kivivilla) kaetakse fooliu- miga või plastkattega (PVC). Torustiku isolatsiooni paksused valida vastavalt kehtivale normile. Põrandakonstruktsiooni sisse paigaldada plasttorud hülsis. 4.2.3.4 Küttesüsteemi reguleerimine. Küttearmatuur ja liiniseadeventiilid asetatakse kohtadesse, kus neid on kerge teenindada.Ruumides soovitud temperatuuri saavutamiseks ning süsteemi hüdrauliliseks tasakaalustamiseks on kütte- kehadele ette nähtud eelreguleerimisega termostaatventiilid koos termostaatidega, hargnemistorus- tikule paigaldatakse liiniseadeventiilid ning sulgventiilid. 4.2.4. Ventilatsioon. 4.2.4.1 Üldist. Igasse ventileeritavasse ruumi tagatakse värske õhu juurdevool sissepuhkesüsteemist või siis siird- õhuna. Ventilatsiooni õhuhulgad valitakse ruumi pindala ja kehtivate normide järgi. Andmed ruumi- de õhuvahetuse kohta on antud plaanil. Objektile on ette nähtud järgmised sissepuhke- ja väljatõmbesüsteemid: 1.) sissepuhe, väljatõmme hoonele kalorifeeri ja plaatsoojusvahetiga vent. agregaadiga – SV1; 2.) eraldi väljatõmme pliidikubust – V2. Vent. agregaatides kasutatakse soojusvaheteid, kus toimub väljapuhke õhult soojuse üleandmine sissepuhke õhule. Sellega vähendame soojusenergia kulu. Ventilatsioonikambrisse on tungivalt soovitatav paigaldada põrandatrapp, kohtkindlalt paigalda - tud valgustus ja maandatud pistikupesad. Vent. agregaatide automaatika, juhtimine ja jaotuskeskused projekteeritakse, koostatakse ja paigal- datakse vent.agregaatide paigaldaja poolt. 4.2.4.2 Põhiseadmed ja torustikud. Ventagregaat SV1 tellitakse täisautomaatikaga juhtpaneelide ja juhtkaablitega, võimalusega ühen- dada hoone tsentraalsesse automaatika süsteemi. Agregaati juhitakse etteantud ajaprogrammi alusel. Ventilatsiooniagregaadil SV1 peab olema võimalus ruume, kui neid ei kasutata, väiksema inten- siivsusega ventileerida. Süsteemid koosnevad ventagregaadist, õhutorustikest, mürasummutitest ja õhutorustike armatuurist.Väljatõmbeventilaatorid paigaldatakse katusele. Väljatõmbeventilaatoritele paigaldatakse regulaa-torid õhuhulkade muutmiseks seal, kus on vajalik. Töövälisel ajal ja tempera- tuuril alla -15°C töötavad ventilaatorid poole võimsusega. Ventsüsteemides aerodünaamilise müra vähendamiseks kasutatakse mürasummuteid ning vent. ag- regaat paigaldatakse vibroalusele. Ruumides kus on ainult väljatõmme, tuleb tagada siirdeõhu liikumine läbi uste. Selleks tuleb paigal- dada siirdeõhurestid vastavalt allpool tabelis toodud suurustele või jätta ukse alla pilu. õhuhulk l/s: siirdeõhu rest: 25 300x100 35 300x150 45 300x200 65 300x300 Tuletõkkesektsiooni seinas asuvatele siirdõhuavadele paigaldada tuletõkkeklapid/ventiilid vastavalt piirde tulepüsivusele. Üldvahetuslik väljatõmme kõikidest ruumidest toimub ülemisest tsoonist, sis- sepuhkeõhku antakse samuti ülemisse tsooni. Sissepuhkeks, väljatõmbeks kasutatakse õhuhajuteid, reste ja plafoone. Seadmete ja õhujaotajate valikul kasutatakse näiteks Lindabi, Fläkt Woodsi ja Haltoni tooteid. Ventilatsioonitorustik monteeritakse tsingitud plekist ümara ristlõikega, vajadusel minnakse üle ristkülikukujulisele. Torud viiakse vent. kambrist laiali ruumide lae all. Torud paigal- datakse maa sees, ruumide lae alla lahtiselt või ripplagede taha, pööningul. Õhukanalid toestada vastavalt normidele. Õhutorudele paigaldatakse reguleerimis- ja mõõtmisseadmed. Õhuhulkade reguleerimiseks asetatakse projektis näidatud kohtadesse IRIS-tüüpi reguleerimisklapid. Kantkana- lite reguleerimisklapid on restsiibrid. Sissepuhke- ja väljatõmbekanalitel võib väi-keste õhuhulkade OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 49/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry korral kasutada reguleerimiseks plafoone. Kõik reguleeritavad elemendid peavad olema varustatud fiksaatoritega, et juhuslike häirete korral oleks võimalik taastada algseis. Ventilatsioonikanalite pu- hastamine korrustel toimub plafoonide või puhastusluukide kaudu. Hoone välisfassaadile jäävad ventilatsioonisüsteemide elemendid (restid jne.) peavad olema värvi- tud arhitekti poolt ette antud toonides. Vent. kambris õhutorud isoleeritakse kivivillast lamellmattidega LAM 50 mm paksuselt, õhuvõtt 100 mm paksuselt, väljapuhe 80mm paksuselt. Vent. agregaatides on küttekalorifeerides soojus- kandjaks vesi.Ruumidesse sissepuhutav/väljatõmmatav õhk puhastatakse ventagregaati paigaldatud filtris – G4+F7/ G4. 4.2.4.3 Mürasummutus. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi tõsta ruumides normatiivselt lubatud mürataset. Selleks paigalda- takse vent. süsteemidele mürasummutid ja vent. agregaadid paigaldatakse vibroalustele. Lubatud müratase ruumides on antud seletuskirjas. Õhutorustik ja väljatõmbe otsikud valitakse nii, et õhu liikumine neis ei tekita liigset müra. 4.2.4.4 Tulekaitse abinõud. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Hoonesse rajatavate tuletõkketsoonide piirid on näidatud projekti arhitektuurses osas. Õhutorude läbimineku kohtadesse vent. kambri ja teiste ruumide tuletõkketarinditest paigaldatakse tulekaitseklapid. Õhutorudele paigaldada puhastusluugid vastavalt normidele EVS. Kindlasti paigal- datakse puhastusluugid iga torul asuva tulekaitseklapi juurde. Õhutorude läbiminekul teisest tuletõkketsoonist (kui ei ole ette nähtud tulekaitseklappe) isoleeritakse kivivillast võrkmattidega vastavalt tuletõkketarindite tulepüsivusele.Tulekahju korral ventilatsioo- nisüsteemid lülitatakse automaatselt välja, ka käsijuhtimise režiimi korral. 4.2.5. Jahutus. Ventilatsiooni õhukanalile paigaldatakse jahutus- kütte sektsioon. Maakütte kontuurist võetakse temperatuur kalorifeeriga, mida kasutatakse ventilatsiooni õhu eelsoojendamisel ja jahutamisel. 4.2.6. Ehitusettevõtja üldised kohustused. 4.2.6.1 Üldist. Käesolev punkt lisada kõikide tööde selgitusele ning see sisaldab ehitustööde tellija, ehitustööde töövõtja ja teiste töövõtjate ning ehitajate jaoks kohustusi kõrvaltööde ja nende seotuse osas teiste töödega. Juhul, kui lepingus või töövõtuprogrammis ei ole spetsiaalselt esitatud mingeid keelavaid või piiravaid määrusi, järgitakse käesolevas punktis antud määrusi. Ehitusobjekt on jagatud järgmis- teks töövõttudeks ja hangeteks: Ehitustehniliste tööde peatöövõtt: Ehitustööde töövõtja Peatöövõtjale antavad kõrvaltöövõtud  Elektritöövõtt  Torustike töövõtt  Ventilatsiooni töövõtt  Reguleerimis- ja järelvalveseadmete töövõtt Ehitustööde tellija spetsiaalsed hanked  Eraldiseisvad seadmed  Arvutiseadmed ning nende varustamine kaabliga 4.2.6.2 Projekti kvaliteedi nõuded Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu sea- dused, määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suu- nised ja määrused. Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega.Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimeta- mise aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja san. tehniliste tööde järelvalvajale. Juhul kui töövõtja kasutab seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vasta- OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 50/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry vaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt ka- rateristikutelt vastama töövõtudokumentides määratud seadmetele ja materjalide. Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab vaid töövõtja. Juhul kui materjali ei ole mää- ratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud nõuetest võttes ar- vesse näit. transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb pöörata tähelepanu eriti teineteisega ühendatud eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele. Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. töövõtuga seonduvad mõõdud. Töövõt- ja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui vastu- olud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja. 4.2.6.3 Kontroll ja ekspluatatsiooni võtmine: Nähtavale jääva montaaži kohta teha näidis-montaaž. Töövõtja peab ise hoolitsema kõigi vajalike ametiisikute poolt tehtavate kontrollide läbiviimise eest enne tööde üleandmist tellijale. Nendega kaasnevad kulutused katab töövõtja. Katsetused tehakse järgmistele süsteemidele: a) energiavarustus b) kaitseseadmed c) mootorite ja teiste seadmete liikumissuunad d) kohustuslikud lülitused ja avariisignalisatsioon e) mõõteseadmed Reguleerimis- ja mõõtetööd teha peale positiivsete katsetulemuste saamist. Mõõtmiseks kasutatud seadmete kalibreering peab olema kehtiv. Töövõtja loovutab oma kuludega järgmised eestikeelsed dokumendid kahes eksemplaris: 3 mõõtmiste ja reguleerimisprotokollid 4 kasutus- ja hooldusjuhised 5 võimalikud hooldelepingud 6 oma toimetatud seadmesüsteemide elektriühenduste skeemid. Töövõtja kohustub ekspluateeritavale personalile läbi viima koolituse.Vastuvõtukontroll viiakse läbi peale kõigi tööde lõplikku valmimist ja sellega kontrollitakse, et tööd on tehtud vastavuses doku- mentidega. 4.2.6.4 Seadused ja määrused. Kõik seadmete ehitus- ja montaažtööd tuleb teha nii, et nad vastavad kehtivatele seadustele ja määrustele. 4.2.6.5 Seletuskiri ja joonised. Seletuskiri ja joonised täiendavad üksteist. Võimalikud lahkarvamused lahendab peatöövõtja. Seadmete ja materjalide tehnilised andmed on põhiliselt antud joonistel ja spetsifikatsioonis. Projekti puudutavad märkused peab töövõtja esitama kirjalikult peatöövõtjale hinnapakkumise ajal. Kui seda ei ole tehtud, loetakse projekt märkusteta vastuvõetuks. 4.2.6.6 Muudatused. Juhul, kui töövõtja kasutab projektis määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt parameetritelt vastama töövõtu dokumentides määratud seadmetele ja materjalidele. Nende seadmete ja materjalide valimisel on vajalik tellija ja sanitaartehniliste tööde järelvaataja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab töövõtja. Kui tööde käigus toimuvad ehituslikest põhjustest või töövõtja soovil projektis muudatused, mis muudavad tööde maksumust, on töövõtja enne tööde tegemist kohustatud sellest andma kirjaliku hinnapakkumise ning alles peatöövõtja (tellija) kirjalikul nõusolekul on see pakkumine jõus lisakulutuste esitamiseks. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 51/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 4.2.7. Paigaldamistehnilised nõuded. 4.2.7.1 Kütte osa 4.2.7.1.1 Nõuded seadmetele/ehitustöödele. Torud ja toruosad: Kasutada keevitatud terastoru või õmbluseta terastoru. Keevitatud terastoru peab olema metallist Fe 360 BFN ja St 37 (DIN 1626), õmbluseta torud St 35, 8/1 (DIN 17 175).Toru- põlved - aine St 35, 8/1 (DIN 17 175), samuti üleminekud ühelt läbimõõdult teisele. Flantsid (äärikud) Fe 360 BFN PN 16 DIN 2632.Väiksemad torud DN15...DN25 ühendada keerme- ühendusega torudest DIN 2441 järgi, materjal Fe 310-0. Torustikud DN32...DN65 (kaasa arvatud) võib ühendada keevisühendusega. Sulg-, liini-, õhuärastus- ja tühjendusventiilid: Sulgventiilid peavad olema kuulventiilid. Tühjen- duseks kasutada keermestatud korgiga kuulventiile.Ventiili läbimõõt peab olema ühendatava toru läbimõõduga võrdne. Süsteemides tegelikult voolava keskkonna koguse mõõtmiseks ja reguleeri- miseks tuleb kasutada liiniseadeventiile, millel peavad olema mõõteriista ühendamiseks konst- ruktsioonis vastavad niplid ja püstiku tühjendamise kork. Õhuärastus- ja tühjendusventiilid paigu- tada nii, et süsteemi oleks võimalik kõikidest osadest õhutada ning süsteemi tühjendada. Reguleerventiilid: Reguleerventiil soojussõlme primaarpoolel peab olema 2-tee ventiil. Reguleer- ventiil koos kasutatava täiturmootoriga peab tagama sulgumise maksimaalse majaühenduse rõhkude vahe korral, minimaalne nõutav sulgumisrõhk mootorventiilile on 400 kPa. Reguleerventiili lekke- voolhulk võib olla maksimaalselt 0,05 % kvs väärtusest, reguleerimisulatus peab olema mini- maalselt 1:30. Reguleerventiili korpusel peavad olema järgmised andmed: valmistaja;mudel (tüüp); nimiläbimõõt (DN, mm); rõhuklass (PN, bar) Filtrid: Filtri sõela ava mõõde võib olla maksimaalselt 1,0 mm, sõela materjal peab olema vähemalt rooste-vaba teras (näiteks AISI 304). Filtri nimiläbimõõt peab olema vähemalt võrdne torustiku nimiläbimõõduga. Filter peab olema ker- gesti puhastatav. Termomeetrid:Termomeetrite mõõtepiirkond on 0...120 °C ja -täpsus ±1 °C .Termomeetrid peavad olema klaasist, mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldada need metallhülssidesse. Manomeetrid: Manomeetrite mõõtepiirkonna mõõtühikud peavad olema kas bar, kPa või Mpa. Mõõteskaala läbimõõt peab olema vähemalt 100 mm. Primaarpoolel kasutatavate manomeetrite skaala jaotise väärtus on 0,05 Mpa ja mõõtepiirkond 0…1,6 Mpa. Manomeetrid peavad vastama 2,5 täpsusklassile. Manomeeter peab olema varustatud sulgarmatuuriga. Ringluspumbad: Kasutada keskrõhupumpasid, pöörlemiskiiruseks soovitavalt 1500p/min; märg- mootori puhul 3000p/min. Pumba sildil peab olema: valmistaja; mudel, tööratta läbimõõt; pöörlemis-kiirus (p/min); tootlikus(m³/s, l/s); pumba rõhk(kPa); mootori võimsuskW ja nimivool(A); suurim lubatud rõhk(MPa või bar); suurim lubatud temperatuur(°C). Paisumissüsteemid: Hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteemi paisumissüsteemina kasutada suletud süsteemi. Membraanpaisupaak ja gaasiga täidetud paisupaak sobivad paisumissüsteemi, milles on rõhk maksimaalselt 500 kPa. Kaitseklapid: Kaitseklapid paigaldada paisumistorustikule või paisumistoru liitumiskoha läheda-le. Kaitseklapi väljavoolupoolelt viiakse toru 100 mm kõrgusele põranda pinnast. Torude ja kanalite soojusisolatsioon: Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 40 mm.Isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Isolatsioonimaterjalidena kasutada klaasvilla- või kivivilla valmiselemente vastavalt torude ja kana- lite isolatsiooni tootja soovitustele. Järgnevat ei isoleerita: • kaitseventiili väljalöögitorud; • tühjendus-, õhutus-, manomeetrite ühendustorud ning paisumispaagi torud; • reservuaaride ja seamete tehnilist informatsiooni sisaldavad sildid; • pumbad. Isolatsiooni ja kattekihi materjalide omadused peavad täitma tulekindluse nõudeid. Isolatsiooni- materjal peab olema mittepõlev. Kattematerjalina kasutada PVC-katet (V1/I). OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 52/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Kasutatavad isolatsiooni paksused vastavalt “Hoone tehnosüsteemide RYL 2002” järgi on järg- mised: s a b TORU ISOLATSIOONI PAKSUS JA TORUDE VAHEKAUGUSED mm DN Seeria 21 Seeria 22 Seeria 23 Seeria 24 Seeria 25 Seeria 26 s a b s a b s a b s a b s a b s a b 10…49 20 90 60 30 110 70 40 130 80 50 150 90 60 170 100 80 210 120 50…89 30 110 70 40 130 80 50 150 90 60 170 100 80 210 120 100 260 140 90…169 40 130 80 50 150 90 60 170 100 80 210 120 100 260 140 120 300 170 170…324 50 150 90 60 170 100 80 210 120 100 260 140 120 300 170 140 340 190 325…714 60 170 100 80 210 120 100 260 140 120 300 170 140 340 190 160 380 210 Nähtvale jäävad torud tuleb katta plastikkattega: PVC plastikust plaadid ja toru läbimõõdule vas- tavalt vormitud põlved. Toed ja kinnitused: Üldjuhul kinnitab Töövõtja magistraaltorustikud: torukanduritele korruste põranda/lae kohal seinale.Torustike kinnitamisel juhindutakse torude valmistajatehaste soovitustest, kuid kinnitite vahekaugus ei tohi olla suurem järgmises tabelis antust (cm): Toru Horisontaalsed torud Vertikaalsed torud diam. FE Cu PEX PP Al-PEX FE Cu PEX PP Al-PEX 10÷16 250 60 30 65 120 250 60 30 110 120 20 250 125 30 65 130 250 125 30 110 130 25 250 250 40 75 130 250 250 40 130 130 32 250 250 40 85 140 250 250 40 145 140 40 250 250 50 95 140 250 250 50 160 140 50 300 250 50 105 150 300 250 50 180 150 63 - 250 60 120 150 - 250 60 200 150 75,65 400 - 60 130 150 400 - 60 200 150 90;80 400 300 70 150 240 400 300 70 230 240 110;110 500 300 70 170 240 500 300 70 230 240 Märkused: 1. Tabelis esitatud pikkused kehtivad ka isoleeritud torustikele. 2. Vasktorud seinapealsel paigaldusel on kinnitite vahekaugus 0,6 m 3. Al-PEX torud seinapealsel paigaldusel on kinnitite vahekaugus D 16 – 0,5m, D 20 – 0,8m 4. PEX-plasttorud paigaldatakse ehituskonstruktsioonides hülsstorus. 5. Al-PEX plasttorud paigaldatakse kivi ja betoonehituskonstruktsioonides analoogiliselt PEX-torudega hülsstorus või suletud pooridega koorikisolatsioonis d 9mm. Toed ja konstruktsioonid ei tohi nõrgendada põhiehituskonstruktsioone. Kõik torude, kanalite ja seadmete toestused ning kinnitused tuleb arvestada vastavate torude, seadmete, jms. tööde hinna sisse. Kaetud tööd peab enne kinnikatmist tellijale üle andma. Töövõtjad teatavad tellijale aja, millal on võimalik kontrollida kasutatud materjalide ja erinevate tööstaadiumite kvaliteeti. Torude läbiviigud seintes ei tohi nõrgestada konstruktsioonide tulepüsivust. Veekindlates põrandates peavad läbiminekute hülsid olema äärikutega. Läbiminekutes ei tohi olla ühendusi. Torud tuleb monteerida nii, et nende soojuspikenemine ei ole takistatud.Töövõtja hangib ja monteerib töövõttu kuuluvate torustike ja seadmete tarilapid ja kinnitused. Seadmetele paigaldada tunnussildid. Tunnussiltidega varustada kõik seadmete loetelus esinevad seadmed, reguleerimisseadmed, andurid jne. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 53/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Tunnussildid valmistada lamineeritud plastmassist, millele kirjutatav tekst on must. Sildid kinnitada ühel viisil seadme külge või kõrvale, vajadusel eraldi alusele. Torujuhtmed markeerida voolusuuna kleebistega, millede värv ja tekst näitavad võrgu kasutamise otstarvet või tegevusala, näiteks: pealevoolu torustik; tagastuv torustik Kleebised paigaldatakse torustikule nii, et need oleks võimalik suurema vaevata leida. Need peavad olema vahemaaga umbes 6m ja hargnemistel, seintest läbiminekutel jne, et oleks võimalik torude liikumisi jälgida. Liiniseadeventiilide markeerimiseks kasutada läbipaistvast plastikust karpe. Nende sisse paigaldada andmed markeeringu kohta. Karbid kinnitada ventiili külge ketiga või plastiklindiga. 4.2.7.2 Ventilatsiooni osa 4.2.7.2.1 Tööde tegemine Toed ja kinnitused: Õhukanalite ja torude läbiviigud seintes ei tohi nõrgestada konstruktsioonide tugevust ja tulepüsivust. Töövõtja hangib ja monteerib töövõttu kuuluvatele õhukanalitele ja seadmetele kinnitused. Õhukanalid kinnitada ehituskonstruktsioonide külge kiilankrute ja keermelatiga või kinnituslindiga. Kinnitusviis peab sobima kinnitatavate õhukanalite läbimõõtudega. Kinnitused ei tohi nõrgendada ehituskonstruktsioone. Vertikaalsetes šahtides olevad torud ja õhukanalid näha ette kinnitused vastavalt Eestis kehtivasse normidele ja standartidele. Kinnituselemente ei tohi ühendada liikumatult. Elektriseadme: Pingesüsteem 400/230 V 50 Hz. Elektrimootorite ja muude elektriseadmete kaablite läbiminekukohad peavad olema varustatud kaabli läbimõõdule vastavate tihendustega. Elektrimootorid peavad vastama projektis esitatud seadmete võimsusele.Termostaatide ja põrandakütte mootorite juhitmine lahendatakse elektri pro- jektis. Seadmete ja torustike märkimine: Kõik töövõttu kuuluvad seadmed, mootorid, õhukanalid, pu- hastusluugid tuleb varustada siltidega, kuhu on märgitud andmed süsteemide numbritega ja teenin- duspiirkonnaga. Seadmed, mis jäävad ripplagede peale ning šahtidesse, tuleb seadme asukohta kindlaks määrami- seks varustada siltidega. Süsteemide suunanooled magistraaltorustikel tuleb kinnitada igale seinast läbimineku kohale ja seadmete (nii surve kui imepoolele) vahetusse lähedusse. Kontroll- ja puhastusluugid varustada luugile osutava märgiga. Kõik tuletõkke klapid ja puhastusluugid varustada vastava sisulise sildiga. Kõik ventilatsiooniseadmed märgistada nähtavale kohale paigutatud teksti või sildiga, millest sel- gub ruumide või agregaatide kasutusotstarve ja tuleohuklass. Akustilised ja vibratsioonivastased nõuded: Seadmete valik ning montaaž, mürasummutus ning isolatsioon tuleb teha nii, et seadmete tööst tekkiv müratase ruumides ei ületaks normides (EVS 845-1:2004) lubatut. Vibratsiooni alus peab töötama temperatuurivahemikus -10 kuni +70 °C ja ole- ma vastupidav hapetele ja vananemisele. Töövõtja peab paigaldama kõik masinad ja seadmed, milles on pöörlevaid või teisi müra tekitavaid osi, vibratsiooni summutavatele alustele.Seadmete montaažil ei tohi ühegi elektril töötava seadme ning ehitusliku konstruktsiooni vahel olla mingi jäiga kinnituse tõttu otsest kontakti.Õhukanalite ja seadmete vahel tuleb kasutada elastseid (vibratsiooni mitte edasi kandvaid) vaheelemente. Seintest ja vahelagedest läbiminevad õhukanalid ei tohi olla vahetus kontaktis ehituskonstruktsioonidega. Kliimaseadmete osade põhinõuded: Kliimaseadmete osadena kasutada tööstuslikke tooteid, millel on valmistaja dokumendid ja mille võimsust on katsetatud kehtivate standardite ja tüübiheakskiidu juhiste kohaselt. Ventilaatorid: Ventilaatorid paigaldada nii, et kogu ventilaatorit või vähemalt tiivikut ja mootoreid on võimalik hoolduseks ja puhastamiseks eemaldada. Ventilaatori vahetusse lähedusse paigaldada kehtivate elektriturvalisuse määruste kohaselt hoolduslüliti. Telg- ja tsentrifugaalventilaatorid ühen- OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 54/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry dada võrku/kanaliga elastse liitmikuga ja varustada vibrat-siooni- ja mürasummutiga. Katuseventilaator peab olema puhastamiseks, hoolduseks ja elektriühendusteks hõlpsasti avatav. Filtrid: Õhufiltrid peavad taluma temperatuuri vähemalt +90°C, kui kliimaseadmetes on elektri- kalorifeer, muudel juhtudel +70°C. Filter paigaldada nii, et lekked ei alandaks filtreerimisklassi. Filtrid varus-tada näidikuga rõhuvahe mõõtmiseks. Kalorifeerid: Vee- ja lahusekalorifeere peab saama tühjendada ja õhustada. Kalorifeer varustada jäätumiskaitse termostaadi ühendusega. Kalorifeerid, milles võib esineda kondenseerumist, varus- tada sööbimiskindla kondensiveevanniga. Kogumisveevann varustada vesilukuga, mille kõrgus di- mensioneerida suurima esineva staatilise rõhu alusel kalorifeeri kohal. Kogumisvanni peab saama hõlpsasti tühjendada ja kalorifeeri vahetada. Kondenseeruvatest kalorifeeridest ei tohi koos õhuvooluga eralduda vett. Sellise ohu esinemi- sel kasutada tilgapüüdurit. Tilgapüüdurit kasutada alati, kui projekteeritud õhuvool kalori- feeri esipinnal on suurem kui 2,5m/s. Elektrikalorifeerid varustada ülekuumenemiskaitsmega. Elektriradiaator ühendada nii, et ventilaator käivitub enne või üheaegselt soojusvoo tekkimisega. Ventilaatorit peab saama seisata üheaegselt soojusvoo katkemisega või selle järel. Soojussalvesti: Soojussalvesti tihedusklass peab olema võrdne kliimaseadme tihedusklassiga. Soojussalvesti varustada valmistaja juhiste kohaselt termomeetritega. Vahesoojuskandjaga soojussalvesti on tavaliselt lamellkalorifeer lamellide vahega 2…4mm. Regeneratiivse soojussalvesti materjal ja viimistlus valida vastavalt kasutamistingimustele, eelkõige väljatõmbeõhu kvaliteedi alusel. Kui muud ei ole määratud, on materjaliks alumiinium. Rekuperatiivsed soojussalvestid varustada möödaviiguga ja ülessulatussüsteemiga. Soojusvaheti väljatõmbepoolele näha ette roostevabast terasest vann, mis ühendada läbi vesiluku kanalisatsioo- niga. Mürasummutid: Mürasummutitena kasutada tööstuslikult toodetud summuteid, mille toimimist ja omadusi on katsetatud kehtivate standardite või tüübiheakskiidu juhiste kohaselt. Summutusmater- jaliks on mineraalvill või muu mittepõlev materjal. Summutusmaterjali pinnakiht peab taluma ker- get puhastamist. Sulg-, reguleerimis- ja mõõteseadmed: Sulg- ja reguleerimisseadmete tihedus, lubatud rõhuvahe ja korpuse tihedus peavad olema standardi SFS-EN 1751 nõuete kohased. Sulg- ja reguleerimissead- med paigaldada nii, et tööseadet oleks kerge hooldada. Välisõhu siibrina kasutatava sulgsiibri restid ja raam soojustada ja isolatsioon katta metalllehega. Siiber ei tohi ventilaatori töötamisel sulguda, kui dokumentides teisiti ei määrata. Suured sulgesiib- rid peavad olema enne ventilaatori käivitamist lahti. Reguleersiibri korpust ja reste ei isoleerita, kui dokumentides teisiti ei määrata. Mõõtmiseks kasutada vaid selleks ette nähtud seadmeid. Mõõturi täpsuse kohta peab olema tüübi- heakskiidu otsuses esitatud või muul viisil katsetatud teave, mille usaldusväärsust on võimalik tões- tada. Mõõturi asend, kaitsekaugused ja hoolduskorraldus peavad olema valmistaja juhiste kohased. Kliimaseade: Kliimaseade peab vastama standardites SFS 5358, SFS-EN 1886 ja SFS-EN 13053 esitatud nõuetele. Ventilaatori nimielektrivõimsus tohib maksimaalselt olla 2,5 Kw/m3/s. Kõik kliimaseadme komponendid on paigaldatud isoleeritud (50mm polüuretaan) kesta. Seadmed peavad olema varustatud avatavate luukidega komponentide teenindamiseks. Kest peab kannatama ventilaatori poolt arendatavat ala- või ülerõhku ka siis, kui sulgklapp on kinni. Seadmete alused varustada reguleeritavate jalgadega seadme saamiseks kindlasse asendisse. Seadmeavad ühendada neile järgnevate osade vooluühtlustitega nii, et õhu vool kalorifeeridele, mürasummutitele jms. jaotuks ühtlaselt. Kanalid ja kanalite varustus: Kanalite ja nende osade mõõtmed peavad olema standardite SFS-EN 1505, SFS-EN 1506, SFS 3281, SFS 3282, SFS 3541 ja SFS 5436 nõuete kohased. Õhukanalid: Ümarkanalitena kasutada standardite SFS-EN 1506, SFS 3282 ja SFS 3541 kohaste mõõt- metega kanaleid ja kanalite osi. Kanalisüsteemide kuumtsingitud spiraalvuukidega kanalid ja nende tööstuslikult toodetud osad ühendada üksteisega, tihendada kanalites ja kanaliosades olevate kum- OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 55/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry mirõngastihenditega. Tihendid on kinnitatud tehases püsivalt kanali osadele. Liitmikud lukustada tõmbeneetidega.Muude kui kummirõngastihenditega kanalite kasutamisel ühendada kanaliosad üks- teisega tugevalt ja tihedalt. Liitmikud lukustada neetidega. Liitmike tihedus tagada drossel-lindiga. Kantkanalitena kasutada eelkõige standardite SFS-EN 1505, SFS 3281 ja SFS 5436 kohaseid kanaleid ja kanalite osi. Kantkanalid ühendada üksteisega eelkõige liistliitmikega, mille korral valmiskujuga kanalid ja kanaliosad ühendada liistudega. Liistud lukustada otstest. Suunamuutusteks, hargnemis- teks ja läbimõõdu muutusteks kasutada spetsiaalseid tehases valmistatud toruosi. Isolatsioon ja katted: Õhukanalid isoleerida vastavalt joonistel esitatud märgistusele, kas tuletõkke ja/või soojusisolatsiooniga. Soojusisolatsiooniks kasutada kivivilla võrkmatte tihedusega >35 kg/m3. Tuletõkkeisolatsiooniks kasutada kivivilla võrkmatte tihedusega >80 kg/m3. PVC-kate peab vastama järgmistele tingimustele: f) süttivustundlikkuse klass V1 g) tuleleviku klass I Puhastusluugid: Puhastusluugid tuleb paigaldada tuletõkesti kohale, kanalitesse üle 45° nurgakoh- tade lähedale ja rõhtkanalitesse soovitavalt kuni 8m vahemaaga ning kanalite hargnemiskohtadesse, kui neist lähtuvaid kanaleid ei saa puhastada teisiti, nt. klappide kaudu. Puhastusluugi tulepüsivus- aeg peab vastama kanali tulepüsivusajale. Ümarkanalitel kasutatavate puhastusluukide mõõtmed on järgmised: -D<200 400 x 100 -200<D<500 400 x 200 -D>500 500 x 400 -käiguluuk 600 x 600 Kantkanalitel kasutatavate puhastusluukide mõõtmed on järgmised: -kanali luugikülg S<250 400 x 100 -kanali luugikülg 250<S<500 400 x 200 -kanali luugikülg S>500 500 x 400 -käiguluuk 600 x 600 Sulgsiibrid: Sulg- ja välisõhusiibritena kasutada mitmekihilisi restsiibreid. Siibrid varustada lahti/ kinni–sildiga ja asendi osundajaga. Välisõhusiibri rest ja ümbris peavad olema soojustatud. Siibrid varustada tihenditega. Sulgsiibri tihendusklass on määratud standardis SFS-EN 175, varustada elektrilise ajamiga ja vedrutagastusega. Restid peavad olema eemaldatavad remonttöödeks. Suitsu- ärastussüsteemile paigaldatavad sulgsiibrid (vedrutagastusega) peavad avanema toite puudumisel. Väljatõmbel olev klapp peab taluma temperatuuri vähemalt 350°C 1h. Reguleersiibrid: Ümarkanalite reguleersiibrid on iiris- või restsiibrid. Kantkanalite reguleersiibrid on restsiibrid. Kanalites ristlõike pindalaga üle 0,1 m2 kasutada mitmekihilisi restsiibreid.Vajadusel varustada reguleersiibrid õhu vooluhulga mõõtmisühendustega või mõõtmisühendused paigaldada siibrite lähedale ventilatsioonikanalisse. Ühekordse reguleerimisega siibritel on asendi näidik ja lah- ti/kinnisilt. Viimased peavad olema sellise tarindusega, et nende reguleerimisasend säiliks. Tulesiibrid: Tulesiibri asend (kinni/lahti) peab olema nähtav seadmest väljaspool või tulesiibri sul- gumisel saadakse näiteks elektriline teade. Tulesiibrid kinnitatakse valmistaja juhiseid järgides tuge- valt ja tihedalt sektsioneeriva ehitisosa külge.Tulesiibrid paigaldada nii, et neid saaks hõlpsasti uues -ti seadistada.Tulesiibrid varustada puhastusluukidega eelstandardi SFS-ENV 12097 kohaselt. Tulesiibrid ei tohi oluliselt vähendada kanali ristlõike pindala.Tuletõkkeklapid peavad olema klapi asendi näitajaga. Klapi vahetus läheduses peab olema kontroll-luuk, rest või klapp. Peale tulekahju tuleb tuletõkke klappidesse paigaldada uued sulavkaitsed ning klapp avada õhu läbivooluks. Sulav- kaitse sulades peab tulekaitseklapp vedru abil sulguma. Sulavkaitse rakendustemperatuur +50 °C. Restid, õhujaoturid, sissepuhke ja väljatõmbe klapid: Restid, õhujaoturid, sissepuhke ja välja- tõmbe klappidel peab olema võimalus reguleerida õhuhulki ning need peavad olema lahtivõetavad puhastamise jaoks. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 56/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Välisrestid: Konstruktsioonilt koosneb rest raami kinnitatud kaldžalusiist, mida peab olema võima- lik puhastamiseks ka raamist eemaldada. Raami alaosas peab olema veepiiskade eemaldamise leht. Restid varustada kaitsevõrguga, võrgu silmaga kuni 10 mm. Ventilatsiooniseadme õhuhaarderesti taga või õhuvõtukambris näha ette vihma- ja lumevee äravool. 4.2.8. Reguleerimised ja mõõtmised. 4.2.8.1 Küttesüsteemid. Reguleerimistööd alustada peale montaaži, läbipesu ja õhu eemaldamist: Liiniseade ventiilid seadis- tada esialgsetele näitudele; mõõta võrgu kõikide liiniseade ventiilide vooluhulgad ja märkida need mõõtmisprotokolli. Seadearve ei muudeta. Mõõtmistulemuste alusel, vajaduse korral muuta liini- seade ventiilide reguleerimisnäitusid kogu võrgus. Kõikide siseruumide temperatuurid mõõta talvi- sel ajal küttesüsteemi reguleerimise ajal. Mõõtmised digitaaltermomeetriga täpsus ±0,1°C, täpsus- nõue ±0,5°C. Reguleerimise ja mõõtmistulemused protokollida tabeli vormis. Protokoll peab sisal- dama: mõõtmise aeg, töövõtja, mõõtja; kasutatud mõõteriist ja mõõtmismeetod; reguleerimise ja mõõtmise seadme kood;mõõteriista näidud; projektile vastavad ja mõõdetud näidud; välistem- peratuur; ruumide temperatuurid; radiaatoriventiilide mudel, mõõdud ja eelreguleerimise näidud. Kui töövõtja on üle andnud ülaltoodud reguleerimise- ja mõõtmisprotokollid, teha valikuliselt kont- rollmõõtmised. Mõõtmised teeb töövõtja oma mõõteriistaga tellija juuresolekul. Soovi korral võib tellija kasutada oma mõõteriistu. 4.2.8.1.1 Garantiiaja remonditööd ja hooldus. Garantii tingimused ja garantiiaja kestvus ilmnevad töövõtuprogrammist. (Kui kohustusi ei ole, siis on garantiiaja kestvus 2 aastat). Töövõtja on kohustatud omal kulul parandama kõik garantiiajal ilmne- vad puudused. Üks kord aastas peab garantiihooldus sisaldama: 1 pumpade jms. käivitus, peatamis- ja häirepiiride kontroll ja vajadusel remont; 2 pumpade, torustike ühenduste ja ventiilide tihendite kontroll ja vajaduse korral remont; 3 töövõttu kuuluvate reguleerimise ja jälgimisseadmete funktsioneerimine ja seadenäitude kontroll, vajadusel hooldus või remont; Mudafiltrit näha ette puhastada vähemalt 2x aastas. Viimane hoolduskäik tuleb teha vähemalt 1,5 kuud enne garantiiaja lõppu. 4.2.9 Ventilatsioonisüsteemid. Seadmete paigalduskohtade valikul järgida valmistaja poolt ette nähtud kaitsekaugusi. Rõhuvahe alusel töötavate seadmete mõõtmisühendused paigutada nii, et tolm ega mustus neid ei ummistaks, ja et need oleksid hõlpsalt puhastatavad ja kontrollitavad. Mõõtmis- ja reguleerimisühenduste tun- nused märgitakse kanalivõrgule. 4.2.9.1 Varuosad. Töövõtja annab peale lõppkatsetuste lõppemist tellijale ühe vahetuskomplekti filtreid iga paigalda- tud filtri, ja üks komplekt rihmu iga ventilatsiooniseadme kohta. Filtreid ja rihmu hoida ventilat- sioonikambris, ja tähistada seadme numbriga. 4.2.9.2 Garantiiaja toimingud. Soojusutilisaatoriga seadme kasutustegurid mõõta esimesel garantiiaega kuuluval talvel, kui välis- temperatuur on alla -10°C. Garantiihooldesse ei kuulu filtrite puhastus või filtrite vahetus. Garantii- hoolde korras puhastada ventilaatorite ja elektrimootorite laagrid, need määrida ja vajaduse korral vahetada. Filtrite vahetus ei kuulu garantiiaja toimingute hulka. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 57/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 4.3. Elekter. 4.3.1 ÜLDOSA. Käesolevas töös lahendatakse Võrumaal Võru vallas Alakülä külas Piiri kinnistul rekonstrueeritava ja laiendatava üksikelamu elektripaigaldis. Töö teostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest ja juhendmaterjalidest: EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi…. EVS-HD 60364-4-42:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse. EVS-HD 60364-4-444:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitse pingehäirete ja elektro-… EVS-HD 60364-5-52:2011 Juhistikusüsteemid EVS-EN 12464-1:2011 Valgus ja valgustus, Töökohavalgustus EVS-EN 50110-1:2015 Elektripaigaldiste käit EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit EV majandusministeeriumi 30. 03.2017. a määrus nr,17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tule-…”. Hea Ehitustava (ET-1 0207-0068); Seadme ohutuse seadus, (18.02.2015, RT I 23.03.2015). Ehitustööde käigus ja elektripaigaldiste käidul juhinduda eespool toodud eeskirjadest ja seadustest. Tööde käigus tekkinud küsimused ja probleemid, mida käesolevas projekt ei kajastata, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö tellijaga. Projekteeritava hoone tehnilised näitajad: Pingesüsteem - 3N, 400/230 Juhistikusüsteem - TN-S (L1L2L3 N PE) Summaarne installeeritud võimsus - 28,5 kW Proj. summaarne tarbimisvõimsus - 15,8 kW Arvutuslik vool - 3*24 A Peakaitse liitumispunktis - 3*25 A Liitumispunkt - Kinnistul õhuliinimastil asuvas liitumiskilbis Elektripaigaldise klass - III Tööde teostamisel tuleb jälgida kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi ja määrusi. Juhul kui teatud osa- de kohta puuduvad vastavad eestikeelsed normid, teostatakse need osad vastavalt rahvusvahelistele (IEC), Euroopa normidele (CEN/TC 169, EN 1838, EN 50171, EN 50172) või soome (SFS) normidele. 4.3.2 KAITSEVIISID: Hoone elektripaigaldises nähakse ette järgmised kaitsemeetmed: - kaitset otsepuute eest, mis takistab pingestatud osade tahtlikku ja juhuslikku puudutamist, (tagatud kilpide lukustamisega ja tehasetooteliste elektriseadmete kasutamisega, millede kaitseaste määratud kasutuskohaga, kuid ei ole väiksem, kui IP20C); - puutepingekaitset, mis takistab ohtliku puutepinge teket, selle püsimajäämist või pinge alla sattu- nud osade puudutamist. Kui maandus- ja potentsiaaliühtlustussüsteemiga ei suudeta tagada puute- pinget alla 50 V, tagatakse puutepingel üle 50 V AC kaitseaparatuuri poolt toite automaatne väljalüli -tamine 0,4 sekundi jooksul. - liigvoolukaitset, tagatakse elektromagnetilise ja soojusliku vabastiga kaitselülitite kasutamisega. - rikkevoolukaitset. Pistikupesade rühmaliinid, samuti kogu ruumide valgustus kaitstakse lisakaitse- na 30mA rakendusvooluga rikkevoolukaitsetega. - liigpingekaitset. Kaitseks liigpingete eest on peakilpi projekteeritud 2. klassi liigpingepiirikud. 4.3.3ÜLDINE ELEKTRIVARUSTUS, VÄLISVÕRK, SIDUMINE LIITUMISPUNKTIGA. Elamu elektritoide on projekteeritud elamu õuel õhuliinimastil asuvast liitumiskilbist olemasoleva kaabliga AXPK 4G16. Liitumiskilbi asukoht on näidatud joonisel AR-4-02, „ Asendiplaan“. Kinnistul asuva kaevupumba toiteks on peakilbist varem paigaldatud toitekaabel. Käesolevas pro- jektis käsitletakse selle sidumist projekteeritava peakilbiga.Hoone siseinstallatsioon on projekteeri- tud kaablitega XPJ-HF-C, ristlõiked on valitud arvestusega, et pingelang liitumiskilbi ja kõige kau- gema tarbija vahel ei ületaks 4 %. Hoone elektripaigaldis on projekteeritud vastavalt ruumide kasu- tustingimustele minimaalselt järgmisi kaitseastmed arvestades: OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 58/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry Välistingimused, - IP44 Duši – ja pesuruumid - IP 44 Toad, esik, köök - IP 20 Pööning - IP44 4.3.4 SISEINSTALLATSIOON: 4.3.4.1 Elektrikilp, tehnoloogilised seadmed. Peakilp PJK on projekteeritud pinnapealselt ja paigaldada esiku seinale joonisel nr. 2 (doc: PIIRI_PP_EL-5- 01_Joupaigaldis) näidatud kohta. Väl- juvate rühmaliinide kaitse- aparatuuriks on projekteeritud elektro- magnetilise ja soojusliku vabastiga kaitselülitid, mille tunnuskarakteristik ja rakendusvool määratakse vastavalt paigalduskohale ja ühendatavatele tarbijatele. Lisakaitsetena kasutatakse pistikupesade toitelii- nidel ja kõrgendatud ohtlikkusega ruumide elektripaigaldise rühmaliinidel rikkevoolukaitseid. Elektri- tarvitite toiteliinid on jagatud faasidevahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste võrdsus. Kõik kaablid ühendada otese kaitselahutuslülititele. Kõikides elektrikilpides tähistada primaar- ja sekun- daarahelate kaabeldus ning koosteaparatuur, kilpide ustele paigaldada elektriskeemid. Ventilatsioo- nisüsteemile SV1 on projekteeritud elektritoide, selle juhtimine lahendatakse ventilatsiooniprojek- tis. Maasoojuspumbale on projekteeritud samuti elektritoide, soohjuspumba juhtimine on komplek- tis seadmega. Katusel asuvatele vihmavee äravoolulehtrite külmumise vältimiseks peavad need ole- ma elektrikütte võimalusega, käesolevas projektis on nendele projekteeritud elektritoide. Äravoolu- lehtrite valik ja paigaldus lahendatakse projekti teistes osades. 4.3.4.2 Kaabeldus. Seintel kulgev juhtmestik on projekteeritud eelistatavalt süvistatult või peidetult. Paigalduseks kasu- tada ka ehituslikke õõnsusi. Põrandasse ja pööningule paigaldatavad juhtmed kaitsta isoleertorudega Kaabeldus on projekteeritud kaabliga XPJ-HF-C tulekindlusklassiga Dca-S2,d2,a2. Juhtmed ja kaablid kulgevad püst- või rõhtsuunas, paigalduskaugus ehitusjoontest on 10-15 cm. Läbiviigud läbi seinte paigaldati kaablit kaitsvates installatsioonitorudes. Ühendused teha spetsiaalsete tarvikutega (klemmid), kilbis, harukarpides ja lülitite ja pistikupesade juures. Kaablite ristlõiked on valitud ar- vestusega, et pingekadu grupiliinis ei ületaks 2%-i, liitumispunktist tarbijani aga 4%-i. Kõik kaab- lid peavad on isolatsiooniklassiga mitte alla 660 V ja arvestatud juhi temperatuurile vähemalt 70ºC, Garantiiajal vastutab Töövõtja kõikide töös esinenud materjalide ja tehtud töö vigade eest ning on kohustatud need korvama juhul, kui vead ei ole põhjustatud väärast ekspluatatsioonist. Garantiiaeg all-lepingule peab olema sama pikk kui garantiiaeg pealepingule. Kui mingi toode või materjal osu- tub defektseks, on Töövõtja kohustatud asendama selle uuega. Kui viga on põhjustatud ebaõigest töökorraldusest, on Töövõtja kohustatud vea otsekohe kõrvaldama või vajaduse korral uue toote vastu vahetama. 4.3.4.3 Lülitid, pistikupesad, installatsiooniimaterjalid.. Pistikupesad on projekteeritud järgmistele kõrgustele: Tubades – üldjuhul 0,2-0,3 m, Pesuruumis ja köögi töölaua kohal – 1,1 m Välisrõdul – 0,5 m Niisketes ruumides on ettenähtud pritsmekindlad, (IP44), pistikupesad. Kõikide pistikupesade gru- piliinid varustatakse 30mA rikkevoolu kaitsmega. Pistikupesade ahelate puhul kasutatakse mitte väiksema kui 2,5mm² ristlõikepindalaga vaskkaableid. Lülitid on projekteeritud üldjuhul 1,0m ning niisketes ruumides 1,2m kõrgusele põrandast. Valgustusjuhtmestiku harutoosid paigaldada lülititega samale sirgele laest 0,2m alla poole või vastavalt plaanidele. Paigaldatavad lülitid ja pistikupesad peavad märgades ruumides olema kaitseastmega vähemalt IP 44. Pistikupesad arvu ja paigutuse valikul on arvestatud töökohtade paigutuse, ühendatavate seadmete arvu, võimsuse ja asukohaga. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 59/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 4.3.4.4 Valgustus. Vastavalt standardile EVS-EN 12464 on ruumide keskmine valgustustihedus projekteeritud: lx UGR Ra arvutuspind Toad 100 19 80 Tööpind Köök 200 19 80 Tööpind Pesuruum, WC 200 16 80 Põrand Tööpiirkonna ja lähiümbruse valgustustiheduse vahe on arvestatud nii, et suhe ei oleks suurem, kui 1,5. Valgustite hooldeteguri väärtuseks on arvestatud 0,8. Valgustid on projekteeritud seintele ja lak- ke nii, et oleks tagatud töökohtadel võimalikult ühtlane valgustusjaotus.Valgustuse lülitamine on projekteeritud valdavalt samast ruumist, kus asuvad ka valgustid. Hoone lähiümbruse valgustus on lahendatud sissepääsu juurde seintele paigaldatud val-gustite baasil. Projektis on antud valgustite lühiiseloomustus vastavalt nende kasutuskohale. Valgustid valib Tellija. 4.3.4.5 Maandamine ja potensiaalühendus. Peakilbile PJK on projekteeritud elektripaigaldise kordusmaandus maandustakistustega R<= 30 om. Maanduspaigaldis lahendada toitekaabliga samasse kaevikusse paigaldatava vaskjuhi Cu 25mm2 abil. Lisaks paigaldada majas vähemalt 1 m kaugusel kaablikraavi põhja ka süvamaandur. Maandus- juht ühendada kilbis PJK PEN latiga. Neutraaljuhi N ja kaitsejuhi PE ühendus on tehtud jaotuskes- kuses. Potentsiaalide ühtlustamiseks tuleb seadmete metallkonstruktsioonid, torustikud ja hoone metallkonstruktsioonid ning elektriseadmete kõrvalised juhtivad osad ühendada ühtsesse potent- siaaliüht-lustussüsteemi peamaanduslati ja PE lati kaudu. Elektritarvikute normaalselt pingevabad metallosad ühendada elektriseadmete rühmaliini kaablite kaitsejuhiga ‘PE’. Elektritarvikute kaitse- juhte ei tohi ühendada rühmades nii, et ühe seadme lahtilülitamine, näit. hoolduseks, katkestab ka teiste seadmete kaitsejuhi. Kõik potentsiaaliühtlustusjuhid (> 6 mm2) märgistada vastava selgitava tekstiga. 4.3.4.6 Elektripaigaldise kasutusjuhend. Käesolev juhend sätestab käsitletava elektripaigaldise kasutamise ja hooldamise üldised nõuded. Ju- hend on koostatud vastavalt standardile EVS-EN 50110-1:2015 „Elektripaigaldiste käit“, Seadmete ohutuse seadusele ja EV majandusministri määrusele nr. 34. 28.06.2015. “Nõuded käidukorraldu- sele” Peale valmisehitamist teostab elektripaigaldise ehitaja paigaldise elektrimõõtmised, vajalikud katsetused ja organiseerib tehnilise kontrolli teostuse, et saada kinnitust elektripaigaldise kasutuskõl -bulik-kuses ning annab paigaldise omanikule üle järgmise dokumentatsiooni: Elektripaigaldise teostusjoonised. Elektrimõõtmiste protokollid. Tööde vastuvõtu-üleandmisakt. Tehnilise kontrolli akt. Elektripaigaldise auditi tunnistus Elektripaigaldise omanik peab tagama, et elektripaigaldist kasutatakse õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt. Käsitletav elektripaigaldis on III liigi paigaldis, peakaitsmega alla 100 A ja elektri- paigaldise korrasoleku eest vastutab hoone omanik. Käidukorraldaja pole käesolevas elektripaigal- dises vajalik. Kõiki hooldustöid, mille käigus on vajalik kaitsekatete eemaldamine, (kaitseaste muutub väiksemaks, kui IP20 C ), juhtmete lahtiühendamine või seadmete vahetamine, peab teos- tama vajalikku elektrialast haridust ja oskust omav isik (elektrialaisik). Kõigi nende tööde puhul, mis on seotud juhtmete lahtiühendamise või seadmete vahetusega, (pingelähedased tööd), on töö ohutuks teostamiseks vaja täita järgmisi ohutusnõudeid: OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 60/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry -väljalülitamine -eksliku sisselülitamise tõkestamine -pinge puudumise kontroll -juurdepääsu tõkestamine lähedal asuvatele pingestatud osadele. Projekteeritud elektripaigaldise kasutustingimused ei esita kõrgendatud nõudmisi kasutusele ja hooldusele. Sisejuhtmestik on projekteeritud süvistatult ja ei vaja erilist hooldust. Kilpides ühen- duste kontroll ja pingutus teha esmakordselt 1 kuu möödudes peale pingestamist, järgmised vasta- valt käidukorraldaja poolt koostatud hooldusgraafikule. Seadmete ja aparaatide hooldust teha vastavalt tootja poolt antud juhistele. Valgusteid puhastada ja lampe vahetada vastavalt vajadusele. Perioodilise kontrolli käigus kõrvaldada avastatud defektid või koostada graafik nende kõrvaldami- seks. Käesolevas paigaldises on tehnilise kontrolli perioodsus 1 kord 10 aasta jooksul. 5. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Ehitustööde käigus on juhinduda kogumikus Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL 2000 too- dud nõuetest materjalide ja toodete paigaldusjuhistest, üldistest tuletõrje ja tervisekaitse nõuetest. Ehitustöödel juhinduti Vabariigi Valitsuse 08.12.1999.a. Määrusest nr. 37 (RT 1999, 94. 838). Ehitustöövõtja peab tagama, et enne ehituse alustamist koostatakse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama: -abinõusid, mida sellel objektil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks; -töötajate olmelist teenindamist; -abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet; -erimeetmeid ohtlike tööde kohta 6.KESKKONNAKAITSE Hoone rekonstrueerimise ja laiendamisega ning ekspluateerimisega ei kaasne keskkonnaohtu ja ohtlikke keskkonnajäätmeid. Ehitusettevõtja vastutab ehitutööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle ümbruses kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste ja määrustega. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse ja ladustada konteineritesse. Ehitusaegsed jäätmed la- dustatakse ehitusjäätmete ladustamisega tegelevas jäätmekäitlus ettevõttes vastavalt kohaliku oma- valitsuse jäätmehooldus eeskirjale. Ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Sorteeritud jäätmete kogumiseks on ette nähtud konteinerid, mis paigaldatakse selleks ette nähtud betoonalusele. Prügi regulaarseks äraveoks sõlmitakse vastavat litsentsi omava firmaga leping. Jäätmete konteinerid tühjendatakse sõlmitava jäätmeveolepingu alusel vastavalt vajadusele (täituvusele). Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale on jäätmevaldajatel-käitlusettevõtetel ja territooriumi halda- jatel kohustus säilitada 2 aastat dokumente, mis tõestavad jäätmete nõuetekohast kogumist ja üle- andmist. 6.1 Keskkonnakaitsemeetmed Töövõtja peab puhastama ehitusplatsi, viima ära suured kivid ja prahi, riisuma üle ja siluma platsi ning andma töö üle puhtalt ja lõpetatult. Kasvualuseks kasutada toiteainerikast kasvumulda. Kasvualus ei tohi sisaldada ehitusprahti, kive ega muid kahjulikke lisandeid. Kasvualus peab vasta- ma nii koostiselt kui ka struktuurilt kasutusotstarbele ja kasvutingimustele. Pinnas peab olema sel määral tihendatud, et ei tekiks vajumisi ja vee kogumise lohkusid. Haljasalal taastada kasvumulla kiht (15 cm), tasandada ja haljastada. Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalselt. Kõik väljaspool ehitusala kasvavad elujõu-lised puud säilitatakse ja korrastatakse. Tekkivad jäätmed kogub omanik krundil paigaldavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedamiseks tuleb omanikel sõlmida leping prügiveo firmaga. Üleliigne muld veetakse välja Tellija poolt määra- tud kohta. Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil. Ehitustööd teostada head ehitustava jär- OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 61/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry gides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kaevetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid, olemasolevate kom- munikatsioonide valdajate või hooldajate poolt seatud piiranguid ning haljastusalaseid nõudeid. Trassi kaevisele lähemal, kui 5m asuvate puude tüved tuleb katta laudisega ja lähemal, kui 2m puudele, tuleb kaevandada käsitsi. Hoone energia- ja veekulude vähendamiseks kasutada valamute segistitena vee- ja energiasäästu- tehnikaga segisteid. Nimetatud segistite avatud tavaasend tagab piisava veenivoo ja temperatuuri nõude- ja kätepesuks. Maksimaalse veehulga või temperatuuri saamiseks tõstetakse või pööratakse segisti kahva piirajast edasi. WC-pottide loputuskastid valida säästuloputusega (6 ja 3liitrit). Sani- taarseadmete, torustike ja materjalide valikul eelistada firmasid, millistel on keskkonnasõbralik tootmine ja millistel on läbimõeldud ning toimiv amortiseerunud toodangu ümbertöötlemise või taaskasutuse programm 7. TERVISEKAITSE Tervisele ohtlikke tegevusi pole krundile projekteeritud. Täidetakse Eesti Vabariigis kehtivaid tervisekaitse norme:  „Rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus“. Riigikogu seadus, vastu võetud 17.02.2011  “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müratase- me mõõtmise meetodid” . Sotsiaalministri määrus nr 42, vastu võetud 04.03.2002.  Kõik ehituses kasutatavad tooted ja materjalid peavad olema Tervisekaitseinspektsiooni kasutus-ohutuse nõuetele ja vastavad. Vabariigi Valitsuse 1996.a. määrusega 230 ( RT I 1996, 70,1209 1997 61, 1209 ) kinnitatud „Ehitusmaterjalide ja –toodete nõuetele vastavuse tõendamine“ nõuetele.  Tööde teostamisel tuleb juhinduda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (ET1 0111-0685). Ehitamisel ja hoone ekspluatatsioonil ei kasutata materjale ega aineid, mis võivad kahjustada inimeste tervist (näiteks asbesti). Kõik materjalid ja seadmed peavad olema terved ja kvaliteetsed ja vastama kehtivaile normidele ja standarditele. Reoveed juhitakse reovee imbväljakule läbi septiku. 8. ENERGIATARBIMISEST. ENERGIATÕHUSUS. 8.1 Üldist Energiamärgis näitab hoone energiatarbimist kütmisele, jahutusele, vee soojendamisele, ventilat- sioonile ja valgustusele. Energiatõhususe arvutamisel lähtutakse Ettevõtlus- ja infotehnoloogia- ministri määrusest nr63, 11.12.2018 «Hoone energiatõhususe miinimumnõuded». Mida kõrgem on energiatõhususe klass (A-st kuni G-ni), seda väiksemad on energiaarved. Energiaarvutusel põhinev energiamärgis lisatud kausta (v.t dok. PIIRI_EP_AR-9-04_energyamargys). 8.2 Hoone suletud netopind 162,3m2 8.3 Energiarvutuste lähteandmed: 8.3.1 Arvutustsoonide arv: 1 8.3.2 Küttesüsteemi tüüp: Soojuse tootmine ja kütus -Soojavarustuse liik: Kohtküte; Muu (maasoojus kollektor) -Energiaallikas maasoojus + elekter Tahke (puit, turvas, brikett, puitgraanul, saepuru vmt.) -soojuse jaotamine tsentraalne: põrandaküte 8.3.3 Soojuspumba tootemärgise kütmise sessonne energiatõhususe klass vähemalt A++ 8.3.4 Ventilatsioonisüsteem: Sundventilatsioon soojustagastiga Paigaldatava ventilatsiooniseadme tootemärgise energiatõhususe klass vähemalt A+. 8.3.5 Jahutussüsteem: Lokaalne jahutus. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 62/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 8.3.6 Õhulekkearvu väärtuse allikas: Majandus- ja taristusministri määruse nr 58, redaktsioon 18.01.2019, jõustunud 21.01.2019. 8.3.7 Joonsoojusläbivuse väärtuse allikas: Kredex “Piidetarindite liitekohtade joonsoojusläbivus kataloog“ TTÜ 2017“ Liitekohtade joonkülmasildade väärtused on kirjas "Energiamärgise lähteandmetes tulbas "Soo- juskadu läbi joon- ja punktsoojusläbivuse" 8.3.8 Välispiirete soojusläbivused (U-arvud) Konstruktsioon Soojajuhtivus W/m2K Olemasolev rekonstrueritav Hoone laiendused hooneosa Sokkel 0,20 W/m2K Vundament 0,18 W/m2K Põrand pinnasel 0,12 W/m2K Aknad U=0,8 W/m2K. SEINAD: Eluruumide seinad Välisõhuga kokku U=0,147 W/m2K; U=0,14 W/m2K; puutuvad seinad Puidu kohal pinnaga 5x5 cm Puidu kohal pinnaga 5x5 cm U=0,245W/m2K (v.t märkus 1). U=0,22W/m2K (v.t märkus 1). Tehnilise ruumi ja veranda seinad - U=0,17 W/m2K;Posti kohal laiusega 5cm U=0,317 W/m2K (v.t märkus 1). KATUSLAED: Katuslagi -ja pööningu vahelagi - U=0,108 W/m2K; veranda kohal Sarikate ja talade kohal U=0,167 W/m2K. Esimese korruse katuslagi - Soojustuse kohal U=0,108 W/m2K; juurdeehituse lamekatusega osas Lae tala kohal U=0,187 W/m2K. Katuslagi -ja pööningu vahelagi U=0,11 W/m2K; olemasoleva rekonstrueeritava Sarikate ja talade kohal U=0,17 hooneosa kohal W/m2K. VAHELAED Esimese korruse vahelagi - U=0,108 W/m2K; juurdeehituse viilkatusega osas Talade kohal U=0,165 W/m2K. Esimese korruse ja pööningu U=0,11 W/m2K; vahelagi rekonstrueeritavas Talade kohal U=0,17 W/m2K. hooneosas Märkus: 1) Need pinnad on väikesed 5x5 cm moodustavad seina pinna ühest ruutmeetrist maksimaal- selt 0,000025% ei tohiks alla viia kogu seina soojajuhtivust. 8.3.9 Lokaalse taastusenergiasüsteemid (n.t päiksepaneelid) puuduvad. 8.3.10 Elamu ventilatsiooniagregaadi soojusvaheti kasutegur 80% 8.3.11 Hoone energiamärgis: klass C. 8.3.12. Energiatõhususe arv (ETA): 147 kWh/m2 a (kWh kõetava pinna 1m2 kohta) 8.3.13 Ehitusloa taotlemisel väljastatakse üksikelamule energiamärgis. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 63/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry 9.KOORDINAADID 10. SISSEPÄÄSUPUNKT 6418841.2845 671292.7851 6418836.0336 671295.4302 6418843.7761 671297.7123 6418841.8143 671298.7043 6418843.3170 671301.6150 6418840.0497 671303.2673 6418842.9668 671309.0360 6418832.0600 671314.4142 6418828.3780 671307.1330 6418824.2049 671309.2433 6418821.0234 671302.9517 6418828.3479 671299.2478 6418826.6495 671295.8638 6418830.6653 671293.8426 6418832.3993 671297.2717 11. ILLUSTRATSIOONID PILT 1. 3D VAADE LÄÄNEST OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 64/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry PILT 2. 3D VAADE PÕHJAST PILT 3. 3D VAADE IDAST OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 65/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry PILT 4. 3D VAADE LÕUNAST PILT 5. 2D VAADE LOODEST. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 66/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry PILT 6. 2D VAADE KIRDEST PILT 7. 2D VAADE KAGUST. OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Piiri; Alakülä küla; Võru Vald; Võru maakond k/ü 76701:002:1370 ÜKSIKELAMU REKONSTRUEERIMISE JA LAIENDAMISE (≥ 33%) EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT 67/67 Dokument: PIIRI_EP_AR-3-03_seletuskyry PILT 8. 2D VAADE EDELAST. Märkus: värvid illustratsioonidel on informatiivsed ja ei pruugi vastata teglikkusele/soovitule. Fassaadi värvivalik on illustratiivne. Seletuskirja koostas: Arhitekt/ehitusprojekti autor: Kaie Moorast / / allkirjastatud digitaalselt. Insener/arhitekt. Vastutav spetsialist: Kert Kits / / allkirjastatud digitaalselt. Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase 7 OÜ ARHITEKTUURIBÜROO A&K Töö nr. 20/20. Reg.nr.102535512; EP10253521-001, Muinsuskaitse tegevusluba E418/20 K.Moorast /allkirjastatud / Kutsetunnistus VS4112/2009, Muinsuskaitse ins/arhitekt K.Kits, /allkirjastatud digitaalselt/ Kutsetunnistus 110859, volitatud arhitekt, tase digitaalselt 7  Ol. ol. kaev K1-1 MP 86.53 TP 86.01 SK -1 TP 86.01 p JK p eakil Proj. l v aabe asole toitek Olem pumba u ka e v -2 SK JK SK- 1 1 K- L P 2 SK 110 6.8 -1 s 8 Kaa 86,53 1 L MP 6,0 00P i 8 0x8 PL Põh 6,01 120 400 1) 8 1 tik 86,0 Sep s 8 6.7 7 2) -1 Kaa 71,47 3 SK MP 8,8 i 6 Põh 9,69 6 1) 6 69,7 2) SK 30, -2 0m K11-1 kaev 400/315 PE+külmumiskaitse MP 86.50 Maa sees (soojustatud) TP 86.10 Ø110 EPS; i=0,015 TP 86.10 PK PK SK SK-2 Projekteerija: Objekt: Üksikelamu rekonstrueerimise ja laiendamise ( > 33%) SK Töö nr: Asukoht : Piiri, Alakülä küla, Võru vald, SK-1 EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT T-20/20 Võru maakond. (76701:002:1370) Omanik: Aila Kikas allkirjas- ASENDIPLAAN. Keldrikaela tee 14, 63211 Mammaste Põlva Vald, Põlva Maakond tatud reg. nr. 10253512; EP10253512-001 Tellija: Martin Kikas TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN Muinsuskaitse tegevusluba E418/2009 in/arhitekt digitaal- tel. +372 50 57 392; [email protected] P. autor Kaie Moorast M 1:500 V.spets. K.Kits selt Vol.arhitekt, tase 7 DOK. TÄHIS: PIIRI_PP_AR-4-02_asend_2020-07-07  Risto Kikkas Võru Vallavalitsus Teie 07.10.2020 [email protected] Võrumõisa tee 4a Meie 20.10.2020 nr 15-2/20/46258-2 65605, Võru, Võru maakond Piiri kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Võru maakonna Võru valla Alaküla küla Piiri kinnistu (katastritunnus 76701:002:1370) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 232217). Kinnistu asub riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Arhitektuuribüroo A&K OÜ töö nr T-20/20 „Üksikelamu rekonstrueerimise ja lahendamise (≥33%) ehitusprojekt. Põhiprojekt“. Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 30.09.2019 kirjaga nr 15- 2/19/42999-3. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. PIIRI_EP_AR-3-01_seletuskyry 2. PIIRI_PP_AR-4-02_asend Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 2 (2)