Ettepanekud

Tartu Vallavalitsus Teie 03.09.2020 nr 7-1/33-31 [email protected] Haava 6 Meie 20.10.2020 nr 15-2/20/40892-2 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512, Tartu maakond Ettepanekute esitamine Tartu valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule Olete teavitanud Maanteeametit oma 03.09.2020 kirjaga nr 7-1/33-31 Tartu valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumisest 21.09.2020- 21.10.2020. Tartu valla üldplaneeringu ja KSH koostamine on algatatud Tartu Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 15. Maanteeamet on 29.03.2018 kirjaga nr 15-2/18/11118-2 esitatud ettepanekud Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele ning 22.05.2019 kirjas nr 15-2/19/19370-2 oleme andnud alevikke läbivate riigiteede osas kilomeetrivahemikud, kus näeme 30 m kaitsevööndi määramise vajadust. Tutvusime avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu dokumentidega ning esitame järgnevad tähelepanekud üldplaneeringu materjalidele: 1. Palume täiendada kaardirakenduses riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassiga kavandatud teedevõrgu lahendust vastavalt teemaplaneeringu joonistele „Puurmani vald ja Laeva vald“, millel on kajastatud Pikknurme ja Puurmani õgvendused ja Altnurga-Kärevere lõik osaliselt ning „Laeva vald ja Tähtvere vald“, millel on kajastatud Altnurga-Kärevere lõigu teine osa, Kärevere möödasõit ning lõik kuni Tartu linnani. 2. On sobilik ja vajalik, et liiklussõlme tähistav sinine ovaal kataks liiklussõlme ruumivajaduse mõningase varuga. Eelistatud oleks Vahi liiklussõlme lahenduse täpsustumisel ka Tartu põhjapoolse ümbersõidu kajastamine Tartu valla territooriumil. 3. EhS §70 lg3 alusel võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Maanteeameti seisukohalt on võtmeküsimusteks riigitee ohutus ja toimimine, mida kaalume juhtumipõhiselt. Soovime veel kord selgitada ja kinnitada, et teekaitsevöönd ei tähenda automaatselt ehituskeeldu. >10 m laiused kaitsevööndid on asulates vajalikud selleks, et võimaldada laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liiklusriskidega riigitee lõikudes (kiiruspiirang ≥70 km/h, kehtivat kiiruspiirangut mittetoetav liikluskeskkond, piiratud nähtavus, kõrge liiklussagedus jms), kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 10 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ning vajab koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  3.1. Tutvusime Teie esitatud ettepanekutega 10 m teekaitsevööndite määramiseks Vasula ja Maarja-Magdaleena piirkondades. Võttes arvesse kompaktset hoonestusala, 50 km/h kiirusrežiimi ning olemasolevat hoonestusjoont, nõustume kõigi esitatud ettepanekutega. 3.2. Lähtudes tänasest hoonestusjoonest ja piirkonna kiirusrežiimist kontrollisime veel kord üle meie pakutud kilomeetrivahemikud 30 m teekaitsevööndite määramiseks ning palume üldplaneeringu koostamisel ikkagi arvestada järgnevatega:  Tabivere alevikus riigitee nr 14180 Puurmani-Tabivere km 20,66-21,57 (riigitee 14201 ristmikust aleviku piirini) – riigitee asub küll alevikus, aga tegemist on asulavälise liikluskeskkonnaga, kus kiirusrežiim on 90 km/h ja puudub selge hoonestusjoon. Planeeritud maakasutus on kõnealuses lõigus peamiselt äri- ja tootmismaa juhtotstarve. Antud maakasutuse puhul on tavapärane, et parklad ning muud manööverduseks vajalikud pinnad kavandatakse riigiteega külgnevalt. Seetõttu on laiem kaitsevöönd ühelt poolt vajalik riigitee ohutuse ja toimivuse tagamiseks, teisalt ei kitsenda see oluliselt hoonete ehitamist.  Tabivere alevikus riigitee nr 14201 Tabivere-Visusti km 0,0-0,309 (riigitee 14180 ristmikust aleviku piirini) – riigitee asub alevikus, aga tegemist on asulavälise liikluskeskkonnaga ning väljakujunenud hoonestusjoon puudub.  Tabivere alevikus riigitee nr 14218 Voldi tee km 0,0-0,978 (riigitee 14180 ristmikust aleviku piirini) – nähtavuskauguste tagamine vajab juhtumipõhist lähenemist. Peamine maakasutuse juhtotstarve on äri- ja tootmismaa. On tõenäoline, et hoonestus kavandatakse väljapoole teekaitsevööndit ning oluline on transportpindade asetus ja liitumised riigiteega. Olemasolev tootmiskompleks asub riigiteest >50 m kaugusel.  Äksi alevikus riigitee nr 14221 Äksi-Kukulinna km 1,06-3,21 (Kalmistu tänavast Äksi tee 11 kinnistu) – Nõustume 10 m teekatisevööndiga riigitee Saadjärve poolsel küljel, kus hoonestusjoon on välja kujunemas. Teisel pool teed soovitame siiski määrata kaitsevöönd 30 m, kuna tulenevalt riigitee klassist ja kiirusrežiimist võib piirkonna arenemisel tekkida probleem juurdepääsude võimaldamisega. 30 m teekaitsevööndi määramine ühel pool teed annab piisava ruumi ja võimaluse koha- ja lahenduspõhiseks kaalutluseks.  Kõrveküla alevikus riigitee nr 22210 Kõrveküla-Lähte km 1,009-2,478 (Sinilille tn ristmikust aleviku piirini) – mõistame, et kõrvalmaantee toimib piirkonnas tänavana, aga tulenevalt asukohast kurvil ja 90 km/h kiiruspiirangust peame vajalikuks 30 m teekaitsevööndi määramist. Planeeritud maakasutus on piirkonnas varieeruv ning oleneb tulevikus palju arendajatest. Hiljem põhjendada, miks ikkagi peab ohutuse või nähtavuse tagamiseks arvestama normikohase külgnähtavusalaga 16-20 m on keerukam, kui kohe määrata laiem teekatisevöönd ning hiljem nõustuda ehitustegevusega kaitsevööndis vastavalt konkreetsele juhtumile. 4. Seletuskirja lk 68 liikluskorralduse üldiste põhimõtete peatükis punkt 4 viimase lause sõnastust „Olemasoleva mahasõidu likvideerimisel rajab uue kogujatee või tagab juurdepääsu Maanteeamet“ tuleks muuta või täiendada. Meie lähtume oma tegevuses teehoiukavast ja sellega paika pandud ajalisest raamist, seetõttu ei ole kohustuse määramine kõikidel juhtudel otstarbekas. Tihti on olukordi, kus piirkonna arendushuvi jõuab ette riiklikust huvist või on olemasolevate mahasõitude likvideerimine tingitud ainult arendushuvist (nt uue ristmiku rajamise eelduseks on olemasolevate mahasõitude likvideerimine). Teeme ettepaneku muuta lause sõnastust järgmiselt „Olemasoleva mahasõidu likvideerimisel tagatakse juurdepääs kinnistutele koostöös Maanteeametiga“. 5. Oleme on täpsustanud tingimusi rajatiste puhul, mille kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast (nt tuulikud, mobiilimastid). Palume elektrituulikute kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende 2 (3)  funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. Muus osas nõustume koostöötabelis antud vastustega meie ettepanekutele. Täname Teid koostöö eest. Oleme vajadusel valmis selgitama ja täpsustama meie kirjadega esitatud ettepanekuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 3 (3)