Korraldus

Riigihanke nimetus: „ Riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu-Keila lõigu ja Keila lõunapoolse ümbersõidu eel projekti de koostamine “ Riigihanke alusdokument III Tehniline kirjeldus Projekti eesmärk Põhimaantee 11 (E265) Tallinna ringtee km 34,0 – 38,0 liiklusohutuse taseme tõstmiseks 2+2 sõidurajaga maantee projekteerimine ning Keila lõunapoolse ümbersõidu 1+1 sõidurajaga maantee projekteerimine Tallinna ringtee ja riigitee 11371 Keila-Ohtu vahelises lõigus . Eelprojekt peab olema koostatud vähemalt mahus, mis võimaldab anda ehitusloa. Projekt koosneb neljast lõigust, mille realiseerimine peab olema võimalik eraldiseisvalt, mistõttu eelprojektid vormistatakse eraldi: Lõik 1: Riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu-Keila lõigu eelprojekt ( Tallinna ringtee km 34,0-38,0 2+2 sõidurajaga maantee , kokkuviimine Kanama -Valingu põhiprojektiga ning Keila linna sissesõidul olemasoleva olukorraga) . Tallinna ringtee Valingu-Keila 2+2 tee ehitus on teehoiukavas 2024-2026; Lõik 2: Keila lõunapoolse ümbersõidu eelprojekt ( Keila lõunapoolne ümbersõit Tallinna ringtee ja riigitee 11371 Keila-Ohtu vahelises lõigus ) ; Lõik 3: T8-T11 liiklussõlme eelprojekt (põhimaanteede 8 ja 11 liiklussõlm koos Keila põhjapoolsele ümbersõidule viiv a haruga ning vajalike ümberehitustega Tallinna ringteel (ligikaudu km 36,6-38,0) ning Tallinn-Paldiski maanteel (ligikaudu km 24,0-25,0) ; Lõik 4: Riigitee 11117 Valingu-Jõgisoo eritasandilise raudtee ületuskoha eelprojekt (r iigitee 11117 Valingu-Jõgisoo eritasandiline raudtee ületuskoht (uues asukohas) , kokkuviimi ne Tallinna ringtee le projekteeritava Valingu liiklussõlmega ) . Lõikude 1, 3 ja 4 osas on koostatud eskiisprojekt ( Novarc Group AS ja Reaalprojekt OÜ töö nr P17001c-13421) , mis asub lingil: https://pilv.mkm.ee/s/578a5kOh97AcQJb . Võtta eskiislahendus projekteerimisel üldjoontes aluseks , kuid hinnates kogujateede, kerg liiklus teede , liiklussõlmede jne sobilikkus t , v ajadusel korrigeerid a, täienda da ja muuta lahendust. Kasutada on lubatud ka eskiis projekti konstruktsioonilisi lahendusi kui need uue projekteeritava lahenduse ga sobivad . Olemasolev olukord Põhimaantee 11 (E265) Tallinna ringtee km 34 ,0 – 38 ,0 Valingu – Keila lõik asub Harju maakonnas Ha r ku ja Saue valdades ning paikneb Saue linna ja Keila linna vahel . Aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused 2019.a andmetel on 9917 a/ ööp , sh raskeliikluse osakaal 7%. Lühikesel lõigul on mitmeid ristmikke, mis tekitavad põhimaanteel liiklusohtu. Lõigul on toimunud mitmeid inimvigastustega liiklusõnnetusi. 2+2 sõidurajaga maantee kavandamisega projekteeritakse Tallinna ringtee viimane lõik 2+2 maanteeks. Lõigule eelnev Kanama -Valingu lõik on projekteeritud 2+2 sõidurajaga , selle ehitushange on kavandatud sügis el 2020 . Keila lõunapoolse ümbersõidu kavandamine lõigus Tallinna ringtee – Keila-Ohtu kõrvalmaantee lahendab osa Keila lõunapoolse ümbersõidu trassist ning võimaldab suunata osa transiitliiklusest nimetatud lõigule. Varasemalt koostatud p rojektide loetelu : Põhimaantee nr 11 (E265) Tallinna ringtee km 34-38 Valingu-Keila lõik, eskiisprojekt II etapp ( Novarc Group AS ja Reaalprojekt OÜ töö nr P17001c). E265 Tallinna ringtee Kanama -Valingu (km 30,1-34,5) teelõigu põhiprojekt – Novarc Group AS töö 1342-PP . Tallinna ringtee eelprojekt – K-Projekt AS töö nr 05298-GE. E265 Tallinna ringtee (T11) Kanama - Keila teelõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonnamõju leevendusmeetmete eelprojekt, aruanne (OÜ Alkranel , 2014) . Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinna ringtee l , 2005 Lauri Klein ja Val Rajasaar. Lähteülesanne Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. Arvestada järgmiste parameetritega: Projekteerimise lähtetase – rahuldav; Põhimaantee lubatud suurim sõidukiirus – 1 1 0 km/h P õhi maan tee ristlõige – 2 +2 (0,5+2,0+3,5+3,5+1,0+0,8+1,0+3,5+3,5+2,0+0,5) Kõrvalmaantee suurim lubatud sõidukiirus – 90 km/h Jalg- ja jalgrattateede laius – 2,5 m; Jalg- ja jalgrattateede tunnel – 3,5 m. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda liikluskorralduse juhise 3. osa punktist 1. Kogujateedel teha ettepanekud kasutatavusest lähtuvalt. A rvestada , et tegu on eriveoste marsruudiga . Tagada gabariidid 7x7m, mass KM3 3600 , pikkus 60,00m . Muud parameetrid valida põhimaanteel lähtuvalt kiirusest 1 1 0 km/h , põhjendatud juhtudel madalam, kõrvalmaanteel 90 km/h , põhjendatud juhtudel madalam . Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale . Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. Uurimistööd Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale e skiis projekti valmimist ja avalike arutelude läbiviimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka peale e skiisp rojekti valmimist. Täiendavalt tehtavate uurimistööde eest makstakse vastavalt Lepingule) . Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. Topo -geodeetilised uurimistööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: Topo -geodeetilised uuringud teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo -geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. Töövõtja peab koostama ja kooskõlastama Tellijaga enne tööde algust topo -geodeetiliste tööde kava. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates ristmikust. Täpsustatakse uuringute kavas. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja allavoolu). Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min- max ). Uurida tehnovõrkude paiknemist mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavust/kõrgust. Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude asukohad ja sügavus/kõrgus kanda plaanile . Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alusplaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo -geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ja Maa-ameti geoportaalist vektorkujul kättesaadavad katastriüksuste piirid. Koostada piiriandmete aruanne, milles esitada muuhulgas piiriprotokollide andmed ja hinnang piiriandmete täpsustamise vajaduse kohta. Koostada tabel piirnevate maaüksuste andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress), mõõdistusviisi ( L-Est , plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. Topo -geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. Vormistusnõuded: Koostada topo -geodeetiliste uurimistööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus digitaalselt. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli DTM, DWG ja LandXML formaadis. Esitada mudelifailidena kõik projektlahendusega seotud rajatised, elemendid. Täpsem nimekiri esitatavatest mudelitest vt Lisa 7 . Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala kohta. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv). Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude rajatiste juures. Esitada olemasolevad tehno - ja muud rajatised 3-mõõtmelise mudelitena landxml , dwg või ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates failidena (vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis). Andmete puudumisel (nt sügavusandmed), tuleb mudelis kajastada eeldatavaid asukohti, erisused kirjeldada ära mudeli kaaskirjas. Andmete puudumise kohta tuleb lisada andmete omanikupoolne vastavasisuline kiri. Teostada geotehnilised uurimustööd : J uhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “ Geotehniliste uuringute juhised” . E nne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava ( mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellija le ). G eotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmi ke ja rajatiste projekteerimist. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik selgitada kõik olulised pinnaseomadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnaseparameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang. Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole vaiaotsi; uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol . Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning pi ki teed soise ala algus ja lõpp. Jalg- ja jalgrattateedele näha ette vähemalt kasvup innase paksuse määramine iga 10 0 m tagant. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *. ags formaadis. Täpsemad juhised vt p.4. 2 .1 juhendist. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt. Sildade projekteerimiseks teostada vajalikud hüdroloogilised uuringud ja hüdraulilised arvutused , koos vooluveekogu topo -geodeetilise mõõdistamisega: Teostada vooluveekogu sängi mõõdistamine planeeritavast rajatisest kummalegi poole vähemalt 100m ulatuses (voolusängi ristlõiked iga 25m tagant). Hüdraulilise arvutuse aruanne peab koosnema järgmistest arvutustest: vooluveesängi pikikalde määramine mõõdistatud alal; vooluveekogu valgala määramine; veevooluhulga määramine (analoog jõe põhjal); max . vooluhulga määramine (arvestades tõenäosust); normaal- ja kõrgveetasemete määramine; torusilla korral optimaalse ristlõike määramise; toru läbilaskvusest tulenev paisutuse kõrguse- ja paisutusala suuruse määramine. Vajalik veetaseme modelleerimine rajatavate sildade asukohas. Plaani joonistel näidata ära kõrgvee tase ehk üleujutatud ala. Täiendavad tingimused: arvutuslik kõrgveetase ei tohi ületada 75% toruristlõikest. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt. Teostada l iiklusuuring ud : Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab: Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset; Määrata koormussagedus. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: liikluse prognoosi; liikluskoosseisu ja koormussagedust; teenindustaset; liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi; aruande kokkuvõtet . Lõi k u de 2 ja 3 liiklus modelleerida. Liiklusuuringus käsitleda kergliikluse vajadusi ning bussipeatuste kavandamist, sh selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuse kasutatavus. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040 “ keskmise kasvuga. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse , millise liikluskasvuga tuleb kat endi projekteerimisel arvestada. Koostada k atendi projekt : Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehit ustehnoloogiliste kirjeldustega. Teostada katendi arvutus vähemalt k olme le võrreldavale katendikonstruktsiooni variandile (KS, killustikust alus, Rootsi katendikonstruktsioon ). Lisaks tuleb arvestada „Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi“ Tabel 1 märkused tooduga. Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust. Ühe variandina tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse kohaselt kasutatakse kohalikke materjale ( ~ 50 km raadiuses). Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutami se uues katendikonstruktsioonis. Olemasolevate katendite seisukorra hindamine : Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud olemasolevate teelõikude seisukorda. Hinnata tuleb kõiki projektiga puudutatavaid teid. Põhimaantee osas vastavalt Pavement Management System (PMS) või mõne muu Tellija poolt aktsepteeri tud hindamissüsteemi põhjal; Põhimaantee osas e sitada olemasoleva olukorra kompleksanalüüs, mis viiks kokku geotehniliste uuringute tulemused katte tänase se i sukorraga (defektid, kandevõime andmed, roopad jms). Andmete analüüsi põhjal tuleb esitada arvutuslike nõrgimate kohtade piketid ( min 5tk ) ; Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks, millega projekti de koostamisel arvestada. Katendi aruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaad e 50 km raadiuses ( Maa -ameti jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti (de) keskele. Andmed grupeerida tabelis 10, 30 ja 50 km kaupa. Karjääride omanikelt tuleb küsida maksumused, materjalide o m adused , saadaolevad kogused (esitada koondtabelina) ; Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega , millist materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel eelistada , et saada optimaalseim lahendus (projekteerijal valida kogukuludelt soodsaim lahendus) . Eraldi tuleb välja tuua ehituse massvedude tugevdamist vajavad teed koos maksumusega. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused, mida tuleb teha 20 a a sta kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele . Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru 1 cm. Katendiarvutus peab lähtuma geotehnilise st uuringu st . Peale katendiarvutust materjalide nimetused ehitajale kirjeldada projektis kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2T3 järgselt. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale. Olemasolevate üld - ja detailplaneeringute väljaselgitamine : Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld - ja detailplaneeringud ning arvestada nendega projekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud , mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld - ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. Täpsustada kõik võimalikud piirangud , mis võivad mõjutada tee- ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. Teostada lõigu 2 osas k ergliiklusteede vajaduse hindamine (vastavalt „ HYPERLINK "https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid" Kergliikluse prognoosimise juhend-2013 “, leitav Maanteeameti koduleheküljelt). Kergliiklusteede vajaduse hindamisel peab selguma ka kergliiklustee tunnelite rajamise vajadus ning kohad , kus on mõistlik kavandada sõidutee ületuskohad. Teostada mürauuring : Mürauuring peab arvesse võtma kõige värskema liiklusloenduse ja liiklusprognoosi tulemusi (vastavalt liiklusuuringule). Mürauuring peab käsitlema olemasolevat, ehituse järgset ja prognoositavat olukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud tingimustele, mis toob maantee liikluse puhul esile põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056, mis on sobilik müratõkete toimise hindamiseks. Mürauuringus peab välja tooma teised olulised müraallikad piirkonnast ning nimetama uuringud, milles on nende müratasemeid hinnatud. Seletuskirjas peab olema akustilisest mudelist välja toodud 3D pilt. Mudeli mõõtmed ja arvutusalade valik ning mürauuringu sisu kooskõlastada Tellijaga kirjalikult e-kirja teel. Mürauuringus peab olema välja toodud müratõkete heliisolatsiooni- ja helineelduvusvõime, mis on toodud standardis EVS-EN 14388:2015. Ehitamise järgne olukord - liiklusloenduse andmete alusel projekteeritud lahendusega mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete fassaadidel (fassaadi arvutus , i.k . building evaluation ) arvutatud L d ja L n müraindikaatorid 2 meetri kõrguselt, mis ületavad L d > 55 dB ja L n > 45 dB ; Mürakaardid ehitusjärgses olukorras koos ja ilma müratõketeta arvutatud L d ja L n müraindikaatorid Prognoositav olukord - perspektiivseks olukorraks loetakse tee plaanilist ja kõrguslikku lahendust ning tee liiklussagedust tee avamisele järgneval 20 aastal. Perspektiivses olukorra müra peab olema kirjeldatud projekteeritud lahendusega mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete fassaadidel (fassaadi arvutus , i.k . building evaluation ) arvutatud L d ja L n müraindikaatorid 2 meetri kõrguselt, mis ületavad L d > 55 dB ja L n > 45 dB . Mürakaardid prognoositava liiklussagedusega koos ja ilma müratõketeta arvutatud L d ja L n müraindikaatorid; Müratõkete vajadus eluhoonete juures vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ esitada olemasoleva, ehitamise järgse olukorra ja perspektiivse liiklussageduse alusel tabelina. Müratõkkeid rajatakse vaid eluhoonena kasutusluba omavate hoonetele, mille kontroll toimub Ehitisregistri alusel. Eraldi lõiguna tuua välja analüüs kategooriate rakendamisest normtasemete määramisel. Üldplaneeringus välja toodud kategooriate arvestamisel võib olla vastuolu, kui müratundlike alade kategooriate määramise aluseks olnud maakasutuse juhtotstarvet kavandatakse muuta või muid alasid kavandatakse muuta müratundlikeks aladeks. Nende alade puhul peab käsitluse kokku leppima Maanteeametiga. Müratõkete toimivus nii ehitusjärgselt kui perspektiives olukorras peab olema müratundliku hoone teepoolsel fassaadil ehk hinnatava punkti juures vähemalt 5 dB . Müratõkete kõrgus maanteede ääres peab olema vähemalt 3 meetrit teekattest. Vertikaalsed arvutused peab esitama kokkuleppel Tellijaga, eelkõige keerulise geomeetriaga asukohtades. Iga müratõkke kohta tuleb eraldi 3D pilt teha ning vertikaalne arvutus; Mürakaardid pdf formaadis sisse zoomitavad ; Arvutusruudu suurus ei tohi olla suurem kui 3m x 3m, mudeli kõrgusandmetena peab kasutama projekteeritud lahendust, geodeetiliste mõõtmiste andmeid (teeprojekti geodeetiliste uuringute DTM mudeli) ning Tellijaga kooskõlastatud kõrgusjooni; Sõidukiirus valida vastavalt projektlahenduses toodud lubatud sõidukiirus; Kasutada ööpäevast liikluse jaotust ja raskeliikluse ööpäevast osakaalu jagunemist, mis põhineb uuringul „Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring“, kui liiklusprognoos ei näe ette muud prognoositavaks aastaks. Müraarvutustarkvara tingimused – tuleb kasutada tarkvara viimast versiooni, müra vertikaalne arvutus ja kujutamine, 3D pildi võimalus mudelist, fassaadiarvutus hoonel ( i.k building evaluation ), võimalus märkida mürakaartidel erinevate värvidega müratundlikud ja teised hooned, mürakaardi- ja punktiarvutuse võimalused, mudeli . shp , . cna või . dxf eksportimise võimalus; Mürauuring esitada Tellijale projekteerimise käigus digitaalselt. M ürauuringu mudel esitada . shp , . cna või . dxf failides. Mürauuringu koostaja peab omama vähemalt 5 aastast kogemust mürauuringute koostajana ning tõendama, et on koostanud vähemalt 2 mürauuringut pindalaga 50 000 m 2 , kus on käsitletud maanteeliiklust ja müraleevenduse meetmeid müratõkete näol. Ulukiuuring : Viia läbi kogu projekteeritava ala ulatuses 0,5 aastase kestusega ulukite jäljeuuring (välitööd), selgitamaks ulukite võimalikud liikumisalad üle analüüsitava teelõigu. Lisaks tuleb uurida kahepaiksete ja roomajate võimalikku esinemist uuritaval alal (sigimis- ja talvitumisveekogude esinemine, elu ja rändealad) ning selgitada leevendavate meetmete rakendamise vajadus teeprojektis. Uuritavateks liigirühmadeks on imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Välitööd kavandada ajale, mis hõlmab endas mh talvist lumeperioodi ja kevadist kahepaiksete sigimisperioodi. Kogu projektiala läbida vähemalt 6 korral, neist soovitavalt 4 talvisel lumeperioodil ning 2 kahepaiksete sigimisperioodil, fikseerides loomade liikumise ja muud tegevusjäljed transektiplaanidele (esitatakse ulukiuuringu seletuskirja lisana). Välitööde ja olemasoleva informatsiooni põhjal koostada ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs, esitatakse uuringuaruandena (seletuskiri). Töö eesmärgiks on selgitada välja transpordi ja ulukite liikumise vahelised konfliktalad ning võimalikud leevendavad meetmed elupaikade sidususe tagamiseks, sõltuvalt eel projek ti eesmärkidest ja lahendustest. Võimalike leevendavate meetmete osas analüüsida maantee tarastamist, tarakatkestusi, altpääse jms ulukirühmade (suurulukid, väikeulukid) kaupa, määrates miinimummeetmed elupaikade sidususe tagamiseks; analüüsida er i piirdetüüpide mõju elustikule. Analüüsi tulemuste esitamiseks koostada aruanne, mis koosneb seletuskirjast ja tulemusi/ettepanekuid kajastavatest skeemidest/joonistest. Nõuded ulukiuuringu töövõtjale ja isikutele : Töövõtja nimetab uuringu eest vastut ava(d) isiku(d) ehk eksperdi(d); Uuringu vastutavaks eksperdiks saab olla bioloogia või zooloogia kõrgharidusega isik, kel on varasem töökogemus ulukiseire või muu Eesti loomastiku uurimise va ldkonnas, sh välitööde kogemus; Vastutav ekspert võib kaasata teisi eksperte, kel peab seejuures olema samuti varasem kogemus ulukiseires või muudes Eesti loomastikku puu dutavates uurimustes osalemisel; Vastutav ekspert peab käesoleva töö iseloomust tulenevalt valdama jäljeloendust, liigi määramist, seostamist loodusmaastiku ja aastaajaga ning ilmastikuga ning mis eeldab aastase elutsükli tundmist liigiti, liikide omavahelisi suhteid, vanusest ja soost tulenevaid käitumistavasid aasta-ajati jms. Eskiisprojekt Koostada riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu-Keila ja Keila lõunapoolse ümbersõidu eskiisprojekt id neljale lõigule. Eskiisprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määruses nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eskiisi koostamise nõuetele. Eskiisprojekt id peavad olema vo r mistatud selliselt, et on piisavalt selgelt loetavad projekteerimistingimuste menetluses kaasatud isikutele ja as u tu stele. Eskiisprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud: Põhimaantee ja ristmike lahendus, s.h põhimõtteline liikluskorraldus; Bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega; Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. Koostada ülevaatlik projektlahendus ortofotole (koos kinnistu piiridega). Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. Maa-ameti LIDARi kõrgusandmete ja kitsenduste põhjal koostada teedele ja rajatistele lahendusvariandid. Hinnata rajatiste puhul , kas otstarbekam on rajada viadukt kõrvalteele või põhimaanteele . Vastavalt ulukiuuringu tulemustele kavandada loomade läbipääsud. Eskiisprojektis hinnata erinevate lahendusvariantide orienteeruvat ehitusmahtu ja maksumust. Selgitada esmane vajamineva teemaa ulatus. Määrata projekteeritavate teede funktsioon, kaitsevööndite ulatus ja teha ettepanek teede omandi osas. Koostada teede funktsiooni ja omandi ettepanekut illustreeriv skeem. Teha kaalutletud ja põhjendatud ettepanek optimaalseimaks projektilahenduseks. Välja valitud lahendusvariandid võtta aluseks eelprojekti koostamiseks ning topo -geodeetilise mõõdistuse ala määramiseks. Projekteerimistingimuste menetlus Tellija viib projekteerimistingimuste andmise menetluse läbi peale eskiisprojekti valmimist. Töövõtja valmistab ette projekteerimistingimuste andmise menetluse läbiviimiseks vajalikud joonised. V ajamineva teemaa ulatuses selgitab Töövõtja kinnistud, millest on kavandatud äralõiked ja koostab sellekohase skeemi (selgitamaks esmast maade vajadust). Töövõtja valmistab ette projektlahenduse selgitused nende kinnistute omanikele, keda projektiga ettenähtud tööd otseselt mõjutavad (nt kraavitööd, läbisõit krundilt, ajutine maakasutus, puude mahavõtmine kinnistu piiri lähistel jms). Joonised peavad olema vormistatud digitaalselt originaalfailides ja koopiad . pdf failidena kujul, mida saab välja trükkida A3 või A4 formaadis. Töövõtja kohustub koostama vastuse projekteerimistingimuste menetluse raames esitatud ettepanekutele, vaietele jne 10 päeva jooksul peale Tellija poolt edastatud vastavasisulist kirjalikul kujul esitatud korraldust. Töövõtja kohustub korrigeerima projekteerimistingimuste andmiseks koostatud projektlahendust vastavalt Tellija korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida Tellija otsused projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud puudutatud asutuste ja isikute arvamustele, kooskõlastavate asutuste märkustele ning vaided. Töövõtja korraldab vajadusel projektlahenduse tutvustamise (avaliku arutelu) kohalikus omavalitsuses või kogukonna keskuses. Töövõtja koostab avalikustamisest osavõtjatele arusaadavad maanteelõikude ja liiklussõlmede lahendusi illustreerivad joonised ning tutvustab avalikustamisel projektlahendust. Eelprojekt Koostada nelja lõigu e el projektid (4 eelprojekti): Riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu-Keila lõigu eelprojekt (Lõik 1) ; Keila lõunapool s e ümbersõi du eelprojekt (Lõik 2) ; T8-T11 liiklussõlme eelprojekt (Lõik 3) ; Riigitee 11117 Valingu-Jõgisoo eritasandili s e raudtee ületuskoh a eelprojekt (Lõik 4) . Lõigul 1 projekteerida Valingu liiklussõlme lahendus, mis võimaldab oluliste ümberehitusteta hiljem välja ehitada Lõik 4, st tagada kõrguslik ja plaanili ne kokkuviimi ne projekteeritava lõiguga 4 ja ka tänase olukorraga. Lõik 3 eelprojektis tuua välja, mi llises ulatuses on vajalik ümber ehitada Lõik 1 ( ja vajadusel Lõik 2 ) projektlahendus ning olemasolev T8 (eeldades, et lõik 1 ja 2 rajatakse varem). Lõik 4 projekteerida kokkuviimisega Valingu liiklussõlmega (lõik 1) . Eelprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määruses nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eelprojekti koostamise nõuetele. Eelprojekt peab olema koostatud vähemalt mahus, mis võimaldab anda ehitusloa. Arvestada eriveoste marsruutidega ja lahendada liiklussõlmedes eriveoste marsruudid ning vajadusel ümbersõidud. Selgitada projektiga välja tehnovõrkude omanikud. Määrata projektiga teede funktsioon ja teha ettepanek teede omandi osas. Eelprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud: P õhi - ja kõrval maantee de lahendus, s.h keskpiirdega lõigud, liiklussõlmed, kogujateed , jalg- ja jalgrattateed jms. R ajatiste lahendused; T ehnovõrkude ümbertõstmise vajadused ; VMS ( Variable Message Sign ) mär gid; Liiklusloendurid ja liikluskaamerad; Sademevete ärajuhtimise põhimõttelised lahedused, sh rajatavate kraavide asukohad ja täiendavate uuringute vajadus. J uurdepääsud kinnistutele , võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed ; B ussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega ; V ajalikud ühendusteed ; K avandatavate müratõkkeseinte asukohad ; Kavandatud ulukirajatised (üle-, altpääsud jne); K avandavate loomatarastuse asukohad ; K oostada lisaks geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus ortofotole (koos kinnistu piiridega) . Silla eelprojekt Keila lõunapoolsel ümbersõidul (Keila jõel). Viaduktide ja liiklussõlmede eelprojektide koostamine: Valingu liiklussõlm . T8 ja T11 liik l ussõlm koos viaduktiga riigiteel 11 (liiklussõlme kavandamisel tuleb arvestada kuni kahe viadukti eelprojekti kavandamisega). Raudteeviadukt Keila lõunapoolsel ümbersõidul. Raudteeviadukt kõrvalmaanteel 11117 Valingu-Jõgisoo. Koostada kergliiklustee tunneli te eelprojekt id (arvestada 2 kuni 4 tunneli projekteerimisega , vastavalt eelprojekti lahendusele ja vajadusele ) . Müratõkkeseinte eelprojektid. Ulukirajatiste eelprojektid. Valgustuse eelprojekt. Tehnovõrkude eelprojektid (sh VMS märkide ja liiklusloendurite, liikluskaamerate kavandamine , sh lahendus, tüübid, asukoht, elektritoide , nende teeseadmete optilisemaakaabliga ühendamine ) . Tagatud peavad olema muutuvteabega liikluskorralduse funktsionaalsused, eelprojektist peavad selguma VMS märkide, liiklusloendurite, teekaamerate püsiv side- ja elektrivarustus ehk kommunikatsioonide põhimõttelised lahendused. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon . Esitada eraldi Maanteeameti, KOVi ja/või arendajate rahastatavate tööde mahud ja maksumused. Koostada katendi aruanne . Tasuvus - ja finantsarvutus . Krundijaotuskava . KMH eelhinnang. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. Keskkonnamõjude eelhinnang Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 6 1 , mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. Eelhinnang koostada projekti faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. Kuna kavandatav tegevus hõlmab endas sildade rajamist üle Keila jõe, hinnata mh KMH algatamise vajadust „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ § 6 lg 1 punktide 17 ja 17 1 alusel ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määruse 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 punktide 5 ja 7 alusel. Eelhinnangu koostaja on kohustatud tutvuma projektialaga kohapeal, fotografeerima olulised asjaolud ning lisama need eelhinnangule. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on k eskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu ( KeHJS §14 tähenduses). Krundijaotuskava Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määruses nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 3 2 . Lisaks koostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse pannakse kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (isegi kui pole võõrandust). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal. Tulemuslikkuse- ja finantsanalüüsid Tulem uslikkuse- ja finantsanalüüs koostada lõikudele 1 , 2 , 3 ja 4 eraldi ning tervikuna kõik lõigud kokku . Lähteandmetena tuleb reeglina kasutada viimase aasta andmeid, põhjendatud juhtudel vanemaid. Tulemuslikkuse analüüs . Tulemuslikkuse analüüsi aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist: olemasoleva olukorra kirjeldust ja analüüsi; kokkuvõtet liiklusuuringutest ja prognoosist; tee, ristmike ja rajatiste var iantide valikut ning võrdlust sh hindamiskriteeriumeid ; kokkuvõtet tasuvusarvutusest ja finantsanalüüsist, riskide hindamist; kokkuvõtet keskkonnamõjude hindamisest; tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnatingimustest lähtuvalt projektlahenduse valikut ja põhjendusi; kokkuvõtet läbiviidud projekti koosolekutest ja kooskõlastustest; jooniseid ja skeeme. Tasuvusarvutus ja finantsanalüüs koostada lõikudele 1, 2, 3 ja 4 eraldi ning tervikuna kõik lõigud kokku. Tasuvusarvutus teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ p. 1.1 reaaldiskontomääraga 4%. Projekteerida majanduslikult tasuvad lahendused (tulu-kulu suhe > 1). Töövõtja peab koostama korrigeeritud projekti tehnilisele lahendusele tasuvusarvutuse vastavalt HDM-4 mudelile või sellega sarnasele ja võrreldavale meetodile ning finantsanalüüsi. Tasuvusarvutus peab sisaldama: M etodoloogia kirjeldust; A rvestatud alternatiive; E hitusaegseid otseseid ja kaudseid kulusid ning tulusid arvuliselt väljendatuna; E kspluatatsiooniaegseid otseseid ja kaudseid kulusid ning tulusid; K eskkonnamõjust (sh CO2 ja õhusaaste) tulenevaid otseseid ja kaudseid kulusid ning tulusid; P eamiseid eelduseid kulude ja tulude hindamisel; T ulude ja kulude hindamist, mille mahtu ja väärtust ei saa lõplikult määrata; P rojekti peamiseid kasusaajaid ja eeldatavat kasutusmäära; Tasuvusarvutuses esitada majanduslik nüüdispuhasväärtus (ENPV, sisemine tulumäär (ERR) ja tulu-kulu suhe . R iskianalüüsi (hinnanguline mõju peamiste näitajate muutumise korral); K okkuvõtteid. Kõik projektiga seotud otsesed ja kaudsed kulud ja tulud peavad olema väljendatud arvuliselt. Finantsanalüüs peab sisaldama: K asutatud metodoloogia kirjeldust koos arvestatud eeldustega; P rojekti majanduslikku eluiga; K apitalikulusid/investeerimiskulusid; G enereeritud tulusid; E kspluatatsiooni ja korrashoiu kulusid projekti eluea jooksul; G enereeritud tulusid projekti eluea jooksul; D iskonteeritud rahavoogude analüüsi; Riski analüüsi. Tasuvusarvutuse ja finantsanalüüsi tegemisel lähtuda Euroopa Komisjoni 2014.a kulu-tulu analüüsi juhendist https://www.ttja.ee/sites/default/files/content-editors/Struktuurifond/cba_guide.pdf Tasuvusarvutuse ja finantsanalüüsi aruanne esitatakse kooskõlastamiseks Tellijale. Tasuvusarvutuse ja finantsanalüüsi mudelid esitada MS Excelis. Tasuvusarvutuse aruanne esitada PDF, Word ja Powerpoint versioonis. Ühtekuuluvusfondi rahastustaotlus lõigule 1 Rahastustaotluse vormistamisel võtta aluseks majandus- ja taristu ministri 03.10.2014 määrus nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendami n e perioodil 2014-2020 “. Taotlus esitada kooskõlastamiseks Tellijale digitaalselt ning lõplik taotlus antakse üle koos eel projektiga . P rojekti de koostami s e üldised nõuded Projekti seletuskirjas tu ua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele . Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond , kuhu on vastav tüüp projekteeritud . Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. Tagada vete piki - ja põiksuunaline äravool teemaalt. Projektiga anda põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus. Sademevee juhtimisel suublasse (sh Keila jõgi) tagada lahendusega nõuetekohane sademevee kvaliteet. Vajadusel rakendada meetmeid nõuete tagamiseks. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb eel projekti koostamise käigus teostada uuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. Riigimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. Koostada töömahuloend (kululoend). Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike, mahasõitude , rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. Töövõtja ülesandeks on koostada visualiseering videona, tutvustamaks projektlahendust, mis on sobitatud olemasolevasse keskkonda. Videos tuleb näidata pindade katted - haljastus, katend ja rajatiste pinnad. Videost peab olema võimalik tuvastada ristmike üldist lahendust, bussipeatuste asukohti, sõiduradade arvu, jalg- ja jalgrattateid ning kogujateid. Antud video tehakse eelprojekti lahendusele ja eelprojekti detailsusega. Rajatised Projekteerida Keila jõe sild Keila lõunapoolse ümbersõidu trassil. Enne silla eel projekti koostamist tuleb esitada minimaalselt kolm erinevat silla tüübi eskiisprojekti lahendust koos kirjeldavate joonistega. Eskiisprojekti lahenduste tegemisel esitada rajatise eeldatav maksumus, ehitusaeg, hooldekulud (näiteks vuugivahetus, tugiosade vahetus), elueakulude arvutus, mille põhjal Tellija valib välja sobiliku eskiislahenduse, mille põhjal koostatakse rajatise eelprojekt. Arvutada süvendatava pinnase/uputatava tahke aine maht, võimaldamaks hinnata KMH algatamise vajadust KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 171 tähenduses ning VV määruse nr 224 § 11 punktide 5 ja 7 tähenduses. Projekteerida Valingu liiklussõlm ja riigiteede T8 ja T11 liiklussõlm ( liiklussõlme projekteerimisel tuleb arvestada kuni kahe viadukti projekteerimisega, sõltuvalt liiklussõlme lahendusest ). Projekteerida kaks raudteeviadukti (lõikudes 2 ja 4). Enne viadukti de eel projekti de koostamis t esitada iga viadukti kohta kolm erinevat viadukti konstruktsiooni varianti, mille põhjal Tellija otsustab eel projektis koostatava variandi. Projekteerida kergliiklustee tunnelid, koostada 2-4 tunneli eelprojekt, vastavalt eelprojekti lahendustele ning vajadusele. Enne eelprojektide koostamist esitada kolm erinevat kergliiklustee tunneli konstruktsiooni varianti, mille põhjal Tellija otsustab eelprojektis koostatava variandi. Projekteerida ulukirajatised, täpne arv ja tüübid selguvad peale ulukiuuringut. Minimaalselt arvestada ühe 1,5m kõrguse ulukitunneliga. Eelprojekti variantide plaanilise ja kõrgusliku lahenduse iseloomustavate jooniste näidised on lisas 3 „Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis“ . Viadukti alune kõrgusgabariit vähemalt 5,5 m sõidutee katte pinnast. Raudtee puhul taotleda tehnilised tingimused ja kõrgusgabariit kavandada vastavalt sellel e. Rajatise eluiga vähemalt 100 aastat . Rajatiste eel projekti seletuskirja ja jooniste osa peab vastama vähemalt tee ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded: Eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi; Näha ette lahendused vajaliku kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad, piirded jne). Hooldusest tingitud täiendavad nõuded: Tavahooldus: Projekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud mehhanismidega hooldatavad. Talvine hooldus: Rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet; Lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku; Muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada. Hooldusjuhendi koostamine: Hooldusjuhend peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti). Muuhulgas tuleb lähtuda ka M aanteeameti juhistest: „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“. “Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis”. Bussipeatused Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuse kasutatavus. Liikuvuse tagamiseks hinnata bussipeatuste rajamise vajadust liiklussõlmedesse/ ristete juurde ning sealjuures hinnata vajadust parklate rajamiseks sõiduautodele ja jalgratastele (pargi ja reisi parklad), sõiduteede tolmuvabaks muutmiseks või kergliiklusteede rajamiseks bussipeatustest lähima asulani . Lahendada eelprojekti koosseisus. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „ Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted “ (leitav Maanteeam eti koduleheküljelt: Ametist/Juh e n did /Projekteerimisjuhendid ). Müratõkkeseinad Projekteerida müratõkkesei nte eelprojekt id . Müratõkkeseina eelprojekt peab sisaldama: Mürauuring ( mida täiendatakse vajadusel kogu protsessi jooksul); Topo -geodeetiline uuringus peab määrama vastavalt mürauuringus käsitletavate hoonete ja tee vahel täiendavaid punkte ja looma nendest kõrgusjoontega maastikumudeli (DTM mudeli); Maavajaduse analüüs (sh müratõkete h ooldamiseks vaja minev maa-ala); Suhtlus kohaliku omavalitsuse ja elanikega; Müratõkkeseina kõrgus teekattest ja pikkus; Müratõkke tüübi ja materjali valiku analüüs, sh visuaalne kavand, tehniliste lahenduste analüüs (EVS-EN 14388:2015), eluiga, hooldustingimused , keskkonnaklassid; Määrata ehitajale kohustuseks müratõkke tõhususe kontrollimiseks mõõtmine vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056. Eelarve. Liikluskorraldusvahendid Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida eel projekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. Projekteerida VMS märgid. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada Tellijale märkuste esitamise ks ja kooskõlastamiseks. Tee valgustus Töövõtja ülesandeks on eel projekti koosseisus koostada teevalgustuse eel projekt. Projekteerijal arvestada Tellija poolsete ettepanekute ja põhjendustega. Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine. Valgustuse projektlahendus tuleb integreerida Maanteeameti valgustuse juhtimissüsteemi. Tee valgustuse projekteerimisel lähtuda järgmistest standarditest, juhenditest ja normidest: EVS-EN 13201- 2 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded EVS-HD 384.7.714 S1 2004 Välisvalgustuspaigaldised EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard Riigimaanteede valgustamise juhis Valgustus projekteerida minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda . Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus . Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. Tehnovõrkude ümbertõstmine Ehitusele ettejäävate olemas olevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehi tusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud viaduktile ning viadukti konstruktsioonidesse projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. Teepäraldised Projekt eerida Valingu viaduktile juhitav PTZ tüüpi liikluskaamera . H aljastus ja hooldus Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “ Kasutus- ja hooldu sjuhendi koostamise põhimõtted “. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt pea vad olema selgelt loetav ad ja arusaadav ad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. K oosolekud, k ooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, asukohaga Teelise 4, Tallinn või Tellija nõusolekul virtuaalses keskkonnas (Skype või Microsoft Teams ). Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. Töövõtja peab arvestama, et juhul , kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sageduse ga kuni 1 kord kahe kuu jooksul: Töövõtja peab antud soovi täpsustama iga kohaliku omavalitsusega eraldi; Kokkuleppel kohalike omavalitsustega võib erinevate kohalike omavalitsuste koosolekuid ühildada (näiteks toimub kahe või enama valla ühine koosolek kokku lepitud asukohas). Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. Koosolekuid protokollib Töövõtja. Eel projekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. Vormistusnõuded Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis ( native format ). Täpsemad esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vt Lisa 7. Kõikide mudelite kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisa 5. Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooniga. Esitada projekteeritud lahendusetes kasutatavad teljed ( alignments ) kolmemõõtmeliselt eraldi xml formaatis failidena (sh teed, kraavid). Esitada xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad sh: väljakaeved; täitepinnas(- ed ) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud; Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide mahasõitude asfalt 1 XML, alused 1 XML, täited 1 XML, väljakaeve 1 XML jne) XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 6. Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps . Projekti koostamisel ja projekti osade komplekteerimisel lähtuda ette antud kataloogi struktuurist (vt Lisa 8). Kõik projektid tervikuna koos uuringutega vormistada eesti keeles ja esitada 1 eksemplaris elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) . Töövõtja peab arvestama võimalusega, et Töö osa ja Töö tuleb esitada ka Tellija poolt arendatava TEET infosüsteemi kaudu. TEET infosüsteemi kasutamise vajadusest annab infot Tellija esindaja töökoosolekul. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (. dgn või . dwg ) ning . pdf kujul; Tabelite failid vormistada . xls või . xlsx ning . pdf kujul; Tekstifailid vormistada . doc või . docx ning . pdf kujul; Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide . shx failid; Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) ; Silla elementide detailsuse aste peab olema LOD 200 ehk mudeli element on mudelis graafiliselt esitatud kui üldine süsteem, ruum, objekt või nende kogum koos hinnangulise mahu, suuruse, kuju, asukoha ja suunaga. Mudel peab olema piisavalt täpne, et tagada projekteeritu vastavus seatud piirangutele enne detailsemat projekteerimist. Mudeli täpsus peab olema piisav põhiprojekti loomiseks ning tuleb keskenduda elementide välisgeomeetriale . Elemendid peavad olema ära tuntavad nende objektidena, mida nad kujutavad või mahtudena ruumivajaduse hindamiseks. Mudelitele ja mudeli elementidele tuleb lisada vastavalt sobilikud infoväljad (atribuudid) koos andmetega (vt Lisa 9). Lisas 9 on tähistatud projektistaadiumite kaupa täidetavad atribuudid. Lisad: Projekteeritav ate lõikude 1, 3 ja 4 asukohaskeem eskiislahenduse alusel ; Projekteeritav a lõi gu 2 orienteeruv asukohaskeem ; Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis ; Nõuded töövõtjale (eraldi dokumendis) ; Mudeli kaaskirja nõuded ; Murdejoonte näidised ; Esitatavate mudelite nimekirjad (eraldi dokum endis) ; Kataloogi struktuur ; Atribuudid. Koostas: Elle Tamm, Maanteeamet, [email protected] Lisa 1 . Projekteeritavate lõikude 1, 3 ja 4 asukohaskeem eskiislahenduse alusel. Lisa 2 . Projekteeritava lõigu 2 orienteeruv asukohaskeem. Lisa 3 . Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis Lisa 5 . Mudeli kaaskirja nõuded Mudeli kaaskiri Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot: Mudeli (faili) nimetus Projekti nimi, tähis ja staadium Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu, Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted, Kasutatud tarkvara ja selle versioon (osamudelid, koondmudel) Koordinaat- ja kõrgussüsteem, milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt referentspunktide asukoht) BIM koordinaator ja tema kontaktandmed Koordineerimistarkvara ja selle versioon IFC ja muud klassifikatsiooni erisused Geomeetria erisused Infosisu erisused Mudelis esinevad vastuolud Valmidusaste ja usaldusväärsus (võrdluses projektistaadiumiga) Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel Erisused tehnosüsteemide /-võrkude värvides Kaaskirjad esitatakse kõikide mudelite kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas. Kaaskirjad edastatakse kas *. pdf , *. docx failiformaadis. Lisa 6. Murdejoonte näidised Lisa 8 . Kataloogi struktuur Projekteerimine Eskiis-/Eel-/Põhiprojekt Lähteandmed Ülddokumendid Projekteerimistingimused Lähteülesanne Tehnilised tingimused Asendiplaan Lähteandmed Uuringud Geoloogiline uuring Liiklusuuring Taimestiku/Loomastiku uuring Arheoloogiline uuring Topogeodeesia Müra uuring Keskkonnamõju eelhinnang Keskkonnamõju hinnang (KMH) Teostatavusuuring Muu Projekt Tee Raudtee Drenaa ž Maastik Valgustus Seadmed Konstruktsioonid Tehnovõrgud Muud rajatised Projekti ülevaatus Kooskõlastused Liiklusohutuse audit Ekspertiis Kokkulepped maaomanikega Ehitusluba Projekti kokkuvõtted Katendiarvutus Kululoend Rahastamiskava Konstruktsiooni arvutused KORRALDUS 20.10.2020 nr 1-23/20/789 Riigihanke „Riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0- 38,0 Valingu-Keila lõigu ja Keila lõunapoolse ümbersõidu eelprojektide koostamine“ (viitenumber 227172) riigihanke alusdokumentide muutmine Riigihangete seaduse § 81 lg 1 ja § 82 ning Maanteeameti peadirektori 18.02.2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/158 kinnitatud „Volituste andmine“ alusel, muudan Maanteeameti strateegilise planeerimise direktori 14.09.2020. a korraldusega nr 1-23/20/710 kinnitatud riigihanke „Riigitee 11 Tallinna ringtee km 34,0-38,0 Valingu-Keila lõigu ja Keila lõunapoolse ümbersõidu eelprojektide koostamine“ (viitenumber 227172), riigihanke alusdokumente alljärgnevalt: 1. Muuta hanketeadet ja asendada punktis „IV.2.2) Pakkumuste või osalemistaotluste laekumise tähtaeg“ ja punktis „IV.2.7) Pakkumuste avamise aeg“ tähtajad järgnevaga: „05.11.2020.a kell 10:00“. 2. Lisada HD III Tehnilise kirjelduse punkti 22 uued alapunktid 22.13 ja 22.14, alljärgneva sõnastusega: 22.13. Silla elementide detailsuse aste peab olema LOD 200 ehk mudeli element on mudelis graafiliselt esitatud kui üldine süsteem, ruum, objekt või nende kogum koos hinnangulise mahu, suuruse, kuju, asukoha ja suunaga. Mudel peab olema piisavalt täpne, et tagada projekteeritu vastavus seatud piirangutele enne detailsemat projekteerimist. Mudeli täpsus peab olema piisav põhiprojekti loomiseks ning tuleb keskenduda elementide välisgeomeetriale. Elemendid peavad olema ära tuntavad nende objektidena, mida nad kujutavad või mahtudena ruumivajaduse hindamiseks. 22.14. Mudelitele ja mudeli elementidele tuleb lisada vastavalt sobilikud infoväljad (atribuudid) koos andmetega (vt Lisa 9). Lisas 9 on tähistatud projektistaadiumite kaupa täidetavad atribuudid. 3. Lisada HD III Tehnilise kirjelduse Lisade loetelu lõppu Lisa nr 9 Atribuudid. 4. Kinnitada uus tehnilise kirjelduse Lisa nr 9 Atribuudid. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Lengi strateegilise planeerimise direktor