dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 20. oktoober 2020
Viit
18-3/20-0838/1020-6
Registreeritud
20. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viimsi Vallavalitsus, K. K.
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
18 Järelevalve korraldamine
Sari
18-3 Ehitusseadustiku alased järelevalve dokumendid
Toimik
18-3/20-0838
Vastutaja
Jaan Pärna (MA, Õigusosakond, Järelevalvekeskus)

Failid

  • 📎18-320-08381020-6 20.10.2020 Väljaminev kiri.asice543 KB

Sisu (failidest)

Signe Sarik Teie 08.01.2018 Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 05.02.2018 nr 1.15-5/2018/1014 [email protected] Kutsetunnistuse vajadusest teekatete taastamisel Austatud Signe Sarik Esitasite 08.01.2018 kirjaga nr 7-14.2/00432 Eesti Ehitusinseneride Liidule küsimused, mis puudutavad teekatte taastamisel nõutavat pädeva isiku kvalifikatsiooni. Kuna Teie küsimustele vastamiseks on vaja selgitada ehitusseadustikku (edaspidi EhS) ja selle alusel kehtestatud õigusakte, edastas Eesti Ehitusinseneride Liit Teie kirja vastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Alljärgnevalt vastame Teie esitatud küsimustele. Pädeva isiku kvalifikatsiooni ehitustöödel reguleerib EhS, mille § 24 lõige 2 sätestab loetelu tegevustest, mille korral peab ehitustööde eest vastutava pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud haridusel ja töökogemusel põhineva kutseseaduse kohase kutsega või muu õigusakti kohase pädevustunnistusega. Seega määramaks kutsetunnistuse kohustuslikkust tuleks teha kindlaks, kas Teie kirjas kirjeldatud tegevus - tehnovõrkude või hoone vundamendi ehitamise järgne teekatte taastamine – sisaldub EhS § 24 lõike 2 loetelus. EhS § 24 lõike 2 punktide 1 ja 2 järgi peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud ehitusloakohustusliku ehitise projekteerimise ja ehitamise korral. Lisaks on kvalifikatsiooni tõendamine vajalik ka avalikult kasutatavate teede korrashoiu korral (EhS § 24 lg 2 p 12). Tee korrashoiu tähenduse avavad EhS § 97 ning majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 102 „Tee ehitamise ja korrashoiu terminid“ (edaspidi terminite määrus), mille kohaselt tee korrashoid on tee seisundi vastavuse tagamine kehtestatud tee seisundinõuetega. Samuti terminite määruse seletuskiri selgitab, et mõiste sisustamisel võeti aluseks seni teeseaduse § 17 lõikes 31 olnud tee hooldamise definitsioon. Seega tähendab tee korrashoid eelkõige rutiinseid tee hooldetöid, nagu näiteks tee ekspluatatsiooni käigus tekkinud väikeste defektide kõrvaldamine, lume- ja libedusetõrjetööde teostamine talvisel perioodil ning koristustööd. Teekatte taastamine on teise iseloomuga ja põhjalikum töö, kui tee korrashoid, mistõttu ei ole taastamistööd paigutatavad korrashoiu mõiste alla. Selliselt tuleks hinnata, kas EhS § 24 lõike 2 punktid 1 ja 2 hõlmavad teekatte taastamist. Teisisõnu on tarvis hinnata, kas teekatte taastamise tegevus nõuab ehitusloa olemasolu – kui nõuab, siis peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud (s.t eeldab üldjuhul kutsetunnistuse olemasolu). EhS-i lisa 1 kohaselt on avalikult kasutatavale teele nõutav Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 ehitusluba tee rajamisel, ümberehitamisel, laiendamisel ja lammutamisel ning ei ole nõutav osa asendamisel samaväärsega. EhS-i lisas 1 kasutatud erinevate teetööde mõisteid selgitab terminite määrus. Terminite määruse § 6 lõike 1 kohaselt on tee osa asendamine samaväärsega tegevus, mille käigus tee kahjustused kõrvaldatakse ja kulunud või kahjustatud osa asendatakse, ehk tehakse remonti. Siinjuures ütleb terminite määruse § 6 lõige 1 punkt 1, et ehitustegevust võib käsitleda kui osa asendamist samaväärsega, kui teekonstruktsiooni alumisi kihte ei asendata. Terminite määruse seletuskiri lisaks selgitab: „Seejuures on määruse § 6 remondi all defineeritud, et remondiks on kattega teele ühe- ja kahekihilise ülekatte tegemine, kui alumisi kihte ei asendata. Järelikult on kõik katendiga seotud tegevused, kus tehakse rohkem kui kahekihilist ülekatet tõlgendatav rekonstrueerimisena“. Terminite määruse § 6 lõige 1 p 10 ütleb lisaks, et tee osa asendamine samaväärsega on ka olukord, kus asendatakse tehnovõrkude kaevusid või remonditakse neid. Sellest tuleneb, et kui tehnovõrke asendatakse ja remonditakse suuremas ulatuses kui vaid kaevuosa, on seonduvad teekatte taastamistööd mahukamad ning käsitletavad tee ümberehitamisena. Seega teekatte taastamise korral on tegemist üldjuhul tee ümberehitamisega, milleks tulenevalt EhS-st on avalikult kasutataval teel nõutav ehitusluba ning pädeva isiku tõendatud pädevus. Mis puudutab küsimust, kas avalikult kasutatava tee teekatte taastamise juures piisab esmasest kutsetunnistusest, siis EhS-i § 24 lõige 1 sätestab, et pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Seega esmast kutsetunnistust, mis ei eelda erialast töökogemust, ei saa kasutada pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendamiseks. Seejuures on oluline rõhutada, et isiku pädevuse ulatus määratakse kindlaks kutsetunnistuse ja selle andmise aluseks olnud kutsestandardi alusel. See tähendab, et kutsestandard määrab täpsemalt, milline inseneri tase on vajalik ühe või teise töö tegemiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler Lisaadressaadid: Maanteeamet Eesti Ehitusinseneride Liit MTÜ Pavel Karev 6397611 [email protected] 2 (2) ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 20.10.2020 Kehtib kuni: 20.10.2095 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Maanteeamet Teie 09.10.2020 nr 14/5944-1 Viimsi Vallavalitsus [email protected] Meie 20.10.2020 nr 18-3/20-0838/1020-6 Nelgi tee 1 Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001, Harju maakond Teatis järelevalvemenetluse lõpetamise kohta 27.08.20 pöörduti Maanteeameti poole taotlusega, et alustaksime Viimsi Vallavalitsuse poolt 03.04.2019 väljastatud ehitusloa nr 1912271/07286 (kaugküttetorustiku rajamine) aluseks oleva katte taastamistööde teostamise osas järelevalvemenetluse, mis piirneb Kaluri tee 10a kinnistuga (Kolhoosi tee). 08.10.2020 alustas Maanteeamet ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 130 lg 7 alusel riikliku järelevalvemenetluse avalikult kasutatava tee ehitamise (Kolhoosi tee) nõuetest kinnipidamise kontrollimiseks. Järelevalvemenetluse raames küsisime Viimsi Vallavalitsuselt selgitusi, kas Kolhoosi tee tee- ehitamise osale koostati projekt ja väljastati ehitusluba (EhS § 38 lg 2; § 101 lg 1; Lisa 1)? 09.10.2020 vastasite, et Kolhoosi tee lõigul teostatud kaugküttetorustiku rajamise raames ei ole toimunud tee-ehituslikke töid, vaid tööde käigus taastati Kolhoosi tee olukord vastavalt katete taastamisjoonistele, mis ei sisaldanud pindamistöid ega teede ehituslikke töid. Nimetatud tee- ehitamise osale ja katete taastamisele ei ole koostatud projekti ja ei ole väljastatud ehitusluba, kuna ehitusseadustikust tulenevalt puudus Kolhoosi tee pindamistööde teostamiseks ehitusloa väljastamise vajadus. Täiendava infona lisasite, et kaugküttetorustiku rajamise tööd toimusid mitte sõiduteel, vaid sõidutee kõrval asuval alal, kus maapealsed torud viidi maa alla. Lähtudes eeltoodust lõpetab Maanteeamet 08.10.2020 alustatud riikliku järelevalvemenetluse avalikult kasutatava tee ehitamise (Kolhoosi tee) üle. Maanteeamet selgitab täiendavalt ehituloa kohustust. Oma kirjas kirjutate järgmist: „Pidamistööde puhul ei ole tegemist ühegi eelpool nimetatud tegevusega. Kuna ehitusseadustik ei väljenda selget ülevaadet ning sellekohane info puudub, et pindamistöödest peaksid liigituma tee-ehitustööde alla, siis oleme lähtunud Maanteeameti poolt väljastatud pindamisjuhisest. Pindamisjuhis ütleb selgelt, et pindamine on teekatete säilitamise ja hooldamise osa (ehk säilitusremont), seega ei kohaldu pindamise kui remonttöö puhul ehituseadustiku nõuded, kus on kajastatud püstitamine, paigaldamine, ümberehitamine, laiendamine ja lammutamine.“ EhS § 38 lg 2 kohaselt on ehitusluba nõutav ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud juhul. Lisa 1 sätestab juhtumid, millal on tee ehitamisel vaja ehitusluba. Siinkohal tuleb selgitada, et (tee) Teelise 4 / 10916 Tallinn / kliendiinfo 620 1200 / [email protected] / www.mnt.ee Registrikood 70001490 üldtelefon 611 9300 / [email protected] ehitamine on ehitise (tee) püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega (tee) seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis (tee) tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega (EhS § 4 lg 1). EhS Lisa 1 kohaselt on avalikult kasutatava tee (riigitee, kohalik tee) ehitamisel (EhS § 4 lg 1) vaja väljastada ehitusluba, kui toimub tee püstitamine, rajamine, paigaldamine, ümberehitamine, laiendamine või lammutamine. Ainuke tee ehitamise liik, kui ei ole vaja ehitusluba on osa asendamisel samaväärsega. Tee osa asendamine samaväärsega on mõiste, mille definitsioon EhS-s puudub, kuid seda mõistet on sisustatud majandus- ja taristuministri 03.08.2015.a määruses nr 102 „Tee ehitamise ja korrashoiu terminid“. Nimetatud määruse § 6 lg 1 kohaselt tee osa asendamine samaväärsega on tegevus, mille käigus tee kahjustused kõrvaldatakse ja kulunud või kahjustatud osa asendatakse. Tee osa samaväärsega asendamisena käsitletakse eelkõige järgmisi tegevusi: 1) kattega teele ühe- ja kahekihilise ülekatte tegemine, kui alumisi kihte ei asendata; 2) jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, jalgrattatee ja kõnnitee remontimine; 3) pindamine; 4) pikiroobaste remontimine; 5) kruusateede remontimine; 6) teepeenarde remontimine; 7) veeviimarite remontimine ja vahetamine; 8) liikluskorraldusvahendite remont ja vahetamine; 9) äärekivide remontimine ja vahetamine; 10) tehnovõrkude kaevude asendamine ja remontimine. Eelnev loetelu annab need juhtumid, kui ehitusluba pole vaja, kõik muu tee ehitamine eeldab ehitusloa väljastamist. Sarnaselt Maanteeametile, on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium asunud samale seisukohale vastates Tartu Linnavalitsusele (Lisa 1) Täiendavalt märgime, et EhS § 101 lg 3 ütleb, et kui tee ehitatakse koos teiste teega funktsionaalselt koos toimivate ehitistega, siis võib tee ehitusloa andja ühitada antavate ehituslubade menetlused. Eelnev tähendab seda, et kui toimub näiteks tehnovõrgu ja tee ehitamine (lammutamine ja rajamine) sama objekti raames, siis saab mõlemad ehitamised katta ühe ehitusloa väljastamisega. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis oleme meeleldi valmis täiendavalt selgitama. (allkirjastatud digitaalselt) Jaan Pärna järelevalvespetsialist järelevalvekeskus Jaan Pärna 5293973 [email protected] Lisad: Lisa 1 - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus Tartu Linnavalitsusele Lisaadressaadid: Kristjan Küti, [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel