Kiri

Hr. Jüri Raisma [email protected] Meie 21.10.2020 nr 16-3/20/37274-2 Maa vabastamise nõue 1. Asjaolud 1.1. Restu sild asub riigitee 23136 Pringi – Restu km 9,159 ning ületab Väikest-Emajõge. Restu sild asub riigile kuuluval kinnistul registriosa numbriga 3702450, lähiaadressiga 23136 Pringi-Restu tee, katastritunnus 72401:001:0103, riigi kinnisvararegistrikood KV58422M2. 1.2. Restu silla küljes on hüdrotehniline rajatis, mis koosneb paisukonstruktsioonidest, paisu- ja teemuldest, veeväljavool ja voolurahustist (edaspidi koos nimetatud pais). Paisu varjad reguleerivad veekõrgust ja on kas eemaldatavad või reguleeritavad. Varjad on puitkilp ja metallkonstruktsioon, mis puitkilpi (laudu) paigas hoiavad. Varjad on veevoolu ees. Ülevooluplaat, põrkepõrand, põhjaplaat on paisurajatise all järve põhjas olev betoonosa. Sild ja paisurajatis toetuvad sammastele. Teemulle ja paisumulle on praegusel juhul sama konstruktsioon. Paisu mullet võiks piiritleda kuni maksimaalse veetasemeni sealt edasi teemulle, kuna sealt kaob paisutamiseks mulde vajadus ära. Teemullet võiks arvutada kuni külmumise sügavuseni ja need mingis osas lõikuvad. 1.3. Vee paisutamine kahjustab silla sammaste olukorda. Olemasolev hüdrotehniline rajatis, sild ja paistus on halvas olukorras. Veeläbijooksu takistava paisu mulde ja varjade konstruktsioonide vahele on tekkinud veevoolu juga. Läbijooks vettpidavatest konstruktsioonidest nõrgendab silla sammast ja seeläbi vähendab silla ja paisu püsivust ning stabiilsust ja ohustab rajatise turvalist kasutust. 2020 aasta suvel teostatud Restu silla avariiremondil parendati silla olukorda, vältimaks silla täielikku sulgemist. Sillale on paigaldatud liiklusmärgid koormuspiiranguga 18 tonni. Liiklus on suunatud silla keskele vähendamaks halvas seisukorras oleva silla koormusi. 1.4. Sild loetakse tee osaks ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 1 kohaselt. EhS § 92 lg 6 kohaselt riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet, EhS § 97 lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. EhS § 8 kohaselt ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu; ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Olemasolev sild koos paisu konstruktsiooniga on amortiseerunud. Rajatise laiusgabariidid ja Teelise 4 / 10916 Tallinn / kliendiinfo 620 1200 / [email protected] / www.mnt.ee Registrikood 70001490 üldtelefon 611 9300 / [email protected] kandevõime ei vasta tänapäevastele liikluskoormustele. Sild koos paisuga tervikuna ei ole vettpidav. 1.5. Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026 peatüki 2.2.1.4 „Jõed ja ojad“ kohaselt tuli tagada kaladele läbipääs Restu paisul nii üles- kui ka allavoolu 2013. aasta 1. jaanuariks. Seda pole siiani tehtud. Kaitsekorralduskavas on öeldud, et üheks võimaluseks on paisu likvideerimine ja järve allalaskmine. 1.6. Keskkonnaameti 22.06.2020 korraldusega nr 1-3/20/645 on keeldutud keskkonnaloa andmisest J.Raismale (isikukood 34912240222) Valgamaal Otepää vallas Restu külas Restu vesiveski kinnistul (katastritunnus 72401:003:0153, registriosa nr 40440) Väike Emajõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks. Veeseaduse § 175 lg 4 kohaselt kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktiga nõutavat veeluba või kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima. 2. Õiguslik põhjendus 2.1. Tsviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud ehitised, TsÜS § 53 lg 2 kohaselt asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Ehk reeglina kuuluvad kinnisasjal asuvad ehitise kinnisasja omanikule. Erandina võib näiliselt kinnisasjaga püsivalt ühendatud asi siiski olla kinnisasja näiline osa, st asi, mis ei ole tegelikult kinnisasja osa. Kinnisasja näiline osa võib olla kinnisasjale püsitatud asjaõiguse (TsÜS § 54 lg 2) või seadusest tuleneva talumiskohustuse alusel. Talumiskohustuse olemasolu või iseloom ei ole siiski määravad otsustamaks selle üle, kas tegemist on kinnisasja olulise või näilise osaga, st näiline osa on iseseisev vallasasi ka siis, kui tema talumise kohustus on lõppenud või kui seda pole kunagi eksisteerinudki1. Kinnisasja näiline osa on iseseisev vallasasi, millele tsiviilkäibes kohaldatakse kõiki vallasasjade käivet reguleerivaid sätteid. Kinnisasja näiliseks osaks olevad asjad võivad olla mõne muu kinnisasja päraldised. TsÜS § 57 lg 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. 2.2. Restu paisu puhul ei ole tulene selle talumise kohustust J.Raismaga sõlmitud lepingust, seega saab talumiskohustus eksisteerida vaid juhul, kui Resti paisu osas kehtiks seadusest tulenev talumiskohustus. Võõral maal asuvate tehnovõrkude ja -rajatiste õiguslik staatus on reguleeritud asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (AÕSRS). AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Sellise talumiskohtuse eelduseks on asjaolu, et Restu paisurajatiste näol oleks tegemist tehnovõrgu- või rajatisega. 2.2.1. Esiteks märgib Maanteeamet, et paisu käsitlemine tehnovõrgu- või rajatisena on küsitav. AÕSRS § 152 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Viidatud säte puudutab tehnovõrke ja rajatisi. Asjaõigusseaduse rakendamise seletuskirjas2 (p. 3.1.1) tuuakse välja, millised on eelkõige seaduse kohaldamisalasse kuuluvad tehnovõrgud ning selgitatakse, et need tehnovõrgud koosnevad rajatistest, millel on seadusjärgne kaitsevöönd. Pais ei ole selliseks seadusjärgse kaitsevööndiga rajatiseks, mida saaks pidada tehnorajatiseks. Ehitusseadustiku lisa 1 määratluse järgi on pais muu vee-ehitis ega kvalifitseeru tehnorajatiseks. Samuti on majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 1 AÕS kommenteeritud väljaanne, lk 591 p 4.2.2 (3.jaotis. Teed ning tehnovõrgud ja -rajatised). 2 https://www.riigikogu.ee/download/a1eedc14-8946-407c-9c34-8b4744a2880e. 2 (5) „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa järgi tammid ja paisud eraldiseisvad veerajatised. Seega ei käsitleta õigusaktides paisu tehnorajatisena. 2.2.2. Lisaks on Riigikohus korduvalt selgitanud, et rajatise lugemisel tehnorajatiseks omab tähtsust ka selle reaalne kasutamine.3 Otsuses 3-2-1-43-06 on Riigikohus selgitanud (p 15): Kolleegiumi arvates eeldab rajatise tehnorajatiseks lugemine lisaks tehnorajatise faktilisele kasutamisele või selle võimalikkusele ka rajatise kasutamise õiguslikku võimalikkust ja lubatavust lisaks talumiskohustusele. Seega saab rajatise lugeda tehnorajatiseks ja tunnustada selle talumise kohustust üksnes juhul, kui tehnorajatise talumiskohustuse olemasoluga kaasneb muus osas nii faktiline kui õiguslik võimalus tehnorajatist kasutada. Tulenevalt Keskkonnaameti 22.06.2020 korraldusest nr 1-3/20/645 ei ole J.Raismal õiguslikult võimalik paisurajatist kasutada ning see välistab tehnorajatise talumiskohustuse. Riigikohus on otsuses 3-2-1-67-02 (p 8) märkinud: Võrreldes seaduse eri redaktsioone ja tehnorajatise mõiste kasutusala seaduses, on kolleegium seisukohal, et tehnorajatise all tuleb üldmõistena silmas pidada eelkõige elektri- ja sideliine, gaasi-, soojus- ja veetrasse ja muid sarnaseid liine, trasse ja juhtmeid (tehnovõrgud), samuti nende teenindamiseks, remontimiseks ja käigushoidmiseks vajalikke abirajatisi nagu, alajaamad, mahutid jms (tehnorajatised kitsamas tähenduses). Lisaks on kolleegiumi arvates rajatise tehnorajatiseks lugemisel oluline, et rajatis oleks ehitatud õiguslikul alusel ning oleks tehnorajatisena tegelikult kasutatav. Rajatis ei pea tingimata tehnorajatisena kasutuses olema, kuid seda peab olema võimalik olemasoleval kujul sihtotstarbeliselt kasutada eelkõige teise kinnistu huvides. Keskkonnaameti 22.06.2020 korraldus nr 1-3/20/645 tõendab, et sellisel kuju Väike-Emajõe paisutamisele veeluba ei anta, mis tõendab, et esineb õiguslik takistus paisurajatise sellisel kujul kasutamiseks. Kuivõrd vesiveski ei ole kasutuses ning paisutamine ei ole õiguspärane, esineb J.Raismal õiguslik takistus paisurajatist kasutamiseks ning see välistab tehnorajatise talumiskohustuse. 2.3. AÕSRS § 152 lg 3 kohaselt viidatud paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul. 2.4. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Seega on AÕS § 89 alusel esitatava nõude eeldusteks: 1. Nõudeõigust omava isiku omandiõigus. Selle üle käesoleval juhul vaidlust ei ole, et paisurajatise aluse kinnisasja omanik on riik ning kasutama volitatud asutus Maanteeamet. 3 RKTK 3-2-1-67-02 p 8, RKHK 3-3-1-71-03 p 19, RKTK 3-2-1-43-06 p 15. 3 (5) 2. Omandiõiguse rikkumine. AÕS § 89 negatoornõude sisuks on eelkõige omandiõiguse rikkumise kõrvaldamine (kõrvaldamisnõue) – see on suunatud kestva omandiõiguse rikkumise lõpetamisele tulevikus. AÕS § 68 lg 1 kohaselt omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Eelnevast tuleneb, et naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht omanikku teisele ning põhimõtteliselt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Kinnisomand ulatub AÕS § 127 lg 1 järgi ruumiliselt omanikule kuuluvale maatükile ja teatud ulatuses ka õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda. Kinnisasja omaniku omand ei saa ulatuda teistele isikutele kuuluvatele kinnisasjadele teisiti kui omandi koosseisus olevate asjaõiguste alusel (TsÜS § 54 lg 4). Omandiõiguse rikkumine on mistahes sekkumine omandiõiguse sisu (AÕS § 68) hulka kuuluvasse omaniku õiguslikku või faktilisse mõjupiirkonda, st mis tahes tegu või tegevusetus, mille mõju avaldub omaniku omandiõiguse piires ning mis mõjuvad asjaoludele või seisundile, mille õiguslik või faktiline mõjutamine kuulub omandiõiguse sisu arvestades omaniku õiguste hulka. Rikkujaks saab pidada ka isikut, kelle tahtest sõltub teise isiku omandiõigust rikkuva seisundi säilimine. Asja seisundi eest vastutav rikkuja ei põhjusta ise oma teo või tegevusetusega omandiõiguse rikkumist, omandiõiguse rikkumise toob kaasa talle kuuluva või tema valduses oleva asja seisund, mis põhjustab teise isiku omandiõiguse rikkumise. Omaniku huvi oma kinnisasja vastavalt oma soovidele kasutada on reeglina eelistatud naabrite huvile sellist kasutust piirata. Kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv.4 Omandiõiguse rikkumisega § 89 tähenduses võib olla tegemist ka pelgalt õiguslike takistuste loomise korral, mille tõttu ei saa omanik talle kuuluvat asja eesmärgipäraselt kasutada.5 Samuti on omandiõiguse rikkumiseks peetud olukorda, kus vee voolu tõkestamisega tehnorajatise ehitamise tõttu teise isiku kinnistul tekitatakse üleujutamine.6 Asjaolu, et silla küljes asuvad paisurajatised, toob kaasa olukorra, kus J.Raisma proovib takistada riigil silla osas ehitustööde teostamist nõudes, et riik teeks lisakulutusi selleks, et remontida endale kuuluvat silda ja täita õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. J.Raismal ei ole õiguslikku alust nõuda, et riik rajaks rajatise, mida tal hetkel ei ole ehk nõuetekohase paisu koos kalapääsuga. J.Raisma kitsendab riigil oma kinnisasja valdamist ja kasutamist, tehes takistusi riigile kuuluval kinnistul asuva silla reksontrueerimisel ehk takistab riigil täita oma seadusest tulenevaid kohustusi; lisaks lähtub paisurajatisest oht silla püsimisele. 3. Omanik ei ole kohustatud rikkumist taluma. 4 RKTK 3-2-1-33-05 p 13. 5 RKTK 3-2-1-12-11 p 28. 6 RKTK 3-2-1-141-04 p 18. 4 (5) Nagu käesoleva nõude punktis 2.2 toodud, ei ole riik kohustatud oma kinnisasjal paisu paiknemist taluma. 2.5. Maanteeamet selgitab, et omandiõiguse rikkumine kujutab endast ühtlasi delikti ehk õigusvastast tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Kui selline õigusvastane tegu on toime pandud süüliselt (VÕS § 1050), on Maanteeametil õigus esitada teo toimepanija vastu VÕS §-st 1043 tuleneva kahju hüvitamise nõue. 2.6. Lähtudes eelnevast nõuame hiljemalt 01.04.2022 riigile kuuluva maa (kinnistu registriosa numbriga 3702450, katastritunnus 72401:001:0103) vabastamist seal asuvast paisurajatisest. Maanteeamet selgitab, et 2023.a plaanib Maanteeamet alustada ehitustöid, mille käigus praegune Restu sild lammutatakse, st kaob ka silla küljes olev paisurajatis. Restu silla puhul tuleb arvestada, et vee paisutamine Restu paisjärves toimub nii silla avas paiknevate varjadega, mida saab paisutuse likvideerimiseks eemaldada, kui silla avas asuva betoonist eriprofiilülevoolu sellele järgneva põrkepõrandaga (orienteeriv tekitatav paisutus 2 m, paisutuse suurus oleneb vooluhulgast), mida ilma sillasambaid ümber ehitamata eemaldada ei saa. Maanteeametil ei ole õiguslikku alust ega kohustust kasutada avalikke vahendeid J.Raismale valduses oleva paisu nõuetekohaseks muutmiseks. Juhul, kui Restu silla projekteerimise käigus tekib huvitatud osapool, kes näitab üles huvi finantseerida nõuetekohase paisu projekteerimist ja ehitamist ning on valmis sõlmima vastavad lepingud, on võimalik projekteerimistingimusi muuta nii, et oleks võimalik lisaks sillale ette näha paisurajatis ning vastavalt õigusaktidele sõlmida vastav piiratud asjaõiguse seadmise leping, milles saab kindlaks määrata poolte õigused ja kohustused. Juhul, kui Restu silla projekteerimise käigus tekib huvitatud osapool, kes näitab üles huvi finantseerida nõuetekohase paisu projekteerimist ja ehitamist ning on valmis sõlmima vastavad lepingud, on võimalik sillale projekteerida paisurajatis ning vastavalt õigusaktidele sõlmida vastav piiratud asjaõiguse seadmise leping, milles saab kindlaks määrata poolte õigused ja kohustused. (allkirjastatud digitaalselt) Raido Randmaa teehoiudirektor peadirektori ülesannetes Maanteeamet Sülvi Seppel-Hüvonen 53321090 [email protected] 5 (5)