Harjumaa Viimsi vald Pringi küla sademeveekanalisatsiooni eesvoolu torustike eelprojekt

OÜ Esprii Registrikood: 12566284 MTR EEP003332 Kaisla 3 Tallinn 13516 Tel +372 502 6788 [email protected] www.esprii.ee Töö nr: 200301 Tellija: Hektacon OÜ Ranna tee 50-2 Tallinn Harjumaa 12111 Registrikood: 14264346 Rohuneeme tee km 3,23 truubi rajamise katendi taastamise projekt PÕHIPROJEKT Projektijuht: MIKK MUTSO (Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Kutsetunnistus 129214) Projekteerija: KASPAR MUTSO September 2020, Tallinn  SISUKORD 1 ÜLDOSA .....................................................................................................................................................2 2 OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................................2 2.1 Olemasolevad tehnovõrgud ................................................................................................................3 3 UURINGUD ................................................................................................................................................3 3.1 Geodeetilised uuringud .......................................................................................................................3 3.2 Geoloogilised uuringud .......................................................................................................................3 4 TEEDEEHITUSLIK OSA ............................................................................................................................3 4.1 Asendiplaan ........................................................................................................................................3 4.2 Vertikaalplaneerimine .........................................................................................................................3 4.3 Liikluskorraldus ja Liiklusmärgid .........................................................................................................3 4.4 Mullatööd ............................................................................................................................................3 4.5 Truubid................................................................................................................................................4 4.6 Katend ................................................................................................................................................4 4.7 Tehnovõrgud.......................................................................................................................................5 4.8 Haljastus .............................................................................................................................................5 5 ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL .......................................................................................5 5.1 Tööde organiseerimine .......................................................................................................................6 5.2 Tööohutusmeetodid ............................................................................................................................6 5.3 Looduskeskkonna kaitse ....................................................................................................................6 5.4 Materjalide kvaliteet ja garantii ...........................................................................................................7 6 HOOLDUSJUHEND ...................................................................................................................................7 Joonised: 1.1 Asukohaskeem 2.1 Asendiplaan 3.1 Ristlõiked Rohuneeme tee km 3,23 truubi rajamise katendi taastamise projekt OÜ Esprii, töö nr 200301 Põhiprojekt 1/7 SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA Projekt on koostatud vastavalt Hektacon OÜ ja OÜ Esprii vahel sõlmitud töövõtulepingule. Töö eesmärgiks on katendite taastamise projekti koostamine põhiprojekti mahus rohuneeme tee km 3,23 truubi rekonstrueerimisel. Tulenevalt vooluhulkade suurenemisest asendatakse olemasolev 650 mm läbimõõduga truup uue 1 000 mm läbimõõduga truubiga ning lisatakse 160 mm läbimõõduga dreenažitoru. Projekti nimetus: Rohuneeme tee km 3,23 truubi rajamise katendi taastamise projekt Töö nr: 200301 Projekti staadium: Põhiprojekt. Projekti asukoht: riigitee nr 11251 Viimsi – Rohuneeme km 3,23 Tellija andmed: Hektacon OÜ aadress: Ranna tee 50-2 Tallinn, Harjumaa 12111 telefon: +372 515 0251 e-mail: [email protected] reg.nr.: 14264346 Projekteerija andmed: OÜ Esprii aadress: Kaisla 3 Tallinn 13516 tel +372 502 6788 e-mail: [email protected] reg nr: 12566284 Projekti koostamisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid. Seadused on leitavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riigiteataja.ee, Standardid – www.evs.ee ning juhendid Maanteeameti veebilehel rubriigist „Juhendid“ – https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid. 2 OLEMASOLEV OLUKORD Projektala paikneb riigitee nr 11251 Viimsi – Rohuneeme 3,23 kilomeetril. Olemasolev kattekonstruktsioon on rajatud 2016 aastal. Olemasolevad katendikiht on AC 16 surf, AC 32 base, killustikalus ning dreenkiht. Olemasolevad konstruktsioonid on heas seisukorras. Projektiga on ette nähtud asendada olemasolev 650 mm läbimõõduga teetruup uue, 1 000 mm läbimõõduga truubiga. Lisaks tuleb paigaldada ka 160 mm läbimõõduga dreenažitoru. Truubi asendus on ette nähtud üksnes teemaa-ala piirides, kuivõrd väljaspool teemaad on juba varasemalt paigaldatud 1 000 mm läbimõõduga truup. Paigaldatav uus truup ühendatakse olemasoleva truubiga. Projekteeritud tee paikneb katastriüksustel: Rohuneeme tee km 3,23 truubi rajamise katendi taastamise projekt OÜ Esprii, töö nr 200301 Põhiprojekt 2/7  • 89001:024:0005 2.1 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD Projektalal paiknevad tehnorajatised või nende kaitsetsoonid. Käesolev projekt hõlmab ainult katendite taastamist. Võimalikud tehnorajatiste ümbertõstmiste ja/või kaitsmiseks ette nähtud tööd on käsitletud OÜ Ekore töös nr PP-113/19 3 UURINGUD 3.1 GEODEETILISED UURINGUD Geodeetiline alusplaan on koostatud augustis 2018 G.E.Point poolt, töö nr. 18-G060 ja täiendatud jaanuaris 2020 G.E.Point poolt, töö nr. 18-G060. 3.2 GEOLOOGILISED UURINGUD Katendite taastamise projekti koosesisus ei ole teostatud eraldisesvaid geoloogilisi uuringuid. Projekti koostamisel on lähtutud Teeregistri andmetest. 4 TEEDEEHITUSLIK OSA Projektlahenduse väljatöötamisel on arvestatud kehtivate seaduste, normide, olemasolevate krundipiiride, maaomanike soovidega ning teede ja tehnovõrkude paiknemistega. 4.1 ASENDIPLAAN Projekti eesmärgiks on taasta truubi rekonstrueerimisel lahti kaevatud katendid mahus ja ulatuses, mis tagaks ehitustöödele eelneva situatsiooni säilimise tema kvaliteedis ja mahus. 4.2 VERTIKAALPLANEERIMINE Katendite taastamisel ei muudeta olemasolevat vertikaalplaneeringut. Ehitustööde teostamisel tuleb lähtuda olemasolevast vertikaalplaneeringust. Vajadusel tuleb enne tööde teostamist täiendavalt teostada geodeetilised mõõdistused fikseerimaks olemasolevat olukorda. 4.3 LIIKLUSKORRALDUS JA LIIKLUSMÄRGID Projektiga ei muudeta olemasolevat liikluskorraldust. 4.4 MULLATÖÖD Täite ehitamisel tuleb kasutada materjali, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 1,0 m/ööpäevas. Paigaldatud täitepinnase tihendustegur kt=0,98. Dreenkihis kasutada materjali, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 1,0 m/ööpäevas. Dreenkihi tihendustegur kt=0,98. Rohuneeme tee km 3,23 truubi rajamise katendi taastamise projekt OÜ Esprii, töö nr 200301 Põhiprojekt 3/7 4.5 TRUUBID Projektiga on ette nähtud likvideerida olemasolev 650 mm läbimõõduga truup ning asendada eeltoodu 1000 mm läbimõõduga truubiga. Truubi täpsed parameetrid on lahendatud OÜ Ekore töös PP-113/19 Kõik plasttruubid on projekteeritud rõngasjäikusega 8 kN/m2 (SN8). Truup tuleb rajada ja otsakud kindlustada vastavalt Maanteeameti tüüpjoonisele. Truubipäis kindlustatakse vastavalt Maanteeameti tüüpjoonistele. Truubi paigaldamisel järgida kasutatavate materjalide valmistajatehase poolt kindlaksmääratud paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi. 4.6 KATEND Killustikaluse ehitamisel lähtuda Killustikust katendi kihtide ehitamise juhise (Maanteeamet 2016-012) tabel 1 positsioon 4. Asfaltkatetes kasutatavad materjalid peavad vastama Asfaldist katendikihtide ehitamise juhises (Maanteeamet 2015) tabel 1 3000 ≤ AKÖL 20 < 6000. Projektiga on ette nähtud rajada kaks erineva konstruktsiooniga katendit: 1. Jalg- ja jalgrattatee • Asfaltbetoon AC 8 surf h= 5 cm • Killustikalus, E=140 MPa h= 20 cm • Dreenkiht, kmin=1,0 m/ööp, (k=0,98) h= 20 cm • Täitepinnas kmin=0,5 m/ööp (k=0,95) • Olemasolev pinnas. 2. Sõidutee • Asfaltbetoon AC 16 surf h= 5 cm • Asfaltbetoon AC 20 bin h= 6 cm • Asfaltbetoon AC 20 base h= 6 cm • Killustikalus, E=170 MPa h= 25 cm • Dreenkiht, kmin=1,0 m/ööp, (k=0,98) h= 20 cm • Täitepinnas kmin=1,0 m/ööp (k=0,98) • Olemasolev pinnas. Täitepinnasena võib kasutada olemasolevat materjali, kui see vastab projektis toodud nõuetele. Konstruktsioonide rajamisel tuleb lähtuda projektis toodud ülekatete laiustest ning üleminukukiilude pikkustest. Sõidutee peenrad taastatakse purustatud kruusaga fr. 0-31,5 (Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, Lisa 10 pos 6). Kohtades, kus taastatakse kate tuleb taastada ka teekattemärgistus termovaluplastikuga. Katendite rajamine teostada vastavalt järgmistele normidele: Rohuneeme tee km 3,23 truubi rajamise katendi taastamise projekt OÜ Esprii, töö nr 200301 Põhiprojekt 4/7  • Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 käskkiri nr 0314 „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“; • Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkiri nr 0215 „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“; • Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“; • Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a käskkiri nr 264 „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“; • EVS 901-1:2009 Osa 1. Asfaltsegude täitematerjalid; • EVS 901-2:2016 Osa 2. Bituumensideained; • EVS 901-3:2009 Osa 3. Asfaltsegud. 4.7 TEHNOVÕRGUD Tehnovõrkude seotud tööd ja toimingud on määratud OÜ Ekore töös PP-113/19 4.8 HALJASTUS Kõik ehituse käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. Vajadusel tuleb paigaldada uus kasvupinnase kiht paksusega minimaalselt 100 mm. 5 ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt: • Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, valitsuse ja ministeeriumide otsustele; • kohaliku võimu ettekirjutustele; • kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele; • Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele; • üldkehtivatele normidele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. Ehitustööde üldine kvaliteet peab vastama MaaRYL 2010-le (originaal MaaRYL 2010 Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset 2010 Talonrakennuksen maatyöt). Ehitustööde teostamisel tuleb järgida majandus- ja taristuministri määruse nr 43 (vastu võetud 13.07.2018) „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ nõudeid. Tööde aegne liikluskorraldus tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. Tee-ehituslike tööde teostamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 03.08.2015. a määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Tööde tegemisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Kasutada tuleb veotehnikat, mille koormast veetava materjali pudenemine on välistatud. Kõik tööd peab ehitaja tegema vastavuses heade ehitustavadega ning viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Rohuneeme tee km 3,23 truubi rajamise katendi taastamise projekt OÜ Esprii, töö nr 200301 Põhiprojekt 5/7 Tööde tegemise ajal tuleb pidada kinni sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Kõik ehituse käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. 5.1 TÖÖDE ORGANISEERIMINE Tööde teostamisel tuleb arvestada kõikide tööde omavahelist seost, tehnilisi võimalusi ja kasutatavaid ehitusmehhanisme. Ajutised ehitised paigaldab ehitaja kokkuleppel tellijaga. Töövõtja peab oma kuludega korraldama geodeetilise mahamärkimise ja kontrollimise ning teostusmõõdistuse. Ehitaja on täielikult vastutav ohutustehnika, tervisekaitse ja tulekaitse olukorra eest objektil ning peab täitma kompleksselt Eesti Vabariigis kehtivaid ohutustehnika, tervise- ja tulekaitse-eeskirju. 5.2 TÖÖOHUTUSMEETODID Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuete täitmise vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ (vastu võetud 08.12.1999. a). Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt kolm päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid, samuti ei tohi teostatavad ehitustööd ohustada ehituse mõjupiirkonnas olevaid/elavaid isikuid. Ehitustööde teostajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Töövõtja on kohustatud teavitama tööde alustamisest kõiki asjast huvitatud osapooli. Kinnistuomanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt puud, piirdeaed, hekk jmt) ning nende poolse soovi korral võimaldada see neil endil teostada. Piirinaabreid tuleb teavitada kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve. 5.3 LOODUSKESKKONNA KAITSE Ehitaja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil. Looduskeskkonna kaitse objektiks on pinnas, põhja- ja pinnavesi, õhk ja puud (juhul kui puud projekti kohaselt kuuluvad säilitamisele või ümberistutamisele). Ehituse käigus tuleb ehitajal juhinduda kehtivatest jäätmekäitluseeskirjadest. Samuti tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Rohuneeme tee km 3,23 truubi rajamise katendi taastamise projekt OÜ Esprii, töö nr 200301 Põhiprojekt 6/7 Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnal ja veekogudele (kraavidele) lähemal kui 10 m. Töökohas peab olema varustus reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ja informeerida juhtunust Päästeametit. 5.4 MATERJALIDE KVALITEET JA GARANTII Kõikidel ehituses kasutatavatel materjalidel, toodetel ja seadmetel peavad olema ametlikud sertifikaadid, mis kinnitavad tehnilisi omadusi ja garanteeritud kasutusaega. Valmis konstruktsioonidele ja ehitusele annab garantii töövõtja. 6 HOOLDUSJUHEND Projektiga haaratud tee osa hooldusel tuleb lähtuda kõnealusel lõigul kehtivast hooldusjuhendist. Erisusi ette ei nähta. Rohuneeme tee km 3,23 truubi rajamise katendi taastamise projekt OÜ Esprii, töö nr 200301 Põhiprojekt 7/7  Objekti asukoht Hektacon OÜ Rohuneeme tee 3,23 km truubi rajamise katendi taastamise projekt Kaisla 3 Tallinn 13516 Registrikood: 12566284 Tel +372 502 6788 [email protected] Asukohaskeem www.esprii.ee Juhataja Mikk Mutso Põhiprojekt 1:250 000 200301 Projekteerija Kaspar Mutso Kontrollija Mikk Mutso 18.09.2020 TL-5-01 1.1  Taastatav teekatend Torustikud hülsis Riigimaantee T-11251 Viimsi-Rohuneeme (89001:024:0002) Rohuneeme tee 55b ja Rohuneeme tee 48E vahel- 3,212km Sademeveetruup DN1000 L=30m Torustik on ettenähtud rajada avatud kaevikuga meetodil Toru su A Suudme B Olemasolev, varem rajatud De1000 sademeveetorustik De1000 L=23.6 i=2 33.3 i= 1 2 3 2 De1000 L= 1 4 1 3 1 2 2 3 1 B A Tööde käigus täpsustada olemasoleva De1000 torustiku kõrgusmärk ja vajadusel korrigeerida projektlahendust. Olemasolev betoon torustik likvideerida Toru suue kindlustada kivilaotisega. Märkused: 1. Lõikeid vaata joonistelt nr 3.1 ja 3.2. 2. Koordinaadid L'EST 97 süsteemis. Suudmele paigaldada tagasivooluklapp 3. Kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Geodeetiline mõõdistus on teostatud august 2018 G.E.Point OÜ poolt, töö nr 18-G060 ja täiendatud jaanuar 2020 G.E.Point OÜ poolt, töö nr 18-G060. 5. Käesoleva projekti joonised ja seletuskiri on lahutamatud projekti osad ning neid tuleb käsitleda koos. Hektacon OÜ TINGMÄRGID Projekteeritud asfaltbetoonkate AC 16 surf Rohuneeme tee km 3,23 truubi rajamise katendi taastamise projekt Kaisla 3 Tallinn 13516 Registrikood: 12566284 Projekteeritud asaltbetoonkate AC 8 surf Tel +372 502 6788 [email protected] Asendiplaan Projekteeritud teepeenar www.esprii.ee Juhataja Mikk Mutso Projekteeritud haljasala Põhiprojekt 1:250 200301 Projekteerija Kaspar Mutso Kontrollija Mikk Mutso Projekteeritud truubipäise kindlustus 18.09.2020 TL-4-01 2.1  Põiklõige A-A 6.50 7.20 6.50 0.50 0.50 0.50 1.00 3.00 1.00 1.00 3.00 1.00 0.50 0.50 0.50 1:1 2 5 AC 16 surf h = 5 cm AC 20 bin h = 6 cm .25 :1 . AC 20 base h = 6 cm 1.00 Ø0.16 1 Killustikust alus h = 25 cm Liivast tasanduskiht kuni 5 cm Dreenkiht h = 20 cm Tagasitäide 15 - 30 cm kihtidena Vajadusel kivimaterjalist tihendatud alus, paigaldatud koos tihendamisega f > 1 m/ööp ≥0.60 1.00 ≥0.60 4. klassi geotektstiili sisse Olemasolev aluspinnas 2.20 Hektacon OÜ Rohuneeme tee km 3,23 truubi rajamise katendi taastamise projekt Kaisla 3 Tallinn 13516 Registrikood: 12566284 Tel +372 502 6788 [email protected] Truubi põiklõige A-A www.esprii.ee Juhataja Mikk Mutso Põhiprojekt 1:75 200301 Projekteerija Kaspar Mutso Kontrollija Mikk Mutso 18.09.2020 TL-6-01 3.1  Põiklõige B-B 3.90 7.70 3.90 0.50 1.00 1.40 1.00 1.00 1.40 1.00 0.50 1:1 2 5 AC 8 surf h = 5 cm .25 :1 . Killustikust alus h = 20 cm Dreenkiht h = 20 cm 1.00 Ø0.16 1 Tagasitäide 15 - 30 cm kihtidena Liivast tasanduskiht kuni 5 cm koos tihendamisega f > 1 m/ööp Olemasolev aluspinnas Vajadusel kivimaterjalist tihendatud alus, paigaldatud ≥0.60 1.00 ≥0.60 4. klassi geotektstiili sisse 2.20 Hektacon OÜ Rohuneeme tee km 3,23 truubi rajamise katendi taastamise projekt Kaisla 3 Tallinn 13516 Registrikood: 12566284 Tel +372 502 6788 [email protected] Truubi põiklõige B-B www.esprii.ee Juhataja Mikk Mutso Põhiprojekt 1:75 200301 Projekteerija Kaspar Mutso Kontrollija Mikk Mutso 18.09.2020 TL-6-02 3.2  SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 0. SISUKORD PAGEREF _Toc30407234 \h 1 1. ÜLDANDMED PAGEREF _Toc30407235 \h 2 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS PAGEREF _Toc30407236 \h 2 1.1 ALUSDOKUMENDID PAGEREF _Toc30407237 \h 2 1.2.1 LÄHTEANDMED PAGEREF _Toc30407238 \h 2 1.2.2 NORMDOKUMENDID PAGEREF _Toc30407239 \h 2 1.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS PAGEREF _Toc30407240 \h 3 2. VEEVARUSTUS PAGEREF _Toc30407241 \h 3 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD PAGEREF _Toc30407242 \h 3 2.2 PROJEKTEERITUD LAHENDUS PAGEREF _Toc30407243 \h 4 2.3 OLMEKANALISATSIOON PAGEREF _Toc30407244 \h 4 3.1 OLEMASOLEV OLUKORD PAGEREF _Toc30407245 \h 4 3.2 PROJEKTEERITUD LAHENDUS PAGEREF _Toc30407246 \h 4 3. SADEMEVEE KANALISATSIOONIVÕRK PAGEREF _Toc30407247 \h 5 4.1 OLEMASOLEV OLUKORD PAGEREF _Toc30407248 \h 5 4.2 PROJEKTEERITUD LAHENDUS PAGEREF _Toc30407249 \h 5 4.3 MATERJAL PAGEREF _Toc30407250 \h 7 4. PAIGALDUSNÕUDED PAGEREF _Toc30407251 \h 7 5.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS PAGEREF _Toc30407252 \h 8 5.2 KAEVIK PAGEREF _Toc30407253 \h 8 5.3 TASANDUSKIHT PAGEREF _Toc30407254 \h 9 5.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE PAGEREF _Toc30407255 \h 9 5.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON PAGEREF _Toc30407256 \h 10 5.6 MAHUTITE JA PUMPLATE PAIGALDUS PAGEREF _Toc30407257 \h 10 5. KESKKONNAKAITSE PAGEREF _Toc30407258 \h 10 6. KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE PAGEREF _Toc30407259 \h 11 7.1 ÜLDNÕUDED PAGEREF _Toc30407260 \h 11 7.2 KATSETUSED PAGEREF _Toc30407261 \h 11 ÜLDANDMED 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 1.1.1 ÜLDINE PIIRITLUS Antud projekt i ga on lahendatud Pringi külas, kinnistute Andrese, Ees-Madise, Tuulekivi, Pearu, Uus-Mardi Uustalumetsa, Ees-Kasti, Kastimetsa, Taga-Kasti, Kastimetsa, Uustalumetsa, Mardi, Suuraiametsa, Ado, Taga –Madise ja Uus-Andrese detailplaneeringu ala kinnistu välised välisveevarustuse, -kanalisatsiooni ning -sademeveekanalisatsiooni süsteemid. 1.1.2 PROJEKTI EESMÄRK Käesoleva töö eesmärk on lahendatud Pringi külas, kinnistute Andrese, Ees-Madise, Tuulekivi, Pearu, Uus-Mardi Uustalumetsa, Ees-Kasti, Kastimetsa, Taga-Kasti, Kastimetsa, Uustalumetsa, Mardi, Suuraiametsa, Ado, Taga –Madise ja Uus-Andrese detailplaneeringu ala kinnistu välised välisveevarustuse, -kanalisatsiooni ning -sademeveekanalisatsiooni süsteemid. ALUSDOKUMENDID 1.2.1 LÄHTEANDMED Detailplaneering: Optimal Projekt OÜ Töö nr 311 Harjumaa, Viimsi vald, Pringi külas, kinnistute Andrese, Ees-Madise, Tuulekivi, Pearu, Uus-Mardi Uustalumetsa, Ees-Kasti, Kastimetsa, Taga-Kasti, Kastimetsa, Uustalumetsa, Mardi, Suuraiametsa, Ado, Taga –Madise ja Uus-Andrese detailplaneeringu eskiis “ ; Geodeetiline alusplaan: G.E.Point OÜ töö nr 18-G060 ; Pringi arendusala puittaimede haljastuslik hinnang ILEX Haljastus töö nr 142/2018 T änavavalgustus ja side: Edites OÜ töö nr 0919 „ Pringiarendusala tänavavalgustus “. NORMDOKUMENDID EVS 812-6: 2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrjeveevarustus EVS 835:2014 HOONE VEEVÄRK EVS 843:2016 LINNATÄNAVAD EVS 846:2013 HOONE KANALISATSIOON EVS 848:2013 VÄLISKANALISATSIOONIVÕRK EVS 921:2014 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK EVS 932:2017 EHITUSPROJEKT EVS-EN 1610:2015 ÄRAVOOLU- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE EHITAMINE JA KATSETAMINE RIL 77-2013 PINNASESSE JA VETTE PAIGALDATAVAD PLASTTORUD Infra RYL 2006 osa 2 Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus: „Nõuded ehitusprojektile”, vastu võetud 17.07.2015 nr 97; Muud Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja määrused 1.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Planeeritav ala asub Viimsi vallas, Pringi külas, Rohuneeme teest idas. Planeeringu alale hõlmab kinnistud Andrese (89001:003:0902), Ees-Madise (89001:003:0266), Tuulekivi (89001:003:0226), Uus-Mardi (89001:003:1516), Uustalumetsa (89001:003:0265), Ees-Kasti (89001:003:1132), Kastimetsa (89001:003:1131), Taga –Kasti (89001:003:1133), Kastimetsa (89001:003:1134), Uustalumetsa (89001:003:0266), Mardi (89001:003:1517), Suuraiametsa (89001:003:1948), Ado (89001:003:0303),Taga-Madise (89001:003:0273), Uus -Andrese (89001:003:0903) ja Pearu (89001:001:0969). Eelnevalt reformimata riigimaa (AT1709260009) osas on moodustatud Pearu (89001:001:0969) kinnistu. Planeeringu ala lähipiirkond (põhja-lõunasuunal) on arenev pereelamuala, mis on hoonestatud kaasaegsete ühe- või kahekorruseliste eramutega. Idasuunal paikneb Viimsi metskond 79. Lääneküljel on väljakujunenud tihehoonestusala. Elamumaa sihtotstarbega kinnistud on hoonestatud üksikelamutega ja ka vähesel määral paaris- ja ridaelamutega. Hoonestus on arhitektuuriliselt mitmekesine, domineerivad funktsionalistlikus stiilis ühe- ja kahekorruselised elamud. Juurdepääsutee planeeringualale on lõunasuunalt Vardi tee lõik L9 (89001:001:0537) ja põhjast Vardi tee lõik L 10 (89001:001:0830) kaudu. Planeeringuga antakse lahendus Vardi tee lõik L9 ja Vardi tee lõik L10 ühendamiseks uue teealaga. Piirkond on sobilik elamute ehitamiseks: on olemas hea infrastruktuur (planeeringuala piiril on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid), ka puhkamisvõimaluste olemasolu (kergliiklusteed, puhke ja /või virgestuse ala, metsad). Olemasolevatest kommunikatsioonidest on puudulik sademevee juhtimine mis on üheks maa-ala liigniiskuse põhjustest. Planeeringuga kaasatakse piirkonna lähiala lahendamaks sademevee ärajuhtimine mereni. Sademeveesüsteemi piirkondliku lahenduse väljaehitamine lahendaks liigniiskuse probleemi, mis parandab ka rohealade taimestiku kasvutingimusi. Detailplaneeringu lahendus annab võimaluse ala heakorrastatuse tõstmiseks ja olemaoleva elukeskkonna arendamiseks. Järeldused kontaktvööndi analüüsist on et kavandatav tegevus ei ole vastuolus olemasoleva keskkonnaga. VEEVARUSTUS 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD AS Viimsi Vesi on väljastanud planeeringualale tehnilised tingimused nr 5396. Planeeringu alale on ettenähtud 60 eramu kinnistut. Planeeringu ala veetarve on kokku 30,5m ³/d . O lemasolev De1 6 0 mm veetor u paikne b Vardi teel ja olemasolev De110 Mustika tee 6 kinnistu loode nurgas Pohla teel. Arendusala vee varustuse torustikule koosttatakse tä i endava projektlahendus . 2.2 PROJEKTEERITUD LAHENDUS 2.2.1 ÜLDIST Ühisveevärk peab olema ehitatud nii, et kõik tarbijad saaksid vajalikus koguses ja vajaliku rõhu juures kvaliteetse joogivee. Torud peavad olema vastupidavad vajalikule rõhule ühisveevärgis, korrosioonikindlad, kerge paigaldatavusega, keemiliselt püsivad veekeskkonnas. Hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud 31.07.2001.a. sotsiaalministri määrusega nr.82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Veevõrk peab olema ehitatud selliselt, et see ei tekitaks inimese tervist kahjustavat ohtu. Rajatud veevõrk peab olema kestev ja töökindel. Peav eetoru stik on planeeritud rajada avalikule täna v amaale. Ehitatava veevärgi projekteeritud kasutusaeg on 40 aastat. 2.2. 2 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Planeeritava elamurajooni vajalik tulekustutusveehulk on Q = 10,0 l/s 3 tunni jooksul. Antud vooluhulk on tagatud maapealsete tuletõrjehüdrantidega (tegevusraadius 150,0 m). Kokku on projekteeritud 4 soojustatud hüdranti. Hüdrandid peavad olema rangelt vertikaalses asendis ning tagasitäitmise ja pinnase tihendamistööde käigus tuleb hoolega jälgida, et nende vertikaalne asend säiliks kuni kaevik ümber hüdrandi on maapinnani täidetud. Paigaldatavate hüdrantide tõusutorud peavad külmumise vältimiseks pärast kasutamist automaatselt tühjenema. Tuletõrjehüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik tühjendustorustik (immutustoru) tuleb paigutada killustikprismasse ja ümbritseda geotekstiiliga. Hüdrantide tõusutoru tühjendustorustikku ei tohi ühendada kanalisatsiooniga. Hüdrantide paigaldamisel ja tähistamisel jälgida Siseministri 01. jaanuar 2012. a määrust nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Kui hüdrandi tähist ei ole võimalik paigaldada aiale, hoone seinale või posti külge, tuleb tähis paigaldada metallist alusplaadile, mis toetada kahele postile. Postid ümar- või nelikanttorust mõõduga minimaalselt 25 mm. 2.3 OLMEKANALISATSIOON 3.1 OLEMASOLEV OLUKORD AS Viimsi Vesi on väljastanud planeeringualale tehnilised tingimused nr 5396. Planeeringu alale on ettenähtud 61 eramu kinnistut. Planeeringu ala reovee hulk on vastavalt veetarvele eelduslikult 30,5m 3 /d. O lemasolev survekanalisatsiooni torustiku eesvool paikneb Vardi t ee l. Projektlahenduses on ettenähtud rekonstrueerida olemasolev survekanalisatsioon, asendades olemasolevad torud De225 PE PN6 reoveesurvetorustikega. Liitumiseks arendusalaga on projekteeritud siibrikaev survetorustikule. Arendusala reoveekanalisatsioonitorustikule koosttatakse täeindava projektlahendus . 3.2 PROJEKTEERITUD LAHENDUS 3 .2.1 ÜLDIST Kanalisatsioonivõrk peab olema ehitatud selliselt, et ei tekitaks ohtu tervisele, ebameeldivat lõhna, kanalisatsioonivee üleujutusi, müra ega muud kahju keskkonnale. Rajatud kanalisatsioonivõrk peab olema kestev ja töökindel. Ehitatava süsteemi projekteeritud kasutusaeg on 40 aastat. Kinnistu kanalisatsioon on lahkvoolne. Sademevee juhtimine kanalisatsioonitorusse on keelatud. Mõõtmata vee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Reovee kanalisatsiooni juhtimisel tuleb järgida Eesti vabariigi määrust „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed . Vaakumkanalisatsiooni projekteerimisel ning ehitustööde teostamisel peab järgima Tellija tingimustes kui ka Euroopa Standardis EN 1091 „Vaakumkanalisatsiooni süsteemid väljaspool hooneid“ sätestatud nõudeid. Vaakumkanalisatsiooni peamiste komponentide ülesanded on järgmised: 1. Vaakumkaev - reovee kogumine kinnistutelt ja selle juhtimine vaakumkanalisatsioonitorustikku, vaakumkaevudele näha ette malmluugid.; 2. Vaakumtorustik - vaakumkaevudes kogutud reovee suunamine vaakumpumplasse; 3. Vaakumpumpla - alarõhu loomine vaakumtorustikes, reovee kokkukogumine ja vaakum-süsteemist ärajuhtimine. . Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on maapinna kõrgusarv kanalisatsiooni liitumiskaevu juures +10cm. Nimetatud paisutustaseme kõrgusarvust allpool asuvate sanitaarseadmete äravoolud tuleb ette näha üle pumbata või kaitsta uputuse vältimiseks töökindla tagasilöögiklapi või siibriga. Torustiku mini maalne kalle on De160 i = 0,006 . 3.2. 2 EELVOOL E elvooluks on Vardi teel De225 mm reovee survekanalisatsioon . SADEMEVEE KANALISATSIOONIVÕRK 4 .1 OLEMASOLEV OLUKORD Maa-ala sademevee eesvooludeks on Rannavalli ja Rannaniidu teel asuvad olemasolevad kuivenduskraavid ning Rohuneeme tee alt minev truup De600 ja Rohuneeme tee 55b kinnistul olev de1000 sademveetorustik. Vastavalt ÜVK arengukavale ja valla kommunaalameti poolt väljastatud sademevee tehnilistele tingimustele nr 14-9/5759-1 koostatakse kogu alale sademevee lahendus. Nähakse ette sademevee eesvoolu rekonstrueerimine kuni mereni. Planeeringuala kuivendamiseks nähakse ette olemasolevate kraavide võrgustik rekonstrueerida ja osaliselt ümber ehitada . 4.2 PROJEKTEERITUD LAHENDUS 4.2.1 ÜLDIST Vastavalt koostatud planeeringulahendusele on projekteeritud sademeveekanalisatsiooni eelvooluks olemasolevad kraavid Rannaniidu ja Rannavalli teel ning sademeveetorustik Rohuneeme tee 55b kinnistul . Projektlahenduses on ettenähtud korrastada Rannaniidu ja Rannavalli tee kraavid ning asendada truubid De800 läbimõõduga truupide vastu. Kasteheina tee pikendusele ja Rohuneeme tee alt läbimine kul on ettenähtud asendada olemasolevad sademeveetruubid ja torustik De1000 sademeveetruubi ja torustiku ga . Var asemalt on rajatud De1000 plast truu p Rohuneeme tee 55b kinnistul alates eesvoolust merest kuni Kingu tee 1 ja Rohuneeme tee 57b kinnistu piirini. Projektlahenduses on ettenähtud pikendada sademevee truub DN1000 antud kohast kuni Rohuneeme teeni, tee alt läbi asendades olemasoleva truubi Rohuneeme tee all ja betoon truub Rohuneeme tee 55b kinnistul. 4.2. 2 PROJEKTEERITUD LAHENDUS Arendusala eelvooluna on projekteeritud sademeveetorustik alates arendualapiirist läbi järgnevate kinnistute: Rannavälja põik 29 89002:001:0011 Rannavälja põik 31 89002:001:0012 Rannavälja põik 31 a 89002:001:0013 Rannavalli tee 89002:002:0029 Kasteheina tee Rannaniidu tee 14 89002:002:0009 Rannaniidu tee 12 89002:002:0890 Rannaniidu tee 10 89002:002:1030 Rohuneeme tee 48e 89002:002:0001 Rannakalda tee 22 89002:002:1270 Rannakalda tee 24 89002:002:1310 11251 Viimsi-Rohuneeme tee 89001:024:005 Alates arendusalast sademeveekaev SK-1EV läbi Rannaväljapõik kinnistute kuni Rannavälja sademeveekraavini on projekteeritud sademeveetorustik De630. Rannavälja põik 31a kraavikinnistule on projekteeritud sademeveetorustik De800 ja sademeveekaev SK- 2EV . Sademeveekaevust SK- 2EV väljavoolust alates 41m ulatuses on ettenähtud korrastada olemasolev kuivenduskraav. Kraavi eesvoolutruup on ettenähtud asendada De800 sademeveetorustikuga Rannavalli teel kuni Kasteheina tee äärse kuivenduskraavini. Torustiku paigaldustööde käigus on ettenähtud asendada Rannavalli tee 19 veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumistorustikud. Kasteheina tee äärne sademeveekraav on ettenähtud korrastada, eemaldades kraavi põhjast sete ja asendades olemasolevad truubi De800 sademeveetruupidega. Kõik kraavi suubuvad dreenaazi ja sademeveetorustiku suudmed on ettenähtud puhastada, vajaduse remontiga ja rajada suudme kindlustus. Kasteheina tee äärses sademeveekraavis on ettenähtud asendada kaks de800 sademeveetruupi ja korrastada 182m sademeveekraavi. Kasteihena tee äärne kraav suubub sademeveetorustikku De1000, mis on juh i t u d Rannakalda ja Rannaniidu kinnustuid läbivasse kuivendussüsteemi kraavi ja sademeveekollektorisse. Rannaniidu tee 14 ja Rannakalda tee 22 vahelises lõigus asendada olemasolev sademeveetorustik De1000 sademeveetoruga. Kõik olemasolevad torustikud on ettenähtud ühendada uue rajatava torustikuga. Ühendused teha kaevühendusega. Ennemehitustööde algust täpssustada harutorustike sügavused ja kõrgusmärgid ning vajadusel korrigeerida projektlahendust. Harutorustikele paigaldada tagasivooluklapid Rannaniidu tee 12 ja Rannakalda tee 24 vaheline avatud kraav on ettenähtud asendada sademeveetorustikuga de1000. Kõik olemasolevad torustikud on ettenähtud ühendada uue rajatava torustikuga. Ühendused teha kaevühendusega. Harutorustikele paigaldada tagasivooluklapid. Rannaniidu tee 10 ja Rohuneeme tee 48 e vaheline lõik on ettenähtud jätta toimima lahtise kraavina. Antud nõue on kinnistuoamanike poolne. Kraavi suubuvad sademeveetorustikud on ettenähtud kindlustada ja torustike otstesse paigaldada tagasivooluklapid. T11251 Viimsi-Rohuneeme tee 3,212 kilomeetril paiknev De630 sademeveetruup on ettenähtud asendada De1000 sademeveetuubiga alaes KOK -12 truubi sissevooluotsakust kuni sademeveekaevuni SK-13EV. Ennem ehitustööde algust täpsustada torustiku kõrgusmärk rajatava kaevu SK-13EV juures ja vajadusel korrigeerida projektlahendust. Alates rajatavast kaevust SK-13EV on varasemalt rajatud sademeveteorustik kuni mereni De1000. Truubi rajamise tööd riigimaanteel on ettenähtud teostada kinnisel meetodil. Kokku juhitakse Planeeringu alalt Rannavalli tee kraavi vooluhulk 250 l/s. Planeeringuala eesvoolutorustik De630 languga i=0,002, 250l/s vooluhulga juures töötab 80% täitega. Planeeringu ala lääne poolsesse servadesse planeeritud kraavid ja planeeringu ala kaks tiiki töötavad suurte sademete korral vahemahutitena. Rannavalli teele planeeritud di800 sademeveetorusik languga i=0,001 läbilaskevõime on täistäitega on 478l/s. Rohuneeme tee alla ja Kasteheina tee pikendusele planeeritud Di1000 torustik languga i=0,001, läbilaskevõime täistäitega on 858 l/s. Täiendavalt on ett enähtud koostada sademevee kogu mise ja ärajuhtimise projektlahendus arendusalale. 4 . 2 . 3 EELVOOL Maa-ala sademevee eesvooludeks on Rannavalli ja Rannaniidu teel asuvad olemasolevad kuivenduskraavid ning Rohuneeme tee alt minev truup De600 ja Rohuneeme tee 55b kinnistul olev de1000 sademveetorustik . Eesvoolukraavid on ettenähtud korrastada ja olemasolevad truubid asendada. Eesvoolu korratsamine on toodud joonisel VK-4-01-1. 4.3 MATERJAL 4.3.1 TORUD Sademeveekanalisatsioon ehitada P VC D e16 0 - D e200 mm ja PP D e250 - 1000 mm SN8 muhvtorudest (standard EN 13476-3). Plasttorustike paigaldustöödel järgida RIL 77-2013 ja materjalide tootjate ettekirjutusi. 4.3.2 KAEVUD Sademeveekanalisatsioonitorustikule on ette nähtud paigaldada PE-st kontrollkaevud. Kaevud tuleb varustada ujuvate malmluukidega, mille koormustaluvus on 40 T. Kontrollkaevud on D e400/315 mm, D e 63 0/500 , De800/500 , De1000/500, De1200/6330 ja De1500/6330 mm . PAIGALDUSNÕUDED Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. T orustik paigaldatakse vastavalt RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetele. Muldkeha pinnaste tihendustegurid on valitud vastavalt „Tee projekteerimise normid ja nõuded“ kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 55 28.09.1999. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Lahtisel meetodil ehitatava kanalisatsioonitoru (nii isevoolse kui ka survelise) peale, 0.3 - 0.4m kõrgusele tuleb paigaldada märkelint kirjaga „Kanalisatsioon“. 5 .1 T ORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS Torustikud rajatakse lahtisel meetodil . Üksikud s urvetorud võib rajada kinnisel meetodil sundpuurimise teel. PE-torude ühendamisel tuleb kasutada mehaanilisi surveliitmikke või elektrikeevisühendusi. Paigaldatud kanalisatsioonitorustikul peab olema ühtlane kalle. Kaevu ümbruse täide tehakse mittekülmakerkelisest pinnasest ja vähemalt 0,3 m laiuselt. Tera mõõtmed on samad kui sama läbimõõduga plastiktoru puhul. Täide pannakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse ca 5 0 cm kihtide kaupa. Jälgida tuleb pidevalt kaevu vertikaalsust. Tõusutoru (kaevukorpuse) kõrgus on sobiv siis, kui ülaserv on 30 - 50 cm kaugusel lõplikust maapinnast. PE-kaev lühendatakse kaevu korpusest osa maha lõigates. Ülemisse otsa paigaldatakse poltidega kinnitatav teleskooprõngas koos tihenditega. Kui PE-kaev on liiga lühike, siis lisatakse pikem teleskooptoru. 5 .2 KAEVIK Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius peab olema vähemalt 0, 4 m laiem toru läbimõõdust. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltugi andev mõju plasttorule väheneda. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150 mm paksune tasanduskiht. Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toestamisvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Kogu väljakaevatud pinnas, mida kasutatakse tagasitäiteks või muuks otstarbeks, tuleb ladustada kaeviku vahetus läheduses nii, et see ei takistaks järgnevate tööde tegemist. Kaevik teha nõlvade püsivuse parandamiseks kalletega. Nõrkades pinnastes tuleb kaeviku põhi kaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Töötamisel allpool pinnasevee taset kaevikust eemaldatakse vesi. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 4 00 mm. Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja antud juhisele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Varem paigaldatud kaablite, kõrgepingeliinide, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt. Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2m märgistatud kaablitele. Talvetingimuses ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega. Kaeviku lahti hoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kaevik tuleb kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 10m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid. 5 .3 TASANDUSKIHT Antud kihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. Kaeviku põhja tehakse tasanduskiht, mille kõrgus toru põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm. Projekti kohaselt on ette nähtud teha tasanduskiht liivast või peenkillustikust (fr.4-16). Juhul kui a luskihi peale paigaldatakse erinevaid torusid, siis peab valitud aluskihi materjal vastama kõikide torude osas mainitud nõuetele. Tasanduskiht tuleb tihendada mehhanismidega vastavalt skeemile. 5 .4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE Torustikud paigaldada vastavalt asendiplaanile VK-4-01 -1, VK-4-01 -2 Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,4 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 5 cm vastavalt EVS 843:2016. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid. Algtäide Kaeviku algtäide peab koosnema liivast, killustikust või kivipurust. Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune liivakiht. Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata, kui projektis on nõnda sätestatud. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool üldkasutatavaid teid tihendamata. Algtäidise tiheduse kontrolli tehakse 50m vahemaadega kuid mitte vähem kui üks mõõtmine töö objektilt. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, peavad mõõtmiste keskmised väärtused vastama tiheduse nõuetele. Lõpptäide Lõplik täitmine tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega. Juhul kui kaevikutest saadud pinnas on hästi tihendatav, kasutatakse seda. Siiski tuleb väljakaevatud pinnase kasutamiseks tagasitäitena saada selleks Tellija kirjalik nõusolek. Kui täitematerjali tuuakse mujalt, peab see oma külmumisomadustelt vastama kaevikust välja võetud materjalile. Kõige suurem kivide või kamakate lubatud läbimõõt on 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest, kuid mitte rohkem kui 300 mm. Kui lõplik täitekiht osutub väga õhukeseks ning kivimurru materjali ei tohi kasutada, siis tehakse see jätkava kihi materjalist. Külma ilmaga tuleb kindlasti enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi samuti sisaldada eelpool nimetatut. Talve tingimustes on ainus tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv. Liikluspiirkonnas tehakse lõpptäide mineraalsest tihendatavast liivapinnasest kihtide kaupa. Kihi paksus on 500 mm . Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja ta tuleb tihendada vastavalt skeemile. Kui kaevik asub haljasalal vahetult liikluspiirkonna kõrval, tuleb lõpptäide tihendada samuti nagu liiklusalal. Haljasalal l õplikuks täitmiseks kasutatakse üldiselt kaevatud pinnast, siiski tuleb selle kasutamine kooskõlastada Tellijaga. Materjali suurim lubatud materjali osakeste suurus on samasugune nagu üldkasutatavatel teedel. Kaevikut tuleb täita niisuguse kõrguseni, et hiljem tihenev täitematerjal jääks planeeritud kõrgusele ning selles olukorras peab tema tihedus vastama enamvähem ümbritseva loodusliku pinnase tihedusega. Kui planeeritud kõrgust ei ole antud, peab täide jääma samale kõrgusele ümbritseva maapinnaga. Täiesti tihendamata võib jätta lõpptäite juhul kui tegemist on tühermaaga vms., millele Tellija ei esita nõudmisi ja millele ei rajata haljastust. 5 .5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON Survetorustiku rajamissügavus on 1,8m planeeritavast maapinnast. Kanalisatsioonitorustike rajamissügavus on üldjuhul piisav vältimaks torustiku külmumist ja torustik on kaitstud mehaaniliste ja dünaamiliste vigastuste eest. Juhul kui kanalisatsioonitorustiku peale jääva täite paksus on väiksem kui 1,0 m, tuleb torustik nendes lõikudes soojustada. Vastavad lõigud on asendiplaanil tähistatud. 5.6 MAHUTITE JA PUMPLATE PAIGALDUS Mahuti (pumpla) paigaldamine peab olema teostatud vastavalt standardile EN 976-2 ning tootja firma paigaldusjuhendile. Mahuti ankurdamise vajaduse määramine on mahuti omaniku või paigaldusfirma esindaja ülesanne. Ankurdamise ülesanne on kindlustada mahuti fikseeritud asend maa all ja takistada tema pinnale kerkimine vees tekkiva üleslükkejõu tagajärjel. KESKKONNAKAITSE Ehitusjäätmed Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (pinnas, betoondetailid, kivid, asfaldijäägid) kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE ÜLDNÕUDED Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu seadused, määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused. Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega. Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimetamise aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja santehniliste tööde järelvalvajale. Juhul kui töövõtja kasutab seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karakteristikutelt vastama töövõtu-dokumentides määratud seadmetele ja materjalide. Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab vaid töövõtja. Juhul kui materjali ei ole määratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud nõuetest võttes arvesse näit. transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb pöörata tähelepanu eriti teineteisega ühendatud eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele. Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. töövõtuga seonduvad mõõdud. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja. Üleandmisdokumendid Isevoolsete t orustike kaamerauuring ud. Survetorude survekatsed Teha teostusjoonised, mis anda tellijale üle digitaalsel kujul ja paberkandjal. Anda tellijale üle kõigi kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid ja garantiidokumendid. KATSETUSED Veetorustiku surveproov Veetorustikule teha surveproov vastavalt standardile SFS 3115, EN-805. Proov viiakse läbi vastavalt toru nimirõhule (PN10). • Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi. • Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks. • Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. • Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. • Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Veetorustiku pesemine Enne pesemist peab torustiku algtäide olema tehtud ja toru toestatud nii, et ta peab vastu pesemisel ja surveproovil tekkivatele koormustele. Pesemiseks kasutatakse olemasoleva veevõrgu vett. Pesemiseks kasutatud vesi juhitakse kanalisatsiooni võrku. Läbipesu tehakse 10...15 minuti jooksul maksimaalse vooga, sõltuvalt torustiku läbimõõdust ja pikkusest. Visuaalselt hinnatakse, kas väljavoolav vesi on täiesti selge, seejärel võib läbipesemise lõpetada. Kanalisatsioonitoru kaamerauuring Toruehituse tööde kvaliteeti kontrollitakse videokaameraga. Torustike katsetamisel juhinduda RIL-77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist. Isevoolsetele torustikele on soovitav teostada ka kaameravaatlus ehituskvaliteedi paremaks hindamiseks ning võimalike vigade ja torustiku deformatsioonide avastamiseks. Peale paigaldamist on isevoolsetel plasttorudel lubatud suurim lubatud deformatsioon 12%. Koostas: Eero Antons , Ekore OÜ  Eero Antons Ekore OÜ Teie 23.09.2020 [email protected] Vesijärve küla Meie 22.10.2020 nr 15-2/20/3480-4 68604 Tarvastu vald Viljandimaa Sademeveekanalisatsiooni projekti ja riigitee nr 11251 km 3,23 katendi taastamise projekti kooskõlastus Viimsi vallas Harjumaal Kooskõlastamiseks esitatud sademeveekanalisatsiooni (edaspidi tehnovõrgud) Projektis (Ekore OÜ töö nr PP-113/19) on ette nähtud lahendada detailplaneeringuala, Optimal Projekt OÜ Töö nr 311 “Harjumaa, Viimsi vald, Pringi külas, kinnistute Andrese, Ees-Madise, Tuulekivi, Pearu, Uus-Mardi Uustalumetsa, Ees-Kasti, Kastimetsa, Taga-Kasti, Kastimetsa, Uustalumetsa, Mardi, Suuraiametsa, Ado, Taga-Madise ja Uus-Andrese detailplaneeringu eskiis“, kinnistuvälised välisveevarustuse, -kanalisatsiooni ning sademeveekanalisatsiooni süsteemid. Koos sademeveekanalisatsiooni projektiga on kooskõlastamisele esitatud riigitee nr 11251 Viimsi – Rohuneeme km 3,23 katendi ja teerajatiste taastamise projekt (Esprii OÜ töö nr 200301). Tehnovõrkude ja rajatiste ehitustööd on ette nähtud riigitee nr 11251 Viimsi – Rohuneeme km 3,23 maaüksuste piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis, Pringi külas Viimsi vallas Harjumaal. Ehitustööde käigus on ette nähtud välja vahetada olemasolev riigitee nr 11251 km 3,23 asuv teetruup D=0,6 m asendades see teetruubiga D=1,0 m, ehitada sadevee hoolduskaevud, sadevee torustik mereni ja sadevee drenaaž D=0,16 m. Tööd riigitee maaüksuste piirides ja tee kaitsevööndis on ette nähtud teostada lahtise kaevega koos hilisema riigitee ja jalg- ja jalgrattatee katendi taastamisega. Ehitatud tehnovõrgud ja rajatised riigitee maaüksuste piirides jäävad Maanteeameti haldusesse. Projektid riigitee piirides on koostatud vastavuses esitatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME Ekore OÜ töö nr PP-113/19 „Pringi arendusala sademeveekanalisatsiooni eelprojekt“ ja Esprii OÜ 200301 „Rohuneeme tee km 3,23 truubi rajamise katendi taastamise projekt“ tingimusel, et enne riigitee piirides (teemaal ja tee kaitsevööndis) ehitustööde alustamist tuleb asjast huvitatul isikul (detailplaneeringu ala kinnistute omanikul Numera Eesti OÜ) sõlmida Maanteeametiga riigitee katendi ja rajatiste taastamist käsitlev leping. Eeltoodud tingimus tuleb sätestada ka kohaliku omavalitsuse väljastatavas ehitusloas (EhS § 42 lg 3). Ehitustöödel ja Projektide realiseerimisel riigitee piirides tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega: 1. Asjast huvitatud isik, detailplaneeringu ala kinnistute omanik Numera Eesti OÜ, esitab Maanteeametile taotluse sõlmida Maanteeametiga leping riigitee katendi ja rajatiste ehitamiseks (taastamiseks). Taotlus peab sisaldama ehitustööde lepingu vormistamiseks alltoodud informatsiooni: 1.1 Tööde teostamise aeg riigitee piirides. Maksimaalne ehitustööde kestvus riigitee piirides on 20 päeva. 1.2 Tööde teostaja (ehitaja) riigitee piirides. Huvitatud isik tagab, et ehitaja omab majandustegevuse registreeringut tegevusalal ehitamine, tegevusala liigiga teede ehitamine. Huvitatud isik tagab, et Töö tegemisel kasutatakse piisava kvalifikatsiooniga tööjõudu. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 1.3 Omanikujärelevalve tegija. Huvitatud isik tagab, et ehitustegevus riigiteel ja selle kaitsevööndis on kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Huvitatud isik tellib omanikujärelevalve ning tasub sellega seonduvad kulud. 2. Ehitustööde aeg riigitee piirides tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud. 3. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn) formaadis. 4. Kooskõlastatud projektide muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 200301 Rohuneeme tee km 3,23 truup.asice; EP113_PP_v01_Pringiarendus_2020-09-17.asice; EP113_VK-4-01-1 (002).asice; Arvo Veltri 3372691 [email protected] 2 (2)