Kiri

Ehitusjoonis OÜ Töö nr 0720 Hariduse 2, Kõrveküla alevik Staadium: EP HOONE SOOJUSTUSPROJEKT Koostamise aeg: 30.03.2020 Vastutav spetsialist: H.Tammsalu II SELETUSKIRI 1 ALUSDOKUMENDID Käesoleva projekti koostamise aluseks olid: Tartu valla üldplaneering Hariduse 2 hoone inventeerimisjoonised Ehitusgeodeetiline plaan REIB OÜ töö nr . TT-5433T Korteriühistu üldkoosoleku protokoll Projekteerimisalane leping tellijaga 2 PROJEKTI MAHT Projekteerimistööd on teostatud: Nõuetekohases mahus, vastavalt tellija ettepanekutele Projekteerimistööd hõlmavad hoone välisseinte lisasoojustamisest ja sokli- lisasoojustamisest tulenevad muudatused hoone soojustuses ja välisilmes. Ehitustööde kogumaksumus ei ületa ¼ rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest ja sellest tulenevalt on tegemist mitteolulise rekonstrueerimisega. . 2.1 PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD EESKIRJAD JA NORMID: Kohaliku omavalitsuse üldplaneering Eesti Standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt Planeerimisseadus Ehitusseadustik 01.07.2015.a. ja sellega jõustunud määrused: MKM määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile 17.07.2015 MTM määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused 05.06.2015 MTM määrus nr 85 Eluruumile esitatavad nõuded 02.07.2015 Siseministri määrus nr. 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele vastu võetud 30.03.2017 EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus, Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2018– Ehitiste tuleohutus, Osa 3: Küttesüsteemid EVS 8812-6:2012+A1+A2– Ehitiste tuleohutus, Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-7:2018,- Ehitiste tuleohutus, Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded •EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine. •EVS 919:2013/A1:2014 Suitsutõrje. Projekteerimine, eadmete paigaldus ja korrashoid MKM määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu MKM määrus nr 55 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist MKM määrus nr 58 Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika MKM määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele MTM määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded 5 Ehitusjoonis OÜ Töö nr 0720 Hariduse 2, Kõrveküla alevik Staadium: EP HOONE SOOJUSTUSPROJEKT Koostamise aeg: 30.03.2020 Vastutav spetsialist: H.Tammsalu Müratase on projekteeritud vastavalt sotsiaalministri 04.03.2002 a määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud nõuetele; Kohaliku omavalitsuse määrused ja eeskirjad Nõuded ja määrused projekti eriosadele (toodud vastavas alajaotuses) Ehitustööd tuleb teostada Eestis kehtivate määruste, normide ning hea ehitustava (ET-1 0207-0068) reeglite kohaselt. 2.2 ÜLDANDMED Hoone nimetus: Korterelamu 11222 Hoone nimetus: Tartu maakond, Tartu vald, Kõrveküla alevik, Hariduse tn 2, 60512 Tellija: Korteriühistu Kõrveküla-Hariduse 1; Tartu vald, Kõrveküla alevik, Hariduse tn 2 // Vasula tee 29 korteriühistu / Mati Kannisto Katastri andmed: 79403:002:0065 Ehitisregistri kood 104027493 Kinnistu sihtotstarve Elamumaa 100% Kaalutud energia erikasutuse klass on määrsamata Hoone kohta on väljastatud kasutusluba Käesoleva projekti järgi taotleb KÜ ehitusloa 2.3 EHITISE TEHNILISED NÄITAJAD Kinnistu pindala 781 m² - EI MUUTU Täisehituse protsent 43 % - EI MUUTU Hoonete arv krundil 1 - EI MUUTU Ehitistealune pind 335 m2 - 349 m2* HOONE TEHNILISED ANDMED Suletud netopind / kasulik pind 767,6 m² - EI MUUTU Eluruumide pind 406,9m² - 457,3 m²** Hoone maapealne maht 2654 m³ - 2564 m³***, millele lisandus maaaluse osa maht 401 m³ ja soojustuse maht 145 m³. Maht kokku seega - 3110 m³ Tulepüsivusklass TP1 - EI MUUTU Korruselisus 2 - EI MUUTU Korterite arv 12 KRT - EI MUUTU Parkimiskohti tagatakse olemasolevad parkimiskohad - EI MUUTU Hoone eluiga 50aastat Tehnosüsteemide eluiga 20aastat *Märkus: suurenemine lisasoojustuse arvel 14 m² **Märkus: eluruumide suurenemine eluruumina kasutusse võetud korter 2 arvel 50,4 m² ***Märkus maapealse osa maht on üle mõõtes 2564 m³, mitte ehr ekslikult kantud 2654 m³ 2.4 PROJEKTI EESMÄRK 2.4.1 ÜLDINE Käesoleva projekti eesmärgiks on korterelamu välispiirete renoveerimine, mis pikendab hoone konstruktsioonide eluiga, annab energiasäästu piirete parema isoleerimise läbi, parandab eluruumide sisekliimat ning parandab hoone esteetilist ning arhitektuurset väljanägemist. Projektis käsitletakse konstruktsioonilisi lahendusi ja määratakse nõuded kasutatavatele süsteemidele, materjalidele ning 6 Ehitusjoonis OÜ Töö nr 0720 Hariduse 2, Kõrveküla alevik Staadium: EP HOONE SOOJUSTUSPROJEKT Koostamise aeg: 30.03.2020 Vastutav spetsialist: H.Tammsalu töövõtetele. Hoone komplekseks renoveerimiseks tellida energiaaudit, kaaluda läbi energiasäästu meetmed ja koostada ehitusprojekt koos enetgiasäästuks vajalike tehnosüsteemide projektlahendustega. Käesoleva projekti lahendusi tohib muuta üksnes kooskõlas projekti koostajaga, kõikide omavoliliste muudatuste eest vastutab nende muudatuste teostaja. Autoriõigused kuuluvad projekti koostajale. 2.4.2 VÄLISVIIMISTLUS Välisseinad: Silikaatellisladu lisasoojustada vahtpolüstüroolplaadiga krohvida 1,4-2mm terasuurusega mosaiikkrohviga ja/ või värvida vastavalt värvilahendusele. NB! Krohvipinna tasasus peab vastama RYL2000 Klass nr. 3 tasemele, kus suurim lubatud tasapinnaline hälve on ±7mm, mõõte pikkus 2000mm. Sokkel: krohvitud paekiviladu katta topeltarmeeritud õhekrohviga, toon valida vastavalt värvilahendusele. Trepikojad: savitellis lisasoojustada, krohvida õhekrohviga ja värvida vastavalt värvilahendusele. Aknad: Külmasildade vältimiseks tuleb akende betoonaknalauad lõigata seinapinnaga tasaseks. Käesolevaga ei kuulu aknad väljavahetamisele- perspektiivis tuleb komplekssel uuendamisel vanad puitaknad vahetada uute (valged) PVC akende vastu, mille soojapidavus ja akna raami jaotus vastab energialulukuse minnimumnõuetele U=1,1 või parem. Ventilatsioon: Igale eluruumile rajada olemasolevale asukohale välisseinas üks värskeõhu klapp. Ventilatsioonirestid valida fassaadi toonis. Niisked ruumid ventileeritakse olemasolevatese ventilatsioonilõõridesse välja viikudega katusepinnast. Veeplekid: Seoses välisseinte gabariitide suurenemisega paigaldada uued veeplekid, värvitoon vastavalt värvilahendusele. Värvipass: Maja välisviimistluse värvilahendus on näidatud hoone vaadetel. Objektil teha värvitooni näidis 1x1m suurusele varjus aruvale seina-alale ja see lõplikult kooskõlastada projeteerija ja tellijaga. 2.4.3 KASUTATAV SÜSTEEM Hoonel kasutatava soojusisolatsiooni liitsüsteemi põhi komponentideks on vahtpolüstüreen soojusisolatsiooni plaat või mineraalvillast jäik soojustusplaat, mineraalne armeerimise kiht, plastist armeerimisvõrk ja mineraal-, dispersioon-, silikaat- või silikoonviimistluskiht ( ning krohv või värv). Soojusisolatsiooni liitsüsteemi paigaldamisel tuleb kasutada terviklahendust ühelt materjali/süsteemi tootjalt ning järgida paigaldamisel tootja poolseid juhised. 2.5 EELTÖÖD 2.5.1 AVATÄIDETE VAHETAMINE Enne fassaadi renoveerimistööde algust peaks olema vahetatud kõik aknad ja välisuksed, kaasa arvatud keldri aknad. Avatäidete eelnev vahetamine on vajalik nüuetekohaste sõlmpunktide rajamiseks, mis tagab süsteemi pikaajalise püsivuse. Peale renoveerimist vahetatud avatäidete sõlmpunktides tekkivate võimalike probleemide tekke ja nende tagajärgede vastutus kuulub avatäidete vahetust teostanud isikutele. Akende vahetusel tuleb arvestada norme: EVS EN 12207 – Aknad ja uksed. Õhutihedus EVS EN 12208 – Aknad ja uksed. Veepidavus EVS EN 12210 – Aknad ja uksed. Vastupidavus tuulekoormusele 2.5.2 MAJA ÜMBRUSE PUHASTAMINE Hoone ümber peab olema piisavalt ruumi, et võimaldada tööde teostamist. 2.5.3 ELEKTRIPAIGALDISTE ÜMBERTÕSTMINE Mittekasutatavad elektri- ja nõrkvoolukaablid (ka antennikaablid) või fassaadile paigaldatud seadmed tuleb omanikel eemaldada enne renoveerimistöödega alustamist. 7 Ehitusjoonis OÜ Töö nr 0720 Hariduse 2, Kõrveküla alevik Staadium: EP HOONE SOOJUSTUSPROJEKT Koostamise aeg: 30.03.2020 Vastutav spetsialist: H.Tammsalu 3 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS 3.1 OLEMASOLEV OLUKORD Paiknemine Kinnistu paikneb Kõrveküla alevikus Hariduse tänaval, millelt pääseb ka hoone juurde. Hoonete ees, tänavamaal on ühiskasutuses õueala mida kasutatakse parkimiseks. Parkimisala vastas suval kinnistule asub sama hoone teenistuses olev kõrvalhoone (puukuur). Selle taga haljastatud muruala laste mänguväljakuga. Olemasolev hoonestus Kinnistul paiknev hoone on kahekorruseline madaal pööninguga viilkatusega 12korteriga tüüpprojekti järgi valminud korterelamu. Ehitisregistris esmane kasutuselevõtuaasta puudub. Käesolevaga hoonestuse pindala ja ja hoone väline maht ei suurene. Olemasolev reljeef Kinnistu on suhteliselt tasane. Maksimaalne kõrgusmärk kinnistul on 58,10 minimaalne 57,79. Hoone õueala ei ole ümber ehitatud. Säilinud on ja säilitatakse olemasolevad sissepääsud krundile ja hoonesse. Olemasolev haljastus Hetkel on krundil murukattega haljastus, kõrghaljastus puudub. Lisasoojustamisega kaasnev katendite (sh. muru) taastamine kuulub ehitaja töövõttu. Haljastuse likvideerimist ja ümberistutusi ei projekteerita. Ehitusgeoloogia Kinnistul ei ole käesolevagat teostatud ehitusgeoloogilist uuringut. Vajadus puudub. Ehitusgeodeesia Kinnistul on 2019.a. teostatud ehitusgeodeetiline uuring, REIB OÜ poolt, millele on koostatud asendiplaan- Asendiplaaniline lahendus ei muutu. Asendiskeem Antud hoone asukoht Kõrveküla alevikus koos hüdrantide paiknemisega: 8 Ehitusjoonis OÜ Töö nr 0720 Hariduse 2, Kõrveküla alevik Staadium: EP HOONE SOOJUSTUSPROJEKT Koostamise aeg: 30.03.2020 Vastutav spetsialist: H.Tammsalu 3.2 PLAANILAHENDUS Hoone(te) ja rajatis(t)e paigutus Projekteeritav korterelamu paikneb krundi keskosas diagonaalselt tänavajoonega. Maja taha jääb haljasala, hooneesisele alale on kujunenud parkimiskohad mida kasutatakse ühistusisese kokkuleppe järgi. Ehitusetappide kirjeldus Ehitus on kavandatud ühes etapis- fassaadide uuendamine ja soojapidavusealuse parandamine. 9 Ehitusjoonis OÜ Töö nr 0720 Hariduse 2, Kõrveküla alevik Staadium: EP HOONE SOOJUSTUSPROJEKT Koostamise aeg: 30.03.2020 Vastutav spetsialist: H.Tammsalu 3.3 VERTIKAALPLANEERING Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused Olemasolevad kõrgusmärgid on vahemikus 57,9-58,10 ja käesolevaga ei muudeta. Lahendadatakse perspektiivsel vajadusel, koos vastava eriosa-, katendite- või haljastuprojektiga. Hoone paiknemiskõrgus: On olemasolev ja jääb olemasolev. 0,00=58,80 Sademevete käitlemine: Arvutuste alusel ei teki mahutamist või ärajuhtimist vajavat sademevete hulka. Kinnistu on juba planeeritud selliselt, et üleminekud naaberkinnisutega on sujuvad ning sajuveed jäävad (imbuvad) oma kinnistul(e). Sademeveed juhitakse hoonest (otsaseintest) eemale pinnasesse paigaldatud äravoolutoruga. Sadevete valgumist tänavale ei toimu- tänavapind asub eemal/kõrgemal. Drenaažisüsteemi ei ole rajatud. 3.4 TEED JA PLATSID Krundile pääseb tänavalt. Pajaesisele on kujunenud parkimiskohad mida kasutatakse ühistusisese kokkuleppe järgi. Liiklust avalikele tänavatele ei muudeta. Parkimisala on kaetud kruusakattega. Parkimisala on ääristatud äärekiviga, et sajuveed saaks imbuda restkaevudesse. Krundilt eemal on kõvakattelisel betoonalusel prügikonteinerite asukohad. Parkimist ja parkimisala käesolevaga ei käsitleta- küll aga tuleb taastada tuulekoja laiuselt esialgselt projekteeritud kõvakattelised juurdepääsud välisustele (nt. betoonkivi). 3.5 HALJASTUS JA HEAKORD Käesolevaga ei kavandata õuealal muid ümberehitusi- need lahendatakse vajadusel vastavate eriosa projektidega. Põhimõtteline kujunduslik- funktsionaalne planeering on näidatud asendiplaanil. Uusi piirdeid kinnistule ei rajata sest – need ei ole lubatud. Ehitusalasse ei jää kõrghaljastust- seetõttu kaitsemeetmeid ei paleerita. Vajadusel, tehnovõrkude kaitsetsoonide vahetus läheduses töötamisel teavitada võrgu valdajat, teostatada kõik projektikohased kaevetööd käsitsi ja katendid taastada. Tööde alustamisest tuleb informeerida kommunikatsioonide omanikke. 3.6 JÄÄTMEKÄITLUS Ehitusjäätmete käitlemine korraldatakse materjalide liikide kaupa. Jäätmete käitluse korraldab ehitusperioodil ehitaja. Jäätmete käitlemisel lähtuda „Tartu linna jäätmehoolduseeskiri.“ Jäätmed kogutakse liikide kaupa sorteeritult metallkonteineritesse ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Konteinereid hoitakse ajutiselt omaniku kinnistul.VT AS1. Lammutamisel ja ehituse käigus tekkivad jäätmed sorteerida ja viia käitlemiseks jäätmeluba omavasse ettevõttesse. Jäätmete hinnanguline kogus ehitusajal ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile: 08 01 10* Pinnakatete (värvide, lakkide ja klaasjate emailide), liimide, hermeetikute kasutamisel tekkinud jäätmed: 0,5m3- Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale 15 00 00* Pakendid ja nimistus mujal määratlemata absorbendid, puhastuskaltsud, filtrimaterjalid ja kaitseriietus: 1m3- Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale 15 01 10* Lahustite ja/või muu ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed: 1m3- Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale 17 01 00 Betoon, tellised, plaadid, keraamikatooted ja kipsil põhinevad materjalid: 1,5m3- Purustatakse kohapeal ja antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 02 00 Puit, klaas ja plast : 1,0m3 - Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale e 10 Ehitusjoonis OÜ Töö nr 0720 Hariduse 2, Kõrveküla alevik Staadium: EP HOONE SOOJUSTUSPROJEKT Koostamise aeg: 30.03.2020 Vastutav spetsialist: H.Tammsalu 17 04 00 Metallid(veeplekid) : 2m3- Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 05 04 Pinnas ja süvenduspinnas: 55m3- Sillutisriba alune pinnas kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel haljastuse taastamiseks. Ülejääv kasvupinnas antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 06 00 Isolatsioonimaterjalid: 2m3- Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 06 05 Eterniit või muu asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid- Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil 17 07 00 Ehitus- ja lammutusjäätmesegu: 3m3- Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 20 03 01 Segaolmejäätmed ja samalaadsed jäätmed, sealhulgas ehitustöö ajal liigiti kogutud jäätmed: 1m3- Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes on selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohaliku omavalitse poolt Pinnasetööde maht kõnniteeosa katendite rajamisel on ca 30 m3. Mineraalpinnas kasutatakse kohapeal hoone ümbruses, sh tihendatud täitepinnasena. Eluhoone rekonstrueerimisel ülejäävat kasvupinnast ei teki. Juurdepääsu teeosa alt tuleb kasvupinnas koorida eraldi ja vedada krundilt ära. Ülejääv kasvupinnas antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, ca 5% kasutatakse samal ehituskrundil haljastamiseks. Täpsed kogused võivad täpsustuda vastava eriosa projektiga (nt. parkimisala projekt). Tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Soovitav on ehitusjäätmete äraveoks kasutada jäätmeveofirma teenuseid. Tšekid jäätmete üleandmise kohta ja jäätmeõiend tuleb esitada kasutusloa taotlemisel. Ehituse ajaks tuleb ehitajal paigaldada teisaldatav WC. Ehitusprügi konteiner paigutatakse asendiplaanil näidatud kohale. Keskkonnaohtlikeks jäätmeteks kvalifitseeritavad jäätmed puuduvad. Ohutushoiu eeskirjade täitmise eest lammutustöödel vastutab töövõtja. Olmejäätmed koguda olemasoleva lepingu alusel. Jäätmete kogumine, vedu ja käitlemine peab vastama Jäätmeseadusele ja kohalikele eeskirjadele. 3.7 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE Jääb olemasolev. Vt. ka pnkt 3.4 4 ARHITEKTUUR 4.1 EHITISEST ÜLDIST Korterelamu paikneb krundi keskosas. Hoone gabariidid on 33,2*13,7m. Hoone olemasolev kõrgus on ja jääb 8,6m maapinnast. Asendiplaaniline idee, planeeringu piirangud Hoone arhitektuurne üldlahendus jääb olemasolev ja peegeldab piirkonnas väljakujunenud arhitektuurset laadi. Säilitatakse maksimaalselt esialgne arhitektuurne välisilme ja terviklikkus. Hoone rekonstrueerimine ei ole hoonet moonutav. Välisilme ja avatäited on ette nähtud hoonega sobivad ja algupärase kujundusega. Säilivad räästa, sokli ka kivipindade iseloomulikud eendused seinast. Väline lisasoojustamine ei moonuta arhitektuuri. Välisseinad viimistletakse lisasoojustussüsteeiga ja õhekrohvitakse ning värvitakse värviga. Hoone fassaadidele ei kavandata seadmeid. Seadmed võib paigaldada õuepoole, sokliekraanile. Majale iseloomulik fassaadist eenduv silikaattellistest trepikoja eendus säilitatakse. Katusekate on vhetatuv välja plekk-kette vastu. Pööningu lagi tuleb lisasoojustada mineraalvillaga ja paigaldada katusele tuulesuunajad. Hoone ehitisealuse pinna suurenemine toimub lisasoojustuse arvelt – 15 m2. 11 Ehitusjoonis OÜ Töö nr 0720 Hariduse 2, Kõrveküla alevik Staadium: EP HOONE SOOJUSTUSPROJEKT Koostamise aeg: 30.03.2020 Vastutav spetsialist: H.Tammsalu Hoone funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus Hoone arhitektuurne lahendus peegeldab selle tüüprojektset ilmet ja piirkonnas väljakujunenud arhitektuurset laadi. Ruumijaotust ei muudeta. Mitteeluruumi (krt 2) kasutuselevõtuks eluruumina eemaldada sealt kõik tehnoseadmed ja koostada vastav projektlahendus (mõõdistusprojekt). 4.3 ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE. Nõuded vastavalt EVS 16789-1:2019 "Hoonete energiatõhusus.Hoone ventilatsioon. Osa1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6." Sisetemperatuur ruumides: Eluruumid +22,0 C Dušširuumid +24,0 C Tehnilised ruumid +15,0 C Hoone akustikale esitatavad nõuded Nõuded vastavalt EVS: 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” Eluruumide vahel R’w≥43 dB Eluruumide vahel kui seinas on uks R’w≥39 dB Eluruumide ja müratekitavate ruumide vahel R’w≥60 dB Taandatud löögimürataseme indeks korruste vahel L’nw≥63 dB Taandatud löögimürataseme indeks eluruumide ja müratekitavate ruumide vahel L’nw≥48dB Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi Hoone konstruktsioonidel ei ole olulisi kahjustusi täheldatud. Kandekonstruktsioonide asetust ei muudeta. Hoone konstruktsioonide kirjeldus on toodud allpool, joonistel ja eksperthinnangus. Otsaseina tellisfasaadid on vete läbijooksude tõttu saanud kahjustusi. Kahjustuste asukohad ja vajalike asenduste täpsem ulatus selgub peale konstruktsioonide avamist. Vajalikud asendused ja sõlmede lahendused antakse eksperthinnangu alusel või vajadusel vastava projektina (lisajoonistena) Keskkonna saasteklass arvestada- C3. Koormused. Normatiivne kasuskoormus eluruumide puhul – A.klass 2 kN/m² Lumekoormus: EVS-EN 1991-1-3:2006 Lumekoormuse normsuurus maapinnal vastavalt EVS-EN 1991-1-3 : Sk = 1,5 kN/m². Tuulekoormus: EVS-EN 1991-1-4:2007 Tuulekoormuse arvutamisel vastavalt EVS-EN 1991-1-4on võetud tuulekiiruse väärtuseks Vref = 21 m/s, maastikutüübiks III. Energiaaudit ja -tõhususe arvutus. Hoonele ei ole koostatud energaiaauditit. Esialgse energiakulukuse saab määrata arvutuslikult kasutadae elektrienergia tarbimise andmeid. Tellija valib edasises koostöös energiasäästumeetmete planeerijaga (energiaaudiitoriga) ja projekteerijaga välja säästumeetmete paketi mille alusel saavutada parem energiatõhusus. Esialgu soojustatakse hoone sokkel ,seinad ja pööningu vahelagi. Saavutatav energiasääst ca 30%. Hoonele tuleb peale lisasoojustusüsteemi projekteerimist koostatada lisaks energiatõhususe arvutused, et näha ette täiendavad energiasäästumeetmed. Säästumeetmete valiku järel koostada terviklahendus koos tehnosüsteemide (ventilatsiooni-, küttesüsteemide projektiga) ja esitada energiakulukuse arvutused, tellida energiamärgis. Soojajuhtivused Maksimaalselt lubatavad soojajuhtivused piiretele (sisetemperatuur +18° C) EPN 11.1 järgi / ja säästumeetme rakendamisel paketi nr 2 järgi. 12 Ehitusjoonis OÜ Töö nr 0720 Hariduse 2, Kõrveküla alevik Staadium: EP HOONE SOOJUSTUSPROJEKT Koostamise aeg: 30.03.2020 Vastutav spetsialist: H.Tammsalu Välissein U=0,28 W/(m2K) / U=0,22 W/(m2K) U=0,22 W/(m2K) / U=0,12*0,9 W/(m2K) 1* Katuslaed Põrandad pinnasel U=0,36 W/m2K) / ei ole Aknad U=1,1 W/(m2K) / U=1,1W/(m2K) U=0,6 W/(m2K) / U=0,6 W/(m2K) Külmasillad 1 k Põrand (keldrikorruse vahelagi) U=0,2 W/(m2K) / U=0,25*0,5 W/(m2K) 2* Välisseina ja akna liitekoha arvutuslik joonsoojusjuhtivus peab olema alla U=0,05 W/(m2K) 1* temperatuuri vähendustegur(soojustuseta katus) 2* temperatuuri vähendustegur(kütmata kelder) Vundament, sokkel Hoonel on tugev kohapeal paelahmakatest laotud lintvundament. Pinnasesse ei minna üle 0,9m. Seinte sokliekraan lisasoojustatakse min. 120 kN/m2 suletus struktuuriga vahtpolustürooliga paksusega 150mm mis kaetakse topeltarmeeringul soklikrohvisüsteemiga. Keldriruumide ventileerimiseks tuleb soklisse tuleb puurida q=150 avad (7tk). Avad varustada putukavõrgu ja sokli toonis metallrestidega. Vundamendi pinnasesse jääv tasandatakse seguga 0,9 m sügavusni, lisasoojustatakse vahtpolüstürooliga ning hüdroisoleeritakse isolatsioonikangaga. Tagasitäitena võib kasutada liiva ja/või kruusa/killustikku, mitte väljakaevatud pinnast. Ümber maja perimeetri tuleb ka rajada uus kruusale ja paekivisõelmetele paigaldatav vähemalt 60cm laiune betoonkivist madala äärekiviga piiratud sillutisriba kaldega minimaalselt 5% hoonest eemale. Sadevete hoonest eemalejuhtimiseks tuleb olemasolevates asukohtades taastada sedemevete kaevud ja sabemevete eemalejuhtimine hoonest. Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Hoone välisseinad on kandvad seinad. Välisseina vuugid vajadusel tihendatakse, paigaldatakse lisasoojustus (U arv=0,04 või parem) ,mis krohvitakse õhekrohvisüsteemiga. Keldrikorruse vahelagi on REI-60 vastav ja on valatud betoonist. Vahelage ei lisasoojustata. Korrustevaheline vahelagi on REI-30 vastav ja ei muudeta (monteeritud betoonpaneelidest). Trepikojad, tuulekoda Käesolevaga seisemisi ümberehitusi ei planeerita. Praegune siseterepikoda on R-60 vastaval telliskonstruktsioonil. Olemasolevad betoonist välistrepimademed eemaldatakse. Koja perimeeter lisasoojustatakse vertikaalsete vahtpolüstüroolplaatidega ja olemasolevale asukohale rajatakse uued liivapadjal armeeritud betoonist trepimademed nii, et soojustus jääb mademe ja koja vahele. Välisseinad soojustada topeltarmeeritud XPS 120 kN/m2 vahtpolüstüreeniga paksusega ca 150mm. Tuulekoja varikatus eemaldada, katuse taha rajada fassaadipinnas ühtne soojustus ning katusekonstriktsioon rajada analoogsena tagasi. Laele rajada minaraalvillamattidest lisasoojustus minimaalse paksusega 200mm. Laed katta värvitud puitlaudisega sarnaselt olemasolevale lahendusele. Katused, katuslaed Vahelae kandjateks on RBT-paneelid, mis on toetatud seintele. Katusekatteks on puittarindil katuseplekk, mille tarind toetub välisseintele. Katust käesolevaga ei muudeta. Vihmaveesüsteemide allajooksud on hiljuti uuendatud ja jäävad samuti olemasolevad. 13 Ehitusjoonis OÜ Töö nr 0720 Hariduse 2, Kõrveküla alevik Staadium: EP HOONE SOOJUSTUSPROJEKT Koostamise aeg: 30.03.2020 Vastutav spetsialist: H.Tammsalu Tuulekodade katusted tuleb eemaldada- katteks on pojekteeritud uus puitarindil katuseplekk, varustatuna katuserenniga. Pööningu lagi soojustada A klassi mineraalse puistevillaga, paksusega vähemalt 400mm. Perimeetris kasutada jäiku mineraalvilla plaate vähemalt 0,9 m ulatuses, jäikvilla mittekasutamisel tuleb sarikate alla kinnitada 20-25 mm mineraalvillaplaadist vähemalt L=1,2 m tuulesuunajad. Rullmaterjali ja/või sisenurgaplekkide ülespöörded teostada vähemalt 300mm kõrgemale katusepinnast. Pääs katusele on lahendatud hoone trepikojast, rajatava kolme kohtkindla redeliga ja kolme soojustatud EI-30 luugiga eraldatuna pööningust ning sealtkaudu käigutee ja katuseluugi abil katusele. Katuseluugi juurest tagada pääs korstnateni kohtkindla redeliga korstna 1,5kN SFS-EN 516 2 klassi teenindussilldadele (3 tk). Katusele tuleb rajada ka kolmes asukohas (trepikodade kohal) lume torutõkked. Veeplekid Seoses avade kuju muutumisega tuleb kõik veeplekid vahetada uute tsingitud (min 350g/m“) ja värvitud terasest #0,55 mm 2% kaldega veeplekkide vastu välja. Veeplekid paigaldada min. 30 mm üle seinapinna. Välisseinad Hoone välisseinad on tellisseinad ja nende kandevõime kohta eksprtiisi koostatud ei ole. Esialgsel hinnangul on sarnase hoone tellisosa kandevõime lisasoojustuse väljaehitamiseks piisav. Lisasoojustusüsteemi eduka paigaldamise tagamiseks tuleb kohapeal teha nn tüüblitest, millega selgitatakse tüüblite mark, arv ja kinnitusviis. Vastavalt tellija soovile soojustatakse hoone välisilmet võimalikult mittemuutvalt- värviaktsendid (lähedased toonid) ja eendused säilitatakse. Uuendamisel ei muudeta sokil ega räästa või avatäidete kõrgusi. Värvitoonid lahendatakse projekti koosseisus. Välisseinale on ette nähtud paigaldada numbri ja lipuvalgustuse toide ja majanumber. seintele liimida soojusisolatsioon vahtpolüstürool EPS 60 kN/m2, U=0,04 W/m2*K või parem, paksusega 150mm (tagasipöörded 150-100mm). Seinad katta armeerimiskihiga (armeerimisvõrk armeerimissegu massis). Soklisiin valida tehasetoodetud ja vastavalt isolatsiooni paksusele. Seinad katta õheskohvisüsteemiga ja värvida (jälgida tootja juhendeid konkreetsete toodete kasutamisel). Tuketõkkekatikud laiusega min. 200mm rajada A1 klassi jäikvillamattidest vastavalt joonistele AR10-AR12. Fassaad isoojustuse sisse võib paigaldada toitekaablid ja soojuspumpade karbikud. Soojuspumpade ja muude tehniliste seadmete piagaldamine välisfassaadi pindadele ei ole lubatud- need tuleb paigaldada soklile või iseseisvatel jalanditel hoonest eemale. Avatäited Avatäidetena kasutatakse olemasolevaid puit ja PVC-aknaid ja trepikodadel uusi soojustusega U=1,3 W/m2*K või parem metallluksi ja klaase. Sisemised amortiseerunud trepikojauksed vb sel juhul eemaldada. Lahendused täpsustatakse eelprojekti joonistel ja tootja selgumisel. Tuleohutusnõuete täitmiseks tuleb rajada kõik korterite välisuksed tuldtõkestatavatena (EI-30, S200). Pööningu otsaseina rajada 400*600 mm avatav aken. Aknapaled lahendatakse kantsetena või väljavahetamisel diagonaalselt lõigatud paledena. Hoone kompleksse renoveerimise käigus tuleb välja vahetada kõik vanad puidust aknad uute PVC akende vastu, millede U=1,1 W/m2*K või parem. Parema soojapidavuse tagamiseks on tingimata soovitatav ka olemasolevad ning ruued PVC aknad tõsta soojustuse tasapinda! Kui see ei ole majanduslikult teostatav tuleb aknapalede rajamisel need lahendada diagonaalselt lõigatud paledena. Avad ümbritseda 20-30 mm mineraalse lisasoojustusplaadi ja võrguga aknaliiteprofiilidega, nii et raamipinnast jääks min. 45 mm nähtavana! Akende toon PVC valge, klaas kirgas, uksed metall, pruunis toonis. Vahetatavate akende veeplekid seejuures vahetada kõik uute veeplekkide vastu välja. 14 Ehitusjoonis OÜ Töö nr 0720 Hariduse 2, Kõrveküla alevik Staadium: EP HOONE SOOJUSTUSPROJEKT Koostamise aeg: 30.03.2020 Vastutav spetsialist: H.Tammsalu 4.4 HOONE SISEARHITEKTUURSISEARHITEKTUURNE KONTSEPTSIOON Hoone ruumilahendust ja interjööri käesolevaga ei muudeta. 5.1 HOONE ERIOSAD, sh SOOJUSVARUSTUS Võrguvaldajate tehnilisete tingimuste vajadust ei ole ja klehtivad olemasolevad lepingud. Hoone soojavarustus on lahendatud ahikütte ja soojuspumpade baasil. Osades korterites on lisakütteseadmeteks ka elektriline põrandaküte. Andmed täpsustatkse ehitisregistisse teatise esitamisega. Ühistusisese kokkuleppe saavutamisel ja energiasäästumeetmete paremaks kasutamiseks tuleks hoonesisene soojavarustus perspektiivis lahendada vastava eriosa projektiga, kus näha ette lokaalkütte lahendus. Väliskommunikatsioonide (vesi, kanalisatsioon, sademevee- ja sidekanalisatsioon ning elektri õhuliin) kaitsevööndis töötamine tuleb kooskõlastada vastava kommunikatsiooni valdajaga, teavitada valdajat ning taotleda vastavad load sh. kaeveluba. 5.2 VENTILATSIOON Seoses lisasoojustussüsteemi, eriti vahtpolüstüreeni, lisamisega halveneb väliseinte difuusne õhu liikumine (õhu ja veeauru liikumine läbi väliseina. Moodustab kogu maja õhu liikumisest alla 1%) ja võib tekkida maja sees lisaniiskuse oht. Kuna maja ehitamisel oli ventilatsiooni ühe osana ka puitaknad, siis akende vahetusega on juba muudetud maja sees olevat sisekliimat. Korterites on ventilatsioon väljatõmbega WC-st (õhuvahetuse norm on 10 l/s), vannitoast (õhuvahetuse norm on 15 l/s) ja köögist (õhuvahetuse norm on 50 l/s). Elutubades on õhuvahetuse norm 0,5*m2 l/s. Kui maja fassaad on soojustamata, aknad enamusel vahetatud ja avad, praod kõik kinni, siis ei teki korterites õhuliikumist ning niiskus ei välju tubadest. Pole ka õhku, mida läbi ventilatsiooni välja viia. Esiteks soovitame puhastada ja korrastada majas olemasolevad ventilatsiooni šahtid ja vajadusel tuulutada ruume akende tuulutuspilude kaudu. Teiseks sisekliima parandamise võimaluseks on olemasolevate eluruumide aknasilluse tasapinnal läbiviikudesse paigaldada reguleeritava vastuvõtjaga värskeõhuklapid. Ø 100mm freesavad koos reguleeritava vastuvõtjaga annavad tubadesse värsket õhku 15 l/s. Et tagada korterites normidele vastav ja ahikütte tagamiseks sobiv õhuvahetus, siis tuleb kõigi korterite tubades tagada vähemalt üks värskeõhuklapp toa kohta. Köökides olevad värskeõhuavad puhastada ja varustada reguleeritava vastuvõtjaga. Kolmandaks võimaluseks oleks projekteerida ventilatsiooni projekt kogu maja ulatuses, koos vastavasisuliste mõõtmiste, arvutustega ning soojustagastusega vastavalt lisasoojustuse ja küttekule andmetele. Käesolevaga ventilatsioonilahendust ei projekteerita. Võimalikuks kommunikatsioonide kaitsevööndis töötamiseks tuleb teavitada valdajat (KÜ) ja taotleda kaeveluba. 5.3. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Käesolevaga ei projekteerita hooneväliseid ega- siseseid ühendusi ümber. Sisendid ja veemõõdusõlm jäävad olemasolevale asukohale. Vee- ja kanalisatsiooni sisendid peavad läbima L=1,0m hülsis hoone vundamendi, läbiviigud tihendada isolatsioonimastiksiga. Katuselt vete ärajuhtimiseks kasutatakse olemasolevaid allajookse. Lisasoojustussüsteemi paigaldamisel tuleb valida uued kinnitid ja paigaldada uuesti. Sademeveed tuleb juhtida olemasoleval asukohal olevate sademeveekaevude abil hoonest eemale ja immutada krundi pinda. Eraldi tasandusmahutite vajadust ei ole ette näha. Kui olemasolevate kaevude kasutuselevõtt ei ole võimalik- tuleb paigaldada uued kaevud. Vete valgumist naaberkinnistutele ei ole ette näha, sademeveed immutatakse krundi pinda. Kommunikatsioonide kaitsevööndis töötamiseks tuleb teavitada valdajat ja taotleda kaeveluba. Dreenaazisüsteemi ei ole ja käesolevaga ei rajata. 15 Ehitusjoonis OÜ Töö nr 0720 Hariduse 2, Kõrveküla alevik Staadium: EP HOONE SOOJUSTUSPROJEKT Koostamise aeg: 30.03.2020 Vastutav spetsialist: H.Tammsalu 5.4. ELEKTROTEHNILISED TÖÖD Elektrivarustus on olemasolev, vastavalt Eesti Energia ja Tellija vahelisele liitumislepingule. Elektripaigaldist ei uuendata. Peakaitse, liitimiskilbi ega sisendi asukohta ei muudeta- ümberehitusi ei projekteerita. Õhuliini sisend asub hoone 2.korruse trepikoja välisseinal. Välisperimeetris tuleb rajada hoonele IP 65 numbrivalgustus ja rajada välisuste ja trepi kohale hämarus- ning liikumisanduriga valgustid. Paigaldis lahendada vastavalt normidele ning eriosa projektile. Lubatud maksimaalne valgusvärvsus on 3000K. Projekteeritav valgustuslahendus ei tohi häirida valgusreostusega. Esitada visuaalne teave (fotod ja/või väljavõtted tootekataloogist koos materjali- ja värvilahendusega jne). Kõik valgustid valida LED tehnoloogial põhinevad. Korterisiseste ventilatsiooniagregaatide projekteerimisel elektripaigaldis uuendada vastavalt kehtivatele normidele ning vastavalt eriosa projektile. Kommunikatsiooni (el. õhuliin) kaitsevööndis 2+2m teljest töötamiseks tuleb teavitada valdajat ja taotleda luba. Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste seadmetega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. 5.5. SIDEVARUSTUS Hoone sidevarustus jääb olemasolev (sidekanalisatsioon)- ümberehitusi ei projekteerita. Perspektiivis võiks sidelahendust täiendada traadita võrguga vastavalt tehnilistele tingimustele eraldi projektiga. Fassaadi rekonstrueerimine aadressil Hariduse 2 toimub Telia siderajatiste kaitsevööndis. Rekonstrueerimise käigus peab ehitaja tagama sideteenuste tõrgeteta toimimise, olemasoleva võrgu säilimise ja vajadusel kaitsmise. Kaitsmise lahendused kooskõlastada eelnevalt Telia Eesti AS järelvalve töötajaga. Järelevalve kohale kutsumiseks ja kaitsevööndis tegutsemiseks vajaliku loa saamiseks tuleb luba taotleda hiljemalt 3 tööpäeva enne töödega alustamist. Taotluse saab esitada Telia Eesti AS kodulehel e-teeninduse kaudu: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/sideehitiste-jarelevalve/valjakutse Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Kommunikatsiooni kaitsevööndis (sidekanalisatsioon) töötamiseks tuleb teavitada valdajat ja taotleda eraldi kaeveluba. 5.6. GAASIVARUSTUS Hooneni ei ole välja ehitatud gaasivarustuse maatrasse- ümberehitusi ei projekteerita. 6. TULEOHUTUSOSA Projekteerimistööd hõlmavad 12 korteriga tüüpprojektse 2-korruselise korterelamu fassaadi lisasoojustamisest ja sokli perimeetri ning pööninguvahelae lisasoojustamisest/rekonstrueerimisest tulenevad muudatused hoones. 1. Tuleohutuse hindamisel ja tagamisel võetakse aluseks järgmised õigusaktid ja normdokumendid: -Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010 -EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus Osa 1: „Sõnavara“ -EVS 812-2:2014. Osa 2: „Ventilatsioonisüsteemid“ -EVS 812-3:2018. Osa 3: „Küttesüsteemid“ -EVS 812-6:2012+A1+A2. Osa 6: „Tuletõrje veevarustus“ -EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: „Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“ -EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused -Siseministri määrus nr 39 “Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule” -EVS-EN 50172:2005 “Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid” -Eesti Vabariigi siseministri määrus nr 17, vastu võetud 30.03.2017“ Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” -Majandus- ja taristuministri määrus nr.97“Nõuded ehitusprojektile“, vastu võetud 17.07. 2015.a. Allpool toodud tuleohutusosa on antud määruses nr. 17 kehtestatud järjekorras. -Siseministri 20.09.2010 määrus nr 44 Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded 2. Hoone tulepüsivusklass: TP1. 3. Hoone kasutusviis: I - muu kolme või enama korteriga elamu (olemasoleva hoone fassaadi rekonstrueerimine). 4. Tuleohutuskuja: Olemasolevad tuleohutuskujad vastavad miinimumnõuetele. Hoonestus jääb olemasolevast naaberhoonestusest üle 20 meetri kaugusele, omal krundil asuvast kuurist 16,3m kaugusele. Eripõlemiskoormus on alla 600MJ/m2. Korruste arv - hoonel on kaks täiskorrust ja mitteeluruumidena kasutatav täiskelder. 16 Ehitusjoonis OÜ Töö nr 0720 Hariduse 2, Kõrveküla alevik Staadium: EP HOONE SOOJUSTUSPROJEKT Koostamise aeg: 30.03.2020 Vastutav spetsialist: H.Tammsalu 5. Hoones on varasemalt moodustatud järgnevad tuletõkkesektsioonid: Korterid- nendevahelised tellisvaheseinad- REI-30 Trepikoda- trepikoja telliskivikonstruktsioon on REI-60 vastav. Keldrikorrus- isoleerida EI-30 ja S200 vastavate vaheustega vastavalt põhiplaanile. Pööning. Rekonstrueeritava trepikoja laeossa rajada EI-30 vastvad laeluugid. Evakuatsioonitrepikotta avanevad korterite uksed rajada tulepüsivusklassile EI-30 ja suitsupidavusklassile S200 vastavatena. Kandekonstruktsioonide tulepüsivus on R-60 vastav. Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus EI-30, pööningul EI-30, keldris ja trepikojas EI-60 vastav ja vähemalt A2-s1,d0 klassi materjalidest. Süttivustundlikkuse ja tuleleviku klassid: Trepikojas arvestada seinte ja lagede tuletundlikkusklassiks A2-s1, d0.Trepikoja põrandatel DFL—s1. Mittekasutatava pööningu põranda võib rajada B-s1, d0 materjalist. Tuletundlikkuseks kaablitele arvestada Dca-s2,d2,a2. Evakuatsiooniteel Cca-s1,d1,a2. Kui evakuatsiooniteel soovitakse kasutada ehitisele üldiselt ette nähtud kaablit, tuleb tagada kaabli kaitstus tule eest kestusega vähemalt 10 minutit, kasutades materjale, mis vastavad selle ruumi tuletundlikkuse nõudele. Välisseinte välispindade tuletundlikkus: D,d2 Õhutuspilu välispindade tuletundlikkus: D,d02 Õhutuspilu sisepindade tuletundlikkusnõue: B-s1,d0 Projekteeritud lisasoojustusüsteem rajatakse B,d0 ja vähemalt A2 klassi soojustusmaterjalist. Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Olemasolev katusekate kuulub klassi BROOF(t2-t4) (plekk-kate). Suletud räästaaluseid ja pööninguosasid ei ole. 6. Kasutajate arv: I- kasutusviisi puhul kasutajate arvu ei piirata, ca 30 in. 7. Suitsutsoonideks jagunemine: on tuletõkketsoonide kaupa. Suitsueemalduse käivitustase 1. Toimub loomulikul teel läbi avatavate uste ja akende. Suitsueemaldus keldrist toimub läbi avatavate akende välja. Suitsu ei tohi juhtida evakuatsiooniks kasutatavasse trepikotta. Suitsueemaldus trepikojast toimub trepikoja ülaosas paiknevate mehhaaniliselt avatavate akende kaudu, mille summaarne efektiivne suitsueemaldamise pindala on üle ühe ruutmeetri. Korteritest toimub suitsueemaldus läbi avatavate akende. Värske õhu juurdevool toimub uste/ akende kaudu. Käesolevaga ventilatsiooniagregaate ei projkteerita. 8. Asendiplaan ja situatsiooniskeem on antud vastavalt joonistel AS1 ja seletuskirjas lk 9. 9. Päästemeeskonna juurde- ja sissepääs: on kõvakattelistelt Hariduse ja Vasula teelt/tänavalt. Päästetehnika ümberpööramiseks on R=12m ala tänavate ristmikul ristmikul ca 40m kaugusel. Sissepääsuuksed ehitisse (3tk) on näidatud asendiplaanil AS1. 10. Tulemüüre ei ole. Tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide, sealhulgas tuletõkkeuste, avatäidete asukohad ja nende tulepüsivusajad on näidatud korruste plaanidel ja hoone lõikel. 11. Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus: Evakuatsioon toimub korterite ustest sisetrepikoja kaudu õuealale. Evakuatsiooniväljapääsudel kasutatada seespool libliksulgureid. Hädaväljapääsuks on korterite avatavad aknad, mis vastavad hädaväljapääsu nõuetele. Evakueeruvate inimeste arv ca 30. Evakuatsioonitee laius on 1,0m, mis vastab betoonist trepimarsi laiusele. Välisuks on valitud trepimarsist laiune ja varustatud liblikaga. Olemasolev trepikoda on rajatud REI-60 (tellistest krohvitud konstruktsioonina). 12. Tuleohutusabinõud hoones välisperimeetril (pääsud katustele, katuse turvaelemendid jne: Keldrisse pääseb EI-30, S200 uste kaudu sisetrepikojast. Pääs katusele on lahendatud hoone trepikojast, rajatava kohtkindla redeliga ja kolme EI-30 luugiga eraldatuna pööningust ning sealtkaudu käigutee ja katuseluugi abil katusele. Katuseluugi juurest tagada pääs korstnateni kohtkindla redeliga korstna 1,5kN SFS-EN 516 2 klassi teenindussilldadele (3 tk). Olemasolevad telliskorstnad ulatuvad vähemalt 0,8m üle katusepinna ja on tahkeküttesüsteemi ülevaatusakti järgi korras. Edasisel ehitamisel lähtuda tootja- ja tarnijapoolsetest juhenditest ning nõuetest küttesüsteemide ehitamiseks (EVS 812-3:2018). Hoone on kõikidest külgedest kõvakatteliselt teelt ligipääsetav, ligipääsuteel ja krundil on piisavalt ruumi rasketehinkaga manööverdamiseks. Krundi sõidutee, juurdepääs ehituskrundile hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Kaugus lähimast naaberhoonest (puukuur) on 16,3m. Hoone ühiskasutuses pinnad ja krundi hoonestamata maa-ala peab pidevalt olema puhas põlevaine ja –materjali jäätmetest. 13. Tehnosüsteemide kirjeldus: Tsentraalseid ventilatsioonisüsteeme ei ole projekteeritud. Hoonet ventileeritakse manuaalselt reguleeritavate värskeõhuklappide abil. 17 Ehitusjoonis OÜ Töö nr 0720 Hariduse 2, Kõrveküla alevik Staadium: EP HOONE SOOJUSTUSPROJEKT Koostamise aeg: 30.03.2020 Vastutav spetsialist: H.Tammsalu Hoones on tahkeküttel (puit) ahjud, kaminad. Osades korterites on kooskõlastatud projektide järgi rajatud soojuspumbad. Pööningu lisasoojustamisel puistevillaga tuleb T400 klassi müüritiskorstna H=400mm läbiviik vahelaest isoleerida 200mm paksuse kihiga mittepõleva soojustusmaterjaliga, näiteks kivivillaga, mahukaaluga vähemalt 100kg/m3 ning töötemperatuuriga vähemalt 600C vastavalt Päästeameti küttesusteemide juhendi joonis nr. 4-le. Põlevast ehitisosast läbimineku kohta tuleb esitada ka kaetud tööde akt. Tulekaitsevill paigaldada ümber korstna vähemalt 600mm laiuselt. Tuletõkkekonstruktsioone läbivad tehnosüsteemid ei tohi suurendada tule levikut- kõik kommunikatsioonide läbiviigud tuleb isoleerida vastavalt tarindi tulepüsivusklassile. Torude ja kaablite läbiviigud tuletõkkesektsioonidest tuleb varustada olenevalt materjalist ja toru läbimõõdust sertifitseeritud tuletõkkemansettide, -mähiste või spetsiaalse paisuva tuletõkke akrüülhermeetikuga (sh grafiithermeetik) või kasutades nõuetekohast tuletõkkemastiksit. Tehnosüsteemide ja -seadmete täpsed lahendused tuleb koostada eriosa projekteerijail ja kooskõlastatda koos vastava eriosa projektiga. 14. Tuleohutuspaigaldised: Autonoomne tulekahjusignalisatsiooni andur igas korteris paigaldatuna vastavalt tootja juhendile. Soovitatav on vähemalt üks 6 l tulekustuti, kinnitatuna koridori seinale Gaasiküttega kortereid ei ole. Piksekaitse ei ole nõutav. Suitsu- ja soojuse eemaldamine toimub läbi avatavate akende ja uste ning kautseakende/, -luukide kaudu, vt pnkt 7. Tuletõrje vooliksüsteemid pole anutud hoones nõutavad. Väljapääsutee valgustus- ei ole nõutud. Tuleohutuspaigaldiste kasutusiga ja paigalduse asukohad valitakse vastavalt juhenditele. 15. Tulekustutusvesi: Tulekustusvesi saadakse ca 20 m kaugusel Hariduse tänaval asuvast Tallinna tüüpoi tuletõrjehüdrandist. nr 2 diameetriga 110 mm. Asukoht XY: 6479306.83, 661456.30 Teine veevõtuvõimalus on Kubjaringi 10 hoone ees asuvast numbrita Tallinna tüüpi hüdrandist 2 diameetriga 110 mm. Asukoht XY: 6479480.17, 661606.20 Hüdrantide haldaja AS Tartu Veevärk. Seisukord korras ja vajalik kustutusvesi 10I/sek 3 tunni vältel on tagatud. 16. Muud: Elektrisüsteemi peakilp asub 2. korruse trepikojas, võimsus alla 100A- eraldi tuletõkkesektsiooni moodustama ei pea. Seletuskirja koostas: 30.06.2020.a. Ehitusjoonis OÜ, Amre Saavas tel. 5242072 Vastutav spetsialist: H.Tammsalu Märkus: Kollasega markeertud seletuskiri täiendatud 16.09.2020 vastavalt menetluse nr 229374 märkustele. 18   Andry Oras Tartu Vallavalitsus Teie 14.10.2020 [email protected] Haava 6 Meie 22.10.2020 nr 15-2/20/47661-2 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512, Tartu maakond Hariduse tn 2 // Vasula tee 29 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Tartu valla Kõrveküla aleviku Hariduse tn 2 // Vasula tee 29 kinnistu (katastritunnus 79403:002:0065) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 229374). Kinnistu asub riigitee nr 22210 Kõrveküla - Lähte km 0,75-0,81 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja korterelamu ümberehitamiseks (fassaadi rekonstrueerimine koos soojustamisega, väliste avatäidete asendamine, ventilatsioonisüsteemi muutmine või terviklik asendamine). Ehitusloa aluseks on Ehitusjoonis OÜ töö nr 0720 „Tartu maakond, Tartu vald, Kõrveküla alevik, Hariduse tn 2, 60512. Hoone soojustusprojekt. Eelprojekt“. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. 0720_EP_AA-3-03_V02_Seletuskiri 2. 0720_EP_AA-4-01_V01_AS1ASENDIPLAAN Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 2 (2)