Kiri

Keskkonnaluba EELNÕU 23.10.2020 Keskkonnaloa registrinumber KL-509345 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Kaltsiumkarbonaat OÜ Registrikood / Isikukood 12784194 Tegevuskoha andmed Tegevuskoha nimetus Lüganuse lubjakivikarjäär Tegevuskoha aadress Matka küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond Katastritunnus 43701:001:0167 Territoriaalkood EHAK 4819 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Eriosa - Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 788 Maardla nimetus Lüganuse Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara ehituslubjakivi Mäeeraldise nimetus Lüganuse lujakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 4.68 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 7.25 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve viimistluskivi, ehituskivi Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 15 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, kõrgemargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 383 tuh m³ 01.01.2016 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Lubjakivi, kõrgemargiline 2020 2035 tuh m³ 223 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus 2/4 Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Lubjakivi, kõrgemargiline 2020 2035 0442 Lüganuse vald Kõrvaltingimused 3/4 1. Keskkonnaloa omanik peab 6 kuu jooksul pärast keskkonnaloa saamist esitama Keskkonnaametile ja Lüganuse Vallavalitsusele kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda Osaühingu Alkranel koostatud töödest „Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse täienduse (09.03.2017. a) juurde koostatud analüüsid – põhjavesi, vibratsioon, tolm ja müra“ ja „Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse täienduse (09.03.2017.a) analüüsi (12.12.2017) juurde koostatud müra lisaanalüüs“, nimetatud tööde lisadest ning Kaltsiumkarbonaat OÜ 06.08.2020 kirjas toodud andmetest (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.08.2020 numbriga DM-109156-21). Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile ja Lüganuse Vallavalitsusele vastavalt seirekavas kehtestatud seireperioodidele. 2. Müra leevendamiseks tuleb Murru kinnistu idaserva rajada vähemalt 150 m pikkune ja 5 m kõrgune müratõkkerajatis ning lääneserva vähemalt 6 m kõrgune ja 160 m pikkune müratõkkerajatis. Ümber karjääri idaosa tuleb rajada vähemalt 6 m kõrgune ja ca 190 m pikkune täiendav müratõkkerajatis. Katendivallide rajamise korral tuleb valle pidevalt hooldada selliselt, et oleks takistatud umbrohu levik ja võsastumine. 3. Purustus- ja/või sorteerimissõlme töö ei tohi toimuda raimamistegevusega samaaegselt. 4. Purustus- ja sorteerimissõlm tuleb võimalusel paigutada müratõkkevallide vahelisele alale. Sorteerimissõlm tuleb paigutada karjääri sügavaimasse osasse. 5. Enne kaevandamistegevuse alustamist tuleb viia läbi uuring, mille käigus selgitatakse (kaevude omanike nõusolekul) välja mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni ühe km kaugusel asuvate kaevude veetase ning kvaliteet. Uuringutulemused esitada Lüganuse Vallavalitsusele ja kaevu omanikule kahe nädala jooksul pärast tulemuste selgumist. 6. Juhul kui mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni ühe km kaugusel asuvates kaevudes vee joogi- ja/või tarbevee kvaliteet halveneb või veetase alaneb kasutamist mittelubavale tasemele ning see on tõendatult põhjustatud kaevandamistegevusest, on keskkonnaloa omanikul kohustus asendada kaevud sügavamate, Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist toituvate kaevudega. Kuni olukorra normaliseerumiseni on keskkonnaloa omanikul kohustus varustada piirkonda joogi- ja tarbeveega või tasuda varustajale kulud kuni olukorra normaliseerumiseni. 7. Kaevandamisloa omanikul on kohustus hinnata ühe aasta jooksul pärast kaevandamistöödega alustamist välisõhu kvaliteeti mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni 0,5 km kaugusele jäävate elamute juures (elamu omaniku nõusolekul) otseste mõõtmiste alusel. Mõõdetavateks parameetriteks on peenosakeste (PM10) kontsentratsioon välisõhus. Mõõtmised teostada allatuult, kuival perioodil (ajavahemikus 1. aprill kuni 30. september), karjääri tavapärase töörežiimi ajal. Mõõtmisi peab teostama pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses, kes peab tagama mõõtmiste esinduslikkuse. PM10 puhul peavad mõõtmised katma vähemalt 75% piirväärtuse keskmistamisajast ehk minimaalselt 18 h. Mõõtmised tuleb teostada vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Vastavad mõõtmistulemuste protokollid esitada Lüganuse Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile kahe nädala jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist. Antud mõõtmisi võib teostada ka vastavalt kõrvaltingimuses nr 1 käsitletud seirekavale. 8. Karjääris töö toimumisel sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5℃, tuleb pidevalt kasta mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal asuvaid teid ja teenindusplatse veega või töödelda vastavate vahenditega. Vajadusel tuleb rakendada täiendavaid meetmeid tolmu leviku takistamiseks (nt purustatud/sõelutud materjalide koormate katmine ja/või niisutamine, tolmupüüdurite kasutamine kivimi raimamisel, karjäärisiseste teede planeerimine tundlikest objektidest eemale). 9. Kaevandamistöid ja kaevise esmast töötlemist tohib teostada ainult ajavahemikus esmaspäevast reedeni kella 09.00-16.30, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. 10. Ajavahemikus 23. detsember kuni 6. jaanuar ei ole lubatud teostada kaevandamistöid ega kaevise esmast töötlemist. 11. Enne kaevandamise alustamist ning kaevandamistegevuse lõppemisel hinnatakse ja dokumenteeritakse kõigi mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni 0,5 km kaugusele jäävate hoonete seisund litsentseeritud eksperdi poolt hoone omaniku nõusolekul ning hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb kaevandamisloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul. 12. Riigiteede 13118 Purtse–Lüganuse ja 13171 Lüganuse kalmistu tee teekaitsevööndis on kaevandamistegevus, sh katendi ladustamine keelatud. Teekaitsevööndisse sisenemine on lubatud karjääri väljaveotee rajamiseks. Karjääri väljaveotee mahasõiduks riigiteele tuleb tehnilised tingimused taotleda Maanteeametilt. 13. Karjääri teenindamiseks ega kaevise väljaveoks ei kasutata kohalikku teed 4370054 Matka. Kaevandatud maa kasutamise otstarve rohumaa 4/4  Kaltsiumkarbonaat OÜ [email protected] 23.10.2020 nr DM-109156-33 Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Kaltsiumkarbonaat OÜ (registrikood 12784194, aadress Pähkli, Liimala küla, Lüganuse vald, 43306 Ida-Viru maakond) esitas 10.08.2016 Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi kaevandamiseks (taotlus registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.08.2016 numbriga 12-2/16/10233, korrigeeritud taotlus 26.09.2016 numbriga 12-2/16/10233-3 ning 09.03.2017 numbriga 12-2/17/912-11). Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 49 lõikele 1 edastame Teile Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa andmise korralduse ja kaevandamisloa eelnõud tutvumiseks ja arvamuse andmiseks. Palume esitada enda arvamus ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 24.11.2020. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse menetlus Teie arvamuseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-509345 eelnõu Teadmiseks: Kaja Toikka, Laila Meister, Lidia Tauer, Lüganuse Küla Selts, Lüganuse Vallavalitsus, Maa-amet, Maanteeamet, Mittetulundusühing Lüganuse Tagaküla, Mittetulundusühing Purtse Jõe Arenduskeskus Lilli Tamm 5699 2028 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  EELNÕU (23.10.2020) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu I. ASJAOLUD 1.1. Kaltsiumkarbonaat OÜ (registrikood 12784194, aadress Pähkli, Liimala küla, Lüganuse vald, 43306 Ida-Viru maakond) esitas 10.08.2016 Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi kaevandamiseks (taotlus registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.08.2016 numbriga 12-2/16/10233, korrigeeritud taotlus 26.09.2016 numbriga 12-2/16/10233-3 ning 09.03.2017 numbriga 12-2/17/912-11). 1.2. Kaltsiumkarbonaat OÜ taotleb kaevandamisluba Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Matka külas taotlejale kuuluval katastriüksusel Murru (katastritunnus 43701:001:0167). Taotletava Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 4,68 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala 7,25 ha. Seisuga 01.01.2016 on taotletava mäeeraldisega seotud ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 228 tuh m³ ja kaevandatav varu on 223 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 15 tuh m³. Maavara kasutusalaks on viimistluskivi, ehituskivi, killustik. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. 1.3. Keskkonnaamet teavitas Kaltsiumkarbonaat OÜ-d kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmisest 02.09.2016 kirjaga nr 12- 2/16/10233-2 ning teisi menetlusosalisi 12.01.2017 kirjaga nr 12-2/16/10233-4. Avalikkust teavitati kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmisest avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.09.2016 ning 09.01.2017. 1.4. Keskkonnaamet saatis 16.01.2017 kirjaga nr 12-2/17/1083 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse menetluse raames riigi huvi väljaselgitamiseks. Keskkonnaamet tõi kirjas välja, et tulenevalt riiklikust arengukavast "Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020" ning asjaolust, et piirkonna varustuskindlus on tagatud rohkem kui 10 aastaks (30,375 aastaks), siis on kaevandamisloa andmine vastuolus riigi huviga. Seega palus Keskkonnaamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada seisukoht, esitades muuhulgas taotlusega seonduvad majanduslikud mõjud ning huvid. 1.5. Lüganuse Vallavalitsus saatis Keskkonnaametile 23.01.2017 kirja nr 6-4.5/91-1 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.01.2017 numbriga 12-2/17/912-2), millega andis teada, et menetlusega seoses viiakse 07.02.2017 läbi avalik arutelu, ning palus pikendada ettepanekute ja vastuväidete tegemise tähtaega. Keskkonnaamet pikendas Lüganuse Vallavalitsuse ettepanekute tegemise tähtaega 24.01.2017 kirjaga nr 12-2/17/912-4. 1.6. Mittetulundusühing Lüganuse Tagaküla (registrikood 80258184), Lüganuse Küla Selts (registrikood 80250685) ja Mittetulundusühing Purtse Jõe Arenduskeskus (registrikood 80265161) saatsid Keskkonnaametile 23.01.2017 ühise kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.01.2017 numbriga 12-2/17/912-3; edaspidi kohaliku kogukonna 23.01.2017 kiri), millega palusid Kaltsiumkarbonaat OÜ kaevandamisloa taotluse rahuldamata jätmist tulenevalt Lüganuse lubjakarjääri rajamisega tekkivast selgest ohust ümbruskonna elukeskkonnale. 1.7. Kaltsiumkarbonaat OÜ esitas enda seisukoha kohaliku kogukonna 23.01.2017 kirja osas Keskkonnaametile 20.02.2017 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.02.2017 numbriga 12-2/17/912-5). Kaltsiumkarbonaat OÜ tõi kirjas välja, et on valmis kokkuleppel Keskkonnaameti, kohaliku kogukonna ja kohaliku omavalitsusega tegema muudatusi ja täpsustusi esitatud kaevandamisloa taotluses ning leppima kokku keskkonnamõju ennetavad ja leevendavad meetmed. 1.8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis Keskkonnaametile 21.02.2017 kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.02.2017 numbriga 12-2/17/1083-4), millega andis teada, et olenemata varustuskindluse tagatusest ei ole Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisele kaevandamisloa andmine vastuolus riigi huviga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis muuhulgas teada, et toetab kaevandamisloa andmist ning leiab, et Keskkonnaametil on võimalik reguleerida antavat kaevandamisluba selliselt, et on tagatud aktsepteeritavad keskkonnamõjud. 1.9. Keskkonnaamet vastas kohaliku kogukonna 23.01.2017 kirjale 23.02.2017 kirjaga nr 12-2/17/912-6, tuues muuhulgas välja, et enne kaevandamistegevust tuleb teostada täiendavad uuringud võimaliku keskkonnaohu ilmnemise võimalikkuse ning vastavate leevendusmeetmete väljaselgitamiseks. 1.10. 22.02.2017 saatis piirkonna elanik Keskkonnaametile kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27,02.2017 numbriga 12-2/17/912-7), millega palus algatada menetluse raames keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamist soovis ka 23.02.2017 kirja saatnud eraisik (kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.02.2017 numbriga 12- 2/17/912-8). 23.03.2017 saatis eraisik Keskkonnaametile kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.03.2017 numbriga 12-2/17/912-10), milles tõi välja karjääri rajamisega kaasnevad võimalikud probleemid seoses veevarustuse, tolmu ja liiklusohutusega. 1.11. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium muutis 23.03.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.03.2017 numbriga 12-2/17/1083-5) enda 21.02.2017 kirjaga esitatud arvamust, märkides, et kuivõrd taotletava tegevusega ei tagata maavara säästlikku ja jätkusuutlikku kasutamist ning taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on ehituslubjakivi osas varustukindlus tagatud rohkem kui 10 aastaks, siis kaevandamisloa andmine ehituslubjakivi kaevandamiseks Lüganuse lubjakivikarjääris on vastuolus riigi huviga. 1.12. Keskkonnaamet saatis Kaltsiumkarbonaat OÜ-le 29.03.2017 kirja nr 12-2/17/912-13, millega palus ettevõtte seisukohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 23.03.2017 kirja kohta. 1.13. Kaltsiumkarbonaat OÜ esitas enda seisukoha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Keskkonnaametile 13.04.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldusüsteemis 16.04.2017 numbriga 12-2/17/1083-6). Kaltsiumkarbonaat OÜ esitas koos kirjaga ekspertarvamuse Lüganuse maardla pae võimalike kasutusvaldkondade kohta (koostaja Helle Perens, 2014) ning selgitas, et tuginedes asjaolule, et kaevandamisloa taotleja soovib toota viimistluskivi, mitte killustikku, ei ole varustuskindlus tagatud enam kui 10 aastaks. 1.14. Keskkonnaamet saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 26.05.2017 kirjaga nr 12-2/912-14 arvamuse saamiseks Kaltsiumkarbonaat OÜ 09.03.2017 esitatud kaevandamisloa korrigeeritud taotluse. 1.15. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis Keskkonnaametile 20.06.2017 kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.05.2017 numbriga 12-2/17/912-15), milles tõi välja, et on selge, et korrigeeritud taotluse kohaselt soovib Kaltsiumkarbonaat OÜ kaevandada viimistluskivi. Tuginedes Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendi "Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluse menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest" (kättesaadav aadressil https://www.envir.ee/sites/default/files/kk_610_juhend_2013.pdf, kontrollitud 22.10.2020; edaspidi käskkirja nr 610 juhend) punktile 4.1.1 ei kaaluta varustuskindluse aspektist viimistluskivi kaevandamise loa taotlemisel riiklikke huve. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 20.06.2017 kirja kohaselt on piirkonnas nõudlus viimistluskivi järele olemas, kuna Ida-Viru maakonnas on ajalooliselt palju kiviehitisi, mis vajavad restaureerimiseks või taastamiseks paekivi. 1.16. Keskkonnaamet saatis Kaltsiumkarbonaat OÜ-le 14.08.2017 kirja nr 12-2/17/012-16, milles tõi välja, et tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) v.r (kehtiv 01.01.2017 - 04.05.2017) § 6 lõikest 2, lõikest 3 ning § 11 lõikest 2 ja 4 tuleb Keskkonnaametil anda eelhinnang selle kohta, kas maavara kaevandamine Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisel on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning otsustama keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise üle. Sellest tulenevalt palus Keskkonnaamet Kaltsiumkarbonaat OÜ-l koostada/teostada: 1) müra, tolmu ja vibratsiooni eksperthinnang taotletava mäeeraldise läheduses olevate katastriüksuste (võttes arvesse elamute lähedust) kohta; 2) müra, tolmu ja vibratsiooni hetkeseisu mõõtmised lähimate elamute juures, mida mõjutab igapäevane liiklustihedus. Saadud tulemuste alusel koostada prognoosmudelid, arvestades kumulatiivse mõju võimalikku ilmnemist töötava Lüganuse lubjakivikarjääri (sh arvestada avalikul teel karjääri teenindava transpordi liikumist) ja tavapärase liiklusega; 3) prognoosid võimalikust töötavast Lüganuse lubjakivikarjäärist lenduvate tolmuosakeste võimalikku kandumist ning nende mõju läheduses asuvatele põllumaadele ja põllusaadustele; 4) teha kindlaks Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamise võimaliku mõjud (sh mõjuraadius) põhjavee ja kaevude vee kvaliteedile ning varudele. 1.17. Kaltsiumkarbonaat OÜ esitas 13.12.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.12.2017 numbriga 12-2/17/912-17) aruande "Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse täienduse (09.03.2017. a) juurde koostatud analüüsid – põhjavesi, vibratsioon, tolm ja müra“ (koostaja Osaühing Alkranel, 12.12.2017; edaspidi Osaühingu Alkranel analüüsid). Aruande lisadena esitati järgnevad materjalid: 1)"Eksperthinnang - Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamise võimalikud mõjud (sh mõjuraadius) põhjavee ja kaevude vee kvaliteedile ning varudele" (Osaühing Alkranel ja Dagaz OÜ (Rein Perens, hüdrogeoloog), 2017; edaspidi põhjavee eksperthinnang); 2) "Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasneva vibratsiooni eksperthinnang" (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ ja OÜ Inseneribüroo STEIGER (Priit Kallaste, keskkonnaspetsialist jt), 2017; (edaspidi vibratsiooni eksperthinnang); 3) "Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse lisamaterjalid. Tolmu leviku uuring” (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (Katrin Väljataga, sh vanemekspert-projektijuht jt), 2017; edaspidi tolmu-uuring); 4) "Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse lisamaterjalid. Mürauuring” (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (Katrin Väljataga, sh vanemekspert-projektijuht jt), 2017; edaspidi mürauuring). 1.18. Kaltsiumkarbonaat OÜ esitas Keskkonnaametile 30.12.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.01.2018 numbriga 12-2/18/44) lisaanalüüsi aruande "Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse täienduse (09.03.2017.a) analüüsi (12.12.2017) juurde koostatud müra lisaanalüüs“ (Osaühing Alkranel, 29.12.2017), mille lisana esitati uuringuaruanne „Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise taotlus. Mürauuring. Täiendatud müra leevendusmeetmete osas“ (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (Katrin Väljataga jt) 28.12.2017; edaspidi täiendatud mürauuring). 1.19. Mittetulundusühing Lüganuse Tagaküla ja Mittetulundusühing Purtse Jõe Arenduskeskus pöördusid Keskkonnaameti poole 05.01.2018 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 05.01.2018 numbriga 12-2/18/44-2), esitades Osaühingu Alkranel analüüside kohta enda seisukohad. Kohalik elanik saatis 08.01.2018 Keskkonnaametile kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.01.2018 numbriga 12-2/18/44-3), millega esitas enda arvamuse mürauuringu osas. Keskkonnaamet esitas nimetatud pöördumised seisukoha saamiseks 10.01.2018 kirjaga nr 12-2/18/44-4 Kaltsiumkarbonaat OÜ-le. 1.20. Kaltsiumkarbonaat OÜ edastas aruannete koostajate seisukohad Keskkonnaametile 19.01.2018 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.01.2018 numbriga 12-2/18/44-6). 1.21. Mittetulundusühing Lüganuse Tagaküla ja Mittetulundusühing Purtse Jõe Arenduskeskus saatsid Keskkonnaametile 29.01.2018 ühise kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.01.2018 numbriga 12-2/18/44-7), milles tõid välja Tartu Ülikooli geoloogia osakonna vanemteaduri Argo Jõelehe seisukohad põhjavee eksperthinnangu kohta. Muuhulgas anti kirjaga teada, et vajalik on Lüganuse lubjakivikarjääri mõju põhjaveetasemele uuesti hinnata ning modelleerida. Samuti paluti, et viidaks läbiümbruskonna kaevude inventuur koos kaevude sügavuste ja veetasemete absoluutkõrguste mõõtmistega. 1.22. Keskkonnaamet edastas Mittetulundusühingu Lüganuse Tagaküla ja Mittetulundusühingu Purtse Jõe Arenduskeskus 29.01.2018 kirja koos Argo Jõelehe seisukohtadega 01.02.2018 kirjaga nr 12-2/18/44-8 Kaltsiumkarbonaat OÜ-le ettevõtte seisukoha saamiseks. 1.23. Kaltsiumkarbonaat OÜ edastas 07.02.2018 kirjaga (registreeritud 07.02.2018 numbriga 12-2/18/44-9) põhjavee eksperthinnangu koostaja Rein Perensi seisukohad Argo Jõelehe arvamusele. 1.24. Keskkonnaamet pikendas Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse menetluse tähtaega täiendavalt 09.02.2018 kirjaga nr 12-2/18/44-10. 1.25. Kaltsiumkarbonaat OÜ saatis 12.02.2018 Keskkonnaametile kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.02.2018 numbriga 12-2/18/44-11), milles andis teada, et tulenevalt põhjavee eksperthinnangust ning 07.02.2018 kirjaga edastatud Rein Perensi arvamusest soovib ettevõte alustada piirkonna kaevude kaardistamist ning seirekava koostamist. Kaltsiumkarbonaat OÜ palus Keskkonnaameti seisukohta, kas sama kirjaga kirjeldatud ning Rein Perensi arvamusest lähtuv mõjuraadiuse kontseptsioon vastab Keskkonnaamet nägemusele. 1.26. Keskkonnaamet vastas 14.02.2018 kirjaga nr 12-2/18/44-12, et põhjaveeseireks valitud ala (raadiusega 450 m) on põhjendatud. Samas tõi Keskkonnaameti välja, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamise mõjuraadius põhjavee tasemele ja kvaliteedile on suurem, tuleb seirekava vastavalt täiendada. 1.27. Keskkonnaamet saatis Mittetulundusühingule Lüganuse Tagaküla ja Mittetulundusühingule Purtse Jõe Arenduskeskus 15.02.2018 kirja nr 12-2/18/44-12, millega edastas Rein Perensi vastuväited (vt p 1.23) Argo Jõelehe arvamusele (vt p 1.21) ning selgitas, et Keskkonnaamet ei näe vajadust täiendavate eksperhinnangute tellimiseks ning eelnevates uuringutes väljatoodud seire- ning leevendusmeetmete muutmiseks. 1.28. Keskkonnaamet saatis tuginedes maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) v.r (kehtiv 01.01.2018 kuni 31.12.2018) § 49 lõikele 6 Lüganuse Vallavalitsusele 15.02.2018 kirjaga nr 12-2/18/44-14 arvamuse küsimiseks Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu ning KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu. 1.29. Lüganuse Vallavalitsus palus 07.03.2018 kirjaga nr 5-9/505-1 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.03.2018 numbriga 12-2/18/44-15) pikendada arvamuse esitamise tähtaega ning põhjendas 26.03.2018 kirjaga nr 5-9/503-3 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.03.2018 numbriga 12-2/18/44-17) arvamuse esitamise tähtaja pikendamise vajadust. Lüganuse Vallavalitsus andis 12.04.2018 kirjaga nr 5-9/505-6 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.04.2018 numbriga 12-2/18/44-22) Keskkonnaametile teada, et on Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega kaasnevate häiringute ja leevendusmeetmete väljaselgitamiseks ning lahenduste väljapakkumiseks läbi viimas täiendavaid uuringuid. 1.30. Keskkonnaamet saatis 05.04.2018 kirjaga nr 12-2/18/44-21 Terviseametile arvamuse saamiseks Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse ning taotlusele koostatud KMH vajalikkuse väljaselgitamiseks koostatud eelhinnangu eelnõu. 1.31. Keskkonnaamet pikendas Lüganuse Vallavalitsuse arvamuse esitamise tähtaega 13.04.2018 kirjaga nr 12-2/18/44-23. 1.32. Terviseamet saatis Keskkonnaametile 17.04.2018 kirja nr 1.1-1/2605 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.04.2018 numbriga 12-2/18/44-24), millega andis teada, et planeeritava tegevuse puhul on tegemist KeHJS § 6 kohase olulise keskkonnamõjuga, mistõttu on vajalik läbi viia KMH. 1.33. Kohalik elanik saatis Keskkonnaametile 25.04.2018 kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.04.2018 numbriga 12-2/18/44-25), milles palus teavet seoses taotletava tegevuse võimaliku vastuoluga riigi huviga. Keskkonnaamet vastas antud kirjale 24.05.2018 kirjaga nr 12-2/18/44-31. 1.34. Keskkonnaamet edastas Terviseametile 04.05.2018 kirjaga nr 12-2/18/44-26 täiendatud eelhinnangu ning selgitas, et tulenevalt taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS-s redaktsioooni (kehtiv 01.01.2017–04.05.2017) § 6 lõikest 28 otsustatakse KMH algatamine eelhindamise käigus. Samuti tõi Keskkonnaamet välja, et kaevandamisloa eelnõusse on kantud kõrvaltingimused ehk leevendusmeetmed, mille koostamisel on aluseks võetud 07.02.2017 toimunud avaliku arutelu kokkuleppeid kohaliku kogukonnaga ning Osaühingu Alkranel analüüside tulemusi. Eelnevast tulenevalt palus Keskkonnaamet Terviseametil täiendatud eelhinnangu osas esitada täiendav arvamus, milles on arvesse võetud kõiki asjakohaseid aspekte. 1.35. Maanteeamet saatis Keskkonnaametile 07.05.2018 kirja nr 15-5/18/20251-2 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.05.2018 numbriga 12-2/18/44-27), millega esitas enda seisukohad kaevandamisloa taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu ning eelhinnangu eelnõu kohta. 1.36. Kaltsiumkarbonaat OÜ esitas 09.05.2018 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.05.2018 numbriga 12-2/18/44-28) enda selgitused Maanteeameti 07.05.2018 kirjale. 1.37. Lüganuse Küla Selts saatis Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile 22.05.2018 kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.05.2018 numbriga 12-2/18/44-29), milles toodi välja enda vastuväited menetluskäigule, KMH eelhinnangule ning Osaühingu Alkranel analüüsidele. 1.38. Terviseamet saatis Keskkonnaametile 23.05.2018 kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.05.2018 numbriga 12-2/18/44-30), millega palus pikendada eelhinnangu kohta arvamuse esitamise tähtaega. Keskkonnaamet nõustus tähtaja pikendamisega 24.05.2018 kirjaga nr 12-2/18/44-32. 1.39. Keskkonnaamet saatis Maanteeametile 24.05.2018 kirjaga nr 12-2/18/44-33 Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks. Maanteeamet nõustus 30.05.2018 kirjaga nr 15- 5/18/256687-2 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.05.2018 numbriga 12-2/18/44-36) Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandamisloa andmisega tingimuslikult. 1.40. Lüganuse Vallavalitsus saatis Keskkonnaametile 29.05.2018 kirja nr 5-9/505-8 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.05.2018 numbriga 12-2/18/44-35), milles palus arvamuse andmise tähtaega pikendada, tuginedes asjaolule, et Lüganuse Vallavalitsusel ei ole piisavalt andmeid otsustamaks, kas kaevandamisloa andmisega kaasneks oluline keskkonnamõju. Lüganuse Vallavalitsus tõi välja, et oluline on enne kaevandamisloa taotluse osas otsuse tegemist läbi viia uuring, mis annaks ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või minimeerimiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks. Sama kirjaga märkis Lüganuse Vallavalitsus, et väljakuulutatud hange „Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega kaasnevate häiringute uurimise ja analüüsi koostamise teenus“ on vaidlustatud, kuid Lüganuse Vallavalitsusel on võimalik kujundada enda arvamus Lüganuse lubjakivikarjääri taotluse osas alles pärast uuringu hanke läbiviimist, tulemuste saamist ning sellest tulenevate Kaltsiumkarbonaat OÜ poolt saadud ettepanekutega tutvumist. 1.41. Terviseamet saatis Keskkonnaametile 05.06.2018 kirja nr 9.3-4/3499 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 05.06.2018 numbriga 12-2/18/44-37), milles tõi välja, et olles tutvunud täiendatud keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga ning sellega seotud dokumentatsiooniga, ei saa välistada negatiivse mõju esinemist ümbritsevale elukeskkonnale. Samas andis Terviseamet teada, et juhul, kui Keskkonnaamet otsustab KMH algatamata jätta, tuleks kaevandamisloa andmise tingimusi täiendada müra ja joogivee osas. Terviseamet märkis, et juhul kui müra ja joogivett puudutavate märkustega ja eelnõus kirjeldatud kaevandamisloa tingimuste täitmisega arvestatakse, ei esita Terviseamet täiendavaid vastuväiteid. 1.42. Keskkonnaministeerium saatis Lüganuse Küla Seltsi 22.05.2018 kirjale (vt p 1.37) 06.06.2018 vastuskirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.06.2018 numbriga 14-5/18/3474-3), milles juhtis tähelepanu asjaolule, et kaevandamisloale kantakse kõrvaltingimused keskkonnamõju ennetamiseks ja minimeerimiseks ning antud tingimused on kaevandamisloa omanikule täitmiseks kohustuslikud. Samuti tõi Keskkonnaministeerium välja, et Osaühingu Alkranel puhul on tegemist sõltumatu eksperdiga ning seega ei ole asjakohane väide, justkui Osaühing Alkranel ei oleks analüüside koostamisel erapooletu ja sõltumatu. 1.43. Keskkonnaamet saatis Lüganuse Vallavalitsusele 06.06.2018 kirja nr 12-2/18/44-39, millega palus kohalikul omavalitsusel esitada Keskkonnaametile plaanitava hanke tehniline kirjeldus. 1.44. Kaltsiumkarbonaat OÜ saatis Keskkonnaametile 06.06.2018 kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.06.2018 numbriga 12-2/18/44-40), millega palus jätta rahuldamata Lüganuse Vallavalitsuse korduv taotlus arvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks. 1.45. Keskkonnaamet saatis MTÜ-le Lüganuse Küla Selts 07.06.2018 kirja nr 12-2/18/44-41, millega esitas enda selgitused 22.05.2018 saadetud vastuväidetele (vt p 1.37). Muuhulgas selgitas Keskkonnaamet, et tulenevalt KeHJS § 6 lõike 1 punktist 28 ei ole planeeritavale tegevusele KMH läbiviimine kohustuslik. Samuti rõhutas Keskkonnaamet, et Osaühing Alkranel on sõltumatu ja erapooletu ekspert. 1.46. Kohalik elanik saatis Keskkonnaametile 08.06.2018 kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.06.2018 numbriga 12-2/18/44-42), millega palus täiendavat teavet menetluskäiku ja menetlust puudutavate asjaolude kohta. 1.47. Lüganuse Vallavalitsus saatis Keskkonnaametile 14.06.2018 kirjaga nr 5-9/505-11 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 14.06.2018 numbriga 12-2/18/44-44) planeeritava hanke „Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega kaasnevate häiringute analüüsi ja leevendus- või kompensatsioonimeetmete koostamise teenus“ tehnilise kirjelduse. 1.48. Keskkonnaamet saatis Lüganuse Vallavalitsusele 21.06.2018 kirja nr 12-2/18/44-45, millega andis teada, et on tutvunud esitatud tehnilise kirjeldusega, kuid ei leia, et kavandatav uuring annaks Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa menetlemiseks täiendavat sisendit. Eelnevast tulenevalt andis Keskkonnaamet teada, et ei pikenda Lüganuse Vallavalitsuse arvamuse esitamise tähtaega. 1.49. Lüganuse Vallavolikogu tegi 28.06.2018 otsuse nr 81 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.07.2017 numbriga 12-2/18/44-47), mille kohaselt ei nõustuta Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa andmisega põhjusel, et eelhinnangus ega kaevandamisloa andmise otsuse eelnõus ei ole arvestatud kõikide võimalike leevendusmeetmetega kaevandamistegevusest tulenevate häiringute minimeerimiseks. 1.50. Kaltsiumkarbonaat OÜ saatis Keskkonnaametile 06.07.2018 kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.07.2020 numbriga 12-2/18/44-46), millega andis teada, et on koostamas kaebust Tartu Halduskohtule Lüganuse valla otsuse peale ning palus, et Keskkonnaamet ei alustaks edasisi menetlustoiminguid kaevandamisloa taotluse suhtes enne, kui on jõustunud kohtulahend Lüganuse Vallavolikogu 28.06.2018 otsuse nr 81 osas. 1.51. Kaltsiumkarbonaat OÜ esitas 25.07.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.07.2018 numbriga 12-2/18/44-48) Lüganuse Vallavolikogu 28.06.2018 otsuse nr 81 tühistamiseks. 1.52. Keskkonnaamet teavitas menetlusosalisi 26.07.2018 kirjaga nr 12-2/18/44-49 Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse menetluse peatamisest kuni kohtuvaidluse tulemuste selgumist. 1.53. Kaltsiumkarbonaat OÜ palus Keskkonnaametil seoses poolelioleva kohtuvaidlusega kaevandamisloa taotluse menetluse tähtaega pikendada 14.12.2018 ja 25.06.2019 kirjadega (kirjad registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis vastavalt 17.12.2018 numbriga 12-2/18/44-51 ning 26.06.2019 numbriga 12-2/19/404). Keskkonnaamet pikendas kaevandamisloa taotluse menetlust 20.12.2018 kirjaga nr 12-2/18/44-52 ja 26.06.2019 nr 12-2/19/404-2. 1.54. Maanteeamet saatis Keskkonnaametile 14.11.2019 kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 14.11.2018 numbriga 12-2/19/404-3), millega palus teavet, kas Maanteeameti 07.05.2018 ja 30.05.2018 kirjades tooduga on menetluse raames arvestatud. Lisaks soovis Maanteeamet teada, kas on hinnatud kavandatava kaevandamistegevuse mõju riigiteede seisukorrale ja liiklusohutusele ning kas tegevuse korraldamiseks seatakse vastavaid tingimusi. 1.55. Keskkonnaamet andis Maanteeametile 15.11.2019 kirjaga nr 12-2/19/404-4 teada, et Maanteeameti ettepanekuid võetakse menetluse raames arvesse ning kaevandamisloa andmise korralduse korrigeeritud eelnõu saadetakse menetlusosalistele täiendavalt tutvumiseks. 1.56. Tartu Halduskohus rahuldas 31.01.2020 haldusasjas nr 3-18-1489 (kohtulahend kättesaadav aadressilt https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=263412394, kontrollitud 31.08.2020) Kaltsiumkarbonaat OÜ kaebuse, tunnistades Lüganuse Vallavolikogu 28.06.2018 otsuse nr 81 õigusvastaseks ning kohustades Lüganuse Vallavolikogu uuesti Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse menetluse raames arvamust avaldama. Tulenevalt kohtulahendist leidis kohus, et Lüganuse Vallavolikogu otsuse kaalutluses on lähtutud sisuliselt kohaliku kogukonna protestist, mille põhjendatust pole Lüganuse Vallavolikogu ratsionaalselt kaalunud. Kohtu hinnangul tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel kaaluda kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve, sh asjakohaseid poolt- ning vastuargumente, kuid antud juhul seda ei tehtud. Kohtu hinnangul jättis Lüganuse Vallavolikogu oma otsuses põhjendamata ja tõestamata, kuidas tooks kavandatav tegevus kaasa rasked tagajärjed kogukonna heaolule. Samuti ei olnud kohtu hinnangul 28.06.2018 otsuses nr 81 arvestatud Keskkonnaameti koostatud kaevandamisloa andmise otsuse eelnõus ettenähtud leevendusmeetmetega. 1.57. Lüganuse Vallavolikogu tunnistas 23.04.2020 otsusega nr 251 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.04.2020 nr DM-109156-3) kehtetuks enda 28.06.2018 (kohtus õigusvastaseks tunnistatud) otsuse nr 81, kuid uut arvamust ei esitanud. Lüganuse Vallavalitsus põhjendas otsuse tegemata jätmist 28.04.2020 kirjaga nr 5-9/505-17 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS sama dokumendi all), tuues välja, et ehkki istungi päevakorras oli nii kaevandamisloa andmisega nõustuv kui mittenõustuv eelnõu, siis kumbki eelnõu hääletamisel poolthäälte enamust ei saanud ning seega jäid mõlemad eelnõud otsusena vastu võtmata. 1.58. Kohalikud elanikud saatsid Keskkonnaametile, Maaeluministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile 26.04.2020 ühise kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.04.2020 numbriga 14-5/20/1875), millega juhiti tähelepanu menetluse käigus ilmnenud uutele asjaoludele ning toodi välja enda seisukohad kaevandamisloa taotluse menetluse osas. 1.59. Kaltsiumkarbonaat OÜ saatis Keskkonnaametile 29.04.2020 kirja (registreeritud infosüsteemis KOTKAS 29.04.2020 nr DM- 109156-4), milles juhtis tähelepanu asjaolule, et Lüganuse Vallavolikogu kinnitas otsuse tegemata jätmisega sisuliselt, et ei ole tähtaegselt arvamust avaldanud. Haldusmenetluse seaduse § 16 lõige 2 sätestab, et kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamiseks määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks. Antud paragrahvile viidates palus Kaltsiumkarbonaat OÜ lugeda Lüganuse Vallavolikogu kooskõlastus antuks ning jätkata kaevandamisloa taotluse menetlusega. 1.60. Keskkonnaamet saatis Kaltsiumkarbonaat OÜ-le 11.06.2020 kirja nr DM-109156-6, millega palus esitada täiendavaid andmed seoses võimaliku vajadusega taotleda keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks ning vee ärajuhtimiseks. Lisaks edastas Keskkonnaamet Kaltsiumkarbonaat OÜ-le 15.05.2020 kirjaga nr DM-109156-7 kohalike elanike 26.04.2020 saadetud kirja (vt p 1.58). 1.61. Kaltsiumkarbonaat OÜ saatis Keskkonnaametile 16.06.2020 kirjad (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.06.2020 numbritega DM-109156-8 ja DM-109156-9), millega esitas täiendavad selgitused planeeritava kaevandamistegevuse osas ning 19.06.2020 kirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 19.06.2020 numbriga DM-109156-10), milles põhjendas kohalike elanike 26.04.2020 kirjas tooduga nõustumist/mittenõustumist. 1.62. Kohalikud elanikud saatsid Keskkonnaametile 19.06.2020 ühise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.06.2020 numbriga DM-109156-11), millega palusid end menetlusosalisteks määrata. 1.63. Kohalik elanik saatis Keskkonnaametile 25.06.2020 kaebuse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.07.2020 numbriga DM-109156-14), millega andis teada, et Kaltsiumkarbonaat OÜ on alustanud taotletavale Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisele müratõkkevalli rajamist, kuid ettevõttel puudub selleks tegevuseks vajalik kaevandamisluba. Samuti viitas isik asjaolule, et ettevõttel puudub ehitusjäätmete ladustamiseks ja taaskasutamiseks vajalik jäätmeluba. 1.64. Keskkonnaamet palus 06.07.2020 kirjaga nr DM-109156-12 Kaltsiumkarbonaat OÜ-l arvutada planeeritava tegevuse käigus tekkivate saasteainete aastased heitkogused ning võrrelda neid Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ toodud künnistega. 1.65. Kohalikud elanikud saatsid Keskkonnaametile 22.07.2020 kirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.07.2020 numbriga DM-109156-17), milles tõid välja enda seisukohad Kaltsiumkarbonaat OÜ 19.06.2020 kirjas (vt p 1.61.) väljatoodu osas. 1.66. Kaltsiumkarbonaat OÜ esitas Keskkonnaametile 30.07.2020 arvutused (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.07.2020 numbriga DM-109156-18) planeeritava kaevandamistegevusega kaasnevate saasteainete heitkoguste osas. Keskkonnaamet palus 03.08.2020 kirjaga nr DM-109156-20 esitatud arvutusi täiendada. Kaltsiumkarbonaat OÜ esitas täiendava teabe 06.08.2020 kirjaga (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.08.2020 numbriga DM-109156-21). 1.67. Kohalikud elanikud saatsid 22.08.2020 Keskkonnaametile kirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 24.08.2020 numbriga DM-109156-22) seoses Kaltsiumkarbonaat OÜ 06.08.2020 saadetud kirjaga (vt p 1.66.). Kohalikud elanikud andsid kirjaga teada, et Kaltsiumkarbonaat OÜ kirjas on mitmeid küsitavusi ning palusid teavet planeeritava tegevuse ning ettevõtte eesmärkide osas. 1.68. Keskkonnaamet saatis Kaltsiumkarbonaat OÜ-le 27.08.2020 kirja nr DM-109156-23, millega andis teada, et nõustub ettevõtte seisukohaga, et käitisel ei ole vaja paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaluba, kui teed on tolmamise vastu töödeldud. Sama kirjaga edastas Keskkonnaamet Kaltsiumkarbonaat OÜ-le seisukoha saamiseks kohalike elanike 22.08.2020 kirja (vt p 1.67.). 1.69. Kaltsiumkarbonaat OÜ edastas enda seisukohad kohalike elanike 22.08.2020 kirja osas 31.08.2020 kirjaga (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.09.2020 numbriga DM-109156-25). 1.70. Keskkonnaamet edastas Kaltsiumkarbonaat OÜ 31.08.2020 kirja (vt p 1.69.) kohalikele elanikele 14.09.2020 kirjaga nr DM- 109156-26. 1.71. Kohalikud elanikud esitasid Keskkonnaametile 23.09.2020 kirjaga (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 24.09.2020 numbriga DM-109156-27) enda seisukohad KMH vajalikkuse eelhinnangu (vt p 2.3) ja planeeritava tegevuse kohta. 1.72. Keskkonnaamet vastas kohalike elanike 23.09.2020 kirjale 28.09.2020 kirjaga nr DM-109156-28. 1.73. Kohalikud elanikud saatsid Keskkonnaametile 15.10.2020 kirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.10.2020 numbriga DM-109156-31), millega esitati täiendavaid seisukohti ja küsimusi Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse menetluse ning planeeritava tegevuse kohta. 1.74. Keskkonnaamet vastas kohalike elanike 15.10.2020 kirjale XX.XX.XXXX kirjaga nr XX. 1.75. Kooskõlas HMS §-dega 48 ja 49 tegi Keskkonnaamet XX.XX.XXXX ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa muutmise korralduse eelnõu. 1.76. Tuginedes HMS § 49 lõikele 1 küsis Keskkonnaamet menetlusosalistelt XX.XX.XXXX kirjaga nr XX arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa muutmise eelnõule. 1.77. XX II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus 2.1.1. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Eelnevast tulenevalt teeb otsuse Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa andmise osas Keskkonnaamet. 2.1.2. Keskkonnaamet kontrollis Kaltsiumkarbonaat OÜ esitatud taotlusmaterjalide vastavus MaaPS-le, keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ (kehtiv kuni 16.01.2020; edaspidi määrus nr 4) ning pidas andmeid piisavaks kaevandamisloa menetlemiseks. Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (15.03.2017 kiri nr 9- 3/17/4885). 2.1.3. MaaPS § 130 lõike 1 kohaselt menetletakse enne 01.01.2017 jõustunud MaaPS-i jõustumist esitatud kaevandamisloa taotlust edasi MaaPS-i, sh MaaPS-ist tulenevate menetlusõigusnormide alusel. Eelnevast tulenevalt menetleb Keskkonaamet Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotlust MaaPS-i ning MaaPS-ist tulenevate menetlusõigusnormide alusel. 2.1.4. Tulenevalt MaaPS § 1 lõikest 3 kohaldab Keskkonnaamet antud menetluses haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid arvestades sealjuures MaaPS-i erisusi. 2.1.5. Tulenevalt MaaPS § 1 lõikest 4 kohaldab Keskkonnaamet antud menetluses keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. Tuginedes KeÜS §-le 44 lahendab Keskkonnaamet Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse avatud menetluse raames. 2.1.6. Tulenevalt eelnevast ning KeÜS § 47 lõike 2 avalikustati kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu kohalikus ajalehes XX XX.XX.XXXX. 2.1.7. MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal ning mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Kaevandamisloa taotluse juurde on lisatud kaevandamisjäätmekava. 2.1.8. Kaevandamisloa taotluse menetluse käigus on kaevandamisloa andjal kohustus menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal välja selgitada, kas konkreetse kaevandamisloa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid. Kaevandamisloa andmisest keeldumise alused selgitab välja kaevandamisloa andja. Sellest tulenevalt kaalus Keskkonnaamet kui kaevandamisloa andja Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisel kaevandamisloa andmise menetluse läbiviimisel laekunud ettepanekute jm dokumentatsiooni põhjal, kas tuginedes MaaPS §-le 55 on alust keelduda keskkonnaloa andmisest. 2.1.9. Riigilõiv 500 € on tasutud 10.08.2016 riigilõivuseaduse v.r (kehtiv 01.02.2016–25.10.2020) § 123 lõike 1 kohaselt. 2.1.10. MaaPS § 60 lõike 1 kohaselt antakse kaevandamisluba kuni 30 aastaks. Kaltsiumkarbonaat OÜ taotleb kaevandamisluba 15 aastaks. 2.2. Alus kaevandamisloa andmiseks 2.2.1. Keskkonnaameti kui keskkonnaloa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on keskkonnaloa andmise üle otsustamisel määrav tähtsus. Haldusmenetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse keskkonnaloa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud keskkonnaloa andmisest keeldumise aluseid. Luba kaevandamiseks antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud põhjust. 2.2.2. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Kaltsiumkarbonaat OÜ ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 24.09.2020). 2.2.3. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse keskkonnaloa andmisest kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt käskkirja nr 610 juhendile, mille punkti 4.1.1 kohaselt ei kaaluta varustuskindluse aspektist viimistluskivi kaevandamise loa taotlemisel riiklikke huve. Kaltsiumkarbonaat OÜ esitatud kaevandamisloa taotluse kohaselt soovib ettevõte kaevandada viimistluskivi ning seega ei kaaluta antud juhul riiklikke huve varustuskindluse aspektist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 20.06.2017 kirja (vt p 1.15) kohaselt on piirkonnas nõudlus viimistluskivi järele. 2.2.4. Lüganuse Küla Selts on Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile 22.05.2018 saadetud kirjas (vt p 1.37) seadnud kahtluse alla Osaühingu Alkranel analüüside erapooletuse ja sõltumatuse. Keskkonnaministeerium ning Keskkonnaamet on vastavalt 06.06.2018 ning 07.06.2018 saadetud kirjades (vt p 1.42 ja 1.45) kinnitanud, et Osaühingu Alkranel puhul on tegemist sõltumatu eksperdiga. Ekspertide sõltumatus on paika pandud seadusega ja „Keskkonnamõju hindaja hea tavaga“ (kättesaadav aadressilt http://www.eaia.eu/kemu/heatava, kontrollitud 02.09.2020). Osaühing Alkranel kuulub Mittetulundusühingusse Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, on liitunud „Keskkonnamõju hindaja hea tavaga“ ning on seega sõltumatu ekspert. 2.2.5. Kaevandamisloa taotluse lisade kohaselt planeeritakse purustus-sorteerimissõlmes toota pae murdmisjääkidest ja madalama kvaliteediga lubjakivist killustikku. Keskkonnaamet kontrollis 06.08.2020 esitatud hinnangu (vt p 1.66) sisu ning võrdles tulemusi keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" lisas toodud summaarsete tahkete osakeste (PMsum) künniskogusega. Keskkonnaamet on seisukohal, et käitisel ei ole paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaluba vaja, kui teed on tolmamise vastu töödeldud. Kaevandamisloa taotluse kohaselt võetakse mäeeraldisel kasutusele purustus-sorteerimissõlm, mille diiselmootori võimsuseks on arvestatud ca 0,8 MWth Keskkonnaministri 19.12.2017 määruse nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi vorm“ § 1 punkti 1 kohaselt registreeritakse Keskkonnaametis paikse heiteallika käitaja tegevus, kui tema põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel ületab 0,3 MWth, kuid on väiksem kui 1 MWth. Paikse heiteallika käitaja registreerimistaotluse täitmise juhendmaterjalid ja vorm on kättesaadavad aadressil: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargidtegevused/valisohukaitse/paikse-heiteallika-kaitaja- registreerimine (kontrollitud 03.09.2020). 2.2.6. Kaltsiumkarbonaat OÜ on 16.06.2020 kirjas (vt p 1.61) selgitanud, et kaevandamistegevuse käigus ei planeerita vee väljapumpamist, mistõttu ei ole vajalik taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba). Keskkonnaamet rõhutab, et juhul kui karjääris viiakse läbi veeaseaduse §-s 187 väljatoodud tegevusi (sh vee ärajuhtimine), on kaevandamisloa omanik kohustatud taotlema vastavat keskkonnaluba. 2.2.7. Kaevandamisloa taotlusele lisatud jäätmekava kohaselt kvalifitseeruvad Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamisjäätmeteks kattekiht ja madalama turustamise potentsiaaliga peenfraktsioon. Kaevise rikastamisest tekkinud peenfraktsioonid, mida ei suudeta turustada kolme aasta jooksul või kasutada vastavalt korrastamise projektile karjääri korrastamiseks, võib liigitada jäätmeteks koodiga 01 04 13 ehk kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed. Nende materjalide laod kvalifitseeritakse B-kategooria jäätmehoidlateks. 2.2.8. Kuna karjääri kavandatav tootmismaht on rohkem kui 1000 tonni kaevist aastas, siis peab arendaja kaevandamise alustamisel (st pärast tehnoloogia valikuks vajalike projektide koostamist) esitama Keskkonnaametile taotluse jäätmete käitlemiseks vajaliku keskkonnaloa saamiseks. Vastavalt kasutusele võetavale tehnoloogiale ning korrastamisprojektile tuleb vajadusel esitada ka keskkonnaloa taotlus B-kategooria jäätmehoidla moodustamiseks peenfraktsioonide (0-4 mm, 0-1 mm, 1-4 mm) ning katendile. Muude jäätmete tekkimist kaevandamise käigus ette näha ei ole. 2.2.9. Kohalikud elanikud saatsid Keskkonnaametile 26.04.2020 kirja (vt p 1.58), millega esitasid menetluse osas järgmised seisukohad. Alljärgnevalt põhjendab Keskkonnaamet kohalike elanike 26.04.2020 kirjas toodud seisukohtadega nõustumist/mittenõustumist tuginedes Osaühingu Alkranel analüüsidele, KMH vajalikkuse eelhinnangule ning Kaltsiumkarbonaat OÜ 19.06.2020 saadetud kirjale (vt p 1.61). 1 ) Uuringu "Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega kaasnevate keskkonnahäiringute ning leevendus- ja kompensatsioonimeetmete analüüs" (Tartu Ülikool, 2018; edaspidi Tartu Ülikooli uuring ) aruande kohaselt on elanike vastuseis kavandatavale lubjakivikarjäärile valdav. Elanike hinnangul on suurimaks häiringuks võimalik muutus vee kättesaadavuses ja kvaliteedis, müra ning tolm, samuti küla tervikliku ilme muutus ning elukeskkonna atraktiivsuse vähenemine. Tuginedes Tartu Ülikooli uuringule on kohalik kogukond enim häiritud võimalikest probleemidest seoses veerežiimi ja -varustusega, tolmu ning müraga. Antud häiringuid on käsitletud Osaühingu Alkranel analüüsides ning KMH vajalikkuse eelhinnangus, mille on muuhulgas kooskõlastanud Terviseamet (vt p 1.41). Keskkonnaamet on antud aspektidega seotud kõrvaltingimusi vastavalt laekunud ettepanekutele, täiendavate andmetele ja Osaühingu Alkranel analüüsidele korrigeerinud ja täiendanud: kaevandamisloale kantakse kõrvaltingimused purustus- ja sorteerimissõlme töö ja asukoha reguleerimiseks (vt p 2.4.5), täpsustatud tingimus välisõhu kvaliteedi hindamiseks (vt p 2.4.7), samuti on karjääris toimuva tegevuse tööaega täiendavalt piiratud (vt p 2.4.8.) ning korrigeeritud kõrvaltingimuste sõnastust nende kontrollitavamaks muutmiseks. 2) Arendajal puudub õiguspärane ootus kaevandamisloa saamiseks tuginedes kehtivale Murru kinnistu detailplaneeringule (Lüganuse Vallavolikogu 07.10.2004 määrus nr 38). Detailplaneeringu kohaselt on Murru kinnistu sihtotstarve 65 % ulatuses mäetööstusmaa ja 35 % ulatuses tootmismaa, kuid kohalik omavalitsus ei ole andnud piiramatut nõusolekut kinnistul kaevandamisele. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 2 on välja toodud: "Antud detailplaneeringut tuleb vaadata koos keskkonnamõju hindamisega, mis on vajalik karjääri projekti koostamisel". Sellest tulenevalt on kohalike elanike hinnangul kohalik omavalitsus juba planeeringu kehtestamisel näinud kaevandamise eeldusena ette KMH ning pidanud kaevandamises võimalikuks üksnes KMH tulemusi arvestades. Samuti soovisid kohalikud elanikud teada, miks piirdub Keskkonnaamet vaid KMH eelhinnanguga, samas kui 2005. aastal otsustas Ida- Virumaa Keskkonnateenistus algatada Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotlusele KMH (taotleja Osaühing SIMON, registrikood 10108904) Tartu Halduskohus on haldusasja nr 3-18-1489 (vt p 1.56) kohtuotsuse punktis 29 leidnud: "Puudub vaidlus, et Lüganuse Vallavolikogu kehtestas 07.10.2004 määrusega nr 38 Lüganuse valla Matka küla Murru kinnistu detailplaneeringu, mille kohaselt Murru kinnistu sihtotstarbe on 65% mäetööstusmaa ja 35% tootmismaa. Seega on lubatud kinnistul maavara (v.a turvast) kaevandada ja töödelda“ KMH algatamise osas otsuse tegemisel oli Keskkonnaametil kohustus lähtuda KeHJS v.r (kehtiv 01.01.2017–04.05.2017) § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumitest ning puudus võimalus kaalutlusel arvesse võtta Murru kinnistu detailplaneeringus toodud eeldust KMH algatamise osas. Kuna KMH algatamine ja algatamata jätmine otsustatakse kehtivat seadusandlust silmas pidades, ei arvestanud Keskkonnaamet KMH vajalikkuse eelhinnangus asjaolu, et eelnevalt samale alale esitatud kaevandamisloa taotlusele on minevikus algatatud KMH. Keskkonnaamet võttis KMH algatamata jätmise otsuse langetamisel arvesse eelkõige kehtivat seadusandlust ning esitatud taotlusmaterjale. Samuti rõhutab Keskkonnaamet, et 2005. aastal esitatud taotluse menetlemisel ei olnud kaevandamisloa andjal piisavalt andmeid KMH algatamata jätmiseks – Kaltsiumkarbonaat OÜ esitatud taotluse menetluse raames on aga läbi viidud mitmeid uuringuid (Osaühingu Alkranel analüüsid). 3) Olemasoleva katendi, sh mulla kogust arvestades ei ole kaevandatav ala kvalitatiivselt korrastatav rohumaaks. Kaltsiumkarbonaat OÜ on 19.06.2020 kirjas selgitanud, et ettevõtte hinnangul ei teki probleeme kaevandatud ala korrastamisel rohumaaks. Keskkonnaamet on seisukohal, et kaevandamisloa omanikul on kohustus korrastada kaevandatud ala vastavalt korrastamissuunale ning selle võimalikkuses kahtlemiseks antud juhul põhjust ei ole. Kaevandatud ala korrastatakse vastavalt korrastamissuunale, korrastamistingimustele ja korrastamisprojektile ning tunnistatakse korrastatuks alles siis, kui Keskkonnaamet on veendunud ala korrastatuses. 4 ) Taotletav Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub osaliselt avalikult kasutatavate teede 13118 Purtse- Lüganuse ja 4370054 Lüganuse-Matka teekaitsevööndiga ning tuginedes ehitusseadustiku § 72 lõike 1 punktile 3 on teekaitsevööndis keelatud maavara kaevandada. Tulenevalt asjaolust, et taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub teekaitsevöönditega, on Keskkonnaamet saatnud Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse, KMH vajalikkuse eelhinnangu ja kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu Maanteeametile arvamuse andmiseks. Maanteeamet on 30.05.2018 kirjaga (vt p 1.39) nr 15-5/18/25687-2 nõustunud kaevandamisloa andmisega tingimusel, et kaevandamisloa andmise otsuse eelnõus sätestatakse teekaitsevööndisse mitte sisenemine kaevandamisega kaasnevalt, sh on keelatud katendi ladustamine teekaitsevööndis. Maanteeamet on samas kirjas toonud välja, et sisenemine teekaitsevööndisse on lubatud ainult väljaveotee rajamiseks, mille mahasõiduks riigiteele taotletakse tehnilised tingimused Maanteeametilt. Eelnevalt tulenevalt on Maanteeamet kooskõlastanud mäeeraldise teenindusmaa kattumise teekaitsevööndiga. 5) Tulenevalt Tartu Ülikooli uuringust tuleb väga oluliseks pidada müra otsest mõju inimese tervisele. Kohalikud elanikud tõid kirjas välja puudused Osaühingu Alkranel analüüsides. Muuhulgas toodi välja, et mürauuringus on lähtutud eeldusest, et karjäär töötab 9 kuud aastas, 5 päeva nädalas ja 9 tundi päevas, ent sellist tingimust kaevandamisloa eelnõus välja toodud ei ole. Samuti on mürauuringus teisendatud eeldatav tööaeg töötundide osakaaluks kogu aasta tundidest vaadeldaval perioodil - selline teisendamine võib tuua kaasa olukorra, kus kaevandaja saab 9 kuu vältel tekitada müra, mille tase ületab normtaset, kuid kuna nädalavahetusel vms perioodil karjäär ei tegutse, siis on lubamatu müra kompenseeritud. Mürauuringus on lähtutud eeldusest, et korraga võib tööalal olla maksimaalselt 1 veok, 1 frontaallaadur ning teleskooplaadur, kuid kaevandamisloa eelnõus vastavat kõrvaltingimust ei olnud. Seega on kohalike elanike hinnangul Kaltsiumkarbonaat OÜ poolt eksperdile antud uuringut kitsendava tingimusega, mis ei võimalda teha müra taseme osas siduvaid järeldusi. Ekspert ei ole arvestanud mobiilsete purustite ja sõelurite kasutamisega kaasnevat müra, samuti ei ole antud seadmete kasutamist piiratud kaevandamisloa eelnõus. Kohalikud elanikud on seisukohal, et kaevandamisega kaasnevat mõju tuleb hinnata põhjalikumalt. Keskkonnaamet märgib, et kaevandamisloa omanik on lisaks kaevandamisloaga määratud kõrvaltingimustele kohustatud järgima ka seadusandlusest tulenevaid sätteid ja piiranguid, sh müra piirnorme. Seega ei ole kaevandajal õigus ühelgi ajahetkel müra piirnorme ületada – ka siis, kui kaevandamisloal vastav kõrvaltingimus puudub. Mürahäiringu leevendamiseks kantakse kaevandamisloale vastavad kõrvaltingimused, millega on ajalselt piiratud kaevandamistegevus õhtusel ajal, nädalavahetustel ning riiklikel pühadel. 6) Kaevandamisloa eelnõus ei ole arvestatud mürauuringus esitatud soovitustega rajada kaks müratõkkevalli karjääri idapoolsesse ossa ning üks müratõkkevall läänepoolsesse ossa. Keskkonnaamet arvestab kohaliku kogukonna märkusega ning kinnitab, et kaevandamisloale kantakse kõrvaltingimus, mis kohustab kaevandamisloa omanikku rajama müratõkkerajatised vastavalt Osaühingu Alkranel analüüsides toodud eeldusele. 7 ) Kaevandamisloa eelnõus väljatoodud tolmu leviku tõkestamist käsitlev kõrvaltingimus ei ole kooskõlas tolmu- uuringus antud soovitustega. Keskkonnaamet ei ole arvestanud tolmu-uuringus väljatoodud leevendusmeetmetega. Keskkonnaamet arvestab kohaliku kogukonna märkusega ning kinnitab, et vastavat kõrvaltingimust täiendatakse. Tulenevalt tolmu- uuringust tulenevatele ettepanekutele kantakse kaevandamisloale täiendavad kõrvaltingimused tolmuga seonduva häiringu minimeerimiseks. 8) Tartu Ülikooli uuringu kohaselt seaks kaevandamine ohtu elanike heaoluvajaduse ning sotsiaalse ja psühholoogilise turvatunde, mis võib omakorda põhjustada elanike lahkumise senisest kodukohast. Kohalik kogukond on kirjas välja toonud, et elanike heaolu näitab see, kui on rahuldatud vajadus visuaalselt nauditava ja puhta looduskeskkonnaga elupaiga järele ning piisava koguse ja puhta joogivee järele. Kohalikud elanikud on kirjas välja toonud, et elanike heaolu sõltub suuresti puhtast ja visuaalselt nauditavast elukeskkonnast. Tulenevalt Tartu Ülikooli uuringust valmistavad kohalikule kogukonnale enim muret võimalikud probleemid tolmu, müra ja veerežiimiga. Keskkonnaamet arvestab kohalike elanike seisukohaga ning seega on kaevandamisloale kantud kõrvaltingimused ehk leevendusmeetmed, et lubada kaevandamistegevust selliselt, et kohalike elanike jaoks tooks see kaasa minimaalse keskkonnahäiringu. 9 ) Lüganuse lubjakivimaardla asub Lüganuse–Purtse muinasaegset maakasutust esitleval väärtuslikul maastikul ning Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1- 1/2017/25) kehtestatud planeeringu "Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+" (edaspidi Ida-Viru maakonnaplaneering) seletuskirja punkti 3.2.2. kohaselt tuleb maardlate kasutusevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumaadel või väärtuslikel maastikel. Seega läheks kaevandamise lubamine kohalike elanike hinnangul vastuollu Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu põhimõttega ega võimaldaks ellu viia planeeringus kavandatud Lüganuse-Purtse väärtusliku maastiku säilitamise eesmärki. Tulenevalt Ida-Viru maakonnaplaneeringust tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumaadel või väärtuslikel maastikel. Lüganuse-Purtse väärtusliku maastiku kirjeldus ja väärtused on toodud Ida-Viru maakonnaplaneeringu lisas 5 "Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" (edaspidi teemaplaneering). Teemaplaneeringu lk 65– 66 on toodud täpsemad asjaolud ja soovitused Lüganuse- Purtse väärtusliku maastiku ning selle kaitse osas, ent Keskkonnaamet kaevandamist piiravaid asjaolusid antud juhul ei tuvasta. Lüganuse lubjakivikarjäärile lähimad kinnismälestised on Kultusekivi(arheoloogiamälestis; mälestise registri number 9058) ning Kultusekivi (arheoloogiamälestis; mälestise registri number 9059), mille kaitsevööndid taotletava Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaaga ei kattu. Seega ei esine Keskkonnaameti hinnangul kaevandamisloa andmisel vastuolu Ida-Viru maakonnaplaneeringuga. 10) Põhjavee eksperthinnangus ei ole hinnatud kaevandamise võimalikku mõju kaitsmata põhjaveele ning seega võib kaevandamine ohustada kaitsmata põhjaveega ala. Samuti on veerežiimi puudutav kõrvaltingimus kaevandamisloa eelnõus sõnastatud ebamääraselt. Lisaks on Osaühingu Alkranel analüüsides esitatud vastuolulisi arvamusi ja hinnanguid kaevandamise mõjuala raadiuse osas. Keskkonnaamet selgitab, et kaevandamise võimalik mõju põhjaveele on käsitletud KMH vajalikkuse eelhinnangus, mille kohaselt puudub Lasnamäe lademe täielikuks väljamiseks veetaseme alandamise vajadus ning ei teki olulist mõju veetasemele. Keskkonnaamet märgib, et arvestab siiski kohaliku kogukonna kirjas toodud märkusega ebaselgelt sõnastatud kõrvaltingimuse osas ning seega kantakse kaevandamisloale vastav kõrvaltingimus täpsustatud kujul. 11) Keskkonnaohtu tuleb vältida. Kui tegevus põhjustab keskkonnaohtu (KeÜS § 5), tuleb vältimispõhimõtte alusel kaevandamisloa kooskõlastamisest eelduslikult keelduda. Keskkonnaamet selgitab, et tulenevalt KMH vajalikkuse eelhinnangust ning Osaühingu Alkranel analüüsidest ei kaasne planeeritava tegevusega keskkonnaohtu. Tuginedes KeÜS § 62 lõikele 4 tunnistatakse kaevandamisluba ilma avatud menetlusete kehtetuks, kui kaevandamisloa kehtivuse korral esineb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring. 12) Kaevandamisloa taotlejal on õigus tegeleda ettevõtlusega, kuid samas ei või omandit kasutada üldiste ehk avalike huvide vastaselt. Kaltsiumkarbonaat OÜ ei ole näidanud üles vajalikku initsiatiivi kogukonna ja kohaliku (avaliku) huvi arvestamiseks ning kaevandamisega seotud häiringute minimeerimiseks. Tartu Halduskohus on haldusasja nr 3-18-1489 (vt p 1.56) kohtuotsuse punktis 38 leidnud: "Piiratud hulga kohalike elanike huvi ei pruugi olla käsiltetav avaliku huvina, vaid erahuvina, mida tuleb samuti arvestada, kuid siis ei saa esitada väidet avalike huvide kaalumisest." Keskkonnaamet ei saa reguleerida seda, kas ja millisel määral suhtleb kaevandamisloa taotleja kohaliku kogukonnaga ning seda, kas ning millisel määral tuleb tal kompromisse sõlmida. Keskkonnaamet arvestab kaevandamisloa andmisel nii kaevandamisloa taotleja kui kohaliku kogukonna esitatud põhjendatud ettepanekuid 1 3 ) 2019. aasta aprillis toimusid Lüganuse Vallavalitsuse, Kaltsiumkarbonaat OÜ ning kohalike elanike esindajate vahel läbirääkimised, mille käigus arutati karjääri tegevusega seotud leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Kaltsiumkarbonaat OÜ ja kohalik kogukond on välja pakkunud vastavad meetmed. Keskkonnaamet põhjendab kohaliku kogukonna 26.04.2020 kirjas ning Kaltsiumkarbonaat OÜ 19.06.2020 vastuskirjas väljapakutud tingimustega arvestamist/mittearvestamist käesoleva korralduse peatükis 2.4. 2.2.10. Kohalikud elanikud saatsid Keskkonnaametile 22.07.2020 kirja (vt p 1.65) seoses Kaltsiumkarbonaat OÜ 19.06.2020 kirjas (vt p 1.61) väljatooduga. 22.07.2020 kirjas toodi välja järgnevad punktid. Järgnevalt põhjendab Keskkonnaamet kohalike elanike 26.04.2020 kirjas toodud seisukohtadega nõustumist/mittenõustumist tuginedes Kaltsiumkarbonaat OÜ taotlusele ning esitatud materjalidele, Osaühingu Alkranel analüüsidele ning KMH vajalikkuse eelhinnangule. 1) Kaltsiumkarbonaat OÜ on Tartu Halduskohtu haldusasja nr 3-18-1489 (vt p 1.56) kohtuotsust tsiteerides teinud vea, märkides, et kohtu hinnangul on Lüganuse Vallavolikogu otsuse aluseks olevaid andmeid põhjendamatult ebapiisavaks pidanud ning kartused põhjavee, müra ja tolmu osas on alusetud. Keskkonnaamet nõustub, et nimetatud seisukoht kuulus Kaltsiumkarbonaat OÜ-le ega ole Tartu Halduskohtu otsus. Sisuliselt on Keskkonnaamet põhjavee, müra ja tolmuga seonduvat analüüsinud käesoleva korralduse punktis 2.2.9 2 ) Murru kinnistu detailplaneeringu menetluses esines vigu ning ei saa väita, et antud menetluses analüüsiti kaevandamisega seonduvat piisaval määral. 2005. aastal rahuldati Mittetulundusühingu Lüganuse Tagaküla vaie Osaühingu SIMON taotletud kaevandamisloa suhtes, kohustades arendajat läbi viima KMH. Muuhulgas on ka Terviseamet soovitanud Keskkonnaametil kaaluda kohalike elanike soovi KMH algatamise osas. Keskkonnaamet on antud punkti ning KMH algatamata jätmise otsust analüüsinud punktis 2.2.9. 3) Kaevandamisloa eelnõus seatud leevendusmeetmed ei võimalda keskkonnaohtu vältida. Samuti viidati asjaolule, et Murru kinnistul kaevandamiseks puudub ülekaalukas huvi, kuna Kaltsiumkarbonaat OÜ näol on tegemist väikse eraettevõttega. Keskkonnaamet on kaevandamisloa kõrvaltingimusi täiendanud ja korrigeerinud tuginedes laekunud ettepanekutele ja materjalidele, sh Osaühingu Alkranel analüüsidele. Seega on Keskkonnaamet veendunud, et kaevandamisloa kõrvaltingimuste järgimisel ei kaasne kaevandamisega keskkonnaohtu. 4 ) Keskkonnaamet ei ole KMH vajalikkuse eelhinnangus välistanud kaevandamisega kaasnevat mõju põhjaveele. Välistada tuleb olukorrad, kus kahjusid hakatakse likvideerima alles nende ilmnemisel. Lahendamata on ka Rein Perensi ja Argo Jõelehe ekspertarvamuste sisulised vastuolud põhjavee osas. Arendaja ja Lüganuse valla vaheline koostöökokkulepe jäi 2019.a. kinnitamata, kuna Kaltsiumkarbonaat OÜ keeldus enne kaevandamist veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamisest. Keskkonnaamet on täiendanud KMH vajalikkuse eelhinnangut ning tulenevalt antud eelhinnangust puudub kaevandamisel veetaseme alandamise vajadus, mistõttu ei teki olulist mõju veetasemele. Keskkonnaamet on 15.02.2018 kirjas nr 12-2/18/44-12 (vt p 1.27) välja toonud, et tulenevalt Osaühingu Alkranel analüüsidest ning Rein Perensi arvamusest puudub vajadus täiendavate eksperthinnangute tellimiseks ning eelnevates uuringutes väljatoodud seire- ning leevendusmeetmete muutmiseks. Osaühingu Alkranel puhul on tegemist sõltumatu ja erapooletu eksperdiga, kelle pädevuses Keskkonnaametil põhjust kahelda ei ole. Lisaks toob Keskkonnaamet välja, et ei saa reguleerida kaevandamisloa taotleja ja teiste osapoolte vahel sõlmitud kokkuleppeid ega nendest kinnipidamist. 5 ) Kaltsiumkarbonaat OÜ hinnangul ei ole kaevisejääkide purustamine kinnistul regulaarne tegevus, mistõttu ei ole mõistlik paigaldada statsionaarsed müra-, tolmu- ja vibratsiooniseirepunkte karjäärile lähimate kinnistute juurde. Samas ei ole Osaühingu Alkranel analüüsides arvestatud mobiilsete purustite ja sõelurite kasutamisega kaasnevat müra. Kaevandamisloa eelnõus ei ole antud seadmete kasutamise osas sätestatud piiranguid ega tingimusi. Keskkonnaamet selgitab, et olenemata sellest, kas karjääris kasutatakse mobiilseid või statsionaarseid seadmeid, on kaevandamisloa omanik kohustatud lähtuma seadusega sätestatud normidest ja piirväärtustest. Kaevandamisloale kantakse tingimused müra, vibratsiooni ja tolmuga seotud häiringute leevendamiseks ja ennetamiseks. Samuti tuleb kaevandamisloa kõrvaltingimuste kohaselt Kaltsiumkarbonaat OÜ-l viia läbi pidevat seiret (vt p 2.4.4) 6) Tekib kahtlus, kas karjääriala ei kavatseta korrastada rohumaana, kuna Kaltsiumkarbonaat OÜ on 19.06.2020 kirjas välja toonud, et korrastastamisega seonduv selgitatakse täpsemalt korrastamisprojektis. Kirjas tuuakse välja, et kui kaevandatud alale rajatakse avatud veekogu, võib see kaitsmata põhjaveega alal hakata mõjutama lõhelise aluspinna tõttu põhjavett. Keskkonnaametile teadaolevalt korrastatakse kaevandatud ala rohumaaks. Juhul kui kaevandamisloa omanik soovib kaevandatud ala korrastamissuunda muuta, tuleb selleks esitada Keskkonnaametile vastav taotlus. Korrastamissuuna muutmiseks tuleb kaevandamisloa omanikul esitada Keskkonnaametile kaevandamisloa muutmise taotlus, mis tuginedes KeÜS §-le 44 ja § 59 lõikele 4 lahendatakse kaevandamisloa andmiseks sätestatud korras ja avatud menetluse raames. 7 ) Kaltsiumkarbonaat OÜ ei tule kohalikule kogukonnale leevendusmeetmete osas vastu, vaid ollakse valmis lähtuma vaid Keskkonnaameti seatud ning seadusest tulenevatest leevendusmeetmetest. Kirjas leitakse, et piirkonna kaevude seire teostaja peaks olema Keskkonnaamet, mitte kaevandamisloa omanik ise. Samuti nähtub 19.06.2020 kirjast, et Kaltsiumkarbonaat OÜ pole valmis loobuma hüdrovasara kasutamisest. Keskkonnaamet ei saa kohustada kaevandamisloa taotlejat kompromisse või koostööleppeid sõlmima. Kaevude seire teostamine on kaevandamisloa omaniku vastutus, millega kaasnevad kulud tuleb samuti kaevandamisloa omanikul tasuda. Seire läbiviimiseks koostatakse seirekava, mille kooskõlastab Keskkonnaamet. Seiretulemused vaatab samuti üle Keskkonnaamet. 2.3. Keskkonnamõju hindamine Tuginedes KeHJS § 56 lõikele 12, KeHJS v.r (kehtiv 01.01.2017-04.05.2017) § 3 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2, lõigetele 3 ja 4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ v.r (kehtiv 01.07.2015–22.06.2017) § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4 jättis Keskkonnaamet 31.08.2020 kirjaga nr DM-109156-24 "Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine" antud menetluse raames algatamata KMH. KMH vajalikkuse eelhinnangu kohaselt on võimalik Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisel kaevandada olulist keskkonnamõju avaldamata, kui kaevandamisloale kantakse vastavad kõrvaltingimused ehk leevendusmeetmed (vt p 2.4). 2.4. Kõrvaltingimuste seadmine 2.4.1. HMS § 53 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 3 kohaselt võib haldusorgan jätta enesele võimaluse haldusakti hilisemaks muutmiseks, kehtetuks tunnistamiseks või kõrvaltingimuse kehtestamiseks, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Antud juhul otsustatakse kaevandamisloa andmine kaalutlusõiguse alusel ning Keskkonnaamet jätab endale võimaluse haldusakti hilisemaks muutmiseks, kehtetuks tunnistamiseks või kõrvaltingimuse kehtestamiseks. HMS § 53 lõike 1 punkti 2 ja lõike 2 kohaselt võib haldusorgan kehtestada haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustuse või lisatingimuse haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. Tulenevalt MaaPS § 56 lõike 1 punktist 9, lõike 2 punktist 5 ja määruse nr 4 § 6 lõikest 4 märgitakse keskkonnaloa lahtrisse „Kõrvaltingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. 2.4.2. Tuginedes KMH vajalikkuse eelhinnangu punktile 1.3.3 ning Osaühingu Alkranel analüüsidele on vajalik karjääris teostatava tegevusega kaasneva müra leevendamiseks rajada müratõkked. Antud tingimus kantakse kaevandamisloale kõrvaltingimusena, kusjuures on täpsustatud karjääri idaserva rajatava müratõkkevalli pikkust, võttes arvesse elektriõhuliini (Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin), LÜGANUSE:PY0) paiknemist karjääri idaservas. Tuginedes ehitusteatisele nr 2011201/11895 on idapoolse müratõkkevalli pikkus 150 m. Katendivallide rajamisel tuleb neid hooldada umbrohu leviku ja võsastumise vältimiseks. Tingimuse sõnastamisel on arvestatud kohaliku kogukonna ettepanekuga (vt p 2.2.9 ja 2.2.10). 2.4.3. Maanteeamet on kaevandamisloa andmise kooskõlastanud tingimuslikult (vt p 1.39 ja 2.2.9). Maanteeameti tingimused kantakse kaevandamisloale kõrvaltingimusena. 2.4.4. Tulenevalt Tartu Ülikooli uuringust on elanike jaoks suurimateks karjääri rajamisega kaasnevateks probleemideks võimalikud häiringud seoses tolmu, põhja- ja joogivee, vibratsiooni ja müraga. Häiringute ennetamiseks ja/või tuvastamiseks kohustab Keskkonnaamet Kaltsiumkarbonaat OÜ-d läbi viima pidevat seiret. Seire peab toimuma vastavalt Keskkonnaameti ja Lüganuse Vallavalitsuse kooskõlastatud seirekavale. Kaevandamisloale kantakse vastav kõrvaltingimus. 2.4.5. Müra mõju vähendamiseks on mürauuringus sätestatud leevendusmeetmed seoses purustus- ja sorteerimissõlme paigutamise ja töö korraldamisega. Sellest tulenevalt kantakse kaevandamisloale kõrvaltingimused, mille kohaselt ei tohi purustus- ja/või sorteerimissõlme töö toimuda raimamistegevusega samaaegselt. Samuti tuleb sorteerimissõlm paigutada karjääri sügavaimasse osasse ning purustus- ja sorteerimissõlm võimalusel müratõkkerajatiste vahelisele alale. 2.4.6. Tuginedes põhjavee eksperthinnangule, kohaliku kogukonna ettepanekutele (vt p 2.2.9 ja 2.2.10) ning Kaltsiumkarbonaat OÜ 19.06.2020 kirjale (vt p 1.61 ja 2.2.9) tuleb enne kaevandamistegevuse alustamist selgitada välja mäeeraldise teenidusmaa piirist kuni ühe km kaugusel asuvate veetase ja -kvaliteet, et seire käigus oleks võimalik esimesel võimalusel tuvastada muutusi veetasemes ja/või -kvaliteedis. Juhul kui kaevandamistegevuse tulemusena nimetatud kaevudes veetase alaneb või veekvaliteet halveneb, on Kaltsiumkarbonaat OÜ-l kohustus kaevud asendada. Samuti tuleb Kaltsiumkarbonaat OÜ-l kuni olukorra normaliseerumiseni varustada piirkonda joogi- ja tarbeveega või tasuda varustajale vastavad kulud. Vastavad tingimused kantakse kaevandamisloale kõrvaltingimustena. 2.4.7. Tuginedes tolmu-uuringule kantakse kaevandamisloale kõrvaltingimus, mis kohustab Kaltsiumkarbonaat OÜ-d teostama välisõhu kvaliteedi hindamiseks mõõtmisi mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni 0,5 km kaugusele jäävate elamute juures. Antud tingimuse täitmine on võimalik ka seirekava alusel teostatavate seirete käigus. Tulenevalt tolmu-uuringust ning kohaliku kogukonna ettepanekutest (vt p 2.2.8 ja 2.2.9) on tolmu leviku ennetamiseks ja vähendamiseks vajalik sademetevaesel perioodil pidevalt kasta mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal asuvaid teed ja teenindusplatse. Vajadusel tuleb kasutusele võtta täiendavaid leevendusmeetmeid tolmu leviku takistamiseks. Keskkonnaamet kannab antud tingimused kaevandamisloale kõrvaltingimusena. 2.4.8. Kaltsiumkarbonaat OÜ on 19.06.2020 kirjas (vt p 1.61 ja 2.2.9) teinud ettepaneku sätestada kaevandamistegevusele ajaline piirang, st lubada kaevandamistöid ja kaevise esmast töötlemist vaid ajavahemikus esmaspäevast reedeni kell 09.00–16.30; riiklikel pühadel ning ajavahemikus 23. detsember kuni 6. jaanuar on karjääris töötamine keelatud. Vastav tingimus kantakse kaevandamisloale kõrvaltingimusena. 2.4.9. Kaevandamisega kaasneva võimaliku vibratsiooni mõju väljaselgitamiseks tuleb kõigi mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni 0,5 km kaugusele jäävate hoonete seisund litsentseeritud eksperdi poolt hinnata ja dokumenteerida. Vastav tingimus kantakse kaevandamisloale kõrvaltingimusena. 2.4.10. Vibratsiooniuuring näeb ühe võimaliku leevendusmeetmena ette karjääris teostatava väljaveo korraldamist elumajadest kaugemale jäävast põhjanurgast. Kaltsiumkarbonaat OÜ ja Maanteeamet on sõlminud ristumiskoha ehitamise lepingu nr 15- 2/19/43272-6 (registreeritud Maanteeamet dokumendiregistris 04.02.2020 numbriga 15- 2/19/43272-6), mille kohaselt rajatakse mahasõit riigitee 13118 Purtse–Lüganuse kilomeetrile 3,19, st mäeeraldise teenindusmaa kirdenurka ning elumajadest kaugemale. Tulenevalt Kaltsiumkarbonaat OÜ 19.06.2020 kirjast (vt p 1.61) ei kasutata karjääri teenindamiseks ega kaevise väljaveoks kohalikku teed 4370054 Matka. Kaevandamisloale kantakse kõrvaltingimus, mille kohaselt ei tohi karjääri teenindamiseks ega kaevise väljaveoks kasutada nimetatud kohalikku teed. 2.4.11. Järgnevalt esitab Keskkonnaamet seisukoha kohalike elanike 26.04.2020 kirjas (vt p 1.58) väljatoodud võimalike leevendus- ja kompensatsioonimeetmete kohta. Nimetatud meetmed põhinevad 2019. aasta aprillis läbiviidud läbirääkimistel Lüganuse Vallavalitsuse, Kaltsiumkarbonaat OÜ ning kohalike elanike esindajate vahel. 26.04.2020 kirjas toodi välja järgnevad meetmed: 1 ) Kivimi raimamiseks ei kasutata hüdrovasarat ega teostata lõhkamisi. Kivimi raimamisel kasutatakse kaasaegset ja keskkonnasõbralikku tehnoloogiat (kivisaag kiviplokkide tükeldamiseks, veok kivimite transportimiseks, buldooser, ekskavaator, kallur katendi teisaldamiseks, teleskooplaadur kiviplokkide murdmiseks ning tõstmiseks). Kaltsiumkarbonaat OÜ on 31.08.2020 kirjas (vt p 1.69) selgitanud, et hüdrovasara kasutamine on ettenähtud kaevandamisloa taotluses ning selle mõju on hinnatud vibratsiooni eksperthinnangus. Tulenevalt kohalike elanike 22.08.2020 kirjast (vt p 1.67) põhineb antud meede Kaltsiumkarbonaat OÜ ja Lüganuse Vallavalitsuse koostöökokkuleppe projektil. Keskkonnaamet selgitab, et tulenevalt vibratsiooni eksperthinnangust ei kaasne hüdrovasara kasutamisega eeldatavasti ülenormatiivset häiringut. Samuti puudub Keskkonnaametil pädevus reguleerida Kaltsiumkarbonaat OÜ ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitud kokkuleppeid ning nendest kinnipidamist. 2 ) Arendaja teeb kolme kuu jooksul alates kaeveloa väljastamist, kuid kindlasti enne kaevandamise alustamist kindlaks kaevandamisala mõjualasse jäävate kaevude veetasemed ning vee kvaliteedi ning esitab hiljemalt kahe nädala jooksul pärast seiretulemuste selgumist, kuid vähemalt kaks nädalat enne kaevandamise alustamist vastavad aruanded kohalikule omavalitsusele ja vastavate kinnistute omanikele. Keskkonnaamet nõustub nimetatud meetme rakendamise vajalikkusega (vt p 2.4.6) ning vastav tingimus kantakse kaevandamisloale kõrvaltingimusena. 3 ) Põhjavee seisundi muutuste jälgimiseks tuleb maaüksuste 43701:001:0108 (Külaotsa) ja 43701:001:0260 (Lüganuse tee 46) kaevude veetaset mõõta 1 kord kuus ja suvis-sügisesel madalveeperioodil võtta veeproovid lämmastikuühendite (NH4, NO2 ja NO3) sisalduse, naftasaaduste ja heljumi hulga määramiseks. Uuringutööde (Jürgenson 2004) käigus rajatud seirekaevus 6A, mille manteltoru on ühtlasi Lüganuse lubjakivikarjääri piiritähis, tuleb teostada veetaseme vaatluseid ja veeproovide võtmist sama sagedusega mis lähimates kaevudes. Keskkonnaamet nõustub, et põhjavee seisundi muutuste jälgimiseks on vajalik viia läbi seiret, mistõttu kantakse kaevandamisloale kohustus läbi viia pidevat seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale (vt p 2.4.4). 4) Kaevandamine toimub vaid madalaveeperioodil. Keskkonnaamet selgitab, et kaevandamisloa andmisega ei anta Kaltsiumkarbonaat OÜ-le luba vett välja pumbata. Juhul kui Lüganuse lubjakivikarjääris on vajalik vett ära juhtida, peab Kaltsiumkarbonaat OÜ esitama Keskkonnaametile taotluse vastava keskkonnaloa saamiseks. 5 ) Juhul kui tuvastatakse, et kaevandamise tagajärjel on kaevandamisala mõjualas halvenenud (võrreldes Kaltsiumkarbonaat OÜ poolt enne kaevandamise alustamist kaevudele tehtud inventuuri tulemustega) joogiveeallikate kvaliteet, rajab Kaltsiumkarbonaat OÜ vastavatel kaevandamisala mõjualasse jäävatel kinnistutel omal kulul uue veevarustuse. Arvestades kinnistu omanike reaalseid ja mõistlikke vajadusi (nt veevärgi surve tagamine majapidamises oleva veega seotud tehnika/süsteemide töötamiseks), võib Kaltsiumkarbonaat OÜ uue veevarustuse rajamisel otsustada, millisel viisil on kõige mõistlikum veevarustus tagada. Veevarustuse rajamine võib seisneda uue kaevu (sh puurkaevu) rajamises, ühisveevärgiga liitumiseks toimingute tegemises või muul moel kinnistu omanikule veevarustuse tagamisel. Ühisveevärgiga liitumise kaudu veevarustuse rajamise korral kohustub Kaltsiumkarbonaat OÜ omal kulul välja ehitama kinnistusisese torustiku kinnistu piirist (liitumispunktist) kuni hooneni, mida veega varustatakse. Arendaja kohustub tasuma kinnistu omaniku eest liitumistasu. Selliseid juhtumeid käsitletakse kolmepoolselt kohaliku omavalitsuse, kinnistu omaniku ja Kaltsiumkarbonaat OÜ vahel ning lahendatakse mõistlikult kõiki pooli rahuldatavatel tingimustel. Keskkonnaamet arvestab tingimusega ning kaevandamisloale kantakse kõrvaltingimus, mille kohaselt on Kaltsiumkarbonaat OÜ kohustatud asendama salv- ja puurkaevud, kui kaevandamise tagajärjel halveneb kaevude veekvaliteet ja/või alaneb kaevude veetase (vt p 2.4.6). 6 ) Juhul kui tuvastatakse, et kaevandamisala mõjualas tekib olukord, kus majapidamises kaob kaevandamise tagajärjel joogiveeallikast vesi, tagab Kaltsiumkarbonaat OÜ koheselt (1 tööpäeva jooksul) vee paakautos/tünnis või muul viisil arvestades, et majapidamises oleks tagatud veega seotud tehnika/süsteemide töötamine. Majapidamisele tagatakse joogivee nõuetele vastav vesi. Seejärel teevad pooled vastava kinnistu omanikuga viivitamatult koostööd selleks, et tuvastada joogivee kadumise põhjused, kaasates vajadusel asjaomase eksperdi. Juhul kui ilmneb, et joogivee kadumine on tingitud kaevandamisest, kohustub Kaltsiumkarbonaat OÜ tagama majapidamisele joogiveenõuetele vastav joogivee tarne seni, kuni taastatakse püsiv lahendus. Joogiveeallikast vee püsiva kadumise korral (vee puudumine enam kui viie kuu jooksul), mis on tekkinud Kaevandamise tagajärjel, kohustub Arendaja mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul, võtma kasutusele meetmed veevarustuse taastamiseks Lepingu punktis 3.5. toodu kohaselt. Keskkonnaamet on kaevandamisloa kõrvaltingimuste koostamisel antud tingimust arvesse võtnud (vt p 2.4.6). 7 ) Kaltsiumkarbonaat OÜ teostab kaevandamist, kaevandamistöid, kaevise esmast töötlemist ja kaevandamiseks vajaliku tehnika remonttöid/hooldust esmaspäevast neljapäevani kella 9:00-16:00, reedel kella 9:00-15:00. Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine ja tehnika remonttööd/hooldustööd keelatud Kaevandamisloale kantakse kaevandamistegevuse ajaline piirang (vt p 2.4.9), kuid kohalike elamike 26.04.2020 kirjas toodud piirangu ulatus ei ole Keskkonnaameti hinnangul põhjendatud. 8) Kaltsiumkarbonaat OÜ tagab, et iga-aastaselt ajavahemikul 23.12.-06.01. ei teostata kaevandamisalal kaevandamist ega kaevise purustustöid ega mis tahes muid müra ja/või tolmu tekitavaid töid. Keskkonnaamet arvestab antud meetmega ning tingimus kantakse kaevandamisloale kõrvaltingimusena (vt p 2.4.9). 9 ) Kaltsiumkarbonaat OÜ mõõdab Kaevandamisala mõjualal asuvate eluhoonete juures karjääri tegevusest tulenevate häiringute (vibratsioon, müra, tolm) piirväärtustest kinnipidamist ning avaldab tulemused Vallale ja Kaevandamisala mõjualal jäävate kinnistute omanikele (millel asuvad eluhooned). Andmed edastatakse ka läbi kohaliku omavalitsuse kodulehe eraldi alamlehel „Keskkond“. Vibratsiooni mõõdetakse kaevandamisala mõjualale lähima Lüganuse ja Matka küla maja kinnistu piirilt kaks korda kaheksa kuu jooksul, jaotades mõõtmised erinevatele perioodidele. Keskkonnaamet arvestab antud meetmega ning kaevandamisloale kantakse seirekohustus (vt p 2.4.4). Keskkonnaamet ei saa kaevandamisloaga määrata kohustusi (sh andmete avaldamist kodulehel) kohaliku omavalitsuse üksusele. 10) Statsionaarset kaevise purustustöid kaevandamisalal ei toimu. Kaevist purustamine toimub siis, kui on kogunenud kriitiline mass jääke ning ilmastikuolud soosivad purustamist. Purustamiseks kasutatakse renditehnikat. Keskkonnaamet selgitab, et antud meetme kaevandamisloale kandmine ei ole asjakohane, kuna selline kohustus ei ole kaevandamise ajal kontrollitav. Kaevise purustamisel tuleb lähtuda seadusega sätestatud piirnormidest ning korraldada töö selliselt, et piirnormide ületamist ei toimuks. Keskkonnaameti hinnangul ei ole mõistlik kohustada Kaltsiumkarbonaat OÜ-d kaevise purustamisel kasutama renditehnikat, kuna keskkonnamõju ulatus ei sõltu karjääris kasutatava tehnika omanikust. 1 1 ) Hiljemalt kaks kuud enne kaevandamise alustamist fikseerib Kaltsiumkarbonaat OÜ koos eksperdi ja kinnistu omanikuga kaevandamisala mõjualal asuvate majapidamiste ehitisregistrisse kantud ehitiste olukorra (s.o teostab ehitustehnilise ekspertiisi). Juhul, kui tuvastatakse ehitiste kahjustamine kaevandamisest tulenevate häiringute (vibratsioon) tõttu, kohustub Kaltsiumkarbonaat OÜ töötama enne kaevandamise alustamist välja võimalike kahjude kompenseerimise mehhanismi, mille esitab kohalikule omavalitsusele kinnitamiseks/kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet arvestab antud meetmega ning kaevandamisloale kantakse kohustus enne kaevandamise alustamist ning kaevandamistegevuse lõppemisel hinnata ja dokumenteerida karjääri mõjualasse jäävate hoonete seisund (vt p 2.4.10). Juhul kui kaevandamisega kaasneb kahju läheduses asuvatele hoonetele, on kaevandamisloa omanik tulenevalt MaaPS §-st 93 kohustatud tekitatud kahju hüvitama. 12) Peale kaevandamisloa väljastamist tuleb Kaltsiumkarbonaat OÜ-l vähemalt 2 korda aastas (Kaltsiumkarbonaat OÜ esitab tööde ajakava ja lisatakse koostööleppesse) teostada välisõhu (tolmu) mõõtmised intensiivse kaevandamise (sh kaevise töötlemise) perioodil kuni 0,5 km kaevandatavast karjäärist jäävate elamute ning vastavate kaebuste esinemisel ka kaugemale kui 0,5 km jäävate elamute juures. Mõõtmise asukohad ja kaugused tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Kaltsiumkarbonaat OÜ kohustub mõõtmistulemused edastama kohalikule omavalitsusele ja Keskkonnaametile hiljemalt kahe nädala jooksul peale mõõtmise teostamist. Keskkonnaamet arvestab antud meetmega ning kaevandamisloale kantakse seirekohustus (vt p 2.4.4) ning kohustus ühe aasta jooksul pärast kaevandamisega alustamist teostada välisõhu kvaliteedi hindamiseks mõõtmisi välisõhus karjääri mõjualasse jäävate elamute juures (vt p 2.4.7). 13) Kaevandamisala mõjualal asuvate eluhoonete omanike kaebusi, mis võivad olla tingitud Kaevandamisest põhjustatud vibratsioonist, mürast ja tolmust menetletakse koheselt kahe tööpäeva jooksul) hoone omaniku, kohaliku omavalitsuse esindaja, erapooletu eksperdi ja Kaltsiumkarbonaat OÜ poolt. Erapooletu eksperdi isiku kooskõlastab vallavalitsus. Vastavad kaebused edastatakse kinnistu omanike poolt asjaolude tuvastamiseks pädevatele ametiasutustele, kes vajadusel viivad läbi asjaomased muutmised ning muud menetlustoimingud. Kaevandamisloa omanik peab järgima seadusest tulenevaid vibratsiooni, müra ja tolmuga seotud piirnorme. Antud nõuetest kinnipidamist järgib riiklikku järelevalvet teostav vastav asutus (tuginedes mh põhjendatud kaebustele). Kaevandamisega kaasnevate võimalike häiringute, sh piirnormide ületamiste tuvastamiseks kantakse kaevandamisloale lisaks kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb Kaltsiumkarbonaat OÜ-l läbi viia pidevat seiret (vt p 2.4.4). Juhul kui seire käigus tuvastatakse kaevandamisest tingitud negatiivseid muutusi, on kaevandamisloa omanikul kohustus rakendada meetmeid antud häiringute likvideerimiseks. Eelnevast tulenevalt tegeleb võimalike häiringute (sh kaevandamisloa kõrvaltingimuste rikkumise) tuvastamisega vastav riiklikku järelevalvet teostav asutus ning seega ei antud meetme kandmine kaevandamisloale kõrvaltingimusena asjakohane. 1 4 ) Kaevise töötlemisel ja väljavedamisel tuleb rakendada meetmeid tolmu leviku piiramiseks väljapoole kaevandamisala. Kaevandamisala sisestel, väljaveoks kasutatavatel teedel ja kaevist töötlevate masinate piirkonda tuleb jooksvalt niisutada või teha tolmutõrjet CaCl lahusega (seda olenemata kuiva perioodi pikkusest ja tuulekiirusest). Tolmu mõõdetakse kaevandamisala mõjualas lähima Lüganuse ja Matka küla maja kinnistu piirilt kaks korda kaheksa kuu jooksul, jaotades mõõtmised erinevatele perioodidele. Kaltsiumkarbonaat OÜ kohustub järgima Maanteeameti poolt kehtestatavaid nõudeid seoses riigiteele mahasõidu korraldamisega. Tolmu leviku tõkestamiseks kantakse kaevandamisloale vastav kõrvaltingimus (vt p 2.4.7). Välisõhu kvaliteeti hinnatakse ühe aasta jooksul kaevandamise alustamisest tuginedes vastavale kõrvaltingimusele (vt p 2.4.7) ning edaspidi vastavalt kooskõlastatud seirekavale (vt p 2.4.4). 15) Mäetöödega tekkiva ja elamualadele leviva müra, karjääri teenindava transpordi liiklusmüra piiritase ei tohi ületada 50 dB (päeval ajavahemikus 9:00-16:00). Müra mõõdetakse kaevandamisala mõjualal lähima Lüganuse ja Matka küla maja kinnistu piirilt kaks korda kaheksa kuu jooksul, jaotades mõõtmised erinevatele perioodidele. Müra mõõtmised teostatakse vastavalt seirekavale (vt p 2.4.4). Karjääris tekkiv müra ei tohi ületada seadusega sätestatud piirnorme ka siis, kui vastavat tingimust kaevandamisloale kantud ei ole. Keskkonnaameti hinnangul ei ole asjakohane kaevandamisloa kõrvaltingimustes õigusakti dubleerida. 1 6 ) Kaevise töötlemisel ja väljavedamisel tuleb võimaluse korral rakendada masinate töökorraldust nii, et vältida tagurdussignalisatsiooni häirivat müra. Võimaluse korral kasutada laadimisel ringliiklust. Keskkonnaamet ei saa kaevandamisloa omanikku kohustada tagurdusignalisatsiooni müra vältima või alternatiivset liikluskorraldust eelistama, kuna antud signalisatsioon on seotud ohutusega mäeeraldisel, selle teenindusmaal ning materjali väljaveol. 1 7 ) Kaltsiumkarbonaat OÜ kohustub säilitama mäeeraldiselt eemaldatud kattekihi ning kasutama seda vajalikus ja võimalikus ulatuses karjääri rekultiveerimisel, arvestades muu hulgas, et kaevandatud maa kasutamise otstarve on rohumaa. Kaevandamisloa omanik on kohustatud kaevandatud ala korrastama tuginedes MaaPS §-le 81, kaevandamisloale kantud korrastamissuunale, Keskkonnaameti antud korrastamistingimustele ning Keskkonnaameti heakskiidetud korrastamisprojektile. Seega ei ole asjakohane kaevandamisloale nimetatud meedet kanda. 18) Vähendamaks kaevandamise mõju maastikule ja naaberkinnistutele, kohustub Kaltsiumkarbonaat OÜ hoidma jooksvalt korras katendivalle (ennekõike niitma) ning mitte rikkuma visuaalset vaatepilti. Keskkonnaamet arvestab nimetatud meetmega ning vastav tingimus kantakse kaevandamisloale kõrvaltingimusena (vt p 2.4.2). 19) Uue veevarustuse rajamine karjääri mõjupiirkonda enne kaevandamisega alustamist. Uue veevarustuse rajamine piirkonda enne kaevandamisega alustamist ei ole põhjendatud, kuna kaevandamisega ei pruugi kaasneda negatiivset mõju ümbruskonna veerežiimile. Siiski jälgitakse seire käigus (vt p 2.4.4) kaevude veetaseme ja -kvaliteedi muutusi ning nende ilmnemisel kaevandamistegevuse tulemusel tuleb kaevandamisloa omanikul rakendada vastavaid meetmeid (vt p 2.4.6). 20) Rajama statsionaarsed müra-, tolmu- ja vibratsiooniseirepunktid karjäärile lähimate kinnistute juurde. Seirepunktide asukohad määratakse kindlaks seirekavas (vt p 2.4.4), mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaametiga. Antud meetme kandmine kaevandamisloa kõrvaltingimuseks ei ole seega asjakohane. 21) Kaevisejääkide purustamise viimine Murru kinnistult kaugemale. Keskkonnaameti hinnangul ei vähenda kaevisejääkide purustamine Murru kinnistult kaugemal keskkonnariske. Antud tegevuse võimalik mõju keskkonnale tekib ka juhul, kui tegevust viiakse läbi mõnel teisel katastriüksusel. 22) Lüganuse-Matka külavahetee viimine tolmuvaba katte alla ja külla tänavavalgustuse rajamine. Antud meede ei ole seotud kaevandamistegevusega ega ole Keskkonnaameti hinnangul kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju ulatust leevendav. Seega ei ole Keskkonnaamet pädev Kaltsiumkarbonaat OÜ-d vastava tegevuse läbiviimiseks kohustama. 23) Rajama bussipeatus Matka küla teeotsa postkastide juurde, et koolibuss saaks Matka küla koolilapsi ohutult peale võtta ja välja lasta. Keskkonnaamet selgitab, et nimetatud meetme rakendamise kohustamine ei ole Keskkonnaamet pädevuses, kuna antud tingimus ei ole seotud kaevandamistegevusega ning seega ei ole seda võimalik ka kaevandamisloa kõrvaltingimuseks seada. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 56, § 60 lõike 1, § 130 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 56 lõike 12, keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse v.r (kehtiv 01.01.2017-04.05.2017) § 3 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 2, lõiked 3 ja 4, haldusmenetluse seaduse § 48, § 49, § 53 lõike 1 punkti 2 ja lõike 2, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse peatüki 5, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ v.r (kehtiv 01.07.2015–22.06.2017), "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ v.r (kehtiv 01.07.2015–22.06.2017) § 1 lõiked 1 ja § 3 punkti 4, Tartu Halduskohta otsuse haldusasjas 3-18-1489, keskkonnaministri 23.01.2017 määrust nr 4 Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ punkte 2.5.1 ja 3.9.4 ning tuginedes Kaltsiumkarbonaat OÜ esitatud taotlusele otsustan: 3.1. Anda Kaltsiumkarbonaat OÜ-le ((registrikood 12784194) maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-509345 Lüganuse lubjakivikarjääris kehtivusajaga 15 aastat. 3.2. Avalikustada Kaltsiumkarbonaat OÜ-le kaevandamisloa nr KL-509345 andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3.3. Kanda keskkonnaloale nr KL-509345 järgmised tingimused: 3.3.1. Keskkonnaloa omanik peab 6 kuu jooksul pärast keskkonnaloa saamist esitama Keskkonnaametile ja Lüganuse Vallavalitsusele kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda Osaühingu Alkranel koostatud töödest „Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse täienduse (09.03.2017. a) juurde koostatud analüüsid põhjavesi, vibratsioon, tolm ja müra“ ja „Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse täienduse (09.03.2017.a) analüüsi (12.12.2017) juurde koostatud müra lisaanalüüs“, nimetatud tööde lisadest ning Kaltsiumkarbonaat OÜ 06.08.2020 kirjas toodud andmetest (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.08.2020 numbriga DM-109156-21). Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile ja Lüganuse Vallavalitsusele vastavalt seirekavas kehtestatud seireperioodidele. 3.3.2. Müra leevendamiseks tuleb Murru kinnistu idaserva rajada vähemalt 150 m pikkune ja 5 m kõrgune müratõkkerajatis ning lääneserva vähemalt 6 m kõrgune ja 160 m pikkune müratõkkerajatis. Ümber karjääri idaosa tuleb rajada vähemalt 6 m kõrgune ja ca 190 m pikkune täiendav müratõkkerajatis. Katendivallide rajamise korral tuleb valle pidevalt hooldada selliselt, et oleks takistatud umbrohu levik ja võsastumine. 3.3.3. Purustus- ja/või sorteerimissõlme töö ei tohi toimuda raimamistegevusega samaaegselt. 3.3.4. Purustus- ja sorteerimissõlm tuleb võimalusel paigutada müratõkkerajatiste vahelisele alale. Sorteerimissõlm tuleb paigutada karjääri sügavaimasse osasse. 3.3.5. Enne kaevandamistegevuse alustamist tuleb viia läbi uuring, mille käigus selgitatakse (kaevude omanike nõusolekul) välja mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni ühe km kaugusel asuvate kaevude veetase ning kvaliteet. Uuringutulemused esitada Lüganuse Vallavalitsusele ja kaevu omanikule kahe nädala jooksul pärast tulemuste selgumist. 3.3.6. Juhul kui mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni ühe km kaugusel asuvates kaevudes vee joogi- ja/või tarbevee kvaliteet halveneb või veetase alaneb kasutamist mittelubavale tasemele ning see on tõendatult põhjustatud kaevandamistegevusest, on keskkonnaloa omanikul kohustus asendada kaevud sügavamate, Ordoviitsiumi– Kambriumi veekihist toituvate Kuni olukorra normaliseerumiseni on keskkonnaloa omanikul kohustus varustada piirkonda joogi- ja tarbeveega või tasuda varustajale kulud kuni olukorra normaliseerumiseni. 3.3.7. Kaevandamisloa omanikul on kohustus hinnata ühe aasta jooksul pärast kaevandamistöödega alustamist välisõhu kvaliteeti mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni 0,5 km kaugusele jäävate elamute juures (elamu omaniku nõusolekul) otseste mõõtmiste alusel. Mõõdetavateks parameetriteks on peenosakeste (PM10) kontsentratsioon välisõhus. Mõõtmised teostada allatuult, kuival perioodil (ajavahemikus 1. aprill kuni 30. september), karjääri tavapärase töörežiimi ajal. Mõõtmisi peab teostama pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses, kes peab tagama mõõtmiste esinduslikkuse. PM10 puhul peavad mõõtmised katma vähemalt 75% piirväärtuse keskmistamisajast ehk minimaalselt 18 h. Mõõtmised tuleb teostada vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Vastavad mõõtmistulemuste protokollid esitada Lüganuse Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile kahe nädala jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist. Antud mõõtmisi võib teostada ka vastavalt kõrvaltingimuses nr 1 käsitletud seirekavale. 3.3.8. Karjääris töö toimumisel sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5℃, tuleb pidevalt kasta mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal asuvaid teid ja teenindusplatse veega või töödelda vastavate vahenditega. Vajadusel tuleb rakendada täiendavaid meetmeid tolmu leviku takistamiseks (nt purustatud/sõelutud materjalide koormate katmine ja/või niisutamine, tolmupüüdurite kasutamine kivimi raimamisel, karjäärisiseste teede planeerimine tundlikest objektidest eemale). 3.3.9. Kaevandamistöid ja kaevise esmast töötlemist tohib teostada ainult ajavahemikus esmaspäevast reedeni kella 9.00-16.30, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine. 3.3.10. Ajavahemikus 23.detsember kuni 6. jaanuar ei ole lubatud teostada kaevandamistöid ega kaevise esmast töötlemist. 3.3.11. Enne kaevandamise alustamist ning kaevandamistegevuse lõppemisel hinnatakse ja dokumenteeritakse kõigi mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni 0,5 km kaugusele jäävate hoonete seisund litsentseeritud eksperdi poolt hoone omaniku nõusolekul ning hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb kaevandamisloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala. 3.3.12. Riigiteede 13118 Purtse–Lüganuse ja 13171 Lüganuse kalmistu tee teekaitsevööndis on kaevandamistegevus, sh katendi ladustamine keelatud. Teekaitsevööndisse sisenemine on lubatud karjääri väljaveotee rajamiseks. Karjääri väljaveotee mahasõiduks riigiteele tuleb tehnilised tingimused taotleda. 3.3.13. Karjääri teenindamiseks ega kaevise väljaveoks ei kasutata kohalikku teed 4370054 Matka. 3.4. Korraldus jõustub Kaltsiumkarbonaat OÜ-le teatavaks tegemisest. Maavara kaevandamise luba nr KL-509345 on kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS aadressil: https://kotkas.envir.ee VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 23.10.2020 13:57 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Manused: DM-109156-33.pdf.bdoc From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Friday, October 23, 2020 12:15 PM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109156-33 Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/34962- 37fa85e3e7dea141f515e2aba538054adf0730195cbad9b994196e69d7e7eda4 KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist