Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal.
TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER
2415
Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos
Eesti Vabariigis Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kahekümne kolmandal oktoobril kahe
tuhande kahekümnendal aastal (23.10.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet,
registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni
nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute
registriosakonnast 21.10.2020 kell 14:46 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb
notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on
tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Viimsi
vallas, Eesti Vabariigis,
ja
Telia Eesti AS, registrikood 10234957, asukoht ja postiaadress Mustamäe tee 3, Tallinn, e-posti
aadress
[email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja
registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast
21.10.2020 kell 14:47 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille
esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Jelena Mets, isikukood
46504120245, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste
kohaselt Tallinnas, Eesti Vabariigis,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA
ASJAÕIGUSLEPINGUD
1. Registrite seis ja lepingu ese
1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 14232750 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 85801:001:0384,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 21157 Valjala-Laimjala tee,
Valjala alevik, Saaremaa vald, Saare maakond, pindalaga 48666,0 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne:
Isiklik kasutusõigus Saaremaa vald kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
elektripaigaldise (8 m metallmastidel LED valgustid ja maakaablid) ehitamiseks, omamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil
vastavalt 6.08.2020.a lepingu punktidele 3.1 kuni 3.3, 4.1 kuni 4.9 ning lisaks nr 1 olevale viiele
(5) plaanile. 6.08.2020 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 14.08.2020.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 13516650 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 34801:005:0020,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 76 Kuressaare ringtee, Laheküla,
Saaremaa vald, Saare maakond, pindalaga 11,8500 ha.
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne:
Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹
järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 30.01.2019. a sõlmitud lepingu punktile
kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli (4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
30.01.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 5.02.2019.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 13517950 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 34801:005:0021,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 78 Kuressaare-Kihelkonna-Veere
tee, Laheküla, Saaremaa vald, Saare maakond, pindalaga 3,6600 ha.
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.4. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 3251750 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 30402:001:0011,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T1,
Luige alevik, Kiili vald, Harju maakond, pindalaga 91728 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
• 2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Avalikes
huvides tasuta ja tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks
elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 13.09.2017 lepingu punktidele kolm üks
(3.1.) kuni kolm kolm (3.3.), kolm viis (3.5.) kuni kolm kuus (3.6.) ja neli (4) ning
lepingu lisaks olevale plaanile I. 13.09.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud
18.09.2017.
• 3) Isiklik kasutusõigus Kiili vald kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt
17.05.2018 lepingu punktidele kolm üks (3.1.), kolm kaks (3.2.) ja neli (4) ning lepingu
lisaks nr kaks (2) olevatele plaanidele. 17.05.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse
kantud 30.05.2018.
• 4) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood
11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus side
õhu-ja maakaabelliinide paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 10.10.2019.a
sõlmitud lepingu punktidele 3.14, 3.15, 4.1 ja 6 ning lepingu lisaks nr 5 olevale plaanile.
10.10.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 15.10.2019.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
2
1.5. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2),
lepingu esemeks 3 on lepingu punktis 1.3. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 3) ja lepingu esemeks 4 on lepingu punktis 1.4.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 4).
Lepingu ese 1, lepingu ese 2, lepingu ese 3 ja lepingu ese 4 edaspidi koos nimetatud ka kui
lepingu ese.
Lepingu ese 1:
1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub:
1.6.1. mälestise nimi: Vabadussõja mälestussammas;
• mälestise registri number: 27158;
• registreeritud kinnismälestis, liigitus ajaloomälestis;
• määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 26.06.2003. a
käskkiri nr 116 (RTL, 2003, 78, 1155) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13).
1.6.2. mälestise nimi: Valjala kirik;
• mälestise registri number: 21079;
• registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis;
• määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.10.1998
määrus nr. 25, (RTL 1998, 342/343, 1397) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite
määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13).
1.6.3. mälestise nimi: Valjala vana kalmistu;
• mälestise registri number: 4180;
• registreeritud kinnismälestis, liigitus ajaloomälestis;
• määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 19.03.1997 a.
määrus nr.3, (RTL 1997, 65, 355) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13).
1.6.4. mälestise nimi: Valjala kirikuaed;
• mälestise registri number: 4178;
• registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis, ajaloomälestis, arheoloogiamälestis;
• määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 19.03.1997 a.
määrus nr.3, (RTL 1997, 65, 355), "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri
01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954), "Kultuurimälestiseks tunnistamine"
kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr. 25, (RTL 1998, 342/343, 1397) ja
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a.
käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13).
Lepingu ese 2:
1.7. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 34801:005:0020 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 994 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu (Kalaaugu jõgi);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 10925 m²; nähtus: maantee
(Kuressaare - Kihelkonna - Veere);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA093);
3
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(321);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1178 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20
kV (Keskpingeliin) (LAHE:SIK);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(JK 5-1);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 92 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 111309 m²; nähtus: maantee
(Kuressaare ringtee);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2144 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Linnulaht);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 44 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 235 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 77 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(HANSALOG:SIK);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 194 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 53 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1018 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(0557);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1918 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu (Kalaaugu jõgi);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA093);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 50 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(LAHE:SIK);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 184 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Jahi);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 59 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 582 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(7633);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 8973 m²; nähtus: maantee
(Kellamäe ring);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA093);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(322);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 65 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 145 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
4
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 136 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 88 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 135 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 451 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni
25km2 valgalaga veekogu (Kalaaugu jõgi);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA093);
• Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 6418 m²; nähtus: hoiuala (Mullutu-Loode hoiuala);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2290 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 48 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA093);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 10546 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 117953 m²; nähtus: maantee (Kuressaare ringtee);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 120 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 786 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2036 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15493 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (15:SIK);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 4121 m²; nähtus: maantee
(Kuressaare - Võhma - Panga);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 62 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 48 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 51 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1847 m²; nähtus: maantee
(Kuressaare - Sääre);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 98 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 141 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(A/K Aed);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 56 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 63 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 79 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(3074);
5
• Piiranguvöönd: kaitseala piirang uuendamata; ulatus: 12027 m²; nähtus: kaitseala
(Linnulaht);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 488 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 179 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Artek);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2072 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA093);
• Piiranguvöönd: ulatus: 43 m²; nähtus: tänav (Kuressaare - Kihelkonna - Veere);
• Piiranguvöönd: ulatus: 7513 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Listera ovata (suur käopõll));
• Piiranguvöönd: ulatus: 1 m²; nähtus: tiheasustusala (Kuressaare linna ja Kaarma valla
kontaktvööndi ühisplaneering);
• Piiranguvöönd: nähtus: tiheasustusala (Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi
ühisplaneering);
• Piiranguvöönd: ulatus: 1 m²; nähtus: tiheasustusala (Kuressaare linna ja Kaarma valla
kontaktvööndi ühisplaneering);
• Piiranguvöönd: ulatus: 7513 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Orchis militaris (hall käpp)).
1.8. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 2 ei paikne mälestisi ega
muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis
ega arheoloogilises leiukohas.
1.9. Lepingu eseme 2 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse
(http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Mullutu-
Loode hoiuala nähtub:
• objekti nimetus: Mullutu-Loode hoiuala;
• tüüp: hoiuala;
• valitseja(d): Keskkonnaameti Lääne regioon;
• esmane kanne: 18.05.2007.a;
• esmase kande alusdokument: Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 156 Vabariigi
Valitsuse 27. juuli 2006. a. määruse nr 176 «Hoiualade kaitse alla võtmine Saare
maakonnas» muutmine.
1.10. Lepingu eseme 2 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse
(http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Linnulaht
nähtub:
• objekti nimetus: Linnulaht;
• tüüp: kaitseala - vana kaitsekorraga ala;
• valitseja(d): Keskkonnaameti Lääne regioon;
• esmane kanne: 03.12.1937.a;
• esmase kande alusdokument: Vabariigi Valitsuse otsus 3. detsembrist 1937 veekogu ja maa-
ala looduskaitse alla võtmise kohta.
Lepingu ese 3:
1.11. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 34801:005:0021 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
6
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1291 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (15:SIK);
• Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 463 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Irase jõgi);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 742 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga üle 25 km2 (IRASE JÕGI (Irase jõgi));
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 240 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 14 m²; nähtus: puurkaev ();
• Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 3595 m²; nähtus: hoiuala (Mullutu-Loode hoiuala);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 36400 m²; nähtus: maantee (Kuressaare -
Kihelkonna - Veere);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 433 m²; nähtus: maantee
(Kuressaare ringtee);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 36601 m²; nähtus: maantee
(Kuressaare - Kihelkonna - Veere);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 369 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1307 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20
kV (Keskpingeliin) (LAHE:SIK);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2910 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 166 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Irase jõgi);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 940 m²; nähtus: kanal,peakraav
valgalaga 10km2 ja üle (Irase jõgi);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Aste fiider);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 9028 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga üle 25 km2 (IRASE JÕGI (Irase jõgi));
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 1140 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle
25 km2 (IRASE JÕGI (Irase jõgi));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 3962 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga üle 25 km2 (IRASE JÕGI (Irase jõgi));
• Piiranguvöönd: ulatus: 3 m²; nähtus: tiheasustusala (Kuressaare linna ja Kaarma valla
kontaktvööndi ühisplaneering);
• Piiranguvöönd: ulatus: 267 m²; nähtus: tiheasustusala (Kuressaare linna ja Kaarma valla
kontaktvööndi ühisplaneering);
• Piiranguvöönd: nähtus: tiheasustusala (Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi
ühisplaneering).
1.12. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 3 ei paikne mälestisi ega
muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis
ega arheoloogilises leiukohas.
1.13. Lepingu eseme 3 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse
(http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Mullutu-
Loode hoiuala nähtub:
7
• objekti nimetus: Mullutu-Loode hoiuala;
• tüüp: hoiuala;
• valitseja(d): Keskkonnaameti Lääne regioon;
• esmane kanne: 18.05.2007.a;
• esmase kande alusdokument: Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 156
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a. määruse nr 176 «Hoiualade kaitse alla võtmine
Saare maakonnas» muutmine.
Lepingu ese 4:
1.14. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 4 ei paikne mälestisi ega
muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis
ega arheoloogilises leiukohas.
2. Osalejate avaldused ja kinnitused
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks neli (1.4.) toodud kinnistusraamatute seis ei ole
muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud
kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles
lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või
muud kasutuslepingud), neid ei ole kellelegi võõrandatud.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata
piiranguid.
2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei
paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse
alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada
kaasvaldust kasutusõiguse alade suhtes.
2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut. Ei
ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist
kinnistusraamatusse.
2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 13.10.2020.a
käskkirjaga nr 1-2/20/0851.
2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi
võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste
mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta
omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda
ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks
selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad
8
seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Isikliku kasutusõiguse kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
elektroonilise side seaduse tähenduses.
2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud
kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud
pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist
haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine
aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata
Õigustatud isiku võlausaldajate huve.
2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava
poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud
volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu
ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused
ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel
võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks
osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu
punktides 1.1., 1.2. ja 1.4. nimetatud isiklike kasutusõiguste alusel soodustatud isikute huve.
2.3.2. Isiklik kasutusõigus seatakse tasuta.
Notariaalakti tõestaja on juhtinud osalejate tähelepanu asjaolule, et vastavalt Õigustatud
isiku esindajale väljastatud volikirjale on esindaja volitatud esindama Õigustatud isikut mh
isikliku kasutusõiguse ja reaalservituudi lepingute sõlmimisel tingimusel, et aastatasu ei
ületa kuutekümmet viit (65) eurot.
2.3.3. Nad on kokku leppinud ja ei soovi, et notariaalakti tõestaja kajastaks selles lepingus lepingu
eseme 1 ja lepingu eseme 4 katastriüksuste kitsendusi.
2.3.4. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-4), millistelt on näha
kasutusõiguse alad.
2.3.5. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud
asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:
• Lepingu punktides 1.1. kuni 1.4. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt
kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise
kinnistusregistri registriosade päringute alusel.
• Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.
• Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel.
• Asjaolu, et isikliku kasutusõiguse kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
asjaõigusseaduse § 1581, elektroonilise side seaduse § 2 p 68 - majandustegevuste registrist
tehtud päringu (https://mtr.mkm.ee) ja Õigustatud isiku esindaja suulise avalduse alusel.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 13.10.2020.a
9
käskkirja nr 1-2/20/0851 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada
ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu
tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud
kahjud.
3. Isiklike kasutusõiguste seadmine
3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides
asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt.
3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus side maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil (edaspidi
nimetatud isiklik kasutusõigus 1).
3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 1 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuteks lisaks nr 1 olevatel plaanidel tähistatud sinise värviga viirutatud aladena
(edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 1).
3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav
isiklik kasutusõigus 1 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus side maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise
eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2).
3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 2 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud sinise värviga viirutatud alana (edaspidi
nimetatud kasutusõiguse ala 2).
3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav
isiklik kasutusõigus 2 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.8.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 3
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus side maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise
eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 3).
3.9. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 3 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 3 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuteks lisaks nr 3 olevatel plaanidel tähistatud sinise värviga tähistatud aladena
(edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 3).
3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 3
seatav isiklik kasutusõigus 3 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.11. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 4
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus side maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise
eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 4).
3.12. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 4 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 4 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks nr 4 oleval plaanil tähistatud sinise värviga viirutatud alana (edaspidi
10
nimetatud kasutusõiguse ala 4).
3.13. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 4
seatav isiklik kasutusõigus 4 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
Kasutusõiguse ala 1, kasutusõiguse ala 2, kasutusõiguse ala 3 ja kasutusõiguse ala 4 eelnevalt
ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1, isiklik
kasutusõigus 2, isiklik kasutusõigus 3 ja isiklik kasutusõigus 4 koos nimetatud isiklik
kasutusõigus.
4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde
digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale
vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on
Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu
ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta;
4.1.2. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta
Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise
asukoha;
4.1.3. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi
hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde
remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.1.4. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik
proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega;
4.1.5. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud
isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse
aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud
isikliku kasutusõiguse teostamiseks;
4.1.6. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid
kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses;
4.1.7. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks võrkude korrashoidu ja/või ohustaks
võrkude toimimist;
4.1.8. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel
tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne
tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike
töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule;
4.1.9. pärast kasutusõiguse aladel teostatud võrkude ehitus-, hooldus-, remont- või
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu
eseme endise seisundi;
4.1.10. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult
ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima
keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.1.12. Õigustatud isik kohustub hoidma võrgud oma vahenditega ja omal kulul korras;
11
4.1.13. Õigustatud isik kohustub kandma võrkude kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate
isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
4.1.14. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise
samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse
üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme
igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest;
4.1.15. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2)
kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ja taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku;
4.1.16. kasutusõiguse alad jäävad Õigustatud isiku ja Omaniku kaasvaldusesse ning Omaniku valdus
ei ole kasutusõiguse aladel mingil viisil piiratud.
4.2.Pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule
tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate
isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et
vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asuvad kasutusõiguse alad ja
isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.2. toodud kokkulepe
ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov
kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava
asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks
kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka
lepingu eseme jagamisel.
5. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 1
5.1.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatised peavad vastama Maanteeameti poolt
tellitud ja kooskõlastatud Selektor Projekt OÜ poolt koostatud projektile „Riigitee nr 21157
Valjala–Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimine“.
6. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 2 ja isikliku kasutusõigusega 3
6.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatised peavad vastama Maanteeameti poolt
tellitud ja kooskõlastatud Leonhard Weiss poolt koostatud projektile „Riigitee nr 78 Kuressaare
Kihelkonna-Veere km 2,383 - 8,250 Kuressaare - Tõlli lõigu rekonstrueerimine. Töö nr
ET1665“.
7. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 4
7.1.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatised vastavad Maanteeametis
kooskõlastatud AS Connecto Eesti poolt koostatud projektile töö nr F12192 „Harju maakond,
Kiili vald, Kangru alevik. Kangru KKG Huawei“. Tehnovõrkude ehitamisel on
kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude
lõigud, mis ei vasta koo skõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist
erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist
teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt
tema vahe ndite arvelt.
12
8. Asjaõiguslepingud
8.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 14232750 kolmandasse (III)
jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks side maakaabelliini
paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 23.10.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2., 3.3.,
4.1. ja 5. ning lepingu lisaks nr 1 olevatele plaanidele.
8.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 13516650 kolmandasse (III)
jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks side maakaabelliini
paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 23.10.2020.a sõlmitud lepingu
punktidele 3.5., 3.6., 4.1. ja 6. ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
8.3.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 3 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 13517950 kolmandasse (III) jakku
esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks side maakaabelliini paigaldamiseks,
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talituse tagamise eesmärgil vastavalt 23.10.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.8., 3.9.,
4.1. ja 6. ning lepingu lisaks nr 3 olevatele plaanidele.
8.4.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 4 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 3251750 kolmandasse (III) jakku
esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks side maakaabelliini
paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 23.10.2020.a sõlmitud lepingu
punktidele 3.11., 3.12., 4.1. ja 7. ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile.
8.5. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei
tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses.
9. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused
9.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu
sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.
9.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2).
9.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis
13
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel
juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt
kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud
kinnisasja vilju.
9.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele
reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse
kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).
9.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni
kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta.
Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema
notariaalselt tõestatud.
9.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras
hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära
vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva
kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde
tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
9.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt
ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
9.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama.
Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja
väärtuse vähenemist.
9.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
9.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -
rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam
võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks
tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse
osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu
kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes
sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud
korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle
kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side
seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või
kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui
universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava
tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse.
Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses
sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui
tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui
avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga
liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja
omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
14
9.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel
pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,
mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt
saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139
lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse
kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS §
139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise
järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel
kinnistusraamatusse kantud servituudid.
9.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis,
kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
9.13. EhS § 78 kohasel on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev
maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 10. peatükis käsitletud sideehitist. Sideehitise
kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-,
niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada
tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning
põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada
raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid,
ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,
paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva
sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast
koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5)
töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja
mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal
sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.
9.14. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või
liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee
toimimiseks vajalikud rajatised. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee
sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee.
9.15. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.
Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele
suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.
9.16. Ehitusseadustiku § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-
ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid
keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult
kasutatav. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või
teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3)
kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust
põhjustavat maaparandustööd.
9.17. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust
piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama
paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave
tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista
juurdepääsu kinnisasjale. Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja
kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse
korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju.
Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise
15
kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi
või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
9.18. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
• reoveesette laotamine;
• matmispaiga rajamine;
• jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja
arvatud sadamas;
• maavara kaevandamine;
• mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning
maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde
tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku
veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks.
9.19. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Ehituskeeld ei laiene:
• hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää
veekaitsevööndisse;
• tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas
olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;
• kalda kindlustusrajatisele;
• supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;
• maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
• olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on
väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;
• piirdeaedadele.
Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud:
• pinnavee veehaarde ehitisele;
• sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele;
• ranna kindlustusrajatisele;
• hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;
• kalakasvatusehitisele;
• riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele;
• tehnovõrgule ja -rajatisele;
• sillale;
• avalikult kasutatavale teele ja tänavale;
• raudteele.
9.20. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus
veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust
ja piiratakse liikumist.
9.21. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi
püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel
asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet:
• loodusobjekti tüüp ja nimetus;
• loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi;
• viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.
9.22. Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal
16
veekaitsevöönd. Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel: õiguslikul
alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala ja supelrand ja supluskoht.
Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-
ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine veeseaduse §118 lg 2 p-s 1
ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, v.a veeseaduse §-s120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja
põõsarinde raie veeseaduse § 118 lõike 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal
Keskkonnaameti nõusolekuta, v.a maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine,
väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise
taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 l-s 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine,
v.a juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 l- 1 nimetatud eesmärgiga ning
looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja
muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.
Kui puu- ja põõsarinde raieks taotletakse nõusolekut Läänemere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järve ning Võrtsjärve; teistel järvede, jõgede, ojade, allikate, kanalite, peakraavide ja
maaparandussüsteemide avatud eesvoolude veekaitsevööndis ja raieks on metsaseaduse
kohaselt vajalik metsateatis, antakse nõusolek raieks metsaseaduse kohaselt metsateatise
menetlemise käigus metsateatise osana. Kui vee kaitseks on kehtestatud kaks või enam
tegevuspiirangut, kohaldatakse neist rangeimat.
9.23. MuKS § 37 kohaselt lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende
kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise
lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
10. Originaal ja ärakirjade väljastamine
10.1.Notariaalakt on koostatud ja digitaalsel allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis
on kasutusel elektroonilises käibes. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil
kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
10.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti
tõestamist ja selle osalejate ning notariaalakti tõestaja poolt digitaalset allkirjastamist e-notaris
tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse digitaalsele
originaaldokumendile. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja paberkandjal.
10.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalse originaaldokumendi
kinnistusosakonnale.
11. Lepingu sõlmimisega seotud kulud
11.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub AS Connecto Eesti.
11.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti
tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
11.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata
jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi
vaatamata.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmisel 42,00 eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu
seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹).
17
Notari tasu kokku 62,00 eurot.
Käibemaks 12,40 eurot.
Koos käibemaksuga 74,40 eurot.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d
14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%):
A4 formaat A3 formaat
digitaalne originaaldokument tasuta tasuta
portaalis eesti.ee
paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk
digitaalärakiri ametiasutusele 15,3 eurot + 0,23 eurot / lk 15,3 eurot + 0,37 eurot / lk
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, antud
enne heakskiitmist osalejatele ekraanil tutvumiseks ning läbivaatamiseks ning seejärel osalejate
poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele videosilla vahendusel
videokõne ajal esitatud enne notariaalakti ja selle lisade digitaalselt allakirjastamist ekraanil
tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on plaanides sisalduvate andmetega nõus.
Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest,
nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt koos selle lisadeks olevate plaanidega on videosilla
vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud.
Mati Meeliste
/digitaalselt allkirjastatud/
Jelena Mets
/digitaalselt allkirjastatud/
Tallinna notar Sirje Velsberg
/digitaalselt allkirjastatud/
18