Kanepi valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu

Kanepi Vallavalitsus Elering AS Maa-amet Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Urmas Roht Maaeluministeerium Keskkonnaamet Võru Vesi AS Olga Beloglazova Maanteeamet Riigimetsa Majandamise Keskus Muinsuskaitseamet Meie 21.10.2020 nr 7-6/2020/185-1 Kanepi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Täname, et esitasite avaliku väljapaneku perioodil 21.08.2020–21.09.2020 ettepanekuid Kanepi valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule. Esitatud ettepanekutele on vastusseisukohad antud käesoleva kirja lisas 1. Samuti anname teada, et Kanepi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad:  04.11.2020 kell 13 Krootuse külakeskuses, Pargi 3, Krootuse küla, Kanepi vald  04.11.2020 kell 15 Saverna külakeskuses, Kooli tee 5, Saverna küla, Kanepi vald  04.11.2020 kell 17 Kanepi Seltsimajas, A. Weizenbergi tn 31, Kanepi alevik, Kanepi vald Avaliku arutelu eesmärgiks on arutada avaliku väljapaneku kestel esitatud ettepanekuid ja vastata planeeringuga seotud küsimustele. Palume võimalusel osaleda oma piirkonna arutelul ja ohutuse tagamiseks kanda võimalusel maski. Täiendavat infot avaliku arutelu kohta saab Kanepi Vallavalitsusest: maaspetsialist Kadri Kaska, e-posti aadress [email protected], tel 797 6315. Turu põik 1 Telefon 797 6311 Arvelduskonto Kanepi alevik EE152200001120263205 63101 PÕLVA MAAKOND E-post: [email protected] Registrikood 77000186 Internet: www.kanepi.ee Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Kaska maaspetsialist 797 6315, [email protected] Lisa 1. Kanepi valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule tehtud ettepanekud ja valla vastusseisukohad  Kanepi valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule tehtud ettepanekud ja valla vastusseisukohad Nr Ettepaneku esitaja/ kirja Ettepanek Vastusseisukoht kuupäev 1. AS Elering 1. ÜP seletuskirjas on öeldud, et Kanepi valda 1.Seletuskirja täpsustatakse. läbib olemasolev 110 kV Eleringi (L155 Maaritsa- 3.09.2020 Kanepi) õhuliin. Tegelikult läbib Kanepi valda 2.Lause eemaldatakse seletuskirjast. kolm Eleringile kuuluvat 110 kV olemasolevat õhuliini: L154 Tartu-Maaritsa, L155 Maaritsa- Kanepi ja L156 Kanepi-Võru. Kaardil on õige info. 2.Palun kustutada lause „Põlva maakonnaplaneering 2030+ toob välja, et Kanepi piirkonna alajaamas on veel vaba võimsust suurliitumiste jaoks, mis energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul annab elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise seisukohalt eelise.“. Tegemist on vananenud infoga. Alajaamade vabade liitumisvõimsuste kohta saab infot siit: https://elering.ee/vabad- voimsused. 2. Maa-amet 1. Üldplaneeringu joonisele „Maakasutusplaan“ 1. Planeeringus antakse mäetööstusmaa on kantud maardlate piirid seisuga 18.08.2018 ja juhtotstarve kehtivate lubadega mäeeraldiste 08.09.2020 olemasolevad ning kavandatavad mäetööstuse ja nende teenindusmaade aladele. nr 6-3/20/11310-2 maa-alad. Märgime, et Abissaare II, Sõreste II, Sõreste V, Sõreste IV, Sõreste, Tornimäe III ja Menetluses olevaid maavara kaevandamise Postisaare liivakarjääride mäeeraliste loa taotlusega alasid planeeringus ei näidata teenindusmaadele on mäetööstuse maa-alad - kaevandamisloa taotlusele annab märgitud vaid osaliselt. Üldplaneeringu joonisel arvamuse volikogu. Mäetööstusmaa „Maakasutusplaan“ on Krüüdneri VI liivakarjääri juhtotstarbe määratlemine oleks ennatlik ja mäeeraldise teenindusmaale märgitud alusetult õigustatud ootust tekitav. kavandatav mäetööstuse maa-ala. Täpsustame, et Keskkonnaamet andis 10.09.2019 Planeeringulahenduse ruumiinfot korraldusega nr 1-3/19/1870 keskkonnaloa nr uuendatakse vastavalt Maa-ameti L.MK/333530 Krüüdneri VI liivakarjääri andmetele. mäeeraldisel maavara kaevandamiseks. Tervikliku ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas 2. - olemasolev olukord ei halvene, palume üldplaneeringus anda mäetööstusmaa juhtotstarve kehtivate lubadega mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele. Palume anda vajadusel reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarbe nendele aladele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus. Palume juhtotstarvete määramisel lähtuda Maa-ametist saadetud mäeeraldiste ja nende teenindusmaade piiridest ning maardlate ja mäeeraldiste andmeid enne lõpliku planeeringulahenduse koostamist ajakohastada. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada ka WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service =WFS&version=1.1.0&request=GetCapabilitiesvõi küsida uuendatud andmeid GIS-vormingus failidena. 2. Üldplaneeringu joonise “Maakasutusplaan” järgi kattuvad maardlad väärtuslike maastikega, rohelise võrgustiku tugialade ja koridoridega ning väärtuslike põllumajandusmaadega. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis “5.12. Maavarad” on kirjeldatud, et maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Nõustume eelpool kirjeldatuga. 3. Seletuskirja peatükis „4.5. Mäetööstuse maa- 3. Seletuskirja täpsustatakse. ala (TM)“ on kirjeldatud maardlate üldistes  kasutustingimustes, et ammendatud karjäärid tuleb korrastada ning on viidatud keskkonnaministri 26.05.2005.a määrusele nr 43 „Üldgeoloogiliseuurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“. Täpsustame, et üldplaneeringus viidatud määrus nr 43 on käesoleval hetkel kehtetu ning selle asemel kehtib keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Palume lõpliku planeeringulahenduse koostamisel viidata kehtivale määrusele. 4. Seletuskirja peatükis „4.5. Mäetööstuse maa- ala (TM)“ on kirjeldatud, et korrastamist peab alustama esimesel tehnoloogilisel võimalusel ja 4. Seletuskirja täpsustatakse. lõpetama enne loa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisloa omanik peab esitama detailse korrastusprojekti vähemalt viis aastat enne loa kehtivuse lõppemist. Palume viimases lauses asendada sõna „vähemalt“ sõnaga „soovitavalt“ või eemaldada nõue seletuskirjast. Selgitame, et korrastamisprojekti esitamine viis aastat enne loa kehtivuse lõppu ei ole õigusaktide kohaselt kohustuslik ning pole alati ka sisuliselt põhjendatud, näiteks olukorras, kus maavaravaru ei ammendata loa tähtajaks ning kavas on luba pikendada. 3. Kaitseministeerium Täiendavalt palume arvestada järgmiste märkustega üldplaneeringu seletuskirja peatüki 08.09.2020 nr 12-1/20/2566 5.11 „Riigikaitselised ehitised ja huvid“ teksti kohta. 1. Palume korrigeerida riigikaitselise ehitise Tõikamäe linnaku asukoha kirjeldust.  Riigikaitseline ehitis Tõikamäe linnak asub Valga 1. Täpsustada seletuskirja. maakonnas Otepää vallas Pilkuse külas. 2. Soovitame punktist 1 välja jätta alapunkt 1.1, milles selgitatakse, kuidas määratakse 2. Punkt 1.1. eemaldatakse seletuskirjast. riigikaitselise ehitise piiranguvööndi ulatus. Piiranguvööndi ulatuse määramise põhimõtted on sätestatud ehitusseadustiku § 120 lõikes 2 ja kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ §-s 3 ning puudub vajadus korrata seda üldplaneeringu seletuskirjas. Avalikul väljapanekul olevas Kanepi valla üldplaneeringu eelnõus on riigikaitselise ehitise Tõikamäe linnaku piiranguvööndi ruumikuju üldplaneeringu maakasutuskaardil õigesti tähistatud. 4. Keskkonnaministeerium Käesolevaga anname teada, et soovime Kanepi Arvamuse esitamise tähtaega pikendati, valla üldplaneeringu dokumentatsiooniga tutvuda arvamust ei esitatud. 09.09.2020 ja oma arvamused-ettepanekud esitada. Samas vajame materjalidega põhjalikumaks tutvumiseks, analüüsiks ja seisukoha kujundamiseks lisaaega, mistõttu palume pikendada arvamuse esitamise tähtaega kuni 09.10.2020. 5. Urmas Roht Ettepanek Palojärve KAH alade metsade edaspidiseks majandamiseks: 10.09.2020 Kuivõrd Palojärve piirkonda jäävad metsad on valdavalt männi-enamusega, on väga sobiv neid majandada lageraiete asemel turberaietega. Konkreetsed ettepanekud: 1. Küpsete metsade uuendamiseks 1-7.Metsade raietingimuste seadmine saab männi-enamusega puistutes kasutada toimuda maaomanikuga koostöös, seega ainult aegjärkset raiet (AR). kavandame täiendavat töökoosolekut RMK- 2. Raied teostada kolme raiejärguna, ga antud küsimuste arutamiseks. kusjuures puistu täiuseks jääks pärast I raiejärku vähemalt 0,5 ja pärast II  raiejärku vähemalt 0,3. 3. III raiejärk jäetakse raiumata ja raiutakse koos järgmise raieringiga. 4. Raiejärkude vahe peab olema minimaalselt 8…10 aastat 5. Raied teostada ainult külmunud maapinnaga ja vähemalt 20 cm paksuse lumikatte olemasolul, et säilitada alustaimestikku, vältida erosiooni ja pinnasekahjustusi. 6. Raietöödel kasutada võimalusel kergemat või väiksema pinnase erisurvega raietehnikat. 7. Vältida raiejärgset maapinna täiendavat mineraliseerimist. 6. Maaeluministeerium Peame vajalikuks juhtida tähelepanu järgmistele aspektidele: 11.09.2020 nr 4.1-5/1946-1 1. Oleme seisukohal, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad ja 1. Võetakse teadmiseks. nende kohta seatavad kaitse- ja kasutustingimused omavad üldplaneeringus maakasutusega seotud küsimuste käsitlemisel väga olulist ja põhimõttelist tähendust. Teatame, et Maaeluministeeriumis välja töötatud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev seaduse eelnõu (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) edastati 18. juunil 2020 Vabariigi Valitsusele ning loodetavasti jõuab see sügisel Riigikogu menetlusse. Seaduse eelnõu on eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kättesaadav aadressil http://eelnoud.valitsus.ee (toimik nr 20-0226). Selleks, et tagada üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade ja nende kaitse- ja kasutustingimuste osas selline lõpptulemus, mis ei erineks seaduse eelnõus kavandatust, soovitame lähtuda selles eelnõus kavandatud mõistetest ja põhimõtetest. 2. Üldplaneeringu eelnõus toodud väärtusliku põllumajandusmaaga seotud kaitse- ja 2. Seletuskirjas märgitakse väärtuslikuks kasutustingimused on üldjuhul kooskõlas seaduse põllumajandusmaaks 39 ja enam eelnõus kavandatud õiguslike kaitsemeetmetega, hindepunktiga alad. need on veenvad ja annavad kindluse, et kõrge viljakusega põllumajandusmaade põllumajanduslik kasutuse jätkumine on üldjuhul tagatud. Üldplaneeringu eelnõu jaotises 5.4 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et väärtuslikuks põllumajandusmaaks on määratud vähemalt kahe hektari suurused põllumajandusmaad, mille reaalboniteet on suurem või võrdne 40 hindepunktiga. Seaduse eelnõu väljatöötamisega kaasnes vastava kaardikihi koostamine ning nende esialgsete andmete kohaselt osutuvad Põlva maakonnas väärtuslikuks põllumajandusmaaks massiivid, mille kaalutud keskmine boniteet on 39 hindepunkti või sellest rohkem. Ka Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 3.2.1 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et Põlva maakonna põllumajandusmaa keskmiseks boniteediks on 39 hindepunkti, millest tulenevalt loetakse põllumaad boniteediga 39 hindepunkti ja enam väärtuslikuks põllumajandusmaaks. See tähendab, et Põlva valla üldplaneeringus kavandatud väärtuslike põllumajandusmaade boniteedi lävend 40 hindepunkti ei pruugi osutuda seaduse eelnõuga kooskõlas olevaks. 3. Üldplaneeringu jaotises 4.3.2 „Hajaasustatud 3. Antud tingimus eemaldatakse alad“ on maa-ala üldiste kasutus- ja seletuskirjast ja ei seata analoogset ehitustingimuste loetelu p-s 6 märgitud, et tingimust ka põllumajandusmaade puhul, metsaga kaetud aladest tuleb vähemalt 90% alast kuna leiame, et seletuskirja teised peatükid jätta metsamaaks või parkmetsaks. Teeme suunavad hajaasustuses ehitamist juba ettepaneku kaaluda analoogse piirangu seadmist piisavalt. ka põllumajandusmaade puhul.  4. Üldplaneeringut käsitlevates dokumentides on 4. Mõisteid ühtlustatakse. kasutatud mõisteid „väärtuslik põllumajandusmaa“ ja „väärtuslik põllumaa“. Juhime tähelepanu, et seaduse eelnõu kohane mõiste on „väärtuslik põllumajandusmaa“. Samas võib looduskaitseseaduse § 4 lõike 7 kohaselt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla muu hulgas väärtuslik põllumaa. Lähtuvalt sellest tuleks üldplaneeringut käsitlevates dokumentides neid mõisteid täpsustada ning ühtlustada. 7. Keskkonnaamet 1. Maapõu 1. Seletuskirjas täpsustatakse termineid ja maavarade varusid. 15.09.2020 Üldplaneeringu seletuskirjas lk 23 soovitame nr 6-5/20/13467-2 täpsustada sõna muldvall asendada sõnaga katendivall, sest liiva – ja kruusakarjääride puhul on mulda üldiselt vähe maavara (kruusa-liiva) pealt kooritud katendis. Samuti ei ole õige kasutada sõna kaevandus karjääride puhul. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 46 täpsustame, et liiva ja kruusa on võimalik kaevandada Kolleri- Saverna, Saverna ja Laiavangu kruusamaardlates ning liiva Abissaare, Krüüdneri, Sõreste, Voorepalu, Kangru, Tornimäe ja Postisaare liivamaardlates. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 46 märgitakse, et Jääme seisukoha juurde, et tingimus on maardlate avamisel tugevdada teid (sh muuta oluline valla taristu kvaliteedi tagamise tolmuvabaks) ja tagada juurdepääsuvõimalused. jaoks. Täpsustame sõnastust, et „teede Teede tugevdamine on huvitatud osapoole tugevdamine on maardla avamisest kohustus. Varasema kogemuse põhjal märgime huvitatud arendaja kohustus“. et, üldjuhul ollakse arvamusel, et avalike teede korrashoiu, seisundiga jne tegeleb teeomanik (riik, kohalik omavalitsus). Seega mõneti jääb selgusetuks, kelle kohustuseks nimetatud nõue ja need tööd jäävad. Üldjuhul on kaevandaja nõus kulutusi tegema juurdepääsutee rajamiseks karjääri. Kaevandamislubasid andes ei saa aga Keskkonnaamet arvestades seadusandlust neid nõudeid kanda maavara kaevandamise keskkonnaloa kõrvaltingimustena. Seega kui kohalik omavalitsus seab oma arvamuses kaevandamislubade andmisel-muutmisel need nõuded oma tingimusteks, siis võivad tekkida juriidilised vaidlused. Siiski on olnud olukordi, kus kohalik omavalitsus ja kaevandamisloa omanik on saavutanud omavahel kokkuleppe väljaspool karjääre olevate kohalike teede hoolduses jne. See on tihti väga oluline teema ja vajaks edasist arutelu – et saavutada vähemalt karjääri lähiümbruse teedel (nii kohalikel teedel kui riigiteedel) eelpool soovitu saavutamine. KSH aruande lk 11 tabeli 14 rea teises veerus Kaevandusalade valik on planeeringus märgitakse, et eesmärgiga arvestatakse. lahendatud suunavate tingimuste kaudu – nt Planeering seab tingimused maavarade antakse suunised, et võimalusel mitte avada kaevandamisalade valikuks, karjääre väärtustatud maastike osadel kaevandamistegevuse läbiviimiseks ja ala (väärtuslikel maastikel, väärtuslikul korrastamiseks. Selle järgi seab planeering põllumajandusmaal jne) ja kui avamine on tingimused maavarade kaevandamisalade vältimatu, arvestada ka teiste väärtuste valikuks, kuid ei ole arusaadav, kus ja kuidas säilimise vajadusega. Antud huvisid arvestab planeering seab tingimusi maavarade vallavolikogu, toetudes üldplaneeringule, kaevandamisalade valikuks ning mida tähendab kaevandamisloa taotlusele arvamuse valik, kes valib? Samas saab Kanepi valla puhul andmisel. esile tõsta, et tegemist vallaga, kus on keskmisest rohkem kruusa- ja liivakarjääre, kui teistes valdades. Tingituna headest kruusa-liiva varudest nii kvantitatiivselt, kvaliteedilt – kui ka suurest nõudlusest (nt Tartu linn) ning soodsa transporttee olemasolust (Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee). 2. Vesi Juhime tähelepanu, et KSH aruandes lk 26 2. KSH aruannet täpsustatakse vastavalt esitatud joonis 21 on aegunud teabega. kehtivatele nõuetele. 05.10.2019 jõustunud keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ alusel ei eksisteeri enam Kanepi vallas Kvaternaari Piigaste-Kanepi põhjaveekogumit (Q_Piigaste- Kanepi – põhjaveekogum number 37). Kanepi vallas on Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (D2_I – põhjaveekogum number 24). Kinnitatud põhjaveevarud Kanepi vallas puuduvad. Samas, lk 26 tehakse ettepanek planeeringusse lisada tingimus: veekogude piiranguvööndisse rajatavate uute majapidamiste olmereovee puhastamisel tuleb kasutada nii mehaanilist kui bioloogilist puhastusprotsessi. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et reovee käitlemisel tuleb lähtuda kehtivate õigusaktide nõutest. Veeseaduses ja keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) on toodud nõuded reovee puhastamisele ja suublasse juhtimisele. Veekogude piiranguvööndisse majapidamiste omapuhastite rajamisele kehtivad samuti veeseaduse ja määruse nr 61 nõuded. Planeeringus soovitamegi märkida, et majapidamiste olmereovee puhastamisel tuleb lähtuda kehtivatest nõuetest. Määruse nr 61 § 8 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada, arvestades veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. 3. Välisõhk ja müra 3. Terminit täpsustatakse. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 24 märgitakse, et tootmistegevuse arendamisel eelistatakse tegevusi, mille mõju ei kandu hoonest väljapoole. Juhime tähelepanu, et välisõhu valdkonnas on kasutusel termin tootmisterritoorium. Kõik välisõhu saastamise piirnormid ja kaudselt ka müra normtasemed on õigusaktides seotud käitise tootmisterritooriumi piiriga. Ca 50 m loetakse erinevate ekspertide ning Samas, lk 24 märgitakse, et kaitsehaljastuse ametkondade (sh Terviseamet) poolt rajamisel tuleb tagada piisav laius (ca 50 m) optimaalseks kaitsehaljastuse laiuseks, mille ülenormatiivse müra leevendamiseks. Palume korral esineb selgelt tajutav müra täpsustada, kust on võetud ca 50 m ja termin vähenemine. Reaalsetes oludes sõltub „leevendamiseks“? Kas siin tuleb arvestada, et haljastuse efektiivsus puistu tihedusest ja kaitsehaljastusega oleks tagatud kehtestatud muudest haljastuse omadustest. Samas müra tugevuse normtasemed väljaspool tuleb tootmismaade puhul rõhutada ka tootmisterritooriumit? kaitsehaljastuse mõju ebasoovitavate Samas, lk 24 märgitakse põllumajandusliku visuaalsete häiringute vähendajana. tootmise puhul tuleb arvestada, et kaitsehaljastuse rajamine ei pruugi mõju oluliselt „Leevendamise“ all mõeldakse mõju leevendada (nt lõhn), mistõttu tuleb tootmine vähendamist ning asjakohaste paigutada piisavalt kaugele tundlikest aladest (nt normväärtuste tagamist. Lähtuvalt elamutest). Keskkonnaamet märgib lisaks, et müraalasest seadusandlusest ei ole vajalik sama peaks kindlasti kehtima ka kõigi teiste müra normväärtuste tagamine vahetult eeldatavalt ebameeldiva lõhnaainet levitavate tootmisala piiril vaid müra normväärtused käitiste kohta nagu nt asfalditehased, tuleb tagada lähimate müratundlike alade graanulitehased, orgaaniliste lahustite kasutajad, puhul vastavalt konkreetse ala kategooriale. lihatöötlejad ja tapamajad jne. Üldplaneeringu seletuskirja lk 25 märgitakse, et saasteaineid väljutavad korstnad, ventilatsiooniavad ja -torud ning muud Nõustume, täpsustame seletuskirja, et tuleb lähtuda juhtumipõhiselt. heiteallikad peavad olema paigaldatud vähemalt 50 meetri kaugusele eluhoonest. Palume Antud soovitus on võetud kehtivast Kanepi täpsustada, kust on võetud 50 m, aga mitte nt ÜP tekstist, antud soovituse andis Kanepi 100 m vmt? Keskkonnaamet selgitab, et ÜP koostamisel koostatud KSH. ennekõike lähtutakse tekkiva õhusaaste Täpsustame seletuskirja, et heiteallikate suurusest (nt gaasikatlamaja korsten asub kaugus eluhoonest lahendatakse elamust 20 m kaugusel ja on nt 30 m kõrge, siis juhtumipõhiselt. on õhusaastetase selle elamu juures tinglikult null). Seega tuleb lähtuda juhtumipõhiselt, et oleks tagatud piirnormide tagamine väljaspool tootmisterritooriumit ja elamute juures (veel parem oleks, et elamumaadel). Samas, lk 25 märgitakse, et saasteainete väljumiskõrgus peab tagama saasteainete nõutava hajumise maapinnalähedases õhukihis, et vältida välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist (seejuures tuleb arvestada ka koosmõju teiste heiteallikatega). Soovitame ka siin täpsustada, et väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Soovitame kaaluda võimalust lisada tabelisse lk 25 tingimused sellisteks juhtudeks kui Kõrgendatud avaliku huvi korral on seatud planeeritava tootmis- või ettevõtlushoonete seletuskirjas tingimus, et KOV-l on õigus kavandamise vastu on kõrgendatud avalik huvi, nõuda DP ja keskkonnamõju hindamise eriti just kohaliku kogukonna ja piirinaabrite poolt. koostamist. 4. Jäätmed Üldplaneeringus ega KSH aruandes ei ole kajastatud Kanepi valla territooriumil asuvaid Täpsustame terminit. suletud prügilaid (nii tekstis kui kaardil), nende Uue jäätmekava koostamine toimub keskkonnamõju. Selles osas soovitame väljaspool ÜP protsessi, uue jäätmekava dokumente täiendada. koostamise protsess on algatatud. Lisaks juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et Kanepi valla jäätmekava kehtib 2016-2020 ning tuleb koostada uus jäätmekava. 5. Looduskaitse Üldplaneeringu seletuskirjas lk 36 on seatud Looduslikuks alaks loetakse ala, mis ei ole tingimus, et rohelise võrgustiku sidususte püsivalt ehitiste all. Raielanke ja turbaalasid  tagamiseks ja võrgustiku funktsioneerimiseks on loetakse aladeks, kus loodusliku seisundi vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei taastumine on võimalik ning tegevus ajutine. langeks alla 90%. Samas ei ole arusaadav, mis Ka planeering toob välja, et kaevandatud on looduslik ala. Kas lageraie raiesmik või aladel ei tohi kaevandusjärgne maakasutus kaevandatav turbaala on looduslik ala? Kui olla intensiivsem kui enne kaevandamise metsamassiivis asuval tugialal on ulatuslikud algust. Rohevõrgustik ei täida raiesmikel raiesmikud või noored metsad, siis tugiala ei ökoloogilise mitmekesisuse funktsioone, see täida oma eesmärki. ei tähenda aga, et kogu võrgustiku Lisaks on analüüsimata konfliktialadel rohelise funktsionaalsus lakkab. võrgustiku toimimine. Nt Põlgaste külast idas on planeeringuga ette nähtud rohekoridor ning samal Põlgaste küla juures asuv maardla ja alal on ka maardla, mis ulatub kuni 75% rohekoridori kattumine: juhul, kui kogu rohekoridori laiusest. Selle maardla kasutusele maardla võetakse kasutusele, säilib üle 200 võtul võib eeldada, et rohekoridor ei toimi, isegi m laiune rohekoridor. Sellel säilival kui täidetakse KSH poolt väljapakutud meedet. rohekoridori osal maardla kõrval on olemas koridori funktsiooni toetav taimestik, mis kulgeb katkematuna ning kus ei asu ka elamuid ega muud killustavat maakasutust. Seega ei saa öelda, et koridori toimimine katkeks. Koridor säilitab vähemalt osaliselt oma funktsionaalsuse ja koridor toetab kindlasti tolerantsemate liikide liikumist. Lisaks pikemas perspektiivis peaks ammendunud karjääriosa olema korrastatud ning funktsioneerima osana rohekoridorist. 8. AS Võru Vesi 1. Prangli piirkond lisatakse seletuskirja AS Võru Vesi poolsed ettepanekud: 2. Soodoma külas tuuakse välja 21.09.2020 reoveepuhasti ala. Üldplaneeringu 1. AS Võru Vesi on määratud vee-ettevõtteks ka täpsusastmes ei kajastata kõiki ÜVK Prangli külas. Piirkond võiks olla ka kirjeldatud taristuid, seega puurkaevude asukohti üldplaneeringus. planeeringusse ei märgita. 3. Kujade laiused tulenevad õigusaktidest 2. Kaardil ei ole märgitud Soodoma külas ning on leitavad Maa-ameti kitsenduste perspektiivset puurkaevu ja reoveepuhasti ala. kaardirakendusest. Üldplaneeringus neid Olemasolevate puurkaevude alad samamoodi ei dubleerita. märkimata. Lisada. 4. Hetkel ei nähta vajadust juhtostarvet muuta. 3. Kas üldplaneeringu joonisele ei peaks märkima 5. Puurkaevusid ÜP täpsusastmes ei reoveepuhastite ja reoveepumplate kujasid ning kajastata, info on leitav ÜVK-st.  puurkaevude sanitaarkaitsealasid? Vajadusel lisada. 6. Kaartidel täpsustatakse reoveepuhastite maa-alade asukohti. Teisi taristuid 4. Põlgaste külas ei ole aastaid juba kasutusel planeeringu kaartidele ei kanta, need on reoveepuhasti juures olevad biotiigid, ei kuulu ka vee- leitavad ÜVK arengukavast. ettevõttele. Mõelda, kas on vajalik näidata ikka need Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole tehnorajatiste maana. vajalik kajastada ega dubleerida kogu infot, mis on täpsemalt lahendatud 5. Kanepi alevikus kooli juures olev puurkaev jooniselt sektorarengukavas. puudub. Lisada ala. 6. Samuti tuleks ära märkida kõik ÜVK objektid joonistele ka teistes piirkondades. Nt Valgjärve külas ei ole märgitud ei puurkaev-pumplat, reoveepuhastit ega biotiiki. Sama enamus piirkondadega, kus on ÜV ja/või ÜK. 9. Olga Beloglazova Tutvudes avalikul väljapanekul olevaga Kanepi valla Väärtuslike maastike kaitse- ja üldplaneeringuga, olen arvamusel, et üldplaneeringus kasutustingimuste seadmisel on arvestatud 20.09.2020 tuleb täpsemalt käsitleda väärtuslikke maastikke. valla vajaduste ja võimalustega. Samuti on Käesolevas planeeringus toodud tingimused on arvestatud tasakaalustamise vajadusest: üldised. Vallal peavad aga olema täpsemad juhised ja tingimused peavad olema piisavad, et vajalikke tööde ajakava väärtuslikke maastikke väärtused säiliksid, samas mitte liiga säilitamiseks ja arendamiseks. piiravad, et oluliselt takistada elu- ja Allpool toon mõningaid tingimusi, mis kindlasti vajavad ettevõtluskeskkonna toimimist. täpsustamist. Viienda peatükki 5.1. alapeatükkis väärtuslikke Väärtuslikel maastikel on hajaasustuses maastikke kasutustingimuste all on toodud, et põhiliseks ehitussooviks elamute väärtuslikel maastikel ehitamise peamiseks kavandamine, seega on külatüübid ja nende põhimõtteks on ajaloolise asustusstruktuuri hoidmine ja kirjeldused toodud välja seletuskirja ptk võimalusel taastamine vastavalt külatüübile. Ei ole aga 4.3.2 Hajaasustatud alad. Palume tutvuda vastavate külade külatüübide ja nende eripärad nimetatud peatükiga. toodud. Täpsustamist vajab ka, nt. punkt, et säilitada ja Tingimus kehtib kõikidel väärtuslikel vajadusel uuendada teeäärsed puuderead, alleed, maastikel, kus puuderead esinevad. hekid ning tagada nende hooldatus. Ei ole aga toodud Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole kogu missugused lõigud / alad vajavad seda ja mis ulatuses info kajastamine vajalik. Lisame, et (tuua alade ja tingimuste nimekirjad, graafiline materjal väärtuslikele maastikele on üldplaneeringu jne) järgselt soovitatav koostada Samuti ei ole nimetatud peremeheta varemed jms maastikuhoolduskava, kus nähakse ette heakorrastamata objektid, mis kuuluvad likvideerimiseks. Peaks aga olema nimekiri objektidest, väärtuslike maastike säilitamiseks, mis halvendavad väärtusliku maastiku ilmet / hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud seisundid. tegevused. Nimetatud dokument on kohaks, kus väljatoodud teemasid täpsemalt lahendada. Samuti ei leidnud üldplaneeringu seletuskirjas informatsiooni kus asuvad maardlatega kattuvad Maardlate ja väärtuslike maastike kattuvus väärtuslikud maastikud. Ei ole toodud ka leevendavad on leitav planeeringu kaartidelt, seletuskirjas meetmed (kaevandamisluba väärtuslikke maastikke kattuvusi välja ei tooda. puhul). Ei ole nimetatud milliste võimaluste puhul ei ole Maavarade kasutuselevõtu tingimused on võimalik vältida maardlate kasutuselevõttu. toodud ptk-is 5.12, sh on seatud tingimus Täpsustada tuleb ka kus ja mis suuruses väärtuslikel väärtuslike maastike kohta. Väärtuslikku maastikel on vajalik luua lisaks olemasolevatele uusi maastikku ei käsitleta planeeringus üheselt piknikuplatse ja parkimiskohti. alana, kus kaevandamine on keelatud. Täiendavate puhkealade ja parklate vajadust Pakun üldplaneeringuga määratleda väärtuslikke hetkel ei ole. maastike (eriti esimese kategooria maastikke puhul) kaitsevööndi. Sest maastik ei ole ainult tee, selle ääres Väärtuslike maastike all mõistetakse olev allee või üksikud ehitised, vaid maastiku laiemaid väärtuslikke asustusalasid, mille moodustavad ka seda ümbritsevad metsad, põllud, sisse jäävad nii hooned, põllud kui ka kohati niidud. Ja nii näiteks, metsade lageraiede puhul metsad. Maastikud võivad sisaldada ka kaotavad väärtuslikud maastikud tähtsa osa oma väärtuslikke objekte. Kuna maastikud on väärtusest. Kaitsevööndi ulatuse määrata vastavalt valdavalt võrdlemisi ulatuslikud, ei ole objekti eripärale ja situatsioonile. Eriti seda tuleb teha otstarbekas veel täiendava piirava vööndi Postitee puhul, kuna selle objekti eripäraks on see, et määramine. on oluline mitte ise väärtuslik maastike, vaid seda ümbritsevad alad / maastik (ehk siis oluline on ka Postiteelt avanevad vaated). Arvestades sellega, et üldplaneeringu koostamine ja kehtestamine võib võtta küllaltki palju aega, pakun juba praegu Postitee ja selle ümbritseva maastiku väärtuse Postitee kohaliku kaitse alla võtmist kaaluti säilitamiseks võtta seda kohaliku kaitse alla, kuna see ÜP raames, kuid hetkel rangema kaitse alla on maakonna tähtsusega väärtuslik maastik ja võtmise vajadus puudub. Leiame, et Postitee üldplaneeringuga on määratud tähtsana väärtuslik maastik ei ole nii ohustatud, et turismiobjektina, seega vajab erilist käsitlemist ja seda oleks vaja rangemalt kaitsta kohalikul kaitset, et ka edaspidi oleks seda võimalik nii tasemel. puhkealana kui ka kõrge väärtusega alana käsitleda, kasutada ja säilitada. 10. Maanteeamet Esitame järgnevad tähelepanekud üldplaneeringu materjalidele: 21.09.2020 nr 15-2/20/37247-2 1.Planeeringus täpsustatakse numeratsiooni. 1. Riigiteed on üldplaneeringu kaardil jaotatud põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteedeks ning tähistatud vastavalt erinevate värvidega, kuid kõik ei ole nummerdatud. Kuna riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet, siis palume ühtluse huvides joonistele kanda kõikide riigiteede numbrid. 2. Hetkel on Kanepi aleviku kaardil kajastatud 2. Kaitsevööndite käsitlust täpsustatakse. kõigi riigiteede kaitsevööndid ühtse tingmärgiga. Kuna hooned on ka nt riigitee 71 puhul kaardi järgi sügavalt teekaitsevööndis, siis annab see alust arvata et olete kõigil aleviku teedel määranud 30m kaitsevööndid. Soovime selles osas olukorda täpsustada. Kuna EhS § 92 lg 3 mõistes on kõik Kanepi alevikku läbivad riigiteed käsitletud tänavatena ning nende kaitsevööndi laiuseks on selljuhul automaatselt EhS § 71 lg3 alusel 10 m, siis oleks sobilik kaardil täpsustada millistes osades määrate kaitsevööndi 30 m ning need ettepanekud eraldi värviga esile tuua. Palume Maanteeameti soovitud lõigud veelkord üle kontrollida. Näiteks riigitee nr 71 puhul ei ole meil vastuväiteid asulasisesele 10 m teekaitsevööndile, kuna teeäärne hoonestusjoon on väljakujunenud ja sirgel teelõigul on kiirusreziim 50 km/h. Meie seisukohast on riskid maandatud. Meiepoolsed 30 m teekaitsevööndite määramise ettepanekud Kanepi alevikus olid järgmised.  Jääme 28.01.2019 nr 7-6/2019/28-1  Riigitee nr 18166 kogu pikkuses (riigitee kirjas antud seisukohta juurde. nr 2 ristumiskohast kuni riigitee nr 71 Vallavalitsus soovib antud teel üle ristumiskohani) – riigitee on küll aleviku vaadata liikluskorraldust. sees 50 km/h alal, aga tegemist on asulavälise liikluskeskkonnaga.   nr 18167 km 0,900-1,300 (riigitee nr 2 ristumiskohast kuni riigitee nr 18166 ristumiskohani) – riigitee on aleviku sees,  Jääme 28.01.2019 nr 7-6/2019/28-1 aga kiirusrežiim on 90 km/h ja tegemist on kirjas antud seisukohta juurde. asulavälise liikluskeskkonnaga. Vallavalitsus soovib antud teel üle  nr 18294 km 0,360-0,449 (riigitee 25183 vaadata liikluskorraldust. ristmikust kuni aleviku piirini) – lühike lõik  Nõustume nr 18294 tee osas tehtud ristmikust alates kuni aleviku piirini ettepanekuga. moodustab ülejäänud riigiteega terviku. Aleviku piirist edasi jätkub vastavalt EhS § 71 lg 2 järgi 30 m. Ülejäänud alevikusiseste riigiteede osas me nõustume Teie sooviga arendada kompaktset ruumi. 3. EhS § 70 lg 3 alusel võib kaitsevööndis 3.Võtame teadmiseks. kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Maanteeameti seisukohalt on võtmeküsimusteks riigitee ohutus ja toimimine, mida kaalume juhtumipõhiselt. Soovime veel kord selgitada ja kinnitada, et teekaitsevöönditesse ehitamine ei ole keelatud. 30 m laiuste kaitsevööndite määramine Kanepi alevikus näitab vaid seda, et soovime endale laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liiklusriskidega riigitee lõikudes, kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 10 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist mõju inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ning vajab kohakeskset kaalutlemist. 4. Seletuskirja lk 39 punkt 6 sõnastust „Eelistatult 4. Jääme antud sõnastuse juurde: tingimus paigaldatakse erinevate tehniliste taristute liinid ütleb, suunab eelistatult paigutama taristuid avaliku kasutusega maadele (nt kergliiklusteede avaliku kasutusega maadele. Juhul, kui äärde, …)“ tuleks muuta või täiendada. eelistatud lahendus ei ole võimalik, ongi Transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle võimalik kaaluda juhtumipõhist lahendust. koosseisu kuuluvate rajatiste paigutamiseks. EhS  § 92 lg 1 alusel on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Arvestades, et tehnovõrgud ei ole eelpool nimetatud rajatised, mis on vajalikud tee toimimiseks, saame anda nõusoleku nende rajamiseks riigitee alusele maale juhtumipõhiselt ning vaba ruumi olemasolu korral. 5. Oleme on täpsustanud tingimusi rajatiste 5. Leiame, et planeeringulahendus on puhul, mille kõrgus on suurem kui kaugus arvestanud kõrgete objektide kavandamisel äärmise sõiduraja välimisest servast (nt tuulikud, riskide maandamisega. Mobiilimastide mobiilimastid). Elektrituulikute ja tuuleparkide täiendav kavandamine vallas ei ole kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi teadaolevalt vajalik, samuti ei kavandata avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende tuuleparke. Võimalik on kavandada funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud väiketuulikuid (kuni 30 m) ning leiame, et sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) nende kavandamiseks seatud tingimused on (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori piisavad. e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. 11. Riigimetsa Majandamise RMK esitab üldplaneeringu (ÜP) eelnõud Keskus puudutavad ettepanekud ja täiendavalt selgitamist vajavad teemad-küsimused. 21.09.2020 nr 3-1.1/2609 Peatükis - Maa-ala üldised kasutus- ja Tingimus eemaldatakse seletuskirjast. ehitustingimused on nõue: „Metsaga kaetud aladest tuleb vähemalt 90% alast jätta metsamaaks või parkmetsaks“. Kuidas sellise nõude täitmist hakatakse kontrollima? Kas selline nõue planeeritud omaniku põhisena? Katastriüksuse põhisena või metsamassiivi põhisena? Kui nt 1 ha suurusest katastriüksusest on vajalik mingi taristuprojekti arendamiseks raadata nt 0,2 ha, siis oleks selline tegevus ÜP selle punktiga vastuolus. Peatükis 5.3. Kultuuriväärtuslikud objektid on kirjeldatud ettepanek võtta kaitse alla kõik vallas Ristipuud kajastatakse planeeringukaardil ja asuvad ristipuud (ristimetsad). Palume lisada ÜP tekstis, et oleks üheselt arusaadav, milliste juurde kaart sellise ettepanekuga kaetud metsade puude osas tehakse ettepanek. kohta. Teisalt öeldakse ÜP peatükis - Kultuuriväärtuslike objektide kaitse- ja kasutamistingimused – et, „Ristipuude kaitse alla võtmise eesmärgiks on ristipuude säilimine Kanepi alevikku viivate teede ääres“. Millistest ristipuudest/ristimetsadest siis ÜP-s ikkagi räägitakse? ÜP lk 30 on öeldud - igale väärtuslikule Leiame, et maastikuhoolduskava tegemisel maastikule on soovitatav koostada tuleb teha koostööd RMK-ga, otsest vajadust maastikuhoolduskava. RMK jaoks tähendaks see väärtuslike maastike metsadele KAH ala nn KAH ala metsa majandamise kava koostamist. metsamajanduskava koostamiseks ei ole. Teeme ettepaneku koos planeerijatega üle vaadata väärtuslike maastike hulka määratud riigimetsad ja piiritleda need uuesti. Tähelepanekud-ettepanekud, mis tekkisid ÜP kavandatud maakasutuse elektroonilisi kaardikihte analüüsides: Avalik ligipääs üle RMK maade seadustatakse metsatee avalikku kasutusse andmise lepinguga. Võtame teadmiseks. Planeeringus võib määratleda, kus neid soovitakse taotleda, kuid leping sõlmitakse igal konkreetsel juhul eraldi, arvestades tee kasutamise vajadust RMK põhiülesannet täitmiseks. Riigimetsas võib iga soovija liikuda ja sõita sõidukiga metsamaal paiknevatel teedel ja seda ei ole vaja ÜP-ga sõnastada. 1. Palume täiendada ÜP-d kaalutlusotsusega, mille tulemusel on 1. Jäätmekäitluse/tehnoehitise maa  osutunud perspektiivseks eemaldatakse, samuti eemaldatakse jäätmekäitlusmaaks allpoololeval skeemil tootmismaa. kujutatud kinnisasi. Maatükil Erastvere 2. Ptk 5.7. toob välja, et kergliiklustee metskond 273 paiknev rohumaa on asukohad täpsustuvad renditud põllumajanduslikuks projekteerimise käigus. kasutamiseks. 3. Täpsustame puhkeala ulatust, 2. Planeeritud kergliiklustee kulgemine määrame PV-ks kogu pargi ala. Erastvere pargis tuleb täpsustada 4. Tootmismaa eemaldatakse. projekteerimise käigus. 5. Maakatastri järgi on ala sihtostarve 3. Puhke- ja virgestusmaade tsoneerimine tootmismaa, alale antakse sellises ulatuses jääb arusaamatuks. perspektiivse puhkeala juhtotstarve. (Erastvere metskond 46, tunnus 6. Üldplaneering näitab joonobjektide 28502:004:0066) puhul nende jätkuvust naabervallas. 4. Tootmismaaks on planeeritud RMK Valla piiri ületavate objektide puhul põhitegevuseks vajalik maa (Erastvere tehakse koostööd metskond 27, tunnus 328501:003:0142). naaberomavalitsustega. 5. Tootmismaaks on planeeritud maatükk 7. Metsa maa-alad on väärtusliku Koorastes? Sellel paikneb RMK Kooraste maastiku osaks määratud lähtuvalt metsamaja. (Erastvere metskond 78, maastikuväärtustest, kus nt Positee tunnus 28501:005:0045) ääres vahelduvad kultuurmaastikud 6. RMK-le saadetud kaardikihtide- metsamaaga. Maastike algse kaardipiltide analüüs näitas planeeringuid määramise metodoloogiaga on teiste omavalitsuste haldusterritooriumile võimalik tutvuda Põlva maakonna – suusarada Põlva vallas, kergliiklustee teemaplaneeringus „Asustust ja Otepää vallas. Kas need on seotud teiste maakasutust suunavad omavalitustega ÜP-dega? keskkonnatingimused“. 7. Riigimetsa väärtuslike maastike osas 8. Väärtusliku põllumajandusmaa ja tahame valla ja planeerijatega üle vaadata metsa kattuvust täpsustatakse. ning täpsustada-parandada tsoneeringuid. Miks on tsoneeringusse arvatud selline (pruuniga) killustatud osadega metsariba. (EV175, EV176, EV177, EV178, EV218..., EV219...). Erastvere metskond 70, 28502:003:0803 8. Palume üle vaadata kõik riigimetsamaal väärtuslikuks põllumaaks määratud massiivid. Saadame ÜP vastuskirjast eraldi tehtud analüüsid, kaardikihtide kattuvuse võrdlused (RMK väärtuslik põllumaa Kanepi 1, 2, 3), mis näitavad  väärtusliku põllumaa paiknemist metsamaal. Reaalne põllumajanduslik maa (kõik ka pm rendimaa) on toodud piltidel/ kirjeldustes: 1., 2., 3., 6.,7., 9.,10.,22., 28., 31. 12. Muinsuskaitseamet Planeering 9.1 lisada kirjeldus/analüüs//hinnang, milles antakse 05.10.2020, nr 1.1-7/2641-2 ülevaade valla mälestiste seisukorrast, paiknemise 9.1. Ettepanekuga ei nõustuta. Eraldi tihedusest, kasutusfunktsioonist ning tuuakse välja objektipõhist analüüsi ja hindamist ei tehta, kavandatavad tegevuste mõju neile jms, kuna see väljub ÜP täpsusastmest. 9.2 korrigeerida kaardimaterjali ja tuua selgemini Üldplaneering saab seada üldised loetavalt esile alana markeeritud mälestised: lisada tingimused. Seletuskirjas laiendatakse neile juurde ka kultuurimälestise tingmärk ja reg-nr. tingimust: XX sajandi arhitektuuripärandi 9.3 Kanepi-Ala kalmistu ette lõuna poole ja Kanepi- objektid hoitakse võimalusel kasutuses ning Mäe kalmistust põhja poole on planeeringus ette leitakse koostöös valla ja eraomanikega nähtud väikeelamu maa kuni kalmistute kasutusotstarve ja/või renoveerimise piirdemüürideni. Kavandada kalmistu ja elamumaa võimalused ka mälestisteks olevatele vahele vähemalt 50 m laiune puhvertsoon hoonetele. (Kalmistuseadus § 4). Analüüsida väikeelamu maa sobivust nii kultuuripärandi kui kasutuse seisukohalt, 9.2. Tingmärk on kaardil kajastatud. ÜP samuti vaadete seisukohalt. Anda soovitused kaardi täpsusastmes ei lisata reg. numbreid, elamumaa planeerimiseks kasutuses olevate kuna kaardid ei jää loetavad. kalmistute kõrvale. Lisaks on Kanepi-Ala kalmistu vahetusse lähedusse (kagusuunas) ette nähtud uus jäätmekäitluse-/ ja tehnoehituse maa. Täpsustada selle 9.3. Mõlema kalmistu juures on juba praegu sobivust ja mõju kalmistule. tegemist olemasolevate elamumaadega. 9.4 lisada kultuuriväärtuslike objektide nimekirja Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et puhvertsoon ka Erastvere mõisa kalmistu ja Gerhardi kabel. on vajalik kalmistu rajamisel või laiendamisel. Praegu on kirjas ainult Vana-Piigaste mõisa Planeering ei kavanda kumbagi. kalmistu. 9.4. Objektid lisatakse. KSH 10.1 analüüsida planeeringulahendusega kaasnevat 10.1. Leiame, et kuna otseseid tegevusi ei mõju Kanepi valla kultuurimälestistele. Isegi, kui kavandata, siis eraldi täiendavat üldplaneering ei näe ette otsest kultuurimälestisi mõjuhindamist ei tehta. mõjutavat planeerimistegevust, omab ka see pärandi säilimises ja uue funktsiooni andmisel olulist rolli, 10.2. Jäätmekäitluse maa-ala on ette nähtud 10.2 analüüsida Kanepi-Ala kalmistu vahetusse kompostimisväljakuks ning eeldatavalt ei naabrusesse jäätmekäitluse ja tehnoehitiste maa kaasne sellega olulisi häiringuid kalmistule kavandamise sobivust, (nt puulehtede komposteerimine). Lisaks on 10.3 analüüsida Kanepi-Ala kalmistu lõunaküljel ja võimalik alal kompostida kalmistu Kanepi-Mäe kalmistu põhjaküljel planeeringuga ette haljasjäätmeid. nähtud väikeelamumaa sobivust ja tingimusi lähtudes nii kultuuripärandist kui ka kasutusest kalmistuna, 10.3. Alad on olemasolevad, mistõttu nende 10.4 analüüsida vaateid mälestistele, tuua välja mõju kalmistutele ei hinnata. olulised vaatesuunad ja märkida need ka üldjoonistele, 10.5 täpsustada ja kombineerida ristipuude 10.4. Kanepi vallas asub 244 mälestist. ÜP kaardiandmetes Maa-ameti ristipuude kaardirakenduse täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi ja pärandkultuuri kaardirakenduse andmeid. Lisaks kõiki vaatekoridore, samuti ei märgita ÜP võib vaadata FSC looduslike pühapaikade kaarti2. täpsusastmes neid kaardile. Üldplaneering Planeeringu kaardilt puuduvad praegu nt Jõksi saab seada üldisemad tingimused nt ristipuud Jõksi külas Tartu-Võru maantee ääres või Kultuurimälestisteks olevate hoonete ja Voorepalu ristipuud. hoonegruppide (nt mõisad) lähiala 10.6 soovitame lisaks ristipuudele anda teistele arendamisel arvestada, et säiliks mälestise looduslikele pühapaikadele, mis pole riikliku kaitse all, vaadeldavus. kohaliku kaitse staatuse. Informatsiooni nende kohta saab samuti Maa-ameti pärandkultuurikaardilt ja FSC looduslike pühapaikade kaardilt. Kohalik kaitse 10.5. Kaardiandmete kombineerimise ristipuude puhul peaks tähendama metsamajandamise vajadus vaadatakse täiendavalt üle. keelu ristimetsade alal, et säiliksid ristipuud ja neid ümbritsevad puud alana, kuhu tulevikus on jätkuvalt 10.6. Teiste looduslike pühapaikade kaitse võimalik matuseriste teha. Üksikute ristipuude alla võtmist ei peeta vajalikuks ja valla säilitamine ilma ümbritseva metsa kaitsmiseta pole seisukohast võimalikuks (nt kogu Võhandu otstarbekas, sest tuultele avatud ristipuud üldjuhul Pühajõe osa kaitsmine). murduvad paari aasta jooksul. Ristimetsade ümber peaks olema puhvertsoon (mälestiste puhul on see Üldplaneeringus täpsustatakse, et ristipuude üldiselt 50 m), mis säilitab ristimetsa oma miljöös ja kaitse alla võtmisel on vajalik tagada kaitseb ristimetsi tuulemurru eest. Vastavalt ajalooliste puhvertsoonide kavandamine, et puud looduslike pühapaikade eksperdinõukogu soovitusele reaalselt säiliksid (nt tormimurru peaks igasugune puude lõikus olema ristimetsas vältimiseks). keelatud. Puhvertsoonis on lubatud ainult sanitaarraie, kuid on keelatud rasketehnika kasutamine ja töid võib teostada ainult külmunud maaga, käsitsi ning välistada elusate puude vigastamine. Kohaliku kaitse all olevate looduslike pühapaikade puhul soovitame samuti keelata pühapaigas metsamajandamise ning määrata pühapaiga ümber kaitsevöönd. Kaitsevööndi eesmärk oleks, et pühapaik ei jääks tormituultele avatuks ning et puhvertsoon toetaks pühapaika oma traditsioonilises keskkonnas. Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 23.10.2020 13:15 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Kanepi valla üldplaneeringu avalik arutelu Manused: image003.png; Kanepi ÜP ja KSH eelnõu avaliku arutelu teavitus_ettepanekute esitajad.asice From: Maaspetsialist <[email protected]> Sent: Wednesday, October 21, 2020 3:56 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Kanepi valla üldplaneeringu avalik arutelu Tere Edastan kirja „Kanepi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik aruteluˮ. Lugupidamisega Kadri Kaska Maaspetsialist Kanepi Vallavalitsus Telefon: +372 79 76 315 Koduleht: www.kanepi.ee Email: [email protected] Aadress:Turu põik 1, Kanepi alevik, 63101 Põlvamaa Seda e-posti on pahavara suhtes Avast viirusetõrjega kontrollitud. www.avast.com