Vorm 1 VOLIKIRI ühispakkuja ESINDAMISEKS Hankija nimi: Maanteeamet Riigihanke nimetus: Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020 Käesolevaga ___________ (pakkuja nimi, kes volitab) , registrikood ___________, aadress ___________ volitab ___________ (pakkuja nimi, keda volitatakse) , registrikood ___________, aadress ___________ esitama ___________ (pakkuja nimi, kes volitab) nimel eelnimetatud riigihanke pakkumust ning tegema ___________ (pakkuja nimi, kes volitab) nimel kõiki hankemenetluse ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid. Volikiri on antud ilma edasivolitamise õiguseta. / A llkirjastatud digitaalselt/ (V olitaja esindaja nimi ja ametinimetus)
Vorm 2 a TEISE ISIKU NÕUSOLEK Hankija nimi: Maanteeamet Riigihanke nimetus: Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020 Kinnitame, et oleme nõus , et ……. … ( pakkuja nimi ja registrikood ) tõendab oma majandusliku ja finantsseisundi vastavust kvalifitseerimise tingimustele meie all järgnevate näitajate alusel : Jrk.nr. Teise isiku netokäibe suurus , millele pakkuja tugineb: 1. 2. .. Kinnitame, et anname pakkujale hankelepingu täitmisel vajadusel rahalisi vahendeid ning kinnitame, et vastutame koos pakkujaga solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes meie vahenditele tugineti . Märkused: ___________________________________________________ Teise isiku nimi, registrikood ja aadress: ______________________ _____ Teise isiku esindaja nimi , kontaktandmed : _____________ ______ /Allkirjastatud digitaalselt/ ( Teise isiku esindaja nimi)
Vorm 2b TEISE ISIKU NÕUSOLEK Hankija nimi: Maanteeamet Riigihanke nimetus: Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020 Kinnitame, et oleme nõus , et … ….. .. ( pakkuja nimi ja registrikood ) tõendab oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele meie all järgnevate näitajate alusel : Jrk.nr. Teise isiku pädevuse kirjeldus, millele pakkuja tugineb: 1. 2. .. Kinnitame, et oleme nõus osale ma hankelepingu vahetul täitmisel vähemalt osas, milles pakkuja tugines meie näitajatele oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavus e tõendamisel kvalifitseerimise tingimustele. Märkused: ___________________________________________________ Teise isiku nimi, registrikood ja aadress: ______________________ _____ Teise isiku esindaja nimi , kontaktandmed : _____________ ______ /Allkirjastatud digitaalselt/ ( Teise isiku esindaja nimi)
TÖÖVÕTULEPING Maanteeamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4 , 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida esindab Maanteeameti peadirektor/ mida volituse alusel esindab Maanteeameti ……… ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab ………………, Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool ) sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu esemeks on Kudina mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud Kululoend . Lisa 3 – Tööde üle andmis- ja vastuvõtmisakti vorm. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Lepin g on sõlmitud liht menetluse ga riigihanke „ Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020 “ (viitenumber 229015 ) tulemusena. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepingu täitmise keel on eesti keel. Tähtajad ja T öö üleandmine Töö teostamist alustatakse Tellija kontaktisiku kirjalikus korralduses (edaspidi Alustamisekorraldus) märgitud kuupäeval. Töö teostamise tähtaeg on 9 nädalat alates Alustamisekorralduses märgitud kuupäevast, milliseks ajaks kohustub Töövõtja lõpetama kõik tööd ning kõrvaldama avastatud puudused. Töö või Töö osa üleandmise l esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Töö osadeks loetakse Lisas 2 Kululoendis toodud Objekti töid (kuluridasid/makseartikleid). Töövõtjal on õigus Töö üle anda kas osade kaupa või kogu Töö tervikuna. Tellija peab Töö või Töö osa üle vaatama 7 kalendri päeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. Juhul, kui Töö või Töö osa vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö või Töö osa kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös või Töö osas ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 kalendri päeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata . Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. Poolte õigused ja kohustused Tellijal on õigus : igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta ; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentid es sätestatud tähtaegadest, kva liteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi . Tellijal on kohustus: tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; tasuda viivist vastavalt Lepingule . Töövõtjal on õigus : saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid ; saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu . Töövõtjal on kohustus : teha Tööd vastavalt Lepingule; tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded , et vastavat tööd võivad teostada isikud , kellel on muuhulgas majandustegevuse teade , tegevusluba või registreering , siis tagada , et vastavaid töid teostaksid isikud , kellel on nõutud majandustegevuse teade , tegevusluba või registreering või muu dokument , mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks ; tagada , et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele , siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas , milles teiste isikute vahenditele tugineti . vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; esitada 5 tööpäeva jooksul alates Alustamisekorralduse saamisest Tellijale koopia kehtivast vastutuskindlustuslepingust, mille kohaselt: kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkida võiva kahju kuni 20 000 euro ulatuses iga kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu järgset Tellijat; kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma Töö lõpetamiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni Töö lõppemiseni. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja Kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. Autoriõigused Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse §13 1 ja §13 2 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt . Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). Lepingu p-des 5.1.-5.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. Tasumine Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas …eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu). Töö teostamise maksumusele võivad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks töödeks 5% Töö teostamise maksumusest……. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas ….. eurot, kokku …. eurot. Ettenägemata töö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid töid teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. Tööde hindamisel lähtutakse Kululoendis sisalduvatest ühikhindadest või samalaadsete tööde ühikhindadest. Töö eest tasumine toimub üks kord kuus. Tasutakse kogu Töö või Töö osa eest, mille kohta on Töövõtja ja Tellija omavahel allkirjastanud üleandmis- ja vastuvõtmisakti . Tellija tasub Töövõtjale üks kord kuus ülekandega Töövõtja arveldusarvele 14 päeva jooksul pärast Töövõtja poolt arve esitamist. Arve tuleb esitada eelneva kuu Töö kohta järgneva kuu 7 kalendripäeva jooksul. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt , masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“ . Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast . Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile
[email protected] või edastada see e- arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu . Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning tööde teostamise või teenuste osutamise periood. Poolte vastutus Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust , kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma L epingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Poolte kont akt isikud Töövõtja kontaktisik : ..., ..., ..., tel.: (+372) ..., e-post: …; Tellija kontaktisik : ….. , ….. , tel: (+372) ….. , e-post: …. Lepingu kehtivus Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10 % Tasust , kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi . Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras . Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. Töövõtja võib Lepingust taganeda , kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Töövõtja tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. Teated Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel , selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil . Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval . Muud tingimused Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastat akse Poolte poolt digitaalselt. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga …… ….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “ …………. ”, mis on sõlmitud ......................................... , alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele : Üleantavate eksemplaride arv : Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik : /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
TÖÖVÕTULEPING Maanteeamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4 , 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida esindab Maanteeameti peadirektor/ mida volituse alusel esindab Maanteeameti ……… ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab ………………, Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool ) sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu esemeks on Luua mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud Kululoend . Lisa 3 – Tööde üle andmis- ja vastuvõtmisakti vorm. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Lepin g on sõlmitud liht menetluse ga riigihanke „ Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020 “ (viitenumber 229015 ) tulemusena. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepingu täitmise keel on eesti keel. Tähtajad ja T öö üleandmine Töö teostamist alustatakse Tellija kontaktisiku kirjalikus korralduses (edaspidi Alustamisekorraldus) märgitud kuupäeval. Töö teostamise tähtaeg on 9 nädalat alates Alustamisekorralduses märgitud kuupäevast, milliseks ajaks kohustub Töövõtja lõpetama kõik tööd ning kõrvaldama avastatud puudused. Töö või Töö osa üleandmise l esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Töö osadeks loetakse Lisas 2 Kululoendis toodud Objekti töid (kuluridasid/makseartikleid). Töövõtjal on õigus Töö üle anda kas osade kaupa või kogu Töö tervikuna. Tellija peab Töö või Töö osa üle vaatama 7 kalendri päeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. Juhul, kui Töö või Töö osa vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö või Töö osa kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös või Töö osas ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 kalendri päeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata . Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. Poolte õigused ja kohustused Tellijal on õigus : igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta ; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentid es sätestatud tähtaegadest, kva liteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi . Tellijal on kohustus: tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; tasuda viivist vastavalt Lepingule . Töövõtjal on õigus : saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid ; saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu . Töövõtjal on kohustus : teha Tööd vastavalt Lepingule; tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded , et vastavat tööd võivad teostada isikud , kellel on muuhulgas majandustegevuse teade , tegevusluba või registreering , siis tagada , et vastavaid töid teostaksid isikud , kellel on nõutud majandustegevuse teade , tegevusluba või registreering või muu dokument , mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks ; tagada , et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele , siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas , milles teiste isikute vahenditele tugineti . vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; esitada 5 tööpäeva jooksul alates Alustamisekorralduse saamisest Tellijale koopia kehtivast vastutuskindlustuslepingust, mille kohaselt: kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkida võiva kahju kuni 20 000 euro ulatuses iga kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu järgset Tellijat; kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma Töö lõpetamiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni Töö lõppemiseni. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja Kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. Autoriõigused Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse §13 1 ja §13 2 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt . Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). Lepingu p-des 5.1.-5.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. Tasumine Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas …eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu). Töö teostamise maksumusele võivad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks töödeks 5% Töö teostamise maksumusest……. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas ….. eurot, kokku …. eurot. Ettenägemata töö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid töid teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. Tööde hindamisel lähtutakse Kululoendis sisalduvatest ühikhindadest või samalaadsete tööde ühikhindadest. Töö eest tasumine toimub üks kord kuus. Tasutakse kogu Töö või Töö osa eest, mille kohta on Töövõtja ja Tellija omavahel allkirjastanud üleandmis- ja vastuvõtmisakti . Tellija tasub Töövõtjale üks kord kuus ülekandega Töövõtja arveldusarvele 14 päeva jooksul pärast Töövõtja poolt arve esitamist. Arve tuleb esitada eelneva kuu Töö kohta järgneva kuu 7 kalendripäeva jooksul. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt , masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“ . Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast . Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile
[email protected] või edastada see e- arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu . Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning tööde teostamise või teenuste osutamise periood. Poolte vastutus Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust , kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma L epingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Poolte kont akt isikud Töövõtja kontaktisik : ..., ..., ..., tel.: (+372) ..., e-post: …; Tellija kontaktisik : ….. , ….. , tel: (+372) ….. , e-post: …. Lepingu kehtivus Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10 % Tasust , kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi . Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras . Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. Töövõtja võib Lepingust taganeda , kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Töövõtja tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. Teated Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel , selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil . Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval . Muud tingimused Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastat akse Poolte poolt digitaalselt. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga …… ….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “ …………. ”, mis on sõlmitud ......................................... , alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele : Üleantavate eksemplaride arv : Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik : /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
TÖÖVÕTULEPING Maanteeamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4 , 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida esindab Maanteeameti peadirektor/ mida volituse alusel esindab Maanteeameti ……… ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab ………………, Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool ) sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu esemeks on Saare mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud Kululoend . Lisa 3 – Tööde üle andmis- ja vastuvõtmisakti vorm. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Lepin g on sõlmitud liht menetluse ga riigihanke „ Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020 “ (viitenumber 229015 ) tulemusena. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepingu täitmise keel on eesti keel. Tähtajad ja T öö üleandmine Töö teostamist alustatakse Tellija kontaktisiku kirjalikus korralduses (edaspidi Alustamisekorraldus) märgitud kuupäeval. Töö teostamise tähtaeg on 9 nädalat alates Alustamisekorralduses märgitud kuupäevast, milliseks ajaks kohustub Töövõtja lõpetama kõik tööd ning kõrvaldama avastatud puudused. Töö või Töö osa üleandmise l esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Töö osadeks loetakse Lisas 2 Kululoendis toodud Objekti töid (kuluridasid/makseartikleid). Töövõtjal on õigus Töö üle anda kas osade kaupa või kogu Töö tervikuna. Tellija peab Töö või Töö osa üle vaatama 7 kalendri päeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. Juhul, kui Töö või Töö osa vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö või Töö osa kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös või Töö osas ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 kalendri päeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata . Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. Poolte õigused ja kohustused Tellijal on õigus : igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta ; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentid es sätestatud tähtaegadest, kva liteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi . Tellijal on kohustus: tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; tasuda viivist vastavalt Lepingule . Töövõtjal on õigus : saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid ; saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu . Töövõtjal on kohustus : teha Tööd vastavalt Lepingule; tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded , et vastavat tööd võivad teostada isikud , kellel on muuhulgas majandustegevuse teade , tegevusluba või registreering , siis tagada , et vastavaid töid teostaksid isikud , kellel on nõutud majandustegevuse teade , tegevusluba või registreering või muu dokument , mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks ; tagada , et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele , siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas , milles teiste isikute vahenditele tugineti . vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; esitada 5 tööpäeva jooksul alates Alustamisekorralduse saamisest Tellijale koopia kehtivast vastutuskindlustuslepingust, mille kohaselt: kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkida võiva kahju kuni 20 000 euro ulatuses iga kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu järgset Tellijat; kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma Töö lõpetamiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni Töö lõppemiseni. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja Kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. Autoriõigused Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse §13 1 ja §13 2 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt . Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). Lepingu p-des 5.1.-5.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. Tasumine Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas …eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu). Töö teostamise maksumusele võivad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks töödeks 5% Töö teostamise maksumusest……. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas ….. eurot, kokku …. eurot. Ettenägemata töö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid töid teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. Tööde hindamisel lähtutakse Kululoendis sisalduvatest ühikhindadest või samalaadsete tööde ühikhindadest. Töö eest tasumine toimub üks kord kuus. Tasutakse kogu Töö või Töö osa eest, mille kohta on Töövõtja ja Tellija omavahel allkirjastanud üleandmis- ja vastuvõtmisakti . Tellija tasub Töövõtjale üks kord kuus ülekandega Töövõtja arveldusarvele 14 päeva jooksul pärast Töövõtja poolt arve esitamist. Arve tuleb esitada eelneva kuu Töö kohta järgneva kuu 7 kalendripäeva jooksul. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt , masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“ . Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast . Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile
[email protected] või edastada see e- arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu . Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning tööde teostamise või teenuste osutamise periood. Poolte vastutus Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust , kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma L epingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Poolte kont akt isikud Töövõtja kontaktisik : ..., ..., ..., tel.: (+372) ..., e-post: …; Tellija kontaktisik : ….. , ….. , tel: (+372) ….. , e-post: …. Lepingu kehtivus Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10 % Tasust , kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi . Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras . Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. Töövõtja võib Lepingust taganeda , kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Töövõtja tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. Teated Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel , selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil . Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval . Muud tingimused Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastat akse Poolte poolt digitaalselt. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga …… ….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “ …………. ”, mis on sõlmitud ......................................... , alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele : Üleantavate eksemplaride arv : Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik : /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
TÖÖVÕTULEPING Maanteeamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4 , 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida esindab Maanteeameti peadirektor/ mida volituse alusel esindab Maanteeameti ……… ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab ………………, Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool ) sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu esemeks on Lustivere mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud Kululoend . Lisa 3 – Tööde üle andmis- ja vastuvõtmisakti vorm. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Lepin g on sõlmitud liht menetluse ga riigihanke „ Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020 “ (viitenumber 229015 ) tulemusena. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepingu täitmise keel on eesti keel. Tähtajad ja T öö üleandmine Töö teostamist alustatakse Tellija kontaktisiku kirjalikus korralduses (edaspidi Alustamisekorraldus) märgitud kuupäeval. Töö teostamise tähtaeg on 9 nädalat alates Alustamisekorralduses märgitud kuupäevast, milliseks ajaks kohustub Töövõtja lõpetama kõik tööd ning kõrvaldama avastatud puudused. Töö või Töö osa üleandmise l esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Töö osadeks loetakse Lisas 2 Kululoendis toodud Objekti töid (kuluridasid/makseartikleid). Töövõtjal on õigus Töö üle anda kas osade kaupa või kogu Töö tervikuna. Tellija peab Töö või Töö osa üle vaatama 7 kalendri päeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. Juhul, kui Töö või Töö osa vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö või Töö osa kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös või Töö osas ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 kalendri päeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata . Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. Poolte õigused ja kohustused Tellijal on õigus : igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta ; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentid es sätestatud tähtaegadest, kva liteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi . Tellijal on kohustus: tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; tasuda viivist vastavalt Lepingule . Töövõtjal on õigus : saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid ; saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu . Töövõtjal on kohustus : teha Tööd vastavalt Lepingule; tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded , et vastavat tööd võivad teostada isikud , kellel on muuhulgas majandustegevuse teade , tegevusluba või registreering , siis tagada , et vastavaid töid teostaksid isikud , kellel on nõutud majandustegevuse teade , tegevusluba või registreering või muu dokument , mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks ; tagada , et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele , siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas , milles teiste isikute vahenditele tugineti . vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; esitada 5 tööpäeva jooksul alates Alustamisekorralduse saamisest Tellijale koopia kehtivast vastutuskindlustuslepingust, mille kohaselt: kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkida võiva kahju kuni 20 000 euro ulatuses iga kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu järgset Tellijat; kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma Töö lõpetamiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni Töö lõppemiseni. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja Kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. Autoriõigused Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse §13 1 ja §13 2 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt . Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). Lepingu p-des 5.1.-5.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. Tasumine Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas …eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu). Töö teostamise maksumusele võivad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks töödeks 5% Töö teostamise maksumusest……. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas ….. eurot, kokku …. eurot. Ettenägemata töö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid töid teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. Tööde hindamisel lähtutakse Kululoendis sisalduvatest ühikhindadest või samalaadsete tööde ühikhindadest. Töö eest tasumine toimub üks kord kuus. Tasutakse kogu Töö või Töö osa eest, mille kohta on Töövõtja ja Tellija omavahel allkirjastanud üleandmis- ja vastuvõtmisakti . Tellija tasub Töövõtjale üks kord kuus ülekandega Töövõtja arveldusarvele 14 päeva jooksul pärast Töövõtja poolt arve esitamist. Arve tuleb esitada eelneva kuu Töö kohta järgneva kuu 7 kalendripäeva jooksul. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt , masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“ . Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast . Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile
[email protected] või edastada see e- arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu . Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning tööde teostamise või teenuste osutamise periood. Poolte vastutus Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust , kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma L epingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Poolte kont akt isikud Töövõtja kontaktisik : ..., ..., ..., tel.: (+372) ..., e-post: …; Tellija kontaktisik : ….. , ….. , tel: (+372) ….. , e-post: …. Lepingu kehtivus Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10 % Tasust , kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi . Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras . Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. Töövõtja võib Lepingust taganeda , kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Töövõtja tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. Teated Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel , selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil . Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval . Muud tingimused Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastat akse Poolte poolt digitaalselt. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga …… ….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “ …………. ”, mis on sõlmitud ......................................... , alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele : Üleantavate eksemplaride arv : Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik : /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Hankija nimi: MAANTEEAMET Riigihanke nimetus: Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020 TEHNILINE KIRJELDUS Kudina m õisapargi allee Üldist Maanteeamet on kohustatud tagama liiklusohutust riigimaanteedel ning korraldama maaomanikuna kaitsealuste objektide säilimise ning aja- ja asjakohase hoolduse (LKS § 12, § 17, MuKS § 16). Käesoleva hankega tellitakse alleedele hooldustööd , vastavalt eelnevalt koostatud kaitsealuste alleede inventeerimis - ja hoolduskavadele Jõgevamaa riigimaanteedel 2019.a . HANKE OBJEKTID Jrk nr Objekt Hoolduskava 1 Kudina mõisapargi allee hoolduslõikus (E i ole kaitse all alates 24.07.20 . ) Vt Lisa 1 HOOLDUSTÖÖD Hooldustööde tegijal peab vastutav töötaja vastama vähemalt arboristi tase 4. Teostatavad alleede hooldustööd on välja toodud iga hoolduskava juures . Hangitavad hooldustööde mahud on kajastatud ka “K ululoendis “ . Tööde teostamisel juhinduda “Kululoendi“ mahtudest , mille alusel toimub akteerimine . Akteeritakse tegelikkuses teostatud töömahud. Hooldustööd koosnevad järgmistest osadest: Võra hoolduslõikus ( sh.puhastamine,tõstmine,vähendamine ) ; Võsa likvideerimine ; Vesivõsude likvideerimine ; Üksikpuude langetamine koos kändude freesimise või juurimiseg a ; Raietööde käigus ei tohi vigastada säilitamisele kuuluvaid puid ja põõsaid. Tehnika kasutamisel tekkinud pinnakahjustusega aladel taastatakse endine olukord pinna planeerimise, kasvumulla paigalduse ja murukülviga. Puud, mis kuuluvad raiumisele ja freesimisele – puud freesida võimalikult maapinna lähedalt (maapind peab olema selles kohas hiljem niitmistraktoriga niidetav) . Raiejäätmed (kogu raiutud puit koos maha langenud okstega, mis on pikemad kui 0,5 m ja/või on jämedamad kui 2 cm ) tuleb iga tööpäe va lõpuks koristada/kuhjata viisil, et see ei ohustaks teedel liiklejaid . Raiutavad puud võib vaheladustada ettenähtud kohtades, kooskõlastatult T ellija ja maaomanikuga . Raietööde käigus on sõidutee katte ning tugipeenra kahjustamine keelatud. Sõidutee katte ja/või sõidutee peenra lõhkumise korral on T öövõtja kohustatud oma kuludega tekitatud kahjud likvideerima. Tööde teostamise eelselt kavandatud tegevus kooskõlastada Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseametiga. Töövõtja vastutab keskkonnakaitse eest objekti l ja selle kõrval. Tööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik tööd tuleb teostada järgides Eesti Vabariigis kehtestatud keskkonnaalaseid nõudeid/õigusakte jms. Tööde teostamise eelselt Töövõtjal kooskõlastada tegevus piirinaabritega, kelle maaüksus e l on ettenähtud teostada hooldusraiet. Tööde teostamise eelselt teavitada /informeerida kohalikku omavalitsust kavandatud töödest , k.a Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskust (läbi Maanteeameti e-teeninduse või
[email protected] edastada info ) . Töövõtja ja Tellija teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest tehnilises kirjelduses ning abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Raadamise ja üksikpuude langetamise tulemusena saadav metsamaterjal on riigi vara ja tuleb üle anda Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). Enne raie algust tuleb RMK tööjuhiga kokku leppida, milliseid metsamaterjali sortimente toodetakse ja kuhu raiutud metsamaterjal kokku veetakse ( veomaa kuni 1 0 km objekti piiridest). Metsamaterjal, mis ei ole edasi käideldav – selle utiliseerimise teostab Töövõtja. Edasi mitte käideldava metsamaterjali jäätmete põletamine tööalal on keelatud. Liikluskorraldus objektil Liikluskorralduse eest objektil vastutab Töövõtja, kes peab tagama kohapealse ohutuse, ühiskondliku transpordi läbipääsu ja kodanikel e ligipääsu oma kinnistutele tööde teostamise ajal. T ööde aegne ajutine liikluskorraldus tuleb enne töödega alustamist Töövõtjal kooskõlastada Maanteeametiga. Liikluse korraldamisel tööde ajal juhinduda Majandus- ja taristuministri 13. juuli 201 8 . a määrusest nr 43 „ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ” ja Maanteeameti peadirektori 14.11.2018 . a käskkir jast nr 1-2/18/458 „ Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “. Lisa 1: Kudina mõisapargi allee hooldus kava
Kati Niibo Teie 30.07.2019
Hüüp OÜ
[email protected] Meie 30.07.2019 nr 7-9/19/12362-4
Kudina allee ja Kavastu mõisa pargi allee
hoolduskavad
Hüüp OÜ on esitanud Keskkonnaametile üle vaatamiseks ja kooskõlastamiseks riigi teemaal asuvate
Kudina allee ja Imukvere allee ning Kavastu mõisa pargi allee dendroloogilise inventeerimise aruanded
ja hoolduskavad.
Keskkonnaamet esitas Kudina allee osas seisukoha 27.05.2019 kirjaga nr 7-9/19/6820-2. Arne Oad
esitas omapoolsed vastused esitatud märkustele (4.06.2019 e-kiri), millele Keskkonnaamet vastas
28.06.2019 kirjas nr 7-9/19/6820-4. Imukvere ja Kavastu allee osas pikendas Keskkonnaamet
01.07.2019 kirjaga nr 7-9/19/9279-2 vastamise tähtaega põhjendusega, et vajalik on objektide hoolikas
paikvaatlus. Imukvere allee hoolduskava kohta esitas Keskkonnaamet seisukoha 22.07.2019 kirjaga nr
7-9/19/9279-4.
Koostatud hoolduskavade eesmärgiks on anda ülevaade alleede kaitsekorrast, ajaloolisest kujunemisest,
väärtuste säilimisest ja teha ettepanekud alleeruumi hoolduseks. Dendroloogilistes hinnangutes antakse
ülevaade allee puude seisundist. Kuna Keskkonnaametil puudub seadusest tulenev õigus ja kohustus
kooskõlastada dendroloogilist hinnangut ja hoolduskava, saame anda vaid omapoolse arvamuse.
Keskkonnaamet on seisukohal, et hoolimata asjaolust, et Kudina allee osas oli Keskkonnaametil märkusi
ja eriarvamusi ning piiratud võimaluste tõttu ei jõutud teha Kavastu allee põhjalikku paikvaatlust, et
kontrollida kava dendroloogilist hinnangut kohapeal, täidavad Kudina allee ja Kavastu mõisa aprgi allee
hoolduskavad neile seatud eesmärgid. Keskkonnaameti hinnangul toetavad Kudina allee ja Kavastu
mõisa pargi allee hoolduskavades toodud tegevused põhimõtteliselt parkide kaitse-eesmärgi
saavutamist ning on vajalikuks alusdokumendiks alleede edasiseks hoolduseks.
Märgime, et lähtuvalt kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse eeskirja § 7 lg 2 punktist 1
on pargis puuvõrade või põõsaste kujundamiseks ja puittaimestiku raieks vajalik pargi valitseja
nõusolek. Seega tuleb maaomanikul hoolduskavades ette nähtud tööde (raiete) igakordseks
kooskõlastamiseks esitada Keskkonnaametile vastav taotlus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kai Kimmel
looduskasutuse spetsialist looduskaitse
juhtivspetsialisti ülesannetes
Lõuna regioon
Tarmo Evestus 766 9293
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Riigihanke nimetus:
Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja
hoolduskavade koostamine Maanteeameti lõuna regioonis. Viitenr 198656
HÜÜP OÜ
Riia mnt 60A-2, Pärnu 80020
http://hyyp.ee
ÄRIREGISTRI NR 11248045
Mk tegevusluba nr E 284/2007-P
MTR registreering EEP002537
OK ACER OÜ
Paju tn 7 Audru alevik Pärnu 88319
http://okacer.ee
ÄRIREGISTRI NR 12952929
Kudina allee
dendroloogiline inventeerimine, hoolduskava
Töö nr 2019-6
Töös käsitletava riigitee nr 14137 Jõgeva-Palamuse-Saare
Keskkonnaregistri nr: KLO1200151
Töö koostajad:
Arne Oad arborist
Arborist, tase 4
Puittaimede hindaja, tase 5
Kati Niibo maastikuarhitekt
Välitööd teostas: Eero Tali
Pärnu 2019
1
Sisukord
1. Üldandmed.......................................................................................................................................3
1.1 Töö koostamise alus...................................................................................................................3
1.2 Töö eesmärk...............................................................................................................................4
1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted.......................................................................................4
1.4 Allee kaitsekord.........................................................................................................................5
1.5 Alleega seotud huvigrupid.........................................................................................................6
1.6 Uuringud ja kasutatud allikad....................................................................................................7
2. Ajalooline ülevaade..........................................................................................................................8
2.1 Ülevaade mõisa ajaloost............................................................................................................8
2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga.................................................................8
3. Alleeruumi olemasolev olukord.......................................................................................................9
3.1 Alleeruumi terviklikus ja seosed kontaktalaga..........................................................................9
3.2 Vaated alleeruumis.....................................................................................................................9
3.3 Teedevõrk alleeruumis.............................................................................................................10
3.4 Rajatise alleeruumis.................................................................................................................10
3.5 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass..............................................................10
4. Väärtused ja probleemid.................................................................................................................11
5. Kavandatavad hooldustegevused....................................................................................................12
5.1 Tegevuskava ülesehitus............................................................................................................12
5.2. Teostatavad hooldustööd.........................................................................................................13
5.2.1 Regulaarsed hooldustööd.................................................................................................13
5.2.2 Hooldustööd lähtuvalt allee inventeerimisest..................................................................13
5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp.............................................................................................14
5.3 Kudina allee kaitse korraldamine............................................................................................15
5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine..............................................................................15
5.3.2 Uue kava koostamine.......................................................................................................15
5.4 Riigi teemaal paikneva Kudina allee hoolduskava tegevuskava aastate kaupa (2018-2028)..16
5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud................................17
6. Tulemuslikkuse hindamine.............................................................................................................19
LISAD................................................................................................................................................20
Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus).......................20
Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika..........................................................22
Lisa 3 Kudina allee pass, dendroloogilise hinnangu tabel..................................................................27
Lisa 4 Fotod alleest.............................................................................................................................28
Lisa 5 Kooskõlastused........................................................................................................................32
JOONISED.........................................................................................................................................33
JOONIS 1 Dendroloogiline inventeerimine..................................................................................33
2
1. Üldandmed
1.1 Töö koostamise alus
Käesolev töö on koostatud Maanteeameti tellimusel Kudina külas, Jõgeva vallas, Jõgeva
maakonnas asuva Kudina allee dendroloogilise inventeerimise ja hoolduskava
koostamiseks, leping nr 1-10/18/1734-1. Töös käsitletav allee paikneb riigiteel nr 14137
Jõgeva-Palamuse-Saare.
Töö koostamise aluseks on riigihange nimetusega „Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste
alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja hoolduskavade koostamine, II etapp“,
viitenumber 198656. Lisa 1 on esitatud käesoleva töö koostamise lähteülesanne.
Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juuni 2018.a
välja antud hinnang "Kuressaare vanalinna kõrghaljastuse seisundi hindamine ja
hooldusjuhiste määramine looduskeskkonna säilitamiseks", mida on mõnevõrra
kohendatud, saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke.
Algne hinnang on kättesaadav:
https://www.kuressaare.ee/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/
1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018). Lisas 2 on esitatud täpsustatud, käesoleva töö
koostamise aluseks kasutatud metoodika.
Hoolduskava koostamisel on tuginetud Nele Nutt´i poolt 2011. aastal koostatud
alusmaterjalina „Pargi hoolduskava koostamise juhend”. Lisaks on arvestatud 2017.aastal
Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ poolt koostatud sarnaste töödega.
Samuti on tööd koostades arvestatud Firenze Hartat, muinsus- ja looduskaitseseadust
ning teisi kaitsealuse pargiga seotud määrusi ja eeskirju.
Töö koostamise alusplaanina on kasutatud EIK Infrakonsult OÜ poolt koostatud
topogeodeetilist alusplaani, töö koostatud jaanuar 2019.
Töö koostajateks ja autoriteks on Kati Niibo (kontaktid:
[email protected], tel 51 61 593).
Arne Oad (kontaktid:
[email protected] tel 5047811), välitööd teostas Eero Ulm.
3
1.2 Töö eesmärk
Kudina allee dendroloogilise inventeerimise ja hoolduskava koostamise eesmärk on
põhjalik alleepuude seisundi hindamine, ümbritseva maastiku analüüs, mille põhjal
koostatakse hoolduskava, mis on aluseks tööde planeerimisel nimetatud alleel järgmiseks
10 aastaks.
Töös käsitletav ala on tähistatud punase joonega Allikas: Maa-ameti kaardiserver, jaanuar 2019.
Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee
1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted
Käsitletav allee asub Jõgeva vallas, Kudina külas asuva Kudina mõisa pargi lähedal,
riigiteel nr 14137 Jõgeva-Palamuse-Saare. Tegemist on ca 140 m pikkuse lõiguga, mis on
kahepoolne allee, valdavaks liigiks arukask.
4
Käsitletav allee on ümbritsetud järgmiste kinnitutega:
Nr Katakstriüksuse tunnus Maaüksuse nimi Maaomandi tüüp
1. 57802:003:1780 14137 Jõgeva- Transpordimaa 100%
Palamuse-Saare tee
2. 57802:003:0004 Susi Maatulundusmaa 100%
3. 57802:003:0325 Järve Maatulundusmaa 100%
Nimetatud kinnistud kuuluvad osaliselt Loodus- ja Muinsuskaitsealuse allee territooriumile
ja sellest tulenevalt ka osaliselt koostatava hoolduskava alasse.
1.4 Allee kaitsekord
Kudina mõisa peahoone (reg. nr 23961) ja mõisapark ( reg. nr 23962) on ehitismälestisena
riikliku kaitse all. Lisaks asub Kudina mõisa lähedal arheoloogiamälestisena kaitse alla
võetud muistne asulakoht (reg 9282).
Mälestistele on määratud kaitsevöönd, mis tulenevalt muinsuskaitseseadusest § 25 lg 3 ja
moodustab 50 meetri laiuse maa-ala mälestise piirist arvates.
Käesolevas töös käsitletav allee ei ole omaette mälestisena kaitse all, töös käsitletav ala
ulatub 25m ulatuses muistsele asulakohale määratud kaitsevööndisse.
Töös käsitletav ala on tähistatud punase punktiirjoonega. Tumesinise viirutusega on tähistatud
kultuurimälestise ala, helesinise viirutusega kinnismälestise kaitsevöönd. Allikas: Maa-ameti
kaardiserver, jaanuar 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee
5
Kudina mõisa park koos käsitletava alleega on looduskaitse all, KKR kood KLO1200151 .
Kaitsekord on sätestatud 2006.03.03 Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64
Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri.
Töös käsitletav lõik on lühem kui looduskaitse piir, sest allee on säilinud lühemalt.
Töös käsitletav ala on tähistatud sinise punktiirjoonega, oranzi joonega on tähistatud looduskaitse
ala piir. Allikas: Maa-ameti kaardiserver, jaanuar 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee
Kaitserežiimiga tagatakse pargiruumis paiknevate üksikobjektide põhiväärtuste kaitse.
Pargis sh kaitsealusel alleel ei tohi kaitseala valitseja nõusolekuta teha järgmisi tegevusi
nt. puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku raie, ehitise k. a. ajutise ehitise
püstitamine, katastriüksuste sihtotstarvete ja piiride muutmine jne.
1.5 Alleega seotud huvigrupid
Olulisemad Kudina alleega seotud huvigrupid on Maanteeamet, Keskkonnaamet, Jõgeva
valla elanikud.
Looduskaitsealuse Kudina allee valitsejaks on Keskkonnaamet. Keskkonnaameti huvideks
on tagada kaitsealuse allee heakord ning sealsete väärtuste säilimine.
Maanteeamet on huvitatud liiklusohutusest riigiteel sh alleeruumis.
6
1.6 Uuringud ja kasutatud allikad
Kudina allee kohta eraldiseisvalt ei õnnestunud leida ühtegi ajaloolist uuringut, hinnangut .
Teadaolevalt ei ole alleeruumis läbi viidud uuringuid seal leiduva elustiku osas.
Hoolduskava koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:
Uurimistööd ja hinnangud, projektid:
• Eesti NSV mõisate esialgne ülevaatus. Jõgeva rajoon. V. Ranniku. Tallinn 1978. A-
231. ERA.T-76.1.10436
• Kudina mõis. Inventariseerimine. ERA.T-76.1.15855
Andmebaasid ja andmekogud veebis:
• Eesti Ajalooarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/
• Eesti Muuseumide Veebivärav. Kättesaadav: https://www.muis.ee/
• Eesti Rahva Muuseumi kogud. Kättesaadav: http://www.erm.ee
• Eesti Rahvusarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/
• Keskkonnaregister.2019. Kättesaadav:
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPw9jDjl38zgrks3506Qnlwf7E4NP
CCm
• Keskkonnainfoleht EELIS. 2019. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/
default.aspx?state=5;68547596;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=5031
• Kultuurimälestiste riiklik register. 2019. Kättesaadav. www.muinas.ee.
7
2. Ajalooline ülevaade
2.1 Ülevaade mõisa ajaloost
Esmakordselt on Kudina mõisa mainitud 1447. aastal Liivimaa Maapäeva matriklis. Läbi
ajaloo on mõis kuulunud mitmete perekondade valdustesse von Taubed, Stackelbergi,
Rosenkampffi jne.
Mõisa puhta vuugiga punastest tellistest peahoone valmis 1896. aastal. Kui mõisa
omanikuks oli Karl Wilhelm von Stackelberg. Mõisaansamblisse kuulusid veel kivituba,
puutuba, karjatuba, karjalaudad, kuivati, tuuleveski, Kudina vana mõisahoone, mõisa tallid,
suur õunaaed (Eesti üks esimesi suuri puuviljade tootmiseks rajatud aedu), aedniku maja
ja kaev, viljakuivati, magasiait ning kolm suuremat rehehoonet.
Viimaseks omanikuks kuni mõisa riigistamiseni oli krahv Ernst Mannteuffel, kelle
perekonnale kuulus mõis kuni 1919. aasta riigistamiseni.
1921. aastast kolis mõisa peahoonesse kool, mis eri nimede all tegutses kuni 1976.
aastani. Pärast kooli sulgemist tuli mõisahoonesse lasteaed, mis tegutses seal 1995.
aastani. Alates 2000. aastast on mõis eravalduses ning osaliselt restaureeritud.
Kõrvalhooneid ei ole mõisas märkimisväärselt säilinud.
Kudina mõisa park on rajatud ilmselt 18. sajandi lõpul või 19. sajandi algul. Sellest ajast on
säilinud mitmeid fragmente. Keskmise suurusega (3,5 ha) park on vabakujuline,
korrapäraste elementidega. Härrastemaja ees on avatud muruväljak, mida ääristab
korrapärane kaarekujuline tee. Härrastemaja juurde suunduvad mõlemalt poolt, nii eest kui
tagant kahepoolsed alleed, kus on enamuses harilikud vahtrad.
2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga
Töös käsitletav allee ei ole tõenäoliselt ajalooline puiestee (kinnitatud andmed puuduvad)
ja tal puudub kujunduslik side mõisapargiga. Käsitletav alleelõik koosneb kiirekasvulistest
puudest, mis ei ole pikaajalised alleepuud ja ka see tekitab kahtluse, et tegemist on
ajaloolise alleega. Puutüvede läbimõõtu arvestades on suure tõenäosusega tegemist ca
50-60 aastaste puudega.
8
3. Alleeruumi olemasolev olukord
3.1 Alleeruumi terviklikus ja seosed kontaktalaga
Käsitletav alleelõik asub Jõgeva-Palamuse-Saare maanteel. Allee on kahepoolne,
valdavaks liigiks arukask, lisaks leidub harilikku vahert, raagremmelgat ja halli leppa. Ühel
tee poolel on allee säilinud terviklikumalt kui teisel poolel.
Töös käsitletaval alleel on puude vahekaugus väga ebaühtlane, orienteeruvalt on
vahekaugus ca 3,5-4 m, puude kaugus maantee katendi servast ca 3,5-4 m. Allee all
kasvab võsa, mis vajab eemaldamist.
3.2 Vaated alleeruumis
Ainsa olulised vaatesuunana, mida saab välja tuua on vaated, mis avanevad piki alleed.
Rohkem olulisi vaateid ei avane, sest ümbritsevas maastikus on palju suuri puid.
Vaadete analüüs
Oluline vaatekoht töös käsitletav allee
oluline vaatesuund Aluskaardina on kasutatud Eesti katastrikaart 2019. Kättesaadav www.maaamet.
9
3.3 Teedevõrk alleeruumis
Kudina allee on kahepoolne ja ääristab asfaltkattega teed. Vältimaks okste kasvamist
teekoridori on puude võrasid mitmel korral ebasobival viisil hooldatud, selle tulemusena on
puude võrad liiklusohutuse seisukohalt piisavalt kõrgel. Samas on sellise tööga oluliselt
kahjustatud puude tervislikku olukorda ja visuaalset väljanägemist.
3.4 Rajatise alleeruumis
Nimetatud alleeruumis puuduvad rajatised, mida käesolevas töös käsitleda.
3.5 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass
Käesoleva hoolduskava käigus viidi 2019. aasta märtsis läbi Kudina allee dendroloogiline
hinnang.
Koostati allee pass, milles on välja toodud koondandmed allee puude kohta tervikuna.
Dendroloogilise inventeerimise tabelisse on kantud taksonite nimekiri eesti keeles
ladinakeelsete vastetega, tüve läbimõõt, tervislik seisund, võra ulatus maantee suunas,
puu ohtlikus liiklusele, lisauuringute vajadus, juurestiku, tüve ja võra seisukord ning
planeeritud hooldus- ja/või raietööd.
Puistu dendroloogilise hinnangu tabel on esitatud lisas 3 ja dendroloogilise inventeerimise
joonis joonisel nr 1. Kokku inventeeriti Kudina alleeruumis 40 puittaime, valdavateks
liikideks arukask, harilik vaher, raagremmelgas.
Allee enamuse moodustavad noored kuni keskealised kased. Iseloomulik on tugev
võsastumine mitmes kohas allee alal. Võsa järjepidev likvideerimine ongi tulevikus põhiline
hooldustöö.
Valdavalt on puud väga heas seisukorras, varasematest hooldustöödest on näha
mehhaniseeritud oksalõikuse jälgi. Selline hooldusviis ei ole kohane puude hoolduseks:
lõikepinnad narmendavad, okstest on jäänud tüükad, palju on rebendeid. Kõik selliselt
lõigatud tüükad tuleb arboristi poolt käsitsi üle lõigata.
10
4. Väärtused ja probleemid
VÄÄRTUSED:
• Puude tervislik seisukord on hea
• Alleepuud moodustavad tajutava alleeruumi
PROBLEEMID
• Allee all kasvab isetekkelist võsa, mis vajab eemaldamist
• Puid on hooldatud ebasobival viisil. Ebasobiv lõikusviis mõjub halvasti puude
tervisele ja on visuaalselt inetu
11
5. Kavandatavad hooldustegevused
5.1 Tegevuskava ülesehitus
Ajaloolise allee säilimise eelduseks on järjepidev allee jälgimine ja hooldus. Hooldustööde
kavandamisel oleme tööd jaotanud kolme suurde rühma:
1. Regulaarsed hooldustööd
2. Alleepuude inventeerimisest tulenevad hooldustööd, mis etapi siseselt on jaotatud
omakorda kahte suurde rühma – esmase tähtsusega hooldustööd ja teise tähtsusega
hooldustööd
3. Hooldustööde järgne allee ülevaatus ja sellega kaasnevad hooldustööd
Regulaarsete hooldustööde all on mõeldud tegevusi, millele pöörata tähelepanu, et oleks
parimal viisil tagatud allee terviklik säilimine ja olemasolevate puude heaolu sh allee alune
niitmine, maaharimine, kaevetööd jms.
Allee inventeerimise käigus on hinnatud kõiki allee puid ja igale puule on antud
hooldussoovitused, mis on omakorda jaotatud vastavalt kas esimeses või teises etapis
teostatavad tööd. Esimese ja teise hoolduse ajaline vahe on minimaalselt 3 aastat. Kahe
hoolduse vahel on oluline jätta ajaline vahe, et aastaid hooldamata vanad puud saaksid
peale esmaseid hooldustöid aega, et kohaneda uue tekkinud olukorraga. Tööde
planeerimise aluseks on dendroloogiline inventeerimine, mis on esitatud käesoleva töö
lisas 3.
Arvestades, et allee koosneb vanadest puudest, mis on tihedalt koos kasvanud ja aastaid
hooldamata on suuremahulistel hooldustöödel tagajärjed, mida ei ole võimalik alati ette
ennustada. Sellest tulenevalt oleme hoolduskavas näinud ette ka hooldustööde kolmanda
etapi. Hoolduskava kaheksandal aastal tellida puittaimede hindaja, kes vaatluse käigus
hindab alleepuude hetkeolukorda ja seda kuidas allee on kohanenud eelnevas kahes
etapis tehtud hooldustöödega. Juhul kui visuaalse vaatluse käigus selgub, et allees on
puid, millede olukord on oluliselt halvenenud, teostada vajadusel allees täiendavad
hooldustööd.
12
5.2. Teostatavad hooldustööd
5.2.1 Regulaarsed hooldustööd
Niitmine
Kogu võra laiuselt niita alleed min 1x suve jooksul, et allee alla ei hakka kasvama võsa.
Parim aeg niitmiseks on juuli, niidetud rohi jätta allee alla. Selleks, et vältida puu tüvede
vigastamist mitte niita puu tüvedele lähemalt kui 1m. Sellel alal on rohu kasv tänu puu
juurtele nõrk ja seal kasvavav rohi võiks jääda hoolduseta st uueneb ise looduslikult. Puu
seisukohalt on soovitav vältida selles ulatuses mistahes hooldustöid.
Maaharimine
Käsitletav alleelõik on osaliselt ääristatud haritava põllumaaga. Maaharimine on lubatud
kuni allee võrade välispiirini, et mitte kahjustada puude juuri. Selleks, et maaharimise
käigus ei saa puud vigastada on vajalik eemaldada üksikud oksad, mis on kasvanud
kaugemale enamike puude võra välispiirist.
Kaevetööd
Võra laiuselt teostatavad kaevetööd kooskõlastada Keskkonnaametiga. Võimalusel vältida
kaevetöid kogu võra laiuselt va teedel. Samuti vältida puistematerjali ladustamist puude
võra laiuselt va olemasolevatel teedel.
Rajatised alleeruumis
Kudina mõisa pargi alleeruumis puuduvad rajatised, mida antud töö käigus käsitleda. Uute
rajatiste püstitamine lähemale kui 10m allee võra välispiirist on keelatud.
5.2.2 Hooldustööd lähtuvalt allee inventeerimisest
Tööde planeerimise aluseks on dendroloogilise inventeerimise tabel, vt lisa 3. Puittaimede
hindamisest lähtuvalt on hooldustööd jaotatud kahte etappi. Aastaid hooldamata puud on
aja jooksul tihedalt kokku kasvanud ja ühe korraga liialt paljude okste eemaldamine võib
oodatud kasu asemel mõjuda puule hoopis hukutavalt. Selleks, et vanadel puudel oleks
lihtsam uue tekkinud olukorraga kohaneda peab esimese ja teise etapi hooldustööde
vahele jääma 3 aastat.
Lisas 2 on esitatud inventeerimise koostamise metoodika, kus on täpsemalt lahti kirjutatud
ka erinevatele hooldustöödele esitatud nõuded.
13
Inventeerimisest lähtuvate hooldustööde teostamise perioodil (esimese ja teise etapi
hooldustöö) on oluline, et järelvalvet teostab lisaks Maanteeameti spetsialistile ka
puittaimede hindaja kutsetunnistusega spetsialist.
Puude lõikus aeg
Puude hoolduseks on kõige ideaalsem aeg 15.juuni-15.aprill, sel ajal töid tehes
arvestatakse ka Eestis heaks tavaks saanud raierahu aega, et mitte ülearu segada lindude
pesitsemist. Arvestades, et Kudina allees kasvab rohkelt arukaske on kevadise
mahlajooksu vältimiseks arukaske lubatud lõigata vaid augustis ja septembris.
Suvel teostatud väiksemate okste lõikehaavad suudavad kinni kasvada juba sama
vegetatsiooni perioodi jooksul. Suuremad lõiked paranevad aastate jooksul.
Kuivade okste lõikust võib puude seisukohalt sooritada ükskõik millisel aastaajal, siiski on
oluline arvestada raierahu perioodi, mis on 15.aprill-15. juuni.
Puude võrade harvendamist ja võra vähendamist eelistatavalt mitte teha kevadel. Sel ajal
algab kasvuperiood ja puudel (pärnad, vahtrad) tekib lõikuse tagajärjel mahlajooks. Sel
perioodidel tehtud lõikustega nõrgestatakse puud, tehtud hoolduse tagajärjed ei pruugi
avalduda kohe järgmisel aastal vaid see avaldub pikemas ajaperspektiivis.
Lõikusi võib teha ka talvel ilma lehtedeta perioodil, kuid siis peab arvestama, et ükskõik kui
kogenud arborist puu otsas toimetab, võib siiski jääda mõningad kuivad oksad märkamata
(võrreldes vegetatsiooniperioodil sooritatud lõikusega).
Puude likvideerimiseks on parim aeg talvel ilma lehtedeta perioodil.
Raietööde teostaja
Puuhooldust ja raietöid võib teostada arborist, kellel on Arborist II või Arborist, tase 4
kutsetunnistus.
5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp
Hoolduskava eesmärkide parimaks täitmiseks on vajalik, et peale viimaseid hooldustöid so
hoolduskava 8-ndal aastal hindab puittaimede hindaja täiendavalt allee tervisliku
seisukorda ja vajadusel annab hooldussoovitused puudele, mis vajavad täiendavalt
hooldustöid. Juhul kui mõne puu seisund on viimaste aastate jooksul oluliselt halvenenud,
14
siis hindaja teeb sellekohase raporti, millised puud vajavad täiendavaid hooldustöid.
Hooldustööd teostada vastavalt puittaimede hindaja soovitustele.
5.3 Kudina allee kaitse korraldamine
5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine
Selleks, et paremini korraldada alleeruumi hooldamist ning seal läbiviidavaid tegevusi on
tähtis hinnata külastus- ja liiklusmõjusid.
5.3.2 Uue kava koostamine
Uue hoolduskava koostamisega alustatakse käesoleva kava kehtivusperioodi viimasel
aastal. Kava koostamise raames hinnatakse kaitse tulemuslikkust ning seatakse
eesmärgid järgmiseks kaitsekorraldusperioodiks.
15
5.4 Riigi teemaal paikneva Kudina allee hoolduskava tegevuskava aastate kaupa
(2019-2028)
I tähtsusklass- hädavajalikud tegevused, milleta kaitse-eesmärke ei ole võimalik täita.
II tähtsusklass- vajalikud tegevused, mille teostamisel aidatakse kaasa väärtuste
säilitamisele ja ohtude kõrvaldamisele pargist.
III tähtsusklass- soovituslikud tegevused, millel on väiksem mõju väärtuste kadumisele.
Peatükk
Tegevuse nimetus
Tegevuse tüüp
Ühik
Maht
Korraldaja
Tähtsusklass
Hooldustööde teostamise aeg
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2029
Inventuurid, seired, uuringud
5.3.1 Kaitseesmärkide seire II + +
seisundiseire ja
tulemuslikkuse
hindamine
5.2.3 Puittaimede seire I +
hindaja allee
ülevaatus
Allee igapäevased hooldustööd
hooldustöö
5.2.1 Niitmine m2 923 MA I
(riigiteemaal)
hooldustöö
5.2.1 Niitmine m2 1466 O I + + + + + + + + + +
(eramaal)
Alleepuude hooldus
hooldustöö
5.2.2 Esimese tk 44 MA I +
hooldustähtsuseg
a tööde käigus
hooldatavad
puud
hooldustöö
5.2.2 Teise tk 1 MA I +
hooldustähtsuseg
a tööde käigus
hooldatavad
puud
16
5.2.3 Kolmanda uuri tk 40 I +
tähtsusega ng
hooldustööd.
Puittaimede
hindaja hinnang.
Täiendavad
hooldustööd,
lähtuvalt
hinnangust
MA-Maanteeamet, MU-Muinsuskaitseamet, KA-Keskkonnaamet, O-eraomanik
5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud
Lisas 3 on esitatud dendroloogilise inventeerimise tabel, kus iga üksikpuud on hinnatud ja
antud hooldussoovitused. Nimetatud tabel on puuhooldustööde teostamise aluseks Kudina
alleel. Tabeli lugemiseks on abiks puittaimede hindamise metoodika, mis on esitatud
käesoleva töö lisas 2.
Käesolevas peatükis on välja toodud puuhooldustööde mahud vastavalt esimese ja teise
hooldustööde etapis. Puuhoolduses kasutatakse erinevaid hoolduslõikus töid. Sageli on
ühel puul vaja teha rohkem kui üks hoolduslõikustöö korraga. Sellest tulenevalt on tööde
mahtude tabelis hoolduslõikustööd toodud välja erinevate kombinatsioonidena. Näiteks
puu nr. 8, harilikul tammel tuleb sooritada ainult noore puu lõikus. Samas puu nr. 14, harilik
pärn on vaja sooritada kolm erinevat lõikust samaaegselt. Võra puhastamine (VP), võra
tõstmine (VT) ja võra vähendamine (VV). Selliselt koostatud tabel annab parima ülevaate
planeerides reaalseid hooldustöid alleel.
Esimese tähtsusega hooldustööd
Võra tõstmine (VT): 31
Võra puhastamine (VP): 1
LIKVIDEERIDA kõrval olev väiksem puu: 4
LIKVIDEERIDA kogu alleeruumis võsa (m2): 1514
LIKVIDEERIDA: 7
Kokku: 43
Esimese tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 43 puittaimel.
Teise tähtsusega hooldustööd
Teostada kolmandal aastat pärast esmase hooldustööde etapi möödumist.
Uus ülevaatus ja teha vajaduspõhistelt uued hooldustööde ettepanekud: 1
Kokku: 1
Teise tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 1 puittaimel.
17
Kolmanda tähtsusega hooldustööd
Teostada hoolduskava kaheksandal aastal.
Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada vaid tuleb need
üle vaadata ja teha hooldustööde ettepanekud ainult nendele puudele, 40
mis vajavad sekkumist.
Kokku: 40
Kolmanda tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 40 puittaimel.
18
6. Tulemuslikkuse hindamine
Enne uue hoolduskava koostamist järgmiseks kümneks aastaks on oluline hinnata eelmise
hoolduskava jooksul tehtud töid Kudina alleel. Lähtuvalt tekkinud olukorrale ja puude
tervislikule seisundile hinnata tehtud tööde mõju alleeruumile ja anda uued
hooldussoovitused.
Tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse, kas seatud tegevused aitasid kaasa väärtuste
kaitse saavutamisele. Hoolduskava analüüsitakse vajadusel kaitsekorraldusperioodi
keskel ja uuendatakse hinnangu tulemuste alusel kaitsekorraldusperioodi lõpus.
Alleeruumi kaitsetegevus loetakse tulemuslikuks, kui kaitsekorraldusperioodi lõpus on
Kudina alleeruumi kaitse-väärtused säilinud ning väärindatud:
1. Säilinud on tajutav alleeruum
2. Tagatud on teeruumi ohutus ja kasutussõbralikkus.
3. Tagatud on alleeruumi kui terviku regulaarne hooldus;
4. Tagatud on alleepuude aluse regulaarne hooldus;
5. Allee hooldusraiega on võimalikult hästi tagatud väärtuslike üksikpuude, puuderidade
kasvutingimused.
19
LISAD
Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus)
4. Töö korraldus/metoodika
4.1. Tööd viiakse läbi kolmes etapis, koostades iga objekti kohta:
4.1.1. Geodeetiline alusplaan M 1:500.
See koostatakse kogu alleeruumi kohta, mille ulatus täpsustatakse kaitseala
valitsejaga.
Geodeetilisele aluplaanile tuleb kanda reaalne võraprojektsioon puu seisundiklassi
tähistava värviga. Eraldi värvi või tingmärgiga märkida ära (eeldatavalt) ajaloolised
alleepuud. Ajaloolise allee koosseisu mittekuuluvad peenemate puude grupid võib
geodeetilisele alusplaanile kanda rühmana ning ka sellisena hinnata.
Lisaks puudele kantakse alusplaanile:
- katastriüksuste piirid;
- kõlvikute piirid;
- maa-alused ja -pealsed tehnovõrgud (kooskõlastatakse nende valdajatega);
- teed, rajad;
- ehitised, varemed, kiviaiad, suured kivid;
- suured kännud (läbimõõduga üle 60cm);
- vanad oksahunnikud;
- võsa, põõsad ja hiljem alleesse lisandunud puud;
Esile tõstetakse riigitee maa-alal kasvavad puud.
4.1.2. Seisundi hindamine.
Hõlmab alleeruumis kasvavaid üksikpuid ning see sisaldab järgmisi andmeid :
- puu liik eesti ja ladina keeles;
- rinnasläbimõõt cm (tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused
liigid, kaitsealused üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) tüve ümbermõõt
ja kõrgus). Puude rinnasläbimõõdu määramisel võib kasutada arvutuslikku
meetodit tuletades läbimõõdu ümbermõõdu väärtusest või võetakse suurim ja
väikseim läbimõõt ning arvutatakse aritmeetiline keskmine. Kasutatud mõõtmis-
ja hindamismetoodika tuleb kirjeldada seletuskirjas;
- tervisliku seisundi hinnang tunnustatud 4-5-astmelise skaala alusel, kus nr 1
tähistab tervet puud. Peab sisaldama hinnanguid puu juurestiku, tüve ja võra
kohta ning üldhinnangut puu seisu- ja murdumiskindluse kohta. Kirjeldada tuleb
tuvastatud vigastused, kahjustused, haigused jm ning nende mõju puu
seisundile. Anda hinnang puu perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest
lähtuvalt.
4.1.3. Hoolduskava järgnevaks 10 aastaks, mis sisaldab:
- I ja II tähtsusjärjekorra puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste
ajakava. Hooldustööde kirjeldamisel lähtuda arboristika-alastest juhenditest;
- monitooringu ja lisauuringute (resistograaf, tomograaf vm) põhjendatud
vajadus;
20
- ettepanekud allee elujõulisuse kindlustamiseks ning (liiklus)ohutuse
tagamiseks;
- ettepanekud täiendusistutusteks, sh liigiline koosseis, vajalikud eeltööd (näiteks
täiendav raie vms).
4.2. Töö tegemisel juhinduda „Pargi hoolduskava koostamise juhendist“, 2011
(tellija Keskkonnaamet), mis on leitav elektrooniliselt Keskkonnaameti kodulehel.
5. Töö vormistamine
5.1. Töö vormistatakse iga Lisas 1 nimetatud alleeobjekti kohta eraldi aruandena
kahes eksemplaris paberkandjal (prinditult) ja digitaalsel teabekandjal, kõigi
punktides 4.1-4.2 nimetatud tööde osas hiljemalt lepingu perioodi lõpuks.
5.2. Töö aruanne koosneb osadest:
5.2.1. Seletuskiri, mis sisaldab:
- allee ajaloolist ülevaadet (skeemid, fotod), seotust maastiku ja
(mõisa)ansambliga, andmeid originaalsete istutusjoonte ja –vahede
kohta, allee kaitsestaatuse, väärtuste ja ohutegurite kirjeldust;
- kasutatud hindamismetoodika kirjeldust ning valiku põhjendust;
- üldiste hooldustööde kirjeldust (hoolduskava).
Seletuskirja soovituslik sisukord on esitatud Lisas 2.
5.2.2. Seisundi koondtabel (allee pass), mille vorm (soovitatavalt exceli
formaadis tabelina) kooskõlastada Tellija ja kaitseala valitseja(te)ga.
See sisaldab andmeid puude, nende võra, tüve ja juurestiku ning
nende seisundi ja planeeritud hooldus- või raietööde kohta.
5.2.3. Allee alusplaan, millele kantakse nummerdatud ja hinnatud puud
(numeratsiooni peab vastama koondtabelis olevale). Seisundiklassid
märgitakse alusplaanil vastavalt metoodikale erinevate värvidega.
21
Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika
Töö koostamise eesmärk
Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine:
• Anda hinnang perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest lähtuvalt;
• Dokumenteerida andmed alleepuude ja kõigi teiste puittaimede kohta, mis
kasvavad alleepuude võra laiusel alal (puu liik eesti ja ladina keeles; rinnasläbimõõt
sentimeetrites; tervisliku seisundi hinnang nelja astmelisel skaalal);
• Anda hinnang allepuudele teostatud hooldustööde kvaliteedi kohta (kui on
teostatud);
• Anda hooldusjuhised järgnevaks kümneks aastaks (I ja II tähtsuse järjekorra
puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste ajakava).
Välitööde koostamise metoodika
Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juuni 2018 välja
antud hinnang "Kuressaare vanalinna kõrghaljastuse seisundi hindamine ja hooldusjuhiste
määramine looduskeskkonna säilitamiseks", mida on mõnevõrra kohendatud,
saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke.
Kättesaadav: https://www.kuressaare.ee/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/
1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018).
Välitööde käigus mõõdeti puude välismõõtmed ja hinnati visuaalsel vaatlusel nende
seisundit. Olulisematest puudest ning suurematest kahjustustest tehti fotod. Sõltuvalt
seisundist selgitati välja lisauuringute vajadus ning anti soovitused puude edasiseks
hoolduseks.
1. Määrati puude liigiline koosseis;
2. Mõõdeti tüve rinnasläbimõõt 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast, kasutades
spetsiaalset mõõdulinti "Talmeter". Kui sel kõrgusel asus tüvepahk, muu paksendus
või harunemiskoht, mõõdeti lähimast kohast selle alt, märkides koos läbimõõduga
pärast kaldkriipsu tegeliku mõõtmiskõrguse. Kui tüvi harunes altpoolt, siis mõõdeti
harude läbimõõdud eraldi. Pikliku ristlõikega tüvedel on võetud suurema ja
väiksema mõõtmistulemuse keskmine.
3. Mõõdeti puu võra läbimõõt, võra horisontaalprojektsioonist maapinnal neljas
suunas. Hindaja seisab näoga puu suunas, mnt jääb selja taha (tabelisse kantakse
4 mõõtu -maanteest paremale, mnt-st vasakule, maantee suunas, mnt-st eemale).
Mõõtmiseks kasutatakse mõõdulinti ning ümardades tulemused täismeetriteks.
4. Tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused liigid, kaitsealused
üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) mõõdeti kõrgus juurekaelast ladva
tipuni, kasutades elektroonilist kõrgusmõõtjat "Haglöf" 20-meetrise baasiga.
5. Määrati puu üksikosade tüve, juurte ja võra seisukord, millest kokku kujunes puu
üldine seisundiklass.
Puude tervislikku seisundit hinnati vastavalt allpool toodud juhendile „Puu seisundi
hindamine“, mis põhineb rahvusvaheliselt kasutataval puude visuaalse hindamise
meetodil. Abivahenditena kasutati binoklit (võras esinevate haiguste ja vigastuste kindlaks
tegemisel) ning nuga (tüve ja juurekaela kahjustuste uurimisel). Puu osade seisundi põhjal
määrati seisundiklass puule kui tervikule. Koondhinnangu andmisel on arvestatud kõigi
22
välitöödel tuvastatud mõjurite ohtlikkust puu elujõule ja eale ning seisu- ja
murdumiskindlusele, samuti alusplaanil tuvastatud maa-aluste trasside olemasoluga.
Vastavalt seisundiklassidele tähistati alusplaanil puude võrad järgmiste värvidega:
1 seisundiklass – punane 3 seisundiklass – roheline
2 seisundiklass – sinine 4 seisundiklass – pruun
Eraldi värviga on tähistatud (tõenäoliselt) ajaloolised alleepuud.
Puu seisundi hindamine, seisundiklassid
Puu seisundi hindamine põhineb C. Matthecki ja tema kaastööliste poolt Karlsruhe
uurimiskeskuses (Research Center Karlsruhe GmbH) 1990ndate alguses väljatöötatud
metoodikal VTA (Visual Tree Assessment). Väliste, silmaga nähtavate tundemärkide järgi
hinnatakse eraldi juurestiku, tüve ja võra seisundit, selgitades välja kasvukeskkonnast,
hooldusest ning kahjustajatest põhjustatud kõrvalekalded nende välisilmes ning talituses.
Puu üksikosadele määratakse seisundiklassid, nende põhjal antakse koondhinnang puu
seisundile. Seisundiklasside kirjeldamisel on kasutatud E. Laasi, S. Nurme ning T.
Suoranta vastavasisulisitöid ning Tallinnas kasutatavat puittaimede väärtusklasside
hindamise juhendit „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“.
Tervisliku seisundi hindamise skaala on 4-astmeline, kus „1“ tähistab tervet ja elujõulist
ning „4“ surnud, kuivavat või murdumisohtlikku puud või sellist, mille raievajadus selgub
pärast lisauuringuid.
Puu üksikosade seisundiklassid
Puu osade hindamisel ning seisundiklasside määramisel arvestatakse järgmiste
tunnustega:
Juured ja juurekael
1 skl / väga hea
• Teadaolevalt pole võra alusel alal tehtud kaevetöid ega kahjustatud muul viisil
jämedaid (üle 2 cm läbimõõduga) juuri.
• Pole nähtavaid (kambiumi-puidu) vigastusi, mädaniku tunnuseid ega keerdjuuri.
2 skl / hea
• Võra alune maapind on kuni 1/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega.
• Ilmselt on kahjustatud üksikuid jämedaid juuri.
• Esinevad üksikud vigastused või paiksed mädanikukolded, mis ei halvenda
lähiaastail puu seisukindlust.
3 skl / rahuldav
• Võra alune maapind on kuni 2/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega.
23
• Võra aluse maapinna kõrgust on muudetud kuni 20 cm võrra.
• Pöördumatult kahjustatud või eemaldatud on kuni 1/3 peajuurtest.
• Ühel pool tüve on peajuurtel või juurekaelal 1-2 noort puuseene viljakeha.
• Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab kuni 1/2 juurekaela läbimõõdust.
4 skl / halb
• Juurekaela lähedale pinnasesse on tekkinud lõhed või on juurestik maast välja
kerkinud.
• Üle 1/3 peajuurtest on pöördumatult kahjustatud või hävinud kahjustuste või
sobimatute kasvutingimuste tõttu.
• Ümber tüve on peajuurtel või juurekaelal mitu puuseente viljakeha.
• Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab üle 1/2 juurekaela läbimõõdust.
Tüvi
1 skl / väga hea
• Püstine, sirge, liigiomase kuju ja jämedusega.
• Pole nähtavaid mädaniku- ega haigustunnuseid.
• Esinevad üksikud oksakrae kohalt tehtud lõikehaavad, mille läbimõõt on kuni 1/3
tüve läbimõõdust või väikesed mehaanilised vigastused.
2 skl / hea
• Esinevad mitmed väikesed või üksikud suuremad (haava läbimõõt kuni 1/2 tüve
läbimõõdust) mehaanilised vigastused või oksalõikehaavad.
• Esinevad paiksed mädanikukolded või väikesed tüveõõnsused.
• Esinevad lühikesed koorelõhed.
3 skl / rahuldav
• Koorevigastus hõlmab kuni 2/3 või puidu vigastus kuni 1/2 tüve ümbermõõdust.
• Tüvemädanik või õõnsus hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust.
• Mitmetüvelise puu harunemiskohas on vahele kasvanud koor.
• Esinevad korduvalt avanevad tüve- (külma-) lõhed.
• Tüvelõhedes või oksaasemetel esineb bakternõre.
• Esineb 1-2 noort puuseene viljakeha.
4 skl / halb
• Esinevad ulatuslikud koore- või puiduvigastused, mis võivad peatselt põhjustada
puu kuivamise või murdumise.
• Koores on tüve paindumise tagajärjel tekkinud värske piki- või ristilõhe, mis ilmselt
ulatub puidu sisse.
• Tüvede harunemiskohas on pikilõhed või puuseente viljakehad.
• Puuseente viljakehad kasvavad mitmes kohas ümber tüve või kasvab ühes kohas
mitmeid aastaid agressiivse seeneliigi viljakeha.
• Tüvemädanik või õõnsus on suurem kui 2/3 tüve läbimõõdust.
• Tüvi on liiga peenike võrreldes puu kõrgusega (puu kõrguse ja tüve läbimõõdu suhe
on suurem kui 50).
Võra
1 skl / väga hea
• Liigiomase struktuuri, tunnuste ja juurdekasvuga.
• Esinevad üksikud normikohaselt tehtud oksalõikehaavad.
• Võra alumises osas esinevad üksikud kuivanud oksad.
2 skl / hea
24
• Ladvavõrsete juurdekasv on kergelt pidurdunud.
• Üksikutel lehtedel, okastel või peentel võrsetel esinevad kahjustuste või haiguste
tunnused.
• Enamus lehti või okkaid on liigiomase värvuse ja suurusega.
• Võra all- ja keskosas esineb üksikuid kuivanud oksi.
3 skl / rahuldav
• Üksikud ladvaoksad on kuivanud või eemaldatud valede lõikusvõtetega.
• Üksikutel põhiokstel on kahjustuste või haiguste tunnused või on neid kahjustatud
valede lõikusvõtetega.
• Võrsete juurdekasv on pidurdunud ning võra on hõrenenud.
• Esineb murdunud oksi või oksatüükaid ja -rebendeid.
• Esinevad üksikud peened vahelekasvanud koorega kahvelharud või põhioksad.
4 skl / halb
• Üle 1/2 võrast on kuivanud või eemaldatud.
• Võrsete juurdekasv on lõppenud.
• Võra on kasvanud või lõigatud ühekülgseks.
• Esinevad jämedad vahelekasvanud koorega või muul põhjusel rebenemisohtlikud
harud või põhioksad.
• Enamus põhiokstest või lehestikust või okastest on kahjustuste või
haigustunnustega.
Puu seisundiklassid
1 seisundiklass (skl) – terve ja elujõuline puu
• Liigile omase kasvukuju ja tunnustega.
• Puuduvad nähtavad mädaniku- või haigustunnused.
• Võivad esineda üksikud kinnikasvavad mehaanilised vigastused või
oksalõikehaavad.
• Võivad esineda üksikud kuivanud oksad võra alumises osas.
2 skl – kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu
• Esinevad mikroorganismidest või kasvukeskkonnast või valest hooldusest tingitud
kasvuhäired ja paiksed kahjustuskolded, mis õige hoolduse korral ei halvenda puu
seisundit.
• Puu juurdekasv on kergelt pidurdunud.
• Kuivanud oksad esinevad võra alumises või keskosas.
3 skl – kahjustatud, väheneva elujõuga puu
• Üksikud ladvaoksad on kuivanud.
• Võra on hõrenenud.
• Kambiumi- või puiduvigastused on suuremad kui 1/3 tüve läbimõõdust.
• Tüvemädanik hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust.
• Kuni 1/3 juurestikust on pöördumatult kahjustatud või eemaldatud.
4 skl – tugevasti kahjustatud, ohtlik, surnud puu
• Enamus võrast või peajuurtest on tugevasti kahjustatud, eemaldatud või kuivanud.
• Tüvemädanik hõlmab üle 2/3 tüve läbimõõdust.
• Esinevad ulatuslikud juurte- või tüvevigastused, mis võivad põhjustada puu
murdumise.
• Puu on ohtlikult viltu vajunud või kuivanud.
25
PUUHOOLDUS JA RAIETÖÖDE LÜHENDITE SELGITUS
Planeeritud hooldus ja või raietööde lahtris toodud lühendid on koondtabelis märgitud
vastavalt Euroopa puuhoolduse nõukogu poolt koostatud juhendile, mis on eesti keeles
avaldatud 2012. aastal „Eesti Parkide Almanahhis 3“
● VT – Võra tõstmine – Puult mõnede alumiste okste eemaldamine, mida kõige
sagedamini tehakse alleedel umbekasvanud liikluskoridori puhastamiseks. Kuna
suure puu alumised oksad on tihti küllalt jämedad ning nende eemaldamisel tekib
tüvesse alati mädanikukolle, tuleb tüve juurest lõikamisele eelistada mõõdukat
lühendamist sobiva II järgu külgoksani (võra osalist vähendamist). Hoiduda tuleb ka allee
puude võra tasakaalustamisest, st tüve ühelt küljelt lõigates
pole vaja seda samavõrra teha teiselt poolt. Puude alla tuleb tagada vaba ruum
järgmiselt: ("Linnatänavad" EVS 843:2016)
○ sõidutee kohal min 4,6 m;
○ kegliiklustee või kõnnitee kohal min 2,8 m.
● VP – Võra puhastamine - Levinuim ja olulisim hooldustöö, millega tagatakse puu
ohutus inimestele ja materiaalsetele väärtustele. Pargipuu tuleb üle vaadata
(sõltuvalt selle asukohast) iga 5-10 (määratud märkuste lahtris) aasta järel ning
vajadusel lõigata välja kuivad, murdumisohtlikud ja kahjustatud oksad ning
ülearused vesivõsud.
● VH – Võra harvendamine - Okste valikuline väljalõikamine tihedavõralisest, ent
veel kasvujõus puult nii, et võra suurus ega haabitus oluliselt ei muutu. Oksastiku
välimise osa harvendamisel 5-10% võrra jõuab enam päikesevalgust maapinnale
ning lisavalgust ja õhku tuleb ka võrasse. See stimuleerib sisemist lehestikku,
mis omakorda muudab oksad koonilisemaks ja tugevamaks. Ka üksikute pikkade
külgokste või ladvaharude tuuletakistust ja murdumisohtu saab vähendada
oksatippude mõõduka harvendamisega.
● VV – Võra vähendamine – ladvaharude ja pikemate külgokste kärpimine sobiva
elu-jõulise külgoksani (tavaliselt kuni 20% võra mahust). Lõikusega tuleb
säilitada puu loomulik kasvukuju.
Noore puu lõikus - Lõikuse eesmärgiks on noorest puust õigete lõikusvõtetega
seisukindla ja ohutu (ühe läbiva tüvega) struktuuriga puu kujundamine. Topeltladva
eemaldamine või konkurentladva “dieedile” panemine, selle lühendamise ja
harvendamisega, eesmärgiga tulevikus topeltlatv eemaldada. Valida välja sobivad
külgoksad ning teha ka kergem võra harvendamine.
● Tugivööde paigaldamine – tüveharude ühendamine spetsiaalsete sidemetega,
millega välditakse väärtuslike puude lõhkirebenemist.
● LIKVIDEERITAV üksikpuu, põõsa, võsa eemaldamine
26
Lisa 3 Kudina allee pass, dendroloogilise hinnangu tabel
27
Lisa 4 Fotod alleest
Foto 1 Allee üks pool on säilinud paremini kui teine. Autor K. Niibo 2019
Foto 2 Vaade alleele lõuna suunas, esiplaanil puu nr 7. Autor K. Niibo. 2019
28
Foto 3 Allee moodustab tervikliku, tajutava alleeruumi. Vajalik on võsa eemaldamine
puude alt. Autor K. Niibo 2019
29
Lisa 5 Kooskõlastused
30
JOONISED
JOONIS 1 Dendroloogiline inventeerimine
31
Kudina mõ isa pargi allee
Teema: Kudina mõisa pargi allee
Saatja: Ville Tamm <
[email protected]>
Kuupäev: 25.04.2019 14:33
Saaja: "
[email protected]" <
[email protected]>
Tere
Tänan inventeerimisest teavitamisest.
Inventeeritav ala jääb ainult arheoloogiamälestise asulakoht (reg nr 9282) kaitsevööndisse.
Ehitismälestiste Kudina mõisa peahoone ja Kudina mõisa park ühisest kaitsevööndist jääb
inventeeritav ala välja.
Inventeerimise kooskõlastamine ei ole vajalik, saatke tehtud töö pärast valmimist
Muinsuskaitseametile teadmiseks.
01.05.2019 jõustub uus muinsuskaitseseadus. Lisainfot seaduse ja sellega kaasnevate muudatuste kohta leiate
Muinsuskaitseame kodulehelt - h ps://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uus-muinsuskaitseseadus
Muinsuskaitseamet viib ajavahemikus 17. aprill-15. mai läbi kümme seadust tutvustavat infotundi. Uue seaduse
tutvustamistele on oodatud kõik huvilised h ps://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uue-muinsuskaitseseaduse-
tutvustustuur
Head kevadet
Ville Tamm
Jõgevamaa nõunik
Muinsuskaitseameti nõustamisosakond
tel +372 5912 5880, +372 776 2264
Aia tn 2 48306 Jõgeva
[email protected]
www.muinsuskaitseamet.ee
Lehekü lg 1/1 06.05.2019 12:26
Lisa 3 Kudina allee pass, dendroloogilise hinnangu tabel
KUDINA MÕISA PARGI ALLEE PASS
ÜLDANDMED
Allee nimi Kudina allee
Aadress Kudina küla, Palamuse vald, Jõgeva maakond
Maanteeameti regioon Lõuna regioon
Tee nr 14137
Tee nimetus Jõgeva-Palamuse-Saare
KOONDANDMED ALLEE KOHTA
JUURED tk TÜVI tk VÕRA tk PUU TERVIKUNA tk MÄRKUSED tk
I Seisundiklass 36 I Seisundiklass 32 I Seisundiklass 36 I Seisundiklass 34 Ajalooline alleepuu: 0
II Seisundiklass 3 II Seisundiklass 3 II Seisundiklass 3 II Seisundiklass 3 Ohtlik liiklusele: 1
III Seisundiklass 1 III Seisundiklass 4 III Seisundiklass 1 III Seisundiklass 3 Lisauuringute vajadus: 0
IV Seisundiklass 0 IV Seisundiklass 1 IV Seisundiklass 0 IV Seisundiklass 0 Üksikpuud: 40 Puude grupid: 0
PUITTAIMEDE LIIGILINE KOOSSEIS
tk tk tk tk
Raagremmelgas Harilik vaher Arukask Hall lepp
1 2 33 4
I tähtsuse hooldustööd Tk II tähtsuse hooldustööd (3. aastal) Tk III etapi hooldustööd (8. aastal) Tk
Uus ülevaatus ja teha vajaduspõhistelt uued hooldustööde
Võra tõstmine (VT): 1
31 ettepanekud:
Võra puhastamine (VP): 1 Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada vaid
tuleb need üle vaadata ja teha hooldustööde ettepanekud 40
LIKVIDEERIDA kõrval olev väiksem puu: 4
ainult nendele puudele, mis vajavad sekkumist.
LIKVIDEERIDA kogu alleeruumis võsa (m2): 1514
LIKVIDEERIDA: 7
Kokku: 43 Kokku: 1 Kokku: 40
7YHOlELP}}W
1LPHWXVHHVWL $MDORROLQHDOOHSXX 9}UDXODWXV -XXUWH 9}UD /LLNOXVRKXW
FP P 0lUNXVHGMD,WlKWVXVHKRROGXVW||G
NHHOHV HLMDK 0DDQWHHVW VHLVXNRUG VHLVXNRUG XV HLMDK
N}UJXVHOW
-UN SDUHPDOHPQWVW
QU YDVDNXOHPDDQWHH
1LPHWXVODGLQD 3XXGH VXXQDVPQWVW 7YH 3XX /LVDXXULQJX
3XXN}UJXV P 0lUNXVHGMD,,WlKWVXVHKRROGXVW||G
NHHOHV JUXSSNVLNSXX HHPDOH VHLVXNRUG VHLVXQG G HLMDK
3XXRQLGDVXXQDVNDOGXRNVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXG
$UXNDVN HL HL
O}LNHSLQQDGRNVDWNDG 97.RJXDOOHHUXXPLVWXOHEOLNYLGHHULGDLVHWHNNHOLQHY}VD
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
+DULOLNYDKHU HL HL 97
$FHUSODWDQRLGHV NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 97.}UYDOROHYUHPPHOJDV G /,.9,'((5,'$
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
3XXRQLGDVXXQDVNDOGXPN}UJXVHOWKDUXQHENDKHNV97.}UYDOROHYNDKHKDUXOLQHUHPPHOJDV
$UXNDVN HL HL
G /,.9,'((5,'$
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
5DDJUHPPHOJDV HL MDK .DKHKDUXOLQHSXX.RSUDSRROWRQMXXUHNDHOOlELQlULWXG/,.9,'((5,'$
6DOL[FDSUHD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 97.}UYDOROHYDGUHPPHOJDG G /,.9,'((5,'$
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 3XXNDVYDEWUXXELSHDO97.}UYDOROHYUHPPHOJDV/,.9,'((5,'$
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL 9DDGDWDSXXOHXXHVWLNROPHDDVWDSlUDVW WHLVHWlKWVXVHKRROGXVW||GHHWDSLV
$UXNDVN HL HL 3XXNDVYDENUDDYLNDOGDOMDRQWXJHYDOWOllQHVXXQDVNDOGX/,.9,'((5,'$
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
+DOOOHSS HL HL 97
$OQXVLQFDQD NVLNSXX HL
-XXUHNDHODMDWYHYLJDVWXVHG3XXDVXENOODOWNLOlKHGDOPDDQWHHOH2NVLRQWHHNRULGRULVW
+DOOOHSS
HL HL HHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXGO}LNHSLQQDGRNVDWNDG /,.9,'((5,'$
$OQXVLQFDQD NVLNSXX HL
+DOOOHSS HL HL .DKHKDUXOLLQHNDOGXVSXX/,.9,'((5,'$
$OQXVLQFDQD NVLNSXX HL
9}UDVNXLYLMDPXUXGQXGRNVL2NVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXG
+DOOOHSS
HL HL O}LNHSLQQDGRNVDWNDG 3XXDVXEPDDQWHHOHOLLJDOlKHGDO/,.9,'((5,'$
$OQXVLQFDQD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL PN}UJXVHOWKDUXQHENROPHNV97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 97
7YHOlELP}}W
1LPHWXVHHVWL $MDORROLQHDOOHSXX 9}UDXODWXV -XXUWH 9}UD /LLNOXVRKXW
FP P 0lUNXVHGMD,WlKWVXVHKRROGXVW||G
NHHOHV HLMDK 0DDQWHHVW VHLVXNRUG VHLVXNRUG XV HLMDK
N}UJXVHOW
-UN SDUHPDOHPQWVW
QU YDVDNXOHPDDQWHH
1LPHWXVODGLQD 3XXGH VXXQDVPQWVW 7YH 3XX /LVDXXULQJX
3XXN}UJXV P 0lUNXVHGMD,,WlKWVXVHKRROGXVW||G
NHHOHV JUXSSNVLNSXX HHPDOH VHLVXNRUG VHLVXQG G HLMDK
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
0XUGXQXGRNVULSXEPDDQWHHNRKDO2NVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXG
$UXNDVN
HL HL O}LNHSLQQDGRNVDWNDG 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 2NVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXGO}LNHSLQQDGRNVDWNDG 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
2NVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXGO}LNHSLQQDGRNVDWNDG KHSRROQH
$UXNDVN
HL HL Y}UD97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL $OODMllQXG/,.9,'((5,'$
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 93
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 2NVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXGO}LNHSLQQDGRNVDWNDG 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 93
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 2NVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXGO}LNHSLQQDGRNVDWNDG 93
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
PN}UJXVHOWKDUXQHENDKHNV2NVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXG
$UXNDVN
HL HL O}LNHSLQQDGRNVDWNDG 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 3XXNHUJHOWS}KMDSRROHNDOGXKHSRROQHY}UD
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 2NVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXGO}LNHSLQQDGRNVDWNDG 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 7YHHVLPHQHPHHWHURQHEDSURSRUWVLRQDDOVHOWMlPH
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 2NVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXGO}LNHSLQQDGRNVDWNDG 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 2NVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXGO}LNHSLQQDGRNVDWNDG 97
7YHOlELP}}W
1LPHWXVHHVWL $MDORROLQHDOOHSXX 9}UDXODWXV -XXUWH 9}UD /LLNOXVRKXW
FP P 0lUNXVHGMD,WlKWVXVHKRROGXVW||G
NHHOHV HLMDK 0DDQWHHVW VHLVXNRUG VHLVXNRUG XV HLMDK
N}UJXVHOW
-UN SDUHPDOHPQWVW
QU YDVDNXOHPDDQWHH
1LPHWXVODGLQD 3XXGH VXXQDVPQWVW 7YH 3XX /LVDXXULQJX
3XXN}UJXV P 0lUNXVHGMD,,WlKWVXVHKRROGXVW||G
NHHOHV JUXSSNVLNSXX HHPDOH VHLVXNRUG VHLVXQG G HLMDK
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
7YHYLJDVWXVHG2NVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXGO}LNHSLQQDG
$UXNDVN
HL HL RNVDWNDG 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 2NVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXGO}LNHSLQQDGRNVDWNDG 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 2NVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXGO}LNHSLQQDGRNVDWNDG 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
$UXNDVN HL HL 2NVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXGO}LNHSLQQDGRNVDWNDG 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
PN}UJXVHOWKDUXQHENDKHNV2NVLRQWHHNRULGRULVWHHPDOGDWXGPLWWHVRELYDOYLLVLO QlULWXG
$UXNDVN HL HL O}LNHSLQQDGRNVDWNDG 97
%HWXODSHQGXOD NVLNSXX HL
+DULOLNYDKHU HL HL 0LWPHKDUXOLQH/,.9,'((5,'$
$FHUSODWDQRLGHV NVLNSXX HL
Hankija nimi: MAANTEEAMET Riigihanke nimetus: Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020 TEHNILINE KIRJELDUS Luua mõisapargi allee Üldist Maanteeamet on kohustatud tagama liiklusohutust riigimaanteedel ning korraldama maaomanikuna kaitsealuste objektide säilimise ning aja- ja asjakohase hoolduse (LKS § 12, § 17, MuKS § 16). Käesoleva hankega tellitakse alleedele hooldustööd , vastavalt eelnevalt koostatud kaitsealuste alleede inventeerimis - ja hoolduskavadele Jõgevamaa riigimaanteedel 2019.a . HANKE OBJEKTID Jrk nr Objekt Hoolduskava 1 Luua mõisapargi allee hoolduslõikus Vt Lisa 1 HOOLDUSTÖÖD Hooldustööde tegijal peab vastutav töötaja vastama vähemalt arboristi tase 4. Teostatavad alleede hooldustööd on välja toodud iga hoolduskava juures . Hangitavad hooldustööde mahud on kajastatud ka “K ululoendis “ . Tööde teostamisel juhinduda “Kululoendi“ mahtudest , mille alusel toimub akteerimine . Akteeritakse tegelikkuses teostatud töömahud. Hooldustööd koosnevad järgmistest osadest: Võra hoolduslõikus (sh.puhastamine,tõstmine,vähendamine) ; Üksikpuude langetamine koos kändude freesimise või juurimiseg a ; Raietööde käigus ei tohi vigastada säilitamisele kuuluvaid puid ja põõsaid. Tehnika kasutamisel tekkinud pinnakahjustusega aladel taastatakse endine olukord pinna planeerimise, kasvumulla paigalduse ja murukülviga. Puud, mis kuuluvad raiumisele ja freesimisele – puud freesida võimalikult maapinna lähedalt (maapind peab olema selles kohas hiljem niitmistraktoriga niidetav) . Raiejäätmed (kogu raiutud puit koos maha langenud okstega, mis on pikemad kui 0,5 m ja/või on jämedamad kui 2 cm ) tuleb iga tööpäe va lõpuks koristada/kuhjata viisil, et see ei ohustaks teedel liiklejaid . Raiutavad puud võib vaheladustada ettenähtud kohtades, kooskõlastatult T ellija ja maaomanikuga . Raietööde käigus on sõidutee katte ning tugipeenra kahjustamine keelatud. Sõidutee katte ja/või sõidutee peenra lõhkumise korral on T öövõtja kohustatud oma kuludega tekitatud kahjud likvideerima. Tööde teostamise eelselt kavandatud tegevus kooskõlastada Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseametiga. Töövõtja vastutab keskkonnakaitse eest objekti l ja selle kõrval. Tööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik tööd tuleb teostada järgides Eesti Vabariigis kehtestatud keskkonnaalaseid nõudeid/õigusakte jms. Tööde teostamise eelselt Töövõtjal kooskõlastada tegevus piirinaabritega, kelle maaüksus e l on ettenähtud teostada hooldusraiet. Tööde teostamise eelselt teavitada /informeerida kohalikku omavalitsust kavandatud töödest , k.a Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskust (läbi Maanteeameti e-teeninduse või
[email protected] edastada info ) . Töövõtja ja Tellija teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest tehnilises kirjelduses ning abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Raadamise ja üksikpuude langetamise tulemusena saadav metsamaterjal on riigi vara ja tuleb üle anda Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). Enne raie algust tuleb RMK tööjuhiga kokku leppida, milliseid metsamaterjali sortimente toodetakse ja kuhu raiutud metsamaterjal kokku veetakse (veomaa kuni 1 0 km objekti piiridest). Metsamaterjal, mis ei ole edasi käideldav – selle utiliseerimise teostab Töövõtja. Edasi mitte käideldava metsamaterjali jäätmete põletamine tööalal on keelatud. Liikluskorraldus objektil Liikluskorralduse eest objektil vastutab Töövõtja, kes peab tagama kohapealse ohutuse, ühiskondliku transpordi läbipääsu ja kodanikel e ligipääsu oma kinnistutele tööde teostamise ajal. T ööde aegne ajutine liikluskorraldus tuleb enne töödega alustamist Töövõtjal kooskõlastada Maanteeametiga. Liikluse korraldamisel tööde ajal juhinduda Majandus- ja taristuministri 13. juuli 201 8 . a määrusest nr 43 „ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ” ja Maanteeameti peadirektori 14.11.2018 . a käskkir jast nr 1-2/18/458 „ Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “. Lisa 1 : Luua mõisapargi allee hooldus kava
1Ta
2Sa
112Sa
3Ta
111Sa
4Ta 110Ta
5Ta 109Ta
7Ta 6Ta
8Ta 108Ku
9Ta 107Sa
10Ta
106Ku
11Ta
105Sa
12Ta 104Sa
13Ta 103Ku
102Sa
14Ta 101Sa
15Ta
100Sa
16Ta
99Ta
17Va 98Ta
97Ta
18Ta 96Sa
95Sa
19Ta 94Ta
93Sa
92Pi
91Ta
90Ku
20Ja
89Ta
21Ta
88Sa
87Sa
22Ta
86Sa
85Sa
84Sa
23Va 83Ta
24Ta
25Ta
82Sa
26Ta
81Ku
27Ta
80Ta
79Sa
28Ta 78Ta
77Sa
29Ta
30Ja 76Ku
75Ku
31Ta 74Ta
32Ku
73Ta
72Ta
33Ta 71Ta
34Ta 70Pi
69Sa
35Ta
68Ta
67Ta
36Ta 66Va
65Ta
37Ta 64Ku
63NLSi
38Ta 62NLSi
61NLSi
39Ta 60Ta
59Pi
58NLSi
57NLSi
56NLSi
40NlSi
55Ta
54Va
41NLSi
53Ku
52Ta
51Ta
50Ku
49Ta TINGMÄRGID
48Ta
I SEISUNDIKLASS (Terve ja elujõuline puu)
47Ku
42Ta 46Ku
II SEISUNDIKLASS (Kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu)
45Ta III SEISUNDIKLASS (Kahjustatud, väheneva elujõuga puu)
43Ta 44Ta IV SEISUNDIKLASS (Tugevasti kahjustatud/ohtlik/surnud puu)
1 PUU NUMBER
Va PUU LIIK (Lühend)
LIKVIDEERITAV PUU
(põõsaste/võsa likvideerimise info vaata inventeerimise tabel MÄRKUSTE ja HOOLDUSTÖÖDE lahter !!)
MÄRKUSED:
1) Geodeesia EIK Infrakonsult OÜ, töö nr.GIK-1901-04. Teostatud 18.02.2019.a.
2) Ajaloolised alleepuud on joonisel tähistatud punast värvi numbrite ja viitadega
3) Käesolev joonis on loetav koos dendroloogilise inventeerimise tabeli ja hoolduskavaga seletuskirjaga !
4) Likvideerimise ja hooldustööde seletused vaata inventeerimise tabeli MÄRKUSTE lahtrist !
Projekti nimetus: Töö nr:
OÜ Hüüp LUUA MÕISA PARGI ALLEE DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE, 2019-20
Reg.kood 14149160 HOOLDUSKAVA
Riia mnt 60a-2, Pärnu, 80020 Leht nr:
tel. +372 516 1593, e-mail
[email protected]
Objekti aadress: 1
RIIGITEE 14206 NAVA-LUUA-PALAMUSE TEE Staadium:
OK Acer OÜ
Reg.kood 12952929
LUUA KÜLA, JÕGEVA VALD, JÕGEVA MAAKOND -
Paju tn 7, Audru alevik, Pärnu, Pärnu mk, 88301
tel. +372 5047 811, e-mail
[email protected] Tellija:
Maastikuarhitekt Kati Niibo (OÜ Hüüp) MAANTEEAMET Mõõtkava:
Joonestaja Pärt Põltsam (OÜ Mastlop)
Välitööd Sulev Järve Joonise nimetus:
DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE 1:500
Arborist Arne Oad (OK Acer OÜ)
Luua mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik tamm ei 40 1 1 ei Võras mõned peened kuivad oksad, kasvab teest eemal, VP pole vajalik.
1 5-3-5-4
Quercus robur üksikpuu 18 1 1 ei
Harilik saar jah 48 1 3 ei Haruneb 7 m kõrgusel kaheks. Võras palju kuivi oksi. VP.
2 5-3-5-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 21 1 2 ei Jälgida seisundit
Harilik tamm jah 44 1 2 ei Võras kuivad oksad. VP.
3 2-3-3-2
Quercus robur üksikpuu 20 1 2 ei
Harilik tamm ei 36 1 2 ei Tüvel koorevigastused. Võras kuivad oksad, kasvab teest eemal, VP pole vajalik.
4 1-2-1-1
Quercus robur üksikpuu 18 2 2 ei
Vanal lõikehaaval 7 m kõrgusel tammekaku viljakeha, sellest allapoole koorevigastus. Võra
jah 50 1 2 ei
5 Harilik tamm 7-1-5-2 ühepoolne, tee kohal. Võras mõned peened kuivad oksad. VP; VV.
Quercus robur üksikpuu 20 3 3 ei Jälgida seisundit
Harilik tamm ei 37 1 2 ei Võra väga väike, mõned kuivad oksad
6 1-2-1-1
Quercus robur üksikpuu 18 1 2 ei
Harilik tamm jah 82 1 1 ei Haruneb 6 m kõrgusel kaheks, võras mõned peened kuivad oksad. VP.
7 5-3-8-3
Quercus robur üksikpuu 23 1 1 ei
Harilik tamm ei 40 1 2 ei
8 1-2-1-3
Quercus robur üksikpuu 20 1 2 ei
Harilik tamm jah 54 1 1 ei Tüve ülaosas väike õõnsus.
9 6-6-7-4
Quercus robur üksikpuu 22 2 1 ei
Harilik tamm ei 37 1 1 ei Natuke kaldus tee poole.
10 1-2-2-3
Quercus robur üksikpuu 18 1 1 ei
Harilik tamm jah 51 1 1 ei
11 3-4-8-3
Quercus robur üksikpuu 21 1 1 ei
Laia hõreda võraga, haruneb 7 m kõrgusel kaheks, üks haru murdunud puu nr 14 latva, see
ei 60 1 2 ei
12 Harilik tamm 3-8-2-7 eemaldada. VP.
Quercus robur üksikpuu 22 1 2 ei Jälgida seisundit, vajadusel VV
Harilik tamm jah 45 1 2 ei Tüvel jäme kuiv oksatüügas, sellest allapoole pikk koorevigastus, mõned kuivad oksad. VP.
13 1-2-4-0
Quercus robur üksikpuu 20 2 2 jah Resistograafi uuring tüüka juurest, vajadusel VV.
Harilik tamm ei 48 1 2 ei
14 1-5-3-5
Quercus robur üksikpuu 18 1 2 ei
Harilik tamm ei 31 1 2 ei
15 1-3-1-2
Quercus robur üksikpuu 17 1 2 ei
Harilik tamm jah 48 1 1 ei 4 m kõrgusel suundub jäme külgoks tee kohale. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
16 4-5-5-4
Quercus robur üksikpuu 20 1 1 ei
Harilik vaher ei 15 1 1 ei Ilus noor puu
17 3-3-2-2
Luua mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
17 3-3-2-2
Acer platanoides üksikpuu 8 1 1 ei Tulevikus kasvavad alleepuude võrasse. LIKVIDEERIDA.
Harilik tamm ei 70 1 1 ei
18 6-6-4-4
Quercus robur üksikpuu 23 1 1 ei
Harilik tamm jah 73 1 1 ei Tüvel välgutabamusest pikk koorevigastus. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
19 5-8-7-3
Quercus robur üksikpuu 23 2 1 ei Jälgida pikkade harude seisundit.
Harilik jalakas ei 21 1 1 ei Tammede vahel
20 2-3-2-3
Ulmus glabra üksikpuu 11 1 1 ei Tulevikus kasvab alleepuude sisse. LIKVIDEERIDA.
Harilik tamm ei 43 1 1 ei
21 3-2-5-3
Quercus robur üksikpuu 21 1 1 ei
Juurekaelal väike tüvevigastus, 8 m kõrgusel väike õõnsus. Võras mõned peened kuivad
jah 38 1 1 ei
22 Harilik tamm 2-2-2-2 oksad. VP.
Quercus robur üksikpuu 21 1 1 ei
Harilik vaher ei 20 1 1 ei Tamme all. LIKVIDEERIDA.
23 4-2-3-2
Acer platanoides üksikpuu 11 1 1 ei
Harilik tamm ei 46 1 1 ei
24 5-4-3-4
Quercus robur üksikpuu 24 1 1 ei
Natuke kaldus tee poole, juurekaelal mädanik. Vajalik teostada resistograafi uuring. 3 m
ei 60 2 2 ei
25 Harilik tamm 1-5-4-2 kõrgusel väike õõnsus. Võras suured kuivad oksad. VP.
Quercus robur üksikpuu 20 2 2 jah Jälgida seisundit.
Tüves võrani ulatuv vana vigastus. Vajalik teostada resistograafi uuring. Latv kaldus tee poole.
jah 58 1 2 jah
26 Harilik tamm 2-3-4-2 Mõned kuivad oksad. VP; VV.
Quercus robur üksikpuu 20 3 3 jah Jälgida seisundit.
Harilik tamm ei 64 1 1 ei Tüve allosas vana tüvelõhe.
27 4-4-3-5
Quercus robur üksikpuu 21 2 1 ei
Harilik tamm ei 44 1 1 ei Juurekaelal väike vana vigastus. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
28 1-4-4-3
Quercus robur üksikpuu 23 1 1 ei
Harilik tamm jah 55 1 1 ei Juurekaelal ja tüve allosas väike vana vigastus. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
29 2-4-5-5
Quercus robur üksikpuu 22 2 1 ei
Harilik jalakas ei 15, 27 2 1 ei Haruneb 0,5 m kõrgusel kaheks. juurekaelal väike õõnsus. Tamme all. LIKVIDEERIDA.
30 4-3-2-3
Ulmus glabra üksikpuu 12 1 1 ei
Tüve allosas väike vigastus. 7 m kõrgusel väike õõnsus. Võras mõned peened kuivad oksad.
jah 59 1 1 ei
31 Harilik tamm 5-2-3-3 VP.
Quercus robur üksikpuu 23 2 2 ei
Harilik kuusk ei 60 1 1 ei Tamme kõrval, alleeruumi kõrgeim puu.
32 3-3-3-3
Picea abies üksikpuu 29 1 1 ei
Harilik tamm jah 56 2 1 ei Tüve allosas vana tüvevigastus. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
33 3-5-4-4
Luua mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
33 3-5-4-4
Quercus robur üksikpuu 23 2 2 jah Uurida mädaniku ulatust juurekaelal.
Harilik tamm jah 55 1 1 ei Tüve allosas vana väike vigastus. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
34 6-5-4-4
Quercus robur üksikpuu 24 1 1 ei
Harilik tamm ei 54 1 1 ei
35 5-6-3-5
Quercus robur üksikpuu 22 1 1 ei
Harilik tamm jah 70 1 1 ei Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
36 3-9-4-4
Quercus robur üksikpuu 23 1 1 ei
Harilik tamm jah 60 1 1 ei Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
37 4-3-5-4
Quercus robur üksikpuu 21 1 1 ei
Harilik tamm ei 50 1 1 ei Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
38 2-4-4-3
Quercus robur üksikpuu 21 1 1 ei
Tüve allosas on vesivõsudest kasvanud oksad, mis ulatuvad liikluskoridori. Võras mõned
jah 48 1 1 ei
39 Harilik tamm 2-2-2-2 peened kuivad oksad. VP; VT.
Quercus robur üksikpuu 19 1 1 ei
Siberi nulg ei 29 1 1 ei Ilus noor puu
40 2-2-2-2
Abies sibirica üksikpuu 16 1 1 ei
Siberi nulg ei 27, 32 1 1 ei Kaks puud lähestikku
41 2-2-2-2
Abies sibirica puude grupp 11, 13 1 1 ei
Tüve allosas on vesivõsudest kasvanud oksad, mis ulatuvad liikluskoridori. Võras mõned
jah 66 1 1 ei
42 Harilik tamm 2-4-3-4 peened kuivad oksad. VP; VT.
Quercus robur üksikpuu 23 1 1 ei
Tüve allosas on vesivõsudest kasvanud oksad, mis ulatuvad liikluskoridori. Võras mõned
jah 64 1 1 ei
43 Harilik tamm 5-6-5-5 peened kuivad oksad. VP; VT.
Quercus robur üksikpuu 22 1 1 ei
Harilik tamm jah 52 1 2 ei Tüve allosas vana tüvelõhe. Võras kuivad oksad. VP.
44 6-2-2-3
Quercus robur üksikpuu 21 1 1 ei
Ülal võraharude vahel oksatüügas, millest võib olla tekkinud mädanik.Võras mõned peened
jah 40 1 2 ei
45 Harilik tamm 5-2-3-4 kuivad oksad. VP.
Quercus robur üksikpuu 22 1 1 jah Uurida harudevahelist ühendust.
Harilik kuusk ei 18, 30 1 4 ei Haruneb kännust kaheks, väiksem haru kuivanud. LIKVIDEERIDA.
46 2-1-2-1
Picea abies üksikpuu 20 4 4 ei
Harilik kuusk ei 40 2 4 ei Võra hõrenenud, kuivamas.
47 2-2-2-2
Picea abies üksikpuu 24 1 4 ei LIKVIDEERIDA.
Harilik tamm jah 42 3 4 jah Peaaegu kuivanud, ladvas 1 elus oks. LIKVIDEERIDA.
48 2-1-2-2
Quercus robur üksikpuu 22 4 4 ei
Harilik tamm jah 44 1 1 ei Tüve allosas vana tüvelõhe. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
49 5-2-3-3
Luua mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
49 5-2-3-3
Quercus robur üksikpuu 23 2 1 ei
Harilik kuusk ei 30 2 3 ei Peajuur vigastatud, võra hõrenenud.
50 2-2-2-2
Picea abies üksikpuu 17 1 3 ei Jälgida seisundit, vajadusel raiuda.
Harilik tamm ei 30 1 1 ei
51 1-1-3-1
Quercus robur üksikpuu 17 1 1 ei
Harilik tamm jah 56 1 1 ei Haruneb 7 m kõrgusel kaheks. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
52 6-4-2-5
Quercus robur üksikpuu 24 1 1 ei
Harilik kuusk ei 20, 26 1 1 ei 2 puud
53 2-2-2-2
Picea abies puude grupp 14, 15 1 1 ei
Haruneb 3 m kõrgusel kaheks, tüveõõnsus ja ulatuslik mädanik (vahtratarjak), ohtlik.
Harilik vaher ei 76 2 2 jah
54 5-4-3-3 LIKVIDEERIDA.
Acer platanoides üksikpuu 23 4 4 ei
Tüvevõsudest kasvanud oksad on madalal tee kohal - VT. Võras mõned peened kuivad oksad.
jah 40 1 1 ei
55 Harilik tamm 2-2-2-2 VP.
Quercus robur üksikpuu 21 1 1 ei
Siberi nulg ei 26 1 4 ei Kuivamas. LIKVIDEERIDA.
56 läbim 1m
Abies sibirica üksikpuu 23 1 4 ei
Siberi nulg ei 26 1 4 ei Kuivamas. LIKVIDEERIDA.
57 läbim 1,5m
Abies sibirica üksikpuu 20 1 4 ei
Siberi nulg ei 39 1 1 ei Tüvi natuke kaldus.
58 1-1-1-2
Abies sibirica üksikpuu 24 1 1 ei
Harilik pihlakas ei 17 1 2 ei Võra ühekülgne, hõrenenud.
59 1-1-1-1
Sorbus aucuparia üksikpuu 11 1 2 ei Jälgida seisundit.
Tüvevõsudest kasvanud oksad on madalal tee kohal. Võras mõned peened kuivad oksad. VP;
ei 30 1 1 ei
60 Harilik tamm 3-1-2-2 VT.
Quercus robur üksikpuu 19 1 1 ei
Siberi nulg ei 45 2 2 ei Peajuurel vana vigastus. väga kõrgelt laasunud.
61 2-2-2-2
Abies sibirica üksikpuu 27 1 2 ei Jälgida seisundit.
Siberi nulg ei 34 1 2 ei Tüve allosas vigastus, kasvab tamme kõrval. LIKVIDEERIDA.
62 2-2-2-2
Abies sibirica üksikpuu 22 2 2 ei
Siberi nulg ei 33 2 1 ei Natuke kaldus, juurekaelal väike õõnsus.
63 1-1-1-1
Abies sibirica üksikpuu 25 1 1 ei
Harilik kuusk ei 32 1 2 ei Kuusk alt laasunud, all kasvab noor vaher, see esialgu säilitada.
64 2-2-2-2
Picea abies puude grupp 24 1 2 ei
Harilik kuusk ei 50 1 1 ei Peajuurtel väikesed vigastused.
64a 4-3-3-3
Luua mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
64a 4-3-3-3
Picea abies üksikpuu 26 1 1 ei Jälgida seisundit.
Harilik tamm jah 50 2 1 ei Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
65 2-2-4-3
Quercus robur üksikpuu 20 1 1 ei
Harilik vaher ei 20 1 1 ei Tammede vahel.
66 3-3-3-2
Acer platanoides üksikpuu 11 1 1 ei Hakkab segama tammede kasvu. LIKVIDEERIDA.
Harilik tamm jah 47 1 1 ei Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
67 5-1-4-4
Quercus robur üksikpuu 22 1 1 ei
Harilik tamm jah 60 1 1 ei Tüve allosas vanad tüvelõhed. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
68 5-2-4-5
Quercus robur üksikpuu 22 2 2 ei
Harilik saar ei 30 1 1 ei Haruneb 7 m kõrgusel kaheks, all kasvab noor vaher.
69 4-2-2-3
Fraxinus excelsior puude grupp 20 2 1 ei Vaher hakkab segama väärtuslikemate puude kasvamist. LIKVIDEERIDA.
Harilik pihlakas ei 16 1 1 ei Tüvel vanad koorevigastused.
70 1-2-2-1
Sorbus aucuparia üksikpuu 10 3 2 ei Jälgida seisundit.
Harilik tamm jah 64 1 1 ei Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
71 2-4-3-5
Quercus robur üksikpuu 22 1 1 ei
Vanadest oksahaavadest on tekkinud väikesed mädanikukolded. Võras mõned peened kuivad
jah 50 1 2 ei
72 Harilik tamm 2-2-2-3 oksad. VP.
Quercus robur üksikpuu 22 2 2 ei Jälgida seisundit.
Haruneb 4 m kõrgusel kaheks, sellest allapoole tuleb vana tüvelõhe. Tammekaku viljakeha ca
jah 65 1 1 ei
73 Harilik tamm 4-4-3-4 9 m kõrgusel. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
Quercus robur üksikpuu 23 2 2 ei Jälgida seisundit
Ladvaharu murdunud, tee kohale kasvanud harus mädanik - lisauuringu tulemuse põhjal
jah 58 1 3 jah
74 Harilik tamm 6-2-2-4 sidumine või raiumine. Võras mõned kuivanud oksad. VP; VV.
Quercus robur üksikpuu 23 2 3 jah
Harilik kuusk ei 30 1 1 ei Kuuse all noor vaher, perspektiivitu. LIKVIDEERIDA.
75 4-2-2-2
Picea abies puude grupp 18 1 1 ei
Harilik kuusk ei 30 1 1 ei
76 2-2-2-2
Picea abies üksikpuu 18 1 1 ei
Harilik saar ei 34 1 1 ei Juurekaelal väike koorevigastus. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
77 2-2-4-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 22 1 1 ei
Harilik tamm ei 30 1 1 ei Tüve allosas vana tüvelõhe.
78 2-2-2-2
Quercus robur üksikpuu 20 1 1 ei
Harilik saar ei 34 1 3 ei Natuke kaldus tee poole. Võras suured kuivad oksad, kasvab teest eemal.
79 2-2-2-2
Fraxinus excelsior üksikpuu 22 1 2 ei
Harilik tamm ei 30 1 2 ei Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
80 1-2-2-2
Luua mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
80 1-2-2-2
Quercus robur üksikpuu 20 1 2 ei
Harilik kuusk ei 35 1 1 ei
81 2-2-2-2
Picea abies üksikpuu 16 1 1 ei
Harilik tamm ei 50 4 4 ei 8 m kõrgune tüügas. Jälgida seisundit ja raiuda enne, kui murdub. LIKVIDEERIDA.
81a -
Quercus robur üksikpuu 8 4 4 ei
Harilik saar ei 40 2 1 ei Juurekaelal õõnsus. Võras mõned peened kuivad oksad, kasvab teest eemal.
82 4-3-3-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 22 1 1 ei
Harilik tamm jah 70 1 1 ei Tüves oksalõikusest tekkinud väike mädanikukolle. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
83 7-6-2-4
Quercus robur üksikpuu 22 2 1 ei
Harilik saar ei 40 1 1 ei
84 4-2-1-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 23 1 1 ei
Harilik saar ei 44 1 4 ei Saaresurma kahjustus, kuivamas. LIKVIDEERIDA.
85 1-1-1-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 22 1 4 ei
Harilik saar jah 44 1 3 ei Saaresurma kahjustus, võras suured kuivad oksad. VP.
86 2-3-2-2
Fraxinus excelsior üksikpuu 22 1 3 ei Jälgida seisundit.
Harilik saar ei 40 1 2 ei Võras mõned kuivad oksad, kasvab teest eemal.
87 2-3-1-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 23 1 1 ei
Harilik saar ei 42 1 1 ei
88 4-4-1-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 23 1 1 ei
Harilik tamm jah 62 1 2 ei Tüve allosas 4 m kõrguseni ulatuv tüvevigastus. Võras mõned peened kuivad oksad. VP; VV.
89 6-2-3-8
Quercus robur üksikpuu 22 2 2 ei
Harilik kuusk ei 38 1 1 ei
90 2-2-2-2
Picea abies üksikpuu 23 1 1 ei
Tüvevõsudest kasvanud oksad ulatuvad liikluskoridori. Võras mõned peened kuivad oksad.
jah 55 1 1 ei
91 Harilik tamm 5-2-3-7 VP; VT.
Quercus robur üksikpuu 22 1 1 ei
Harilik pihlakas ei 18 1 1 ei Alt laasunud.
92 1-2-1-1
Sorbus aucuparia üksikpuu 14 1 1 ei
Juurekaelal mädanikukolded, teha RESI-uuring. Saaresurma kahjustus võras kuivad oksad.
Harilik saar jah 62 2 3 ei
93 3-5-3-4 VP.
Fraxinus excelsior üksikpuu 23 1 3 jah Jälgida seisundit
Harilik tamm ei 40 4 4 ei 7 m kõrgune kuiv tüügas, jälgida seisundit ja raiuda enne kui murdub. LIKVIDEERIDA.
94 -
Quercus robur üksikpuu 7 4 4 ei
Harilik saar ei 30 1 2 ei Võras mõned kuivad oksad. VP. Kõrval seisab kuivanud kuusk - LIKVIDEERIDA.
95 2-2-2-2
Fraxinus excelsior puude grupp 23 1 1 ei
Luua mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik saar ei 36 1 2 ei Võras mõned kuivad oksad - VP.
96 1-1-1-1
Fraxinus excelsior üksikpuu 23 1 2 ei
Harilik tamm jah 44 1 1 ei Tüve allosas vanad kinnikasvanud tüvelõhed. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
97 2-2-2-2
Quercus robur üksikpuu 22 1 1 ei
Haruneb 6 m kõrgusel kaheks, harude vahel ilmselt lõhe, vajalik lisauuring toestusvajaduse
jah 60 1 2 ei
98 Harilik tamm 3-7-5-3 määramiseks. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
Quercus robur üksikpuu 23 2 2 jah Jälgida seisundit.
Harilik tamm jah 42 2 1 ei Tüve allosas vana vigastus, juurekaelal mädanik - vajalik RESI-uuring.
99 2-2-2-2
Quercus robur üksikpuu 20 2 2 jah Jälgida seisundit.
Harilik saar ei 42 1 2 ei Võras kuivad oksad. Kasvab teest eemal.
100 2-2-1-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 22 1 2 ei
Harilik saar jah 52 1 2 ei Tüvel vähihaavandid. Võras mõned kuivad oksad. VP.
101 5-5-5-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 23 2 2 ei
Harilik saar ei 16 1 2 ei Allajäänud
102 1-1-1-1
Fraxinus excelsior üksikpuu 11 2 2 ei LIKVIDEERIDA.
Harilik kuusk ei 40 1 2 ei Võra hõrenenud, latv kõrvaloleva saare poolt kahjustatud.
103 2-2-2-2
Picea abies üksikpuu 19 1 2 ei Jälgida seisundit, vajadusel raiuda.
Harilik saar ei 42 1 2 ei Alt laasunud, väike võra
104 2-2-2-2
Fraxinus excelsior üksikpuu 22 1 1 ei
Haruneb 8 m kõrgusel kaheks, teepoolsel harul tuletaeliku viljakeha, vajalik selle haru VoV.
Harilik saar jah 39 1 2 ei
105 3-3-2-2 Võras mõned peened kuivad oksad. VP; VV.
Fraxinus excelsior üksikpuu 23 1 2 ei
Harilik kuusk ei 28, 30 1 1 ei Teest eemal, lisaks veel 3 puud, nendest peenem kuivanud - LIKVIDEERIDA.
106 6-6-3-3
Picea abies puude grupp 22 1 1 ei
Haruneb 8 m kõrgusel kaheks, harude vahel kinnikasvanud lõhe, vajalik lisauuring toestuse
Harilik saar jah 48 1 2 ei
107 2-3-1-3 määramiseks. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
Fraxinus excelsior üksikpuu 23 1 1 jah
Harilik kuusk ei 16 1 2 ei
108 1-1-1-1
Picea abies üksikpuu 16 1 2 ei
Tüve allosas suur koorekahjustusega ala, tüvel suured oksalõikehaavad. Juurekaelale RESI-
jah 56 1 2 ei
109 Harilik tamm 2-2-1-4 uuring. Võras mõned kuivad oksad. VP.
Quercus robur üksikpuu 20 3 3 jah Jälgida seisundit.
Harilik tamm jah 50 1 1 ei Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
110 4-3-4-5
Quercus robur üksikpuu 21 1 1 ei
Harilik saar jah 42 1 1 ei Haruneb 8 m kõrgusel kaheks. Võras mõned peened kuivad oksad. VP.
111 2-3-2-4
Luua mõisapargi allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
111 2-3-2-4
Fraxinus excelsior üksikpuu 22 1 1 ei
Haruneb 6 m kõrgusel kaheks, natuke kaldus tee poole - VoV tee poolt. Võras mõned peened
Harilik saar ei 42 1 1 ei
112 2-7-3-2 kuivad oksad. VP; VV.
Fraxinus excelsior üksikpuu 21 2 2 ei
Lisa 3 Luua mõisapargi alleepass, dendroloogilise hinnangu tabel
LUUA MÕISAPARGI ALLEEPASS
ÜLDANDMED
Allee nimi Luua mõisapargi allee
Aadress Luua küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond
Maanteeameti regioon Lõuna regioon
Tee nr 14206
Tee nimetus Nava-Luua-Palamuse
KOONDANDMED ALLEE KOHTA
JUURED tk TÜVI tk VÕRA tk PUU TERVIKUNA tk MÄRKUSED tk
I Seisundiklass 99 I Seisundiklass 82 I Seisundiklass 66 I Seisundiklass 65 Ajalooline alleepuu: 47
II Seisundiklass 12 II Seisundiklass 23 II Seisundiklass 34 II Seisundiklass 33 Ohtlik liiklusele: 4
III Seisundiklass 1 III Seisundiklass 4 III Seisundiklass 6 III Seisundiklass 7 Lisauuringute vajadus: 11
IV Seisundiklass 2 IV Seisundiklass 5 IV Seisundiklass 8 IV Seisundiklass 9 Üksikpuud: 107 Puude grupid: 7
PUITTAIMEDE LIIGILINE KOOSSEIS
tk tk tk Harilik tk Harilik tk tk tk
Harilik saar Harilik kuusk Siberi nulg Harilik vaher Harilik tamm
21 14 8 pihlakas 3 jalakas 2 4 62
I tähtsuse hooldustööd Tk II tähtsuse hooldustööd (3. aastal) Tk III etapi hooldustööd (8. aastal) Tk
Võra puhastamine (VP): 42 Võra vähendamine (VV) 1
Võra puhastamine & võra tõstmine (VP; VT): 5 Uus ülevaatus kolmandal aastal teise tähtsuse hooldustööde Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada vaid
17 tuleb need üle vaadata ja teha hooldustööde ettepanekud 95
Võra puhastamine & võra vähendamine (VP, VV): 6 etapis:
ainult nendele (eelkõige tee ääres kasvavatele) puudele, mis
Likvideerida: 13 Likvideerida: 6 vajavad hooldust või raiet.
Kokku: 66 24 Kokku: 95
Riigihanke nimetus:
Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja
hoolduskavade koostamine Maanteeameti lõuna regioonis. Viitenr 198656
HÜÜP OÜ
Riia mnt 60A-2, Pärnu 80020
http://hyyp.ee
ÄRIREGISTRI NR 11248045
Mk tegevusluba nr E 284/2007-P
MTR registreering EEP002537
OK ACER OÜ
Paju tn 7 Audru alevik Pärnu 88319
http://okacer.ee
ÄRIREGISTRI NR 12952929
LUUA mõisapargi allee
dendroloogiline inventeerimine, hoolduskava aastateks 2019-2029
Töö nr 2019-20
Töös käsitletava riigitee nr 14206 Nava-Luua-Palamuse
Keskkonnaregistri nr: KLO1200476
Mälestise reg nr: 23964
Töö koostajad:
Arne Oad arborist
Arborist, tase 4
Puittaimede hindaja, tase 5
Välitööd teostas: Sulev Järve
Kati Niibo maastikuarhitekt
Pärnu 2019
1
Sisukord
1. Üldandmed.......................................................................................................................................3
1.1 Töö koostamise alus...................................................................................................................3
1.2 Töö eesmärk...............................................................................................................................4
1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted........................................................................................4
1.4 Allee kaitsekord.........................................................................................................................5
1.5 Alleega seotud huvigrupid.........................................................................................................7
1.6 Uuringud ja kasutatud allikad....................................................................................................7
2. Ajalooline ülevaade..........................................................................................................................9
2.1. Ülevaade mõisa ajaloost...........................................................................................................9
2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga.................................................................9
3. Alleeruumi olemasolev olukord.....................................................................................................10
3.1 Alleeruumi terviklikkus ja seosed kontaktalaga......................................................................10
3.2 Vaated alleeruumis...................................................................................................................10
3.3 Teedevõrk alleeruumis.............................................................................................................10
3.4 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass..............................................................10
4. Väärtused ja probleemid.................................................................................................................11
5. Kavandatavad hooldustegevused....................................................................................................12
5.1 Tegevuskava ülesehitus............................................................................................................12
5.2. Teostatavad hooldustööd.........................................................................................................13
5.2.1 Regulaarsed hooldustööd.................................................................................................13
5.2.2 Hooldustööd lähtuvalt allee inventeerimisest..................................................................13
5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp.............................................................................................15
5.3 Luua mõisapargi allee kaitse korraldamine.............................................................................15
5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine..............................................................................15
5.3.2 Uue kava koostamine.......................................................................................................15
5.4 Riigi teemaal paikneva Luua mõisapargi allee hoolduskava tegevuskava aastate kaupa (2019-
2029)..............................................................................................................................................16
5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud................................17
6. Tulemuslikkuse hindamine.............................................................................................................19
LISAD................................................................................................................................................20
Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus).......................20
Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika..........................................................22
Lisa 3 Luua mõisapargi alleepass, dendroloogilise hinnangu tabel...................................................27
Lisa 4 Fotod alleest.............................................................................................................................28
Lisa 5 Kooskõlastused........................................................................................................................30
JOONISED.........................................................................................................................................31
JOONIS 1 Dendroloogiline inventeerimine..................................................................................31
2
1. Üldandmed
1.1 Töö koostamise alus
Käesolev töö on koostatud Maanteeameti tellimusel Luua külas, Jõgeva vallas, Jõgeva
maakonnas asuva Luua mõisapargi allee dendroloogilise inventeerimise ja hoolduskava
koostamiseks, leping nr 1-10/18/1734-1. Töös käsitletav allee paikneb riigiteel nr 14206,
Nava-Luua-Palamuse.
Töö koostamise aluseks on riigihange nimetusega „Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste
alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja hoolduskavade koostamine, II etapp“,
viitenumber 198656. Lisas 1 on esitatud käesoleva töö koostamise lähteülesanne.
Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juunil 2018. a
välja antud hinnang "Kuressaare vanalinna kõrghaljastuse seisundi hindamine ja
hooldusjuhiste määramine looduskeskkonna säilitamiseks", mida on mõnevõrra
kohendatud, saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke.
Algne hinnang on kättesaadav:
https://www.kuressaare.ee/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/
1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018). Lisas 2 on esitatud täpsustatud, käesoleva töö
koostamise aluseks kasutatud metoodika.
Hoolduskava koostamisel on alusmaterjalina kasutatud Nele Nutt´i poolt 2011. aastal
koostatud „Pargi hoolduskava koostamise juhend”. Lisaks on arvestatud 2017.aastal
Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ poolt koostatud sarnaste töödega.
Samuti on tööd koostades arvestatud Firenze Hartat, muinsus- ja looduskaitseseadust
ning teisi kaitsealuse pargiga seotud määrusi ja eeskirju.
Töö koostamise alusplaanina on kasutatud EIK Infrakonsult OÜ poolt koostatud
topogeodeetilist alusplaani, töö on koostatud veebruar 2019.
Töö koostajateks ja autoriteks on Kati Niibo (kontaktid:
[email protected], tel 51 61 593).
Arne Oad (kontaktid:
[email protected] tel 5047811), välitööd teostas Sulev Järve.
3
1.2 Töö eesmärk
Luua mõisapargi allee dendroloogilise inventeerimise ja hoolduskava koostamise eesmärk
on põhjalik allee puude seisundi hindamine, alleeruumi analüüs, mille põhjal koostatakse
hoolduskava, mis on aluseks tööde planeerimisel nimetatud alleel järgmiseks 10 aastaks.
Töös käsitletav ala on tähistatud skeemil nr 1.
SKEEM 1 Töös käsitletav ala on
tähistatud punase joonega Allikas: Maa-
ameti kaardiserver, jaanuar 2019.
Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee
1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted
Käsitletav ala asub Luua külas, Jõgeva vallas asuva Luua mõisapargi lähedal. Tegemist
on ca 300m lõiguga, mis ajalooliselt on olnud kahepoolne pärnaallee. Allees leidub nii
läänepärna kui ka harilikku pärna, samuti mitmeid teisi lehtpuid nt h. saar, arukask,
künnapuu, jalakas jms.
Käsitletav allee on ümbritsetud järgmiste kinnitutega:
Nr Katakstriüksuse tunnus Maaüksuse nimi Maaomandi tüüp
1. 57803:001:0750 14206 Nava-Luua- Transpordimaa 100%
4
Palamuse tee
2. 57801:001:0535 Metsakooli 5 Maatulundusmaa 100%
3. 57803:001:0516 Metsakooli 6 Maatulundusmaa 100%
Nimetatud kinnistud asuvad osaliselt loodus- ja muinsuskaitsealuse allee territooriumil ja
kuuluvad sellest tulenevalt ka osaliselt koostatava hoolduskava alasse.
1.4 Allee kaitsekord
Luua mõisa park ja alleed on ehitismälestisena riikliku kaitse all ( reg. Nr 23964). Kaitse
alla võetud "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 16,
(RTL 1999, 122, 1665) kuupäev: 12.08.1999. Mälestisele on määratud kaitsevöönd
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" kultuuriministri 19. detsember 2006. a.
käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) kuupäev: 05.01.2007.
Käsitletava alleelõigu vahetusse lähedusesse ei jää rohkem ühtegi mälestist.. Ülejäänud
kaitsealused objektid paiknevad kunagise mõisa ümbruses, mis on kaugemal käsitletavast
alast.
Varem on allee olnud oluliselt pikem, siiani kuulub kaitse alla kogu teelõik pargist kuni allee
lõpuni. Paraku on allee nimetatud teelõigul säilinud vaid töös käsitleva lõigu ulatuses.
Skeem nr 2 on tähistatud käsitletav ala.
5
Luua mõisapark koos alleega on looduskaitse all, KKR kood KLO1200476. Kaitsekorra
aluseks on Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64
Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Töös käsitletav ala on
tähistatud skeemil nr 3.
SKEEM 3 Töös käsitletav ala on tähistatud sinise punktiirjoonega, oranzi joonega on
tähistatud looduskaitse alune ala. Allikas: Keskkonnainfo kaardiserver, aprill 2019.
Kättesaadav http://register.keskkonnainfo.ee
Kaitserežiimiga tagatakse pargiruumis paiknevate üksikobjektide põhiväärtuste kaitse.
Pargis, sh kaitsealusel alleel ei tohi kaitseala valitseja nõusolekuta teha järgmisi tegevusi:
nt. puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku raie, ehitise k. a. ajutise ehitise
püstitamine, katastriüksuste sihtotstarvete ja piiride muutmine jne. Lisaks on
Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestisel keelatud ehitamine, haljastus- ja
6
raietööd. Täpsemalt vaata MuKS § 58 „Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis
kehtivad nõuded”.
1.5 Alleega seotud huvigrupid
Olulisemad Luua mõisapargi alleega seotud huvigrupid on Maanteeamet, Keskkonnaamet,
Muinsuskaitseamet, Jõgeva valla elanikud, mõisapargi külastajad.
Looduskaitsealuse Luua mõisapargi allee valitsejaks on Keskkonnaamet ja muinsuskaitse
järelevalve teostajaks Muinsuskaitseamet.
Nii Keskkonna- kui Muinsuskaitseameti huvideks on tagada kaitsealuse allee heakord ning
sealsete väärtuste säilimine. Maanteeamet on huvitatud liiklusohutusest riigiteel sh
alleeruumis.
1.6 Uuringud ja kasutatud allikad
Luua mõisapargi allee kohta eraldiseisvalt ei õnnestunud leida ühtegi ajaloolist uuringut,
hinnangut või eritingimusi. Samas on koostatud projekte, hinnanguid Luua mõisapargi
kohta, mis osaliselt käsitlevad ka kõnealust alleed.
Teadaolevalt ei ole alleeruumis läbi viidud uuringuid seal leiduva elustiku osas.
Hoolduskava koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:
Uurimistööd ja hinnangud, projektid:
• Eesti NSV mõisate esialgne ülevaatus. Jõgeva rajoon. V. Ranniku. Tallinn 1978.
ERA.T-76.1.10436
• Ajalooline õiend Luua mõisa kohta. ERA.T-76.1.2236
• Luua mõis. Inventariseerimine. ERA.T-76.1.15891
Andmebaasid ja andmekogud veebis:
• Eesti Ajalooarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/
• Eesti Muuseumide Veebivärav. Kättesaadav: https://www.muis.ee/
• Eesti Rahva Muuseumi kogud. Kättesaadav: http://www.erm.ee
7
• Eesti Rahvusarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/
• Keskkonnaregister. 2019. Kättesaadav:
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPw9jDjl38zgrks3506Qnlwf7E4NP
CCm
• Keskkonnainfoleht EELIS. 2019. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/
default.aspx?state=5;68547596;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=5031
• Kultuurimälestiste riiklik register. 2019. Kättesaadav https://register.muinas.ee
8
2. Ajalooline ülevaade
2.1. Ülevaade mõisa ajaloost
Praegune Luua mõis on rajatud kunagise Pakuvere küla maadele. Mõis rajati 1519. aastal
Ludenite aadliperekonna poolt, neilt on pärit ka Luua praegune nimi. Läbi ajaloo on mõisal
olnud mitmeid omanikke, igaüks neist on jätnud oma jälje. 1730.aastal, Jakob Johann
Strömfeldi valitsemiseajal valmis barokne peahoone. Mõsakompleksis on veel
tähelepanuväärseid hooneid – rohke puitdekooriga kavaleride maja.
Praeguses suuruses park pärineb 18.sajandi lõpust. Põhiosas, hoonete lähimas ümbruses
on park regulaarne. Aastate jooksul on palju hävinenud kuid maastikus leidub rohkelt
viiteid regulaarsele kujundusele – teedevõrk, pügatud puud, tiikide süsteem.
Pargi kaugem osa on kujundatud vabakujulise maastikupargina. Sellel pargialal on tihe
jalgteedevõrgustik, meeleolu loob tiikidesüsteem. Metspargist väljub kolm alleed:
kilomeetripikkune tammeallee Prossa järve suunas, 300m pikkune tammeallee Luua
puukooli suunas (töös käsitletav alleelõik) ja Sääsküla maanteele siberi nulgude allee.
Peale riigistamist on mõisas tegutsenud kutsekool. Enamik hooneid on vastavalt vajadusel
ümber ehitatud, samuti on kogu kompleksi täiendatud mitmete täiesti uute hoonetega,
mille tulemusena on mõisasüda killustunud ja kunagine pargiplaneering on tundmatuseni
muutunud.
2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga
Käsitletav alleelõik ääristab üht kunagist mõisa sissesõiduteed. Säilinud allee on osa
kunagisest pikemast lõigust, mis sai alguse mõisa peahoone juurest. Allee asub mõisast
kaugemal, ümbritsetud metsaga ja vaid teadjamad oskavad seostada alleed Luua
mõisakompleksiga.
Maastikuelemendina on allee kindlasti väärtuslik.
9
3. Alleeruumi olemasolev olukord
3.1 Alleeruumi terviklikkus ja seosed kontaktalaga
Käsitletav allee ääristab Nava-Luua-Palamusea maanteed. ca 300 m pikkune alleelõik on
ümbritsetud metsaga. Arvestades, et vahetult allee taga on mõlemalt poolt mets maha
võetud tuleb allee maastikus hästi esile.
3.2 Vaated alleeruumis
Ainsad olulised vaatesuunad, mida välja tuua asuvad mõlemas suunas piki alleed.
Kaugeleulatuvaid vaateid alleele ei avane, sest alleed ümbritsevad suured puud.
3.3 Teedevõrk alleeruumis
Luua mõisapargi allee on kahepoolne ja ääristab asfaltkattega teed. Puud on istutatud
ebaühtlaste vahedega ning erinevale kaugusele teest ja seega ei moodusta selgelt
nähtavat ja korrapärast alleed. Puude võrad on liikluseohutuse seisukohalt piisavalt kõrgel,
et tagada liiklusohutus.
3.4 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass
Käesoleva hoolduskava käigus viidi 2019. aasta mais läbi Luua mõisapargi alleepuistu
dendroloogiline hinnang.
Koostati allee pass, milles on välja toodud koondandmed allee puude kohta tervikuna.
Dendroloogilise inventeerimise tabelisse on kantud taksonite nimekiri eesti keeles
ladinakeelsete vastetega, tüve läbimõõt, tervislik seisund, võra ulatus maantee suunas,
puu ohtlikkus liiklusele, lisauuringute vajadus, juurestiku, tüve ja võra seisukord ning
planeeritud hooldus- ja/või raietööd.
Puistu dendroloogilise hinnangu tabel on esitatud lisas 3 ja dendroloogilise inventeerimise
joonis joonisel nr 1. Kokku inventeeriti Luua mõisapargi alleeruumis 112 puittaime,
valdavateks liikideks harilik tamm, harilik saar. Üksikute isenditena leidub harilikku kuuske,
siberi nulgu, harilikku jalakat.
10
Alleeruum on puhastatud võsast ning alusmetsast, jäänud on mõni väiksem vaher,
pihlakas ja jalakas. Puudelt on aastaid tagasi eemaldatud jämedaid alumisi oksi ning
jäetud mitmeid tüükaid. Allee üldseisund on tervikuna rahuldav, raiet vajavad mõned
peamiselt teest eemal olevad kuivanud või peatselt alleepuude kasvamist segama
hakkavad puud.
4. Väärtused ja probleemid
VÄÄRTUSED:
• Säilinud allee markeerib ajaloolist teed
• Puuderivis on vähe tühimikke, allee moodustab tajutava „rohelise ruumi”
PROBLEEMID
• Puud on aastaid hooldamata, seetõttu on puude tervislik seisund ebaühtlane
• Töös käsitletav lõik on osa kunagisest pikemast alleest, mis on hävinenud
• Säilinud allee asub kaugel mõisakompleksist, side sellega on nõrk ja raskesti
tajutav
11
5. Kavandatavad hooldustegevused
5.1 Tegevuskava ülesehitus
Ajaloolise allee säilimise eelduseks on järjepidev allee jälgimine ja hooldus. Hooldustööde
kavandamisel oleme tööd jaotanud kolme suurde rühma:
1. Regulaarsed hooldustööd
2. Alleepuude inventeerimisest tulenevad hooldustööd, mis etapisiseselt on jaotatud
omakorda kahte suurde rühma – esmase tähtsusega hooldustööd ja teisese tähtsusega
hooldustööd
3. Hooldustööde järgne allee ülevaatus ja sellega kaasnevad hooldustööd
Regulaarsete hooldustööde all on mõeldud tegevusi, millele pöörata tähelepanu, et oleks
parimal viisil tagatud allee terviklik säilimine ja olemasolevate puude heaolu sh allee alune
niitmine, maaharimine, kaevetööd jms.
Allee inventeerimise käigus on hinnatud kõiki allee puid ja igale puule on antud
hooldussoovitused, mis on omakorda jaotatud vastavalt kas esimeses või teises etapis
teostatavateks töödeks. Esimese ja teise hoolduse ajaline vahe on minimaalselt 3 aastat.
Kahe hoolduse vahel on oluline jätta ajaline vahe, et aastaid hooldamata vanad puud
saaksid peale esmaseid hooldustöid aega, et kohaneda uue tekkinud olukorraga. Tööde
planeerimise aluseks on dendroloogiline inventeerimine, mis on esitatud käesoleva töö
lisas 3.
Arvestades, et allee koosneb vanadest puudest, mis on tihedalt koos kasvanud ja aastaid
hooldamata on suuremahulistel hooldustöödel tagajärjed, mida ei ole võimalik alati ette
ennustada. Sellest tulenevalt oleme hoolduskavas näinud ette ka hooldustööde kolmanda
etapi. Hoolduskava kaheksandal aastal tellida puittaimede hindaja, kes vaatluse käigus
hindab alleepuude hetkeolukorda ja seda kuidas allee on kohanenud eelnevas kahes
etapis tehtud hooldustöödega. Juhul kui visuaalse vaatluse käigus selgub, et allees on
puid, kellede olukord on oluliselt halvenenud, teostada vajadusel allees täiendavad
hooldustööd.
12
5.2. Teostatavad hooldustööd
5.2.1 Regulaarsed hooldustööd
Niitmine
Kogu võra laiuselt niita alleepuude alust minimaalselt 1x suve jooksul, et puude alla ei
hakkaks kasvama isetekkeline võsa. Parim aeg niitmiseks on juuli, niidetud rohi jätta allee
alla. Selleks, et vältida puu tüvede vigastamist mitte niita puu tüvedele lähemalt kui 1m.
Sellel alal on rohu kasv tänu puu juurtele nõrk ja seal kasvavav rohi võiks jääda
hoolduseta st uueneb ise looduslikult. Puu seisukohalt on soovitav vältida selles ulatuses
mistahes hooldustöid (nt kaevamine, trimmerdamine, taimekaitsevahendite kasutamine,
uusistutuse rajamine vms).
Kaevetööd
Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis teostatavate kaevetööde aluseks on
MuKS § 58 „Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded.”
Võimalusel vältida kaevetöid kogu võra laiuselt va teedel. Samuti vältida puistematerjali
ladustamist puude võra laiuselt va olemasolevatel teedel.
5.2.2 Hooldustööd lähtuvalt allee inventeerimisest
Tööde planeerimise aluseks on dendroloogilise inventeerimise tabel, vt lisa 3. Puittaimede
hindamisest lähtuvalt on hooldustööd jaotatud kahte etappi. Aastaid hooldamata puud on
aja jooksul tihedalt kokku kasvanud ja ühe korraga liialt paljude okste eemaldamine võib
oodatud kasu asemel mõjuda puule hoopis hukutavalt. Selleks, et vanadel puudel oleks
lihtsam uue tekkinud olukorraga kohaneda, peab esimese ja teise etapi hooldustööde
vahele jääma 3 aastat.
Lisas 2 on esitatud inventeerimise koostamise metoodika, kus on täpsemalt lahti kirjutatud
ka erinevatele hooldustöödele esitatud nõuded.
Inventeerimisest lähtuvate hooldustööde teostamise perioodil (esimese ja teise etapi
hooldustöö) on oluline, et järelvalvet teostab lisaks Maanteeameti spetsialistile ka
puittaimede hindaja kutsetunnistusega spetsialist.
13
Puude lõikusaeg
Puude hoolduseks on kõige ideaalsem aeg 15.juuni-15.aprill, sel ajal töid tehes
arvestatakse ka Eestis heaks tavaks saanud raierahu aega, et mitte ülearu segada lindude
pesitsemist.
Suvel lõigatud väiksemate okste lõikehaavad suudavad kinni kasvada juba sama
vegetatsiooniperioodi jooksul. Suuremad lõiked paranevad aastate jooksul.
Kuivade okste lõikust võib puude seisukohalt sooritada ükskõik millisel aastaajal, siiski on
oluline arvestada raierahu perioodi, mis on 15.aprill-15. juuni.
Puude võrade harvendamist ja võra vähendamist eelistatavalt mitte teha kevadel. Sel ajal
algab kasvuperiood ja puudel (pärnad, vahtrad) tekib lõikuse tagajärjel mahlajooks. Sel
perioodidel tehtud lõikustega nõrgestatakse puud, tehtud hoolduse tagajärjed ei pruugi
avalduda kohe järgmisel aastal vaid see avaldub pikemas ajaperspektiivis.
Lõikusi võib teha ka talvel ilma lehtedeta perioodil, kuid siis peab arvestama, et ükskõik kui
kogenud arborist puu otsas toimetab, võivad siiski jääda mõningad kuivad oksad
märkamata (võrreldes vegetatsiooniperioodil sooritatud lõikusega).
Puude likvideerimiseks on parim aeg talvel ilma lehtedeta perioodil.
Lõikusviisid
Puud tuleb likvideerida nii, et ei ohustaks ega kahjustaks teisi, allesjäävaid puid, samuti
muid rajatisi (hooned, bussipeatused, liiklusmärgid jms). Selleks tuleb vajadusel raied
sooritada kas korvtõstukilt või ronides, kasutades köisi, rakmeid ja teisi arboristi
töövahendeid.
Kändude freesimine ei ole lubatud kogu allee ulatuses.
Raiejäätmed utiliseerida.
Raietööde teostaja
Puuhooldus- ja raietöid võib teostada arborist, kellel on Arborist II või Arborist, tase 4
kutsetunnistus.
14
5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp
Hoolduskava eesmärkide parimaks täitmiseks on vajalik, et peale viimaseid hooldustöid so
hoolduskava 8-ndal aastal hindab puittaimede hindaja täiendavalt allee tervislikku
seisukorda ja vajadusel annab hooldussoovitused puudele, mis vajavad täiendavalt
hooldustöid. Juhul kui mõne puu seisund on viimaste aastate jooksul oluliselt halvenenud,
siis teeb hindaja sellekohase raporti, millised puud vajavad täiendavaid hooldustöid.
Hooldustööd teostada vastavalt puittaimede hindaja soovitustele.
5.3 Luua mõisapargi allee kaitse korraldamine
5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine
Selleks, et paremini korraldada alleeruumi hooldamist ning seal läbiviidavaid tegevusi on
tähtis hinnata külastus- ja liiklusmõjusid.
5.3.2 Uue kava koostamine
Uue hoolduskava koostamisega alustatakse käesoleva kava kehtivusperioodi viimasel
aastal. Kava koostamise raames hinnatakse kaitse tulemuslikkust ning seatakse
eesmärgid järgmiseks kaitsekorraldusperioodiks.
15
5.4 Riigi teemaal paikneva Luua mõisapargi allee hoolduskava tegevuskava aastate
kaupa (2019-2029)
I tähtsusklass- hädavajalikud tegevused, milleta kaitse-eesmärke ei ole võimalik täita.
II tähtsusklass- vajalikud tegevused, mille teostamisel aidatakse kaasa väärtuste
säilitamisele ja ohtude kõrvaldamisele pargist.
III tähtsusklass- soovituslikud tegevused, millel on väiksem mõju väärtuste kadumisele.
Peatükk
Tegevuse nimetus
Tegevuse tüüp
Ühik
Maht
Korraldaja
Tähtsusklass
Hooldustööde teostamise aeg
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2029
Inventuurid, seired, uuringud
5.3.1 Kaitseesmärkide seire MA II +
seisundiseire ja
tulemuslikkuse
hindamine
5.2.3 Puittaimede seire MA I +
hindaja allee
ülevaatus
Allee igapäevased hooldustööd
hooldustöö
5.2.1 Niitmine m2 2100 MA I + + + + + + + + + +
(riigiteemaal)
hooldustöö
5.2.1 Niitmine m2 1400 O I + + + + + + + + + +
(eramaal)
Alleepuude hooldus
hooldustöö
5.2.2 Esimese tk 66 MA I +
hooldustähtsuseg
a tööde käigus
hooldatavad
puud
hooldustöö
5.2.2 Teise tk 24 MA I +
hooldustähtsuseg
a tööde käigus
hooldatavad
puud
16
5.2.3 Kolmanda uuri tk 95 I +
tähtsusega ng
hooldustööd.
Puittaimede
hindaja hinnang.
Täiendavad
hooldustööd,
lähtuvalt
hinnangust
MA-Maanteeamet, O-eraomanik
5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud
Lisas 3 on esitatud dendroloogilise inventeerimise tabel, kus iga üksikpuud on hinnatud ja
antud hooldussoovitused. Nimetatud tabel on puuhooldustööde teostamise aluseks Luua
mõisapargi alleel. Tabeli lugemiseks on abiks puittaimede hindamise metoodika, mis on
esitatud käesoleva töö lisas 2.
Käesolevas peatükis on välja toodud puuhooldustööde mahud vastavalt esimese ja teise
hooldustööde etapis. Puuhoolduses kasutatakse erinevaid hoolduslõikustöid. Sageli on
ühel puul vaja teha rohkem kui üks hoolduslõikustöö korraga. Sellest tulenevalt on tööde
mahtude tabelis toodud hoolduslõikustööd toodud välja erinevate kombinatsioonidena.
Näiteks puu nr. 8, harilikul tammel tuleb sooritada ainult noore puu lõikus. Samas puu nr.
14, harilik pärn on vaja sooritada kolm erinevat lõikust samaaegselt. Võra puhastamine
(VP), võra tõstmine (VT) ja võra vähendamine (VV). Selliselt koostatud tabel annab parima
ülevaate planeerides reaalseid hooldustöid alleel.
Esimese tähtsusega hooldustööd
I tähtsuse hooldustööd Tk
Võra puhastamine (VP): 42
Võra puhastamine ja võra tõstmine (VP; VT): 5
Võra puhastamine ja võra vähendamine (VP, VV): 6
Likvideerida: 13
Kokku: 66
Esimese tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 66 puittaimel.
17
Teise tähtsusega hooldustööd
Teostada kolmandal aastal pärast esmase hooldustööde etapi möödumist.
II tähtsuse hooldustööd (3. aastal) Tk
Võra vähendamine (VV) 1
Uus ülevaatus kolmandal aastal teise tähtsuse hooldustööde etapis: 17
24
Teise tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 24 puittaimel
Kolmanda tähtsusega hooldustööd
Teostada hoolduskava kaheksandal aastal.
Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada vaid
tuleb need üle vaadata ja teha hooldustööde ettepanekud ainult 95
nendele puudele, mis vajavad sekkumist
Kokku: 95
Kolmanda tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 95 puittaimel
18
6. Tulemuslikkuse hindamine
Arvestades, et allee näol on tegemist vanade puudega on õigustatud, et alleepuude
tervisliku seisundi pidev jälgimine, ainult nii on maksimaalselt tagatud nii liiklejate ohutus
kui ka puude säilimine.
Enne uue hoolduskava koostamist järgmiseks kümneks aastaks on oluline hinnata eelmise
hoolduskava jooksul tehtud töid Luua mõisapargi alleel. Lähtuvalt tekkinud olukorrast ja
puude tervislikust seisundst hinnata tehtud tööde mõju alleeruumile ja anda uued
hooldussoovitused.
Tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse, kas seatud tegevused aitasid kaasa väärtuste
kaitse saavutamisele. Hoolduskava analüüsitakse vajadusel kaitsekorraldusperioodi
keskel ja uuendatakse hinnangu tulemuste alusel kaitsekorraldusperioodi lõpus.
Alleeruumi kaitsetegevus loetakse tulemuslikuks, kui kaitsekorraldusperioodi lõpus on
Luua mõisapargi alleeruumi kaitse-väärtused säilinud ning väärindatud:
1. Säilinud on alleeruumi piiride terviklikkus.
2. Säilinud on ajalooline teede struktuur ja tugev seos pargiosa osa ja alleeruumi vahel.
3. Tagatud on teeruumi ohutus ja kasutussõbralikkus.
4. Tagatud on alleeruumi kui terviku regulaarne hooldus;
5. Tagatud on alleepuude aluse regulaarne hooldus;
6. Allee hooldusraiega on võimalikult hästi tagatud väärtuslike üksikpuude, puuderidade
kasvutingimused.
7. Vaadete plaanil kajastatud olulised vaatesihid on avatud ja hooldatud.
19
LISAD
Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus)
4. Töö korraldus/metoodika
4.1. Tööd viiakse läbi kolmes etapis, koostades iga objekti kohta:
4.1.1. Geodeetiline alusplaan M 1:500.
See koostatakse kogu alleeruumi kohta, mille ulatus täpsustatakse kaitseala
valitsejaga.
Geodeetilisele aluplaanile tuleb kanda reaalne võraprojektsioon puu seisundiklassi
tähistava värviga. Eraldi värvi või tingmärgiga märkida ära (eeldatavalt) ajaloolised
alleepuud. Ajaloolise allee koosseisu mittekuuluvad peenemate puude grupid võib
geodeetilisele alusplaanile kanda rühmana ning ka sellisena hinnata.
Lisaks puudele kantakse alusplaanile:
- katastriüksuste piirid;
- kõlvikute piirid;
- maa-alused ja -pealsed tehnovõrgud (kooskõlastatakse nende valdajatega);
- teed, rajad;
- ehitised, varemed, kiviaiad, suured kivid;
- suured kännud (läbimõõduga üle 60cm);
- vanad oksahunnikud;
- võsa, põõsad ja hiljem alleesse lisandunud puud;
Esile tõstetakse riigitee maa-alal kasvavad puud.
4.1.2. Seisundi hindamine.
Hõlmab alleeruumis kasvavaid üksikpuid ning see sisaldab järgmisi andmeid :
- puu liik eesti ja ladina keeles;
- rinnasläbimõõt cm (tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused
liigid, kaitsealused üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) tüve ümbermõõt
ja kõrgus). Puude rinnasläbimõõdu määramisel võib kasutada arvutuslikku
meetodit tuletades läbimõõdu ümbermõõdu väärtusest või võetakse suurim ja
väikseim läbimõõt ning arvutatakse aritmeetiline keskmine. Kasutatud mõõtmis-
ja hindamismetoodika tuleb kirjeldada seletuskirjas;
- tervisliku seisundi hinnang tunnustatud 4-astmelise skaala alusel, kus nr 1
tähistab tervet puud. Peab sisaldama hinnanguid puu juurestiku, tüve ja võra
kohta ning üldhinnangut puu seisu- ja murdumiskindluse kohta. Kirjeldada tuleb
tuvastatud vigastused, kahjustused, haigused jm ning nende mõju puu
seisundile. Anda hinnang puu perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest
lähtuvalt.
4.1.3. Hoolduskava järgnevaks 10 aastaks, mis sisaldab:
- I ja II tähtsusjärjekorra puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste
ajakava. Hooldustööde kirjeldamisel lähtuda arboristika-alastest juhenditest;
- monitooringu ja lisauuringute (resistograaf, tomograaf vm) põhjendatud
vajadus;
20
- ettepanekud allee elujõulisuse kindlustamiseks ning (liiklus)ohutuse
tagamiseks;
- ettepanekud täiendusistutusteks, sh liigiline koosseis, vajalikud eeltööd (näiteks
täiendav raie vms).
4.2. Töö tegemisel juhinduda „Pargi hoolduskava koostamise juhendist“, 2011
(tellija Keskkonnaamet), mis on leitav elektrooniliselt Keskkonnaameti kodulehel.
5. Töö vormistamine
5.1. Töö vormistatakse iga Lisas 1 nimetatud alleeobjekti kohta eraldi aruandena
kahes eksemplaris paberkandjal (prinditult) ja digitaalsel teabekandjal, kõigi
punktides 4.1-4.2 nimetatud tööde osas hiljemalt lepinguperioodi lõpuks.
5.2. Töö aruanne koosneb osadest:
5.2.1. Seletuskiri, mis sisaldab:
- allee ajaloolist ülevaadet (skeemid, fotod), seotust maastiku ja
(mõisa)ansambliga, andmeid originaalsete istutusjoonte ja –
vahede kohta, allee kaitsestaatuse, väärtuste ja ohutegurite
kirjeldust;
- kasutatud hindamismetoodika kirjeldust ning valiku põhjendust;
- üldiste hooldustööde kirjeldust (hoolduskava).
Seletuskirja soovituslik sisukord on esitatud Lisas 2.
5.2.2. Seisundi koondtabel (allee pass), mille vorm (soovitatavalt exceli
formaadis tabelina) kooskõlastada Tellija ja kaitseala valitseja(te)ga.
See sisaldab andmeid puude, nende võra, tüve ja juurestiku ning
nende seisundi ja planeeritud hooldus- või raietööde kohta.
5.2.3. Allee alusplaan, millele kantakse nummerdatud ja hinnatud puud
(numeratsooni peab vastama koondtabelis olevale). Seisundiklassid
märgitakse alusplaanil vastavalt metoodikale erinevate värvidega.
21
Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika
Töö koostamise eesmärk
Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine:
• Anda hinnang perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest lähtuvalt;
• Dokumenteerida andmed alleepuude ja kõigi teiste puittaimede kohta, mis
kasvavad alleepuude võra laiusel alal (puu liik eesti ja ladina keeles; rinnasläbimõõt
sentimeetrites; tervisliku seisundi hinnang neljaastmelisel skaalal);
• Anda hinnang allepuudele teostatud hooldustööde kvaliteedi kohta (kui on
teostatud);
• Anda hooldusjuhised järgnevaks kümneks aastaks (I ja II tähtsuse järjekorra
puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste ajakava).
Välitööde koostamise metoodika
Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juuni 2018 välja
antud hinnang "Kuressaare vanalinna kõrghaljastuse seisundi hindamine ja hooldusjuhiste
määramine looduskeskkonna säilitamiseks", mida on mõnevõrra kohendatud,
saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke.
Kättesaadav: https://www.kuressaare.ee/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/
1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018).
Välitööde käigus mõõdeti puude välismõõtmed ja hinnati visuaalsel vaatlusel nende
seisundit. Olulisematest puudest ning suurematest kahjustustest tehti fotod. Sõltuvalt
seisundist selgitati välja lisauuringute vajadus ning anti soovitused puude edasiseks
hoolduseks.
1. Määrati puude liigiline koosseis;
2. Mõõdeti tüve rinnasläbimõõt 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast, kasutades
spetsiaalset mõõdulinti "Talmeter". Kui sel kõrgusel asus tüvepahk, muu paksendus
või harunemiskoht, mõõdeti lähimast kohast selle alt, märkides koos läbimõõduga
pärast kaldkriipsu tegeliku mõõtmiskõrguse. Kui tüvi harunes altpoolt, siis mõõdeti
harude läbimõõdud eraldi. Pikliku ristlõikega tüvedel on võetud suurema ja
väiksema mõõtmistulemuse keskmine.
3. Mõõdeti puu võra läbimõõt, võra horisontaalprojektsioonist maapinnal neljas
suunas. Hindaja seisab näoga puu suunas, maantee jääb selja taha (tabelisse
kantakse 4 mõõtu -maanteest paremale, maanteest vasakule, maantee suunas,
maanteest eemale). Mõõtmiseks kasutatakse mõõdulinti, ümardades tulemused
täismeetriteks.
4. Tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused liigid, kaitsealused
üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) mõõdeti kõrgus juurekaelast ladva
tipuni, kasutades elektroonilist kõrgusmõõtjat "Haglöf" 20-meetrise baasiga.
5. Määrati puu üksikosade tüve, juurte ja võra seisukord, millest kokku kujunes puu
üldine seisundiklass.
Puude tervislikku seisundit hinnati vastavalt allpool toodud juhendile „Puu seisundi
hindamine“, mis põhineb rahvusvaheliselt kasutataval puude visuaalse hindamise
meetodil. Abivahenditena kasutati binoklit (võras esinevate haiguste ja vigastuste
kindlakstegemisel) ning nuga (tüve ja juurekaela kahjustuste uurimisel). Puu osade
22
seisundi põhjal määrati seisundiklass puule kui tervikule. Koondhinnangu andmisel on
arvestatud kõigi välitöödel tuvastatud mõjurite ohtlikkust puu elujõule ja eale ning seisu- ja
murdumiskindlusele, samuti alusplaanil tuvastatud maa-aluste trasside olemasoluga.
Vastavalt seisundiklassidele tähistati alusplaanil puude võrad järgmiste värvidega:
1 seisundiklass – punane 3 seisundiklass – roheline
2 seisundiklass – sinine 4 seisundiklass – pruun
Eraldi värviga on tähistatud (tõenäoliselt) ajaloolised alleepuud.
Puu seisundi hindamine, seisundiklassid
Puu seisundi hindamine põhineb C. Matthecki ja tema kaastööliste poolt Karlsruhe
uurimiskeskuses (Research Center Karlsruhe GmbH) 1990ndate alguses väljatöötatud
metoodikal VTA (Visual Tree Assessment). Väliste, silmaga nähtavate tundemärkide järgi
hinnatakse eraldi juurestiku, tüve ja võra seisundit, selgitades välja kasvukeskkonnast,
hooldusest ning kahjustajatest põhjustatud kõrvalekalded nende välisilmes ning talituses.
Puu üksikosadele määratakse seisundiklassid, nende põhjal antakse koondhinnang puu
seisundile. Seisundiklasside kirjeldamisel on kasutatud E. Laasi, S. Nurme ning T.
Suoranta vastavasisulisi töid ning Tallinnas kasutatavat puittaimede väärtusklasside
hindamise juhendit „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“.
Tervisliku seisundi hindamise skaala on 4-astmeline, kus „1“ tähistab tervet ja elujõulist
ning „4“ surnud, kuivavat või murdumisohtlikku puud või sellist, mille raievajadus selgub
pärast lisauuringuid.
Puu üksikosade seisundiklassid
Puu osade hindamisel ning seisundiklasside määramisel arvestatakse järgmiste
tunnustega:
Juured ja juurekael
1 skl / väga hea
• Teadaolevalt pole võra alusel alal tehtud kaevetöid ega kahjustatud muul viisil
jämedaid (üle 2 cm läbimõõduga) juuri.
• Pole nähtavaid (kambiumi-puidu) vigastusi, mädaniku tunnuseid ega keerdjuuri.
2 skl / hea
• Võra alune maapind on kuni 1/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega.
• Ilmselt on kahjustatud üksikuid jämedaid juuri.
• Esinevad üksikud vigastused või paiksed mädanikukolded, mis ei halvenda
lähiaastail puu seisukindlust.
3 skl / rahuldav
23
• Võra alune maapind on kuni 2/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega.
• Võra aluse maapinna kõrgust on muudetud kuni 20 cm võrra.
• Pöördumatult kahjustatud või eemaldatud on kuni 1/3 peajuurtest.
• Ühel pool tüve on peajuurtel või juurekaelal 1-2 noort puuseene viljakeha.
• Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab kuni 1/2 juurekaela läbimõõdust.
4 skl / halb
• Juurekaela lähedale pinnasesse on tekkinud lõhed või on juurestik maast välja
kerkinud.
• Üle 1/3 peajuurtest on pöördumatult kahjustatud või hävinud kahjustuste või
sobimatute kasvutingimuste tõttu.
• Ümber tüve on peajuurtel või juurekaelal mitu puuseente viljakeha.
• Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab üle 1/2 juurekaela läbimõõdust.
Tüvi
1 skl / väga hea
• Püstine, sirge, liigiomase kuju ja jämedusega.
• Pole nähtavaid mädaniku- ega haigustunnuseid.
• Esinevad üksikud oksakrae kohalt tehtud lõikehaavad, mille läbimõõt on kuni 1/3
tüve läbimõõdust või väikesed mehaanilised vigastused.
2 skl / hea
• Esinevad mitmed väikesed või üksikud suuremad (haava läbimõõt kuni 1/2 tüve
läbimõõdust) mehaanilised vigastused või oksalõikehaavad.
• Esinevad paiksed mädanikukolded või väikesed tüveõõnsused.
• Esinevad lühikesed koorelõhed.
3 skl / rahuldav
• Koorevigastus hõlmab kuni 2/3 või puidu vigastus kuni 1/2 tüve ümbermõõdust.
• Tüvemädanik või õõnsus hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust.
• Mitmetüvelise puu harunemiskohas on vahele kasvanud koor.
• Esinevad korduvalt avanevad tüve- (külma-) lõhed.
• Tüvelõhedes või oksaasemetel esineb bakternõre.
• Esineb 1-2 noort puuseene viljakeha.
4 skl / halb
• Esinevad ulatuslikud koore- või puiduvigastused, mis võivad peatselt põhjustada
puu kuivamise või murdumise.
• Koores on tüve paindumise tagajärjel tekkinud värske piki- või ristilõhe, mis ilmselt
ulatub puidu sisse.
• Tüvede harunemiskohas on pikilõhed või puuseente viljakehad.
• Puuseente viljakehad kasvavad mitmes kohas ümber tüve või kasvab ühes kohas
mitmeid aastaid agressiivse seeneliigi viljakeha.
• Tüvemädanik või õõnsus on suurem kui 2/3 tüve läbimõõdust.
• Tüvi on liiga peenike võrreldes puu kõrgusega (puu kõrguse ja tüve läbimõõdu suhe
on suurem kui 50).
Võra
1 skl / väga hea
• Liigiomase struktuuri, tunnuste ja juurdekasvuga.
• Esinevad üksikud normikohaselt tehtud oksalõikehaavad.
• Võra alumises osas esinevad üksikud kuivanud oksad.
24
2 skl / hea
• Ladvavõrsete juurdekasv on kergelt pidurdunud.
• Üksikutel lehtedel, okastel või peentel võrsetel esinevad kahjustuste või haiguste
tunnused.
• Enamus lehti või okkaid on liigiomase värvuse ja suurusega.
• Võra all- ja keskosas esineb üksikuid kuivanud oksi.
3 skl / rahuldav
• Üksikud ladvaoksad on kuivanud või eemaldatud valede lõikusvõtetega.
• Üksikutel põhiokstel on kahjustuste või haiguste tunnused või on neid kahjustatud
valede lõikusvõtetega.
• Võrsete juurdekasv on pidurdunud ning võra on hõrenenud.
• Esineb murdunud oksi või oksatüükaid ja -rebendeid.
• Esinevad üksikud peened vahelekasvanud koorega kahvelharud või põhioksad.
4 skl / halb
• Üle 1/2 võrast on kuivanud või eemaldatud.
• Võrsete juurdekasv on lõppenud.
• Võra on kasvanud või lõigatud ühekülgseks.
• Esinevad jämedad vahelekasvanud koorega või muul põhjusel rebenemisohtlikud
harud või põhioksad.
• Enamus põhiokstest või lehestikust või okastest on kahjustuste või
haigustunnustega.
Puu seisundiklassid
1 seisundiklass (skl) – terve ja elujõuline puu
• Liigile omase kasvukuju ja tunnustega.
• Puuduvad nähtavad mädaniku- või haigustunnused.
• Võivad esineda üksikud kinnikasvavad mehaanilised vigastused või
oksalõikehaavad.
• Võivad esineda üksikud kuivanud oksad võra alumises osas.
2 skl – kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu
• Esinevad mikroorganismidest või kasvukeskkonnast või valest hooldusest tingitud
kasvuhäired ja paiksed kahjustuskolded, mis õige hoolduse korral ei halvenda puu
seisundit.
• Puu juurdekasv on kergelt pidurdunud.
• Kuivanud oksad esinevad võra alumises või keskosas.
3 skl – kahjustatud, väheneva elujõuga puu
• Üksikud ladvaoksad on kuivanud.
• Võra on hõrenenud.
• Kambiumi- või puiduvigastused on suuremad kui 1/3 tüve läbimõõdust.
• Tüvemädanik hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust.
• Kuni 1/3 juurestikust on pöördumatult kahjustatud või eemaldatud.
4 skl – tugevasti kahjustatud, ohtlik, surnud puu
• Enamus võrast või peajuurtest on tugevasti kahjustatud, eemaldatud või kuivanud.
• Tüvemädanik hõlmab üle 2/3 tüve läbimõõdust.
• Esinevad ulatuslikud juurte- või tüvevigastused, mis võivad põhjustada puu
murdumise.
• Puu on ohtlikult viltu vajunud või kuivanud.
25
PUUHOOLDUS- JA RAIETÖÖDE LÜHENDITE SELGITUS
Planeeritud hooldus ja või raietööde lahtris toodud lühendid on koondtabelis märgitud
vastavalt Euroopa puuhoolduse nõukogu poolt koostatud juhendile, mis on eesti keeles
avaldatud 2012. aastal „Eesti Parkide Almanahhis 3“
● VT – Võra tõstmine – Puult mõnede alumiste okste eemaldamine, mida kõige
sagedamini tehakse alleedel umbekasvanud liikluskoridori puhastamiseks. Kuna
suure puu alumised oksad on tihti küllalt jämedad ning nende eemaldamisel tekib
tüvesse alati mädanikukolle, tuleb tüve juurest lõikamisele eelistada mõõdukat
lühendamist sobiva II järgu külgoksani (võra osalist vähendamist). Hoiduda tuleb ka allee
puude võra tasakaalustamisest, st tüve ühelt küljelt lõigates
pole vaja seda samavõrra teha teiselt poolt. Puude alla tuleb tagada vaba ruum
järgmiselt: ("Linnatänavad" EVS 843:2016)
○ sõidutee kohal min 4,6 m;
○ kegliiklustee või kõnnitee kohal min 2,8 m.
● VP – Võra puhastamine - Levinuim ja olulisim hooldustöö, millega tagatakse puu
ohutus inimestele ja materiaalsetele väärtustele. Pargipuu tuleb üle vaadata
(sõltuvalt selle asukohast) iga 5-10 (määratud märkuste lahtris) aasta järel ning
vajadusel lõigata välja kuivad, murdumisohtlikud ja kahjustatud oksad ning
ülearused vesivõsud.
● VH – Võra harvendamine - Okste valikuline väljalõikamine tihedavõralisest, ent
veel kasvujõus puult nii, et võra suurus ega haabitus oluliselt ei muutu. Oksastiku
välimise osa harvendamisel 5-10% võrra jõuab enam päikesevalgust maapinnale
ning lisavalgust ja õhku tuleb ka võrasse. See stimuleerib sisemist lehestikku,
mis omakorda muudab oksad koonilisemaks ja tugevamaks. Ka üksikute pikkade
külgokste või ladvaharude tuuletakistust ja murdumisohtu saab vähendada
oksatippude mõõduka harvendamisega.
● VV – Võra vähendamine – ladvaharude ja pikemate külgokste kärpimine sobiva
elu-jõulise külgoksani (tavaliselt kuni 20% võra mahust). Lõikusega tuleb
säilitada puu loomulik kasvukuju.
Noore puu lõikus - Lõikuse eesmärgiks on noorest puust õigete lõikusvõtetega
seisukindla ja ohutu (ühe läbiva tüvega) struktuuriga puu kujundamine. Topeltladva
eemaldamine või konkurentladva “dieedile” panemine, selle lühendamise ja
harvendamisega, eesmärgiga tulevikus topeltlatv eemaldada. Valida välja sobivad
külgoksad ning teha ka kergem võra harvendamine.
● Tugivööde paigaldamine – tüveharude ühendamine spetsiaalsete sidemetega,
millega välditakse väärtuslike puude lõhkirebenemist.
● LIKVIDEERITAV - üksikpuu, põõsa, võsa eemaldamine
26
Lisa 3 Luua mõisapargi alleepass, dendroloogilise hinnangu tabel
27
Lisa 4 Fotod alleest
Foto 1 Vaade alleele lõuna suunas. Autor Kati Niibo 2019
Foto 2 Vaade alleele põhja suunas. Autor Kati Niibo 2019
28
Foto 3 Vaade alleele põhja suunas. Autor Kati Niibo 2019
Foto 4 Vaade uuele kergliiklusteele, mis on
rajamisel vahetult ajaloolise allee taha. Autor Kati
Niibo 2019
29
Lisa 5 Kooskõlastused
30
JOONISED
JOONIS 1 Dendroloogiline inventeerimine
31
Muinsuskaitseameti kooskõ lastus
Teema: Muinsuskaitseame kooskõlastus
Saatja: Register.Muinas.ee <
[email protected]>
Kuupäev: 31.07.2019 10:19
Saaja: Hüüp OÜ <ka @hyyp.ee>
Lugupeetud Hüüp OÜ,
Teie esitatud projekt on kooskõlastatud
31.07.2019 kooskõlastus nr 35652 kultuurimäles ste registris h.ps://register.muinas.ee
/admin.php?menuID=coordina on&ac on=processes&id=35652 Kinnismäles sel tööde
tegemiseks esitada Muinsuskaitseame le muinsuskaitseseaduse §-de 52 ja 53 kohaselt tööde
tegemise loa taotlus h.ps://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa vorm.
LUUA mõisapargi allee dendroloogiline inventeerimine, hoolduskava aastateks 2019-2029.
Riigihanke nimetus: Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline
inventeerimine ja hoolduskavade koostamine Maanteeame lõuna regioonis. Viitenr 198656
Koostaja: maas kuarhitekt Ka Niibo, Hüüp OÜ, töö nr 2019-20, Pärnu 2019, 17.07.2019.
Muinsuskaitseame dokumendiregistri nr 5.1-17.2/1592-1.
hooldusjuhend, tegevuskava
Lugupidamisega
Jõgevamaa nõunik, Ville Tamm
Lehekü lg 1/1 31.07.2019 11:08
Hankija nimi: MAANTEEAMET Riigihanke nimetus: Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020 TEHNILINE KIRJELDUS Saare mõisapargi allee Üldist Maanteeamet on kohustatud tagama liiklusohutust riigimaanteedel ning korraldama maaomanikuna kaitsealuste objektide säilimise ning aja- ja asjakohase hoolduse (LKS § 12, § 17, MuKS § 16). Käesoleva hankega tellitakse alleedele hooldustööd , vastavalt eelnevalt koostatud kaitsealuste alleede inventeerimis - ja hoolduskavadele Jõgevamaa riigimaanteedel 2019.a . HANKE OBJEKTID Jrk nr Objekt Hoolduskava 1 Saare mõisapargi allee hoolduslõikus Vt Lisa 1 HOOLDUSTÖÖD Hooldustööde tegijal peab vastutav töötaja vastama vähemalt arboristi tase 4. Teostatavad alleede hooldustööd on välja toodud iga hoolduskava juures . Hangitavad hooldustööde mahud on kajastatud ka “K ululoendis “ . Tööde teostamisel juhinduda “Kululoendi“ mahtudest , mille alusel toimub akteerimine . Akteeritakse tegelikkuses teostatud töömahud. Hooldustööd koosnevad järgmistest osadest: Võra hoolduslõikus (sh.puhastamine,tõstmine,vähendamine) ; Tugivööde paigaldamine ; Võsa likvideerimine ; Vesivõsude likvideerimine ; Üksikpuude langetamine koos kändude freesimise või juurimiseg a ; Noore puu lõikus . Raietööde käigus ei tohi vigastada säilitamisele kuuluvaid puid ja põõsaid. Tehnika kasutamisel tekkinud pinnakahjustusega aladel taastatakse endine olukord pinna planeerimise, kasvumulla paigalduse ja murukülviga. Puud, mis kuuluvad raiumisele ja freesimisele – puud freesida võimalikult maapinna lähedalt (maapind peab olema selles kohas hiljem niitmistraktoriga niidetav) . Raiejäätmed (kogu raiutud puit koos maha langenud okstega, mis on pikemad kui 0,5 m ja/või on jämedamad kui 2 cm ) tuleb iga tööpäe va lõpuks koristada/kuhjata viisil, et see ei ohustaks teedel liiklejaid . Raiutavad puud võib vaheladustada ettenähtud kohtades, kooskõlastatult T ellija ja maaomanikuga . Raietööde käigus on sõidutee katte ning tugipeenra kahjustamine keelatud. Sõidutee katte ja/või sõidutee peenra lõhkumise korral on T öövõtja kohustatud oma kuludega tekitatud kahjud likvideerima. Tööde teostamise eelselt kavandatud tegevus kooskõlastada Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseametiga. Töövõtja vastutab keskkonnakaitse eest objekti l ja selle kõrval. Tööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik tööd tuleb teostada järgides Eesti Vabariigis kehtestatud keskkonnaalaseid nõudeid/õigusakte jms. Tööde teostamise eelselt Töövõtjal kooskõlastada tegevus piirinaabritega, kelle maaüksus e l on ettenähtud teostada hooldusraiet. Tööde teostamise eelselt teavitada /informeerida kohalikku omavalitsust kavandatud töödest , k.a Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskust (läbi Maanteeameti e-teeninduse või
[email protected] edastada info ) . Töövõtja ja Tellija teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest tehnilises kirjelduses ning abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Raadamise ja üksikpuude langetamise tulemusena saadav metsamaterjal on riigi vara ja tuleb üle anda Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). Enne raie algust tuleb RMK tööjuhiga kokku leppida, milliseid metsamaterjali sortimente toodetakse ja kuhu raiutud metsamaterjal kokku veetakse (veomaa kuni 1 0 km objekti piiridest). Metsamaterjal, mis ei ole edasi käideldav – selle utiliseerimise teostab Töövõtja. Edasi mitte käideldava metsamaterjali jäätmete põletamine tööalal on keelatud. Liikluskorraldus objektil Liikluskorralduse eest objektil vastutab Töövõtja, kes peab tagama kohapealse ohutuse, ühiskondliku transpordi läbipääsu ja kodanikel e ligipääsu oma kinnistutele tööde teostamise ajal. T ööde aegne ajutine liikluskorraldus tuleb enne töödega alustamist Töövõtjal kooskõlastada Maanteeametiga. Liikluse korraldamisel tööde ajal juhinduda Majandus- ja taristuministri 13. juuli 201 8 . a määrusest nr 43 „ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ” ja Maanteeameti peadirektori 14.11.2018 . a käskkir jast nr 1-2/18/458 „ Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “. Lisa 1 : Saare mõisapargi allee hooldus kava
Muinsuskaitseameti kooskõ lastus
Teema: Muinsuskaitseame kooskõlastus
Saatja: Register.Muinas.ee <
[email protected]>
Kuupäev: 31.07.2019 10:12
Saaja: Hüüp OÜ <ka @hyyp.ee>
Lugupeetud Hüüp OÜ,
Teie esitatud projekt on kooskõlastatud
31.07.2019 kooskõlastus nr 35650 kultuurimäles ste registris h.ps://register.muinas.ee
/admin.php?menuID=coordina on&ac on=processes&id=35650 Kinnismäles sel tööde
tegemiseks esitada Muinsuskaitseame le muinsuskaitseseaduse §-de 52 ja 53 kohaselt tööde
tegemise loa taotlus h.ps://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa vorm.
SAARE mõisapargi allee dendroloogiline inventeerimine, hoolduskava aastateks 2019-2029.
Riigihanke nimetus: Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline
inventeerimine ja hoolduskavade koostamine Maanteeame lõuna regioonis. Viitenr 198656
Koostaja: maas kuarhitekt Ka Niibo, Hüüp OÜ, töö nr 2019-17, Pärnu 2019, 17.07.2019.
Muinsuskaitseame dokumendiregistri nr 5.1-17.2/1593-1.
hooldusjuhend, tegevuskava
Lugupidamisega
Jõgevamaa nõunik, Ville Tamm
Lehekü lg 1/1 31.07.2019 11:09
Joonis nr. 1
71Va
72Va
73Sa
74Sa
69Ku 75Sa
70Va 76Sa
1Pä 77Va
68Va2Pä 78Va
67Va 3Pä
4Pä
5Pä 79Re
6Pä
7Pä
8Pä
9Pä
10Pä 80Va
66Va
J oo
65Va 11Pä
nis
nr.
1
12Hk
1
13Ku
14Ku
15Va Joonis nr. 2
16Pä
2
Joo
17Pä
nis n
3
64Ta 18Pä
r. 3
19Pä MAANTEE TELGJOON
20Pä
Joo
n
is n
21Pä
4
r. 4
63Ta 22Pä
23Pä
Joo
nis
24Pä
5
nr.
62Ta 25Pä
5
26Pä
Joonis nr. 6
61Ta 27Pä
6
28Pä
29Pä 81Et
82Et
Joonis nr. 7
30Pä
7
60Ta
31Pä
32Va
Joonis nr. 8
33Pä34Pä
8
59Ta
35Pä
58Ta 39Pä
36Va 40Va
37Va 41Va
38Va 42Pä
57Ta 43Pä
44Pä
45Pä
46Pä
47Va
48Pä 83Õ
49Va
50Pä
51Pä
56Ta
52Pä
53Va
54Ku
55Ta
Joonis nr. 2
Joo
n
is n
1
r. 1
Joonis nr. 2
2
Joo
nis
3
nr.
MAANTEE TELGJOON
3
Joo
nis
4
n r. 4
Joo
nis
5
n r. 5
Joonis nr. 6
6
Joonis nr. 7
7
Joonis nr. 8
8
28Sa
35Sa 27Sa
40Va 39Va 38Sa 33Sa
26Va 23Va 21Va 19KsS
25Sa
32Va 24Sa 22Va 20Sa 18Sa 8KsA
17Sa16Sa TINGMÄRGID
15Sa 14Ta 12Va 7KsA
13Ta 11Sa 6Sa I SEISUNDIKLASS (Terve ja elujõuline puu)
10Va 9Va 5Va II SEISUNDIKLASS (Kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu)
4Va
3Sa 2Sa III SEISUNDIKLASS (Kahjustatud, väheneva elujõuga puu)
36Va 1Sa
37Va 34Sa IV SEISUNDIKLASS (Tugevasti kahjustatud/ohtlik/surnud puu)
29Va
30Va 1 PUU NUMBER
31Sa
Va PUU LIIK (Lühend)
LIKVIDEERITAV PUU
(põõsaste/võsa likvideerimise info vaata inventeerimise tabel MÄRKUSTE ja HOOLDUSTÖÖDE lahter !!)
41Sa
42Va 48Sa
43Va 44Sa 45Va 49Sa MÄRKUSED:
47Hk 1) Geodeesia EIK Infrakonsult OÜ, töö nr. GIK-1901-03. Teostatud 1.02.2019.
46Va 2) Ajaloolised alleepuud on joonisel tähistatud punast värvi numbrite ja viitadega
3) Käesolev joonis on loetav koos dendroloogilise inventeerimise tabeli ja hoolduskavaga seletuskirjaga !
4) Likvideerimise ja hooldustööde seletused vaata inventeerimise tabeli MÄRKUSTE lahtrist !
Projekti nimetus: Töö nr:
OÜ Hüüp SAARE MÕISA PARGI ALLEE DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE, 2019-17
Reg.kood 14149160 HOOLDUSKAVA
Riia mnt 60a-2, Pärnu, 80020 Leht nr:
tel. +372 516 1593, e-mail
[email protected]
Objekti aadress: 1
RIIGITEE 14212 MAARDLA-SAAREJÄRVE/14216 SAAREJÄRVE TEE/
Staadium:
OK Acer OÜ 14137 JÕGEVA-PALAMUSE-SAARE TEE
Reg.kood 12952929
SAARJÄRVE KÜLA, MUSTVEE VALD, JÕGEVA MAAKOND -
Paju tn 7, Audru alevik, Pärnu, Pärnu mk, 88301
tel. +372 5047 811, e-mail
[email protected] Tellija:
Maastikuarhitekt Kati Niibo (OÜ Hüüp) MAANTEEAMET Mõõtkava:
Joonestaja Pärt Põltsam (OÜ Mastlop)
Välitööd Eero Tali Joonise nimetus:
DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE 1:500
Arborist Arne Oad (OK Acer OÜ)
503Sa 82Va 438Pä Joonis nr. 4
Joonis nr. 3 437Va
502Pä 84Pä83Pä
501Pä 436Pä
500Pä 85Pä 435Ta
1Pä 499Pä 86Pi 434Pä
2Pä 498Pä 87Pä 433Va
88Pä 432Pä
3Pä 497Pä 89Pä
4Ta 496Pä 431Pä
495Pä 90Pä 430Pä
5Pä 494Pä 92Pä91Va
6Pä 429Pä
493Va 93Pä 428Pä
7Pä
J oo
492Pä
nis
94Pä 427Pä
1
nr.
8Pä
1
491Pä 95Pä 426Pä
9Pä 490Pä
10Va 425Pä
489Pä Joonis nr. 2
98Pä 97Pä 96Pä 424Pä
11Pä 488Pä 2
Joo
nis
3
423Pä
nr.
MAANTEE TELGJOON
487Pä
3
13Pä 12Pä 99Pä
Joo
422Pä
nis
4
486Pä
nr.
100Pä
4
14Pä
Joo
485Pä 421Pä
nis
101Pä
5
n r. 5
15Ta 484Pä 102Pä 420Pä
Joonis nr. 6
6
16Pä 483Pä 419Pä
103Pä
Joonis nr. 7
17Va
7
482Pä 104Pä 418Pä
18Pä
Joonis nr. 8
481Pä 417Pä
8
19Pä 480Pä 105Pä
106Pä 416Pä
21Pä 20Pä 479Pä
107Pä 415Pä
22Pä 478Pä
477Va 108Pä 414Pä 410Pä
23Pä 476Pä 413Pä
24Pä 25Pä 110Pä109Pä 409Pä
475Pä 113Pä112Pä 111Pä 412Pä 408Ta
27Pä 26Pä 474Pä 116Pä 115Pä114Pä 411Pä
473Pä 407Pä
28Pä 472Pä 117Pä
29Pä 118Pä 406Pä 401Pä
30Pä 471Pä 119Pä
31Pä 470Pä 120Pä 405Va 400Pä
34Pä 33Ta32Pä 469Pä 404Pä
468Ta 121Pä 403Pä
35Pä 467Pä 123Pä122Pä
36Pä 124Pä 402Pä
466Pä 125Pä 399Sa 393Pä
37Va 38Pä 465Pä
40Pä 39Pä 464Pä 126Pä 398Pä 392Va
41Pä 463Pä 397Pä 391Pä
42Pä 127Pä
44Pä43Pä 462Pä 396Pä
46Sa 45Pä 461Sa 128Pä
395Pä
48Pä 47Pä 460Pä 394Pä
50Pä 49Sa 459Pä 129Pä
51Pä 458Pä 130Pä 390Pä
52Pä 131Pä 389Pä
53Pä 457Sa 132Pä 388Pä
55Pä 54Pä 456Pä 133Pä
Joo
nis
455Pä
nr.
1
1
56Pä 454Pä
58Pä 57Pä 453Pä
59Pä 452Pä Joonis nr. 2
2
Joo
60Pä 451Pä
nis
3
nr.
MAANTEE TELGJOON
3
61Pä 450Pä
Joo
62Pä
nis
4
nr.
63Pä
4
449Pä
Joo
nis
5
nr.
64Pä 448Pä
5
66Pä 65Pä
Joonis nr. 6
67Pä 447Pä
6
446Pä
Joonis nr. 7
7
70Pä 69Pä68Pä 445Pä
71Pä
Joonis nr. 8
72Pä 444Va
8
TINGMÄRGID
75Va 74Pä 73Pä 443Pä I SEISUNDIKLASS (Terve ja elujõuline puu)
442Pä II SEISUNDIKLASS (Kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu)
77Va 76Pä 441Pä III SEISUNDIKLASS (Kahjustatud, väheneva elujõuga puu)
79Pä 78Pä
440Pä IV SEISUNDIKLASS (Tugevasti kahjustatud/ohtlik/surnud puu)
81Pä 80Va
1 PUU NUMBER
439Pä Va PUU LIIK (Lühend)
82Va 438Pä LIKVIDEERITAV PUU
(põõsaste/võsa likvideerimise info vaata inventeerimise tabel MÄRKUSTE ja HOOLDUSTÖÖDE lahter !!)
437Va
84Pä83Pä 436Pä
MÄRKUSED:
1) Geodeesia EIK Infrakonsult OÜ, töö nr. GIK-1901-03. Teostatud 1.02.2019.
2) Ajaloolised alleepuud on joonisel tähistatud punast värvi numbrite ja viitadega
85Pä 435Ta
3) Käesolev joonis on loetav koos dendroloogilise inventeerimise tabeli ja hoolduskavaga seletuskirjaga !
4) Likvideerimise ja hooldustööde seletused vaata inventeerimise tabeli MÄRKUSTE lahtrist !
Projekti nimetus: Töö nr:
86Pi 434Pä
OÜ Hüüp
Reg.kood 14149160
Riia mnt 60a-2, Pärnu, 80020
SAARE MÕISA PARGI ALLEE DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE, 2019-17
HOOLDUSKAVA
Leht nr:
tel. +372 516 1593, e-mail
[email protected]
2
87Pä 433Va
Objekti aadress:
RIIGITEE 14212 MAARDLA-SAAREJÄRVE/14216 SAAREJÄRVE TEE/
Staadium:
88Pä
OK Acer OÜ 14137 JÕGEVA-PALAMUSE-SAARE TEE
Reg.kood 12952929
SAARJÄRVE KÜLA, MUSTVEE VALD, JÕGEVA MAAKOND -
432Pä
Paju tn 7, Audru alevik, Pärnu, Pärnu mk, 88301
tel. +372 5047 811, e-mail
[email protected] Tellija:
89Pä Kati Niibo (OÜ Hüüp)
Maastikuarhitekt MAANTEEAMET Mõõtkava:
431Pä Pärt Põltsam (OÜ Mastlop)
Joonestaja
Välitööd Eero Tali Joonise nimetus:
90Pä DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE 1:500
Arborist Arne Oad (OK Acer OÜ)
92Pä 91Va 430Pä
397Pä 391Pä
127Pä 396Pä Joonis nr. 5 346PäS Joonis nr. 6
395Pä 185Sa
128Pä 394Pä
129Pä
130Pä 390Pä 186Pä
131Pä 389Pä
132Pä 388Pä
133Pä 345Sa
134Va 387Pä 344Pä
135Pä 386Pä
385Sa 187Pä
136Pä
Joo
Joo
188Pä
nis
nis
384Pä
n
n
1
1
r. 1
r. 1
137Pä 189KsA 343Pä
138Pä 383Pä
382Pä 190Pä 342Pä
139Pä 381Va
Joonis nr. 2
191Pä Joonis nr. 2
140Pä 2 341Pä 2
Joo
Joo
142Pä 141Pä
nis
n
is n
380Pä 192Pä
3
3
nr.
r. 3
MAANTEE TELGJOON MAANTEE TELGJOON
3
340Pä
Joo
Joo
379Va 193Pä
n
nis
is n
4
4
143Pä 339Pä
nr.
r. 4
145Sa144Pä
4
378Pä 194Pä
Joo
Joo
nis
nis
338Sa
5
5
nr.
nr.
377Pä
5
5
148Pä147Pä146Pä 337Pä
Joonis nr. 6
Joonis nr. 6
376KsA
6
6
195Pä 336Pä
375Pä
Joonis nr. 7
Joonis nr. 7
149Pä
7
7
150Pä 374Pä 335Pä
Joonis nr. 8
Joonis nr. 8
8
8
373Pä
372Va
152Pä 151Pä 371Pä 196Sa
370Pä 197Pä
154Pä 153Pä 369Pä 334Pä
198Ta
368Pä 199Pä
155Pä 367Pä 333Sa
156Pä 366Pä 200Sa 332Pä
157Pä 365Pä 201Pä
364Pä 331PäS
158Pä
159Pä 363Va
160Pä 362Pä 202Pä 330Pä
361Pä 203Pä
161Pä 204Pä 329Ta
162Pä 360Pä
163Pä 328Pä
205Pä
165Pä164Pä
166Pä 359Pä 206Pä 327Va
167Pä 207Va 326Pä
168Pä 358Va 208Pä 325Pä
169Pä 209Pä 324Pä
170Pä 323Pä
171Pä 357Pä 322Pä
172Pä 356Pä 210Pä
173Pä 355Pä 321Pä
174Sa 354Pä
175Pä 353Pä 211Va
176Pä 320Ta
177Pä 352Sa
178Pä 351Pä
179Pä 350Sa
349PäS 212PäS 319Sa
180Pä
181Pä 318Sa TINGMÄRGID
182Pä 348Sa I SEISUNDIKLASS (Terve ja elujõuline puu)
183Pä 213PäS 317PäS
II SEISUNDIKLASS (Kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu)
184Pä 347PäS III SEISUNDIKLASS (Kahjustatud, väheneva elujõuga puu)
IV SEISUNDIKLASS (Tugevasti kahjustatud/ohtlik/surnud puu)
214PäS 316PäS 1
Va
PUU NUMBER
346PäS
PUU LIIK (Lühend)
LIKVIDEERITAV PUU
185Sa (põõsaste/võsa likvideerimise info vaata inventeerimise tabel MÄRKUSTE ja HOOLDUSTÖÖDE lahter !!)
215Pä 315PäS MÄRKUSED:
1) Geodeesia EIK Infrakonsult OÜ, töö nr. GIK-1901-03. Teostatud 1.02.2019.
2) Ajaloolised alleepuud on joonisel tähistatud punast värvi numbrite ja viitadega
186Pä 3) Käesolev joonis on loetav koos dendroloogilise inventeerimise tabeli ja hoolduskavaga seletuskirjaga !
4) Likvideerimise ja hooldustööde seletused vaata inventeerimise tabeli MÄRKUSTE lahtrist !
216PäS Projekti nimetus: Töö nr:
OÜ Hüüp SAARE MÕISA PARGI ALLEE DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE, 2019-17
314PäS
Reg.kood 14149160 HOOLDUSKAVA
Riia mnt 60a-2, Pärnu, 80020 Leht nr:
tel. +372 516 1593, e-mail
[email protected]
Objekti aadress: 3
345Sa OK Acer OÜ
Reg.kood 12952929
RIIGITEE 14212 MAARDLA-SAAREJÄRVE/14216 SAAREJÄRVE TEE/
14137 JÕGEVA-PALAMUSE-SAARE TEE
Staadium:
-
217PäS
SAARJÄRVE KÜLA, MUSTVEE VALD, JÕGEVA MAAKOND
Paju tn 7, Audru alevik, Pärnu, Pärnu mk, 88301
344Pä
tel. +372 5047 811, e-mail
[email protected] Tellija:
Maastikuarhitekt Kati Niibo (OÜ Hüüp) MAANTEEAMET Mõõtkava:
313PäS
Joonestaja Pärt Põltsam (OÜ Mastlop)
187Pä
Välitööd Eero Tali Joonise nimetus:
DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE 1:500
Arborist Arne Oad (OK Acer OÜ)
214PäS 316PäS Joonis nr. 7 Joonis nr. 8
239Mä
215Pä 315PäS 240PäS 289Va
288PäS
216PäS 241KsA 287PäS
314PäS 242Ta
217PäS 243KsA
313PäS 286PäS
244KsA
218PäS 245Mä 285KsA
312PäS
284PäS
Joo
Joo
nis
nis
246PäS 283Ta
n
1
nr.
1
r. 1
1
219Sa 311Ta 282Ta
281Ta
220Ta Joonis nr. 2
2 280Ta
Joonis nr. 2
2
310PäS
Joo
Joo
nis
nis
221Sa
3
3
nr.
n
279Ta
r. 3
MAANTEE TELGJOON MAANTEE TELGJOON
247Sa
3
Joo
Joo
nis
nis
4
4
nr.
nr.
4
4
222Sa 309PäS
Joo
Joo
278Ku
nis
nis
248Va
5
5
nr.
nr.
5
5
308Ta 249Ta
Joonis nr. 6
Joonis nr. 6
6
6
307Sa
223PäS
Joonis nr. 7
Joonis nr. 7
250Ta
7
7
251Mä
Joonis nr. 8
Joonis nr. 8
8
8
224PäS 306PäS 252Mä
225Sa
305PäS 277Ta
226PäS 276Sa
304Sa
227PäS 303PäS 253Va
228PäS 302Sa
254Va
229PäS 255Ta
301PäS
256Ta
230PäS 275Va
300Pä
257Va 274KsA
231Sa 299PäS
298Sa 258Sa 273Ta
232PäS 259Va 272Ta
297Va 271Va
233Pä 270Ta
234Sa 296PäS
269Ta
295KsA 268Va
294PäS 260KsA 267Ta
235PäS 266Va
293Sa
261Ta
236PäS 265Va
292PäS TINGMÄRGID
262KsA I SEISUNDIKLASS (Terve ja elujõuline puu)
237Ta 291PäS
II SEISUNDIKLASS (Kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu)
III SEISUNDIKLASS (Kahjustatud, väheneva elujõuga puu)
238Pi 290Ta 1
IV SEISUNDIKLASS (Tugevasti kahjustatud/ohtlik/surnud puu)
PUU NUMBER
Va PUU LIIK (Lühend)
264Ta LIKVIDEERITAV PUU
(põõsaste/võsa likvideerimise info vaata inventeerimise tabel MÄRKUSTE ja HOOLDUSTÖÖDE lahter !!)
239Mä 263Ta MÄRKUSED:
1) Geodeesia EIK Infrakonsult OÜ, töö nr. GIK-1901-03. Teostatud 1.02.2019.
2) Ajaloolised alleepuud on joonisel tähistatud punast värvi numbrite ja viitadega
240PäS 289Va 3) Käesolev joonis on loetav koos dendroloogilise inventeerimise tabeli ja hoolduskavaga seletuskirjaga !
4) Likvideerimise ja hooldustööde seletused vaata inventeerimise tabeli MÄRKUSTE lahtrist !
Projekti nimetus: Töö nr:
288PäS OÜ Hüüp SAARE MÕISA PARGI ALLEE DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE, 2019-17
241KsA 287PäS
Reg.kood 14149160
Riia mnt 60a-2, Pärnu, 80020
tel. +372 516 1593, e-mail
[email protected]
Objekti aadress:
HOOLDUSKAVA
RIIGITEE 14212 MAARDLA-SAAREJÄRVE/14216 SAAREJÄRVE TEE/
Leht nr:
Staadium:
4
242Ta
OK Acer OÜ 14137 JÕGEVA-PALAMUSE-SAARE TEE
Reg.kood 12952929
SAARJÄRVE KÜLA, MUSTVEE VALD, JÕGEVA MAAKOND -
Paju tn 7, Audru alevik, Pärnu, Pärnu mk, 88301
tel. +372 5047 811, e-mail
[email protected] Tellija:
Maastikuarhitekt Kati Niibo (OÜ Hüüp) MAANTEEAMET Mõõtkava:
243KsA Joonestaja
Välitööd
Pärt Põltsam (OÜ Mastlop)
Eero Tali Joonise nimetus:
286PäS DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE 1:500
Arborist Arne Oad (OK Acer OÜ)
244KsA
Lisa 3 Saare mõisapargi allee alleepass, dendroloogilise hinnangu tabel
ALLEEPASS (Jõgeva-Palamuse-Saare, tee nr 14137)
ÜLDANDMED
Allee nimi Saare mõisapargi allee
Aadress Saarejärve küla
Maanteeameti regioon Lõuna regioon
Tee nr 14137
Tee nimetus Jõgeva-Palamuse-Saare
KOONDANDMED ALLEE KOHTA
JUURED tk TÜVI tk VÕRA tk PUU TERVIKUNA tk MÄRKUSED tk
I Seisundiklass 3 I Seisundiklass 4 I Seisundiklass 4 I Seisundiklass 3 Ajalooline alleepuu: 8
II Seisundiklass 38 II Seisundiklass 26 II Seisundiklass 24 II Seisundiklass 20 Ohtlik liiklusele: 5
III Seisundiklass 7 III Seisundiklass 12 III Seisundiklass 20 III Seisundiklass 20 Lisauuringute vajadus: 0
IV Seisundiklass 1 IV Seisundiklass 7 IV Seisundiklass 1 IV Seisundiklass 6 Üksikpuud: 46 Puude grupid: 3
PUITTAIMEDE LIIGILINE KOOSSEIS
tk tk tk Harilik tk tk tk
Harilik saar Sookask Arukask Harilik vaher Harilik tamm
23 1 2 hobukastan 1 20 2
I tähtsuse hooldustööd Tk II tähtsuse hooldustööd (3. aastal) Tk III etapi hooldustööd (8. aastal) Tk
Võra tõstmine (VT): 12
Võra puhastamine (VP): 5 Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada vaid
tuleb need üle vaadata ja teha hooldustööde ettepanekud 35
Võra puhastamine & võra tõstmine (VP; VT): 8 ainult nendele puudele, mis vajavad sekkumist.
Likvideerida puu alune võsa: 18
LIKVIDEERIDA: 14
Kokku: 57 Kokku: 35
Dendroloogilise hinnangu tabel (Jõgeva-Palamuse-Saare, tee nr 14137)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik saar jah 86 2 3 ei Ladvas veidi kuivi oksi. VP.
1 7-8-8-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 1 2 ei
Harilik saar jah 97 2 3 ei 4m kõrguselt haruneb kaheks, osa harusid varem murdunud. VP.
2 7-4-9-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 91 2 3 ei 8m kõrguselt haruneb kaheks, ladvas kuivad harud. VP.
3 5-3-9-4
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 3 ei
3m kõrguselt haruneb kaheks. Juurekaelavigastus, tüvel maapinnast 6m kõrguseni osaliselt koor
Harilik vaher jah 58 3 3 jah
4 4-3-5-3 maas, tüvi mäda, latv puudu. LIKVIDEERIDA.
Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei
Puu on lõunasse kaldu. Maapinnalt kaheharuline, palju kuivi oksi võras. Säilitada kõrvalolev noor
Harilik vaher ei 34 + 26 2 3 ei
5 3-6-6-4 vaher (läbimõõt 10cm). VP; VT.
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Grupis veel harilikud vahtrad. Grupp allajäänud, juurekaelavigastused. Kogu grupp
Harilik saar ei 25+19+19+12 4 3 ei
6 6-0-6-3 LIKVIDEERIDA.
Fraxinus excelsior puude grupp 2 4 ei
Arukask ei 31 1 1 ei VT.
7 2-2-3-3
Betula pendula üksikpuu 1 1 ei
Arukask ei 35 1 1 ei VT.
8 3-3-2-3
Betula pendula üksikpuu 1 1 ei
Maapinnast 4m kõrguseni õõnsus <1/3, pikivaod, noore vahtratarjaku (Oxyporus populinus)
Harilik vaher jah 96 2 2 ei
9 10-4-9-7 viljakehad. VP; VT; Likvideerida puualune võsa.
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei 3a pärast kontrollida puu seisukorda (vahtratarjak)
Harilik vaher ei 53 2 3 jah Tüvi õõnes, mitmed avad, palju kuiva võras. LIKVIDEERIDA.
10 6-4-5-6
Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei
Harilik saar ei 47 2 3 jah Puu on kõrvalolevatele puudele allajäänud. 4m kõrguselt haruneb kaheks. Asub väga tee ääres.
11 8-2-8-0
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 56 3 3 jah 3m kõrguselt haruneb kaheks, pikipraod tüvel, elektriliini kohal. LIKVIDEERIDA.
12 3-4-4-4
Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei
Harilik tamm jah 79 2 3 ei Mitmeharuline puu. Juurekael mattunud, võra veidi hõre. VP; VT; Likvideerida puualune võsa.
13 7-6-9-7
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
4m kõrguselt haruneb kolmeks. Juurekael mattunud. Suur puu. esineb teehooldustööde käigus
Harilik tamm jah 109 2 2 ei
14 8-8-8-10 "näritud" oksi. VP; Likvideerida puualune võsa.
Quercus robur üksikpuu 21,5 2 2 ei
Harilik saar ei 35 2 3 jah 1,5m kõrguselt haruneb kaheks vahele kasvanud koorega. LIKVIDEERIDA.
15 4-3-5-4
Fraxinus excelsior üksikpuu 4 4 ei
Harilik saar ei 34 2 2 ei VT.
16 3-6-5-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Jõgeva-Palamuse-Saare, tee nr 14137)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik saar ei 11 2 2 ei VT.
17 1-2-2-2
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar ei 22 2 2 ei 1m kõrguselt üks haru murdunud. LIKVIDEERIDA.
18 3-1-2-2
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei
10m kõrguselt latv ammu mudunud, õõnsus, pragu tüvel. Putukate väljumisavad tüvel.
Sookask ei 44 3 3 ei
19 5-4-4-5 Likvideerida puualune võsa.
Betula pubescens üksikpuu 3 3 ei
Harilik saar ei 17 2 2 ei VT; Likvideerida puualune võsa.
20 1-2-2-2
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 22 2 1 ei 6m kõrguselt haruneb kaheks, harude vahel lõhe. LIKVIDEERIDA.
21 4-3-3-3
Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei
Harilik vaher ei 29 2 2 ei VT; Likvideerida puualune võsa.
22 3-2-3-3
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 26 2 2 ei 7m kõrguselt haruneb kaheks. Alumisi oksi teehooldustööde käigus "näritud". VT.
23 2-3-3-4
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Grupis veel harilikud vahtrad. 0...0,5m kõrguselt kolmeharuline. Tüved omavahel põimudnud,
Harilik saar ei 37+23+22 2 3 ei
24 6-3-6-6 võras kuiva oksad. VT; Likvideerida puualune võsa.
Acer platanoides puude grupp 3 3 ei
Harilik saar ei 46 2 3 ei Likvideerida puualune võsa.
25 1-4-3-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 3 ei
Harilik vaher ei 18 2 2 ei VT; Likvideerida puualune võsa.
26 2-3-3-2
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar ei 21 2 2 ei Likvideerida puualune võsa.
27 2-1-1-2
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar ei 30+29 3 2 ei Maapinnalt kaheharuline, võras palju kuivi oksi. VP; VT; Likvideerida puualune võsa.
28 2-5-2-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 43 2 2 ei 2m krguselt haruneb kaheks. VP; VT.
29 2-3-6-0
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 35 2 2 ei VP; VT.
30 2-2-4-6
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar ei 27 2 3 ei Puu on maantee poole väga kaldu. LIKVIDEERIDA.
31 0-3-5-0
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 3 ei
Harilik vaher ei 20 2 2 ei
32 2-2-0-4
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar ei 24 2 2 ei
33 2-2-3-2
Dendroloogilise hinnangu tabel (Jõgeva-Palamuse-Saare, tee nr 14137)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
33 2-2-3-2
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar ei 21 2 4 ei Võra hõre, puu on hääbumas. LIKVIDEERIDA.
34 1-2-5-0
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 3 ei
Harilik saar ei 26 2 2 ei
35 1-2-2-4
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 51 2 2 ei 4m kõrguselt harunemine mõraga. LIKVIDEERIDA; Likvideerida puualune võsa.
36 5-5-7-6
Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei
Harilik vaher ei 32 2 3 ei VT.
37 1-5-7-3
Acer platanoides üksikpuu 2 3 ei
Harilik saar ei 33 3 3 ei Likvideerida puualune võsa.
38 3-5-1-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 21 2 3 ei Likvideerida puualune võsa.
39 1-3-3-2
Acer platanoides üksikpuu 2 3 ei
Harilik vaher ei 29 3 2 ei 0...2m kõrguseni tüvevigastus (1/10 ümbermõõdust). Ilus võra. Likvideerida puualune võsa.
40 3-3-4-3
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik saar ei 69 2 2 ei VP; VT; Likvideerida puualune võsa.
41 5-5-5-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 21 2 2 ei VT; Likvideerida puualune võsa.
42 2-1-3-3
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
6m kõrguselt haruneb kaheks, harude vahel pragu, 7m kõrgusel murdunud haru. LIKVIDEERIDA;
Harilik vaher ei 38 3 3 ei
43 2-4-3-5 Likvideerida puualune võsa.
Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei
Harilik saar ei 8+8+8 1 1 ei Säilitada Jõhvi mnt (ida) poolne haru. Teised harud LIKVIDEERIDA.
44 1-1-1-1
Fraxinus excelsior puude grupp 1 1 ei
Harilik vaher ei 23 2 2 ei 6 ja 7m kõrguselt haruneb kolmeks. VT.
45 3-2-3-3
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 31 2 2 ei 4m kõrguselt haruneb kaheks.
46 3-2-2-3
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Kolmeharuline puu. Varem trossiga toestatud, juurekaelal suur lõikehaav (haru eemaldamisest).
Harilik hobukastan ei 24+18+16 2 2 ei
47 3-2-4-6 LIKVIDEERIDA.
Aesculus hippocastanum üksikpuu 3 3 ei
Harilik saar jah 115 2 3 ei Võras palju kuiva (sh ladvas); õõnsused tüvel. VP.
48 7-9-6-9
Fraxinus excelsior üksikpuu 27,5 3 3 ei
Harilik saar ei 58 2 2 ei Võras kuivi oksi. VP; VT.
49 5-5-5-8
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Maardla-Saarjärve tee, nr 14212)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik pärn jah 27 2 3 ei 0,5m kõrgusel ca 2/3 läbimõõdust õõnsus, puu tugevasti põhja poole kaldu. VT.
1 5-0-2-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 57 2 3 ei 0,5m kõrgusel kinnikasvav tüvevigastus. VP.
2 8-3-6-2
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Juurekaelavõsud, puu allajäänud, haru tugevalt itta kaldu, kuivad oksad võras. Väljaulatuva haru
Harilik pärn jah 46 3 3 ei
3 2-6-9-3 vähendamine. VP; VV; Likvideerida juurekaelavõsud.
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Juurekaelavõsud, puu allajäänud, ca 3m kõrgusel õõnsus <1/3 läbimõõdust. Kuivad oksad võras.
Harilik pärn jah 39 3 3 ei
4 2-3-3-3 VP; Likvideerida juurekaelavõsud.
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 64 2 3 ei Puu on tugevasti ida poole kaldu, 3...4m kõrgusel lahtine õõnsus ca 1/2 läbimõõdust. VV.
5 4-5-11-0
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 42 2 2 ei Ühepoolne võra.
6 1-2-3-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 48 2 2 ei Puu on kergelt itta kaldu, 1m kõrgusel õõnsus.
7 1-2-6-0
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 40+42 2 2 ei 0,7m kõrguselt haruneb kaheks, harud kaldu. Teepoolne haru >2/3 õõnes. VV.
8 3-3-8-8
Tilia cordata üksikpuu 4 4 ei
Harilik pärn jah 51 1 2 ei 10m kõrguselt haruneb kaheks. Üks oks ulatub tugevalt võrast välja tee kohale. VV.
9 3-7-8-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 27 2 3 ei Allajäänud puu. VP; VT.
10 3-4-4-3
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 73 1 2 ei VP; VT.
11 3-6-5-4
Tilia cordata üksikpuu 1 2 ei
Puu tugevalt itta kaldu. 0...2m kõrgusel tüves pragu bakternõrega, teisel küljel 1...6m kõrgusel
Harilik hobukastan ei 57 3 3 ei
pragu. VP; VT; VV.
12 3-8-8-3
Aesculus
üksikpuu 3 3 ei
hippocastanum
Harilik kuusk ei 67 1 1 ei Ilus terve puu.
13 6-3-6-4
Picea abies üksikpuu 1 1 ei
Harilik kuusk ei 32 1 3 ei
14 2-2-2-2
Picea abies üksikpuu 1 1 ei
Harilik vaher ei 30+29+20+16 1 3 ei Teepoolsel harul tüvevigastus. Väga tihe võra. Likvideerida kaks väiksemat haru; VP; VT.
15 8-2-6-2
Acer platanoides puude grupp 2 2 ei
Harilik pärn jah 63 2 2 ei 1m kõrgusel õõnsus ca 2/3. VT.
16 3-2-5-1
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Maardla-Saarjärve tee, nr 14212)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik pärn jah 24 3 2 ei Juurekaelal vigastus ca 1/3, allajäänud puu. VT.
17 1-2-1-2
Tilia cordata üksikpuu 1 3 ei
Harilik pärn jah 55+40 3 3 ei 1m kõrguselt haruneb kaheks, 0...1m õõnsus. VT; VV.
18 2-3-7-0
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
1m kõrguselt haruneb kaheks, õõnsus harude vahel. (Lühendada kõrvalkasvavat tamme segavad
Harilik pärn jah 34+29 3 3 ei
19 2-2-6-4 oksad). VV.
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 36 3 2 ei Varem kaheharuline puu, teine haru varem raiutud. VT; Likvideerida juurekaelavõsud.
20 2-3-6-2
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 45 3 2 ei 1m kõrgusel õõnsus <2/3. VT; VV; Likvideerida juurekaelavõsud.
21 3-1-6-0
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 22 2 2 ei Puu on allajäänud. VT.
22 2-2-4-2
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 77 2 2 ei 1,5m kõrguselt haruneb kaheks. VT; Tugivööde paigaldamine.
23 2-4-7-1
Tilia cordata üksikpuu 3 2 ei
Harilik pärn ei 21 2 2 ei Puu on allajäänud.
24 1-1-2-3
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 32 2 2 ei
25 2-2-5-1
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 21 3 3 ei 0,5m kõrgusel õõnsus. VT; Likvideerida juurekaelavõsud.
26 2-2-5-2
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Puu on ida poole kaldu. 0,5...1,0m õõnus <1/3 läbimõõdust. Likvideerida juurekaelavõsud;
Harilik pärn jah 30 3 3 ei
27 1-1-6-0 LIKVIDEERIDA üks haru.
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 47 2 2 ei 0,7...2m kõrgusel õõnsus.
28 1-2-5-0
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Tüvel pikisooned, latv hõõrub vastu kõrvalolevat tamme. (eemaldada kõik, mis ulatub
Harilik pärn jah 43 2 3 ei
29 2-2-5-3 kõrvaloleva tamme vastu) VV.
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 51 3 2 ei Puu on tugevalt itta kaldu, tüvevigastus, 1m kõrguselt õõnsus 1/3 läbimõõdust. VT; VV.
30 4-2-6-0
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 38 2 3 ei Puu on tugevalt itta kaldu, tüvi toetab vastu tamme oksa. VT.
31 2-3-6-3
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 17+15+14 3 3 ei Grupis harilik vaher ja harilik pärn. Likvideerida harilik vaher. VT.
32 2-2-4-2
Acer platanoides puude grupp 3 3 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Maardla-Saarjärve tee, nr 14212)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Juurekael laienenud, harud tugevasti itta kaldu. VT; Likvideerida juurekaelavõsud;
Harilik pärn jah 38 3 3 ei
33 2-1-8-1 LIKVIDEERIDA üks haru.
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
1m kõrguselt haruneb kaheks, juurekaelal külmaseened (Armillaria sp). Vajalik teostada
Harilik pärn jah 43+34 4 2 ei
34 2-3-7-1 lisauuring resistograafi või tomograafiga jurekaela seisundi hindamiseks.
Tilia cordata üksikpuu 2 3 jah
Harilik pärn jah 48 3 2 ei 1m kõrgusel õõnsus <2/3. Likvideerida juurekaelavõsud. VP; Likvideerida juurekaelavõsud.
35 1-3-5-3
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 20 2 3 ei LIKVIDEERIDA.
36 2-1-7-3
Acer platanoides üksikpuu 2 3 ei
Harilik vaher ei 14 2 3 ei LIKVIDEERIDA.
37 1-2-0-3
Acer platanoides üksikpuu 2 3 ei
Harilik vaher ei 22 1 3 ei Juurekaela vigastus. LIKVIDEERIDA.
38 2-2-7-2
Acer platanoides üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 48 2 3 ei 1m kõrgusel õõnus, tüvi hõõrub vastu tamme oksi. VT.
39 2-3-4-3
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 27 1 3 ei LIKVIDEERIDA.
40 2-3-7-2
Acer platanoides üksikpuu 2 3 ei
Harilik vaher ei 28 2 3 ei LIKVIDEERIDA.
41 1-2-7-1
Acer platanoides üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn ei 15 3 2 ei Puu on allajäänud. VT.
42 1-2-2-3
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn ei 21+20+18 2 2 ei Grupis harilik pärn ja harilik vaher. LIKVIDEERIDA vahtrad. Pärnal VT.
43 2-3-7-4
Tilia cordata puude grupp 2 2 ei
Harilik pärn jah 62 2 2 ei VT.
44 3-4-5-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 49 3 2 ei VT; Likvideerida juurekaelavõsud.
45 3-2-4-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 43 3 2 ei VT.
46 2-3-5-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 23 2 2 ei LIKVIDEERIDA.
47 3-3-5-4
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 32 2 2 ei
48 2-2-2-3
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 79+21 2 2 ei 5m kõrguselt haruneb kaheks. Eemaldada esimene põhioks. VP; VT.
49 5-6-8-5
Dendroloogilise hinnangu tabel (Maardla-Saarjärve tee, nr 14212)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
49 5-6-8-5
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 49 3 3 ei Puu on ida poole kaldu. VT; Likvideerida juurekaelavõsud.
50 2-6-8-2
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 45 3 2 ei 1m kõrgusel õõnsus, puu kasvab tamme võras. VT.
51 1-3-6-2
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 35 2 3 ei Kõrvalolev allajäänud pärn (rinnasdiameetriga 14cm) LIKVIDEERIDA.
52 3-3-5-2
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik vaher ei 43 2 2 ei
53 3-3-6-3
Acer platanoides üksikpuu 1 2 ei
Harilik kuusk ei 44 2 2 ei
54 3-4-4-3
Picea abies üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 111 1 2 ei Väga suur ja võimas puu. Ühepoolne võra. VP.
55 6-12-9-12
Quercus robur üksikpuu 25,5 1 2 ei
Harilik tamm jah 108 1 1 ei Väga suur ja võimas puu. VP.
56 12-10-15-6
Quercus robur üksikpuu 31,0 1 1 ei
Harilik tamm jah 137 1 2 ei Väga võimas puu, võra veidi hõre. VP.
57 9-9-16-16
Quercus robur üksikpuu 27,5 1 1 ei
Harilik tamm jah 110 1 2 ei Väga võimas puu. Tammekakk (Daedalea quercina) ca 4m kõrgusel oksatüükal. VP.
58 6-10-14-14
Quercus robur üksikpuu 35,0 2 2 ei
Väga võimas puu. Maapinnalt alates kaheharuline, harude vahel pragu. VP; VV; Tugivööde
jah 172 3 2 ei
59 Harilik tamm 12-10-12-12 paigaldamine.
Quercus robur üksikpuu 33,25 4 3 ei
Harilik tamm jah 89 1 2 ei VP.
60 6-9-12-8
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm jah 63 4 4 ei Kuivanud puu. Tüvi säilitada elustikupuuna ca 5...6m kõrguse tüvena.
61 1-6-6-2
Quercus robur üksikpuu 4 4 ei
0...1m kõrgusel vigastus ca 1/10 ümbermõõdust. 6m kõrguselt haruneb kaheks. VP; Likvideerida
jah 95 2 2 ei
62 Harilik tamm 6-10-11-12 võsa puu alt.
Quercus robur üksikpuu 1 2 ei
Harilik tamm jah 126 2 2 ei VP.
63 7-7-11-12
Quercus robur üksikpuu 30,5 2 2 ei
Harilik tamm jah 135 2 2 ei 3m kõrguselt haruneb kaheks, harude vahel lõhe. VP; Tugivööde paigaldamine.
64 9-9-11-12
Quercus robur üksikpuu 32,5 3 3 ei
Harilik vaher ei 56 2 2 ei
65 5-6-2-9
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Maardla-Saarjärve tee, nr 14212)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik vaher ei 67 2 2 ei 0...1,5m kõrgusel pikisooned tüvel.
66 3-3-9-2
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 80 2 2 ei Puu on ida poole kaldu.
67 6-6-8-7
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 47 2 2 ei Puu on ida poole kaldu.
68 4-0-5-0
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Puu on tugevalt ida poole kaldu. Lääneküljel 6...7m kõrgusel tüvevigastus, mädaniku ulatus >1/2.
Harilik kuusk ei 50 3 3 jah
69 2-3-5-1 LIKVIDEERIDA.
Picea abies üksikpuu 4 3 ei
Harilik vaher ei 72 2 2 ei
70 9-6-4-5
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 50+43 2 2 ei Üks haru mäda ca 1/2 ulatuses. LIKVIDEERIDA kogu grupp, Likvideerida võsa puu alt.
71 6-6-7-4
Acer platanoides puude grupp 4 4 ei
Harilik vaher ei 40+33 2 2 ei Maapinnalt kaheharuline. VT.
72 6-4-4-6
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar ei 18 2 2 ei Juurekaelavigastus, puu on kõrgelt laasunud.
73 2-2-1-2
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar ei 24 2 3 ei Hõre. Kõrvalolevad kuivad kaks harilikud saart (läbimõõduga 12 ja 16cm) LIKVIDEERIDA.
74 3-3-1-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 3 ei
Harilik saar ei 25 2 2 ei
75 1-3-2-2
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar ei 20 2 3 ei Veidi hõre.
76 3-2-1-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 3 ei
Harilik vaher ei 42 2 3 ei 0...1,5m kõrgusel tüvevigastus 1/3
77 6-3-5-3
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 45 2 2 ei 0...3m kõrgusel vagu kahel pool tüve. 5m kõrguselt haruneb kaheks. Puu on lääne poole kaldu.
78 7-4-7-0
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Raagremmelgas ei 50 3 2 jah Puu on oma eluea lõpul. Tüvevigastused. LIKVIDEERIDA.
79 7-3-3-7
Salix caprea üksikpuu 4 4 ei
Harilik vaher ei 82 4 3 jah 0...6m <1/3 tüvest koorevigastus, seest mäda, mitmed harud murdunud. LIKVIDEERIDA.
80 5-6-5-4
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik ebatsuuga ei 20 1 2 ei
81 3-2-2-2
Pseudotsuga menziesii üksikpuu 1 2 ei
Harilik ebatsuuga ei 18 1 2 ei
82 3-2-2-3
Dendroloogilise hinnangu tabel (Maardla-Saarjärve tee, nr 14212)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
82 3-2-2-3
Pseudotsuga menziesii üksikpuu 1 2 ei
Aedõunapuu ei 31 (1m kõrguselt) 3 3 ei Mitmeharuline. VP.
83 4-3-2-4
Malus domestica üksikpuu 2 3 ei
Riigihanke nimetus:
Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja
hoolduskavade koostamine Maanteeameti lõuna regioonis. Viitenr 198656
HÜÜP OÜ
Riia mnt 60A-2, Pärnu 80020
http://hyyp.ee
ÄRIREGISTRI NR 11248045
Mk tegevusluba nr E 284/2007-P
MTR registreering EEP002537
OK ACER OÜ
Paju tn 7 Audru alevik Pärnu 88319
http://okacer.ee
ÄRIREGISTRI NR 12952929
SAARE mõisapargi allee
dendroloogiline inventeerimine, hoolduskava aastateks 2019-2029
Töö nr 2019-17
Töös käsitletava järgmised riigiteed:
14212 Maardla-Saarejärve
14216 Saarejärve teede
14137 Jõgeva-Palamuse-Saare
Keskkonnaregistri nr: KLO1200126
Mälestise reg nr: 24049 Saare mõisa park ja alleed
Töö koostajad:
Arne Oad arborist
Arborist, tase 4
Puittaimede hindaja, tase 5
Välitööd teostas: Eero Tali
Kati Niibo maastikuarhitekt
Pärnu 2019
1
Sisukord
1. Üldandmed.......................................................................................................................................3
1.1 Töö koostamise alus...................................................................................................................3
1.2 Töö eesmärk...............................................................................................................................4
1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted........................................................................................4
1.4 Allee kaitsekord.........................................................................................................................5
1.5 Alleega seotud huvigrupid.........................................................................................................7
1.6 Uuringud ja kasutatud allikad....................................................................................................8
2. Ajalooline ülevaade..........................................................................................................................9
2.1. Ülevaade mõisa ajaloost...........................................................................................................9
2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga.................................................................9
3. Alleeruumi olemasolev olukord.......................................................................................................9
3.1 Alleeruumi terviklikkus ja seosed kontaktalaga........................................................................9
3.2 Vaated alleeruumis...................................................................................................................10
3.3 Teedevõrk alleeruumis.............................................................................................................11
3.4 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass..............................................................11
4. Väärtused ja probleemid.................................................................................................................12
5. Kavandatavad hooldustegevused....................................................................................................14
5.1 Tegevuskava ülesehitus............................................................................................................14
5.2. Teostatavad hooldustööd.........................................................................................................15
5.2.1 Regulaarsed hooldustööd.................................................................................................15
Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis teostatavate kaevetööde aluseks on MuKS
§ 58 „Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded.”..........................15
5.2.2 Hooldustööd lähtuvalt allee inventeerimisest..................................................................15
5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp.............................................................................................17
5.3 Saare mõisapargi allee kaitse korraldamine.............................................................................17
5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine..............................................................................17
5.3.2 Uue kava koostamine.......................................................................................................17
5.4 Riigi teemaal paikneva Saare mõisapargi allee hoolduskava tegevuskava aastate kaupa
(2019-2029)...................................................................................................................................18
5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud................................19
6. Tulemuslikkuse hindamine.............................................................................................................22
LISAD................................................................................................................................................23
Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus).......................23
Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika..........................................................25
Lisa 3 Saare mõisapargi alleede pass, dendroloogilise hinnangu tabel..............................................30
Lisa 4 Fotod alleest.............................................................................................................................31
Lisa 5 Kooskõlastused........................................................................................................................33
JOONISED.........................................................................................................................................34
JOONIS 1-8 Dendroloogiline inventeerimine...............................................................................34
2
1. Üldandmed
1.1 Töö koostamise alus
Käesolev töö on koostatud Maanteeameti tellimusel Saarjärve külas, Mustvee vallas,
Jõgeva maakonnas asuva Saare mõisapargi alleede dendroloogilise inventeerimise ja
hoolduskava koostamiseks, leping nr 1-10/18/1734-1. Töös käsitletavad alleed paiknevad
kolmel riigiteel 14212 Maardla-Saarejärve, 14216 Saarejärve teed, 14137 Jõgeva-
Palamuse-Saare.
Töö koostamise aluseks on riigihange nimetusega „Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste
alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja hoolduskavade koostamine, II etapp“,
viitenumber 198656. Lisas 1 on esitatud käesoleva töö koostamise lähteülesanne.
Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juunil 2018. a
välja antud hinnang "Kuressaare vanalinna kõrghaljastuse seisundi hindamine ja
hooldusjuhiste määramine looduskeskkonna säilitamiseks", mida on mõnevõrra
kohendatud, saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke.
Algne hinnang on kättesaadav:
https://www.kuressaare.ee/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/
1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018). Lisas 2 on esitatud täpsustatud, käesoleva töö
koostamise aluseks kasutatud metoodika.
Hoolduskava koostamisel on alusmaterjalina kasutatud Nele Nutt´i poolt 2011. aastal
koostatud „Pargi hoolduskava koostamise juhend”. Lisaks on arvestatud 2017.aastal
Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ poolt koostatud sarnaste töödega.
Samuti on tööd koostades arvestatud Firenze Hartat, muinsus- ja looduskaitseseadust
ning teisi kaitsealuse pargiga seotud määrusi ja eeskirju.
Töö koostamise alusplaanina on kasutatud EIK Infrakonsult OÜ poolt koostatud
topogeodeetilist alusplaani, töö on koostatud märts 2019.
Töö koostajateks ja autoriteks on Kati Niibo (kontaktid:
[email protected], tel 51 61 593).
3
Arne Oad (kontaktid:
[email protected] tel 5047811), välitööd teostas Eero Tali.
1.2 Töö eesmärk
Saare mõisapargi alleede dendroloogilise inventeerimise ja hoolduskava koostamise
eesmärk on põhjalik allee puude seisundi hindamine, alleeruumi analüüs, mille põhjal
koostatakse hoolduskava, mis on aluseks tööde planeerimisel nimetatud alleedel
järgmiseks 10 aastaks. Skeemil 1 on tähistatud käsitletavad alleelõigud.
SKEEM 1 Töös käsitletav ala on tähistatud punase joonega Allikas: Maa-ameti kaardiserver,
jaanuar 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee
1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted
Käsitletav ala asub Saarjärve külas, Mustvee vallas asuva Saare mõisapargi lähedal.
Tegemist on kolme erineva teelõiguga, kus kokku ca 1,8 km alleesid. Kõik töös
käsitletavad allleed on ajalooliselt on olnud kahepoolsed pärnaalleed. Alleedes leidub nii
läänepärna kui ka harilikku pärna, samuti mitmeid teisi lehtpuid nt h. saar, arukask,
künnapuu, jalakas, h.tamm jms.
4
Käsitletavad alleed on ümbritsetud järgmiste kinnitutega:
Nr Katakstriüksuse tunnus Maaüksuse nimi Maaomandi tüüp
2. 71301:003:0078 Meeme Maatulundusmaa 100%
3. 71301:003:0550 Paaba Elamumaa 100%
4. 71301:003:0111 Loomaaia Maatulundusmaa 100%
5. 71301:003:0670 Kirsi Maatulundusmaa 100%
6. 71301:003:0079 14212 Maardla- Transpordimaa 100%
Saarejärve tee
7. 71301:003:0481 Pärna Elamumaa100%
8. 71301:003:1390 14137 Jõgeva- Transpordimaa 100%
Palamuse-Saare tee
9. 71301:003:1221 Metsla Maatulundusmaa 100%
10. 71301:003:0073 Õuna Maatulundusmaa100%
11. 71301:003:1072 Toominga Elamumaa 100%
12. 71301:003:1071 Toominga Maatulundusmaa 100%
13. 71301:003:0411 Piiri Maatulundusmaa100%
14. 71301:003:0370 Tiigi Maatulundusmaa100%
15. 71301:003:0482 Pärna Maatulundusmaa100%
16. 71301:003:0272 Saarjärve Maatulundusmaa100%
17. 71301:003:0855 Metsakooli Maatulundusmaa100%
Kaitsealune maa 15%
18. 71301:003:0087 Järve Maatulundusmaa100%
19. 71301:003:1972 Vesiroosi Maatulundusmaa100%
Nimetatud kinnistud asuvad osaliselt loodus- ja muinsuskaitsealuste alleede territooriumil
ja kuuluvad sellest tulenevalt ka osaliselt koostatava hoolduskava alasse.
1.4 Allee kaitsekord
Saare mõisa park ja alleed on ehitismälestisena riikliku kaitse all ( reg. Nr 24049). Kaitse
alla võetud "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr. 16,
(RTL 1999, 122, 1665) kuupäev: 12.08.1999. Töös käsitletav ala on tähistatud skeemil nr
2. Töös käsitletava ala kuulub ühtsesse kaitsevööndisse, mis on määratletud arheoloogia-
ja arhitektuurimälestistele Saare mõisaansambli lähiümbruses. Täpsemalt vaata
5
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" kultuuriministri 19. detsember 2006. a.
käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) kuupäev: 05.01.2007.
Käsitletava alleelõigu vahetusse lähedusesse on peale pargi veel kinnismälestisena
kaitse all järgmised mälestised:
Reg nr Mälestise nimi
24052 Saare mõisa ait
24051 Saare mõisa valitsejamaja
24050 Saare mõisa tall-tõllakuur
24049 Saare mõisa park ja alleed
SKEEM 2 Töös käsitletav ala on tähistatud kollase punktiirjoonega
Sinise viirutusega on tähistatud mälestis.
Helesinise viirutusega on tähistatud mälestise kaitsevöönd
Allikas: Maa-ameti kaardiserver, juuni 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee
Saare mõisapark koos alleedega on looduskaitse all, KKR kood KLO1210482. Kaitsekorra
aluseks on Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide,
arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Töös käsitletav looduskaitsealune ala on esitatud
skeemil 3.
6
SKEEM 3 Töös käsitletav ala
on tähistatud sinise
punktiirjoonega, oranzi joonega
on tähistatud looduskaitse ala
piir. Allikas: Keskkonnainfo
kaardiserver, juuni 2019.
Kättesaadav
http://register.keskkonnainfo.ee
Kaitserežiimiga tagatakse pargiruumis paiknevate üksikobjektide põhiväärtuste kaitse.
Pargis sh kaitsealusel alleel ei tohi kaitseala valitseja nõusolekuta teha järgmisi tegevusi
nt. puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku raie, ehitise k. a. ajutise ehitise
püstitamine, katastriüksuste sihtotstarvete ja piiride muutmine jne. Lisaks on
Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestisel keelatud ehitamine, haljastus- ja
raietööd. Täpsemalt vaata MuKS § 58 „Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis
kehtivad nõuded”.
1.5 Alleega seotud huvigrupid
Olulisemad Saare mõisapargi alleedega seotud huvigrupid on Maanteeamet,
Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Mustvee valla elanikud, mõisapargi külastajad.
Looduskaitsealuse Saare mõisapargi ja alleede valitsejaks on Keskkonnaamet ja
muinsuskaitse järelevalve teostajaks Muinsuskaitseamet.
Nii Keskkonna- kui Muinsuskaitseameti huvideks on tagada kaitsealuse allee heakord ning
sealsete väärtuste säilimine. Maanteeamet on huvitatud liiklusohutusest riigiteel sh
alleeruumis.
7
1.6 Uuringud ja kasutatud allikad
Saare mõisapargi alleede kohta eraldiseisvalt ei õnnestunud leida ühtegi ajaloolist
uuringut, hinnangut või eritingimusi. Samas on koostatud projekte, hinnanguid Saare
mõisapargi kohta, mis osaliselt käsitlevad ka kõnealust alleed.
Teadaolevalt ei ole alleeruumis läbi viidud uuringuid seal leiduva elustiku osas.
Hoolduskava koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:
Uurimistööd ja hinnangud, projektid:
• Eesti NSV mõisate esialgne ülevaatus. Jõgeva rajoon. V. Ranniku. Tallinn 1978.
ERA.T-76.1.10436
• Mõisate inventariseerimine. Eesti NSV mõisaarh. riikliku kaitse alla võtmise
ettepanekud-põhjendused. Köide II - Jõgeva rajoon. Maiste, J., Tilk, K. Tallinn 1979.
ERA. T-76.1.10443
• Saare mõis. Inventariseerimine. ERA.T-76.1.15880
Andmebaasid ja andmekogud veebis:
• Eesti Ajalooarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/
• Eesti Muuseumide Veebivärav. Kättesaadav: https://www.muis.ee/
• Eesti Rahva Muuseumi kogud. Kättesaadav: http://www.erm.ee
• Eesti Rahvusarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/
• Keskkonnaregister. 2019. Kättesaadav:
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPw9jDjl38zgrks3506Qnlwf7E4NP
CCm
• Keskkonnainfoleht EELIS. 2019. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/
default.aspx?state=5;68547596;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=5031
• Kultuurimälestiste riiklik register. 2019. Kättesaadav
https://register.muinsuskaitseamet.ee
8
2. Ajalooline ülevaade
2.1. Ülevaade mõisa ajaloost
Praegusele asukohale, Saare järve äärde rajati mõis 1730. aastatel. Varem paiknes mõis
mõned kilomeetrid eemal ajaloolise Riia-Peterburi maantee ääres. Vastrajatud
mõisaansambel oli üks esinduslikumaid Vooremaal. Häärberi ees paiknesid kahel pool
esiväljakut esinduslike kaaristutega kõrvalhooned: ait ja tall-tõllakuur. Majandushooned
asusid peahoonest kirdes.
1862.aasta läks mõis Manuteuffelite suguvõsale, kelle käes püsis mõis kuni
võõrandamiseni. Eesti Vabariigi maaseadusega jaotati mõis asunikutaludeks, peahoone
lammutatid 1930.aastatel. Tänaseni on säilinud vaid tall-tõllakuur ja valitsejamaja.
Täna on park koos väheste säilinud hoonetega eraomandis.
Park on rajatud koos peahoonega, ajastule omaselt barokses stiilis. Peahoone paiknes
pargi keskel ja jaotas pargi kaheks erinevaks osaks. Peahoone ees asus avar pikliku
kujuga auhoov, peahoone tagaväljak oli kujundatud regulaarstiilis pügatud pärnade ja
tiheda jalgteevõrgustikuga. Hoone külgedel asus tihedam vabakujuline istutus.
2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga
Kõik käsitlevad alleelõigud ääristavad kunagisi mõisa sissesõiduteid. Alleed on
pargikujunduslikult olulised kujunduselemendid ja nende planeerimisel on arvestatud kogu
mõisaansambli kujundust.
Täna on alleelt vaated kunagise peahoone asukohale suletud, sest park on täis ehitatud.
Kunagise pargialale on rajatud mitu individuaalelamut, millel erineva suurusega õuealad.
Hävinenud on ka kunagine peahoone, kuid maastikuelemendina on alleed
tähelepanuväärsed ja piirkonnale olulised maamärgid.
3. Alleeruumi olemasolev olukord
3.1 Alleeruumi terviklikkus ja seosed kontaktalaga
Käsitletavad alleed on osa kunagisest suursugusest regulaarstiilis mõisakompleksist.
Tänaseks on mõisapark jaotatud mitmeks eraomandis olevaks krundiks, mis on
9
hoonestatud, seetõttu puudub kahel alleel igasugune side mõisapargiga. Vaid vahetult
mõisapargi idaküljes asuv allee asub pargi servaalal, moodustades visuaalse piiri pargiala
ja hoonestuse vahel.
Tavapärasest tihedam istutus ja see, et puud on algselt olnud pügatud teeb neist alleedest
ühed põnevamad maastikuelemendid terves Eestis.
Kunagine pargikujundus on hästi näha ajaloolisel kaardil, mis on esitatud skeemil 4.
Lisaks ajaloolistele alleepuudele on säilinud puuderivis loodusliku uuenduse käigus
kasvama jäetud puid, mis vaatamata liigilisele erinevusele ja ka vanuselisele erinevusele
moodustavad tervikuna tajutava ühtse alleeruumi.
SKEEM 4 Ajaloolisel kaardil on väga hästi näha kunagine pargi
regulaarne kujundus ja see kuidas töös käsitletavad alleed olid selle
oluline osa.
Saare mõisasüda 1928.a mõisa üldplaanil. ERA T-3.24.1452
3.2 Vaated alleeruumis
Algselt pargikujunduslikult olulisi vaateid täna enam ei avane ja tänu rohkele
uushoonestusele ei ole neid ka võimalik taastada. Ühele alleelõigule avanevad vaated
Jõgeva-Palamuse-Saare teelt. Tänu haritavale põllumaale on vaates väga suur osa
alleest.
10
Tähelepanuväärsed on ka vaated piki alled, eriti puudutab see Saarejärve tee ääres
asuvat alleed. Olulisemad vaatesuunad on esitatud skeemil 5.
SKEEM 5
Vaadete analüüs
oluline vaatekoht
töös käsitletav ala
oluline vaatesuund
Aluskaardina on kasutatud Eesti katastrikaart
2019. Kättesaadav www.maaamet.ee
3.3 Teedevõrk alleeruumis
Saare mõisapargi alleed on enamjaolt kahepoolsed ja vaid osaliselt ühepoolsed. Kõik olm
alleelõiku ääristavad asfaltkattega teed. Puud asuvad erinevatel lõikudel erineval kaugusel
maantee katendi servast. Saarejärve tee lõigul kasvavad puud ca 1-2 m kaugusel
maantee katendi servast, Maardla-Saarejärve teelõigul ca 2,5-3 m, Jõgeva-Palamuse-
Saare teelõigul ca 3-4 m kaugusel.
Puude võrad on liikluseohutuse seisukohalt piisavalt kõrgel, et tagada liiklusohutus.
3.4 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass
Käesoleva hoolduskava käigus viidi 2019. aasta märtsis läbi Saare mõisapargi alleepuude
dendroloogiline hinnang.
11
Koostati allee pass, milles on välja toodud koondandmed allee puude kohta tervikuna.
Dendroloogilise inventeerimise tabelisse on kantud taksonite nimekiri eesti keeles
ladinakeelsete vastetega, tüve läbimõõt, tervislik seisund, võra ulatus maantee suunas,
puu ohtlikkus liiklusele, lisauuringute vajadus, juurestiku, tüve ja võra seisukord ning
planeeritud hooldus- ja/või raietööd.
Puistu dendroloogilise hinnangu tabel on esitatud lisas 3 ja dendroloogilise inventeerimise
joonis joonisel nr 1-8. Kokku inventeeriti Saare mõisapargi alleeruumis 635 puittaime.
Üldine allee tervslik seisund on hea ehk 67% puudest on heas seisukorras. Suurem osa
puudest on harilik pärn ehk 68% ja mitu korda vähem esineb hariliku saart ehk 17 %.
Lisaks veel arukased, harilikud vahtrad, hõberemmelgad, hallid lepad, harilkud tammed
jms.
Rohkelt leidub õõnsustega puid e 1/3 puudel, alleelõigul 1-49 on suure tõenäosusega
nahkhiirte elupaigad.
Vaatamata sellele, et puud kasvavad väga tihedal koos ja on üsna maantee servas on
puudel suhteliselt vähe mehaaniliseid vigastusi, u 16-l puul.
Seene viljakehad leiduvad 26-l puul. 1/3 on mitmeharulised puud ja 30 puul on soovituslik
paigaldada tugivöö. Alleelõigul nr 50-63 on puude võrasid tõstetud liiga palju.
Allee on madala liiklustihedusega ning hea elupaik lindude ja nahkhiirte jaoks.
4. Väärtused ja probleemid
VÄÄRTUSED:
• Säilinud alleed markeerivad ajaloolist teede asukohti
• Alleed (Jõgeva-Palamuse-Saare, Saarjärve alleed) asuvad keset haritavat
põllumaad, seega tulevad maastikus hästi esile ja on olulised maastikuelemendid
• Maardla-Saarejärve allee asub kunagise regulaarpargi servaalala. Markeerides ka
tänases maastikus pargi piiri
• Kõigil käsitletavatel alleelõikudel leidub roohkelt õõnsustega puid, mis on suure
tõenäosusega nahkhiirte elupaigad
12
• Saarejärve teeäärne allee on tänu enda pikkusele ja istutustihedusele
tähelepanuväärne alleelõik kogu Eestis
PROBLEEMID
• Puud on aastaid hooldamata, sellest tulenevalt on puude tervislik seisund
ebaühtlane
• Alleed ei moodusta tervikut kunagise mõisapargiga
• Alleepuude istutustihedus on tavapärasest tihedam, mistõttu on puude
kasvutingimused väga halvad
• Puud kasvavad maantee katendi servale väga lähedal, seega on hooldustööde
käigus puude vigastamise võimalus väga suur
13
5. Kavandatavad hooldustegevused
5.1 Tegevuskava ülesehitus
Ajaloolise allee säilimise eelduseks on järjepidev allee jälgimine ja hooldus. Hooldustööde
kavandamisel oleme tööd jaotanud kolme suurde rühma:
1. Regulaarsed hooldustööd
2. Alleepuude inventeerimisest tulenevad hooldustööd, mis etapisiseselt on jaotatud
omakorda kahte suurde rühma – esmase tähtsusega hooldustööd ja teisese tähtsusega
hooldustööd
3. Hooldustööde järgne allee ülevaatus ja sellega kaasnevad hooldustööd
Regulaarsete hooldustööde all on mõeldud tegevusi, millele pöörata tähelepanu, et oleks
parimal viisil tagatud allee terviklik säilimine ja olemasolevate puude heaolu sh allee alune
niitmine, maaharimine, kaevetööd jms.
Allee inventeerimise käigus on hinnatud kõiki allee puid ja igale puule on antud
hooldussoovitused, mis on omakorda jaotatud vastavalt kas esimeses või teises etapis
teostatavateks töödeks. Esimese ja teise hoolduse ajaline vahe on minimaalselt 3 aastat.
Kahe hoolduse vahel on oluline jätta ajaline vahe, et aastaid hooldamata vanad puud
saaksid peale esmaseid hooldustöid aega, et kohaneda uue tekkinud olukorraga. Tööde
planeerimise aluseks on dendroloogiline inventeerimine, mis on esitatud käesoleva töö
lisas 3.
Arvestades, et allee koosneb vanadest puudest, mis on tihedalt koos kasvanud ja aastaid
hooldamata on suuremahulistel hooldustöödel tagajärjed, mida ei ole võimalik alati ette
ennustada. Sellest tulenevalt oleme hoolduskavas näinud ette ka hooldustööde kolmanda
etapi. Hoolduskava kaheksandal aastal tellida puittaimede hindaja, kes vaatluse käigus
hindab alleepuude hetkeolukorda ja seda kuidas allee on kohanenud eelnevas kahes
etapis tehtud hooldustöödega. Juhul kui visuaalse vaatluse käigus selgub, et allees on
puid, kellede olukord on oluliselt halvenenud, teostada vajadusel allees täiendavad
hooldustööd.
14
5.2. Teostatavad hooldustööd
5.2.1 Regulaarsed hooldustööd
Niitmine
Kogu võra laiuselt niita alleepuude alust minimaalselt 1x suve jooksul, et puude alla ei
hakkaks kasvama isetekkeline võsa. Parim aeg niitmiseks on juuli, niidetud rohi jätta allee
alla. Selleks, et vältida puu tüvede vigastamist mitte niita puu tüvedele lähemalt kui 1m.
Sellel alal on rohu kasv tänu puu juurtele nõrk ja seal kasvavav rohi võiks jääda
hoolduseta st uueneb ise looduslikult. Puu seisukohalt on soovitav vältida selles ulatuses
mistahes hooldustöid (nt kaevamine, trimmerdamine, taimekaitsevahendite kasutamine,
uusistutuse rajamine vms).
Maaharimine
Käsitletav alleelõik on osaliselt ääristatud haritava põllumaaga. Maaharimine on lubatud
kuni allee võrade välispiirini, et mitte kahjustada puude juuri. Selleks, et maaharimise
käigus ei saaks puud vigastada on vajalik eemaldada üksikud oksad, mis on kasvanud
kaugemale enamike puude võra välispiirist. Puu seisukohalt on soovitav vältida selles
ulatuses mistahes hooldustöid (nt kaevamine, trimmerdamine, taimekaitsevahendite
kasutamine, uusistutuse rajamine vms).
Antud nõue on osaliselt soovituslik maaomanikule kuid oluline alus ka Maanteeametile
tööde tellimisel. Nii on võimalik vältida, et iga maaomanik ei hakka ise eemaldama
maaharimistöid „segavaid” oksi.
Kaevetööd
Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis teostatavate kaevetööde aluseks on
MuKS § 58 „Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded.”
Võimalusel vältida kaevetöid kogu võra laiuselt va teedel. Samuti vältida puistematerjali
ladustamist puude võra laiuselt va olemasolevatel teedel.
5.2.2 Hooldustööd lähtuvalt allee inventeerimisest
Tööde planeerimise aluseks on dendroloogilise inventeerimise tabel, vt lisa 3. Puittaimede
hindamisest lähtuvalt on hooldustööd jaotatud kahte etappi. Aastaid hooldamata puud on
aja jooksul tihedalt kokku kasvanud ja ühe korraga liialt paljude okste eemaldamine võib
oodatud kasu asemel mõjuda puule hoopis hukutavalt. Selleks, et vanadel puudel oleks
15
lihtsam uue tekkinud olukorraga kohaneda, peab esimese ja teise etapi hooldustööde
vahele jääma 3 aastat.
Lisas 2 on esitatud inventeerimise koostamise metoodika, kus on täpsemalt lahti kirjutatud
ka erinevatele hooldustöödele esitatud nõuded.
Inventeerimisest lähtuvate hooldustööde teostamise perioodil (esimese ja teise etapi
hooldustöö) on oluline, et järelvalvet teostab lisaks Maanteeameti spetsialistile ka
puittaimede hindaja kutsetunnistusega spetsialist.
Puude lõikusaeg
Puude hoolduseks on kõige ideaalsem aeg 15.juuni-15.aprill, sel ajal töid tehes
arvestatakse ka Eestis heaks tavaks saanud raierahu aega, et mitte ülearu segada lindude
pesitsemist.
Suvel lõigatud väiksemate okste lõikehaavad suudavad kinni kasvada juba sama
vegetatsiooniperioodi jooksul. Suuremad lõiked paranevad aastate jooksul.
Kuivade okste lõikust võib puude seisukohalt sooritada ükskõik millisel aastaajal, siiski on
oluline arvestada raierahu perioodi, mis on 15.aprill-15. juuni.
Puude võrade harvendamist ja võra vähendamist eelistatavalt mitte teha kevadel. Sel ajal
algab kasvuperiood ja puudel (pärnad, vahtrad) tekib lõikuse tagajärjel mahlajooks. Sel
perioodidel tehtud lõikustega nõrgestatakse puud, tehtud hoolduse tagajärjed ei pruugi
avalduda kohe järgmisel aastal vaid see avaldub pikemas ajaperspektiivis.
Lõikusi võib teha ka talvel ilma lehtedeta perioodil, kuid siis peab arvestama, et ükskõik kui
kogenud arborist puu otsas toimetab, võivad siiski jääda mõningad kuivad oksad
märkamata (võrreldes vegetatsiooniperioodil sooritatud lõikusega).
Puude likvideerimiseks on parim aeg talvel ilma lehtedeta perioodil.
Lõikusviisid
Puud tuleb likvideerida nii, et ei ohustaks ega kahjustaks teisi, allesjäävaid puid, samuti
muid rajatisi (hooned, bussipeatused, liiklusmärgid jms). Selleks tuleb vajadusel raied
sooritada kas korvtõstukilt või ronides, kasutades köisi, rakmeid ja teisi arboristi
töövahendeid.
Kändude freesimine ei ole lubatud kogu allee ulatuses.
16
Raiejäätmed utiliseerida.
Raietööde teostaja
Puuhooldus- ja raietöid võib teostada arborist, kellel on Arborist II või Arborist, tase 4
kutsetunnistus.
5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp
Hoolduskava eesmärkide parimaks täitmiseks on vajalik, et peale viimaseid hooldustöid so
hoolduskava 8-ndal aastal hindab puittaimede hindaja täiendavalt allee tervislikku
seisukorda ja vajadusel annab hooldussoovitused puudele, mis vajavad täiendavalt
hooldustöid. Juhul kui mõne puu seisund on viimaste aastate jooksul oluliselt halvenenud,
siis teeb hindaja sellekohase raporti, millised puud vajavad täiendavaid hooldustöid.
Hooldustööd teostada vastavalt puittaimede hindaja soovitustele.
5.3 Saare mõisapargi allee kaitse korraldamine
5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine
Selleks, et paremini korraldada alleeruumi hooldamist ning seal läbiviidavaid tegevusi on
tähtis hinnata külastus- ja liiklusmõjusid.
5.3.2 Uue kava koostamine
Uue hoolduskava koostamisega alustatakse käesoleva kava kehtivusperioodi viimasel
aastal. Kava koostamise raames hinnatakse kaitse tulemuslikkust ning seatakse
eesmärgid järgmiseks kaitsekorraldusperioodiks.
17
5.4 Riigi teemaal paikneva Saare mõisapargi allee hoolduskava tegevuskava aastate
kaupa (2019-2029)
I tähtsusklass- hädavajalikud tegevused, milleta kaitse-eesmärke ei ole võimalik täita.
II tähtsusklass- vajalikud tegevused, mille teostamisel aidatakse kaasa väärtuste
säilitamisele ja ohtude kõrvaldamisele pargist.
III tähtsusklass- soovituslikud tegevused, millel on väiksem mõju väärtuste kadumisele.
Peatükk
Tegevuse nimetus
Tegevuse tüüp
Ühik
Maht
Korraldaja
Tähtsusklass
Hooldustööde teostamise aeg
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2029
Inventuurid, seired, uuringud
5.3.1 Kaitseesmärkide seire MA II +
seisundiseire ja
tulemuslikkuse
hindamine
5.2.3 Puittaimede seire MA I +
hindaja allee
ülevaatus
Allee igapäevased hooldustööd
hooldustöö
5.2.1 Niitmine m2 14400 MA I + + + + + + + + + +
(riigiteemaal)
hooldustöö
5.2.1 Niitmine m2 9000 O I + + + + + + + + + +
(eramaal)
Alleepuude hooldus
hooldustöö
5.2.2 Esimese tk 543 MA I +
hooldustähtsuseg
a tööde käigus
hooldatavad
puud
hooldustöö
5.2.2 Teise tk 8 MA I +
hooldustähtsuseg
a tööde käigus
hooldatavad
puud
18
5.2.3 Kolmanda uuri tk 505 I +
tähtsusega ng
hooldustööd.
Puittaimede
hindaja hinnang.
Täiendavad
hooldustööd,
lähtuvalt
hinnangust
MA-Maanteeamet, O-eraomanik
5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud
Lisas 3 on esitatud dendroloogilise inventeerimise tabel, kus iga üksikpuud on hinnatud ja
antud hooldussoovitused. Nimetatud tabel on puuhooldustööde teostamise aluseks Saare
mõisapargi alleel. Tabeli lugemiseks on abiks puittaimede hindamise metoodika, mis on
esitatud käesoleva töö lisas 2.
Käesolevas peatükis on välja toodud puuhooldustööde mahud vastavalt esimese ja teise
hooldustööde etapis. Puuhoolduses kasutatakse erinevaid hoolduslõikustöid. Sageli on
ühel puul vaja teha rohkem kui üks hoolduslõikustöö korraga. Sellest tulenevalt on tööde
mahtude tabelis toodud hoolduslõikustööd toodud välja erinevate kombinatsioonidena.
Näiteks puu nr. 8, harilikul tammel tuleb sooritada ainult noore puu lõikus. Samas puu nr.
14, harilik pärn on vaja sooritada kolm erinevat lõikust samaaegselt. Võra puhastamine
(VP), võra tõstmine (VT) ja võra vähendamine (VV). Selliselt koostatud tabel annab parima
ülevaate planeerides reaalseid hooldustöid alleel.
JÕGEVA-PALAMUSE-SAARE TEELÕIK
II tähtsuse
I tähtsuse
Tk hooldustöö Tk III etapi hooldustööd (8. aastal) Tk
hooldustööd
d (3. aastal)
Võra tõstmine
12
(VT):
Võra puhastamine Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja
5
(VP): puid mõõdistada vaid tuleb need üle
Võra puhastamine vaadata ja teha hooldustööde 35
& võra tõstmine 8 ettepanekud ainult nendele puudele, mis
(VP; VT): vajavad sekkumist.
Likvideerida puu
18
alune võsa:
LIKVIDEERIDA: 14
Kokku: 57 Kokku: 35
19
MAARDLA-SAAREJÄRVE TEELÕIK
II tähtsuse hooldustööd III etapi hooldustööd
I tähtsuse hooldustööd Tk Tk Tk
(3. aastal) (8. aastal)
Võra puhastamine (VP): 11 - Uus lihtsustatud
Võra tõstmine (VT): 19 hindamine (ei ole vaja
Võra Vähendamine (VV): 5 puid mõõdistada vaid
tuleb need üle vaadata
66
ja teha hooldustööde
Võra puhastamine & võra ettepanekud ainult
4
tõstmine (VP; VT): nendele puudele, mis
vajavad sekkumist.
Võra puhastamine & võra
2
vähendamine (VP; VV):
Võra tõstmine & võra
3
vähendamine (VT; VV):
Võra puhastamine & võra
tõstmine & võra
1
vähendamine (VP; VT;
VV):
Tugivööde paigaldamine: 3
Lisauuring resistograafi
1
või tomograafiga:
Likvideerida
10
juurekaelavõsud:
Likvideerida võsa puu alt: 2
LIKVIDEERIDA: 17
Kokku: 78 Kokku: - Kokku: 66
SAAREJÄRVE TEELÕIK
III etapi
II tähtsuse hooldustööd
I tähtsuse hooldustööd Tk Tk hooldustööd (8. Tk
(3. aastal)
aastal)
Võra puhastamine (VP): 146 Uus ülevaatus ja teha Uus lihtsustatud
vajaduspõhistelt uued 8 hindamine (ei ole vaja
Võra tõstmine (VT): 90
hooldustööde ettepanekud: puid mõõdistada vaid
Võra vähendamine (VV): 3 tuleb need üle
vaadata ja teha 404
hooldustööde
Võra puhastamine & võra ettepanekud ainult
47
tõstmine (VP; VT): nendele puudele, mis
vajavad sekkumist.
Võra puhastamine & võra
2
vähendamine (VP; VV): kOKKKKKkOkOKK
Võra tõstmine & võra 8
20
vähendamine (VT; VV):
Võra puhastamine & võra
tõstmine & võra
4
vähendamine (VP; VT;
VV):
Tugivööde paigaldamine: 8
Võsa eemaldamine: 3
Sooritada noore puu lõikus: 21
Likvideerida
25
juurekaelavõsud:
LIKVIDEERIDA: 51
Kokku: 408 Kokku: 8 Kokku: 404
21
6. Tulemuslikkuse hindamine
Arvestades, et allee näol on tegemist vanade puudega on õigustatud, et alleepuude
tervisliku seisundi pidev jälgimine, ainult nii on maksimaalselt tagatud nii liiklejate ohutus
kui ka puude säilimine.
Enne uue hoolduskava koostamist järgmiseks kümneks aastaks on oluline hinnata eelmise
hoolduskava jooksul tehtud töid Saare mõisapargi alleedel. Lähtuvalt tekkinud olukorrast ja
puude tervislikust seisundst hinnata tehtud tööde mõju alleeruumile ja anda uued
hooldussoovitused.
Tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse, kas seatud tegevused aitasid kaasa väärtuste
kaitse saavutamisele. Hoolduskava analüüsitakse vajadusel kaitsekorraldusperioodi
keskel ja uuendatakse hinnangu tulemuste alusel kaitsekorraldusperioodi lõpus.
Alleeruumi kaitsetegevus loetakse tulemuslikuks, kui kaitsekorraldusperioodi lõpus on
Saare mõisapargi alleeruumi kaitse-väärtused säilinud ning väärindatud:
1. Säilinud on alleeruumi piiride terviklikkus.
2. Säilinud on ajalooline teede struktuur ja tugev seos pargiosa osa ja alleeruumi vahel.
3. Tagatud on teeruumi ohutus ja kasutussõbralikkus.
4. Tagatud on alleeruumi kui terviku regulaarne hooldus;
5. Tagatud on alleepuude aluse regulaarne hooldus;
6. Allee hooldusraiega on võimalikult hästi tagatud väärtuslike üksikpuude, puuderidade
kasvutingimused.
7. Vaadete plaanil kajastatud olulised vaatesihid on avatud ja hooldatud.
22
LISAD
Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus)
4. Töö korraldus/metoodika
4.1. Tööd viiakse läbi kolmes etapis, koostades iga objekti kohta:
4.1.1. Geodeetiline alusplaan M 1:500.
See koostatakse kogu alleeruumi kohta, mille ulatus täpsustatakse kaitseala
valitsejaga.
Geodeetilisele aluplaanile tuleb kanda reaalne võraprojektsioon puu seisundiklassi
tähistava värviga. Eraldi värvi või tingmärgiga märkida ära (eeldatavalt) ajaloolised
alleepuud. Ajaloolise allee koosseisu mittekuuluvad peenemate puude grupid võib
geodeetilisele alusplaanile kanda rühmana ning ka sellisena hinnata.
Lisaks puudele kantakse alusplaanile:
- katastriüksuste piirid;
- kõlvikute piirid;
- maa-alused ja -pealsed tehnovõrgud (kooskõlastatakse nende valdajatega);
- teed, rajad;
- ehitised, varemed, kiviaiad, suured kivid;
- suured kännud (läbimõõduga üle 60cm);
- vanad oksahunnikud;
- võsa, põõsad ja hiljem alleesse lisandunud puud;
Esile tõstetakse riigitee maa-alal kasvavad puud.
4.1.2. Seisundi hindamine.
Hõlmab alleeruumis kasvavaid üksikpuid ning see sisaldab järgmisi andmeid :
- puu liik eesti ja ladina keeles;
- rinnasläbimõõt cm (tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused
liigid, kaitsealused üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) tüve ümbermõõt
ja kõrgus). Puude rinnasläbimõõdu määramisel võib kasutada arvutuslikku
meetodit tuletades läbimõõdu ümbermõõdu väärtusest või võetakse suurim ja
väikseim läbimõõt ning arvutatakse aritmeetiline keskmine. Kasutatud mõõtmis-
ja hindamismetoodika tuleb kirjeldada seletuskirjas;
- tervisliku seisundi hinnang tunnustatud 4-astmelise skaala alusel, kus nr 1
tähistab tervet puud. Peab sisaldama hinnanguid puu juurestiku, tüve ja võra
kohta ning üldhinnangut puu seisu- ja murdumiskindluse kohta. Kirjeldada tuleb
tuvastatud vigastused, kahjustused, haigused jm ning nende mõju puu
seisundile. Anda hinnang puu perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest
lähtuvalt.
4.1.3. Hoolduskava järgnevaks 10 aastaks, mis sisaldab:
- I ja II tähtsusjärjekorra puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste
ajakava. Hooldustööde kirjeldamisel lähtuda arboristika-alastest juhenditest;
- monitooringu ja lisauuringute (resistograaf, tomograaf vm) põhjendatud
vajadus;
23
- ettepanekud allee elujõulisuse kindlustamiseks ning (liiklus)ohutuse
tagamiseks;
- ettepanekud täiendusistutusteks, sh liigiline koosseis, vajalikud eeltööd (näiteks
täiendav raie vms).
4.2. Töö tegemisel juhinduda „Pargi hoolduskava koostamise juhendist“, 2011
(tellija Keskkonnaamet), mis on leitav elektrooniliselt Keskkonnaameti kodulehel.
5. Töö vormistamine
5.1. Töö vormistatakse iga Lisas 1 nimetatud alleeobjekti kohta eraldi aruandena
kahes eksemplaris paberkandjal (prinditult) ja digitaalsel teabekandjal, kõigi
punktides 4.1-4.2 nimetatud tööde osas hiljemalt lepinguperioodi lõpuks.
5.2. Töö aruanne koosneb osadest:
5.2.1. Seletuskiri, mis sisaldab:
- allee ajaloolist ülevaadet (skeemid, fotod), seotust maastiku ja
(mõisa)ansambliga, andmeid originaalsete istutusjoonte ja –
vahede kohta, allee kaitsestaatuse, väärtuste ja ohutegurite
kirjeldust;
- kasutatud hindamismetoodika kirjeldust ning valiku põhjendust;
- üldiste hooldustööde kirjeldust (hoolduskava).
Seletuskirja soovituslik sisukord on esitatud Lisas 2.
5.2.2. Seisundi koondtabel (allee pass), mille vorm (soovitatavalt exceli
formaadis tabelina) kooskõlastada Tellija ja kaitseala valitseja(te)ga.
See sisaldab andmeid puude, nende võra, tüve ja juurestiku ning
nende seisundi ja planeeritud hooldus- või raietööde kohta.
5.2.3. Allee alusplaan, millele kantakse nummerdatud ja hinnatud puud
(numeratsooni peab vastama koondtabelis olevale). Seisundiklassid
märgitakse alusplaanil vastavalt metoodikale erinevate värvidega.
24
Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika
Töö koostamise eesmärk
Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine:
• Anda hinnang perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest lähtuvalt;
• Dokumenteerida andmed alleepuude ja kõigi teiste puittaimede kohta, mis
kasvavad alleepuude võra laiusel alal (puu liik eesti ja ladina keeles; rinnasläbimõõt
sentimeetrites; tervisliku seisundi hinnang neljaastmelisel skaalal);
• Anda hinnang allepuudele teostatud hooldustööde kvaliteedi kohta (kui on
teostatud);
• Anda hooldusjuhised järgnevaks kümneks aastaks (I ja II tähtsuse järjekorra
puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste ajakava).
Välitööde koostamise metoodika
Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juuni 2018 välja
antud hinnang "Kuressaare vanalinna kõrghaljastuse seisundi hindamine ja hooldusjuhiste
määramine looduskeskkonna säilitamiseks", mida on mõnevõrra kohendatud,
saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke.
Kättesaadav: https://www.kuressaare.ee/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/
1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018).
Välitööde käigus mõõdeti puude välismõõtmed ja hinnati visuaalsel vaatlusel nende
seisundit. Olulisematest puudest ning suurematest kahjustustest tehti fotod. Sõltuvalt
seisundist selgitati välja lisauuringute vajadus ning anti soovitused puude edasiseks
hoolduseks.
1. Määrati puude liigiline koosseis;
2. Mõõdeti tüve rinnasläbimõõt 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast, kasutades
spetsiaalset mõõdulinti "Talmeter". Kui sel kõrgusel asus tüvepahk, muu paksendus
või harunemiskoht, mõõdeti lähimast kohast selle alt, märkides koos läbimõõduga
pärast kaldkriipsu tegeliku mõõtmiskõrguse. Kui tüvi harunes altpoolt, siis mõõdeti
harude läbimõõdud eraldi. Pikliku ristlõikega tüvedel on võetud suurema ja
väiksema mõõtmistulemuse keskmine.
3. Mõõdeti puu võra läbimõõt, võra horisontaalprojektsioonist maapinnal neljas
suunas. Hindaja seisab näoga puu suunas, maantee jääb selja taha (tabelisse
kantakse 4 mõõtu -maanteest paremale, maanteest vasakule, maantee suunas,
maanteest eemale). Mõõtmiseks kasutatakse mõõdulinti, ümardades tulemused
täismeetriteks.
4. Tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused liigid, kaitsealused
üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) mõõdeti kõrgus juurekaelast ladva
tipuni, kasutades elektroonilist kõrgusmõõtjat "Haglöf" 20-meetrise baasiga.
5. Määrati puu üksikosade tüve, juurte ja võra seisukord, millest kokku kujunes puu
üldine seisundiklass.
Puude tervislikku seisundit hinnati vastavalt allpool toodud juhendile „Puu seisundi
hindamine“, mis põhineb rahvusvaheliselt kasutataval puude visuaalse hindamise
meetodil. Abivahenditena kasutati binoklit (võras esinevate haiguste ja vigastuste
kindlakstegemisel) ning nuga (tüve ja juurekaela kahjustuste uurimisel). Puu osade
25
seisundi põhjal määrati seisundiklass puule kui tervikule. Koondhinnangu andmisel on
arvestatud kõigi välitöödel tuvastatud mõjurite ohtlikkust puu elujõule ja eale ning seisu- ja
murdumiskindlusele, samuti alusplaanil tuvastatud maa-aluste trasside olemasoluga.
Vastavalt seisundiklassidele tähistati alusplaanil puude võrad järgmiste värvidega:
1 seisundiklass – punane 3 seisundiklass – roheline
2 seisundiklass – sinine 4 seisundiklass – pruun
Eraldi värviga on tähistatud (tõenäoliselt) ajaloolised alleepuud.
Puu seisundi hindamine, seisundiklassid
Puu seisundi hindamine põhineb C. Matthecki ja tema kaastööliste poolt Karlsruhe
uurimiskeskuses (Research Center Karlsruhe GmbH) 1990ndate alguses väljatöötatud
metoodikal VTA (Visual Tree Assessment). Väliste, silmaga nähtavate tundemärkide järgi
hinnatakse eraldi juurestiku, tüve ja võra seisundit, selgitades välja kasvukeskkonnast,
hooldusest ning kahjustajatest põhjustatud kõrvalekalded nende välisilmes ning talituses.
Puu üksikosadele määratakse seisundiklassid, nende põhjal antakse koondhinnang puu
seisundile. Seisundiklasside kirjeldamisel on kasutatud E. Laasi, S. Nurme ning T.
Suoranta vastavasisulisi töid ning Tallinnas kasutatavat puittaimede väärtusklasside
hindamise juhendit „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“.
Tervisliku seisundi hindamise skaala on 4-astmeline, kus „1“ tähistab tervet ja elujõulist
ning „4“ surnud, kuivavat või murdumisohtlikku puud või sellist, mille raievajadus selgub
pärast lisauuringuid.
Puu üksikosade seisundiklassid
Puu osade hindamisel ning seisundiklasside määramisel arvestatakse järgmiste
tunnustega:
Juured ja juurekael
1 skl / väga hea
• Teadaolevalt pole võra alusel alal tehtud kaevetöid ega kahjustatud muul viisil
jämedaid (üle 2 cm läbimõõduga) juuri.
• Pole nähtavaid (kambiumi-puidu) vigastusi, mädaniku tunnuseid ega keerdjuuri.
2 skl / hea
• Võra alune maapind on kuni 1/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega.
• Ilmselt on kahjustatud üksikuid jämedaid juuri.
• Esinevad üksikud vigastused või paiksed mädanikukolded, mis ei halvenda
lähiaastail puu seisukindlust.
3 skl / rahuldav
26
• Võra alune maapind on kuni 2/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega.
• Võra aluse maapinna kõrgust on muudetud kuni 20 cm võrra.
• Pöördumatult kahjustatud või eemaldatud on kuni 1/3 peajuurtest.
• Ühel pool tüve on peajuurtel või juurekaelal 1-2 noort puuseene viljakeha.
• Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab kuni 1/2 juurekaela läbimõõdust.
4 skl / halb
• Juurekaela lähedale pinnasesse on tekkinud lõhed või on juurestik maast välja
kerkinud.
• Üle 1/3 peajuurtest on pöördumatult kahjustatud või hävinud kahjustuste või
sobimatute kasvutingimuste tõttu.
• Ümber tüve on peajuurtel või juurekaelal mitu puuseente viljakeha.
• Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab üle 1/2 juurekaela läbimõõdust.
Tüvi
1 skl / väga hea
• Püstine, sirge, liigiomase kuju ja jämedusega.
• Pole nähtavaid mädaniku- ega haigustunnuseid.
• Esinevad üksikud oksakrae kohalt tehtud lõikehaavad, mille läbimõõt on kuni 1/3
tüve läbimõõdust või väikesed mehaanilised vigastused.
2 skl / hea
• Esinevad mitmed väikesed või üksikud suuremad (haava läbimõõt kuni 1/2 tüve
läbimõõdust) mehaanilised vigastused või oksalõikehaavad.
• Esinevad paiksed mädanikukolded või väikesed tüveõõnsused.
• Esinevad lühikesed koorelõhed.
3 skl / rahuldav
• Koorevigastus hõlmab kuni 2/3 või puidu vigastus kuni 1/2 tüve ümbermõõdust.
• Tüvemädanik või õõnsus hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust.
• Mitmetüvelise puu harunemiskohas on vahele kasvanud koor.
• Esinevad korduvalt avanevad tüve- (külma-) lõhed.
• Tüvelõhedes või oksaasemetel esineb bakternõre.
• Esineb 1-2 noort puuseene viljakeha.
4 skl / halb
• Esinevad ulatuslikud koore- või puiduvigastused, mis võivad peatselt põhjustada
puu kuivamise või murdumise.
• Koores on tüve paindumise tagajärjel tekkinud värske piki- või ristilõhe, mis ilmselt
ulatub puidu sisse.
• Tüvede harunemiskohas on pikilõhed või puuseente viljakehad.
• Puuseente viljakehad kasvavad mitmes kohas ümber tüve või kasvab ühes kohas
mitmeid aastaid agressiivse seeneliigi viljakeha.
• Tüvemädanik või õõnsus on suurem kui 2/3 tüve läbimõõdust.
• Tüvi on liiga peenike võrreldes puu kõrgusega (puu kõrguse ja tüve läbimõõdu suhe
on suurem kui 50).
Võra
1 skl / väga hea
• Liigiomase struktuuri, tunnuste ja juurdekasvuga.
• Esinevad üksikud normikohaselt tehtud oksalõikehaavad.
• Võra alumises osas esinevad üksikud kuivanud oksad.
27
2 skl / hea
• Ladvavõrsete juurdekasv on kergelt pidurdunud.
• Üksikutel lehtedel, okastel või peentel võrsetel esinevad kahjustuste või haiguste
tunnused.
• Enamus lehti või okkaid on liigiomase värvuse ja suurusega.
• Võra all- ja keskosas esineb üksikuid kuivanud oksi.
3 skl / rahuldav
• Üksikud ladvaoksad on kuivanud või eemaldatud valede lõikusvõtetega.
• Üksikutel põhiokstel on kahjustuste või haiguste tunnused või on neid kahjustatud
valede lõikusvõtetega.
• Võrsete juurdekasv on pidurdunud ning võra on hõrenenud.
• Esineb murdunud oksi või oksatüükaid ja -rebendeid.
• Esinevad üksikud peened vahelekasvanud koorega kahvelharud või põhioksad.
4 skl / halb
• Üle 1/2 võrast on kuivanud või eemaldatud.
• Võrsete juurdekasv on lõppenud.
• Võra on kasvanud või lõigatud ühekülgseks.
• Esinevad jämedad vahelekasvanud koorega või muul põhjusel rebenemisohtlikud
harud või põhioksad.
• Enamus põhiokstest või lehestikust või okastest on kahjustuste või
haigustunnustega.
Puu seisundiklassid
1 seisundiklass (skl) – terve ja elujõuline puu
• Liigile omase kasvukuju ja tunnustega.
• Puuduvad nähtavad mädaniku- või haigustunnused.
• Võivad esineda üksikud kinnikasvavad mehaanilised vigastused või
oksalõikehaavad.
• Võivad esineda üksikud kuivanud oksad võra alumises osas.
2 skl – kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu
• Esinevad mikroorganismidest või kasvukeskkonnast või valest hooldusest tingitud
kasvuhäired ja paiksed kahjustuskolded, mis õige hoolduse korral ei halvenda puu
seisundit.
• Puu juurdekasv on kergelt pidurdunud.
• Kuivanud oksad esinevad võra alumises või keskosas.
3 skl – kahjustatud, väheneva elujõuga puu
• Üksikud ladvaoksad on kuivanud.
• Võra on hõrenenud.
• Kambiumi- või puiduvigastused on suuremad kui 1/3 tüve läbimõõdust.
• Tüvemädanik hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust.
• Kuni 1/3 juurestikust on pöördumatult kahjustatud või eemaldatud.
4 skl – tugevasti kahjustatud, ohtlik, surnud puu
• Enamus võrast või peajuurtest on tugevasti kahjustatud, eemaldatud või kuivanud.
• Tüvemädanik hõlmab üle 2/3 tüve läbimõõdust.
• Esinevad ulatuslikud juurte- või tüvevigastused, mis võivad põhjustada puu
murdumise.
• Puu on ohtlikult viltu vajunud või kuivanud.
28
PUUHOOLDUS- JA RAIETÖÖDE LÜHENDITE SELGITUS
Planeeritud hooldus ja või raietööde lahtris toodud lühendid on koondtabelis märgitud
vastavalt Euroopa puuhoolduse nõukogu poolt koostatud juhendile, mis on eesti keeles
avaldatud 2012. aastal „Eesti Parkide Almanahhis 3“
● VT – Võra tõstmine – Puult mõnede alumiste okste eemaldamine, mida kõige
sagedamini tehakse alleedel umbekasvanud liikluskoridori puhastamiseks. Kuna
suure puu alumised oksad on tihti küllalt jämedad ning nende eemaldamisel tekib
tüvesse alati mädanikukolle, tuleb tüve juurest lõikamisele eelistada mõõdukat
lühendamist sobiva II järgu külgoksani (võra osalist vähendamist). Hoiduda tuleb ka allee
puude võra tasakaalustamisest, st tüve ühelt küljelt lõigates
pole vaja seda samavõrra teha teiselt poolt. Puude alla tuleb tagada vaba ruum
järgmiselt: ("Linnatänavad" EVS 843:2016)
○ sõidutee kohal min 4,6 m;
○ kegliiklustee või kõnnitee kohal min 2,8 m.
● VP – Võra puhastamine - Levinuim ja olulisim hooldustöö, millega tagatakse puu
ohutus inimestele ja materiaalsetele väärtustele. Pargipuu tuleb üle vaadata
(sõltuvalt selle asukohast) iga 5-10 (määratud märkuste lahtris) aasta järel ning
vajadusel lõigata välja kuivad, murdumisohtlikud ja kahjustatud oksad ning
ülearused vesivõsud.
● VH – Võra harvendamine - Okste valikuline väljalõikamine tihedavõralisest, ent
veel kasvujõus puult nii, et võra suurus ega haabitus oluliselt ei muutu. Oksastiku
välimise osa harvendamisel 5-10% võrra jõuab enam päikesevalgust maapinnale
ning lisavalgust ja õhku tuleb ka võrasse. See stimuleerib sisemist lehestikku,
mis omakorda muudab oksad koonilisemaks ja tugevamaks. Ka üksikute pikkade
külgokste või ladvaharude tuuletakistust ja murdumisohtu saab vähendada
oksatippude mõõduka harvendamisega.
● VV – Võra vähendamine – ladvaharude ja pikemate külgokste kärpimine sobiva
elu-jõulise külgoksani (tavaliselt kuni 20% võra mahust). Lõikusega tuleb
säilitada puu loomulik kasvukuju.
Noore puu lõikus - Lõikuse eesmärgiks on noorest puust õigete lõikusvõtetega
seisukindla ja ohutu (ühe läbiva tüvega) struktuuriga puu kujundamine. Topeltladva
eemaldamine või konkurentladva “dieedile” panemine, selle lühendamise ja
harvendamisega, eesmärgiga tulevikus topeltlatv eemaldada. Valida välja sobivad
külgoksad ning teha ka kergem võra harvendamine.
● Tugivööde paigaldamine – tüveharude ühendamine spetsiaalsete sidemetega,
millega välditakse väärtuslike puude lõhkirebenemist.
● LIKVIDEERITAV - üksikpuu, põõsa, võsa eemaldamine
29
Lisa 3 Saare mõisapargi alleede pass, dendroloogilise hinnangu tabel
30
Lisa 4 Fotod alleest
FOTO 1 Vaade alleele Jõgeva-palamuse-Saare maanteelt. Foto autor
Kati Niibo 2019
FOTO 2 Vaade Saarjärve tee alleele. Foto autor Kati Niibo
31
FOTO 3 Vaade Saarjärve tee alleele. Foto autor Kati Niibo
FOTO 4 Vaade Saarjärve tee alleele. Foto autor Kati Niibo
32
Lisa 5 Kooskõlastused
33
JOONISED
JOONIS 1-8 Dendroloogiline inventeerimine
34
SAARE MÕISAPARGI ALLEE PASS
ÜLDANDMED
Allee nimi Saare mõisapargi allee
Aadress Saarjärve, Mustvee küla, Jõgeva maakond
Maanteeameti regioon Lõuna regioon
Tee nr 14212
Tee nimetus Saarjärve tee
KOONDANDMED ALLEE KOHTA
JUURED tk TÜVI tk VÕRA tk PUU TERVIKUNA tk MÄRKUSED tk
I Seisundiklass 38 I Seisundiklass 35 I Seisundiklass 20 I Seisundiklass 23 Ajalooline alleepuu: 363
II Seisundiklass 283 II Seisundiklass 194 II Seisundiklass 75 II Seisundiklass 127 Ohtlik liiklusele: 24
III Seisundiklass 151 III Seisundiklass 240 III Seisundiklass 387 III Seisundiklass 321 Lisauuringute vajadus: 5
IV Seisundiklass 31 IV Seisundiklass 34 IV Seisundiklass 21 IV Seisundiklass 32 Üksikpuud: 452 Puude grupid: 51
PUITTAIMEDE LIIGILINE KOOSSEIS
tk Harilik tk tk tk Suurelehine tk tk tk tk tk
Harilik saar Arukask Harilik pärn Harilik vaher Harilik mänd Harilik tamm Harilik kuusk
34 pihlakas 2 10 339 pärn 43 37 4 33 1
I tähtsuse hooldustööd Tk II tähtsuse hooldustööd (3. aastal) Tk III etapi hooldustööd (8. aastal) Tk
Võra puhastamine (VP): 146 Uus ülevaatus ja teha vajaduspõhistelt uued hooldustööde
8 Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada vaid
Võra tõstmine (VT): 90 ettepanekud:
tuleb need üle vaadata ja teha hooldustööde ettepanekud 404
Võra vähendamine (VV): 3 ainult nendele puudele, mis vajavad sekkumist.
Võra puhastamine & võra tõstmine (VP; VT): 47
Võra puhastamine & võra vähendamine (VP; VV): 2
Võra tõstmine & võra vähendamine (VT; VV): 8
Võra puhastamine & võra tõstmine & võra vähendamine (VP;
VT; VV): 4
Tugivööde paigaldamine: 8
Võsa eemaldamine: 3
Sooritada noore puu lõikus: 21
Likvideerida juurekaelavõsud: 25
LIKVIDEERIDA: 51
Kokku: 408 Kokku: 8 Kokku: 404
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik pärn jah 34 2 3 ei Võra ühepoolne. VT.
1 4-1-3-1
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 30 2 3 ei Puu on tamme võras, võra maani.
2 5-3-0-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 23 3 3 ei Tüvi kõrgelt laasunud.
3 4-0-3-2
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik tamm jah 86 2 3 ei Suur ja ilus puu. VP; VT.
4 7-7-4-8
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 27 2 3 ei Võras palju kuivi oksi. VP.
5 4-4-4-2
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 28+18 2 3 ei 0,5m kõrguselt haruneb kaheks. VP; VT.
6 4-5-2-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 37 ja 13 2 3 ei Puu haruneb maapinnalt kaheks. I haru oksad maani. VT.
7 3-2-3-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 24 2 3 ei Allajäänud puu, ühepoolne võra maani.
8 1-3-0-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 29+25 3 3 ei Puu haruneb 0,3m kõrguselt kaheks. I haru väga kaldu läände. võra maani. VT.
9 2-4-3-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Pool puust (üks haru) varem rebenenud, juurekaelal vahtratarjak (Oxyporus populinus); 3m
Harilik vaher jah 86 4 3 jah
10 4-3-4-7 kõrguselt 2/3 õõnes. LIKVIDEERIDA.
Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei
Harilik pärn jah 26 2 3 ei Latv murdunud. VP.
11 3-1-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 33+29 3 3 ei 1m kõrguselt haruneb kaheks, I haru allajäänud, oksad maani. VP.
12 3-4-1-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 29 2 3 ei Tamme võras, palju kuiva. VP.
13 3-3-4-2
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 22 ja 20 2 3 ei 2 puud. Tamme võras, oksad maani.
14 2-3-4-4
Tilia cordata puude grupp 2 3 ei
5 ja 8m kõrgusel tammekakk (Daedalea quercina) oksatüükal. All kasvav maani võraga pärn
Harilik tamm jah 92 2 3 ei
15 7-7-3-8 läbimõõduga 19 säilitada. VP.
Quercus robur üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 41+15+12 ja 13 3 3 ei 2 puud (neli haru). Tamme võras, oksad maani, võras kuivi oksi. VP.
16 3-4-4-5
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik vaher ei 43 ja14 3 3 ei Grupis on veel harilik pärn. Pärn on alalajäändu. Võras kuivi oksi. VP.
17 1-2-2-6
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
17 1-2-2-6
Acer platanoides puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 27 3 3 ei Võras palju kuivi oksi. VP; VT.
18 3-4-4-2
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 47 2 3 ei Võra maani, palju kuivi oksi. VP.
19 3-4-4-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 16 3 3 ei Väga kõver, toetub vastu maad. Säilitada.
20 4-3-0-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 37 2 3 ei 0...5m avatud õõnsus 1/3. VP.
21 3-3-4-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 39 3 3 ei Väga kõver, allajäänud, oksad maani.
22 5-0-0-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 28 2 3 ei Viltune puu, oksad maani.
23 4-4-0-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 34 2 3 ei Tüvi kõrgelt laasunud, võras kuivad oksad. VP.
24 3-1-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 38 2 3 ei Võra maani.
25 4-2-2-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 26+16 ja 20 2 3 ei 2 puud. Võra maani, kuivad oksad võras. VP.
26 3-3-4-5
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 21 4 3 jah Juurekalela lamesüsik (Kretzschmaria deusta). Puu väga kaldu. LIKVIDEERIDA.
27 0-3-0-5
Tilia cordata üksikpuu 3 4 ei
Harilik pärn jah 29 2 3 ei Tüvi kõrgelt laasunud.
28 3-3-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
2 puud. Üks harudest allajäänud, tugevalt kaldu, oksad maani. Teise puu juurekaelal väiksem
jah 45+40+11 ja 36 3 3 ei
29 Harilik pärn 4-4-2-8 õõnsus. VT.
Tilia cordata puude grupp 2 3 ei
Harilik pärn jah 30+18 2 3 ei 0,5 m kõrguselt haruneb kaheks. I haru allajäänud, Ii harul asub võra kõrgel.
30 3-2-0-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 45+25 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline. I haru allajäänud, oksad maani. Ii haru kõrgelt laasunud.
31 2-4-4-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 38 2 3 ei 1m kõrgusel väiksem õõnsus, võra maani.
32 4-4-4-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik tamm ei 42 3 3 ei 6m kõrgusel tüvel järsk kõverus, sealt edasi puu väga kaldu. 05...3m kõrgusel tüvevigastus.
33 4-4-0-7
Quercus robur üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 28 3 3 ei Puu on väga kaldu, võra maani.
34 2-2-0-8
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
34 2-2-0-8
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 23 3 3 ei Allajäänud, võra maani. VT.
35 3-2-2-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 38 2 3 ei võra maani, võras kuivi oksi. VP.
36 3-3-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 40 ja15 ja 13 2 3 ei Grupis on veel harilikud pärnad. 3puud. Pärnad allajäänud, maani võradega. Kuivad oksad. VP.
37 3-4-4-6
Acer platanoides puude grupp 2 2 ei
Harilik pärn jah 25 3 3 ei Allajäänud puu. VT.
38 4-3-4-4
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 20 3 3 ei Allajäänud, väga kõver, võra maani.
39 2-2-0-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 21 3 3 ei Tüvi kõrgelt laasunud.
40 1-1-2-3
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 45 2 3 ei Tüvi kõrgelt laasunud.
41 3-4-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 38 2 3 ei Võra maani.
42 3-3-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 27 2 3 ei Allajäänud puu, võra maani. VT.
43 3-3-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 27 3 3 ei Allajäänud puu, võra maani.
44 3-3-0-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 18 3 3 ei Allajäänud puu.
45 1-1-2-3
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik saar ei 53 4 4 jah Kuiv puu. LIKVIDEERIDA.
46 1-0-1-4
Fraxinus excelsior üksikpuu 4 4 ei
Harilik pärn jah 42+9 2 3 ei Kaheharuline, Võra maani
47 3-3-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 29 2 3 ei Tüvi kõrgelt laasunud.
48 3-2-3-3
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik saar ei 67 2 3 ei Ühepoolne võra, kõrgelt laasunud.
49 3-3-0-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 34 2 2 ei Võra maani. VT.
50 3-2-4-1
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 28+10 2 3 ei 0,7 m kõrguselt kaheharuline. I haru allajäänud, II haru kõrgelt laasunud.
51 3-3-2-4
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
51 3-3-2-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 32+32 3 3 ei Maapinnalt kaheharuline, I haru allajäänud, oksad maani.
52 5-3-3-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 30+26+27+24 3 3 ei Neljaharuline, I ja II haru allajäänud maani okstega. VP; VT.
53 4-3-4-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 45 4 4 jah Kuiv 8m tüügas, võra puudub. LIKVIDEERIDA.
54 0-0-0-0
Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei
Harilik pärn jah 43 2 3 ei Võra maani. VT.
55 4-4-2-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Elus on vaid I haru põllu poole, latv on murdunud ca 8 m kõrguselt. Eemaldada surnud osa I
Harilik pärn jah 65 3 4 ei
56 4-2-0-5 põhioksani (ca 3m kõrguseni). VP.
Tilia cordata üksikpuu 4 3 ei
Harilik pärn jah 26 2 3 ei Kõrgelt laasunud.
57 3-2-1-4
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 47+37 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline. I harul võra maani, II haru kõrgelt laasunud. VP.
58 5-5-4-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 16 2 3 ei Allajäänud väiksem puu. VT.
59 2-2-2-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 23 2 3 ei Võras kuivad oksad. VP.
60 2-1-2-3
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 23 2 3 ei Allajäänud viltune puu.
61 3-2-5-0
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 23 2 2 ei Võras kuivad oksad. VP.
62 2-3-2-2
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 30 2 2 ei Ühepoolne võra, kergelt läände kaldu.
63 3-3-0-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 34 3 3 ei Kõrgelt laasunud, võras kuivi oksi. VP.
64 3-3-3-2
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 35 2 3 ei Ühepoolne võra.
65 2-2-0-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 38+32+22 3 3 ei Kolmeharuline allajäänud tugevalt kaldu olev puu, oksad maani.
66 5-4-0-7
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 42 2 3 ei Võra maani, võras kuivad oksad. VP.
67 3-3-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 34 2 3 ei 7m kõrguselt tugev kõverus, sealt edasi puu kaldu. VT.
68 2-4-1-6
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
68 2-4-1-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 27+23 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline, I haru allajäänud, võras kuivad oksad. VP.
69 3-1-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 25 2 3 ei Võras kuivad oksad. VP.
70 3-3-3-0
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 23 2 3 ei Ühepoolne maani võra.
71 1-1-0-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 33 2 3 ei Maani võra, võras kuivad oksad. VP.
72 3-3-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 20 3 3 ei Allajäänud tugevalt kaldu olev puu, oksad maani.
73 1-3-0-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 26 3 3 ei Vahtra võras, allajäänud, oksad maani. VP.
74 4-3-3-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 52 2 3 ei Võras kuivad oksad. VP.
75 3-3-4-6
Acer platanoides üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 33+18 3 3 ei 0,3m kõrguselt haruneb kaheks. I haru on kergelt tee poole kaldu. Võras kuivad oksad. VT; VP
76 3-4-4-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 60 2 3 ei Võras kuivad oksad. VP.
77 2-3-5-6
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 18 3 3 ei Allajäänud ühepoolse võraga puu.
78 0-0-1-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
2 puud. Üks allahäänud ja tugevalt kaldu maani võraga. Teisel kergem tüvevigastus 1 m kõrgusel.
Harilik pärn jah 20 ja 22 3 3 ei
79 2-2-2-5 VP.
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik vaher ei 44 3 3 ei Võras kuivad oksad. VP.
80 1-3-2-4
Acer platanoides üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 34+10 2 3 ei 1m kõrguselt haruneb kaheks, võra maani. VT.
81 2-4-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 58 2 3 ei Võras kuivad oksad. VP.
82 3-5-3-6
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 19+19+27 3 3 ei Kolmeharuline, I ja II haru allajäänud maani võraga. Võras palju kuiva oksa. VP.
83 3-4-3-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 36 2 3 ei Ühepoolne võra, Kuivad oksad. VP.
84 2-2-1-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 43 2 3 ei Võras kuivad oksad. VP.
85 3-4-4-5
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
85 3-4-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pihlakas ei 28 3 3 ei Allajäänud puu, väga tugevalt läände kaldu.
86 1-3-0-6
Sorbus aucuparia üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 24 3 3 ei Allajäänud puu. Kaldu põhja poole.
87 6-0-0-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 27+37+40+35+28 3 3 ei Viieharuline puu, I; II ja II haru allajäänud, võra maani, võras kuiva oksa. VP.
88 6-4-4-7
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 26 3 3 ei Allajäänud puu, 11 m kõrguselt järsult kõver.
89 3-2-0-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 27 3 3 ei Vahtra võras. VP.
90 3-2-1-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 66 3 3 ei Tüvel oksaaugud, Võras kuivad oksad. VP.
91 4-4-4-7
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 32+29 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline. Vahtra võras, võra maani. VT.
92 3-4-4-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 44 2 3 ei Kõrgelt laasunud, võas kuivad oksad. VP.
93 4-4-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 25 3 3 ei Allajäänud ühepoolse võraga puu. VT.
94 3-2-2-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 35+44 2 2 ei Maapinnalt kaheharuline, võra maani.
95 4-5-4-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 16 3 3 ei Allajäänud kaldu tee poole. VT.
96 3-2-4-0
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
2 puud. LIKVIDEERIDA väiksem murdunud loambakorrikuga (Cerrena unicolor) haru. Allesjäänud
Harilik pärn jah 14 ja 45 2 3 ei
97 4-4-4-6 harule VP.
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 29 3 3 ei Puu kaldu lääne poole, Oksad maani.
98 3-4-1-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
2 puud. I kaldu läände, võra maani; II kaldu lõuna poole, juurekaelas õõnsus. Vajalik
Harilik pärn jah 36 ja 39 3 3 ei
99 2-4-3-7 resistograafi või tomograafi uuring tüveõõnsuse ulatuse määramiseks
Tilia cordata puude grupp 3 3 jah
Harilik pärn jah 36+25 2 3 ei 0,5m kõrguselt haruneb kaheks, võra maani. VP.
100 3-3-2-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 12+21 3 3 ei 0,5m kõrguselt haruneb kaheks. Allajäänud puu.
101 2-1-0-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik pärn jah 60 ja 25 2 3 ei Väiksem haru allajäänud. Võras väga palju kuiva oksa. VP; VT.
102 4-4-3-6
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 24+24+37+34 3 3 ei Neljaharuline puu, kolm haru allajäänud, võra maani, võras kuivad oksad. VP.
103 3-5-3-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 34 2 3 ei Võras kuivad oksad. VP.
104 2-4-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 45+43+30+50 2 3 ei Neljaharuline puu, I ja II haru allajäänud, tugevalt kaldu maani võraga. Võras palju kuivi oksi. VP.
105 4-6-4-7
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 40 ja 22 2 3 ei 2puud, üks allajäänud maani võraga. Võras palju kuivi oksi. VP.
106 3-3-3-6
Tilia cordata puude grupp 2 2 ei
Harilik pärn jah 40 2 3 ei Ühepoolne kõrgelt laasunud võra.
107 2-2-2-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 37 ja14 ja 30 3 3 ei 3puud. Kaks allajäänud, maani võraga, võras kuivad oksad. VP.
108 2-2-3-4
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 42 2 3 ei Ühepoolse võraga puu on kergelt läände kaldu.
109 2-2-0-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 34 2 3 ei Ühepoolne võra. VP.
110 2-3-4-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 35 2 3 ei Puu on kergelt tee poole kaldu, tüvi kõrgelt laasunud. VP.
111 3-4-6-0
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 18 3 3 ei Allajäänud
112 2-2-2-1
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 18 3 3 ei Allajäänud, läände kaldu, maani võra.
113 1-0-0-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 32 3 3 ei Väga kaldu, maani võra.
114 4-1-0-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 44+15+8 2 3 ei 1m kõrguselt haruneb kolmeks, võras kuivad oksad. VP.
115 4-3-6-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 37 3 3 ei Väga kaldu, juurekaelas õõnsus, võra maani.
116 0-4-0-7
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 33 2 3 ei Võras kuivad oksad. VP.
117 4-3-4-3
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 38 2 3 ei Võras kuivad oksad. VP.
118 3-3-3-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik pärn jah 40 ja 13 2 3 ei 2puud. Väiksem puu on allajäänud. Võra maani, võras kuivad oksad. VP.
119 1-3-3-5
Tilia cordata puude grupp 2 2 ei
Harilik pärn jah 32+32 2 3 ei 0,5m kõrguselt haruneb kaheks. Ühepoolne võra, võras kuivad oksad. VP.
120 2-3-2-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 53 2 3 ei Maani võra. VP.
121 4-5-3-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 37 3 3 ei Allajäänud, tugevalt kaldu lääne poole, maani võra.
122 4-4-0-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 48 2 3 ei Ühepoolne võra. VP.
123 3-5-2-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 32 2 3 ei Võras kuivad oksad. VP.
124 3-4-3-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 31 ja 17 2 3 ei 2puud. Allajäänud maani võraga puud. VT.
125 1-2-2-4
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 36 2 3 ei Maani võraga, võras kuivad oksad. VP.
126
Tilia cordata üksikpuu 4-4-3-5 2 2 ei
Harilik pärn jah 37 3 3 ei Puu on teistest puudest madalam. Kaldu lääne poole, võra maani. VT.
127
Tilia cordata üksikpuu 3-3-3-5 3 3 ei
Harilik pärn jah 50 2 2 ei Puu on kergelt põhja poole kaldu, Võras kuiva. VP.
128 5-1-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 45 2 3 ei Tüvi kõrgelt laasunud, võras kuivad oksad. VP.
129 4-4-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 32 2 3 ei Allajäänud, väga kaldu lääne poole, võra maani.
130 5-1-0-7
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 45 ja 16 3 3 ei 2 puud. Väga kaldu.
131 1-3-2-6
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 32+37 ja 22 3 3 ei 2 puud, kolm haru. Üks harudest allajäänud maani võraga, teised kaks kõrgelt laasunud. VP; VT.
132 4-1-4-5
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 29 3 3 ei Allajäänud puu. VP; VT.
133 2-3-4-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 63 2 3 ei Ühepoolse võraga, võras kuivad oksad. VP.
134 4-4-2-6
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 30 2 3 ei Tüvi on kõrgelt laasunud.
135 2-3-3-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik pärn jah 34+32 3 3 ei Maapinnalt kaheharuline, tüveõõnsus <1/3, võra maani.
136 3-3-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 85 2 3 ei 0,7 m kõrguselt haruneb kaheks, harunemine praoga, võra maani. Tugivööde paigaldamine.
137 4-5-4-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 50 3 2 ei Suur võra, oksad maani, eemaldada juurekaelalt varasemast lõikusest jäänud tüügas.
138 4-3-4-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 56+26 3 3 ei 0,5 m haruneb kaheks.Üks haru allajäänud, ühepoolse maani võraga.
139 2-4-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 44+19+10 2 2 ei Kolmeharuline puu, üks harudest allajäänud, oksad ulatuvad maani. VT.
140 1-3-3-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 25 ja 10 3 3 ei 2 puud, allajäänud.
141 2-2-1-5
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 43 2 3 ei Kõrgelt laasunud tüvi, 1m kõrgusel väike tüveõõnsus.
142 3-3-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 22 ja 35 ja 12 3 3 ei 3 puud. Allajäänud puu, kaldu lääne suunas. Kuiv haru LIKVIDEERIDA.
143 2-3-0-5
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 41 2 3 ei Võras kuivad oksad. VP.
144 3-3-3-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Grupis on veel harilik pärn. Saarel tüvi 1/2 mäda, võrast 1/2 elus. LIKVIDEERIDA. All kasvav pärn
Harilik saar ei 42 ja 14 3 3 jah
145 0-3-3-6 säilitada
Fraxinus excelsoir puude grupp 4 3 ei
Harilik pärn jah 38 2 3 ei Võra kõrgel, kuivad oksad võras. VP.
146 3-4-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 34 3 3 ei Väga kaldu lääne poole, võra maani.
147 2-2-0-9
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 21+39 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline. Üks harudest allajäänud maani võraga, teine kõrgelt laasunud.
148 3-4-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 29+13 ja 20 3 3 ei 2 puud. 0,2 m kõrguselt haruneb kaheks, võra maani. Kuiv haru LIKVIDEERIDA.
149 2-2-3-6
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 22 2 3 ei 9 m kõrguselt on latv hävinenud. Säilitada kõrvalolev tüügas (läbimõõdga 63). VT.
150 2-4-3-3
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 26 2 3 ei Puu on kergelt põhja poole kaldu, võra maani. VT.
151 5-1-2-3
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 49+31 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline, I haru allajäänud maani võraga.
152 4-4-4-6
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
152 4-4-4-6
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 27 3 3 ei Tüvi kõrgelt laasunud.
153 1-1-1-3
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 57+40 3 3 ei Maapinnalt kahaharuline. I haru kaldu lääne suunas, võra maani.
154 3-4-4-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 25+30 ja 15 3 3 ei Puu kergelt põhja pooole kaldu, Kuivad oksad võras. VP.
155 3-3-3-4
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 28 ja 16 3 3 ei Allajäänud läände kaldu maani võraga puud. Kõrvalolev känd säilitada.
156 3-4-1-5
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 30 2 2 ei Võras kuivad oksad. VP.
157 4-3-3-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 60+50 2 2 ei Maapinnalt kaheharuline. Võra maani. VP.
158 5-5-4-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 34 2 3 ei Allajäänud. Võra maani. VT.
159 3-4-3-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 42 2 3 ei Ühepoolse võraga, võras kuivad oksad. Kõrvalolev känd (läbimõõduga 61cm) säilitada. VP.
160 0-4-4-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 37 2 2 ei Puu on väga kaldu (läände). VP.
161 4-2-2-4
Tilia cordata üksikpuu 3 2 ei
Harilik pärn jah 43 2 3 ei Allajäänud maani võraga puu.
162 4-3-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 60 2 3 ei 6...7m kõrgusel tüvel vagu ja õõnsus. Võras palju kuivi oksi. VP.
163 4-4-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 35 2 3 ei Ühepoolen võra, võras kuivad oksad. VP.
164 2-2-0-4
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 42 2 3 ei Võra madalal tee kohal. VT.
165 1-3-2-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 38 2 3 ei Võra madalal tee kohal. VT.
166 3-3-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 61 2 2 ei Võras kuivad oksad. VP; VT.
167 3-4-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 37 3 3 ei Allajäänud maani võraga puu. VT.
168 3-4-2-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 31+15+14 3 3 ei Kolmaeharuline puu, kaks neist on allajäänud maani võraga. VT.
169 2-2-3-5
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
169 2-2-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 26+19 3 3 ei Kaheharuline puu, üks harudest on läände kaldu ja maani võraga.
170 2-2-0-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 48 2 3 ei Võra madalal. VT.
171 4-3-3-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 22+38 3 3 ei 0,5 m kõrguselt kahaharuline. Allajäänud puu maani võraga. VT.
172 4-2-4-8
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 53+40+31 2 2 ei Kolmeharuline puu, millest kaks on läände kaldu mani võraga. VT.
173 8-6-4-8
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 62 2 3 ei Ühepoolne kõrgelt laasunud võra.
174 3-2-2-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 48 3 3 ei Juurekael veidi teevalli mattunud. VP.
175 0-4-0-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
0,5 m kõrguselt haruneb kaheks. Üks harudest põhja poole kaldu, Võra maani. Võras kuivad
Harilik pärn jah 52+21 2 3 ei
176 5-4-4-6 oksad. VP; VT.
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 38+10 2 2 ei 0,5 m haruneb kaheks. VT.
177 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 41+29+29+19 2 2 ei Maapinnalt neljaharuline, kolm neist on allajäänud ja maani võraga. VT.
178 3-4-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 36 2 3 ei Kõrgelt laasunud.
179 2-3-3-4
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 40 3 3 ei Juurekael mattunud teevalli. Kergelt põhja poole kaldu. Võra maani. VT.
180 5-2-3-3
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 56 4 3 jah Juurekaelal ulatuslikult lamesüsik (Kretzschmaria deusta). Võra maani. LIKVIDEERIDA.
181 3-3-6-6
Tilia cordata üksikpuu 2 4 ei
Harilik pärn jah 41 2 3 ei Ühepoolne võra.
182 3-2-0-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 46 ja 23 2 2 ei 2 puud, üks neist allajäänud ja maani võraga. VT.
183 4-2-5-7
Tilia cordata puude grupp 2 2 ei
Harilik pärn jah 66 +10 2 3 ei 1 m kõrguselt haruneb kaheks, teine haru allajäänud, võra maani. VT.
184 4-4-4-6
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik saar jah 75 2 3 ei Võras palju kuivi oksi. VP.
185 3-6-6-8
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 66+61 2 3 ei 0,3 m kõrguselt haruneb kaheks. Võras palju kuivi oksi, võra maani. VP.
186 6-6-4-7
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
186 6-6-4-7
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 70 1 2 ei Ilus suur puu. Võra maani. VP; VT.
187 5-3-4-5
Tilia cordata üksikpuu 1 2 ei
Harilik pärn jah 36 ja 10 2 3 ei 2puud. Teistest puudest väiksemad, võra maani. VT.
188 2-1-3-3
Tilia cordata puude grupp 2 3 ei
Arukask ei 65 4 4 jah Kuiv puu. LIKVIDEERIDA.
189 2-4-2-5
Betula pendula üksikpuu 4 4 ei
Harilik pärn jah 30 2 2 ei Kase võras, võra maani. VP.
190 1-3-2-3
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 28 ja 29 2 3 ei 2puud. Allajäänud puud. Võrad maani. VT.
191 2-2-3-4
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 46 2 3 ei Ühepoolne maani ulatuv võra. VP.
192 2-4-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 56 2 3 ei Ühepoolne võra. Võras kuivad oksad. VP.
193 3-3-2-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 33 ja 19 2 3 ei 2 puud. Ühepoolne maani ulatuv võra.
194 1-2-2-5
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 65 2 3 ei Ühepoolne võra. VP; VT.
195 2-4-3-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Kuiv puu, kaldu lääne suunas. LIKIVDEERIDA. Kõrval põllu pool kaheharuline harilik tamm
Harilik saar ei 33 4 4 ei
196 1-3-0-5 läbimõõduga 9 ja 7cm. Tamme väiksem haru likvideerida, teisele teostada Noore puu lõikus.
Fraxinus excelsior üksikpuu 4 4 ei
Harilik pärn jah 52 2 3 ei Võra maani
197 4-2-4-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm ei 39 2 3 ei 1,7m kõrguselt suurem rõhtne haru lääne poole. Säilitada all kasvavad kadakad! VP.
198 0-5-2-7
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 41+29 2 2 ei 0,5 m haruneb kaheks, teepoolsel harul 6 m kõrgusel kuiv latv. VP; VT.
199 3-5-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 2 ei
Harilik saar ei 31 4 4 ei Kuiv puu. LIKVIDEERIDA.
200 1-3-0-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 4 4 ei
Harilik pärn jah 44+23 2 2 ei Maapinnalt kaheharuline. VP; VT.
201 3-5-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 63 2 3 ei 1,5 m kõrguselt haruneb kaheks, ühepoolne võra. Säilitada all kasvavad kadakad! VP; VT.
202 5-3-2-5
Tilia cordata üksikpuu 3 2 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Grupis on veel harilik vaher. 2 kõrvuti puud. Harude vahel ja vahtra juurekaelal vahtratarjak
Harilik pärn jah 39+33 4 2 ei
203 1-3-3-5 (Oxyporus populinus). Vaher LIKVIDEERIDA.
Tilia cordata puude grupp 2 3 jah
Harilik pärn jah 28 3 3 ei Puu on tugevalt edelasse kaldu. Puu on allajäänud. juurekaelal väiksem vigastus
204 2-4-1-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Juurekaelal 4/5 ulatuses vähihaavand, võra kuivanud, vaid vähesed üksikud lehed.
Harilik pärn jah 37 4 4 jah
205 2-3-2-4 LIKVIDEERIDA.
Tilia cordata üksikpuu 3 4 ei
Harilik pärn jah 50+34 3 3 ei 1 m kõrguselt haruneb kaheks. VP; VT.
206 3-3-3-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 46 3 3 ei Ühepoolne võra, oksaaugud. VP.
207 1-2-2-7
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 47 2 2 ei Tüvi kõrgelt laasunud, 2 m kõrgusel oksaauk, selle koha pealt 1/2...2/3 õõnes. VV.
208 4-4-4-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei 3 aasta pärast hinnata puu seisundit (tüve seisund).
26+25 (1,8m
Harilik pärn jah 3 3 ei 1m kõrguselt õõnes 1/2, ühepoolne võra. VP.
209 kõrguselt) 3-4-2-7
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Väga suur ja ilus puu, juurekaelaõõnusused, tüvel mnt pool mitmed väiksemad vigastused, tüvel
Harilik pärn jah 90 4 2 ei pikivaod. Vajalik teostada lisauuringud resistograafi ja/või tomograafiga (mädaniku leviku
210 6-6-5-7 hindamiseks juurekaelal). VT.
Tilia cordata üksikpuu 4 3 jah
0...5 m lahtine õõnsus 1/2, 4 m kõrguselt haruneb kaheks, Suhteliselt madal ilus puu. All kasvav
Harilik vaher ei 61 3 2 ei
211 4-4-4-5 väike tamm (läbimõõt 3cm) säilitada. Läheduses olev saare känd läbimõõduga 83 säilitada. VV.
Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei
Juurekaelal ja tüvel vähihaavandid, 4m kõrguselt haruneb kaheks, harunemine praoga.
Suurelehine pärn ei 49 3 3 ei
212 4-5-3-5 Eemaldada juurekaelavõsud; VP; VV; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Suurelehine pärn ei 54 3 3 ei Puu on edelasse kaldu, vähihaavandid tüvel 1/2 ümbermõõdust. LIKVIDEERIDA.
213 4-4-4-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 4 4 ei
Puu on arenenud juurekaelavõsust, 0,2m tüvevigastus. Noore puu lõikus; LIKVIDEERIDA
Suurelehine pärn ei 6 3 3 ei
214 1-1-1-1 juurekaelavõsud.
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 63 ja 21 ja 26 2 2 ei Suur ja ilus puu. VP. LIKVIDEERIDA peenemad kaks isetekkelist puud (läbimõõduga 26 ja
215 7-7-7-8 21cm).
Tilia cordata puude grupp 2 2 ei
Suurelehine pärn ei 45 2 3 ei VT.
216 3-5-4-5
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Suurelehine pärn ei 52+28 3 3 ei Maapinnalt kaheharuline, juurekaelalt 1/2 õõnes. VT; VV.
217 2-3-3-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Suurelehine pärn ei 33+24+27+32+30 2 3 ei Maapinnalt viieharuline, palju kuivi oksi võras. VT; VV.
218 4-5-3-5
Tilia platyphyllos üksikpuu 2 3 ei
Harilik saar jah 65 4 4 jah Juurekaelaõõnsus 2/3 läbimõõdust, 3/4 võrast on kuivanud. LIKVIDEERIDA.
219 4-4-3-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 4 ei
Harilik tamm ei 15 1 3 ei Ühepoolne võra. Noore puu lõikus.
220 1-2-1-2
Quercus robur üksikpuu 1 2 ei
Harilik saar jah 50 4 4 jah Kuivanud puu. LIKVIDEERIDA.
221 3-3-3-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 4 4 ei
Harilik saar jah 61 4 4 jah Võrast 9/10 kuivanud. LIKVIDEERIDA.
222 3-3-3-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 4 4 ei
Suurelehine pärn ei 45 3 2 ei Võsalõikuri jäljed juurekaelal. Eemaldada juurekaelavõsud; VP; VT.
223 4-4-3-3
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Suurelehine pärn ei 57 3 3 ei Võras palju kuivi oksi. Eemaldada juurekaelavõsud; VP; VT.
224 2-4-3-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Harilik saar jah 81 4 4 jah Suur puu, 9/10 võrast kuivanud. LIKVIDEERIDA.
225 5-7-4-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 4 ei
Suurelehine pärn ei 50 3 3 ei VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
226 4-4-4-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Suurelehine pärn ei 33 3 3 ei VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
227 4-4-4-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Suurelehine pärn ei 42 2 2 ei 3 m kõrguselt haruneb kaheks. VP; VT. LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
228 4-5-5-5
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Suurelehine pärn ei 41 3 2 ei VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
229 3-4-4-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Suurelehine pärn ei 34 3 2 ei VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
230 4-4-4-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 2 3 ei
Harilik saar jah 79 2 3 ei 1/2 võrast kuivanud. VP.
231 5-7-3-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei
Suurelehine pärn ei 49 3 2 ei 3m kõrguselt haruneb kaheks. VT.
232 4-3-3-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn ei 11 2 2 ei VT; Noore puu lõikus.
233 2-2-1-2
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 70 2 3 ei Võra hõre. VP.
234 6-3-6-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 3 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Suurelehine pärn ei 44 2 2 ei Eemaldada juurekaelavõsud; VT; VP
235 4-4-4-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 2 2 ei
2 m kõrguselt haruneb kaheks, harunemine praoga. Kõrval säilitada kase känd läbimõõduga 41.
Suurelehine pärn ei 53 2 2 ei
236 3-4-4-4 VP; VT; Tugivööde paigaldamine; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Säilitada tee poolt vaadatuna parempoolne puu - Noore puu lõikus. Vasakpoolne puu
Harilik tamm ei 6 ja 5 1 1 ei
237 1-1-1-1 LIKVIDEERIDA.
Quercus robur puude grupp 1 1 ei
Harilik pihlakas ei 43500 1 1 ei Noore puu lõikus. (sh säilitada vaid üks sirgem haru)
238 1-1-1-1
Sorbus aucuparia üksikpuu 1 1 ei
Harilik mänd ei 6 1 1 ei Noore puu lõikus; VT.
239 1-1-1-1
Pinus sylvestris üksikpuu 1 1 ei
Suurelehine pärn ei 34 2 2 ei Võra ulatub maani. VP; VT. LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
240 4-3-4-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 2 2 ei
Arukask ei 26 1 1 ei Noor terve puu.
241 2-1-1-3
Betula pendula üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm ei 40 1 2 ei Võra ebaühtlane, alaosas kuivi oksi. VP; VT.
242 2-4-0-5
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Arukask ei 34 1 1 ei Noor terve puu. VT.
243 2-2-3-1
Betula pendula üksikpuu 1 1 ei
Arukask ei 29 1 1 ei Noor terve puu. VT.
244 1-2-1-2
Betula pendula üksikpuu 1 1 ei
Grupis veel harilikud tammed. 8 noort puud. Säilitada mänd ja 1 tamm (männi ja kadaka vahel).
Harilik mänd ei 2+2+3+5+5+5+5+6 1 1 ei
245 1-1-1-1 Noore puu lõikus. (2 puud). LIKVIDEERIDA 6 puud.
Pinus sylvestris puude grupp 1 1 ei
2 ja 2,5m kõrguselt haruneb kolmeks, harunemised praoga. All kasvav kadakas kindlasti
Suurelehine pärn ei 55 3 2 ei
246 4-5-4-6 säiltitada! VT; Tugivööde paigaldamine; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Harilik saar ei 49 2 3 ei All kasvavad noor pärn ja tamm (läbimõõdud 6 ja 9cm) säilitada ning VP; Noore puu lõikus.
247 2-3-2-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 3 ei
Harilik vaher ei 40 3 3 ei
248 2-2-4-4
Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei
Harilik tamm ei 5 1 1 ei Kõrvalolev känd säiltada. Noore puu lõikus.
249 1-1-1-1
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Kõrvalolev känd säiltada. Noore puu lõikus; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud; LIKVIDEERIDA
Harilik tamm ei 8 1 1 ei
250 2-2-2-2 võsa.
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik mänd ei 6 ja 6 1 1 ei Säiltada teest kaugem puu. Noore puu lõikus; teine puu LIKVIDEERIDA.
251 1-1-1-1
Pinus sylvestris puude grupp 1 1 ei
Harilik mänd ei 6 1 1 ei Kõrvalolev känd säilitada. Noore puu lõikus.
252 1-1-2-1
Pinus sylvestris üksikpuu 1 1 ei
Harilik vaher ei 46 2 2 ei All kasvav väike tamm (tüveläbimõõdusga 2 cm) säilitada. VP; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
253 4-3-3-4
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 62 3 2 ei All kasvav viirpuu põõsas säilitada.
254 3-4-5-5
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik tamm ei 22 2 3 ei Võra ilma läbiva tüveta. VT; VK (sh tekitada ruumi kõrvalolevale noorele tammele)
255 2-2-2-3
Quercus robur üksikpuu 3 3 ei
Harilik tamm ei 4 1 1 ei Noore puu lõikus.
256 1-1-1-1
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Harilik vaher ei 34 3 4 ei Latv suures osas kuivanud. LIKVIDEERIDA.
257 1-2-2-2
Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei
Harilik saar ei 46 2 3 ei Puu on kergelt põhja poole kaldu. VT.
258 5-3-3-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 63 2 2 ei All ladvata harilik tamm tüveläbimõõduga 11cm. Tammel VT; Vahtral VP.
259 3-4-5-5
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Arukask ei 64 2 3 ei Suur puu, latv kuivanud. All kasvav harilik pihlaks säilitada! VP; VT.
260 6-7-6-6
Betula pendula üksikpuu 2 3 ei
Säilitada ka pihlaka juurdekasv kännu kõrval! Säilitada keskmine tamm. Noore puu lõikus.
Harilik tamm ei 9+9+7+11 1 2 ei
261 1-1-1-1 LIKVIDEERIDA ülejäänud kolm puud.
Quercus robur puude grupp 1 2 ei
Arukask ei 46 4 4 ei Puu murdunud ca 1,8 m kõrguselt. Eemaldada murudnud osa, känd säilitada murdumiskohast.
262
Betula pendula üksikpuu 4 4 ei
Harilik tamm ei 41 1 3 ei Ilusa võraga puu. VT; LIKVIDEERIDA võsa.
263 4-3-4-4
Quercus robur üksikpuu 1 2 ei
Harilik tamm ei 38 2 3 ei Juurekaela vigastus. VT; LIKVIDEERIDA võsa.
264 2-5-3-3
Quercus robur üksikpuu 1 2 ei
Harilik vaher ei 52 2 2 ei Võras kuivi oksi. VP; VT.
265 5-4-4-4
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 44 2 3 ei 0,5 m kõrgusel väiksem tüvevigastus, sipelgad VT.
266 5-0-5-5
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm ei 32 1 2 ei Kasvab kõrvaloleva vahtra varjus
267 5-3-3-5
Quercus robur üksikpuu 1 2 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik vaher ei 51 4 2 ei Juurekael 2/3 õõnes, sipelgad. LIKVIDEERIDA.
268 3-4-4-5
Acer platanoides üksikpuu 3 4 ei
Harilik tamm ei 12 3 3 ei Juurekaela vigastus. Kasvab kõrvaloleva vahtra varjus.
269 1-1-0-2
Quercus robur üksikpuu 1 3 ei
Harilik tamm ei 24 1 1 ei Võras peenemaid kuivi oksi. VP; VT.
270 3-3-2-3
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Võras palju kuiva. 0,5 ja 4 m kõrgusel väiksem must pässik (Inonotus obliquus) ja 3,5m kõrusel
Harilik vaher ei 40 2 3 ei
271 3-2-3-4 väiksem tuletaelik (Phallinus igniarius). VP.
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei 3 aasta pärast hinnata puu seisukorda uuesti (tüvemädanikku tekitavad seened).
Harilik tamm ei 23+8 1 1 ei Maapinnalt kaheharuline. Eemaldada allajäänud haru. VP; VT.
272 2-2-2-4
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm ei 19 1 1 ei Võra hõredavõit, võras kuiva. VP; VT.
273 2-2-3-3
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Arukask ei 44 2 2 ei 4m kõrguselt haruneb kaheks, harunemine praoga. Tugivööde paigaldamine.
274 4-4-5-5
Betula pendula üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 40 2 3 ei 1,5 m kõrguselt 1/2 õõnes. 5 m kõrguselt latv murdunud, võra on kujunendud vesivõsudest. VT.
275 2-4-4-4
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei 3 a pärast hinnata puu seisundit (tüve ja võra seisukord).
Harilik saar ei 81 2 3 ei Palju kuivi oksi võras. VP
276 10-6-8-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm ei 3 2 2 ei Noore puu lõikus.
277 1-1-1-1
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik kuusk ei 37 2 2 ei Üks külg naaberpuust tingituna veidi hõre.
278 3-3-4-3
Picea abies üksikpuu 1 2 ei
Harilik tamm ei 25 1 3 ei Puud kasvavad liiga lähestikku. LIKVIDEERIDA.
279 4-1-2-4
Quercus robur üksikpuu 1 2 ei
Harilik tamm ei 27 1 2 ei Võras kuivad oksad. VP; VT.
280 4-2-5-4
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm ei 19 2 3 ei Juurekaelavigastusega. (puud kasvavad liiga lähestikku). LIKVIDEERIDA.
281 1-2-1-3
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm ei 22 1 2 ei Võras kuivad oksad. VP; VT.
282 2-2-4-2
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm ei 10 1 3 ei Puu allajäänud. LIKVIDEERIDA.
283 1-1-0-2
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
1,5 m kõrguselt haruneb kaheks-kolmeks. VT; Tugivööde paigaldamine; LIKVIDEERIDA
Suurelehine pärn ei 48 (1m kõrguselt) 2 3 ei
284 4-3-3-4 juurekaelavõsud.
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
284 4-3-3-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 4 3 ei
Arukask ei 51 2 2 ei 7 m kõrguselt haruneb kaheks. VT.
285 4-4-4-4
Betula pendula üksikpuu 2 2 ei
Suurelehine pärn ei 46 1 1 ei Võra maani. VT.
286 4-5-5-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 1 1 ei
Suurelehine pärn ei 4 1 1 ei Noore puu lõikus.
287 1-1-1-1
Tilia platyphyllos üksikpuu 1 1 ei
Suurelehine pärn ei 6 1 1 ei Noore puu lõikus.
288 1-1-1-1
Tilia platyphyllos üksikpuu 1 1 ei
Harilik vaher ei 46 2 3 jah 5 m kõrguselt haruneb kaheks, harunemise kohast tüvi õõnes. LIKVIDEERIDA.
289 5-4-4-5
Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei
Harilik tamm ei 5 1 1 ei Noore puu lõikus.
290 1-1-1-1
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
VP; VT; VV (eesmärgiga teha noorele tammele kasvuruumi); LIKVIDEERIDA
Suurelehine pärn ei 49 2 3 ei
291 5-3-4-5 juurekaelavõsud.
Tilia platyphyllos üksikpuu 2 3 ei
2 m kõrguselt haruneb kaheks. Harunemine praoga. VT; Paigaldada tugivööde; LIKVIDEERIDA
Suurelehine pärn ei 71 2 2 ei
292 4-4-4-5 juurekaelavõsud.
Tilia platyphyllos üksikpuu 4 3 ei
Kuivanud puu. LIKVIDEERIDA. All noor harilik tamm (tüveläbimõõduga 4 cm) säilitada ja
Harilik saar jah 92 4 4 jah
293 7-3-4-3 sooritada Noore puu lõikus.
Fraxinus excelsior üksikpuu 4 4 ei
Kaldu itta. 1...1,5 m kõrgusel varem rebenenud harust haav, paljandub mädapuit. Mädapuidu
Suurelehine pärn ei 48 2 2 ei
294 4-2-4-3 ulatus ca 1/2 läbimõõdust. VT; VV
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Arukask ei 24 1 2 ei Ühepoolne võra.
295 2-1-1-3
Betula pendula üksikpuu 1 2 ei
Suurelehine pärn ei 45 2 2 ei 1m kõrgusel tüvel vähihaavand. VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
296 5-5-5-5
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 39 1 2 ei VP.
297 4-2-4-5
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Juurekaelal külmaseen (Armillaria sp), 5 m kõrguselt haruneb kaheks. Võras kuivi oksi. Vajalik
Harilik saar jah 73 2 3 ei teostada lisauuringud resistograafi ja/või tomograafiga (mädaniku leviku hindamiseks
298 6-4-4-5 juurekaelal). VP.
Fraxinus excelsior üksikpuu 4 3 jah
Suurelehine pärn ei 41 2 1 ei Ilusa võraehitusega. VT.
299 4-2-5-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 2 2 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik pärn jah 67 1 2 ei Võras kuivad oksad. VP; VT.
300 4-4-5-5
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Suurelehine pärn ei 37 2 3 ei 3...7m kõrguselt haruneb neljaks.
301 3-3-3-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 2 3 ei
Juurekaelal külmaseen (Armillaria sp), 1...1,5 m kõrgusel maanteepoolsel küljel mitmeid
Harilik saar jah 65 4 3 ei väiksemaid koorevigastusi, võra veidi hõre, esineb kuivi oksi. Vajalik teostada lisauuringud
302 4-5-5-5 resistograafi ja/või tomograafiga (mädaniku leviku hindamiseks juurekaelal). VP.
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 3 jah
2...2,5 m kõrguselt haruneb neljaks, harunemised pragudega. VT; VV; LIKVIDEERIDA
Suurelehine pärn ei 47 2 3 ei
303 5-3-3-4 juurekaelavõsud.
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Harilik saar ei 32 ja 37 4 4 jah Kaks kuivanud saart. LIKVIDEERIDA.
304 4-3-3-4
Fraxinus excelsior puude grupp 4 4 ei
Suurelehine pärn ei 44 2 2 ei Eemaldada juurekaelavõsud. VT.
305 4-4-3-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 2 2 ei
Tüvel mitmed vähihaavandid. 2 m kõrguselt haruneb mitmeks, harunemised pragudega. VT; VV;
Suurelehine pärn ei 40 3 2 ei
306 4-3-3-5 LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Harilik saar jah 66 2 4 ei Suur puu, mille võras on väga palju kuiva. VP.
307 5-3-3-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 3 ei 3 a pärast hinnata puu seisundit (võra olukord).
Harilik tamm ei 9 1 3 ei Võra ühepoolne. VT; Noore puu lõikus.
308 1-0-1-0
Quercus robur üksikpuu 1 2 ei
Eemaldada kõrval kasvaval noorel tammel kohalt oksad - teha kasvuruumi. VT; VV;
Suurelehine pärn ei 32 2 2 ei
309 4-3-4-4 LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
Tilia platyphyllos üksikpuu 2 2 ei
Suurelehine pärn ei 40 2 3 ei Puu on lõunasse kaldu (suure tamme võra all). VT.
310 5-3-5-5
Tilia platyphyllos üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 100 1 2 ei Väga suur ja ilus puu. 3 m kõrguselt haruneb kaheks, võras veidi kuivi oksi. VP.
311 7-7-5-7
Quercus robur üksikpuu 24,0 2 2 ei
Suurelehine pärn ei 33 2 2 ei 2,5 m kõrguselt haruneb kaheks. VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
312 3-3-3-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 2 2 ei
1,5...2m haruneb kolmeks, püstine võra, võra alaosas on kuivi oksi. VP; VT; LIKVIDEERIDA
Suurelehine pärn ei 45 2 3 ei
313 2-3-3-3 juurekaelavõsud.
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Suurelehine pärn ei 42 2 2 ei 2 m kõrguselt haruneb kaheks. VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
314 4-3-3-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Suurelehine pärn ei 53 2 3 ei 3 m kõrguselt haruneb kaheks, harunemine praoga. Ühepoolne võra. VP; VT; VV.
315 4-4-0-5
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
315 4-4-0-5
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Suurelehine pärn ei 54 2 3 ei Tüvel hulgem vähihaavandeid. 3 m kõrguselt haruneb kaheks, harunemine praoga. VP; VT; VV.
316 4-4-3-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 4 3 ei 3 aasta pärast hinnata puu seisundit (tüve olukord ja harunemised).
Suurelehine pärn ei 50 2 2 ei 1,5 ja 3 m haruneb kolmeks. VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
317 4-3-4-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Harilik saar jah 79 1 3 ei 2,5 m kõrguselt haruneb kaheks, võra hõre. VP.
318 5-3-4-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 3 ei
Teekäänakupealne puu. 0...1 m kõrgusel tüvel vigastus (<1/2 tüve läbimõõdust). Võra ühepoolne,
Harilik saar jah 74 3 2 ei
319 4-6-3-6 veidi hõre. VP; VT.
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei
Suur ilus puu, tüvel väiksemaid vigastusi, võra veidi hõre. VP. LIKVIDEERIDA puu kõrval olev
Harilik tamm jah 102 1 3 ei
320 7-6-6-7 grupp isetekkelisi remmelgaid ja kaskesid (2 puud läbimõõduga 8 ja 10 cm).
Quercus robur üksikpuu 21,5 2 2 ei
Harilik pärn jah 74 2 3 ei 10 m kõrguselt haruneb kaheks. Puu itta kaldu. VP.
321 4-2-1-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 65 2 2 ei Ühepoolne võra. VP.
322 4-3-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 33 2 3 ei Ühepoolne võra. VP.
323 3-0-2-0
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Maapinnalt kaheharuline. Teepoolsel harul 4 m kõrgusel vigastus (1/2 läbimõõdust).
Harilik pärn jah 26+40 2 3 ei
324 2-0-2-5 LIKVIDEERIDA teepoolne haru.
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 52 3 3 ei Juurekalal õõnsus (<1/2).
325 0-3-2-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 31 2 3 ei Puu tugevalt kirdess kaldu, teiste puude alla jäänud. VT.
326 0-4-2-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Juurekaelal lamesüsik, 0...2 m tüvevigastus, paljandub mädapuit. Puu itta kaldu. 5 m kõrguselt
Harilik vaher ei 53 4 3 ei
327 3-3-2-5 haruneb kaheks. LIKVIDEERIDA.
Acer platanoides üksikpuu 3 4 ei
0..1 m teepoolsel küljel vigastus (<1/3 ümbermõõdust). Tüveõõnsus ca 1/2 läbimõõdust. 3 m
Harilik pärn jah 82 3 3 jah kõrguselt haruneb kaheks, harunemine praoga, kännupess oksatüükal. VP; VV; Tugivööde
328 6-6-6-5 paigaldamine.
Tilia cordata üksikpuu 4 3 ei
Puu on pärna võra alla jäänud. Tugevalt itta kaldu, 7 m kõrguselt haruneb kaheks, alumised
Harilik tamm ei 31 1 3 ei
329 3-3-0-3 oksad kuivanud. VP.
Quercus robur üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 19+49 1 2 ei Maapinnalt kaheharuline. VP; VT.
330 3-5-3-5
Tilia cordata üksikpuu 1 2 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Suurelehine pärn ei 19+21 2 2 ei 1 m kõrguselt haruneb kaheks. VT.
331 3-3-4-4
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 16+23 2 2 ei Maapinnalt kaheharuline. 1 m kõrgusel tüvevigastus. VT.
332 3-2-2-3
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Juurekaelal lamesüsik (Kretzschmaria deusta). 4 m kõrgustl haruneb kaheks, võra hõre.
Harilik saar jah 72 4 3 jah
333 4-3-3-8 LIKVIDEERIDA.
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 4 ei
Veidi itta kaldu. VP; VT. LIKVIDEERIDA kõrval olev grupp isetekkelisi remmelgaid ja leppasid
Harilik pärn jah 75 2 2 ei
334 5-5-4-6 (kokku 7 puud, läbimõõduga 8...18cm)
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 42+40 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline. VP; VT.
335 5-0-4-2
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 20+35+27+25+19+25 3 3 ei Maapinnalt kuueharuline, mõned harud väga kaldu (teiste alla jäänud). VV.
336 6-2-0-6
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 26+21 2 3 ei Teiste puude alla jäänud. VT.
337 0-0-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik saar jah 83 2 3 ei 4 m kõrguselt haruneb kaheks, ühepoolne võra. VP.
338 3-0-2-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 35 2 2 ei Tüvi kõrgelt laasunud.
339 3-3-3-3
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 23+32 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline. Itta kaldu.
340 2-2-1-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 15 2 3 ei Allajäänud puu. VT.
341 2-1-2-2
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
0...1 m tüvevigastus <1/3. 4 m kõrguselt haruneb kaheks, teepoolsel harul 4...8 m kõrgusel lahtine
Harilik pärn jah 67 3 2 ei
342 4-4-4-7 õõnsus 1/3 läbimõõdust, teisel harul 8 m kõrgusel harunemine õõnsusega. VP; VT; VV.
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 41 2 3 ei Kergelt itta kaldu. VP.
343 0-3-3-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 53 2 3 ei Kergelt itta kaldu. VP; VT.
344 4-1-2-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 95 2 3 ei Tüvel pahad, 5 m kõrguselt haruneb kaheks, palju kuiva. VP.
345 3-5-1-8
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Maapinnalt kaheharuline, Vähihaavand tüvel. Väiksem haru eemaldada. VT; VV; LIKVIDEERIDA
Suurelehine pärn ei 53+27 3 2 ei
346 6-4-4-6 juurekaelavõsud.
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
2 m kõrguselt haruneb kaheks, harunemine praoga. VT; VV; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
Suurelehine pärn ei 58 ja 5+10+15+15 3 3 ei LIKVIDEERIDA kõrval (põllu pool) kasvav neljaharuline remmelgas (läbimõõdud
347 4-4-3-5 5+10+15+15).
Tilia platyphyllos puude grupp 3 3 ei
Harilik saar ei 32 4 4 ei Kuiv puu. LIKVIDEERIDA.
348 3-3-1-4
Fraxinus excelsior üksikpuu 4 4 ei
Suurelehine pärn ei 50 2 2 ei 3 m kõrguselt haruneb kaheks. VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
349 5-4-3-5
Tilia platyphyllos üksikpuu 3 3 ei
Harilik saar jah 74 3 3 ei Võra ca 1/2 ulatuses kuiv. VP.
350 4-2-3-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei 3 aasta pärast hinnata puu seisukorda (võra).
Juurekaelal lamesüsik (Kretzschmaria deusta), puu tugevalt itta kaldu, toetub saare oksale.
Harilik pärn jah 46 4 3 ei
351 3-2-0-7 LIKVIDEERIDA.
Tilia cordata üksikpuu 3 4 ei
Harilik saar jah 72 4 4 jah Juurekael 3/4 õõnes, tüvi >1/2 õõnes, võrast 1/3 elus. LIKVIDEERIDA.
352 3-2-3-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 4 4 ei
Harilik pärn jah 21+40 3 3 ei 0,2 m haruneb kaheks, kaldu lõunasse, külmaseen (Armillaria sp) harude vahel. VT.
353 4-0-4-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei 3 aasta pärast hinnata puu seisukorda (külmaseen).
Juurekaelal külmaseen (Armillaria sp). Puu on kaldu lõunasse. Säilitada kõrval hariliku saare
Harilik pärn jah 64 3 2 ei
354 4-5-5-4 tüügas läbimõõduga 77. VT.
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei 3 aasta pärast hinnata puu seisukorda (külmaseen).
Harilik pärn jah 46 2 3 ei Puu itta kaldu
355 1-1-3-6
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 53 3 3 ei Juurekaelal õõnsus 1/3. VP.
356 3-3-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 43 2 3 ei Säilitada kõrvalolev kase tüügas läbimõõduga 60.
357 3-3-3-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 47 3 3 ei Tüvel oksaaugud, võra hõre, kuivad oksad. VP.
358 4-2-4-6
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 55+50 3 3 ei Maapinnalt kaheharuline, harud kergelt itta kaldu, võras palju kuivi oksi, võra maani. VP; VT.
359 4-5-4-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 38 3 3 ei Kergelt põhja kaldu, võra maani. VP.
360 4-4-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 39 3 3 ei Puu on teistele alla jäänud, võra maani. VT.
361 2-2-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 24+25+30 2 3 ei Puu on tugevalt itta kaldu, allajäänud, võra maani. VT.
362 3-3-1-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik vaher ei 59 2 3 ei Oksaaugud. VP.
363 4-4-3-6
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 70 2 2 ei Suur puu, võra maani.
364 4-4-4-6
Tilia cordata üksikpuu 3 2 ei
Harilik pärn jah 22 3 3 ei Koorevigastus, allajäänud puu, ladvata. VP.
365 2-0-1-3
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 50+31 2 2 ei Maapinnalt kaheharuline, võra maani.
366 3-4-2-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 27 2 3 ei Puu on itta kaldu.
367 0-3-0-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 23 2 3 ei Allajäänud puu. VT.
368 2-1-3-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 27+40 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline, üks haru allajäänud ja tugevalt kaldu, võra maani.
369 3-3-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 25+45 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline, kõrgelt laasunud.
370 3-1-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 17+40 2 3 ei 0,2 m kõrguselt haruneb kaheks, üks haru allajäänud VT.
371 4-2-4-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 42 3 3 ei Ühepoolne võra. VP.
372 0-2-2-5
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 39 2 3 ei Allajäänud puu, võra maani.
373 4-4-0-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 26+26 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline, allajäänud puu VT.
374 3-3-4-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 45 2 3 ei Puu on kergelt itta kaldu.
375 4-4-3-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Arukask ei 69 3 3 ei Puu on itta kaldu, tüvel kõrgemad oksakraed murdunud okste kohal. VP.
376 5-4-4-7
Betula pendula üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 8+33+31 2 3 ei Maapinnalt kolmeharuline, võra maani. VT.
377 4-3-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 24 2 3 ei Väga tugevalt itta kaldu.
378 0-3-0-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 46 3 3 ei 8 m kõrguselt haruneb kaheks. VP.
379 3-3-3-4
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik pärn jah 19 2 3 ei Allajäänud puu.
380 2-1-0-3
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 40 3 3 ei Väga tugevalt itta kaldu, suured oksaaugud
381 1-1-0-5
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 32 2 3 ei Ühepoolse võraga puu.
382 4-3-1-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 26 2 3 ei Võras palju kuivi oksi. VP.
383 3-3-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 29+37+17 2 3 ei Maapinnalt kolmeharuline. Allajäänud, väga kaldu, võra maani.
384 2-2-0-7
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik saar ei 54 3 3 ei 6 m kõrguselt haruneb kaheks, tüvi kõrgelt laasunud.
385 4-2-2-10
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 42 2 3 ei Võras kuivad oksad. VP.
386 4-1-4-0
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 46 2 3 ei Puu on kergelt itta kaldu, võra maani.
387 4-4-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Juurekaelal vanal lõikehaaval soomustoriku (Polyporus squamosus) viljakeha. Kõrvalolev känd
Harilik pärn jah 45 3 3 ei
388 3-4-4-4 läbimõõduga 67 säilitada. VP.
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 31 2 3 ei Väiksem tüveõõnsus, võra maani.
389 4-1-1-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 36 2 3 ei Võra maani.
390 3-3-3-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 19 2 3 ei Allajäänud puu, 3 m kõrgusel tüveõõnsus. VT.
391 3-2-3-3
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Juurekaelal lamesüsik (Krezschmaria deusta), 0...4m suur tüvehaav, tüvest elus ca 1/3.
Harilik vaher ei 85 4 3 jah
392 5-3-6-5 LIKVIDEERIDA.
Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei
Harilik pärn jah 45 2 3 ei Allajäänud puu. Kaldu itta. VT.
393 3-4-1-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 52+39+40 2 3 ei 0...1 m kõrguselt haruneb kolmeks. VT.
394 5-6-4-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 44 2 3 ei Puu allajäänud, väga kaldu, võra maani. VT.
395 4-3-1-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 39 2 3 ei Tüvi kõrgelt laasunud.
396 0-3-3-5
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
396 0-3-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 36 ja 16 ja 19 ja 15 2 3 ei 4 allajäänud puud.
397 3-3-3-5
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 28 3 3 ei Ühepoolne võra, võra maani.
398 2-2-0-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik saar ei 52 4 4 jah 5m kõrguselt ladvaosa murdunud, toetub kõrvalolevale puule. LIKVIDEERIDA.
399 4-0-0-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 4 4 ei
Harilik pärn jah 45 3 3 ei Puu on itta kaldu, võra maani.
400 4-4-0-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 53 ja 17 ja 16 3 3 ei 3 puud, võra maani. VT.
401 4-4-5-4
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 39 2 3 ei Võra madalal. VT
402 4-3-5-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Võra maani. Säilitada kõrvalolev känd läbimõõduga 77, eemaldada vaid lahtine, teisele puule
Harilik pärn jah 43 2 3 ei
403 4-2-5-5 toetuv osa. VP.
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 19+33 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline, Kuivad oksad võras. VP.
404 3-3-4-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 22 3 3 ei Allajäänud puu, itta kaldu, võra maani.
405 1-0-0-5
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 29+36 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline, võra maani, kuivad oksad võras. VP.
406 3-3-4-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 40+40 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline, võras palju kuivi oksi. VP.
407 4-3-5-6
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik tamm ei 40 4 4 jah Kuivanud puu, võra puudub. LIKVIDEERIDA.
408 0-0-0-0
Quercus robur üksikpuu 4 4 ei
Harilik pärn jah 30 2 3 ei Võra maani, võras palju kuivi oksi. VP.
409 2-1-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 33 2 3 ei Võra maani, võras palju kuivi oksi. VP.
410 1-3-1-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 36 2 3 ei Tüvi kõrgelt laasunud.
411 3-1-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 57 2 3 ei 1,8 m kõrguselt haruneb kaheks.
412 3-4-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 31 2 3 ei Võra maani. VT.
413 1-4-3-5
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
413 1-4-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 42 2 3 ei Allajäänud puu, tugevalt kaldu, võra maani.
414 6-0-0-8
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 55 3 3 ei Võras väga palju kuivi oksi. VP.
415 4-3-4-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 44+38 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline. Esimene haru allajäänud, võra maani, võras kuivad oksad. VP.
416 5-3-4-6
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 45 ja 23 2 3 ei 2puud, väiksem allajäänud. VT.
417 3-4-3-6
Tilia cordata puude grupp 2 3 ei
Harilik pärn jah 38+49 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline. Üks haru allajäänud, võra maani, võras palju kuivi oksi. VP.
418 4-4-4-7
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 41 2 3 ei Kõrgelt laasunud. VP.
419 4-4-3-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 36 2 3 ei Puu on ühepoolse võraga ja itta kaldu.
420 4-3-1-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 41 2 3 ei 3 m kõrgusetl haruneb kaheks. Allajäänud, võra maani.
421 5-2-2-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 56+48 3 2 ei Maapinnalt kaheharuline, võras kuivad oksad. VP.
422 5-4-5-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 25 2 3 ei Tüvi kõrgelt laasunud, ühepoolne võra.
423 3-0-0-3
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 40 2 3 ei Allajäänud puu, võra maani.
424 4-0-0-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 58 2 3 ei 3m kõrguselt haruneb kaheks. VP.
425 4-2-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 45 2 3 ei Säiltada kõrvalolev känd läbimõõduga 89. VP.
426 4-4-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 43 3 3 ei Ühepoolne võra, kuivad oksad võras. VP.
427 3-1-3-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 26 3 3 ei Puu allajäänud, väiksem tüveõõnsus, võra maani.
428 3-2-3-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 35 2 3 ei Võra maani.
429 4-0-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 25 3 3 ei Tüvi kõrgelt laasunud.
430 2-0-3-5
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
430 2-0-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 37+39 2 3 ei 1 m kõrguselt haruneb kaheks, harunemine praoga, võra maani. Tugivööde paigaldamine.
431 4-3-3-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 27 ja 20 2 3 ei 2 puud, allajäänud, võra maani.
432 1-2-2-4
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik vaher ei 63 ja 22 3 3 ei Grupis on veel harilik pärn. All harilik pärn läbimõõduga 22, võra maani. Palju kuivi oksi. VP.
433 5-3-3-7
Acer platanoides puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 25 2 3 ei Allajäänud puu.
434 2-2-3-3
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Juurekaelal vääveltoriku (Laetiporus sulphureus) jälg (kõrval eemise aasa viljakeha). 0...3m
Harilik tamm jah 74 3 3 ei
435 5-6-5-10 kõrgusel külmalõhe. VP.
Quercus robur üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 29+8 3 3 ei 0,5 m kõrguselt hruneb kaheks. Üks harudest tamme võras, teine allajäänud, võra maani.
436 3-3-4-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher ei 53 3 3 ei Kuivad oksad võras. VP.
437 2-2-4-7
Acer platanoides üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 16+26+31 2 3 ei Maapinnalt kolmeharuline, võra maani, kuivad oksad võras. VP.
438 2-4-3-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 24+12 3 3 ei 1 m kõrguselt haruneb kaheks, allajäänud, võra maani.
439 0-3-0-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 38 2 3 ei Võras kuivad oksad. VP.
440 3-1-3-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 37 2 3 ei Ühepoolen võra.
441 3-3-2-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 36 ja 16 2 3 ei 2 puud, teine allajäänud, võra maani. VP.
442 4-4-4-5
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 27 ja 20 3 3 ei 2puud, teine allajäänud, võra maani. Kuivad oksad võras. VP.
443 3-3-2-4
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik vaher ei 72 4 3 ei Elus on vaid üks põhioks, juurekael 2/3 mäda. LIKVIDEERIDA.
444 4-2-0-6
Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei
Harilik pärn jah 33+9 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline. VP; VT.
445 2-2-4-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 39 ja 16 2 3 ei 2 puud, teine allajäänud, võra maani. Kuivad oksad võras. VP.
446 4-4-4-5
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 53+29 3 3 ei Maapinnalt kaheharuline, mõlemad harud itta kaldu, võra maani. VP.
447 4-2-2-6
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
447 4-2-2-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 34 2 3 ei Kuivad oksad võras. VP.
448 3-4-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 33+9 3 3 ei 0,5 m kõrguselt kaheharuline, puu allajäänud, võra maani.
449 4-4-0-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 23 3 3 ei Allajäänud puu, võra maani.
450 3-0-3-3
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 48 2 3 ei Puu on itta kaldu, võra maani.
451 5-2-1-6
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 53+39 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline, võra maani, võras kuivad oksad. VP; VT.
452 3-3-5-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 20 ja 43 3 3 ei 2 puud, võra maani. VT.
453 3-2-3-5
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 30 ja 18 3 3 ei 2 puud, ühepoolste võradega. Teine allajäänud, võra maani.
454 3-2-0-5
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 22 ja 34 2 3 ei 2 puud, võra maani. VT.
455 2-4-3-4
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik pärn jah 47+21 2 3 ei 1m kõrguselt haruneb kaheks, võra maani. Üks harudest allajäänud.
456 5-2-3-4
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Grupis on veel harilik pärn. Juurekaelal külmaseen, 4m kõrgusel õõnsus. All kasvav harilik pärn
Harilik saar ei 65 ja 15 4 3 jah
457 4-2-7-4 (läbimõõduga 15 cm) säilitada. LIKIVIDEERIDA.
Fraxinus excelsior puude grupp 4 4 ei
Harilik pärn jah 26 2 3 ei Ühepoolne võra.
458 2-2-1-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 23 3 3 ei Ühepoolne võra. VT.
459 3-3-3-0
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 38 2 3 ei Allajäänud puu, võra maani. VP.
460 3-4-0-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik saar ei 65 3 3 ei Tüvi kõrgelt laasunud, võras kuivad oksad. VP.
461 3-5-4-10
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 24+23 3 3 ei 1 m kõrguselt haruneb kaheks. Üks haru allajäänud, võra maani.
462 0-4-1-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 37+27 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline, üks haru itta kaldu. Võras kuivad oksad. VP.
463 4-3-2-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 22 2 3 ei Allajäänud puu, võra maani. VT.
464 5-2-2-5
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
464 5-2-2-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 23 2 3 ei Võra maani, võras kuivi oksi. Säilitada kõrvalolev känd läbimõõduga 64. VP.
465 3-4-3-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 36 2 3 ei Kergelt itta kaldu, võra maani. VT.
466 4-3-3-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 29 2 3 ei Puu allajäänud, võra maani. VT.
467 2-4-2-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik tamm ei 35 4 4 ei Kuiv tüügas (h=11m), võra puudub. LIKVIDEERIDA.
468 0-0-0-0
Quercus robur üksikpuu 4 4 ei
Harilik pärn jah 35+33 3 3 ei 0,2 m kõrguselt kaheharuline. 0,5 m kõrgusel väiksem tüvevigastus.
469 3-4-4-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 50 ja 20 3 3 ei 2 puud. Suurem tugevalt kagusse kaldu, teine allajäänud. VP; VT.
470 7-3-4-5
Tilia cordata puude grupp 2 3 ei
Harilik pärn jah 42 2 3 ei Ühepoolne võra.
471 4-2-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 37+45 2 3 ei Kaheharuline puu, üks harudest itta kaldu, võra maani. Võras kuivad oksad. VP.
472 3-1-5-6
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 46 2 3 ei Võra maani, kuivad oksad võras. VP.
473 0-3-4-2
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 31 2 3 ei Ühepoolne maani ulatuv võra.
474 4-4-0-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 44+65 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline, võra maani, võras kuivad oksad. VP.
475 4-4-5-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 17 ja 27 ja 17 3 3 ei 3 puud, allajäänud, võra maani, võras kuivi oksi. VP.
476 2-3-3-5
Tilia cordata puude grupp 3 3 ei
Harilik vaher ei 60 3 3 jah Suured kuivad harud, harunemised pragudega. LIKVIDEERIDA.
477 4-3-5-6
Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei
Harilik pärn jah 23 2 3 ei Allajäänud maani võraga puu on itta kaldu. VT.
478 4-3-2-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 29 2 3 ei Võras kuivad oksad, võra madalal tee kohal. VP; VT.
479 2-4-3-6
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 30 2 3 ei Võras palju kuivi oksi. VP.
480 2-4-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 26 2 3 ei Puu allajäänud, tugevalt itta kaldu, võra maani.
481 4-4-0-6
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
481 4-4-0-6
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 40+8 2 3 ei 0,5m kõrguslet kaheharuline puu. Võra madalal tee kohal, kuivad oksad. VP; VT.
482 4-4-4-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 22 3 3 ei Allajäänud maani võraga puu on itta kaldu.
483 4-2-0-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 37 2 3 ei Puu on kergelt lõunasse kaldu, kuivad oksad võras. VP.
484 4-0-1-3
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn jah 15 3 3 ei Allajäänud puu on läände kaldu, väiksem tüvevigastus. VP.
485 5-1-3-1
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 50 2 3 ei Ühepoolne võra, puu on itta kaldu, kuivad oksad võras. VP.
486 6-5-0-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 44 2 3 ei Kergelt põhja kaldu, võras kuivad oksad. VP.
487 3-4-3-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 60 ja 17 2 3 ei Kaheharuline puu, üks harudest allajäänud, võra maani. VP.
488 6-4-4-6
Tilia cordata puude grupp 2 2 ei
Harilik pärn jah 23 2 3 ei Ühepoolne võra, võras kuivad oksad. VP.
489 3-3-0-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 32 2 3 ei Kõrgelt laasunud, kuivad oksad võras. VP.
490 4-1-4-3
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 34 ja 21 2 3 ei 2 puud, teine allajäänud, võra maani. Väiksem tüvevigastus. Võras kuivad oksad. VP.
491 3-2-3-5
Tilia cordata puude grupp 2 2 ei
Harilik pärn jah 38 3 3 ei Ühepoolne võra, puu on itta kaldu, võra maani.
492 4-2-0-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik vaher ei 51 3 3 jah 3 m kõrguselt kaheharuline, üks harudest kuivanud ja murdumisohtlik. LIKVIDEERIDA.
493 4-4-3-4
Acer platanoides üksikpuu 4 4 ei
Harilik pärn jah 16 3 3 ei Allajäänud puu
494 2-3-2-4
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 39 2 3 ei Puu on kergelt põhja poole kaldu, võra maani. VP.
495 3-5-2-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 16 3 3 ei Allajäänud puu. VT.
496 2-3-2-0
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 17 3 3 ei Allajäänud puu, kergelt itta kaldu, 1m kõrgusel tüvevigastus
497 1-3-0-3
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 14 3 3 ei Allajäänud, puu tugevalt kaldu. VP; VT.
498 1-3-2-2
Dendroloogilise hinnangu tabel (Saarjärve tee, nr 14216)
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
498 1-3-2-2
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 24+40 2 3 ei Maapinnalt kaheharuline. Palju kuivi oksi. VP.
499 3-2-4-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 29+23 3 3 ei Maapinnalt kaheharuline. Teine haru allajäänud, võra maani. Võras palju kuivi oksi. VP; VT.
500 3-4-5-5
Tilia cordata üksikpuu 3 3 ei
Harilik pärn jah 41 3 3 ei Kõrgelt laasunud. VP.
501 4-3-3-5
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Maapinnalt kaheharuline allajäänud puu on kergelt põhja poole kaldu, võras kuivad oksad. VP;
Harilik pärn jah 43+18 3 3 ei
502 2-5-5-5 VT.
Tilia cordata üksikpuu 2 3 ei
Harilik saar ei 18 2 3 ei Allajäänud puu on põhja poole kaldu
503 0-4-0-4
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei
Hankija nimi: MAANTEEAMET Riigihanke nimetus: Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020 TEHNILINE KIRJELDUS Lustivere mõisapargi allee Üldist Maanteeamet on kohustatud tagama liiklusohutust riigimaanteedel ning korraldama maaomanikuna kaitsealuste objektide säilimise ning aja- ja asjakohase hoolduse (LKS § 12, § 17, MuKS § 16). Käesoleva hankega tellitakse alleedele hooldustööd , vastavalt eelnevalt koostatud kaitsealuste alleede inventeerimis - ja hoolduskavadele Jõgevamaa riigimaanteedel 2019.a . HANKE OBJEKTID Jrk nr Objekt Hoolduskava 1 Lustivere mõisapargi allee hoolduslõikus Vt Lisa 1 HOOLDUSTÖÖD Hooldustööde tegijal peab vastutav töötaja vastama vähemalt arboristi tase 4. Teostatavad alleede hooldustööd on välja toodud iga hoolduskava juures . Hangitavad hooldustööde mahud on kajastatud ka “K ululoendis “ . Tööde teostamisel juhinduda “Kululoendi“ mahtudest , mille alusel toimub akteerimine . Akteeritakse tegelikkuses teostatud töömahud. Hooldustööd koosnevad järgmistest osadest: Võra hoolduslõikus (sh.puhastamine,tõstmine,vähendamine) ; Tugivööde paigaldamine ; Võsa likvideerimine ; Vesivõsude likvideerimine ; Üksikpuude langetamine koos kändude freesimise või juurimiseg a . Raietööde käigus ei tohi vigastada säilitamisele kuuluvaid puid ja põõsaid. Tehnika kasutamisel tekkinud pinnakahjustusega aladel taastatakse endine olukord pinna planeerimise, kasvumulla paigalduse ja murukülviga. Puud, mis kuuluvad raiumisele ja freesimisele – puud freesida võimalikult maapinna lähedalt (maapind peab olema selles kohas hiljem niitmistraktoriga niidetav) . Raiejäätmed (kogu raiutud puit koos maha langenud okstega, mis on pikemad kui 0,5 m ja/või on jämedamad kui 2 cm ) tuleb iga tööpäe va lõpuks koristada/kuhjata viisil, et see ei ohustaks teedel liiklejaid . Raiutavad puud võib vaheladustada ettenähtud kohtades, kooskõlastatult T ellija ja maaomanikuga . Raietööde käigus on sõidutee katte ning tugipeenra kahjustamine keelatud. Sõidutee katte ja/või sõidutee peenra lõhkumise korral on T öövõtja kohustatud oma kuludega tekitatud kahjud likvideerima. Tööde teostamise eelselt kavandatud tegevus kooskõlastada Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseametiga. Töövõtja vastutab keskkonnakaitse eest objekti l ja selle kõrval. Tööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik tööd tuleb teostada järgides Eesti Vabariigis kehtestatud keskkonnaalaseid nõudeid/õigusakte jms. Tööde teostamise eelselt Töövõtjal kooskõlastada tegevus piirinaabritega, kelle maaüksus e l on ettenähtud teostada hooldusraiet. Tööde teostamise eelselt teavitada /informeerida kohalikku omavalitsust kavandatud töödest , k.a Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskust (läbi Maanteeameti e-teeninduse või
[email protected] edastada info ) . Töövõtja ja Tellija teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest tehnilises kirjelduses ning abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Raadamise ja üksikpuude langetamise tulemusena saadav metsamaterjal on riigi vara ja tuleb üle anda Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). Enne raie algust tuleb RMK tööjuhiga kokku leppida, milliseid metsamaterjali sortimente toodetakse ja kuhu raiutud metsamaterjal kokku veetakse (veomaa kuni 1 0 km objekti piiridest). Metsamaterjal, mis ei ole edasi käideldav – selle utiliseerimise teostab Töövõtja. Edasi mitte käideldava metsamaterjali jäätmete põletamine tööalal on keelatud. Liikluskorraldus objektil Liikluskorralduse eest objektil vastutab Töövõtja, kes peab tagama kohapealse ohutuse, ühiskondliku transpordi läbipääsu ja kodanikel e ligipääsu oma kinnistutele tööde teostamise ajal. T ööde aegne ajutine liikluskorraldus tuleb enne töödega alustamist Töövõtjal kooskõlastada Maanteeametiga. Liikluse korraldamisel tööde ajal juhinduda Majandus- ja taristuministri 13. juuli 201 8 . a määrusest nr 43 „ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ” ja Maanteeameti peadirektori 14.11.2018 . a käskkir jast nr 1-2/18/458 „ Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “. Lisa 1 : Lustivere mõisapargi allee h oolduskava
Joonis nr. 1
9Va 4Va 3Va 2
17Ta 6Va 5Va
16Va 12Ta
22Ta 19Ksa
18KsA 15Sa 10Va
21Va 14Ta
24Sa
25Ta 23Ta
30Tm 29Et
36Sa 27Sa
35Va 31Sa
39Sa 38Sa 37Sa bussipeatus
111Ta
42Sa 41Sa 40Sa pink
pink
97Ta 105Va
96Ta 99Ta 104Va 147Ta
141Ta
140Ta 142Ta 148Ta
bussipeatus 130Ta 136Ta 143Ta
92Sa 113Ta 134Sa 149Ta 153Ta 155Va
107Ta 115Sa 118Sa 120Sa 125Sa 137Ta
88Sa 89Sa 90Sa 91Sa 93Ta 123Sa 132Sa 154Ta
85Sa 86Sa 87Sa 98Ta 101Sa 108Ta 119Sa 150Ta
84Sa 124Sa
81Sa 82Sa 83Sa 95Ta 100Ta 102Va 103Va
94Ta
Joonis nr. 1
Joonis nr. 2
2 1
MAANTEE TELGJOON
Joonis nr. 2
Joonis nr. 1
Joonis nr. 2
29Et
2 1
30Tm 27Sa
36Sa
35Va 31Sa
46Va 37Sa
49KsA 47Ta 45Sa 41Sa 40Sa 39Sa 38Sa
58Ta 53Sa 50KsA 42Sa
48Ta 44Va 43Sa
60Va 57Va
56Ta 54Sa 51Sa 97Ta 99Ta
96Ta
62Va MAANTEE TELGJOON
92Sa
88Sa 89Sa 90Sa 91Sa 93Ta
85Sa 86Sa 87Sa 98Ta 101Sa
84Sa
80Va 81Sa 82Sa 83Sa 95Ta 100Ta 102Va
78Ta 79Sa 94Ta
77Sa
76Sa
65Sa 68Sa 71Sa
66Ta 69Sa 74Sa 75Va
73Sa
67Va
IV SEISUNDIKLASS (Tugevasti kahjustatud/ohtlik/surnud puu)
1 PUU NUMBER
Va
LIKVIDEERITAV PUU
Projekti nimetus:
2019-19
Reg.kood 14149160 INVENTEERIMINE, HOOLDUSKAVA
Leht nr:
tel. +372 516 1593, e-mail
[email protected]
Objekti aadress: 1
Staadium:
Reg.kood 12952929 -
tel. +372 5047 811, e-mail
[email protected] Tellija:
Maastikuarhitekt MAANTEEAMET
Joonestaja
Eero Tali Joonise nimetus:
DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE 1:500
Arborist
Lisa 3 Lustivere mõisapargi alleepass, dendroloogilise hinnangu tabel
Lustivere mõisapargi alleepass
ÜLDANDMED
Allee nimi Lustivere mõisapargi allee
Aadress Lustivere küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Maanteeameti regioon Lõuna regioon
Tee nr 14172
Tee nimetus Põltsamaa-Lustivere-Pudivere
KOONDANDMED ALLEE KOHTA
JUURED tk TÜVI tk VÕRA tk PUU TERVIKUNA tk MÄRKUSED tk
I Seisundiklass 56 I Seisundiklass 58 I Seisundiklass 58 I Seisundiklass 61 Ajalooline alleepuu: 107
II Seisundiklass 89 II Seisundiklass 81 II Seisundiklass 71 II Seisundiklass 81 Ohtlik liiklusele: 15
III Seisundiklass 4 III Seisundiklass 8 III Seisundiklass 18 III Seisundiklass 8 Lisauuringute vajadus: 1
IV Seisundiklass 6 IV Seisundiklass 8 IV Seisundiklass 8 IV Seisundiklass 5 Üksikpuud: 153 Puude grupid: 2
PUITTAIMEDE LIIGILINE KOOSSEIS
Harilik tk Harilik tk tk tk Harilik tk Harilik tk Harilik tk Harilik tk
Arukask Künnapuu
saar 47 pärn 36 4 7 ebatsuuga 1 vaher 22 toomingas 1 tamm 37
I tähtsuse hooldustööd Tk II tähtsuse hooldustööd (3. aastal) Tk III etapi hooldustööd (8. aastal) Tk
Võra puhastamine (VP): 18
Võra tõstmine (VT): 2 Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid
Võra puhastamine ja võra tõstmine (VP; VT): 105 mõõdistada vaid tuleb need üle vaadata ja teha
147
Võra puhastamine ja võra vähendamine (VP; VV): 1 hooldustööde ettepanekud ainult nendele puudele,
Võra puhastamine ja võra tõstmine ja võra mis vajavad sekkumist.
vähendamine (VP; VT; VV): 14
Tugivööde paigaldamine: 11
Likvideerida juurekala võsud: 11
LIKVIDEERIDA: 8
Kokku: 170 Kokku: 147
Lustivere mõisa allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Puu tüvel on suure 10 cm laiused lõhed. Puu seest tühi. Haruneb ülevalt kaheks. Ühel harul
Harilik pärn jah 145 2 2 jah
1 12-6-8-5 hargnemise juures ava. VP; VT; VV; Tugivööde paigaldamine.
Tilia cordata üksikpuu 24 4 3 jah Resistograafiga elusosa määramine.
Harilik pärn jah 113 2 2 ei Puu tüves auk koos tühimikuga. VV; VP; VT.
2 9-9-3-9
Tilia cordata üksikpuu 23 3 2 ei
Harilik vaher jah 51 2 3 ei Puu võras palju kuivi oksi. Tüvel suur lõikehaav. VP; VT; VV.
3 5-3-5-6
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik Vaher jah 45 2 2 ei VP; VT.
4 5-6-6-7
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik Vaher jah 45 2 2 ei Puu tüvel külmalõhe. VP.
5 5-4-5-5
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Puu on kaldu tee poole. Haruneb kaheksa meetri kõrguselt kaheks. Ühel harul on hargnemises
Harilik Vaher jah 60 2 2 jah
6 5-6-12-3 kahjustus. Puu tüvel külmalõhed. VP; VT; VV; Tugivööde paigaldamine.
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 55 2 2 ei Puu on kaldu teise puu peale. VP; VT.
7 5-6-3-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik Pärn jah 47 2 2 ei VP; VT.
8 5-7-5-7
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Puu haruneb viie meetri kõrguselt kahkes ja ülevalt veel kaheks. Alumises harunemises on ava.
Harilik vaher jah 55 2 2 ei
9 4-5-4-7 VP; VT; VV; Tugivööde paigaldamine.
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher jah 48 3 2 ei Puul on keerdjuured. VP; VT.
10 6-5-7-6
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 94 2 2 ei Puu tüvel on külmalõhed ja suur lõikehaav. VP; VT.
11 6-8-5-7
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm ei 12 1 1 ei VP; VT.
12 2-2-2-2
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Harilik pärn jah 63 2 2 ei Puu tüvel on külmalõhed ja üksikud kahjustused. VP; VT; VV.
13 6-7-4-7
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm ei 25 1 1 ei VP; VT.
14 4-4-4-4
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Harilik saar jah 85 2 3 ei Puu tüvel suured lõikehaavad. Võras palju kuivi oksi. Säilitada elustikupuuna. VP; VT.
15 5-3-3-9
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher jah 39 1 1 ei VP; VT.
16 5-6-5-5
Acer platanoides üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm ei 16 1 1 ei VP; VT.
17 4-4-6-4
Lustivere mõisa allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
17 4-4-6-4
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Arukask jah 42 1 1 ei VP; VT.
18 4-4-4-4
Betula pendula üksikpuu 1 1 ei
Arukask jah 40 1 1 ei VP; VT.
19 4-4-4-4
Betula pendula üksikpuu 1 1 ei
Puu haruneb kuue meetri kõrguselt kaheks. Võras palju kuivi oksi. Puu tüvel külmalõhe. VP; VT;
Künnapuu jah 50 2 3 ei
20 7-8-7-10 VV; Tugivööde paigaldamine.
Ulmus glabra üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 16 1 1 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kaheks. Puul üks haru nälgima panna. VP; VT.
21 4-4-4-4
Acer platanoides üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm jah 28 1 1 ei VP; VT.
22 5-5-5-5
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm jah 50 2 1 ei VP; VT.
23 8-7-7-10
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Harilik saar jah 56 2 1 ei VP; VT.
24 5-6-5-9
Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm ei 13 1 1 ei VP;VT.
25 2-2-2-2
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Puu haruneb kuue meetri kõrguselt kaheks. Puu tüvel külmalõhed ja tüvevigastused. VP; VT; VV;
jah 90 2 2 ei
26 Künnapuu 8-8-5-7 Tugivööde paigaldamine.
Ulmus glabra üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 36 1 2 ei VP; VT.
27 6-3-5-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei
Harilik pärn jah 78 2 1 ei Puu haruneb üheksa meetri kõrguselt kaheks. VP; VT.
28 6-6-7-6
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik ebatsuuga ei 35 1 1 ei Puu asub alleereast väljas.
29 4-4-4-4
Pseudotsuga menziesii üksikpuu 1 1 ei
Harilik toomingas ei 14 1 1 ei Grupis on kolm puud. Teiste läbimõõdud on (8 ja 13). Puud on alleereast väljas.
30 3-3-3-3
Prunus padus puude grupp 1 1 ei
Harilik Saar jah 65 2 2 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kolmeks. VP; VT.
31 6-6-3-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn ei 33 1 1 ei VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
32 3-3-2-3
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Künnapuu jah 69 4 4 jah LIKVIDEERIDA.
33 4-4-4-4
Ulmus glabra üksikpuu 4 4 ei
Lustivere mõisa allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Künnapuu jah 68 4 4 jah LIKVIDEERIDA.
34 2-0-1-5
Ulmus glabra üksikpuu 4 4 ei
Harilik vaher ei 24 1 1 ei VP; VT.
35 3-3-3-3
Acer platanoides üksikpuu 1 1 ei
Harilik saar ei 20 1 1 ei VP; VT.
36 1-3-3-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei
Harilik saar jah 78 2 2 ei Puu võras on palju kuivi oksi. VP; VT.
37 7-7-5-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar ei 22 1 2 ei Puu haruneb kahe meetri kõrguselt kaheks. VP.
38 1-2-2-2
Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei
Harilik saar jah 49 4 4 jah LIKVIDEERIDA.
39 6-4-4-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 4 4 ei
Harilik saar jah 70 2 2 ei Puu haruneb kaheks. Puu tüvel külmalõhed ja tüvevigastused. VP; VT.
40 7-4-3-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 71 2 2 ei Puu tüvel vigastused. VP.
41 5-4-7-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 67 2 2 ei Puu haruneb seitsme meetri kõrguselt kaheks. Puu tüvel vigastused. VP; VT.
42 4-9-6-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 65 2 3 ei Puu tüvel vigastused. VP; VT.
43 7-4-2-4
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. Hargnemises lõhe. VP; VT; Tugivööde
jah 51 2 2 ei
44 Harilik vaher 4-4-4-4 paigaldamine.
Acer platanoides üksikpuu 3 2 ei
Harilik saar jah 58 2 2 ei Puu tüvel vigastused. VP; VT.
45 2-8-6-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher ei 20 1 1 ei VP; VT.
46 4-3-3-3
Acer platanoides üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm ei 17 1 1 ei VP.
47 2-2-2-2
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm ei 27 1 1 ei VP; VT.
48 5-4-4-4
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Arukask ei 32 1 1 ei VP; VT.
49 7-5-5-5
Betula pendula üksikpuu 1 1 ei
Arukask ei 21 1 2 ei Puul on juurekaelakahjustus. VP; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
50 2-2-2-2
Betula pendula üksikpuu 1 1 ei
Lustivere mõisa allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik saar jah 80 2 2 ei Puul on üks haru saetud ja üksikud tüvevigastused. VP; VT.
51 5-1-6-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 66 2 2 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kaheks. VP; VT; Tugivööde paigaldamine.
52 5-5-6-5
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 55 2 3 ei Puu tüvel on tüvevigastused. VP.
53 3-6-7-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 50 2 2 ei Puu haruneb kahe meetri kõrguselt kaheks. VP; VT.
54 5-4-6-8
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 69 2 2 ei Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. Puul on juurekaelavigastused. VP; VT.
55 6-6-7-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 65 2 2 ei Puul on juurekaelavigastus ja võras palju kuivi oksi. VP; VT.
56 10-6-8-10
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher jah 41 2 2 ei Puu tüvel on lõhed ja vigastused. VP; VT.
57 4-4-4-6
Acer platanoides üksikpuu 3 2 ei
Harilik tamm jah 56 2 2 ei Puul on suured lõikehaavad. VP; VT.
58 4-6-4-10
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 64 2 2 ei Puu tüves ava. VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
59 4-4-4-6
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher jah 46 2 1 ei Puul on tüvevigastused. VP; VT.
60 4-4-3-5
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 38 2 1 ei VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
61 4-4-4-4
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Puul on üks haru murdunud. Tüves on lõhed, auk ja mädandik kolded. Puu säilitada
jah 67 2 2 jah
62 Harilik vaher 7-6-2-8 elustikupuuna. VP; VT; VV.
Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei
Harilik pärn jah 55 2 1 ei VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
63 4-5-5-5
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Grupis on seitse puud. Teistel läbimõõdud (12,10,8,6,5 ja 4). Suur puu haruneb kolme meetri
jah 80 2 2 ei
64 Künnapuu 8-8-8-8 kõrguselt kolmeks. Tüvel külmalõhed. Juurte peal kivid. VP; VT.
Ulmus glabra puude grupp 2 2 ei
Puul on suured lõigatud tüükad.Puu haruneb ülevalt mitmeks. Tüvel on külmalõhed ja vigastused.
jah 70 2 3 ei
65 Harilik saar 4-5-7-6 VP.
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm ei 24 1 1 ei VP; VT.
66 7-3-5-5
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Harilik vaher jah 65 2 2 ei Puu tüvel on külmalõhed ja vigastused. VP; VT.
67 6-5-6-6
Lustivere mõisa allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
67 6-5-6-6
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 30 2 3 ei Puu võras palju kuivi oksi. Säilitada elustikupuuna. VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
68 3-1-1-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Puu võras palju kuivi oksi. Säilitada elustikupuuna. Puu haruneb ülevalt mitmeks. VP; VT.
jah 32 2 3 ei
69 Harilik saar 1-3-2-3 LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 42 2 1 ei Puu haruneb ülevalt kaheks. Juurte peal kivid. VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
70 4-4-4-4
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik saar jah 30 1 1 ei Puu haruneb ülevalt kaheks. VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
71 3-3-3-4
Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei
Künnapuu jah 48 1 2 ei Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kolmeks. VP ;VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
72 3-5-7-5
Ulmus glabra üksikpuu 1 1 ei
Harilik saar ei 16 1 1 ei VP; VT.
73 3-2-2-2
Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei
Harilik saar ei 16 1 1 ei VP; VT.
74 2-2-2-2
Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei
Puu haruneb viie meetri kõrguselt kolmeks. Puu tüvel külmalõhed ja vigastused. Juurte peal kivid.
jah 66 2 2 ei
75 Harilik vaher 8-8-6-7 Hargnemises lõhe. VP; VT; Tugivööde paigaldamine.
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 62 2 2 ei Tüvel on vigastused. Juurte peal kivid. VP; VT.
76 6-8-7-8
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 65 2 2 ei Puu haruneb mitmeks. Juurte peal kivid.Tüvel üksikud vigastused. VP; VT.
77 6-7-7-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 100 2 2 ei Puu tüvel külmalõhed ja juurte peal kivid. VP; VT.
78 7-7-5-8
Quercus robur üksikpuu 21 2 2 ei
Harilik saar jah 62 2 3 ei Puu haruneb kolme meetri kõrguselt kaheks. Puu võras palju kuivi oksi. VP; VT.
79 6-6-7-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Puu haruneb viie meetri kõrguselt kaheks. Puu juurekaelast kuni hargnemiseni lõhe. Tüvel
jah 90 2 2 jah
80 Harilik vaher 7-8-7-7 vigastused. VP; VT; VV; Tugivööde paigaldamine.
Acer platanoides üksikpuu 4 3 ei
Harilik saar ei 20 4 4 jah LIKVIDEERIDA.
81 1-1-1-1
Fraxinus excelsior üksikpuu 4 4 ei
Harilik saar ei 26 2 2 ei VP; VT.
82 7-3-2-4
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar ei 39 1 1 ei VP; VT.
83 4-3-3-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 1 1 ei
Lustivere mõisa allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik saar jah 78 3 2 ei Puu haruneb ülevalt kahkes. Puu tüvel külmalõhed. VP; VT; VV.
84 5-9-6-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar ei 25 4 4 jah LIKVIDEERIDA.
85 2-2-2-2
Fraxinus excelsior üksikpuu 4 4 ei
Harilik saar jah 55 2 4 jah LIKVIDEERIDA.
86 2-3-3-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 3 ei
Harilik saar jah 67 2 2 ei Puu tüvel üksikud tüvevigastused. VP; VT.
87 7-9-6-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 62 2 3 ei Puul on üks haru eemaldatud. Võras palju kuivi oksi. VP; VT.
88 6-3-6-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 41 1 3 ei VP; VT; LIKVIDEERIDA juurekaelavõsud.
89 5-3-3-4
Fraxinus excelsior üksikpuu 1 2 ei
Harilik saar jah 58 2 3 ei Puu tüvel vigastused. Võras palju kuivi oksi. Säilitada elustikupuuna. VP; VT.
90 4-4-4-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 3 2 ei
Harilik saar jah 44 1 1 ei Puul üksikud tüvevigastused. VP; VT.
91 4-9-6-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 1 ei
Harilik saar jah 56 2 2 ei Puu võras palju kuivi oksi. VP.
92 7-3-4-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 42 1 2 ei Puu haruneb nelja meetri kõrguselt kaheks. Puu tüvel kahjustused. VP; VT.
93 3-3-4-4
Quercus robur üksikpuu 3 2 ei
Harilik tamm jah 65 3 3 jah Puu on säilitataud elustikupuuna. Puu on ühekülgse võraga. VP.
94 8-0-0-6
Quercus robur üksikpuu 3 3 ei
Harilik tamm jah 58 2 2 ei VP; VT.
95 4-7-3-5
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 50 2 2 ei VP; VT.
96 5-2-3-3
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm ei 29 1 1 ei Puu tüvel on vigastused. VP.
97 5-5-2-4
Quercus robur üksikpuu 2 1 ei
Harilik tamm jah 63 2 2 ei Puu võras palju kuivi oksi. VP; VT.
98 4-4-7-7
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 66 2 2 ei Puu haruneb mitmeks. VP; VT; VV.
99 5-12-6-7
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 80 2 2 ei Puu võras palju kuivi oksi. VP; VT.
100 4-4-5-7
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Lustivere mõisa allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
Harilik saar jah 42 2 2 ei Puu võras on palju kuivi oksi ja tüvel on vigastused. Puu säilitada elustikupuuna. VP; VV.
101 6-4-5-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher jah 49 3 2 ei Puu haruneb ülevalt mitmeks. VP.
102 6-2-5-6
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher jah 48 2 2 ei Puu on ühekülgse võraga. VP; VT; VV.
103 9-6-1-10
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Puu haruneb ülevalt kaheks. Harunemises lõhe. Puu tüvel külmalõhed. VP; VT; Tugivööde
jah 57 2 3 jah
104 Harilik vaher 6-6-6-6 paigaldamine.
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik vaher jah 49 4 2 ei Puu haruneb ülevalt neljaks.
105 4-5-2-5
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn jah 56 2 3 ei Puu tüvel ja juurekaelala on vigastused.Puu tüves kruvid. VP; VT; VV.
106 3-7-7-4
Tilia cordata üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 67 2 2 ei VP.
107 4-7-6-5
Quercus robur üksikpuu 2 1 ei
Harilik tamm jah 55 2 1 ei Puu haruneb ülevalt kahkes. VP; VT.
108 2-6-4-5
Quercus robur üksikpuu 2 1 ei
Künnapuu ei 14 1 1 ei VT.
109 2-3-3-3
Ulmus glabra üksikpuu 1 1 ei
Harilik pärn ei 4 1 1 ei VP; VT.
110 1-1-1-1
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm ei 13 1 1 ei VP; VT.
111 3-3-3-3
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Harilik pärn ei 8 1 1 ei VP; VT.
112 1-1-1-1
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm ei 21 1 1 ei VP; VT.
113 3-6-5-4
Quercus robur üksikpuu 1 1 ei
Harilik pärn ei 8 1 1 ei VP; VT.
114 2-1-1-1
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik saar jah 61 2 3 ei Puu võras palju kuivi oksi. VP; VT.
115 10-4-7-7
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn ei 10 1 1 ei VP; VT.
116 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik pärn ei 9 1 1 ei VP; VT.
117 2-2-2-2
Lustivere mõisa allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
117 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik saar jah 64 2 2 ei VP.
118 6-5-9-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 38 2 2 ei Puu säilitada elustikupuuna. VP; VT.
119 3-3-3-4
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 62 2 3 ei Puu võras palju kuivi oksi. Säilitada elustikupuuna. VP; VT.
120 5-3-6-3
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn ei 8 1 1 ei VP; VT.
121 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik pärn ei 9 1 1 ei VP; VT.
122 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik saar jah 37 2 2 ei Puu võras palju kuivi oksi. VP.
123 5-5-5-5
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik saar jah 52 2 2 ei Puu võras palju kuvi oksi. VP.
124 5-3-3-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Puu haruneb viie meetri kõrguselt kaheks, Puu tüvel külmalõhed. VP; VT; VV; Tugivööde
jah 82 2 2 ei
125 Harilik saar 6-8-12-12 paigaldamine.
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn ei 9 1 1 ei VP; VT.
126 2-3-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik pärn ei 8 1 1 ei VP; VT.
127 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik pärn ei 9 1 1 ei VP; VT.
128 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik pärn ei 10 1 1 ei VP; VT.
129 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm jah 58 2 2 ei Valgustipost välja lõigata. VP; VT.
130 6-5-6-6
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn ei 20 1 1 ei VP; VT.
131 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik saar jah 54 2 2 ei VP.
132 6-4-6-8
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn ei 6 1 1 ei
133 1-1-1-1
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik saar jah 52 2 2 ei VP.
134 6-4-5-6
Lustivere mõisa allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
134 6-4-5-6
Fraxinus excelsior üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn ei 10 1 1 ei VP; VT.
135 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm jah 60 2 2 ei Elustikupuu.
136 2-2-2-4
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 57 2 2 ei VP; VT.
137 5-8-7-6
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn ei 12 1 1 ei VP; VT.
138 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik pärn ei 11 1 1 ei VP; VT.
139 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm jah 61 2 2 ei VP; VT.
140 6-6-8-6
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 87 2 2 ei VP; VT.
141 6-7-9-10
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 47 2 2 ei VP; VT.
142 5-7-7-6
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 55 2 2 ei VP; VT.
143 3-6-4-6
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik pärn ei 11 1 1 ei VP; VT.
144 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik pärn ei 11 1 1 ei VP; VT.
145 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik pärn ei 10 1 1 ei VP; VT.
146 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm jah 69 2 2 ei Puu haruneb ülevalt kahekes. Puu ladvad tagasi lõigatud. Säilitada elustikupuuna.
147 5-3-4-3
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 54 2 2 ei Puu haruneb kaheks. Puu võras palju kuivi oksi. VP; VT.
148 5-7-8-6
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 40 2 4 jah LIKVIDEERIDA.
149 1-1-3-2
Quercus robur üksikpuu 2 3 ei
Harilik tamm jah 43 2 4 jah LIKVIDEERIDA.
150 5-3-1-2
Quercus robur üksikpuu 2 3 ei
Harilik pärn ei 8 1 1 ei VP; VT.
151 2-2-2-2
Lustivere mõisa allee dendroloogilise hinnangu tabel
Tüve läbimõõt
Nimetus eesti Ajalooline Võra ulatus Juurte Võra Liiklusohu
(cm) 1,3m Märkused ja I tähtsuse hooldustööd
keeles allepuu (ei/jah) (Maanteest seisukord seisukord tus (ei/jah)
kõrguselt
Jrk paremale, mnt-st
nr vasakule, maantee
Nimetus ladina puude suunas, mnt-st Tüve Puu Lisauuring
puu kõrgus (m) Märkused ja II tähtsuse hooldustööd
keeles grupp/üksikpuu eemale) seisukord seisund ud (ei/jah)
151 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik pärn ei 8 1 1 ei VT.
152 2-2-2-2
Tilia cordata üksikpuu 1 1 ei
Harilik tamm jah 58 2 2 ei Puu haruneb ülevalt kaheks. VP; VT.
153 7-6-7-7
Quercus robur üksikpuu 2 2 ei
Harilik tamm jah 67 2 3 jah Puu tüvel on vigastused. Puu haruneb kolmeks. Puu säilitada elustikupuuna. VP; VT.
154 5-5-2-5
Quercus robur üksikpuu 3 3 ei
Harilik vaher jah 42 1 1 ei Puu haruneb ülevalt kaheks. Puul on keerdjuured. VP.
155 5-5-5-5
Acer platanoides üksikpuu 2 2 ei
Riigihanke nimetus:
Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja
hoolduskavade koostamine Maanteeameti lõuna regioonis. Viitenr 198656
HÜÜP OÜ
Riia mnt 60A-2, Pärnu 80020
http://hyyp.ee
ÄRIREGISTRI NR 11248045
Mk tegevusluba nr E 284/2007-P
MTR registreering EEP002537
OK ACER OÜ
Paju tn 7 Audru alevik Pärnu 88319
http://okacer.ee
ÄRIREGISTRI NR 12952929
LUSTIVERE mõisapargi allee
dendroloogiline inventeerimine, hoolduskava aastateks 2019-2029
Töö nr 2019-19
Töös käsitletava riigitee nr 14172 Põltsamaa-Lustivere-Pudivere
Keskkonnaregistri nr: KLO1200475
Mälestise reg nr: 24026 Lustivere mõisa park
Töö koostajad:
Arne Oad arborist
Arborist, tase 4
Puittaimede hindaja, tase 5
Välitööd teostas: Eero Tali
Kati Niibo maastikuarhitekt
Pärnu 2019
1
Sisukord
1. Üldandmed.......................................................................................................................................3
1.1 Töö koostamise alus...................................................................................................................3
1.2 Töö eesmärk...............................................................................................................................4
1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted.......................................................................................4
1.4 Allee kaitsekord.........................................................................................................................5
1.5 Alleega seotud huvigrupid.........................................................................................................7
1.6 Uuringud ja kasutatud allikad....................................................................................................8
2. Ajalooline ülevaade..........................................................................................................................9
2.1. Ülevaade mõisa ajaloost...........................................................................................................9
2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga.................................................................9
3. Alleeruumi olemasolev olukord.....................................................................................................10
3.1 Alleeruumi terviklikkus ja seosed kontaktalaga......................................................................10
3.2 Vaated alleeruumis...................................................................................................................10
3.3 Teedevõrk alleeruumis.............................................................................................................11
3.4 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass..............................................................12
4. Väärtused ja probleemid.................................................................................................................12
5. Kavandatavad hooldustegevused....................................................................................................13
5.1 Tegevuskava ülesehitus............................................................................................................13
5.2. Teostatavad hooldustööd.........................................................................................................14
5.2.1 Regulaarsed hooldustööd.................................................................................................14
5.2.2 Hooldustööd lähtuvalt allee inventeerimisest..................................................................14
5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp.............................................................................................15
5.3 Lustivere mõisapargi allee kaitse korraldamine......................................................................16
5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine..............................................................................16
5.3.2 Uue kava koostamine.......................................................................................................16
5.4 Riigi teemaal paikneva Lustivere mõisapargi allee hoolduskava tegevuskava aastate kaupa
(2019-2029)...................................................................................................................................17
5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud................................18
6. Tulemuslikkuse hindamine.............................................................................................................20
LISAD................................................................................................................................................21
Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus).......................21
Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika..........................................................23
Lisa 3 Lustivere mõisapargi allee pass, dendroloogilise hinnangu tabel...........................................28
Lisa 4 Foto alleest...............................................................................................................................29
Lisa 5 Kooskõlastused........................................................................................................................32
JOONISED.........................................................................................................................................33
JOONIS 1 Dendroloogiline inventeerimine..................................................................................33
2
1. Üldandmed
1.1 Töö koostamise alus
Käesolev töö on koostatud Maanteeameti tellimusel Lustivere külas, Põltsamaa vallas,
Jõgeva maakonnas asuva Lustivere mõisapargi allee dendroloogilise inventeerimise ja
hoolduskava koostamiseks, leping nr 1-10/18/1734-1. Töös käsitletav allee paikneb
riigiteel nr 14172, Põltsamaa-Lustivere-Pudivere tee.
Töö koostamise aluseks on riigihange nimetusega „Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste
alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine ja hoolduskavade koostamine, II etapp“,
viitenumber 198656. Lisas 1 on esitatud käesoleva töö koostamise lähteülesanne.
Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juunil 2018. a
välja antud hinnang "Kuressaare vanalinna kõrghaljastuse seisundi hindamine ja
hooldusjuhiste määramine looduskeskkonna säilitamiseks", mida on mõnevõrra
kohendatud, saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke.
Algne hinnang on kättesaadav:
https://www.kuressaare.ee/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/
1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018). Lisas 2 on esitatud täpsustatud, käesoleva töö
koostamise aluseks kasutatud metoodika.
Hoolduskava koostamisel on alusmaterjalina kasutatud Nele Nutt´i poolt 2011. aastal
koostatud „Pargi hoolduskava koostamise juhend”. Lisaks on arvestatud 2017.aastal
Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ poolt koostatud sarnaste töödega.
Samuti on tööd koostades arvestatud Firenze Hartat, muinsus- ja looduskaitseseadust
ning teisi kaitsealuse pargiga seotud määrusi ja eeskirju.
Töö koostamise alusplaanina on kasutatud EIK Infrakonsult OÜ poolt koostatud
topogeodeetilist alusplaani, töö on koostatud veebruar 2019.
Töö koostajateks ja autoriteks on Kati Niibo (kontaktid:
[email protected], tel 51 61 593).
Arne Oad (kontaktid:
[email protected] tel 5047811), välitööd teostas Eero Tali.
3
1.2 Töö eesmärk
Lustivere mõisapargi allee dendroloogilise inventeerimise ja hoolduskava koostamise
eesmärk on põhjalik allee puude seisundi hindamine, alleeruumi analüüs, mille põhjal
koostatakse hoolduskava, mis on aluseks tööde planeerimisel nimetatud alleel järgmiseks
10 aastaks.
SKEEM 1 Töös käsitletav ala on tähistatud punase joonega Allikas: Maa-ameti kaardiserver,
jaanuar 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee
1.3 Allee asukoht, piirid ja omandisuhted
Käsitletav ala asub Lustivere külas, Põltsamaa vallas asuva Lustivere mõisapargi lähedal.
Käsitletav ala on tähistatud skeemil nr 1. Tegemist on ca 200 m lõiguga, mis ajalooliselt on
olnud kolmepoolne lehtpuu allee. Allees leidub mitmeid lehtpuid harilikku pärna, harilikku
saart, harilikku tamme samuti mitmeid teisi lehtpuid nt künnapuud, toomingat jms.
Käsitletav allee on ümbritsetud järgmiste kinnitutega:
Nr Katakstriüksuse tunnus Maaüksuse nimi Maaomandi tüüp
1. 61606:001:1680 14172 Põltsamaa- Transpordimaa 100%
Lustivere-Pudivere tee
2. 61606:001:1830 Linsi Maatulundusmaa 100%
3. 61606:001:1690 14173 Kaliküla- Transpordimaa 100%
4
Lustivere tee
4. EHAK kood:4567
5. 61606:001:0186 Mõisa tee 2 Ühiskondlike ehitiste maa
100%
6. 61606:001:0111 Mõisa tee 9 Ühiskondlike ehitiste maa
100%
7. 61601:001:0423 Mõisa tee 5a Sihtotstarbeta maa 100%
8. 61606:001:1670 14171 Sulustvere- Transpordimaa 100%
Lustivere tee
9. 61606:001:0119 Ojakalda Maatulundusmaa 100%
10. 61606:001:1960 Mõisa tee 1 Elamumaa100%
11. 61606:001:0011 Mõisa tee 3 Elamumaa 100%
12. 61606:001:0205 Ojaserva Maatulundusmaa 100%
13. 61606:001:1971 Kadri Maatulundusmaa100%
Nimetatud kinnistud asuvad osaliselt loodus- ja muinsuskaitsealuse allee territooriumil ja
kuuluvad sellest tulenevalt ka osaliselt koostatava hoolduskava alasse.
1.4 Allee kaitsekord
Lustivere mõisapark (ühtse objektina koos alleega) on ehitismälestisena riikliku kaitse all
( reg. Nr 24026). Kaitse alla võetud "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri
12.08.1999 määrus nr. 18, (RTL 1999, 122, 1667) Kuupäev: 12.08.1999. Mälestisele on
määratud kaitsevöönd "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine"
Kultuuriministri 17. jaanuar 2006. a käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181) Kuupäev: 17.01.2006
Käsitletava alleelõigu vahetusse lähedusesse jäävad veel järgmised mälestised:
Reg number Mälestise nimetus
24037 Lustivere mõisa "väike härrastemaja"
24036 Lustivere mõisa sepikoda
24035 Lustivere mõisa meierei
24034 Lustivere mõisa teenijatemaja
24033 Lustivere mõisa pargimaja
24032 Lustivere mõisa aedniku riistakuur
24031 Lustivere mõisa aednikumaja-kasvuhoone
24030 Lustivere mõisa tall-tõllakuur
5
24029 Lustivere mõisa ait
24028 Lustivere mõisa valitsejamaja
24027 Lustivere mõisa piirdemüürid ja väravapostid
24026 Lustivere mõisa park
24025 Lustivere mõisa peahoone
SKEEM 2 Töös käsitletav ala on tähistatud kollase punktiirjoonega
Sinise viirutusega on tähistatud mälestis
Helesinise viirutusega on tähistatud mälestise kaitsevöönd
Allikas: Maa-ameti kaardiserver, juuni 2019. Kättesaadav http:/xgis.maaamet.ee
Lustivere mõisapark koos alleega on looduskaitse all, KKR kood KLO1200475. Kaitsekorra
aluseks on 2006.03.03 Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste
parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri.
6
SKEEM 3 Töös käsitletav ala on
tähistatud sinise punktiirjoonega,
oranzi joonega on tähistatud
looduskaitse ala piir. Allikas:
Keskkonnainfo kaardiserver,
juuni 2019. Kättesaadav
http://register.keskkonnainfo.ee
Kaitserežiimiga tagatakse pargiruumis paiknevate üksikobjektide põhiväärtuste kaitse.
Pargis, sh kaitsealusel alleel ei tohi kaitseala valitseja nõusolekuta teha järgmisi tegevusi:
nt. puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku raie, ehitise k. a. ajutise ehitise
püstitamine, katastriüksuste sihtotstarvete ja piiride muutmine jne. Lisaks on
Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestisel keelatud ehitamine, haljastus- ja
raietööd. Täpsemalt vaata MuKS § 58 „Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis
kehtivad nõuded”.
1.5 Alleega seotud huvigrupid
Olulisemad Lustivere mõisapargi alleega seotud huvigrupid on Maanteeamet,
Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Põltsamaa valla elanikud, mõisapargi külastajad.
Looduskaitsealuse Lustivere mõisapargi allee valitsejaks on Keskkonnaamet ja
muinsuskaitse järelevalve teostajaks Muinsuskaitseamet.
Nii Keskkonna- kui Muinsuskaitseameti huvideks on tagada kaitsealuse allee heakord ning
sealsete väärtuste säilimine. Maanteeamet on huvitatud liiklusohutusest riigiteel sh
alleeruumis.
7
1.6 Uuringud ja kasutatud allikad
Lustivere mõisapargi allee kohta eraldiseisvalt ei õnnestunud leida ühtegi ajaloolist
uuringut, hinnangut või eritingimusi. Samas on koostatud projekte, hinnanguid Lustivere
mõisapargi kohta, mis osaliselt käsitlevad ka kõnealust alleed.
Teadaolevalt ei ole alleeruumis läbi viidud uuringuid seal leiduva elustiku osas.
Hoolduskava koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:
Uurimistööd ja hinnangud, projektid:
• Eesti NSV mõisate esialgne ülevaatus. Jõgeva rajoon. V. Ranniku. Tallinn 1978.
ERA.T-76.1.10436
• Lustivere mõis. Inventariseerimine. ERA.T-76.1.16454
Andmebaasid ja andmekogud veebis:
• Eesti Ajalooarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/
• Eesti Muuseumide Veebivärav. Kättesaadav: https://www.muis.ee/
• Eesti Rahva Muuseumi kogud. Kättesaadav: http://www.erm.ee
• Eesti Rahvusarhiivi andmebaasid. Kättesaadav: http://www.ra.ee/
• Keskkonnaregister. 2019. Kättesaadav:
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPw9jDjl38zgrks3506Qnlwf7E4NP
CCm
• Keskkonnainfoleht EELIS. 2019. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/
default.aspx?state=5;68547596;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=5031
• Kultuurimälestiste riiklik register. 2019. Kättesaadav
https://register.muinsuskaitseamet.ee
8
2. Ajalooline ülevaade
2.1. Ülevaade mõisa ajaloost
Lustivere mõisa on esmakordselt mainitud 1552, 1725.aastal kinkis Katariina I mõisa
Sigismund Adam von Wolffile. Tema suguvõsa käes püsis mõis kuni 19.sajandi
keskpaigani, mil mõisaomanikeks said Wahlide suguvõsa. 1881.aastal valmis kivist
hisoritsistlik peahoone, mis ehitati senise puidust peahoone asemel.
Abihooned koos mõisatööliste hoonetega asuvad teisel pool maanteed, eemal
peahoonest.
Mõisakompleksi ümbritsev park on peahoone lähimas ümbruses regulaarsete
kujunduselementidega, sellele viitab regulaarne teedevõrk, mille kujunduse üks osa on
maanteelt otse peahoonele suunduv allee. Pargi kaugemad osad on kujundatud
vabakujulise maastikupargina. Pargi siseselt leidub mitmeid alleesid, mis ühendavad
omavahel pargi erinevaid osi.
SKEEM 4 Ajaloolisel kaardil on
väga hästi näha kui oluline oli
kujunduslikult allee asukoht
peahoone suhtes
Lustivere mõisasüda 1905. aasta
mõisa üldplaanil. EAA 2072-9-514
2.2. Allee ajalooline ülesehitus ja seotus mõisaruumiga
Käsitletav allee ääristab kunagist mõisa sissesõiduteed. Allee suundub otse peahoonele ja
tõenäoliselt on olnud 3 realine lehtpuu allee, mis oli keskne element ülejäänud
mõisakompleksi kujunduses.
9
3. Alleeruumi olemasolev olukord
3.1 Alleeruumi terviklikkus ja seosed kontaktalaga
Käsitletav allee ääristab Põltsamaa – Lustivere - Pudivere teed, mis on ajalooline
juurdepääsutee Lustivere mõisa. Pool käsitletavast alleest asub kunagise mõisapargi
territooriumil, mis on aja jooksul täis ehitatud. Seetõttu on ka vahetult allee taga rohkelt
hooneid, mis killustavad alleeruumi. Allee pargipoolsesse ossa on rajatud uus
kergliiklustee ja keskmine osa ajaloolisest alleest on selles osas likvideeritud ja asendatud
uute noorte puudega. Kaks välimist puuderida on säilinud.
Pargist kaugemal on allee ümbritsetud haritud põllumaadega, selles osas on allee
kahepoolne valdavalt hariliku saare allee. Vanade puude tervislik olukord on aga väga
halb.
Ajalooliste puude lõigus on alleepuude vahekaugus ebaühtlane ca 8-10 m, puude kaugus
maantee katendi servast ca 3-3,5m. Lisaks ajaloolistele alleepuudele on säilinud
puuderivis loodusliku uuenduse käigus kasvama jäetud puid, mis vaatamata liigilisele
erinevusele ja ka vanuselisele erinevusele aitavad moodustavad tervikuna tajutavat
alleeruumi.
3.2 Vaated alleeruumis
Oluliseim vaatesuund asub mõlemas suunas piki alleed vaatega peahoonele ja vastupidi.
Lisaks avaneb kaugeleulatuv vaade Kaliküla-Lustivere teelt (tee nr 14173 ), kus üle haritud
põllumaa avaneb vaade just ajaloolisele allee osale. Vaatesuuna säilimiseks on oluline, et jätkub
põllumaa harimine.
10
Oluline vaatekoht töös käsitletav allee oluline vaatesuund
Aluskaardina on kasutatud Eesti katastrikaart 2019. Kättesaadav www.maaamet.ee
3.3 Teedevõrk alleeruumis
Lustivere mõisapargi allee on pargipoolses osas kolmepoolne, seal on keskmine osa
alleest likvideeritud ja tehtud uusistutus noorte puudega. Pargist kaugemal jätkub allee
kahepoolsena. Allee ääristab asfaltkattega teed. Ajalooliste puude vahekaugust on väga
keeruline mõõta, sest allees on rohkelt tühimikke ja palju loodusliku uuenduse käigus
kasvama jäetud puid. Tõenäoliselt oli algsete puude vahekaugus ca 6-10m ja puud
kasvavad valdavalt 3-3,5m kaugusel maantee katendi servast. Puude võrad on
liikluseohutuse seisukohalt piisavalt kõrgel, et tagada liiklusohutus.
Alleelt saavad alguse mitmed kruntide juurdepääsuteed ja kaks kõrvalteed: Kaliküla-
Lustivere tee (tee nr 14173), Sulustvere-Lustivere tee (tee nr 14171 ). Lisaks on vahetult
allee kõrvale rajatud uus kergliiklustee. Teetööde käigus on ajalooliste puude juuri tugevalt
ja pöördumatult kahjustatud ja enamus ajaloolisest alleest vajab likvideerimist, et
võimalusel uuendada.
11
3.4 Alleeruumi dendroloogiline hinnang ja allee pass
Käesoleva hoolduskava käigus viidi 2019. aasta märtsis läbi Lustivere mõisapargi
alleepuistu dendroloogiline hinnang.
Koostati allee pass, milles on välja toodud koondandmed allee puude kohta tervikuna.
Dendroloogilise inventeerimise tabelisse on kantud taksonite nimekiri eesti keeles
ladinakeelsete vastetega, tüve läbimõõt, tervislik seisund, võra ulatus maantee suunas,
puu ohtlikkus liiklusele, lisauuringute vajadus, juurestiku, tüve ja võra seisukord ning
planeeritud hooldus- ja/või raietööd.
Puistu dendroloogilise hinnangu tabel on esitatud lisas 3 ja dendroloogilise inventeerimise
joonis joonisel nr 1, 2. Kokku inventeeriti Lustivere mõisapargi alleeruumis 155 puittaime,
valdavateks liikideks harilik tamm, harilik pärn, harilik saar. Üksikute isenditena leidub
harilikku ebatsuuga, harilik toomingat.
Allee ei moodusta ühtset terviklikku alleeruumi, sest osa alleest on uuendatud, samal ajal
kui säilitatud vanu puid on tugevasti kahjustatud teetööde käigus. Noored puud on kõik
harilikud pärnad, vanemas allee osas on peamiseks puuliigiks harilik tamm, harilik saar,
viimased on kuivamistunnustega. Allee on suures mahus asulasisene, kus on palju
ristmike ja aja jooksul tehtud rohkelt kaevetöid. Puude üldine seisukord ei ole hea. Puud
on kuivamas, peamiselt läbi kaevatud juurte või siis ka saaresurma tõttu.
4. Väärtused ja probleemid
VÄÄRTUSED:
• Säilinud allee markeerib ajaloolist teed
• Osa ajaloolisest alleest on likvideeritud ja asendatud uue noore pärna alleega.
PROBLEEMID
• Ajaloolised puud on aastaid hooldamata, seetõttu on puude tervislik seisund väga
kehv
• Puude tervislikku olukorda on halvendanud ka rohked kaevetööd, mis on tehtud
teeehituse käigus
• Allee on ümbritsetud uushoonestusega, mistõttu ei avane suurele osale alleelst
vaateid, Side allee ja mõisapargi vahel on raskesti tajutav
12
• Allee on uuendatud vaid osaliselt, õigem oleks seda olnud teha kogu allee ulatuses
13
5. Kavandatavad hooldustegevused
5.1 Tegevuskava ülesehitus
Ajaloolise allee säilimise eelduseks on järjepidev allee jälgimine ja hooldus. Hooldustööde
kavandamisel oleme tööd jaotanud kolme suurde rühma:
1. Regulaarsed hooldustööd
2. Alleepuude inventeerimisest tulenevad hooldustööd, mis etapisiseselt on jaotatud
omakorda kahte suurde rühma – esmase tähtsusega hooldustööd ja teisese tähtsusega
hooldustööd
3. Hooldustööde järgne allee ülevaatus ja sellega kaasnevad hooldustööd
Regulaarsete hooldustööde all on mõeldud tegevusi, millele pöörata tähelepanu, et oleks
parimal viisil tagatud allee terviklik säilimine ja olemasolevate puude heaolu sh allee alune
niitmine, maaharimine, kaevetööd jms.
Allee inventeerimise käigus on hinnatud kõiki allee puid ja igale puule on antud
hooldussoovitused, mis on omakorda jaotatud vastavalt kas esimeses või teises etapis
teostatavateks töödeks. Esimese ja teise hoolduse ajaline vahe on minimaalselt 3 aastat.
Kahe hoolduse vahel on oluline jätta ajaline vahe, et aastaid hooldamata vanad puud
saaksid peale esmaseid hooldustöid aega, et kohaneda uue tekkinud olukorraga. Tööde
planeerimise aluseks on dendroloogiline inventeerimine, mis on esitatud käesoleva töö
lisas 3.
Arvestades, et allee koosneb vanadest puudest, mis on tihedalt koos kasvanud ja aastaid
hooldamata on suuremahulistel hooldustöödel tagajärjed, mida ei ole võimalik alati ette
ennustada. Sellest tulenevalt oleme hoolduskavas näinud ette ka hooldustööde kolmanda
etapi. Hoolduskava kaheksandal aastal tellida puittaimede hindaja, kes vaatluse käigus
hindab alleepuude hetkeolukorda ja seda kuidas allee on kohanenud eelnevas kahes
etapis tehtud hooldustöödega. Juhul kui visuaalse vaatluse käigus selgub, et allees on
puid, kellede olukord on oluliselt halvenenud, teostada vajadusel allees täiendavad
hooldustööd.
14
5.2. Teostatavad hooldustööd
5.2.1 Regulaarsed hooldustööd
Niitmine
Kogu võra laiuselt niita alleepuude alust minimaalselt 1x suve jooksul, et puude alla ei
hakkaks kasvama isetekkeline võsa. Parim aeg niitmiseks on juuli, niidetud rohi jätta allee
alla. Selleks, et vältida puu tüvede vigastamist mitte niita puu tüvedele lähemalt kui 1m.
Sellel alal on rohu kasv tänu puu juurtele nõrk ja seal kasvavav rohi võiks jääda
hoolduseta st uueneb ise looduslikult. Puu seisukohalt on soovitav vältida selles ulatuses
mistahes hooldustöid (nt kaevamine, trimmerdamine, taimekaitsevahendite kasutamine,
uusistutuse rajamine vms).
Maaharimine
Käsitletav alleelõik on osaliselt ääristatud haritava põllumaaga. Maaharimine on lubatud
kuni allee võrade välispiirini, et mitte kahjustada puude juuri. Selleks, et maaharimise
käigus ei saaks puud vigastada on vajalik eemaldada üksikud oksad, mis on kasvanud
kaugemale enamike puude võra välispiirist. Puu seisukohalt on soovitav vältida selles
ulatuses mistahes hooldustöid (nt kaevamine, trimmerdamine, taimekaitsevahendite
kasutamine, uusistutuse rajamine vms).
Antud nõue on osaliselt soovituslik maaomanikule kuid oluline alus ka Maanteeametile
tööde tellimisel. Nii on võimalik vältida, et iga maaomanik ei hakka ise eemaldama
maaharimistöid „segavaid” oksi.
Kaevetööd
Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis teostatavate kaevetööde aluseks on
MuKS § 58 „Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded.”
Võimalusel vältida kaevetöid kogu võra laiuselt va teedel. Samuti vältida puistematerjali
ladustamist puude võra laiuselt va olemasolevatel teedel.
5.2.2 Hooldustööd lähtuvalt allee inventeerimisest
Tööde planeerimise aluseks on dendroloogilise inventeerimise tabel, vt lisa 3. Puittaimede
hindamisest lähtuvalt on hooldustööd jaotatud kahte etappi. Aastaid hooldamata puud on
aja jooksul tihedalt kokku kasvanud ja ühe korraga liialt paljude okste eemaldamine võib
oodatud kasu asemel mõjuda puule hoopis hukutavalt. Selleks, et vanadel puudel oleks
15
lihtsam uue tekkinud olukorraga kohaneda, peab esimese ja teise etapi hooldustööde
vahele jääma 3 aastat.
Lisas 2 on esitatud inventeerimise koostamise metoodika, kus on täpsemalt lahti kirjutatud
ka erinevatele hooldustöödele esitatud nõuded.
Inventeerimisest lähtuvate hooldustööde teostamise perioodil (esimese ja teise etapi
hooldustöö) on oluline, et järelvalvet teostab lisaks Maanteeameti spetsialistile ka
puittaimede hindaja kutsetunnistusega spetsialist.
Puude lõikusaeg
Puude hoolduseks on kõige ideaalsem aeg 15.juuni-15.aprill, sel ajal töid tehes
arvestatakse ka Eestis heaks tavaks saanud raierahu aega, et mitte ülearu segada lindude
pesitsemist.
Suvel lõigatud väiksemate okste lõikehaavad suudavad kinni kasvada juba sama
vegetatsiooniperioodi jooksul. Suuremad lõiked paranevad aastate jooksul.
Kuivade okste lõikust võib puude seisukohalt sooritada ükskõik millisel aastaajal, siiski on
oluline arvestada raierahu perioodi, mis on 15.aprill-15. juuni.
Puude võrade harvendamist ja võra vähendamist eelistatavalt mitte teha kevadel. Sel ajal
algab kasvuperiood ja puudel (pärnad, vahtrad) tekib lõikuse tagajärjel mahlajooks. Sel
perioodidel tehtud lõikustega nõrgestatakse puud, tehtud hoolduse tagajärjed ei pruugi
avalduda kohe järgmisel aastal vaid see avaldub pikemas ajaperspektiivis.
Lõikusi võib teha ka talvel ilma lehtedeta perioodil, kuid siis peab arvestama, et ükskõik kui
kogenud arborist puu otsas toimetab, võivad siiski jääda mõningad kuivad oksad
märkamata (võrreldes vegetatsiooniperioodil sooritatud lõikusega).
Puude likvideerimiseks on parim aeg talvel ilma lehtedeta perioodil.
Lõikusviisid
Puud tuleb likvideerida nii, et ei ohustaks ega kahjustaks teisi, allesjäävaid puid, samuti
muid rajatisi (hooned, bussipeatused, liiklusmärgid jms). Selleks tuleb vajadusel raied
sooritada kas korvtõstukilt või ronides, kasutades köisi, rakmeid ja teisi arboristi
töövahendeid.
Kändude freesimine ei ole lubatud kogu allee ulatuses. Raiejäätmed utiliseerida.
16
Raietööde teostaja
Puuhooldus- ja raietöid võib teostada arborist, kellel on Arborist II või Arborist, tase 4
kutsetunnistus.
5.2.3 Hooldustööde kolmas etapp
Hoolduskava eesmärkide parimaks täitmiseks on vajalik, et peale viimaseid hooldustöid so
hoolduskava 8-ndal aastal hindab puittaimede hindaja täiendavalt allee tervislikku
seisukorda ja vajadusel annab hooldussoovitused puudele, mis vajavad täiendavalt
hooldustöid. Juhul kui mõne puu seisund on viimaste aastate jooksul oluliselt halvenenud,
siis teeb hindaja sellekohase raporti, millised puud vajavad täiendavaid hooldustöid.
Hooldustööd teostada vastavalt puittaimede hindaja soovitustele.
5.3 Lustivere mõisapargi allee kaitse korraldamine
5.3.1 Külastus- ja liiklusmõjude hindamine
Selleks, et paremini korraldada alleeruumi hooldamist ning seal läbiviidavaid tegevusi on
tähtis hinnata külastus- ja liiklusmõjusid.
5.3.2 Uue kava koostamine
Uue hoolduskava koostamisega alustatakse käesoleva kava kehtivusperioodi viimasel
aastal. Kava koostamise raames hinnatakse kaitse tulemuslikkust ning seatakse
eesmärgid järgmiseks kaitsekorraldusperioodiks.
17
5.4 Riigi teemaal paikneva Lustivere mõisapargi allee hoolduskava tegevuskava
aastate kaupa (2019-2029)
I tähtsusklass- hädavajalikud tegevused, milleta kaitse-eesmärke ei ole võimalik täita.
II tähtsusklass- vajalikud tegevused, mille teostamisel aidatakse kaasa väärtuste
säilitamisele ja ohtude kõrvaldamisele pargist.
III tähtsusklass- soovituslikud tegevused, millel on väiksem mõju väärtuste kadumisele.
Peatükk
Tegevuse nimetus
Tegevuse tüüp
Ühik
Maht
Korraldaja
Tähtsusklass
Hooldustööde teostamise aeg
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2028
Inventuurid, seired, uuringud
5.3.1 Kaitseesmärkide seire MA II +
seisundiseire ja
tulemuslikkuse
hindamine
5.2.3 Puittaimede seire MA I +
hindaja allee
ülevaatus
Allee igapäevased hooldustööd
hooldustöö
5.2.1 Niitmine m2 4378 MA I + + + + + + + + + +
(riigiteemaal)
hooldustöö
5.2.1 Niitmine m2 981 O I + + + + + + + + + +
(eramaal)
Alleepuude hooldus
hooldustöö
5.2.2 Esimese tk 170 MA I +
hooldustähtsuseg
a tööde käigus
hooldatavad
puud
hooldustöö
5.2.2 Teise tk - MA I +
hooldustähtsuseg
a tööde käigus
hooldatavad
puud
18
5.2.3 Kolmanda uuri tk 147 I +
tähtsusega ng
hooldustööd.
Puittaimede
hindaja hinnang.
Täiendavad
hooldustööd,
lähtuvalt
hinnangust
MA-Maanteeamet, O-eraomanik
5.4.1 Dendroloogilisest inventeerimisest lähtuvate hooldustööde mahud
Lisas 3 on esitatud dendroloogilise inventeerimise tabel, kus iga üksikpuud on hinnatud ja
antud hooldussoovitused. Nimetatud tabel on puuhooldustööde teostamise aluseks
Lustivere mõisapargi alleel. Tabeli lugemiseks on abiks puittaimede hindamise metoodika,
mis on esitatud käesoleva töö lisas 2.
Käesolevas peatükis on välja toodud puuhooldustööde mahud vastavalt esimese ja teise
hooldustööde etapis. Puuhoolduses kasutatakse erinevaid hoolduslõikustöid. Sageli on
ühel puul vaja teha rohkem kui üks hoolduslõikustöö korraga. Sellest tulenevalt on tööde
mahtude tabelis toodud hoolduslõikustööd toodud välja erinevate kombinatsioonidena.
Näiteks puu nr. 8, harilikul tammel tuleb sooritada ainult noore puu lõikus. Samas puu nr.
14, harilik pärn on vaja sooritada kolm erinevat lõikust samaaegselt. Võra puhastamine
(VP), võra tõstmine (VT) ja võra vähendamine (VV). Selliselt koostatud tabel annab parima
ülevaate planeerides reaalseid hooldustöid alleel.
Esimese tähtsusega hooldustööd
I tähtsuse hooldustööd Tk
Võra puhastamine (VP): 18
Võra tõstmine (VT): 2
Võra puhastamine ja võra tõstmine (VP; VT): 105
Võra puhastamine ja võra vähendamine (VP; VV): 1
Võra puhastamine ja võra tõstmine ja võra vähendamine (VP; VT; VV): 14
Tugivööde paigaldamine: 11
Likvideerida juurekala võsud: 11
LIKVIDEERIDA: 8
Kokku: 170
Esimese tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 170 puittaimel.
19
Kolmanda tähtsusega hooldustööd
Teostada hoolduskava kaheksandal aastal.
Uus lihtsustatud hindamine (ei ole vaja puid mõõdistada
vaid tuleb need üle vaadata ja teha hooldustööde
147
ettepanekud ainult nendele puudele, mis vajavad
sekkumist
Kokku: 147
Kolmanda tähtsusega hooldustöid on vaja teostada 147 puittaimel
20
6. Tulemuslikkuse hindamine
Arvestades, et allee näol on tegemist vanade puudega on õigustatud, et alleepuude
tervisliku seisundi pidev jälgimine, ainult nii on maksimaalselt tagatud nii liiklejate ohutus
kui ka puude säilimine.
Enne uue hoolduskava koostamist järgmiseks kümneks aastaks on oluline hinnata eelmise
hoolduskava jooksul tehtud töid Lustivere mõisapargi alleel. Lähtuvalt tekkinud olukorrast
ja puude tervislikust seisundst hinnata tehtud tööde mõju alleeruumile ja anda uued
hooldussoovitused.
Tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse, kas seatud tegevused aitasid kaasa väärtuste
kaitse saavutamisele. Hoolduskava analüüsitakse vajadusel kaitsekorraldusperioodi
keskel ja uuendatakse hinnangu tulemuste alusel kaitsekorraldusperioodi lõpus.
Alleeruumi kaitsetegevus loetakse tulemuslikuks, kui kaitsekorraldusperioodi lõpus on
Lustivere mõisapargi alleeruumi kaitse-väärtused säilinud ning väärindatud:
1. Säilinud on alleeruumi piiride terviklikkus.
2. Säilinud on ajalooline teede struktuur ja tugev seos pargiosa osa ja alleeruumi vahel.
3. Tagatud on teeruumi ohutus ja kasutussõbralikkus.
4. Tagatud on alleeruumi kui terviku regulaarne hooldus;
5. Tagatud on alleepuude aluse regulaarne hooldus;
6. Allee hooldusraiega on võimalikult hästi tagatud väärtuslike üksikpuude, puuderidade
kasvutingimused.
7. Vaadete plaanil kajastatud olulised vaatesihid on avatud ja hooldatud.
21
LISAD
Lisa 1 Lähteülesanne (väljavõte hankedokumentidest. Lisa III-2 tehniline kirjeldus)
4. Töö korraldus/metoodika
4.1. Tööd viiakse läbi kolmes etapis, koostades iga objekti kohta:
4.1.1. Geodeetiline alusplaan M 1:500.
See koostatakse kogu alleeruumi kohta, mille ulatus täpsustatakse kaitseala
valitsejaga.
Geodeetilisele aluplaanile tuleb kanda reaalne võraprojektsioon puu seisundiklassi
tähistava värviga. Eraldi värvi või tingmärgiga märkida ära (eeldatavalt) ajaloolised
alleepuud. Ajaloolise allee koosseisu mittekuuluvad peenemate puude grupid võib
geodeetilisele alusplaanile kanda rühmana ning ka sellisena hinnata.
Lisaks puudele kantakse alusplaanile:
- katastriüksuste piirid;
- kõlvikute piirid;
- maa-alused ja -pealsed tehnovõrgud (kooskõlastatakse nende valdajatega);
- teed, rajad;
- ehitised, varemed, kiviaiad, suured kivid;
- suured kännud (läbimõõduga üle 60cm);
- vanad oksahunnikud;
- võsa, põõsad ja hiljem alleesse lisandunud puud;
Esile tõstetakse riigitee maa-alal kasvavad puud.
4.1.2. Seisundi hindamine.
Hõlmab alleeruumis kasvavaid üksikpuid ning see sisaldab järgmisi andmeid :
- puu liik eesti ja ladina keeles;
- rinnasläbimõõt cm (tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused
liigid, kaitsealused üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) tüve ümbermõõt
ja kõrgus). Puude rinnasläbimõõdu määramisel võib kasutada arvutuslikku
meetodit tuletades läbimõõdu ümbermõõdu väärtusest või võetakse suurim ja
väikseim läbimõõt ning arvutatakse aritmeetiline keskmine. Kasutatud mõõtmis-
ja hindamismetoodika tuleb kirjeldada seletuskirjas;
- tervisliku seisundi hinnang tunnustatud 4-astmelise skaala alusel, kus nr 1
tähistab tervet puud. Peab sisaldama hinnanguid puu juurestiku, tüve ja võra
kohta ning üldhinnangut puu seisu- ja murdumiskindluse kohta. Kirjeldada tuleb
tuvastatud vigastused, kahjustused, haigused jm ning nende mõju puu
seisundile. Anda hinnang puu perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest
lähtuvalt.
4.1.3. Hoolduskava järgnevaks 10 aastaks, mis sisaldab:
- I ja II tähtsusjärjekorra puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste
ajakava. Hooldustööde kirjeldamisel lähtuda arboristika-alastest juhenditest;
- monitooringu ja lisauuringute (resistograaf, tomograaf vm) põhjendatud
vajadus;
22
- ettepanekud allee elujõulisuse kindlustamiseks ning (liiklus)ohutuse
tagamiseks;
- ettepanekud täiendusistutusteks, sh liigiline koosseis, vajalikud eeltööd (näiteks
täiendav raie vms).
4.2. Töö tegemisel juhinduda „Pargi hoolduskava koostamise juhendist“, 2011
(tellija Keskkonnaamet), mis on leitav elektrooniliselt Keskkonnaameti kodulehel.
5. Töö vormistamine
5.1. Töö vormistatakse iga Lisas 1 nimetatud alleeobjekti kohta eraldi aruandena
kahes eksemplaris paberkandjal (prinditult) ja digitaalsel teabekandjal, kõigi
punktides 4.1-4.2 nimetatud tööde osas hiljemalt lepinguperioodi lõpuks.
5.2. Töö aruanne koosneb osadest:
5.2.1. Seletuskiri, mis sisaldab:
- allee ajaloolist ülevaadet (skeemid, fotod), seotust maastiku ja
(mõisa)ansambliga, andmeid originaalsete istutusjoonte ja –
vahede kohta, allee kaitsestaatuse, väärtuste ja ohutegurite
kirjeldust;
- kasutatud hindamismetoodika kirjeldust ning valiku põhjendust;
- üldiste hooldustööde kirjeldust (hoolduskava).
Seletuskirja soovituslik sisukord on esitatud Lisas 2.
5.2.2. Seisundi koondtabel (allee pass), mille vorm (soovitatavalt exceli
formaadis tabelina) kooskõlastada Tellija ja kaitseala valitseja(te)ga.
See sisaldab andmeid puude, nende võra, tüve ja juurestiku ning
nende seisundi ja planeeritud hooldus- või raietööde kohta.
5.2.3. Allee alusplaan, millele kantakse nummerdatud ja hinnatud puud
(numeratsooni peab vastama koondtabelis olevale). Seisundiklassid
märgitakse alusplaanil vastavalt metoodikale erinevate värvidega.
23
Lisa 2 Dendroloogilise inventeerimise koostamise metoodika
Töö koostamise eesmärk
Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline inventeerimine:
• Anda hinnang perspektiivse ohtlikkuse kohta liiklusohutusest lähtuvalt;
• Dokumenteerida andmed alleepuude ja kõigi teiste puittaimede kohta, mis
kasvavad alleepuude võra laiusel alal (puu liik eesti ja ladina keeles; rinnasläbimõõt
sentimeetrites; tervisliku seisundi hinnang neljaastmelisel skaalal);
• Anda hinnang allepuudele teostatud hooldustööde kvaliteedi kohta (kui on
teostatud);
• Anda hooldusjuhised järgnevaks kümneks aastaks (I ja II tähtsuse järjekorra
puuhooldustööde (sh raiete) ning järgnevate hindamiste ajakava).
Välitööde koostamise metoodika
Välitööde teostamisel ja puude seisundi hindamisel on aluseks võetud 27. juuni 2018 välja
antud hinnang "Kuressaare vanalinna kõrghaljastuse seisundi hindamine ja hooldusjuhiste
määramine looduskeskkonna säilitamiseks", mida on mõnevõrra kohendatud,
saavutamaks täpsemalt hanketingimustes sätestatud eesmärke.
Kättesaadav: https://www.kuressaare.ee/uus/public/Projektide_fotod/Projektide_failid/
1_Tiitel_tekst_suur_11_lk.pdf (18.11.2018).
Välitööde käigus mõõdeti puude välismõõtmed ja hinnati visuaalsel vaatlusel nende
seisundit. Olulisematest puudest ning suurematest kahjustustest tehti fotod. Sõltuvalt
seisundist selgitati välja lisauuringute vajadus ning anti soovitused puude edasiseks
hoolduseks.
1. Määrati puude liigiline koosseis;
2. Mõõdeti tüve rinnasläbimõõt 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast, kasutades
spetsiaalset mõõdulinti "Talmeter". Kui sel kõrgusel asus tüvepahk, muu paksendus
või harunemiskoht, mõõdeti lähimast kohast selle alt, märkides koos läbimõõduga
pärast kaldkriipsu tegeliku mõõtmiskõrguse. Kui tüvi harunes altpoolt, siis mõõdeti
harude läbimõõdud eraldi. Pikliku ristlõikega tüvedel on võetud suurema ja
väiksema mõõtmistulemuse keskmine.
3. Mõõdeti puu võra läbimõõt, võra horisontaalprojektsioonist maapinnal neljas
suunas. Hindaja seisab näoga puu suunas, maantee jääb selja taha (tabelisse
kantakse 4 mõõtu -maanteest paremale, maanteest vasakule, maantee suunas,
maanteest eemale). Mõõtmiseks kasutatakse mõõdulinti, ümardades tulemused
täismeetriteks.
4. Tähelepanuväärsetel puudel (haruldased liigid, kaitsealused liigid, kaitsealused
üksikpuud, puud diameetriga üle 99 cm jne) mõõdeti kõrgus juurekaelast ladva
tipuni, kasutades elektroonilist kõrgusmõõtjat "Haglöf" 20-meetrise baasiga.
5. Määrati puu üksikosade tüve, juurte ja võra seisukord, millest kokku kujunes puu
üldine seisundiklass.
Puude tervislikku seisundit hinnati vastavalt allpool toodud juhendile „Puu seisundi
hindamine“, mis põhineb rahvusvaheliselt kasutataval puude visuaalse hindamise
meetodil. Abivahenditena kasutati binoklit (võras esinevate haiguste ja vigastuste
kindlakstegemisel) ning nuga (tüve ja juurekaela kahjustuste uurimisel). Puu osade
24
seisundi põhjal määrati seisundiklass puule kui tervikule. Koondhinnangu andmisel on
arvestatud kõigi välitöödel tuvastatud mõjurite ohtlikkust puu elujõule ja eale ning seisu- ja
murdumiskindlusele, samuti alusplaanil tuvastatud maa-aluste trasside olemasoluga.
Vastavalt seisundiklassidele tähistati alusplaanil puude võrad järgmiste värvidega:
1 seisundiklass – punane 3 seisundiklass – roheline
2 seisundiklass – sinine 4 seisundiklass – pruun
Eraldi värviga on tähistatud (tõenäoliselt) ajaloolised alleepuud.
Puu seisundi hindamine, seisundiklassid
Puu seisundi hindamine põhineb C. Matthecki ja tema kaastööliste poolt Karlsruhe
uurimiskeskuses (Research Center Karlsruhe GmbH) 1990ndate alguses väljatöötatud
metoodikal VTA (Visual Tree Assessment). Väliste, silmaga nähtavate tundemärkide järgi
hinnatakse eraldi juurestiku, tüve ja võra seisundit, selgitades välja kasvukeskkonnast,
hooldusest ning kahjustajatest põhjustatud kõrvalekalded nende välisilmes ning talituses.
Puu üksikosadele määratakse seisundiklassid, nende põhjal antakse koondhinnang puu
seisundile. Seisundiklasside kirjeldamisel on kasutatud E. Laasi, S. Nurme ning T.
Suoranta vastavasisulisi töid ning Tallinnas kasutatavat puittaimede väärtusklasside
hindamise juhendit „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“.
Tervisliku seisundi hindamise skaala on 4-astmeline, kus „1“ tähistab tervet ja elujõulist
ning „4“ surnud, kuivavat või murdumisohtlikku puud või sellist, mille raievajadus selgub
pärast lisauuringuid.
Puu üksikosade seisundiklassid
Puu osade hindamisel ning seisundiklasside määramisel arvestatakse järgmiste
tunnustega:
Juured ja juurekael
1 skl / väga hea
• Teadaolevalt pole võra alusel alal tehtud kaevetöid ega kahjustatud muul viisil
jämedaid (üle 2 cm läbimõõduga) juuri.
• Pole nähtavaid (kambiumi-puidu) vigastusi, mädaniku tunnuseid ega keerdjuuri.
2 skl / hea
• Võra alune maapind on kuni 1/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega.
• Ilmselt on kahjustatud üksikuid jämedaid juuri.
• Esinevad üksikud vigastused või paiksed mädanikukolded, mis ei halvenda
lähiaastail puu seisukindlust.
3 skl / rahuldav
25
• Võra alune maapind on kuni 2/3 ulatuses tihenenud või kaetud sillutisega.
• Võra aluse maapinna kõrgust on muudetud kuni 20 cm võrra.
• Pöördumatult kahjustatud või eemaldatud on kuni 1/3 peajuurtest.
• Ühel pool tüve on peajuurtel või juurekaelal 1-2 noort puuseene viljakeha.
• Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab kuni 1/2 juurekaela läbimõõdust.
4 skl / halb
• Juurekaela lähedale pinnasesse on tekkinud lõhed või on juurestik maast välja
kerkinud.
• Üle 1/3 peajuurtest on pöördumatult kahjustatud või hävinud kahjustuste või
sobimatute kasvutingimuste tõttu.
• Ümber tüve on peajuurtel või juurekaelal mitu puuseente viljakeha.
• Juurekaelal on mädanik või õõnsus, mis hõlmab üle 1/2 juurekaela läbimõõdust.
Tüvi
1 skl / väga hea
• Püstine, sirge, liigiomase kuju ja jämedusega.
• Pole nähtavaid mädaniku- ega haigustunnuseid.
• Esinevad üksikud oksakrae kohalt tehtud lõikehaavad, mille läbimõõt on kuni 1/3
tüve läbimõõdust või väikesed mehaanilised vigastused.
2 skl / hea
• Esinevad mitmed väikesed või üksikud suuremad (haava läbimõõt kuni 1/2 tüve
läbimõõdust) mehaanilised vigastused või oksalõikehaavad.
• Esinevad paiksed mädanikukolded või väikesed tüveõõnsused.
• Esinevad lühikesed koorelõhed.
3 skl / rahuldav
• Koorevigastus hõlmab kuni 2/3 või puidu vigastus kuni 1/2 tüve ümbermõõdust.
• Tüvemädanik või õõnsus hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust.
• Mitmetüvelise puu harunemiskohas on vahele kasvanud koor.
• Esinevad korduvalt avanevad tüve- (külma-) lõhed.
• Tüvelõhedes või oksaasemetel esineb bakternõre.
• Esineb 1-2 noort puuseene viljakeha.
4 skl / halb
• Esinevad ulatuslikud koore- või puiduvigastused, mis võivad peatselt põhjustada
puu kuivamise või murdumise.
• Koores on tüve paindumise tagajärjel tekkinud värske piki- või ristilõhe, mis ilmselt
ulatub puidu sisse.
• Tüvede harunemiskohas on pikilõhed või puuseente viljakehad.
• Puuseente viljakehad kasvavad mitmes kohas ümber tüve või kasvab ühes kohas
mitmeid aastaid agressiivse seeneliigi viljakeha.
• Tüvemädanik või õõnsus on suurem kui 2/3 tüve läbimõõdust.
• Tüvi on liiga peenike võrreldes puu kõrgusega (puu kõrguse ja tüve läbimõõdu suhe
on suurem kui 50).
Võra
1 skl / väga hea
• Liigiomase struktuuri, tunnuste ja juurdekasvuga.
• Esinevad üksikud normikohaselt tehtud oksalõikehaavad.
• Võra alumises osas esinevad üksikud kuivanud oksad.
26
2 skl / hea
• Ladvavõrsete juurdekasv on kergelt pidurdunud.
• Üksikutel lehtedel, okastel või peentel võrsetel esinevad kahjustuste või haiguste
tunnused.
• Enamus lehti või okkaid on liigiomase värvuse ja suurusega.
• Võra all- ja keskosas esineb üksikuid kuivanud oksi.
3 skl / rahuldav
• Üksikud ladvaoksad on kuivanud või eemaldatud valede lõikusvõtetega.
• Üksikutel põhiokstel on kahjustuste või haiguste tunnused või on neid kahjustatud
valede lõikusvõtetega.
• Võrsete juurdekasv on pidurdunud ning võra on hõrenenud.
• Esineb murdunud oksi või oksatüükaid ja -rebendeid.
• Esinevad üksikud peened vahelekasvanud koorega kahvelharud või põhioksad.
4 skl / halb
• Üle 1/2 võrast on kuivanud või eemaldatud.
• Võrsete juurdekasv on lõppenud.
• Võra on kasvanud või lõigatud ühekülgseks.
• Esinevad jämedad vahelekasvanud koorega või muul põhjusel rebenemisohtlikud
harud või põhioksad.
• Enamus põhiokstest või lehestikust või okastest on kahjustuste või
haigustunnustega.
Puu seisundiklassid
1 seisundiklass (skl) – terve ja elujõuline puu
• Liigile omase kasvukuju ja tunnustega.
• Puuduvad nähtavad mädaniku- või haigustunnused.
• Võivad esineda üksikud kinnikasvavad mehaanilised vigastused või
oksalõikehaavad.
• Võivad esineda üksikud kuivanud oksad võra alumises osas.
2 skl – kergelt kahjustatud, veel elujõuline puu
• Esinevad mikroorganismidest või kasvukeskkonnast või valest hooldusest tingitud
kasvuhäired ja paiksed kahjustuskolded, mis õige hoolduse korral ei halvenda puu
seisundit.
• Puu juurdekasv on kergelt pidurdunud.
• Kuivanud oksad esinevad võra alumises või keskosas.
3 skl – kahjustatud, väheneva elujõuga puu
• Üksikud ladvaoksad on kuivanud.
• Võra on hõrenenud.
• Kambiumi- või puiduvigastused on suuremad kui 1/3 tüve läbimõõdust.
• Tüvemädanik hõlmab kuni 2/3 tüve läbimõõdust.
• Kuni 1/3 juurestikust on pöördumatult kahjustatud või eemaldatud.
4 skl – tugevasti kahjustatud, ohtlik, surnud puu
• Enamus võrast või peajuurtest on tugevasti kahjustatud, eemaldatud või kuivanud.
• Tüvemädanik hõlmab üle 2/3 tüve läbimõõdust.
• Esinevad ulatuslikud juurte- või tüvevigastused, mis võivad põhjustada puu
murdumise.
• Puu on ohtlikult viltu vajunud või kuivanud.
27
PUUHOOLDUS- JA RAIETÖÖDE LÜHENDITE SELGITUS
Planeeritud hooldus ja või raietööde lahtris toodud lühendid on koondtabelis märgitud
vastavalt Euroopa puuhoolduse nõukogu poolt koostatud juhendile, mis on eesti keeles
avaldatud 2012. aastal „Eesti Parkide Almanahhis 3“
● VT – Võra tõstmine – Puult mõnede alumiste okste eemaldamine, mida kõige
sagedamini tehakse alleedel umbekasvanud liikluskoridori puhastamiseks. Kuna
suure puu alumised oksad on tihti küllalt jämedad ning nende eemaldamisel tekib
tüvesse alati mädanikukolle, tuleb tüve juurest lõikamisele eelistada mõõdukat
lühendamist sobiva II järgu külgoksani (võra osalist vähendamist). Hoiduda tuleb ka allee
puude võra tasakaalustamisest, st tüve ühelt küljelt lõigates
pole vaja seda samavõrra teha teiselt poolt. Puude alla tuleb tagada vaba ruum
järgmiselt: ("Linnatänavad" EVS 843:2016)
○ sõidutee kohal min 4,6 m;
○ kegliiklustee või kõnnitee kohal min 2,8 m.
● VP – Võra puhastamine - Levinuim ja olulisim hooldustöö, millega tagatakse puu
ohutus inimestele ja materiaalsetele väärtustele. Pargipuu tuleb üle vaadata
(sõltuvalt selle asukohast) iga 5-10 (määratud märkuste lahtris) aasta järel ning
vajadusel lõigata välja kuivad, murdumisohtlikud ja kahjustatud oksad ning
ülearused vesivõsud.
● VH – Võra harvendamine - Okste valikuline väljalõikamine tihedavõralisest, ent
veel kasvujõus puult nii, et võra suurus ega haabitus oluliselt ei muutu. Oksastiku
välimise osa harvendamisel 5-10% võrra jõuab enam päikesevalgust maapinnale
ning lisavalgust ja õhku tuleb ka võrasse. See stimuleerib sisemist lehestikku,
mis omakorda muudab oksad koonilisemaks ja tugevamaks. Ka üksikute pikkade
külgokste või ladvaharude tuuletakistust ja murdumisohtu saab vähendada
oksatippude mõõduka harvendamisega.
● VV – Võra vähendamine – ladvaharude ja pikemate külgokste kärpimine sobiva
elu-jõulise külgoksani (tavaliselt kuni 20% võra mahust). Lõikusega tuleb
säilitada puu loomulik kasvukuju.
Noore puu lõikus - Lõikuse eesmärgiks on noorest puust õigete lõikusvõtetega
seisukindla ja ohutu (ühe läbiva tüvega) struktuuriga puu kujundamine. Topeltladva
eemaldamine või konkurentladva “dieedile” panemine, selle lühendamise ja
harvendamisega, eesmärgiga tulevikus topeltlatv eemaldada. Valida välja sobivad
külgoksad ning teha ka kergem võra harvendamine.
● Tugivööde paigaldamine – tüveharude ühendamine spetsiaalsete sidemetega,
millega välditakse väärtuslike puude lõhkirebenemist.
● LIKVIDEERITAV - üksikpuu, põõsa, võsa eemaldamine
28
Lisa 3 Lustivere mõisapargi allee pass, dendroloogilise hinnangu tabel
29
Lisa 4 Foto alleest
Foto 1 Vaade alleele Kaliküla-Lustivere teelt. Ainus vaade, mis avaneb alleele
avamaastikus. Autor Kati Niibo 2019
Foto 2 Vaade alleele Kaliküla-Lustivere ja Põltsamaa-Lustivere-Pudivere teede
ristumiskohast. Autor Kati Niibo 2019
30
Foto 3 Uue kergliiklustee ja bussijaama ehitusega on suur osa jaloolist alleed likvideeritud.
Autor Kati Niibo 2019
Foto 4 Vaade peahoone suunas Autor Kati Niibo 2019
31
Foto 5 Vaade peahoonest piki alleed. Autor Kati Niibo 2019
32
Lisa 5 Kooskõlastused
33
JOONISED
JOONIS 1 Dendroloogiline inventeerimine
34
Muinsuskaitseameti kooskõ lastus
Teema: Muinsuskaitseame kooskõlastus
Saatja: Register.Muinas.ee <
[email protected]>
Kuupäev: 31.07.2019 10:16
Saaja: Hüüp OÜ <ka @hyyp.ee>
Lugupeetud Hüüp OÜ,
Teie esitatud projekt on kooskõlastatud
31.07.2019 kooskõlastus nr 35651 kultuurimäles ste registris h.ps://register.muinas.ee
/admin.php?menuID=coordina on&ac on=processes&id=35651 Kinnismäles sel tööde
tegemiseks esitada Muinsuskaitseame le muinsuskaitseseaduse §-de 52 ja 53 kohaselt tööde
tegemise loa taotlus h.ps://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa vorm.
LUSTIVERE mõisapargi allee dendroloogiline inventeerimine, hoolduskava aastateks 2019-2029.
Riigihanke nimetus: Riigi teemaal paiknevate kaitsealuste alleede seisukorra dendroloogiline
inventeerimine ja hoolduskavade koostamine Maanteeame lõuna regioonis. Viitenr 198656
Koostaja: maas kuarhitekt Ka Niibo, Hüüp OÜ, töö nr 2019-19, Pärnu 2019, 17.07.2019.
Muinsuskaitseame dokumendiregistri nr 1.1-7/2925-2.
hooldusjuhend, tegevuskava
Lugupidamisega
Jõgevamaa nõunik, Ville Tamm
Lehekü lg 1/1 31.07.2019 11:09
1/4
KÕRVALDAMISE ALUSED JA
KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
Viitenumber: 229015
Hankija: Maanteeamet (70001490)
Hange: Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020
KÕRVALDAMISE ALUSED
RIIGIHANGETE SEADUSE § 95 LÕIKES 1 TOODUD KÕRVALDAMISE ALUSTE
PUUDUMISE KINNITUS
Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja:
1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või
asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses
osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku
või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle
katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest;
2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või
asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta
viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste
rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu
maksmise eest;
3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või
asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku
kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest;
4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse
tähenduses või maksuvõi sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt;
5) kes või kelle haldus-, juhtimisvõi järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni
subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses (RHS § 95 lg 1).
Juhul, kui hankija tuvastab pakkujal või ettevõtjal, kelle vahenditele tuginedes pakkuja tõendab
oma majandusliku- ja finantsseisundi või tehnilise- ja kutsealasepädevuse vastavust
kvalifitseerimise tingimustele punktis 4 nimetatud kõrvaldamise aluse, siis hankija rakendab
riigihangete seaduse § 95 lg 6. Hankijal on igal aja hetkel õigus küsida pakkujalt täiendavaid
dokumente, kui neid andmeid ei ole hankijal võimalik kontrollida andmekogus olevate avalike
andmete põhjal.
Kehtib: Kogu hanke kohta
Küsimused ettevõtjale:
1) Kas pakkujal, ühispakkumuse puhul kaaspakkujal, ning tuginemise puhul ettevõtjal, kelle
vahenditele tuginedes pakkuja tõendab oma majandusliku- ja finantsseisundi või tehnilise- ja
kutsealasepädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele, esinevad riigihangete seaduse § 95 lõikes
1 toodud kõrvaldamise alused? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
B: Majanduslik ja finantsseisund
ÜLDINE AASTAKÄIVE
Pakkuja viimase, riigihanke algamise ajaks lõppenud, majandusaasta netokäive (müügitulu)
peab olema vähemalt 4 300 EUR.
Koostatud 22.10.2020 16:11:05
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2508392/general-info
2/4
Ühispakkujad võivad vastavad näitajad summeerida.
Pakkuja esitab andmed pakkuja viimase, riigihanke algamise ajaks lõppenud, majandusaasta
netokäibe (müügitulu) kohta.
Pakkuja esitab hankija nõudmisel riigihanke algamise ajaks lõppenud viimase majandusaasta
aruande väljavõtte või muud dokumendid, mis tõendavad pakkuja majandusaasta netokäibe
suurust, (juriidilisest isikust Eestis registreeritud pakkuja puhul ei kohaldu, kui andmed või
dokumendid on hankijale andmekogust avalikult kättesaadavad). Hankija soovitab
hankemenetluse kiirema läbiviimise huvides esitada nimetatud dokumendid juba koos
pakkumusega kui see ei ole hankijale äriregistrist avalikult kättesaadav.
Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust netokäibele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate
vahendite alusel esitab pakkuja hankija nõudmisel HD I Vormi 2a kohase teise ettevõtja
nõusoleku, milles teine ettevõtja märgib: a) kui suures netokäibe summas ta lubab pakkujal tema
netokäibele tugineda, b) kinnitab, et ta annab pakkujale lepingu täitmisel vajadusel rahalisi
vahendeid ning c) kinnitab, et ta vastutab koos pakkujaga solidaarselt hankelepingu selle osa
täitmise eest, mille suhtes tema vahenditele tugineti. Hankija soovitab hankemenetluse kiirema
läbiviimise huvides esitada nimetatud dokument juba koos pakkumusega ning kui teise isiku
majandusaasta aruanne ei ole hankijale äriregistrist avalikult kättesaadav, siis soovitab hankija
esitada aruande väljavõte või muud dokumendid, mis tõendavad teise isiku majandusaasta
netokäibe suurust juba koos pakkumusega.
Kehtib: Ainult järgmiste osade kohta:
Osa 1 - Kudina mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine
Küsimused ettevõtjale:
1) Märkida viimase, riigihanke algamise ajaks lõppenud, majandusaasta netokäive (müügitulu).
(Summa)
2) Kas ettevõtja tõendab oma majandusliku- ja finantsseisundi vastavust kvalifitseerimise tingimustele
teise isiku vahendite alusel? Kinnitame, et hankija nõudmisel esitame viivitamata hanketeates nõutud
HD I Vorm 2a kohase teise isiku nõusoleku. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÜLDINE AASTAKÄIVE
Pakkuja viimase, riigihanke algamise ajaks lõppenud, majandusaasta netokäive (müügitulu)
peab olema vähemalt 5 800 EUR.
Ühispakkujad võivad vastavad näitajad summeerida.
Pakkuja esitab andmed pakkuja viimase, riigihanke algamise ajaks lõppenud, majandusaasta
netokäibe (müügitulu) kohta.
Pakkuja esitab hankija nõudmisel riigihanke algamise ajaks lõppenud viimase majandusaasta
aruande väljavõtte või muud dokumendid, mis tõendavad pakkuja majandusaasta netokäibe
suurust, (juriidilisest isikust Eestis registreeritud pakkuja puhul ei kohaldu, kui andmed või
dokumendid on hankijale andmekogust avalikult kättesaadavad). Hankija soovitab
hankemenetluse kiirema läbiviimise huvides esitada nimetatud dokumendid juba koos
pakkumusega kui see ei ole hankijale äriregistrist avalikult kättesaadav.
Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust netokäibele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate
vahendite alusel esitab pakkuja hankija nõudmisel HD I Vormi 2a kohase teise ettevõtja
nõusoleku, milles teine ettevõtja märgib: a) kui suures netokäibe summas ta lubab pakkujal tema
netokäibele tugineda, b) kinnitab, et ta annab pakkujale lepingu täitmisel vajadusel rahalisi
vahendeid ning c) kinnitab, et ta vastutab koos pakkujaga solidaarselt hankelepingu selle osa
täitmise eest, mille suhtes tema vahenditele tugineti. Hankija soovitab hankemenetluse kiirema
läbiviimise huvides esitada nimetatud dokument juba koos pakkumusega ning kui teise isiku
Koostatud 22.10.2020 16:11:05
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2508392/general-info
3/4
majandusaasta aruanne ei ole hankijale äriregistrist avalikult kättesaadav, siis soovitab hankija
esitada aruande väljavõte või muud dokumendid, mis tõendavad teise isiku majandusaasta
netokäibe suurust juba koos pakkumusega.
Kehtib: Ainult järgmiste osade kohta:
Osa 2 - Luua mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine
Küsimused ettevõtjale:
1) Märkida viimase, riigihanke algamise ajaks lõppenud, majandusaasta netokäive (müügitulu).
(Summa)
2) Kas ettevõtja tõendab oma majandusliku- ja finantsseisundi vastavust kvalifitseerimise tingimustele
teise isiku vahendite alusel? Kinnitame, et hankija nõudmisel esitame viivitamata hanketeates nõutud
HD I Vorm 2a kohase teise isiku nõusoleku. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÜLDINE AASTAKÄIVE
Pakkuja viimase, riigihanke algamise ajaks lõppenud, majandusaasta netokäive (müügitulu)
peab olema vähemalt 15 000 EUR.
Ühispakkujad võivad vastavad näitajad summeerida.
Pakkuja esitab andmed pakkuja viimase, riigihanke algamise ajaks lõppenud, majandusaasta
netokäibe (müügitulu) kohta. Pakkuja esitab hankija nõudmisel riigihanke algamise ajaks
lõppenud viimase majandusaasta aruande väljavõtte või muud dokumendid, mis tõendavad
pakkuja majandusaasta netokäibe suurust, (juriidilisest isikust Eestis registreeritud pakkuja
puhul ei kohaldu, kui andmed või dokumendid on hankijale andmekogust avalikult
kättesaadavad). Hankija soovitab hankemenetluse kiirema läbiviimise huvides esitada nimetatud
dokumendid juba koos pakkumusega kui see ei ole hankijale äriregistrist avalikult kättesaadav.
Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust netokäibele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate
vahendite alusel esitab pakkuja hankija nõudmisel HD I Vormi 2a kohase teise ettevõtja
nõusoleku, milles teine ettevõtja märgib: a) kui suures netokäibe summas ta lubab pakkujal tema
netokäibele tugineda, b) kinnitab, et ta annab pakkujale lepingu täitmisel vajadusel rahalisi
vahendeid ning c) kinnitab, et ta vastutab koos pakkujaga solidaarselt hankelepingu selle osa
täitmise eest, mille suhtes tema vahenditele tugineti. Hankija soovitab hankemenetluse kiirema
läbiviimise huvides esitada nimetatud dokument juba koos pakkumusega ning kui teise isiku
majandusaasta aruanne ei ole hankijale äriregistrist avalikult kättesaadav, siis soovitab hankija
esitada aruande väljavõte või muud dokumendid, mis tõendavad teise isiku majandusaasta
netokäibe suurust juba koos pakkumusega.
Kehtib: Ainult järgmiste osade kohta:
Osa 3 - Saare mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine
Küsimused ettevõtjale:
1) Märkida viimase, riigihanke algamise ajaks lõppenud, majandusaasta netokäive (müügitulu).
(Summa)
2) Kas ettevõtja tõendab oma majandusliku- ja finantsseisundi vastavust kvalifitseerimise tingimustele
teise isiku vahendite alusel? Kinnitame, et hankija nõudmisel esitame viivitamata hanketeates nõutud
HD I Vorm 2a kohase teise isiku nõusoleku. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÜLDINE AASTAKÄIVE
Pakkuja viimase, riigihanke algamise ajaks lõppenud, majandusaasta netokäive (müügitulu)
peab olema vähemalt 10 000 EUR.
Ühispakkujad võivad vastavad näitajad summeerida.
Koostatud 22.10.2020 16:11:05
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2508392/general-info
4/4
Pakkuja esitab andmed pakkuja viimase, riigihanke algamise ajaks lõppenud, majandusaasta
netokäibe (müügitulu) kohta. Pakkuja esitab hankija nõudmisel riigihanke algamise ajaks
lõppenud viimase majandusaasta aruande väljavõtte või muud dokumendid, mis tõendavad
pakkuja majandusaasta netokäibe suurust, (juriidilisest isikust Eestis registreeritud pakkuja
puhul ei kohaldu, kui andmed või dokumendid on hankijale andmekogust avalikult
kättesaadavad). Hankija soovitab hankemenetluse kiirema läbiviimise huvides esitada nimetatud
dokumendid juba koos pakkumusega kui see ei ole hankijale äriregistrist avalikult kättesaadav.
Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust netokäibele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate
vahendite alusel esitab pakkuja hankija nõudmisel HD I Vormi 2a kohase teise ettevõtja
nõusoleku, milles teine ettevõtja märgib: a) kui suures netokäibe summas ta lubab pakkujal tema
netokäibele tugineda, b) kinnitab, et ta annab pakkujale lepingu täitmisel vajadusel rahalisi
vahendeid ning c) kinnitab, et ta vastutab koos pakkujaga solidaarselt hankelepingu selle osa
täitmise eest, mille suhtes tema vahenditele tugineti. Hankija soovitab hankemenetluse kiirema
läbiviimise huvides esitada nimetatud dokument juba koos pakkumusega ning kui teise isiku
majandusaasta aruanne ei ole hankijale äriregistrist avalikult kättesaadav, siis soovitab hankija
esitada aruande väljavõte või muud dokumendid, mis tõendavad teise isiku majandusaasta
netokäibe suurust juba koos pakkumusega.
Kehtib: Ainult järgmiste osade kohta:
Osa 4 - Lustivere mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine
Küsimused ettevõtjale:
1) Märkida viimase, riigihanke algamise ajaks lõppenud, majandusaasta netokäive (müügitulu).
(Summa)
2) Kas ettevõtja tõendab oma majandusliku- ja finantsseisundi vastavust kvalifitseerimise tingimustele
teise isiku vahendite alusel? Kinnitame, et hankija nõudmisel esitame viivitamata hanketeates nõutud
HD I Vorm 2a kohase teise isiku nõusoleku. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Koostatud 22.10.2020 16:11:05
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2508392/general-info
1/4
VASTAVUSTINGIMUSED
Viitenumber: 229015
Hankija: Maanteeamet (70001490)
Hange: Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020
OSA 1: KUDINA MÕISAPARGI ALLEE HOOLDUSLÕIKUSE TEGEMINE
KINNITUSED PAKKUMUSE KOHTA
Küsimused ettevõtjale:
1. Pakkuja kinnitab, et: 1) ta nõustub kõikide hanketeates ja riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimuste ülevõtmisega; 2) ta esitab pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta
hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÄRISALADUS
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid
pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS §
111 lg 5).
Küsimused ettevõtjale:
1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või
märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
ÜHISPAKKUMUS
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas tegemist on ühispakkumusega? Juhul kui tegemist on ühispakkumusega, siis ühispakkujad
esitavad nende esindajale antud HD I Vormi 1 kohase allkirjastatud volikirja, milles ühispakkujad
nimetavad hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute
tegemiseks volitatud esindaja. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
HD IV-1 KULULOEND
HD IV-1 kohases Kululoendis peavad olema täidetud kõikide makseartiklite maksumuste lahtrid
käibemaksuta. HD IV-1 kohase Kululoendi artiklite maksumuste kokkuvõtted esitatakse eurodes
täpsusega kaks kohta peale koma. Pakkuja esitab täielikult täidetud HD IV-1 kohase Kululoendi
MS Exceli failina.
Pakkuja ei või muuta ega kustutada kulude loendite tabelites toodud makseartiklite loetelu,
nimetusi, tööde kirjeldusi, parameetreid, mõõtühikuid, mahte ega muid hankija poolt etteantud
andmeid.
Küsimused ettevõtjale:
1. HD IV-1 Kululoend (Dokumendi vorm / HD IV-1 Kululoend.xlsx)
OSA 2: LUUA MÕISAPARGI ALLEE HOOLDUSLÕIKUSE TEGEMINE
Koostatud 22.10.2020 16:19:00
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2508392/general-info
2/4
KINNITUSED PAKKUMUSE KOHTA
Küsimused ettevõtjale:
1. Pakkuja kinnitab, et: 1) ta nõustub kõikide hanketeates ja riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimuste ülevõtmisega; 2) ta esitab pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta
hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÄRISALADUS
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid
pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS §
111 lg 5).
Küsimused ettevõtjale:
1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või
märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
ÜHISPAKKUMUS
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas tegemist on ühispakkumusega? Juhul kui tegemist on ühispakkumusega, siis ühispakkujad
esitavad nende esindajale antud HD I Vormi 1 kohase allkirjastatud volikirja, milles ühispakkujad
nimetavad hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute
tegemiseks volitatud esindaja. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
HD IV-2 KULULOEND
HD IV-2 kohases Kululoendis peavad olema täidetud kõikide makseartiklite maksumuste lahtrid
käibemaksuta. HD IV-2 kohase Kululoendi artiklite maksumuste kokkuvõtted esitatakse eurodes
täpsusega kaks kohta peale koma. Pakkuja esitab täielikult täidetud HD IV-2 kohase Kululoendi
MS Exceli failina.
Pakkuja ei või muuta ega kustutada kulude loendite tabelites toodud makseartiklite loetelu,
nimetusi, tööde kirjeldusi, parameetreid, mõõtühikuid, mahte ega muid hankija poolt etteantud
andmeid.
Küsimused ettevõtjale:
1. HD IV-2 Kululoend (Dokumendi vorm / HD IV-2 Kululoend.xlsx)
OSA 3: SAARE MÕISAPARGI ALLEE HOOLDUSLÕIKUSE TEGEMINE
KINNITUSED PAKKUMUSE KOHTA
Koostatud 22.10.2020 16:19:00
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2508392/general-info
3/4
Küsimused ettevõtjale:
1. Pakkuja kinnitab, et: 1) ta nõustub kõikide hanketeates ja riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimuste ülevõtmisega; 2) ta esitab pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta
hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÄRISALADUS
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid
pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS §
111 lg 5).
Küsimused ettevõtjale:
1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või
märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
ÜHISPAKKUMUS
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas tegemist on ühispakkumusega? Juhul kui tegemist on ühispakkumusega, siis ühispakkujad
esitavad nende esindajale antud HD I Vormi 1 kohase allkirjastatud volikirja, milles ühispakkujad
nimetavad hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute
tegemiseks volitatud esindaja. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
HD IV-3 KULULOEND
HD IV-3 kohases Kululoendis peavad olema täidetud kõikide makseartiklite maksumuste lahtrid
käibemaksuta. HD IV-3 kohase Kululoendi artiklite maksumuste kokkuvõtted esitatakse eurodes
täpsusega kaks kohta peale koma. Pakkuja esitab täielikult täidetud HD IV-3 kohase Kululoendi
MS Exceli failina.
Pakkuja ei või muuta ega kustutada kulude loendite tabelites toodud makseartiklite loetelu,
nimetusi, tööde kirjeldusi, parameetreid, mõõtühikuid, mahte ega muid hankija poolt etteantud
andmeid.
Küsimused ettevõtjale:
1. HD IV-3 Kululoend (Dokumendi vorm / HD IV-3 Kululoend.xlsx)
OSA 4: LUSTIVERE MÕISAPARGI ALLEE HOOLDUSLÕIKUSE
TEGEMINE
KINNITUSED PAKKUMUSE KOHTA
Küsimused ettevõtjale:
1. Pakkuja kinnitab, et: 1) ta nõustub kõikide hanketeates ja riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimuste ülevõtmisega; 2) ta esitab pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta
hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Koostatud 22.10.2020 16:19:00
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2508392/general-info
4/4
ÄRISALADUS
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid
pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS §
111 lg 5).
Küsimused ettevõtjale:
1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või
märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
ÜHISPAKKUMUS
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas tegemist on ühispakkumusega? Juhul kui tegemist on ühispakkumusega, siis ühispakkujad
esitavad nende esindajale antud HD I Vormi 1 kohase allkirjastatud volikirja, milles ühispakkujad
nimetavad hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute
tegemiseks volitatud esindaja. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
HD IV-4 KULULOEND
HD IV-4 kohases Kululoendis peavad olema täidetud kõikide makseartiklite maksumuste lahtrid
käibemaksuta. HD IV-4 kohase Kululoendi artiklite maksumuste kokkuvõtted esitatakse eurodes
täpsusega kaks kohta peale koma. Pakkuja esitab täielikult täidetud HD IV-4 kohase Kululoendi
MS Exceli failina.
Pakkuja ei või muuta ega kustutada kulude loendite tabelites toodud makseartiklite loetelu,
nimetusi, tööde kirjeldusi, parameetreid, mõõtühikuid, mahte ega muid hankija poolt etteantud
andmeid.
Küsimused ettevõtjale:
1. HD IV-4 Kululoend (Dokumendi vorm / HD IV-4 Kululoend.xlsx)
Koostatud 22.10.2020 16:19:00
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2508392/general-info
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 229015
Hankija: Maanteeamet (70001490)
Hange: Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020
OSA 1 – KUDINA MÕISAPARGI ALLEE HOOLDUSLÕIKUSE TEGEMINE
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei
Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja
nr hindamismeetod täidetav
1 Kudina mõisapargi allee hoolduslõikuse Pakkuja esitab HD IV-1 kohase Maksumus - 100 1 kogusumma jah
tegemise maksumus koos Kululoendi maksumuse koos vähim on parim
ettenägematute tööde maksumusega ettenägematute tööde maksumusega ja
ilma käibemaksuta
Kokku: 100
Hindamismetoodika kirjeldus
1. Kudina mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemise maksumus koos ettenägematute tööde maksumusega
Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse
väärtus" * "osakaal".
Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, milles pakutud kogumaksumus ilma käibemaksuta on madalaim.
OSA 2 – LUUA MÕISAPARGI ALLEE HOOLDUSLÕIKUSE TEGEMINE
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei
Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja
nr hindamismeetod täidetav
1 Luua mõisapargi allee hoolduslõikuse Pakkuja esitab HD IV-2 kohase Maksumus - 100 1 kogusumma jah
tegemise maksumus koos Kululoendi maksumuse koos vähim on parim
Koostatud 22.10.2020 16:27:18 1/3 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
2508392/general-info
ettenägematute tööde maksumusega ettenägematute tööde maksumusega ja
ilma käibemaksuta
Kokku: 100
Hindamismetoodika kirjeldus
1. Luua mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemise maksumus koos ettenägematute tööde maksumusega
Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse
väärtus" * "osakaal".
Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, milles pakutud kogumaksumus ilma käibemaksuta on madalaim.
OSA 3 – SAARE MÕISAPARGI ALLEE HOOLDUSLÕIKUSE TEGEMINE
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei
Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja
nr hindamismeetod täidetav
1 Saare mõisapargi allee hoolduslõikuse Pakkuja esitab HD IV-3 kohase Maksumus - 100 1 kogusumma jah
tegemise maksumus koos Kululoendi maksumuse koos vähim on parim
ettenägematute tööde maksumusega ettenägematute tööde maksumusega ja
ilma käibemaksuta
Kokku: 100
Hindamismetoodika kirjeldus
1. Saare mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemise maksumus koos ettenägematute tööde maksumusega
Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse
väärtus" * "osakaal".
OSA 4 – LUSTIVERE MÕISAPARGI ALLEE HOOLDUSLÕIKUSE TEGEMINE
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei
Koostatud 22.10.2020 16:27:18 2/3 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
2508392/general-info
Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja
nr hindamismeetod täidetav
1 Lustivere mõisapargi allee Pakkuja esitab HD IV-4 kohase Maksumus - 100 1 kogusumma jah
hoolduslõikuse tegemise maksumus Kululoendi maksumuse koos vähim on parim
koos ettenägematute tööde maksumusega ettenägematute tööde maksumusega ja
ilma käibemaksuta
Kokku: 100
Hindamismetoodika kirjeldus
1. Lustivere mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemise maksumus koos ettenägematute tööde maksumusega
Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse
väärtus" * "osakaal".
Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, milles pakutud kogumaksumus ilma käibemaksuta on madalaim.
Koostatud 22.10.2020 16:27:18 3/3 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
2508392/general-info
Vormi algus 0 OSA:Üldandmed TEATE ANDMED Hanke viitenumber: 229015 Hanke nimetus: Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020 Teate tüüp: Hanketeade - TV02 Vormi lõpp Vormi algus I OSA:Hankija I.1)HANKIJA NIMI JA AADRESSID Maanteeamet, Teelise tn 4, 10916, Tallinn, Eesti Kontaktisik: JANE TREU Tel.: +372 58998480 E-post:
[email protected] Veebiaadress (URL): http://www.mnt.ee I.2)ÜHISHANGE Leping hõlmab ühishanget : Ei Lepingu sõlmib keskne hankija: Ei I.3)TEABEVAHETUS Hankedokumendid on kättesaadavad: tasuta Täpsemat teavet on võimalik saada aadressil: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2508392/general-info Lisateavet saab: eespool nimetatud aadressil Pakkumused või osalemistaotlused saata: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2508392/tenders eespool nimetatud aadressil I.4)HANKIJA LIIK Hankija liik: Riigiasutus või valitsusasutus I.5)PÕHITEGEVUS Põhitegevus: Teede hoid ja liiklusohutus Vormi lõpp Vormi algus II OSA:Ese II.1)HANKE KOGUS VÕI ULATUS II.1.1)Hanke nimetus ja viitenumber: Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020 (229015) II.1.2)CPV kood: Põhikood Täiendkoodid 77211500-7 Puuhooldusteenused Lisakood(id) Täiendkoodid 77211400-6 Puulangetamisteenused II.1.3)Lepingu liik: Teenused II.1.4)Lühikirjeldus: Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020 vastavalt hanke alusdokumentides toodud tingimustele. II.1.5)Eeldatav kogumaksumus: 54 300,00 EUR II.1.6) Teave osade kohta Hankeleping on jaotatud osadeks: Jah Pakkumusi võib esitada: Kõigile osadele II.2)KIRJELDUS Teave osade kohta II.2.1)Nimetus: Kudina mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine (OSA 1) II.2.2)CPV lisakood(id): Osa kood(id) Täiendkoodid 77211500-7 Puuhooldusteenused 77211400-6 Puulangetamisteenused II.2.3)Täitmise koht: Eesti II.2.4)Hanke kirjeldus: Kudina mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine vastavalt hanke alusdokumentides toodud tingimustele. II.2.5)Hindamiskriteeriumid: Hind: Nimetus Osakaal Kudina mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemise maksumus koos ettenägematute tööde maksumusega 100 II.2.6)Eeldatav maksumus või suurusjärk: 4 300,00 EUR II.2.7)Lepingu, raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kestus: Kestus päevades Kestus päevades: 63 Seda lepingut võidakse uuendada: Jah Uuenduste kirjeldus: Uuendamise (muutmise) tingimused on toodud HD-s II-1 Hankelepingu projekt. II.2.10)Alternatiivsete pakkumuste lubatavus: Ei ole lubatud II.2.11)Täiendavad hankevõimalused: Ei ole II.2.12) Teave elektrooniliste kataloogide kohta Pakkumused tuleb esitada elektrooniliste kataloogide kujul või pakkumused peavad sisaldama elektroonilist kataloogi: Ei II.2.13)Teave Euroopa Liidu vahendite kohta: Ei ole II.2.1)Nimetus: Luua mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine (OSA 2) II.2.2)CPV lisakood(id): Osa kood(id) Täiendkoodid 77211500-7 Puuhooldusteenused 77211400-6 Puulangetamisteenused II.2.3)Täitmise koht: Eesti II.2.4)Hanke kirjeldus: Luua mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine vastavalt hanke alusdokumentides toodud tingimustele. II.2.5)Hindamiskriteeriumid: Hind: Nimetus Osakaal Luua mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemise maksumus koos ettenägematute tööde maksumusega 100 II.2.6)Eeldatav maksumus või suurusjärk: 5 800,00 EUR II.2.7)Lepingu, raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kestus: Kestus päevades Kestus päevades: 63 Seda lepingut võidakse uuendada: Jah Uuenduste kirjeldus: Uuendamise (muutmise) tingimused on toodud HD-s II-2 Hankelepingu projekt. II.2.10)Alternatiivsete pakkumuste lubatavus: Ei ole lubatud II.2.11)Täiendavad hankevõimalused: Ei ole II.2.12) Teave elektrooniliste kataloogide kohta Pakkumused tuleb esitada elektrooniliste kataloogide kujul või pakkumused peavad sisaldama elektroonilist kataloogi: Ei II.2.13)Teave Euroopa Liidu vahendite kohta: Ei ole II.2.1)Nimetus: Saare mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine (OSA 3) II.2.2)CPV lisakood(id): Osa kood(id) Täiendkoodid 77211500-7 Puuhooldusteenused 77211400-6 Puulangetamisteenused II.2.3)Täitmise koht: Eesti II.2.4)Hanke kirjeldus: Saare mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine vastavalt hanke alusdokumentides toodud tingimustele. II.2.5)Hindamiskriteeriumid: Hind: Nimetus Osakaal Saare mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemise maksumus koos ettenägematute tööde maksumusega 100 II.2.6)Eeldatav maksumus või suurusjärk: 32 000,00 EUR II.2.7)Lepingu, raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kestus: Kestus päevades Kestus päevades: 63 Seda lepingut võidakse uuendada: Jah Uuenduste kirjeldus: Uuendamise (muutmise) tingimused on toodud HD-s II-3 Hankelepingu projekt. II.2.10)Alternatiivsete pakkumuste lubatavus: Ei ole lubatud II.2.11)Täiendavad hankevõimalused: Ei ole II.2.12) Teave elektrooniliste kataloogide kohta Pakkumused tuleb esitada elektrooniliste kataloogide kujul või pakkumused peavad sisaldama elektroonilist kataloogi: Ei II.2.13)Teave Euroopa Liidu vahendite kohta: Ei ole II.2.1)Nimetus: Lustivere mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine (OSA 4) II.2.2)CPV lisakood(id): Osa kood(id) Täiendkoodid 77211500-7 Puuhooldusteenused 77211400-6 Puulangetamisteenused II.2.3)Täitmise koht: Eesti II.2.4)Hanke kirjeldus: Lustivere mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine vastavalt hanke alusdokumentides toodud tingimustele. II.2.5)Hindamiskriteeriumid: Hind: Nimetus Osakaal Lustivere mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemise maksumus koos ettenägematute tööde maksumusega 100 II.2.6)Eeldatav maksumus või suurusjärk: 12 200,00 EUR II.2.7)Lepingu, raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kestus: Kestus päevades Kestus päevades: 63 Seda lepingut võidakse uuendada: Jah Uuenduste kirjeldus: Uuendamise (muutmise) tingimused on toodud HD-s II-4 Hankelepingu projekt. II.2.10)Alternatiivsete pakkumuste lubatavus: Ei ole lubatud II.2.11)Täiendavad hankevõimalused: Ei ole II.2.12) Teave elektrooniliste kataloogide kohta Pakkumused tuleb esitada elektrooniliste kataloogide kujul või pakkumused peavad sisaldama elektroonilist kataloogi: Ei II.2.13)Teave Euroopa Liidu vahendite kohta: Ei ole Vormi lõpp Vormi algus III OSA:Juriidiline , majanduslik, finants- ja tehniline teave III.1)KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED III.1.1)Kutsetööga tegelemise sobivus, sealhulgas kutse- või äriregistrisse kuulumisega seotud nõuded: III.1.2)Majanduslik ja finantsseisund: Hankedokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimused III.1.3)Tehniline ja kutsealane suutlikkus: III.2)LEPINGU TINGIMUSED III.2.1)Teenust võivad osutada ainult teatava kutseala esindajad: Ei Vormi lõpp Vormi algus IV OSA:Hankemenetlus IV.1)KIRJELDUS IV.1.6)Teave elektroonilise oksjoni kohta: Elektroonilist oksjonit ei kasutata IV.1.8)Hange on hõlmatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni hankelepinguga: Ei IV.2)HALDUSALANE TEAVE IV.2.2)Pakkumuste või osalemistaotluste laekumise tähtaeg: 2.11.2020 10:00 IV.2.4)Keeled, milles võib esitada pakkumused või osalemistaotlused: eesti IV.2.6)Minimaalne aeg, mille jooksul pakkuja peab pakkumuse jõus hoidma: Kestus kuudes 4 Vormi lõpp Vormi algus VI OSA:Lisateave VI.1)TEAVE HANKE KORDUMISE KOHTA See on korduv hange: Ei VI.2)TEAVE ELEKTROONILISTE TÖÖVOOGUDE KOHTA Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: Ei Lubatakse elektrooniliste arvete esitamist: Jah Kasutatakse elektroonilisi makseid: Jah VI.4)VAIDLUSTUSTE LÄBIVAATAMISE KORD VI.4.1) Läbivaatamise eest vastutav organ Riigihangete vaidlustuskomisjon, Endla 13/Lõkke 5, 10122, Tallinn, Eesti Tel.: +372 6113713 E-post:
[email protected] Veebiaadress (URL): http://www.fin.ee/riigihangete-poliitika VI.4.4) Läbivaatamise korra kohta teavet pakkuv asutus Riigihangete vaidlustuskomisjon, Endla 13/Lõkke 5, 10122, Tallinn, Eesti Tel.: +372 6113713 E-post:
[email protected] Veebiaadress (URL): http://www.fin.ee/riigihangete-poliitika Vormi lõpp
KORRALDUS
23.10.2020 nr 1-23/20/798
Riigihanke „Alleede hooldus Jõgeva maakonnas
2020“ riigihanke alusdokumentide kinnitamine,
eeldatava maksumuse, komisjoni koosseisu ning
selgitusi andva isiku määramine
Võttes aluseks riigihangete seaduse § 5 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1, § 14 lõike 1 punkti 1, § 15 lõike
1, § 27 lõike 1 ja § 125 ning kooskõlas Maanteeameti peadirektori 18.02.2020. a käskkirjaga nr 1-
2/20/158 kinnitatud „Volituse andmine“:
1. Korraldan e-menetlusega riigihanke „Alleede hooldus Jõgeva maakonnas 2020“ (riigihanke
objekti koodid ja nimetused: 77211500-7 Puuhooldusteenused; 77211400-6
Puulangetamisteenused) lihthankemenetlusena.
2. Kinnitan riigihanke alusdokumendid.
3. Määran riigihanke 1. osa „Kudina mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine“ eeldatavaks
maksumuseks 4 300 eurot ilma käibemaksuta, riigihanke 2. osa „Luua mõisapargi allee
hoolduslõikuse tegemine“ eeldatavaks maksumuseks 5 800 eurot ilma käibemaksuta,
riigihanke 3. osa „Saare mõisapargi allee hoolduslõikuse tegemine“ eeldatavaks maksumuseks
32 000 eurot ilma käibemaksuta ja riigihanke 4. osa „Lustivere mõisapargi allee
hoolduslõikuse tegemine“ eeldatavaks maksumuseks 12 200 eurot ilma käibemaksuta.
4. Õigusosakonna riigihangete talituse peaspetsialistil Jane Treu’l esitada riigihangete registris
viivitamatult avaldamiseks hanketeade.
5. Määran hankelepingute täitmise eest vastutavaks isikuks Maanteeameti lõuna teehoiu
osakonna korrashoiu juhtivinseneri Rao Jürisoni.
6. Riigihanke alusdokumentide osas anda vajadusel selgitusi õigusosakonna riigihangete talituse
peaspetsialistil Jane Treu’l või riigihangete registris vastutavaks või volitatud isikuks määratud
riigihangete talituse töötajal.
7. Moodustan nõuandva õigusega komisjoni (edaspidi nimetatud Komisjon), kes korraldab
hankemenetlusega seotud toimingute läbiviimise vastavalt riigihangete seaduses sätestatule
ning esitab lõuna teehoiu osakonna juhatajale motiveeritud ettepanekud pakkujate
kvalifitseerimiseks või kvalifitseerimata jätmiseks, eduka pakkuja kõrvaldamata jätmiseks,
pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks või
pakkumuste tagasilükkamiseks, kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks, hankemenetluse
kehtetuks tunnistamiseks, pakkumuse edukaks tunnistamiseks või järjestuselt teise pakkumuse
edukaks tunnistamiseks hankemenetluse jätkamisel edukaks tunnistatud pakkumuse
tagasivõtmise korral. Komisjon järgib töökorralduslikes küsimustes Komisjoni esimehe
korraldusi.
2
7.1. Moodustan Komisjoni alljärgnevas koosseisus:
Komisjoni esimees:
Jane Treu - Maanteeameti õigusosakonna riigihangete talituse peaspetsialist või
riigihangete registris vastutavaks või volitatud isikuks määratud riigihangete talituse
töötaja
Komisjoni liikmed:
Rao Jürison - Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna korrashoiu juhtivinsener või tema
ametlik asendaja
Urmas Ilves - Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna korrashoiu projektijuht või tema
ametlik asendaja
8. Volitan Komisjoni esimeest Maanteeameti nimel:
a) andma korraldusi Komisjoni töö korraldamiseks;
b) nõudma pakkujatelt riigihangete seaduse § 46 lõike 4 kohaseid selgitusi või selgitamist
võimaldavaid dokumente;
c) nõudma pakkujatelt riigihangete seaduse § 115 lõigete 1 ja 2 kohaseid selgitusi pakkumuse
madala maksumuse põhjendamiseks;
d) esitama pakkujatele riigihangete seaduse § 117 lõike 3 kohaseid teateid pakkumuse
maksumuses esinevate arvutusvigade parandamiseks;
e) esitama pakkujatele riigihangete seaduse § 112 lõike 2 kohaseid ettepanekuid pakkumuse
jõusoleku tähtaja pikendamiseks;
f) esitama pakkujatele riigihangete seaduse § 47 kohaseid teateid hankija otsuste kohta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Janar Taal
juhataja
lõuna teehoiu osakond