Kiri

Saatja: Muinsuskaitseamet <[email protected]> Saadetud: 27.10.2020 12:06 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]> Teema: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Muinsuskaitseameti seisukoht Undla silla riikliku kaitse alla võtmiseks Manused: Undla_kivisild_seisukoht_6_10_20.asice Reg.nr: 5.1-17/854-4 Tere Edastan Maanteeametile teadmiseks Muinsuskaitseameti seisukoha Undla kivisilla kaitse alla võtmiseks. Lugupidamisega -- Mirjam Abel Lääne-Virumaa nõunik [email protected] Metalldetail OÜ Bruno Kalde Teie e-kiri 19.06.2020 [email protected] Meie 20.10.2020 nr 5.1-17.9/1100-3 Muinsuskaitseameti seisukoht Undla silla riikliku kaitse alla võtmise kohta Muinsuskaitseametile on esitatud taotlus, milles on tehtud ettepanek võtta Kadrina vallas Undla külas Undla kivisild kultuurimälestisena muinsuskaitse alla. Taotlust on varasemalt arutatud 16.04.19 Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjonis, kus otsustati Undla mõisa silla mälestiseks tunnistamise menetlust mitte algatada, kuna selle puhul on tegemist ajastule tüüpilise mõisapargi silla näitega, mis on käesolevaks hetkeks säilinud muudetud kujul ning on tehniliselt halvas seisukorras. Komisjon oli seisukohal, et Undla mõisa sild ei vasta riikliku kaitse eeldustele. Kohaliku kogukonna liige B. Kalde on esitanud Muinsuskaitseametile taotluse hinnata ümber 16.04.19 tehtud komisjoni otsus ning teinud uuesti ettepaneku võtta kivisild kultuurimälestisena kaitse alla. B. Kalde hinnangul on Muinsuskaitseamet toetunud otsuse tegemisel valeinfole. Silla omanikule teadaolevalt pole silda oluliselt ümber ehitatud, mistõttu on see säilinud autentsel kujul. Seda teadmist toetavad ka kohalike mälestused. 19.08.2020 toimus Muinsuskaitseameti ja kohaliku kogukonna esindajate vaheline kohtumine, mille käigus tutvuti Undla kivisillaga. Kohaliku kogukonna esindaja selgitas, et valminud oli Undla paisjärve kalapääsu rajamise projekt ning et Undla paisjärvel soovitakse ka korraldada kanuumatkasid, mille tee kulgeks ajaloolise silla alt läbi Loobu jõkke. Maanteeameti eesmärgiks on silla ümberehitamine, kuna sellest on kujunenud tiheda liiklusega tee, mida kasutavad sh Vohnja põllumajanduspiirkonda teenindavad põllumajandussõidukid ja sektorit teenindavad veokid. Seda liiklust pole võimalik ümber suunata. Maanteeamet soovib silla rekonstrueerida laiema ja madalamana, mis tingib vajaduse ka olemasolev sild täielikult lammutada. Kohalik kogukond näeb ajaloolist silda muuhulgas liiklust rahustava objektina. Undla silla ääres on hoonestus koondunud vahetult maantee äärde ning elu- ja töökeskkonda häiriks silla juures senisest kiirem sõidukite liikumine. Samuti soodustab silla senise kitsa ja kaarja sillakuju säilitamine kaasa Undla paisjärvega seotud projekti elluviimist. Silla madalamaks viimine ei võimalda veesõidukitel silla alt läbi liikumist. Maanteeamet on tänaseks päevaks tühistanud varasema Undla silla ja tee rekonstrueerimise projekti ning on algatanud uute projekteerimistingimuste andmise, millele on Muinsuskaitseamet saatnud omapoolse sisendi. Uurides mõisa ajalooliseid kaarte selgub, et silla asukoht on markeeritud juba 1841. aastast pärinevale kaardile ning on väga võimalik, et olemasolev sild pärinebki juba 19. sajandi I poolest. Silda on 20. sajandi keskpaigas remonditud, sellele viitab silda kattev tsementkrohv ja asfalt. Komisjon nõustub, et tutvununa sillaga kohapeal, pole 20. sajandil tehtud muudatused kapitaalsed ning silla algupärane kehand koos sellele omase välisilmega on säilinud tõenäoliselt algupärasena. Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Käesoleval hetkel on kultuurimälestistena kaitse all 49 ajaloolist silda, nendest enamus on maanteesillad (39), 8 jalgsilda, 2 raudteesilda. Nende hulgast võib leida Undla sillale sarnaseid ühe võlviga sildasid. Kuna tegemist oli tüüpprojekteerimisele eelneva ajastuga, on igal ajaloolisel sillal omamoodi välisilme, mis väljendub nii silla mõõtudes kui ka proportsioonides. Sildade erisused sõltusid rajamisasukoha eripäradest ning kohalikest ehitustraditsioonidest. See asjaolu väärindab kõiki ajalooliselt autentselt säilinud sildu. 1. maist 2019 jõustunud muinsuskaitseseadusega (edaspidi: MuKS) on seatud eesmärk korrastada mälestiste nimekirja ja võtta objekte mälestisena kaitse alla selliselt, et valim esindaks ehitatud kultuuripärandi esinduslikumat osa, mitte kogu meieni säilinud pärandit. Kultuuriministri määrus nr 23 “Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid” on toodud välja kõik riikliku kaitse hindamise kriteeriumid, mis on aluseks objektide mälestiste tunnuste hindamisel. Ehitismälestise kriteeriumitele vastavuse analüüsimisel hinnatakse muu hulgas nt objektide vanust, arhitektuuriväärtust, eksterjööri ja interjööri säilivust, autentsust, funktsiooni järjepidevust, tüüpilisust, ansamblilisust, tähtsust ajalooprotsessis. Muinsuskaitseameti eesmärgiks on tegeleda ehitistega, mis on erakordsed ja esinduslikud kogu Eesti kontekstis ning see tegevus on reguleeritud MuKSi alusel. Samas annab planeerimisseadus (§ 75, lg 1 p 16, §126, lg 1 p 15) ja MuKS (§ 3, lg 1 ja 7) võimaluse ja kohustuse hinnata ning väärtustada pärandit ka kohalikul tasandil. Komisjon on seisukohal, et Undla kivisild on objekt, mis on oluline Kadrina valla kujunemise ja ajaloo seisukohalt. Sild väärib kasutuses hoidmist ja säilitamist talle omases keskkonnas ning lugupidavat lähenemist taastamisel. Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas jääda 16.04.2019 seisukoha juurde ja mitte algatada Undla kivisilla mälestamiseks tunnistamise menetlust. Teeme ettepaneku korraldada silla omaniku Maanteeameti, Kadrina valla, kohaliku kogukonna ja Muinsuskaitseameti esindajate vaheline kohtumine, eesmärgiga leida ühiselt lahendus ajaloolise kivisilla säilitamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mirjam Abel Lääne-Virumaa nõunik E-post [email protected]