Kooskõlastamata jätmine

N 01 Asendiplaan 1:500 TINGMÄRGID: 52801:011: di-Luke mõisa tee Kitse 52801:011:0366 Sissepääs 0108 go Murukate 22184 Pan Killustikplats 10 000 1630 200 Rajatav hoone Põllula 86.35 1 86.53 87.36 Vana-Mutike 52801:001:0754 10 242 86.43 52801:011:0224 67s1630 276 241 86.69 66s .15 275 84 87.46 Parkimiskoht 86.83 66alg 87.54 274 67s 294 87.63 Veekraan 10m 336 32 84. 67 277 kastmisvoolikule 86.91 52.55 Olemasolev kõrgusmärk 86.80 67 66 67 273 87.62 293 278 86.94 66 272 4 67 6 5 279 87. 7.0 86.91 66 34 271 1630 84. 9 8 67 201 280 86.96 87.87 87.8 5 87.2 10 000 67 67 281 292 65 10m 344 9 87.27 10 243 84.3 Prügikonteinerite asukoht 66alg PK 270 8 1630 7 87. 240 . 10m 7 67alg 337 8 pkaev 66s 282 67 295 283 291 vtorots vtrass.s 296 87.11 297 87.46 87.43 87.16 84.1 3 10m 345 87.8 5 67 256 87.9787.19 67 255 67 254 Olemasolev veetrass 02 67s 290 88.04 66 67 87.93 67lopp 66 260 253 257 259 66 88. 261 66 88.00 Rajatav krundisisene veetrass 66lopp 262 88.04 258 66 vesiumb 284 298 .01 lpuu 268 Olemasolev kanalisatsioonitrass 67 88 66 252 285 87.31 87.25 87.25 vesiumb 299 88.18 66 263 10m 87.10 354 Maakütte kontuur 88.21 88.20 10 244 1630 202 Rajatav krundisisene kanalisatsioonitrass 86.37 10m 66 343 87. 10m 87.33 vesiumb 338 300 10m 66 355 286 66 87.36 287 1630 239 Olemasolev madalpingekaabel 88.21 Kr 10m 346 66s 86.07 289 lpuu 269 Veekraan 86.57 Rajatav madalpingekaabel 87.51 88.26 66 288 10m 86.39 364 88.04 87.52 kastmisvoolikule Maantee kaitsevöönd 67 Maakütte kontuur 251 10m 66 87.36 353 264 10m 30 m 356 10 lpuu 245 88.26 veeots 328 tugi.s14 lpuu 301 326 327 Kinnistu piir 10m 87.58 339 87.54 elumb.s elkilp elumb elpost 306 325 324 307 elumb 86.79 308 elumb elumb 309 310 elumb 10m 10m 311 342 365 1630 238 1630 203 elumb 312 vesiumb 302 86.73 10m 88.32 347 86.76 10m 373 10m 374 88.21 305 87.05 trepp.n trepp.n aste.s 380376 10m 363 87.45 88.08 87.70 377 10m 10m 352 87.53 10 375 382 slehter 10m 304 357 vumb.s trepp.s trepp.s aste.s 2n 66 381379 Krunt: 303 378 387 265 87.65 2n 388 86.92 67 250 10m 329 87.66 10 Asukoht: Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald 2H 246 10m 366 87.12 kivi.p 330 Katastriüksuse tunnus: 52801:001:0754 kadakas 88.22 Krundipind: 7110 m2 87.65 331 10m 88.21 340 88.19 87.60 10m 87.44 341 Sihtotstarve: 100 % elamumaa 10m 87.92 348 10m 1630 358 elumb 204 10m 313 makivi.s makivi.n 2n 393 351 terra.s 389392 makivi.n makivi.s423 2n 424398 390 10m 87.20 362 1630 237 88.33 terra.s 87.56 400 1630n 227 Vertikaalplaneering tagab vihmavee valgumise hoonest eemale ja immutatakse 87.80 10terra 87.02 88.07 383 1630 228 Terrass 88.08 88.04 lpuu 88.05 10m 267 krundi piires pinnasesse. 367 1630 66flg 229 0.000 = 87.63 266 88.13 1630 230 10kr 322 88 1630 231 67alg 249 88.50 .0 terra.n 391 terra.n makivi.n 422 399 makivi 395 makivi.n 394 10kr 88.06 321 4 10 247 87.58 86.49 87.28 87.75 Kr 87 10kr .94 kakaev 10m 319 350 87.09 335 10m 359 87.52 Koordinaadid : kuusk 332 87 10m 361 1630 205 87 kuusk .85 334 1630n 224 .7 87.60 4 1630 87.66 236 86.32 1630 87.69 1630 235 86.73 232 86.33 86.41 88.28 10m 87.86 1630 1630 233 234 87.75 NB! Koordinaadid on võetud vundamendi Columbia plokkide katras.s 86.30 425 27 402 10m sept3kmsept3km kuusk 368 403 416 86.45 333 10kr 86 sept3km 323 sept3km 415 10kr 87 404 320 86. elumb.s 10kr 87 sept3km 318 .76 414 314 .4686.46 Peenar Septik 86.26 86.41 86.41 sept3km 405 sept3km 413 87.71 87.64 elpost 315 1630 223 .65 välisnurkade järgi! 86.39 sept3km sept3km 86 406 412 ounpuu 1630n sostar 371 226 1630n 86.38 372 225 .24 86.26 3 sept3km 411 .3 sept3km 407 sept3km sept3km 410 86 87.65 sept3km 408 87.45 409 87.10 87.61 Imbväljak 86.57 87.61 X = 6457900 6457924.94 , 651047.97 10m ptugi 10m 384 10m 317 10m 10m 349 385 386 360 1630 87 10m 10m 10m 222 369 86.25 426 370 ptugi 6457924.94 , 651037.39 316 .5 aed.alg 218 aed 4 217 87.44 aed.s Y = 651100 427 87.20 87.54 87.39 6457905.86 , 651037.39 30hein 30hein 214 1630 30hein 221 87.53 215 87.02 30hein 213 87.45 87.40 87.45 216 1630 220 30hein 87.36 421 85.98 86.37 87.46 87.35 6457905.86 , 651047.97 87.21 30hein 10hein 10hein 419 10hein 211 212 1630s 210 219 10 30hein 248 418 10hein 10 1630 - 209 1630 207 86.05 208 206 2 10hein 417 10hein 86.48 420 Objekt: OÜ GPK Partnerid Litsents nr. 605 MA-k v.a. 13.09.2017 TARTU MAAKOND D MTR reg. nr. EEG000030 NÕO VALD RI NE PA R T Kastani 90 50409 Tartu LUKE KÜLA Vana-Mutike www.gpk.ee [email protected] 56 659 906 PÕLLULA KATASTRIÜKSUS 52801:001:0870 Mõõdistas: Allkiri: Kuupäev: Joonise nimi: OSALISE MAA-ALA Raido Noobel 28. juuli 2020 GEODEETILINE ALUSPLAAN Koostas: Allkiri: Kuupäev: Töö nr: Mõõtkava: Lehti: Leht: Lehekülg: Raido Noobel 30. juuli 2020 G-229-20 M 1:500 1 1 5 MÄRKUSED: NIMI ALLKIRI KUUP. MUUDAT. KIRJELDUS Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Põllula kinnistu, Luke üksikelamu Imperial Project OÜ Töö nr. Objekt kõrgused EH2000 süsteemis. Vapramäe 12 2019-50 ehitusprojekt Katastriüksuste piirid Maa-amet juuli 2020. 50411 Tartu Eesti Reg. nr. 12543622 Mõõdistusalal võib paikneda maa-aluseid kommunikatsioone. mille kohta geodeedil puudus töö teostamise ajal informatsioon. MTR reg. nr. EEP002785 Staadium Joonise nimetus EP Asendiplaan Projekt Henri Riive Tartu Formaat Skaala Joonise nr Joonis Vast. spetsialist 13.10.2020 GSPublisherVersion 0.0.100.100 Käesolev joonis on Imperial Project OÜ intellektuaalne omand. Joonise muutmine ja mitteotstarbeline kasutamine on autori loata keelatud Henri Riive Henri Riive A3 1:500 01  Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50 SISUKORD 0.1 Üldosa .......................................................................................................................... 2 1.0 ASENDIPLAAN .................................................................................................................. 3 1.1 Vastavus lähteandmetele .................................................................................................. 3 1.2 Olemasolev olukord .......................................................................................................... 3 1.3 Plaanilahendus .................................................................................................................. 3 1.4 Vertikaalplaneering .......................................................................................................... 3 1.5 Teed ja platsid ................................................................................................................... 4 1.6 Haljastus ja heakorrastus .................................................................................................. 4 1.7 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine ...................................................................... 4 1.8 Tuleohutus ........................................................................................................................ 5 1.9 Tehnilised näitajad ............................................................................................................ 5 2.0 ARHITEKTUUR ................................................................................................................. 5 2.1 Ehitise üldandmed ............................................................................................................ 5 2.2 Ehitise tehnilised näitajad ................................................................................................. 5 2.3 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................................... 6 2.4 Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted ............................ 6 2.5 Tuleohutusnõuded .......................................................................................................... 10 2.6 Energiamärgis ................................................................................................................. 12 2.7. Hoone sisearhitektuur .................................................................................................... 12 3.0 EHITUSKONSTRUKTSIOONID (TARINDID) .............................................................. 12 3.1 Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 12 3.2 Tehnilised lähteandmed .................................................................................................. 13 3.3 Koormused...................................................................................................................... 13 4.0 KÜTE JA VENTILATSIOON ........................................................................................... 13 5.0 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ..................................................................... 14 6.0 ELEKTER JA NÕRKVOOL ............................................................................................. 15 Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 1/16 Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50 0.1 Üldosa 0.1.1 Sissejuhatus Projekti eesmärgiks on rajada üksikelamu Põllula kinnistule Luke külas. Projekteerimisel on lähtutud vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustest. Hoone elueaks on kavandatud vähemalt 50 aastat. Seletuskirja koostamisel on aluseks võetud EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt. 0.1.2 Üldandmed 0.1.2.1 Hoone sihtostarve Üksikelamu 11101 0.1.2.2 Tellija andmed Tellija Rene Kildvee E-kiri [email protected] Telefon (+372) 5084068 Aadress Põllula, Luke küla, Nõo vald, Tartumaa 0.1.2.3 Kinnistu andmed Lähiaadress Põllula, Luke küla, Nõo vald, Tartumaa Katastritunnus 52801:001:0754 Sihtotstarve elamumaa 100%, 7110 m2 0.1.2.4 Projekteerija andmed Projekteerija Henri Riive, [email protected] Vastutav spetsialist Henri Riive, [email protected] Projektijuht Henri Riive, [email protected] Ettevõte Imperial Project OÜ (reg. kood 12543622) Telefon +372 52 43 142 Juriidiline aadress Vapramäe 12, Tartu Projekteerimine MTR reg. nr: EEP002785 (15.10.2013) 0.1.2.5 Ehitusgeoloogiliste uurimistööde andmed - 0.1.2.6 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed GPK Partnerid OÜ poolt, juuli 2020. koostatud maa-ala plaan, töö nr G-229-20, koordinaadid L-EST süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 0.1.2.10 Aluseks võetud õigusaktide, tehniliste kirjelduste ja eeskirjade loetelu  Hoone planeeritav eluiga vastavalt normile EPN 15.1 (EVS-EN 1990:2002) Hoonete eluiga  Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015  Majandus- ja taristuministri 17. 07 2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“  Majandus- ja taristuministri 11.12.2019 a. määrus nr 63 „Energiatõhususe miinimum- nõuded“  Eluruumidele esitatavad nõuded: Majandus- ja taristuministri 02. 07. 2015. a määrus nr. 85 Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 2/16 Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50  EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt  EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks  EVS 812-3:2018 Ehitise tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid  EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest  Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Hoone ehituse pinnasetööd  Tarindi RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedi üldnõuded. Hoone piirde- ja kandetarindid  Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded, hoone sisetööd  Maalritööde RYL 2012 Maalritööde üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid. 1.0 ASENDIPLAAN 1.1 Vastavus lähteandmetele Projekteerimisel on lähtutud vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustest. Projekteerimistingimused Nr 1911802-03685. Lisatud projektikausta. 1.2 Olemasolev olukord 1.2.1 Paiknemine Hoone paiknemisel on lähtutud PT, tellija soovidest ja olemasolevast olukorrast. Täpsemalt asendiplaanil. 1.2.2 Olemasolev hoonestus EHR-is registreeritud saunamaja/abihoone ning luba mitte vajav kuur. 1.2.3 Olemasolev reljeef Kinnistu on kaldega olemasoleva saunamaja suunas. 1.2.4 Olemasolev haljastus Kinnistul on üksikud puud, mis säilitatakse. 1.2.5 Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kõnniteed Juurdepääs krundile toimub 22184 Pangodi-Luke mõisa teelt. 1.2.6 Ehitusgeoloogia Vajadusel tellitakse EK-projekti koostamiseks 1.3 Plaanilahendus 1.3.1 Hoone(te) ja rajatis(t)e paigutuse põhjendus Lähtutud on PT toodud hoonestusalast ja olemasolevast olukorrast. 1.3.2 Ehitusetappide kirjeldus Hoone rajatakse ühes etapis. 1.4 Vertikaalplaneering 1.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 3/16 Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50 Vertikaalplaneering peab tagama vihmavee valgumise hoonest eemale. Sademevesi immutatakse krundi siseselt pinnasesse. 1.4.2 Hoone paiknemiskõrgus ±0.000 = 88.50 NB! Objektil üle täpsustada! 1.4.3 Sademevee käitlemine Sademevesi immutatakse krundi siseselt pinnasesse. 1.5 Teed ja platsid 1.5.1 Juurdesõidutee Juurdepääs krundile toimub 22184 Pangodi-Luke mõisa teelt. 1.5.2 Krundisisesed teed ja platsid Hoone ette rajatakse killustikuga kaetud tee garaažini ja peasissepääsuni. 1.5.3 Katendi konstruktsioon • sõelmed 30 mm; • killustikalus 150 mm, fr 4-16 mm; • tihendatud mineraalpinnas 1.5.4 Äärekivid Sillutiskivi plats ääristatakse madala äärekividega, et sademevesi saaks valguda murupinnasesse. 1.6 Haljastus ja heakorrastus 1.6.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Kinnistul on üksikud puud, mis säilitatakse. 1.6.2 Ehitusprojektiga ette nähtud kõrghaljastus Antud projektiga ei rajata 1.6.3 Väikevormid Antud projektiga ei rajata 1.6.4 Piire Puudub, ei rajata. 1.6.5 Väravad Puudub, ei rajata. 1.6.6 Prügikonteinerid Olmeprügi kogumiseks on ette nähtud prügikonteiner, mis asetatakse asendiplaanil märgitud asukohta. Prügi äraveo päeval peab tagama konteinerile lihtsa ligipääsu tänavalt. 1.6.7 Keskkonna- ja tervisekaitse Projekteeritud hoones ei toimu keskkonda saastavat tegevust. 1.7 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine 1.7.1 Liiklusskeem Antud projektiga ei muudeta Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 4/16 Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50 1.7.2 Liikluskorraldusvahendid - 1.7.3 Parkimise korraldamine Autode parkimine on lahendatud krundisiseselt ja garaažiga. 1.8 Tuleohutus 1.8.1 Tuletõrjepääsud Päästetehnika pääseb hoone juurde 22184 Pangodi-Luke mõisa teelt. 1.8.2 Ehitiste tulepüsivusklassid Projekteeritav hoone kuulub tuleohutusklassi TP3 ning vastab kasutusviisile I. 1.9 Tehnilised näitajad  Krundi sihtotstarve – elamumaa 100 %  Ehitisealune pind – 220,6 m2  Parklakohtade arv – min 2  Krundisiseste teede ja platside pind –sillutiskivi  Hoone tulepüsivusklass – TP 3 2.0 ARHITEKTUUR  Hoone planeeritav eluiga vastavalt normile EPN 15.1 (EVS-EN 1990:2002) Hoonete eluiga  Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015  Majandus- ja taristuministri 17. 07 2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“  Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015 a. määrus nr 58 „Energiatõhususe miinimumnõuded“  Eluruumidele esitatavad nõuded: Majandus- ja taristuministri 02. 07. 2015. a määrus nr. 85  EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt  EVS 812-3:2018 Ehitise tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid  EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest  Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Hoone ehituse pinnasetööd  Tarindi RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedi üldnõuded. Hoone piirde- ja kandetarindid  Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded, hoone sisetööd  Maalritööde RYL 2012 Maalritööde üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid. 2.1 Ehitise üldandmed Hoone gabariitmõõdud on 19,7 x 11,2 x 8,9 m (keskmisest maapinnast). 2.2 Ehitise tehnilised näitajad 2.2.1 Krundi sihtotstarve elamumaa 100%. Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 5/16 Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50 2.2.2 Ehitisealune pind 220,6 m2 2.2.4 Korruselisus Hoonel on kaks korrust 2.2.5 Hoone suletud netopind 354,2 m2 2.2.6. Hoone köetav pind 354,2 m2 2.2.7 Hoone kubatuur 1676 m3 2.2.9 Hoone eluiga Minimaalselt 50 aastat 2.2.10 Hoone üldkasutatav pind 64,6 m2 2.2.12 Hoone eluruumide pind 289,6 m2 2.3 Arhitektuurne üldlahendus 2.3.1 Asendiplaaniline idee, planeeringu piirangud Hoone asukoha valikul on lähtutud projekteerimistingimustest. 2.3.2 Hoone arenguperspektiivid Hoone rajatakse üksikelamuks. Hoone eluiga on vähemalt 50 aastat. 2.3.3 Hoone arhitektuurne üldkontseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus. Projekteeritud üksikelamu arvestab ühe pere vajadusi. Hoonel kaks korrust koos eluruumide, garaaži, tehnilise ruumiga. Arhitektuurilt sobitub hoone ümbritseva maastikuga ja säilitab olemasolevat kõrghaljastust. Hoone fassaad on kaetud laudisega. 2.4 Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted 2.4.1 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Maja sisekliima vastavalt EVS-EN 15251:2007 "Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast". Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele“. Välisõhu arvutuslikud parameetrid suvel:  Temperatuur T= +27o C  Suhteline niiskus φ = 50% Välisõhu arvutuslikud parameetrid talvel:  Temperatuur T= -26o C Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 6/16 Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50  Suhteline niiskus φ = 30% Kütte ja ventilatsiooni osa projekteerimise / ehitamisega peab olema tagatud nõuetekohane sisekliima. Täpsem lahendus vastavalt vajadusel tellitavale KV-osa projektile. 2.4.2 Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale nõudeid ei esitata. 3.4.2.1 Hoone piirdekonstruktsioonide mürapidavus Piirdekonstruktsioonide hinnanguline mürapidavus on vähemalt 40 dB. 2.4.3 Hoonesse kavandatud tehnoloogiast tulenevad nõuded - 2.4.4 Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi Hoone vundament rajatakse lintvundamendi põhimõttel õõnesplokkidest raudbetoon taldmikule. Põrandaplaadi puhul on tegemist raudbetoonkonstruktsiooniga (plaadi paksus 80-100 mm). Hoone välisseinad rajatakse Columbia kivi 240 mm plokkidest, mille õõned armeeritakse ning betoneeritakse. Vahelaed rajatakse õõnespaneelidest. Katusekandjateks on ogaplaatfermid. Piirdekonstruktsioonide hinnanguline mürapidavus on vähemalt 40 dB. 2.4.4.1 Vundamendid Hoonele rajatakse õõnesplokkidest lintvundament RB-taldmikule. Vundamendiplokkidele lisatakse 150 mm EPS 120 Perimeetersoojustust. Väliskiht viimistletakse krohvisüsteemiga. Põrandaplaat soojustatakse EPS 100 300 mm soojustusplaatidega. 2.4.4.2 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Hoone välisseinad rajatakse Columbia kivi 240 mm plokkidest, mille õõned armeeritakse ning betoneeritakse. Katusekonstruktsioon rajatakse ogaplaatfermidest, vahelaed rajatakse õõnespaneelidest. Esimese korruse põrand teostatakse monoliitsest betoonist. 2.4.4.3 Trepid Hoonesse rajatakse puittrepp esimeselt teisele korrusele pääsuks. 2.4.4.4 Põrandad pinnasel U≤0,15 W/(m2K) Põrand pinnasel  RB plaat 100 mm  Niiskustõkkekile  EPS 100 soojustusplaat 300 mm  Tihendatud liivalus ...300 mm  Pinnas 2.4.4.5 Vahelaed Vahelagi:  parkett / keraamiline plaat ca 20 mm Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 7/16 Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50  tasandusvalu koos küttetorustikuga 80 mm  sammumüratõkke plaat 50 mm  raudbetoon õõnespaneelid Pööninglagi U≤0,10 W/(m2K):  puistevill ca 500 mm  fermid  OSB-plaat  karkass  2 x kipsplaat 2.4.4.6 Katused, katuslaed Katus on kaetud siledate katusekividega U≤0,12 W/(m2K):  katusekivi  roov (vastavalt tootjale)  distantsliist (vastavalt tootjale)  difuusne aluskate  sarikad (vastavalt EK-projektile), vahel kivivill  karkass, vahel kivivill  aurutõke  karkass, vahel kivivill  kipsplaat 2.4.4.7 Välisseinad U≤0,14 W/(m2K) VS  Laudis  Tuulutusvahe  Tuuletõke  Soojustus 200 mm (vill)  Columbia kivi 240 mm  Siseviimistlus 2.4.4.8 Siseseinad Siseseinad rajatakse kergplokkidest 100/150 mm. 2.4.4.9 Avatäited, sh soojustehnilised näitajad, päikesekiirguse otsene ja kogu läbilase Akendena kasutada kolmekordse klaaspaketiga plastikaknaid (aknad paigutada soojustuse sisse):  klaaspakett U ≤ 0,6 W/(m2·K) (3 x pakett, madala emissiivsuse ehk kiirgusvõimega, argoontäidis)  klaaspaketi vaheliist - "soe serv", SGG Swisspacer/ TGI vaheprofiil  klaaspaketi g-väärtus ≥ 0,50  raami/lengi profiil U ≤ 1,2 W/(m2·K) Aknad, U ≤ 0,9 W/(m2•K) Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 8/16 Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50 Välisuksed, U ≤ 1,1 W/(m2·K) 2.4.4.10 Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid Hoone ette rajatakse kergkatus siseukse kohale. Terrass:  sügavimmutatud terrassilaudis 28 x 120 mm;  puittalad 50 x 150 mm ;  puitkonstruktsioonid (vastavalt EK-projektile) 2.4.4.10 Üldnõuded  Teostatavad tööd peavad vastama RYL2013 juhistele ja kasutatavad materjalid peavad olema varustatud tootjapoolsete sertifikaatidega (vastavusest kehtivatele normidele) ja tootja paigaldusjuhistega. Porandakatted peavad omama „CE“ margist ja vastama noutavale saasteklassile.  HÜDROISOLATSIOON. Margades ruumides tuleb enne porandaplaatide paigaldamist kanda alusporandale korralik hüdroisolatsioon. Eriti oluline on isolatsioon paigaldada korrektselt trappide (roostevabast terasest kaanega) ümbrusesse ja ruumi nurkadesse. Hüdroisolatsiooni ülespööre seinale peabolema piisava korgusega (vahemalt 10cm).  PLAATIMINE. Niiskete ja margade ruumide porandate plaatimisel tuleb kasutada veekindlat plaadikinnitussegu ning vuukimisel happe- ja veekindlat vuugisegu. Hüdroisolatsioon, veetoke, plaatimis- ja vuukimissegu peavad moodustama ühtse toimiva süsteemi. Poranda perimeetri vuukides, paisumisvuukides, ukseavas ja labiviikude ümber tuleb kasutada sanitaarsilikoon-vuugitaitemassi. Vuukide laius üldjuhul 2mm, kui siseviimistlustabelis (sisearhitektuurses projektis) ei ole ette nahtud teisiti. Keraamiliste plaatide kasutamisel tuleb alusporandate juures lahtuda 541 Sisetarindite plaatide paigaldamine ja Sisetööde RYL2013. Alusporanda tasasushalbed klass2 vastavalt RT 14-11039-et Tasasuse mootmine. Mootelaud ja kiil-meetod ning Keraamilised plaadid, plaatkatted RT 34-10763-et. Plaatimistöödel tuleb juhinduda 541 Sisetarindite plaatide paigaldamine, Sisetööde RYL2013.  PUITPORANDAD. Puitporandate puhul tuleb juhinduda jargnevatest juhenditest: 751 Puitvoodri- ja kattetöö, Sisetööde RYL2013 ja Puitsisevoodrid RT 82-10582-et. Puitporandakatete niiskusesisaldus peab olema alla 10% ning sellest tulenevalt peaksid hoone temperatuur ja ohuniiskus olema poranda paigaldamise ajal sarnased ruumi loplikele niiskus- ja temperatuuri tingimustele. Parast puitporanda paigaldamist ei tohi ruumis teostada töid, mis pohjustavad ruumi niiskusesisalduse markimisvaarset muutust. Laudporanda ja parketi paigaldamisel tuleb materjal paigaldamiskohta valmis tuua vahemalt 1- 2 paeva varem, et materjal kohaneks ruumi tingimustega. Paigaldamisel peab alusporanda, porandamaterjali ja ruumi temperatuur olema vahemikus 18- Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 9/16 Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50 22oC. Suhteline ohuniiskus peab olema vahemikus 35-65%. Alusporanda ebatasasused ei tohi ületada 2m loigul /- 2mm. Parketi paigaldamisel tuleb seintest ning teistest koht-kindlatest objektidest jatta 10-20mm suurune paisumisvahe. Paisumisvahed kaetakse porandaliistuga. Paisumisvahega tuleb arvestada ka parketiliistude ja laudade endi vahel. Laudporand paigaldatakse kiilumise teel, parkett paigaldatakse liimimise voi naelutamise teel. Selles osas tuleb jargida koiki tootja poolt esitatud sobivaid tooteid ning paigaldusjuhiseid. Sammukõla vahendamiseks tuleb parketi alla paigaldada kiht korgi/kummi segust voi korkplaadist rullmaterjali. 2.5 Tuleohutusnõuded 2.5.1 Kasutatud normdokumentide loetelu  Majandus- ja taristuministri 17. 07 2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“  30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele.“  Tuleohutuse seadus  EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus  EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded  EVS 812-3:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid 2.5.2 Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt võimalik maksimaalne hoones viibivate inimeste arv I kasutusviisi puhul ei normeerita 2.5.3 Hoone kasutusviis I kasutusviis 2.5.4 Hoone tulepüsivusklass Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP3 2.5.5 Tuleohuklass I kasutusviisi puhul tuleohuklassi ei määrata. 2.5.6 Tulekaitsetase I kasutusviisi puhul tulekaitsetaset ei määrata. 2.5.7 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused - 2.5.8 Korruste arv Hoonel on kaks korrust. 3.5.9 Põrandate klass - 2.5.10 Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse ja tulelevikuklass Üldiselt D-s2,d2 Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 10/16 Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50 2.5.11 Välisseinte pinnakihi süttivustundlikkuse klass D,d0 2.5.12 Katusekatte klass Katuse pealispinna kate on klassist Broof(t2-t4). 2.5.13 Kaablite tuletundlikus Dca-s2,d2,a2 2.5.14 Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass Hoone ei ole jagatud tuletõkkesektsioonideks. 2.5.15 Evakuatsiooniteede ja –pääsude kirjeldus Evakueerumine toimub läbi välisuste mille minimaalne laius on 900 mm, vajadusel saab evakueeruda ka akende kaudu. 2.5.16 Suitsuärastus, paiskpinnad Hoonesse ei ole ette nähtud eraldi suitsutõrje vahendeid. Suits eemaldatakse uste ja akende kaudu. 2.5.17 Tuleohutusabinõud hoones Igale korrusele peab olema paigaldatud vähemalt 1 suitsuandur. Elektrikerise ja maasoojuspumba paigaldamisel lähtuda tootja poolsest juhendist. Hoonesse rajatakse kaks korstent ning ahi ja pliit. Korsten peab ulatuma 1 m üle katuse pinna. Ahju ja pliidi kohta potsepal väljastada nõuetele vastavuse akt. Korsten peab olema terves ulatuses kontrollitav. Väljuva suitsugaaside temperatuur on suurem kui T400. Korstna ümber tuleb jätta kaugus põlevmaterjalidest vähemalt 150 mm. Lisaks paigaldada läbiviikudel vahelaest korstna välispinna ja puitkonstruktsioonide vahele 100 mm kivivillast katikud, mille kõrgus ei tohi olla üle 200 mm ning lisada väline mineraalvillast 50 mm paksune kiht, mille kõrgus on ümbritseva katuslae soojustusest 100 mm kõrgem. Kasutada kivivilla tihedusega 100 kg/m3, paakumistemperatuuriga 900° C. Oluline on jälgida, et korstna temperatuuriklass ei oleks väiksem kütteseadme väljundgaaside temperatuurist. Korstnate kõrgus katusest on vastavuses standardiga EVS 812-3:2018. Korstna paigaldus toimub vastavalt tootja ettenähtud juhistele. Tuleohutuse nõuete kohaselt on reegliks, et korsten ulatuks kas vähemalt 0,8 m katuse pinnast kõrgemale või siis ülespoole mõttelist joont, mis ühendab katuse kõrgeimast kohast 1,0 m kõrgemal asuva punkti ja räästa püsttasandis katuse kõrgeima koha kõrgusel asuva punkti. Vastavalt EVS 812-3:2018 peab uksega kolde ees olema mittepõlevast materjalist (keraamiline plaat, plekk vms.) ala, mis ulatub 100 mm kummalegi poole ukseava servast ja 400 mm kolde esiservast. Kamina paigaldamisel arvestada tootjapoolseid juhiseid. Pääs pööningule on tagatud läbi pööninguluugi, mis paikneb garaažis. Ventilatsioonisüsteem rajatakse nii, et oleks takistatud tule ja suitsu levimine ventilatsioonikanalis või ventilatsioonikanalite ja tuletõkkekonstruktsioonide läbiviikudes või soojusülekande kaudu ventilatsiooniagregaadis. Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, paigaldamisel, Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 11/16 Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50 hooldamisel, puhastamisel ja kasutamisel lähtutakse asjakohasest standardist, tehnilisest normist või tootja juhistest. Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Ühe korteriga elamus võib kasutada D tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit või lõõtstoru, välja arvatud köögi väljatõmbekanali puhul. I−V kasutusviisiga hoones, mille kõrgus on kuni 26 meetrit, peab kaabli tuletundlikkus olema vähemalt Dca-s2,d2 2.5.18 Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril Lähimad tuletõrje veevõtukoht asub Luke mõisa territooriumil, u 800 m projekteeritavast hoonest. See peab rahuldama normatiivselt veetarbimist tuletõrjeks 10 l/sek 3 tundi. Rajatakse korstnad küttekollete tarbeks. Kõrgus katusepinnast vähemalt 800 mm. Pööninguluuk rajatakse teise korruse trepihalli. 2.5.19 Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest Tuletõkkekonstruktsioone läbivate kommunikatsioonide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Ventilatsiooni, elektri- ja VK-süsteemil on tuletõkketarindist läbimineku kohtades tulekaitseklapid, tihendatud villaga. Küttetorude läbiviigud peavad olema sektsiooni läbides tihendatud sektsiooniga samaväärse tulepüsivusega EI 60. 2.6 Energiamärgis Energiamärgis on kantud koos andmetega Ehitisregistrisse. Projektikausta on lisatud kõik energiamärgisega seotud lehed ja dokumendid. Kõik tarindite U-arvud ja joonkülmasillad vastavalt energiaarvutuse lähteandmetele. 2.7. Hoone sisearhitektuur 2.7.1 Sisearhitektuurne kontseptsioon Antud eelprojektis ei käsitleta. Teostada vastavalt Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded, hoone sisetööd ja Maalritööde RYL 2012 Maalritööde üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid 3.0 EHITUSKONSTRUKTSIOONID (TARINDID) 3.1 Kasutatavad normdokumendid Konstruktiivse osa projekt koostada EVS-standardite alusel. Üldist  EVS-EN 1990:2002/A1:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. Koormused  EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.  EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 12/16 Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50 Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.  EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. Raudbetoonkonstruktsioonid  EVS-EN 1992-1-1:2007 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. Puitkonstruktsioonid  EVS-EN 1995-1-1:2007 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Kivikonstruktsioonid  EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks Vundamendid  EVS-EN 1997-1:2006 Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. 3.2 Tehnilised lähteandmed Käesolev eelprojekt Hoone vundament rajatakse lintvundamendi põhimõttel õõnesplokkidest raudbetoon taldmikule. Põrandaplaadi puhul on tegemist raudbetoonkonstruktsiooniga (plaadi paksus 100 mm). Hoone välisseinad rajatakse Columbia kivi 240 mm plokkidest, mille õõned armeeritakse ning betoneeritakse. Vahelaed rajatakse õõnespaneelidest. Katusekandjateks on fermid. 3.3 Koormused  Normatiivne kasuskoormus põrandal: 2,0 kN/m2  Normatiivne kasuskoormus vahelagedel: 2,0 kN/m2  Normatiivne lumekoormus katusel: 1,5 kN/m2 4.0 KÜTE JA VENTILATSIOON • LVI- RYL 2002, Küttesüsteemide ehitustööde üldised kvaliteedinõudmised (lühend LVI- RYL 2002). • EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine • EVS 812-3:2013+A1:2015 Ehitiste tuleohutus osa 3: Küttesüsteemid • CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon – Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine • Sotsiaalministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.“ • Eesti Standard EVS 812-2: 2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid • Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1” Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 13/16 Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50 Kütte ja ventilatsiooni lahendused vastavalt eriosade projektile. Kasutusiga kütte ja ventilatsiooniseadmetel - 20 aastat. Hoone kütmine toimub maaküttega ja soojuskandjaks on vesi, mis tsirkuleerib põrandaküttesüsteemis. Põrandaküttetorud valatakse põrandaplaadi sisse. Soojuspump asub garaažis. Hoone õhuvahetus on planeeritud lahendada mehaanilise soojatagastusega sissepuhke- väljatõmbe ventilatsiooniga. Eramu ventilatsioonisüsteemina nähakse ette soojustagastiga ventilatsioonisüsteemi, ventilatsiooniagregaadi soojustagastus on soovitavalt 85% ning ventilaatorite erivõimsus SFP on 0,8 kW/m3/s. Süsteemid on mõeldud tubadesse välisõhu sisse puhkeks ning väljatõmme lahenda läbi niiskete ruumide ning läbi köögi väljatõmbe. Otse väljatõmme peab olema köögist. Ventilatsiooni torustik paigaldatakse ripplae taha (koridorides ja märgades ruumides). Mürasummutitena kasutada soovitavalt agregaadi tootjafirma summuteid, mille toimimist ja omadusi on katsetatud kehtivate standardite või tüüpheakskiidu juhiste kohaselt. Summutusmaterjaliks on mineraalvill või muu mittepõlev materjal. Summutusmaterjali pinnakiht peab taluma kerget puhastamist. Töövõtja poolt paigaldatav mürasummuti peab tagama piisava müra summutuse hoones. Ehituse ajal tuleb ventilatsioonitorustik hoida suletuna vältimaks ehitustolmu jms. sattumist torustikku. Enne objekti üleandmist tellijale, on töövõtjal kohustus ventilatsioonitorustikud puhastada. Täpsemad lahendused vastavalt KV osa projektile. 5.0 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa projekteerimise aluseks on normid ja standardid: EVS 835:2014 Hoone veevärk EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon EVS 848:2013, Väliskanalisatsioonivõrk EVS 921:2014, veevarustuse välisvõrk Plasttorude paigaldusjuhend RIL 77-2002 Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded; I osa Hoone veevarustuse on lahendatud krundil paikneva olemasoleva kaevuga. Hoonesisese vee- ja kanalisatsiooni kohta koostatakse vajadusel eraldi projektdokumentatsioon vastavalt EV kehtivatele seadustele ja normidele. Kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva septik-süsteemi abil. Sademevesi juhitakse kinnistu siseselt pinnassese. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hinnatav eluiga vähemalt 50 aastat. Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 14/16 Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50 Täpsemad lahendused vastavalt VK-osa projektile. 6.0 ELEKTER JA NÕRKVOOL EVS-HD 60364-5-51:2009. Elektriseadmete valik ja paigaldamine. EVS-EN 61140;2006 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele, EVS-HD 60364-5-54:2011. Madalpingelised elektripaigaldised, osa 5-54. Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid. EVS-HD 60364-4-41:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest EVS-IEC 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest. EVS-IEC 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse. EVS-EN 50110-1:2005 Elektripaigaldiste käit EVS-EN 60529:2001 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-koodid) Seadme ohutuse seadus Elektripaigaldise montaaž tuleb teostada kvalifitseeritud, litsentsi omava elektripersonali poolt. Tööd tuleb teostada vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normatiividele ja seadustele ning kinni pidada töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektrisüsteemi hinnatav eluiga vähemalt 30 aastat. Valgustid, lülitid ja pistikupesad valitakse arvestades ruumi iseloomu. Lülitid ja pistikupesad nähakse ette paigaldada süvistatult ning kõik pistikupesad on kaitsekontaktiga. Kaitse otsepuute eest tagatakse pingestatud osade isoleerimise teel ning lisakaitse rikkevoolu kaitselülitite abil. Isolatsioon peab takistama pingestatud osade igasugust puudutamist. Jaotuskeskused on varustatud ülepingekaitsmetega vastavalt standardi nõuetele, keskused peavad olema lukustatavad. Keskuste ees peab olema vaba teenindusruumi min 1,5 m, keskused paigaldatakse selliselt, et uks avaneks vähemalt 120 kraadi. Maanduskontaktiga pistikupesade klass on 16A, 250 VAC. Niisketes ruumides ette näha pritsmekindlad (IP44) pistikupesad. Kolmefaasiliste pistikupesade ja pistikute kaitsetase peab olema vähemalt IP 34 sisepaigaldusel. Pistikupesade paigalduskõrgus üldiselt põrandast 200 mm. Pistikupesade ahela puhul kasutada mitte väiksema kui 2,5 mm2 ristlõikepindalaga vaskjuhte. Magistraalkaabeldus ning valgustuse, pistikupesade ja jõuseadmete grupiliinid teostada XPJ kaablitega. Installatsioon teostada süvistatult installatsioonitorus, ripplae taga peavad kaablid olema kinnitatud seintele või lakke. Niisketes ja tuleohtlikes ruumides kasutada IP44 kaitseastmega lüliteid. Lülitite paigalduskõrgus 1,0 m. Valgustite tüüp, võimsus, kaitsetase, kaitseklass jms. peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud müügiks EL maades ning omama vastavusmärki Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 15/16 Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt / eelprojekt /Vastutav spetsialist: Henri Riive/ Imperial Project OÜ töö nr 2019-50 (CE). Kasutatavad lahenduslampidega valgustid peavad olema kompenseeritud. Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ja infrapuna andureid, välisvalgustuse juhtimiseks hämarlülitit (ette näha hoone sissepääsu esist lähiala ning maja aadressinumbri valgustamist). Nõrkvoolu ja elektripaigaldise süsteemid vastavalt eriosa projektile. Vastutav spetsialist: Henri Riive Põllula kinnistu, Luke küla, Nõo vald/ 28.09.2020 / Staadium : eelprojekt 16/16  Nõo Vallavalitsus Teie 15.10.2020 menetlus nr 233193 [email protected] Voika 23 Meie 27.10.2020 nr 15-2/20/48019-2 Nõo alevik, Nõo vald, 61601, Tartu maakond Luke küla Põllula kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Nõo valla Luke küla Põllula kinnistu (katastritunnus 52801:001:0754) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 233193). Kinnistu asub riigitee nr 22184 Pangodi-Luke mõis km 3,62-3,72 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Põllula kinnistu üksikelamu ehitusprojekt (Imperial Projekt OÜ, töö nr 2019-50). Meiega ei ole projekti koostamisel koostööd tehtud. Kinnistule on omavoliliselt rajatud juurdepääs riigitee km 3,63. Ajalooline juurdepääs km 3,68 on likvideeritud. 23.10.2020 foto 23.10.2020 foto km 3,63 juurdepääs km 3,68 likvideeritud juurdepääs Tänasel päeval on rajamisel piirdead. Projekti asendiplaanil on näidatud kolmas juurdepääs, mis ei seostu olemasoleva olukorraga. Uue juurdepääsu rajamine asendiplaanil kajastatud asukohas on normidega vastuolus ning seetõttu peame vajalikuks seadustada km 3,63 omavoliliselt rajatud ristumiskoht. Ristumiskoha seadustamise eelduseks on teeprojekt, mille nõuded on esitatud kirja lisas 1. Hoonele ehitusloa saamise eelduseks on, et huvitatud isik on sõlminud meiega lepingu ristumiskoha ehitamiseks vastavalt kooskõlastatud teeprojektile. Arvestades asjaolu, et meil ei ole olnud võimalik projekti koostamiseks nõudeid esitada, esitame järgnevad nõuded hoone ehitusprojekti täiendamiseks. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  1. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema aktuaalne ja mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida, st kajastama kõiki riigitee kaitsevööndis asuvaid ehitisi ja rajatisi (sh juurdepääsud, piirdeaiad, tehnovõrgud, haljastus vmt). 2. Kanda joonistele ehitiste (hooned, rajatised, piirdeaed, vms) kaugus riigitee katte servast. 3. Juurdepääs kavandada riigitee km 3,63 olemasoleva ristumiskoha kaudu. Jooniselt eemaldada või näidata likvideeritavana kõik ülejäänud juurdepääsud. 4. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. Projektis kirjeldada, kuidas on lahendatud kinnistusisene liiklus ja parkimine. Parkimine tuleb lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha. 5. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigitee külgnähtavus ning vaba ruumi nõue vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7, tabelid 2.14 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav. 6. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. 7. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. 8. Projekti asendiplaanil kajastada seadustatav ristumiskoht, selle nähtavuskolmnurgad. Kajastada ka riigitee külgnähtavuse (16m) ning vaba ruumi (2,8m) laius vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7, tabelid 2.14 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav. Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 44 p-d 1 ja 3, § 70 lg 2 p 1,2 ja lg 3, § 71 lg-d 1 ja 2 ja 99 lg 3 alusel jätame ehitusloa kooskõlastamata. Palume projekti korrigeerida vastavalt ülaltoodud märkustele ning esitada materjalid uuesti Maanteeametile kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond 2 (3) Lisad: 1. Ristumiskoha projekti nõuded 2. POLLULA_EP_AR-3-01_v02_seletuskiri 3. POLLULA_EP_AR-4-01_asend Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 3 (3)  Lisa 1. Ristumiskoha projekti nõuded Tartu maakonna Nõo valla Luke küla Põllula kinnistule (katastritunnus 52801:001:0754) on riigitee nr 22184 km 3,63 omavoliliselt rajatud ristumiskoht. Ristumiskoha seadustamiseks on vajalik koostada projekt. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Maanteeamet nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks: 1. Ristumiskoht projekteerida km 3,63 olemasolevasse asukohta. 2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). 5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projektis kirjeldada ristumiskoha asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga: 6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 6.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha asukohal. 6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 6.4. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. 6.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 7. Projekti koostamisel arvestada riigiteel 2019 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 97 autot/ööp, kehtiva kiiruspiiranguga 90 km/h ja projekteerimise lähtetasemega rahuldav. 8. Lähtuda Maanteeameti tüüpjoonisest I. Vajadusel määrata ristumiskoha pöörderaadiused lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). 9. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded määrata vastavalt alltoodud joonisele.  Joonis 1. Ristumiskoha pikikalded. 10. Ristumiskoha katteks projekteerida kruus. Elamute puhul soovitame kasutada juhendit “Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele.“ 11. Ristumiskoht ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee katetelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt (kinnistu või katastriüksus). 12. Ristumiskohal tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 13. Ristumiskoha pöörderaadiused kontrollida liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi sõiduki pöördekoridoridega. 14. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 15. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Ristumiskoha ehitamisel taastada riigitee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega. 16. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele (näiteks looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud, maaparandusehitised), kelle poolt esitatud piirangud võivad mõjutada ristumiskoha asukohta. 17. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta. 18. Ristumiskoha projekteerimise ja ehitamise teostamise kulud kannab huvitatud isik. 19. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. 20. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks ja ristumiskoha ehitamise lepingu sõlmimiseks [email protected]. Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. 2 (2)