Järve põik 6a detailplaneeringu kooskõlastamine

ASSAKU ALEVIK JÄRVE PÕIK 6A DETAILPLANEERING JÄRVE PÕIK 6A ASSAKU ALEVIK RAE VALD HARJUMAA TÖÖ NR: 29-2019 STAADIUM: DP TELLIJA: RAE VALD, registrikood 75026106 ESINDAJA: MADIS SARIK Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harju- maa; telefon: 6056750, e-post: [email protected] HUVITATUD ISIK: RAIGO KÕIV,isikukood 38204166017 JÄRVE PÕIK 6A, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa; telefon: 5620 8251, e-post: [email protected] KOOSTAS: ERMO PAIS ARHITEKT: ANDREI PLESKATšJOV PROJEKTEERIJA: Registrikood: 12307175, MTR: EEP002936 Järve põik 2c, Assaku alevik, 75301 Rae vald Tel: +372 52 033 89 [email protected], www.e-majaprojekt.eu, Tallinn, 07.07.2020 Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Assaku alevik Järve põik 6a detailplaneering Projekti staadium: DP, Kuupäev 07.07.2020, Töö nr. 29-2019 Aadress: Järve põik 6a, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa SISUKORD Seletuskiri I Üldosa 1.1. Lähteandmed 4 1.2. Detailplaneeringu üldeesmärgid 4 II Olemasolev olukord 2.1. Asukoht, kontaktala ja asendiplaan 5 2.2. Keskkonnatingimused 6 2.3. Veevarustus ja kanalisatsioon 6 2.4. Elektrivarustus 6 2.5. Sidevarustus 6 2.6. Soojavarustus 6 2.7. Sademevee ärajuhtimine 6 2.8. Õhu saaste 6 2.9. Müra 6 III Planeerimislahendus 3.1. Asendiplaaniline lahendus 7 3.2. Arhitektuuri nõuded 7 3.3. Haljastus, heakord, keskkonnakaitse 8 3.4. Teed ja liikluskorraldus 12 3.5. Tuleohutusnõuded 12 3.6. Kuritegevuse ennetamine 13 3.7. Planeeringu elluviimise tegevuskava 14 IV Insener-tehniline lahendus 4.1. Veevarustus ja kanalisatsioon 15 4.2. Elektrivarustus 15 4.3. Sidevarustus 16 4.4. Soojavarustus 16 4.5. Sademevesi, drenaaž ja vertikaalplaneering 16 V Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringuga 2 | 16 Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Assaku alevik Järve põik 6a detailplaneering Projekti staadium: DP, Kuupäev 07.07.2020, Töö nr. 29-2019 Aadress: Järve põik 6a, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa VI Joonised OÜ Geokulgur poolt koostatud topo-geodeetiline alusplaan (töö nr 05-11-19) M 1:500 DP-01 Situatsiooniskeem DP-02 Kontaktvööndi skeem DP-03 Tugiplaan M 1:500 DP-04 Põhijoonis M 1:500 DP-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:50 DP-06 Illustratiivne joonis 3D VII Detailplaneeringu koostamise lähteandmed 1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks 2. Assaku alevik Järve põik 6a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise alga- tamine ning lähteseisukohtade kinnitamine 07. juuli 2020 nr 910 3. Leping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ja detailplaneeringu kohase taristu väljaehitamiseks 4. Ajalehtede väljavõtted 5. Rae valla üldplaneeringu seletuskirja väljavõte Rae valla üldplaneeringu joonise väljavõte 6. Elveso AS poolt väljastatud liitumisleping 7. Elektrilevi OÜ poolt väljastatud liitumisleping 8. Starman AS poolt väljastatud liitumisleping 9. Eesti Keskkonnateenused AS poolt väljastatud liitumisleping 10. Fotod planeeringualast VIII Kooskõlastused ametkondadega Kooskõlastuste koondtabel Kooskõlastatud joonised 3 | 16 Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Assaku alevik Järve põik 6a detailplaneering Projekti staadium: DP, Kuupäev 07.07.2020, Töö nr. 29-2019 Aadress: Järve põik 6a, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa I ÜLDOSA 1.1. LÄHTEANDMED Antud planeeringu koostamisel on aluseks võetud:  Rae valla üldplaneering (21.05.2013.a.)  Rae valla ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendami- se kava aastateks 2017-2028.a.  Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaaliselt teostavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord“.  Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“  Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ Geokulgur poolt koostatud topo- geodeetilist alusplaani (töö nr 05-11-19)  Võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilised liitumislepingud Arvestatud on tellija soovidega ning kehtiva seadusandluse ja normidega. Detailplaneering on koostatud vastavalt planeerimisseaduses sätestatud nõuetele. Antud planeeringu eesmärgiks on kehtiva detailplaneeringu järgse ehitusala suurendami- ne, et oleks võimalik abihoone juurdeehituse seadustamine. Lisaks on plaanis kinnistule ehitada veel 1 abihoone. 1.2. DETAILPLANEERINGU ÜLDEESMÄRGID  Kruntide ehitusõiguse määramine  Arhitektuurinõuete seadmine  Haljastuse ja heakorra lahendamine  Servituutide vajaduse määramine  Tehnovõrkude lahendamine  Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine  Sademevee äravoolu lahendamine  Tuleohutusnõuete tagamine 4 | 16 Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Assaku alevik Järve põik 6a detailplaneering Projekti staadium: DP, Kuupäev 07.07.2020, Töö nr. 29-2019 Aadress: Järve põik 6a, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa II OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. ASUKOHT, KONTAKTALA JA ASENDIPLAAN Asukoht Planeeringuala asub Harju maakonnas, Rae vallas, Assaku alevikus, Järve põik 6a kinnis- tul. Kinnistu andmed: Järve põik 6a- katastritunnuseks on 65301:001:3100, pindala on 2609 m² ning sihtotstar- ve on 100% elamumaa. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,3 ha. Kontaktala Assaku alevik jääb Jüri- ja Peetri aleviku vahele. Tallinn- Tartu- Võru – Luhamaa tee äärde on koondunud äri- ning tootmistegevused. Elamualad on pigem magistraalteedest eemal. Alevik paikneb logistiliselt soodsal positsioonil Tallinna linna suhtes. Lähedal asub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tallinna ringtee. Ühtlasi on maanteeühen- dus soodne ka kaugemate Eesti piirkondadega. Kinnistu on ümbritsetud elamumaadega. Lääne poole jäävad suuremad maatulundus- maad, millest varem või hiljem moodustatakse elamumaad. Kinnistu paikneb Rae üldpla- neeringu järgi elamumaade alas. Olemasolev ja kavandatav tegevus vastab seega üldpla- neeringu põhimõtetele. Planeeringuala paikneb tihedama asustusega piirkonnas. Kontak- talas on enamus elamumaade suurused ca 2000 m². Kontaktalas on hoonete katusekalded 0-50 kraadi (esineb kelp-, viil- ning lamekatust). Uusehitised ning vanemad hooned moo- dustavad antud piirkonnas 50/50%. Fassaadimaterjalidena domineerivad krohv, tellis ning puit. 11333 Veski teed mööda põhja poole sõites pääseb Tallinn- Tartu- Võru – Luhamaa teele ning 11330 Järveküla- Jüri teele. Lähim alaline bussipeatus asub 1106 Assaku teel ca 0,45 km kaugusel. Transport toimub mööda eelnevalt nimetatud põhiteid. Järveküla kool asub planeeringualast ca 1,5 km kaugusel. Lähim lasteaed on Assaku lasteaed, mis asub ca 1,2 km kaugusel. Suurim toidupood antud piirkonnas on Peetri Selver, mis asub pla- neeringualast ca 3,5 km kaugusel. Assaku alevikus on tehnovõrgud enamjaolt väljaehita- tud (planeeringualal vahetus läheduses on olemas elekter, side, vesi ja kanalisatsioon). Juurdepääsuteed on asfalteeritud. Asendiplaan Juurdepääs kinnistule on tagatud 11333 Veski teelt ning läbi Järve põik 6 kinnistu. Ehitis- registi andmetel on Järve põik 6a kinnistu hoonestatud: Üksikelamu- ehitisregistri kood 120687754 Abihoone- ehitisregistri kood 120690388 Abihoone külge ehitatud kuur (antud hoone seadustatakse ehitusloaga). 5 | 16 Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Assaku alevik Järve põik 6a detailplaneering Projekti staadium: DP, Kuupäev 07.07.2020, Töö nr. 29-2019 Aadress: Järve põik 6a, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa 2.2. KESKKONNATINGIMUSED Kinnistud on kaetud puude ja madalhaljastusega. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tu- leb säilitada võimalikukult suures mahus. Täpne kõrg- ja madalhaljastuse säilitamine ning likvideerimine toimub projekteeritavate hoonete ehitusprojektis. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürata- seme mõõtmise meetodid tagada vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 42 (Vastu võetud 04.03.2002). Kuna planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal, siis üheks oluliseks kaitsmise meetodiks on ÜVK trassidega liitumine. 2.3. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktid asuvad 11333 Veski teel. Olemasolevat lahendust ei muudeta. 2.4. ELEKTRIVARUSTUS Liitumiskilp asub kinnistul madalpinge õhukaabli masti küljes (vt. jooniselt DP-05). Olemasolevat lahendust ei muudeta. 2.5. SIDEVARUSTUS Sidevarustus kaabliga puudub. Hoonete sidevarustus on lahendatud ruuteriga läbi õhu. 2.6. SOOJAVARUSTUS Lokaal ja kohtküte. 2.7. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Sademevesi hajutatakse kinnistu siseselt haljasalal ning juhitakse kinnistut ümbritsevates- se kraavidesse. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevan- dus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. 2.8. ÕHU SAASTE Õhusaaste allikateks on liikuvtranspordist ning läheduses asuvate hoonete kütmisest põh- justatud õhu saaste. 2.9. MÜRA Piirkonna ainsaks märkimisväärseks müraallikaks on liiklusvahenditest põhjustatud müra Tallinn- Tartu- Võru – Luhamaa- ning 11333 Veski teel. Maa-ameti geoportaali Müra- kaardi järgi on tegemist mürarikka piirkonnaga. 6 | 16 Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Assaku alevik Järve põik 6a detailplaneering Projekti staadium: DP, Kuupäev 07.07.2020, Töö nr. 29-2019 Aadress: Järve põik 6a, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa III PLANEERIMISLAHENDUS 3.1. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Käsitletav planeeringuala koosneb ühest krundist: Krunt 1- Planeeritud sihtotstarve on 100% elamumaa. Krundi suuruseks on 2609 m², millele võib rajada üksikelamu ja 2 abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku 391 m². Luba- tud täisehituse % on 15% krundi pinnast. Ehitusala on näidatud detailplaneeringu põhi- joonisel. 3.2. ARHITEKTUURI NÕUDED Krunt 1 - Hoonete paigutus: üksikelamu abihoone asukoht on näidatud joonisel DP-04. Lisaks on võimalik ehitada krundile veel 1 abihoone. Üksikelamu suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8m. Üksikelamu max. korruselisus on 2. Abihoone max. korruselisus on 1. Abihoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 5m. Abihoonete ehitisealune pind kokku max. 80 m². Abihoonete (ka alla 20 m²) ehitamisel väljapoole hoonestusala tuleb kooskõlastada naab- riga ning tagada tuleohutus. Katuseharja suund: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Fassaadimaterjalid: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone. Akt- sendi andmiseks või eristuva lahenduse loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või tume- daid värvitoone. Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale ning ümarpalgi kasutust. Katusekalde valikul järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun ja tumepunane). Soovituslik sokli kõrgus on 40 cm maapinnast. Lubatud piirded: puidust lattaed, tellistest laotud aed, kinnistute vahel võib olla võrkpiire. Maksimaalne piirdeaia kõrgus maapinnast võib olla 1,5m. Väravad ei tohi avaneda täna- vamaale. Piirete lahendus peab sobituma olemasolevatega ning kavandatava hoone arhitektuuriga. Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Abihoone lahendus peab sobima elamu arhitektuuriga. Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõ- lastada valla arhitektiga. Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“) ning arvestada aastaks 2020 kehtima hakkava liginullenergiahoone projekteerimisnormidega. Lisaks tuleb hooned projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ja vastavalt standardile EVS 7 | 16 Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Assaku alevik Järve põik 6a detailplaneering Projekti staadium: DP, Kuupäev 07.07.2020, Töö nr. 29-2019 Aadress: Järve põik 6a, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid. 3.3. HALJASTUS JA HEAKORD, KESKKONNAKAITSE Haljastus Kõrghaljastuse planeerimisel lähtuda kõrghaljastuse mürakaitselisest ja puhverdavast mõ- just. Soovitav on säilitada olemasolev kõrghaljastus krundi sõiduteede poolses osas. Ehit- iste ja kommunikatsioonide projekteerimisel lähtuda olemasolevast kõrghaljastusest ja selle säilitamise vajadusest. Vajadusel puude eemaldamisel arvestada asjaoluga, et metsa- tingimustes kasvanud puud on kohastunud kasvama grupis, mitte üksikult. See tingib puude mahavõtmise suuremate gruppidena, mitte üksikult. Üksikuna kasvama jäetud puud võivad kergesti tuule käes murduda. Krunt 1 on kaetud puude ja madalhaljastusega. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tuleb säilitada võimalikukult suures mahus. Täpne kõrg- ja madalhaljastuse säilitamine ning likvideerimine toimub projekteeritavate hoonete ehitusprojektis. Iga likvideeritava puu kohta tuleb ette näha asendusistikud. Krundi iga 300 m² kohta tuleb istutada vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on min. 6m. Enne ehitustegevuse algust on vajalik teostada inventeerimine ehk dendoloogiline hinnang (dendroloogi poolt), selgitamaks välja, mis arv ja mis liiki puud kinnistutel kasvavad ning millised puud tuleb lähtuvalt väärtusklassist säilitada ja millised ning mis arv puid läheb raiumisele. Nimetatud dokumentsioon tuleb siis lisada ehitusloa taotlemisel projekti koosseisu. Müra Alus: Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511); Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71, Välisõhus leviva müra normtase- med ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid Hoonete omanik või valdaja on kohustatud tagama müranormide täitmise arvestades olemasolevaid ja projekteeritud või projekteeritavaid teid. Piirkonna ainsaks märkimisväärseks müraallikaks on liiklusvahenditest põhjustatud müra Tallinn- Tartu- Võru – Luhamaa teel ning 11333 Veski teel. Maa-ameti geoportaali Mü- rakaardi järgi on tegemist mürarikka keskkonnaga. Vastavalt määrusele tuleb II kategoo- ria ala (II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maaalad, rohealad) puhul tagada, et müratase ei ületa sihtväärtust. II kategooria alal on lubatud päevane liiklusmüra sihtväärtus 55dB ja öine liiklusmüra 50dB. Soovitus- likult paigaldada tee poolsetele kinnistu piiridele tihe hekk. Lisaks on Tallinn- Tartu- Võ- ru – Luhamaa tee äärde paigaldatud müratõkkesein. Riigimaantee omanik ei võta endale kohustusi plaeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 8 | 16 Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Assaku alevik Järve põik 6a detailplaneering Projekti staadium: DP, Kuupäev 07.07.2020, Töö nr. 29-2019 Aadress: Järve põik 6a, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa Õhu saaste Õhusaaste allikateks on liikuvtranspordist ning hoonete kütmisest põhjustatud õhu saaste. Soovitatav on vältida hoonete kütmisel kivisöe kasutamist. Koha peal seisva auto mootor tuleks välja lülitada. Jäätmekäitlus Hoonetele on ette nähtud prügikonteinerid, kuhu paigutatakse sorteeritud prügi liigiti ning mis peavad olema sulguva kaanega. Soovitavalt varjata konteiner haljastuse abil, et see jääks varjatuks nii elanikele kui külastajatele. Prügikonteinerite tühjendamise ja jäät- mete äraveo eest vastutab hoone haldaja. Jäätmete käitlemisel juhinduda jäätmeseadusest ja Rae vallas kehtivatest vastavatest määrustest. Prügikonteinerid peavad paiknema naa- berkinnistust vähemalt 3m kaugusel, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti. Valgustus Hooned ja krundisisesed jalgteed on soovitatav varustada õuevalgustitega. 11333 Veski teel on olemasolev tänavavalgustus. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering Rae valla kontekstis olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Strateegiline valik ala kasutamiseks elamualana on juba tehtud üldplaneeringu koostamise ajal. Algatatav detailplaneering võimaldab viia selle varasema strateegilise valiku ellu. Ala on elamuehituseks sobilik, sest alal puuduvad olulised ehituslikud piirangud, väärtuslik kõrghaljastus ja see asub olemasolevate elamute läheduses. Keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks Käesoleva planeeringu elluviimisel tuleb täita järgmiseid keskkonnatingimusi:  Ehitustööde ajal tuleb arvestada, et naabruses asuvad elamud. Seetõttu tuleb ar- vesse võtta öösel kehtivaid rangemaid müranorme ja vältida müra põhjustavaid töid kella 21.00 ja 8.00 vahelisel ajal, mil see häiriks kõige enam naabreid. Nii ehitamise ajal kui ka hoonete projekteerimisel ja kasutamisel kuuluvad arvestami- sele müra piirtasemed, mida reguleerib Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Samuti tuleb hoonete projekteerimisel raken- dada Eesti standard EVS 84-2:2003 ,,Hoonete heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü- ra eest.” nõudeid ning tagada, et siseruumides ei ületata sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 § 6 sätestatud müra normtasemeid.  Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehi- tusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkesta- mise abinõud;  Pärast uusehitise valmimist tuleb krunt heakorrastada, rajada kõrg- ja madalhal- jastus (hoovimuru, ilutaimed, puud); 9 | 16 Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Assaku alevik Järve põik 6a detailplaneering Projekti staadium: DP, Kuupäev 07.07.2020, Töö nr. 29-2019 Aadress: Järve põik 6a, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa  Säästva arengu põhimõtete järgimise ning keskkonnasõbralike lahenduste kasu- tamise eesmärgil ei ole planeeritud elamute kütmiseks lubatud kivisöekütte kasu- tamine; rajatavaid hooneid hakatakse kütma pellet-, maa- või elektriküttega, mida vajadusel kombineeritakse kaminate ja pliitidega. Alal soovitakse kasutada pas- siivkütet ja energiatõhusaid ehituslikke konstruktsioone. Maaküte rajamisel tuleb arvestada, et horisontaalselt rajatav torustik peab olema kinnistu piirist ja kraavist 2m kaugusel. Maakütte kontuuri täpne lahendus ja paigutus lahendatakse hoone ehitusloa projektis. Samuti peab arvestama, et soojuspuurauk tuleb rajada vasta- valt ehitusseadustiku § 124 nõuetele ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puur- kaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha koos- kõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puuri- mispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkae- vu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“.  Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel tuleb lahendada vastavuses jäätmesea- duses toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja sõlmida prügi regulaarse äraveo leping (sagedusega vähemalt üks kord kuus) keh- tivat jäätmeluba omava firma poolt – vastava lepingu olemasolu on hoonele kasu- tusloa saamise eelduseks;  Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Rae Vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemi- se vältimiseks nende tekkekohas ja organiseerima liigiti kogutud jäätmete (sh ehitusaegsete ehitusjäätmete) viimise selleks ettenähtud mahutitesse või vallava- litsuse poolt määratud kogumispunktidesse (sh ohtlike jäätmete kogumispunkti). Ohtlikud jäätmed ja ehitusjäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Jäätmesea- dust ning Rae valla heakorra- ja jäätmehoolduseeskirja järgides on tagatud kesk- konnahäiringute mitteesinemine planeeritaval maa-alal;  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord teostada vastavalt „Rae valla jäät- mehoolduseeskiri“ § 28 lg 3 punktides 1-4 nõuetele;  Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise hoonete kasutamise ja liiklusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnami- nistri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra- taseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutu- sega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra ja vibrat- siooni piirväärtusi; 10 | 16 Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Assaku alevik Järve põik 6a detailplaneering Projekti staadium: DP, Kuupäev 07.07.2020, Töö nr. 29-2019 Aadress: Järve põik 6a, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa  Tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtu- sed, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.  Kui on vaja rajada kraave, tuleb need rajada nii, et need kaitseks naabreid üle piiri valguva sademevee eest. Kraave tuleb edaspidi perioodiliselt puhastada. Kraavi- pervede korrashoiu eest oma krundil ja sellega piirneval alal vastutav krundi omanik. Kraave on keelatud rajada, sulgeda või panna torusse ilma Rae Vallava- litsuse kirjaliku loata;  Vastavalt Harjumaa radooniriski kaardile asub kinnistu normaalse radoonisisaldu- sega alas 30-50 kBq/m³. Eraldi radoonitõkke meetmeid ei ole vaja rakendada. Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Li- saks nõuetele vastav ventilatsioon. Selliselt on võimalik tagada normidele vastav radoonitase hoones.  Kõigi eeltoodud keskkonnatingimuste ja planeeringuga kehtestatavate nõuete täitmisel käesoleva detailplaneeringu elluviimine eeldatavalt olulist mõju kaasa ei too. Siiski muudab ala arendamine piirkonna üldilmet ja loob naabruses elavatele elanikele teistsuguse keskkonna. Vältimaks ebameeldivusi naabritele tuleb ala arendamise alustamisest, ja müra tekitavatest ehitustöödest naaberkruntidel oleva- te elamute läheduses naabreid teavitada. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed Avariiohtlikku olukorda on võimalik vältida vaadeldava ala korrashoiuga ja planeeringus kavandatud tegevuse elluviimisega:  teede planeeringujärgne ja õigeaegne rajamine, territooriumi korrashoid, mille ra- kendumisel on territooriumi eri osadele juurdepääs tagatud:  lahendatud on tuletõrjeveevarustus – planeeringuala vahetus läheduses on olema- solev hüdrant, mille kaugus planeeringualast on ca 18 m.  liiklusohutuse tagavad väljaehitatud juurdepääsuteed  normatiivsete parkimiskohtade väljaehitamine  radooniriski ennetamine. Kasutusele võetavad meetmed peavad olema nii tehnili- selt kui majanduslikult teostatavad.  vältida tuleb võimalikke ehitusaegseid avariiohlikke olukordi:  arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida ma- sinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev korista- mine;  vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süs- teem (kaasarvatud vajalike san-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele). 11 | 16 Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Assaku alevik Järve põik 6a detailplaneering Projekti staadium: DP, Kuupäev 07.07.2020, Töö nr. 29-2019 Aadress: Järve põik 6a, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa  Mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru jm.), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete ladustamispai- ka.  maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis omakorda võib põhjustada täiendavaid sotsiaalseid konflikte, so. ohustada naa- beraladel elavate inimeste heaolu (müra), vara jm.  oluline osa on järelvalvel ja koostööl erinevate osapoolte vahel. 3.4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUS 11333 Veski teed mööda põhja poole sõites pääseb Tallinn- Tartu- Võru – Luhamaa teele ning 11330 Järveküla- Jüri teele. Lähim alaline bussipeatus asub 1106 Assaku teel ca 0,45 km kaugusel. Transport toimub mööda eelnevalt nimetatud põhiteid. Järveküla kool asub planeeringualast ca 1,5 km kaugusel. Lähim lasteaed on Assaku lasteaed, mis asub ca 1,2 km kaugusel. Suurim toidupood antud piirkonnas on Peetri Selver, mis asub planeeringualast ca 3,5 km kaugusel. Assaku alevikus on tehnovõrgud enamjaolt väljaehitatud (planeeringualal vahetus läheduses on olemas elekter, side, vesi ja kanalisatsioon). Juurdepääsuteed on asfalteeritud ning olemasolevat lahendust ei muudeta. Kinnistute parkimisala kaetakse kivisillutisega. Riigitee nr 11333 Veski tee kaitsevöönd on 10m äärmise sõiduraja välimisest servast. Parkimine toimub omal krundil ning ette on nähtud 3 parkimiskohta ühe elamuühiku koh- ta (vastavalt EVS 843 Linnatänavad). Vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 on joonisel DP-01 ära näidatud nähtavuskolmnurgad. Vastavalt antud normile on vasak nähtavuskolmnurk 140m (rahuldav) ning parem nähtavuskolmnurk 177m (hea). Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt. 3.5. TULEOHUTUSNÕUDED Alus Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Nõuded ehitusprojektile, Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (vastu võetud 30.03.2017 nr 17). 12 | 16 Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Assaku alevik Järve põik 6a detailplaneering Projekti staadium: DP, Kuupäev 07.07.2020, Töö nr. 29-2019 Aadress: Järve põik 6a, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded. EVS 812-6:2012+A1+A2 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus. Planeeringuala Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on tuldkartev e. TP-3. Hoonestusala kõige väiksem vahemaa peab olema 8m. Lähim hoone naaberkinnistul on 35m kaugusel (vt. joonis DP- 01). Hooneväliseks tulekustutuseks vajalik kustutusvesi saadakse olemasolevast hüdrandist (asukohta vt. jooniselt DP-01). Hüdrandi kaugus planeeringualast on ca 18 m. Vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 peab tuletõrje veevõtukohtade (hüdrantide) vahe- maa olema maksimaalselt 200 m arvestusega, et kõik hooned ja rajatised ei tohi jääda kaugemale kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast; kuni kahekorruselise elamu- piirkonna eluhooneni võib vahemaa olla kuni 150 m. Täiendavate tuletõrjeveemahutite vajadus määratakse kooskõlas Põhja-Eesti päästekeskusega konkreetsete ehitusprojekti- dega. Tuleohutusabinõude projekteerimisel võtta aluseks kehtivad projekteerimisnormid. 3.6. KURITEGEVUSE ENNETAMINE Teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, muutes kuriteo sooritamise võimalusi rajatud keskkonnas. Planeeringus on arvestatud Eesti Standardikeskuses välja töötatud kuritegevuse ennetamise standardiga. *Autode parkimine hoonete ees tõstavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega autodega seotud probleeme. *Tagumiste juurdepääsude, samuti umbsoppide vältimine krundi kujunduses vähendab sissemurdmiste riski. *Turvauste ja -suluste kasutamine vähendab sissemurdmiste riski. *Elava kasutusega ala vähendab kuriteohirmu. *Läbipääsu tõkestamine piirete rajamise näol vähendab soovimatute isikute viibimist krundil. Piirdeaed annab ka võimaluse valvekoera pidamiseks aia sees. *Planeering, arhitektuur ja suunaviidad annavad inimestele tunde, et nad on piirkonnas teretulnud, suurendavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega kuriteohir- mu. *Atraktiivne kujundus, materjal ja värvid vähendavad kuriteohirmu ja vandalismiaktide ning grafiti ohtu, *Korrashoid vähendab kuriteohirmu. *Jälgitavus vähendab kuriteohirmu. Väga tõhus on toimiv naabrivalve. 13 | 16 Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Assaku alevik Järve põik 6a detailplaneering Projekti staadium: DP, Kuupäev 07.07.2020, Töö nr. 29-2019 Aadress: Järve põik 6a, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa 3.7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA - vajalike servituutide seadmine; - tehnovõrkude ja rajatiste tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega; - ehituslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude ja muude rajatiste ehi- tamiseks; - hoonete ehituslubade ja kasutuslubade väljastamine. 14 | 16 Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Assaku alevik Järve põik 6a detailplaneering Projekti staadium: DP, Kuupäev 07.07.2020, Töö nr. 29-2019 Aadress: Järve põik 6a, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa IV INSENER-TEHNILINE LAHENDUS 4.1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Hooneväliseks tulekustutuseks vajalik kustutusvesi saadakse olemasolevast hüdrandist (asukohta vt. jooniselt DP-01). Hüdrandi kaugus planeeringualast on ca 18 m. Vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 peab tuletõrje veevõtukohtade (hüdrantide) vahe- maa olema maksimaalselt 200 m arvestusega, et kõik hooned ja rajatised ei tohi jääda kaugemale kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast; kuni kahekorruselise elamu- piirkonna eluhooneni võib vahemaa olla kuni 150 m. Täiendavate tuletõrjeveemahutite vajadus määratakse kooskõlas Põhja-Eesti päästekeskusega konkreetsete ehitusprojekti- dega. Tuleohutusabinõude projekteerimisel võtta aluseks kehtivad projekteerimisnormid. AS Elveso tagab hüdrandist vett 10 l/s. Veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktid asuvad 11333 Veski teel. Üldtrassidega liitumine on kohustuslik ning veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse vastavalt Elveso AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele ning liitumislepingule. Servituudi kehtes- tamise vajadus olemasolevatele ja planeeritavatele torustikele on näidatud joonisel DP- 05. Servituudi laius on 2m mõlemale poole trassi. Liitumispunktis on veevarustuse maak- raan (kummikiilsiiber) ning reoveekanalisatsiooni vaatluskaev. Tsentraalse vee ja kanali- satsiooni tarbimiseks tuleb sõlmida liitumisleping Elveso AS-ga. Olmereovee- ja majapi- damisjoogivee vooluhulk ühel majapidamisel on 0,40 m³/d. 4.2. ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud liitumislepingule. Servituudi kehtestamise vajadust olemasolevatele ja planeeritavatele kaablitele vt. jooni- selt DP-05. Olemasolevat lahendust ei muudeta ning liitumiskilp asub kinnistu sees õhu- liini posti küljes (vt. joonis DP-05). Peakaitse suuruseks on planeeritud 3x25A. Võrguettevõttele kuuluvast liitumis-mõõtekeskusest kuni hoone sisestus- peajaotuskeskuseni paigaldada 0,4 kV alumiiniumsoontega (Al) maakaabelliin AXPK 4G25. Planeeritud maakaabelliin paigaldada 0,3 m liivapadjas, kõnnitee ja haljasala osas vähemalt 0,7 m sügavusele pinnasesse ning sõiduteede ja platsidega ristumisel vähemalt 1,0 m sügavusele. Kaitseks mehhaaniliste vigastuste eest paigaldatakse kaabel kogu ulatuses kollase kestaga Ø 50 mm PEH kaablikaitsetorus. Sõiduteede, platside ning tehnokommunikatsioonidega ristumisel peab kaablikaitsetoru olema vähemalt 750N survetugevusega (A tugevusklassiga), muudes kohtades võib kaablikaitsetoru olla ka 450N survetugevusega (B tugevusklassiga). Kaablitrassi paigaldamisel arvestada tehnovõrgu koondplaanil antud sidumismõõte ja normdokumentides toodud minimaalselt lubatavaid vahekaugusi teiste kommunikatsioonidega. Kaabelliini kohale, 0,3 m kõrgusele asetada kollane hoiatuslint. Ülejäänud kraav täita pinnasega, mis ei sisalda ehitusprahti ega suuri kive. 15 | 16 Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Assaku alevik Järve põik 6a detailplaneering Projekti staadium: DP, Kuupäev 07.07.2020, Töö nr. 29-2019 Aadress: Järve põik 6a, Assaku alevik, Rae vald, Harjumaa 4.3. SIDEVARUSTUS Olemasolevad sidekaablid on näidatud joonisel DP-05. Kaabliga sidelahendus puudub (lahendatakse ruuteriga läbi õhu). Sidevarustus lahendada vastavalt Starman AS poolt väljastatud liitumislepingule. 4.4. SOOJAVARUSTUS Hoonete soojavarustus lahendada energiasääsliku lokaalküttena. Arvestada planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja pai- gutamisel naaberhoonete paiknemisega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 norm- tasemeid“. 4.5. SADEMEVESI, DRENAAŽ JA VERTIKAALPLANEERING Kruntide sademevesi immutatakse pinnasesse omal kinnistul ning juhitakse olemasoleva- tesse kraavidesse kinnistu põhja ja lääne küljel. Sademevee juhtimine naaberkinnistule ja kanalisatsioonitorustikku on keelatud. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksu- sele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Vertikaalplaneeringu lahendust vt jooniselt DP-04. Sademevee hetkkoormused: Kaetud ja sillutatud pinnal on sademevee hetkkoormus Qsk1=0,008 l/s m² kohta. Haljasalal on sademevee hetkkoormus Qsk2=0,005 l/s m² kohta. Krundi 1 sademevee koormus kokku: Qsk1= 6 l/s, Qsk2= 9 l/s Projekti koostamisel osalesid: Koostas: Ermo Pais Arhitekt: Andrei Pleskatšjov 16 | 16  Pos. nr Krundi planeeritud Krundi Lubatud Lubatud Lubatud hoone Lubatud Lubatud hoonete arv Maksimaalne Fassaadimaterjal Piirded Hoone ±0.00 Minimaalne Piirangud sihtotstarve pindala ehitisealune täisehituse % kõrgus (m) katusekalle krundil korruselisus (1. korruse tulepüsivus- (m²) pindala (m²) maapinnast kraadi põrand) klass Eramul 8m Järgida 1 üksikelamu Üksikelamul 2 Järgida kontaktvööndi üldist Puidust lattaed, kinnistute vahel võib Olemasolev Servituudi vajadus tehnovõrgud Abihoonel 5m kontaktvööndi 2 abihoonet (ehitisaluse Abihoonel 1 lahendst. olla võrkpiire. Võrkpiire hekiga põranda kõrgus Riigitee nr 11333 Veski tee kaitsevöönd 100 % elamumaa 1 2609 391 15 üldist pinnaga kokku kuni kuni 1,5m, lähtuda naaberkinnistute 45,35 TP-3 10m äärmise sõiduraja välimisest servast EE Üksikelamu lahendust 80m² hoone) lahenduses. Teeservituudi vajadus Järve põik 6b kasuks Teeservituudi vajadus Järve põik 6a kasuks Tehnilised näitajad: Planeeritava ala ligikaudne suurus: 0,3 ha Järve põik 6a kinnistu suurus: 2609 m² Sihtotstarve: elamumaa 100 % Planeeritava ala bilanss: Krunt 1 Elamumaa (E): 2609 m² Elamumaa pindala kokku 2609 m²  Rae Vallavalitsus Teie 29.09.2020 nr 6-1/8730 [email protected] Meie 28.10.2020 nr 15-2/20/33928-4 Järve põik 6a detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Järve põik 6a detailplaneeringule (katastritunnus 65301:001:3100, edaspidi planeering). Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Rae Vallavalitsuse 08.09.2009 korraldusega nr 992 kehtestatud Assaku aleviku Järve tee põik 6 detailplaneeringu positsioon 2 järgi moodustatud kinnistu ehitusõigust ning määrata ehitus- ja hoonestustingimused, juurdepääs, tehnovõrgud ja haljastus. Planeering vastab Maanteeameti poolt kirjaga nr 15-2/20/33928-2 esitatud seisukohtadele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: - Lisa 1. Seletuskiri [29_2019_Seletuskiri_DP.pdf] - Lisa 2. Asendiplaan [DP-04 Põhijoonis.pdf] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2)