Paemurrumetsa ja Otsa kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamine

Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering Märjamaa vald Vaimõisa küla Esimene köide - planeering Töö nr: 1943DP3 Tartu 2020 1943DP3 Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering Huvitatud isik: Henno Varahaldus OÜ ja Rikman Konsultatsioonid OÜ Projekti juht, volitatud maastikuarhitekt-ekspert tase 8: Heiki Kalberg Maastikuarhitekt, koostaja: Karl Hansson AB Artes Terrae OÜ  Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering 1943DP3 Sisukord 1. Üldosa.............................................................................................................................................. 5 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1.2. Planeeringu lähtedokumendid ................................................................................................ 5 1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus........................................................................................ 5 1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed ................................ 6 2. Planeerimise lahendus .................................................................................................................... 6 2.1. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanek ....................................... 6 2.2. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise põhjendus ....................................... 7 2.3. Planeeringuala kruntideks jaotamine ...................................................................................... 7 2.4. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus ......................................................................................... 8 2.5. Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ......................................... 8 2.6. Liikluskorralduse põhimõtted .................................................................................................. 8 2.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ................................................................................. 9 2.8. Tehnovõrgud .......................................................................................................................... 10 2.8.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa ........................................................ 10 2.8.2. Veevarustus ................................................................................................................. 10 2.8.3. Kanalisatsioon ja sademevesi ...................................................................................... 10 2.8.4. Elektrivarustus ja välisvalgustus .................................................................................. 10 2.8.5. Soojavarustus .............................................................................................................. 11 2.8.6. Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................. 11 2.9. Kujad ...................................................................................................................................... 11 2.10. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused ...................................................................... 11 2.11. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimused ning muud keskkonnatingimused ........ 12 2.12. Servituutide seadmise vajadus ......................................................................................... 13 2.13. Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmises vajadus ................................................. 13 2.14. Planeeringu elluviimine .................................................................................................... 13 3. Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte ....................................................................................... 15 4. Joonised......................................................................................................................................... 17 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000 ......................................................................................... 18 2. Olemasolev olukord M 1:1000 .......................................................................................... 19 3. Põhijoonis M 1:1000 ........................................................................................................ 20 AB Artes Terrae OÜ 3 1943DP3 Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering 4 AB Artes Terrae OÜ  Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering 1943DP3 1. Üldosa 1.1. Sissejuhatus Detailplaneeringu ala hõlmab Märjamaa vallas Vaimõisa külas Paemurrumetsa ja Otsa katastriüksusi. Planeeringuala suurus on u ligikaudu 5,7 ha. Planeeringu eesmärk on määrata kinnistute ehitusõigus, parkimise ja liikluse korraldamine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, keskkonnakaitselised abinõud ning haljastuse ja heakorrapõhimõtted ja maa kasutamise sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast äri- ja transpordimaaks. Märjamaa valla üldplaneeringu põhilahendusega on planeeritava detailplaneeringuala maakasutuse juhtotstarve maatulundusmaa, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga. 1.2. Planeeringu lähtedokumendid Planeeringu lähtedokument on Märjamaa vallavolikogu 15. oktoobri 2019. a otsus nr 155 „Märjamaa valla Vaimõisa küla Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”. Detailplaneeringu jooniste koostamisel on alusena kasutatud Geoterra OÜ poolt 2019. a novembris mõõdistatud digitaalselt geodeetilist alusplaani mõõtkavas 1:500 (töö nr 531-2019), koordinaadid on L-Est 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Planeeringu koostamisel on arvestatud Adepte Ekspert OÜ koostatud tööga „Märjamaa vallas Vaimõisa külas Paemurrumetsa ja Otsa kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“. Planeeringu koostamisel on arvestatud Roadplan OÜ tööga nr 17058 "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla km 50,4 – 62,0 Varbola – Päädeva lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt". Planeeringualal sademevee ja puhastatud reovee immutamise võimaluste väljaselgitamiseks on OÜ Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. koostanud geotehnika aruande, töö nr 2986. Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega ning muud materjalid asuvad planeeringu II köites „Lisad“. 1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Vaimõisa külas riigi põhimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla ääres, planeeringualale ulatub maantee teekaitsevöönd. Paemurrumetsa maaüksuse (katastriüksuse tunnus 50401:006:0003) pindala on 2.69 ha, millest metsamaa on 2.49 ha ja looduslik rohumaa 0.20 ha. Otsa maaüksuse (50401:006:0051) pindala on 3.01 ha, millest metsamaa on 1.88 ha ja looduslik rohumaa 0.96 ha. Mõlema katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Põhjanurgas piirneb planeeringuala Vardi looduskaitsealaga (KLO1000156), mis on ka Vardi loodusala (Natura 2000). Ehitisregistri andmetel planeeringualal hooneid ega rajatisi ei ole, geodeetilise mõõdistuse andmetel asuvad Otsa maaüksuse lõunaosas kelder ning keldri varemed. Juurdepääsuteid planeeringualale rajatud ei ole. Planeeringuala reljeef langeb lõuna suunas, suurim pinnakõrguste vahe on u 4 m. Planeeritud katastriüksuse olemasolevad andmed on esitatud joonisel 2. AB Artes Terrae OÜ 5 1943DP3 Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering 1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed Märjamaa valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala osaliselt Tallinn – Pärnu – Ikla mnt Vaimõisa 1. trassiteeninduspiirkonnas ning Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0“ järgi asuvad planeeritud maaüksused Tallinn – Pärnu – Ikla mnt trassiteeninduse piirkonnas. Osaliselt on üldplaneeringu järgselt planeeringuala maakasutuse juhtotstarve maatulundusmaa. Planeeringuga kavandatu on osaliselt kooskõlas üldplaneeringuga ning kooskõlas maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga. Planeeringuala piirneb põhja poolt ärimaa krundiga (Pajuksi), kus asub kahekorruseline (1 põhikorrus ja katusekorrus) viilkatusega toitlustushoone. Planeeringualast ida pool asub hoonestamata 85% maatulundusmaa ja 15% kaitsealuse maa otstarbega krunt, mille koosseisus on ka Vardi looduskaitseala. Planeeringualast lõuna pool on hoonestamata maatulundusmaa krundid. Planeeringuala läänepiiril asub Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla, maantee vastaspoolel asuvad üksikute hoonetega maatulundusmaad. Põhimaantee nr 4 kuulub ka üle-euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E67 ning kuulub I Pan- Euroopa transpordikoridori (nn Kreeta koridor), mis on Eesti, Läti, Leedu ja Soome jaoks üheks oluliseks väljapääsuks Kesk-Euroopasse. Maantee ääres asuvad mõlemal teepoolel bussipeatused. Lisaks ulatub Maa-ameti andmetel planeeringualale Kaitseliidu Rapla maleva 300 m vähendatud ohualaga Pendi lasketiiru (projekteerinud Innopolis Insenerid OÜ, töö nr IPI-1331) ehitusseadustiku § 120 alusel määratud riigikaitselise ehitise piiranguvööndi edelaserv. Lasketiiru asukoht on kirdes teisel pool Vardi looduskaitseala aadressiga Vardi metskond 34, Põlli küla, Märjamaa vald. Lasketiiru ohuala (raadius 2 km) on ruumiline ala, kuhu laskmiste, lõhketööde, käsigranaatide viskeharjutuste ja muu ohtliku tegevuse ajal peab kõrvaliste isikute pääs olema tõkestatud ja rangelt keelatud, kuna seal viibimine on neile eluohtlik. Vähendatud ohualaga lasketiirus jäävad kõik lasud ja nendest tulenevad rikošetid ohuala piiridesse. Teatud arv kuule võib kas otsese lasu või rikošeti tulemusel lasketiiru piiridest väljuda. Ohuala võimaldavad vähendada tõstenurga piiramine ja laske püüdvate ning rikošetiohtu vähendavate rajatiste (tagavalli) olemasolu ja vastavus kehtestatud miinimumnõuetele. 2. Planeerimise lahendus 2.1. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanek Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Märjamaa valla üldplaneeringu kaarti laiendades Vaimõisa 1. trassiteeninduspiirkonna ulatust kogu käesoleva detailplaneeringuala ulatuses. Väljavõte kehtivast üldplaneeringu kaardist on esitatud skeemil 1 ning üldplaneeringu kaardi muudatusettepanek skeemil 2. 6 AB Artes Terrae OÜ  Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering 1943DP3 Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringu kaardist. Planeeringuala on tähistatud punase joonega. Skeem 2. Üldplaneeringu kaardi muutmise ettepanek. 2.2. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise põhjendus Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0“ järgi asuvad planeeritud maaüksused Tallinn – Pärnu – Ikla mnt trassiteeninduse piirkonnas. Põhimaanteega piirnevalt on vajadus trassil liiklejatele teenindusjaamade ning puhkealade rajamiseks. Põhimaantee rekonstrueerimise järgselt on planeeringualale tagatud ohutu juurdepääs ning ala on sobiv teenindushoonete ja -rajatiste ehitamiseks. Nimetatud põhjustel on üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine põhjendatud. 2.3. Planeeringuala kruntideks jaotamine Paemurrumetsa ja Otsa maaüksustest on planeeritud moodustada neli krunti. Pos 1 on planeeritud maanteel liiklejaid teenindava tankla ja teenindushoone maaks ning Pos 2 samuti maanteel liiklejaid AB Artes Terrae OÜ 7 1943DP3 Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering teenindavaks äriotstarbeliseks maaks. Pos 3 on planeeritud avalikult kasutatavaks tee ja tänava maaks planeeringualale juurdepääsuks rajatava kogujatee tarbeks ning Pos 4 on planeeritud avalikult kasutatavaks tee ja tänava maaks põhimaantee nr 4 projekti kohaseks väljaehitamiseks. Planeeritud krundipiirid, krundi suurused ning krundi kasutamise sihtotstarbed on esitatud joonisel 3. 2.4. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus Planeeritud kruntide hoonestusala ja ehitusõigus on esitatud joonisel 3. Hoonete ehitamine on lubatud joonisel esitatud hoonestusala piires vastavalt ehitusõigusele; hoonestusala piires on lubatud lisaks hoonete ehitamisele ka teede, parkla, haljasala ning erinevate krundi toimimiseks vajalike rajatiste ehitamine. Planeeritud haljasala tingmärgiga tähistatud alal on lubatud ehitada ka teid, parklaid, (tehno-)rajatisi jms. Pos 1 on kavandatud tankla ja nende varjualuse ning teenindushoone(te) ehitamine. Pos 2 on planeeritud veokite parkla ning seda teenindava(te) hoone(te) ehitamine. Joonisel 3 on esitatud näitlikud ehitiste asukohad, mida võib projekteerimisel hoonestusala tingmärgiga tähistatud ala piires projekteerimisel täpsustada ja muuta arvestades kõiki planeeringus sätestatud nõudeid. 2.5. Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Planeeritud hoonestuse ehituslikud ja arhitektuursed tingimused on esitatud joonisel 3. Uute hoonete ehitamisel on välisviimistluses keelatud kasutada imiteerivaid ehitusmaterjale (nt puiduilmega plastvooder, plastist avatäited, teraskivi katuseplekk, sindel katuseplekk jms). Lubatud on seinte viimistluseks kasutada kaasaegseid ja kvaliteetseid materjale nagu näiteks betooni, klaasi, metalli ja puitlaudist. Alajaamale ning reoveepuhastitele täiendavaid arhitektuurseid tingimusi ei seata, kuid nende kõrgus ei tohi olla üle 4 m ümbritsevast maapinnast. Detailplaneeringuga ei piirata ehitusprojektide koostamisel muid hoonete ehituslikke tingimusi – lubatud on kõik võimalikud lahendused, mis sobivad kokku kavandatavate hoonete arhitektuuriga ja hoonetele esitatavate ohutusnõuetega, sh EVS 812-5:2014 nõuetega. Tulepüsivusklass määrata projekteerimisel lähtuvalt ehitise kasutamise otstarbest ja sellele seatud nõuetest. 2.6. Liikluskorralduse põhimõtted Planeeringualale juurdepääsuks on planeeritud avalikult kasutatava kogujatee ehitamine mahasõiduga põhimaanteelt nr 4. Maanteeameti tellimusel koostatud põhiprojektiga (Roadplan OÜ töö nr 17058) nähakse ette Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringutega varem kavandatud trassi asukohas 2+1 lahendusega põhimaantee, mille teekaitsevööndi ulatus äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 meetrit (Ehitusseadustik § 71). Trass kulgeb Märjamaa valla territooriumil valdavalt olemasoleval trassil, kuid Vaimõisa külas Otsa kinnistu juures on maantee ca 4 km ulatuses on viidud ida poole uuele trassile (vt joonis 1). Põhiprojektis on näidatud ka planeeringuala juurdepääsutee (kogujatee) ning uute bussipeatuste ja parkimisala rajamine planeeringuala põhjaosas. Kogujatee jääb planeeringualast lõunasuunas praeguse põhimaantee nr 4 asukohta. Planeeringuala põhjaosas on projekteeritud põhimaanteelt kogujateele parempöördega mahasõit ning kogujateelt maanteele parempöördega pealesõit. Kogujatee on planeeritud kahesuunalise liiklusega. Pos 1 ja Pos 2 on planeeritud juurdepääsud kogujateelt, sõiduautodele kahesuunalisena ning veokitele ja bussidele ühesuunalisena. Pos 2 veokite ja busside juurdepääs on planeeritud ühesuunalise teega läbi Pos 1 krundi. Kogujateega paralleelselt on planeeritud haljasribaga eraldatud jalgratta- ja jalgtee, mis planeeringuala põhjaosas on ühendatud projekteeritud bussipeatusega. 8 AB Artes Terrae OÜ  Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering 1943DP3 Pos 3 planeeritud avalikult kasutatavalt tee ja tänava maalt on planeeritud perspektiivsed juurdepääsude asukohad naabermaaüksustele Pajuksi ning Vardi metskond 34. Nimetatud juurdepääsud tuleb rajada juhul, kui põhimaantee nr 4 ümberehitamise järgselt suletakse või likvideeritakse olemasolevad juurdepääsuteed. Vardi metskond 34 maaüksuse perspektiivne juurdepääs läbib ka planeeritud Pos 1 krunti, kus juurdepääsu alale ei tohi rajada takistusi. Mootorsõidukite ning jalgrataste parkimine lahendada tuginedes standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning reaalsele parkimisvajadusele. Standardi kohane parkimisnormatiiv teenindusjaama ja tankla puhul on 1 parkimiskoht 20 m² suletud brutopinna kohta, restorani ja kohviku puhul 1 parkimiskoht 120 m² suletud brutopinna kohta ning hotelli puhul 1 parkimiskoht 100 m² suletud brutopinna kohta. Joonisel 3 on Pos 1 krundil tähistatud 13 võimalikku sõiduautode parkimiskohta, kolm busside parkimiskohta ning kolm veokite parkimiskohta, lisaks on parkimine võimalik Pos 3 tee ja tänava krundile projekteeritud avalikus parklas. Pos 2 on joonisel 3 tähistatud 25 võimalikku sõiduautode parkimiskohta, kuus karavanide parkimiskohta ning 84 veokite parkimiskohta. Parkimiskohtade arv ja paiknemine tuleb täpsustada projekteerimisel – ehitusprojektiga tuleb esitada projekteeritavast brutopinnast ja äriplaanist lähtuv parkimislahendus. Pos 2 planeeritud veokite parkla tuleb liigendada kõrghaljastusega ning karavanide parkimiskohad tuleb eraldada puude või põõsastega. Parklatesse istutatavad puud tuleb valida tõstetud või kitsa võraga liigid või vormid, mis ei takista sõidukite liikumist (puud peaksid tulevikus andma varju ka päikese eest). Parkimiskohtade rajamine on lubatud kogu Pos 1 ja Pos 2 kruntide piires arvestades muude planeeringus esitatud nõuetega. Riigiteel parkimine, sh manööverdamine ei ole lubatud. 2.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Pos 1 ja Pos 2 kruntidel on soovitav säilitada võimalikult suures ulatuses olemasolevat kõrghaljastust, säilitamisel eelistada üle 8 cm tüvediameetriga, normaalselt arenenud võraga ning heas tervislikus seisukorras olevaid puid, millel on tagatud kasvuruum. Pos 3 ja Pos 4 tuleb kogu olemasolev kõrghaljastus maantee külgnähtavuse tagamiseks likvideerida. Uushaljastuse rajamine on lubatud kogu Pos 1 ja Pos 2 kruntide piires arvestades tehnorajatiste kaitsevöönditega. Minimaalselt 20% Pos 1 ja Pos 2 kruntide pinnast peab olema haljastatud. Pos 1 ja Pos 2 tuleb projekteerimisel ette näha puhkealad, kus on einestamisvõimaluseks lauad ja toolid ning prügikastid, samuti peab olema tagatud käimla kasutamise võimalus. Soovitatav on puhkealale paigutada lähiümbruse teedevõrgu ja vaatamisväärtuste kaart. Planeeringualal tekkivad olmejäätmed tuleb kokku koguda vastavatesse konteineritesse, mis tuleb soovitavalt paigutada jäätmemajja. Jäätmemaja suurim lubatud ehitisealune pind on 20 m² ning selle võib ehitada lisaks ehitusõigusega määratud hoonestusele. Pos 1 ja Pos 2 on vastavalt põhimaantee projektile ette nähtud loomatara ehitamine. Planeeritud perspektiivse jalgratta- ja jalgtee ehitamise korral planeeringualast lõuna suunas ristub sellega projekteeritud loomatara, sel juhul tuleb kas rajada tarale värav või tara ümber paigutada jalgratta- ja jalgtee idaküljele. Täpne lahendus anda projekteerimisel. Planeeritud perspektiivse Vardi metskond 34 maaüksuse juurdepääsu rajamise korral ristub sellega projekteeritud loomatara, sel juhul tuleb rajada tarale värav. Täpne lahendus anda projekteerimisel. AB Artes Terrae OÜ 9 1943DP3 Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering 2.8. Tehnovõrgud 2.8.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa Planeeringualal olemasolevaid tehnovõrke ei ole. Juhul, kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. Planeeritud tehnovõrkude asukohti on lubatud projekteerimisel täpsustada. Riigitee maaüksustele jäävad tehnovõrgud on lahendatud projektiga. Planeeringualast välja poole jäävate tehnovõrguliinide paiknemine täpsustatakse projekteerimisel, ligikaudsed liitumiskohad väljaspool planeeringuala on esitatud joonisel 1. 2.8.2. Veevarustus Planeeritud Pos 1 ja Pos 2 hoonete veevarustus on planeeritud kummalegi krundile eraldi planeeritud puurkaevuga. Kummastki puurkaevust on lubatud võtta vett kuni 10 m³ ööpäevas. Puurkaevu ümber tuleb moodustada Veeseaduse § 154 kohane hooldusala. Puurkaevude asukohti on lubatud projekteerimisel muuta arvestades seaduse kohase hooldusalaga ning kujaga imbväljakust. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega. Tuletõrje veevarustuseks on planeeritud Pos 1 ja Pos 2 kruntidele tuletõrjevee mahutid koos kuivhüdrandiga, mahutis tuleb tagada standardi kohane kustutusvee vooluhulk. 2.8.3. Kanalisatsioon ja sademevesi Planeeritud hoonete reovesi on planeeritud suunata Pos 1 ja Pos 2 kruntidele planeeritud bioloogilistesse reoveepuhastitesse jõudlusega 10-15 m³/d ning nendest väljuv vesi on planeeritud juhtida kruntidele planeeritud imbväljakutele. Ligikaudne kummagi krundi vajalik imbväljaku suurus on 150 m², täpne imbväljaku suurus tuleb täpsustada projekteerimisel. Immutusel peab olema tagatud 1,2 m pinnasekiht lubjakivi peal, mistõttu on puhasti järel tõenäoliselt vajalik ka heitvee pumpamine ja immutamine muldesse rajataval imbväljakul. Planeeritud puhasti kuja on 25 m (Keskkonnaministri määrus nr 31 § 4). Sademevesi on planeeritud immutada planeeringualale kavandatud kraavides/nõvades ja tiigis, mis täituvad ajutiselt suuremate sadude ajal. Igale parklale on planeeritud liiva-mudapüüdurid koos I klassi õlipüüduri ja proovivõtukaevuga ning väljavool kraavi/nõvasse, millega kogutakse puhastatud sademevesi tiiki. Katustelt juhtida sademevesi otse kraavi/nõvasse. Joonisel 3 on näidatud ligikaudsed kraavide/nõvade ja tiigi asukohad ning suurused, mida tuleb projekteerimisel täpsustada sõltuvalt rajatavate kõvakattega pindade mahule. Sademevett ja reovett ei tohi juhtida naabermaaüksustele. Pinnasesse ja veekogusse juhitav vesi peab vastama Keskkonnaministri 15.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ esitatud nõuetele. Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala välispiirist (Veeseadus § 127 lg 1). 2.8.4. Elektrivarustus ja välisvalgustus Planeeritud hoonete elektrivarustuseks on vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 338821 planeeritud Pos 1 krundile alajaama rajamine, selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga Märjamaa-Vaimõisa 10 kV fiidrilt Kivinurme haruliinilt (ligikaudne asukoht vt joonis 1). Pos 1 ja Pos 2 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid 10 AB Artes Terrae OÜ  Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering 1943DP3 on planeeritud alajaama juurde. Liitumiskilpidest kuni planeeritud hoonestusaladeni on planeeritud 0,4 maakaablid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Planeeritud krundil Pos 1 ja/või Pos 2 tuleb arvestada ka elektriautode laadimistaristu rajamise vajadusega, laadimiskohtade paiknemine lahendatakse projekteerimisel. Planeeringuala valgustus tuleb lahendada projekteerimisel vastavalt vajadusele ning ala kujunduslahendusele. Hoovialade valgustusega ei tohi häirida piirneval kogujateel ja maanteel ega naaberkruntidel liiklejaid. Põhimaantee nr 4 valgustus on lahendatud projektiga. Kogujateele on planeeritud tänavavalgustuse maakaabli asukoht, valgustite paiknemine lahendada projekteerimisel. 2.8.5. Soojavarustus Planeeritud hoonete soojavarustus on kavandatud lahendada lokaalküttena. Lubatud on kõik kütteliigid (sh päikesepaneelid- ja kollektorid, maaküte), v.a kivisüsi ja muud oluliselt jääkaineid eraldavad küttematerjalid. 2.8.6. Telekommunikatsioonivarustus Planeeritud hoonete telekommunikatsioonivarustus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 33005021. Planeeritud on sidekanalisatsiooni (multitorustik) põhitrassi ehitus lähtuvana Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELA_SA) kuuluvast sidekaevust 009K34 (Posti kinnistu ees, ligikaudne asukoht vt joonis 1). Igale hoonele näha projekteerimisel ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Projekteeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. 2.9. Kujad Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt siseministri 30. märtsi 2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Planeeritud tankla ehitamisel tuleb arvestada EVS 812-5:2014 nõudeid kujadele, nimetatud standardist tulenevatel juhtudel koostada enne projekteerimist riskianalüüs. Gaasipaigaldise rajamise korral tuleb arvestada majandus- ja taristuministri 10.07.2015 määruses nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 16 esitatud mahuti kauguse nõudega teistest objektidest. Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala välispiirist (veeseadus § 127 lg 1). Kui imbväljakust tulenev puurkaevu ning selle hooldus või sanitaarkaitseala rajamise keeluala ulatub naabermaaüksusele, tuleb projekteerimisel saada vastava maaüksuse omaniku nõusolek. 2.10. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused Planeeringu realiseerimiseks vajalikke projekte koostades pidada silmas erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid alljärgnevas: • teede ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus; • tagumiste juurdepääsude vältimine; • hea vaade ühiskasutatavatele aladele; AB Artes Terrae OÜ 11 1943DP3 Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering • erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. Lisaks eelnevale võiks vajadusel tagada: • jälgitavuse (sh ka videovalve planeeringuala ulatuses); • vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid); • sobiva maastikukujunduse, arhitektuuri ja teed; • ühises kasutuse olevate alade korrashoiu. 2.11. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimused ning muud keskkonnatingimused Hoonete projekteerimisel arvestada ala ümbritsevate teedega – seda nii müra- kui vibratsioonikindluse tagamisel. Samuti tuleb arvestada, et planeeringu elluviimise järgselt ei leviks planeeritud katastriüksuselt seal toimuva tegevuse tõttu ülenormatiivset müra naabermaaüksustele. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteedega, tuleb projekteerimisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekteerimisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32 ning vajadusel kavandada leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Tee omanik ei võta endale kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks. Vastavalt kasutusotstarbele ei tohi siseruumide müratasemed ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud müratundlike hoonete poole. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamutel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset. Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud normtasemeid. Siseruumides tuleb tagada radooni ohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõuetega. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 12 AB Artes Terrae OÜ  Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering 1943DP3 Majutuskohtade kavandamisel arvestada majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määruses nr 43 „Nõuded majutusettevõttele“ toodud nõuetega. Jäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Jäätmekonteineri asukohad määrata projekteerimisel lähtuvalt hoonete täpsest paigutusest. Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. Tankla ehitamisel ja kasutamisel lähtuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikest 3 ja §st 123. Õhusaasteluba on nõutav, kui terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaselt) laadimiskäive aastas on 10 000 m³ või suurem. Planeeringualale ulatub Kaitseliidu Rapla maleva 300 m vähendatud ohualaga Pendi lasketiiru Ehitusseadustiku § 120 alusel määratud riigikaitselise ehitise piiranguvööndi edelaserv. 2.12. Servituutide seadmise vajadus Pos 1 on planeeritud teeservituudi seadmise vajadus Pos 2 ja Vardi metskond 34 maaüksusetele juurdepääsuks, mis tagab Pos 2 ja Vardi metskond 34 maaüksuste igakordsetele omanikele juurdepääsu jalgsi, jalgrattaga ning mootorsõidukiga. Pos 1 planeeritud alajaamale on planeeritud liiniservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus elektrivõrgu valdaja kasuks. Pos 1 ja Pos 2 projekteeritud loomatarale tuleb seada isiklik kasutusõigus riigitee omaniku kasuks. 2.13. Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmises vajadus Pos 3 ja Pos 4 on planeeritud avalikult kasutatavateks. Pos 4 on planeeritud võõrandada riigitee laiendamiseks. Pos 3 puhul ei määrata planeeringuga selle kuuluvust. Sundvalduse seadmine või üleandmine kohalikule omavalitsusele otsustakse planeeringu elluviimisel. 2.14. Planeeringu elluviimine Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Tehnovõrkude rajamine toimub kokkuleppel võrguettevõttega vastavalt projektile. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendustegevusega seotud uute teede ja ristmike kavandamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine huvitatud isiku kohustus. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Planeeringu elluviimise eelduseks on põhimaantee nr 4 projekti kohane väljaehitamine. AB Artes Terrae OÜ 13 1943DP3 Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering 14 AB Artes Terrae OÜ  Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering 1943DP3 3. Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte Planeeringu on kooskõlastanud: Lahendatakse edasisel planeerimisel. Planeeringu läbi vaadanud ja heaks kiitnud: • Elektrilevi OÜ, Enn Truuts 22.07.2020: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu lisad); • Telia Eesti AS, Ervin Rinaldo 23.07.2020: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu lisad). AB Artes Terrae OÜ 15 1943DP3 Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering 16 AB Artes Terrae OÜ  Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneering 1943DP3 4. Joonised 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000 2. Olemasolev olukord M 1:1000 3. Põhijoonis M 1:1000 AB Artes Terrae OÜ 17  .26 46 TINGMÄRGID: .73 46 .75 .64 46 0 46 planeeringuala piir 00 39 E .83 65 46 krundipiir N .9 2 X= S 46 W teede piirjooned Y= 6 52 .6 71 .69 00 46 0 010 46 6: rohumaa e .67 rm 00 46 1: in u 40 .96 K iv 0 50 raiesmik 2 47 .6 90 46 38 .61 65 46 mets .93 X= 47 .76 47 võsa .58 Y= 52 .88 46 71 00 47 8 0. puu .47 46 .33 .91 46 46 riigitee teekaitsevööndi piir (50 m) .93 .59 47 46 .28 .33 .67 50 riigitee külgnähtavusala piir (24 m) 46 46 47 46. .63 .64 46 .13 46 48 .26 .38 47 .51 48 47 .48 46 .92 48 .87 .64 .42 .36 8 .0 r .26 e 7 47 47 46 4 7 46 ld .8 e 46 K .67 46 0 2 .0 .0 .61 .26 7 47 7 .06 4 4 47 49 48 .34 kelder .61 47 .82 .83 46 47 47 .25 .76 47 49 .73 .95 .65 46 47 .46 .88 .18 46 46 .30 46 48 48 .65 6 00 0 .43 .37 .2 .0 50. .22 49 7 50 .08 4 48 49 .38 47 47 46 0 .9 46 .31 .72 .47 47 00 48 . 6 50 .8 51 46 46 18 20 .17 00 .71 0. 6: 49 46 90 .74 9 .74 7 . .8 46 .9 .90 00 46 49 46 46 .42 .55 50 1: . 46 49 .59 47 49 k a 40 .26 kas .52 O ts 46 .37 50 49 48 ed 46 8 53 sk, .3 .67 ri 46 m .06 00 Ke k re ld 46 kuu .86 au .89 6: 47 va .98 äe 47 .92 46 00 .75 nd, OTSA 46 d. 1: 48 sim 46 n .66 Mä 40 Vu .99 .78 8 K ir 49 .29 .7 .52 50 46 .85 .22 46 46 .32 46 49 .39 46 46 kelderi varemed 48 5 .91 48 .4 6 4 .83 .12 46 .94 5 .4 47 .22 46 6 46 4 00 49.04 .82 .74 .65 .32 . 46 as 49 .59 .77 46 46 nn 46 .28 46 4 i .3 46 46 P .77 .42 .06 .26 48 6 0 .21 4 .5 46 47 48 .74 49 48 .07 .84 47 .73 47 .35 .57 47 46 0 48 .35 48 48 PAEMURRUMETSA 00 2 .4 46 .71 6 .77 46 4 .27 . 39 35 .03 46 50 49 6. 46. 18 .69 4 50 47 47 46. 02 65 .64 . .95 Pi .87 nnas 49 49 .97 0 46 46 46 46. 19 80 46 .65 46. X= 05 4 49 .6 38 .93 .45 .64 46 .53 48 .45 65 .77 46 48 46 49 .94 0 .77 46 .14 Y= .28 .09 0 30 48 49 .8 52 48 .05 X= .67 69 tsa 2 47 49 48 50 .91 39 .4 48 03 46 .14 46 47 m e 480 .0 65 48 00 .42 00 0 .19 0 6: 7. Y= . ru 4 .39 46 49 46 52 .65 .69 00 ur 70 X= .74 46 12 00 10 46 1: 46 0. 47 .88 em 40 .38 .66 .63 .05 45 Pa 46 50 46 .30 sk Y= 46 49 .76 .26 .16 52 .72 .97 Ka 47 68 50 .52 .54 47 49 . 46 50 47 47 48 .57 50 47 . 46 46 8 .33 47 014 48 vid .44 Ki 6: 47 00 00 .75 si . 47 .04 1: 47 ju k 47 46.39 40 .75 0 Pa .5 50 0 48 60 . 48 4 .49 50 .74 . 47.42 46 .76 45 48 46.10 48 47.58 46.21 46.18 46.26 47.37 47.11 46.89 45.74 48.62 48.18 46.21 47.64 47.49 45.70 46.39 47.46 47.08 46.35 45.91 46.10 2 45.39 .64 .6 46.87 46.61 45.45 48 48.28 46.17 45.62 45.78 48 46.87 48.49 47.68 47.32 47.55 48.51 46.99 46.70 46.27 45.76 45.83 46.06 45.79 46.36 46.00 48.27 48.30 Kangermaa 48.25 46.25 46.14 45.63 48.43 48.20 48.13 47.98 48.00 47.67 47.45 BUSSIPEATUS kill 47.69 47.51 kill 47.15 47.21 kill 46.97 kill 46.95 kill 46.86 kill 46.76 46.78 46.51 46.58 kill 46.42 48.63 48.51 48.24 48.07 E Tal li nn A riigi põhimaantee nr 4 N 48.71 48.30 48.13 A 47.78 47.60 A Tallinn-Pärnu-Ikla tee 47.31 A 47.08 A A 47.01 A Tallinn-Pärnu-Ikla tee 46.69 A Pärnu 48.59 46.91 46.52 Tallinn - Pärnu - Ikla S W 48.64 48.17 47.68 47.21 46.98 BUSSIPEATUS 48.48 kill 48.05 kill 47.50 kill 47.13 kill 46.87 kill kill 46.88 kill 46.79 46.61 kill 46.43 46.78 48.51 47.53 47.80 20 10 0 50 100 150 KRUNDI OLEMASOLEVAD ANDMED Töö: krundi aadress: Paemurrumetsa Otsa Paemurrumetsa ja Otsa maaüksuse detailplaneering pindala: 2.69 ha 3.01 ha Joonis: Olemasolev olukord katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100% maatulundusmaa 100% Märkused: Projektijuht: Töö nr: AB Artes Terrae OÜ Huvitatud isik: Henno Varahaldus OÜ ja Rikman Konsultatsioonid OÜ 1943DP3 hoonete arv: 0 0 1. Töö kaastamisel on alusena kasutatud Geoterra OÜ poolt 2019. a Heiki Kalberg Kuupäev: 4.10.2019 hoonete ehitisealune pind: 0 m² 0 m² novembris mõõdistatud digitaalselt geodeetilist alusplaani mõõtkavas Reg nr 12978320 Maastikuarhitekt: Asukoht: Vaimõisa küla Märjamaa vald Mõõt: Karl Hansson 1:1000 Küütri 14, Tartu 51007 1:500 (töö nr 531-2019). [email protected] Faili nimi: 1943DP3 Paemurrumetsa ja Otsa DP_eskiis_v4.dgn Joonise nr: 2  .26 46 KRUNDI EHITUSÕIGUS: TINGMÄRGID: planeeringuala piir .73 krundi aadress: POS 1 POS 2 POS 3 POS 4 46 olemasolev krundipiir .75 .64 46 0 46 pindala: 11083 m² 30667 m² 13540 m² 1652 m² 00 39 planeeritud krundipiir E 3 krundi kasutamise otstarve: tankla ja teenindushoone maa kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; tee ja tänava maa tee ja tänava maa 65 .8 46 N .92 X= S 46 majutushoone maa likvideeritav krundipiir W Y= hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 + alajaam ja reoveepuhasti 2 + reoveepuhasti 0 0 .66 52 71 .69 00 46 planeeritud hoonestusala 0 010 46 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1500 m² 1200 m² - - 6: e .67 rm 00 46 1: in u näitlik hoonete 40 hoonete suurim lubatud abs. / suhteline kõrgus: 57.50 / 8 m 56.50 / 9 m - - .96 K iv 0 50 .62 47 90 46 38 näitlik varjualune .61 65 46 .93 X= planeeritud teede piirjooned 47 .76 ARHITEKTUURINÕUDED UUSHOONESTUSELE: 47 .58 Y= 52 .88 46 71 þÿ1. lubatud katusekalle: 0...1 00 planeeritud sõidutee ja parkla ala 47 8 0. 2. suurim lubatud korruste arv: 2; .47 planeeritud jalgratta- ja jalgtee ala 46 .33 .91 46 3. lubatud peamised välisviimistlusmaterjalid: betoon, klaas, metall, puitlaudis; mitte kasutada imiteerivaid materjale; 46 planeeritud liiklussuunad .93 .59 4. alajaama ja reoveepuhasti arhitektuurinõuded on vabad, nende kõrgus ei tohi olla üle 3,5 m maapinnast. 47 46 .28 .33 .67 50 46 46 47 46. .63 planeeritud parkimiskohtade märgistus kohtade arvuga .64 46 P-10 .13 46 48 .26 .38 47 .51 48 planeeritud võimalik juurdepääsusuund krundile 47 .48 VEOKID 46 .92 P-84 48 .87 .64 .42 .36 8 .0 r .26 e 7 47 47 46 4 planeeritud haljasala .87 46 ld e 46 K .67 46 0 2 .0 .0 .61 .26 7 47 7 .06 4 4 47 49 48 .34 riigitee teekaitsevööndi piir (50 m) .61 47 .82 .83 46 47 47 .25 .76 47 49 .73 .95 riigitee külgnähtavusala piir (24 m) 0 .65 10. 46 47 .46 .88 .18 46 46 .30 46 R 48 48 PUURKAEV .65 .26 00 0 teede piirjooned vastavalt projektile "Põhimaantee nr 4 (E67) .43 .37 .0 50. .22 49 7 50 .08 4 48 49 .38 47 47 46 0 .9 46 Tallinn-Pärnu-Ikla km 50,4 – 62,0 Varbola - Päädeva" .31 .72 .47 47 00 48 . 86 50 51 6. 46 4 18 20 .17 00 .71 0. 6: 49 46 90 .74 9 .74 7 . .8 46 planeeritud puurkaev hooldusalaga .9 .90 00 46 49 46 46 .42 .55 50 1: . 46 49 ² .59 47 49 0m .41 k a 40 .26 kas .52 O ts 56 46 .37 49 50 VA 49 48 ed 46 8 53 planeeritud bioloogiline reoveepuhasti kujaga sk, NÕ .3 .67 ri V/ 46 m .06 00 Ke k re AA ld 46 kuu .86 au .89 6: 47 0 R va .98 18. K äe ² 47 .92 46 E 00 .75 nd, 46 VE d. 5m 1: 48 ME sim 46 planeeritud teeservituudi seadmise vajadus n .66 Mä DE 40 Vu REOVEE .99 A 45 .78 8 K ir SA 49 .29 .7 .52 50 46 .85 PUHASTI .22 46 46 .32 46 VEOKID P-3 49 .39 46 46 5. 48 NÕ V 5 .91 65.0 0 48 4 planeeritud loomatara . 6 4 .83 .12 46 .94 10.0 18.0 17.5 2.5 20.7 BUSSID P-3 .4 5 V/ 47 .22 46 6 46 4 00 49.04 .82 .74 .65 .32 . 46 as RAA 49 POS 1 .59 .77 46 46 nn 46 .28 46 4 i POS 2 planeeritud sademevee kraav ja tiik .3 46 46 P .77 .42 .06 5 .26 48 6 17. 0 .21 4 .5 TANKURI TANKURI TANKURI 46 47 EK 48 .74 49 48 5 .07 .84 47 18. H .73 47 .35 .57 47 46 0 EVE 48 .35 POOD/TEENINDUS 48 48 KAUBANDUS/TEENINDUS/MAJUTUS 00 D D D 2 planeeritud imbväljak .4 46 D .71 PERSPEKTIIVNE JUURDEPÄÄS TANKURI 6 .77 46 H 4 .27 . 39 35 .03 46 0 50 49 VARDI METSKOND 34 MAAÜKSUSELE, . 46. EM 10. 6 18 .69 4 50 0 47 10. 47 46. 02 65 .64 imbväljak . .95 Pi .87 nnas LOOMATARALE RAJADA VÄRAV 49 49 .97 5 P-13 0 20. SAD R 46 46 150 m² 46 46. 19 80 REOVEE- 1.5 46 .65 VARJUALUNE/ planeeritud reoveekanalisatsioon 0 3. 46. X= 7.0 05 .64 PERSPEKTIIVNE JUURDE- PUURKAEV 49 PUHASTI 38 .93 .45 .64 46 PÄÄS PAJUKSI MAAÜKSUSELE .53 48 .45 65 .77 46 48 46 49 .94 0 .77 46 .14 0 9 Y= 18. .28 .09 KARAVANID P-6 4. .80 planeeritud veetoru 30 48 0 49 52 48 .05 X= 5 5 50. .67 12. 12. 69 tsa .42 47 49 48 50 .91 39 48 03 46 .14 P-25 46 47 VÄLIKOH- m e imbväljak 0 ALA- 480 . 65 48 00 .42 00 VIK VMS JAAM 150 m² 0 .19 0 6: 7. Y= . ru 4 .39 46 planeeritud sademeveekanalisatsioon liiva-mudapüüduri, I klassi õlipüüduri ja proovivõtukaevuga 49 46 52 .65 .69 00 ur 70 X= 6 .74 46 6 12 00 1. 10 0 1. 46 1: 46 0. 47 .88 em 40 .38 0 4. 4. .66 .63 .05 45 Pa PERSPEKTIIVNE JALGRATTA- JA JALGTEE 46 50 46 .30 sk Y= planeeritud puurkaevu ning selle hooldus või sanitaarkaitseala rajamise keeluala 46 49 .76 .26 .16 52 P-4 .72 .97 Ka 47 68 50 .52 .54 47 49 . 46 50 47 47 48 0 .57 0 0 7. 7. 5 47 . 46 46 8 .33 SADEMEVEE TIIK 47 SADEMEVEE KRAAV/NÕVA 1800 m² 014 2 48 d 37. 830 m² vi .44 planeeritud madalpinge elektrikaabel / liitumiskilp / tänavavalgustuse elektrikaabel Ki 6: VEOKID/ 47 00 00 .75 0 0 0 si . 24. 6. 6. BUSSID P-4 47 .04 KOGUJATEE 1: POS 3 47 ju k 47 46.39 40 .75 planeeritud keskpinge elektrikaabel 0 Pa .5 50 0 48 60 . 48 4 .49 50 .74 . 47.42 46 .76 45 48 3 13. 46.10 48 47.58 46.21 46.18 46.26 48.62 48.18 47.64 47.49 47.37 47.11 46.89 45.74 45.70 46.39 46.21 planeeritud telekommunikatsioon S 47.08 45.91 46.10 U 46.35 47.46 POS 4 B .62 45.39 .64 46.87 46.61 45.45 48 BUSSIPEATUS 48.28 46.17 45.62 45.78 48 46.87 48.49 47.68 47.32 48.51 48.27 48.30 Kangermaa 48.25 47.55 46.99 46.70 46.27 45.76 45.83 46.06 46.25 45.79 46.14 46.36 46.00 45.63 H planeeritud tuletõrjevee mahuti kuivhüdrandiga 48.43 48.20 48.13 47.98 48.00 47.67 kill 47.45 47.15 46.51 kill kill kill kill kill 46.76 kill 47.69 47.51 47.21 46.97 46.95 46.86 46.58 46.42 48.63 46.78 48.51 48.24 48.07 riigi põhimaantee nr 4 planeeritud puu E Tal li nn 1: A Tallinn - Pärnu - Ikla N Tallinn-Pärnu-Ikla tee 3 A 48.71 48.59 48.30 48.13 47.78 47.60 A 47.31 A 47.08 A A 47.01 A 46.91 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 46.69 A Pärnu 46.52 S 1: planeeritud liiniservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus W 3 48.64 48.17 48.05 47.68 47.21 46.98 48.48 kill 47.50 46.88 46.79 46.61 46.43 kill kill kill kill kill kill kill 47.13 46.87 46.78 46.32 48.51 47.53 46.63 46.47 47.80 47.31 48.01 48.39 48.20 perspektiivne naabermaaüksuse juurdepääsu rajamise ala 4 Tal linn-Pärnu-I kla tee projekteeritud teekattemärgistus Töö: Märkused: Paemurrumetsa ja Otsa maaüksuse detailplaneering 1.detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri; 2. töö kaastamisel on alusena kasutatud Geoterra OÜ poolt 2019. a novembris mõõdistatud digitaalselt geodeetilist alusplaani mõõtkavas 1:500 (töö nr 531-2019). Joonis: Põhijoonis Projektijuht: Töö nr: AB Artes Terrae OÜ Huvitatud isik: Henno Varahaldus OÜ ja Rikman Konsultatsioonid OÜ 1943DP3 Heiki Kalberg Kuupäev: 20 10 0 50 100 150 03.08.2020 Reg nr 12978320 Maastikuarhitekt: Asukoht: Vaimõisa küla Märjamaa vald Mõõt: Karl Hansson 1:1000 Küütri 14, Tartu 51007 [email protected] Faili nimi: 1943DP3 Paemurrumetsa ja Otsa DP.dgn Joonise nr: 3  Vardi looduskaitseala (KLO1000156) piir PLANEERIN- GUALA projekteeritud põhimaantee nr 4 liitumiskoht olemasoleva keskpingeliiniga liitumiskoht olemasoleva sidekaevuga 009K34 200 100 0 500 1000 1500 Töö: Paemurrumetsa ja Otsa maaüksuse detailplaneering Joonis: Situatsiooniskeem Projektijuht: Töö nr: AB Artes Terrae OÜ Huvitatud isik: Henno Varahaldus OÜ ja Rikman Konsultatsioonid OÜ 1943DP3 Heiki Kalberg Kuupäev: 12.02.2020 Reg nr 12978320 Maastikuarhitekt: Asukoht: Vaimõisa küla Märjamaa vald Mõõt: Karl Hansson 1:10,000 Küütri 14, Tartu 51007 [email protected] Faili nimi: 1943DP3 Paemurrumetsa ja Otsa DP.dgn Joonise nr: 1  Märjamaa Vallavalitsus Teie 19.10.2020 nr 7-1.3/2736-2 [email protected] Tehnika 11 Meie 28.10.2020 nr 15-2/20/22850-4 Märjamaa alev, Märjamaa vald, 78304, Rapla maakond Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas Paemurrumetsa ja Otsa kinnistu detailplaneeringule (katastritunnused 50401:006:0003 ja 50401:006:0051, edaspidi planeering). Planeeringu eesmärk on määrata kinnistute ehitusõigus, parkimise ja liikluse korraldamine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, keskkonnakaitselised abinõud, haljastuse ja heakorrapõhimõtted ning muuta maa kasutamise sihtotstarve maatulundusmaast äri- ja transpordimaaks. Maanteeamet on andnud seisukohad planeeringu koostamiseks 10.04.2019 kirjaga nr 15-2/19/11680-2, teinud märkused planeeringu algatamise otsuse eelnõule, lähteseisukohtadele ja KSH eelhinnangule 03.10.2019 kirjaga nr 15-2/19/11680-5 ning esitanud arvamuse avalikul väljapanekul olnud planeeringu eskiislahendusele 17.06.2020 e-kirjaga nr 15- 2/20/22850-2. ile. Kooskõlastamiseks esitatud planeeringus on Maanteeameti seisukohtade ja arvamustega arvestatud. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. 3. Maanteeamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik või kohaliku omavalitsus kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, uue ristumiskoha ning sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1943DP3_Paemurrumetsa ja Otsa.asice Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] 2 (2)