Emajõe Veevärk AS taotlus kanalisatsioonitorustiku paigaldamiseks 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla, 22260 Vana-Kastre - Roiu

Survekanalisatsioonitorustiku ristumine 1 KS KS 1 1 KS KS 1 KS1 KS 1 1 KS KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 1 KS 1 KS 1 KS Torustiku pikkus: Survekanalisatsioonitoru 20 m KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitoru Projekteeritud kaitsetoru Koostaja: Hanno Koha A4 KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 Reg.nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 096/2020 Tellija: Emajõe Veevärk AS Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ Objekti asukoht: Roiu alevik, Kastre vald, Tartumaa OJA TN 3 KINNISTU LIITUMINE ÜHISKANALISATSIOONIGA TÖÖPROJEKT Vastutav spetsialist: Lauri Aim Projekteerija: Hanno Koha TARTU 2020  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 SISUKORD SELETUSKIRI ASUKOHA SKEEM ............................................................................................................... 4 ÜLDOSA ................................................................................................................................. 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.2. Tehnilised andmed ........................................................................................................ 6 1.2.1. Kanalisatsioonitorustik ............................................................................................. 6 1.2.2. Ehitise liik: Rajatis ................................................................................................... 6 1.3. Sissejuhatus ................................................................................................................... 6 1.4. Alusdokumendid ........................................................................................................... 6 1.5. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ....................................... 6 2. OLUKORRA KIRJELDUS.............................................................................................. 8 3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................... 8 3.1. Üldist ............................................................................................................................. 8 3.2. Kanalisatsioonitorustik .................................................................................................. 8 4. EHITUSTÖÖD ................................................................................................................. 9 4.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 9 4.2. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ......................................... 10 4.3. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 10 4.4. Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine ............................................. 11 4.5. Mahamärkimine ............................................................................................................ 11 4.6. Liikluskorraldus ............................................................................................................ 12 4.7. Kolmandate isikute ohutus ............................................................................................ 14 4.8. Tuleohutus ..................................................................................................................... 14 4.9. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ......................................................... 14 4.9.1. Üldist ........................................................................................................................ 14 4.9.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine .................................................................................. 15 4.9.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis ......................... 16 4.9.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis ...................... 17 4.10. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 17 4.11. Ajutised hügieenirajatised ............................................................................................. 18 4.12. Kaetud tööd ................................................................................................................... 18 4.13. Katete eemaldamine ...................................................................................................... 18 4.13.1. Kasvupinnase eemaldamine ..................................................................................... 18 4.14. Kaeve- ja mullatööd ...................................................................................................... 18 4.15. Torustike paigaldamine ................................................................................................. 20 4.16. Tagasitäide .................................................................................................................... 22 4.17. Katete taastamine .......................................................................................................... 24 4.17.1. Üldist ........................................................................................................................ 24 4.17.2. Muru taastamine ....................................................................................................... 24 4.18. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd ....................................................................... 25 4.19. Teostusjoonised ............................................................................................................. 26 4.20. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 27 TABELID Tabel 1. Materjalide vajadus Tabel 2. Ehitustööde mahud Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 2/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 LISAD Lisa 1. Maanteeameti projekteerimistingimused Lisa 2. Ametkondade kooskõlastused Lisa 3. Kinnistuomaniku kooskõlastus Lisa 4. Kanalisatsioonikaevu tellimisleht JOONISED Vt. jooniste loetelu Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 3/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 ASUKOHA SKEEM Ehitatav torustik Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 4/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 ÜLDOSA 1.1. Üldandmed Projekti nimetus: Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga Staadium: Tööprojekt Töö nr: 096/2020 Objekti asukoht: Roiu alevik, Kastre vald, Tartumaa Tellija: Emajõe Veevärk AS Registrikood: 11044696 Sõbra tn 56 Tartu, Tartu Tartumaa 51013 tel: 73 11 840 e-post: [email protected] Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ Registrikood: 11006388 Majandustegevusteate nr. EEP000544 Vasara 50, Tartu 50113 tel: 733 0350 e-post: [email protected] Kontaktisikud: Tellija poolt – Rauno Ränkel tel: 53 458 415 e-post: [email protected] Projekteerija poolt – Lauri Aim tel: 56 478 957 e-post: [email protected] Vastutav spetsialist: Lauri Aim, Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener Projektijuht: Lauri Aim Projekteerija: Hanno Koha Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 5/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 1.2. Tehnilised andmed 1.2.1. Kanalisatsioonitorustik 1.2.2. Ehitise liik: Rajatis Ehitise nimetus: Kanalisatsioonitorustik Ehitustegevuse liik: Ehitise püstitamine Ehitise kasutamise otstarve: - 22231 Kanalisatsioonitorustik Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed: - PVC De 160 – 2 m - PE De 63 –70 m - PE RC De 63 – 37 m Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 7,1 m2 - pikkus – 109 m 1.3. Sissejuhatus Käesolev projekt on koostatud Emajõe Veevärk AS tellimusel. Töös on koostatud projekt Roiu alevikus Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. 1.4. Alusdokumendid Projekti koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus. Kasutatud on järgmisi lähtematerjale: • Emajõe Veevärk AS poolt väljastatud Tellija üldtingimused (21.07.2020); • Geomeister OÜ poolt septembris 2020 a. mõõdistatud geodeetiline alusplaan (Töö nr 20-G-1368, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis); • Maanteeameti poolt väljastatud 16.09.2020 nr 15-2/20/42255-2 „Nõuded kanalisatsiooniprojekti koostamisele riigiteede nr 22140 ja 22260 teemaal ja kaitsevööndis“; • Teedeprojekt OÜ poolt koostatud põhiprojekt „Riigitee nr 22140 Tõrvandi-Roiu- Uniküla km 0-10 ehitusprojekt“ (Töö nr T01518); • Eesti Veeprojekt OÜ poolt koostatud projekt „Tartu maakond, Kastre vald, Kurepalu järveäärse piirkonna ühisveevärk ja -kanalisatsioon“ (Töö nr 20006); • Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee). 1.5. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente: • Ehitusseadustik (EhS); • Veeseadus (VeeS); • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS); • Elektroonilise side seadus (ESS); • Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“; • Majandus- ja taristuministri määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“; • Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“; • Majandus- ja taristuministri määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“; Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 6/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 • Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“; • Keskkonnaministri määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“; • Keskkonnaministri määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“; • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; • EVS 843:2016 Linnatänavad; • EVS 901-1:2009 Osa 1. Asfaltsegude täitematerjalid; • EVS 901-2:2016 Osa 2. Bituumensideained; • EVS 901-3:2009 Osa 3. Asfaltsegud; • EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; • Maanteeameti juhend „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud 23.12.2015; • Maanteeameti juhend „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud 22.11.2016; • Maanteeameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, kinnitatud 05.01.2016; • Maanteeameti juhend „Kergkatete ehitamise juhis“, kinnitatud 12.12.2007; • Maanteeameti juhend „Teetööde tehniline kirjeldus“, kinnitatud 6.12.2016.a; • Maanteeameti juhend „Nõuded tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel“ MA 2018-015; • RIL77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3). Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 7/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 2. OLUKORRA KIRJELDUS Oja tn 3 kinnistu asub Roiu alevikus, Kastre vallas, Tartu maakonnas. Nimetatud kinnistu puhul on tegemist elamumaaga, millel käesoleval hetkel puudub ühendus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga. Lähim kanalisatsioonikaev on ca 100m kinnistust idas-kirdes. Kinnisul on olemas elektrikommunikatsioonid. Kinnistu ühendatakse ühiskanalisatsiooniga kinnistu kirdenurgal läbi Oja tn 1c kinnistu. 3. PROJEKTLAHENDUS 3.1. Üldist Torustike projekteerimise ja rajamise maht on määratud Tellija poolt koostatud hankedokumentidega. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusele on torustikud projekteeritud maksimaalselt avalikult kasutatavale maale. Torustik on projekteeritud Vana-Kastre – Roiu teel asuvast kaevust kuni kinnistu piirini. Torustike projekteeritud eluiga on 50 a. 3.2. Kanalisatsioonitorustik Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC De 160 torudest. Torude minimaalne rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru. Torustikule on ette nähtud paigaldada plastluugiga De 560/500 rahustuskaev. Torustikuga ühendamine olemasoleva kaevuga toimub kasutades läbiviigutihendit De 160. Kanalisatsioonitorustik rahustuskaevust kinnistu piirini tuleb teha survetorudest PE De 63. Rahustuskaevus oleva toru ots tuleb suunata elekterkeevispõlvega alla. Teemaal tuleb torustik paigaldada kinnisel meetodil hülssi. Kasutatud torud peavad olema sellisel juhul PE RC. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-keevisega. Käänakukohtades võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on üle De 63 toru puhul 50xDe. Survekanalisatsioonitorustik peab olema visuaalselt eristatav veetorustikust, s.t. survekanalisatsioonitoru peab olema pruuni triibuga. Teemaal paiknevad torud tuleb paigaldada hülssi. Kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus soojustuseta isevoolse toru korral on 1,5 m toru peale ning survetoru korral 2,1m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks XPS soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 8/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Isevoolsest kanalisatsioonitorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada roheline min 100 mm laiune plast märkelint kirjaga „KANALISATSIOON“. Survekanalisatsioonitoru kohale paigaldatakse juhtmega varustatud märkelint „SURVEKANALISATSIOON“. Juhtme või juhtmega varustatud plastlindi otsad tuuakse välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos torustikuga maasse r/v terasest 4 mm tross, mis ühendatakse juhtmega või tuuakse samuti kape alla. Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud! Kanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4-01. Rahustuskaevu tellimisleht on esitatud projekti lisas 3. Kinnistule on ette nähtud ühiskanalisatsiooniga liitumiseks survekanalisatsioonitoru, mistõttu tuleb reovee pumpamiseks kinnistuomanike poolt rajada kinnistule pumpla. Pumpla jääb kinnistuomanikule ning kinnistuomanik vastutab pumpla toimimise ning kasutus- ja hoolduskulude eest. Pumplasse paigaldatakse reovee pumpamiseks ette nähtud pump. Pumba parameetrid (tööpunkt) peavad olema järgmised: Oja tn 3 kinnistu: - Pumba jõudlus: Q=1.5 l/s - Pumba surve H=6,5 m - Soovituslik pump KSB Ama-Porter 501 SE NB! Pumba valikul ei tohi lähtuda pakendil olevast maksimaalsest vooluhulgast ja survest, vaid töögraafikust! Pumba töötsükkel e. sisse- ja väljalülituspunktide vahe on soovituslik viia võimalikult lühikeseks. Sellega suureneb käivituskordade arv, kuid väheneb reovee settimisoht nii pumplas kui ka survekanalisatsioonitorus. 4. EHITUSTÖÖD 4.1. Üldised juhised ja nõuded Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Enne ehitustöid tuleb tehnovõrgu omanikul sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ehitamiseks ja talumiseks, koostada liikluskorralduse projekt ning saada Maanteeametilt liiklusvälise tegevuse luba. Vt. ka Maanteeameti poolt väljastatud kooskõlastust! Enne ehitustööde algust teostada liinirajatiste asukoha märgistamine looduses vastavalt ehitusprojektile. Enne liinirajatise kaitsevööndis tööde alustamist kutsuda kohale liinirajatise omanik või tema esindaja, kellega kooskõlastada liinirajatise asukoha märgistus kohapeal. Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb teostada liinirajatise või tema esindaja vastava soovi korral, omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Liinirajatise mistahes kahjustuse korral tuleb viivitamatult teavitada Omanikujärelevalvet ja liinirajatise omanikku või tema esindajat. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 9/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja Tellija tingimustes esitatud nõudeid. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii. Töövõtja peab tarnima, asendama ja paigaldama kõik seadmed, masinad ja konstruktsioonid või nende osad, mis riknevad või purunevad garantiiaegse ekspluatatsiooni vältel ja mis on põhjustatud konstruktsiooni defektidest või valmistajatehase praagist. 4.2. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke ja Omanikujärelevalve poolt määratavaid isikuid kohalikus omavalitsuses teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. 4.3. Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse. Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja vajadusel filmima kogu objekti olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb: • Torustike trassil ja trassi vahetus läheduses olevad teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud ja põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevuluugid, õhuliinide postid), piireaiad jms. objektid, mida võidakse ehitustööde käigus kahjustada ja/või mis kuuluvad ehitustööde järgselt taastamisele; • Torustike trassi vahetus läheduses hoonete fassaadid, pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele (praod, ebaühtlase vajumise ilmingud jne). Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud CD või DVD plaadile, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku foto kiire ülesleidmine. Üks eksemplar igast CD plaadist tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne tööde alustamist vastavas töölõigus. Kui töid alustatakse talvisel ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt, lumevabal perioodil. Vahetult enne tööde alustamist tuleb vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras tekkinud pärast algsete fotode tegemist. Enne liiklusaladel asuvate torustike ehitustööde alustamist tuleb fikseerida teekatete kaevatavasse alasse jäävate servade asukoht. Serva asukoht mõõdetakse Töövõtja esindaja poolt Omanikujärelevalve juuresolekul püsivate objektide suhtes ning fikseeritakse sidumismõõdud projekti joonisel. Koopia teekatte serva fikseerimise joonistest peab Töövõtja andma üle Omanikujärelevalvele. Kui serva asukoht ei ole eelkirjeldatud moel fikseeritud, tuleb teekate taastada laiuses, mille määrab Omanikujärelevalve. Kui Töövõtja pole täitnud ehituseelse olukorra fikseerimise nõudeid ega suuda tõendada, et ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustumise eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning viimaste likvideerimine ja sellega seonduvad kulud tuleb kanda Töövõtja kohustuste hulka. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 10/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 4.4. Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid tuleb valida nii, et oleks välistatud puude tüvede, võrade ja juurte vigastamine. Kaevetöödest tuleb hoiduda vähemalt puu võra ulatuses. Kui trassi asukohta ei ole võimalik vajalikus ulatuses nihutada, tuleb planeerida kaevetööde tegemine käsitsi või kinnist meetodit kasutades. Ehitustööde ajaks tuleb puutüvi kaitsta piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada tuleb tüvi vooderdada plankudega või spetsiaalmähistega. Kaevetöödel tuleb vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Nt puu ümber tuleb asetada maha ehitusmasinate liikumiseks puitkilbid. Kui osa puu pindmisest juurestikust kahjustatakse, tuleb vajadusel puuvõra kärpida (vee- ja toitainevarustuse halvenemise kompenseerimiseks on vajalik võra kärpimine). Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid kohaliku omavalitsuse ja kinnistu omaniku poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. Säilitavate puude hoolduslõikuse võib teostada vaid kutsetunnistusega arborist. Kõik materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb transportida Omanikujärelevalve poolt ettenähtud kohta. Ainult Omanikujärelevalve kirjaliku loaga võib eelmainitud materjali likvideerida. Ümberkaudseid puid ja ehitisi, mis ei asu tööpiirkonnas, tuleb kaitsta Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud meetoditega. 4.5. Mahamärkimine Ehitusobjekti mahamärkimine on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel. Tööde hulka kuuluvad igasugune projekteeritud ehitiste ja rajatiste ehituse geodeetiline teenindus, sh ajutiste reeperite paigaldamine, projektijärgne mahamärkimine, vajalikud kontrollmõõtmised ning hoonete ja ehitiste vajumisvaatlused. Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt. Töövõtja paneb paika kõik töödeks vajalikud liinid ja kõrgused ning määrab paigaldatavate trasside ja rajatiste projektijärgsed asukohad. Enne pinnasetööde alustamist peab Töövõtja projekteerimise ja kontrolli jaoks üles mõõdistama Omanikujärelevalve poolt nõutud kohad. Töövõtja paigaldab ja hoiab korras kõik vajalikud visiirid, ajutised kõrgusmärgid, majakad, püstvisiirid ja kaldvisiirid, mis on vajalikud projektijärgseks mahamärkimiseks. Töövõtja ei eemalda vastavaid märgistusi enne Omanikujärelevalve heakskiitu. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 11/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule uuesti. Kaevetööde korral peab Töövõtja paigaldama püstvisiire vähemalt iga 30 m tagant. Visiirid tuleb värvida valgeks ja hoida puhtana, visiiri ülemine ots peab olema hööveldatud ja sirgelt lõigatud. Püstvisiirid tuleb paigaldada vähemalt 24 tundi enne kaevetööde algust ja vastavalt tuleb ka Omanikujärelevalvet sellest informeerida, et tal oleks võimalik need üle kontrollida. Visiirid peavad säilima niikaua kui konstruktsioonid on paigaldatud ja kaevikud kinni aetud. Püstvisiirid tuleb paigaldada kindlalt maasse ja nende kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 0,6 m. Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Mahamärkimisel ei ole lubatud kasutada kinnispunkte, mille omavahelisel kontrollimisel saadud erinevus on suurem, kui selle kinnismärgi klassile vastav täpsusnõue. Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Mahamärkimine fikseeritakse vastava akti koostamisega, mis on allkirjastatud teostaja ja Töövõtja poolt. Akti koopia esitatakse Omanikujärelevalvele kohe pärast mahamärkimise teostamist. Enne ehitustöödega alustamist tuleb mahamärgitud trassikoridor Omanikujärelevalvega koos looduses üle vaadata. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 4.6. Liikluskorraldus Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Omanikujärelevalvele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018. a. määrusele nr. 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Töövõtja peab taolistest korraldustest vastavaid ametkondi ette teatama piisava ajavaruga ja kui sellist etteteatamist reguleerib seadus, määrus või mõni muu akt, tuleb juhinduda vastavalt sellest. Töövõtja peab sellistest kavatsustest teavitama Omanikujärelevalvet, Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 12/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Tellija esindajat ja kohalikku elanikkonda vähemalt 14 päeva ette. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid olemas. Vastasel juhul peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad jms. Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega, hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse ümberkorraldused piisavalt arusaadavad. Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal elavatele ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse omandis. Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida kauem kui 6 tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu läbipääsu. Töövõtja on kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat teedest ja tänavatest, kus planeeritakse ehitus-kaevetöid ning kus seetõttu võib esineda liikluse ümberkorraldamist, takistusi või sulgemist. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud: • kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit; • puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga; • esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse Omanikujärelevalve ja Tellija märkused. Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 13/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 ekspluatatsioonitingimused. Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 4.7. Kolmandate isikute ohutus Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1000 mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liiklusmärkidega ja/või puna-valgetriibuliste tahvlitega. Avalikel teedel toimuvate tööde puhul tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruse 13.07.2018 nr 43 – „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ nõudeid ning kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud liiklusskeeme. Liiklusskeemid tuleb enne tööde alustamist esitada läbivaatamiseks ka Omanikujärelevalvele, kellel on õigus nõuda (võrreldes liiklusskeemidel tooduga) täiendavate liiklusohutus- ja liikluskorraldusvahendite paigaldamist. Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud. 4.8. Tuleohutus Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust. 4.9. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine 4.9.1. Üldist Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 14/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika. näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või rajatise omanikku kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Töövõtjal tuleb arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemaolevad säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt tee pinna kõrgusest. Töövõtja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega. Töövõtjal tuleb arvestada, et 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m). 4.9.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 15/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni Tellijale üleandmiseni. Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks. Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega kõrvaldada. Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja Omanikujärelevalvega leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat. Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. 4.9.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid: • Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. • Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. • Enne kaevetöid märgib looduses olemasolevate kaablite asukohad maha tehnovõrkude volitatud esindaja. • Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 1 m elektrikaablist. • Lahtikaevatud kaablid tuleb mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles riputada. • Ristumisel rajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 16/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 • Torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaitsetoruta kaabel paigaldada kaablikatsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 1m ulatuses. • Tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et oleks välistatud postide ära vajumine. • Kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. 4.9.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis Projektipiirkonnas asuvad Telia Eesti AS-le ja ELA SA-le kuuluvad sideliinirajatised. Töötamisel Telia ja ELA SA sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid: • Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia AS-ile ja ELA SA-le kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Telia sideliinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Telia AS-i poolt väljastatud tööloa alusel. Connecto Eesti AS-lt, kes haldab ja hooldab ELA SA sidetrasse, tuleb Töövõtjal võtta tegutsemisluba ELA SA sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis tööde teostamise kohta. • Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS ) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud. • Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. • Lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. • Sidekaablite kaitsmise all mõistetakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb taastada/kaitsta plasttorudega DN100. • Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid. • Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne. teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. 4.10. Ligipääs tehnovõrkudele Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 17/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 4.11. Ajutised hügieenirajatised Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja katab kõik sellega seotud kulud. Rajatiste asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele tühjendada. 4.12. Kaetud tööd Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata. Kaetud tööd on vähemalt järgmised: ✓ kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad; ✓ hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd; ✓ vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid; ✓ muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve. 4.13. Katete eemaldamine 4.13.1. Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis näidatud ulatuses ja ladustatakse kohaliku omavalitsuse poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta. Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase ning sellega kaasnevate kahjude eest. 4.14. Kaeve- ja mullatööd Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil Omanikujärelevalve poolt kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohtadesse. Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla, kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega. Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid, kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 18/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud juhised tööde edasiseks jätkamiseks. Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni. Töövõtja teavitab kaevetööde lõpust Omanikujärelevalvet 48 tunni jooksul, et Omanikujärelevalve saaks kontrollida kaeviku põhja ja mõõtmeid. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust, kui sellistest erinevustest on Töövõtja kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Kui tööde käigus selgub, et kaevamised teostatakse allpool põhjavee taset, tuleb koheselt informeerida Omanikujärelevalvet. Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sademeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine, ei seata ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid, mille parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või Omanikujärelevalve vastava nõude korral. Alati, kui toestus või tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1,0 m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada, millises osas seda tehakse on Omanikujärelevalvel õigus juhiseid anda. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude meetodite kasutamist. Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus) toestada vastavalt kohalikele tingimustele. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 19/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2005 kriteeriumid. Toestamata ehituskaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja ehituskaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku minimaalne laius on 1 m ja ehituskaeviku tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega. Töövõtja peab vältima ehituskaeviku lähedal asuvate hoonete, tehnovõrkude ja muude rajatiste nihkumist, vajumist ja varisemist. Kui selline nihkumine, vajumine või varisemine ilmneb, peab Töövõtja kahjustuste viivitamatult omal kulul kõrvaldama. Ehituskaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1,0 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Ehituskaeviku lahti hoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kui Omanikujärelevalvega ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb ehituskaevik kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 6 m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest. Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kaugemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. 4.15. Torustike paigaldamine Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja Tellija tingimustele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus. Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile. Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud plasttorude torutööde keevituse väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostatavate töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele kinnitamiseks. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 20/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised: Projekteeritud toru lang (‰) Lubatud kõrvalekaldumine Lubatud kõrvalekaldumine projekteeritud langust (‰) kõrgusest (mm) >5 1,5 50 3-5 1,0 30 <3 1,0 20 Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahekaugusest. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on järgmised: • Kõrgusliku asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm; • Asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm. Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset võõrmaterjali sattumist torusse. Kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid. Paigaldatud isevoolse kanalisatsioonitoru kohale, 0,3 m kõrgusele tuleb paigaldada min 100 mm laiune roheline plast märkelint kirjaga „Kanalisatsioon“ ja survekanalisatsioonitorule pruun märkelint kirjaga „Survekanalisatsioon“. Üksikule või kõrvuti asetsevatele survetorustikele tuleb mõlemale torule paigaldada vaskjuhe või integreeritud juhtmega varustatud plastlint, mille kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme või juhtmega varustatud plastlindi otsad tuuakse välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga. Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmike või astmelisi muhve erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja äärikadapterite nõuetele. Paigaldatud torustiku ots tuleb sulgeda otsakorgiga, et vältida võõrkehade sattumist torustikku. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 21/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Kanalisatsioonitoru tihend peab ulatuma naabertorusse vähemalt 40 mm ulatuses. Teemaalde paigaldatakse toru kinnisel meetodil, kasutades torumaterjalina PE RC. Toru tuleb paigaldada hülssi. Plasttorude ühendamisel olemasoleva plastkaevuga tuleb kasutada vastava läbimõõduga läbiviigutihendit või järelühendussadulat. Olemasolevate reoveekanalisatsioonitorustike ühendamisel uute plasttorudega tuleb kasutada kuumkahanevaid liitmike. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet. Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede digitaalne pildistamine. 4.16. Tagasitäide Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Omanikujärelevalvega. Ehituskaevikute tagasitäitmisel, täitematerjali valikul ja tihendamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013 ja tootja nõuetest, juhenditest. Ehituskaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri määrusega nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne, kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele. Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase kohta. Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast või killustikust aluskihile. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon, mis kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 22/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Killustikalus (maks. Fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate parameetritega: • Kaal: 150...200 g/m2; • Tõmbetugevus: 10...25 kN/m. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95. Peale aluspõhja valmimist peab Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De 110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud. Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Haljasala alla jääva kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et ainult üks materjal on ühes kihis. Liiva ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Tagasitäitmist tohib teostada ainult maksimaalselt 350 mm kihtide kaupa, mis tihendatakse või töödeldakse vastavalt projekti nõudmistele. Pinnase tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1 m liiklusala servast tuleb järgida Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a. käskkirja nr 264 „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“. Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta jätkata edasiste töödega. Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku või vundamendi täisajamine või kinnikatmine. Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks. Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokkusurumiseks, peavad sobima Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 23/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid. 4.17. Katete taastamine 4.17.1. Üldist Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav järelevalve insener. Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad taastama. Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Peale teekatete taastamist peab tee vastama Majandus- ja taristuministri 14.07.2015. a. määruses nr 92 „Tee seisundinõuded“ toodud nõuetele. Teekatendi konstruktsiooni taastamisel tuleb lähtuda Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. a. määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ja Maanteeameti juhenditest, ministri määrustest jne, mis on kättesaadavad Maanteeameti veebilehel. Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peavad kohalik omavalitsus ja vajadusel ka eraomanikud olema haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja. 4.17.2. Muru taastamine Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata. Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 24/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm. Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5 ...7,0. Muld ei tohi sisalda taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud. Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme külvinormiga 20...30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite). Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20. 4.18. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest, põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või ehitusjärelevalve spetsialist). Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika. Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist tolmust jne. Kõik ajutised kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada. Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 25/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ja ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustamiskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja. 4.19. Teostusjoonised Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a. määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ . Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja Omanikujärelevalvega teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta. Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel esitama kontrolliks. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust. Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osutades. Teostusjoonistel tuleb eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistuse aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa. Teostusmõõdistada ja joonisele tuleb kanda ehitatud reoveepumpla elektripaigaldised alates liitumiskilbist kuni reoveepumplani ja/või vooluhulgamõõtmise kaevuni. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta. Maa-aluste vee-ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otsapunktid, hiljem tehtavad ühendused jne). Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 26/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid. Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms). Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid. Teostusjoonised tuleb esitada: • paberkandjal kahes eksemplaris vastuvõtudokumentatsiooni koosseisus ning ühes eksemplaris Tellijale enne lõppvaatuse tegemist; • digitaalselt ühes eksemplaris CD-l või DVD-l DWG formaadis. Kõikide Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud rajatiste/ehitiste kohta tuleb koos teostusjoonistega/teostusjoonise aruandega esitada Tellijale GIS andmestik (Exceli tabel) vastavalt GIS andmestiku täitmise juhendile, mis on saadaval AS Emajõe Veevärk kodulehel. AS Emajõe Veevärk esitab rajatud ehitise andmed maakatastrile ise. 4.20. Keskkonnakaitse nõuete tagamine Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid. Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele. Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja – seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta. Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid. Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu tagamata. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 27/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet. 5. MATERJALID JA SEADMED 5.1. Üldist Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused, paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes. Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 28/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. 5.2. Survetorustikud Survekanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatavad materjalid peavad sobima reoveevõrgus kasutamiseks. Suurematel torudel kui De 63 on torustiku SDR suhe 17, De 63 ja väiksematel torudel on SDR suhe 11. Torustike paigaldamisel kinnisel meetodil tuleb kasutada spetsiaalset RC toru. Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. PE toruliitmikud, nagu kolmikud, äärikud, muhvid, jne peavad vastama samale materjalide spetsifikatsioonile kui torudki. Siibrid ja ventiilid ühendatakse äärikühendustega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kõik malmist detailid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250µm vastavalt standardile DIN30677. Torude ühendamiseks võib kasutada põkk- või muhvkeevitust. Kõik ühendused tehakse elekterkeevisdetailidega. Toru puhastamine oksiidist tehakse ainult spetsiaalse koorijaga. Töövõtja teeb fotod keevitamise ajal. 5.3. Kanalisatsioonitorustikud Kõik kanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalisest PVC- st ja vastama standardile EVS-EN 1401-1. Kõikide torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8. Torude sisesein peab olema tasane ja sile. Reovee puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid. Magistraaltorustikul on põlvede kasutamine keelatud. Erandina võib Omanikujärelevalve nõusolekul põlve kasutada magistraaltorustikul kuni 15° vahetult kaevu sisse- või väljavoolul, korrigeerimaks ühendatava toru suunda ning liitumispunktideks olevate vaatlustorude sisse- või väljavooludel. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Tootja peab olema selgelt näidatud. Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid muhve. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 29/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Reoveekanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE-polüetüleen). Kraed peavad olema nn „ujuvat“ tüüpi ja varustatakse müra vältiva konstruktsiooniga. Kaevuluugid peavad vastama standardile EVS-EN 124-1:2015. Plastikust vaatluskaevud ja kontrolltorud peavad olema toodetud vastavalt EVS-EN 13598-2. Kaevude materjaliks on HDPE. Kaevud peavad olema torustike diameetrile vastavad ning sobivate luukidega. Vaatluskaevu konstruktsioon ja mõõtmed peavad võimaldama teostada torustiku läbipesu ja tagama torustiku kontrolliks TV- vaatluskaamera läbipääsu. Kaevud peavad olema hüdrauliliselt sobivate rennpõhjadega. Plastikkaevud valmistatakse tehases kas täiskõrgetena või teleskoopilistena. Plastikkaevu ülaosa tehakse liiklusega aladel alati teleskoop- konstruktsiooniga. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 cm. Ülekate kaevus >300 mm. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehases tehtud keevitusühendustega. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihedus kogu kaevu kasutusaja vältel. Asfaltkattega ja pinnatud tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, haljasalal maapinnaga samal kõrgusel, kruusateedel 15 cm kruusakihi all, mujal 50 mm kõrgemal. Luukide kandejõud peab olema 40 t. Luugid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnas luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist. Luugikomplektide minimaalsed kaalud: • DN300 luuk -15 kg, DN300 korpus -21 kg, DN 300 komplekt kokku 36 kg; • DN500 luuk -41,5 kg, DN500 korpus -30 kg, DN 500 komplekt kokku 71,5 kg; Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja 2,5 m ning kõrgemad kaevud rõngasjäikusega vähemalt SN4. Kaevu teleskoobi rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2. Üldiselt kontrollitakse kaevude tihedust visuaalsel vaatlusel. Kaevu plastosa peab olema veetihe. Väljaspool tiheasustust asuvad kanalisatsioonikaevud tuleb Omanikujärelevalve nõudel varustada plastist või raudbetoonist luukidega ja/või tähistada standardsete, selleks otstarbeks tehaseliselt valmistatud märketulpadega. Põllumajanduslikult kasutatavatel maadel asuvad kanalisatsioonikaevud tuleb Omanikujärelevalve nõudel varustada raudbetoonkaevurõngast kaitseümbrisega. 5.4. Klapid ja siibrid Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 30/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest. Siibrite ühenduse surveklass peab olema veetorustike puhul vähemalt PN10 ja kanalisatsioonitorustike puhul vähemalt PN6. Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv, suurus, ääriku paksus jne). Temperamalmist siibrid peavad vastama standarditele DIN 3352 ja DIN 3205, äärikud ja poldiaugud peavad vastama standardile ISO 7005-2. Hall- või temperamalmist maakraanid peavad vastama standardile DIN 3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega. Siibrite korpus peab olema temperamalmist minimaalse tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693. Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjalidega EPDM (elastse tihenduspinnaga). Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema teleskoopsed ja valmistatud roostevabast terasest. Spindlipikenduse kape peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa peab olema veekindel. Siibrid ja maakraanid peavad olema seest ja väljast kaetud epoksiidpulbervärviga vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastama EN124 klassile D. Kaped peavad olema „ujuva“ paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. 5.5. Kinnistusvahendid, tihendid ja määrdeained Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 31/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 5.6. Soojustusmaterjalid Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud paigaldada pinnasesse paigutamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,035 W/mK ja veeimavusega alla 0,2%. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele: EN826, EN1606, EN12087, EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele. 6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD 6.1. Üldist Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub Töövõtja. 6.2. Survetorustike katsetamine Paigaldatud torustik (sh on tehtud kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb katsetada vastavalt EN 805- le. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Plastiktorudele (kõik läbimõõdud) sooritatakse kaks katsetust. Eelkatse kestvus on enam kui 12 tundi, torustiku nimirõhul. Lubatud on max 0,1 bar rõhukadu tunnis. Kohe peale eelkatse lõppu sooritatakse põhikatse ≤ DN 200 puhul 3 tundi ja > DN 200 puhul 6 tundi. Proovirõhk on 10 bar (PN10 torustiku puhul). Maksimaalne rõhukadu nagu eelkatsel. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda kinnisel meetodil rajatud torustikele täiendavate kontrolltoimingute ja katsetuste teostamist või katsetamist rangematel tingimustel (nt survetorustiku survekatse läbiviimist suurema katsesurvega). Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb eelnevalt kooskõlastada Omanikujärelevalvega, protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Omanikujärelevalve poolt. 6.3. Kanalisatsioonitorustik Kõik isevoolsed torustikud (sh kinnistuühendused) tuleb Töövõtja poolt üle kontrollida CCTV kaameraga. Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi. Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 32/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos on ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info. Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringuprotokollid iga kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik). Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid: • Kaameravaatluse ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud. • Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud. • Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatlust. • Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve nõudel vee juhtimise torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni. • Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et kaamera sõidab kaevu suunas). Vaatlus peab algama kaevust nii, et esimene ühendusmuhv kaevuga on näha. Defektide ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude vaheline lõik. Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi Töövõtja kulul. Omanikujärelevalve otsustab katsete ja uuringute läbiviimise kuupäeva ja ulatuse. Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris Omanikujärelevalvele DVD-l. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda täiendavalt isevoolse kanalisatsioonitorustiku veepidavuskatset. Metoodika määrab Omanikujärelevalve. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollmeetodina isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli: toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud. Kontrolliks tõmmatakse läbi kontrollitava lõigu Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 33/34  Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga. Tööprojekt Töö nr. 096/2020 silinder, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga. Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, aga igal juhul mitte rohkem kui 8% PVC torudel ja 9% PE torudel. Katse ebaõnnestumisel on Omanikujärelevalvel õigus nõuda torustikutöö parandamist (toru asendamist uuega). Kõik katsetega seotud kulub katab Töövõtja. Vastutav spetsialist: Lauri Aim Projekteerija: Hanno Koha Keskkond & Partnerid OÜ 10.2020 34/34  Haljasala taastamine Kruuskatte taastamine Purustatud kruus 20 cm, Muru fr.0...32, segu 3 Kasvupinnas 15 cm >2,1 >2,1 "Survekanalisatsioon" "Survekanalisatsioon" Survekanalisatsioonitoru Survekanalisatsioonitoru Isoleeritud vaskjuhe Isoleeritud vaskjuhe 0,3 0,3 Aluskiht Aluskiht 0,2 0,2 0,2 0,2 0,15 0,15 Toru soojustamine Soojustusplaat XPS 50 mm 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 1 Tellija Reg. nr. 11006388 096/2020 Projekt Aadress 0,2 Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Oja tn 3 kinnistu liitumine Roiu Vastutav spetsialist Kastre vald Kanalisatsioonitoru Lauri Aim Tartumaa Projektijuht Joonis Staadium Aluskiht 0,7 Lauri Aim Projekteerija Fail Joonis Versioon Hanno Koha 0962020_TP 29.09.2020 1:25 VK-6-03 v01  Ol. ol. asfaltkate Teemaa piir 52.50 52.00 Ol. ol. maantee telg 51.50 Proj asfaltkate 51.00 50.50 Proj maantee telg 50.00 49.86 PE De 63 49.50 49.00 48.96 PE De 63 48.50 Survekanalisatsioon Sidekanalisatsioon Madalpingekaabel Madalpingekaabel 48.00 Mhor 1:500 Sidekaabel Sidekaabel Sidekaabel Sidekaabel Veetrass Veetrass Mvert 1:50 MK KS-1 OLEMASOLEVA MAAPINNA 51.12 52.36 PROJEKTEERITUD 51.12 52.36 48.96 49.86 (m ABS) 2.16 2.50 24 37.7 PIKKUS (m) PE RC De 63 - 37.7m VAHEKAUGUSED (m) 37.7 SIRGESTATUD TRASSI KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 PLAAN 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Tellija Reg. nr. 11006388 096/2020 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Oja tn 3 kinnistu liitumine Roiu Vastutav spetsialist Kastre vald Lauri Aim Tartumaa Projektijuht Joonis Staadium Lauri Aim Maanteega ristumine Projekteerija Fail Joonis Versioon 1:500 Hanno Koha 0962020_TP 29.09.2020 1:50 VK-6-02 v01  Olemasolev teeserv Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev sidekaabel Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev gaasitorustik Olemasolev survekanalisatsioonitorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev veetorustik K1 Projekteeritud kanalisatsioonitorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik W1.1 W1.1 Rajatav madalpingekaabel Rajatav sidekaabel veetoru Haljasala taastamine Kruuskatte taastamine W 1. 1 W 1. 1 projekteeritud haljastus W 2 1 1. 1 1 KS KS P 1 E projekteeritud tugipeenar De W 1. 63 1 3 KS 1 L 2 W KS=1 1 1 1. 1 8. 1 0m 12 projekteeritud freespurust kate i= i=1 2 W 24 1 1. i= KS 31 m 1 W KS .0 KS .5m 1. 1 1 12 37 L= L=1 W 2 613 1. projekteeritud kergliiklustee 63 KS 1 DeKS 1 De PE De 63 L=34.0m KS1 KS1 KS1 i=13 1PE RC W1 KS1 .1 KS1 KS1 2 W PKES1 1. 1 W1 .1 W 1 W1 1. KS 1 .1 W 1.1 1.1 W 1 .1 W1.1 KS W1 W W1.1 W1.1 1. 1 1 W 1.1 2 1 1. W W 1. 1 W 1.1 W 1.1 1. 1 W W W 1.1 1. 1 1 1. W 1 1. W W1.1 W1.1 W 1. 1 W 1. 1 W 1. 1 W 1. 1 W 1. 1 W 1. 1 W1.1 W1.1 Tellija Reg. nr. 11006388 096/2020 Projekt Aadress 1. Geodeetiline alusplaan Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Oja tn 3 kinnistu liitumine Roiu Vastutav spetsialist Kastre vald 2 Lauri Aim Tartumaa 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Projektijuht Joonis Staadium Lauri Aim Katete taastamise asendiplaan Projekteerija Fail Joonis Versioon Hanno Koha 0962020_TP 06.10.2020 1:500 AS-4-02 v01  M 1:500 (1 cm = 5.0 m) W 1. 1 W 1. 1 W 2 1 1. 1 1 KS KS P 1E De W 1. 63 1 KS 1 L W KS=1 1. 1 8. 1 0m i= 24 1 31 i= KS K m W S1 7.5 1. 1 3 L=1 3 KS 2 6 1 De PE De 63 L=34.0m KS1 KS1 KS1 i=13 RC W1 .1 PKES1 W1 .1 1 W1 KS .1 W1 1 .1 .1 W1.1 KS W1 W1.1 1 2 1 1. W 1 1. W 1 1. W 1 1. W W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev sidekaabel Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev survekanalisatsioonitorustik Olemasolev veetorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik  Vana-Kastre - Roiu tee (18502:003:0033) M 1:500 (1 cm = 5.0 m) 3 2 1 1 2 12 i=1 W 1. m 1 .0 KS 12 L= W 613 1. DeKS 1 KS1 KS1 PE De 63 L=34.0m KS1 KS1 i=13 1PE KS1 KS1 2 W 1. 1 W 1. 1 1.1 W .1 W1.1 W1 W W1.1 W1.1 1. 1 W 1.1 W 1. 1 W 1.1 W 1. 1 W W 1.1 1. 1 W1.1 W 1. 1 W 1. 1 W 1. 1 W 1 .1 W 1. 1 W 1. 1 W1.1 Olemasolev gaasitorustik Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev sidekaabel Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev survekanalisatsioonitorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev veetorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik  51. 6 Olemasolev teeserv Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev sidekaabel .7 51 51 .7 Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev gaasitorustik Survekanalisatsioonitorustiku paigaldamine kinnisel meetodil Olemasolev survekanalisatsioonitorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik Kat. tunnus 18502:003:0035 Olemasolev veetorustik K1 Projekteeritud kanalisatsioonitorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik Rajatav madalpingekaabel K-1 52 W1.1 W1.1 .1 52 .8 51 Rajatav sidekaabel .0 51. 51 53.54 .9 51. 8 53.49 8 KS-1 1)51.13 PVC De 160 veetoru 2)51.83 PVC De 160 3)51.13 PVC De 160 52.36 2.41 Toru soojustamine 1)49.86 PE De 63 puurimise stardikaevik 2)49.86 PE RC De 63 51.7 2.50 51. 5 KS-4 51. .4 W KS-2 6 51 .3 1. 1 54.2 51 51 KS-3 54.1 .2 51 W 53.26 .1 1. 52.58 1 1)51.10 PE De 63 51 1)50.42 PE De 63 54.0 53.01 2)51.10 PE De 63 54.1 .9 2)50.42 PE De 63 2.16 W 2 1 1)50.85 PE De 63 1. 2.16 1 .9 2)50.85 PE De 63 54.0 53.9 1 51 KS KS P 1 E 2.16 De W 1. 63 1 53.8 1 L 2 3 53.9 W KS KS=1 1 1 1 8. 52.3 1. 1 0m 53.7 2 12 i= i=1 53.8 W 24 1 1. i= KS 31 0mKS 1 W 53.6 .9 KS . .5m 1. 51 1 1 12 L= 52.4 37 L=1 53.7 W 2 613 53.5 1. 63 KS 1 DeKS 1 De PE De 63 L=34.0m KS1 52 KS1 i=13 KS1 1PE RC W1 KS1 .0 53.4 .0 .1 KS1 2 53.6 52 KS1 W PKES1 K-2 52 1. 1 .5 W1 52 53.3 .1 52 52.0 .6 52 53.5 . 52.9 .7 8 53.5 W 1 W1 1. KS 53.38 53.2 1 52.1 .1 51 53.4 1)51.86 PVC De 160 .9 52.2 W 1.1 52.1 W 1.1 2)52.11 PE De 63 52 53.1 1 .1 W1.1 53.4 51 52 52 52 52 52 KS W1 52.3 52.4 .2 W1.1 .8 .7 .6 .5 W1.1 . 53.3 W 1.52 .8 9 51 1. 1 1 W 52 52.9 .7 51.31 .0 51 5 2 .3 52 52 53.2 53.2 53.3 1 5 51 .4 .6 .8 1. 2.2 . W 7 W 52 51 .3 1. . 52 1 52.9 51 2 .3 .4 53.1 W 52. 51 1.1 52.8 5 53.2 52 53.1 W . 1.1 51. 1. 5 6 . 1 W 2.7 52 53.0 1 51. .1 MK 53.0 W W 0 50. 53.1 52 1.1 1. .6 52.9 1 1 1. 9 50. W 52.7 52. 8 51.12 52.8 53 52.3 52.2 5 53.0 1 1)48.96 PE RC De 63 1. .2 52 W W1.1 2)48.96 PE De 63 52.7 2.16 52.4 52.9 53 .7 53. 52 .9 8 52.6 52 W1.1 53.7 .2 53. 52.8 W 6 52.5 1. .6 1 52 53. 5 52.7 52 .3 W .5 4 52 52. 52.6 1. 1 52.5 52.4 W 52 52.3 1. 1 .1 52.4 52.2 52.3 W 52.2 1. 1 52.3 52.1 W 52. 1. 0 1 52.0 52.2 W 51.9 1. 1 51.9 52 51.9 52.1 51. 51 8 W1.1 51.8 51.9 52.0 . 9 51.8 51.9 51 .7 51.8 W1.1 51.7 51.8 Tellija Reg. nr. 11006388 096/2020 Projekt Aadress 1. Geodeetiline alusplaan Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Oja tn 3 kinnistu liitumine Roiu Vastutav spetsialist Kastre vald 2 Lauri Aim Tartumaa 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Projektijuht Joonis Staadium Lauri Aim Asendiplaan Projekteerija Fail Joonis Versioon Hanno Koha 0962020_TP 09.10.2020 1:500 AS-4-01 v01  Hanno Koha Keskkond & Partnerid OÜ Teie 23.09.2020 [email protected] Vasara 50 Meie 09.10.2020 nr 15-2/20/42255-4 Tartu Kanalisatsiooniprojekti kooskõlastamine riigiteede nr 22140 ja 22260 maaüksuste piires ja teede kaitsevööndites Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud kanalisatsioonirajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumine riigiteega nr 22140 km 9,80 kinniselt, kaitsetorus, km 9,80-9,85 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Riigitee nr 22260 km 7,02 tehnovõrgu paiknemine riigiteealusel maal, km 7,02-7,08 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Keskkond & Partnerid OÜ töö nr 096/2020 „Oja tn 3 kinnistu liitumine ühiskanalisatsiooniga“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad kanalisatsioonirajatised ja muudele projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 22140 teelõik km 0,000-10,000 on rekonstrueerimistööde objekt. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) palume saata e-posti aadressil Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 8. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 0962020_TP_AA-3-01_seletus.pdf 0962020_TP-VK-6-03_kaevikute-ristloiked.pdf 0962020_TP-VK-6-02_mntrist.pdf 0962020_TP-AS-4-01_asendiplaan.pdf 0962020_TP-AS-4-02_katetetaastamine.pdf IKÕ-TorvandiRoiuUnikula.pdf IKÕ-VanaKastreRoiu.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)  M 1:500 (1 cm = 5.0 m) 2 1 1 KS KS P 1E De 63 KS 1 L KS=1 1 8. 0m i= 24 1 31 i= KS K m S1 3 7.5 L=1 3 KS 2 6 1 De PE De 63 L=34.0m KS1 KS1 KS1 i=13 RC PKES1 1 KS 1 KS 1 2 Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev sidekaabel Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev survekanalisatsioonitorustik Olemasolev veetorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik  Vana-Kastre - Roiu tee (18502:003:0033) M 1:500 (1 cm = 5.0 m) 3 2 1 1 12 2 i=1 m .0 KS 12 L= 613 KS1 KS1 PE De 63 L=34.0m i=13 DeKS KS1 KS1 1PE KS1 KS1 2 Olemasolev gaasitorustik Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev sidekaabel Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev survekanalisatsioonitorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev veetorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik K1 Projekteeritud kanalisatsioonitorustik Isevoolne kanalisatsioonitorustik 22260 Vana-Kastre - Roiu tee km 7,02 1 KS KS 1 1 KS KS 1 1 1 KS KS KS 1 1 KS 1 KS1 KS1 KS KS1 KS1 KS1 KS1 1 KS 1 KS 1 KS 22260 Vana-Kastre - Roiu tee km 7,02 K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik Torustiku pikkus: Isevoolne kanalisatsioonitoru 2,4 m KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik Projekteeritud kaitsetoru Koostaja: Hanno Koha A4