Luuka-Madise kinnistu suvila ehitusloa koskõlastamata jätmine

SUVILA REKONSTRUEERIMISE EHITUSPROJEKT Aadress: Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Töö nr: TR-2017 Muudatus 02 Staadium: Eelprojekt Koostaja: Vitaali Veeber tel.+372 506 5780 e-post: [email protected] 19.10.2020  Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 SISUKORD 1 PROJEKTI KOOSSEIS ................................................................................................................... 2 1.1 ÜLDOSA ................................................................................................................................ 3 1.1.1 OBJEKT .............................................................................................................................. 3 1.1.2 TÖÖ KOOSTAJA ............................................................................................................... 3 1.1.3 PROJEKTEERIMISE ALUSED, TÖÖ ISELOOMUSTUS ............................................... 3 1.2 KASUTATAVAD NORMDOKUMENDID JA STANDARDID .......................................... 4 2 ARHITEKTUURNE LAHENDUS ................................................................................................. 4 2.1 ASENDIPLAANILINE PAIKNEMINE ................................................................................ 4 2.2 HOONE KIRJELDUS ............................................................................................................ 5 2.3 KESKKONNAKAITSE, JÄÄTMEKAVA ............................................................................ 7 2.3.1 NÕUDED ............................................................................................................................ 7 2.3.2 JÄÄTMEKAVA ................................................................................................................. 9 2.3.3 LAMMUTUSTÖÖD ......................................................................................................... 10 3 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................................. 11 3.1 KASUTATAVAD ALUSMATERJALID ............................................................................ 11 3.2 KAVANDATAV VEESÜSTEEM ....................................................................................... 11 3.3 KAVANDATAV KANALISATSIOON .............................................................................. 11 4 ELEKTRIVARUSTUS.................................................................................................................. 11 4.1 KASUTATAVAD ALUSMATERJALID ............................................................................ 11 4.2 PROOVILÜLITUSED .......................................................................................................... 12 4.3 KAVANDATAV LAHENDUS ............................................................................................ 12 4.4 KASUTUSELEVÕTT .......................................................................................................... 12 5 KÜTE JA VENTILATSIOON ...................................................................................................... 13 5.1 NORMATIIVNE BAAS ....................................................................................................... 13 5.2 KÜTTE- JA VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE TÖÖIGA ............................................... 13 5.3 NÕUDED HOONE SISEKLIIMALE .................................................................................. 13 5.4 KÜTE .................................................................................................................................... 13 5.5 VENTILATSIOON ............................................................................................................... 14 6 TULEKAITSEABINÕUD ............................................................................................................ 15 7 TEHNILISED NÄITAJAD ........................................................................................................... 17 1 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 1 PROJEKTI KOOSSEIS A Seletuskiri B Joonised Jooniste nimekiri Joonise nimetus Joonise pealkiri Kuupäev TR2017_EP_LA-5-001_v02_LAplaan_2020-10-19 Lammutusjoonis 19.10.2020 TR2017_EP_AS-4-01_v02_asendiplaan_2020-10-19 Asendiplaan 19.10.2020 TR2017_EP_AR-5-01_ v02_plaan1k_2020-10-19 Hoone 1. korruse 19.10.2020 plaan TR2017_EP_AR-5-02_ v02_plaan2k_2020-10-19 Hoone 2. korruse 19.10.2020 plaan TR2017_EP_AR-6-01_ v02_loige1_2020-10-19 Lõige L1 19.10.2020 TR2017_EP_AR-6-02_ v02_loige2_2020-10-19 Lõige L2 19.10.2020 TR2017_EP_AR-6-03_ v02_loige3_2020-10-19 Lõige L3 19.10.2020 TR2017_EP_AR-6-04_ v02_vaated_2020-10-19 Suvila hoone vaated 19.10.2020 TR2017_EP_AR-6-05_ v02_vaated3D_2020-10-19 Vaated 3D 19.10.2020 TR2017_EP_AR-7-01_ v02_tyypk_2020-10-19 Tüüpkonstruktsioonid 19.10.2020 2 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 Seletuskiri 1.1 ÜLDOSA 1.1.1 OBJEKT Käesolev ehitusprojekt käsitleb suvila hoone rekonstrueerimist Luuka-Madise mü-l Murika külas, Saaremaa vallas, Saare maakonnas. Hoone kasutamise otstarve: 11103 Suvila, aiamaja. 1.1.2 TÖÖ KOOSTAJA Vitaali Veeber Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Telefon: +372 506 5780 E-post: [email protected] 1.1.3 PROJEKTEERIMISE ALUSED, TÖÖ ISELOOMUSTUS Käesoleva töö raames on koostatud Luuka-Madise maaüksusele Murika külla Saaremaa valda Saare maakonda suvila hoone (ehitisregistri kood 106022393) rekonstrueerimise ehitusprojekt. Ehitusprojekti koostamise aluseks on Saaremaa Vallavalitsuse poolt 30.06.2020 väljastatud projekteerimistingimused nr 2011802/04907. Hoone kasutamise otstarve: 11103 Suvila. Hoone kavandatav kasutusiga on 50 aastat. Ehitisregistris olemasolevad andmed: Ehitisealune pind 66 m2 Suletud netopind 53,4 m2 Maht 150 m3 Maapealsete korruste arv 2 3 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 1.2 KASUTATAVAD NORMDOKUMENDID JA STANDARDID Ehitusseadustik, jõust. 01.07.2015; Tuleohutuse seadus, jõust. 01.09.2010; Majandus- ja taristuministri määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“; Majandus- ja taristuministri määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“; Majandus- ja taristuministri määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“; Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; Siseministri määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“; EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“; EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; EVS 932:2017 Ehitusprojekt; Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri; Projekti koostamisel on lähtutud Eesti ehitusala käsitlevatest seadustest ja määrustest. 2 ARHITEKTUURNE LAHENDUS 2.1 ASENDIPLAANILINE PAIKNEMINE Käesolev projektdokumentatsioon käsitleb Saare maakonda Saaremaa valda Murika külla Luuka-Madise maaüksusel (katastritunnus 40301:001:0024) rekonstrueeritava suvila hoone lahendust. Kinnistu sihtotstarve on elamumaa 100%, kinnistu suurus on 2085 m2. Juurdepääs Luuka-Madise kinnistule kavandatakse krundi põhja osas asuvalt riigimaanteelt (Metsküla – Meiuste tee nr 21128) rajatava uue juurdepääsutee kaudu. Naaberkinnistutel Jurna mü ja Koosti mü asuvaid olemasolevaid juurdepääsuteid ei ole võimalik kasutada kuna naaberkinnistute omanikud keelduvad servituudi andmisest. Kavandatav mahasõit kinnistule maanteelt tuleb ehitada vastavalt Maanteeameti poolt väljatöötatud tüüplahendustele (https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/2010_0150_004_1.pdf). Lähtudes Maanteeameti poolt väljatöötatud mahasõidu tüüpjoonisest tuleb mahasõidu (ristumiskoha) katteks projekteerida riigiteega analoogne kate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. Luuka-Madise kinnistust loode ja lõuna suunas asuvatel maaüksusel paiknevad suvilad koos abihoonetega, teiste ilmakaarte suunas paiknevad hoonestuseta maaüksused. Luuka-Madise kinnistul hoonestuse piirkonnas on olemasolev kõrghaljastus. Hoone ees on muruplats ca 15 m ulatuses. 4 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 Hoonest ida suunas paigaldatakse kinnine reoveemahuti (sanitaarkaitse kuja 5 m) ning hoonest lääne poole rajatakse uus puurkaev (tagada puurkaevu kaitsetsoon 10 m). Hoone ida poolse tagaseina äärde on kavandatud õhksoojuspumba välisosa. Kinnistul on olemasolev elektriettevõtte liitumiskilp. Piirdeid ümber kinnistu ja ümber hoone ei kavandata. 2.2 HOONE KIRJELDUS Käesoleva ehitusprojektiga kavandatakse 1-kordse madalakaldelise viilkatusega suvila hooneosa lammutamine ja selle asemele 2-kordse hooneosa püstitamine. Uus hooneosa järgib lammutatava hooneosa välisilmet ja kavandatakse samuti madalakaldelise viilkatusega (katuse kalle 8°, mis on täpselt sama varasema katusega). Suvila hoone olemasolev kolmnurkne osa (järsu kaldelise katusega) säilitatakse. Säilitatavas hooneosas paiknevad toad 1. ja 2. korrusel. Ümberehitatavasse hooneossa kavandatakse 1. korrusele köök, eeskoda, dušširuum-wc ja 2. korrusele tuba ja abiruum (panipaik). Peasissepääs hoonesse on lääne poole kavandatava varikatuse aluse kaudu. Rekonstrueeritav hooneosa rajatakse madalvundamendile, milleks on raudbetoonist lintvundament. Vundamendiseinad ja sokkel ehitatakse kergkruusplokkidest müüritisena, mis kaetakse hüdroisolatsiooniga ning krohvitakse maapealses osas, värvitoon tumehall. Hoone välisseinad ehitatakse puitkarkass-seintena, mis kaetakse väljast horisontaalse laudisega, värvus tumepruun analoogselt säilitatava hooneosaga. Katuse kandekonstruktsiooniks on puitsarikad, mis toetuvad kandeseintele. Katusekatteks on Ruukki Classic profiilplekk, värvus tumehall. Rekonstrueeritava hooneosa katusekalle on 8⁰. – VÄLISSEINAD Välisseinte kandekonstruktsiooniks puitpostid ristlõikega 150x50 mm, sammuga 400…600 mm, karkassi vahed täidetakse mineraal- või kivivillast soojustusplaatidega. Siseruumi poole paigaldatakse aurutõke, seejärel horisontaalsed puitroovid 50x50 mm sammuga ca 600 mm, roovide vahed täidetakse soojustusplaatidega. Roovistik kaetakse sisevoodrilaudisega või ehitusplaatidega ja viimistletakse värvimise või tapeediga katmise teel. Kandekarkassipostide välispinna külge kinnitatakse tuuletõkkeplaadid, seejärel distantsliistud ning välisvoodrilaudis. Wc/dušširuumi välisseina seesmised ehitusplaadid kaetakse ruumi siseküljel hüdroisolatsiooni võõbaga dušši ja valamu piirkonnas ning keraamiliste plaatidega. – SISESEINAD Siseseinte kandekonstruktsiooniks on puitkarkass-seinad (puitpostid ristlõikega 150x50 mm ja 100x50 mm sammuga 400…600 mm), postide vahed soojustatakse mineraalvillaga helipidavuse eesmärgil. Siseseinad (karkass-seinad) kaetakse ehitusplaatidega või sisevoodrilaudisega, mis viimistletakse tapeediga või värvitakse. WC/dušširuumi siseseinte karkassi (samm 400 mm) külge kinnitatavad ehitusplaadid kaetakse hüdroisolatsiooni võõbaga ja keraamiliste seinaplaatidega. Pliidi ja kamina piirkonnas ehitatakse kivimüüritis-sein, mis krohvitakse mõlemalt poolt. 5 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 – PÕRAND Põrandakatteks on põrandaplaadid ja puitparkett – sõltuvalt ruumi kasutusotstarbest. Esimese korruse põranda kandekonstruktsiooniks on alt soojustatud raudbetoonist põrandaplaat. – VAHELAGI Teise korruse põrand toetub vahelae puittaladele. Talade peale paigaldada ehitusplaat h ≥ 18 mm, mille peale paigaldatakse parkett. Talastiku vahed täidetakse soojustusplaatidega (helipidavuse parandamiseks), talad kaetakse alt poolt aurutõkkega, seejärel paigaldatakse roovistik ja lae pinnakatteks on ehitusplaadid või voodrilaudis. – KATUS Katusekonstruktsiooni kanduriteks on puitsarikatalad ristlõikega ≥250(h)x50 mm sammuga 600 mm, mis toetuvad välisseintele. Sarikate vahele paigutatakse villsoojustus. Sarikate külge kinnitatakse ülesse poole tuuletõkkeplaadid, seejärel sarikatalade kohale distantsliistud, aluskile ja teine distantsliist, mille külge kinnitatakse puitlaudis või ehitusplaadid katusepleki paigaldamiseks ning seejärel paigaldatakse katuseplekk (nt Ruukki Classic, t=0,6 mm). Katuseplekk kinnitada vastavalt katusekatte tootja juhistele. Sarikatalade alumise pinna külge kinnitada aurutõke, seejärel roovistik ja sisepinnaks ehitusplaadid või sisevoodrilaudis. – UKSED Välis- ja siseuksed on puituksed. Välisuksed on tumepruuni värvi ja siseruumides on lakitud/peitsitud puituksed. Uksed, mis asuvad evakuatsiooniteedel, peavad olema seest poolt avatavad ilma võtmeta. – AKNAD Puit- või plastikaknad, mille aknaraamid on valget värvi. - HOONE VÄLISVIIMISTLUSE PÕHITOONID: - Fassaad – horisontaalne välisvoodrilaudis, värvus tumepruun; - Katusekate – profiilplekk Ruukki Classic, värvus tumehall; - Sokkel – tumehall; - Piirdeliistud, aknaraamid – valge; - Välisuks – tumepruun. 6 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 2.3 KESKKONNAKAITSE, JÄÄTMEKAVA 2.3.1 NÕUDED Olmejäätmete kogumiseks ja äraviimiseks on leping jäätmete äravedu teostava ettevõttega (määratud kohaliku omavalitsuse poolt). Jäätmete äraveo teostamine toimub vastavalt Saaremaa valla jäätmekäitluseeskirjale. Hoone ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses keskkonnakaitselistele nõuetele! Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal liikide kaupa vastavalt. Pinnas, kaevis ja suuremahulised jäätmed paigutatakse eraldi hunnikutesse. Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel vormistatakse seda tõendav dokument. Kaevetööde käigus, kui pinnas kaevatakse välja looduslikust olekust, st tekib kaevis, kasutatakse pinnas ära planeerimisel samal kinnistul. Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need ei ole värvitud, lakitud ega immutatud. Asbestitöid käesoleva projektiga ei teostata. Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse avastamisest teavitada Saaremaa Vallavalitsust. Muus osas tuleb jäätmete nõuetekohasel käitlemisel lähtuda Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseadusest. Vajadusel, pärast ehitustööde lõppemist, esitada ehitusregistri kaudu kooskõlastamiseks jäätmeõiend (Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri § 32). Vajadusel esitatakse lisaks jäätmete üleandmisel kinnitavad dokumendid. Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid säilitatakse kasutusloa kooskõlastamiseni ehitusregistri kaudu. 7 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 ÜLDANDMED Ehitusobjekti aadress ja Suvila nimetus: Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald Saare mk. Ehitise omanik (või esindaja), kes vastutab nõuetekohase Vitaali Veeber jäätmekäitluse eest: Selgitus jäätmete liigiti Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal kogumise kohta ehitusobjektil: liikide kaupa vastavalt jäätmekavale. Selgitus, milliseid taaskasutatud või Värvimata puitu on lubatud kasutada kütteks. Välja korduskasutusmaterjale on kaevatav pinnas kasutatakse planeerimistegevuste käigus soovituslik ehitamisel kasutada samal kinnistul. Ehituskive on lubatud kasutada (näiteks tellised, ehituskivid, tagasitäites korrapäraselt paigutatuna. palgid, uksed, aknad, pinnasejäätmed, asfalt jmt) 8 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 2.3.2 JÄÄTMEKAVA OBJEKTIL EELDATAVASTI TEKKIVAD JÄÄTMED Isik, kellele jäätmed kavatsetakse Kogus Ühik üle anda või jäätmete kavandatav käitluskoht Värvitud, immutatud või lakitud puit m3 2 Nt OÜ Kudjape Ümberlaadimisjaam Töötlemata puit m3 4 Taaskasutuseks Paber ja kartong, pakendid m3 1 Nt OÜ Kudjape Ümberlaadimisjaam Metall t 0,2 Nt OÜ Sikassaare Vanametall Mineraalsed jäätmed (tellised, krohv, m3 2 Kasutatakse taaskäitluseks kinnistul betoon jms) Klaas m2 5 Pinnas m3 14 Kasutatakse taaskäitluseks kinnistul Kile ja muud plastijäätmed, pakend m3 1 Nt OÜ Kudjape Ümberlaadimisjaam Korduskasutuseks sobivad materjalid - - (tellised, uksed, aknad jmt) Värvi, laki jms pakendid tk 10 Ehitus-lammutussegapraht m3 4 Nt OÜ Kudjape Ümberlaadimisjaam Segaolmejäätmed m3 - Ohtlikud jäätmed liikide kaupa: värv, peits, lakk m3 - Kokku* m3: 10 * va pinnas, mis kasutatakse taaskäitluseks samal kinnistul ja töötlemata puit Materjalide mahud tuleb täpsustada kohapeal. 9 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 2.3.3 LAMMUTUSTÖÖD Olemasoleva hoone juures kavandatavad lammutustööd on keskmisemahulised ja kuuluvad rekonstrueerimistööde koosseisu. Olulisemateks lammutustöödeks on kavandatud järgmised olemasoleva ehitise osad: - Kogu madalama hooneosa katuse konstruktsioon; - Kõik madalama hooneosa aknad; - Kõik madalama hooneosa välisuksed; - Madalama hooneosa kivikorsten; - Madalama hooneosa piirdeliistud ja tuulekastid; - Madalama hooneosa siseuksed; - Kõik madalama hooneosa esimese korruse põrandad – nii betoonplaat- kui ka puitkonstruktsioonis põrandad, arvestusega, asemele rajatakse ca 100 mm betoonplaat, 200 mm soojustust ja mineraalsest pinnasest aluskonstruktsioon vajalikus mahus. - Madalama hooneosa mittekandvad siseseinad; - Madalama hooneosa välisseinad; - Madalama hooneosa vundament. 10 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 3 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 3.1 KASUTATAVAD ALUSMATERJALID EVS 835:2014 „Hoone veevärk“; EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“; Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, I osa. 3.2 KAVANDATAV VEESÜSTEEM Veevarustus hoonesse tuuakse planeeritavast puurkaevust. Rajatakse plasttorustik, mis paikneb külmumispiirist all pool. Veesisend hoonesse tuuakse köögi ruumi. Hüdroforiga veeautomaat paikneb köögi ruumis. Kavandatava suvila vooluhulgad on ebakorrapärased, suvisel kasutusperioodil on vooluhulk kuni ca 0,5 m3/d. Veevarustuse lahendus antakse eraldi tehnosüsteemide projektiosas järgmises projektistaadiumis. 3.3 KAVANDATAV KANALISATSIOON Reovesi kanaliseeritakse parkla kõrvale paigaldatavasse reovee kinnisesse kogumismahutisse mahuga kuni 10 m3. Paigaldada on lubatud vaid nõuetele vastavat lekkekindlast sertifitseeritud ja CE-märgisega reovee kogumismahutit. Kogumismahutit tühjendatakse vastavalt vajadusele paakautoga. Kanalisatsioonisüsteemi lahendus antakse eraldi tehnosüsteemide projektiosas järgmises projektistaadiumis. Süsteemide tööiga peab olema vähemalt 20 aastat. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Mahuti nõuetele vastavust tõendavad sertifikaadid ja info ankurdamise ning asukoha kohta esitada vallavalitsusele läbi riikliku ehitusregistri portaali koos kasutusloa taotlusega. Sademeveed juhitakse hoonest eemale ja immutatakse pinnasesse kinnistu haljasalal. 4 ELEKTRIVARUSTUS 4.1 KASUTATAVAD ALUSMATERJALID EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused. EVS-HD 60364-4-41:2017 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. EVS-HD 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse. EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid. EVS-EN 61439-1:2012 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1: Üldreeglid. 11 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 EVS-HD 60364-5-52:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud. EVS-HD 60364-7-701:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-701: Nõuded. EVS-HD 60364-6:2016 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6: Kontrollitoimingud. 4.2 PROOVILÜLITUSED Elektritöövõtjal tuleb tellijale ette näidata kõigi elektriseadmete korrasolek nende proovilülitusega, mille kohta koostatakse protokoll. Kilpides teostatakse kõigi pingete kontrollmõõtmine faaside vahel ja kontrollitakse faasijärjestust. Valgustuses kontrollitakse, kas kõik lülitused toimivad ja kas kõik lambid põlevad. 4.3 KAVANDATAV LAHENDUS Hoonesse paigaldatakse elektri jaotuskeskus eeskoja ruumi. Elektripaigaldiste ja jaotuskeskuse toitekaabli lahendus esitatakse eraldi tehnosüsteemide projekti(de)ga järgmises projektistaadiumis. Süsteemide tööiga peab olema vähemalt 20 aastat. Kinnistul on olemasolev elektri liitumispunkt kinnistu piiril. Elektripaigaigaldistest kavandatakse valgustussüsteem, pistikupesad ning toide soojuspumba seadmele. 4.4 KASUTUSELEVÕTT Elektripaigaldis on lõplikuks pingestamiseks valmis ning saab ametlikult kasutusele võtta, kui elektritöövõtja poolt on korraldatud elektripaigaldise tehniline audit, mille käigus on elektripaigaldis tunnistatud normdokumentidele vastavaks. Kasutuselevõtule eelnev tehniline audit teostatakse elektripaigaldises peale selle väljaehitamist ning täielikult käiduks ettevalmistamist. Tehnilise auditi teostab elektritöövõtja ise, kui ta omab selleks normdokumentidest tulenevat õigust või tellib selle vastavat õigust omava tehnilise kontrolli teostajalt. Tehnilise kontrolli käigus hinnatakse eelnevat visuaalkontrolli ja elektripaigaldise dokumentatsiooni, samuti ka akrediteeritud labori teostatud mõõtmis- ja katsetulemuste vastavust normdokumentidele ning tõendatakse elektripaigaldise vastavust normdokumentidele ja käesolevale projektile. Tehnilise kontrolli teostamise või korraldamise, asjakohaste instantsidega suhtlemise ning õigeaegse dokumentide koostamise ja esitamise eest vastutab elektritöövõtja. Peale tehnilise kontrolli edukat läbiviimist annab elektritöövõtja tellijale üle järgmised dokumendid: elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit (koostatud auditi teostaja poolt); elektripaigaldise kontrollmõõtmiste protokollid (isolatsioonitakistuse mõõtmine; maanduspaigaldise takistuse mõõtmine; jms.) koos kokkuvõtva aruandega (koostab akrediteeritud labor, reaalsete mõõtmistulemuste põhjal. 12 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 5 KÜTE JA VENTILATSIOON 5.1 NORMATIIVNE BAAS Projekteerimisel on juhindutud kütte ja ventilatsiooni projekteerimisnormidest: Seadused ja määrused Majandus- ja taristuminsitri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”; Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja - toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Kvaliteedinõuded Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“; LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine“; D2 Soome Ehitusnormide kogumiku osa D2 Ehitiste sisekliima ja ventilatsioon, määrused ja suunised 2012; LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine”. Standardid EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”; EVS-EN 12236 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. Nõuded tugevusele"; EVS-EN 12237 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsioonikanalid. Ümmarguste spiraalõhukanalite tugevus ja tihedus”; CEN/TR 14788:2006 „Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine“; EVS 860-1 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja elemendid”; EVS 844:2016 „Hoonete kütte projekteerimine“; EVS 812-2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“; EVS 812-3 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“; 5.2 KÜTTE- JA VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE TÖÖIGA KV-seadmeteks ja materjalideks kasutada Euroopa standardite nõuetele vastavaid tooteid. Süsteemide tööiga peab olema vähemalt 20 aastat. 5.3 NÕUDED HOONE SISEKLIIMALE Hoone kütte, ventilatsiooni projekteerimisel lähtutakse vajadusest tagada ruumide arvutuslikud sisekliima parameetrid, arvestades tehnosüsteemide poolt tekitatavate helirõhutasemete lubatavate ülempiiridega. Hoone kütte ning ventilatsiooni kavandamisel on peaeesmärgiks ruumidesse ette nähtud sisekliima saavutamine energiasäästlikult. 5.4 KÜTE Soojusallikas Hoone rekonstrueeritavasse ossa 1. korrusele on kavandatud soojusallikaks õhksoojuspump. 13 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 Hoone rekonstrueeritavasse ossa on kavandatud ka lisaks 1 puuküttega pliit kööki ja 1 kivikonstruktsiooniga kamin eeskotta, koos kahelõõrilise moodulkorstnaga. Kõik kütteseadmed peavad olema paigaldatud vastavalt tootja juhistele ja/või vastavat kutset omava meistri poolt. 2. korrusel küttesüsteemid puuduvad. Põrandaküte 1 korrusel on ette nähtud wc/dušširuumi elektriline põrandaküte. Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaat- süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna temperatuuri optimaalsena. Termostaatandur paikneb põrandas. On oluline järgida täpselt põrandaküttesüsteemi tootja poolt põrandatele esitavaid nõudeid ja paigaldusjuhendeid. 5.5 VENTILATSIOON Hoonesse kavandatakse loomulik ventilatsioon. Kohtäratõmbed kavandatakse WC/dušširuumi ning köögi pliidi kohale paigaldatakse äratõmbekubu, mille torustik on tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. 14 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 6 TULEKAITSEABINÕUD Kasutatud õigusaktid: Tuleohutuse seadus, jõust. 05.05.2010; Majandus- ja taristuministri määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“; Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; Siseministri määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“; EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“; EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“; EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. 1) Hoonel on I kasutusviis - suvila. 2) Hoone kuulub TP3-klassi. 3) Kandekonstruktsioonide tulepüsivusklass piiranguta – puitkarkass-seinad, puittalad. 4) Hoonesse paigaldatakse esmase tulekustutusvahendina vähemalt üks 6 kg pulberkustuti eeskotta ja üks tulekustutustekk köögi pliidi lähedusse. 5) Hoone põlemiskoormus on väiksem kui 600 MJ/m2. 6) Hoone põhiruumide välis- ja sisepindade materjalide tuletundlikkuse tabel: Suvila Seinad Põrandad Hoone Hoone Hoone ja laed välisseina õhutuspilu õhutuspilu välispind välispind sisepind Materjali D-s2,d2 Nõudeid D-d2 D-d2 Nõudeid tuletundlikkus ei esitata ei esitata 7) Katusel kasutatakse materjali klassiga BROOF(t2-t4) (kavandatud on plekk-katus). 8) Evakuatsioon toimub kõigist ruumidest otse õue, maksimaalne võimalik evakuatsiooniteede pikkus 30 m on kõikide ruumide juures tagatud. Projekteeritud evakuatsioonipääsude minimaalseks laiuseks 900 mm ja kõrguseks 2100 mm. Ruumist väljumisel peavad olema libliklukustusega ukselukud väljumise suunal. 9) Suitsuärastus toimub avatavate uste ja akende kaudu. 10) Hoone rekonstrueeritavas osas on kaks küttekollet – pliit köögis ja looduskivist kamin eeskojas. Köögis asub kahe lõõriga moodulkorsten (T400). Moodulkorsten peab olema ehitatud vastavalt korstna tootja paigaldusjuhistele. Kõik kütteseadmed peavad olema paigaldatud vastavalt tootja juhistele ja/või vastavat kutset omava meistri poolt. Katikud – tulekollete ja korstna vahetus läheduses vähemalt 100 mm laiuselt kasutada ehitusmaterjale tuletundlikkusklassiga A1 (T400) või vastavalt moodulkorstna tootja juhistele. Küttekolde ohutuskujad peavad olema külgsuunas min. 150 mm, selles ulatuses peavad need olema mittepõlevate materjalidega isoleeritud põlevmaterjalist. Küttekolde ja korstna piirkonnas tuleb puitsein katta A1-klassi tuletundlikkusega ehitusplaatidega ja/või tagada tootja juhiste kohane distants küttesüsteemi osade ja põlevmaterjalist hooneosade vahel. 15 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 Korstna lõõridele paigaldada tuhaluuk, mis peab olema lihtsa vaevaga ligipääsetav. Korstnapiibu kõrgus katusekatte pinnast peab olema min. 1000 mm (paralleelne projektsioon pinnast). Klaasuksega kinnise küttekolde suu esine kaitseplekk (mittepõlev pinnakattematejal) peab ulatama koldeavast külgedele minimaalselt 100 mm ja ettepoole minimaalselt 400 mm. 11) Suitsuandurid paigaldatakse igasse tuppa, v.a. pesuruumi ja kööki. 12) Köögi väljatõmbekanal peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0 (kasutada vastavat tehnilist koorikisolatsiooni). Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. 13) Päästemeeskond pääseb hoone juurde mööda kavandatavat sissesõiduteed. Lähimad päästekomandod asuvad Orissaares ja Kuressaares, Leisis paikneb vabatahtlikest koosnev päästekomando. 14) Minimaalne tulekustutusvee vooluhulk on 10 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus 3 tundi. 15) Tuletõrje ametlik veevõtukoht asub Soela külas Sadama maaüksusel. Lisaks paikneb läheduses Pärna maaüksusel Murika külas veetiik, milles on vesi tagatud ka kuival aastaajal. Kinnistule kavandatakse paigaldada veemahuti mahutavusega 10 m3. Skeem 1: Teekond tuletõrje veevõtukohani, teepikkus ca 4 km. 16 / 17 Suvila rekonstrueerimine Eelprojekt Luuka-Madise mü, Murika küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kuupäev 19.10.2020 Koostaja: Vitaali Veeber Töö nr TR-2017 Muudatus 02 7 TEHNILISED NÄITAJAD Hoone tehnilised andmed Kinnistu pindala 2085 m2 Ehitisealune pind 115,9 m2 Hoone kõrgus 6,8 m Hoone pikkus 14,3 m Hoone laius 10,0 m Hoone maht 495 m3 17 / 17  AR-6-04 Ruumide eksplikatsioon 1 2 Idast 2 3 4 Nr Nimetus Pindala Paigaldatav õhk-õhk soojuspump 1 Tuba 30.5 m² L2 L3 AR-6-02 AR-6-03 2 Eeskoda 11.1 m² 4675 9085 1465 1400 1100 1820 1400 1850 Valged piirdelauad 3 WC/dušširuum 9.6 m² hoone nurkades VS-2 VS-1 4 Esik 2.2 m² D D 5 Köök 23.2 m² Olemasolev DW külmik tööpind Vahelae liimpuit- 6 Tuba 26.1 m² õhk-õhk soojuspump peakandetala 3725 4590 SS-1 2770 2900 7 Tuba 5.2 m² 2575 3 kütteseadmete ja VS-2 WC/dušširuum 150 AR-7-01 korstna taga on VS-1 AR-7-01 +0.00 kivimüüritis-sein 8 Tuba 6.1 m² AR-7-01 800 puu- +0.00 9 Abiruum 20.2 m² C küttega C 5650 6220 360 495 4520 pliit 5 1400 910 VS-2 120 Köök 1500 SS-2 Lõunast 325 looduskivi- 125 Põhjast soojamüür kamin AR-7-01 910 3270 kamin 3730 3075 AR-6-04 SS-3 AR-6-04 2 SS-3 2000 Eeskoda 4 3 - 4 1000 AR-7-01 910 +0.00 Esik 2160 2300 Ol.ol. uks L1 5810 B AR-6-01 B 260 VS-1 1 500 1400 1770 1000 400 Tuba Kahelõõriline 2730 2980 2980 +0.16 Katusealune moodulkorsten -0.10 T400 klaassein ja klaasuks 150 A A 100 150 1870 150 2270 150 2270 150 Olemasolev säilitatav 65 hooneosa Puitpostid 150x150 mm 6360 2305 5070 1 1 Läänest 2 3 4 AR-6-04 - Kõik mõõdud täpsustada töömaal. - Kõrgusmärgid on suhtelised, abs. kõrgus ±0.000=6.800 - Tüüpkonstruktsioonid vt jooniselt AR-7-01. - Kohapeal valatava betooni klass C25/30. Betooni keskkonnaklass vundamentidel XC2, siseruumides XC1. - Kandekonstruktsioonides kasutatava saematerjali tugevusklass C18, keskkonnaklass siseruumides 1, varikatuse all 2. - Kasutada okaspuitu niiskusesisaldusega alla 18%. - Puit isoleerida kivi- ja betoonkonstruktsioonidest. - Konstruktsioone on lubatud koormata pärast monoliitbetooni 70% tugevuse saavutamist. - Moodulkorsten (T400) peab olema ehitatud vastavalt korstna tootja paigaldusjuhistele. 02 19.10.2020 Täiendatud joonist. V. V. Kõik kütteseadmed peavad olema paigaldatud vastavalt tootja juhistele ja/või vastavat kutset omava meistri poolt. Katikud – tulekollete ja korstna vahetus läheduses vähemalt 100 mm laiuselt kasutada ehitusmaterjale tuletundlikkusklassiga A1 (T400) NR Kuupäev Muudatus Autor või vastavalt moodulkorstna tootja juhistele. Objekt: Suvila - Küttekolde ohutuskujad peavad olema külgsuunas min. 150 mm, selles ulatuses peavad need olema mittepõlevate materjalidega isoleeritud põlevmaterjalist. Küttekolde ja korstna piirkonnas tuleb puitsein katta A1-klassi tuletundlikkusega Aadress: Luuka-Madise mü, Murika küla, Töö nr: TR-2017 ehitusplaatidega ja/või tagada tootja juhiste kohane distants küttesüsteemi osade ja põlevmaterjalist hooneosade vahel. Saaremaa vald, Saare maakond - Korstna lõõridele paigaldada tuhaluuk, mis peab olema lihtsa vaevaga ligipääsetav. Projekti osa: - Korstnapiibu kõrgus katusekatte pinnast peab olema min. 1000 mm (paralleelne projektsioon pinnast). `Tellija: Projekti staadium: Eelprojekt - Klaasuksega kinnise küttekolde suu esine kaitseplekk (mittepõlev pinnakattematejal) peab ulatama koldeavast külgedele minimaalselt 100 mm ja ettepoole minimaalselt 400 mm. Joonise nimetus Joonise nr: AR-5-01 - Suitsuandurid paigaldada igasse tuppa, v.a. pesuruumi ja kööki. Hoone 1. korruse plaan Muudatus: 02 - Köögi väljatõmbekanal peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0 (kasutada vastavat tehnilist koorikisolatsiooni). Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. `Juhataja: Vitaali Veeber Mõõtkava: 1 : 100 `Arhitekt: Kuupäev: 02.09.2020  AR-6-04 Ruumide eksplikatsioon 1 2 Idast 2 3 4 Nr Nimetus Pindala 1 Tuba 30.5 m² L2 L3 AR-6-02 AR-6-03 2 Eeskoda 11.1 m² 1465 1400 2920 1400 1850 3 WC/dušširuum 9.6 m² VS-1 4 Esik 2.2 m² D D 5 Köök 23.2 m² 3760 4625 6 Tuba 26.1 m² 2900 VS-1 55 130 7 Tuba 5.2 m² 6 9 SS-3 Tuba VS-1 8 Tuba 6.1 m² Abiruum +2.52 9 Abiruum 20.2 m² C +2.52 C 5650 155 360 495 Kahelõõriline moodulkorsten Lõunast 670 T400 Põhjast 2825 3270 2500 990 AR-6-04 AR-6-04 2415 7 Tuba 3 200 - 810 4 1000 +2.47 L1 B AR-6-01 VS-1 B 500 1400 1770 1000 400 2855 8.00° 8 2980 Tuba +2.47 2168 A A Olemasolev säilitatav Varikatus hooneosa 6360 2305 5070 1 1 Läänest 2 3 4 AR-6-04 - Kõik mõõdud täpsustada töömaal. - Kõrgusmärgid on suhtelised, abs. kõrgus ±0.000=6.800 - Tüüpkonstruktsioonid vt jooniselt AR-7-01. - Kohapeal valatava betooni klass C25/30. Betooni keskkonnaklass vundamentidel XC2, siseruumides XC1. - Kandekonstruktsioonides kasutatava saematerjali tugevusklass C18, keskkonnaklass siseruumides 1, varikatuse all 2. - Kasutada okaspuitu niiskusesisaldusega alla 18%. - Puit isoleerida kivi- ja betoonkonstruktsioonidest. - Konstruktsioone on lubatud koormata pärast monoliitbetooni 70% tugevuse saavutamist. - Moodulkorsten (T400) peab olema ehitatud vastavalt korstna tootja paigaldusjuhistele. 02 19.10.2020 Täiendatud joonist. V. V. Kõik kütteseadmed peavad olema paigaldatud vastavalt tootja juhistele ja/või vastavat kutset omava meistri poolt. Katikud – tulekollete ja korstna vahetus läheduses vähemalt 100 mm laiuselt kasutada ehitusmaterjale tuletundlikkusklassiga A1 (T400) NR Kuupäev Muudatus Autor või vastavalt moodulkorstna tootja juhistele. Objekt: Suvila - Küttekolde ohutuskujad peavad olema külgsuunas min. 150 mm, selles ulatuses peavad need olema mittepõlevate Aadress: Luuka-Madise mü, Murika küla, Töö nr: TR-2017 materjalidega isoleeritud põlevmaterjalist. Küttekolde ja korstna piirkonnas tuleb puitsein katta A1-klassi tuletundlikkusega ehitusplaatidega ja/või tagada tootja juhiste kohane distants küttesüsteemi osade ja põlevmaterjalist hooneosade vahel. Saaremaa vald, Saare maakond Projekti osa: - Korstna lõõridele paigaldada tuhaluuk, mis peab olema lihtsa vaevaga ligipääsetav. - Korstnapiibu kõrgus katusekatte pinnast peab olema min. 1000 mm (paralleelne projektsioon pinnast). `Tellija: Projekti staadium: Eelprojekt - Klaasuksega kinnise küttekolde suu esine kaitseplekk (mittepõlev pinnakattematejal) peab ulatama koldeavast külgedele Joonise nimetus Joonise nr: minimaalselt 100 mm ja ettepoole minimaalselt 400 mm. AR-5-02 - Suitsuandurid paigaldada igasse tuppa, v.a. pesuruumi ja kööki. Hoone 2. korruse plaan Muudatus: 02 - Köögi väljatõmbekanal peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0 `Juhataja: Vitaali Veeber Mõõtkava: 1 : 100 (kasutada vastavat tehnilist koorikisolatsiooni). Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. `Arhitekt: Kuupäev: 02.09.2020  Uus kahelõõriline moodulkorsten +6.55 +6.47 Olemasolev korsten L2 L3 AR-6-02 AR-6-03 KL-1 Olemasolev säilitatav hooneosa Trepiaugu piire VL-1 AR-7-01 +2.47 2 korrus +2.52 2500 +2.30 250 229 P-2 Looduskivist AR-7-01 kamin P-1 Ol.ol. AR-7-01 62 kamin .00 +0.16 2300 ° 15 +0.00 +0.00 0 1 korrus +0.00 Vund. Vundamendi taldmik -0.90 6360 2305 5070 1 2 3 4 - Kõik mõõdud täpsustada töömaal. - Kõrgusmärgid on suhtelised, abs. kõrgus ±0.000=6.800 - Tüüpkonstruktsioonid vt jooniselt AR-7-01. - Kohapeal valatava betooni klass C25/30. Betooni keskkonnaklass vundamentidel XC2, siseruumides XC1. - Kandekonstruktsioonides kasutatava saematerjali tugevusklass C18, keskkonnaklass siseruumides 1, varikatuse all 2. - Kasutada okaspuitu niiskusesisaldusega alla 18%. - Puit isoleerida kivi- ja betoonkonstruktsioonidest. - Konstruktsioone on lubatud koormata pärast monoliitbetooni 70% tugevuse saavutamist. - Moodulkorsten (T400) peab olema ehitatud vastavalt korstna tootja paigaldusjuhistele. Kõik kütteseadmed peavad olema paigaldatud vastavalt tootja juhistele ja/või vastavat kutset omava meistri poolt. 02 19.10.2020 Täiendatud joonist. V. V. Katikud – tulekollete ja korstna vahetus läheduses vähemalt 100 mm laiuselt kasutada ehitusmaterjale tuletundlikkusklassiga A1 (T400) või vastavalt moodulkorstna tootja juhistele. NR Kuupäev Muudatus Autor - Küttekolde ohutuskujad peavad olema külgsuunas min. 150 mm, selles ulatuses peavad need olema mittepõlevate Objekt: Suvila materjalidega isoleeritud põlevmaterjalist. Küttekolde ja korstna piirkonnas tuleb puitsein katta A1-klassi tuletundlikkusega ehitusplaatidega ja/või tagada tootja juhiste kohane distants küttesüsteemi osade ja põlevmaterjalist hooneosade vahel. Aadress: Luuka-Madise mü, Murika küla, Töö nr: TR-2017 - Korstna lõõridele paigaldada tuhaluuk, mis peab olema lihtsa vaevaga ligipääsetav. Saaremaa vald, Saare maakond - Korstnapiibu kõrgus katusekatte pinnast peab olema min. 1000 mm (paralleelne projektsioon pinnast). Projekti osa: - Klaasuksega kinnise küttekolde suu esine kaitseplekk (mittepõlev pinnakattematejal) peab ulatama koldeavast külgedele `Tellija: Projekti staadium: Eelprojekt minimaalselt 100 mm ja ettepoole minimaalselt 400 mm. - Suitsuandurid paigaldada igasse tuppa, v.a. pesuruumi ja kööki. Joonise nimetus Joonise nr: AR-6-01 - Köögi väljatõmbekanal peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0 Lõige L1 Muudatus: 02 (kasutada vastavat tehnilist koorikisolatsiooni). Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. `Juhataja: Vitaali Veeber Mõõtkava: 1 : 50 `Arhitekt: Kuupäev: 02.09.2020  L1 AR-6-01 +5.85 KL-1 AR-7-01 +4.87 8.00° 2920 +4.63 5780 600 VS-1 2066 VK-1 +2.97 AR-7-01 1200 VS-1 VL-1 +2.52 150 2 korrus 8.00° +2.52 150 200 +2.30 +2.11 Kandetala 2300 VS-2 600 Klaassein 2250 Looduskivist 150 kamin P-3 VS-2 AR-7-01 1200 100 +0.00 1 korrus P-2 P-2 -0.10 +0.00 Vundamendi taldmik Vund. -0.90 2900 3270 2980 Perimeetri soojustus D C B A - Kõik mõõdud täpsustada töömaal. - Kõrgusmärgid on suhtelised, abs. kõrgus ±0.000=6.800 - Tüüpkonstruktsioonid vt jooniselt AR-7-01. - Kohapeal valatava betooni klass C25/30. Betooni keskkonnaklass vundamentidel XC2, siseruumides XC1. - Kandekonstruktsioonides kasutatava saematerjali tugevusklass C18, keskkonnaklass siseruumides 1, varikatuse all 2. - Kasutada okaspuitu niiskusesisaldusega alla 18%. - Puit isoleerida kivi- ja betoonkonstruktsioonidest. - Konstruktsioone on lubatud koormata pärast monoliitbetooni 70% tugevuse saavutamist. - Moodulkorsten (T400) peab olema ehitatud vastavalt korstna tootja paigaldusjuhistele. 02 19.10.2020 Täiendatud joonist. V. V. Kõik kütteseadmed peavad olema paigaldatud vastavalt tootja juhistele ja/või vastavat kutset omava meistri poolt. Katikud – tulekollete ja korstna vahetus läheduses vähemalt 100 mm laiuselt kasutada ehitusmaterjale tuletundlikkusklassiga A1 (T400) NR Kuupäev Muudatus Autor või vastavalt moodulkorstna tootja juhistele. Objekt: Suvila - Küttekolde ohutuskujad peavad olema külgsuunas min. 150 mm, selles ulatuses peavad need olema mittepõlevate materjalidega isoleeritud põlevmaterjalist. Küttekolde ja korstna piirkonnas tuleb puitsein katta A1-klassi tuletundlikkusega Aadress: Luuka-Madise mü, Murika küla, Töö nr: TR-2017 ehitusplaatidega ja/või tagada tootja juhiste kohane distants küttesüsteemi osade ja põlevmaterjalist hooneosade vahel. Saaremaa vald, Saare maakond - Korstna lõõridele paigaldada tuhaluuk, mis peab olema lihtsa vaevaga ligipääsetav. Projekti osa: - Korstnapiibu kõrgus katusekatte pinnast peab olema min. 1000 mm (paralleelne projektsioon pinnast). `Tellija: Projekti staadium: Eelprojekt - Klaasuksega kinnise küttekolde suu esine kaitseplekk (mittepõlev pinnakattematejal) peab ulatama koldeavast külgedele minimaalselt 100 mm ja ettepoole minimaalselt 400 mm. Joonise nimetus Joonise nr: AR-6-02 - Suitsuandurid paigaldada igasse tuppa, v.a. pesuruumi ja kööki. Lõige L2 Muudatus: 02 - Köögi väljatõmbekanal peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0 (kasutada vastavat tehnilist koorikisolatsiooni). Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. `Juhataja: Vitaali Veeber Mõõtkava: 1 : 50 `Arhitekt: Kuupäev: 06/06/18  L1 +5.85 AR-6-01 KL-1 +4.87 8.00° 2822 VS-1 2028 VS-1 VK-1 VL-1 2 korrus +2.52 8.00° +2.15 1210 2300 150 130 1000 VS-1 900 VS-1 Kiviparkett P-1 liivalusel P-3 1 korrus +0.00 Perimeetri soojustus Vund. -0.90 2900 3270 2980 D C B A - Kõik mõõdud täpsustada töömaal. - Kõrgusmärgid on suhtelised, abs. kõrgus ±0.000=6.800 - Tüüpkonstruktsioonid vt jooniselt AR-7-01. - Kohapeal valatava betooni klass C25/30. Betooni keskkonnaklass vundamentidel XC2, siseruumides XC1. - Kandekonstruktsioonides kasutatava saematerjali tugevusklass C18, keskkonnaklass siseruumides 1, varikatuse all 2. - Kasutada okaspuitu niiskusesisaldusega alla 18%. - Puit isoleerida kivi- ja betoonkonstruktsioonidest. - Konstruktsioone on lubatud koormata pärast monoliitbetooni 70% tugevuse saavutamist. - Moodulkorsten (T400) peab olema ehitatud vastavalt korstna tootja paigaldusjuhistele. Kõik kütteseadmed peavad olema paigaldatud vastavalt tootja juhistele ja/või vastavat kutset omava meistri poolt. Katikud – tulekollete ja korstna vahetus läheduses vähemalt 100 mm laiuselt kasutada ehitusmaterjale tuletundlikkusklassiga A1 (T400) 02 19.10.2020 Täiendatud joonist. V. V. või vastavalt moodulkorstna tootja juhistele. NR Kuupäev Muudatus Autor - Küttekolde ohutuskujad peavad olema külgsuunas min. 150 mm, selles ulatuses peavad need olema mittepõlevate materjalidega isoleeritud põlevmaterjalist. Küttekolde ja korstna piirkonnas tuleb puitsein katta A1-klassi tuletundlikkusega Objekt: Suvila ehitusplaatidega ja/või tagada tootja juhiste kohane distants küttesüsteemi osade ja põlevmaterjalist hooneosade vahel. Aadress: Luuka-Madise mü, Murika küla, Töö nr: - Korstna lõõridele paigaldada tuhaluuk, mis peab olema lihtsa vaevaga ligipääsetav. TR-2017 - Korstnapiibu kõrgus katusekatte pinnast peab olema min. 1000 mm (paralleelne projektsioon pinnast). Saaremaa vald, Saare maakond Projekti osa: - Klaasuksega kinnise küttekolde suu esine kaitseplekk (mittepõlev pinnakattematejal) peab ulatama koldeavast külgedele `Tellija: Projekti staadium: Eelprojekt minimaalselt 100 mm ja ettepoole minimaalselt 400 mm. - Suitsuandurid paigaldada igasse tuppa, v.a. pesuruumi ja kööki. Joonise nimetus Joonise nr: AR-6-03 - Köögi väljatõmbekanal peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0 (kasutada vastavat tehnilist koorikisolatsiooni). Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Lõige L3 Muudatus: 02 `Juhataja: Vitaali Veeber Mõõtkava: 1 : 50 `Arhitekt: Kuupäev: 02.09.2020  +6.56 +6.56 +5.85 Olemasolev +5.85 korsten Moodulkorsten 1000 Kohtkindlad metall-astmed +4.63 +4.87 Olemasolev säilitatav hooneosa +3.42 +2.94 +2.52 +2.11 +2.11 +0.90 +0.90 1 korrus 1 korrus +0.00 +0.00 1 2 3 4 A B C D Vaade esifassaadile Vaade otsaseinale +6.56 +4.87 +5.85 Moodulkorsten Kohtkindlad metall-astmed korstnani Olemasolev T400 korsten Olemasolev +4.32 säilitatav hooneosa +3.72 2 korrus +1.80 +2.52 1 korrus +1.20 +0.00 1 korrus D C B A +0.00 Vaade otsaseinale 4 3 2 1 Vaade tagafassaadile 02 19.10.2020 Täiendatud joonist. V. V. NR Kuupäev Muudatus Autor Objekt: Suvila Aadress: Luuka-Madise mü, Murika küla, Töö nr: TR-2017 Saaremaa vald, Saare maakond Projekti osa: `Tellija: Projekti staadium: Eelprojekt - Fassaad - horisontaalne laudis, värvus tumepruun - Madalama uue osa katusekate - Ruukki Classik profiilplekk, värvus tumehall Joonise nimetus Joonise nr: AR-6-04 - Olemasolev katusekate - tsementkiudlaineplaat, värvus punane - Sokkel - hall Suvila hoone vaated Muudatus: 02 - Aknaraamid, tuulekastid, piirdeliistud - valge `Juhataja: Vitaali Veeber Mõõtkava: 1 : 100 `Arhitekt: Kuupäev: 02.09.2020  02 19.10.2020 Täiendatud joonist. V. V. NR Kuupäev Muudatus Autor Objekt: Suvila Aadress: Luuka-Madise mü, Murika küla, Töö nr: TR-2017 Saaremaa vald, Saare maakond Projekti osa: `Tellija: Projekti staadium: Eelprojekt Joonise nimetus Joonise nr: AR-6-05 Vaated 3D Muudatus: 02 `Juhataja: Vitaali Veeber Mõõtkava: `Arhitekt: Kuupäev: 02.09.2020  VS-1 VS-2 SS-1 SS-3 M 1:10 M 1:10 M 1:10 SS-2 M 1:10 M 1:10 WC (-) (+) (+) (-) 12 3 2 4 12 3 21 1 - siseviimistlus - keraamilised seinaplaadid ja 1 2 1 1 - siseviimistlus 87 6 5 43 2 1 hüdroisolatsiooni võõp duššinurga ja valamu 1 - krohv 2 - ehitusplaat 1 - siseviimistlus - keraamilised seinaplaadid ja piirkonnas 2 - kivimüüritis (küttekolde piirkonnas) 3 - vertikaalsed karkassi puitpostid 100x50 mm 12 3 4 5 678 hüdroisolatsiooni võõp duššinurga ja valamu 2 - ehitusplaadid 2 tk h=150 mm s=400...600 mm + soojustus h=100 mm 1 - siseviimistlus piirkonnas 3 - vertikaalsed karkassi puitpostid 150x50 mm 2 - ehitusplaat 2 - ehitusplaat s=400...600 mm + soojustus h=150 mm 3 - horisontaalne roovitus 50 mm s=400...600 mm 3 - horisontaalne roovitus 50 mm s=400...600 mm 4 - siseviimistlus + soojustus h=50 mm + soojustus h=50 mm 4 - aurutõke 4 - aurutõke 5 - vertikaalsed karkassi puitpostid 150x50 mm 5 - vertikaalsed karkassi puitpostid 150x50 mm s=400...600 mm + soojustus h=150 mm s=400...600 mm + soojustus h=150 mm 6 - tuuletõkkeplaat 6 - tuuletõkkeplaat 7 - vertikaalne roovitus karkassiposti kohal 7 - vertikaalne roovitus karkassiposti kohal (tuulutusvahe) (tuulutusvahe) 8 - horisontaalne välisvoodrilaudis (värvitud) 8 - horisontaalne välisvoodrilaudis (värvitud) KL-1 M 1:10 P-1 (-) 1 M 1:10 2 P-2 3 1 4 M 1:10 5 2 6 1 3 2 3 7 4 4 P-3 8 M 1:10 9 (+) 10 5 5 1 1 - katusekatteplekk (nt Ruukki Classic) t=0,6 mm 2 2 - laudis (vastavalt tootja juhistele) või ehitusplaat 6 3 3 - distantsliist sarika kohal 4 - aluskile 6 4 5 - distantsliist sarika kohal 1 - põrandakatteks parkett alusvaibaga 6 - tuuletõkkeplaat või põrandalaudis 1 - põrandaplaadid 5 7 - sarikatalad 250x50, s=600 mm 2 - raudbetoonplaat h=80 mm 2 - raudbetoonplaat h=80 mm 1 - sillutuskivid + soojustus h=250 mm 3 - aluskile 3 - aluskile 2 - tihendatud liivalus h=50 mm 8 - aurutõke 4 - soojustusplaadid h=100+100 mm 4 - soojustusplaadid h=100+100 mm 3 - geotekstiil 9 - roovitus 5 - tihendatud killustikalus 5 - tihendatud killustikalus 4 - kruus 10 - ehitusplaat või sisevoodrilaudis 6 - olemasolev aluspinnas 6 - olemasolev aluspinnas 5 - olemasolev aluspinnas VK-1 VL-1 M 1:10 M 1:10 1 1 2 2 3 4 3 5 02 19.10.2020 Täiendatud joonist. V. V. 4 5 6 NR Kuupäev Muudatus Autor 6 Objekt: Suvila 1 - puitparkett või põrandalaudis Aadress: Luuka-Madise mü, Murika küla, Töö nr: alusvaibaga 1 - katusekatteplekk (nt Ruukki Classic) t=0,6 mm TR-2017 2 - ristkihtkiud-ehitusplaat 2 - laudis (vastavalt tootja juhistele) või ehitusplaat Saaremaa vald, Saare maakond Projekti osa: 3 - vahelae puittalad h≥150 mm, s=400...600 mm 3 - distantsliist tala kohal Projekti staadium: + soojustus (helipidavuse parandamiseks) 4 - aluskile `Tellija: Eelprojekt 4 - aurutõke 5 - puittalad 150x50, s=600 mm Joonise nimetus Joonise nr: AR-7-01 5 - puitroovid + soojustus h=150 mm 6 - lae voodrilaudis või ehitusplaat 6 - voodrilaudis Tüüpkonstruktsioonid Muudatus: 02 `Juhataja: Vitaali Veeber Mõõtkava: 1 : 10 `Arhitekt: Kuupäev: 02.09.2020  N S S 02 19.10.2020 Täiendatud joonist. V. V. NR Kuupäev Muudatus Autor Objekt: Suvila Aadress: Luuka-Madise mü, Murika küla, Töö nr: TR-2017 Saaremaa vald, Saare maakond Projekti osa: Projekti staadium: Eelprojekt Joonise nimetus Joonise nr: AS-4-01 Asendiplaan Muudatus: 02 Vitaali Veeber Mõõtkava: 1 : 500 Kuupäev: 02.09.2020  AR-6-04 1 2 Idast 2 3 4 5070 D D 4700 1135 2830 4750 2900 2920 6 2 Abiruum Wc C C 6220 200 kamin 5 Lõunast Põhjast soojamüür 3870 Leiliruum 3270 kamin 4 2770 AR-6-04 2975 AR-6-04 Köök 3 - 4 Katusealune 3 945 2610 Esik 1980 5810 B B 1 Tuba 2980 Lammutatav hooneosa 135 A A Säilitatav hooneosa 6360 2305 5070 1 1 Läänest 2 3 4 AR-6-04 02 19.10.2020 Täiendatud joonist. V. V. NR Kuupäev Muudatus Autor Objekt: Suvila Aadress: Luuka-Madise mü, Murika küla, Töö nr: TR-2017 Saaremaa vald, Saare maakond Projekti osa: `Tellija: Projekti staadium: Lammutus Joonise nimetus Joonise nr: LA-5-001 Lammutusjoonis Muudatus: 02 `Juhataja: Vitaali Veeber Mõõtkava: 1 : 100 `Arhitekt: Kuupäev: 19.10.20202  Saaremaa Vallavalitsus Teie 21.10.2020 EHR-i menetlus nr 228127 [email protected] Tallinna 10 Meie 29.10.2020 nr 15-2/20/48826-2 Saaremaa vald, 93819, Kuressaare, Saare maakond Luuka-Madise kinnistu suvila rekonstrueerimise ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks ehitusloa eelnõu Saare maakonna Saaremaa valla Murika küla Luuka-Madise kinnistul (katastritunnus 40301:001:0024) suvila rekonstrueerimiseks (menetlus nr 229822). Kinnistu asub riigitee nr 21128 Metsküla-Meiuste km 4,58-4,59 kaitsevööndis. Ehitusloa aluseks on „Suvila rekonstrueerimise ehitusprojekt“ (projekteerija Vitaali Veeber, töö nr TR-2017, muudatus 02). Ehitised projekteeritakse väljapoole riigitee kaitsevööndit. Maanteeametiga hoone projekteerimisel eelnevalt koosööd tehtud ei ole. Ehitised projekteeritakse väljapoole riigitee kaitsevööndit. Kinnistul on juurdepääsud avalikult kasutatavale teele naaberkinnistute kaudu. Kuna naaberkinnistute omanikud ei nõustu servituudi seadmisega, on projektis tehtud ettepanek rajada Luuka-Madise kinnistule mahasõit riigitee nr 21128 km 4,585. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks ja kooskõlastame ehitusloa eelnõu järgnevate märkustega. 1. Eelnõud täiendada kõrvaltingimusega: „Ristumiskoht peab olema välja ehitatud ja Maanteeametile üle antud enne suvila ehitamise alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise pädevale isikule esitamist).“ 2. Asendada projekti seletuskirja punktis 2.1 neljas lõik järgneva tekstiga: „Ristumiskoht (mahasõit) peab olema välja ehitatud ja Maanteeametile üle antud enne suvila ehitamise alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise pädevale isikule esitamist). Mahasõidu ehitamiseks, sh tüüplahenduse kasutamiseks, esitab kinnistu omanik või tema volitatud isik Maanteeametile taotluse. Ristumiskoha ehitamiseks sõlmitakse huvitatud isiku ja Maanteeameti vahel ristumiskoha ehitamise leping.“ 3. Projekti seletuskirja lisada, et kinnistu asub osaliselt riigitee teekaitsevööndis (EhS § 71 kohane teekaitsevöönd on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast). 4. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha. Näidata parkimiskohad projektis. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 5. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigitee külgnähtavus ning vaba ruumi nõue vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  normid) punkt 5.2.7, tabelid 2.14 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti kaardi väljavõtet. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud normides toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 4. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: TR2017_EP_v02_LuukaMadise_2020-10-19.pdf Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] 2 (2)