SA Jõhvi Haigla rehabilitatsiooniteenuse EQUASS auditi taotlus

SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 SA JÕHVI HAIGLA REHABILITATSIOONITEENUS Rehabilitatsioon on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada erivajadusega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist. Tegemist on komplekse tegevusega, mille eesmärgiks on taastada ja säilitada tervisekahjustusega inimestel võimalikult kõrget füüsilist, meelelist, intellektuaalset, psüühilist ja sotsiaalset aktiivsust. Teenust osutatakse vastavalt EV Sotisaalhoolekande seadusele: § 111. Rehabilitatsiooniteenus Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav teenus, mille raames: 1) koostatakse rehabilitatsiooniplaan kehtivusega kuus kuud kuni viis aastat. Alaealisele koostatakse rehabilitatsiooniplaan kehtivusega kuus kuud kuni kolm aastat; [RT I, 21.03.2014, 1 - jõust. 31.03.2014] 2) osutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud loetelus nimetatud ning rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid; 3) juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. [RT I 2004, 89, 603 - jõust. 01.01.2005] ______________________ SA Jõhvi Haigla rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse järgmisi teenuseid: 1. Rehabilitatsioonio plaani täitmise juhendamine 2. Rehabilitatsiooni plaani täiendamine ja tulemuste hindamine 3. Füsioterapeudi teenus 4. Füsioterapeudi grupitöö 5. Tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenus 6. Sotsiaaltöötaja teenus 7. Sotsiaaltöötaja perenõustamine 8. Sotsiaaltöötaja grupinõustamine 9. Eripedagoogi teenus 10. Eripedagoogi perenõustamine 11. Eripedagoogi grupinõustamine 12. Psühholoogi teenus 13. Psühholoogi perenõustamine 14. Psühholoogi grupinõustamine 15. Logopeedi teenus 16. Logopeedi seanss perele 17. Logopeedi grupinõustamine 18. Tegevusterapeudi ja loovterapeudi grupitöö Ööpäevaringne majutus  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 Teenuste lühikirjeldus: 1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabilitatsiooni planeerimise (plaani koostamise) teenus: Rehabilitatsiooniplaan on isiku/lapsevanema ja lapse aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, mis sisaldab endas kliendi/lapsevanema ja lapse ning spetsialistide koostöö tulemusena püstitatud kliendile/lapsevanemale ja lapsele olulist eesmärki, erinevate eriala spetsialistide hinnanguid ja soovitusi lähtuvalt kliendi/lapsevanema ja lapse eesmärgist ning tegevuskava, mis sisaldab nii rehabilitatsiooni raames pakutavaid teenuseid kui ka väljaspool seda pakutavaid teenuseid kliendi/lapsevanema ja lapse eesmärgi saavutamiseks. Rehabilitatsiooniplaani kehtivus täiskasvanutel on maksimaalselt 5 aastat, lastel 3 aastat. Rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamise teenust mis on sisuliselt ühe rehabilitatsioonispetsialisti poolt kliendi/lapsevanema juhendamine tegevuskavas olevate teenuste täitmiseks. 2. Rehabilitatsiooniplaanis märgitus teenuste osutamine: ja 3. Kliendi juhendamine: Eripedagoogi individuaalne rehabilitatsiooniteenus Teenuse osutamise eesmärk: Eesmärgiks on toimetulekuõppe kaudu kliendi toimetulekuoskuste parandamine ja säilitamine erinevates sotsiaalsetes situatsioonides (olme, mäng, huvitegevus, õppimine, töötamine). Teenuse kirjeldus: Eripedagoogi individuaalne rehabilitatsiooniteenus on puudespetsiifilise rehabilitatsiooni meetmete rakendamine ühele kliendile, kelle toimetuleku piirajaks on hariduslik erivajadus, mis on põhjustatud  hariduse saamatajäämisest  vaimupuudest  käitumishälvetest  pervasiivsetest arenguhäiretest  vaegkuulmisest  vaegnägemisest  haigusest, traumast ja/või kehapuudest Nimetatud põhjustel on kliendil väljendunud raskused sotsiaalsel keskkonnas, suhtlemisel ja/ või toimimisel igapäevaelu tegevustes.  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 Teenus sisaldab järgmisi tegevusi:  Kliendi ootuste ja soovide väljaselgitamine, eesmärkide püstitamine  Koostöölepingu sõlmimine, informatsiooni vahendamine (suuline), ajagraafiku koostamine  Töötamine kliendi teadlikkuse ja motiveeritusega, tagamaks osalemine eesmärgistatud rehabilitatsiooniprotsessis  Erinevate võtete katsetamine ja sobivate väljavalimine  Vajalike vahendite valik ja hankimine, valmistamine  Individuaalsete juhendite väljatöötamine ja vormistamine  Eripedagoogiliste tegevuste läbiviimine, dünaamika hindamine  Kliendilt tagasiside hankimine ja vajadusel korrektiivide tegemine  Kliendi võrgustikuliikmete nõustamine ja nendega konsulteerimine tagasiside eesmärgil  Individuaalsete abistamisvõtete ja abivahendite osas nõustamine  Dokumentatsiooni vormistamine Eripedagoog töötab kliendiga 22 tundi nädalas, millele lisandub ettevalmistav ja toetav töö, meeskonna ja paberitöö, enesetäiendus ja võrgustikutöö 10–15 tundi nädalas. Töökord kujuneb vastavalt registreerumisele, suunamiskirja alusel ja vastavalt asutuses kehtestatud töökorrale ja kliendi/perega kokkuleppele. Kui kliendist lähtuvalt on vajalik uuringu teostamine väljaspool asutust, on vajalik rehabilitatsiooniasutuse transport eelneva kokkuleppe alusel või transpordikompensatsioon asutuselt ning vastavalt sätestatud korrale päevaraha. Kvaliteedi tagab koormus, kus meeskonna eripedagoog töötab individuaalselt 4–5 kliendiga päevas. Vajadusel viiakse tegevused läbi kliendi reaalses sotsiaalses keskkonnas. Sihtgrupp: sihtgrupiks on lapsed vanuses kuni 18 ja 16-aastased ja vanemad isikud, kellel on hariduslik erivajadus  vaimupuude  käitumishälbe  pervasiivse arenguhäire  vaegkuulmise  vaegnägemise ja/või haiguse ja kehapuude tõttu, mis tekitab toimetulekuraskusi erinevates sotsiaalsetes situatsioonides Eripedagoogi rehabilitatsiooniteenus grupis Teenuse osutamise eesmärk: eesmärgiks on toimetulekuõppe kaudu kliendi toimetulekuoskuste parandamine ja säilitamine erinevates sotsiaalsetes situatsioonides (olme, mäng, huvitegevus, õppimine, töötamine).  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 Teenuse kirjeldus: eripedagoogi rehabilitatsiooniteenus grupile on puudespetsiifilise rehabilitatsiooni meetmete rakendamine klientidele, kelle toimetuleku piirajaks on hariduslik erivajadus, mis on põhjustatud  hariduse saamatajäämisest  vaimupuudest  käitumishälvetest  pervasiivsest arenguhäirest  vaegkuulmisest  vaegnägemisest  haigusest, traumast ja/või kehapuudest Nimetatud põhjustel on kliendil väljendunud raskused sotsiaalses keskkonnas, suhtlemisel ja/ või toimimisel igapäevaelu tegevustes. Teenus sisaldab järgmisi tegevusi:  Gruppide komplekteerimine  Tutvustamine, kollektiivi moodustamine reeglite ja tingimuste kehtestamine  Koostöölepingu sõlmimine, informatsiooni vahendamine (suuline), ajagraafiku koostamine  Töötamine grupi liikmete teadlikkuse ja motiveeritusega, tagamaks osalemine eesmärgistatud rehabilitatsiooniprotsessis  Erinevate võtete katsetamine ja sobivate väljavalimine  Vajalike vahendite valik ja hankimine, valmistamine  Grupi liikmete vahelise koostöö arendamine, toetavate suhete kujundamine  Individuaalsete juhendite väljatöötamine ja vormistamine  Eripedagoogiliste tegevuste läbiviimine, dünaamika hindamine  Grupi liikmetelt tagasiside hankimine ja vajadusel korrektiivide tegemine  Võrgustikuliikmete nõustamine ja nendega konsulteerimine  Individuaalsete abistamisvõtete ja abivahendite osas nõustamine  Dokumentatsiooni vormistamine Sihtgrupp: Sihtgrupiks on lapsed vanuses kuni 18 ja 16-aastased ja vanemad isikud, kellel on hariduslik erivajadus  vaimupuude  käitumishälbe  pervasiivse arenguhäire  vaegkuulmise  vaegnägemise ja/või haiguse ja kehapuude tõttu, mis tekitab toimetulekuraskusi erinevates sotsiaalsetes situatsioonides Eripedagoogi rehabilitatsiooniteenus perele Teenuse osutamise eesmärk:  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 Eesmärgiks on kliendi pere- või tugiliikmete adekvaatne toimetulek kliendi kasvatamisel, suunamisel ja juhendamisel ning kliendi vajaduste mõistmisel. Teenuse kirjeldus: Teenus sisaldab järgmisi tegevusi:  Perega esmakohtumine ja tegevuse eesmärgi ning meetodite kirjeldamine  Koostöölepingu sõlmimine, informatsiooni vahendamine (suuline), ajagraafiku koostamine  Töötamine pereliikmete teadlikkuse ja motiveeritusega, tagamaks osalemine eesmärgistatud rehabilitatsiooniprotsessis  Erinevate võtete katsetamine ja sobivate väljavalimine  Vajalike vahendite valik ja hankimine, valmistamine  Pereliikmete vahelise koostöö arendamine, toetavate suhete kujundamine  Individuaalsete juhendite väljatöötamine ja vormistamine  Individuaalsete abistamisvõtete ja abivahendite osas nõustamine  Eripedagoogiliste tegevuste läbiviimine, dünaamika hindamine  Tagasiside hankimine ja vajadusel korrektiivide tegemine  Dokumentatsiooni vormistamine Sihtgrupp: sihtgrupiks on lapsed vanuses kuni 18 ja 16-aastased ja vanemad isikud, kellel on hariduslik erivajadus  hariduse saamata jäämise  vaimupuude  käitumishälbe  pervasiivse arenguhäire  vaegkuulmise  vaegnägemise  haiguse, trauma ja/või kehapuude tõttu, mis tekitab toimetulekuraskusi erinevates sotsiaalsetes situatsioonides Eripedagoogi teenus rehabilitatsioonimeeskonnas Eripedagoogi teenus rehabilitatsioonimeeskonnas on isiku edasijõudmise analüüsimine; arenguliseks ja hariduslikuks toimetulekuks vajalike keskkondade ja õppekavade sobivuse analüüsimine; isiku õpioskuste ja õppimiseks oluliste psüühiliste protsesside uurimine isiku arengulist eripära arvesse võttes ja eelneva põhjal pereliikmete või toetavate isikute sobilikest tingimustest esmane teavitamine; elukestva õppimise vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine, arvestades inimese puudest, hälbest või haigusest/häirest tingitud arengulisi ja ealisi muudatusi ning erivajadusi. Teenuse osutamise eesmärk: Kliendi kui oma elus keskse isiku aktiviseerimise, kaasamise ja normaliseerimise eesmärgi püstitamine hariduslikus mõttes tema toimimisest õppimisprotsessis ülevaate saamise kaudu,  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 nõustamine puudest, hälbest või haigusest tingitud hariduslike erivajaduste ja hariduse saamist võimaldavate toetavate meetodite osas. Teenuse kirjeldus:  Eripedagoog töötab rehabilitatsioonimeeskonna koosseisus kliendiga, kellel on hariduslik erivajadus  hariduse saamata jäämise  vaimupuude,  käitumishälbe  pervasiivse arenguhäire  vaegkuulmise  vaegnägemise  haiguse, trauma ja/või kehapuude tõttu Kliendi/pere esmavastuvõtt 1) üldinformatsiooni kogumine  Usaldussuhte loomine  Haridustee ja/või tööelu kulgemisest ülevaate saamine  Võimalike puudega seotud probleemide ja takistuste välja toomine  Kliendi/pere rahulolu hindamine, soovide, ootuste väljaselgitamine 2) kliendi uurimine pedagoogilis-psühholoogilisest aspektist  Puude spetsiifikat arvesse võttev õpioskuste ja õpistiili välja selgitamine tunnetustegevusest ülevaate saamise kaudu  Teadmiste ja oskuste orienteeruva taseme väljaselgitamine võttes arvesse isiku eelnevat arengut ja õpitee kulgu  Efektiivsete abistamisvõtete väljaselgitamine 3) tagasiside uuringu alusel  Kliendile ja/või kliendi lähikonlasele ja võrgustikupartnerile tulemustest üldistava hinnangu andmine  Toetavate strateegiate kavandamine ja soovitamine  Vajadusel viiakse kliendi toimimist hindavad tegevused läbi tema reaalses sotsiaalses keskkonnas Sihtgrupp:  Sihtgrupiks on lapsed vanuses kuni 18 ja 16-aastased ja vanemad isikud, kellel on hariduslik erivajadus  vaimupuude  käitumishälbe  pervasiivse arenguhäire  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1  vaegkuulmise  vaegnägemise ja/või  haiguse ja kehapuude tõttu ja neil on primaarsed või sekundaarsed õpiraskused Füsioterapeutilise hindamise teenus Teenuse osutamise eesmärk: kliendi haigusest, puudest või tervislikust seisundist tingitud funktsioonihäirete hindamine ning kliendi igapäevaeluga seotud tegevuspiirangute ja takistuste hindamine kliendi motoorse võimekuse ja toimetuleku parandamiseks. Alavaldkonnad:  kliendi motoorse sooritusvõime hindamine erinevate füsioterapeutilise hindamise vahendite abil  terviseseisundist johtuvate funktsionaalsete häirete ja tegevuse piirangute määratlemine  kliendi sooritusvõime alusel rehabilitatsiooni eesmärkide püstitamine motoorsest aspektist  füsioterapeutilise sekkumise mahu ja sageduse määramine  füsioterapeutilise tegevuse efektiivsuse hindamine kliendi sooritusvõime näitajate paranemise alusel  abivahendite ja töö- ning kodukeskkonna muutustööde vajaduse hindamine  meeskonnatöö teiste erialade esindajatega kliendi poolt määratletud rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Meetodid:  spetsiifilised motoorse sooritusvõime standardiseeritud testid  liikumis- ja sooritusvõimega seotud spetsiifiliste kriteeriumide hindamise vahendid (gonimeetrid, dünamomeetrid, spiromeetrid, pulssoksümeetrid jne), motoorse sooritusvõime komponentide (liigutuslik programmeerimine, planeerimine, liigutuste täideviimine, liigutuslik efektiivsus) iseeneslik hindamine (tagasiside sooritusest) ja arendamine. Füsioterapeudi kohustused:  teostada füsioteraapia alast motoorse sooritusvõime hindamise protseduure  vajadusel nõustada patsiendile/kliendile olulisi isikuid  vormistada oma tegevuse kohta käiv dokumentatsioon  võtta osa meeskonnatööst  nõustada teisi meeskonnaliikmeid kliendi nõusolekul temaga seotud füsioterapeutiliste probleemide osas. Füsioterapeudi õigused:  õigus oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni saada teistelt meeskonnaliikmetelt ja struktuuriüksustelt  kasutada oma tööülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ja valida kliendi füsioterapeutilise teenuse hindamiseks vajalikke vahendeid lähtudes kliendi vajadusest ja oma professionaalsetest oskustest  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 Sihtgrupp:  närvisüsteemi kaasasündinud või omandatud kahjustustega kliendid  tugiliikumiselundkonna haigustest põhjustatud häirunud sooritusvõimega kliendid  posttraumaatiliste ja ortopeediliste haigusseisunditega kliendid  kardiovaskulaarsetest ja kardiokirurgilistest haigusseisunditest põhjustatud funktsionaalsete häiretega kliendid  respiratoorsetest haigusseisunditest põhjustatud funktsioonihäiretega kliendid  kroonilise valuga kliendid  kaasasündinud motoorse patoloogiaga lapsed  enneaegsusest põhjustatud funktsioonihäiretega lapsed Füsioterapeutilise nõustamise teenus Teenuse osutamise eesmärk: kliendi haigusest, puudest või tervislikust seisundist tingitud funktsioonihäirete iseloomu selgitamine nii kliendile kui temale olulistele isikutele ning kliendi igapäevaeluga seotud funktsionaalsete piirangutega toimetuleku astme parandamine kodu- ja töökeskkonnas, vastavalt kliendi poolt püstitatud rehabilitatsiooni eesmärkidele. Alavaldkonnad:  kliendi motoorse sooritusvõime taseme ja potentsiaali selgitamine nii kliendile kui temale olulistele isikutele  kliendi terviseseisundist johtuvate funktsionaalsete häirete ja tegevuse piirangute iseloomu selgitamine nii kliendile kui temale olulistele isikutele  kliendi rehabilitatsiooniplaani üldeesmärkidest lähtuvate motoorsete oskuste arendamise võimaluste ja tegevuste selgitamine nii kliendile kui temale olulistele isikutele  abivahendite kasutuse vajaduse selgitamine ja kasutusõpetus kliendi töö- või kodukeskkonna tingimustest lähtuvalt nii kliendile kui temale olulistele isikutele  kliendi töö- või kodukeskkonna muutustööde vajaduse selgitamine nii kliendile kui temale olulistele isikutele  meeskonnatöö teiste erialade esindajatega kliendi poolt määratletud rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamiseks Meetodid:  spetsiifiliste motoorse sooritusvõime arendamise kontseptsioonide (liikumisvõime komponentide arendamine, organsüsteemide/ keha struktuuride funktsioonide arendamine) põhimõtete tutvustamine kliendile ja valitava lähenemise kooskõlastamine kliendiga  kliendi liikumis- ja sooritusvõimega seotud spetsiifiliste organsüsteemide funktsioonide arendamise vajalikkuse ja põhimõtete tutvustamine (vastupidavus, jõudlus, tasakaal, koordinatsioon, kardiorespiratoorne võimekus) kliendile.  kliendi motoorse tegevuse komponentide (liigutuslik programmeerimine, planeerimine, liigutuste täideviimine, liigutusliku efektiivsuse iseeneslik hindamine (tagasiside sooritusest)) arendamise vajalikkuse ja põhimõtete selgitamine kliendile. Füsioterapeudi kohustused:  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1  nõustada klienti tema motoorse sooritusvõime arendamise protseduuride osas  nõustada klienti või tema esindajat motoorsete tegevuste eesmärkide ja läbiviimise osas  nõustada oma erialase tegevuse osas klienti või kliendile olulisi isikuid  vormistada oma tegevuse kohta käivat dokumentatsiooni  nõustada teisi rehabilitatsioonimeeskonna liikmeid kliendi nõusolekul tema motoorse sooritusvõime osas  säilitada kliendi konfidentsiaalsus Füsioterapeudi õigused:  õigus saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni teistelt meeskonnaliikmetelt ja struktuuriüksustelt  kasutada oma tööülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ja valida kliendi füsioterapeutilise nõustamise teenuse teostamiseks vajalikke vahendeid lähtudes kliendi vajadusest ja oma professionaalsetest oskustest  õigus keelduda teenindamast klienti, kui ilmneb oht kliendilt mõne eluohtlikku nakkuse saamise riski osas füüsilise kokkupuute teel Sihtgrupp:  närvisüsteemi kahjustustega (kaasasündinud+omandatud) kliendid  tugiliikumiselundkonna haigustest põhjustatud häirunud sooritusvõimega kliendid  posttraumaatiliste ja ortopeediliste haigusseisunditega kliendid  Kardiovaskulaarsetest ja kardiokirurgilistest haigusseisunditest põhjustatud funktsionaalsete häiretega kliendid  respiratoorsetest haigusseisunditest põhjustatud funktsioonihäiretega kliendid  kroonilise valuga kliendid  kaasasündinud motoorse patoloogiaga lapsed  enneaegsusest põhjustatud funktsioonihäiretega lapsed Teenuse kestus on 60 minutit (motoorse sooritusvõime taseme määratlemise protseduur, motoorse sooritusvõime paranemise tulemuste ja efektiivsuse analüüs, koduprogrammi ja abivahendite adekvaatsuse määratlemine, muutustööde vajaduse määratlemine kodukeskkonnas ning töötingimustes, kodukeskkonna kohandustööde efektiivsuse hindamine, kliendi motoorse sooritusvõime parandamiseks valitud vahendite kirjastamine). Logopeedi rehabilitatsiooniteenus Logopeedi teenus rehabilitatsioonis on isiku toimetuleku tagamiseks kommunikatsiooni taastamine, säilitamine või alternatiivse kommunikatsiooni rajamine õppimise, vilumuste kujundamise ja/või individuaalsete abivahendite loomise ning kasutamise õpetamise abil. Tugiteenusena osutab logopeed afaasiaga inimese vahendamise (nn tõlkimise) teenust. Teenuse osutamise eesmärk: kliendi aktiveerimine, eneseusu tõstmine, kuuluvustunde, sotsiaalseks aktiivsuseks valmisoleku ja sotsiaalse suhtlemise taastamine, kommunikatsioonivilumuse taastamine, alternatiivse kommunikatsiooni kujundamine,  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 kommunikatsioonivõime hindamine kutsesobivuse seisukohalt, teiste suhtlemispartnerite kommunikatsiooniks ettevalmistamine tagamaks kliendi toimetulek olmes, huvitegevuses, õppimises ja töötamises. Teenuse kirjeldus: logopeedi rehabilitatsiooniteenus on puudespetsiifilise rehabilitatsiooni meetmete elluviimine kliendile, kelle toimetuleku piirajaks on kommunikatsiooni-, sh kõnekahjustus. Teenus sisaldab järgmisi tegevusi:  informatsiooni vahendamine kõnekahjustusega kliendile ja kliendilt teistele kommunikatsioonipartneritele  kliendi soovide ja ootuste väljaselgitamine, eesmärkide püstitamine  tegevuse ühtlustamine juhtumipõhist rehabilitatsiooni planeerinud meeskonnaga  töötamine kliendi motiveerituse ja teadlikkusega tagamaks osalemine eesmärgistatud rehabilitatsiooniprotsessis  erinevate logopeediliste meetodite katsetamine ja sobivate väljavalimine  individuaalsete tegevuste ajagraafiku ja dünaamika koostamine  rehabiliteerimiseks vajalike vahendite ning materjalide valimine, hankimine, tegemine  individuaalsete juhendite väljatöötamine ja vormistamine ning vajadusel ja võimalusel gruppide komplekteerimine  logopeediliste tegevuste läbiviimine vastavalt graafikule  kommunikatsioonitaseme individuaalne etapiline hindamine suhtlemises kolmandate isikutega, erinevates sotsiaalsetes situatsioonides ja vajadusest tulenev tegevuskava korrigeerimine  kliendi ja tema kommunikatsioonipartnerite nõustamine ja õpetamine nii individuaalselt kui grupis  alternatiivse kommunikatsiooni kaudu toimetuleku kujundamine nii individuaalselt kui grupis  individuaalsete kommunikatsiooni abivahendite loomine ja kasutamise õpetamine, vilumuse kujundamine k.a vilumuse kujundamine sotsiaalsetes situatsioonides, individuaalselt ja grupis  toimetulekuõpe erinevates sotsiaalsetes situatsioonides (olme, huvitegevus, õppimine, töötamine) nii individuaalselt kui grupis  kliendi isiklik abistamine sotsiaalsetes situatsioonides k.a logopeediline tõlkimine.  dokumentatsiooni vormistamine Kvaliteedinõuded/ teenuse standardi nõuded: teenust osutab logopeed, kellel on erialane kõrgharidus ja erialaliidu kutsetunnistus. Lisaks erialasele täiendamisele täiendab rehabilitatsioonis töötav logopeed end: psühhosotsiaalses rehabilitatsioonis, psühhoteraapias, juhtumipõhise rehabiliteerimise metoodikas. Logopeedil on ligipääs kliendi delikaatsetele isikuandmetele ja kohustus hoida konfidentsiaalset informatsiooni. Isiksuse omadustest on eriti oluline kõrge empaatia, pingetaluvus, avatus, koostöövalmidus, kõrgtasemeline eetika.  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 Sihtgrupp: primaarne kommunikatsiooni kahjustus: tsentraalse kõnekahjustusega inimesed, perifeerse kõneaparaadi funktsionaalse- või orgaanilise kahjustusega inimesed sekundaarne kommunikatsiooni kahjustus: liikumis-, nägemis-, kuulmis-, vaimu- või psüühikahäirest tulenev kommunikatsioonipuue närimise, neelamise, imemise ja hingamise kahjustusega inimesed Logopeedi teenus hindamismeeskonnas Logopeedi teenus rehabilitatsioonis on isiku toimetuleku tagamiseks kommunikatsiooni taastamine, säilitamine või alternatiivse kommunikatsiooni rajamine õppimise, vilumuste kujundamise ja/või individuaalsete abivahendite loomise ning kasutamise õpetamise abil nii kliendile kui tema suhtlemispartneritele. Logopeedi teenus rehabilitatsiooni hindamismeeskonnas on: isiku toimetulekuks vajaliku kommunikatsiooni hindamine kommunikatsiooni saavutamiseks vajalike meetmete planeerimine puudest tingitud lisakulude hindamine kliendi juhendamine toimetulekuks vajalike meetmete kättesaamisel puudespetsiifilise rehabilitatsiooni vajaduse hindamine tugiteenusena osutab logopeed afaasiaga inimese vahendamise (nn tõlkimise) teenust Hindamismeeskonnas logopeed osaleb meeskonna ühisarvamuse kujundamises. Teenuse osutamise eesmärk: kliendi kommunikatsiooni taseme ja sellest tuleneva toimetuleku hindamine, aktiveerimise, eneseusu tõstmise, kuuluvustunde, sotsiaalse aktiivsuse valmisoleku ja sotsiaalse suhtlemise taastamise võimaluste hindamine, lisakulude hindamine, tegevuskava koostamine, puudespetsiifilise rehabilitatsiooni vajaduse ning võimalikkuse hindamine. Teenuse kirjeldus: logopeed töötab meeskonna koosseisus kliendiga, kelle toimetuleku piirajaks on kas primaarselt või sekundaarselt kommunikatsioon, sh kõne kahjustus. Alategevused:  informatsiooni vahendamine kõnekahjustusega kliendile ja kliendilt teistele kommunikatsioonipartneritele sh meeskonnaliikmetele – logopeediline tõlkimine  informeerituse, soovide ja ootuste väljaselgitamine  töötamine kliendiga, et saavutada motiveeritus ja eesmärk rehabilitatsiooniprotsessiks  kommunikatsioonitaseme hindamine individuaalses suhtlemises, suhtlemises kolmandate isikutega ja erinevates sotsiaalsetes situatsioonides  kommunikatsiooni tasemest ja eripärast sõltuva toimetuleku hindamine, sh osalemine meeskonna ühisarvamuse kujundamises  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1  keskkonna hindamine kommunikatsioonist sõltuva toimetuleku seisukohast, sh osalemine meeskonna ühisarvamuse kujundamises  tegevuste ajakava ja dünaamika koostamine, sh osalemine meeskonna aruteludes ühisarvamuse kujundamiseks  toimetulekuks vajaliku võrgustiku rajamine, osalemine meeskonnatöös  kliendi, tema lähikondlaste ja võrgustikupartnerite juhendamine plaani elluviimiseks  vajalike tugiteenuste väljaselgitamine, meeskonna ühistöö  tegevuste analüüs ja tegevuskava korrigeerimine  dokumentatsiooni vormistamine Kvaliteedinõuded/ teenuse standardi nõuded: teenust osutab logopeed, kellel on erialane kõrgharidus, erialaliidu kutsetunnistus ja vähemalt viieaastane töökogemus logopeedias. Lisaks erialasele täiendamisele täiendab rehabilitatsioonis töötav logopeed end psühhosotsiaalses rehabilitatsioonis, psühhoteraapias ja meeskonnatöös. Logopeedil on ligipääs isiku delikaatsetele isikuandmetele ja kohustus hoida konfidentsiaalset informatsiooni. Isiksuse omadustest on eriti oluline kõrge empaatia, pingetaluvus, avatus, koostöövalmidus, kõrgtasemeline eetika. Sihtgrupp: Primaarse kommunikatsiooni kahjustusega: peaaju- ja/või kõnekahjustusega inimesed. Sekundaarse kommunikatsiooni kahjustusega: liikumis-, nägemis-, kuulmis-, vaimu- või psüühikahäirest tuleneva kommunikatsioonipuudega inimesed. Närimise, neelamise, imemise ja hingamise kahjustusega inimesed. Kliendid igas vanuses, nii lapsed kui täiskasvanud. Kuni 60 inimest aastas ühe logopeedi kohta. Samaaegselt teenust saavate inimeste/ osalejate arv: üks logopeed saab paralleelselt töötada 3–12 kliendiga. Koormus sõltub klientide vajadustest. Psühholoogi hindamise teenus meeskonnas Teenuse osutamise eesmärk: kliendi, tema lähivõrgustiku ja keskkonna psühholoogiline hindamine, nõustamine, planeerimine, lähtudes kliendi poolt püstitatud rehabilitatsiooni eesmärgist, selle saavutamise võimalustest, takistustes ja vajalikest psühholoogilistest meetmetest koostöös rehabilitatsioonimeeskonnaliikmetega. Teenuse kirjeldus: Alavaldkonnad:  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1  kliendiga kontakti loomine: kliendi informeerimine protsessist, kliendi motiveerimine koostööks  kliendi või tema eestkostja vajaduste ja eesmärgi täpsustamine  sobivate erialaliselt tunnustatud diagnostiliste meetodite valik  hindamise läbiviimine.  hinnangu koostamine  vajalike teenuste väljaselgitamine ja nende planeerimine  tagasiside andmine kliendile/eestkostjale või kliendile lähedastele isikutele  tegevuskava koostamise protsessis osalemine  ettepanekute tegemine meeskonnas võrgustikupartnerite kaasamiseks ja vajalike sekkumiste kaasamiseks tegevuskavasse  dokumentatsiooni vormistamine Spetsialisti õigused ja kohustused:  nõustada vajadusel patsiendile/kliendile olulisi isikuid, vormistada oma tegevuse kohta käivat dokumentatsiooni  võtta osa meeskonnatööst  nõustada teisi meeskonnaliikmeid kliendi nõusolekul temaga seotud psühholoogiliste probleemide osas  saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni teistelt meeskonnaliikmetelt ja struktuuriüksustelt  kasutada oma töö täitmiseks vajalikke vahendeid  valida diagnostilisi vahendeid lähtudes kliendi vajadusest ja oma professionaalsetest oskustest  järgida oma töös eetilisi põhimõtteid.  Maksimaalselt võiks teenust osutada kaks korda aastas Sihtgrupp: teenus on suunatud kõigile rehabilitatsiooniteenust vajavatele inimestele. Teenuse saajal on õigus saada vajalikku teavet ja nõustamist, mis on seotud temale koostatava rehabilitatsiooni tegevuskavaga. Teenuse saaja kohustus on jagada võimalikult adekvaatset infot enda vajaduste, eesmärkide ja selle saavutamiseks teenuse saajale teadaolevatest takistustest. Töövahendite kasutamiseks nende katsetamise ressurss. Psühholoogiline nõustamine Teenuse osutamise eesmärk: rehabilitatsiooni plaanis määratletud eesmärkide saavutamine, peamiselt kliendi psüühilise seisundi ja/või toimetuleku säilitamine või parandamine. Terminid: Kutsenõustamine – kliendi suundumuste ja kutsesobivuse hindamine. Tööandja või kliendi nõustamine töö, töökorralduse, töötingimuste osas lähtuvalt kliendi erivajadustest. Perenõustamine  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 Informeerimine Konsulteerimine Alavaldkonnad:  Kontakti loomine  Tingimuste täpsustamine  Kliendi ja /või esindajate nõustamine probleemide osas  Edasi suunamine Kasutatavad meetodid Kasutatakse tunnustatud psühholoogilisi meetodeid vastavalt spetsialisti kvalifikatsioonile. Spetsialisti õigused ja kohustused:  Nõustada vajadusel kliendile olulisi isikuid.  Vormistada oma tegevuse kohta käivat dokumentatsiooni.  Võtta osa rehabilitatsiooni meeskonnatööst.  Nõustada teisi meeskonnaliikmeid kliendi nõusolekul temaga seotud psühholoogiliste probleemide osas.  Saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni teistel meeskonnaliikmetelt ja struktuuriüksustelt.  Valida töömeetodeid lähtudes kliendi vajadusest ja oma kutsekvalifikatsioonis kinnitatud pädevusest Sihtgrupp: rehabilitatsiooniteenusele suunatud kliendid, kellel on rehabilitatsiooniplaanis märgitud psühholoogi teenus. Teenuse saajal on õigus teenuse osutajat valida. Teenuse saajal on kohustus mittetulekust teatada. Samaaegselt teenust saavate inimeste/ osalejate arv: grupiteenus, 4–12 inimest grupis. Sotsiaalnõustamise teenus Teenuse osutamise erisused rehabilitatsioonisfääris: mitmekordne, ajaliselt pikem, järjepidevam, sügavam ja mitmekülgsem sekkumine (hõlmab endas erinevaid psühhosotsiaalseid ja sotsiaalmajanduslikke ning tervisliku seisundi aspekte), puudespetsiifiline, kliendi- ja võrgustikukeskne, holistlik, süsteemne. Oluline kliendi/pere motivatsioon ja omavastutus. Teenuse osutamise eesmärk: sotsiaalnõustamise kaudu kliendi ja/või tema pere psühhosotsiaalse ja sotsiaalmajandusliku funktsioneerimise ning toimetuleku soodustamine. Terminid  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 Individuaalne sotsiaalnõustamine on spetsialisti poolt seadustes, inimeses endas ja tema elukeskkonnas sisalduvate võimaluste esiletoomine koostöös kliendiga tema toimetuleku- ja funktsioneerimisevõime tõstmiseks. Pere sotsiaalnõustamine on litsentseeritud spetsialisti poolt seadustes, inimeses endas ja tema elukeskkonnas sisalduvate võimaluste esiletoomine koostöös perega nende toimetuleku- ja funktsioneerimisevõime tõstmiseks. Sotsiaalnõustaja tegevuste hulka kuulub muuhulgas kliendi/pere motiveerimine, toimetulekuoskuste õpetamine, probleemi lahendamiseks alternatiivide pakkumine ja muu abi kättesaadavuse korraldamine. Alategevused - kliendi/pere esmavastuvõtt  usaldussuhte loomine  esimese (telefoni)kontakti käsitlemine, esimese vahetu kohtumise käsitlemine  probleemide loetelu koostamine - probleemi ärakuulamine 1. probleem kliendi/pere arvates  raskuse, rahuldamata vajaduse või kaotuse kirjeldus  raskuse, rahuldamata vajaduse või kaotuse tähtsus ja tähendus kliendi arvates  probleemi all kannatamise aeg, probleemi varasemad esinemised ja taaskäivitajad  asjaolud, mis kliendi ja sotsiaaltöötaja kokku viivad 2. probleem kliendi/pere jaoks oluliste teiste inimeste pilgu läbi (perekond, kool, kogukond, töökaaslased jt)  raskuse, rahuldamata vajaduse või kaotuse kirjeldus nende pilgu läbi  probleemi käivitajad, mille tõsiduses klient, sotsiaaltöötaja ja olulised teised inimesed on ühel meelel - info kogumine kliendi/pere tausta kohta ja liigitamine  kliendi/pere valmisolek, motivatsioon (lootus; diskomfordi laienemine kõigile elualadele)  kliendi/pere senised võimalused (kas kliendil/perel on eluraskustest eduka ülesaamise kogemusi varasemast ajast; mida on varasemad head elukogemused kliendile/perele õpetanud)  kliendi/pere suutlikkus (kliendi/pere keskkonna tegurid – füüsiline ja intellektuaalne potentsiaal; sotsiaalne ja majanduslik taust; elu põhiväärtused ja eesmärgid; sotsiaalne kohanemisvõime; kliendi/pere areng ja küpsus)  kliendi pere või pere puudutavad andmed ja hinnang neile (perekond kui omaette sotsiaalne süsteem – pere mõjuvõim ja mõjutatavus teiste sotsiaalsete üksuste suhtes, pereliikmete rollid, perekonna kirjutamata reeglid, perekonnasisene kommunikatsioonivõrk; perekonnasisesed  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 rühmitused – iga rühmituse mõju perekonna stabiilsusele, toetus- ja konfliktisuhted rühmituste vahel ning rühmitustel kogu perekonna kui tervikuga; füüsiliste ja emotsionaalsete vajaduste rahuldamine – füüsiliste vajaduste rahuldamise määr, emotsionaalset ja suhtlemisvajaduste rahuldamise määr)  kliendi/pere kokkupuuted erinevate inimgruppidega, andmed ja hinnang (gruppide iseloomustus funktsioneerimise järgi, gruppide iseloomustus nende põhiülesannete järgi, gruppide iseloomustus ülesehituse järgi, gruppide iseloomutsus omavaheliste suhete järgi)  andmed ja info organisatsioonide kohta, millega on klient seotud (organisatsiooni ülesanne, kliendi/pere roll organisatsioonis, organisatsiooni asend teiste organisatsioonide suhtes, organisatsioonikultuur, organisatsiooni pädevus) - süvaprobleemi sõnastamine ehk probleemi kahemõõtmeline määratlemine ehk nõustaja püüab võimalikult täpselt kliendi esitatud probleemi määratleda tuues esile probleemi:  sotsiaalsed aspektid  emotsionaalsed aspektid (probleemist tingitud tunded)  kognitiivsed aspektid (probleemist tingitud mõtted, hoiakud, hinnangud)  probleemi lahenemist takistavad asjaolud  probleemi lahenemist soodustavad asjaolud - eesmärgi sõnastamine ehk kuidas klient/pere kujutab ette probleemi lahenduse käiku ehk millised on:  kliendi lähieesmärgid  kliendi kaugemad eesmärgid  mida vajatakse probleemi lahendamiseks kliendi enda arvates  mida klient loodab saada rehabilitatsiooniasutuselt oma probleemi lahendamiseks  mis on nõustaja taotlus probleemi lahenemisel - kokkuleppe sõlmimine koostööks  võimaldab uurida ja hinnata sügavamalt kliendi tegelikku olukorda  anda sotsiaalnõustajale vabad käed sekkumiseks kliendi/pere ellu  teha seda viisil, mis tagab kliendi/pere õiguste kaitse, tema ootuste täitumise ja iseseisvuse säilimise  tervishoiuteenuste ja hoolekandeteenuste reaalsuse ja piiratud võimaluste selgitamine kliendile/perele  võimaldab hinnata, mil määral on esilekerkinud probleemid seotud kliendi/pere vajadustega  kokkuleppe saavutamine kriitiliste mõjutegurite esiletoomises, omavaheliste seoste kindlaksmääramises ning nende tegurite osas kokkulepete saavutamine, millega edasi töötada  klient/pere võtab reaalselt saavutatava eesmärgi omaks - tegevuskava koostamine ehk alternatiivide otsimine 1. arutatakse läbi valikud, tegevusvariandid, tegevussammud 2. nõustaja määratleb selle, mida saab või peab kliendile/perele pakkuma, et eesmärgini jõuda:  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1  mis liiki toetused on olemas, millised ressursid on olemas  millised on vajalikud muutused keskkonnas või inimsuhetes  moraalse ja psühholoogilise toe pakkumine  kliendi/pere suhtlemisoskuste arendamine - sekkumine/tegevus  tegevuste jaotamine kliendi/pere ja sotsiaaltöötaja vahel (klient ise – milles konkreetselt on tema panus; kliendi perekond ja suguvõsa – milline aspekt jääb nende korraldada/lahendada; milline on teiste isikute roll kliendi lähiümbruses; milline sotsiaaltöötaja jt spetsialistide roll või teiste institutsioonide ja organisatsioonide roll) kasutatavad meetodid:  aluseks nõustamiseteooriad, nõustamistehnikad  juhtumikorraldus  intervjueerimine  töö perekonnaga  töö üksikkliendiga  töö võrgustikuga  töö dokumentidega  töö õigusaktidega  vaatlus  vajadusel testid (litsentsi olemasolul)  kaardistamine – genogramm, keskkonnakaart  arenguloo koostamine  muud olulised aspektid  Vajalik pidev nõustamisealane enesetäiendamine, pereprotsesside tundmine Rehabilitatsioonimeeskonna sotsiaaltöötajal on järgmised kohustused:  pidada kinni konfidentsiaalsusenõudest  viia läbi dokumendihaldust vastavalt ettenähtud korrale  osaleda enesetäiendustel, olla kursis eriala arendamisel tehtud saavutustega  teha järjepidevat koostööd meeskonna- ja võrgustikuliikmetega  vajadusel ja võimalusel laiendada koostöövõrgustikku  osaleda regulaarselt supervisioonis, tööjuhendamisel, täiendkoolitusel  järgida tööprotsessis kliendi ja enda turvalisuse nõudeid  järgida kutse-eetika põhimõtteid  lähtuda olemasolevatest väljatöötatud töökordadest, samuti vaiete ja kaebuste lahendamise korrast jt  lähtuda sotsiaaltöötaja kutsestandardist Sihtgrupp: teenus on suunatud rehabilitatsiooniteenusel olevatele klientidele, peredele. Teenuse saajal on õigus saada kvaliteetset teenust, lähtudes õiguslikes regulatsioonides kehtestatud korrale.  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 Teenuse saaja on kohustatud andma oma psühhosotsiaalse ja sotsiaalmajandusliku olukorra kohta tõest infot, pidama kinni vastastikustest kokkulepetest, olema motiveeritud ja teadvustama omavastutust, nõustaja ja teiste klientide/peredega suhtlemisel ei tohi käituda vägivaldselt. Sotsiaalse toimetuleku hindamise teenus Teenuse osutamise erisused rehabilitatsioonisfääris: isiku sotsiaalse toimetuleku hindamisel rehabilitatsiooniprotsessis arvestab sotsiaaltöötaja eelkõige just isiku tervisliku seisundiga (puue, haigus vm) kaasnevaid psühhosotsiaalse, sotsiaalmajandusliku ja (sotsiaal) kultuurilise toimetuleku tegureid, mis mõjutavad isiku igapäevast funktsioneerimist/ toimetulekut tema lähikeskkonnas. Rehabilitatsiooniprotsessis isiku sotsiaalse toimetuleku hindamisel teeb sotsiaaltöötaja järjepidevat koostööd isiku, tema lähivõrgustiku, rehabilitatsioonimeeskonnas töötavate spetsialistide ja formaalse võrgustiku liikmetega, et saada mitmekülgset informatsiooni isiku tervislikust seisundist tulenevate toimetulekut piiravate tegurite kohta erinevates keskkondades, kus isik igapäevaelus on tegev, ning pakkuda isikule rehabilitatsiooniprotsessis püstitatud eesmärkide saavutamiseks laiapõhjalist interventsiooni (erinevate institutsioonide poolt osutatavaid teenuseid jm abi), arvestades teenuste koordineerimisel kõigi võrgustikuliikmete (teenuste jm abivõimaluste) ressursse. Teenuse osutamise eesmärk: selgitada välja (1) isiku tervislikust seisundist tulenevad ja teda argielus mõjutavad psühhosotsiaalse, sotsiaalmajandusliku ja (sotsiaal)kultuurilise toimetuleku aspektid; määratleda (2) probleemid (sh riskid) ja võimalusel nende tekkepõhjused, (3) isiku vajadused, (4) olemasolevad ressursid (tugevused), samuti probleemse situatsiooni tähendus isiku jaoks ning (5) probleemiga seotud inimesed ja situatsioonid; et seejärel läbi analüüsiprotsessi jõuda koos isikuga temale sobivate interventsioonimeetodite valikuni. Teenuse kirjeldus: Hinnatakse:  kliendi individuaalseid toimetulekutegureid: tervislik seisund ja psühhosotsiaalne toimetulek (sh emotsionaalne, kognitiivne staatus; vaimne seisund; sensoorsete kahjustuste olemasolu; käitumuslik eripära, jm isiksuslikud omadused), elustiil, subjektiivne elukvaliteedi tajumine, toimetulek eneseteenindusega ja igapäevaelu toimingutega, töötamine ja tööga seotud toimingutega toimetulek, sotsiaalmajanduslik toimetulek, elukeskkonna tingimused, senine teenuste ja abivõimaluste kasutamine, info, õigusabi ja muude teenuste kättesaamine  kliendi probleemi ja vajadusi iseloomustavaid situatsioonilisi tegureid, nagu kliendi probleemide kestvus; analüüs; kas selle perioodi vältel on olukord olnud stabiilne, halvenenud või on märgata positiivset dünaamikat probleemiga toimetulekul; tähelepanu pööratakse sellele, kuidas klient ise tõlgendab probleemi ja kui adekvaatselt hindab probleemi(de) tõsidust  toetussüsteemi olemasolu ja funktsioneerimist: kliendi suhted ja sotsiaalse toetuse saamise võimalused nukleaarpere, laiendatud pere liikmetelt, sõpradelt, naabritelt, töö- või organisatsioonikaaslastelt, kogukonnaliikmetelt jmt; muuhulgas emotsionaalse, instrumentaalse jm toetuse väljatoomine.  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 Osaline info isiku kohta on kogutav rehabilitatsiooniplaani lisade 1 ja 2 abil. Vajadusel info kogumine pereliikmetelt, võrgustiku liikmetelt, rehabilitatsioonimeeskonna liikmetelt või teistelt lähtudes vajadusest. Kogutud info analüüsimine, mille vältel kogutud info süstematiseeritakse, tuuakse esile faktid, riskitegurid, võimalikud probleemid ja takistused, kliendi ressursid; samuti on see protsess, mille vältel püütakse mõista juhtumi tähendust, pannakse üksikasjad ja sündmused teatud loogilisse järjekorda, et seeläbi jõuda teatud sobivate interventsioonimeetodite valikuni. Hinnangu koostamine, mille käigus sotsiaaltöötaja kirjutab üles kogutud ja analüüsitud info eelnevalt määratletud viisil ja struktuuri kasutades. Hinnang võib olla sõnaline tekst, samuti võib kasutada numbrilisi näitajaid, aga ka genogrammi, ökokaarti, võrgustikukaarti vms erialaspetsiifilist meetodit. Vajadusel võib sotsiaaltöötaja koostada kliendi arenguloo. Kliendile tagasiside andmine hindamise kohta (hindamise tulemuste tutvustamine kliendile), mille vältel sotsiaaltöötaja annab ülevaate olukorra kirjeldusest, toob välja tema arvates olulised ressursid ja teeb ettepanekud rehabilitatsiooniprotsessi planeerimiseks. Koostöö kliendiga tema eelistuste väljatoomiseks (sobiva keskkonna ja rolli valimiseks järgnevaks 6–24 kuuks). Ettevalmistav protsess rehabiliteerimise tegevuskava koostamiseks:  probleemide sõnastamine  ressursside väljatoomine  kliendi eelistustest lähtuv tegevuste planeerimine Hindamisprotsessi lõpetamine ja kokkulepped edasiseks koostööks kliendiga. Tagasiside andmine võrgustiku- ja rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele. Dokumendihalduslik töö. Rehabilitatsioonimeeskonna sotsiaaltöötajal on järgmised kohutused:  pidada kinni konfidentsiaalsusnõudest  viia läbi dokumendihaldus vastavalt ettenähtud korrale  osaleda enesetäiendustel, olla kursis eriala arendamisel tehtud saavutustega  teha järjepidevat koostööd meeskonna- ja võrgustikuliikmetega  vajadusel ja võimalusel laiendada koostöövõrgustikku  vajadusel viia läbi kliendi keskkonna hindamine tema elukeskkonnas  osaleda regulaarselt supervisioonis, tööjuhendamisel ja arenguvestlusel  järgida tööprotsessis kliendi ja enda turvalisuse nõudeid  järgida kutse-eetika põhimõtteid  lähtuda olemasolevatest väljatöötatud töökordadest, samuti kaebuste ja vaiete lahendamise korrast jms)  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1  lähtuda sotsiaaltöötaja kutsestandardist Teenuse saaja on kohustatud andma tõest infot enda psühhosotsiaalse ja sotsiaalmajandusliku olukorra kohta, pidama kinni vastastikustest kokkulepetest. Potentsiaalsete teenuste saajate hulga määramisel arvestatakse sotsiaaltöötaja juhtumitega koormatust. Sotsiaaltöötaja töö grupiga Teenuse osutamise erisused rehabilitatsioonisfääris: grupiteenuse osutamisel rehabilitatsioonisfääris lähtutakse eelkõige kliendi puudest/haigusest ning sellega kaasnevatest sotsiaalsetest probleemidest ja vajadustest. Teenuse osutamise eesmärk: laiem eesmärk on saavutada inimese parim võimalik toimetulek tema argikeskkonnas.  Lähtuvalt grupi tüübist võib eesmärk olla järgmine:  koondada inimesed, kel on sarnased probleemid, nii et grupis tekiks omavaheline toetus  rahuldada grupiliikmete kuulumise, turvalisuse, tunnustuse ja eneseteostuse vajadusi (pakkuda võimalust eneseanalüüsiks ja turvalist kohta uute käitumisviiside harjutamiseks; pakkuda osalejatele vastastikust emotsionaalset toetust)  toetada lahenduste otsimist praktilistele probleemidele grupi toel  aidata grupitöö kaudu kaasa muutustele, mis kergendavad inimesel oma eesmärkide saavutamist, aidata isiksuse ja suhtlemisoskuse tasandil läbi eesmärgistatud grupikogemuse julgustada inimesi täielikumaks sotsiaalseks funktsioneerimiseks isiklike ja grupi sotsiaalsete probleemide lahendamisel  ennetada probleemide süvenemist ja uute probleemide lisandumist Alategevused:  grupi eesmärgi ja sihtgrupi määratlemine  grupi tüübi määratlemine (avatud vs suletud grupp; formaalne vs mitteformaalne) ning sõltuvalt grupi tüübist planeerida kohtumiste arv, pikkus, teemad  grupi kohtumiste aja ja koha määramine (sobivate ruumide leidmine ja vajadusel kohandamine)  potentsiaalsete grupiliikmete teavitamine erinevate infokanalite kaudu  tulevikuprognoos (grupitööks ajalise ressursi planeerimine)  vajadusel klientide ja/või nende pere kohta olemasoleva infoga tutvumine (valmisoleku ja vajaduse ning sotsiaaltöötaja hinnanguga tutvumine, olemasolevate teiste dokumentidega tutvumine), mille põhjal on sotsiaaltöötajal võimalik hinnata grupitöö sobivust konkreetsele kliendile  vajadusel muude aspektide määratlemine  kohtumiste ettevalmistamine, tegevuste planeerimine, ruumide kohandamine  grupiliikmete kokkukutsumine ja grupitöö alustamine  grupi reeglite kehtestamine  koos grupiliikmetega eesmärgi ja ülesannete püstitamine  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1  grupi eesmärgi ja ülesande jälgimine, grupis toimuva kommunikatsiooni jälgimine  grupis toimunu analüüs  individuaalne grupiliikmete analüüs (individuaalse vestluse kaudu grupitöös osalemise mõju hindamine)  dokumendihaldus Füüsilise keskkonna tingimused:  grupi nõustamine peab toimuma rahulikus privaatses klientidele turvalises keskkonnas  grupi nõustamine peab toimuma liikumispuudega inimestele juurdepääsetavas kohas  turvatöötaja kutsumise võimalus Sihtgrupp: kliendid ja/või nende pereliikmed ja/või teised kliendiga seotud grupid, kes vajavad lisaks individuaalsele sotsiaalnõustamisele ka teiste sarnases olukorras olevate inimeste (grupiliikmete) toetust, mis aitab neil püstitatud eesmärkideni jõuda. Tegevusterapeudi teenus Teenuse osutamise eesmärk: tegevusteraapia eesmärk on häirunud tegevusvõimega isiku tegevusvõime säilitamine ja edendamine. Tegevusteraapia on suunatud inimese iseseisvuse suurendamisele igapäevaelus. Mõisted: Tegevusteraapia – inimese füüsilise ja psüühilise seisundi mõjutamine eesmärgipäraselt valitud tegevuste kaudu, et aidata saavutada parimat võimalikku toimetulekutaset igapäevaelus vajalike tegevuste sooritamisel Tegevusvõime – inimese suutlikkus hakkama saada igapäevase eluga kodus, tööl ja vabal ajal, omades selleks vajalikke tegevuseeldusi Tegevustervikud – inimtegevuse valdkonnad, mis iseloomustavad igapäevaelu tegevuste jagunemist eesmärgi järgi: enese eest hoolitsemine, töö ja vaba aeg Tegevuseeldused – inimese võimed, mis erineval määral ja erinevates kombinatsioonides on vajalikud edukaks toimetulekuks igapäevaelu tegevustega Tegevuskontekstid – olukorrad ja tegurid, mis mõjutavad inimese eesmärgipärast tegevust Teenuse sisu:  Tegevusvõime hindamine  Igapäevaelu oskuste õpetamine ja harjutamine  Tegevuseelduste arendamine, taastamine, säilitamine  Abivahendite soovitamine ja kasutamise õpetamine  Keskkonna kohandamine tegevusvõimet toetavaks  Tegevusvõimealane juhendamine ja nõustamine  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 Tegevusteraapiat võib käsitleda ka kolmest eraldi alateenusest koosneva teenusena:  Tegevusvõime hindamine  Tegevusteraapia läbiviimine  Tegevusvõimealane nõustamine ja juhendamine Tegevusvõime hindamine on iga kliendi/patsiendi puhul kogu järgneva tegevusteraapia protsessi alus. Hinnatakse toimetulekut igapäevategevustega tegevustervikute lõikes, tegevuseeldusi, abivahendite ja ortooside kasutamise ning tegevuskeskkonna kohandamise vajadust. Tegevusteraapia läbiviimine tähendab isiku tegevusvõime hindamise tulemusena selgunud tegevusliku häire vähendamist ja tegevusvõime parandamist eesmärgipäraste tegevuste rakendamise kaudu. Olenevalt isiku tegevusliku häire sügavusest, häirunud tegevuseeldustest ning nende taastamise võimalustest kujutab tegevusteraapia läbiviimine endast igapäevategevuste harjutamist, uute tegevusviiside õppimist, tegevuseelduste arendamist või taastamist, abivahendite soovitamist ja kasutamise õppimist, vajaliku ortoosi valmistamist ja selle kasutamise juhendamist või tegevusvõimet toetavate keskkonnakohanduste projekteerimist. Tegevusvõimealane nõustamine ja juhendamine on suunatud isiku igapäevaelu tegevustega toimetuleku säilitamisele ja edendamisele ning tähendab isiku enda ja/või tema lähedaste või hooldajate nõustamist ja juhendamist isiku tegevusvõimet puudutavates küsimustes. Sihtgrupp: häirunud tegevusvõimega isikud. 4. Majutusteenus: Majutusruumideks on Jõhvi Haigla, aadressil Jaama 34 Jõhvi linn, rehabilitatsiooniosakonna III korrusel asuvad majutuse ruumid: 1) üldkasutatav ruum, mille koosseisu kuuluvad köök ja televiisorituba. 2) magamistoad, mille koosseisu kuuluvad kaks kolmetoalist tuba ja kolm ühekohalist magamistuba: tuba nr. 307 (kolm kohta), tuba nr. 313 (kolm kohta), tuba nr. 308 (üks koht), tuba nr. 311 (üks koht), tuba nr. 316 (üks koht). Majutusruumidesse sisenemiseks ja seal viibimiseks annab rehabilitatsioonil viibivale isikule loa rehabilitatsiooniosakonna sotsiaaltöötaja või õde . Majutusel viibimise aeg on ära märgitud majutustalongil. Majutusteenust kasutav klient peab saama iseseisvalt toime järgimiste elamistoimingutega: turvalise keskkonna säilitamine (kas patsient teadvustab keskkonnas olevaid ohtusid ja kas ta teab kuidas õnnetusi ennetada) , suhtlemine (kas isik on võimeline suhtlema - rääkima, kuulma, nägema, kasutama kehakeelt? milline on isiku käesolev teadvuse seisund?), hingamine (kas esineb hingamisraskusi?), söömine ja joomine (kas on raskusi joomise ja söömisega, mälumisega, neelamisega või seedimisega, eritamine (kas on raskusi joomise ja söömisega, mälumisega, neelamisega või seedimisega ?), isikliku puhtuse ja riietumine (kas isikut ohustavad komplikatsioonid, kui ta ei suuda tegevust läbi viia?), kehatemperatuuri kontrollimine (kas isik suudab märgata ja kontrollida temperatuurimuutusi ning teha vastavaid muudatusi või tegutseda vastavalt?), füüsiline aktiivsus (milline on kliendi  SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 1 liikumisvõime? kas esineb raskusi liikumisel?), magamine (kas ta võtab unerohtu? kas peab arvestama teatud ohutusaspektidega?). Elamistoimingutega toimetulekut määrab õde patsiendi intervjueerimisel. Majutusloa saanud rehabilitatsioonil viibija kasutusse antakse majutustuba. Rehabilitatsioonil olijale väljastatakse sotsiaaltöötaja või õe poolt esimesel rehabilitatsioonipäeval vastava majutustoa võti. Lapse turvalisuse ning eakohase kohtlemise ja heaolu tagamise eest vastutab tema vanem, hooldaja või eestkostja. Majutusruumides oleva rehabilitatsioonil viibiva isiku vara ja asjade säilimise eest vastutab rehabilitatsioonil viibiv isik. Vältimatu arstiabi vajaduse ilmnemisel või muu erakorralise olukorra tekkimisel peab rehabilitatsioonil viibiv isik sellest teavitama rehabilitatsiooniosakonna sotsiaaltöötajat või õde suulises korras. Rehabilitatsioonil viibival isikul on õigus enne majutusloa kehtivusaja lõppemist lõpetada majutusruumide kasutamine igal ajal, teavitades sellest rehabilitatsiooniosakonna sotsiaaltöötajat. Rehabilitatsioonil viibiv isik on kohustatud majutusloa kehtivusaja lõppemisel vabastama tema kasutusse antud magamistoa ning lahkuma majutusruumidest. Majutusruumide kasutamise lõpetamisel peab rehabilitatsioonil viibiv isik tagastama rehabilitatsiooni osakonna sotsiaaltöötajale tema kasutuses olnud magamistoa võtme. Maarika Aro Saatja: Tiiu Sepp <[email protected]> Saatmisaeg: 31. juuli 2015. a. 17:11 Adressaat: Maarika Aro Teema: SA Jõhvi Higla EQUASS avaldus Manused: SA Jõhvi Haigla struktuur_lisa 3.doc; SA Jõhvi Haigla rehabilitatsiooniteenus_ lisa 1 _uus.doc; EQUASS Assurance taotlusvorm.xlsx; Ametikohtade nimetused_lisa 2 (1).doc Tere edastan EQUASSiga vajalikud dokumendid. Lugupidamisega Tiiu Sepp juhatuse liige Corrigo OÜ Jõhvi Haigla SA Mob +372 5289364 Jaama 34, Jõhvi 41532 Skype: tiiu.sepp [email protected] www.corrigo.ee www.jõhvihaigla.ee www.stomadent.ee www.valgevilla.ee Paremk lõpsak e siin piltide allalaadimisek s. Teie priv aatsuse k aitsmisek s tõk estas Outlook selle pildi automaatse allalaadimise Internetist. 1 Kinnitatud 06.03.2015 SA Jõhvi Haigla juhatuse liikme käskkirjaga nr 4 SA Jõhvi Haigla struktuur 2015 SA Jõhvi Haigla Nõukogu Juhatuse liige Administratsioon Rehabilitatsiooni- Hooldusosakond Koduhooldus teenus Isikliku abistaja teenus Ööpäevringne Ööpäevaringne hooldusteenus erihooldusteenus Tugiisikuteenus Igapäevaelu toetamise teenus SA Jõhvi Haigla EQUASS taotlusvormi lisa 2 Taotluse ulatuses olevate ametikohtade nimekiri Rehabilitatsioonimeeskond: 1. Õde 2. Sotsiaaltöötaja 3. Psühholoog 4. Füsioterapeudid 5. Tegevusterapeut 6. Logopeed 7. Eripedagoog Administratsioon: 1. Juhatuse liige 2. Kvaliteedijuht 3. Raamatupidaja-personalijuht Köögitöötajad: 1. Kokad 2. Puhvetipidaja 3. Köögitööline